Rektorite Nõukogu Teie: 5.03.2021 nr 7-5.8/21-
00503-2
Meie: 12.04.2021 nr 1.1-
10.1/21/1140-2
Vastus Rektorite Nõukogu pöördumisele tõukefondide ning
taaste- ja vastupidavusrahastu kavandamise osas
Austatud härra Kalm
Täname tagasiside ja ettepanekute eest tõukefondide ning taaste- ja vastupidavusrahastu
kavandamise osas. Arvestame neid tõukeondide meetmete kavandamisel, kus see on võimalik.
Juhime siiski tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis vajavad täpsustamist.
Märkisite, et teadusinvesteeringute langus ülikoolidele ja teadusasutustele uuel perioodil on 100
miljonit eurot ning tõukefondide ning taaste ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtuga ei ole
mõistlik asendada täna kokkulepitud riigipoolset rahastamist teadusele ja kõrgharidusele, vaid
need peavad senisele tasemele lisanduma.
Tõepoolest, kuigi tõukefondide toetus väheneb ligikaudu 100 miljonit kogu perioodi peale
(seitse aastat), siis tuleb arvestada, et käesoleva perioodi toetus hõlmab suuri
taristuinvesteeringuid (ASTRA ja teadustaristu), mille osas juba käimasoleva perioodi algul oli
teada, et need enam ei jätku. Samuti on mitmed välishindamised rõhutanud, et Eestis on
struktuurivahendite toel rajatud tipptasemel teadustaristu. Haridus- ja Teadusministeerium on
seisukohal, et taristu ülalpidamine ja uuendamine on teadusasutuste põhitegevus ja selle kulud
tuleb katta tegevustuludest, sh teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimise vahenditest.
Viimase seitsme aasta jooksul oleme suurendanud baasfinantseerimist 9,3 miljonilt eurolt 46,3
miljoni euroni.
Silmas tuleb pidada seda, et tõukefondide toetused on kavandatud reformide elluviimiseks,
väljavalitud valdkondades muudatuste kiiremaks ellukutsumiseks või uute lahenduste
katsetamiseks. Perioodi lõppemisel peavad tegevused olema lõpetatud või kaetakse need
edaspidi riigi maksutulude arvelt. Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab, et riigieelarve
raames kaalutakse end tõestanud tulemuslike toetusmeetmete jätkamist ka tulevikus.
Märgite, et teadus- ja arendustegevuse investeeringud on suunatud kitsalt nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondadele, mis jätab teised valdkonnad (sh sotsiaal- ja
humanitaarteadused) toetuseta, samuti on piiratud alusuuringute rahastamist. Otsused, et
toetused on suunatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonade ja ettevõtluskoostöö
arendamisele, on langetanud Euroopa Komisjon. Oleme läbirääkimistes Euroopa Komisjoniga
seisnud teadussüsteemi toetamise eest ja osaliselt on see meil ka õnnestunud. Kindel ja
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
vääramatu muutus uuel perioodil on see, et teadustegevused peavad olema rohkem seotud
ettevõtluse huvidega. See ei tähenda, et alusteadused oleks välistatud, vaid see tähendab, et
alusteaduse uurimissuunad oleksid kooskõlas ettevõtluse ootuste ja arendusplaanidega. Usume,
et sellest koostööst on võita nii ettevõtetel kui ülikoolidel.
Sotsiaal- ja humanitaarteaduste toetamise osas on uus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 seadnud üheks prioriteetseks valdkonnaks elujõulise
Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumi, mille toetamiseks ja arendamiseks mõeldud
tegevuskava hakatakse koos valdkonna teadlastega üsna pea koostama. Samuti viiakse juba
praegu ellu valdkondlikke programme „Eesti keeletehnoloogia“ ja „Eesti keel ja kultuur
digiasjastul“ ning käivitamisel on haridusteaduste programm.
Jagame Teie seisukohta, et rohe- ja digipöörde läbiviimiseks ettevõtluses ja avalikus sektoris
on vaja inimesi, keda koolitavad ülikoolid, ning selleks tuleb kõrghariduse kvaliteedi
arendamise rahastust suurendada ja lisada ka rohe- ja digipöörde investeerimiskavadele
täiendavad inimkapitali arendamise meetmed koos toetuste sihtgrupi laiendamisega
ülikoolidele. Uue perioodi sotsiaalfondi vahendite kasutamisel on fookus õppe suuremal
seostamisel tööturu vajadustega. Siia on kavandatud tegevused õppurite õpivalikute
suunamiseks, et lõpetajate arv oleks paremas vastavuses prognoositava tööturu vajadusega, aga
samuti toetused õppe praktilisemaks muutmiseks, sh praktikakorralduse parandamise ning
töökohapõhise õppe laiendamise toetamiseks. Samuti plaanime toetada nt digiõppe kvaliteedi
tõstmist.
Tegite ettepaneku kaasata ülikoolid digiarengu, energeetika ja ettevõtluse arendamise
meetmetesse nii meetmete kujundamise kui sihtrühma mõttes. Haridus- ja Teadusministeerium
kinnitab, et meie vastutusel olevate meetmete kavandamine, sh konkreetsete toetuse andmise
tingimuste väljatöötamine toimub koostöös teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide,
kutseõppeasutuste ning tööandjate esindajatega 2021. ja 2022. aasta jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Reimand
kõrghariduse ja teaduse asekantsler
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Riigikantselei
Hella Lood
735 4055
[email protected]
2 (2)