Maris Lauri
Justiitsministeerium
Meie 12.04.2021 nr 1-4/20/5517-27
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Seletuskirja lisa – märkuste tabel
4. Rakendusaktide kavandid
Glen Roosaar, 626 2941
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
8.04.2021
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Maa hindamise seaduse muutmine
Maa hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hindamise tulemusi kasutatakse tehingute tegemisel, maa korraldamisel, maksustamisel,
erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ning muudel eesmärkidel.“;
2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kinnisasja hindamise headest tavadest“
tekstiosaga „vara hindamise standardisarjast EVS 875“;
3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse lauseosa „turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu
ja kulumeetodit“ lauseosaga „võrdlus-, tulu- ja kulumeetodit“;
4) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maa hindaja (edaspidi hindaja) on isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara
hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse
alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Õigusaktides sätestatud juhtudel on
maa hindajaks Maa-amet.“;
5) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras“;
6) seaduse II. peatükki täiendatakse §-dega 41–44 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Korraline hindamine ja maa maksustamishind
(1) Korraline hindamine on andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille
tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind.
(2) Korralist hindamist teeb Maa-amet, kaasates erialaspetsialiste, sealhulgas kutselisi
hindajaid.
(3) Korraline hindamine toimub igal neljandal aastal.
§ 42. Korralisel hindamisel kasutavad andmed
(1) Korralisel hindamisel võetakse aluseks järgmised andmed:
1) tehingute andmed maakatastri tehingute andmebaasis hindamise aasta 30. juuni seisuga;
2) maa omadusi kirjeldavad andmed maakatastri maa väärtuse kaardil;
3) kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed.
(2) Kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad lõike
1 punktis 2 nimetatud andmed, määratakse katastriüksusele maa maksustamishind muutunud
andmete alusel.
§ 43. Korralise hindamise metoodika
(1) Korralisel hindamisel:
1) analüüsitakse käesoleva seaduse paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud andmeid;
2) rühmitatakse sarnaste tunnustega maad väärtust mõjutavate tegurite alusel;
3) määratakse tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsi alusel kindlaks hindamismudelid,
mis näitavad väärtust mõjutavate tegurite mõju suurust;
4) määratakse igale katastriüksusele tema tunnustele vastav rühm ja arvutatakse maa
maksustamishind.
(2) Maa väärtust mõjutavad tegurid on asukoht, kasutus ja selle piirangud, taristu, pindala, maa
kvaliteet ja ehitusõigus.
(3) Korralisel hindamisel ei arvestata üüri- ja rendilepingute ega kinnistusraamatusse kantud
piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa väärtusele.
(4) Korralisel hindamisel ei tehta paikvaatlusi.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) tehingute arvestamist välistavad tingimused;
2) tehinguandmete kohandamise alused;
3) andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil;
4) väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused;
5) piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele;
6) sarnaste tunnustega maade rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika;
7) maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed;
8) maa maksustamishinna esitamise täpsuse.
§ 44. Maa maksustamishindade avalikustamine ja kasutusele võtmine
Hindamise aastal avalikustatakse maa maksustamishind koos arvutuskäiguga tutvumiseks
maakatastris hiljemalt 31. oktoobril ja võetakse kasutusele hindamise aasta 31. detsembril.“;
7) paragrahvid 5–6 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvid 61 ja 62 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) seaduse III. peatükki täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„81. Kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu väljaselgitamine
Kui õigusakti järgi võib kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu välja selgitada Maa-amet,
võib ta selleks alusena kasutada maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel
arvutatud maa maksustamishinda.
12) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Järgmine maa korraline hindamine korraldatakse 2022. aastal.
(7) Maa maksustamishinnad, mis määrati 2022. aasta korralisel hindamisel, ja käesoleva
seaduse § 44 lõike 4 alusel enne 1. jaanuarit 2024 määratud maa maksustamishinnad võetakse
kasutusele 1. jaanuaril 2024.
(8) Kuni 2022. aasta korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseni kohaldatakse 2001.
aasta korralise hindamise tulemusena määratud mäetööstusmaa väärtusi maakatastriseaduse §
181 lõikes 10 sätestatud mäetööstusmaale ja § 181 lõikes 11 sätestatud turbatööstusmaale.“;
13) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. 1993., 1996. ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste rakendamine
(1) Maa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse 2001. aasta maa korralise hindamise
tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini.
(2) Alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse maa maksustamishinna arvutamisel 1993., 1996. ja
2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi vaid õigusaktides sätestatud juhtudel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel arvutab maa maksustamishinna
kohalik omavalitsus seni kehtinud alustel ja korras.“.
§ 2. Maakatastriseaduse muutmine
Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „katastri kõlvikukaart (§ 131)“ tekstiosaga
„, maa väärtuse kaart (§ 132)“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 10-12 järgmises sõnastuses:
„(10) Tehingute andmebaasi andmetega on õigus tutvuda ja saada nendest väljavõtteid isikul,
kellel on selleks õigustatud huvi.
(11) Õigustatud huvi tehingute andmebaasi andmetega tutvumiseks ja nendest väljavõtete
saamiseks ei pea tõendama:
1) maa hindaja oma kutsepädevuse kohaseks hindamiseks;
2) riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus
seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks;
3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused
seoses tagatise hindamisega.“;
(12) Maa korralisel hindamisel on õigus tutvuda üksnes tehingute analüüsi tulemusega, mitte
tehingute andmebaasi andmetega.
4) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) maa maksustamishind;“
5) paragrahvi 9 lõikes 21 asendatakse sõna „läbiviimiseks“ sõnadega „alusandmete
kogumiseks“;
6) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kõlvikukaart“ tekstiosaga „, maa väärtuse
kaart“;
7) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „viisi“ tekstiosaga „, maa
maksustamishinda“;
8) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:
„§ 132. Maa väärtuse kaart
(1) Maa väärtuse kaart koostatakse maa korraliseks hindamiseks vajalikest maakatastri ja teiste
riiklike andmekogude andmetest. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid andmeid maa
väärtuse kohta. Maa väärtuse kaardile kantud andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas.
(2) Maa väärtuse kaardil esitatakse maa maksustamishind ning selle arvutuskäik.
(3) Maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseis reguleeritakse katastriüksuse
moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
9) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maa kvaliteedi kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad andmed.“;
10) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maa hindamise kaart kajastab 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi.“;
11) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(7) Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate
katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel, kõlvikud
kõlvikukaardi andmete alusel ning maa maksustamishinna maa väärtuse kaardi andmete
alusel.“;
13) paragrahvi 16 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud
katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel
puudutatud katastriüksuste pindala, kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud ning maa väärtuse
kaardi andmete alusel maa maksustamishind.“.
§ 3. Maamaksuseaduse muutmine
Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel
aluseks korralisele hindamisele ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.“;
2) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) avaliku veekogu ja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt;“;
5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt.“;
6) paragrahvi 4 lõike 3 esimesest lausest jäetakse pärast sõna „punktides“ välja tekstiosa „1,“
ning asendatakse tekstiosa „ ja 7“ tekstiosaga „, 7 ja 11“;;
7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva
aasta 1. juulil igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–0,5 protsenti maa
maksustamishinnast aastas;
2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast
aastas.“;
8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „maksustamisaasta 1. veebruariks“ tekstiosaga
„maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks“;
10) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „omavalitsusüksuse“ tekstiosaga „maa asukohajärgse
kohaliku omavalitsuse üksuse”;
11) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Maamaksu tõusu piirmäär
(1) Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise
maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei võeta
arvesse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud
maamaksusoodustusi.
(2) Kui lõikes 1 sätestatud maamaksu summa suurenemine on võrreldes eelmise
maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat
5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva
maamaksu summani.
(3) Kui moodustatakse uus katastriüksus või katastriüksuse maksustamishind muutub
kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu, arvutatakse katastriüksusele 2001. aasta
korralise hindamise tulemuste põhjal maksustamishind, võrreldakse seda viimase korralise
hindamise tulemuste põhjal määratava maa maksustamishinnaga, seejärel kohaldatakse
maksustamishinna muutusest tingitud maamaksusumma muutusele lõiget 1 ja vajaduse korral
lõiget 2.
(4) Nende aastate kohta, kui lõikes 3 nimetatud katastriüksuse muudatuste tulemusel arvestatud
uue katastriüksuse maksustamishinna suhtes oleks rakendunud lõikes 1 nimetatud maamaksu
tõusu piirmäär, suurendatakse lõikes 3 nimetatud arvestuslikku maamaksusummat iga
maksustamisperioodi kohta 10 protsendi võrra ja kohaldatakse vajaduse korral lõiget 2.“;
12) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 11 lõigetes 1–3 asendatakse tekstiosa „elamumaa“ tekstiosaga „maa, mille
sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa,“;
14) paragrahvi 11 lõigetest 31 ja 32 jäetakse välja sõnad „elamumaa või maatulundusmaa
õuemaa kõlviku eest“;
15) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada,
vabastades maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja või isiku,
kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tema
kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või
maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning
üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga
tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kuni 0,15 ha ulatuses.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada,
vabastades maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku
okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva maa,
mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlviku
osa.“;
17) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse läbivalt sõna „omavalitsusüksuse“ sõnadega
„omavalitsuse üksuse“;
18) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) § 155 lõikes 1 asendatakse arv „7,5“ arvuga „3,5“;
2) § 155 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on
tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro.“.
§ 5. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduse § 923 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „7% tootmismaa“
tekstiosaga „3% hajaasustuse tootmismaa“.
§ 6. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 90 lõike 7 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „viis“ sõnaga „kolm“;
2) paragrahvi 90 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kinnisasja kasutada andmise lepingu muutmise kulud kannab lepingu muutmise
taotleja.“.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse 6. peatüki 4. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 asendatakse sõna „kolmandiku“ sõnaga
„seitsmendiku“.
§ 9. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse § 215 lõike 2 esimeses lauses ja § 230 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „neli“
sõnaga „kolm“.
§ 10. Üleminek 2022. aasta korralisel hindamisel määratud maksustamishinnast
tulenevale talumistasule
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 155 sätestatud talumistasu võib 2024. aastal
muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja
2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel
arvutatud talumistasude vahest.
§ 11. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ja 9–13, §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 7−9 ja 15 jõustuvad 2023. aasta 1. juunil.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8, § 3 punktid 1−6, 10−14 ja 16−18, §-d 4-6, 8-10 jõustuvad
2024. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Sisukord
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2
1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3
1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3
2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 10
3.1. Maa hindamise seaduse muutmine ................................................................................ 10
3.2. Maakatastriseaduse muutmine ....................................................................................... 24
3.3. Maamaksuseaduse muutmine ........................................................................................ 27
3.4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine ....................................................... 39
3.5. Elektrituruseaduse muutmine ........................................................................................ 41
3.6. Maapõueseaduse muutmine ........................................................................................... 42
3.7. Riigilõivuseaduse muutmine.......................................................................................... 43
3.8. Tulumaksuseaduse muutmine ........................................................................................ 43
3.9. Veeseaduse muutmine ................................................................................................... 43
3.10. Seaduse rakendamine .................................................................................................. 44
4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 44
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele ......................... 44
6. Seaduse mõju ........................................................................................................................ 47
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud ...................................................................................................................................... 84
8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 90
9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 90
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 90
1
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Maa hindamise seaduse (MHS), maamaksuseaduse (MaaMS) ja teiste seaduste muutmine on
ajendatud eesmärgist korraldada järgmine maa korraline hindamine, et ajakohastada andmed
maa väärtuse kohta ja taastada õiglane maa maksustamine. Viimati toimus maa korraline
hindamine Eestis 2001. aastal. Sellest möödunud ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus
kasvanud keskmiselt seitse korda, kuid eri asukohtades on hinnamuutused olnud erinevad,
mistõttu vähem kallinenud maade omanikud maksavad suhteliselt enam maamaksu kui rohkem
kallinenud maade omanikud. Maa maksustamishind on aluseks maamaksu ja tehnovõrkude
talumistasude määramisel ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel ning
maamaks on kohalike omavalitsuste (KOV-ide) jaoks oluliseks tuluallikaks. Seetõttu on
oluline, et maamaksu arvestamise aluseks olevad maa maksustamishinnad kajastaksid paremini
maa tegelikku väärtust.
Eelnõukohase seadusega uuendatakse MHS-is maa korralise hindamise korda. Järgmise maa
korralise hindamise korraldab Maa-amet 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal
neljandal aastal. Seda tehakse peamiselt registri põhjal ning selle tulemusena määratakse igale
katastriüksusele väärtus ehk maa maksustamishind. Selleks sätestatakse eelnõukohase
seadusega korralise hindamise põhialused. Muudetakse ka maa hindajat käsitlevaid sätteid ning
maa hindaja litsentsi väljaandmisest loobutakse täielikult.
Maamaksule ja kasutustasudele avalduva mõju leevendamiseks muudetakse MaaMS-i ja muid
kasutustasudega seotud seadusi, et hoida ära järsk maamaksutõus ja tagada maksumaksjale
sujuv üleminek uuele hinnatasemele.
MaaMS-i muudatustega vähendatakse lubatud maksimaalseid maamaksumäärasid ja
kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär. Kodualuse maa
maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa.
Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud
enne maksustamisaasta algust. MaaMS-is tehakse ka mõned täpsustavad muudatused seoses
maakatastris registreerimata maadega, maamaksuvabastusega maadega, millel on
majandustegevus keelatud, ning avalikult kasutatava tee aluse maa maksuvabastusega.
MaaMS-i muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse maa maksustamishinnaga seotud kasutustasu määrasid
nii, et aastatasu oleks kõikides õigusaktides 3% maa maksustamishinnast (kehtivas õiguses on
tasumäärad vahemikus 2–7%). Selleks muudetakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduses
(AÕSRS) sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumistasu määra, elektrituruseaduses (ELTS)
sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest,
maapõueseaduses (MaaPS) sätestatud maavara kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva
kinnisasja kasutamise tasu aastamäära ja veeseaduses (VeeS) sätestatud tasu avaliku veekogu
kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata kaldajoont mittemuutva ehitisega koormamise
eest. Samuti on kavandatud muuta Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi
käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11
sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostamist koordineerisid Rahandusministeeriumi kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhtaja Sulev Liivik (tel 611 3417,
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar (tel
626 2941,
[email protected]) ja Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (tel
5683 3535,
[email protected]).
Eelnõu §-d 1 ja 2 ja seletuskirja punktid 3.1 ja 3.2 koostasid Maa-ameti endine kinnisvara
hindamise osakonna juhataja Andres Juss (kuni 31.12.2020), sama osakonna nõunik Ülleke
Eerik (tel 5697 0919,
[email protected]), juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan
(tel 5683 3535,
[email protected]), katastri arendusosakonna juhataja Priit Kuus
(tel 675 0843,
[email protected]), õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (tel
5681 8794,
[email protected]), sama osakonna endine jurist Kaia Saar (kuni
31.01.2021) ja jurist Marili Lehtmets (tel 5682 2019,
[email protected]). Eelnõu
koostamist nõustas Kinnisvaraekspert OÜ konsultant Aivar Tomson
(
[email protected]), kes on osalenud varasemate maa hindamise seaduste
koostamisel.
Eelnõu § 3 ja seletuskirja punkti 3.3 koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
peaspetsialist Helena Lehtis (tel 611 3149,
[email protected]), maksupoliitika
osakonnajuhataja Lemmi Oro (tel 611 3344,
[email protected]), kohalike omavalitsuste
finantsjuhtimise osakonnajuhataja Sulev Liivik (tel 611 3417,
[email protected]) ja sama
osakonna peaspetsialist Mari Kalma (tel 611 3608,
[email protected]) ning Maksu- ja
Tolliameti maksude osakonna arendusspetsialist Henri Lindeberg (tel 676 2756,
[email protected]) ja juriidilise osakonna õigusloome valdkonnajuht Tanel Ruusmaa
(tel 676 1468,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected])
ning keeletoimetaja oli Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel
611 3638,
[email protected]).
Eelnõu §-d 4 kuni 11 ja seletuskirja punktid 3.4 kuni 3.10 koostasid Keskkonnaministeeriumi
riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar (tel 626 2941,
[email protected]), Maa-ameti
juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (tel 5683 3535,
[email protected]) ja peadirektori
asetäitja Triinu Rennu (tel 665 0755,
[email protected]).
Eelnõu õigusekspertiisi tegid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna endine nõunik Merike
Laidvee (kuni 12.03.2021) ja õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 514 6333,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP), mille 7.13 näeb ette
seismise tugeva kohaliku omavalitsuse eest. Seejuures näeb VVTP punkt 7.13 ette, et
riigihalduse minister koostöös keskkonnaministri ja rahandusministriga esitab 2021. aasta mais
Vabariigi Valitsusele maade hindamise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu oli kajastatud ka eelmises VVTP-s, milles aastateks 2019–2023 oli seatud kohaliku elu
ja regionaalpoliitika valdkonnas eesmärgiks suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust,
suurendades nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Eelmise
3
VVTP punkt 5.8 ja 12.31 nägid ette esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud maa korraliseks
hindamiseks ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatusteks. Seetõttu esitas riigihalduse
minister Vabariigi Valitsuse 06.03.2020 kabinetiistungile memorandumi maa korralise
hindamise korraldamise ja sellest tingitud maamaksu ja maa kasutuslepingute muudatuste
kohta. Vabariigi Valitsuse 16.04.2020 kabinetiistungil arutatu kohaselt tehakse järgmine maade
korraline hindamine 2022. aastal.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, millesse
on lisatud varem käesoleva eelnõuga kavandatud eluruumide erastamise seaduse, maareformi
seaduse ja riigivaraseaduse muudatused. Muudatuste eesmärgiks oli sätestada, et maareformi
läbi viies lähtutaks ka edaspidi 2001. aasta maa maksustamishinnast, et tagada isikute võrdne
kohtlemine. Samuti nägid muudatused ette taastada maareformi seaduse alusel seatud
hoonestusõiguse igakordsel omaniku õigus omandada hoonestusõigusega koormatud maa
juhul, kui maa ei ole vajalik riigile ega kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks
ega muul avalikul eesmärgil. Muudatused liideti maareformi seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga, kuna need on selle reguleerimisalaga tugevamini seotud,
maareformi seadust ei ole otstarbekas muuta kahe samaaegse eelnõuga ning viidatud eelnõu
jõustub tõenäoliselt käesolevast eelnõust varem.
Eelnõu on lisaks seotud hetkel menetluses oleva ehitusseadustiku (EhS) ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga2, millega kavandatakse hoonestusloa tasu
reguleerivad sätted tõsta ELTS-ist EhS-i. Kui nimetatud muudatused jõustuvad enne käesoleva
eelnõuga kavandatud muudatusi, tehakse eelnõus kavandatud ELTS-i muudatus ka EhS-is.
2016. aastal valmistasid Keskkonnaministeerium ja Maa-amet ette maa hindamise seaduse ja
maakatastriseaduse muutmise seaduse VTK. See läbis kooskõlastusringi, kuid
Justiitsministeerium jättis VTK kohta vastuse andmata, kuna puudus selgus, kuidas maade
hindamine hakkab mõjutama maamaksu. Seetõttu on sellesse eelnõusse koondatud nii
maamaksuseaduse kui ka teiste selliste seaduste muutmine, mida maa hindamine mõjutab.
Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud uut VTK-d, kuna valitsuskabineti
16.04.2020. aasta otsuse kohaselt pidi riigihalduse minister koostöös rahandusministri,
keskkonnaministri, maaeluministri, siseministri ja justiitsministriga esitama hiljemalt
30.11.2020. aasta Vabariigi Valitsuse istungile maa hindamise seaduse, maamaksu seaduse,
riigivaraseaduse, maareformi seaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse,
maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu VTK-d koostamata.
Eelnõukohase seadusega muudetakse üksnes kehtivaid seadusi, ühtki uut seadust ei ole kavas
kehtestada. Enim muudatusi tehakse MHS-is, kuid need ei ole nii ulatuslikud, et tingiksid
seaduse uue tervikteksti koostamise. Seaduse muutmise asemel uue seaduse kehtestamine tooks
vältimatult kaasa selle, et tuleks samal kujul uuesti kehtestada suur osa kehtivast seadusest ning
lisaks ka mitmeid teisi õigusakte, näiteks Vabariigi Valituse 22.05.2001 määrus nr 179 „Maa
maksustamishinna arvutamise kord“, 22.08.2001 määrus nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud
maa maksustamishinnad“ ja 31.03.1998 määrus nr 73 „Erastataval maal asuva metsa
maksumuse määramise korra kinnitamine“. Samuti tuleks vaid viidete muutmise tõttu muuta
mitmeid õigusakte, näiteks Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrust nr 36 „Õigusvastaselt
võõrandatud vara tagastamise kord“, 13.07.1993 määrust nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud
vara eest kompensatsiooni määramise kord“ ja rahandusministri 29.01.2001 määrust nr 19
1
Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243.
2
Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 20-1068.
4
„Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise metoodika“. Lisaks tuleks sellisel
juhul muuta ka viiteid MHS-i alusel antud rakendusaktidele teistes õigusaktides, näiteks viitab
Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrus nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest
kompensatsiooni määramise kord“ MHS-i § 9 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
22.08.2001. a määrusele nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“. Eelnõu
sisust tulenevat vajadust eelnimetatud õigusaktide muutmiseks ei ole. Seega on kehtiva seaduse
muutmine uue seaduse kehtestamise asemel selgelt otstarbekam ka õigusloome mahu
vähendamise aspektist.
Eelnõukohase seadusega muudetakse maa hindamise seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2018;
maakatastriseaduse redaktsiooni RT I, 6.05.2020; maamaksuseaduse redaktsiooni RT I,
22.02.2019; asjaõigusseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2018;
elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2020; maapõueseaduse redaktsiooni RT I,
10.07.2020; riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 30.10.2020; tulumaksuseaduse redaktsiooni
RT I, 28.12.2020, 14 ja veeseaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Maa hindamise korra ajakohastamine
Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on uuendada maa korralise hindamise senist korda
ning teha selle alusel järgmine korraline hindamine 2022. aastal. Kehtiva MHS-i korralist
hindamist käsitlev normistik ei vasta enam tänapäevastele ootustele ning on sisult vananenud,
mis on tinginud vajaduse seda enne järgmist korralist hindamist uuendada. Seejuures on üks
olulistest eesmärkidest anda avalikkusele informatsiooni maade turuväärtusest ja selgemalt
välja tuua, et hindamise tulemuste kasutamise võimalused on laiemad, kui seda käsitleb kehtiv
seadus.
Korralisel hindamisel ei viidata enam maksustamisele kui ainsale eesmärgile ja rõhutatakse, et
tegemist on turupõhise hindamisega, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele
väärtus ehk maa maksustamishind. Peamine põhimõtteline muudatus on see, et maa korralisel
hindamisel ei leita enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki
väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale katastriüksusele maa
maksustamishind. Korralist hindamist teeb edaspidi Maa-amet, kuhu on kogunenud peamine
sellealane kompetents ja andmed. Kehtiva korra kohaselt on suur roll ka kohalikel
omavalitsustel ning litsentseeritud maa hindajatel, kuid kavandatud muudatustega jääb
korralisel hindamisel peamist rolli kandma Maa-amet, kes kaasab vajaduse korral hindamisse
ka teisi erialaspetsialiste. Muudatus on osutunud võimalikuks seoses infotehnoloogia arenguga
viimase ligi 20 aasta jooksul, mistõttu on võimalik maad hinnata registrite põhjal maakatastris
olevate andmete alusel. Kuna 2001. aastal olid võimalused teabe avalikustamiseks oluliselt
piiratud, muudetakse ka seda, kuidas tulemustega tutvuda saab – edaspidi on avalikustamisel
peamine rõhk Maa-ameti veebilehel, kuid säilib ka võimalus tutvuda tulemustega paberkandjal
Maa-ametis kohapeal. Sellega väheneb KOV-ide roll korralisel hindamisel oluliselt, kuivõrd
varem toimus hindamistulemuste väljapanek just KOV-ide kaudu. Nii enne tulemuste
jõustumist kui ka pärast seda on alati võimalik tulemuste kohta arvamust avaldada.
Hindamistulemuste vaidlustamisel loobutakse kautsjoni tasumise nõudest.
Korraline hindamine toimub edaspidi igal neljandal aastal ehk määratakse kindlaks korralise
hindamise ajaline intervall. Kehtiv MHS ei sätesta konkreetset korralise hindamise aega,
mistõttu ei ole maa maksustamishinnad ajakohased, st maksustamise ja kasutustasude aluseks
5
olevad väärtused on valed. Olukorras, kus maa korraline hindamine toimub perioodiliselt ning
maa väärtused on turuhindadega samal tasemel, on maa korralise hindamise tulemusi võimalik
rakendada oluliselt laiemalt, sealhulgas riigi jaoks oluliste menetluste korral, näiteks
põllumajandusmaade kasutusvalduse ja rendilepingute sõlmimise alusena3. Ajakohaste maa
korralise hindamise tulemuste korral saab ka iga maaomanik ülevaate oma maa hetkeväärtusest
ning võimaluse kasutada väärtuseid orientiirina müügi- või ostuhinna määramisel tsiviilkäibes
või riigiga seotud menetlustes alusena kasutustasude leidmisel, väärtustel põhinevate
kokkulepete sõlmimisel, tehnovõrkude õiglase talumistasu arvutamisel. Nelja-aastane intervall
on leitud, tuginedes välisriikide kogemusele – sagedasem korraldamine ei ole põhjendatud,
kuna uusi tehinguid ei lisandu palju ning üksikute tehingute mõju hindamistulemusele võib olla
liiga suur. Kindlaksmääratud periood võimaldab oluliselt paremini planeerida järgmisi korralisi
hindamisi ja selleks vajalikke vahendeid, sealhulgas tööjõukulu ja kaasatavate ekspertide kulu.
Peamistest muudatustest maa korralises hindamises annab ülevaate tabel 1.
Tabel 1. Muudatused maa korralises hindamises
Kehtiv kord (väheefektiivne, Uus kord
ühekordne) (efektiivne, järjepidev)
Eesmärk • maksustamise eesmärgil • erinevad eesmärgid
• turupõhine hindamine
Perioodilisus • perioodiliselt läbiviidav, aluseks • iga nelja aasta järel (regulaarsus
VV otsus valdkonna eest vastutava võimaldab tegevusi planeerida)
ministri ettepanekul • järgmine korraline hindamine tuleb
• aluseks olulised muudatused maa 2022.
turuväärtuses
Tulemus • maa väärtus tsoonide ja • igale katastriüksusele maa
sihtotstarvete või kõlvikute kaupa maksustamishind
• maakatastris oleva maa väärtuse
alusel
Hindaja • tegevuslitsentsiga hindajad • Maa-amet
• Maa-amet (tsoonide kohta) • kaasates vajaduse korral eksperte,
• valla- või linnavalitsus (maatüki sh kutselisi hindajad
kohta)
Metoodika • alused seaduses • alused seaduses
• metoodika ja hindamise kord VV • metoodika valdkonna eest
määruses vastutava ministri määruses
• ekspertide kvalitatiivsed • geoinfosüsteemidel tuginevad
hinnangud (ressursimahukas, statistilise andmeanalüüsi mudelid
ebatäpne)
Avalik • avalik väljapanek vähemalt 20 • avalikustamine maakatastris
väljapanek ja päeva hiljemalt 31. oktoobril
vaidlustamine • 10 päeva parandusettepanekuteks • vaidlustamine ilma kautsjonita
ja pretensioonideks ning ilma haldusmenetluse korras
kautsjonita vaidlustamiseks • tähtajata vigade parandamine
• hiljem saab vaidlustada kautsjoni katastriüksuse andmetes (vead
alusel parandatakse algallikas)
3
Näiteks hindab ainuüksi Maa-amet aastas kasutustasu ligikaudu 700 kasutusvalduse ja rendilepingule ning 200
asjaõigusega koormamise lepingule ning määrab alghinna ligikaudu 800 enampakkumisele minevale
katastriüksusele.
6
Jõustumine • tulemused kehtestab valdkonna • tulemusi ei kehtestata, need
eest vastutav minister hiljemalt võetakse kasutusele hindamise aasta
hindamise aasta 30. novembriks 31. detsembril
• tulemused jõustuvad hindamisele • katastriandmete muutumisel maa
järgneva aasta 1. jaanuaril maksustamishind muutub
• 2022. aasta korralise hindamise
tulemused jõustuvad 2024. aasta 1.
jaanuaril
Lisaks laiendatakse hindajate võimalusi saada hindamiseks väljavõtteid maakatastri tehingute
andmebaasist. Selleks muudetakse maakatastriseadust (MaaKatS). Kehtiva seaduse järgi võib
tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult maa hindaja (ehk
litsentseeritud hindaja) hindamiseks ja samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust
juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande
täitmiseks (MaaKatS-i § 6 lõige 2). MaaKatS-i täiendatakse alusega, mis võimaldab saada
tehingute andmebaasist andmeid õigustatud huvi korral. Lisaks laiendatakse juurdepääsu
kõigile kutselistele hindajatele, kes vajavad andmeid vara väärtuse hinnangute andmiseks ja kes
koostavad hindamisaruandeid. Sellised spetsialistid on 6. (kinnisvara hindaja) ja 7. (vara
hindaja) kutsetaseme hindajad. Võimalust tutvuda tehingute andmebaasi andmetega
laiendatakse ka tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud
krediidiasutustele tagatisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks.
2.2. Maamaksuga seonduvad muudatused
Kõige olulisem kavandatav MaaMS-i muudatus on maksumaksjaid maamaksu järsu tõusu eest
kaitsva mehhanismi loomine. Eelnõu näeb ette, et maaomaniku maksukoormus ei tohi kasvada
enam kui 10% võrreldes eelmise aastaga.
Teine oluline muudatus on maksimaalsete maamaksumäärade muutmine. Kuna maa
maksustamishinnad tõusevad hindamise järel taas turutasemele, ei ole põhjendatud nii kõrgete
maamaksumäärade rakendamine. Seetõttu maksumäärasid langetatakse. Kuna plaanitav uus
maade korraline hindamine hinnatsoone alles ei jäta ning igale katastriüksusele arvutatakse
individuaalne väärtus, ei ole edaspidi vaja rakendada diferentseeritud maksumäärasid tsoonide
lõikes. KOV-id ongi aja jooksul valdavalt tsoonide lõikes maamaksumäärade kehtestamisest
loobunud, 2020. aasta seisuga kasutab tsoonide kaupa maksumäärade diferentseerimist vaid 17
KOV-i4.
Kolmas eesmärk on rakendada kodualuse maamaksu vabastust ka liitsihtotstarbega maadel
elavatele koduomanikele. 2013. aastal jõustusid MaaMS-i muudatused, millega vabastati
koduomanikud maamaksu tasumisest kodualuse elamumaa sihtotstarbega maa eest. Kehtiva
seaduse sätted kohtlevad aga koduomanikke, kelle elamu asub liitsihtotstarbega maal (näiteks
elamu- ja ärimaa liitsihtotstarve), ebasoodsamalt võrreldes koduomanikega, kelle eluruum asub
täielikult elamumaal. Liitsihtotstarbega maal asuvate korterite omanikud on maamaksust
vabastatud üksnes elamumaa sihtotstarbega osa eest, kuid näiteks ärimaa sihtotstarbega osa eest
tuleb neil jätkuvalt maamaksu tasuda. Erinev kohtlemine puudutab eelkõige sellises
kortermajas kodu omavaid elanikke, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad (näiteks
korrusmaja esimesel korrusel asuvad äripinnad ning ülemistel korrustel eluruumid). Eelnõus
esitatud muudatuse kohaselt vabastatakse liitsihtotstarbega maal asuvates eluruumides elavad
MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud maamaksust lisaks elamumaa sihtotstarbe
4
https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/maamaksumaarad-2019-aastal
7
osale ka muudele sihtotstarvetele. Lisaks täpsustatakse pensionäride, puuduva töövõimega
isikute ja represseeritute lisamaksuvabastuse rakendamise tingimusi.
Neljas eesmärk on MaaMS-i sätete ajakohastamine ja täpsustamine. MaaMS-is tehakse mõned
täpsustavad muudatused seoses sellega, et aastaks 2024 saavad kõik maad maakatastris
registreeritud ning enam ei ole vajadust reguleerida seda, kuidas tuleb maakatastris
registreerimata maa maamaksu arvutada. Lisaks tunnistatakse kehtetuks maamaksuvabastus
nendelt maadelt, millel on seadusega majandustegevus keelatud, kuna tegelikult ühtegi sellist
maad ei ole. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse avalikult kasutatava tee definitsiooni, kuna
praktikas on tekkinud probleeme selle mõiste sisustamisega.
2.3. Maa maksustamishinnaga seotud kasutustasude regulatsiooni ühtlustamine
Võrreldes 2001. aastal toimunud korralise hindamisega on maa väärtus kasvanud keskmiselt
seitse korda, mistõttu tõuseksid ilma leevendusmeetmeid rakendamata maa korralise hindamise
mõjul ka maa maksustamishindadega seotud kasutustasud keskmiselt seitse korda. Tasu järsu
tõusu leevendamiseks analüüsiti ja viidi võimalikult ühtsetele alustele eri õigusaktides
sätestatud kasutustasu määrad.
Tabelis 2 on kokkuvõte õigusaktides sätestatud maa maksustamishinnast arvestatavatest
kasutustasu määradest ja nende kavandatud muutmisest.
Tabel 2. Maa maksustamishinnaga seotud kasutustasu määrad
Lepingute Praegune seos maa Kavandatud seos maa
Lepingu liik
arv maksustamishinnaga maksustamishinnaga
Riigi omandis oleva
põllumajandusmaa 3%
3%
kasutustasu ja kasutustasu
aktiivse turu puudumisel5
3%
Tasu tehnovõrgu ja -rajatise 5% +0,5% maamaksu hüvitist
100 000
talumise eest6 +2,5% maamaksu hüvitis
Maareformi käigus seatud Kehtivad lepingud 2%, 3%
5000
kasutusvalduse lepingud7 pikendatavad lepingud 3%
(kehtivates 2%)
Maareformi käigus seatud ärimaal 5% 3%
hoonestusõigused 1700 (+2100) (kui kehtivas on 2%,
elamumaadel8 tootmismaal 4%
siis jääb 2%)
transpordimaal 4%
5
Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord,
nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“.
6
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus §155.
7
Maareformi seaduse § 341 lõige 4.
8
Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle
käigus maa erastamise kord“ § 11.
8
Maareformi käigus seatud muudel sihtotstarvetel, sh
hoonestusõigused äri-, elamumaa 2%
400
tootmis- ja
transpordimaadel9
Riigi kinnisasja
kaevandamiseks 150 5%
kasutamine10 3%
Ehitis avalikus veekogus11 17 4%
Elektrituulepark avalikus
0 7% 3%
veekogus12
Kasutustasude ühtlustamine on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on oluline, et riigi poolt
kasutusse antava maa ja avaliku veekogu kasutustasu kujunemise põhimõtted oleksid
võimalikult ühetaolised ja läbipaistvad. See aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste
ühtlustamisele ning isikute ühetaolisele kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud tasumäärad ei
põhine sageli turupõhise tasu analüüsil. Samuti ei esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks
erinevate tasumäärade rakendamine põhjendatud.
Võib oletada, et kõrgemaid tasumäärasid on kasutatud osaliselt põhjusel, et viimane maa
korraline hindamine tehti 2001. aastal ning tasu kehtestamise hetkel oli teada, et hindamise
tulemused ei kajasta maa tegelikku väärtust. Maareformi protsessis on erinevaid tasumäärasid
rakendatud tõenäoliselt põhjendusega, et kallimad sihtotstarbed (ärimaal 5%, tootmismaal 4%
maksustamishinnast) peaksid olema ka kõrgemalt tasustatud. Kasutustasud peavadki ärimaal
olema kõrgemad, kuid erinevus tuleneb juba maa väärtusest. Turul tegutsevad eksperdid ei ole
täheldanud, et tasumäärad erineksid kasutusotstarvete kaupa, selline tasude diferentseerimine
ei ole õiglane kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maa kasutajate suhtes.
Kasutustasude määrad ühtlustatakse tasemele 3% maa maksustamishinnast, mis tähendab
enamikel juhtudel tasumäärade langetamist. Tasumäär 3% tuleneb Rahandusministeeriumi ja
Maa-ameti tehtud analüüsist, kus võrreldi haritava maa ostu-müügitehingute ja riigi
enampakkumisel rendile antud maade kasutustasude suhet. Haritavad maad on ainsad, kus
selline võrdlusinformatsioon on olemas, kuid leitud suhet võib rakendada ka teise sihtotstarbega
maadele. Ei esine kaalukaid põhjuseid, mis tingiksid erinevate tasumäärade rakendamise
teistsuguse sihtotstarbega riigimaade puhul.
Analüüsist selgus, et kasutustasu ja maa väärtuse suhe erineb piirkonniti. Kasutustasu kujuneb
kõrgemaks piirkondades, kus on paremad mullad ehk maa tootlikkus on suurem või kus
rendimaa pakkumine turul on väiksem kui nõudlus. Samas on Eestis keskmiselt kasutustasu ja
maa müügihinna suhe ~3%. Leiti, et põllumajandusmaa kasutustasu arvutamisel on otstarbekas
rakendada kogu Eestis ühetaoliselt kasutustasu määra 3% põllumajanduslikult kasutatava maa
harilikust väärtusest.
9
Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle
käigus maa erastamise kord“ § 11.
10
Maapõueseaduse § 90 lõige 7.
11
Veeseaduse §-d 215 ja 230.
12
Elektrituruseaduse § 923.
9
Kirjeldatud analüüsile tuginedes on juba muudetud riigivaraseaduse (RVS) alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrust nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse
hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“, mille kohaselt on
hoonestamata riigimaa kasutustasuks 3% maa maksustamishinnast või harilikust väärtusest13.
See tähendab muuhulgas, et maareformi käigus seatud kasutusvalduse lepingute lõppemisel
rakendatakse uutele sõlmitavatele kasutusvalduse lepingutele varasema 2%-lise määra asemel
3%-list kasutustasu määra.
Eelnõukohase seadusega muudetakse ELTS-is sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu
tuuleelektrijaamaga koormamise eest, MaaPS-is sätestatud maavara kaevandamiseks kasutada
antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäära ja VeeS-is sätestatud tasu avaliku
veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisega koormamise eest. Kõikidel
juhtudel rakendatakse ühtlast kasututasu määra 3%. Samuti on kavandatud muuta Vabariigi
Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise
ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11 sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid nii,
et sätestatud aastatasu määr ei ületaks 3% maa maksustamishinnast.
Eelnõu ei näe ette kasutustasude määrade tõstmist juhtudel, kus kehtiv tasumäär on hetkel alla
3% maksustamishinnast aastas. Tasumäär on kehtiva õiguse alusel 2% maa maksustamishinnast
maareformi seaduse (MaaRS) § 341 alusel sõlmitavate kasutusvalduse lepingute puhul ja
Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse
seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 11 kohaselt hoonestusõiguse seadmisel
kinnisasjale, mille sihtotstarve ei ole ärimaa, tootmismaa ega transpordimaa. Mõlemal juhul on
tasumäär lisaks õigusaktile sätestatud ka selle alusel sõlmitud lepingus, mistõttu eeldaks
tasumäära tõstmine 3%-ni ka juba kehtivate lepingute muutmist. Erinevalt olukorrast, kus riik
sooviks lepingut muuta tasumäära langetamiseks, ei ole võimalik motiveerida kasutusvaldajaid
ega hoonestajaid sõlmima kehtiva lepingu muutmise kokkuleppeid tasumäära tõstmiseks.
Samas on juba loodud eeldused, et vähendada lepingute arvu, milles kokku lepitud tasumääraks
on 2% maa maksustamishinnast. Maareformi käigus seatud kasutusvalduse lepingutest suurem
osa on sõlmitud 15 aastaks ning nende pikendamisel on MaaRS-i § 342 kohaselt kasutusvalduse
lepingu kohustuslikuks tingimuseks, et kasutusvalduse tasu on turupõhine kasutustasu. Samuti
näeb maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga14, ette RVS-i, MaaRS-
i ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) muudatused, mis võimaldavad
praktikas suure osa hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest nende hoonestajatele
võõrandada.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Maa hindamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse MHS-i.
Punktiga 1 muudetakse MHS § 1 teist lauset ning täpsustatakse hindamistulemuste kasutamise
eesmärkide loetelu. Muudetud sõnastuse kohaselt kasutatakse hindamise tulemusi (st nii
korralise kui ka erakorralise hindamise tulemusi) tehingute tegemisel, maa korraldusel,
maksustamisel, erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ja muudel
eesmärkidel. Võrreldes senisega on lisatud tehingute eesmärk, mis on praktikas nii korralise kui
13
Kinnisasja harilik väärtus kajastab kinnisasja tegelikku väärtust. Maa maksustamishind kajastab kinnisasja
harilikku väärtust maa korralise hindamise ajal. Hindamise objektiks on maatükk ilma kinnisasjal asuvate ehitiste,
kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta.
14
Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243.
10
ka erakorralise hindamise tulemuste kasutamisel peamine eesmärk. Näiteks on kinnisvara vaja
hinnata riigi ja kohaliku omavalitsuste ülesannete täitmiseks, aga ka erakäibes ostu-
müügitehingute hinna määramiseks, renditasu määramiseks, vara jagamisel, laenutagatistega
seonduvalt, finantsaruandluses jm eesmärkidel. Maksustamine ja maareformiga seotud
tegevused (maa erastamine ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine) on jäetud
loetelu lõppu, kuna neil eesmärkidel kasutatakse üksnes varasemate korraliste hindamiste
tulemusi, kusjuures omandireformi tegevused on valdavalt lõppenud. Muudatusega
täiendatakse seega hindamise tulemuste kasutamise võimaluste loetelu, viies selle kooskõlla
väljakujunenud tavaga. Loetelu jäetakse avatuks, kuna korralise hindamise tulemustega on
seotud õiguslikud tagajärjed paljudes erinevates seadustes ning aja jooksul lisandub tõenäoliselt
selliseid õiguslikke seoseid.
Punktiga 2 täiendatakse hindamise lähtealuste loetelu Eesti vara hindamise standardisarjaga
EVS 875. MHS-i vastuvõtmisel ei olnud veel Eesti vara hindamise standardeid olemas. Neid
antakse välja alates 2005. aastast ning need on peamine alus Eestis asuvate varade hindamisel.
Seetõttu on otstarbekas standardid hindamise lähtealuste hulgas nimetada. Puudub vajadus
nimetada eraldiseisvalt kinnisasja hindamise häid tavasid, kuna head tavad sisalduvad vara
hindamise standardisarjas.
Punktiga 3 ei tehta kasutatavates hindamismeetodites sisulisi muudatusi, küll aga ühtlustatakse
hindamisel kasutatavate meetodite sõnastus vara hindamise standardisarjas kasutatud ning
praktikas kasutusel olevate mõistetega, milleks on võrdlusmeetod, tulumeetod ja kulumeetod.
Muudatus vähendab normi ja tegelikkuses juurdunud mõistete erinevusest tingitud segadust.
Võrdlusmeetod tugineb põhimõttele, et ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui
sarnaste varade eest turul makstakse. Selle rakendamisel hinnatakse vara väärtus sarnaste
varadega tehtud tehingute võrdlemisel. Võrdlemisel hinnatakse vara väärtus, kohandades turul
müüdud varade hindu erinevate vara väärtust mõjutavate tegurite kaupa ja arvestades tehingu
tegemise aega. Oluline on, et kõik võrreldavad tehingud oleksid tehtud vabaturu tingimustes.
Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Tulumeetodi aluseks on põhimõte,
et ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem, kui on vara oodatavate rahavoogude
nüüdisväärtus kogu vara kasuliku eluea jooksul. Ka tulumeetodi puhul on oluline, et kõik
meetodi rakendamisel kasutatavad sisendid tugineksid turuinformatsioonile.
Kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest maksma rohkem,
kui tuleks kulutada sarnase vara ostmiseks või arendamiseks. Vara (ehitiste) seisukorda
kohandatakse ehitiste kulumi arvesse võtmise kaudu.
Punktiga 4 muudetakse maa hindaja mõistet MHS-i § 4 lõikes 1. Edaspidi on maa hindajaks
isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbelisi
varasid võib hinnata ka kinnisvara hindaja 6. taseme kutsega isik. Samuti lisatakse maa
hindajate hulka Maa-amet, kes võib olla hindajaks õigusaktides sätestatud juhtudel. Sellised
juhud on sätestatud RVS-is, KAHOS-es, maakorraldusseaduses (MaaKS) ja korralise
hindamise tegijana MHS-is.
Muudatusega tekib seega võimalus lisaks 7. taseme vara hindajatele eluotstarbelist vara hinnata
ka 6. taseme kinnisvara hindajatel. Sellega laiendatakse kaasatavate hindajate hulka ligikaudu
kaks korda15. Praktikas on ilmnenud, et hindamisteenuste turul on hindajatest nappus. Kuna riik
15
Hetkel on vara hindajaid 42 ja kinnisvara hindajaid 47 –
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused.
11
tellib palju ka elamumaade hindamisi ja neid võib teha ka madalama ehk 6. kutsetasemega
hindaja, on ainult 7. kutsetaseme nõue liiga piirav.
Olulise muudatusena loobutakse seni kehtinud maa hindaja tegevuslitsentsi16 väljaandmisest,
mida korraldas Maa-amet Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määruse nr 16 „Maa hindamise
tegevuslitsentside väljaandmise kord“ alusel, mis tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi ei pea enam
kutsele lisaks maa hindaja tegevuslitsentsi taotlema. Senine tegevuslitsentside väljaandmine on
muutunud pärast kutsesüsteemi rakendamist dubleerivaks, põhjendamatult koormavaks ja
praktikas tarbetuks. Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määruse nr 16 „Maa hindamise
tegevuslitsentside väljaandmise kord“ § 6 alusel kehtib maa hindamise tegevuslitsents vaid
koos kutsetunnistusega. Kuna Eestis on väga heal tasemel kutsete süsteem (kutselised hindajad
peavad oma kutset regulaarselt taastõendama, ennast pidevalt erialal täiendama, toimub ka
hindajate auditeerimine), siis ei ole põhjust kahelda hindajate pädevuses. Puudub vajadus eraldi
MHS-i § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuslitsentsi järele. Edaspidi pole enam ka kohustust tasuda
riigilõivu tegevuslitsentsi taotlemisel (riigilõivuseaduse (RLS) §-st 139 tulenevalt 300 eurot).
Punktiga 5 jäetakse välja viide Vabariigi Valitsuse kehtestatavale korrale, milleks on hetkel
Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrus nr 203 „Maa korralise hindamise kord“, mis
tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd korraline hindamine reguleeritakse uute sätetega ning korralise
hindamise korda ei ole enam plaanis kehtestada.
Punktiga 6 täiendatakse seaduse II. peatükki §-dega 41–44, mis reguleerivad korralist
hindamist.
MHS-i § 41 lõikes 1 sätestatakse, mis on korraline hindamine ja selle tulemus. Korralise
hindamise käigus hinnatakse kogu Eesti territooriumil asuv maa ja hindamine tugineb
andmekogude andmetele (sh MHS-i § 43 lõikest 4 tulenevalt paikvaatlusi ei tehta). Korralisel
hindamisel on tegemist turupõhise hindamisega ning selle tulemusena määratakse igale
katastriüksusele maa maksustamishind, st edaspidi ei leita maa väärtust enam tsoonide ja
sihtotstarvete kaupa, vaid igale katastriüksusele eraldi.
Igale katastriüksusele just tema omadusi arvestava väärtuse leidmine ning seeläbi
tsoneerimisest loobumine on korralisel hindamisel oluline metoodiline muudatus. Varasematel
hindamistel (1993., 1996. ja 2001. aastal) kasutati tsoneerimist (erinevate väärtustasemetega
turupiirkondade eristamist) ja hindamise tulemusena leiti maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete
või kõlvikute kaupa. Nende tulemuste alusel arvutas KOV igale maatükile maksustamishinna.
Uue korra järgi kasutatakse korralistel hindamistel masshindamise mudeleid, millega
hinnatakse kohe iga katastriüksuse väärtus. Varem kasutati tsoneerimist, kuna puudusid
tehingute andmed ja maa omadusi kirjeldavad andmed ei olnud masinloetaval kujul
kättesaadavad. Tsoonide moodustamisse ja tsoonihindade määramisse kaasati turgu tundvaid
eksperte, kanti (käsitööna) piirid kaardile, koostati tsooni piiride täpne kirjeldus ning põhjendati
piiri asukoha valikut. Tsoonide piirid on vaieldavad ja ühtlaste tsoonide loomine ei ole
võimalik, mis omakorda tekitas vaidlusi. Tsoonide piirialadel asuvate maaüksuste maa
maksustamishinnad erinevad mõnikord kordades, tekitades ebaõiglust tsooni piirialadel. Seda
aitab vältida üksnes metoodiliste aluste muutmine ehk tsoonidest loobumine ning iga maatüki
omadustega arvestamine.
16
Seisuga 1.09.2020 on kehtiv maa hindamise tegevuslitsents kokku 32 isikul. Maa hindamise tegevuslitsentsi
taotlusi menetletakse kaks korda aastas ja enamasti on tegemist n-ö litsentsi taastõendajatega. Taotluste arv aastas
jääb kümne piiresse. Viimase viie aasta riigilõivusummad jäävad vahemikku 900–2700 eurot aastas.
12
Korralise hindamise puhul on tegemist turupõhise hindamisega. Turupõhine lähenemine ja
turuväärtuse (market value) hindamine on rahvusvaheliselt tunnustatud hindamise alus nii
rahvusvahelistes hindamisstandardites17 kui ka nende alusel koostatud Eesti vara hindamise
standardis EVS 875. Turuväärtuse hindamisele viitab ka rahvusvahelise hindajate ühingu18
masshindamise standard19. Seaduses ei kasutata aga turuväärtuse mõistet, kuna maa
maksustamishind ei vasta kõikidele rahvusvahelistes standardites määratud turuväärtuse
hindamise tingimustele. Näiteks erineb maa maksustamishind turuväärtusest selle poolest, et ei
hinnata kõiki vara osasid, vaid üksnes maad, hindamistulemuse täpsus on korralisel hindamisel
(masshindamisel) väiksem kui erakorralisel (üksikobjekti) hindamisel, ei ole võimalik arvesse
võtta kolmandate isikute õigusi, korralisel hindamisel ei tehta paikvaatlusi, kuid turuväärtuse
hindamisel on vara ülevaatus kohustuslik.
MHS-i § 41 lõikes 2 sätestatakse, et edaspidi teeb korralist hindamist Maa-amet. Seni tegid seda
Maa-amet, MHS-i § 4 lõikes 1 nimetatud litsentseeritud hindajad ning valla- või
linnavalitsused, kellel kõigil olid eraldi ülesanded, mis on täpsemalt reguleeritud Vabariigi
Valitsuse 19.06.2001 määruses nr 203 „Maa korralise hindamise kord“. Kuna riigi maa
hindamise kompetents on kogunenud Maa-ametisse ning hindamist tehakse väljatöötatava
metoodika alusel valdavalt automatiseeritult olemasolevate andmekogude andmete alusel, ei
ole edaspidi enam vaja korralise hindamise tegevusi jagada. Maa-amet kaasab ka edaspidi
korralisse hindamisse erialaspetsialiste, sealhulgas kehtiva 6. ja 7. taseme kutsetunnistusega
hindajaid, kellel on vahetu kogemus turul hindamisega, samuti analüütikuid jt.
Hindamistulemuste avalikustamine ja parandamine toimub edaspidi samuti Maa-ameti kaudu
ning seetõttu väheneb oluliselt KOV-ide roll maa korralisel hindamisel.
MHS-i § 41 lõikes 3 määratakse kindlaks, et korraline hindamine toimub igal neljandal aastal.
Kindla perioodi sätestamine seaduses on vajalik hindamise järjepidevuse tagamiseks. Teiste
riikide korralise hindamise praktikale tuginedes võib optimaalseks pidada nelja-aastast
intervalli. Sagedasem korraline hindamine ei ole majanduslikult otstarbekas, sest võrreldes
teiste varaliikide turgudega on kinnisvaraturg väiksema efektiivsusega, st kinnisvaraturul ei teki
juurde piisavalt uut tehinguinformatsiooni ja varad erinevad oma omadustelt, mistõttu ei teki
ühe aasta jooksul piisavat andmemahtu statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemiseks.
Kinnisvaraturg on aktiivne vaid teatud piirkondades, kogu Eesti kontekstis varieerub tehingute
arv märkimisväärselt, mistõttu vähema kui nelja aasta tehingud ei too kaasa olulisi muutusi ega
paku piisavat andmete hulka järelduste tegemiseks, et teha nende alusel uut hindamist.
Eestis tehakse aastas ligikaudu 50 000 kinnisvara ostu-müügitehingut, nendest umbes 13 000
tehingut on hoonestamata kinnisasjadega. Tehingutest hoonestamata maadega moodustavad
tehingud maatulundusmaaga ligikaudu 70% ja elamumaaga ligikaudu 20%. Ülejäänud 10% on
tehingud kõikide muude sihtotstarvetega maadega (tootmismaa, ärimaa, mitme sihtotstarbega
ja muu sihtotstarbega maad, sealhulgas veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa,
riigikaitsemaa, kaitsealune maa, mäetööstusmaa, turbatööstusmaa, sotsiaalmaa ja sihtotstarbeta
maa). Hoonestamata maatulundusmaa tehingutest on valdavaks metsamaad sisaldavad
tehingud, neist omakorda valdav osa (ligikaudu 80%) kasvava metsaga, mida ei saa maa
hindamisel võrdlusinformatsioonina kasutada.
Maatehingute arv osade sihtotstarvete puhul võib tunduda esmapilgul piisav, kuid hindamisel
on probleemiks tehingute ebaühtlane piirkondlik jaotus. Hoonestamata elamumaadel järgib
tehingute piirkondlik jaotus üldiselt rahvastiku piirkondlikku jaotust – seal, kus elab rohkem
17
International Valuation Standard. – https://www.ivsc.org/.
18
International Association of Assessing Officers. – https://www.iaao.org/.
19
Standard on Mass Apprisal of Real Property. –
https://www.iaao.org/media/standards/StandardOnMassAppraisal.pdf.
13
rahvast, on ka aktiivsem turg. 43% tehingutest on Harju maakonnas, 18% Tartu maakonnas,
11% Pärnu maakonnas, 5% Saare maakonnas, ülejäänud maakondade osakaalud jäävad
vahemikku 1–4%. Samas on mitmes linnas viie aasta jooksul toimunud vaid üksikud
hoonestamata elamumaa tehinguid, nt Antslas 6, Mõisakülas 4, Kiviõlis, Kundas ja Abja-
Paluojas 3 tehingut, Püssis 1 tehing. Hoonestamata elamumaa tehingute arv viie aasta kohta
jääb alla 100 (keskmiselt 20 tehingut aastas) 47-s omavalitsuses 79-st. Vähemalt 500 tehingut
viie aasta jooksul (keskmiselt 100 tehingut aastas) on tehtud vaid kaheksas omavalitsuses.
Maatulundusmaa haritava maa tehingute jaotus on piirkondlikult ühtlasem – kõige enam
tehinguid on tehtud Lääne-Viru maakonnas (11%), Tartu maakonnas (10%) ning Pärnu ja Harju
maakonnas (mõlemas 9%), ülejäänud maakondade osakaal jääb vahemikku 2–8%. Haritava
maa tehinguid tehakse hajaasustuses ja ka nende hinnatasemed ei erine üle Eesti kordades, nagu
on elamumaade korral.
Mida vähem aktiivne on turg, seda rohkem tehinguhinnad varieeruvad, mistõttu on risk, et iga
lisanduv tehing võib mõjutada väärtust. Tehinguhindade varieeruvus ei tulene üksnes
muutustest turul, vaid pigem konkreetse maatüki omadustest, aga ka turuosaliste ebapiisavast
informeeritusest, konkreetse piirkonna arengusuundadest, toetusmeetmete kasutamise
võimalustest ja muudest teguritest. Hinnamuutused eri asukohtades on erinevad ning neil on
erinevad põhjused. Seetõttu on mõjutegurite väljaselgitamine ja üldistuste tegemine
väheaktiivsetes turupiirkondades lühikese ajavahemiku jooksul keeruline ja võib kergesti viia
valede tulemusteni.
Nelja-aastane intervall arvestab piisavalt hästi kinnisvaraturu tsüklilist käitumist –
kinnisvaraturu täistsükkel (ajavahemik, mille jooksul kinnisvaraturg läbib tõusu- ja langusfaasi)
on tavaliselt 2−3 korda pikem kui neli aastat, seega tagab nelja-aastane hindamistsükkel
tulemuste piisava ajakohasuse, arvestades ka seda, kas turg pöördub langusest tõusule või
vastupidi. Oluline on märkida, et korraline hindamine ei ole nii täpne kui erakorraline ehk
üksikobjekti hindamine, seega jäävad ka aastatepikkused ajalised intervallid sageli
hindamistäpsuse piiridesse.
MHS-i § 42 lõige 1 sätestab, millised andmed võetakse korralisel hindamisel aluseks.
Kinnisvara hindamine on oma olemuselt vara väärtust mõjutavate tegurite analüüs. Võrreldes
erakorralise ehk üksikobjekti hindamisega on korralisel hindamisel hindaja roll andmete
analüüsil väiksem. Korraline hindamine on andmekeskne ning toimub statistiliste
andmeanalüüsi mudelitega. Kui puuduvad vajalikud andmed sobilikus kvaliteedis, ei ole
korralist hindamist võimalik teha. Väga oluline on täpsustada, millistest andmeallikatest ja
millise seisuga andmeid ning milliseid hindamismudeleid (väärtust mõjutavaid tegureid
arvestavaid matemaatilisi valemeid) kasutatakse.
MHS-i § 42 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed tehingute kohta (toimumise aeg, hind jms)
võetakse maakatastri tehingute andmebaasist, kuhu esitavad andmeid notarid. Tehingute
andmebaasis on kõikide notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamistehingute andmed alates
2003. aasta teisest poolaastast. Notari esitatavad andmed kajastavad näiteks toimumise aega,
hinda, tehingu liiki ning tehinguobjekti liiki (täpne loetelu esitatavatest andmetest on toodud
MaaKatS-i § 201 lõikes 2). Tehingute andmed võetakse aluseks hindamise aasta 30. juuni
seisuga. See kuupäev on valitud lähtudes sellest, et korralisel hindamisel oleks aluseks
võimalikult värsked tehinguandmed, aga samas jääks piisavalt aega andmete analüüsimiseks.
MHS-i § 42 lõike 1 punktis 2 nimetatud maa omadusi kirjeldavad andmed (asukohta
iseloomustavad näitajad, pindala, sihtotstarve jms) saadakse maakatastrist ja teistest riiklikest
andmekogudest ning need koondatakse maa väärtuse kaardile (MaaKatS-i § 132). Maa väärtuse
14
kaardile kantakse ka andmed, mida teistes andmekogudes või ülejäänud maakatastris ei pruugi
otseselt olla. Näiteks ei sisalda kataster otseselt andmeid erinevate kauguste kohta, kuid neid
on võimalik ruumianalüüsiga katastriandmete põhjal leida. Samas võib olla tegemist ka
andmetega, mille allikaks on mõni muu avalik andmebaas. Muude andmetena käsitletakse
usaldusväärsetest avalikest andmeallikatest, näiteks aadressiandmete süsteemist, Eesti
topograafia andmekogust, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist, Eesti Hariduse
infosüsteemist, kitsenduste infosüsteemist, ehitisregistrist, teeregistrist, Statistikaameti
andmebaasidest ja mujalt saadud andmeid.
MHS ei sätesta, millise seisuga võetakse aluseks maa omadusi kirjeldavad andmed, sest
maakataster kajastabki alati ajakohaseid andmeid. See tähendab, et kui pärast korralise
hindamise tulemuste jõustumist muutuvad maakatastris katastriüksuse andmed (pindala,
sihtotstarve või maatulundusmaadel kõlvikuline jaotus) või ehitusõiguse andmed, arvutatakse
ümber ka konkreetse katastriüksuse maa maksustamishind, arvestades tehinguandmeid
hindamise aasta (järgmise hindamise korral 30.06.2022) seisuga.
MHS-i § 42 lõike 1 punkti 3 kohaselt võetakse maa korralisel hindamisel aluseks ka
kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed. Andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu
analüüsil, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kavandatava MHS § 43 lõike
5 alusel. Kinnisvaraturu analüüsil võib kasutada näiteks avaliku sektori tellitud uuringuid
toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse kohta, erialaspetsialistide eksperdiarvamusi,
avalikest allikatest kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele ekspertidele teadaolevaid
kinnisvara pakkumishindade andmeid, maa renditehingute, sealhulgas Maa-ameti avalike
enampakkumiste rendihindu ning muid andmeid.
MHS-i § 42 lõikes 2 sätestatakse, et kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus
katastriüksus või muutuvad lõike 1 punktis kaks nimetatud maa omadusi kirjeldavad andmed
maakatastri maa väärtuse kaardi, määratakse katastriüksusele maa maksustamishind muutunud
andmete alusel. Uusi katastriüksusi kantakse maakatastrisse ka pärast järgmist maa korralist
hindamist nii näiteks maakorraldustoimingute kui ka maareformi käigus. Samuti tehakse
pidevalt toimingud, mille tõttu muutuvad katastriüksuste piirid, pindala, sihtotstarve, või muud
väärtust mõjutavad tegurid. Ka uutele ja muutuvatele katastriüksustele tuleb määrata maa
maksustamishind, kasutades selleks viimase korralise hindamise metoodikat (maa väärtuse
kaardi andmestikku) ja selle aluseks olnud tehinguandmeid. Puudutatud isikuid teavitatakse
vastavalt MaaKatS-is sätestatule. Maa maksustamishinna koos arvutuskäiguga toimetab
maamaksu subjektile kätte ka Maksu-ja Tolliamet koos maamaksuteatega. Seda sätestav
MaaMS § 7 lõige 23 jõustub 01.01.2023.
MHS § 43 sätestab maa korralise hindamise metoodika põhialused.
MHS-i § 43 lõike 1 kohaselt analüüsitakse korralisel hindamisel maa omadusi, tehinguid ja
kinnisvara turgu kirjeldavaid andmeid ning hinnatakse erinevate tegurite mõju maa väärtusele.
Täpsemalt on lõikes sätestatud korralise hindamise peamised sisulised etapid.
Esiteks analüüsitakse tehingute andmeid, maa omadusi kirjeldavaid andmeid ja kinnisvaraturu
andmeid ning rühmitatakse sarnaste tunnustega maad väärtust mõjutavate tegurite alusel.
Seejärel määratakse tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsi alusel kindlaks
hindamismudelid, mis näitavad väärtust mõjutavate tegurite mõju suurust. Lihtsamalt öeldes
selgitatakse iga rühma puhul välja, kui suur on (tehinguandmetest nähtuvalt) iga väärtust
mõjutava teguri mõju sellise maa väärtusele. Väärtust mõjutavaid tegureid ja nende erisusi on
põhjendatud MHS-i § 43 lõike 2 selgituses.
15
Teises etapis määratakse igale katastriüksusele tema tunnustele vastav rühm ja arvutatakse selle
turusegmendi hindamismudeli alusel katastriüksuse maa maksustamishind. Võrdlustehinguteks
valitakse sarnased tehingud, mis vastavad vabaturu tingimustele (tehingute analüüsi ja
võrdlustehinguna kasutamise alused kehtestatakse valdkonna ministri määrusega). Tehingut ei
kasutata võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri-
jms sidemete kaudu, tehing on toimunud sundolukorras, näiteks riigi ja omavalitsuse poolt
avalikes huvides maa omandamisel või kui esineb muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et
tehing ei ole toimunud vabaturu tingimustes.
MHS-i § 43 lõikes 2 nimetatakse, milliste väärtust mõjutavate teguritega hindamisel kindlasti
arvestatakse. Lõike 2 kohaselt tuleb arvestada korralisel hindamisel asukoha, kasutuse ja selle
piirangute, taristu, pindala, maa kvaliteedi ja ehitusõiguse ulatuse mõju maa väärtusele.
Hindamismetoodika väljatöötamisel tehakse turuanalüüs, mille tulemusena jaotatakse
katastriüksused nende asukoha, kasutuse ja väärtust mõjutavate tegurite alusel rühmadesse,
millele rakendatakse hindamisel sama metoodikat (hindamismudelit). Turuanalüüsil
kasutatakse lisaks tehingute ja maa omaduste andmetele toetava informatsioonina ka avaliku
sektori tellitud uuringuid asukoha kvaliteeti kirjeldavate toimepiirkondade20 ja teenuste
kättesaadavuse kohta21 ning erialaspetsialistide eksperdiarvamusi.
Turu segmentimine ja hindamismudelite rakendamine on vajalik, sest vara eri liikidel on omad
spetsiifilised väärtust mõjutavad tegurid ja erinev turuaktiivsus (tehingute arv). Näiteks
elamumaadel on asukoha puhul oluline mitmesuguste teenuste kättesaadavus, mida saab mõõta
kaugusega kesklinnast, koolist, kaubakeskusest jne, samuti ligipääs maaüksusele. Samas
haritavate maade puhul on asukohateguritest oluline eelkõige ligipääs. Erinevate tegurite mõju
väljaselgitamine sõltub ka andmete olemasolust. Näiteks on osadel KOV-idel olemas teede
kasutustiheduse andmed, teistel mitte, samuti võib andmete olemasolu ajas muutuda (tekivad
uued andmekogud, ühekordselt kogutud andmed vananevad). Seetõttu ei ole seaduse tasemel
kõikide tegurite mõju hindamise üksikasjade määramine võimalik ning selline volitus antakse
valdkonna eest vastutavale ministrile (keskkonnaministrile).
Hindamisel kasutatavad andmeanalüüsi võtted sõltuvad eelkõige sellest, milline on hinnatava
turusegmendi aktiivsus ja kui palju faktilist tehinguinformatsiooni on võimalik kasutada. Kõige
aktiivsem turg on elamumaal (keskmiselt 2500 tehingut aastas) ja haritaval maal (ligikaudu
2800 tehingut aastas). Haritava maa tehingutest umbes pooled on sellised, mis sobivad
hindamisel võrdlustehinguna kasutamiseks. Tehingu võrdlustehinguna kasutatavuse hindamise
kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Elamumaal ja haritaval maal on võimalik rakendada hindamisel näiteks erinevaid regressiooni
meetodeid, geostatistilisi jm meetodeid peaaegu kõikides piirkondades. Nende sihtotstarvete
puhul, kus müügiturg on vähem aktiivne (ärimaa, tootmismaa, maatulundusmaa metsamaa,
looduslik rohumaa), ei ole võimalik detailseid hindamismudeleid luua, vaid tuleb kasutada
kaudsemaid meetodeid (näiteks ärimaa puhul seoseid elamumaaga, loodusliku rohumaa puhul
seoseid haritava maaga) ja kasutada täiendavat tehinguinformatsiooni (näiteks pakkumise ja
nõudluse andmeid, renditehingute andmeid) ja erakorralisele hindamisele sarnast lähenemist.
Tegemist võib olla ka eriotstarbeliste varadega, millel aktiivne turg puudub, kuid samas on
tegemist suurte väärtustega (nt sadamad ja lennujaamad).
20
A. Tõnurist, M.Servinski, Ü. Valgma. Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium, Statistikaamet.
Tallinn: 2014. https://www.stat.ee/dokumendid/77742.
21
V. Sepp, T. Kivi jt. Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja
teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes: lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus RAKE. Tartu: 2015. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/54727.
16
Aktiivsetes arenduspiirkondades on üheks oluliseks väärtust mõjutavaks teguriks maatüki
ehitusõigus. Neis piirkondades, näiteks Tallinna ja Tartu südalinnas, on turul üsna tavaline, et
võimalikud ostjad (tavaliselt kinnisvara arendajad) hindavad krunte selle lubatud ehitusõiguse
mahu alusel, mitte maa pindala järgi. Samas piirkondades, kus on vaba maad piisavalt, ei anna
lubatud ehitusõigus maale lisaväärtust. Aktiivsetes arenduspiirkondades on ehitusõigusega
arvestamine õiglane, sest ehitusõiguse olemasolu või puudumine võib mõjutada kõrvuti
asetsevate kruntide väärtust kordades.
Joonis 1. Näide kahe Tallinna krundi kohta.
Järgnevalt on esitatud näide kahe Tallinnas Maakri tänaval asuva krundi kohta, millel on erinev
ehitusõigus. Kruntide andmed:
Maakri tn 23 krunt suurusega 548 m2, ehitusõiguse ulatus 877 SBPm2.22 Maakri tn 23
krundil paikneb väike ajalooline hoone, mis on muinsuskaitse all, ehitusõiguse ulatus
on piiratud olemasoleva hoonega.
Maakri tn 30 krunt suurusega 1268 m2, ehitusõiguse ulatus 12130 SBPm2, valmimas
on kaasaegne büroohoone, 26 korrust, 8200 m2 üüripinda.
Hinnates krunte piirkonna keskmise ehitusõiguse väärtuse kaudu (nii nagu turuosalised seda
teevad), oleks tulemuseks:
Maakri tn 23 krundi väärtus: 500 €/SBPm2 x 877 SBPm2 = 438 500 €
(see on taandatuna maa ruutmeetriväärtusele 800 €/m2)
Maakri tn 30 krundi väärtus: 400 €/SBPm2 x 12 130 SBPm2 = 4 852 000 €
(see on taandatuna maa ruutmeetriväärtusele 3826 €/m2)
Kui jätta arvestamata ehitusõiguse andmed, oleks aluseks piirkonna maa keskmine ruutmeetri
hind ehk antud näite korral Maakri tn 23 ja Maakri tn 30 keskmine ruutmeetri hind
(800+3826)/2=2313 €/m2 ja tulemuseks oleks:
Maakri tn 23 krundi väärtus: 2313 €/m2 x 548 m2 = 1 267 520 €.
Maakri tn 30 krundi väärtus: 2313 €/m2 x 1268 m2 = 2 932 880 €.
22
Ehitusõiguse ulatust mõõdetakse eurodes maapealse suletud brutopinna ruutmeetri kohta (€/SBPm2).
Ehitusõiguse väärtuse puhul on kasutatud turutehinguid. Erinevate maaüksuste ehitusõiguste ruutmeetri väärtused
erinevad, sest ka ehitusõiguse puhul rakendub mastaabiefekt - mida suurem ehitusõigus, seda väiksem ruutmeetri
väärtus.
17
Seega oleks Maakri tn 23 maa väärtus ehitusõigust mitte arvestades 2,9 korda suurem ning
Maakri tn 30 väärtus 1,6 korda väiksem kui ehitusõigusega arvestamisel. Mõlema krundi
omanikud maksaksid maa ruutmeetri kohta võrdselt maamaksu, kuigi kinnisvaraturul on
kruntide turuväärtus oluliselt erinev tulenevalt ehitusõiguse ulatusest.
Maa korralise hindamise tulemusena leitav ehitusõigusega maa väärtus ei sisalda hoone
väärtust, vaid võimalikku realiseeritavat ehituse ulatust. Kuna väärtus ei sisalda hoone väärtust,
siis ei ole tegemist ka kinnisvaramaksuga.
Ehitusõiguse mõju arvestati juba eelmisel korralisel hindamisel, kuid üsna kitsas piirkonnas:
üksnes Tallinna vanalinnas Viru tänava ümbruses ja kesklinna Stockmanni kvartalis. Üks
põhjus, miks seda arvestati vaid nii kitsal alal, oli asjaolu, et ehitusõiguse andmed ei olnud
ülevaatlikul ehk masinloetaval kujul kättesaadavad ja nende kasutamine väärtuse hindamisel
on töömahukas. Kuna riiklik planeeringute register on alles arendamisel, ei ole ka eeloleval
hindamisel võimalik sellele tuginedes ehitusõigusega arvestada. Alates 1.11.2020 esitavad
KOV-id Maa-ametile planeeringute andmeid masinloetaval kujul23 ja hiljem migreeritakse
andmed planeeringute andmekogusse. Hindamise käigus on kavas lisaks viia ehitusõiguse
aluseks olevad andmed (detailplaneeringutes, projekteerimistingimustes) masinloetavale kujule
Tallinnas ja Tartus selliselt, et digiteeritud informatsiooni on võimalik hiljem kasutada
planeeringute registri koosseisus. Need maaüksused, kus ehitusõigusel on oluline mõju maa
väärtusele, rühmitatakse eraldi turusegmenti ja neile rakendatakse eraldi hindamismudelit.
Täpsem maa korralise hindamise metoodika kehtestatakse keskkonnaministri määrusega
(vastav volitusnorm MHS-i § 4³ lõikes 5), mille kavand on lisatud käesolevale eelnõule ning
mille eelnõu läheb kooskõlastamisele ka eraldiseisvalt. Määruses täpsustatakse iga
turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta, millised tegurid selle väärtust
mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Samuti määratakse piirkonnad, kus arvestatakse
ehitusõiguse mõju maa väärtusele.
Korralisel hindamisel arvestatakse seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise
piirangute mõjuga juhul, kui need mõjutavad maa väärtust turul. Piirangud on kehtestatud
õigusaktiga (või ka haldusaktiga), kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud
kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.
Kinnisomandi kitsendused on seaduslikud omandi piirangud, mis ei ole eraldi asjaõigused ning
mida seeläbi ei pea kinnistusraamatusse kandma kitsenduste tekkimiseks. Kitsendused võivad
seada mitmeid takistusi maa kasutamisel, mistõttu on oluline tähelepanu pöörata, kas ja mil
moel mõjutavad erinevad seaduslikest kitsendustest tulenevad piirangud maa kasutamist ja
seeläbi maa väärtust. Nende mõju hindamine on tihti keeruline, kuna oluliste maakasutuse
piirangutega maadega tehakse turul tehinguid väga harva ning piirangu mõju vara väärtusele
sõltub eelkõige konkreetsest piirangu sisust. Kitsendused jagunevad nelja rühma:
muinsuskaitselised, looduskaitselised, veekaitselised ja tehnovõrkude piirangud. Korralise
hindamise määruses täpsustakse, milliste maa kasutamise piirangute mõju maa väärtusele
arvestatakse ja tuuakse välja ka mõju suurus. Lähtutakse sellest, kas tehinguandmete analüüsi
kohaselt on teatud tüüpi piirangul vastava maa turuväärtusele arvestatav mõju. Kitsenduste
mõju arvestamisel maa väärtusele ei arvestata asjaoluga, et erinevate kitsenduste negatiivne
mõju on osaliselt kaetud hüvitusmehhanismidega. Näiteks on MaaMS-i järgi maamaksust
täielikult või osaliselt vabastatud maa, millel majandustegevus on keelatud. Tehnovõrkude
talumistasuga hüvitatakse maamaks ja vähemalt osaliselt ka saamata jääv tulu (kuid ei hüvitata
saamata jäävat tulu nt kasvava metsa majandamisest).
23
Selle aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
18
MHS-i § 43 lõike 3 kohaselt ei arvestata korralisel hindamisel üüri- ja rendilepingute,
kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa väärtusele, kuna need
andmed ei ole katastriüksuste kaupa masinloetaval kujul kättesaadavad ja on korralise
hindamise üldistustaset silmas pidades väheolulised.
MHS-i § 43 lõige 4 sätestab, et korralisel hindamisel paikvaatlusi ei tehta. See on korralise
hindamise oluline erisus võrreldes erakorralise ehk üksikobjekti hindamisega. Erisus on vaja
seaduses eraldi sätestada, kuna hindamisstandardid nõuavad vara ülevaatuse tegemist, kuid
korraline hindamine tehakse andmeanalüüsi teel. Korralise hindamise tulemused on üldisemad
ja vähem täpsed kui erakorralise hindamise tulemused ning seavad suured nõuded registris
olevate andmete kvaliteedile. Tõenäoliselt on hindamistulemuste avalikustamise käigus
esitatavatest arvamustest enamik seotud kasutatud algandmetega ning nende parandamise
vajadusega, mistõttu hindamise käigus paraneb ka registrite andmekvaliteet.
MHS-i § 43 lõikega 5 tuuakse korralisel hindamisel kasutatava metoodika detailsete erisuste
kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Otstarbekas on koondada korralisel
hindamisel kasutatav detailsem metoodika ühte määrusesse, nii nagu see on ka praegu. Kuivõrd
hetkel kehtiva MHS-i § 5 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud maa
korralise hindamise metoodika on vananenud, töötab Maa-amet koostöös kutseliste hindajate
ja statistikaspetsialistidega välja uue metoodika, mida saab järgmistel hindamistel edasi
arendada andmete kättesaadavuse paranemist arvestades. Maa korraline hindamine kuulub
Maa-ameti pädevusse, sinna on koondunud ka selleks vajalik parim kompetents, seega on
tegemist otseselt Maa-ameti kui Keskkonnaministeeriumi valitsemisala allasutuse
valdkonnaspetsiifilise küsimusega. Seetõttu on mõistlik volitada maa korralise hindamise
metoodikat edaspidi kehtestama valdkonna eest vastutav minister.
Määruses sätestatakse tehingute arvestamist välistavad tingimused, tehinguandmete
kohandamise alused, samuti andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil, sarnaste
tunnustega maade rühmitamise kriteeriumid, väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused,
piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele, sarnaste tunnustega maade
rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika, maa maksustamishinna arvutuskäigus
esitatavad andmed ning maa maksustamishinna esitamise täpsus. Tehingut ei kasutata
võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri- jms
sidemete kaudu. Selliste tehingute eristamisel on aluseks notaritelt, kinnistusregistrist ja
äriregistrist saadud informatsioon. Samuti ei kasutata tehingut võrdlustehinguga juhul kui
tehing on toimunud sundolukorras, näiteks riigi ja omavalitsuse poolt avalikes huvides maa
omandamisel või kui esineb muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et tehing ei ole toimunud
vabaturu tingimustes. Hindamisel kasutatakse võrdlustehingutena võimalikult sarnaste
maadega tehtud tehinguid (st tehinguid, mis on tehtud samasse turusegmenti kuuluvate
maadega, mille objektiks olev katastriüksus asub võimalikult lähedal, sarnases turu- ja
toimepiirkonnas, on pindala ja muude omaduste poolest hinnatavale katastriüksusele
võimalikult sarnane). Kinnisvaraturu analüüsil saab näiteks kasutada ka avaliku sektori tellitud
toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse uuringute andmeid24, erialaspetsialistide
eksperdiarvamusi, avalikest allikatest kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele
ekspertidele teadaolevaid kinnisvara pakkumishindade andmeid, maa renditehingute,
sealhulgas Maa-ameti avalike enampakkumiste rendihindu ning muid andmeid. Samuti võib
24
Näiteks Statistikaameti määratud toimepiirkonnad (saadaval https://www.stat.ee/dokumendid/77742) või
teenuskeskused Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringu alusuuringust „Uuring era- ja avalike teenuste
ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“, Tartu
Ülikooli RAKE 2015 (saadaval https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/54727).
19
olla asjakohane kasutada planeeringute andmeid. Toimepiirkonnad ja keskustevõrk on
määratletud kehtivates maakonnaplaneeringutes25, mida täpsustatakse koostatavate
üldplaneeringutega. Sarnaste tunnustega maade rühmitamist väärtust mõjutavate tegurite ja
andmete kättesaadavuse alusel ning rühmade kaupa maa väärtust mõjutavate tegurite ja
andmete analüüsi metoodika erisuste määramist on kirjeldatud MHS-i § 43 lõike 2 selgituses.
Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse hindamisel rakendatud hindamismeetod koos
arvutusvalemiga, kus on välja toodud väärtust mõjutavad tegurid ja nende mõju
hindamistulemusele. Kuna sarnaste tunnustega maade rühmade väärtust mõjutavate tegurites ja
hindamismetoodikas on erisusi, võib vastavalt erineda ka nende rühmade arvutuskäigu
esitamine. Maa maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete
analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav.
Maaomanikule esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul sellest aru
saada. Seetõttu esitatakse maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja
näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab ning millistest
turupiirkondadest valiti võrdlustehingud.
Maa maksustamishinna väljendamises muudatust ei toimu, see jääb jätkuvalt nii nagu seni,
norm viiakse seadusest määrusesse. Maa maksustamishind väljendatakse alati 10 euro
täpsusega ja summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümneni.
Lisaks eelnevale on uuest volitusnormist võrreldes kehtivaga jäetud välja korralise hindamise
korra kehtestamise kohustus. Eraldiseisva korralise hindamise korda ei ole mõistlik ega vajalik
kehtestada. Kehtiv kord käsitleb suures mahus erinevate hindamist tegevate instantside – Maa-
ameti, kohalike omavalituste ja hindajate – ülesandeid ja nende jaotust. Lisaks käsitleb kehtiv
korralise hindamise kord ka näiteks avaliku väljapaneku korraldamist, vaidlustamist jm
korralduslikku, mis paljuski kattus juba seaduses reguleerituga. Dubleerivate nõuete
kehtestamine määruses ei ole otstarbekas ega vajalik.
MHS-i §-s 44 sätestatakse, et hindamise aastal avalikustatakse maa maksustamishinnad
maakatastris hiljemalt 31. oktoobril ning need võetakse kasutusele hindamise aasta 31.
detsembril. Maa maksustamishinna ja selle arvutuskäiguga on maakatastri ja Maa-ameti
Geoportaali kaudu võimalik tutvuda kõigil isikutel. Korralise hindamise tulemusena hinnatud
maa maksustamishindade kohta on võimalik arvamust avaldada alates sellest hetkest, kui Maa-
amet on korralise hindamise tulemused tutvumiseks avaldanud. MHS-i § 44 järgi avaldatakse
tulemused hiljemalt 31. oktoobril. See ei tähenda, et tulemusi ei võiks avalikustada varem, kui
hindamistoimingud lõpetatakse varem. Sellisel juhul on võimalik arvamust avaldada ning
küsimusi või ettepanekuid teha veelgi pikema aja jooksul enne maa maksustamishindade
jõustumist.
Eeltoodu ei tähenda aga, et maa maksustamishindade kohta oleks võimalik arvamust avaldada
vaid selle aja jooksul, mis eelneb nende kasutusele võtmisele, vaid arvamust võib avaldada
alati. Avalikustamine enne kasutusele võtmist on lisavõimalus lahendada tekkinud küsimused
ning teha andmete kohta parandusettepanekuid ja vajaduse korral korrektuurid enne maa
maksustamishindade kasutusele võtmist. See võimaldab kõigil isikutel juba võimalikult vara
neid puudutavas aktiivselt kaasa rääkida ning võimalikele eksimustele tähelepanu juhtida,
vähendades kindlasti teatud määral ka hilisemat vaiete hulka. Kui tuvastatakse viga
katastriüksuse või muude andmekogude andmetes, tuleb viga parandada andmete algallikas.
Andmete parandamise järel arvutatakse ümber ka maa maksustamishind (tehinguandmed
jäävad viimase korralise hindamise seisuga).
25
Kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud.
20
Oluline on siinkohal märkida, et hindamise aasta 31. detsembril võetakse kasutusele maa
maksustamishinnad, mis on arvutatud olemasolevate andmete alusel. Juhul, kui katastriüksuse
maa omandusi puudutavad andmed katastris muutuvad (nt pindala, sihtotstarve), arvutatakse
ümber ka maa maksustamishind. Ümber arvutamisel ei muudeta hindamise metoodikat, st
hindamismudelit ja selles kasutatud tehinguandmeid (seisuga 30.06.2022), need muudetakse
alles järgmisel korralisel hindamisel 4 aastat hiljem.
Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse hindamisel arvestatud väärtust mõjutavad
tegurid ja nende mõju hindamistulemusele. Ehk näidatakse, kui palju iga tegur tehinguandmete
analüüsi kohaselt katastriüksuse väärtuse kujunemist mõjutab. Korralise hindamise
lõpptulemusena igale katastriüksusele määratud maa maksustamishind koos selle kujunemise
aluseks oleva arvutuskäiguga avalikustatakse Maa-ameti veebilehel (maa maksustamishindade
ning arvutuskäikude kuvamiseks luuakse vastav kaardikiht), samuti saab sellega tutvuda Maa-
ametis kohapeal. Arvutuskäik sõltub ka rakendatavast hindamismudelist. Arvutuskäigu
kirjeldus hindamismudelite kaupa esitatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses, mis
kehtestatakse § 4³ lõike 5 alusel.
Oluline on seejuures välja tuua, et maa maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas
suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole
mõeldav. Maaomanikule esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul
sellest aru saada. Seetõttu esitatakse maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad
tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab. Tuleb ka
arvestada, et maakatastri tehingute andmebaasi andmetega tutvumine on MaaKatS-ist
tulenevalt piiratud. Kuna analüüsis kasutatakse väga suure hulga tehingute andmeid, ei ole maa
maksustamishinna arvutuskäigu esitamisel kõigi nende tehingute andmetele juurdepääsu
andmine proportsionaalne. Seetõttu esitatakse maa maksustamishinna arvutuskäigus tehingute
analüüsi tulemus, mitte kõikide (potentsiaalselt sadade ja tuhandete) analüüsitud tehingute
andmed. Tehinguandmete mõju väljendub eelkõige väärtust mõjutavate tegurite kaudu.
Võrreldes kehtiva seadusega loobutakse korralise hindamise tulemuste eraldi kinnitamisest.
Kehtiv seadus näeb ette, et korralise hindamise tulemused kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega hiljemalt hindamise aasta 30. novembriks. Kuivõrd edaspidi leitakse
maksustamishinnad kohe katastriüksuste kaupa, mitte enam tsoonihindade kaudu, ei ole
praktikas mõistlik kinnitada ministri määrusega tervet katastriüksuste loetelu koos igale
üksusele vastava maa maksustamishinnaga. See tekitaks juurde asjatut bürokraatiat.
Kehtiv MHS näeb vaidlustamisel ette kautsjoni tasumise pärast tähtaja (kümme päeva avalikust
väljapanekust) möödumist. Eelnõu kohaselt on andmeid võimalik parandada ja maa
maksustamishinda vaidlustada ka pärast hindamise aastat ning maa maksustamishindade
jõustumise tähtajata ja ilma kautsjonita haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Punktidega 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks MHS-i II. peatüki sätted, mis reguleerisid seni
korralise hindamise korraldamist, kuivõrd MHS-is sätestatakse selleks uued normid (MHS-i §-
d 41–44).
Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks MHS-i §-d 61 ja 62, mis reguleerivad vastavalt maa
keskmise väärtuse arvutamist VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks ning
tehnovõrkudealuse maa maksustamishinna arvutamist AÕSRS-is sätestatud talumistasu
määramiseks. VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks vajalik maa keskmise väärtuse
21
arvutamist käsitlev säte hakkab edaspidi olema VeeS-is26. Mõlemad paragrahvid tunnistatakse
kehtetuks alates 01.01.2024. MHS-i § 62 kehtestati, et Maa-ametil oleks õiguslik alus arvutada
iga tehnovõrguga koormatud katastriüksuse jaoks välja maa maksustamishind talumistasu
määramiseks, kuivõrd MHS-i kohaselt on hetkel antud maa maksustamishinna arvutamise
õigus KOV-idele. Kuivõrd edaspidi leiab Maa-amet hindamise käigus kõigile katastriüksustele
maa maksustamishinna korralise hindamise tulemusena, ei ole enam eraldi aluse sätestamine
tehnovõrkude talumistasude arvutamiseks vajalik ning see tuleb kehtetuks tunnistada alates
ajast, kui jõustuvad uued maa maksustamishinnad.
Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks MHS-i § 8 lõige 5. Sama olukorda reguleerib juba
1.07.2018 jõustunud MaaKS-i § 23, mille kehtestamisel jäi MHS-i § 8 lõige 5 ekslikult
kehtetuks tunnistamata.
Punktiga 11 täiendatakse seaduse III. peatükki paragrahviga 81. Paragrahv 81 sätestab, et kui
õigusaktis on sätestatud, et kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu võib välja selgitada
Maa-amet, võib kinnisasja hariliku väärtuse ja kasutustasu alusena kasutada maakatastri
tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda. Sätte
eesmärgiks on võimaldada korralise hindamise käigus tehtud analüüsi võimalikult laialdast
kasutamist. Mõned õigusaktid näevad ette lähtumise uuematest kui nelja aasta vanustest
andmetest. Sel juhul on vaja maksustamishinna arvutamisel kasutada uuemaid tehinguandmeid.
Riigi menetlustes, näiteks riigimaa müümisel ja kasutusse andmisel või ka eraomandis oleva
maa omandamisel avalikes huvides on oluline ja õiglane välja selgitada tehingu hetkele vastav
maa väärtus. Kuna korraline hindamine tehakse 30.06.2022 seisuga, kuid kinnisvara hinnad
muutuvad ka pärast seda, on oluline hiljem turupõhise tasu määramisel kasutada ajakohaseid
tehingute andmeid. Ka kutseliste hindajate koostatud eksperdihinnangud kehtivad üldjuhul
kuus kuud põhjusel, et kinnisvaraturg on ajas muutuv ja kasutatud tehingute andmed ei pruugi
kuus kuud hiljem enam peegeldada kehtivat olukorda turul. Tulemuste kasutamisel on siiski
oluline jälgida, et maksustamishinda saab tehingutes kasutada vaid juhul, kui see väljendab
kogu vara väärtust. Korralisel hindamisel on hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate
ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Näiteks on võimalik maksustamishinda
aluseks võtta maade kasutusvalduse lepingute sõlmimisel kasutustasu alusena, kuna
kasutusvaldusse antakse haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikuga kasutusalad. Samas
kasutusvaldusega koormatud maade väljaostmisel, kui maatükil esineb mets, on vaja hinnata
kasvav mets, mille väärtus tuleb lisada maksustamishinnale. Seega kui maal kasvab mets, maal
asuvad hooned või maade omandamisel esineb kaasnev kahju, ei ole võimalik lähtuda ainult
maksustamishinnast. Maa väärtuse andmete ajakohasena hoidmist ei ole otstarbekas teha
pidevalt kõikide katastriüksuste kohta, vaid eelkõige nende kohta, mille puhul on vaja välja
selgitada turupõhine väärtus. Tehinguandmete jooksev ajakohastamine on Maa-ametile vajalik
ka järgmise korralise hindamise ettevalmistamisel, et testida pidevalt lisanduvate tehingute
mõju maa väärtuse muutumisele ning pikemas perspektiivis maa korralise hindamise perioodi
lühendamist neljalt aastalt ühele aastale.
Punktiga 12 täiendatakse MHS-i § 12 lõigetega 6–8.
MHS-i § 12 lõikes 6 määratakse kindlaks, et järgmine maa korraline hindamine toimub 2022.
aastal. Sellest algab ka MHS-i § 41 lõikes 1 nimetatud nelja-aastase perioodi arvestus, mis aitab
edaspidi tagada ka hindamise perioodilisuse nõude täitmise – järgmine hindamine toimub 2022.
aastal, seejärel 2026. aastal, 2030. aastal jne.
26
Seda on kavas muuta hetkel menetluses oleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega. Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 20–1068.
22
MHS-i § 12 lõikes 7 määratakse kindlaks 2022. aasta korralise hindamise tulemusena määratud
maa maksustamishindade kasutusele võtmine. Kuna viimane korraline hindamine toimus 2001.
aastal ning pärast seda on maa väärtus kordades tõusnud, nähakse ette, et 2022. aasta maa
korralise hindamise tulemusel hinnatud maa maksustamishinnad võetakse kasutusele 2024.
aastal. Sama kehtib katastriüksustele, mille andmed muutuvad pärast korralise hindamist, aga
enne 2024. aastat (ehk enne maa maksustamishindade kasutusele võtmist) ehk millele
määratakse eelnõukohase MHS § 44 lõike 4 alusel enne 1. jaanuarit 2024 uus maa
maksustamishind. Selle eesmärgiks on anda mõjutatud isikutele piisavalt aega muudatustega
arvestamiseks ning oma tegevuse planeerimiseks. Kuna edaspidi hakkab maa korraline
hindamine eelnõu kohaselt toimuma regulaarselt ja eeldatavad muudatused hindamiste vahel ei
ole niivõrd suured kui 2001. ja 2022. aasta vahel, ei ole vaja edaspidi nii pikka aega maa
korralise hindamise ja maa maksustamishindade kasutusele võtmise vahele jätta. Maamaksu
alusena võetakse maa maksustamishinnad MaaMS-i § 1 lõike 2 teise lause kohaselt ka edaspidi
aluseks alles hindamisest ülejärgmisel aastal, et jätta aega KOV-idele maksumäärade
kehtestamiseks ning maksumaksjale andmetega tutvumiseks.
MHS-i § 12 lõikes 8 sätestatakse, et kuni järgmise maa korralise hindamise tulemuste
kasutusele võtmiseni kohaldatakse 2001. aasta korralise hindamise tulemusena määratud
mäetööstusmaa väärtusi MaaKatS-i § 181 lõikes 10 sätestatud mäetööstusmaa ja § 181 lõikes 11
sätestatud turbatööstusmaa sihtotstarvetele. 1. juulil 2018. aastal jõustunud maakatastriseaduse
muudatustega viidi sihtotstarvete määramist puudutav kord tervikuna MaaKatS-i ning sellest
tulenevalt tunnistati kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155
„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“, milles oli rakendussäte
turbatööstusmaale väärtuse määramiseks. Eelnimetatud määruse kehtetuks tunnistamisel ei
tõstetud seda rakendussätet MaaKatS-i üle ning sellest on tekkinud õigusesse lünk, mistõttu
puudub alus turbatööstusmaa väärtuse määramiseks. Selleks lisataksegi MHS-i rakendussäte,
mis võimaldab kuni järgmise korralise hindamise tulemuste jõustumiseni rakendada
turbatööstusmaale mäetööstusmaa väärtusi.
Punktiga 13 täiendatakse MHS-i §-ga 121, mis reguleerib 1993., 1996. ja 2001. aasta maa
korralise hindamise tulemuste rakendamist.
MHS-i § 121 lõikes 1 sätestatakse, et maa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse 2001.
aasta maa korralise hindamise tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini. MHS-i § 12 lõike 7
kohaselt võetakse kasutusele järgmise, st 2022. aasta korralise hindamise tulemused 1. jaanuaril
2024. Senini on maamaksu määramisel ja ka mujal vaja (maareformis, kasutustasude
määramisel jne) rakendada eelnevaid hindamistulemusi maa maksustamishinna arvutamisel,
kuivõrd uue korralise hindamise tulemused ei ole veel jõustunud.
MHS-i § 121 lõikes 2 sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse varasemat, st 1993.,
1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda
vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Seega juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et
kasutatakse 1993., 1996. või 2001. maa maksustamishinda (nt mitmes maareformi õigusaktis),
rakendatakse seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena määratud maa
maksustamishindade kasutusele võtmist. See tähendab, et näiteks maareformi valdkonnas
jäävad ka pärast uute maa maksustamishindade jõustumist kasutusele senised
maksustamishinnad, et mitte tekitada ebaõiglast olukorda nende suhtes, keda puudutavad
maareformi menetlused on veel lõpetamata.
MHS-i § 121 lõikes 3 sätestatakse, et 1993., 1996. ja 2001. aasta tulemuste alusel arvutab maa
maksustamishinna nii enne kui ka pärast järgmise maa korralise hindamise tulemuste kasutusele
võtmist kohalik omavalitsus seni kehtinud alustel ja korras.
23
3.2. Maakatastriseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse MaaKatS-i.
Punktidega 1, 6 ja 8 täiendatakse MaaKatS-i ning luuakse katastriüksuse väärtuse ehk maa
maksustamishinna leidmiseks ning näitamiseks katastri juurde alamsüsteemina maa väärtuse
kaart (MaaKatS-i § 132). MHS-i muutmine toob kaasa põhimõttelise muudatuse, mille kohaselt
teeb edaspidi Maa-amet korralist hindamist. Kuivõrd MaaKatS-i § 3 lõikest 2 tulenevalt on
katastripidaja ülesanne ka maa väärtuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine,
luuaksegi selleks maa väärtuse kaart. Loodud süsteem kogub kokku katastriüksuse väärtuse
hindamiseks vajalikud alusandmed (MHS-i § 43 lõike 2 kohaselt arvestatakse korralisel
hindamisel asukoha, kasutuse, taristu, pindala, maa kvaliteedi, ehitusõiguse ulatuse, tehingu aja
ja muude tegurite mõju maa väärtusele) ning arvutab igale katastriüksusele maksustamishinna.
Kui seejuures maa korralise hindamise järgsetel aastatel maakatastrisse kantud katastriüksuse
väärtust mõjutavad andmed (nt katastriüksuse kõlvikud, pindala ja/või sihtotstarve) muutuvad,
määratakse maa väärtuse kaardi andmete alusel alati katastriüksuse uutele andmetele vastav
maa maksustamishind. Samuti uuendatakse maa maksustamishinda, kui muutuvad
katastripidajale edastatud ehitusõiguse andmed (planeeringute või projekteerimistingimuste
andmed) ja need mõjutavad katastriüksuse väärtust. Oluline on seejuures välja tuua, et
võrdlustehingutena kasutatakse ka siis tehingute andmeid hindamise aasta 30. juuni seisuga.
Maa väärtuse kaardile kantud andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Kataster hoiab
andmeid küll võimalikult ajakohastena, kuid teatud osa maa maksustamishinna määramiseks
kasutatavatest andmetest on sellised, mille tihemini uuendamine ei ole vajalik (näiteks väärtust
mõjutavate tegurite arvutamiseks vajalikud andmed teistest andmekogudest). Ka maaomanikele
mõju avaldavat maamaksu ja tehnovõrkude talumistasu makstakse kord aastas. Vajadusel võib
kataster andmeid ka sagedamini uuendada, aga kuna maa maksustamishinda mõjutavaid
tegureid on väga palju, on mõistlik erinevaid andmeid üheaegselt uuendada, et vältida maa
maksustamishinna liiga sagedasest muutusest tingitud selgusetust ja suurt teavitamiskoormust.
MaaKatS-i § 132 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt maa väärtuse kaardile
kogutavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sisuliselt
täiendatakse selle volitusnormi alusel keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30
„Katastriüksuse moodustamise kord“ maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseisuga.
Eelkõige kantakse maa väärtuse kaardile korralisel hindamisel arvestatavad andmed maa
asukoha, kasutuse, taristu, pindala, maa kvaliteedi, ehitusõiguse ulatuse ja muude tegurite
kohta, mis mõjutavad maa väärtust. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid hindamise
analüüsides kasutatud andmeid, nt statistilisi andmeid (palgatase, rahvastiku tihedus, töötuse
määr vms).Täpsem andmekoosseis ning maa väärtuse kaardile kantav andmestik sätestatakse
eelnimetatud keskkonnaministri määruses.
Punktiga 2 muudetakse MaaKatS-i § 6 lõiget 2 ja jäetakse sealt välja tehingute andmebaasi
andmetega tutvumist puudutav (teine ja kolmas lause), mis reguleeritakse järgnevates lõigetes.
Katastriandmetega tutvumises muudatusi ei tehta.
Punktiga 3 täiendatakse § 6 lõigetega 10-12, mis sätestavad õiguse saada tehingute
andmebaasist väljavõtteid õigustatud huvi korral ning isikute ringi, kes õigustatud huvi
esinemist eraldi tõendama ei pea.
Kehtiva MaaKatS-i § 6 lõike 2 järgi võib tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja saada
nendest väljavõtteid ainult väga piiratud ring isikuid. Probleemile seoses väga piiratud
24
juurdepääsuga tehinguandmetele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon27, märkides, et
Maa-amet peab andmekogu vastutava töötlejana välja pakkuma lahenduse, mis tagaks, et
andmed oleks kättesaadavad vaid isikutele, kellel on neid andmeid reaalselt vaja, kuid seejuures
on oluline laiendada isikute ringi, kellel kas seaduse alusel või õigustatud huvi alusel oleks
võimalik tehingute andmebaasist andmeid saada. Ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing28 on
juhtinud Maa-ameti tähelepanu sellele, et nende hinnangul vajab kehtiv seadus ajakohastamist,
kuna olukord on olnud suhteliselt muutumatu tehingute andmebaasi loomisest alates ning
tänaseid vajadusi see enam ei rahulda. Andmetele juurdepääs on ainult maa hindajal, s.o
füüsilisel isikul, mistõttu on ettevõtetes andmete kasutamine kinnisvara hindamisel
problemaatiline. Eesti Pangaliit29 on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna ettevõtetel ei ole
seaduse järgi õigust saada tehingute andmeid, puudub neil õiguslik alus sõlmida oma
töötajatega sellekohaseid konfidentsiaalsuslepinguid.
Võrdlusena võib tuua välja, et mitmes Euroopa riigis on kinnisvaratehingute informatsioon
avalik teave, mis võimaldab turuosalistel tutvuda detailsete tehinguandmetega ning teha varaga
seotud tehingute jm toimingute korral otsuseid sarnastele tehingutele tuginedes. Näiteks
Iirimaal saab avalikku tehinguinformatsiooni vaadata tasuta mobiilirakendusest ja Rootsis
lugeda viimaste tehingute kohta ajalehest. Ka Soomes on tehinguinformatsioon avalik. Tõsi on
see, et enamikes riikides on tehinguinformatsioon tasuline, kuivõrd see vähendab
põhjendamatuid päringuid ning katab mingis osas andmete kogumise kulusid. Kuna tegemist
ei ole informatsiooniga, mille kättesaadavus kõigile on hädavajalik, siis on loomulik, et selle
eest tasu võetakse. On ka selliseid riike, kus tehinguinformatsioon ei ole avalik ja avalikkusel
on informatsioon vaid kinnisvara pakkumiste kohta, ekstreemsem näide on Saksamaa.
Olukorras, kus tehingute andmebaasi andmetele juurdepääs on piiratud ning turuosalistel ja
maaomanikel puudub kvaliteetne tehinguinformatsioon ja objektiivne teave kinnisvara
väärtustasemete kohta, ei ole tegemist läbipaistva kinnisvaraturuga. Ühiskond vajab tehingute
informatsiooni, et turg toimiks efektiivselt ja tehinguid tehtaks õiglaste hindadega. Kinnisvara
on ühiskonnas vaja hinnata nii avalikul kui ka mitteavalikul eesmärgil. Näiteks on kinnisvara
vaja hinnata riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks, aga ka erakäibes ostu-
müügitehingute hinna määramiseks, vara jagamisel, laenu tagatise, finantsaruande jm
eesmärkidel. Suurema osa hindamistest moodustavadki just erasektori hindamised.
MaaKatS-i § 6 lõike 10 kohaselt on edaspidi tehingute andmebaasi andmetega võimalik tutvuda
ja saada nendest väljavõtteid isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui keegi soovib
tehingute andmete avalikustamist õigustatud huvile tuginedes, tuleb isikul huvi põhjendada
ning Maa-ametil teha sellekohane kaalutlusotsus. Andmete väljastamisel õigustatud huvi alusel
hindab Maa-amet igakordselt vastava taotluse eesmärgipärasust, vajalikkust ja huvide
tasakaalu. Andmete väljastamisel võetakse kasutusele vastavad tehnoloogilised lahendused
andmete turvalise töötlemise tagamiseks.
Isikuandmete kaitse üldmäärus30 võimaldab töödelda tehingute andmebaasi andmeid laiemalt,
kui seda on seni tehtud, sealhulgas ka just õigustatud huvi hindamise alusel. Isikuandmete kaitse
üldmääruse artikli 6 punkti 1 alapunkti f järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul
ja määral, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja
arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused
27
Andmekaitse Inspektsiooni 01.08.2017 kiri nr 2.1-5/17/1424.
28
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 28.04.2016 kiri nr 2.
29
Eesti Pangaliidu 19.06.2017 kiri nr 42.
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016).
25
ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul, kui andmesubjekt on laps.
Õigustatud huvina võib käsitleda laia ringi huvisid: need võivad olla kolmandate isikute huvid,
ärihuvid või laialdasem sotsiaalne kasu. Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus kirjeldab
õigustatud huvisid, siis ei ole seal esitatud loetelu täielik. Kuna õigustatud huvi mõiste alla
paigutatavad huvid võivad olla laialt tõlgendatavad, peab sellele alusele tuginemine olema
põhjalikult läbi mõeldud. Õigustatud huvi alusele tuginedes peab olema läbi mõeldud
konkreetne eesmärk, miks andmeid küsitakse, sealjuures üldistele ärihuvidele vms tuginemine
ei ole asjakohane31.
MaaKatS-i § 6 lõikes 11 tuuakse välja konkreetsete isikute ja juhtude loetelu, kes ja millal
õigustatud huvi olemasolu ei pea tõendama. Õigustatud huvi ei pea – nii nagu ka praegu –
edaspidi tõendama maa hindaja oma kutse pädevuse järgi hindamiseks, samuti riikliku statistika
tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud
avalik-õigusliku ülesande täitmiseks. Lisaks ei pea edaspidi õigustatud huvi eraldi tõendama
tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused
tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks.
Juurdepääsu laiendatakse seega kõigile kutselistele hindajatele, kes vajavad andmeid
turuväärtuse hinnangu andmiseks ja kes koostavad ja kinnitavad hindamisaruandeid. Sellised
spetsialistid on 6. taseme kinnisvara hindaja ja 7. taseme vara hindaja. 7. kutsetaseme hindajatel
on ligipääs tehinguandmetele ka kehtiva seaduse alusel ja tehingute andmebaasi väljavõtteid
tellitakse regulaarselt, hindamistel kasutatakse tehinguid kõikides kinnisvara
hindamisaruannetes, k.a hindamistes erakäibes. Ühiskond vajab tehingute informatsiooni, et
turg toimiks efektiivselt ja tehinguid tehtaks õiglaste hindadega. Eesti kinnistusregistri süsteem
on üles ehitatud avalikule omanike ja asjaõiguste (sh hüpoteekide) informatsioonile, kuid see
ei kaitse ühiskonda petutehingute eest. Teadmata, mis hinda on turul samaväärse vara eest
makstud, on turuosalistel keeruline, kui mitte võimatu, teha tehinguid hinnatasemega, mida
nende vara tegelikult väärt on. Tehingute andmebaasi andmed peaksid seega olema
kättesaadavad vähemalt kõigile neile spetsialistidele, kes neid oma kutsetegevuses vajavad, et
täita ühiskonna vajadusi ka erakäibes vara väärtuse tuvastamiseks laenude andmisel, vara
jagamisel, tehingute tegemisel jm eesmärkidel.
Eelnõus toodud muudatuse kohaselt on laiendatud õigustatud huvi ka tegevusloa kohustusega
ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustel tagatiseks oleva kinnisvara
hindamisega seotud nõuete täitmiseks. Sellega seonduvale probleemile on viidanud ka Eesti
Pangaliit, kuivõrd krediidiasutuste jaoks on krediidi tagatis äärmiselt olulise tähtsusega.
Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute tagatiste hindamist reguleerib
rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Krediidiasutustel on lubatud
laenude tagatiseks olevat kinnisvara ise hinnata, kehtiv seadus aga piirab krediidiasutuste
sisehindajate võimalusi kasutada hinnangute koostamisel maakatastri tehingute andmebaasi
andmeid. Esiteks on piiratud võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus tagatisvara hindab ja
selleks vajab andmeid krediidiasutuse sisehindaja. Teiseks on krediidiasutuse jaoks
raskendatud väliste kinnisvarahindajate esitatud hinnangute kvaliteedi kontrollimine, mis
samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist. Seega raskendavad kehtivast seadusest tulenevad
piirangud krediidiasutustel järgida neile kehtestatud tagatisvara hindamise nõudeid.
Lõikes 12 täpsustatakse, et maa korralisel hindamisel on õigus tutvuda üksnes tehingute
analüüsi tulemusega, mitte tehingute andmebaasi andmetega. Oluline on välja tuua, et maa
31
Advokaadibüroo Sorainen. Tehingute andmebaasile juurdepääsu laiendamise õiguslik analüüs. Tallinn 2019, lk
29.
26
maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies
mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse
arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul sellest aru saada. Seetõttu esitatakse
maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas
iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab. Kuna analüüsis kasutatakse väga suure hulga tehingute
andmeid, ei ole maa maksustamishinna arvutuskäigu esitamisel kõigi nende tehingute
andmetele juurdepääsu andmine proportsionaalne. Seetõttu esitatakse maa maksustamishinna
arvutuskäigus tehingute analüüsi tulemus, mitte kõikide (potentsiaalselt sadade ja tuhandete)
analüüsitud tehingute andmed. Tehinguandmete mõju väljendub eelkõige väärtust mõjutavate
tegurite kaudu.
Punktiga 4 täpsustatakse MaaKatS-i § 9 lõike 2 punktis 14 mõistet, et ühtlustada mõistete
kasutust. Senini on MaaKatS-is kasutatud mõistena „maksustamishind“, MHS kasutab edaspidi
läbivalt mõistet „maa maksustamishind“, mistõttu on vajalik mõisted ühtlustada.
Punktiga 5 täpsustatakse MaaKatS-i § 9 lõike 21 sõnastust. Tehingute andmebaasi kogutakse
hindamiseks, sealhulgas korraliseks hindamiseks vajalikke alusandmeid, mida kasutab ka maa
väärtuse kaart maa maksustamishinna leidmiseks.
Punktiga 7 täiendatakse maakatastriseaduse § 10 lõiget 1 ning sätestatakse, et katastriüksuse
andmete väljavõte sisaldab ka maa maksustamishinda.
Punktidega 9–11 tehakse MaaKatS-i §-s 14 täpsustavaid muudatusi. MaaKatS-i § 14 lõikes 1
sätestatakse, et maa kvaliteedi kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad andmed.
Kvaliteedi kaart säilib ja täpsustatakse vaid senist sõnastust, kuivõrd ka järgmise korralise
hindamise käigus kasutatakse mullastiku andmestikku, mis on kantud olemasolevale kvaliteedi
kaardile. MaaKatS-i § 14 lõikes 11 täpsustatakse, et maa hindamise kaart kajastab 2001. aasta
maa korralise hindamise tulemusi. Senine korralise hindamise metoodika nägi ette, et
hindamistulemusi esitatakse tsooni ruumiandmetena. Kaardi iseloom ei muutu ja kaart jääb
kasutusse 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste kasutamiseks nii maareformis kui ka
maamaksu kaitsemehhanismi rakendamiseks uutel moodustatavatel katastriüksustel, mille
jaoks on vaja maamaksu tõusu piirmära rakendamiseks välja arvutada arvestuslik varasem
maamaks. MaaKatS-i § 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on sättega, millel
puudub praktiline tähendus ja kasutus, maa hindamise kaardi ning maa kvaliteedi kaardi sisu
annavad täpsemini edasi MaaKatS § 14 lõiked 1 ja 11.
Punktidega 12 ja 13 täiendatakse MaaKatS-i § 16 lõikeid 7 ja 8 väärtuse kaardi andmete alusel
leitava maa maksustamishinnaga. Pärast korralist hindamist näiteks maakorralduse käigus
tekkivatele uutele katastriüksustele tuleb määrata ka maa maksustamishind, kasutades selleks
viimase korralise hindamise metoodikat (maa väärtuse kaardi andmestikku). St juhul kui pärast
korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad maakatastrisse
kantud katastriüksuse andmed või maakatastri pidajale esitatakse uued andmed, määratakse ka
pärast korralist hindamist katastriüksusele uutele andmetele vastav maa maksustamishind.
3.3. Maamaksuseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-i.
Punktiga 1 täiendatakse MaaMS-i § 1 lõiget 2 teise lausega. Kehtiva MHS-i § 51 lõike 5
kohaselt jõustuvad korralise hindamise tulemused hindamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Eelnõus kavandatud MHS-i § 44 lõike 2 kohaselt jõustuvad maa maksustamishinnad edaspidi
hindamise aasta 31. detsembril. MaaMS-is tuleb kehtestada erand, mille kohaselt maa
27
maksustamishinna määramisel jõustuvad korralise hindamise tulemused hindamisele
ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Erand on vajalik, kuna eelnõu kohaselt peavad KOV-id
maksumäärade muutmise korral kehtestama uued maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale
eelneva aasta 1. juuliks ning sisestama muudetud maamaksumäärad maamaksu infosüsteemi
maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks. Ilma erandita ei jää KOV-idel piisavalt aega
korralise hindamise tulemuste analüüsimiseks, võimalike vaidluste lahendamiseks ega vajaduse
korral maamaksumäärade muutmiseks.
Punktidega 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 1 lõige 4 ja § 4 lõike 1 punkt 1.
Paragrahvi 1 lõige 4 reguleerib maakatastris registreerimata maa maamaksu arvutamist.
Maareformi plaanide kohaselt on 2024. aastaks kõik seni reformimata maad maakatastrisse
kantud ning seetõttu puudub vajadus reguleerida olukorda, kuidas arvutada selle maa
maamaksu, mis on maakatastrisse kandmata.
MaaMS-i § 4 lõike 1 punkt 1 reguleerib maamaksuvabastust maalt, kus majandustegevus on
keelatud. Praktikas ei leidu ühtegi ala, millel oleks seadusega või seaduses sätestatud korras
majandustegevus keelatud ja mida selles lõikes ei ole nimetatud. Seda kinnitab ka KOV-idelt
saadud informatsioon, mille kohaselt ei ole KOV-id tuvastanud selliseid alasid, kus
majandustegevus oleks täielikult keelatud. Lisaks on MaaMS-i § 4 lõike 1 punktis 11 ja lõikes 2
välja toodud konkreetsed alad, millele on maamaksuvabastused ja soodustused kehtestatud.
1.01.2021 jõustuva MaaMS-i § 4 lõike 2 muudatuse kohaselt täiendatakse veelgi nende alade
loetelu, millele kehtib maamaksusoodustus. Muudatuse kohaselt makstakse veeseaduse § 118
alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast.
Seetõttu puudub vajadus kehtestada maamaksuvabastus maadele, millel on majandustegevus
täielikult keelatud.
Punktiga 4 muudetakse MaaMS-i § 4 lõike 1 punkti 7 sõnastust ja jäetakse välja teemaad
puudutav osa. Kuna täpsustatakse teemaadele kehtiva maamaksuvabastuse sõnastust, on vaja
see reguleerida eraldi punktis (MaaMS § 4 lõike 1 punkt 11).
Punktiga 5 täiendatakse MaaMS-i § 4 lõiget 1 punktiga 11. Kehtiva § 4 lõike 1 punkti 7
kohaselt ei maksta maamaksu avalikult kasutatava tee aluselt maalt. See sõnastus on tekitanud
praktikas probleeme, kuna sõnastusest ei ole aru saada, kas maksuvabastus kehtib otseselt tee
all olevale maale või tuleks maamaksust vabastada terve maatükk, millel tee asub. Senise
praktika kohaselt on näiteks vabastatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus terves
ulatuses või on hoopis vabastatud üksnes teelaiune riba, mistõttu on näiteks teeääred ja kraavid
maamaksuvabastusest välja jäänud. Erateede korral on seni võetud maksuvabastuse aluseks
teelaiune riba, kuna puudub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. Muudatuse kohaselt ei
maksta maamaksu riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt
ehk koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi
teenindava maaga. Seega on teemaa mõiste paremini defineeritud, kuna MaaKatS-i § 181
kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks
ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga ning üks
transpordimaa sihtotstarbe liikidest on teemaa. Muudatuse kohaselt ei maksta maamaksu riigile
ja KOV-idele kuuluvatelt transpordimaa sihtotstarbega teemaadelt. Lisaks täpsustab muudatus,
et ka avalikuks kasutuseks määratud eratee aluselt maalt ei tule maamaksu tasuda. Näiteks võib
olla eratee määratud avalikuks kasutuseks haldusaktiga või sundvalduse seadmisega.
Selle tulemusena on avalikult kasutamiseks määratud eratee õiguslikult samaväärne avalikult
kasutatava riigiteega ja avalikult kasutatava kohaliku teega, kehtib ühtne õiguslik kord. Maa
maksustamisel peavad kõik avalikult kasutatavate teede omanikud olema koheldud võrdselt, ei
saa teha erisusi ainult ühele avalikult kasutatava tee tüübile.
28
Punktiga 6 jäetakse MaaMS-i § 4 lõikest 3 välja tekstiosa „1“, kuna viidatud punkt 1
tunnistatakse kehtetuks. Samuti lisatakse viide punktile 11.
Punktidega 7–9 muudetakse MaaMS-i § 5. Volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning
sellest sõltub, missugune on maade hindamise mõju maaomanike jaoks. Pärast 2001. aasta
maade korralist hindamist jäi järgnevatel aastatel maamaksu laekumise kasv alla
majanduskasvule ehk maamaksu laekumine osakaaluna SKP-st vähenes (vt joonis 2). Aastal
pärast hindamist langetasid osad KOV-id maamaksumäärasid ning järgnevatel aastatel neid
eriti ei tõstetud, et vältida maksukoormuse hüppelist kasvu32.
Joonis 2. Pärast 2001. aasta maade korralist hindamist maamaksu osakaal SKP-st ja kogu
maamaksu laekumine
Jooniselt 2 on näha, et maa maksustamise aluseks olevad 2001. aasta maa maksustamishinnad
kombinatsioonis KOV-ide rakendatud maksimumilähedaste maksumääradega33 on viinud
olukorrani, kus maamaksu laekumine on püsinud alates 2012. aastast ühesugusena ehk 58–59
mln aastas. See on tähendanud maamaksu koormuse vähenemist SKP-ga võrreldes.
Rahvusvahelises võrdluses on Eestis varamaksude34 osakaal 0,23% SKP-st, mis on OECD
riikide madalaim35. OECD keskmine on samal perioodil tõusnud 1,77%-lt 1,9%-le36. OECD on
soovitanud Eestil varamaksude osakaalu suurendada (eelkõige maksubaasi laiendamine
elamumaal)37, sest varamaksud mõjutavad majanduskasvu kõige vähem negatiivselt. Seega
32
Kaalutud keskmine maksumäär langes 1,64%-lt 1,63%-le. Tallinna linnas langes 2002. aastal nn keskmine
maksumäär 1,2%-lt 0,6%-le. Tallinna maksumäär suurenes 2008. aastal.
33
KOV-ide kaalutud keskmine maamaksumäär oli 2019. aastal 2,35%.
34
Varamaksu defineeritakse kui perioodilist kui ka mitteperioodilist vara maksustamist vara kasutamisel, omamisel
kui ka omandiõiguste üleminekul. See hõlmab nii omandi- kui ka kinnisasjade makse, omandiõiguste muutumise
(nt kinkimise või pärimise kaudu) maksustamist kui ka kapitali- ja finantstehingute makse.
35
OECD (2020), Tax on property (indicator). doi: 10.1787/213673fa-en (07.01.2020).
36
Vt samas.
37
OECD Economic Surveys: Estonia 2019. OECD, 2019, lk 29 pikas versioonis.
29
maade hindamise järel oleks positiivne, kui maamaksu laekumine hakkab järk-järgult, aga
aeglaselt suurenema, liikudes 2000. aastal olnud näitaja 0,39% SKP-st suunas.
Joonis 3. Varamaksude38 osakaal kogu maksutulust OECD riikides39.
Jooniselt 3 on näha, et Eesti varamaksude osakaal kogu maksutulust on OECD riikides
väikseim. OECD keskmine perioodil 2000–2018 on tõusnud 5,43%-lt 5,48%-le40. Samal
perioodil Eesti sama näitaja on langenud 1,25%-lt 0,68%-le. Eestis on varamaksude osakaal
üldises maksukoormuses vähenenud 18 aasta jooksul ligikaudu kaks korda.
Maksimaalse lubatud maamaksumäära vähendamine
Kehtivas MaaMS-is on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavate maatulundusmaa
kõlvikute maksimaalne maamaksumäär 2%, hõlmates haritava maa ja loodusliku rohumaa
kõlvikuid. Ülejäänud sihtotstarvete ja kõlvikute maamaksumäär on 2,5%41.
Maksimaalsete lubatud maksumäärade ülempiiri kehtestamisel tuleb silmas pidada, et maamaks
koostoimes ülejäänud maksudega ei hakkaks takistama maa kasutamisest mõistliku tulu
saamist. Praeguse maksustruktuuri säilimisel on maamaksu koormuse potentsiaalselt liiga
suureks muutumise vältimiseks otstarbekas vähendada ja ühtlustada seaduses lubatud
maamaksu maksimaalseid määrasid.
Eelnõus on lähtutud eeldusest, et pärast järgmist korralist hindamist korrigeerivad KOV-id
maamaksumäärad allapoole, et hoida maaomanike maksukoormus mõistlikuna42. Selline eeldus
on vajalik kõige tõenäolisema stsenaariumi alusel mõjude analüüsimiseks. Seletuskirjas
38
Vt viide nr 36.
39
Vt viide nr 36.
40
Vt viide nr 36.
41
2018. aasta seisuga rakendab haritavale maale ja looduslikule rohumaale ülejäänud sihtotstarvetest madalamat
maamaksumäära üle 90% KOV-idest. Allikas: https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-
hasartmang/maamaksumaarad-2019-aastal.
42
Meedias on KOV-id väitnud, et nad hüppelist maamaksu tõusu ei kavandataks. See tähendab maade hindamise
puhul maksumäärade vähendamist, https://www.err.ee/984345/maa-uus-hindamine-voib-senise-maksumaara-
samaks-jaades-tosta-maamaksu-kordades.
30
kasutatav mõiste „tasakaalumäärad“ näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad,
kui iga KOV-i maamaksu laekumine jääks samaks kui 2019. aastal43. Neid kasutades hinnatakse
praeguste maksimaalsete maamaksumäärade sobilikkust ning eelnõus välja pakutud
maksukoormuse järsu kasvu vältimise meetme mõju maaomanikele.
Joonis 4. Maksimaalsete maksumäärade muutus ja seos tasakaalumääradega
Muudatusega kehtestatakse maksimaalseks lubatavaks maamaksumääraks elamumaal ja
maatulundusmaa õuemaa kõlvikul 0,5%, maatulundusmaal 0,5% ning ülejäänud sihtotstarvetel
1% maa maksustamishinnast aastas. Minimaalne maksumäär 0,1% jääks samaks, et säilitada
KOV-idele piisav kaalutlusõigus maksumäärade kehtestamisel.
Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa ülejäänud maast madalam maksimaalne maksu piirmäär
on põhjendatud, sest elamispinna (sh üüripind, teine elukoht/maakodu või suvila) kasutajal ei
ole tulu teenimise eesmärki, vaid sellel pinnal elamine. Eesti elamufond, eriti maapiirkondades,
on suhteliselt halvas olukorras ning vajab rekonstrueerimiseks suuri investeeringuid 44.
Elamumaa madalam maksimaalne maksumäär aitab kodualuse maa maksuvabastust
mittesaavatel elamispindadel elavatel isikutel (üürikorter) vähendada kulusid. Üksi elava
üürniku jaoks võivad üürikulud ületada 1,0% maamaksumäära juures 40% tema
netosisissetuleku piiri, mis on OECD metoodika järgi üürnike jaoks jätkusuutliku üüri piir45.
Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga käsitletakse muudatustega ühtsena maatulundusmaa
kõlvikuid: põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa,
millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kuna eesmärgiks ei ole eelistada
põllupidamist metsamajandusele, ei ole maksustamisel põhjust maatulundusmaa kõlvikutele
erinevaid maksumäärasid kehtestada. Lisaks võib haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvik
(va väärtuslik põllumaa) muutuda metsamaaks. Sellisel juhul ei oleks maaomanikule arusaadav,
kui maksustamisel liiguks maa kõrgema maksumäära alla. Mõlemal juhul on maakasutuse
eesmärk teenida tulu, kuid kuna põllumaa on peamine toomisvahend toidu tootmiseks, hakkaks
kõrgem maamaks kajastuma tulevikus toidu hinnas. Kuna metsa raieküpseks kasvamine on
pikaajaline protsess, võiks maamaksu oluline tõus suurendada metsamaade müüki. Eesti
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu
43
Maamaksumäärad on 2019. aasta kohta ja maa väärtused 2018. aasta kohta.
44
Living and working in Europe 2016. Eurofound, 2017, lk 53–54.
45
OECD (https://www.oecd.org/els/family/HC1-2-Housing-costs-over-income.pdf).
31
aluspõhimõtetes aastateks 2019–2023 ning valitsuse tööplaanis on seatud eesmärk soodustada
maksusüsteemi abil väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsi ise
majandama. Seega soodustab madalam maksimaalne maamaksumäär väikemetsaomanikel
metsamaad majandada.
Maa sihtotstarvete gruppide lõikes maksumäärade kehtestamine
Maamaksumäärad kehtestab KOV-i volikogu, hinnates maaomanike suutlikkust maksu maksta
ning lähtudes kohalikest maakasutuse prioriteetidest. Kehtiv seadus lubab volikogul kehtestada
erinevaid määrasid maa 13 erineva sihtotstarbe lõikes46. Ettepaneku kohaselt see võimalus
asendatakse lihtsustamise eesmärgil maamaksumäärade kehtestamise võimalusega kolmes
sihtotstarbe grupis.
Muudatuse kohaselt võimaldatakse KOV-idel kehtestada maksumäärasid järgmiste
sihtotstarvete gruppide lõikes:
- elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik;
- maatulundusmaa ülejäänud kõlvikud (põllumajandussaaduste tootmiseks või
metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal);
- kõik ülejäänud sihtotstarbed47.
Eraldi maksumäära kehtestamise võimalus elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule
ning maatulundusmaale on vajalik, sest nende sihtotstarvetega maade maksimaalne lubatud
maksumäär peaks olema teiste sihtotstarvetega maade maksumääradest väiksem.
Maatulundusmaale eraldi maksumäära kehtestamise võimalus aitab KOV-il vajaduse korral
kohalike olude järgi suunata paindlikult näiteks põllumajandustootjate ja metsandusega
tegelevate isikute maksukoormust. Madalam maksimaalne maamaksumäär soodustab
väikemetsaomanikke oma metsi ise majandama ning kavandatav meede toetab seniseid
metsapoliitilisi eesmärke.
Maamaksumäärade muudatuste vastuvõtmine KOV-i volikogus ja sisestamine
maamaksu infosüsteemi
Maaomanikel peab olema piisavalt aega muudatustega kohanemiseks. Samuti vajavad KOV-id
aega muudatuste elluviimiseks. Kehtiva MaaMS-i kohaselt peab KOV määrade muudatused
sisestama infosüsteemi sama aasta 1. veebruariks. Maamaksu puhul oleks mõistlik rakendada
sama reeglit kui muude maksude puhul selliselt, et maksumäärade tõus peab olema KOV-i
volikogus vastu võetud kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. Eelnõu kohaselt peavad KOV-
id maksumäärade muutmise korral kehtestama uued maksumäärad hiljemalt
maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks ja sisestama muudetud maksumäärad maamaksu
infosüsteemi maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks. Seega saab maksumaksja
Maksu- ja Tolliameti (MTA) veebilehelt maksumäärade muudatustest aegsasti teada. Selleks,
et KOV-idel oleks võimalik ka 2024. aasta maksumäärad kehtestada hiljemalt
maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks, jõustuvad käesoleva eelnõu § 3 punktid 7-9 ja 15
2023. aasta 1. juunil. 2022. aasta korralise hindamise tulemusel määratud maa
maksustamishinnad kantakse katastrisse 2022. aasta 31. oktoobriks, mis tagab, et KOV-idel on
olemas vajalik informatsioon maksumäärade kehtestamiseks.
Maa korraline hindamine toimub aastal 2022 ning maamaksu muudatused jõustuvad 2024.
aasta alguses. Üks vaheaasta peaks olema piisav, et KOV-id jõuaksid muudatused läbi mõelda
ja need kogukonnaga läbi rääkida. Lisaks kehtestatakse MaaMS-i reegel, mille kohaselt iga
46
Teadaolevalt on ainsana Pärnu linn seda võimalust kasutanud. Pärnu kasutab kolmes grupis sihtotstarvete
kombineerimist.
47
Nt ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, mäetööstuse maa, riigikaitse maa, sihtotstarbeta maa.
32
korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks
pärast korralist hindamist ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Maa maksustamishinnad jõustuvad
eelnõu kohaselt hindamisaasta 31. detsembril. MaaMS-i kavandatav erand on vajalik, et KOV-
idel jääks piisavalt aega hindamistulemuste analüüsimiseks ja vajaduse korral
maamaksumäärade muutmiseks. Tegemist on erandiga, kuna MHS-i kohaselt jõustuvad maa
korralise hindamise tulemused hindamisele järgneval aastal.
Punktiga 10 täpsustatakse MaaMS-i § 6 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt laekub maamaks
omavalitsusüksuse eelarvesse. Segaduse vältimiseks täpsustatakse muudatusega, et maamaks
laekub selle KOV-i eelarvesse, kus maa asub.
Punktiga 11 täiendatakse MaaMS-i §-ga 81. Tulenevalt seaduses maksimaalsete
maamaksumäärade allapoole korrigeerimisest peavad KOV-id kehtestama pärast maade
korralist hindamist uued maamaksumäärad. Võib eeldada, et KOV-id langetavad
maksumäärasid maksukoormuse hüppelise kasvu vältimiseks eelnõu seletuskirja joonisel nr 4
esitatud n-ö tasakaalumäärade lähedale. Olenemata maksumäärade eeldatavast langetamisest
võib osade, eriti keskmisest rohkem kallinenud maaüksuste omanike maksukoormus järsult
suureneda, kui ei piirata maaomaniku jaoks maamaksusumma kasvutempot.
Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise
vältimiseks kehtestatakse alaliselt maamaksu aastaseks lubatud kasvuks 10% eelmise aasta
maamaksusummast. Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10%
suurem eelmise maksustamisperioodi maamaksusummast, suureneb maksustamisperioodi
maksusumma 10% võrra võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga.
Maamaksu tõusu piirmäära rakendatakse püsivalt kõikide tulevaste maade hindamiste ja
maamaksumäärade tõstmise korral.
Kui maksusumma suurenemine on võrreldes eelmise maksustamisperioodiga 10%, kuid
väiksem kui viis eurot, suurendatakse maamaksu summat viie euro võrra, kuid mitte rohkem
kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Maamaksu aastase kasvu piirang tähendab, et järgnevatel aastatel suureneb maamaks järk-
järgult kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
See võimaldab maamaksu kasvu hajutada pikema perioodi peale. Siinkohal tuleb tähele panna,
et kui KOV otsustab maamaksumäärasid langetada, kohaldub maamaksumäära hilisemal
tõstmisel samuti maamaksu tõusu piirmäär ning maamaksusumma võib igal aastal tõusta kuni
10% võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga.
Maamaksu tõusu piirmäära arvestuse puhul ei võeta arvesse MaaMS-i §-s 4 sätestatud
maksuvabastusi ja §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi. See tähendab, et maa eest tasutava
maamaksu arvestamisel leitakse esmalt maamaksu suurus ilma maksuvabastuste ja
soodustusteta, saadud summale rakendatakse maamaksu tõusu piirmäära ning seejärel
kohaldatakse maamaksuvabastus või -soodustus.
Kui hindamise eel oli maamaksu suurus alla viie euro ehk maaomaniku maamaksukohustus oli
null eurot, ei ole hindamise järel võimalik seda 10% võrra suurendama hakata. Väikeste
maamaksusummade puhul ei ole mõistlik koguda kümnete sentide või mõnede eurode kaupa
mitmeid aastaid järjest maamaksu. Lisaks võimaldab hindamisjärgsetel esimestel aastatel viie-
eurose sammu kaupa maamaksu tõus jõuda kiiremini lähemale hindamise tulemusel arvutatud
maamaksule. Kinnisvaramaksude tõusu piiravad kaitsemehhanismid on teistes riikides levinud.
Näiteks Taanis ei tohi aastane kinnisvaramaksu tõus olla suurem kui 5%. Teatud juhtudel võib
33
see olla 7%.48 Eestis on mõistlik kehtestada veidi kõrgem piirmäär, kuna Eestis on praegu
maamaks 2001. aasta maa maksustamishindade tasemel ning maa tegelikule väärtusele
vastavale tasemele jõudmiseks, isegi 10% suuruse piirmäära korral (vt joonis 7), võib kuluda
kuni 11 aastat.
Kui moodustatakse uus katastriüksus või olemasoleva katastriüksuse maksustamishind muutub
kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu, siis määratakse katastriüksusele esmalt
2001. aasta korralise hindamise tulemuste põhjal maksustamishind, võrreldakse seda viimati
toimunud korralise hindamise tulemuste põhjal määratava maa maksustamishinnaga ning
seejärel kohaldatakse maksustamishinna muutusest tulenevale maamaksusumma muutusele
maamaksu tõusu piirmäära. Seega analüüsitakse kõigepealt, milline oleks olnud katastriüksuse
maksustamishind 2001. aasta maade korralise hindamise tulemuste põhjal, kui uus
katastriüksus oleks moodustatud või kui katastriüksuse kõlvikud, pindala või sihtotstarve oleks
muutunud enne viimati toimunud maade korralist hindamist. Seejärel analüüsitakse, milline on
selle katastriüksuse maksustamishind viimati toimunud maade korralise hindamise tulemuste
põhjal. Maamaksu tõusu piirmäära rakendatakse sellele summale, mis saadi sellele
katastriüksusele 2001. aasta maade korralise hindamise tulemuste põhjal, kuni maamaksu
suurus jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Nende aastate kohta, kui katastriüksuse muudatuste tulemusel arvestatud uue katastriväärtuse
suhtes oleks rakendunud maamaksu tõusu piirmäär, suurendatakse lõikes 3 nimetatud
maamaksusummat iga maksustamisperioodi kohta 10% võrra.
Näited maamaksu aastase tõusu piirmäära rakendumise kohta
Maamaksu tõusu piirmäär rakendub, kui maamaks 2024. aastal on uute
maksustamishindade alusel arvutatuna rohkem kui 10% suurem kui oli 2023. aasta maamaks.
Juhtum 1
Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 66 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
2025. aasta maksuteate suurus: 72,6 eurot (maamaksu summa suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 2
Maa maksustamishind 2023. aastal: 800 eurot (1000 m2, 0,8 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 20 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 8000 eurot (1000 m2, 8 €/m2)..
Maamaks 2024. aastal: 40 eurot (maksumäär 0,5%)
2024. aasta maksuteate suurus: 25 eurot (rakendub 5 euro kasv, sest 10% kasv (2 eurot) on
väiksem kui 5 eurot).
2025. aasta maksuteate suurus: 30 eurot (rakendub 5 euro kasv, sest 10% kasv (2,5 eurot) on
väiksem kui 5 eurot).
48
Property Tax Regimes in Europe. – The Global Urban Economic Dialogue Series, 2013, United Nations
Human Settlements Programme, lk 22.
34
Maamaksu tõusu piirmäär ei rakendu, kui maamaks 2024. aastal on uute hindade alusel
arvutatuna vähem kui 10% suurem, kui oli 2023. aasta maamaks. Või kui maamaks 2024. aastal
on väiksem kui 2023. aasta maamaks.
Juhtum 3
Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 12 600 eurot (1000 m2, 12,6 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 63 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 63 eurot.
Juhtum 4
Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 11 000 eurot (1000 m2, 11 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 55 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 55 eurot.
Juhtum 5
Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 2200 eurot (1000 m2, 2,2 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 11 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 11 eurot.
Maamaksu tõusu piirmäära rakendamine, kui moodustatakse uus katastriüksus või
olemasoleva katastriüksuse maksustamishind muutub kõlvikute, pindala või sihtotstarbe
muutumise tõttu.
Juhtum 6 – muutub katastriüksuse pindala
Maa maksustamishind 2023. aastal: 10 000 eurot (2000 m2, 5 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%).
Muutub katastriüksuse pindala 31.12.2023 (1800 m2).
Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 10 800 (1800 m2, 6 €/m2)49.
Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 270 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 63 000 eurot (1800 m2, 35 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 315 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 297 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 7 – muutub katastriüksuse pindala
Maa maksustamishind 2023. aastal: 16 000 eurot (4000 m2, 4 €/m2.)
Maamaks 2023. aastal: 400 eurot (maksumäär 2,5%).
Muutub katastriüksuse pindala 31.12.2023 (2000 m2).
Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 10 000 (2000 m2, 5 €/m2).
Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 70 000 eurot (2000 m2, 35 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 350 eurot (maksumäär 0,5%).
49
Väiksema krundi ruutmeetrihind on suurem kui suurema krundi ruutmeetrihind, sest kinnisvaraturul üldjuhul
kehtib hulgiallahindlus.
35
2024. aasta maksuteate suurus: 275 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 8 – muutub katastriüksuse pindala ja sihtotstarve
Maa maksustamishind 2023. aastal: 150 000 eurot (100 000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa
sihtotstarve).
Maamaks 2023. aastal: 3000 eurot (maksumäär 2,0%).
Muutub katastriüksuse pindala ja sihtotstarve 31.12.2023 (1500 m2, elamumaa sihtotstarve).
Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 9000 (1500 m2, 6 €/m2).
Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 225 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 60 000 eurot (1500 m2, 40 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 300 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 247,5 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 9 – muutub katastriüksuse sihtotstarve
Maa maksustamishind 2023. aastal: 7500 eurot (5000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa
sihtotstarve).
Maamaks 2023. aastal: 150 eurot (maksumäär 2,0%).
Muutub katastriüksuse sihtotstarve 31.12.2023 (5000 m2, elamumaa sihtotstarve).
Uue sihtotstarbega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (5000 m2, 4 €/m2).
Uue sihtotstarbega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 125 000 eurot (5000 m2, 25 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 625 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
sihtotstarbega katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise
maksustamisperioodi maksusummaga).
Juhtum 10 –katastriüksuse sihtotstarve muutub 31.12.2025
Maa maksustamishind 2023. aastal: 7500 eurot (5000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa
sihtotstarve).
Maamaks 2023. aastal: 150 eurot (maksumäär 2,0%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 35 000 eurot (5000 m2, 7 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 175 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 165 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
sihtotstarbega katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise
maksustamisperioodi maksusummaga).
2025. aasta maksuteate suurus: 175 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
sihtotstarbega katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise
maksustamisperioodi maksusummaga)
Katastriüksuse sihtotstarve muutub 31.12.2025 (5000 m2, elamumaa sihtotstarve).
Uue sihtotstarbega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (5000 m2, 4 €/m2).
Uue sihtotstarbega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2026. aastal: 135 000 eurot (5000m2, 27 €/m2).
Maamaks 2026. aastal: 675 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus oleks olnud 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10%).
2025. aasta maksuteate suurus oleks olnud 605 eurot (maamaksusumma suureneb 10%).
2026. aasta maksuteate suurus: 665,5 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
sihtotstarbega katastriüksuse 2025. aasta maamaksuga).
36
Juhtum 11 – muutub elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse ehitusõigus
Maa maksustamishind 2023. aastal: 10 000 eurot (2000 m2, 5 €/m2, 2-korruselise elamu
ehitusõigus).
Maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%).
Muutub katastriüksuse ehitusõigus 31.12.2023 (5-korruselise elamu ehitusõigus).
Muutunud ehitusõigusega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (2000 m2, 10
€/m2).
Muutunud ehitusõigusega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 120 000 eurot (2000 m2, 60 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 600 eurot (maksumäär 0,5%).
2024. aasta maksuteate suurus: 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue
katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 12 – maamaksumäär tõuseb 2025. aastal 0,5%-t 0,8%-le
Maa maksustamishind 2023. aastal: 4000 eurot (1000 m2, 4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 100 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%).
Maa maksustamishind 2025. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2025. aastal: 160 eurot (maksumäär 0,8%).
2025. aasta maksuteate suurus: 110 eurot (maamaksu summa suureneb 10% võrreldes
katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Juhtum 13 – maamaksumäär langeb 2025. aastal 0,5% pealt 0,3% peale ning tõuseb 2026.
aastal 0,8% peale
Maa maksustamishind 2023. aastal: 4000 eurot (1000 m2, 4 €/m2).
Maamaks 2023. aastal: 100 eurot (maksumäär 2,5%).
Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%).
Maa maksustamishind 2025. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2025. aastal: 60 eurot (maksumäär 0,3%).
2025. aasta maksuteate suurus: 60 eurot.
Maa maksustamishind 2026. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2).
Maamaks 2026. aastal: 160 eurot (maksumäär 0,8%).
2026. aasta maksuteate suurus: 66 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes
katastriüksuse 2025. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga).
Punktiga 12 tunnistatakse MaaMS-i § 9 kehtetuks, kuna maksukorralduse seaduse § 5 lõike 1
kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur MTA.
Punktidega 13 ja 16 muudetakse MaaMS-i § 11 lõikeid 1−3, 5 ja 6. 1.01.2013 jõustus
koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus, mille kohaselt
vabastati maamaksu tasumise kohustusest maa omanikud elamumaa või maatulundusmaa
õuemaa kõlviku eest tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning hajaasustusega alal kahe hektari
ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on maaomaniku elukoht rahvastikuregistrisse kantud
elukoha andmete järgi. Kuna MaaMS-i § 11 lõikes 1 sätestatud maamaksuvabastuse üheks
eelduseks on lõikes 1 nimetatud sihtotstarbe (elamumaa või maatulundusmaa) olemasolu, siis
maksavad maa omanikud, kelle elukoht asub näiteks elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega
maatükil, jätkuvalt maamaksu maa ärimaa sihtotstarbega osa eest.
37
Eeltoodu illustreerimiseks võib tuua järgmise näite. Maatükil asub kortermaja, milles asuvad
ruumid on jaotatud kümneks korteriomandiks, millest kaheksa on eluruumid ning kaks
äriruumid. Maatüki sihtotstarve on 80% elamumaa ja 20% ärimaa ning aastane
maamaksusumma enne maamaksuvabastuse kehtestamist oli kogu maatüki kohta 1000 eurot.
Seega enne maamaksuvabastuse kehtestamist maksid kõik korteriomandi omanikud maamaksu
100 eurot (eeldades, et korteriomandid on võrdse suurusega, kõik eluruumide omanikud on
eluruumis elanikuna registreeritud ning elamu- ja ärimaa maamaksumäär on sama suur).
Eluruumide omanikud on maamaksu tasumise kohustusest vabastatud elamumaa osa ehk 80%
ulatuses ning äriruumide omanikele maamaksuvabastus ei laiene. Seega tasumisele kuuluv
maamaksusumma arvutus oleks järgmine: 8 eluruumi * (80% elamumaa * 0 + 20% ärimaa *
100) + 2 äriruumi * (80% elamumaa * 100 + 20% ärimaa * 100) = 360 eurot, millest 160 eurot
maksavad kaheksa eluruumi omanikku ning 200 eurot kaks äriruumi omanikku. Arvutusest
selgub, et kodualuse maamaksuvabastuse eesmärk pole saavutatud, sest elamumaa 80%
osakaalu puhul, kus kõik elanikud on oma elukohana registreerinud eelnimetatud majas asuva
korterid, on kodualusest maamaksust vabastatud vaid n-ö 64% maatükist. Vabastades
liitsihtotstarbega maal asuvates eluruumides elavad elanikud maamaksu tasumisest lisaks maa
elamumaa sihtotstarbele ka maa teiste sihtotstarvete osade eest, saavutatakse 1.01.2013
jõustunud seaduse seletuskirjas välja toodud vabastuse eesmärk (vabastada koduomanikud
maamaksu tasumisest kodu juurde kuuluva maa eest), kuid äriruumide omanikud jätkaksid
maamaksu maksmist nii neile kuuluva maa ärimaa kui ka elamumaa sihtotstarbega osa eest.
Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et muudatuse jõustumisel on maamaksu tasumisest
vabastatud ka liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad ning § 11 lõikes 1 esitatud
tingimustele vastavad omanikud lisaks maa elamumaa sihtotstarbe osale ka maa teiste
sihtotstarvete osade eest. Eelkõige puudutab muudatus isikuid, kes elavad elamu- ja ärimaa
liitsihtotstarbega maal asuvas hoones, kuna selliseid katastriüksuseid esineb maakatastri
andmetel kõige rohkem. 6.07.2020. aasta seisuga on 12 577 liitsihtotstarbega katastriüksusest
3497 elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega. Samas esineb ka katastriüksuseid, millele lisaks
elamumaa sihtotstarbele on teiseks sihtotstarbeks määratud sotsiaalmaa, tootmismaa,
ühiskondlike ehitiste maa, ühiskondlike hoonete maa, üldmaa, veekogude maa, transpordimaa,
sihtotstarbeta maa, riigikaitsemaa, maatulundusmaa, kaitsealune maa ning jäätmehoidla maa.
Muudatuse jõustumisel on seega maamaksu tasumisest vabastatud ka liitsihtotstarbega maal
asuvas hoones elavad omanikud lisaks maa elamumaa sihtotstarbe osale ka maa teiste eespool
nimetatud sihtotstarvete osade eest.
MaaMS-i § 11 lõikesse 2 lisatakse täiendus, mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud
ka MaaMS-i § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad hooneühistu liikmed
liitsihtotstarbega hooneühistu maa eest lisaks elamumaa sihtotstarbele ka teiste sihtotstarvete
osa eest.
Sarnaselt MaaMS-i § 11 lõikesse 1 ja 2 lisatud täiendusele lisatakse MaaMS–i § 11 lõikesse 3,
et MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest
vabastatud ka liitsihtotstarbega maa, mille üheks sihtotstarbeks on elamumaa, teiste
sihtotstarvete osade eest.
Kehtiva MaaMS-i § 11 lõiked 5 ja 6 annavad KOV-idele õiguse vabastada lisaks MaaMS-is
sätestatud ulatuses maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad
(pensionärid), osalise või puuduva töövõimega isikud, represseeritud ning represseerituga
võrdsustatud isikud elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas. Kuna MaaMS-i § 11
lõigetes 1–3 esitatud muudatuste kohaselt vabastatakse liitsihtotstarbega maal eluruumides
elavad MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud maamaksust lisaks maa elamumaa
38
sihtotstarbe osale ka maa teiste sihtotstarvete osa eest, siis on otstarbekas laiendada ka KOV-
ide õigusi maamaksuvabastuste rakendamisel ning anda neile õigus maamaksust vabastada ka
pensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, represseeritud ning represseerituga
võrdsustatud isikud.
Lisaks täpsustatakse MaaMS-i § 11 lõigete 5 ja 6 sõnastust seoses sellega, millal võib sätetes
nimetatud vabastusi kohaldada. Nende sätete eesmärk on täiendada § 11 lõikes 1 sätestatud
kodualust maamaksuvabastust ehk võimaldada seda laiendada pensionäri või isiku, kellel on
töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime kui ka represseeritu ja
represseerituga võrdsustatud isiku puhul. Praeguse praktika kohaselt on mõni KOV kohaldanud
§ 11 lõigetes 5 ja 6 toodud maksuvabastusi eraldiseisvana lõikes 1 toodud kodualusest
maamaksuvabastusest ehk kohaldanud isiku ühele maale kodualust maamaksuvabastust ning
teisele eraldiseisvale maale täiendavat maamaksuvabastust. Muudatuse kohaselt võib KOV
lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada pensionäri või isiku, kellel on töövõimetoetuse
seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, puhul kuni 0,15 hektari ulatuses. Seega
kui KOV otsustab lõikes 5 toodud maksuvabastust kohaldada, saab seda teha ainult ühe maa
eest, millele kohaldatakse lõikes 1 toodud kodualust maamaksuvabastust, ja maksimaalselt
kokku kuni 0,3 ha ulatuses. Muudatuse kohaselt võib KOV lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust
suurendada represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku puhul kuni 0,15 ha ulatuses. Kui
KOV otsustab kohaldada lõikes 6 toodud maksuvabastust, saab seda teha ainult ühe maa eest,
millele kohaldatakse lõikes 1 toodud kodualust maamaksuvabastust, ja maksimaalselt kuni
terve maa ulatuses.
Punktiga 14 jäetakse MaaMS-i § 11 lõigetest 31 ja 32 välja sõnad „elamumaa või
maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest“, kuna tegemist on tarbetu täpsustusega.
Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 11 lõige 4, kuna maamaksumäärasid
reguleeritakse edaspidi §-s 5.
Punktiga 17 parandatakse § 11 lõikes 7 kirjaviga, asendades läbivalt sõna „omavalitsusüksuse“
sõnadega „omavalitsuse üksuse“.
Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 12, kuna tegemist on tarbetu sättega.
Maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud maksukorralduse seaduses.
3.4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse AÕSRS-i § 155 lõiget 1.
AÕSRS-i § 155 lõige 1 sätestab tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule
makstava tasu suuruse. Sätte kehtivas sõnastuses on talumistasu suurus aastas 7,5% maa
maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega50.
Eelnõukohase seadusega asendatakse tasumäär 7,5% määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu
ja 0,5% maamaksu osa). Talumistasu eeldatava suuruse kehtestamisel eeldati, et kolmandik
sellest katab maaomaniku vältimatud kulud (maamaksu maksimaalne suurus kehtiva seaduse
järgi on 2,5% maa maksustamishinnast) ja ülejäänud kaks kolmandikku (5% maa
maksustamishinnast) on hüvitis saamata jäänud tulu eest. Viimase komponendi puhul võeti
50
Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse
sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS-i lisas ning need kajastavad seda, kui palju
kitsendus maa tegelikku kasutamist eelduslikult piirab.
39
eeskujuks riigivara kasutusse andmise minimaalne hind ehk lähtuti Vabariigi Valitsuse
14.07.2016 määruses nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded
hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ sätestatud põhimõttest, et aastaseks kasutustasuks on
5% maa maksustamishinnast või harilikust väärtusest. Viidatud määrus võeti tasumäära
kehtestamisel aluseks, kuna talumistasu määral peaks olema seos maa tavalise kasutustasu
suurusega.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-is sätestatud maksimaalset maamaksumäära. Elamumaal ja
maatulundusmaal hakkab maksimaalseks maksumääraks olema 0,5% ja teiste sihtotstarvetega
maadel 1% (senise 2-2,5% asemel). Sellest tulenevalt on põhjendatud muuta talumistasu määra
seda osa, mis on eeldatavalt mõeldud maamaksu hüvitamiseks. Kuna esiteks asub kõige rohkem
tehnovõrke elamumaal ja maatulundusmaal ning teiseks makstakse maatulundusmaast erineva
sihtotstarbega maal talumistasu kõikidest tehnovõrkudest ainult väikese osa eest (st ainult
põhivõrkude, mitte jaotusvõrkude eest), on põhjendatud regulatsiooni lihtsuse huvides
talumistasude arvutamiseks rakendada ühtset määra 0,5% ning jätta rakendamata 10% aastase
tõusu piirmäär, mille eelnõu näeb ette maamaksu puhul. Väärib rõhutamist, et talumistasu
jaotamine kulude (maamaksu) ja saamata jäänud tulu hüvitiste osadeks on arvestuslik ning ka
maadel, mille maamaksu määr on 1%, katab talumistasu nii võimaliku maamaksu kui ka
saamata jäänud tulu hüvitise. Sarnaselt senisega ei sõltu talumistasu määr sellest, kas konkreetse
maa suhtes on ka tegelikkuses kehtestatud maksimaalne maamaksumäär või kas maa suhtes
kehtivad maamaksusoodustused või –vabastused. Lähtumine ühetaoliselt määrast 0,5% ja
samas tegelikult vähemmaksutud maamaksu arvestamata jätmine on mõeldud teineteist
tasakaalustavateks lihtsustuseks, mis lõppkokkuvõttes makstavate talumistasude üldsummale
väga olulist mõju ei oma, kui teevad samas rakendatava reegli võimalikult lihtsaks.
Samuti on käesolevaks hetkeks muudetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 79 „Kinnisasja
kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende
tellimisele“ sätestatud põhimõtet. Hoonestamata riigimaa kasutustasu määraks on määruse
kohaselt 3% maa maksustamishinnast. Kasutustasu määra muudeti, kuna
Rahandusministeeriumi ja Maa-ameti analüüsist selgus, et tegelikuks turupõhiseks tasuks
haritaval hoonestamata maadel on keskmiselt 3% maa väärtusest. Avalikes huvides tehnovõrgu
talumine tähendab maaomanikele kitsendusi maa kasutamisel ja sellega kaasnevat saamata
jäävat tulu. Seetõttu on põhjendatud muuta määruse eeskujul reguleeritud talumistasu määra
seda osa, mis on eelduslikult hüvitiseks saamata jäänud tulu eest. Ei ole põhjendatud, et
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstav tasu oleks kõrgem kui
tavapärane kasutustasu sama maa kasutamise eest. Seega, kui AÕSRS lisas sätestatud
tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on 1, on talumistasu sama suur, kui
oleks eelduslik kasutustasu sama maa eest.
Kuna maa väärtus on 2001. aastaga võrreldes tõusnud keskmiselt 7 korda, suurenevad
talumistasu tasumäära muutmisele vaatamata keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa
väärtus on tõusnud keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Tasumäära
muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et talumistasude väga suurel tõusul oleks arvestatav mõju
elektrienergia võrgutasudele ehk muuhulgas ka elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh
maaomanike) jaoks. Võrguettevõtjate hinnangul toob talumistasude kasv kaasa ka talumistasu
taotlejate arvu kasvu, mistõttu muutub tegelikkuses väljamakstavad talumistasude summa
oluliselt rohkem kui 3,5 korda51.
51
Elering AS-i ettepanekud ja kommentaarid on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris
numbriga 1-4/20/5517-22, Eesti Energia AS-i ettepanekud numbriga 1-4/20/5517-21.
40
Kokkuvõttes on seega põhjendatud sätestada, et talumistasu eeldatav suurus aastas on 3,5%
maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.
Sellest lähtudes on vajalik ka tulumaksuseaduse (TuMS) muutmine (vt seletuskirja punkt 3.14).
Punktiga 2 muudetakse § 155 lõiget 7. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksta talumistasu, kui selle
suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Paari euro suuruste talumistasude puhul on
haldamisega kaasnev töökoormus ja pangaülekannetega kaasnevad kulud talumistasu suurust
arvestades ebaproportsionaalselt suured. Samas ei saa maaomanik, kellele kuulub mitmeid
kinnisasju, millest igaühe talumistasu oleks alla ühe euro, kehtiva seaduse kohaselt talumistasu
isegi siis, kui kõikide kinnisasjade peale kokku oleks talumistasu üle miinimumpiiri.
Eelnevat arvestades sätestaks eelnõukohane seadus, et talumistasu ei maksta, kui selle suurus
isiku omandis olevate kinnisasjade kohta kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla
viie euro. See välistab nii väikeste talumistasude maksmise, mille puhul oleks kaasnev
töökoormus ja pangaülekannete kulud ebaproportsionaalselt suured. Samas annab muudatus
maaomanikule võimaluse saada teatud juhtudel talumistasu ka nendelt kinnisasjadelt, millelt
seda praegu ei maksta. Praktikas saaks maaomanik selle osa talumistasust kõige tihemini siis,
kui talumistasu mõnelt teiselt talle kuuluvalt kinnisasjalt on vähemalt 1 euro suurune.
Juhtumeid, kus isikule kuulub mitmeid kinnisasju, millest igal on alla 1 euro suurune
talumistasu, tuleb praktikas ette pigem harva. Talumistasu miinimumpiiri arvestamisel
lähtutakse sellest, et tehnovõrgud peaksid kuuluma samale võrguettevõtjale. Vastasel korral ei
täidaks säte töökoormuse vähendamise ning ebaproportsionaalsete kulude ärahoidmise
eesmärki.
3.5. Elektrituruseaduse muutmine
Eelnõu §-ga 5 muudetakse ELTS-i § 923 lõike 1 esimest lauset. Eelnõu kohaselt maksab avaliku
veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu,
mille suurus on senise 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse asemel 3% hajaasustuse
tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama
ehitisealusest pindalast lähtudes. Muud kaitsemehhanismi hoonestustasu muutumise
piiramiseks ei rakendata. Sätte kehtestamisel arvestati, et tasu summa vastaks keskmiselt umbes
5%-le ühe tuuleelektrijaama majandusaasta netokäibest. Ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku
veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega mõjutada
vaid tulevikus avalikku veekogusse potentsiaalselt rajatavaid tuuleelektrijaamu.
Muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisega (vt seletuskirja punkti
2.3) ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu. Hoonestustasu määra langetamist õigustab
ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides.
Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja neli korda kõrgemad kui Poolas.
Kuna tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, on tuuleelektrijaama
rajamiseks koormatav ala suhteliselt suur, mistõttu oleksid ka potentsiaalsed hoonestustasud
kõrged. Kõige suuremate kavandatavate tuuleelektrijaamade kehtiva õiguse ning
maksustamishinna ja kavandatavate alade pindala alusel prognoositavad tasud võivad MKM-i
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) umbkaudse hinnangu kohaselt jääda
vahemikku 5−15 mln eurot aastas. Vajab rõhutamist, et täpsemate andmete puudumise tõttu on
nimetatud tasu hinnatud hoonestusloa taotluses märgitud kogu ala suuruse, mitte
tuuleelektrijaama ehitusaluse pindala alusel. Võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise
tulemustega on tootmismaa keskmine väärtus Maa-ameti hinnangu kohaselt tõusnud Eestis
keskmiselt umbes neli korda. Kehtiva õiguse kohaselt tõuseksid ka hoonestustasud sellele
41
vastavalt. Eelnõukohase hoonestustasu määra langetamine 7%-lt 3%-ni vähendab oluliselt uue
maa korralise hindamise mõju tuuleelektrijaamade potentsiaalsetele hoonestustasudele.
Samuti võetakse tasu aluseks edaspidi ainult hajaasustuse tootmismaa keskmine väärtus, mitte
kogu tootmismaa väärtus nagu seni. Muudatuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et
tuuleelektrijaamad reeglina tiheasustusega aladel ei asu ning tasumäära võrdlusandmeteks on
õiglane võtta võimalikult sarnastel tingimustel kasutatav maa. Seega lähtutakse sarnasest
põhimõttest nagu maa korralisel hindamisel. Endiselt lähtutakse tootmismaa sihtotstarbest,
kuna tuuleelektrijaamu kasutatakse elektrienergia tootmiseks.
Eelnõu kavandatud muudatuste ja korralise hindamise toimumise järel on prognoositavad
hoonestustasud samas suurusjärgus praegu kehtiva seaduse ja kehtivate maksustamishindade
alusel arvutatud tasudega. Mõju vähendab ka see, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku
veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Samuti leevendab maa
maksustamishinna muutumise mõju lisaks asjaolu, et hoonestustasu tuleb maksta täismääras
alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates ehitusloa
väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb
hoonestustasu maksta 10% § 923 lõikes 1 sätestatud tasumäärast.
3.6. Maapõueseaduse muutmine
Eelnõukohase seaduse §-ga 6 muudetakse maapõueseaduse §-i 90.
Punktiga 1 muudetakse lõike 7 esimest lauset. Sätestatakse, et kaevandamiseks kasutada antud
riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on senise 5% asemel 3% maa
maksustamise hinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest.
Tasumäära muutmine aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu (vt seletuskirja punkt 6.9.4).
Maavarade kaevandamise korral saab riik suurema osa tulust maavara kaevandamisõiguse
tasude, mitte maa kasutustasu kaudu.
Muudatus on tingitud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisest (vt seletuskirja punkt
2.3). Käesolevaks hetkeks on muudetud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määruses nr 79
„Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja
nende tellimisele“ sätestatud põhimõtet. Mäetööstusmaal ei ole põhjendatud rakendada teistest
hoonestamata maadest erinevat tasumäära.
Üheks riigimaa suhtes sõlmitud lepingute liigiks on maavarade kaevandamisega seotud
kasutuslepingud. Selliseid lepinguid on riigil üle 400. Avalikes huvides, sealhulgas maavarade
kaevandamiseks, maa kasutamiseks andmisel ei peaks olema riigi esmane eesmärk otseselt
maakasutusõiguselt tulu teenimine. Riigil on otstarbekas maavarade kasutamise tulu välja võtta
maavara kaevandamisõiguse tasu kaudu. Need tasud vaadatakse üle üldise keskkonnatasude
süsteemi uuendamise käigus. Praegu kehtestatud maavara kaevandamisõiguse tasumäärad
tõusevad aastani 2025. Üldiselt moodustab maavaralepingute kasutustasu alla 1% kaevandaja
poolt riigile makstavatest tasudest. Seetõttu ei ole kaalukaid põhjuseid, miks rakendada
maavara rendilepingutele teistsugust tasumäära, kui see on ülejäänud lepinguliikide korral.
Punktiga 2 täpsustakse lepingu muutmise kulude kandmist. MaaPS § 90 lõige 8 sätestab, et
maa kasutamise õiguse saanud isik tasub kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmisega
seotud kulud. See hõlmab ka lepingu sõlmimise kulusid (näiteks notaritasu ja riigilõivu).
Eelnõuga täiendatakse § 90 lõiget 8 teise lausega ning sätestatakse, et riigile kuuluva kinnisasja
kaevandamiseks andmise lepingu muutmise kulud kannab lepingu muutmise taotleja. See
tähendab, et kui lepingu muutmine on tingitud maa kasutaja huvidest, kannab ta endiselt lepingu
42
muutmisega kaasnevad kulud. Kuid kui lepingu muutmist taotleb riik (näiteks pärast maa
korralist hindamist), kannab riik sellega seonduvad kulud. On õiglane, et kulud kannab osapool,
kelle huvides lepingu muutmine on. MaaPS § 90 lõikest 4 tulenevalt antakse riigile kuuluv
kinnisasi kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse
seadmise teel. Seejuures tuleb märkida, et üsna suur osa kaevandamiseks kasutada antud
kinnisasjadest on kasutuses kirjaliku rendilepingu alusel, mille muutmisega ei kaasne notaritasu
ega riigilõivu.
3.7. Riigilõivuseaduse muutmine
Eelnõukohase seaduse §-ga 7 tunnistatakse kehtetuks RLS-i 6. peatüki 4. jao 2. jaotis, mis
koosneb §-st 139. Kuivõrd maa hindamise seaduses ei nõuta enam maa hindajalt litsentsi, tuleb
seetõttu muuta ka RLS-i ning tunnistata kehtetuks maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse
läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu käsitlev säte.
3.8. Tulumaksuseaduse muutmine
Eelnõukohase seaduse §-ga 8 muudetakse TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 15. Kehtiva seaduse
kohaselt on talumistasu maksuvaba 1/3 ulatuses ehk selles osas, mis on arvestatud eelduslikult
maamaksu hüvitiseks. Seejuures ei sõltu maksuvaba osa suurus sellest, kui palju ja kas üldse
maaomanik tegelikult kaitsevööndi aluse maa eest maamaksu maksab, sest talumistasu maksja
seda välja ei selgita. Eelnõukohase seadusega asendatakse AÕSRS § 155 lõikes 1 tasumäär 7,5%
määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). Edaspidi moodustab
maamaksu hüvitis talumistasust seega ühe seitsmendiku. Et jätta ka edaspidi kehtima põhimõte,
et talumistasu ei maksustata tulumaksuga maamaksu hüvitise osas, on vaja TuMS-i vastavalt
muuta.
3.9. Veeseaduse muutmine
Eelnõukohase seaduse §-ga 9 muudetakse VeeS-i § 215 lõike 2 esimest lauset ja § 230 lõike 1
teist lauset. VeeS-i § 215 lõige 2 reguleerib avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud
(kaldajoont mittemuutva) ehitisega koormamise tasu suurust, milleks kehtiva seaduse kohaselt
on 4% ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust
maksustamishinnast. VeeS-i § 230 reguleerib hoonestustasu avaliku veekogu koormamise
korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Hoonestustasu suurus kehtiva seaduse kohaselt
on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel
arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.
Mõlemas sättes asendatakse tasumäär 4% määraga 3%52. Muudatus on tingitud riigimaa
kasutamise tasumäärade ühtlustamisest (vt seletuskirja punkti 2.3) ning aitab leevendada tasude
järsku tõusu. Valdava enamiku avalikku veekogu rajatud ehitiste (nt kalasumpade)
kasutusotstarbest tulenevalt arvestatakse VeeS-i alusel tasu reeglina tootmismaa sihtotstarbega
maa järgi. Võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega on tootmismaa keskmine
väärtus Eestis kasvanud keskmiselt umbes neli korda. Kui tasumäär muutmata jätta, tõuseksid
vastavas ulatuses ka §-des 215 ja 230 sätestatud tasud. Uue maa korralise hindamise tulemusel
tõusevad hoonestustasud eeldatavalt ka vaatamata tasumäära langetamisele umbes kolm korda,
kuid hetkel makstavate hoonestustasude suurus on suhteliselt tagasihoidlik. Täpsemalt, TTJA
andmete kohaselt on Eestis viimase viie aasta jooksul väljastatud 17 hoonestusluba, millest
52
Tasumäära aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale
hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11 sätestatud tasumäärad.
43
ainult kolme hoonestusloa tasu on kõrgem tuhandest eurost. Kehtivate hoonestuslubade
keskmine tasu on suurusjärgus 300−400 eurot.
TTJA-le on esitatud ka suurt ala hõlmava hoonestusloa taotlusi, millele vastava hoonestusloa
tasu ulatuks mitmekümne tuhande euroni, kuid nende taotluste alusel hoonestuslube seni
väljastatud ei ole.
3.10. Seaduse rakendamine
Eelnõukohase seaduse §-ga 10 nähakse ette etapiviisiline üleminek 2022. aasta korralisel
hindamisel määratud maksustamishinnast tulenevale talumistasule. Sätte kohaselt võib AÕSRS
§-s 155 sätestatud talumistasu 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66
protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel
määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. Sisuliselt tähendab
see seda, et AÕSRS §-s 155 sätestatud talumistasu rakendub uute maa maksustamishindade
alusel täies mahus 2026. aastal. Üleminek uuele talumistasule toimub astmeliselt selliselt, et
2024. aastal võib talumistasu muutuda (suureneda või väheneda) kuni 33 protsenti ja 2025.
aastal muutuda (suureneda või väheneda) kuni 66 protsenti võrreldes 2001. aasta ja 2022. aasta
korralise hindamise tulemuste alusel arvutatud talumistasude vahest.
Näiteks kui talumistasu suurus on praegu 17 eurot ja pärast korralist hindamist oleks see 50
eurot, on talumistasu suurus 2024. aastal 28 (17 + 0,33 x (50-17)) eurot, 2025. aastal 39 (17 +
0,66 x (50-17)) eurot ja 2026. aastal 50 eurot.
Muudatus on vajalik, kuna maa väärtus on 2001. aastaga võrreldes tõusnud keskmiselt 7 korda,
mistõttu suurenevad talumistasud vaatamata tasumäära muutmisele (eelnõukohase seaduse § 4)
keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud keskmisest rohkem, tõusevad
ka talumistasud rohkem. Näiteks kui kinnisasja maa maksustamishind tõuseb uue korralise
hindamise tulemusel 14 korda, on talumistasu 2024. aastal 3 korda, 2025. aastal 5 ja 2026. aastal
7 korda kõrgem praegusest talumistasust. Selleks, et üleminek uutele suurematele
talumistasudele ei põhjustaks tarbijate ja ettevõtete jaoks liiga koormavat ja järsku
elektrienergia võrgutasude tõusu ning ei oleks tehnovõrgu-või rajatise omanikele liiga järsk, on
mõistlik sätestada üleminekuperiood selliselt, et talumistasu rakendub täies mahus alles 2026.
aastal. Kui korralisel hindamisel selgub, et mõne kinnisasja väärtus on suurenenud vähem kui
kaks korda ja talumistasu seega väheneks, rakendatakse ka sellisel juhul 3-aastast
üleminekuperioodi.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus uusi termineid ei kasutata.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.1. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
5.2. Eelnõu vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele
5.2.1. MHS põhiseaduspärasus (otsustustasand, reguleerimistasand)
Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse
maksed sätestab seadus. Paragrahv välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle
otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele,
44
kuivõrd selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus53.
Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas
otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule
(haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Õigusteoorias eristatakse intra legem ehk seadust
täpsustavaid määrusi, praeter legem ehk seadust asendavaid määrusi ning contra legem ehk
seadust muutvaid või tühistavaid määrusi. Reeglina võib täidesaatev võim anda üksnes intra
legem määrusi – täitevvõimul on lubatud seadusi täpsustada, kuid ta ei või kehtestada
iseseisvaid uusi õigusnorme54.
Maamaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses sätestama
kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena
maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses
maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht,
maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood,
maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud
maksusoodustused. MaaMS-i § 1 lõike 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv
maks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse maa maksustamishind ja selle
vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Nendes põhimõtetes
muudatusi ei tehta ning eelnimetatud maksukohustuse elemendid on jätkuvalt seaduses
sätestatud.
Maa korralise hindamise metoodika täpsustab MHS-is sätestatud korda ning käsitleb
detailsemalt korralise hindamise metoodilisi aspekte, mille reguleerimine seaduse tasandil ei
ole otstarbekas. Määrusega kehtestatavas metoodikas täiendatakse seega seaduses toodud maa
maksustamishinna kujunemise aluseks olevad hindamise metoodika põhimõtteid ja nende
rakendamist. Sellisel viisil on seaduses sätestatud ning selgelt aru saada, millised on hindamise
põhimõtted, ning seaduse jaoks nende rakendamise liiga detailsed täpsustused ning kirjeldused
on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Maa korralise hindamise metoodikas ei reguleerita edaspidi korralise hindamise põhimõttelisi
küsimusi nagu see, mis on korralise hindamise tulemus, millal ja kes maad hindab ja millise
intervalliga edaspidi hinnatakse ning kuidas toimub hindamistulemustega tutvumine ja nende
avalikustamine või vaidlustamine. Varem olid need küsimused jagatud ära nii MHS-i kui ka
selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrusesse nr 203 „Maa korralise
hindamise kord“, sealhulgas kohati dubleerisid sätted teineteist. Edaspidi korralise hindamise
korda määrusena ei kehtestata, kuivõrd selleks puudub vajadus, ning korralist hindamist ning
selle metoodikat puudutavad põhialused, mis on oluline osa maa maksustamishindade
kujunemisel, sätestatakse MHS-is.
Korralise hindamise etapid saab lihtsustatult kokku võtta järgmiselt: andmete kogumine,
selgitav analüüs, mudeldamine ja hindamistulemuse esitamine. See, millised andmed võetakse
korralisel hindamisel aluseks, on sätestatud MHS-is. Korralise hindamise metoodikas
täpsustatakse peamiselt seda, milliseid väärtust mõjutavaid tegureid maa omadustest või
kasutusotstarbest tulenevalt rohkem või vähem arvestatakse (näiteks on mullaviljakus oluline
maatulundusmaa (eriti haritava maa) puhul, aga ei pruugi olla sama oluline teise sihtotstarbega
maa puhul). Teine oluline osa metoodikast puudutab andmete analüüsi erisuste selgitusi ja
täpsustamist. Põhimõte, et korralisel hindamisel analüüsitakse statistilise andmeanalüüsi
võtteid kasutades tehingute andmeid ja maa omadusi kirjeldavaid andmeid ning hinnatakse
erinevate tegurite mõju maa väärtusele, sätestatakse edaspidi seaduses. Metoodikas
53
L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017.
54
A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 449.
45
täpsustatakse, milliseid konkreetseid hindamismudeleid näiteks sihtotstarvete lõikes luuakse ja
kasutatakse, kuidas neid täpsustatakse ja kuidas kontrollitakse tulemuste kvaliteeti.
Seega on korralise hindamise metoodikas käsitletavad aspektid väga spetsiifiliselt seotud
korralise hindamise põhimõtetega kaasneva detailse tööprotsessi ning rakendamise
kirjeldusega, mille reguleerimine seaduse tasandil ei ole otstarbekas ega vajalik. Kehtestatud
metoodika rakendamise kohta on võimalik esitada arvamust nii avaliku väljapaneku ajal kui ka
selle rakendamise õigsust vaidlustada pärast maa maksustamishindade katastrisse kandmist.
5.2.2. Tehnovõrgu või -rajatise talumistasu muutmine
Eelnõukohase seaduse §-ga 4 muudetakse AÕSRS-i § 155 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava tasu suurust. Asendatakse tasumäär 7,5%
määraga 3,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. Kehtiv tasumäär 7,5% on mõeldud hüvitama maa omanikule lisaks maamaksu
kulule (mille suurus on kehtiva õiguse kohaselt kuni 2,5% maa maksustamishinnast) mingil
määral ka saamata jäänud tulu55. Ehk teisisõnu, talumistasu hüvitab maaomanikule tehnovõrgu
või -rajatise talumisest tuleneva omandiõiguse riive. Eelnõus langetatakse talumistasu määra
ning see mõjutab otseselt omandiõiguse riive eest makstavat hüvitist.
Kuna praegu kehtiva korra väljatöötamise ajal oli selge, et 2001. aasta maa maksustamishind ei
kajasta enam maa tegelikku väärtust, valiti omandiõiguse riive hüvitamiseks oletatavasti selline
tasumäär, mis võimaldas kehtestada mõistliku suurusega talumistasud. Uue korralise hindamise
tulemusel hakkab maa maksustamishind jälle kajastama maa tegelikku väärtust, mistõttu on
põhjendatud talumistasude mõistliku suuruse säilitamiseks korrigeerida seaduses sätestatud
tasumäära.
Nagu käsitletud, tõuseb maa maksustamishind uue maa korralise hindamise järel keskmiselt
umbes seitse korda ja kui talumistasu määr muutmata jätta, tõuseksid talumistasud seega umbes
seitse korda. Talumistasud tõusevad ka uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära
muutmisel praegusega võrreldes keskmiselt 3–3,5 korda. Kui seni oli talumistasu määr
kolmekordne maksimaalne maamaksumäär, siis edaspidi on talumistasu määr elamumaa ja
maatulundusmaa puhul seitsmekordne maksimaalne maamaksumäär.
Riigikohus on tehnovõrgu- või rajatise talumiskohustust tavajuhul pidanud põhiseaduse § 32
lõikes 2 sätestatud omandiõiguse piiranguks56. Tasumäära muutmise põhjendusena on
põhjendatud arvesse võtta ka Riigikohtu seisukohta, et „talumiskohustuse eest ette nähtud tasu
suuruse piiramine on sobiv meede universaalteenuste mõistliku hinna tagamiseks.
Universaalteenuste osutajate makstavate talumistasude piiramine pärsib talumistasudest
tulenevat kõrgemat universaalteenuse hinda“.57 Seejuures on Riigikohus talumiskohustuses
seisneva riive hüvitise suuruse korral viidanud õiguskantsleri seisukohale ning piirangu
eesmärki täiendavalt selgitanud sedasi: „Õiguskantsleri hinnangul on talumiskohustuse tasu
suuruse piiramise eesmärgiks kogu Eestis elanikele elektri-, gaasi- ja muude ühenduste
tagamine taskukohase hinnaga, vältides seejuures ka ootamatuid ja hüppelisi hinnatõuse, kuna
talumistasude tõstmisel tõuseks tõenäoliselt ka tarbijatele pakutavate teenuste hind.
55
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine)
405 SE seletuskiri, veebis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5-
b741-
622b0f508405/Asja%C3%B5igusseaduse%20rakendamise%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmis
e%20seadus%20(tehnov%C3%B5rgu%20talumise%20tasu%20muutmine)
56
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsus nr 3-4-1-25-11 p 35.
57
Samas, p 40.
46
Kolleegiumi arvates ei ole tasu suuruse piiramise eesmärgiks üksnes elanikele elektri-, gaasi-
ja muude ühenduste kaudu tagatavate teenuste (edaspidi ka universaalteenuste) mõistliku hinna
tagamine. Eesmärgiks on kõigile isikutele universaalteenuste mõistliku hinna tagamine.
Universaalteenuste hinna üheks komponendiks on muu hulgas teenuse osutamise kulud, mille
üheks osaks on ka talumiskohustuse eest kinnisasjade omanikele tasuda tulev hüvitis. See
tähendab, et talumiskohustuse eest makstav tasu mõjutab universaalteenuse hinda. Kuna
universaalteenuseid osutatakse taristu kaudu, on selles valdkonnas vabaturu toimimine
raskendatud. Seega ei ole universaalteenuse hinna mõistlikkuse tagamine väiksemate kuludega
põhiseadusega vastuolus ja vastab seega PS § 32 lõike 2 teise lause reservatsioonile. Eeltoodu
tõttu on kolleegiumi hinnangul piirangu eesmärk tagada tehnovõrkude ja -rajatiste kaudu
osutatavate teenuste kättesaadavus mõistliku hinnaga legitiimne.“58.
Sarnaseid seisukohti on Riigikohus korranud ka 11.03.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-87-1459, et
„hüvitis võib üldise huvi tõttu olla siiski väiksem, kui oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine“.
Samuti kinnitas Riigikohus varasemat seisukohta, et kinnisasja omanikul on nii õigus
talumistasu kinnisasjaga seotud kulude kui ka õigus lisahüvitise maksmisele60. Riigikohus ei
ole kummaski lahendis viidanud konkreetsele tasumäärale, vaid on esitanud talumistasu
kujunemise põhimõtted ning rõhutanud seda, et talumistasu tuleb maksta kõiki asjaolusid
arvesse võttes õiglases suuruses. Eelnõus esitatu vastab Riigikohtu esitatud põhimõtetele.
Kui lisaks eelnevale arvesse võtta ka seda, et eelnõukohase seadusega maa korralise hindamise
regulaarseks muutmine tagab edaspidi talumistasude suuruse ajakohasuse, seletuskirja punktis
3.4 toodud põhjendusi, sealhulgas talumistasu määra aluseks võetud korra muutumist, ja seda,
et ka tasumäära muutmisel tõusevad talumistasud uue maa korralise hindamise tulemusel
keskmiselt 3-3,5 korda, ei ole kahtlust, et talumistasu määra muutmine on põhiseadusega
kooskõlas.
6. Seaduse mõju
6.1. Kavandatav muudatus: maa korralist hindamist teeb Maa-amet iga nelja aasta
tagant, määrates igale katastriüksustele maa maksustamishinna
Eelnõu kohaselt hakkab Maa-amet maa korralist hindamist alates 2022. aastast tegema
regulaarselt. Seni viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal, selle ajaga võrreldes on
maa väärtused tõusnud keskmiselt seitse korda, eri omavalitsustes 2 kuni 29 korda.
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm: maaomanikud ja maaga tehinguid tegevad isikud. Muudatus avaldab
potentsiaalselt mõju kõigile maaomanikele ning maaga tehinguid sooritada soovivatele
isikutele ja ettevõtjatele ehk muudatus puudutab kõiki isikuid ja ettevõtjaid, kellel on seos
maaga Eestis, sealhulgas omavalitsusi ja riiki (riigiasutusi) kui maaomanikke. Muudatus
puudutab riigiasutustest peamiselt Keskkonnaministeeriumi, kelle valitsemisalas on enamik
riigi omandis olevast maast (ligikaudu 1,5 mln hektarit ehk 88%). Seega võib sihtrühma pidada
suureks.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd korralist hindamist tehakse edaspidi
perioodiliselt igal neljandal aastal.
58
Samas, punkt 38.
59
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2015 otsus asjas nr 3-2-1-87-14 p 36.
60
Samas p 33 ja 34.
47
Mõju ulatus on keskmine. Kindlaksmääratud perioodi tagant toimuva korralise hindamisega
kaasneb oluline positiivne mõju – see korrastab kinnisvaraturgu, kuna maaomanikel ja
turuosalistel on selgem ülevaade maa väärtustasemetest (ligipääs tehinguhindade andmestikule
ehk tehingute andmebaasile on piiratud). Seejuures puudub maa korralisel hindamisel otsene
mõju kinnisvara väärtusele, s.t see iseenesest ei tõsta ega langeta maa väärtust, vaid parandab
informeeritust turu hetkeolukorrast.
Pärast seda, kui riik on määranud katastriüksuste maksustamishinnad, saab igaüks nendega
mugavalt tutvuda e-lahenduste kaudu. Maaomanike kulud vähenevad seoses maa väärtuse
teadasaamiseks eksperthinnangute tellimise vajaduse kahanemisega, näiteks maa müügi- või
ostuhinna ning kasutustasu määramiseks ja muude maa väärtusel põhinevate kokkulepete
sõlmimiseks. Korralise hindamise tulemused on maaomanikele lisainfoallikaks. Ettevõtted
saavad positiivse mõjuna ülevaate oma maade väärtustest ka finantsaruandluseks.
Perioodiliste hindamiste tulemused on laiema kasutusalaga ning võimaldavad hoida ka
riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel kokku erakorralise hindamise tellimise kulusid.
Positiivse mõjuna arvutatakse kõik maa maksustamishinnad pärast järgmist hindamist ühtsetel
alustel ja vähenevad erisused maksustamishindade arvutusmetoodika tõlgendamisel KOV-ide
lõikes. Selle tulemusel muutub riigi maksusüsteem läbipaistvamaks. Samuti on riigil ja KOV-
idel parem ülevaade maade väärtustest (maade bilansilise väärtuse aluseks on tihti maa
maksustamishind).
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige uute maa maksustamishindadega kaasnevas
maamaksu ning kasutustasude potentsiaalses tõusus. Küll aga on selle tarbeks ette nähtud
leevendusmeetmed. Maa korralise hindamise mõju maamaksule ning kasutustasudele on
täpsemalt analüüsitud järgnevates punktides.
Seadusemuudatuse mõju maaomanike ning maaga tehinguid sooritada soovivate isikute ja
ettevõtjate jaoks on seega oluline.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele
Sihtrühm: kõik kohalikud omavalitsused, seega võib sihtrühma pidada suureks.
Mõju avaldumise sagedus on harv, kuivõrd korralist hindamist tehakse edaspidi perioodiliselt
igal neljandal aastal.
Mõju ulatus on keskmine. Kuivõrd hindajaks on edaspidi Maa-amet, väheneb selle võrra
KOV-ide töökoormus, samas riigiasutuste töökoormus oluliselt ei suurene. Seni oli korralisel
hindamisel KOV-i ülesanneteks näiteks hinnatsoonide piiride ja maa väärtuse täpsustamine ja
kooskõlastamine, maa hindamise tulemuste väljapaneku korraldamine ning hindamistulemuste
kohta tehtud parandusettepanekute edastamine maa hindajale, põhjendatud paranduste ja
täienduste kooskõlastamine ning maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute määramisega
seonduvate hindamistulemuste avalikustamisel tekkinud pretensioonide lahendamine.
Lisaks määrab katastriüksuste maksustamishinnad pärast järgmist maa korralist hindamist Maa-
amet kui hindaja. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on arvutamise kohustus KOV-idel, väheneb
selle muudatusega KOV-ide töökoormus.
Teoreetiliselt vähenevad seega KOV-ide ülesanded, kuivõrd aga korralist hindamist ei ole
tehtud ligi 20 aastat, ei tekita see ilmselt töökorralduses olulist muudatust.
48
Kuna perioodilise maa korralise hindamise järel hindamistulemuste kasutusvõimalused
laienevad, on KOV-idel võimalik ajakohaseid tulemusi kasutada mitmesugustel eesmärkidel,
näiteks munitsipaalmaade majandamisel, renditingimuste ja võõrandamistehingute tingimuste
määramisel ning sundvõõrandamise käigus maaomanikega peetavate läbirääkimiste alusena.
Lisaks tuleb arvestada, et kuna ehitusõiguse andmeid hakatakse edaspidi maa korralisel
hindamisel arvesse võtma ja see võib kaasa tuua maaomanike senisest suurema soovi
ehitusõigust andvaid haldusakte ja dokumente ajakohastada, võib suureneda KOV-ide sellega
seonduv koormus.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning võib KOV-idele kaasneda maaomanike suures
hulgas küsimustes seoses uue korralise hindamisega, kuivõrd korralist hindamist pole väga pika
aja jooksul läbi viidud. Eelkõige pöördutakse selliste küsimustega tihtipeale KOV-i, kes saab
kindlasti suure hulga küsimusi edastada korralise hindamise läbiviijale ehk Maa-ametile. Lisaks
võib teatud määral suureneda KOV-ide koormus seoses andmete parandamisega registrites ning
sellega seonduvate päringutega, kuid selle mõju oleks positiivne. Lisaks võib teatud risk
korralise hindamise tulemusena KOV-ide jaoks seisneda eelkõige maamaksu puudutavas,
optimaalsete maksumäärade määramises jms, mida on täpsemalt analüüsitud järgnevates
punktides.
Eeltoodust tulenevalt on mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele oluline.
Sihtrühm: riigiasutused. Muudatus puudutab peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalas
olevat Maa-ametit. Seega on sihtrühm väike.
Mõju avaldumise sagedus on suur. Korralist hindamist tehakse edaspidi perioodiliselt igal
neljandal aastal. Lisaks määrab Maa-amet maa maksustamishindu ka korraliste hindamiste
vahelisel ajal. Samuti saab Maa-amet maa maksustamishindu kasutada maa hariliku väärtuse
või kasutustasu määramisel.
Mõju ulatus on keskmine. Lähtuvalt asjaolust, et Maa-ameti pädevuses on maa hindamisega
seotud tegevuste korraldamine, puudutab muudatus vaid nimetatud asutust. Töökoormuse kasv
kaasneb eelkõige hindamise aastatel, s.o igal neljandal aastal, seejuures võimaldab perioodiline
hindamine planeerida edukalt edaspidiseid töökorralduslikke tegevusi (nt hoonestamata maid
võõrandab RVS-i alusel valdavalt Maa-amet). Katastriüksustele maa maksustamishindade
määramise kohustuse ülevõtmisega ei suurene Maa-ameti töökoormus pärast järgmist korralist
hindamist olulisel määral. Kõik isikud saavad maa maksustamishindadega tutvuda
maakatastris.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seisneb eelkõige töökoormuse kasvus üle pika aja
esimese korralise hindamise läbiviimisel, mille osas tuleb kindlasti vastata suurele hulgale
maaomanike päringutele. Lisaks tuleb korraldada ning teha oluliselt selgitustööd korralise
hindamise läbiviimise aluste ja metoodika osas, mida on võrreldes 20 aasta taguse ajaga
oluliselt uuendatud ning parandatud.
Eeltoodust tulenevalt on mõju Maa-ameti töökorraldusele oluline.
6.2. Kavandatav muudatus: tehingute andmebaasi andmetele juurdepääsu laiendamine
Edaspidi on tehingute andmebaasi andmetega võimalik tutvuda ja saada nendest väljavõtteid
isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi ei pea edaspidi tõendama maa hindaja
49
(6. ja 7. kutsetaseme hindaja) hindamiseks oma pädevuse piires, samuti riikliku statistika tegija
ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-
õigusliku ülesande täitmiseks. Samuti ei pea õigustatud huvi tõendama tegevusloa kohustusega
ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused61.
Kaasnev mõju: mõju majandusele
Sihtrühm. Muudatus avaldab potentsiaalselt mõju kõigile isikutele, kellel on seos kinnisvaraga
või kellel on vaja detailset tehinguinformatsiooni (tehinguobjekti aadressi ja tehingu hinda)
otsuste tegemiseks. Tehinguandmeid kasutatakse varade hindamisel nii avaliku kui ka
erasektori hindamistes. Eelnõukohase seadusega laiendatakse ligipääsu tehinguandmetele 6.
kutsetasemega hindajatele (hetkel kokku 42) nende pädevuse põhjal (eluotstarbeline vara), 7.
kutsetasemega hindajale (15), kellel kehtivat maa hindamise tegevuslitsentsi ei ole, ning
tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustele
(pangad, kokku 14), sealhulgas välisriikide krediidiasutuste filiaalidele. Sihtrühm on suur.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. 6. ja 7. kutsetasemega hindajate ja krediidiasutuste
puhul vajatakse pidevalt värsket tehinguinformatsiooni hindamisteks ja tagatisvara
hindamiseks ning majanduslikke otsuseid tehakse kogu aeg. Muu õigustatud huvi avaldumise
sagedus on pigem väike.
Mõju ulatus on keskmine. Tehinguandmetele juurdepääsu laiendamine õigustatud huvi
tõendanud isikutele annab võimaluse andmeid saada kõigil, kellel on põhjendatud eesmärk ja
vajadus andmete saamiseks. Positiivse mõjuna väljastatakse andmeid isikutele, kellel on neid
reaalselt vaja. Seni on Eestis olnud tehinguandmete väljastamine väga piiratud, seejuures
piiratum, kui seda võimaldab isikuandmete kaitse üldmäärus. Õigustatud huvi sihtrühm hõlmab
tervet ühiskonda ja arvuliselt on andmete taotluste hulka keeruline prognoosida. 6.
kutsetasemega hindajatele andmete ligipääsuõiguse andmise mõju on keskmine. Positiivse
mõjuna saavad ligipääsu hindajad, kellel on tehinguinformatsiooni iga päev vaja, et vara
hinnates täita ühiskonna vajadusi. Teisalt korrastab eelnõukohane seadus praegust olukorda,
kus andmetele on küll ligipääs ainult 7. kutsetasemega hindajatel (maa hindamise
tegevuslitsentsiga), kuid samas on teada, et hindajad vahetavad omavahel andmeid. Kehtivast
seadusest tulenevad piirangud raskendavad krediidiasutuste jaoks neile kehtestatud tagatisvara
hindamise nõuete järgimist. Piiratud on võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus tagatisvara
hindab ja selleks vajab andmeid krediidiasutuse sisehindaja. Lisaks on krediidiasutuse jaoks
raskendatud väliste kinnisvarahindajate esitatud hinnangute kvaliteedi kontrollimine, mis
samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist.
Ebasoovitavate mõjude risk tuleneb asjaolust, et mida laiem on isikute ring, seda suurem on
risk, et tehinguandmed jõuavad kolmandate isikuteni. Samas on teada, et praegugi jagatakse
andmeid isikutega, kellel kehtiva seaduse kohaselt tehinguandmetega tutvumise õigust ei ole
(kuid kellest suurel osal võib olla praktiline ja põhjendatud vajadus andmetele juurdepääsuks
ning kellele nüüd ka juurdepääs antakse).
Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline. Tehinguandmete alusel tehakse otsuseid,
millel võib muu hulgas olla majanduslik mõju. Hindajatele ja krediidiasutustele andmete
juurdepääsu laiendamine mõjutab majandust, kuna kinnisvaraturg on osa majandusest ja
kinnisvaraga seotud otsused on majandusliku mõjuga.
61
Krediidiasutuste nimekiri on kättesaadav veebiaadressil https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-
krediit/krediidiasutused.
50
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Maa-amet, kes peab tehingute
andmebaasi. Seega on sihtrühma suurus väike.
Mõju avaldumise sagedus on suur. Värsket tehinguinformatsiooni vajatakse pidevalt
hindamisteks, samuti tagatisvara hindamiseks. Muu õigustatud huvi alusel taotlused ei ole
üldjuhul regulaarsed ja nende esinemise sagedus pigem on keskmine.
Mõju ulatus on keskmine. Töökorralduslikult tähendab juurdepääsu omavate isikute ringi
laiendamine suuremat arvu andmete saamise taotlusi. Töökoormus on väiksem 6. ja 7.
kutsetasemega hindajatel ning krediidiasutustel, kuna nemad ei pea eelnõu järgi õigustatud huvi
tõendama. Kui keegi muu soovib tehingute andmebaasi andmetele juurdepääsu, tuleb Maa-
ametil hinnata, kas huvi on eesmärgipärane ja vajalik. See tähendab mõningast töökoormuse
kasvu, samas ei esitata eelduslikult selliseid taotlusi iga päev.
2019. aastal väljastati maa hindajatele 210 952 tehingu andmed, riigilõivu laekus sellest 63 286
eurot. Andmete väljastamine täiendab riigikassat igal aastal summaga suurusjärgus 60 000
eurot. Õigustatud isikute ringi laiendamine tähendab suuremat andmete tellijate hulka ning
suuremat riigilõivu.
Ebasoovitavate mõjude risk tuleneb asjaolust, et töökoormus kindlasti kasvab, kuivõrd
suureneb isikute ring, kes eelduslikult andmeid taotleda võivad, mis tähendab kindlasti ka
rohkemate taotluste läbivaatamist ning andmete andmise või mitteandmise põhjendamist.
Eeltoodust tulenevalt on mõju Maa-ameti töökorraldusele oluline.
6.3. Kavandatav muudatus: lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine ja
maksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes
Muudatusega vähendatakse lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja
maatulundusmaal 0,5%-le ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel 1%-le maa
maksustamishinnast. Seejuures määratakse maksumäärad sihtotstarvete kaupa kolmes grupis:
elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik, ülejäänud maatulundusmaa sihtotstarbega maa
ning teiste sihtotstarvetega maad.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)
Sihtrühm: kõik maamaksu subjektid. Isikute arvu, kellele muudatus mõju avaldab, on võimalik
määrata väljastatud maamaksuteadete järgi. 2020. aastal saatis MTA 323 921 isikule 389 606
maamaksuteadet. Seega on sihtrühm suur.
Mõju ulatus on keskmine. Maamaksumäärade muutumisel ja sihtotstarvete gruppide lõikes
määramisel tuleb maamaksu subjektidel maksta maamaksu uute maamaksumäärade järgi.
KOV-ide volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning sellest sõltub, missugune on maade
hindamise ja madalamate maksimaalsete maamaksumäärade mõju maaomanike jaoks. Kuigi
maade väärtus on pärast 2001. aastal toimunud hindamist kasvanud mitmekordseks, ei tõuse
maamaks tänu madalamatele maksumääradele ja maamaksu tõusu piirmäärale uute maa
maksustamishindade jõustumisel järsku märkimisväärselt, vaid järk-järgult pikema perioodi
jooksul. Maamaksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes teeb maamaksu
subjektide jaoks maksumäärade mõistmise lihtsamaks, kuna kokku on üksnes kolm
sihtotstarvete gruppi seniste hinnatsoonide asemel.
51
Joonis 5. Maamaksumäärade n-ö tasakaalupunktid KOV-ide kaupa pärast maade hindamist
sihtotstarbe kolmes grupis62
Kuigi keskmiselt on maade väärtus kasvanud piirkonniti 7 korda, on osades KOV-ides maa
väärtus kasvanud vaid 2–3 korda. Muudatustes sätestatud maksimummäärade korral on
arvestatud, et kavandatavad muudatused ei vähendaks enamiku KOV-ide jaoks maamaksu
praegust laekumist. Kui uued maksimaalsed maamaksumäärad tähendavad mõnele KOV-ile
maamaksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi kaudu.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 kohaselt tekib
maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1
kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Muudatuse jõustumisel maksavad maamaksu subjektid
maamaksu uute madalamate maamaksumäärade järgi maa maksustamishinnast. MaaMS-i § 5
lõike 1 kohaselt kehtestab KOV-i volikogu maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale eelneva
aasta 1. juuliks. Seega võivad sihtotstarvete gruppide maamaksumäärad muutuda kõige
sagedamini kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna maksusumma tõusu piirab maamaksu tõusu
piirmäär ehk maamaksusumma saab maksimaalselt võrreldes eelmise maksustamisperioodi
maksusummaga tõusta kuni 10%.
Joonis 6. Näide, kuidas pärast maade hindamist mõjutab ühtne maatulundusmaa (v.a õueala
kõlvik) maksumäära kehtestamise võimalus põllumaa ja metsamaa sama suure maaüksuse
maksu suurust ühes konkreetses KOV-is63
62
Lühend „avg“ (ingl k average) joonisel tähistab omavalitsuste keskmist tasakaalumäära.
63
Keskmise põllumassiivi suurus on 6,7 ha ning keskmiselt on ühe põllumajandustootja käes 66,2 ha. Keskmine
metsaomandi suurus on füüsilisest isikust omanikul 6,79 ha ja juriidilisest isikust omanikul 78,3 ha, keskmiselt on
kõikide erametsaomanike lõikes 10,7 ha metsamaad. Allikad: PRIA (2018, 2019), Keskkonnaministeerium (2019,
esialgsed andmed).
52
Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele
Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega. Maamaksu
infosüsteemi arendamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab
muudatus mõju kõigile KOV-idele, kelle haldusterritooriumil asuvad maamaksu objektid.
Seega on sihtrühm keskmine.
Mõju ulatus on väike. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna infosüsteemi
arendamine on ühekordne tegevus ning muudatus ei nõua MTA töötajatelt töökorralduse
muutmist, siis saab asuda seisukohale, et mõju ulatus MTA-le on väike. Muudatus puudutab
kõiki KOV-e. Muudatus eeldab KOV-ide volikogudelt maamaksumäärade määramist
sihtotstarvete gruppidele piirmäärade vahemiku põhjal. Muudatus vähendab nende KOV-ide
koormust, kes enne määrasid eri sihtotstarvetele erineva maamaksumäära, kuna võimaldab
mitmele sihtotstarbele määrata ühesuguse maksumäära. Maade hindamine tagab turupõhise
maa maksustamise, mis võib tõsta KOV-ide tulubaasi. Keskmisest rohkem kallinenud maade
omanikud maksavad praegu maamaksu vähem, kui nende maade turuväärtus eeldaks, ning
vähem kallinenud maade omanikud maksavad praegu ebaproportsionaalselt rohkem, kui
turuväärtus eeldaks. Uus korraline hindamine muudab maa maksustamise õiglasemaks. KOV-
ide volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning sellest sõltub, kui palju mõjutavad maade
hindamine ja madalamad maksimaalsed maamaksumäärad KOV-ide eelarvet. Muudatustes
sätestatud maksimummäärade korral on arvestatud, et kavandatavad muudatused ei vähendaks
enamiku KOV-ide jaoks maamaksu praegust laekumist.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab ühekordset MTA infosüsteemide
arendust, mille maksumus on ligikaudu 1 mln eurot. KOV-ide jaoks eeldab muudatus
ühekordset maamaksumäärade muutmist maa hindamistulemuste jõustamisele eelneval aastal.
53
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA-le eraldatakse eelarvest maamaksu
infosüsteemi arendamiseks vajalik raha. KOV-idele on ebasoovitavate mõjude risk väike, kuna
volikogudel säilib võimalus määrata maamaksumäära suurus maksumäärade vahemikust,
seejuures silmas pidades, et tulud ei kahaneks. Kui uued maksimaalsed maamaksumäärad
tähendavad mõnele KOV-ile maksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi
kaudu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline.
6.4. Kavandatav muudatus: maamaksu tõusule seatakse piirmäär
Muudatuse kohaselt rakendatakse maa korralisest hindamisest ning maksumäärade muutusest
tulenevalt maamaksu järsu tõusu vältimiseks maamaksusumma aastasele kasvule 10%
piirmäära ning sätestatakse, et kui maksusumma suurenemine on võrreldes eelmise
maksustamisperioodiga 10%, kuid väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat 5 euro
võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksu
summani.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)
Sihtrühm: maamaksu subjektid, kelle maamaksusumma suureneks ilma maamaksu tõusu
piirmäärata võrreldes eelmise maksustamisperioodiga rohkem kui 10%. Kuivõrd korralist
hindamist ei ole veel läbi viidud, ei ole sihtrühma suurust täpselt määratleda.
Mõju ulatus on suur. Maade korralise hindamise ja uute maamaksumäärade rakendamise tõttu
suureneb eeldatavasti enamiku maksumaksjate maamaksukohustus. Kuna maade korralist
hindamist ei ole veel tehtud ega ole ka teada, millised maamaksumäärad KOV-id kehtestavad,
pole võimalik öelda täpset maksumaksjate hulka, kellele rakendatakse maamaksu tõusu
piirmäära.
Tabelis 3 on esitatud maksuteatiste suurused valitud maa sihtotstarvete lõikes. Need on n-ö
baasnumbrid, mille suhtes rakenduks maamaksu tõusu piirmäär.
Tabel 3. Maamaksusuuruse näited 2001. aasta maksustamishindade ja 2018. aasta
maksumäärade juures (mustaga mediaan ja punasega suurus, millest 80% teatistest vastavas
KOV-is on väiksemad)
54
Kui lahtris ei ole toodud punase värviga numbrit, on nn 80% maksuteatiste hõlmamise piiri
juures numbrid suhteliselt väiksed ja erinevus mediaaniga ei ole suur64. Tabeli eesmärk on välja
tuua punasega näited, kus juba praegu on maamaksusuurus arvestatav ning ka 10%-line kasv
võib olla märkimisväärne.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas. Maamaksu aastase kasvu piirang tähendab, et järgnevatel aastatel suureneb
maamaks järk-järgult, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva
maamaksusummani. See võimaldab maamaksu kasvu hajutada pikema perioodi peale.
Joonis 7. Maamaksu tõusu piirmäära ehk kaitsemehhanismi toimimise näide, kui KOV seaks
maksumääraks näiteks 0,25%65. Toodud on ka 15%-lise piirmäära näide, ilmestamaks
piirmäära toimimise mehhanismi eri määrade juures.
Joonis 8. Maamaksu tõusu piirmäära toimimise näide, kui maamaksu praegune suurus oleks
500 eurot (ja uus maamaks tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud). Toodud on ka 15%-lise
piirmäära näide, ilmestamaks piirmäära toimimise mehhanismi eri määrade juures.
64
Aluseks on 4-kordne erinevus mediaanist. Kui 80% maksuteadetel on vahe mediaaniga üle 4 korra, on tabelis
esitatud numbrid punasega.
65
Näites on toodud ühe konkreetse KOV-i nn uus tasakaalumäär pärast maade hindamist (kogu laekumine sama,
mis 2018. a). Aga näites toodud maaüksuse väärtus on KOV-is maade väärtuse keskmisest kasvust oluliselt
kiiremini kasvanud. Uus maamaksusuurus on korrigeeritud tarbijahinna indeksiga (THI) näitamaks perioodi peale
hajutatult, milline on maamaksu kasv, kui maid hinnatakse regulaarselt. THIga korrigeerimine on konservatiivne
hinnang maa väärtuse tõusule.
55
Joonistel 7 ja 8 näitab punktiirjoon maamaksu tegelikku suurust pärast maade hindamist
kehtestatud uue maksustamishinna ja maksumäära korral. Näitlikustamiseks on joonistel ka
välja toodud, kuidas tõuseks maamaks, kui maamaksu tõusu piirmäär oleks 15%. Erinevus 10%
ja 15%-lise piirmäära vahel seisneb selles, kui kiiresti jõuab maamaks maksustamishinna ja
määra alusel arvutatud tegeliku maamaksuni. 10%-lise maamaksu tõusu piirmäära
rakendamisel jõuab maamaks maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva
maamaksusummani kümnendal aastal pärast reformi rakendumist. Seevastu 15% suuruse
maamaksu tõusu piirmäära puhul jõutaks maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast
lähtuva maamaksu summani kuuendal aastal. Valitsuskabineti otsusega valiti 10%-line
piirmäär, seda eelkõige selleks, et vältida maaomanike maamaksukoormuse liiga kiiret kasvu.
Piirjoont on tinglikult suurendatud THI võrra, et näitlikustada tulevaste perioodide hindamise
mõju. Lihtsustamise mõttes ei ole joonistele pandud 4 aasta järel planeeritavate hindamiste
mõju astmelise muutusena.
Joonis 9. Lisandväärtuse suurenemine majanduses tervikuna ja eraldi põllumajanduse ja
metsanduse sektoris aastatel 2001-201966
66
Allikas Statistikaamet ja Rahandusministeerium
56
Maamaksu aastase kasvu piirmäära 10% puhul analüüsiti, kas selline maamaksu potentsiaalne
kasv on maaomanikele jõukohane. Aluseks võeti lisandväärtuse dünaamika. Eraldi käsitleti
põllumajanduse ja metsamajanduse sektoreid, sest neis on maa peamine tootmissisend ja
maamaksu mõju on suurem kui muudes sektorites. Perioodil 2010-2019 on aastane
lisandväärtuse kogukasv olnud 7%, põllumajanduses 14% ja metsamajanduses 8%.
(Metsamajanduse analüüsis investeeringuid, sh maaparandustöid, teede ehitamise või
rekonstrueerimise kulusid ega ulukikahjustuste ennetamist ei arvestatud). Samas alates 2012.
aastast on KOVide maamaksumäärad püsinud maksimumi lähedal väikeste muudatustega.
Seega mõnes sektoris aastasest lisandväärtuse kasvust mõnevõrra kiirem potentsiaalne
maamaksu aastane kasv 10% eeldatavasti paaril aastal ei tohiks muutuda maaomanikele liigselt
koormavaks. Maaomanikud on pidanud arvestama sellega, et maa maksustamishind mingil
hetkel vastab turuhinnale ja seeläbi ka maamaks mingil hetkel tulevikus suureneb.
Maksimaalsete maksumäärade vähendamine ja metsamaa arvamine haritava maa ja loodusliku
rohumaaga ühe maksumäära alla eeldatavasti vähendab põllumajanduses kasutatava maa
maamaksu suurust võrreldes praegusega ning 10% kasvu piirang nende maade suhtes ei
rakendu enamikel juhtudel.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna eeldatavasti hakkab maksumaksjatel
maksukoormus tõusma, kuid liiga järsu maksukoormuse kasvu hoiab ära maamaksu tõusu
piirmäär.
Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele
Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega ning
maksumaksjate haldamisega. Maamaksu infosüsteemi arendamisega ning maksumaksjate
57
haldamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab muudatus mõju
KOV-idele, kelle maamaksutulu suurus sõltub kehtestatud maamaksumääradest ja maamaksu
tõusu piirmäärast. Sihtrühm on suur.
Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna
infosüsteemi arendamine on ühekordne tegevus ja muudatus ei nõua MTA töötajatelt
töökorralduse muutmist, saab asuda seisukohale, et mõju ulatus selles osas MTA-le on väike.
Muudatus mõjutab nende MTA ametnike töökoormust, kes tegelevad maksumaksjate
haldamisega. Maksumaksjate arv suureneb nende maksumaksjate näol, kelle maamaksu summa
hakkab edaspidi olema suurem kui 5 eurot. Täpset maksumaksjate arvu ei ole hetkel võimalik
enne korralise hindamise läbiviimist välja tuua. MTA ametnike töökoormuse muutumise tõttu
on mõju ulatus MTA-le keskmine. Muudatus puudutab enim omavalitsusi. Sellest, millised
maamaksumäärad KOV-id kehtestavad, sõltub ka nende maamaksulaekumise suurus.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna olenevalt kehtestatud maamaksumäärade
suurusest ning maade korralise hindamise tulemustest võib maamaksu tõusu piirmäär
rakenduda mitmeid aastaid, kuni jõuab järk-järgult maa maksustamishinnast ja
maamaksumäärast sõltuva maamaksusummani.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna KOV-id saavad ise kehtestada maamaksumäärad
seaduses sätestatud vahemike järgi ja seejuures leida endale sobivaimad määrad, mis toovad
kaasa võimalikult vähe ebasoovitavaid mõjusid. On võimalik, et mõne KOV-i
maamaksulaekumised võivad uute maksumäärade kehtestamisel esimestel aastatel pisut
väheneda, kuna osade kinnistute maa maksustamishind on tõusnud vähem kui teiste kinnistute
oma. Näiteks nn tasakaalumäära juures võib see kaasa tuua teatud määral maamaksu laekumiste
vähenemise, kuid see mõju kahaneb või kaob täielikult aja möödudes, kui kõrgemate maa
maksustamishindadega kinnistute omanikud hakkavad rohkem maamaksu maksma.
Ebasoovitav mõju võib olla MTA ametnike töökoormuse oodatust suuremal suurenemine , kuid
enne korralise hindamise läbiviimist ei ole võimalik seda täpsemalt analüüsida.
Eeltoodust tulenevalt on mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline.
6.5. Kavandatav muudatus: maamaksumäärade muutuste kehtestamine kuus kuud enne
maksustamisaasta algust
Muudatuse kohaselt peavad KOV-ide volikogud maamaksumäärade muutused kehtestama
vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)
Sihtrühm: kõik maamaksu subjektid, seega võib sihtrühma pidada suureks.
Mõju ulatus on väike. Maamaksumäärade muutumisest saavad maamaksu subjektid teada kuus
kuud enne maksustamisaasta algust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab maksumäära KOV-i
volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudatuse tulemusena jääb maamaksu
subjektidele senisest rohkem aega tarbimis- ja säästmisvõimalusi planeerida ning valmistuda
maamaksu maksmiseks ja KOV-idel jääb rohkem aega oma eelarvet planeerida.
Mõju avaldumise sagedus on väike. MaaMS-i § 8 lõike 1 kohaselt tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ja maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas.
58
Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.
Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline, aga positiivne, kuna puudutatud isikud
saavad senisest rohkem aega maamaksumääraga arvestamiseks.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele
Sihtrühm: kõik KOV-id, seega võib sihtrühma pidada suureks.
Mõju ulatus on väike. Muudatus eeldab, et KOV-ide volikogud määravad maamaksumäärad
vähemalt pool aastat enne maksustamisaasta algust. Volikogude koormus ei muutu, kuna
maksumäärad tuleb määrata ka kehtiva seaduse kohaselt, kuid alles maksustamisaasta
31. jaanuariks.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab vajaduse korral ühekordset
maamaksumäärade määramist kalendriaasta jooksul.
Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.
Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline.
6.6. Kavandatav muudatus: liitsihtotstarbega maal eluruumides elavate elanike
lisamaksuvabastus
Muudatuse kohaselt vabastatakse maamaksu tasumisest liitsihtotstarbega maal asuvas hoones
elavad ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud lisaks maa elamumaa
sihtotstarbega osale ka maa teiste sihtotstarvete osade eest.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (leibkondade kulud)
Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju liitsihtotstarbega maal, mille vähemalt üks sihtotstarvetest
on elamumaa, asuvas hoones elavatele ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavatele
maamaksu subjektidele. Nimetatud isikud moodustavad hinnanguliselt vaid väikese osa
maamaksu subjektide koguarvust. Isikute arvu, kellele muudatus mõju avaldab, ei ole võimalik
täpselt määrata. 2020. aastal saatis MTA 323 921 inimesele 389 606 maamaksuteadet.
Katastriüksuseid, millele on määratud mitu sihtotstarvet ning millest vähemalt üks on
elamumaa, on Eestis kokku 4684. Liitsihtotstarbega katastriüksustel asuvad enamasti
kortermajad. Seetõttu on sihtrühm suurem kui liitsihtotstarbega katastriüksuste arv. Samas tuleb
arvestada ka asjaoluga, et kõik liitsihtotstarbega katastriüksused ei kuulu füüsilistele isikutele
ning kõik liitsihtotstarbega katastriüksustel asuvate eluruumide omanikud ei vasta MaaMS-is
sätestatud maamaksuvabastuse saamise eeldustele.
Tabel 4. Kodualuste maade maamaksuvabastuse liitsihtotstarbega maadele laiendamise mõju
KOV Liitsihtotstarbega Maksuteadete Mediaan
maadel elavatelt arv maksuteatise
koduomanikelt suurus (€)
laekuv maamaks (€)
Tallinn 227 000 8 400 13
Tartu linn 7 000 570 7
59
Viimsi vald 2 600 80 10
Saaremaa vald 1 400 80 6
Rakvere linn 1 100 110 4
Haapsalu linn 900 40 20
Harku vald 800 40 11
Rae vald 400 20 10
Pärnu linn 400 30 5
Rapla vald 370 10 19
KOGU EESTI 245 000 9 700 12
Mõju ulatus on keskmine. Maamaksuvabastuse laiendamisel ei maksa liitsihtotstarbega
maatükil asuvas hoones elavad ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud enam
maamaksu (lisaks maa elamumaa osale) ka maale määratud teiste sihtotstarvete osade eest.
Seetõttu jääb isikutele rohkem raha kätte ning suurenevad isikute tarbimis- ja
säästmisvõimalused ning kaudselt paraneb ka toimetulek.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse selle sätte järgi üks või kaks korda aastas.
Muudatuse jõustumisel ei tule liitsihtotstarbega maatükil asuvas hoones elaval ja seaduses
sätestatud tingimustele vastaval elanikul enam maksuhaldurile igal aastal maksu tasuda.
Ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed, kuna kõikide KOV-ide eelarvete peale laekub
kokku 245 000 eurot vähem maamaksu, mille kompenseerimist ei ole hetkel kavandatud.
Peamiselt avaldab see mõju Tallinna eelarvele.
Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele
Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega. Maamaksu
infosüsteemi arendamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab
muudatus mõju KOV-idele, kelle haldusterritooriumil asuvad liitsihtotstarbega maatükid, mille
üks sihtotstarvetest on elamumaa ning millel asuvas hoones elavad MaaMS-is sätestatud
maamaksuvabastuse tingimustele vastavad elanikud. Peamiselt puudutab muudatus suuremaid
asulaid, kus asub enim elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maatükke. Seega on sihtrühm pigem
suur.
Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna
infosüsteemi arendamine on ühekordne tegevus ja muudatus ei nõua MTA töötajatelt
töökorralduse muutmist, saab asuda seisukohale, et mõju ulatus MTA-le on väike. Muudatus
puudutab enim omavalitsusi, kus asub suurem osa elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maatükke.
6.07.2020 seisuga on 12 577 liitsihtotstarbega katastriüksusest 3497 elamu- ja ärimaa
liitsihtotstarbega. Muudatusest tulenev maamaksuvabastuse kogumõju KOV-idele on ligikaudu
245 000 eurot, sealhulgas Tallinna linna osa sellest on enam kui 90%.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab ühekordset infosüsteemide
arendust.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA-le eraldatakse maamaksu infosüsteemi
arendamiseks vajalik raha. Kui kodualuse maa maksuvabastus laiendatakse liitsihtotstarbega
60
maadele, tähendab see mõnele KOV-ile maamaksutulu vähenemist, mis kompenseeritakse
tasandusfondi kaudu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline.
6.7. Kavandatav muudatus: MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatu täpsustamine
Kui KOV otsustab kohaldada lõigetes 5 ja 6 sätestatud maksuvabastusi, saab seda muudatuse
järgi teha ainult ühe maa eest, kohaldades lõikes 1 toodud kodualuse maa maksuvabastust.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)
Sihtrühm: pensionärid, puuduva töövõimega isikud ja represseeritud, aga ainult need, kellele
laieneks ka kodualuse maa maksuvabastus. Sihtrühm on keskmine.
Mõju ulatus on väike. MTA-lt saadud andmete kohaselt oli 2019. aastal 1092 isikut ning 2020.
aastal 1019 isikut, kelle maale koduomaniku soodustust ei rakendatud, kuid rakendati
pensionäri, puuduva töövõimega isiku või represseeritu maamaksuvabastust. Maksuvabastuse
muutumisest saavad maamaksu subjektid teada kuus kuud enne maksustamisaasta algust.
Seetõttu jääb maamaksu subjektidele rohkem aega tarbimis- ja säästmisvõimalusi planeerida
ning valmistuda maamaksu maksmiseks. Lisaks avaldab muudatus positiivset mõju nendele
isikutele, kes on seni saanud üksnes kodualuse maa maksuvabastuse, kuid kelle maa on suurem
kui 0,15 ha ning kelle KOV on otsustanud kehtestada MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud
maamaksuvabastusi.
Mõju avaldumise sagedus on väike. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama
aasta 1. jaanuaril ja maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 järgi üks või kaks korda aastas.
Ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed. Muudatuse kohaselt ei ole võimalik osadele
maadele edaspidi maamaksuvabastust rakendada, kuna nendele maadele ei rakendata
koduomaniku maksuvabastust, ning nende maade omanike maamaksukohustus võib suureneda.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele
Sihtrühm: KOV-id, kes on muudatuse jõustumiseni kohaldanud MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6
sätestatud maamaksuvabastust nendele maadele, millele ei kohaldata § 11 lõikes 1 sätestatud
kodualuse maa maksuvabastust. 2019. aastal oli selliseid omavalitsusi 36, 2020. aastal 35.
Sihtrühm on keskmine.
Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab, et muudatuse sihtrühmas olevad KOV-id
vaatavad oma maamaksuvabastuste korra üle. KOV-ide koormus ei muutu, kuna see kord tuleks
MaaMS-iga kooskõlla viia ühekordse otsusega. 2020. aastal kehtestasid 35 KOV-i § 11
lõigete 5 ja 6 alusel maamaksusoodustusi kogusummas 120 291 eurot.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna piisab ühekordsest maamaksuvabastuse korra
muutmisest.
Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.
6.8. Kavandatav muudatus: tehnovõrkude talumistasu määra muutmine
61
Muudatuse kohaselt on tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava
tasu suurus aastas 3,5 protsenti (senise 7,5 protsendi asemel) maa maksustamishinnast
korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maaomanike tulud)
Sihtrühm: kõik isikud, kelle kinnisasjadel asuvad avalikes huvides tehnovõrgud või -rajatised.
Samas tuleb arvestada, et AÕSRS-i § 155 lõike 3 kohaselt ei maksta paljudel juhtudel
tehnovõrkude- ja rajatiste liigist ja maa sihtotstarbest tulenevalt talumistasu või makstakse seda
kitsenduse sisulise ulatuse väiksema koefitsiendi alusel. Sihtrühm on suur.
Mõju ulatus on keskmine. Kõikide olemasolevate tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
kõigile maaomanikele makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva
maksustamishinna ja talumistasu määra järgi on umbes 2 miljonit eurot67. Kuna uuel korralisel
hindamisel tõuseb maa maksustamishind keskmiselt umbes seitse korda, võiks maaomanikele
makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva talumistasu määra järgi
teoreetiliselt olla umbes 14 miljonit eurot. Eelnõukohase muudatuse korral oleks maksimaalne
võimalik aastane tasu peaaegu seitse miljonit eurot. Seega tõusevad talumistasud uue maa
korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt 3–3,5 korda.
Kuna talumistasu makstakse neile maaomanikele, kes seda taotlevad, on viimastel aastatel välja
makstud talumistasusid paarkümmend protsenti maksimaalseist võimalikest. Kui talumistasud
üldiselt tõusevad, tõuseb tõenäoliselt ka nende maaomanike osakaal, kes talumistasu saamiseks
taotluse esitavad. Samas ei ole ka edaspidi tõenäoline, et talumistasu taotleksid kõik või isegi
peaaegu kõik maaomanikud, kellel see õigus oleks. Ka kehtiva talumistasude maksmise korra
jõustumine 2019. aastal tõi kaasa talumistasude suuruse ja ka tasu taotlevate maaomanike arvu
kasvu, kuid ei toonud kaasa seda, et talumistasu oleks taotlenud suurem osa maaomanikest,
kellel selleks oleks õigus olnud. Seetõttu jääb muudatuse tegelik mõju praktikas väiksemaks.
Mõju ulatust vähendab ka see, et osa talumistasust on mõeldud maamaksu hüvitiseks. Kuna nii
maamaks kui ka talumistasu sõltuvad maa maksustamishinnast, ei ole talumistasu muutumisel
maaomanikele pikaajalist arvestatavat mõju, sest osa talumistasust tuleb maaomanikul maksta
ära maamaksuna.
Samuti vähendab mõju ulatust see, et eelnõu muudatusega nähakse ette etapiviisiline üleminek
2022. aasta korralisel hindamisel määratud maksustamishinnast tulenevale talumistasule. Selle
tulemusel ei rakendu uued talumistasud koheselt täies mahus, vaid järk-järgult, mis leevendab
talumistasu muutumisest tulenevat mõju.
Joonis 10. Korralise hindamise ja tasumäära muutmise mõju talumistasudele
67
Aluseks on võetud Maa-ameti talumistasude kalkulaatori andmed.
62
Mõju avaldumise sagedus on väike. AÕSRS-i §-st 156 kohaselt makstakse talumistasusid üks
kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja seisneb talumistasu langemises põhjusel, et maa
maksustamishind tõuseb vähem, kui talumistasu määr langeb. Kuna maa väärtus on keskmiselt
tõusnud 7 korda, saab risk realiseeruda vaid väikse osa katastriüksuste puhul.
Järgnevalt on esitatud mõned näited praeguste talumistasude suuruse kohta kehtivate maa
maksustamishindade korral ning eelnõukohase seadusega kavandatud korra ja 2024. aastal
jõustuvate maa maksustamishindade korral.
Näide 1
Hirmo-Vidriku katastriüksus (87401:003:0201) Võru maakonnas Võru vallas Halla külas;
pindala 6,46 ha;
sihtotstarve maatulundusmaa 100%;
100% metsamaa kõlvik;
elektriõhuliini kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus 6016 m² (9,31%);
katastriüksuse maa maksustamishind on 1640 eurot;
prognoositav maa maksustamishind on 7000 eurot;
kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 9,31% x 1640 = 152,68 eurot;
kaitsevööndialuse maa prognoositav maksustamishind on 9,31% x 7000 = 651,7 eurot;
kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 1,0 (elektri jaotusvõrk ilma sihtotstarbelise
kasutuseta maatulundusmaal);
talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 152,68 x 1,0 = 11,45 eurot;
talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 651,7 x 1,0 = 22,81
eurot.
Näide 2
63
Hirvepõllu katastriüksus (87401:001:0223) Võru maakonnas Võru vallas Mäe-Kõokülas;
pindala 18 516 m²;
sihtotstarve maatulundusmaa 100%;
100% haritava maa kõlvik;
kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus on 594 m² (3,21%);
katastriüksuse maa maksustamishind on 280 eurot;
prognoositav maa maksustamishind on 5000 eurot;
kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 3,21% x 280 = 8,99 eurot;
kaitsevööndialuse maa prognoositav maksustamishind on 3,21% x 5000 = 160,5 eurot;
kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 0,5 (elektri jaotusvõrk sihtotstarbelise
kasutusega maatulundusmaal);
talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 8,99 x 0,5 = 0,34 eurot. Kuna summa on alla
ühe euro, siis talumistasu ei maksta;
talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 160,5 x 0.5 = 2,81
eurot.
Näide 3
Järveotsa tee 14b katastriüksus (78406:603:0340) Tallinna linnas Haabersti linnaosas;
pindala 8273 m²;
sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;
kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus 7242 m² (87,54%);
katastriüksuse maa maksustamishind on 36 980 eurot;
prognoositav maa maksustamishind on 115 000 eurot;
kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 87,54% x 36 980 = 32 371,47 eurot;
kaitsevööndialuse prognoositav maa maksustamishind on 87,54% x 115 000 = 100 671
eurot;
kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 1,0 (elektri põhivõrk muu otstarbega maal);
talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 32 371,47 x 1,0 = 2427,86 eurot;
talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 100 671 x 1,0 =
3523,49 eurot.
Kokkuvõttes on mõju maaomanike tuludele oluline.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (tehnovõrgu või -rajatise omanike kulud)
Sihtrühm: tehnovõrgu või -rajatise omanikud, kes talumistasu maksavad. Maa-ameti andmete
kohaselt on selliseid isikuid hetkel 53. Sihtrühm on keskmine.
Mõju ulatus on keskmine. Kõikide olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste talumise eest
kõigile maaomanikele makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva
maksustamishinna ja talumistasu määra järgi on umbes 2 miljonit eurot68. Eelnõukohase
muudatuse korral oleks maksimaalne võimalik aastane tasu peaaegu 7 miljonit eurot. Seega
tõusevad talumistasud uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt 3–
3,5 korda. Oluline on rõhutada, et talumistasude oluline kasv kaasneb ainult järgmise korralise
hindamisega, mitte edaspidi. Suur muutus on tingitud sellest, et korralist hindamist ei ole 20
aastat toimunud. Kuna edaspidi hakkab korraline hindamine toimuma igal neljandal aastal, ei
ole vähegi tõenäoline, et maa väärtus kahe korralise hindamise vahel nii palju muutuksid.
68
Aluseks on võetud Maa-ameti talumistasude kalkulaatori andmed.
64
Kuna talumistasu makstakse ainult nendele maaomanikele, kes seda taotlevad, on viimastel
aastatel välja makstud talumistasusid maksimaalselt paarkümmend protsenti maksimaalsest
võimalikust. Kui talumistasud üldiselt tõusevad, tõuseb tõenäoliselt ka nende maaomanike
osakaal, kes talumistasu saamiseks taotluse esitavad. Samas ei ole ka edaspidi tõenäoline, et
seda taotleksid kõik või peaaegu kõik maaomanikud, kel see õigus oleks. Ka kehtiva
talumistasude korra jõustumine 2019. aastal tõi kaasa talumistasude suuruse ja ka tasu
taotlevate maaomanike arvu kasvu, kuid ei toonud kaasa seda, et talumistasu oleks taotlenud
suurem osa maaomanikest, kellel selleks oleks õigus olnud. Seetõttu jääb muudatuse tegelik
mõju praktikas väiksemaks. Sellegipoolest võib eeldada, et tegelikkuses hakkab talumistasu
taotlema senisest rohkem maaomanikke, mistõttu tõusevad tegelikkuses väljamakstavad
talumistasud rohkem kui 3-3,5 korda.
Maa korraline hindamine ja kavandatav muudatus avaldab mõju võrgutasudele. Elering AS-i
prognoos 2024. aastaks näeb ette, et keskmise tariifi muutus võrreldes 2017. aasta tariifiga on
1,5%. Elering AS maksis 2020. aastal talumistasusid ca 0,21 mln eurot 1,27 mln eurost ehk
16,5% maksimaalsest võimalikust talumistasust. Maa väärtus on keskmiselt tõusnud umbes
seitse korda ning uueks talumistasu määraks on eelnõu kohaselt 3,5% maa maksustamishinnast.
Kui eeldada, et taotluste esitamist jätkatakse senises ulatuses, oleks Elering AS-i poolt
väljamakstavaks minimaalseks talumistasu summaks 0,85 mln €. Suure tõenäosusega toob
seadusemuudatus kaasa esitatavate talumistasu taotluste arvu kasvu, kuna suurem maamaks
ajendab omanikke enam esitama taotlusi ning samuti hakkavad taotluste esitamist eelduslikult
toetama ka Elering AS-i loodavad infotehnoloogilised lahendused. Seetõttu peab Elering AS
liiga optimistlikuks hinangut, et mõju tariifile jääb alla 1%, pigem võib mõju Elering AS-i
hinnangul olla 2-6%, kuivõrd väga palju sõltub sellest, millisel määral esitatavate taotluste arv
suureneb. Väärib rõhutamist, et 2017. aastal (enne praegu regulatsiooni kehtestamist) maksti
põhivõrgu puhul välja 10,2% kõigist talumistasudest. Kuigi sellele järgnevalt tõusid
talumistasud mitmetes kordades, makstakse nüüd ikkagi välja vaid 16,5% maksimaalsest
võimalikust talumistasust. Elering AS-i täpsem prognoos on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 5: talumistasu mõju tariifile
Tariifiotsus Tegelik Maksimum Prognoos
Nimetus Ühik 2017 2020 2024 2024
Talumistasu tuh.€ 48,3 210 5145,2 1543,6
Müügitulu tuh.€ 82 249,4 78 671,9 87 346,3 83 749,4
Talumistasu % 0,06% 0,27% 5,89% 1,84%
osakaal
müügitulust
Lubatud GWh/aastas 7 529,5 7 559,2 7 529,5 7 559,2
müügikogus
Keskmine tariif €/MWh 10,92 10,41 11,60 11,08
Talumistasu osa € 0,01 0,03 0,68 0,20
keskmisest
tariifist
Keskmise tariifi % -4,7% 6,2% 1,5%
muutus võrreldes
2017 tariifiga
Mõju avaldumise sagedus on väike. AÕSRS-i § 156 järgi makstakse talumistasu kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine ning seisneb eelkõige tehnovõrgu või -rajatise
omanike kulutuste prognoositust suuremas kasvus, seda eelkõige juhul, kui rohkem
maaomanikke talumistasu taotleb ning talumistasu maa maksustamishindade muutusest
tingituna tõuseb. Samas on siiski väga ebatõenäoline, et kõik õigustatud maaomanikud
talumistasu taotlema hakkaksid.
65
6.9. Mõju sihtrühmade kaupa
6.9.1. Mõju maaomanikele, sealhulgas koduomanikele ja üürnikele
Sihtrühm: maaomanikud, sealhulgas koduomanikud ja üürnikud, seega on sihtrühm suur.
Tabel 6: Katastriüksuste arv sihtotstarvete kaupa
Katastriüksuste arv Pindala (ha)
sh
Kokku eraomandis Kokku s.h eraomandis %
%
Maatulundusmaa 322 343 88 3 825 047 63
Elamumaa 274 943 96 90 741 96
Tootmismaa 30 741 93 27 026 90
Ärimaa 13 857 87 7 855 82
Transpordimaa 63 023 14 61 719 7
Sotsiaalmaa 16 789 26 31 045 17
Kaitsealune maa 2 767 12 196 949 1
Riigikaitsemaa 1 357 24 22 160 3
Jäätmehoidla maa 990 64 6 131 37
Mäetööstusmaa 839 37 16 464 21
Veekogude maa 681 35 11 352 10
Turbatööstusmaa 183 9 26 605 1
Sihtotstarbeta maa 23 614 3 21 902 7
Kokku 728 513 83 4 323 093 59
Mõju ulatus on keskmine. Maaomanikele avaldab selgelt mõju lubatud maksimaalse
maamaksumäära vähendamine ja maksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes
(6.3) ja maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4). Maa korralise hindamise ja kavandatud
seadusemuudatuste mõju maaomanikele vähendab kodualuse maa maamaksuvabastuse
säilimine ja positiivset mõju avaldab maamaksuvabastuse laiendamine liitsihtotstarbega
maadele (seletuskirja punkt 6.6). Kindlasti avaldab maaomanikele positiivset mõju
tehnovõrkude talumistasu suurenemine (6.8).
Maa korraline hindamine ja kavandatud seadusemuudatused avaldavad mõju ka kinnisvara üüri
suurusele. Maade hindamise järgset elamumaa ja maatulundusmaa õueala kõlviku maamaksu
kasvu piirab maksimaalse määra korrigeerimine 2,5%-lt 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud
keskmine elamumaa tasakaalumäär 0,26%. Üüritavate elamispindade puhul oli analüüsi
eesmärk tuvastada, kuidas elamumaa maksimaalne maamaksumäär 0,5% või 1% võib mõjutada
nii maamaksu suurust kui ka üüri suurust. Üüris sisaldub maamaksu komponent. See on
analüüsis välja võetud, et üüri ja maamaksu mõju eraldi välja tuua.
Joonis 11. Maade hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise mõju
üürielamispindade maamaksu ja üüri suurusele
66
Rahvusvahelises võrdluses peetakse nn liigseks eluasemekulude (ainult üür, ilma
ülalpidamiskuludeta) koormatuseks (housing cost overburden) 40% netosissetulekust69.
Analüüs tehti Tallinnas asuva 37 m2 ühetaolise korteri kohta, võttes aluseks üüri suuruse
näitajad ning hinnati nende kulude osakaalu Eesti keskmisele palgale vastavas netosissetulekus.
Eelduseks võeti, et selles korteris elab üks inimene.
Joonis 12. Maade hindamisest ja maamaksumäärade 0,5% ja 1,0% juures üheliikmelise
leibkonna üürikulude osakaal keskmises netosissetulekus Tallinna ühetoalise üürikorteri näitel
69
OECD (https://www.oecd.org/els/family/HC1-2-Housing-costs-over-income.pdf).
67
Maamaksumäära 0,5% juures jäävad üürniku üürikulud enam-vähem samaks ehk on 41%
keskmisest netosissetulekust. Maamaksumäära 1,0% juures suurenevad üürniku üürikulud
46%-le netosissetulekust, mis ületab jätkusuutlikkuse taset, milleks on 40%. Kaheliikmelisel
leibkonnal 44 m2 korteri üürimisel jääksid üürikulud alla 30% netosissetulekust, kui
maamaksumäär tõuseks 1,0%-le.
Koduomaniku jaoks on maksuvaba tiheasustuse alal 0,15 ha ja hajaasustuse alal 2,0 ha.
Ligikaudu 24 000 koduomanikku tasuvad tiheasustuse alal 0,15 ha ja haja-asustuse alal 2,0 ha
ületava osa eest maamaksu kokku ligikaudu miljon eurot aastas. Näiteks Nõmme 0,45 ha
krundil on väljastatav maamaksuteatis koduomanikule 500 eurot (maamaksu tuleb tasuda 0,3
ha eest, sest maksuvaba on 0,15 ha). Seetõttu on vajalik eraldi analüüsida korralise hindamise
ja selle järgselt kehtestatavate maksumäärade juures maamaksu suurust ja koduomanike
maksukoormust. Ülejäänud piirkondades on 0,15 ha või 2,0 ha ületavate maatükkide maamaksu
suurus paarkümmend eurot ning korralisest hindamisest tingitud maksumuudatuste mõju on
väike.
Joonis 13. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimisel Nõmme elamumaa
maatüki maamaksu suurus ja maksukoormus, arvestades koduomaniku sissetulekut
68
Nõmme krundi koduomaniku jaoks on alates 2012. aastast ühesugusena püsinud maamaks
tähendanud selle osakaalu vähenemist leibkonna sissetulekus. Eelnõu kohase maksimaalse
elamumaa määra 0,5% juures ei ületaks 2028. aasta maamaks leibkonna sissetulekutes 2012.
aasta taset ja maksukoormus ei muutuks suuremaks varasematel aastatel olnust. Korralise
hindamise eesmärk on, et maade maksustamisel arvesse võetav maa hind vastaks maa tegelikule
väärtusele. Olenemata sellest, et riik ei ole maade hindamist läbi viinud, pidi iga maaomanik
siiski arvestama selle toimumisega mistahes ajahetkel. Seega ei oleks maamaksu suurenemine
antud näite korral täiendav maksukoormuse kasv, vaid maksu ja maa väärtuse seose taastumine.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas, samuti makstakse talumistasusid AÕSRS-i § 156 kohaselt üks kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maamaksu võimalik suurenemine sõltub KOV-i
otsustest ja eeldatavasti kehtestatakse maksumäärad sellised, et maaomanike maksukoormus
pärast korralist hindamist oluliselt ei muutu. Järskude muudatuste riski välistab maamaksu
aastase tõusu piirmäär.
6.9.2. Mõju põllumajandustootjatele
6.9.2.1. Mõju põllumajandustootja maamaksu ja rendimakse suurusele
Maa korraline hindamine mõjutab põllumajandusmaalt makstava maamaksu ja sellest
tulenevalt ka renditasu suurust.
Sihtrühm: põllumajandustootjad. Arvestades tabelis 6 toodud katastriüksuste arvu
sihtotstarvete kaupa on sihtrühm keskmine.
69
Mõju ulatus on keskmine. Maa hindamise järgse põllumaa maamaksu kasvu piirab
maksimaalse määra korrigeerimine 2%-lt 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud keskmine
maatulundusmaa tasakaalumäär 0,2%.
Joonis 14. Maade hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise keskmine mõju
põllumajandusmaa maatüki maamaksu suurusele
Eelnõu koostajad analüüsisid, kuidas maatulundusmaa ühtne maksimaalne maamaksumäär
0,5% või 1% võib mõjutada Eesti põllumajandustootja konkurentsivõimet Euroopa Liidu
ühisturul. Selline analüüs on vajalik, et väljapakutav maksimaalne maksumäär oleks
põhjendatud. Põllumajandustootja jaoks on maa peamine tootmisvahend ning maa kasutamise
kulud, nagu maamaks ja rendihind, mõjutavad tootmiskulusid suuremal määral kui muudes
sektorites. Maamaksu ja rendihindu tuleb analüüsida koos, et saada adekvaatsem hinnang
maaga seotud kuludele. Ülejäänud sektorites on maast suurem tähendus hoonetel ja seadmetel,
mis ei ole maksustatud.
Arvutuste tegemisel on Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekul aluseks võetud 500 ha
suurune põllumaa, sest alates sellise suurusega maakasutusest on üldjuhul tegemist suuremate
põllumajandustootjatega. Samas esineb täpselt sellise suurusega maatükki harva ning näites on
pigem eeldatud suhteliselt lähestikku mitme põllumaa maatüki kombineerimist 500 ha
suuruseks põllumaaks, millelt omanik maamaksu maksab. Mida rohkem on maad
põllumajandustootja kasutuses, seda suurem on maa kui sisendi kulu. Lisaks on arvesse võetud
põllumaa rentimise kulud. Eestis on põllumajandustootja kasutatavast maast 65% renditud.
Seega on lisaks tootja omandis olevale põllumaale analüüsis aluseks võetud
põllumajandustootja renditud maad kogupindalaga ligikaudu 930 ha.
Analüüsi aluseks võeti rendimaksete ja maamaksu kulude osakaal vahetarbimises70 ning
võrreldi Eesti näitajat Euroopa Liidu teiste riikide vastava näitajaga. Eelkõige on oluline
70
Põllumajandustootja kõik sisendkulud. Vahetarbimise võrdlust kasutatakse EL-i riikide põllumajandustootjate
võrdlemiseks.
70
võrrelda Eesti põllumajandustootjate olukorda meie regiooni teiste riikidega nagu Läti, Leedu,
Soome ja Poola. Kõik analüüsis kasutatavad andmed pärinevad Euroopa Liidu FADN
andmebaasist ja on 2017. aasta kohta71.
Joonis 15. Rendikulude ja varamaksude osakaal põllumajandustootja vahetarbimises
maksumäära 0,2%, 0,5% ja 1,0% juures
Näitaja „varamaksud“ sisaldab üldjuhul maksu omandis oleva maa eest ja ka omandis olevate
hoonete eest juhul, kui on kehtestatud kinnisvaramaks. Rendimaksed sisaldavad nii maarenti
kui ka tootmishoonete renti.
Vahetarbimine tähendab sisuliselt kogu tootmiskulu72. Rendikulud ja maamaksukulud ei
sisaldu vahetarbimises, vaid on lisaks vahetarbimisele. Analüüsis suurendati vahetarbimist
tarbijahinnaindeksi võrra, sest sisendkulud suurenevad igal aastal. Võrdlusandmetes sisaldub
rendimaksetes ka maamaksu komponent. See on analüüsis välja võetud, et rendi ja maamaksu
mõju eraldi välja tuua.
2017. aastal oli maamaksu osakaal vahetarbimises 0,23% ja rendimaksete osakaal oli 4,5%.
Maamaks üksi ei ole põllumajanduslikku tootmist oluliselt mõjutav tegur. Rendimaksete suhe
vahetarbimisse kasvas Eestis kiiresti aastatel 2013–2017, aga pärast seda on rendimaksete
suuruse kasv stabiliseerunud. Perioodil 2017–2024 väheneb maamaksu osakaal vahetarbimises
veelgi, kuna neil aastatel püsib maamaks sama, aga tootmiskulud suurenevad. Seega arvestades
20 aastat mitte toimunud korralist maa hindamist, maamaksu suuruse püsimist sama suurena
alates 2013. aastast ja maamaksukulude väikest osakaalu vahetarbimises, ei ole põhjendatud
71
https://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database_en.cfm.
72
EL-i riikide võrdluses hinnatakse eri näitajate osakaalu vahetarbimises.
71
eeldada, et status quo olukord säiliks. Maamaksu järkjärguline mõõdukas tõus ei tohiks
avaldada põllumajandustootja tootmiskuludele väga suurt mõju.
Näiteks maatulundusmaa maamaksu uue tasakaalumäära 0,2% juures rendimaksete ja
varamaksude suhe vahetarbimisse püsib praktiliselt sama. 0,5% maatulundusmaa maksumäära
juures suureneks maamaksu ja rendimaksete osakaal vahetarbimises ligikaudu 6%-ni. See
tähendaks, et varamaksude ja rendimaksete osakaal vahetarbimises suureneks Eestis Soome ja
Leedu vastava näitaja tasemele. Selle mõju tootjahindadele on keeruline prognoosida, sest
kulusid mõjutavad lisaks muude sisendite hinna dünaamika ning põllumajanduses makstavate
toetuste suurus ja muutumine ajas. Neid tegureid analüüsis ei kasutatud, sest selline analüüs
väljuks maa hindamise tulemuste ja sellest tuleneva maamaksu mõjude fookusest.
Eesti põllumajandustootjatele makstavate toetuste osakaal vahetarbimises on seni olnud
väiksem naaberriikide omast73. Kui kõikide muude tegurite omavaheline tasakaal tulevikus ei
muutu, võib eeldada, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve
põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida
suurenevatele kuludele rahaline kate. Ei saa kindlalt väita, et korraline hindamine
kombinatsioonis maksimaalsete määradega halvendab Eesti põllumajandustootjate
konkurentsivõimet, sest ei ole võimalik prognoosida, kuidas naaberriikide varamaksud
tulevikus muutuvad. Samas ei saa eeldada, et KOVid hakkavad praktikas rakendama
maksimaalseid maksumäärasid (ka seni mitmed KOV-id seda ei tee) ning analüüs näitab
hüpoteetilist olukorda.
Kui maatulundusmaa maksumäär oleks 1,0%, suureneks varamaksude ja rendimaksete osakaal
vahetarbimises 7,5%-ni, jäädes mõnevõrra alla Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele
ehk 8%-le. Sellise suurusega maaga seotud kulud mõjutaksid kindlasti Eesti
põllumajandustootjate konkurentsivõimet halvemuse suunas. Seetõttu on eelnõus
maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks sätestatud 0,5%.
Joonis 16. Maa hindamise järgselt maamaksumäära allapoole korrigeerimisel
põllumajandusmaa maatüki maamaksu suurus ja maksukoormus arvestades
põllumajandustootja vahetarbimist
73
Poola 0,33; Läti 0,38; Leedu 0.42; Soome 0,52.
72
Põllumajandusettevõtte jaoks on maamaksu osakaal vahetarbimises ligikaudu 0,23%.
Põllumajandusmaa rentimine on toimunud turutingimustel alates maade hindamisest 2001.
aastal, mis tähendab, et põllumaade muudest maadest kiirema kallinemise tõttu on rendimaksete
osakaal põllumajandusettevõtte vahetarbimises pidevalt kasvanud. Kui käivituks stsenaarium,
et KOV-id rakendaksid põllumaale maksimaalseid maksumäärasid, suurendab see maamaksu
ja survestaks rendihindade kasvu. Korralise maade hindamise mõte on, et maade maksustamisel
arvesse võetav maa hind vastaks maa tegelikule väärtusele. Olenemata sellest, et riik ei ole
maade hindamist läbi viinud, pidi iga maaomanik arvestama selle toimumisega mistahes
ajahetkel. Seega ei oleks maamaksu suurenemine antud näite korral täiendav maksukoormuse
kasv, vaid maksu suuruse viimine maa turuhinnast lähtuvale tasemele, mis oleks selline olnud
kui maid oleks regulaarselt korraliselt hinnatud.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd maamaksu maksimaalset määra on
korrigeeritud ning kehtestatud on maamaksu aastase tõusu piirmäär.
6.9.2.2. Mõju põllumajandustootja kasutusvalduse tasule
Maareformi käigus seati riigimaale kasutusvalduseid, mille kasutustasude suurus sõltub maa
maksustamishinnast. Seega avaldab uus maa korraline hindamine otsest mõju viidatud
kasutustasudele. Kasutusvaldused seati maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjadele, mille
kõlvikuks oli valdavalt haritav maa.
Sihtrühm: isikud, kelle kasuks seati maareformi käigus riigimaale kasutusvaldus.
Kasutusvalduse lepinguid on seni sõlmitud umbes 5000. Umbes 60% lepingutest on sõlmitud
füüsiliste isikutega ja umbes 40% lepingutest juriidiliste isikutega. Kuna paljude isikutega
73
sõlmiti mitu lepingut, on teoreetiliselt mõjutatud isikuid vähem, st umbes 1500. Arvestades ka
kehtivate lepingute lõppemist ning kasutusvalduses oleva maa väljaostmist kasutusvaldaja
poolt, on tegelikkuses mõjutatud isikute arv teoreetiliselt võimalikust mitu korda väiksem (vt
täpsem analüüs allpool). Sihtrühma suurust võib seega pidada keskmiseks.
Mõju ulatus on keskmine. MaaRS-i § 341 järgi on kasutusvalduse aastatasu suurus 2%
kehtivast maa maksustamishinnast. Kasutusvalduse tasud on hetkel keskmiselt umbes 34 korda
madalamad põllumajandusmaa turupõhisest kasutustasust ning uue maa korralise hindamise
tulemusel võivad arvestuslikud kasutusvalduse tasud tõusta umbes 16 korda.
Põllumajandusmaade renditurul on turupõhiseks kasutustasuks kujunenud keskmiselt 3%
kinnisasja harilikust väärtusest. Enamikus kehtivates kasutusvalduse lepingutes on seaduse
alusel sätestatud tingimus, et kasutustasu on 2% maa maksustamishinnast. Korralise hindamise
järel hakkab maa maksustamishind kajastama maa harilikku väärtust. Seega arvestades ka
edaspidi kasutustasuks 2% maa maksustamishinnast ja et kasutusvalduse tasud tõusevad umbes
16 korda, jäävad need ikkagi umbes kolmandiku võrra madalamaks tegelikust turupõhisest
tasust. Kuna kasutustasu jääb turupõhisest tasust oluliselt madalamaks, puudub vajadus muude
kaitsemehhanismide rakendamiseks.
Korralise hindamise tulemusi kavatsetakse rakendada 2024. aastast. Selleks ajaks on MaaRS-i
alusel sõlmitud esmasest kasutusvalduse 4880 lepingust vähemalt 2500 lepingut juba lõppenud
või turupõhise tasuga pikendatud. Korraline hindamine avaldab mõju maksimaalselt 2738
kasutusvalduse lepingule, mis 2024. aasta alguses veel kehtida võivad. Seejuures avaldub
korralise hindamise mõju ka 2024. aastal veel kehtivate lepingute kasutustasudele järk-järgult,
sest MaaRS-i § 341 lõike 4 kohaselt kasutusvaldaja lepingu kehtivuse esimesel viiel aastal
kasutustasu ei maksa ja seetõttu ei ole 2024. aastal kõikide kasutusvalduse lepingute alusel
tasumiskohustus veel alanud. Samuti ei avaldu korralise hindamise mõju kohe nendele
lepingutele, mille tasu on määratud vähem kui viis aastat enne korralise hindamise toimumist,
kuna MaaRS-i alusel kehtestatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale
kasutusvalduse seadmise korra“ § 22 järgi võib kasutusvalduse tasu suuruse üle vaadata iga viie
aasta järel. Seega ei avalda korraline hindamine kohe mõju kõikidele 2024. aastal kehtivatele
lepingutele. Lepingute arv, mille tasule korraline hindamine mõju ei avalda, kahaneb igal aastal
ja kasutustasu määratakse kõigile kehtivatele kasutusvalduse lepingutele ühetaoliselt alates
2029. aastast. Kuna kehtivate kasutusvalduse lepingute maht igal aastal tähtaja möödumise tõttu
kahaneb, on selleks ajaks kehtima jäänud maksimaalselt 667 kasutusvaldust.
Joonis 17. Kasutusvalduse lepingute lõppemine
74
Mõju lepingute lõppemist arvestades
3000 304
2500
2508
222
2000
1876 166
1500
1321 74
1000
21 667
893 535 451
500 408 346 326
676 261
30
0
2024. 2025. 2026. 2027. 2028. 2029. 2030. 2031. 2032. 2033. 2034. 2035. 2036.
aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal
avaldab mõju ei avalda mõju
Praktikas võib korraline hindamine mõjutada isegi väiksemat hulka kasutusvalduse lepinguid,
kui eeltoodud lepingute lõppemise aja alusel arvestatud statistika näitab. Senise praktika järgi
kahaneb kasutusvalduse lepingute maht igal aastal lisaks ligikaudu 50–100 lepingu võrra,
millega koormatud maa kasutusvaldajad juba enne lepingu lõppemist riigilt välja ostavad.
Eeldusel, et 2024. aastani jätkavad kasutusvaldajad maa väljaostmist samas mahus ja pärast
seda võib ostutehingute arv poole võrra väheneda, võib 2024. aasta alguseks alles olla ligikaudu
1598 kehtivat kasutusvalduse lepingut ja enamik esmaseid kasutusvaldusi pikendatud või
võõrandatud juba 2028. aastal. Seega mõjutab korraline hindamine kasutusvalduse lepinguid
lühikest aega, kuna kehtivate lepingute mahu vähenemisel kahaneb ka uutel alustel kasutustasu
maksmine.
Eeldatav mõju, arvestades maa väljaostmist
5000
4500
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
2020. 2021. 2022. 2023. 2024. 2025. 2026. 2027. 2028.
aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal
eeldatavalt jääb kehtima 4646 3992 3247 2412 1598 937 367 67 17
eeldatavalt ostetakse välja 100 100 100 100 100 50 50 30 20
leping lõpeb 154 584 645 735 714 611 520 270 30
Kõigi kasutusvalduste aastasu kokku on hetkel 168 942 eurot ja – jättes arvestamata
kasutusvalduse lepingute lõppemise ja maa väljaostmise tõttu lepingute arvu vähenemise –
nende kasutusvalduste prognoositav aastatasu pärast uute maa maksustamishindade jõustumist
on 2 703 072 eurot. Kui arvestada ka lepingute lõppemist, on kasutusvalduste prognoositav
aastatasu kokku umbes 880 000 eurot.
75
MaaRS-i alusel sõlmitud esmaste kasutusvalduse lepingute alusel maa kasutajatele ei ole vaja
rakendada kasutustasude aastasele kasvule maamaksu aastase kasvuga võrdset piirangut
järgmistel põhjustel:
1) esmaste kasutusvalduse lepingute tasu jääb ka pärast korralist hindamist turupõhisest tasust
madalamaks;
2) kasutustasu tõusu mõju aitab leevendada pikaajaline väljaostmise võimalus;
3) kasutustasu tõus ei rakendu korraga kõigile kasutusvalduse lepingutele;
4) kasutustasu tõusu mõju on lühiajaline, kuna pärast korralist hindamist väheneb lepingute
maht nende lõppemise tõttu oluliselt.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kasutustasud muutuvad, kui muutub maa
maksustamishind. Kuna eelnõu kohaselt hakkab maa korraline hindamine toimuma igal
neljandal aastal, avaldub mõju harva. Tõenäoliselt muutub maa maksustamishind edaspidi
oluliselt vähem kui järgmisel maa korralisel hindamisel.
6.9.2.3. Tehnovõrgu talumistasude mõju põllumajandustootjale
Neile põllumajandustootjatele, kes kasutavad tootmiseks enda omandis olevat maad, avaldab
positiivset mõju tehnovõrgu või -rajatise talumise eest makstava tasu eeldatav suurenemine uue
maa korralise hindamise tulemusel. Talumistasu üldist mõju on analüüsitud seletuskirja punktis
6.8.
6.9.3. Mõju metsaomanikele
6.9.3.1. Mõju metsamaa omaniku maamaksu suurusele
Maa korraline hindamine mõjutab otseselt metsamaa eest tasutava maamaksu suurust.
Sihtrühm: Erametsaomanikud (umbes 104 00074), välja arvatud need metsaomanikud, kelle
omandis olev maa asub kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maal või
püsielupaikade sihtkaitsevööndi maal. Sihtrühm on suur.
Mõju ulatus on keskmine. Maade hindamise järgset metsamaa maamaksu kasvu piirab
maksimaalse määra 2,5%-lt korrigeerimine 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud keskmine
maatulundusmaa tasakaalumäär 0,2%.
Joonis 18. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise mõju metsamaa
maatüki maamaksu suurusele
74
Allikas: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_0.pdf
76
Seletuskirja koostajad analüüsisid, kuidas võib maatulundusmaa ühtne maksimaalne
maamaksumäär 0,5% või 1% mõjutada erametsa omaniku jaoks metsa omamise kulu. Selline
analüüs on vajalik, et väljapakutav maksimaalne maksumäär oleks põhjendatud.
Kasvav mets on omaniku jaoks kulu nii tasutava maamaksu kui ka metsa hooldamise kohustuse
tõttu. Lihtsustatult ja üldistatult võib eeldada, et tulu on võimalik saada umbes 80-aastase metsa
puidu realiseerimisest. Analüüsis on võetud vaatluse alla lühem, 40-aastane periood, et
analüüsida nn praeguse omaniku tasutava maamaksu suurust enne metsa lageraiet 40 aasta
pärast. Seejuures ei analüüsitud metsa kasvamise ajal makstava maamaksu ja metsa
majandamise kulude ning puidu realiseerimisest tulevikus saadava tulu vahekorda, kuna
tulevikus võimalik saadav tulu sõltub väga paljudest maamaksu kontekstist väljuvatest
teguritest.
Arvutuste tegemisel võeti aluseks 7 ha75 suurune metsamaa maatükk, sest enamasti on
eraomanike metsamaa maatükid väiksemad kui 20 ha.
Joonis 19. 7 ha metsamaa maatüki maamaksu suuruse suhe metsamajandamise netokuludesse
pärast tulumaksu tasumist erinevate maamaksu suuruse stsenaariumite juures76
75 Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala Keskkonnaministeeriumi 2019. aasta andmetel on 6,60
ha.
76
Allikas: Keskkonnaministeeriumi andmed metsamajandamise tulude ja kulude ning Maa-Ameti andmed maa
maksustamishinna kohta
77
Analüüsimisel võeti aluseks metsa raieküpseks saamise perioodil metsamajandamise netotulu
ja maamaksu kulu erinevate maamaksumäärade juures, et välja selgitada, kas ja kuivõrd maade
hindamise mõjutab metsast tulu teenimise võimalust. Näitena on 7 ha metsastatud maatükk,
mille tulud ja kulud on arvutatud erinevate metsatüüpide keskmisena ja saadud majandamise
netotulu. Sellelt on arvestatud tulumaksu. Analüüsi eesmärk on tuvastada maamaksu ja
metsamajandamise netotulu vahekord erinevate maamaksu määrade stsenaariumite korral ning
seda võib teha ilma tuleviku tulude ja kulude prognoosita (mille tegemisel pidanuks kasutama
80 asta perioodi kohta samasugust diskontomäära, mis ei oleks näitajate vahekorda muutnud).
Korralise hindamise järgselt metsamaa maamaks eeldatavasti väheneb, sest metsamaa saab
olema haritava maa ja loodusliku rohumaaga ühtse maksumäära all ja viimaste turuväärtus on
metsamaast kiiremini kasvanud. Maksimaalse maksumäära 0,5% juures oleks maamaksu
osakaal metsa majandamise netotuludes samasugune praeguse olukorraga. Maksumäära 1%
juures suureneks maamaks oluliselt ja vähendaks võimalust metsa majandamisest tulu teenida.
Joonis 20. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimisel metsamaa maatüki
maamaksu suurus ja maksukoormus arvestades maaomaniku sissetulekut
78
Maamaksukulu mõnikümmend eurot aastas ei ole peamine metsa omamist takistav tegur. Nii
maksimaalse määra 0,5% kui ka tasakaalu määra 0,2% juures keskmise sissetulekuga leibkonna
maksukoormus tulevikus ei suurene suuremaks 2012. aasta tasemest, kui KOV-id hakkasid
rakendama maksimaalse määra lähedasi maksumäärasid. Metsaomamine tähendab
hooldustöid, mille kulud võivad olla tuhandete eurode suurused. Metsamajandamise kogukulu
ja tulu eraldi ei analüüsitud.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd maamaksu maksimaalset määra on
korrigeeritud.
6.9.3.2. Tehnovõrgu talumistasude mõju metsaomanikule
Metsaomanikele avaldab arvestatavat positiivset mõju tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
makstava tasu eeldatav suurenemine uue maa korralise hindamise tulemusel. Talumistasu üldist
mõju on analüüsitud seletuskirja punktis 6.8.
6.9.4. Mõju kaevandamisettevõtetele
Uus maa korraline hindamine avaldab otsest mõju kaevandamisettevõtete maa maamaksule ja
renditasudele.
Sihtrühm: mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa (edaspidi –kaevandamisettevõtete maa)
omanikud ja kasutajad. Maa maksustamishinna muutus mõjutab eelkõige neid isikuid, kes
kasutavad riigi omandis, mitte eraomandis olevat maad. Sihtrühma suurust võib seega pidada
keskmiseks.
79
Mõju ulatus on keskmine. Maa korralisel hindamisel muudetakse kaevandamisettevõtete maa
senist hindamismetoodikat.
Mäetööstusmaal ja turbatööstusmaal on maa alternatiivsed kasutusviisid tihti piiratud. Nende
maadega ei tehta turutingimustel tehinguid ja seetõttu muudetakse hindamise metoodikat ja
võetakse aluseks madalaim väärtus ehk mäetööstusmaa puhul raielangi ja turbatööstusmaa
puhul soo- ja rabamaa maksustamishind. Mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa on ärimaa,
tootmismaa ja teiste sihtotstarvetega maadega samas sihtotstarvete grupis, mille maksimaalne
määr on eelnõu kohaselt 1,0%. Korralise hindamise järgne kaalutud keskmine n-ö maamaksu
tasakaalumäär saab olema 0,49%. Maa rendi määra vähendatakse 5%-lt 3%-le. Eelnõus
analüüsitakse maa hindamise metoodika, maksumäärade ning rendimäärade mõju vähenemist
eraldi ehitusmaterjali ja turvast kaevandavatele ettevõttetele.
Joonis 21. Maa hindamise, maamaksumäärade ja rendimäära allapoole korrigeerimise mõju
kaevandamisettevõtete (lubjakivi) maatüki maamaksu ja maa rendi suurusele mäetööstusmaal
Joonis 22. Maa hindamise, maamaksumäärade ja rendimäära allapoole korrigeerimise mõju
kaevandamisettevõtete (turvas) maatüki maamaksu ja maa rendi suurusele mäetööstusmaal
80
Kaevandamisettevõtete maa puhul on vajalik tuvastada, kuidas maade hindamine mõjutab
tasutava maamaksu ja maa rendi suurust. Neid muudatusi tuleb vaadata kombinatsioonis
tasutavate kaevandamisõiguse tasude suurusega. Need riigi kehtestatud maksud ja tasud
mõjutavad tervikuna kaevandamisettevõtete kulusid. Näiteks maamaksu ja maa rendi olulisel
suurendamisel võib tekkida küsimus, kas peaks ettevõtete konkurentsivõime halvenemise
ärahoidmiseks vähendama kaevandamisõiguse tasusid. Seetõttu on maade hindamisest
tulenevat maamaksu ja maa rendi suurenevaid kulusid võrreldud suhtena ettevõtte tasutud
kaevandamisõiguse tasude kogusummaga.
Korralisest hindamisest tuleneva maa rendile aastase kasvu piirangut ei rakendata, sest mäe- ja
turbatööstusettevõtted on saanud maa korralise hindamise mittetoimumise tõttu ligikaudu 20
aastat tegutseda turutingimustest soodsamas olukorras.
Arvutuste tegemisel võeti näidete aluseks peamiselt lubjakivi kaevandava ettevõtte karjääride
pindala kokku ca 600 ha ja turvast kaevandatava ettevõtte karjääride pindala 500 ha. Tegemist
on keskmise suurusega karjääridega. Tegemist on võimalike näidetega, mitte ettevõte põhiste
täppisarvutustega.
Joonis 23. Maa hindamise ja rendimäära allapoole korrigeerimise järel maa rendi osakaal
kaevandamisõiguse tasudes ühe kaevandamisettevõtte näitel (lubjakivi)77
77
Aluseks on Maa-ameti andmed maatükkide suuruse ja maksustamishindade kohta ning Rahandusministeeriumi
andmed kaevandajate esitatud majandusnäitajate kohta.
81
Joonis 24. Maa hindamise ja rendimäära allapoole korrigeerimise järel maa rendi osakaal
kaevandamisõiguse tasudes ühe kaevandamisettevõtte näitel (turvas)78
78
Aluseks on Maa-Ameti andmed maatükkide suuruse ja maksustamishindade kohta ning
Rahandusministeeriumi andmed kaevandajate esitatud majandusnäitajate kohta.
82
Maa rendi aastane tõus koosmõjus maade hindamise metoodikaga muudatusega mõjutab
lubjakivi kaevandajaid vähesel määral ja turba kaevandajate jaoks on mõju pigem soodne,
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus
sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks
korda aastas. Riigimaa suhtes sõlmitud rendilepinguid on reeglina võimalik muuta iga 3 aasta
tagant.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike.
6.9.5. Mõju maareformi käigus riigimaale seatud hoonestusõiguse omanikele
Hoonestusõiguse lepingute kohaselt sõltub kasutustasu suurus maa maksustamishinnast. Seega
avaldab uus maa korraline hindamine otsest mõju viidatud kasutustasudele.
Sihtrühm: isikud, kelle kasuks on seatud maareformi käigus riigimaale hoonestusõigus.
Hoonestusõiguse lepinguid on seni sõlmitud umbes 1700. Umbes 85% hoonestusõigustest on
seatud elamumaa sihtotstarbega kinnisasjadele. Kõikidest maaomanikest moodustavad need
isikud ainult väikese osa. Sihtrühm on seega väike.
Mõju ulatus on väike. Hoonestusõiguse tasumäär sõltub maa sihtotstarbest ning on sätestatud
Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruses nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse
seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on
hetkel ärimaal 5%, tootmismaal ja transpordimaal 4% ning muude sihtotstarvete puhul 2% maa
83
maksustamishinnast. Määruse §-s 11 sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid on
kavandatud muuta nii, et aastatasu määr ei ületaks 3% maa maksustamishinnast.
Suurem osa maareformi käigus seatud hoonestusõigustest on seatud elamumaa sihtotstarbega
maale ning nende aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast.
Uue maa korralise hindamise tulemusel võivad hoonestusõiguse arvestuslikud tasud tõusta
keskmiselt umbes kaheksa korda. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga79 taastatakse isiku, kelle kasuks on maareformi seaduse alusel seatud riigimaale
hoonestusõigus, ja tema järelt hoonestusõiguse pärinud isiku õigus taotleda hoonestusõigusega
koormatud maa omandamist. Seejuures on reeglina maa müügihinnaks 2001. aasta maa
maksustamishind ning müügihinna tasumiseks on võimalik kasutada ka järelmaksu. Järelmaksu
suurus ei hakka erinema hoonestusõiguse tasu suurusest. Seega on enamikel hoonestusõiguse
omanikel võimalik hoonestusõiguse tasu järsku tõusu vältida, mistõttu saab uue maa korralise
mõju neile hoonestajatele pidada väikseks.
Ülejäänud elamumaa sihtotstarbega maa hoonestajatele rakendub hoonestusõiguse tasu kasvu
piirang, mis samuti välistab tasu järsu kasvu. Keskmine hoonestusõiguse tasu on hetkel umbes
50 eurot, mistõttu tagab 10%-line tõusu piirmäär selle, et mõju on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kasutustasud muutuvad, kui muutub maa
maksustamishind. Maa maksustamishind ei pruugi ka iga korralise hindamise tulemusel
märkimisväärselt muutuda. Kuna eelnõu kohaselt hakkab maa korraline toimuma igal neljandal
aastal, on mõju avaldamise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Teoreetiliselt võib tasude tõus kaasa tuua hoonestajate
majandusliku olukorra halvenemise. Kuna nähakse ette maa omandamise võimalus ja
kaitsemehhanism, mis negatiivset riski maandavad, on risk väike.
6.9.6. Mõju taristuettevõtetele
Sihtrühm: taristuettevõtted, kellele avaldavad mõju alltoodud muudatused. Sihtrühm on
keskmine.
Mõju ulatus on keskmine. Avalikes huvides tehnovõrke ja -rajatisi ning avalikult kasutatavat
taristut haldavatele ettevõtetele avaldab mõju maa korralise hindamise tulemusel maa
maksustamishindade suurenemine (seletuskirja punkt 6.1), lubatud maksimaalse
maamaksumäära vähendamine (6.3) ja maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4). Mõju
ulatust vähendab tehnovõrkude talumistasu määra vähendamine (6.8). Samuti vähendab mõju
ulatust riigimaa suhtes sõlmitud kasutuslepingute tasumäärade langetamine, sealhulgas ELTS-
is sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest ja VeeS-is
sätestatud tasu avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata kaldajoont
mittemuutva ehitisega koormamise eest.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Vastavad
selgitused on lisatud eraldi punktides 6.1, 6.3, 6.4 ja 6.8.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
79
Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243.
84
7.1. Mõju kohalikele omavalitsustele
KOV-idele avaldab mõju nende rolli vähenemine maa korralisel hindamisel (seletuskirja punkt
6.1.2.1), lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine ja maksumäärade määramine
sihtotstarvete gruppide lõikes (6.3), maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4), edaspidi
maamaksumäärade muutuste kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta algust (6.5),
liitsihtotstarbega maal eluruumides elavate elanike lisa- maamaksuvabastuse kehtestamine
(6.6) ning KAHOS-es kavandatud muudatused. Kokkuvõttes väheneb KOV-i koormus ning
suurenevad KOV-i tulud.
Maamaksu tähtsus tuluallikana on KOV-iti väga erinev. Üldiselt on maamaksu osakaal
põhitegevuse tuludes suurem kõrgema ehituskontsentratsiooniga linnades ja valdades, kus on
suure pindalaga hajaasustus. Maakonnakeskusteks olevate linnade tulubaasi maade hindamine
oluliselt ei mõjuta, aga võib anda lisatulu teenimise võimalusi maavaldadele.
Joonis 25. Näited valitud KOV-ide maamaksutulu osakaalust põhitegevuse tuludest (sulgudes
maade hindamise järgne uus tasakaalumäär)
Maa korraline hindamine ning selle tulemusel maa tegelikule väärtusele vastavate maa
maksustamishindade kehtestamine loovad eeldused KOV-ide tulubaasi suurendamiseks.
Eelkõige kehtib see just maapiirkondade valdade suhtes (vt MaaMS-i § 5 selgitus). KOV-ide
oluliseks tuluallikaks on maamaks ning maamaksu aluseks olevaid maa maksustamishindu
võimaldab ajakohastena hoida kavandatud muudatus, mille kohaselt hakkab maa korraline
hindamine toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant. See tagab ka tulevikus KOV-ide
tulubaasi säilimise.
Joonis 26. Maamaksumäärade n-ö tasakaalupunktid maa sihtotstarbe gruppides KOV-ide
kaupa pärast maade hindamist kahe stsenaariumi näitel
85
Jooniselt on näha, et enamikes KOV-ides oleksid hindamisjärgsed tasakaalumäärad vahemikus
0,2–0,4% maa maksustamishinnast. KOV-ide praegune kaalutud keskmine maamaksumäär on
2,35%. Maade hindamise järel oleks eeldatav KOV-ide kaalutud keskmine tasakaalumäär
0,3%.
Kui võtta lähtekohaks, et maamaksu koormus SKP-s võiks tulevikus suureneda 2000. aasta
tasemele ehk 0,39%-le (punased punktid joonisel), suureneks KOV-ide kaalutud keskmine
maamaksu määr 0,52%-le ja maamaksu kogulaekumine oleks 100 mln eurot aastas.
Seadusega laiendatakse kodualuse maamaksu vabastust selliselt, et kui kortermaja esimesel
korrusel asub näiteks äripind, siis ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest
enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 majapidamist ja KOV-ide
maamaksutulu väheneb 245 000 eurot, sh Tallinnal 227 000 eurot.
2012. aastal kehtestatud koduomaniku maksuvabastuse kogumõju praeguste määrade juures on
Takkinnale 10 mln eurot ja 2012. aastast olnud maamaksumäärade juures 7 mln eurot.
Koduomanike maamaksuvabastuse eest anti vastu tulumaksu osa 0,2 protsendipunkti, mille
suurus 2020. aasta kontekstis on Tallinnale 8,2 mln eurot.
Kuna eelnõus kavandatud muudatused ei ole jõustunud, ei saa hetkel rääkida Tallinna linnale
maamaksu laekumise vähenemise eest kompensatsiooni maksmisest. Teema jääb
läbirääkimiste objektiks.
Esialgsete prognooside järgi on maade hind suurenenud keskmiselt seitse korda, kuid muutused
on olnud olenevalt piirkonnast ja maa kasutusotstarbest üsna erinevad. Eriti on hind muutunud
aktiivse arendustegevuse piirkondades. Näiteks Tallinna külje all Peetris on väärtus kasvanud
30 korda, seevastu väikelinnas Türil vaid kolm korda. Samuti kõrgema boniteediga põllumaade
väärtus on keskmisest tunduvalt kiiremini suurenenud.
86
Joonis 27. Maade koguväärtuse muutumine 2018 vs 2001 (kordades) maakonniti ning
Tallinnas
Maamaksu võimalik tõus sõltub KOVide kehtestatavatest maksumääradest. Seega joonisel
näidatud maade koguväärtuse tõus kombinatsioonis KOVide kehtestatavate maksumääradega
ei tähenda kindlasti samas suurusjärgus maksu tõusu vastavas maakonnas. Võib eeldada, et
kiirema maade hindade kasvuga maakondades maaomanike maksukoormus oluliselt ei suurene
ning sellistes piirkondades ettevõtjate konkurentsivõime ei halvene. Kuna maksukoormus
hakkab edaspidi paremini kajastama maa tegelikku väärtust ja madalama väärtusega piirkonnas
on maamaks üldiselt seega madalamal tasemel, võib see edaspidi vähesel määral motiveerida
isikuid eelistama maa omamist või kasutamist piirkonnas, kus maa väärtus seni on vähem
tõusnud.
7.2. Riigi tulud maareformi käigus seatud kasutuslepingutest ja muudest lepingutest
Maa korraline hindamine ja sellega seonduv maa maksustamishindade muutumine mõjutab
otseselt maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja kasutusvalduse lepinguid ja
maavara kaevandamiseks sõlmitud rendilepinguid, kuna nende kasutustasud on seotud kehtiva
maa maksustamishinnaga. Kokku on ligikaudu 7160 kehtivat lepingut ja sellele võib
maareformi lõpus lisanduda veel ligikaudu 2100 hoonestusõiguse lepingut. Senise praktika
alusel võib pidada tõenäoliseks, et suures osas veel lõpetamata hoonestusõiguse seadmise
menetlustes soovib õigustatud isik hoopis maa erastada, mistõttu lisanduvate hoonestusõiguste
arv on tegelikkuses väiksem. Maksimaalselt mõjutab uus maa korraline hindamine umbes 9200
kasutuslepingu või hoonestusõiguse lepingu tasusid.
Riigivara kasutuslepingutest, mille tasu on arvestatud maa maksustamishinna alusel, laekub
riigile kasutustasuna igal aastal 726 870 eurot. 14.09.2020 seisuga maa väärtuse ja
eelnõukohase seadusega kavandatud tasumäärade alusel arvutatud riigimaa kasutustasud
oleksid 4 499 238 eurot. Seega võib ajakohaste väärtustega arvestamine teoreetiliselt tähendada
87
riigi tulu suurenemist ligikaudu 3,7 miljoni euro võrra. Sellele lisanduvad veel nende lepingute
kasutustasud, mis sõlmitakse maareformi lõpuks.
Tabel 7. Olulisemate kasutuslepingute tasude võrdlus 2001. aasta maksustamishindade ja uue
korralise hindamisel alusel, arvestades kavandatud muudatusi
Kasutus- Kasutus-
lepingute tulu lepingutest Maksustamis
Katastri-
Pindala 2001 prognoositav -hinna Tasu tõus
üksuste
(ha) maksustamis- tulu (2018 muutus kordades
arv
hindade alusel andmete kordades
(€) alusel; €)
Eesti kokku 7162 87 989 726 870 4 499 238 10 6,2
- sh hoonestusõigus
kokku 1794 563 81 632 653 056 8 8
- sh kasutusvaldus
kokku 4880 54 834 168 942 2 703 072 16 16
- sh rent maavara
kaevandamiseks 488 32 592 476 296 1 143 110 8 2,4
Tabelis esitatud prognoositava tulu puhul tuleb arvestada, et seda mõjutab kasutusvalduse või
hoonestusõigusega koormatud riigimaa väljaostmine kasutusvaldaja või hoonestaja poolt.
Seadusest ja lepingutest tulenevalt on kasutusvaldajatel õigus kasutusvaldusega koormatud maa
välja osta. Kui arvestada ka lepingute lõppemist, on kasutusvalduste prognoositav aastatasu
kokku umbes 880 000 eurot. Samuti taastatakse maareformi seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohase seadusega hoonestusõiguse omaniku õigus taotleda
maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis oleva kinnisasja hoonestajale
võõrandamist. Mõlemal juhul jääb riigil edaspidi saamata tulu kasutuslepingust, kuid riik saab
selle asemel tulu maa võõrandamisest ning hoiab kokku kulusid lepingute pikaajaliselt
haldamiselt.
Eelnõukohane seadus ja maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei
vähenda maareformi käigus maa erastamisega seotud riigi tulusid, kuna eelnõu kohaselt
kasutatakse vastavates menetlustes edasi senist maksustamishinda. Samas välistab maareformi
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu maa maksustamishinna muutumisest
tingitud riigi tulude suurenemise erastamisel. 2019. aastal sõlmis Maa-amet maareformi
menetlustes kinnisasja erastamiseks 912 lepingut, nendest 204 maa ostueesõigusega erastamise
lepingut, 405 kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise
lepingut ja 268 hoonestusõiguse seadmise menetluses maa erastamise lepingut. Riigimaale
hoonestusõiguse seadmiseks sõlmiti 72 lepingut. Maa erastamisel kasutatakse maa müügihinna
arvutamisel üldjuhul erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishinda, maa
ostueesõigusega erastamisel rakendatakse erinevaid soodustusi (elamu, aiamaja ja suvila juurde
erastamisel sooduskoefitsienti 0,5 ja müügihinna vähendamist seoses lapse sünniga),
kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel on maa müügihinna määramise aluseks seni
määratud maksustamishindadest soodsaim.
88
2001. aasta maksustamishinda kasutatakse hoonestusõiguse seadmise menetluses maa
erastamise korral. 2019. aastal oli hoonestusõiguse menetluses maa erastamise tehingute
koguväärtus 404 000 eurot. Kui eeldada, et 2024. aastaks on hoonestusõiguse seadmise
menetlustes erastamismenetlusi lõpetamata veel umbes sama arvu kinnisasja suhtes ning et
2022. aasta maa korralise hindamise tulemused on keskmiselt kaheksa korda kõrgemad 2001.
aasta maa korralise hindamise tulemustest, jäävad muudatuste jõustumisel riigi tulud
teoreetiliselt suurenemata umbes 2,8 miljoni euro ulatuses. Selline saamata jäänud tulu arvutus
on siiski puhtteoreetiline. Maareformi lõppfaasis on pooleli menetlused eelkõige selliste
maaüksustega, mille väärtus on väiksem, hoolduskulud suuremad, mis asuvad madalama
hinnatasemega piirkondades ning millega on muid probleeme. Seega põhjustaks
maksustamishinna järsk tõus maareformi käigus suuri probleeme (ja sellega seonduvaid
kulusid) nende maaüksuste korral ning tooks kaasa ka selle, et riik peaks hakkama haldama ja
hooldama suurt hulka riigile tarbetuid ehitisi ja kinnisasju. Kui kasvõi ainult pooled ehitistega
kinnisasjad jääksid hinnatõusu tõttu erastamata, jääks riigi haldamisele ligikaudu 1000
kinnisasja, millel paiknevad hooned võivad vajada kohest korrastamist või lammutamist.
Eeldatavalt jääks sellisel juhul riigi hallata eelkõige lagunevad ehitised. Arvestades, et ühe
ehitise lammutamise kulu on keskmiselt 2000–4000 eurot, võiks riigile selliste ehitiste
haldamisega seoses tekkida lisakulu 2–4 miljonit eurot.
7.3. Riigi kulud
Selleks, et hindamine teha 2022. aastal, vajas Maa-amet juba 2020. aasta alguses lisaraha.
Hindamise maksumusest suure osa moodustab IT-süsteemi loomine, vaja on Maa-ameti juurde
luua ka lisatöökohad ja kaasata erasektor, sealhulgas eksperdid. Vabariigi Valitsuse 28.05.2020
korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“
otsustati eraldada omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi
rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks
tegevusteks 2020. ja 2021. aastal80.
Maa korralist hindamist rahastatakse riigieelarvest, mistõttu tähendab hindamiste perioodiline
toimumine lisakulu riigieelarvele. Kui korraline hindamine teha iga nelja aasta tagant, on igal
vastaval aastal kulu (palgakulu ning IT-lahendus ja väline konsultatsioon) kokku 0,3 miljonit
eurot. Vaheaastatel on süsteemi käimas hoidmise kulu 0,2 miljonit eurot.
Järgmise hindamise aastal lisandub MTA maamaksu infosüsteemi arendamise kulu ligikaudu
miljon eurot. Maamaksu tõusu piirmäära rakendamiseks vajaliku IT-arenduse teostusaeg on 27
kuud, mis peaks algama 2021. aasta augustis ning lõppema 2023. aasta juunis. Kuna MTA
eelarves puuduvad vahendid selliste arenduste teostamiseks, eeldab muudatuste rakendamine
IT investeeringuid lähtuvalt kehtivatest tingimustest kuni miljon eurot. Vajalikud eelarvelised
vahendid tuleks eraldada Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, kui MTA-le IKT-
teenuse pakkuja, eelarvesse. Eelanalüüsi maksumus on 150 000 eurot, tehnoloogilise arenduse
maksumus on 700 000 eurot ning turvatestimise, tootestamise ja lansseerimisjärgse toe
maksumus on 150 000 eurot. IT-lahenduse iga-aastased halduskulud on 50 000 eurot aastas.
Seoses maamaksu maksjate arvu kasvuga suureneb MTA poolt saadetavate paberteavituste
hulk, mida saadetakse üle 75-aastastele klientidele. Hetkel kehtiva hinnakirja põhjal tekivad
seetõttu täiendavad kulud ligikaudu 20 000 eurot aastas, alates 2024. aastast.
80
Kättesaadav veebist: https://www.riigiteataja.ee/akt/302062020005.
89
8. Rakendusaktid
Eelnõu §-s 1 sätestatud muudatustest tulenevalt on kavandatud välja töötada uus korralise
hindamise metoodika, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama
paragrahvi punktiga 4 kavandatakse muuta keskkonnaministri 02.05.2016 määrust nr 7 „Maa-
ameti põhimäärus“, jättes sellest välja põhiülesandena maa hindaja litsentsi väljaandmise
ülesande. Samast muudatustest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse
17.01.2008 määrus nr 16 „Maa hindamise tegevuslitsentside väljaandmise kord“ ning
muudetakse Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määrust nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra
kinnitamine“.
Eelnõu §-s 2 sätestatud muudatustest tulenevalt kavandatakse muuta keskkonnaministri
14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“, kus esitatakse edaspidi maa
väärtuse kaardi andmekoosseis.
9. Seaduse jõustumine
MHS-i, MaaKatsS-i ja RLS-i muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. Viidatud
muudatuste alusel teeb Maa-amet 2022. aastal maa korralise hindamise. Selleks, et KOV-idel
oleks võimalik ka 2024. aasta maksumäärad kehtestada hiljemalt maksustamisaastale eelneva
aasta 1. juuliks, jõustuvad käesoleva eelnõu § 3 punktid 7-9 ja 15 2023. aasta 1. juunil. Teiste
seaduste muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril, et anda mõjutatud isikutele piisavalt
aega muudatustega arvestamiseks ning oma tegevuse planeerimiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, MTÜ-le Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Eesti Omanike Keskliidule, MTÜ-le Talumiskohustustega Omanike Liit,
Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turbaliidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule ning
Andmekaitse Inspektsioonile. Mitme huvirühmaga on arutelusid peetud juba eelnõu
ettevalmistamise käigus.
Ministeeriumitest kooskõlastasid eelnõu märkustega Haridus- ja Teadusministeerium,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Eelnõule esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Omanike
Keskliit, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Turbaliit, Eesti Erametsaliit,
Eesti Energia AS, Elering AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Eesti Pangaliit jt isikud. Esitatud
märkuste arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisana.
See osa märkustest, mis puudutab kõnesolevast eelnõust MaaRS eelnõusse viidud
kavandatavaid sätteid, on lisatud MaaRS eelnõu seletuskirjale.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„........”...........................” 2021. a.
90
91
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse
ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa 4
Rakendusaktide kavandid
08.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Maa korralise hindamise metoodika
Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 43 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määruses sätestatakse tehingute arvestamist välistavad tingimused, tehinguandmete
kohandamise alused, andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil, väärtust mõjutavate
tegurite arvestamise erisused, piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele,
sarnaste tunnustega maade rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika, maa
maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed ning maa maksustamishinna esitamise
täpsus.
2. peatükk
TEHINGUTE JA KINNISVARATURU ANALÜÜS
§ 2. Tehingute arvestamist välistavad tingimused
(1) Tehingute analüüsil jäetakse tehing hindamisest välja, kui:
1) tehingu liik ei ole müük;
2) tehingu üks pool on riik või kohalik omavalitsus, välja arvatud kui tehing on tehtud riigi ja
omavalitsuse enampakkumiste tulemusel;
3) tehing on tehtud sundolukorras, sealhulgas pankroti- ja täitemenetluse ning kinnisasja
avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluse korras või
kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks;
4) tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri- või muude taoliste sidemete kaudu;
5) tehingu üheks pooleks on erihuvidega isik;
6) sama objektiga on analüüsitaval perioodil tehtud hilisem müügitehing. Kui sama objekti on
samal kuupäeval müüdud mitu korda, jäetakse välja madalama hinnaga tehtud tehing.
7) esineb muu asjaolu, mis viitab sellele, et tehing ei ole toimunud vaba turu tingimustes.
(2) Hoonestamata maa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõikes 1 märgitud tingimustele tehing
hindamisest välja, kui:
1) tehinguobjekti liik ei ole kinnisasi;
2) tehinguga on müüdud mõtteline osa kinnisasjast;
3) tehing on tehtud muul kasutuseesmärgil kui katastri järgne sihtotstarbeline või kõlvikuline
kasutus;
4) sama lepinguga võõrandati hoonestatud kinnisasi või analüüsitava turusegmendiga võrreldes
erinev kinnisasi;
5) võõrandatud kinnisasi on koormatud hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud
asjaõiguse või seadusest tuleneva kitsendusega, mis eelduslikult mõjutab oluliselt kinnisasja
kasutust ja seeläbi võib olla mõjutanud ka hinda.
(3) Hoonestamata elamumaa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 märgitud
tingimustele tehing hindamisest välja, kui:
1) kinnisasi ei ole 100% elamumaa;
2) pärast tehingu toimumist on kahe aasta jooksul tehinguga seotud katastriüksus katastri
andmetel suletud ja liidetud naabermaatükiga;
3) sama tehinguga on müüdud üle kahe katastriüksuse;
4) müüdud kinnisasja pindala on väiksem kui 500 m2 või suurem kui 20 000 m2.
(4) Hoonestamata maatulundusmaa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 märgitud
tingimustele tehing hindamisest välja, kui:
1) kinnisasi ei ole 100% maatulundusmaa;
2) haritava maa ja metsamaa analüüsides kõlviku osakaal on väiksem kui 80%;
3) müüdud kinnisasja pindala on väiksem kui 2 ha.
§ 3. Tehinguandmete ajalise mõju kohandamise alused
(1) Tehingu ajalise mõju kohandamiseks analüüsitakse maakatastri tehingute andmebaasi
andmete alusel hindade muutust ajas.
§ 4. Kinnisvaraturu analüüsil kasutatavad täiendavad andmed
(1) Kinnisvaraturu analüüsil võib lisaks tehingute analüüsile kasutada:
1) riikliku statistika andmeid;
2) unikaalaadressi nõudega alade piiride andmeid ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2
tähenduses;
3) avaliku sektori tellitud uuringuid toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse kohta;
4) erialaspetsialistide eksperdiarvamusi;
5) avalikes allikates kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele ekspertidele teadaolevaid
kinnisvara pakkumishindade andmeid;
6) maa renditehingute, seal hulgas Maa-ameti avalike enampakkumiste rendihindu;
7) muid andmeid.
3. peatükk
VÄÄRTUST MÕJUTAVATE TEGURITE ARVESTAMISE ERISUSED
§ 5. Asukoha mõju
(1) Asukoha mõju arvestamiseks moodustatakse kinnisvaraturu analüüsil turupiirkonnad ning
iga maa väärtuse hindamiseks kasutatakse üksnes sama turupiirkonna lähimaid
võrdlustehinguid.
(2) Asukoha mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa
rühmast järgmisi asukoha tegureid:
1) lähimate tehingute tegur – lähima vähemalt 10 sarnase hoonestamata maa tehingu kaalutud
keskmine hind;
2) tõmbekeskuste tegur – kaugus lähimate teenuskeskusteni;
3) südalinna kauguse tegur – kaugus linna keskusesse;
4) kauguse tegur – kaugus lähima asutusüksuseni;
5) veekogu läheduse tegur – kaugus lähima veekoguni.
§ 6. Kasutuse mõju
(1) Kasutuse mõju arvestamiseks jagatakse maad sarnase kasutuse järgi rühmadesse ja
rakendatakse sarnase kasutusega maadele sarnast hindamismetoodikat.
(2) Maa sihtotstarbelist kasutamist välistavate piirangute puhul jäetakse mittekasutatav osa
pindalast väärtuse arvestusest välja.
(3) Kasutuse mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa
rühmast järgmisi tegureid:
1) toetuskõlbulikkuse tegur;
2) maakasutuspiirangute tegur.
§ 7. Taristu mõju
(1) Taristu mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa
rühmast järgmisi tegureid:
1) teega piirnevuse tegur;
2) põllumajandusvaldkonna hoonestuse tegur;
3) avaliku tee juurdepääsu tegur;
4) elektriliitumise tegur.
§ 8. Pindala mõju
(1) Pindala mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse pindala tegurit.
(2) Pindala mõju hindamiseks muude andmeanalüüsi meetodite kasutamisel rakendatakse
pindala kohanduse tegureid.
§ 9. Maa kvaliteedi mõju
(1) Maa kvaliteedi mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt
maa rühmast järgmisi tegureid:
1) reaalboniteet;
2) liigniiskuse tegur;
3) kasvukohatüübi tegur;
4) maaparandussüsteemide tegur.
§ 10. Ehitusõiguse mõju
(1) Ehitusõiguse mõju arvestatakse lisaks paragrahvides 5-9 nimetatud mõjudele järgmistes
asukohtades:
1) Tallinnas: /Loetelu linnaosade ja asumite kaupa/
2) Tartus: /Loetelu linnaosade ja asumite kaupa/
(2) Ehitusõiguse mõju mõõdetakse realiseeritud ehitusõiguse mahuga ehitisregistri andmetel ja
lubatud ehitusõiguse mahuna detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmetel.
4. peatükk
RÜHMAD JA ANDMEANALÜÜSI METOODIKA
§ 11. Maatulundusmaa
(1) Rühma kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Rühma analüüsitakse
kõlvikute kaupa.
(2) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste haritava maa kõlvikute andmeanalüüsi
metoodikana kasutatakse regressioonanalüüsi, mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate
tegurite mõju:
1) lähimate tehingute tegur;
2) kauguse tegur;
3) reaalboniteet;
4) liigniiskuse tegur;
5) toetuskõlbulikkuse tegur;
6) pindala tegur;
7) teega piirnevuse tegur;
8) maakasutuspiirangute tegur;
8) põllumajandusvaldkonna hoonestuse tegur.
9)…
(3) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste loodusliku rohumaa kõlvikute
andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse haritava maa andmeanalüüsi metoodikat, millega
leitud tulemust kohandatakse koefitsiendiga 0,5.
(4) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste metsamaa kõlvikute andmeanalüüsi
metoodikana kasutatakse …., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju:
1) …
(5) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste õuemaa kõlvikutele rakendatakse käesoleva
määruse paragrahvis 12 sätestatud metoodikat.
(6) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste muu maa kõlvikutele rakendatakse
käesoleva määruse paragrahvis 15 sätestatud metoodikat.
§ 12. Elamumaa
(1) Rühma kuuluvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.
(2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse regressioonanalüüsi, mis analüüsib järgmiste
väärtust mõjutavate tegurite mõju:
1) lähimate tehingute tegur;
2) tõmbekeskuste tegur;
3) südalinna kauguse tegur;
4) veekogu läheduse tegur;
5) maakasutuspiirangute tegur;
6) avaliku tee juurdepääsu tegur;
7) elektriliitumise tegur;
8) pindala tegur.
9) …
§ 13. Ärimaa
(1) Rühma kuuluvad ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.
(2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse …
§ 14. Tootmismaa
(1) Rühma kuuluvad tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.
(2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse…
§ 15. Eriotstarbelised maad
(1) Rühma kuuluvad kõik §-des 11-14 nimetamata sihtotstarbega katastriüksused.
(2) Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse….,
mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju:
1)…;
(3) Turbatööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana
kasutatakse…., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju:
1)…;
(4) Mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse ….,
mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju:
1)…;
5. peatükk
MAA MAKSUSTAMISHINNA ESITAMINE
§ 16. Maa maksustamishinna esitamise täpsus
Maa maksustamishind esitatakse 10 euro täpsusega, kusjuures summa alates 5 eurost
ümardatakse järgmise kümneni.
§ 17. Maa maksustamishinna arvutuskäigu esitamine
Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse väärtust mõjutavad tegurid ja nende mõju
suurus.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa 4
Rakendusaktide kavandid
08.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30
„Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 132 lõike 3 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3,
§ 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel.“;
2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „objektide“ lauseosaga „, maa väärtuse“;
3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Maa väärtuse andmebaas sisaldab:
1) katastriüksuse ja selle kasutuse kohta järgmisi andmeid:
– maa maksustamishind;
– katastritunnus;
– koha-aadress;
– sihtotstarve;
– andmed hoonestatuse kohta, sh olemasoleva, ehitatava või kavandatava ehitise pindala;
– maa kavandatav sihtotstarve;
– sihtotstarbe protsent;
– pindala;
– kõlvikute pindalad;
2) müügitehingute kohta järgmisi andmeid:
– tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber);
– tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus);
– tehinguobjekti katastritunnus(-ed);
– tehinguobjekti omandiosa suurus;
– tehinguobjekti pindala ja kõlvikud;
– tehinguobjekti sihtotstarve;
– andmed hoonestatuse kohta;
– andmed koormatiste olemasolu kohta;
– tehingu sooritamise kuupäev;
– tehinguhind;
– andmed tehinguosaliste kohta (isiku liik, tehinguosaliste arv);
3) järgmiste objektide asukoha andmeid:
– elektriliin;
– alajaam;
– ehituskeeluvöönd;
– veetrass;
– asfalttee;
– meri;
– avalik tee;
– jõgi;
– järv;
– põllumassiiv;
– südalinn.
4) järgmisi statistilisi andmeid:
– palgatase;
– rahvastiku tihedus;
– sisemajanduse koguprodukt;
– kõrgharidusega inimeste osakaal;
– töötuse määr;
5) muid andmeid, sh järgmisi andmeid:
– mulla liik;
– metsa kasvukoha tüüp.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa 4
Rakendusaktide kavandid
08.04.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74
„Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise
ja selle käigus maa erastamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 351 lõike 11 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruses nr 74 „Maareformi käigus riigimaale
hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „erastamise otsustamise ajal kehtiv“ sõnadega
„2001. aasta“;
2) paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 asendatakse number „5“ numbriga „3“;
3) paragrahvi 11 lõike 3 punktides 2 ja 3 asendatakse number „4“ numbriga „3“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse
ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa 3
08.04.2021
Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise
esitaja arvestamise põhjus
Maaeluminist Paragrahvi 42 lõike 1 punkti 2 kohaselt võetakse korralisel Antud selgitus. Maa korralise hindamise käigus paikvaatlusi ei
eerium maa hindamisel aluseks maa omadusi kirjeldavad andmed. tehta ja hindamine toimub maakatastris ning teistes riigi
Paragrahvi 43 lõike 2 kohaselt on maa väärtust mõjutavad registrites olevate andmete alusel. Hindamistulemuse õigsus
tegurid selle asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, sõltub sellest, kas andmed registrites on õiged. Kui andmetes
ehitusõigus ja muud tegurid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt selguvad vead, siis tuleb need ära parandada andmete algallikas.
ei tehta korralisel hindamisel paikvaatlusi. Paragrahvi 44 lõike Kui andmete korrastamiseks on vaja teha paikvaatlusi, siis neid
2 kohaselt on maa maksustamishinna arvutuskäiguga tehakse. Maa korralise hindamise tulemusena paraneb
võimalik tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada kõigil eelduslikult ka riigi registrite andmete kvaliteet muutes andmed
isikutel. Vaadeldes nimetatud sätteid kogumis, siis eelnõust ja tegelikkusele vastavaks. Maa korraline hindamine on
seletuskirjas toodud selgitustest ei selgu, millised tegevused masshindamine, mille käigus hinnatakse ära ca 750000
järgnevad, kui esitatud arvamuse tõttu on vajalik läbi viia katastriüksust. Masshindamisel rakendatakse ühtset metoodikat,
ulatuslikumad toimingud, sealhulgas ka võimalik paikvaatlus. erisuste tegemine ei ole võimalik.
Oleme arvamusel, et maa kvaliteeti ja muid mõjutavaid
tegureid ei ole olemasolevate andmekogude põhjal alati
võimalik üheselt hinnata ning seetõttu võib siiski osutuda
vajalikuks ka paikvaatlus.
Maaeluminist Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse maa hindamise seadust §- Antud selgitus. Taristul ongi lai tähendus ja seaduse tasemel on
eerium dega 41–44. Teeme ettepaneku maa hindamise seaduse § 43 selline üldistusaste kohane. Kuna taristu olemasolu või
lõike 2 kohta eelnõu seletuskirjas täpsustada, millist taristut puudumine on kinnisvaraturul oluline väärtust mõjutav tegur,
täpsemalt eelnõuga silmas peetakse, kuna nimetatud terminil tuleb sellega hindamisel arvestada. Seaduse tasemel on väärtust
on väga lai tähendus. mõjutavad tegurid esitatud suure üldistasemega, need
täpsustatakse määrusega kinnitatavas metoodikas ja
turusegmendi kohta. Erinevatel vara liikidel on erinevad väärtust
mõjutavad tegurid, samuti on erinevate tegurite mõju väärtusele
erinev. Näiteks on oluliseks taristu teguriks tehnovõrkudega
liitumisvõimalus, mis on oluline elamumaal, äri- ja tootmismaal,
kuid mitte haritaval maal. Teine oluline taristu tegur on
juurdepääsutee olemasolu, mis peaks olema oluline kõikidel vara
liikidel, kuid näiteks metsamaa puhul ei näita analüüsid selle
olulist mõju tehinguhindadele.
Maaeluminist Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse maakatastriseadust §-ga Arvestatud. Eelnõud täpsustatud.
eerium 132, mille lõike 2 kohaselt esitatakse maa väärtuse kaardil ka
maa maksustamishinna kujunemine. Maaeluministeeriumile
jäi selgusetuks, kuidas saab kaardil hinna kujunemist
kajastada, mistõttu teeme ettepaneku kaaluda sõnastada säte
järgmiselt:
„(2) Maa väärtuse kaardil esitatakse maa maksustamishind
ning andmed selle kujunemise kohta.“.
Maaeluminist Peame 1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud maamaksuseaduses Mittearvestatud. Maksusoodustust oleks teoreetiliselt võimalik
eerium tehtud muudatust veekaitsevööndile kehtestatud kehtestada lähtuvalt maaparandussüsteemide ruumiandmetest,
maamaksusoodustuse kohta igati asjakohaseks. Samas teeme kuid maamaksusoodustuse kasutamise võimalust ei ole
ettepaneku rakendada sama suurt soodustust ka praktiliselt võimalik panna sõltuma sellest, kas kulutusi tegeliku
vooluveekogude, mille kohta on kehtestatud veekaitsevöönd, kantakse. Seetõttu tundub ebatõenäoline, et maksusoodustus
alusele maa-alale. Arvestada tuleb, et lisaks veekaitsevööndis oleks kõige efektiivsem viis motiveerida maaomanikke
majandustegevuse piirangutele tuleb omanikel nii vee- kui maaparandussüsteemiga seotud kulutusi tegema. Tõenäoliselt
maaparandusseaduse alusel tagada vooluveekogude oleks tulemuslikum suunata samaväärne ressurss pigem
nõuetekohane toimimine (maandada üleujutuste riski, vältida toetustesse või muudesse sihitud meetmetesse. Soodustuse
maa soostumist, tagada eesvoolude vastavus nõuetele). andmise vajadus on seetõttu piisavalt põhjendamata. Üksnes see,
et maaomanikul on kohustus tagada veekogu nõuetekohane
toimimine, ei saa olla maksusoodustuse saamise aluseks. Iga
kohustuse eest, mida peab maksumaksja täitma, ei ole võimalik
anda maksusoodustust. Vastasel juhul kaotaksid kehtestatud
maksud oma mõtte. Tavaliselt saab maaparandussüsteemist kasu
ka maaomanik, kelle maal maaparandussüsteem asub. Kui
turuanalüüsi käigus selgub, et maakasutuspiirang mõjutab ka maa
väärtust, kajastub see maa maksustamishinnas. St kui maa väärtus
on piirangu tõttu madalam, kajastub see ka madalamas
maamaksus.
Maaeluminist Palume parema arusaadavuse ja ülevaatlikkuse huvides Arvestatud. Antud selgitus. Hoonestusõiguste ja
eerium täiendada eelnõu seletuskirja leheküljel 8 esitatud tabelis 2 kasutusvaldustega koormatud kinnisasjade ja maavara
toodud õigusaktides sätestatud maa maksustamishinnaga kaevandamiseks rendile antud kinnisasjade kasutustasud on
seotud toodud seletuskirja punkti 7.2 tabelis. Seda on täiendatud ka
kasutustasu näitajaid pindalaliste väärtustega ja tuua välja pindalaliste väärtustega. Need annavad lepingute mahtudest
selle osakaalud era- ja riigiomandi ning kogu Eesti maafondi adekvaatse ülevaate. Era- ja riigiomandi osakaale ei ole tabelis
kohta. Eelkõige lepingute arvule tuginemine võib anda välja toodud, sest kõik tabelis olevad maad on riigi omandis.
olukorrast liialt ühekülgse pildi. Kuna eelnõu puudutab kõiki Ainsaks erandiks on tabelirida "Tasu tehnovõrgu ja -rajatise
maaomanikke, siis peaks eelnõu seletuskirjas olema ülevaatlik talumise eest". Seaduse kohaselt ei ole riigil kinnisasja
tabel kogu Eesti maafondi kohta. Palume eelnõu seletuskirja omanikuna õigust talumistasu nõuda, mistõttu riigi omandis
vastavate andmetega täiendada. olevaid kinnisasju seal hõlmatud ei ole. Kokku on Eestis
registreeritud umbes 750 000 katastriüksust. Maa jagunemist
sihtotstarvete kaupa ja eraomandi osakaalu käsitlev tabel lisatud
seletuskirja punkti 6.9.1.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 9 on toodud, et turul tegutsevad Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Eelnõu seletuskirjas on
eerium eksperdid ei ole täheldanud, et tasumäärad erineksid märgitud, et turul tegutsevad eksperdid ei ole täheldanud, et
kasutusotstarvete kaupa, selline tasude diferentseerimine ei tasumäärad erineksid kasutusotstarvete kaupa ja senine tasude
ole õiglane kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maa diferentseerimine ei ole õiglane kõrgema väärtusega
kasutajate suhtes. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, sihtotstarvetega maa kasutajate suhtes. Kõrgema väärtusega
mida on mõeldud kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maade sihtotstarbed antud juhul on ärimaa ja tootmismaa (maareformiga
puhul. seotud õiguslikus regulatsioonis on neil tasu hetkel vastavalt 5%
ja 4% maksustamishinnast).
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 16 on selgitatud, et haritaval Antud selgitus. Hoonestamata maaturu kontekstis aktiivsemad
eerium maal tehakse aastas 2800 tehingut ja neist umbes pooled on turusegmendid on elamumaa ja haritav maa. Hindamisel ei
sellised, mis sobivad võrdlustehinguna arvestamiseks. tugineta vaid ühe aasta tehingutele ja analüüsitavaks perioodiks
Arvestades maatulundusmaa suurt pindala, kahtleme, kas see valitakse ajavahemik, mille andmestik on piisav ja usaldusväärne
on statistiliselt usaldusväärne ja piisav kogum andmaks (haritava maa puhul eeldatavalt 5 aastat). Perioodi pikkus sõltub
hinnangu maatulundusmaa väärtuse kohta. turu aktiivsusest: mida aktiivsem turg, seda lühem periood ja
vastupidi. Haritava maa tehingute hinnatase on siiski suhteliselt
ühtlane võrreldes teiste turusegmentidega, näiteks elamumaaga,
mille osas asukohast jm teguritest tulenevalt võivad väärtused
erineda mitmetes kordades. Metoodika väljatöötamisse on
kaasatud statistika valdkonna eksperdid, kes aitavad jõuda
statistiliselt usaldusväärse metoodikani. Esialgsed analüüsid
näitavad, et haritava maa turg on piisavalt aktiivne, et välja
töötada eraldi haritava maa hindamise mudel.
Maaeluminist Seletuskirja leheküljel 17 on toodud, et tehingut ei kasutata Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Eelnõule lisatud maa
eerium võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on korralise hindamise metoodika rakendusakti § 2 annab esialgse
omavahel seotud sugulus-, äri jms sidemete kaudu. Palume ülevaate, millised tehingud analüüsidest välistatakse. Ülevaade
seletuskirjas selgitada, kui palju selliseid tehinguid on ning tugineb suuremas osas rahvusvahelisele praktikale ja Eesti vara
missuguse metoodika ja info alusel otsustatakse, et tegemist hindamise standardis EVS 875-11:2020 esitatud käsitlusele,
on turupõhist hinda moonutavate tehingutega. milliseid tehinguid tavaliselt võrdlustehingutena hindamisel ei
kasutata. Muuhulgas ei kasutata võrdlustehingutena tehinguid,
mille puhul tehingu osapooled on omavahel seotud sugulus-, äri
jms sidemete kaudu. Selliste tehingute eristamiseks saame infot
notaritelt, samuti kinnistusregistrist. Ärilist seotust on teatud
ulatuses võimalik tuvastada äriregistrist, kui osapooltel on sama
juhatus, osanikud või paiknevad osapooled äriregistri järgi samal
aadressil. Seotud osapoolte tehingud paistavad tihtipeale välja ka
statistilises analüüsis, kuna enamasti on sellistel tehingutel eristuv
hind. Selleks, et saada usaldusväärne hindamistulemus on
andmete puhastamisel väga oluline roll, esialgsete analüüside
põhjal läheb puhastamise käigus välja ca 40-50% tehingutest. See
on ka üks põhjus, miks masshindamisel kasutatakse pikemat
valimi analüüsiperioodi. Kriteeriumid tehingute välistamiseks
täpsustuvad metoodika väljatöötamise käigus.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 26 on toodud, et maa kvaliteedi Antud selgitus. Maa korralise hindamise metoodika
eerium kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad väljatöötamise käigus on Maa-amet haritava maa tehingute
andmed. Seletuskirjas on selgitatud, et hindamise juures analüüsides kasutanud Põllumajandusuuringute Keskuse
kasutatakse mullastiku andmestikku. Palume maa kvaliteedi põllumassiivide reaalboniteetide kihti. Eesti digitaliseeritud
hindamise jaoks kindlasti kaasata Põllumajandusuuringute mullastiku kaardil on hetkel kajastatud vaid perspektiivboniteet,
Keskuse (edaspidi PMK) mullaeksperte ja lisaks ajakohastada tulevikus oleks mõistlik reaalboniteedi andmestik kanda
mullastiku kaardistiku andmed regulaarselt, töötades välja mullastiku kaardile. Põllumajandusuuringute Keskusel, kes teeb
selleks vastav metoodika ja andmevahetus pädevate tihedat koostööd ka Eesti Maaülikooliga, on parim pädevus Eestis
asutustega (Keskkonnaagentuur, PMK). mulla ja viljakuse andmestiku osas ja Maa-amet on kaasanud nad
põllumajandusmaade hindamise metoodika väljatöötamise
protsessi. Keskkonnaagentuuriga on Maa-amet koostööd teinud
väärtuselt sarnaste metsa kasvukohatüüpide eristamisel, plaanis
on koostööd jätkata.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 29 on viidatud OECD raportile, Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.
eerium mille kohaselt Eestile soovitatakse varamaksu osakaalu
suurendamist. Palume see väide üle kontrollida ja vajadusel
parandada, sest leiame, et OECD soovitus oli seotud eelkõige
elamukinnisvara varamaksu suurendamisega: „Introduce a
recurrent tax on the ownership of residential real estate.
Reduce labour and consumption taxes. Extending the real
estate tax base to residential real estate and higher
environmental taxes and fees could partly finance long-term
spending needs on infrastructure, health and social security
and would provide room for cuts in labour and consumption
taxes.“.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 30 toodud joonisel 2 peaks meie Arvestatud. Seletuskirja joonist on täiendatud üldise
eerium arvates varamaksu osakaalude kõrval olema toodud ka tegelik maksukoormuse andmetega.
üldine maksukoormus, et andmeid oleks võimalik omavahel
võrrelda ja et oleks arusaadav, kuhu Eesti varamaksude
seisukohast sellises riikide võrdluses asetub.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 31 toodud joonisest 3 jääb meile Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Varamaksude osakaal
eerium arusaamatuks, kas tasakaalu määra leidmisel on arvestatud ka kõigist maksudest ja (maa)maksu osakaal SKP-st on erinevad
maa sihtotstarbe jaotust kohalikus omavalitsuses, näiteks statistilised näitajad.
maatulundusmaa osatähtsust. Enamat selgitust vajab
seletuskirja leheküljel 31 toodud lõik „Kui võtta lähtekohaks,
et maamaksu koormus SKP-s võiks suureneda 2000. aasta
tasemele ehk 0,39%-le (punased punktid joonisel), suureneks
KOV-ide kaalutud keskmine tasakaalumäär 0,52%-le ja
maamaksu kogulaekumine oleks 100 mln aastas.“, kui Eestis
on 2000. aastal varamaksu koormus olnud 1,25% ja 2018.
aastaks langenud 0,68%-le.
Maaeluminist Mõistame, et eesmärgiks ei ole põllumajandust Arvestatud osaliselt. Eelnõus on võetud eesmärk, et
eerium metsamajandusele eelistada (eelnõu seletuskirja lk 33), kuid põllupidamist ei eelistata metsa omamisele ja seetõttu ei ole
leiame, et arvesse tuleb võtta ka maamaksu osatähtsust maksustamisel põhjust maatulundusmaa sihtotstarbe hulgas tuua
kogukuludes. Palume lisada seletuskirja näiteid, kui suure osa lisaks õuemaale (millel asub elamu) eraldi välja veel mõnda
kogukuludest moodustab maamaks põllumajandustootmises kõlvikut. Nii põllu kui metsa puhul on maa peamine nn
ja metsamajandamises. Teeme ettepaneku, et kohaliku tootmissisend ja maakasutuse eesmärk on teenida tulu. Haritava
omavalitsuse üksusele jäetaks võimalus kehtestada maa või loodusliku rohumaa kõlvik võib muutuda looduslike
maatulundusmaal erinevaid maksumäärasid tingimuste tõttu metsamaaks (kõik maad ei vasta väärtusliku
põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks põllumajandusmaa kriteeriumitele). Sellisel juhul ei oleks
(vahemikus 0,1–0,5%). Maa hindamisel ei võrrelda samuti maaomanikule arusaadav, kui maksustamise mõttes liiguks maa
tehinguid, millesse on kaasatud tehingud nii metsa- kui teise, kõrgema maksumäära alla. Seletuskirja on täiendatud
põllumajandusmaaga, vaid seda tehakse eraldi. Samuti juhime maamaksu ja rendi suuruse analüüsiga põllumajandustootja
tähelepanu, et samal leheküljel toodud näide haritava maa või vahetarbimises. Maamaksu osakaal on 0,23% ja isegi kui maade
loodusliku rohumaa kõlviku muutumisest metsamaaks ei ole hindamise ning uute maksumäärade juures see tõuseb, ei hakkaks
kooskõlas ei ühise põllumajanduspoliitikaga ega väärtusliku maksukoormus eeldatavasti ületama ca 2012-2014. a perioodil
põllumajandusmaa eelnõuga, mille kohaselt ei tohi väärtuslik juba olnud maksukoormust. Ei ole põhjust arvata, et KOVid
põllumajandusmaa ei looduslikul põhjusel ega inimtegevuse kehtestaksid kohe maksimaalsed maksumäärad.
tulemusel metsastuda.
Maaeluminist Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi Mittearvestatud. Põllumajandusmaa rentimine on toimunud
eerium eesmärgiga suurendada omavalitsuse eelarvelist iseseisvust, turutingimustel alates maade hindamisest 2001. aastast, mis
samas on maamaksu kui kohaliku omavalitsuse tulubaasi tähendab, et põllumaade muudest maadest kiirema kallinemise
puhul kaitsemeetmetega piiratud hüppeline maksutõus. Seega tõttu on rendimaksete osakaal põllumajandusettevõtte
omavalitsuste maamaksusust laekuv tulu suureneb sarnaselt vahetarbimises pidevalt kasvanud. Kui käivituks stsenaarium, et
maaomanike maksutõusuga ehk aastas 10%, kolme aastaga KOVid hakkaksid maatulundusmaa maksumäärasid suurendama,
33% ja viie aastaga 61%, juhul kui rakendatakse võimalikku survestaks see rendihindade kasvu. Samas maamaks per 1 ha on
maksimummäära (juhtuminäide 1). Eeldame, et kohaliku ca 10 korda väiksem kui 1 ha rendihind.
omavalitsuse teiste tuluallikate (näiteks üksikisiku tulumaksu Kui võtta aluseks 2000. aasta ja võrrelda seda 2019. aastaga, on
osa või tasandusfondist rahastamine) jaotusskeeme ei põllumajandussektori lisandväärtus kahekordistunud ja perioodi
planeerita muuta, viidates maamaksu tõusuga seotud aastane keskmine kasv on 8%-i. Seega võimalik 10%-e
tuluallika suurenemise võimalusele. Palume välja tuua, et maamaksu kasv oluliselt suurenenud lisandväärtuse juures ei
mõju põllumajandusmaa turule on seevastu väga suur, oleks sektorile üle jõu käiv. Lisaks peab arvestama sellega, et
avaldudes läbi maamaksu suurenemise otseselt või kaudselt KOVid ei kehtesta tõenäoliselt maksumäärasid maksimaalses
rendimaksete suurenemises ning see võib viia maaomanike lubatud määras ja olulist maksutõusu enamikel
soovini oma maad müüa. See omakorda võib viia põllumajandustootjatele ei saa olema. Ka 2020. a KOVide
maatulundusmaa veelgi suurema koondumiseni suurte maamaksu määrad ei näita et KOVid reeglina rakendaksid
ettevõtete omandisse, kuna väiksematel maksimaalseid määrasid haritavale maale.
põllumajandustootjatel puudub tihtipeale vajalik ressurss 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures jõuaks maamaks
ostutehingus osaleda. Nõustume, et kaitsemehhanism on hea vastavusse maa turuväärtusega 40 aasta pärast juhul, kui maa
leevendus hüppelise hinnatõusu vastu, samas on aastas 10%- turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks. Seega ei ole ka 5%
ne hinnatõus ikkagi murettekitav, eriti isikutele, kelle suuruse maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel tagatud õiglane
majandustegevus sõltub üksnes maakasutusest. Maks ei tohi maksustamine. Kuna üldjuhul on maa väärtus tõusnud igal pool
turuosaliste olukorda olulisel määral mõjutada. Eelnõuga üle Eesti, siis ei ole põllumajandusmaa omanikud ainsad, kellel
kavandatud muudatused toovad kaasa põllumajandustootjate maamaks tõuseb. Tehes erandi põllumajandusmaa omanikele,
kulude suuremise, mis halvendab erineva suurusega tuleks seda teha ka teiste maa sihtotstarvete suhtes.
põllumajandustootjate võimekust teha investeeringuid oma
ettevõtte arenguks, sealhulgas tehnoloogiate ja seadmete
kaasajastamiseks, et olla keskkonnahoidlikum ning toota
kõrgema lisandväärtusega tooteid: seega leiame, et muudatus
suurendab põllumajandustootjate sissetulekute riske. Teeme
ettepaneku veelkord kaaluda erinevaid kaitsemehhanismide
alternatiive: 1) maamaksu tõus ei oleks suurem kui aastane
(või kahekordne) elukalliduseindeks; 2) maamaksu tõus
piirduks poolega (5%) praegu väljapakutud kaitsemehhanismi
määrast; 3) kaitsemehhanism rakenduks alanevalt, ehk näiteks
alguses 10%, hiljem 5%, kuna osatähtsus 10% on rahalises
vääringus kogu aeg aina suurem ja mõju ulatuslikum.
Hinnatõus koos leevendusmeetmega ei tohi tekitada liigset
ebakindlust põllumajandustootja majandustegevusega
jätkamisel. Isikutel, kes rendivad põllumajandusmaad suures
ulatuses (keskmine rendipind 65%) on eeldatav mõju suurem,
avaldudes nii maamaksu (omandis oleva maa puhul) kui ka
rendihinna (renditavate maade puhul) tõusus. Kokkuvõttes on
maamaksu mõju laiem, kuna see avaldub ka
põllumajandustootjate rendimaksete suurenemises
proportsionaalselt maksustamishinna ja maamaksu tõusuga
ning muude tootmissisendite kallinemises.
Maaeluminist Teeme ettepaneku analüüsida eelnõu seletuskirjas Mittearvestatud. Antud selgitus. Korralisel hindamisel,
eerium kuivendatud põllumajandusmaa kasutamisega seotud eelkõige just haritava maa hindamisel arvestatakse ka mullastiku
kulutusi. Kuivendussüsteemid vajavad toimimiseks pidevat kvaliteeti. Teisisõnu, liigniiskete muldadega alal on maa
maaparandushoidu. Samuti on maaparandussüsteemidel maksustamishinnad madalamad ja maamaks seetõttu madalam.
tekkinud praeguseks ajaks suur rekonstrueerimise vajadus. Seetõttu ei ole põhjendatud veel eraldi maamaksusoodustuse
Sellest lähtuvalt on põllumajandustootjad kuivendatud kehtestamine. 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures
põllumajandusmaal võrreldes parasniiskel alal tegutsevate jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega 40 aasta pärast
põllumajandustootjatega selgelt ebasoodsamas olukorras. juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks. Seega ei
Maaeluministeerium on oma planeerimisdokumentides ette ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel
näinud ja eesmärgiks seadnud praegu kasutuses oleva tagatud õiglane maksustamine. Maaparandusseaduse § 49 lõike 1
põllumajandusmaa pindala säilitamise. Samas on viimastel punkti 1 kohaselt on maaparandushoid maaparandussüsteemi
aastakümnetel kuivendatud põllumajandusmaa pindala omaniku kohustus. Ettepaneku eesmärk on
pidevalt vähenenud. Mittetoimivate kuivendussüsteemidega maamaksusoodustusega ergutada omanikke
maa muutub liigniiseks ja kaotab oma väärtuse maaparandussüsteeme paremini hooldama. Kui maaomanikud ei
põllumajandusmaana, mis omakorda vähendab kohaliku järgi maaparandusseadusest tulenevaid kohustusi, siis ei ole õige
omavalitsuse tulubaasi. Arvestades olukorda, kus metsamaa neid mittetäitjaid „motiveerida“ maamaksusoodustusega. Miski
pindala suureneb, ei ole uut põllumajandusmaad reaalne ei taga seda, et soodustuse saanud isik kindlasti hakkab
juurde saada. Seega tuleb sihtotstarbeliselt kasutatava maaparandussüsteeme hooldama. Kui kuivendatud põllumaad
põllumajandusmaa pindala säilimiseks tagada ka praegusel hooletusse jäetakse, siis tuleks seda näiteks toetusega ergutada.
kuivendatud põllumajandusmaal maaparandussüsteemide Toetuse saamise tingimustes saab kohustused paika panna – kui
toimimine. Selle väljakutse üheks realiseerimisvõimaluseks maad ei hooldata, tuleb toetus tagastada. Ainult nii saaks kindel
on kompenseerida kuivendatud põllumajandusmaal olla, et maaomanikud oma kohustusi täidavad.
maaparandussüsteemidel maaparandushoiu tegemine Maamaksusoodustuse andmist ei ole võimalik panna sõltuma
tootjatele maamaksu soodustuse kaudu. PMK 2020. aasta sellest, kas maaparandusseadusest tulenevaid kohustused on
uuringu andmetel on keskmine aastane hoiukulu kuivendatud täidetud.
põllumajandusmaal 187 €/ha kohta aastas. Sellele lisandub
investeeringute kulu, mis ei kajastu maa turuväärtuses.
Arvestada tuleb, et kuivendatud põllumajandusmaa
maamaksusoodustus vähendab mõnevõrra küll kohaliku
omavalitsuse tulubaasi maamaksust, kuid samas on see üheks
eelduseks maapiirkonnas põllumajandusmaa väärtuse ja
tööhõive säilimiseks. Teeme eeltoodust tulenevalt ettepaneku
vähendada maamaksuseaduse muutmisega kuivendatud
põllumajandusmaa maamaksu määra 50%. Ettepanekut on
registrite põhjal lihtne tehniliselt rakendada, kuna kitsenduste
kaardil on maaparandussüsteemide maa-alad tuvastatavad.
Maaeluminist Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja mõjude osas täpsustada, Antud selgitus ja seletuskirja punkti 6.1. täiendatud. Maa
eerium kas ja millist mõju omavad eelnõus toodud muudatused korralisel hindamisel puudub otsene mõju kinnisvara väärtusele
regionaalsele arengule (sealhulgas linna-, maa- ja ehk maa korraline hindamine iseenesest ei tõsta ega langeta maa
rannapiirkondade võrdlused soovitavalt Eesti kaardil kohaliku väärtust, kuid peaks mõnevõrra elavdama turgu tulenevalt turu
omavalitsuse üksuste või maakondade täpsusega). Palume osapoolte informeerituse paranemisest. Hindamine annab tänu
hinnata muudatuste mõju kinnisvara tehingutele ja kinnisvara mahukale statistilisele analüüsile ülevaatliku pildi sellest, mis
väärtusele maapiirkonnas ning hinnata, kas olukord, kus tasemel on maa väärtused hindamise hetkel erinevates
katastriüksuse väärtus kasvab, omab maapiirkonnale piirkondades erinevate turusegmentide lõikes. Teadmine
positiivset või negatiivset mõju. Teisisõnu, palume hinnata, väärtustasemetest on maaomanikele oluline infoallikas ning võib
kas katastriüksuse väärtuse leidmine uue maa korralise mõnevõrra korrastada turgu selles osas, et kui on olemas
hindamise metoodika alusel vähendab või suurendab ülevaatlik info väärtustasemetest võib jääda tegemata mõni
kinnisvara väärtuse erinevusi üle Eesti. kahtlasem tehing, kus kasutatakse ära inimeste teadmatust, palju
maa väärt on.
Maaeluminist Muutuste mastaabi paremaks mõistmiseks soovitame eelnõu Antud selgitus. Mõju maamaksule on seletuskirjas pikemalt
eerium seletuskirja mõjude osas eelnõu seletuskirja punktis 6.1 selgitatud punktides 6.3 ja 6.4. Eraomandis olevate maade
sihtrühmade kohta arvulise teabe esitamist (sealhulgas renditasusid maa korraline hindamine ei puuduta, küll aga saab
füüsilisest ja juriidilisest isikust maaomanikud). Leiame ka, et ajakohast maksustamishinda edaspidi kasutada orientiirina ka
maa korralise hindamise mõju ulatus on suur, mitte keskmine. erakäibes korrutades selle tasumääraga. Kui riigimaad antakse
Eriti esimesel korral (2022. a). Samuti palume hinnata, mida täna põllumajanduslikku kasutusse, siis renditasud on ka täna
toob maamaksu tõus kaasa eraomandis olevatele maadele, turupõhised ja enampakkumisel kasutustasu alghinna määramisel
sealhulgas milliseks kujunevad renditasud. tuginetakse tehingute andmebaasi andmetele. Vabariigi Valitsuse
14.07.2016 kehtestatud määruse nr 79 § 7¹ lg 1 p 2 alusel on
põllumajandusmaa turupõhine kasutustasu 3% aastas kinnisasja
põllumajanduslikult kasutatava osa harilikust väärtusest.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja mõjude osas on seletuskirja punktis 6.5 Arvestatud. Kuna mõjutatud sihtrühm on suur, tuleb mõju lugeda
eerium hinnatud kavandatava muudatuse „maamaksumäärade oluliseks. KOV-ide volikogude poolt maksumäärade muutuste
muutuste kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta kehtestamine 6 kuud enne maksustamisaasta algust ei mõjuta
algust“ mõju majandusele ebaoluliseks. Kuna sihtrühm on majandust. Olenemata sellest, millal KOV maamaksumäärad
antud juhul suur – kõik maamaksu subjektid, tuleks hinnata kehtestab, on mõju majandusele sama suur. Majandust mõjutab
nimetatud mõju majandusele siiski oluliseks. maade korraline hindamine ja uute maamaksumäärade
kehtestamine ning seda on ka vastavates seletuskirja alapuntides
analüüsitud.
Maaeluminist Eelnõu seletuskirja mõjude osas palume punkti 6.11.1 Arvestatud. Seletuskirja punktis 6.9.1 täiendatud kulude
eerium maaomanikele avalduva mõjuna lisaks maamaksumäära analüüsiga.
vähendamisele lisada kulude suurenemine.
Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas seletuskirja punktis Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on kasutatud mõistet
eerium 6.11.2 kasutada terminit „põllumajandusmaa“. Samuti on "põllumajandusmaa". Arvutuste tegemisel on Põllumajandus-
eelnõu seletuskirja punktis 6.11.2.1 viidatud 500 ha suuruse Kaubanduskoja ettepanekul aluseks võetud 500 ha suurune
põllumaa lävendile, mis on eksitav. Eesti põllumajandustootja põllumajandusmaa, sest alates sellise suurusega maakasutusest on
mediaankeskmine maakasutus on 2019. aasta andmetel 10 ha üldjuhul tegemist suuremate põllumajandustootjatega. Mida
ja keskmine maa suurus 68 ha. Vaid 68 põllumajandustootjal rohkem on maad põllumajandustootja kasutuses, seda suurem on
umbes 14 000-st on omandis 500 ha ja enam maa kui sisendikulu. Väiketootja maksab maamaksu paarsada
põllumajanduslikku maad, ning koos rendimaadega eurot aastas ja paarkümmend eurot maamaksu tõusu aastas ei
moodustab nende maakasutus 12% kogu põllumajanduslikust tohiks probleemiks kujuneda. Ei ole alust arvata, et KOVid
maakasutusest. Sellised ettevõtted kuuluvad üldjuhul kõige hakkavad rakendama koheselt maksimaalseid määrasid.
suuremasse majandusliku suurusega põllumajandustootjate
gruppi, kelle kuludega toimetulek ehk kogutoodangu väärtuse
ja kogukulude suhe on kuni 10% võrra kõrgem kui
väiksematesse majandusliku suurusega gruppidesse
kuuluvatel ettevõtetel.
Maaeluminist Palume täpsustada eelnõu seletuskirja leheküljel 72 toodud Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.
eerium joonise 12 kirjeldust, kuna rendikulud ja maamaksukulud ei
sisaldu vahetarbimises, vaid on lisaks vahetarbimise ehk
tootmismahtudega seotud sisendite kuludele. Leiame, et
maamaksu järk-järguline (isegi mõõdukas) tõus avaldab
põllumajandustootjate tootmiskuludele keskmist mõju võttes
arvesse kaasnevaid mõjusid seoses maa maksustamishinna
hüppelise tõusuga. Teiste riikide võimalikule
varamaksutõusule viidates palume lisada vastavad näited
põllumajanduse erisusi arvesse võttes.
Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas täiendada seletuskirja Arvestatud. Seletuskirja punkti 6.11.2.2 täiendatud vastavalt
eerium punkti 6.11.2.2 kasutusvalduses oleva pinna hektarite arvuga märkusele.
ning hinnanguliselt välja ostetavate maade
lepingute rahalise mahuga ehk pikaajalise väljaostmise
võimaluse leevenduse rahaline maht kasutusvalduse lepingu
osapoolele ning mõju ettevõtjate võlakoormusele, et anda
jõudu väitele „mõju ulatus on keskmine“.
Maaeluminist Talumistasude puhul on eelnõus toodud muudatuste mõju Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
eerium meie hinnangul tõenäoliselt suurem, kuna alahinnata ei saa
tehnovõrkude talumistasude taotlejate arvu kasvu, kui tasu
suurus kasvab märkimisväärselt. Palume talumistasude mõju
veelkord hinnata.
Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas selguse huvides Mittearvestatud. Märkusest on raske aru saada. Seletuskirjas ei
eerium punkti 6.11.3.1 lisada põllumajandusmaa maamaksu 1,1 analüüsitud metsa kasvamise ajal makstava maamaksu ja metsa
kordse kasvu ja metsamaa maamaksu 2,5 kordse vähenemise majandamise kulude ning puidu realiseerimisest tulevikus
võrdlusanalüüs ning metsa majandamise näide juhul, kui ei saadava tulu vahekorda, kuna tulevikus võimalik saadav tulu
tehta lageraiet, vaid metsa majandatakse iga-aastaselt, sõltub väga paljudest maamaksu kontekstist väljuvatest teguritest.
eeldame metsaomanike ja põllumaa omanike võrdset 40 aasta peale prognooside tegemine ei ole mõistlik väga
kohtlemist. ebausaldusväärse tulemuse tõttu.
Rahandusmini Eelnõu kohaselt lähtutakse maa hindamisel edaspidi Antud selgitus. Korralise hindamise põhimõtted on sätestatud
steerium muuhulgas standardiseeria EVS 875 standarditest. Juhime seaduses. Seaduse alusel kehtestatud määruses esitatakse
tähelepanu, et standardid on dokumendid, millele puudub detailsemad metoodika erisused vastavalt maa omadustele, sh
avalik tasuta ligipääs. Kuna maa hindamise käigus tehakse kõik väärtust mõjutavad tegurid, millega hindamisel arvestatakse.
isikute omandit puudutavaid otsused (nt maa hindamise Maa korralise hindamise metoodikast arusaamine ei eelda
tulemus maksustamise alusena), on oluline, et standarditega tutvumist ning standartidel ei ole korralisel
hindamismetoodika on läbipaistev ja igaühele arusaadav. hindamisel olulist rolli. Seadusega antakse suunised hindajatele,
Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tagatakse isikutele sh Maa-ametile lähtuda hindamisel vara hindamise standarditest
kõigi hindamise kriteeriumite kohta info kättesaadavus. s.t seadus ei käsitle ainult maa korralist, vaid ka erakorralist
hindamist. Standardisari tugineb rahvusvahelistele ja Euroopa
hindamisstandarditele ja annab eesti keeles hindajatele ühtsed
juhised Eestis asuvate varade hindamiseks, muu hulgas on
standardisarjas käsitletud hindamismeetodite täpsem kirjeldus,
hindamise head tavad ja nõuded eksperthinnangu vormistamisele.
Rahandusmini Seaduse eelnõust, ega ka eelnõule lisatud määruse kavandist Arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja täiendatud näitega.
steerium kui ka kehtivast korralise hindamise määrusest ei nähtu kogu Ehitusõigusega arvestamise täpsemad põhimõtted sätestatakse
teave, mis annaks ülevaate ehitusõiguse arvestamise maa korralise hindamise metoodika rakendusaktis. Hetkel on
põhimõtete kohta. Aktiivsetes arenduspiirkondades on üheks määruse eelnõu üldsõnaline, kuna metoodika väljatöötamise osas
oluliseks maa väärtust mõjutavaks teguriks maatüki töö alles käib. Ehitusõiguse kaudu maa hindamine on aktuaalne
ehitusõigus, mistõttu omab see suurt mõju maksustamishinna kruntidel, kus turg sellega arvestab ja kus on kõige kõrgem maa
kujunemisele. Palume eelnõu seletuskirjas ja määruse eelnõu väärtus (elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundid aktiivsetes
kavandis täpsustada ehitusõiguse arvestamise põhimõtteid ja arenduspiirkondades) ning kus on piirkonna siseselt tegemist
tegevuse mõjusid puudutatud osapooltele. väga erinevate hoonestusvõimaluse ja olemasoleva hoonestusega
kruntidega. 2022. aasta maa korralisel hindamisel on
turuolukorrast ja tehnilistest võimalustest (digiteerimise
võimekusest) lähtuvalt otstarbekas arvestada ehitusõiguse mõju
ainult Tallinnas ja Tartus, sealgi vaid kesksetes kõrge väärtusega
asukohtades, eelkõige südalinnas. Pikemas perspektiivis tuleks
ehitusõigus arvesse võtta kõikides piirkondades, kus turg sellega
arvestab ja andmed on masinloetaval kujul olemas. Ehitusõigust
on vaja hindamisel käsitleda, kuna erineva võimaliku
ehitusmahuga maadel on turul erinevad väärtused. Kui
ehitusõigust kõrge maa väärtusega piirkondades eirata, on
tulemused madala täpsusega ning maksustamise kontekstis
ebaõiglased - liiga tehtaks väiksema ehitusõigusega kruntide
omanikele ja põhjendamatu eelise saaksid need, kelle kruntidel on
suur ehitusõigus.
Rahandusmini Eelnõu § 2 punkti 8 kohta tuleks seletuskirjas mainida, mida Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Ülevaate maa väärtuse
steerium peetakse silmas sellega, et maa väärtuse kaardile võib kanda andmebaasi kogutavatest andmetest annab seaduseelnõule lisatud
ka muidu andmeid maa väärtuse kohta. Seletuskirjas võiks Keskkonnaministri määruse „Katastriüksuse moodustamise
olla näiteks mitteammendav loetelu võimalike andmete kohta. kord“ rakendusakti kavand.
Rahandusmini Seletuskirjas tuleks selgitada, miks tunnistatakse eelnõu § 2 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
steerium punktiga 11 kehtetuks maakatastriseaduse § 14 lõige 2. Hetkel
seda põhjendatud ei ole.
Rahandusmini Seletuskirja mõjude analüüsis tuleks iga sihtrühma juurde Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
steerium kirjutada võimalusel arvuline sihtrühma suurus. Kui arvuliselt
ei ole võimalik sihtrühma suurust määrata, tuleks anda
ligikaudne hinnang või öelda, mis põhjusel ei ole võimalik
sihtrühma suurust arvuliselt määrata.
Rahandusmini Seletuskirja punktis 6.11 sihtrühmi analüüsides tuleks Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
steerium veenduda, et kõikide sihtrühmade mõju analüüs oleks
ühesuguse skeemi järgi analüüsitud – sihtrühm, mõju ulatus,
mõju avaldumise sagedus, ebasoovitavate mõjude risk.
Rahandusmini Seletuskirja punktide 6.1, 6.8, 6.9 ja 6.10 mõjude hindamise Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
steerium all ei ole analüüsitud ebasoovitavate mõjude riski. Seletuskirja
punktis 6.2 mõjude all tuleks analüüsida ka ebasoovitavate
mõjude riski riigiasutuste töökorraldusele.
Rahandusmini Teeme ettepaneku eelnõu § 2 punktiga 3 lisatava Arvestatud. Eelnõud muudetud.
steerium maakatastriseaduse § 6 lõike 11 punkt 3 sõnastada järgmiselt:
„3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni
järelevalvele allutatud krediidiasutused seoses tagatise
hindamisega“.
Eelnõus on punkti sõnastuse lõpuosa kohmakas. Seletuskirjas
ei ole ka täpsemalt kirjas, mida mõeldud on. Kas nõue saab
olla hindamisega seotud, st kas seda sätet tahetakse rakendada
siis, kui pangal on hindaja vastu nõue? Pigem tundub, et pank
tahab enne laenu andmist tehinguid näha, et hinnata, kas
tagatiseks pakutava kinnisvara väärtus katab laenu ära.
Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Antud selgitus. Kuna korralisel hindamisel määratakse maa
steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist: väärtus ehitisteta, saab otsese võrdlustehinguna kasutada selliseid
1. § 2 p 4 kohaselt jääb tehing kinnisvaraturu analüüsist välja tehinguid, mis on tehtud ehitisteta maadega. Ehitistega maa
mh juhul, kui tegemist on hoonestatud kinnisasjaga. Teadmata väärtus tuleneb tihti eelkõige ehitiste väärtusest ja selle maaga
täpset statistikat, võib eeldada, et tiheasustusega piirkondades tehtavates tehingutes maa väärtust eraldi ei määrata. Kuna selliste
on valdav osa kinnisasjadest hoonestatud, mistõttu valdav osa tehingute info ei võimalda tuvastada tehingu objektiks olnud maa
kinnisasjadega toimunud tehingutest jääks kinnisvaraturu väärtust, ei saa selliseid tehinguid võrdlustehinguna kasutada. Kui
analüüsist välja. Palume selgitada, mis on regulatsiooni selle tõttu mõnes asulas sobivaid võrdlustehinguid alles ei jää,
eesmärk ja taust. saab kasutada võrdlustehinguid sarnastest turupiirkondadest. Küll
aga kasutatakse hoonestatud kinnisasja tehinguid kinnisvaraturu
analüüside tegemisel ja hindamismudelite väljatöötamisel ning
kinnisvara hinnaindeksi leidmisel. Märgime, et määruse kavandis
on esialgne sõnastus, et anda ülevaade rakendusakti sisust ja
struktuurist. Rakendusakti sõnastame täpsemalt 2021. aasta II
kvartalis ja saadame eraldi kooskõlastamisele.
Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist:
2. § 4 p 1 kontekstis juhime tähelepanu, et asjakohane võib
olla ka lähtuda vastavatest planeeringutest. Toimepiirkonnad
ja keskustevõrk on määratletud kehtivates
maakonnaplaneeringutes (leitavad
https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud), mida
täpsustatakse koostatavate üldplaneeringutega. Palume
vastavalt täiendada ka seletuskirja.
Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Mittearvestatud. Suurem osa viidatud andmetest on juba
steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist: avalikud. Eraldi kõigi andmete avalikustamise kohustuse
3. Teeme ettepaneku kohustuse seadmiseks kõigi §-s 4 sätestamine ei ole põhjendatud, sest 1) AvTS-ist tulenevad
loetletud kinnisvaraturu analüüsil kasutatavate täiendavate avalikustamise alused ja piirangud kehtivad ka hindamisel
andmete avalikustamiseks ja vastava kohustuse seadmiseks kasutatud andmete suhtes 2) osades ekspertarvamustes on
määruses. isikuandmeid, mida ei peaks avalikustama; 3) eksperdid annavad
(metoodika töögruppides jms) oma arvamusi mh ka suuliselt ja
selliseid arvamusi on keeruline aktiivselt avalikustada. See
eeldaks kõikide töörühma arutelude detailset protokollimist, mis
ei tundu halduskoormust silmas pidades mõistlik.
Majandus- ja 1. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju Osaliselt arvestatud. Maamaksu määrade langetamine ning
Kommunikats osas avalikku raudteed majandavatele ettevõtjatele. kasutustasu määra langetamine vähendavad oluliselt korralise
iooniministeer hindamise mõju nimetatud kuludele. Kuna esialgne analüüs
ium Selgitus: AS Eesti Raudtee on teinud arvestused seaduse näitab, et transpordimaade väärtus on tõusnud keskmisest
eelnõu kohta ja sellest lähtub, et uue korra alusel kasvavad oluliselt vähem, ei näita prognoosid märkuses nimetatud kulude
oluliselt AS Eesti Raudtee kulud, mis on vajalik riigieelarvest kasvu.
hüvitada. Raudteeseaduse § 73 lõike 5 alusel peab riik tagama,
et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava Eelnõuga on tõstetud minimaalse talumistasu piiri 5 euroni.
raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad
raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust
majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute
poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud
viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Kuna AS Eesti
Raudtee kulud on viimase 5-6 aasta jooksul pidevalt ületanud
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja muu
majandustegevuse kasumi arvelt saadud tulusid (2020. aastal
nt 17 miljoni euro võrra), siis tuleb iga täiendav
maksukohustus ka riigil vastavalt raudteeseadusele
kompenseerida.
Sarnane olukord on ka Edelaraudtee ASi puhul. Kuigi seal riik
otsetoetust ei anna, sest Edelaraudtee AS majandab ennast ära
raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest, tuleb suurenev summa
kompenseerida riigil läbi avaliku teenindamise lepingu
makstava toetuse, sest kõik täiendavad kulud lülitatakse
raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse, mida maksab AS Eesti
Liinirongid. Seega tuleb vastav summa ette näha ASile Eesti
Liinirongid makstavas avaliku liiniveo toetuses.
Eestis on ehitamisel ka mitu uut raudteelõiku. Rail Balticu ja
Haapsalu raudtee lisandumisel tuleb ka nende eest hakata
maksma maamaksu ja hoonestusõiguse tasusid, samas kui
tegemist on avalike 2 (7)
raudteedega, mida saavad sarnaselt teedele aja ja kasutustasu
poolest diskrimineerimata kasutada kõik, kes seda soovivad.
Meie ettepanek on eelnõud muuta, nii et avaliku raudteed
majandavate ettevõtjate poolt makstavad tasud kindlasti ei
tõuseks. Seetõttu toetame AS Eesti Raudtee ettepanekut
vähendada hoonestusõiguse aastatasu planeeritud
protsendimäära või selle tasu arvestamise aluseid ja kohaldada
avaliku raudtee aluste maade maamaksu osas vabastust
sarnaselt teedele, sõnastades eelnõu paragrahvi 3 punkti 5
järgmiselt:
„11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud
eratee teemaalt ning avalikuks kasutamiseks määratud raudtee
raudteemaalt“;
Hoonestusõiguse aastatasu suurenemisel ja maamaksu
jätkuval rakendamisel raudteemaale tuleb seletuskirjas mõjud
kogu raudteesektorile kindlasti välja tuua ja näha ette RES-is
vastav rahastamine.
Täiendavalt toome välja, et asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse alusel ei maksta katastriüksuse kohta talumistasu, kui
see on väiksem kui 1 euro. Talumistasu tõus suurendab
oluliselt nende võimalike taotluste arvu, mis jäid kehtiva korra
alusel alla 1 euro, kuid on edaspidi 1 eurost mõnevõrra
suuremad. Teeme ettepaneku tõsta eelpool toodud 1 euro piiri
3–5 euroni kooskõlas talumistasu tõusuga, et ära hoida oluline
administreerimis- ja tehingukulude kasv.
Majandus- ja 2. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju Antud selgitus. Eelnõu näeb juba praegu ette meetmed mõju
Kommunikats osas energia taristuettevõtetele piiramiseks. Eelkõige vähendab maa korralise hindamise mõju
iooniministeer Eelnõuga kavandatav maa väärtuse tõus sellisel kujul võib võrgutasudele eelnõuga kavandatav muudatus, millega
ium endaga kaasa tuua võrgutasude tõusu olulisel määral (nt elektri langetatakse talumistasu määra üle kahe korra , st 7,5%-lt 3,5%-
ülekandetasu puhul kuni 6%). Võrgutasude tõus mõjutab kõiki le. Lisaks rakendatakse MKM-i ettepanekul ka 3-aastast
tarbijaid. Seetõttu on eelnõud vaja muuta nii, et maksimaalselt üleminekuperioodi. Samuti piirab ettevõtjate kulude tõusu
vältida kaasnevat võrgutasude tõusu. riigimaa kasutustasu määrade langetamine, maksimaalsete
Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on talumistasu 7,5% maa maamaksumäärade langetamine ja maamaksu tõusu aastase
maksustamishinnast ning sisaldab 5% omandipiirangu hüvitist ja piirmäära kehtestamine.
2,5% maamaksu hüvitist. Kehtivate maa väärtuste korral, kui
näiteks kõik õigustatud maaomanikud esitaksid taotluse, oleks
elektri- ja gaasi põhivõrguettevõtja maksimaalne väljamakstav
talumistasude summa ~1,3 miljonit eurot. Tegelikud
väljamaksed on oluliselt madalamad, sest kõik õigustatud
maaomanikud talumistasude saamiseks vajalikke taotlusi ei
esita. Talumistasude kasvades suureneb suure tõenäosusega ka
huvi nende taotlemiseks.
Eelnõu kohaselt suurenevad talumistasud uue maa korralise
hindamise tulemusel keskmiselt 3-3,5 korda. See tähendaks
näiteks põhivõrguettevõtja puhul maksimaalset väljamakstavat
talumistasude summat kuni 5 mln €/a, mis omakorda tõlgenduks
kuni 6%-liseks võrgutasude tõusuks.
Majandus- ja 3. Märkus eelnõu § 5 elektrituruseaduse muutmise kohta, Arvestatud. Eelnõu muudetud. Edaspidi võetakse tasu aluseks
Kommunikats millega plaanitakse maa korralise hindamise läbiviimisega hajaasustuse tootmismaa maa keskmine väärtus, mitte kogu
iooniministeer seonduvalt muuta hoonestustasusid. tootmismaa väärtus nagu seni. Prognooside kohaselt jäävad
ium tuuleelektrijaamade hoonestustasud senisega samasse
Eelnõuga kavandatavad muudatused põhjustaksid 70%-lise suurusjärku ning pigem veidi langevad.
meretuuleparkide hoonestustasu tõusu. Meie meretuuleparkide
hoonestustasu on juba praegu kordades kõrgem meie
lähipiirkonnas paiknevatest riikidest ning selline muudatus
vähendaks selles valdkonnas Eesti konkurentsivõimet veelgi.
Seetõttu on vaja eelnõud muuta nii, et oleks tagatud, et eelnõuga
ei kaasneks hoonestustasu suurenemist meretuuleparkidele (nt
vähendades vastavalt hoonestustasu osatähtsust tootmismaa
keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast või vähendades
tuuleelektrijaama ehitusealust pindala). 3 (7)
Selgitus: Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM) valmistab
ette maa korralise hindamise, mille käigus kasvab tootmismaa
väärtus Eestis keskmiselt 4,14 korda. Sellega seonduvalt
tõusevad ka hoonestustasud. KEMi poolt esitatud eelnõust
selgub, et hoonestusloa/kasutusloa tasu kavatsetakse alandada
seitsmelt ja neljalt protsendilt kolmele protsendile.
Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral
tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses. EhS
muudatuse eelnõu kohaselt tõstetakse vette ehitamise
hoonestustasu ehitusseadustikku. Meretuuleparkide
hoonestustasu on elektrituruseaduse regulatsiooni kohaselt 7%
tootmismaa Eesti keskmisest väärtusest. EhS eelnõus antud
sättes muudatusi tehtud ei ole.
Kui tootmismaa väärtus Eestis kasvab keskmiselt 4,14 korda ja
hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral
tuuleelektrijaamaga vähendatakse 7%-lt 3%-le, siis arvestades
maa väärtuse kasvu, suureneb hoonestustasu keskmiselt 1,7
korda.
KEM märgib eelnõu seletuskirjas, et kasutustasude ühtlustamine
on vajalik mitmetel põhjustel. Esiteks on oluline, et riigi poolt
kasutusse antava maa (ja avaliku veekogu) kasutustasu
kujunemise põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised ja
läbipaistvad. Kasutustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus
aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste ühtlustamisele ning
isikute ühetaolisele kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud
tasumäärad ei põhine sageli turupõhise tasu analüüsil. Samuti ei
esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks erinevate tasumäärade
rakendamine põhjendatud.
MKMi seisukoht antud asjas on, et hoonestustasude kujunemise
põhimõtete ühetaolisus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (4%)
ja avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga
hoonestustasude (7%) ei ole põhjendatud. Meretuuleparkide
puhul võetakse hoonestustasu arvutamise aluseks avaliku
veekogu koormatav ala, mis koosneb ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa
alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks
alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa,
mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Seega on
hoonestusloaga seonduv hoonestustasu kordades kõrgem kui
kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul.
Vaatamata asjaolule, et hetkel ei ole Eestis ühelegi
meretuulepargile hoonestusluba välja antud, on siiski menetluses
mitmed meretuuleparkide hoonestusload ja näitena:
Liivi lahele planeeritava meretuulepargi ala suurus on 183 189
290 m2 , tootmismaa väärtus (mis on aluseks avaliku veekogusse
ehitamisel) hetkel 1.09 EUR/m2. Hoonestustasu kehtiva
regulatsiooni kohaselt oleks 13 977 342 EUR aastas. Kui
tootmismaa hindamise tulemusena on tootmismaa väärtus 4,14
EUR/m2 ja hoonestustasu suurus 3% tootmismaa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast, siis tõuseb hoonestustasu
aastas summani 23 961 159 eurot. See toob endaga kaasa
elektrihinnatõusu ja on ebamõistlikult koormav meretuulepargis
elektrienergiat tootvale ettevõtjale.
Seega ei saa lugeda õigeks ka eelnõus seletuskirjas välja toodut,
et „muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade
ühtlustamisega ning aitab leevendada liiga järsku tõusu“.
Eelpool märgitud hinnatõus on hoonestustasu suurus avaliku
veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ebamõistlikult
kõrge.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et „Hoonestustasu määra
langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade
hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks
on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja 4 korda kõrgemad kui
Poolas.
Hoonestustasu protsendi alandamine 7%-lt 3%-le tootmismaa
hinna suurendamisega suurendab hoonestustasu avaliku veekogu
koormamise korral tuuleelektrijaamaga ning sellega seonduvalt
4 (7)
suurenevad hoonestustasude määrad võrreldes naaberriikidega
veelgi enam. Ühtlasi vähendab hoonestustasu tõus Eesti
konkurentsivõimet selles valdkonnas meie lähipiirkonna
riikidega ja sellest tulenevalt väheneb investorite huvi
investeerida taastuvenergeetikasse kõrgete hoonestustasude
tõttu. MKMi arvates hoonestustasu kasv mõjutab otseselt
Riiklikus energia- ja kliimakavas planeeritud eesmärkide
täitmist, milleks on 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia
summaarsest lõpptarbimisest, kus alameesmärgiks taastuvatest
allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule on 40%
lõpptarbimisest aastaks 2030.
MKM ei nõustu eelnõu seletuskirjas märgitud selgitusega, et:
Eelnõu kohase hoonestustasu määra alandamine 7%-lt 3%-ni
leevendab oluliselt uue maa korralise hindamise mõju
potentsiaalsetele tuuleelektrijaamade hoonestustasudele.
Samas on eelnõu koostajad ka ise märkinud, et: Kui
hoonestustasu määra alandada ning tootmismaa keskmine
maksustamishind suureneks 4 korda, oleksid potentsiaalsed
tasud umbes 1,7 korda kõrgemad kui praegu kehtiva seaduse ja
kehtivate maksustamishindade alusel arvutatud tasud.
Eelnõus märgitakse: Lisaks sellele, et ühtegi kehtivat
hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks
tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole, leevendab maa
maksustamishinna muutumise mõju täiendavalt asjaolu, et
hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama
kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates
ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud
otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta
kümme protsenti paragrahvi § 923 lõikes 1 sätestatud
tasumäärast.
MKMi seisukoht antud asjas on, et vaatamata sellele, et hetkel ei
ole ühtegi kehtivat hoonestusluba meretuuleparkidele, on
mitmed juba pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti) menetluses.
Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada ka seda, et hoonestusloa
alusel ehitusloa väljastamisest kuni tuuleelektrijaama
kavandatud otstarbel kasutamise alguseni (elektri tootmiseni)
tuleb hoonestustasu maksta 10 % hoonestusloa summast. Kui 10
% seni kehtivast hoonestusloa tasust Liivi lahe meretuulepargi
näitel oleks 1 397 734 EUR/aastas olukorras kus arendaja ei
tooda ja arendustegevus on seotud ainult väljaminekutega, siis
eelnõu redaktsiooni arvestades tõuseb antud summa 2 396 115
euroni aastas.
Majandus- ja Sealjuures toob Transpordiamet välja, et teistel menetluse Arvestatud. Võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga
Kommunikats läbiviijatel, sealhulgas Transpordiametil võiks olla ligipääs laiendatakse eelnõuga isikute ringi, kes tehinguandmetele
iooniministeer Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetele ning vastavalt juurdepääsuõigust omavad. Sellest tulenevalt on ka
ium tuleks muuta maakatastriseaduse § 6 lõiget 11 (vt eelnõu § 2 Transpordiametil muudatuse tulemusel õigustatud huvi alusena
p 3). võimalus tehinguandmetel ligipääs saada.
Eesti Eelnõu jõustumine toob omanikele kaasa maamaksu tõusu. Mittearvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud
Omanike Selle ülemäärasust on püütud pidurdada maksumäära valitsuskabineti 16.04.2020. a otsusest, kus maamaksu aastase
Keskliit vähendamise ja iga-aastase tõusu limiteerimisega 10%-ga. tõusu piirmäärana toetati 10%. Koduomaniku jaoks on
Oleme seisukohal, et ühe riikliku maksu suurenemine aastas maksuvaba tiheasustuse alal 0,15 ha ja hajaasustuse alal 0,2 ha.
(ja mitmete järjestikuste aastate jooksul) kümnendiku võrra on Ca 24 tuhat koduomaniku tasuvad tiheasustuse alal 0,15 ha ja
ebaproportsionaalne ja ülemäärane ning kodanike seisukohalt haja-asustuse alal 2,0 ha ületava osa eest maamaksu kokku ca 1
halb maksupoliitika. Selline kümnis tuleks asendada 5% mln eurot aastas. Näiteks Nõmme 0,45 ha krundil on väljastatav
maksimaalse tõusuga (seletuskirjas näiteks on toodud ka maamaksuteatis koduomanikule 500 eurot (maamaksu tuleb
Taani analoogiline piirang). Omanikud ei ole selles süüdi, et tasuda 0,3 ha eest, sest maksuvaba on 0,15 ha). Eelnõu kohase
riik pole maid korraliselt hinnanud ja ei pea nüüd seetõttu maksimaalse elamumaa määra 0,5% juures ei ületaks 2028. a
säärase tempoga “tekkinud maksuvõlga“ tasuma. Võimalik maamaks leibkonna sissetulekutes 2012. a taset ehk 2012. a olnud
oleks maksimaalse maksutõusu lage diferentseerida sõltuvalt maksukoormust. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Taani näide
maatüki sihtotstarbest (näiteks lubada väiksemat tõusu käib olukorra kohta, kus hindamisi tehakse regulaarselt. Eestis
elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste puhul, Tallinna aga ei ole hindamist tehtud 20 aastat. 5% suuruse maamaksu tõusu
aedlinnaosade ajalooliselt suurte kruntide puhul ägavad tänagi piirmäära juures jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega
omanikud kodualuse maamaksu vabastust ületavas osas 40 aasta pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei
kohaliku omavalitsuse (kov) kehtestatud maksimaalsete tõuseks. Seega ei ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära
maksumäärade all). rakendamisel tagatud õiglane maksustamine.
Eesti MaaMS § 11 lg 5 ja 6 lubavad küll omavalitsustel Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Korteriomanikke ei
Omanike maksuvabastuse ulatust suurendada, kuid praktikas seda ei diskrimineerita, kuna korteriomandite omanikele kohaldub
Keskliit toimu. Lõike 5 osas tuleks selgemalt tõlgendusraskuste maamaksuvabastus paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud ulatuses.
vältimiseks lahti kirjutada, et kov-l on võimalik
maksuvabastuse ulatust suurendada lisaks olemasolevale
maksuvabastusele ning täpsustada, millisel juhul rakendub
siin 0,15 ha piirang. Samuti on diskrimineeriv ja
põhjendamata §11 lg 3 piirang, mille kohaselt säte ei kohaldu
korteriomandite kaasomandile.
Eesti MaaMS §4 maksuvabastuse loetelusse tuleb lisada Mittearvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud
Omanike maksuvabastus ehitismälestiste aluselt maalt ja sundvalduse valitsuskabineti 16.04.2020. a otsusest. Antud eelnõu on seotud
Keskliit alalt. Maksuvabastused peavad olema loogilised ja võrdsest maa korralisest hindamisest tingitud maamaksu muudatustega.
kohtlemisest lähtuvad. Kui avalikult kasutatava eratee ja Võimalike uute maksusoodustuste kehtestamine sellel eesmärgil
veekogu osas on maksuvabastus, siis peab see vabastus vajalik ei ole. Pakutud ettepaneku praktiline mõju maksumaksjale
kehtima ka sundvalduse alal, kuna sundvaldus seatakse oleks väga väike, sest mälestiste ümber olev kaitsevöönd on
eramaale ju üksnes avalikes huvides. Ehitismälestised on meie reeglina väikese ulatusega. Kui ehitismälestist kasutatakse
kultuuripärandi eriline väärtuslik osa, mille kasutamisel majandustegevuseks, ei ole piiratud tulu teenimise võimalus.
eksisteerivad olulised seaduslikud piirangud, millistele Maksusoodustused on mõeldud olukorraks, kus omanik ei saa
ehitistele peab olema tagatud avalik juurdepääs ja mille vara sihipäraselt kasutada. Kui ehitismälestis on samal ajal kodu,
renoveerimine on oluliselt kallim. Kuna riik ei hüvita nende saab omanik niigi maksuvabastuse. Sundvalduse eest makstava
kulude suurenemist, siis on põhjendatud avalikes huvides tasu sisse on juba arvestatud maamaksuhüvitis. Kehtestades
kaitse alla võetud ehitismälestiste aluse maa maksuvabastus. maamaksuvabastus antud maale, tuleks vähendada sundvalduse
Eriti arvestades, et pühakodade aluse maa suhtes see tasu suurust. Iga kohustuse eest, mida peab maksumaksja täitma,
soodustus eksisteerib. ei ole võimalik anda maksusoodustust. Vastasel juhul kaotaksid
kehtestatud maksud oma mõtte.
Eesti Omanike MHS §4⁴ lõike 2 kohaselt on kõigil võimalik tutvuda maa Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Maa
Keskliit maksustamishinna arvutuskäiguga ja avaldada selle kohta maksustamishinna vaidlustamist ei ole eelnõus eraldi
arvamust. Kahjuks on ebaselge, kuidas toimub maaomaniku reguleeritud, kuna praegu kehtiv seadus reguleerib eelkõige
kaasamine hindamismenetlusse, kuidas ta saab infot, et oma vaidlustamisel kautsjoni tasumist ja seda, millise perioodi jooksul
arvamust avaldada ning selline arvamusavaldamine peab saab korralise hindamise tulemusi vaidlustada. Edaspidi saab maa
olema võimalik enne maksustamishinna määramist. Samuti maksustamishinna määramist, eelkõige selle aluseks olnud
on seadusest kõrvaldatud sätted, mis puudutavad andmete õigsust ja ajakohasust vaidlustada kautsjonita. Kui
maksustamishinna vaidlustamist. Haldusmenetluse maakatastrisse kantud andmed on ebaõiged, saab nende
põhimõtted peavad olema tagatud ja maksusubjektidel peab parandamist nõuda igal ajal. Sellele menetlusele kohaldub
olema selge, kuidas neid õigeaegselt hindamisele kaasatakse, maakatastriseaduse ja haldusmenetluse seaduse regulatsioon,
kuidas nende “arvamusi” kaalutakse ja kuidas otsuseid reeglite dubleerimine MHS-is ei ole vajalik. Maa
vaidlustada. maksustamishindade kohta saab arvamust avaldada hetkest, kui
need on Maa-ameti poolt avalikustatud (avalikustamise ja
jõustumise vahele jääb vähemalt kaks kuud ehk piisav aeg
tutvumiseks) ja arvamust võib avaldada igal ajal.
Hindamismenetlusse maaomanikku ei kaasata, maa
maksustamishinna arvutamisele eelneb väga mahukas suure
hulga andmete (sh konfidentsiaalsete tehinguandmete) analüüs,
mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole
mõeldav. Maaomanikel läbi Omanike Keskliidu on võimalik
arvamusi ja ettepanekuid esitada maa korralise hindamise
metoodikat kinnitava määruse kooskõlastusringil. Korralise
hindamise ettevalmistamisfaasis on soov teavitada kõiki
maaomanikke ka, et nad vaataks üle oma maad puudutavad
riiklike registrite andmed, et vajadusel aegsasti viia sisse
parandused, kui andmetes esineb vigu. Seletuskirja on täiendatud
teavitamise ja arvamuse avaldamise viisi täpsema selgitusega.
Eesti Omanike MHS § 4³ lg 2 sätestab maa väärtust mõjutavate tegurite Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Loetelu
Keskliit loetelu lahtisena. Sellisel kujul ei ole pedagoogilisel loetelul on esitatud suletuna, maakasutuspiirangud on loetelusse lisatud.
üldse mõtet kui seadusandja jätab need tegurid ammendavalt Loetelu täpsustub metoodika rakendusaktis, kus tuuakse iga
ja õigusselgelt määratlemata. Leiame, et suletud loetule tuleb turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta välja,
lisada olulise tegurina maakasutuse piirangud, kuna erinevate millised tegurid selle väärtust mõjutavad, millega hindamisel
seadusest tulenevate avalike kitsenduste tõttu on olulise osa arvestatakse. Vastav volitusnorm on MHS § 4³ lõikes 5. Maa
Eesti territooriumi kasutamine piiratud. Lisaks peab seadus korralist hindamist viiakse seaduse muutmise järel edaspidi läbi
selgelt sõnastama, et maa hindamisel ei arvestata selle perioodiliselt, igal 4-ndal aastal. Kuna tegurid ja metoodika
loodusvilju (eelkõige kasvavat metsa). üldiselt on ajas muutuvad ja sõltuvad andmetest, siis iga
hindamise eelselt seaduse muutmine ei pruugi olla vajalik, küll
aga vaadatakse enne igat hindamist üle metoodika, sh väärtust
mõjutavad tegurid. Seadus toob välja üldisemad põhimõtted,
millest hindamisel lähtutakse. Kehtiv MHS § 2 lõike 1 esimene
lause sätestab juba praegu, et hindamise objektiks on maatükk
ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja
päraldisteta. Viidatud sätet ei ole kavas muuta. Seega tagab ka
kehtiv seadus maaomanikele selge teadmise, et maa hindamise
käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa väärtust ega
muid loodusvilju.
Eesti Omanike MHS §12 täiendatakse rakendusättega lõikes 9, kuid tegemist Arvestatud. Antud selgitus. Sätte eesmärgiks on võimaldada
Keskliit ei ole ju rakendusliku normiga. Ka sisu osas ei saa sättega korralise hindamise käigus tehtud analüüsi võimalikult laialdast
nõustuda – maa riigile omandamisel ja sundvõõrandamisel kasutamist. Säte ei näe ette maa riigile omandamisel ette
peab siiski läbi viima hindamise, et omanikule oleks tagatud lähtumist nelja aasta tagusest hindamisest. Sätte kohaselt
õiglane ja kohane hüvitis ning mitte lähtuma 4 aastat tagasi kasutatakse väärtuse määramiseks ajakohaseid tehinguandmeid,
toimunud hindamisest. mitte korralise hindamise aegseid tehinguandmeid. Kinnisasja
hariliku väärtuse või kasutustasu määramisele kehtivad nõuded
rakenduvad ka vaatlusaluse sätte kohaldamise korral. Ajakohaste
andmete kasutamine tagab maa omanikule õiglase hüvitise.
Seletuskirjas on täpsustatud, et kõnealuse sätte eesmärk ongi
vajadus teatud juhtudel värskema, ajakohaste tehinguandmete
alusel arvutatava maksustamishinna järele, mida saab kasutada
riigi menetlustes, sh maade riigile omandamisel. Siin on mõeldud
eelkõige lihtsamaid toiminguid nagu kiirmenetlus ja väiksemate
ribade omandamine. Kui võib eeldada kahju tekkimist või kui
maa maksustamishind ei väljenda vara väärtust, siis on ka
edaspidi vaja läbi viia erakorraline hindamine.
Eesti Omanike MaaKatS §6 lg 10 ja 11 kohaselt on edaspidi kõigil õigustatud Antud selgitus. Tehingute andmebaas on osa maakatastrist.
Keskliit huvi korral võimalus tutvuda tehingute andmebaasi Maakatastri vastutav töötleja on Maa-amet, kes korraldab ka
andmetega. Seadusest ei selgu, kellele sellise tähtsa andmetele juurdepääsu saamiseks õigustatud huvi olemasolu
kaalutlusotsuse tegemine antakse. Arusaamatu on, miks hindamise. Krediidiasutuste õigusliku huvi olemasolu eeldatakse,
eelistatakse seadusega krediidiasutusi kui ühte eraõiguslikku kuna krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-st 53 tulenevalt on
turuosalist andmetele automaatsel juurdepääsul. Omanike krediidiandjatel õigus elamukinnisvaraga seotud
selge seisukoht on, et kui andmeid väljastatakse, peab olema tarbijakrediidilepingute tagatisi ise hinnata. Seda reguleerib
tagatud, et need ei ole isikustatavad – andmed ei tohi anda rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded
võimalust välja selgitada, milline kodanik millise hinnaga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva
oma kinnisvara võõrandas. Selle põhimõtte rikkumine oleks kinnisvara hindamisele“. Krediidiasutustel on lubatud laenude
vastuolus põhiseadusliku eraomandi puutumatuse ja tagatiseks olevat kinnisvara ise hinnata, kehtiv seadus aga piirab
isikuvabaduse põhimõttega ning muudaks mõttetuks nii krediidiasutuste sisehindajate võimalusi kasutada hinnangute
notarite kui kinnistusosakonna kohustuse isikute privaatsete koostamisel maakatastri tehingute andmebaasi andmeid. Esiteks
andmete saladuse hoidmisel. on piiratud võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus
tagatisvara hindab ja selleks vajab andmeid krediidiasutuse
sisehindaja. Teiseks on krediidiasutuse jaoks raskendatud väliste
kinnisvarahindajate poolt esitatud hinnangute kvaliteedi
kontrollimine, mis samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist.
Seega raskendavad kehtivast seadusest tulenevad piirangud
krediidiasutuste jaoks neile kehtestatud tagatisvara hindamise
nõuete järgimist. Krediidiasutustele kehtivad
Finantsinspektsiooni poolt ranged nõuded, samuti on sellistes
asutustes ettevõtte siseselt ranged andmete
konfidentsiaalsusnõuded, mistõttu on tõenäoline, et andmeid
kasutatakse sihipäraselt ja need ei levi kolmandatele isikutele.
Tehingute andmebaasis ei ole andmed isikustatud kujul -
osapoolte kohta registreeritakse arv, liik ja residentsus,
andmebaasi ei kanta osapoolte nimesid ega isiku- ja registrikoode.
Küll aga on võimalik andmete väljastamisel koosmõjus
kinnistusraamatuga isik siiski välja selgitada, seda ka praegu.
Seetõttu ongi isikuandmete kaitsmiseks tehinguandmete
väljastamine olnud ja jääb ka tulevikus piiratuks. Samas ei ole
põhjendatud ka andmetele ligipääsu täielik piiramine ainuüksi
põhjusel, et neid on võimalik kinnistusraamatu abil isikustada,
sest see ei oleks samuti isikuandmete kaitse üldmäärusega
kooskõlas, kuivõrd sellest ei tulene täielikku keeldu isikuandmeid
avalikustada, vaid luba avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks isikuandmeid avalikustada, kui see on kooskõlas
Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega.
Eesti Omanike Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §15⁵ muudatusega Mittearvestatud. Antud selgitus. Talumistasud tõusevad
Keskliit plaanitakse vähendada talumistasu määra 7,5 protsendilt 3,5 korralise hindamise tulemusel tasumäära muutmisele vaatamata
protsendile maamaksustamishinnast. Kuna 7,5% tasumäär keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud
kehtestati 2019.a aastapikkuste arutelude ja põhiseaduslike keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Ei ole
vaidluste tulemusena, siis on põhjendamatu taas riigi antud põhjendatud ega õiglane, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
lubaduse murdmine. Tänagi on need tasumäärad kinnisasja omanikule makstav tasu oleks kõrgem kui tavapärane
naeruväärsed, mistõttu paljud omanikud seda tasu ei taotle, kasutustasu sama maa kasutamise eest. Seega, kui AÕSRS lisas
samas moodustavad need suuri kasumeid teenivate sätestatud tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline
võrguettevõtjate käibega võrreldes murdosa. Eelnõu ulatus on 1, on talumistasu sama suur, kui oleks eelduslik
ettevalmistamisel-menetlemisel rõhutati korduvalt, et kui kasutustasu sama maa eest. Tasumäära muutmine on põhjendatud
muutub maa maksustamishind, siis toob see kaasa ka ka seetõttu, et talumistasude väga suurel tõusul oleks arvestatav
talumistasude tõusu, mistõttu ei saa talumistasu protsenti mõju elektrienergia võrgutasudele ehk muuhulgas ka
enam kõrgemale tõsta. Eesti Omanike Keskliit sellise elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh maaomanike) jaoks.
tasumäärade pea kahekordse vähendamisega mingil juhul ei
nõustu.
Eesti Toetame maamaksusumma aastasele tõusule piirmäära Mittearvestatud. Ei ole mingit alust arvata, et KOVid hakkaksid
Kaubandus- seadmist, kuid märkusena soovime esile tuua, et eelnõus rakendama koheselt maksimaalseid maksumäärasid. Maamaksu
Tööstuskoda nimetatud piirmäära protsent võiks olla veelgi väiksem aastase tõusu piirmäär 10% rakenduks maade suhtes, mis on
(näiteks 10% asemel 5%-7%). Eelnõu seletuskirjas (lk 35) on kallinenud keskmisest kiiremini. Selliste maade maamaksutõus
märgitud, et Taanis ei tohi aastane kinnisvaramaksu tõus olla on igati põhjendatud, sest praegu maksavad selliste maade
suurem kui 5% ning teatud juhtudel võib see olla 7%. omanikud ebaproportsionaalselt vähem kui vähem kallinenud
Eesmärgiks on väiksema piirmäära kehtestamise puhul maade omanikud. Maade korralise hindamise üks eesmärke on
eelkõige see, et vähendada ettevõtetele lisakulude teket seoses õiglasem maa maksustamine. Seega maamaksu suurenemisega
maa väärtuse tõusu ning sellest tulenevate maksude viiakse maks õiglasele tasemele, mis oleks selline olnud kui maid
suurenemise osas. Kuna maade hindamist tehti viimati 2001. oleks regulaarselt korraliselt hinnatud. Maksimaalseid määrasid
aastal, siis võib maksutõus olla märgatav mitmete ettevõtete on eelnõus toodud allapoole 2,5-5 korda ja nende juures ei saaks
jaoks ning asetada ettevõtted majanduslikult raskemasse kunagi tulevikus maaomaniku maksukoormus suureneda üle
olukorda. Kui edaspidi tõuseb maamaks näiteks 10 protsenti 2001. a taseme (eelmise hindamise aasta), võttes arvesse
aastas, siis see tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks maamaksukoormuse suhet SKP-sse. 5% suuruse maamaksu tõusu
peaaegu kahekordistuda. Seega 10%-line kasv aastas ei tundu piirmäära juures jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega
palju, aga seitsme aasta peale kokku võib kasv olla ikkagi 40 aasta pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei
märkimisväärselt suur. tõuseks. Seega ei ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära
rakendamisel tagatud õiglane maksustamine.
Eesti Kaubanduskoda teeb ettepaneku seadust täiendada MHS § 4³ Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Seadus
Kaubandus- lõike 2 osas, mille puhul on jäetud avatud loetelu maa väärtust toob välja üldised põhimõtted, millest hindamisel lähtutakse.
Tööstuskoda mõjutavate tegurite osas. Soovime rõhutada, et oluline on Loetelu täpsustub metoodika rakendusaktis, kus tuuakse iga
märkida maa väärtust mõjutavate tegurite osas ka turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta välja,
maakasutuse piirangud (näiteks vee- ja keskkonnakaitselised millised tegurid selle väärtust mõjutavad, millega hindamisel
piirangud), sest need mõjutavad olulisel määral maa arvestatakse. Vastav volitusnorm on MHS § § 4³ lõikes 5.
kasutamist majandustegevuses ja erinevates Metoodika väljatöötamise käigus analüüsitakse mh ka
ettevõtlusvormides. Samuti on maakasutuse piirangud tähtsad maakasutuspiirangute mõju. Väärtust mõjutavad piirangud
tegurid maa väärtuse hindamisel, sest võivad seada mitmeid võetakse hindamisel arvesse.
takistusi maa kasutamise võimaluste osas.
Maksu- ja Maa hindamise seaduse (MHS) § 121 lõikes 2 ja 3 sätestatakse, Mittearvestatud. Antud selgitus. 1993. ja 1996. aasta maa
Tolliamet et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse teatud juhtudel maksustamishinda rakendatakse juhtudel, kui õigusakt seda
varasemat, st 1993., 1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste otseselt ette näeb (st maareformi läbiviimiseks). 1993. ja 1996.
tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda. Seega aasta maa maksustamishinnad määrab kohalik omavalitsus seni
juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et kasutatakse kehtinud korras. See ei eelda (iga-aastast) tagasiarvutust ega ka
1993., 1996. või 2001. maa maksustamishinda (näiteks nii on nende maa maksustamishindade kaitsemehhanismis rakendamist.
mitmes maareformi puudutavas õigusaktis), rakendatakse
seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena
määratud maa maksustamishindade jõustumist. Meile
teadaolevalt ei ole muudatusettepanekute ettevalmistamisel
kordagi selles kontekstis aastad 1993 ja 1996 arutluse all
olnud, vaid on arvestatud üksnes 2001. aastat. Märgime, et
iga-aastaste tagasiarvutuste tõttu on seegi väga keeruline,
nõudes täiendavat investeeringut eelanalüüsiks. Võttes lisaks
arvesse veel kahe varasema korralise hindamise tulemused,
muudab see arendatava kaitsemehhanismi arvutuskäigu
äärmiselt komplitseerituks, võimalik, et üldse mitte
teostatavaks. Seetõttu teeme ettepaneku mitte võtta tulevikus
maa maksustamishinna arvutamisel enam aluseks 1993. ja
1996 korraliste hindamiste tulemusi, vaid üksnes 2001. aasta
omad.
Maksu- ja Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõju. Alapunkt 6.1. Osaliselt arvestatud. Maamaksu tõusu piirmäära ja sellega
Tolliamet Kavandatav muudatus: maa korralist hindamist teeb Maa- kaasnevate mõjude osa on analüüsitud punktis 6.4. MTAle
amet iga nelja aasta tagant, määrates igale katastriüksustele kaasnevaid mõjusid on analüüsitud. Tehinlise arenduse
maa maksustamishinna. Lehekülg 53: Kaasnev mõju: mõju tegemine/loomine ei puuduta maksumaksjaid. Maksumaksjaid
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste puudutab asjaolu, et nende maamaks võib tõusta kuni 10%
töökorraldusele. Seletuskirjas on jäänud kajastamata sihtrühm võrreldes eelmise aastaga.
Maksu- ja Tolliamet (MTA). Mõju on järgmine: a) piirmäära
kaitsemehhanismi tehniline arendus. Mõju avaldumise
sagedus ja ulatus on suur, kuna puudutab kõiki
maamaksumaksjaid iga-aastaselt ning on möödapääsmatu
eeltingimus seaduseelnõu rakendumiseks. b) MTA
kliendihalduskoormuse kasv. Mõju avaldumise sagedus ja
ulatus on suur seoses maksumaksjate arvu märkimisväärse
kasvuga (kellel praegu seoses 5 EUR piirmääraga
maksukohustust ei ole olnud) ning piirmäära ja arvutuskäigu
keerukusest tuleneva kliendikontaktide arvu märkimisväärse
tõusuga. Eeltoodust tulenevalt on oodatav koormuse kasv
MTA töökorraldusele oluline.
Maksu- ja Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõju. Alapunkt 6.5. Mittearvestatud. KOV-ide volikogude poolt maksumäärade
Tolliamet Kavandatav muudatus: maamaksumäärade muutuste muutuste kehtestamine 6 kuud enne maksustamisaasta algust ei
kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta algust mõjuta MTA kliendihalduskoormust, maamaksutõusu ega
Muudatuse kohaselt peavad kohalike omavalitsuste volikogud piirmäära. Olenemata sellest, millal KOV maamaksumäärad
maamaksumäärade muutused kehtestama vähemalt kuus kuud kehtestab, on maksumaksja maamaksukohustuse suurus sama
enne maksustamisaasta algust. Seletuskirja järgi ei ole mõju suur.
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. Meie
hinnangul on muudatusel siiski MTA
kliendihalduskoormusele suur mõju maamaksu tõusu,
piirmäära arvutuskäigu keerukuse ning uute maksumaksjate
arvu olulise kasvu (50– 75%) tõttu, kes seni olid 5 EUR
piirmäära tõttu maamaksu tasumise kohustusest vabastatud.
Selline mitmetahuline muudatus põhjustab oodatavalt
mitmekordse kliendikontaktide arvu kasvu MTA
teeninduskeskuses ja -büroodes.
Maksu- ja Seletuskirja punkt 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja Arvestatud. Antud selgitus. Ekslik on väide, et seletuskirjas ei
Tolliamet kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. ole nimetatud kulu kajastatud. Seletuskirja punktis 7 on märgitud,
Alapunkt 7.3. Riigi kulud Seletuskirjas ei ole kajastatud et "Järgmise hindamise aastal lisandub MTA maamaksu
maamaksu piirmäära rakendamiseks vajaliku infosüsteemi arendamise kulu ligikaudu miljon eurot.".
kaitsemehhanismi väljaarendamise kulu MTA-le. Kogu Seletuskirja on täiendatud põhjalikuma andmestikuga.
arenduse finantseerimine peab toimuma kolme aasta jooksul
2021–2023. a, arenduse teostusaeg on 27 kuud. Seetõttu peab
arendus algama augustis 2021. Kuna MTA eelarves puuduvad
vahendid selliste arenduste teostamiseks, eeldab muudatuste
rakendamine IT investeeringuid, lähtuvalt kehtivatest
tingimustest kuni 1 mEUR (1,2 mEUR koos käibemaksuga).
Seoses maamaksu maksjate arvu kasvuga suureneb MTA
saadetavate paberteavituste hulk, mida jätkuvalt saadame üle
75-aastastele klientidele. Tänase hinnakirja põhjal tähendab
see täiendavaid kujusid ca 20 000 € aastas, alates 2024.
aastast.
Andmekaitse Kavandatava muudatusega täiendatakse maakatastriseaduse § Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Krediidiasutustele
Inspektsioon 6 lõigetega 10 ja 11, millega laiendatakse tehingute juurdepääsu võimaldamise vajadus on lahti kirjutatud
andmebaasi ligipääsu õigusi. Viidatud sätte lõikega 10 seletuskirjas. Kehtiva MHS järgi krediidiasutustel
tuuakse sisse täiendav võimalus tehingute andmebaasi tehinguandmetele juurdepääs puudub, küll aga on suuremad
ligipääsuks õigustatud huvi alusel. Lõige 11 jääb suures osas krediidiasutused tagatisvara hindamiseks palganud omale maa
samaks, täiesti uue alusena luuakse võimalus ilma õigustatud hindamise tegevuslitsentsiga hindajad, et tehinguandmetele
huvi tõendamata ligipääsuks tehingute andmebaasile juurdepääsu saada. Probleemiks on andmete kasutamine
krediidiasutustele. Paraku ei selgu seletuskirjast ega ka selle krediidiasutuse siseselt tagatisvara hindamisel. Eesti Pangaliit on
osaks olevast mõjuanalüüsist, kas neile on juba tähelepanu juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna ettevõtetel ei ole seadusest
pööratud või mitte. Nimelt, kuidas organisatoorselt tulenevalt õigust saada tehingute andmeid, puudub neil õiguslik
planeeritakse juurdepääs andmebaasile anda –kas ka näiteks alus sõlmida oma töötajatega sellekohaseid
masspäringud on võimalikud ning kas ja milline leping konfidentsiaalsuslepinguid. Ka Andmekaitse Inspektsioon on
andmete saajaga sõlmitakse. Meile teadaolevalt, nt varasemalt rõhutanud, et andmetele peab olema juurdepääs
rahvastikuregistri puhul, sõlmitakse enamasti andmete saajaga isikutel, kellel neid andmeid on reaalselt vaja. Krediidiasutustele
leping, mille alusel hakkab siis hiljem andmete väljastamine kehtivad Finantsinspektsiooni poolt ranged nõuded, samuti on
toimuma automaatselt ja suures mahus. See tähendab, et krediidiasutustes ranged konfidentsiaalsusnõuded andmete
õigustatud huvi hinnatakse lepingu sõlmimisel, aga mitte iga käsitlemise osas ettevõtte siseselt, mistõttu on tõenäoline, et
andmeühiku osas eraldi, mis päringus sisaldub. Näiteks andmeid kasutatakse sihipäraselt ja need ei levi kolmandatele
tehakse päring mingi hulga katastriüksuste kohta ja päringu isikutele. Samuti, kuna tagatisvara hindamist viivad
tegijal iseenesest esineb õigustatud huvi selliste andmete krediidiasutused läbi pidevalt, on vaja ka andmeid regulaarselt ja
saamiseks, aga seal hulgas võib olla mõni katastriüksus, mille nad on seaduseelnõu järgi käsitletud sarnaselt kutseliste
osas tal seda pole –see konkreetne katastriüksus on lisatud hindajatega s.t ilma õigustatud huvi tõendamata. Seaduseelnõuga
sinna hulka nt isiklikust huvist. Seepärast peaks olema selgelt isikutel, kellele antakse juurdepääs tehinguandmetele ilma
läbimõeldud, kuidas toimub päringute õiguspärasuse üle õigustatud huvi tõendamata, on reeglina vajadus regulaarsete
järelkontroll. Lisaks on oluline rõhutada, et iga masspäringute järgi. Tänase praktika järgi ei ole eraldi
andmeväljastus peab olema korrektselt dokumenteeritud ja konfidentsiaalsuslepinguid sõlmitud, kui andmete väljastamine
tagantjärele kontrollitav –ehk millal, mis andmeid ja miks toimub seaduse alusel õigustatud isikutele. Andmeväljastus on
väljastati. Varasemalt on esinenud vähemalt üks juhtum, kus dokumenteeritud ja tagantjärele kontrollitav alustades ametlikust
andmebaasile ligipääsu õigust omav isik kopeeris kogu digiallkirjastatud andmete tellimuskirjast lõpetades väljastatud
andmebaasi ja müüs selleandmeid hiljem veebis. Kogu andmetega. Ka Andmekaitse Inspektsiooni viidatud juhtumi
andmeväljastus süsteem, nii tehniline kui ka organisatoorne, puhul tegime Inspektsioonile ülevaate, millised väljavõtted oli
peab olema üles ehitatud nii, et sellised juhtumid oleksid maa hindamise tegevuslitsentsi omav isik tellinud. Peale seda
välistatud või vähemalt väga raskesti teostatavad ning kui üksikjuhtumit edastame andmed igale õigustatud isikule
midagi sellist on aset leidnud, oleks võimalik tuvastada, kes, krüpteeritud kujul, samuti teavitame õigustatud isikut igakordselt
millal ja mis alusel. Eelnevast tulenevalt soovitame andmete konfidentsiaalsuse tagamise kohustusest s.h viitega
seletuskirja (vajadusel ka eelnõud ennast) täiendada eelkõige karistusseadustiku §-le 157, mille kohaselt on kutse- või
osas, mis puudutab kas ja millised lepingud sõlmitakse ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku
andmesaajatega ning milliseid organisatoorseid meetmeid avaldamise eest isiku poolt, kellel oli seadusest tulenev kohustus
võetakse tarvidusele riskide maandamiseks just õigustatud andmeid mitte avaldada, ette nähtud kriminaalkaristus.
huvi alusel andmete väljastamisel. Kuna lisaks Õigustatud huvi alusel andmete taotlused eelduslikult ei ole
isikuandmetele, mille kaitsmise vajadusest näib olevat aru igapäevased ja regulaarsed ning iga taotluse puhul tuleb
saadud, on andmebaasis ka kinnisvara hindade info, mida põhjalikult hinnata, kas taotlus on põhjendatud ja muul moel kui
esitavad sinna notarid, kel on sama info osas saladuse tehinguandmete abil ei ole võimalik eesmärki täita. Tehingute
hoidmise kohustus, tuleb õigustatud huvi hindamist Maa- andmebaasile juurdepääsu laiendamise küsimust on
ametil igal juhul väga tõsiselt võtta ning ligipääsude andmine Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsinud põhjalikult ka
ei tohiks olla kergekäeline. advokaadibüroo Sorainen. Mh käsitleti analüüsis õigustatud huvi
kaalutluskriteeriumeid: eesmärgipärasuse hindamine, vajalikkuse
hindamine ja huvide tasakaalu hindamine. Tegemist on tundlike
andmetega ja ligipääsuõiguse andmisel on Maa-amet kindlasti
range (oht on luua pretsedente). Tehniliste lahenduste osas
märgime, et 02.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/78 on
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus algatanud
lihthanke "Tehingute andmebaasi ärianalüüsi teostamine"
(229341), mille eesmärgiks on Maa-ameti kinnisvara hindamise
osakonna äriprotsesside optimeerimine, infotehnoloogilise
lahendusega kaetud tulevikuvaate väljatöötamine ning protsesse
toetava infotehnoloogilise lahenduse prototüübi väljatöötamine.
Analüüsitakse tõhusamat lahendust riigilt hindamiseks vajalike
andmete saamiseks, selleks võiks olla nö andmete
tellimiskeskkond. Regulaarsed päringud ja masspäringud isikutel,
kes eelnõu järgi õigustatud huvi ei pea tõendama, võiksid olla
lahendatud läbi tellimiskeskkonna, kus kasutaja ennast autendib,
tasub riigilõivu kui tal on riigilõivuseadusest tulenev kohustus
riigilõivu maksta ja salvestatakse logid tema tegevuste ja tellitud
tehinguandmete kohta. Samas peab jääma ka võimalus edaspidi
teha krüpteeritud väljavõtteid - õigustatud huvi korral
üksikpäringute puhul ei ole ligipääsu andmine andmebaasile alati
tingimata vajalik.
Eesti Kuna maaomanikke ootab eelnõu kohaselt ees arvestatav Mittearvestatud. Maamaksuseaduse kohaselt laekub maamaks
Põllumajandu maksutõus, siis juhime siin kohal tähelepanu möödunud aasta täies ulatuses KOV-i eelarvesse. Seega on KOV-il otsustusõigus,
s- kevadel Eesti Maaparandajate Seltsi poolt maaeluministrile millele maamaksust laekuv tulu kulutatakse. Põhiseaduse KOV
Kaubandusko saadetud kirjale, milles tehakse ettepanek leida lahendus iseseisva eelarve garantii ei luba riigil sekkuda KOV-ide
da maaparandushoiu vajalikus määras rahastamisele. Toetame enesekorraldusõigusesse maksuraha kasutamisel.
seltsi ettepanekut lahendada maaparandushoiu rahastamine
koos maamaksuseaduse muutmisega. Seni on kogu maamaks
laekunud kohalikule omavalitsusele, kuid edaspidi võiks üks
osa maatulundusmaa maksustamisest olla sihtotstarbeliselt
seotud maaparandushoiuga. Selline süsteem looks tervikliku
võimaluse nii riigi veejuhtmete, kui ka põllumajandus- ja
metsamaadel asuvate maaparandussüsteemide hooldamiseks.
Arvestades parandatud maade osakaalu meie toidutootmiseks
kasutatava haritava maa hulgas on äärmiselt oluline, et
maaparandussüsteeme suudetaks hoida töös vajadusel neid
uuendades või rekonstrueerides. Kahjuks ei suudeta praegu
maaparandust vajalikus mahus rahastada.
Eesti Eelnõu võiks pakkuda positiivse lahenduse ka pikaajalisele Mittearvestatud. Antud selgitus. Talumistasud tõusevad
Põllumajandu probleemile, et maaomanikud ei saa õiglast hüvitist korralise hindamise tulemusel tasumäära muutmisele vaatamata
s- tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Tehnovõrgud ja - keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud
Kaubandusko rajatised põhjustavad põllumajandustootjatele ning keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Kuna ka
da metsaomanikele olulisi lisakulusid maade majandamisel maatulundusmaa väärtus on üldiselt tõusnu keskmisest rohkem,
ja/või saamata jäänud tulu maa kasutuspiirangute tõttu. Paraku suurenevad ka maatulundusmaal makstavad talumistasud
on eelnõuga kavas tehnovõrgu või -rajatise talumise eest võrdeliselt rohkem. Ei ole põhjendatud ega õiglane, et tehnovõrgu
kinnisasja omanikule makstava tasu suurus aastas langetada või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstav tasu
seniselt 7,5 protsendilt 3,5 protsendile maa oleks kõrgem kui tavapärane kasutustasu sama maa kasutamise
maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja eest. Seega, kui AÕSRS lisas sätestatud tehnovõrgu rajatisest
sisulise ulatuse koefitsientidega. Koda peab väga oluliseks, et tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on 1, on talumistasu sama
maaomanikele oleks tagatud õiglane hüvitis tehnovõrgu või - suur, kui oleks eelduslik kasutustasu sama maa eest. Tasumäära
rajatise talumise eest, mistõttu ei saa me toetada eelnõu muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et talumistasude väga
muudatust, millega on kavas talumistasu määra langetada üle suurel tõusul oleks arvestatav mõju elektrienergia võrgutasudele
kahe korra. ehk muuhulgas ka elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh
maaomanike) jaoks.
Eesti Seletuskirja kohaselt võivad uue maa korralise hindamise Antud selgitus. Seaduse kohaselt on kasutusvaldajatel õigus
Põllumajandu tulemusel arvestuslikud põllumajandusmaa kasutusvalduse kasutusvaldusesse antud maa selle harilikule väärtusele vastava
s- tasud tõusta umbes 16 korda, kuid need jäävad ikkagi umbes tasu eest välja osta. See õigus jääb kasutusvaldajatele alles.
Kaubandusko kolmandiku võrra madalamaks tegelikust turupõhisest tasust. Käesolev eelnõu ei mõjuta ka maa müügihinnaks olevat maa
da Mõistame, et kasutusvalduse tasude lähenemine turupõhistele harilikku väärtust. Maa-ameti tavalise praktika kohaselt
tasudele on vajalik. Siinkohal märgime siiski, et saadetakse kasutusvaldajale vähemalt 4 kuud enne
põllumajandusmaa on põllumajandustootjatele vältimatult kasutusvalduse lõppemist teavitus, milles märgitakse maa harilik
vajalik tootmisvahend, mistõttu peaks kasutusvaldajatele väärtus (müügihind) ning selgitatakse maa väljaostmise ja
tagama maa väljaostmise võimaluse mõistlikel tingimustel. kasutusvalduse pikendamise võimalusi. Enampakkumisele
Riik võiks maa müümisel teha enne maa avalikule oksjonile pannakse ainult selliseid kasutusvalduses olnud põllumaid, mille
panekut hinnapakkumise senisele maa kasutajale arvestades kasutusvaldus on lõppenud. Riigivaraseaduse § 66 lõige 7
turupõhist hinda. Hetkel on riik aga muutunud maa müügi- ja sätestab põllumajanduslikult kasutatava maa viimase kasutaja
rendihindade hinnatõusu veduriks. eelisõiguse ning § 58 lõike 4 kohaselt teavitatakse maa senist
kasutajat avaliku enampakkumise väljakuulutamisest. Seega on
nii kasutusvaldaja kui ka riigimaa muu kasutaja piisav
teavitamine tagatud.
Eesti Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et Eesti varamaksude osakaal Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt on maatulundusmaale
Põllumajandu on 0,23% SKP-st, mis on OECD riikide võrdluses madalaim võimalik maksimaalselt kehtestada 0,5% suurune
s- ning OECD on soovitanud Eestil varamaksude osakaalu maamaksumäär. Tegemist on alandatud maksimaalse määraga,
Kaubandusko suurendada. Seletuskirja öeldakse ühtlasi, et maade hindamise kuna maksimaalne maamaksumäär näiteks ärimaa sihtotstarbega
da järel oleks positiivne, kui maamaksu laekumine hakkab järk- maale on 1%. KOV-i finantsautonoomia kohaselt saavad KOV-id
järgult suurenema, liikudes 2000. aastal olnud näitaja 0,39% täpse maatulundusmaa maksumäära määrata vahemikus 0,1% -
SKP-st suunas. Seletuskirjast on näha, et maamaksu osakaal 0,5%. Kodualuse maa maksuvabastuse ulatuse laiendamine
SKP-s hakkas langema 2012. aastal, mil Tallinn hakkas liitsihtotstarbega maal mõjutab eelkõige Tallinnat ja ei puutu
rakendama kodualuse maa maksuvabastust. 2013. aastal maapiirkondadesse, kus asuvad põllumajandustootjate huvid. Ei
jõustusid maamaksuseaduse muudatused, millega vabastati ole alust arvata, et KOV-id hakkavad rakendama koheselt
koduomanikud maamaksu tasumisest kodualuse elamumaa maksimaalseid maksumäärasid, mis võiks hakata
sihtotstarbega maa eest. Käesoleva eelnõuga on kavas põllumajandustootjate maksukoormust järk-järgult suurendama.
kodualuse maa maksuvabastuse saajate ringi veelgi laiendada Osade keskmisest kiiremini kallinenud hea boniteediga
ja rakendada kodualuse maamaksu vabastust ka põllumaade maamaks hakkab eeldatavasti aeglases tempos
liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele, mis võib suurenema.
panna omavalitsused täiendava surve alla maksulaekumise
kindlustamiseks kehtestada kõrgem määr maatulundusmaale.
Eeltoodust tulenevalt on selge oht, et maamaksu osakaalu
suurendamise koormus SKP-s langeb suures osas põllu- ja
metsamaa omanike õlgadele, millega ei saa nõustuda. Leiame,
et varamaksude tasumise koormus peaks ühiskonnas
jagunema õiglaselt.
Eestimaa Leiame, et on põhjendatud maa hindamise ja maksustamise Mittearvestatud. Selleks, et maaomanike järsu maksutõusu eest
Talupidajate süsteemi kaasajastamine. Oluline on märkida, et kaitsta, näeb eelnõu ette juba maamaksu tõusu piirmäära
Keskliit põllumajandustootjad on ühed suuremad maakasutajad Eestis kehtestamise ja maksimaalse maksumäära langetamise. Sh langeb
ning sellest tulenevalt mõjutab käesolev seaduse muudatus maksimaalne maamaksumäär haritaval maal 4 korda. See
neid otseselt. Siinkohal on oluline, et maa hinna tõus ei oleks tähendab, et kui mõnes piirkonnas on maa väärtus tõusnud vähem
hüppeline ning rakendada tuleks mõistlikku ülemineku kui neli korda, selles piirkonnas maamaks hoopis langeb. Samuti
perioodi. Käesolevas seaduses muudatuses on sellega ka tuleb arvestada, et mitmetes KOV-ides on hetkel ja tõenäoliselt
arvestatud ning lisaks on oluline maamaksu tõusu piirmäära ka edaspidi kehtestatud maksimaalselt lubatust madalamad
rakendamine. Paraku on aga seaduse rakendamisega kaasnev maksumäärad. Kuigi üldiselt maamaks haritaval maal ilmselt
maamaksutõus oluline täiendav kulu põllumajandustootjatele. tõuseb, ei oleks abiskeemiga kaasnev töökoormus ilmselt
Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda maamaksu tõusu osalist proportsionaalne (eriti arvestades, et eesmärgiks ei oleks korralise
hüvitamist põllumajandustootjatele, näiteks vähese tähtsusega hindamise mõju täielik välistamine).
riigiabiskeemi kasutades.
Eestimaa § 43. punkti 1 lõige 2 ütleb, et maa väärtust mõjutavad tegurid Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja.
Talupidajate on asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, Tegurite loetelu on muudetud suletuks, lisatud on
Keskliit ehitusõigus ja muud tegurid. Eestimaa Talupidajate Keskliit maakasutuspiirangud. Loetelu täpsustub metoodika
leiab, et „muud tegurid“ tuleks täpsemalt kirjutada, kuna rakendusaktis, kus tuuakse iga turusegmendi (sarnaste tunnustega
sellise olulise küsimuse ei tohiks jätta lahtiseks ning tuleks maade rühma) kohta välja, millised tegurid selle väärtust
selgelt lahti kirjutada, et mis tegurid mõjutavad maa väärtust. mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Vastav volitusnorm
Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et leiate võimaluse on MHS § 4'3 lõikes 5. Maa korralist hindamist viiakse seaduse
käesolevat seaduse muudatust selliselt muuta, et oleks nii muutmise järel edaspidi läbi perioodiliselt, igal 4-ndal aastal.
olulises küsimuse piisavalt konkreetust ja ei oleks võimalik Kuna tegurid ja metoodika üldiselt on ajas muutuvad ja sõltuvad
erinevat tõlgendamist. andmetest, siis iga hindamise eelselt seaduse muutmine ei pruugi
olla vajalik, küll aga vaadatakse enne järgmist maa korralist
hindamist üle metoodika s.h tegurid.
3
Eesti Eesti Erametsaliit teeb ettepaneku sõnastada MHS § 4 lõige Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Loetelu
Erametsaliit 2 järgmiselt: „(2) Maa väärtust mõjutavad tegurid on asukoht, täiendatud ja esitatud suletuna. Loetelu täpsustub metoodika
kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, ehitusõigus ja rakendusaktis, kus tuuakse iga turusegmendi (sarnaste tunnustega
maakasutuse piirangud.“. Maakasutuse piiranguid maade rühma) kohta välja, millised tegurid selle väärtust
kehtestatakse eriseaduste alusel. Nii on üle 25% metsamaa mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Vastav volitusnorm
kasutus piiratud looduskaitseseaduse alusel, lisaks on on MHS § 4'3 lõikes 5. Metsamaa puhul mõjutavad piirangud
piiranguid maakasutusele seatud muinsuskaitseseaduse, eelkõige kasvava metsa majandamist, maa korralisel hindamisel
planeerimisseaduse, ehitusseaduse, veeseaduse jt seaduste hinnatakse maa ilma kasvava metsata. Metoodika väljatöötamise
alusel. Maa võib olla väga hea kvaliteediga ja olla soodsas käigus analüüsitakse ka maakasutuspiirangute mõju s.h tuleb
asukohas kuid looduskaitsealuse liigi esinemine ei võimalda mõju analüüsida koos maamaksuvabastuste ja talumistasudega, et
seal metsa majandamist ning maa kasutamine tulu saamiseks piiranguid ei arvestataks topelt. Maamaksuseaduse järgi on maa,
on olulisel määral piiratud või täielikult välistatud. Samuti millel majandustegevus on keelatud või looduskaitsest tulenevalt
teeme ettepaneku lõike lõpus oleva „muud tegurid“ ka piiratud täielikult või osaliselt maksuvaba.
asendamise ammendava loeteluga. Seadusandja ei saa nii
olulist küsimust jätta lahtiseks, vaid peab seaduse tasandil
määrama millised tegurid mõjutavad maa hinda.
Eesti Eesti Erametsaliit teeb ettepaneku sõnastada MHS § 43 lõige Mittearvestatud. Antud selgitus. Kehtiv MHS § 2 lõike 1
Erametsaliit 3 järgmiselt: „(3) Korralisel hindamisel ei arvestata kasvava esimene lause sätestab juba, et hindamise objektiks on maatükk
metsa hinda, üüri- ja rendilepingute ega kinnistusraamatusse ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja
kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa päraldisteta. Viidatud sätet ei ole kavas muuta. Seega tagab ka
väärtusele.“ Lisatud täiendus “kasvava metsa hind” loob kehtiv seadus metsaomanikele selge teadmise, et maa hindamise
õigusselguse ja annab metsaomanikele selge teadmise, et maa käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa väärtust.
hindamise käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa
väärtust.
Eesti Turbaliit Kuid kindlasti ei saa nõustuda maa kasutamise tasu Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Korrigeeritud
aastamäära kolmekordse tõusuga, mis tooks sektorile kaasa turbatööstusmaa hindamise põhimõtteid lähtuvalt sellest, et
hinnanguliselt poole miljoni euro suuruse lisakulu igal aastal. arvestatav alternatiivne aktiivne kasutusviis turbatööstusmaale
Põhjendus: puudub.
1. Turbatooteid on võimalik realiseerida üksnes maailmaturu
hinnaga. Enam kui 95% meie toodangust eksporditakse,
samas ka siseriiklikult peame konkureerime teiste riikide
toodetega. Eesti turbatooteid müüakse otse enam kui 100 sse
riiki ja see moodustab kuni 10% kogu maailma toodangust.
Peamisteks ekspordi sihtriikideks on Saksamaa, Belgia,
Holland ja Prantsusmaa, mis moodustavad kokku ¾ mahust.
Niivõrd olulist omahinna tõusu ei ole Eesti ettevõtetel
võimalik turule edasi delegeerida, seega hakkab see mõjutama
ettevõtete rentaablust või konkurentsivõimet.
Teiste maavarade, eelkõige looduslike ehitusmaavarade
kaevandamisel, realiseeritakse toodang siseriiklikult.
Kaevandamiseks kasutatava maa kasutamise tasu aastamäära
tõus rakendub kõigile riigi maadel kaevandavatele ettevõttele
ühte moodi ja omahinna suurenemine on võimalik delegeerida
lõpptarbijale. Kõigi vastava tootegruppi toodete müügihind
tõuseb, mille riik, peamise taristu arendajana, ise teiselt poolt
kompenseerib.
2. Turba tootmisel kasutatakse tehnoloogilistest põhjustest
lähtuvalt pinnakihilist kaevandamise meetodit, mis tähendab,
et ühe pinnaühiku aastane eritootlikus on võrreldes teiste
maavaradega oluliselt väiksem. Kui ühe kuupmeetri turba
kaevandamiseks on vaja ~10 m2 tootmisala, on ehitusmaavara
karjäärides samalt pinnalt võimalik kaevandada 50 – 150 m3
maavara. See tähendab, et korraga kasutuses oleva pinnaühiku
kohta on võimalik turbatootjal teenida oluliselt vähem tulu kui
teiste maavarade kaevandajatel, veel vähem mingi muu
tootmistegevusega tegeleval ettevõttel. Eelneva tõttu
omandab maa kasutamise tasu aastamäära tõus turbatoodete
omahinnas palju suurema kaalu kui mistahes muude toodete
puhul.
3. Maakasutuse aastamäära tõusu juures on oluline silmas
pidada, et mineraalmaa kasutusel, kus mingigi tegevus peale
loodusväärtuste säilitamise on lubatud, on põhimõtteliselt
võimalik mitu erinevat, omavahel konkureerivat
maakasutusviisi, mis asukohast lähtuvalt kujundavad maa
ostu-müügi hinna. Kuid turbatootmiseks sobiv maa on
kasutatav üksnes turba tootmiseks. Teisisõnu, soos ei ole
võimalik arendada kinnisvara, tootmismaad, võtta seda
kasutusele põllumaana või kasvatada seal kõrgeväärtuslikku
metsa. Ainuke võimalik majandustegevus, millega kaasneb
maakasutustasu tasumine rabamaal, on turba tootmine.
Seetõttu ei ole põhjendatud maa kasutustasu aastamäära
kehtestamisel turbatootmismaale võtta aluseks piirkondlikku
maa väärtust, sest turbatootmismaa ei ole tavapärase
maakasutuse ega ostu-müügitehingute objekt. Juhul, kui
turbatootmismaa kasutamine turba tootmiseks ei ole
majanduslikult enam tasuv, ei teki maa omanikule ühtegi
alternatiivset tulu teenimise võimalust, väärtuse kaotab ka seal
leiduv turba varu.
Eesti Turbaliit möönab, et arvestades väga pikka perioodi, mil
maa kasutuse tasu aastamäärad on püsinud samasugused, on
mõningane tõus põhjendatud. Kuid ilma sektori
konkurentsivõimet kahjustamata peab see jääma n.ö
protsentides, mitte kordades mõõdetavasse suurusjärku.
Loodame, et maakasutuse aastamäära tõusu osas on võimalik
leida mõistlik kompromiss nagu riik on seda otsinud
maamaksu tõusu kavandamisel.
Eesti Turbaliit Juhime Teie tähelepanu võimalikule eksitusele eelnõu Arvestatud. Seletuskirjas mõiste parandatud.
seletuskirjas, kus peatükis 6.11.4 on kasutatud mõistet
„maavararent“. Tegemist ei ole mõistega, mis oleks kasutuses
olemasolevas õigusruumis, selle kasutusele toomisele ei viita
ka ettevalmistatud eelnõud. Kas olete selle all pidanud silmas
„maa rent maavara kaevandamisel“? Juhul kui tegemist on
uue mõiste ja uue tasuga, palun selgitada selle tekke- ja
toimisloogikat. Vastasel korral on mõistlik seletuskirja
parandada ja eksitav termin asendada.
Sunly Wind Meie hinnangul kahjustab eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine Arvestatud. Eelnõu muudetud. Edaspidi võetakse tasu aluseks
OÜ Eesti meretuuleparkide konkurentsivõimet ning teeme hajaasustuse tootmismaa maa keskmine väärtus, mitte kogu
ettepaneku avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata tootmismaa väärtus nagu seni.
ehituse hoonestusloa tasu vähendada selliselt, et
lõppkokkuvõttes tasud mitte ei tõuse ega jää samaks, vaid
vähenevad. Alternatiivse ettepanekuna palume kaaluda
varianti, kus hoonestustasu ei muutu, kuid seda arvutatakse
vaid meretuuliku ehitisealuselt pindalalt. Viidates
elektrituruseaduse § 923 lõikele 1, arvestatakse
tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka ka
tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute
vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad ja tuuleelektrijaama
teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Samas ei
saa ju väita, et kogu 1000-meetrine raadius iga meretuuliku
ümber on koormatav ala. Antud piirkonda ei saa küll püstitada
mõnda teist elektrituulikut, kuid kogu merepõhja ei kasutata,
visuaalselt pole kogu ala täisehitatud, elektrituulikute vahel
saavad liikuda laevad (v.a traallaevad) jne. Tuues paralleeli
maismaaga, siis rentides 1000 hektari suuruse maa-ala ja
makstes selle eest renti, ei tohi sel maa-alal ilma täiendava
kokkuleppeta keegi teine peale rentniku toimetada. Merel ei
ole meretuuleenergia tootjatel selliseid nõudmisi, kuigi n-ö
renti ehk hoonestustasu peavad nad kogu ala eest tasuma. Kui
on soov siiski kogu ala eest hoonestustasu nõuda, siis oleks
õiglasem Eelnõusse sisse viia diferentseerimine, kus
meretuuliku ehitusealusel pindalal kehtib üks tasumäär ning
ülejäänud n-ö 1000-meetrise raadiusega puhveralal kehtib
oluliselt vähendatud tasumäär.
Isik J.N. Esitan omapoolse, kui väiketootja ettepaneku maade Mittearvestatud. Täname ettepaneku eest, kuid ei pea seda
hindamise plaani, et tulevane maamaks võiks olla praktiliselt rakendatavaks. Pakutud ettepaneku korral oleks siiski
progresseeruv ehk kuni 2ha hajaasustus piirkonnas jääks võimalik täielikult vältida maamaksukohustuse tekkimist, kui
endiselt maksuvabaks ja sealt edasi suureneks maamaks asutatakse mitu ettevõtet, millest igaühele kuulub näiteks 500
sõltuvalt omatava pinna suurusest. Näiteks alates 500 hektarist hektarit maad.
võiks edasine maamaks olla vähemalt 2 kordne võrreldes
tänase vääringuga. Ettepaneku mõte on pidurdada maa
koondumist suurettevõtete kätte või siis anda kohalikule
piirkonnale läbi suurema maksu ka rohkem tagasi näiteks
teede heakorra tagamiseks.
Isik T.S Analüüsides maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja Antud selgitus: Uued tehnilised lahendused ei muuda
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud, eelnõu seletuskirja, tehinguandmete kasutamise õiguslikke aluseid, st
eelnõu aluseks olnud AB Soraineni analüüsi ja eelnõu tehinguandmete kasutamise nõuded e-hindamisel ei erine
koostamise aluseks olnud kirjavahetusi jääb selgusetuks, kas tavapärasest hindamisteenusest. Ilma õigustatud huvi tõendamata
ja mil määral tagaks eelnõu võimaluse osutada eelnevalt on hindamise eesmärgil tehinguandmete väljavõtete saamise
kirjeldatud e-hindamise teenust. Tulenevalt sellest palun õigus eelnõu kohaselt 6. ja 7. taseme kutselistel hindajatel ja
Keskkonnaministeeriumil analüüsida, kas ja kuidas tagavad krediidiasutustel kinnisvara tagatisvara hindamiseks. Andmete
maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste saamise õigus on seega üksnes isikutel, kes vastavad seaduses
muutmise seaduse eelnõuga kinnisvara tehingute andmebaasi sätestatud nõuetele, andmete kasutamise eesmärgiks ei saa olla
osas tehtavad muudatused võimaluse osutada kirjeldatud e- andmebaasi koopia tegemine või saadud andmete kolmandatele
hindamise teenust ning vastavalt sellele eelnõu või selle isikutele müümine või muul moel edasiandmine, kuivõrd
seletuskirja täiendada. tehinguandmed on käsitletavad isikuandmetena (sõltumata
sellest, et tehingute andmebaasi isikuandmeid ei koguta, on
võimalik koosmõjus kinnistusraamatuga tehingus osalenud isikud
välja selgitada). Ärihuvi ei ole üldiselt käsitletav ka õigustatud
huvina, et andmeid oleks võimalik taotleda õigustatud huvi
korras.
Eesti Pangaliit Eelnõust tuleneb üldine reegel, et maa-ameti tehingute Antud selgitus. Eesti Pangaliit on 2017. aastal teinud ettepaneku
andmebaasi andmetega tutvumiseks peab isikul olema laiendada tehinguandmetele juurdepääsu tegevusloa kohustusega
õigustatud huvi. Õigustatud huvi ei pea tehingute andmebaasi ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustele
andmetega tutvumiseks ja nendest väljavõtete saamiseks ja krediidiandjatele kinnisvara/tagatisvara hindamisega seotud
tõendama muuhulgas "tegevusloa kohustusega ja nõuete täitmiseks. Maa-amet on seda ettepanekut eelnõu
Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused koostamise käigus analüüsinud. Krediidiasutusi koos välisriikide
tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete filiaalidega on kokku 14. Krediidiandjaid on kokku 45 ja
täitmiseks". Pangaliit näeb siin kahte probleemkohta: 1) nimekirjas on mitmed ettevõtted, kellele on antud õigus krediiti
Eelnõu kohaselt kehtib see erand vaid krediidiasutustele, anda, kuid kes otseselt ei tegele kinnisvara kui tagatisvara
muud krediidiandjad, kes Finantsinspektsiooni järelevalve all hindamisega. Näiteks reisi-, mobiilside-, autolaenu jms pakkuvad
ja tegevusloa kohustusega, on välja jäänud. Näiteks ka panga ettevõtted jne. Krediidiandjatel võib olla kinnisvara ja tegemist
tütarettevõtjana liisingufirma ei saaks seda erandit kasutada. võib olla ka neile pakutava kinnisvara hindamisega, kuid kui
2) Erandi alusel saaks päringuid teha vaid tagatiseks oleva kõikidele viidatud ettevõtetele antakse automaatne õigus
kinnisvara hindamise läbiviimiseks, st. et oleks tegemist juba tehinguandmeid saada, sh ilma vajaduseta tõendada oma
olemasoleva tagatisega, mitte krediidiandjale pakutava õigustatud huvi, toob see kaasa riski andmete väärkasutamiseks.
tagatisega. Kuigi krediidiandjate ja -vahendajate seadus ja ka Krediidiasutustel on tavapäraselt suur kinnisvara laenuportfell
rahandusministri määrus „Nõuded elamukinnisvaraga seotud ning nende puhul on kinnisvara tagatisvara hindamine igapäevane
tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara tegevus. Lisaks on krediidiasutustel ettevõtte siseselt väga ranged
hindamisele“ kasutab sama terminoloogiat, saab nende aktide konfidentsiaalsusnõuded. Kuna tehinguandmetele juurdepääs
sätete kontekstist endast aru, et regulatsioon kohaldub ka laieneb eelnõu järgi krediidiasutustele, siis nad võivad
krediidiandjatele pakutavatele tagatistele. Eelnõu sõnastusest konfidentsiaalsuslepingu alusel andmeid edastada oma
see aga ei tulene. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku tütarettevõtetele. Eelnõu käigus teemat analüüsides jõudsime
muuta Eelnõu § 2 lg 3, millega täiendatakse järeldusele, et õigustatud huvi tõendamata on põhjendatud
Maakatastriseaduse § 6 lõikega 11 ja sõnastada eeltoodud laiendada tehinguandmete juurdepääsu vaid krediidiasutustele,
lõike punkt 3 järgnevalt: “3) tegevusloa kohustusega ja krediidiandjad peavad oma huvi tõendama õigustatud huvi korras.
Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused
ja krediidiandjad tagatiseks antava või tagatiseks oleva
kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks.” Alternatiiv
“3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni
järelevalvele allutatud krediidiasutused ja krediidiasutusega
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiandjad
tagatiseks antava või tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega
seotud nõuete täitmiseks.”
Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 2 Antud selgitus. Eesti varahindamise standardite koostaja on Eesti
ja Valdade Ettepanek: Kaasajastada EVS 875 standardisari. Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt moodustatud töörühm, kuhu
Liit Põhjendus: MHS § 3 lg 1 asendatakse tekstiosa „kinnisasja kuulub ka Maa-ameti esindaja. Standardite perioodiline
hindamise headest tavadest“ tekstiosaga „vara hindamise ülevaatamine toimub reeglina iga viie aasta tagant, vajadusel
standardisarjast EVS 875“. Viidatud standard sisaldab viiteid varem. Maa korralise hindamise praktikast tulenev
2001. a korralisele hindamisele. Näiteks turul mittekaubeldavate varade käsitlus ja 0,2 parandusteguri
mittekaubeldavate varade hindamise metoodika puhul, mis kasutamine on ajas leidnud kasutust ka erakorraliste hindamiste
hetkel kehtivas standardis viitab 2001. a korralise hindamise läbiviimisel ning parandusteguri kasutamist kui ühte metoodilist
metoodikale. lahendust vähelikviidse sihtotstarbega maa hindamisel on
tõepoolest mainitud ka Eesti vara hindamise standardis EVS. Maa
korralise hindamise metoodika väljatöötamise käigus analüüsib
Maa-amet aktiivse turuta maade osas detailsemalt, millist
metoodikat väärtuse hindamisel edaspidi kasutada. Maa korralise
hindamise metoodika väljatöötamise järgselt saab täpsustada
turul mittekaubeldavate varade hindamismetoodikat ka
standardisarjas.
Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Arvestatud. Eelnõud on vastavalt muudetud.
ja Valdade 1) Ettepanek: MHS § 43 lg 1 p 1 asendada sõnad „tehingute
Liit ning maa omadusi“ sõnadega „tehingute andmeid ning maa
omadusi“. Põhjendus: Tehingutel ei saa olla omadusi nagu
esemetel, vaid on andmed või tingimused.
Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
ja Valdade 2) Ettepanek: Täpsustada MHS § 4.4 lg 2 teksti.
Liit Põhjendus: MHS § 4.4 lg 2 näeb kõigile isikutele ette
võimaluse maa maksustamishinna arvutuskäiguga
tutvumiseks ja selle kohta arvamuse avaldamiseks. Sättest
jääb selgusetuks,
mida arvamuse all täpsemalt mõeldakse ja kuskohas ja mis
ajahetkel arvamust võib esitada. Seletuskirjast ei selgu, kas on
mõeldud tavapärast enda kinnisasja osas läbiviidava
haldusmenetluse raames seisukoha esitamist, vaidlustamist
halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras või maa
maksustamishinna määramist laiemalt nagu näiteks
planeerimismenetluses. Lõikest ei selgu, mis hetkest
muutunud andmete alusel määratud uus maa maksustamishind
jõustub.
Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Ettepanek: MHS § 4.4 lg 4 täpsustada, mis Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
ja Valdade hetkest muutunud andmete alusel määratud
Liit maamaksustamishind jõustub.
Põhjendus: Lisatavast sättest jääb selgusetuks, mis hetkel
muutunud andmete alusel määratud maa maksustamishind
jõustub, millest tulenevalt on ebaselge, mis hetkest seda
vaidlustada saab.
Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 12 Arvestatud. Säte tõstetud paragrahviks 8'.
ja Valdade Ettepanek: Sätestada MHS § 12 lg-s 9 tehtav täiendus sobivas
Liit kohas MHS-s eespool, mitte rakendussätetes.
Põhjendus: Sätte sõnastusest ja seletuskirjas olevatest
selgitustest nähtub, et täiendus on pigem alalist laadi, st
kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu välja selgitamisel
alusena maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete
alusel arvutatud maksustamishinna kasutamine ei ole vajalik
üksnes seaduse rakendamiseks, vaid pidevalt ka edaspidiselt.
Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 7 ja p 8 Mittearvestatud. Maksimaalsete lubatud maksumäärade piiri
ja Valdade Ettepanek: Jätta eelnõust välja MaaMS § 5 lg 1 muudatus ja kehtestamisel on otstarbekas silmas pidada, et maamaks
Liit lg 2 kehtetuks tunnistamine ning kehtima redaktsioon, mis koostoimes ülejäänud maksudega ei hakkaks takistama maa
jõustus 1. jaanuaril 2013. kasutamisest mõistliku tulu saamist. Praeguse maksustruktuuri
Põhjendus: Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana on säilimisel maamaksu koormuse potentsiaalselt liiga suureks
ise võimeline määrama oma tulubaasi ja läbi kinnisasjade muutumise vältimiseks on otstarbekas vähendada seaduses
maksustamise kujundama eelarvet kui tulude ja kulude lubatud maamaksu maksimaalseid määrasid. Eelnõus välja
tasakaalu. pakutud maksimaalsete määrade ja turuhinnale vastava maade
Kohalikud omavalitsused tegutsevad KOKSi alusel, mille § 2 hindamise juures ei suureneks maamaksukoormus SKP-s palju
määratleb, et tegemist on valla või linna demokraatlikult suuremaks 2000. a tasemest (0,39% SKP-st).
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus
seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, Arusaadavalt soovivad KOVid võimalikult suurt
lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja maksuautonoomiat. Eelnõu koostamisel kohtuti erinevate
huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. huvigruppidega, kes väljendasid suurt muret seoses maamaksu
Seletuskirjas puuduvad arvutused ja põhjendused, miks tõusuga. Erinevate huvide tasakaalustamiseks on eelnõus
olemasolev regulatsioon ei võimalda usaldada kohalikke vähendatud maksimaalseid määrasid, mis siiski annavad
omavalitsusi. KOVidele piisava määrade tõusu varu (keskmiselt 2 korda).
Oma haldusüksuse piirides maapoliitika kujundamine on Maaomaniku jaoks ei ole aktsepteeritav hüppeline ja kiire
kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei saa eeldada, et maamaksu tõus ja seetõttu on aastasele maksukasvule kehtestatud
kohalikud omavalitsused ei korrigeeri maksumäärasid 10% piirmäär. Reeglid peavad olema piisavalt varakult ette teada
vabatahtlikult ilma uute maksimaalsete maksumäärade ning ei sobi lahendus, et hindamistulemuste pealt vaadatakse üle
kehtestamiseta. Seletuskirjas ei ole viiteid kehtiva maksustamise põhimõtted.
regulatsiooni kitsaskohtadele, mis nõuavad uue regulatsiooni
kehtestamist. Osades KOVides osade maatükkide maamaks võib väheneda ka
Kuigi seletuskirjas on viidatud, et kui uued maksimaalsed maksimaalsete maksumäärade juures. Rohkem kallinenud maade
maamaksumäärad tähendavad mõnele kohalikule omanikud maksavad oma maa eest praegu vähem kui nende
omavalitsusele maksutulu vähenemist, kompenseeritakse see maade turuväärtus eeldaks, ning vähem kallinenud maade
tasandusfondi kaudu, puuduvad täiendavad selgitused ja omanikud maksavad praegu maksustamise aluseks olevate maa
arvutused, sh kavandatava tasandusfondi suurus ja hindade juures ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes esimese
jagunemine. Seni on maamaksu tulubaasi vähenemise grupi omanikega. Hindamise ja uute määrade kombinatsioonis on
kompenseerimine riigi poolt olnud pigem puudulik võimalik saavutada suurem õiglus maaomanike vahel.
(maksuvabade maade laiendamine läbi aastate, nt
riigiomandis olevate ühiskondlike ehitiste maa
maksuvabastused, veeseadusest tulenevad täiendavad
maksuvabastused).
Toetada ei saa maamaksumäärade langetamist enne uue
korralise hindamise tulemuste kinnitamist. Sellisel juhul on
võimalik nii kohalikel omavalitsustel kui ka riigil analüüsida
maksumäärade mõju koos kavandatava kaitsemehhanismiga
omavalitsuste tulubaasile kui ka kavandada vahendid
tasandusfondi.
Nii maksimaalsete maksumäärade langetamine kui ka
kaitsemehhanismi rakendamine koos on topelt
kaitsemehhanismide loomine, kus määratud maksumääral on
vähene mõju maamaksule (kaitsemehhanism rakendub
niikuinii).
Näiteks, kui maa väärtused on Tallinnas tõusnud keskmiselt
ca 5 korda, siis sama maksubaasi kogumiseks peaks
maksumäär vähenema kuni 5 korda, kuid kuna piirkonniti on
maa väärtused kasvanud 3-17 korda, siis on piirkondi, kus
maamaksu laekumine pigem ehk väheneb (nt kesklinnas
elamumaa osas) ning piirkondi, kus õiglaseks maksustamiseks
läheb kümneid aastaid.
Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 11 Mittearvestatud. Kui tekib uus katastriüksus, siis on vaja leida
ja Valdade Ettepanek: Mitte täiendada MaaMSi §-ga 81, kuna selle lg-te sellele eelmise aasta maamaksu summa, millele järgmise aasta
Liit 1 ja 2 regulatsioon rikub võrdse kohtlemise printsiipi ning lg- jaoks arvestada 10% kasvu piirang. Seetõttu tuleb minna tagasi
te 3 ja 4 regulatsioon ei ole läbipaistev. 2023. aastasse, et välja selgitada, missugune oleks olnud sellise
Põhjendus: Maamaksu määramine muutub veel uue maatüki maksustamishind 2001. aaasta hindamistulemuste
keerulisemaks ning ei ole inimestele arusaadav (läbipaistev). alusel. Selle nö tingliku maksustamishinna alusel saadakse 2023.
Leiame, et kavandatav kaitsemehhanism ei ole pikas a tinglik maamaks, mida suurendatakse järgnevate aastatega kuni
perspektiivis jätkusuutlik ning on keeruline hallata. Näiteks jõutakse konkreetse maksustamise aastani. Arvutused teeb masin
kui 2027. a moodustatakse maakatastris uus ja maksuteatel näidatakse info maaomanikule arusaadaval moel.
katastriüksus kehtestatud detailplaneeringu alusel. Selleks, et Maamaksu tõusu piirmäära mehhanism rakendatakse valemi abi,
määrata uuele katastriüksusele 2028. a alguses maamaks tuleb mis luuakse MTA infosüsteemi, mitte iga maatüki kohta käsitsi.
esiteks määrata kinnistule maamaks 2023. aasta tingimustes, Maamaksu kujunemise arvutuskäik esitatakse maksumaksjale
ehk lähtuda 2001. a korralise hindamise tulemustest koos maamaksuteatega.
(tegelikult ei olnud katastriüksust sellel hetkel olemas).
Seejärel arvutada välja 2024…2025…2026….2027. aastate
maamaks, arvestades nii 10%-list maamaksutõusu piirangut
kui ka 5 euro erisust. Alles peale neid arvutusi saab arvutada
2028. aasta maamaksu, kusjuures 2026 on läbiviidud juba uus
korraline hindamine.
Arvutuskäik ja selgitus tuleb esitada ka arusaadaval kujul
maksumaksjale, kui ta avaldab soovi teada saada, kuidas tema
maamaks on arvutatud (sh soodustuste arvutuskäik). Maksu
määramine peaks olema maksumaksjale lihtsasti selgitatav ja
arusaadav.
Seletuskirjast ei selgu, kaua on kavandatud lähtuda uute
loodavate maaüksuste puhul 2001. a korralise hindamise
tulemustest leitud maksustamishinnast, kas sellega seoses on
analüüsitud ka maamaksu alusandmete säilitamise vajaduse
pikendamist ning kuidas muudavad sellist arvutuskäiku
järgmised korralised hindamised.
Kokkuvõtvalt leiame, et enne 2022. a toimuva korralise
hindamise tulemuste avalikustamist ei ole KOVidel võimalik
hinnata uue hindamise mõju maamaksu tulubaasile (sh
koosmõjus rakendatava 10%lise kaitsemehhanismiga) ning ei
saa nõustuda uute maksimaalsete maksumäärade
kehtestamisega.
Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 13 Mittearvestatud. Tallinna koduomaniku maamaksuvabastuse
ja Valdade Ettepanek: MaaMS § 11 lg-tes 1– 3 täiendada regulatsiooni kogumõju praeguste määrade juures on 10 mln eurot ja 2012. a
Liit kohase tasandusfondi loomisega. Sätestada kavandatava olnud maamaksumäärade juures 7 mln eurot. Koduomanike
muudatusega kaasneva tulubaasi vähenemise maamaksuvabastuse eest anti vastu tulumaksu 0,2
kompensatsiooni-mehhanismid. protsendipunkti, mille suurus 2020. a kontekstis on Tallinnale 8,2
Põhjendus: Muudatuse kohaselt vabastatakse maamaksu mln eurot.
tasumisest liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad
koduomanikud lisaks elamumaa maksuvabastusele ka maa Kuna eelnõu ei ole seaduseks veel saanud, ei saa hetkel rääkida
teiste sihtotstarvete osas (nt ärimaa, transpordimaa, Tallinna linnale maamaksu laekumise vähenemise eest
ühiskondlike ehitiste maa jne). kompensatsiooni maksmisest. Teema jääb läbirääkimiste
Muudatuse hinnanguline mõju Tallinna linna eelarvele on 230 objektiks.
000 eurot. Tallinna linn on alates 2013. a-st juhtinud
tähelepanu koduomanike ebavõrdsele kohtlemisele, kuid Tasandusfondi abil vähenenud tulude kompenseerimine ei ole
nõustuda ei saa sellega, et koduomaniku soodustuse vajalik, kuna esialgsete hinnangute kohaselt Tallinna maamaksust
laiendamisest tekkivat maksutulu vähenemist ei saadav tulubaas eeldatavasti kasvab.
kompenseerita, kuna see avaldab mõju vaid Tallinna
eelarvele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „ /…/
kõikide KOVide eelarvete peale laekub kokku 245 000 eurot
vähem maamaksu, mille kompenseerimist ei ole kavandatud.
Peamiselt avaldab see mõju Tallinna eelarvele.“.
Tallinna linn on seisukohal, et tuleb leida vastavad meetmed
tulubaasi vähenemise kompenseerimiseks näiteks konkreetse
tasandusfondi loomisega või maksustamise põhimõtete
muutmise osas liitsihtotstarvetega maadel asuvate
mitteeluruumide maksustamise kaudu. Ilmsesti
maksukohuslaste täielikku ühetaolist kohtlemist on
koduomaniku maamaksusoodustuste andmisel raske või
peaaegu võimatu saavutada, kuid palume leida vastavad ja
õiglased meetmed liitsihtotstarbega maal maksusoodustuste
rakendamiseks viisil, et linna eelarvet taas riigi poolt ei
kärbita.
Eesti Energia Eelnõuga lisatakse MaaMS-i paragrahv 8.1. Palume selgitada Mittearvestatud. Maamaksu tõusu piirmäär kohaldub igale
milline oleks 10 % kaitsemehhanismi kasutamise võimalus maatükile eraldi. Maamaksu tõusu piirmäär on alati 10%,
juhtudel kui maamaks on määratud vastavalt MaaMS § 7 lg olenemata sellest, mitu kinnisasja ühele omanikule ühes KOVis
(2.2) alusel, mis sätestab, et kui maksumaksjale kuulub mitu kuulub. 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures jõuaks
maatükki või ta kasutab mitut ühe kohaliku omavalitsuse maamaks vastavusse maa turuväärtusega keskmiselt 40 aasta
üksuse haldusterritooriumil asuvat maatükki, summeeritakse pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks.
maatükkide eest tasumisele kuuluvad maksusummad, Seega ei ole ks 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära
arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud. rakendamisel tagatud õiglane maksustamine.
Toome siinkohal näite: Ühele kinnisasja omanikule kuulub
Kiili vallas kokku 21 tootmismaa kinnisasja (pisikesed
kinnisasjad – alajaamade alused kinnistud), milledest kahel
katastriüksusel on maamaksu summa tänaste hindade korral
suurem kui 5 eurot, ülejäänutel jääb see alla 5 euro. Maamaksu
teatis esitatakse summeritult nagu seda võimaldab MaaMS §7
lg (2.2), koondsumma on konkreetse näite puhul 32,5 eurot.
Eraldi võttes varieeruvad maamaksud katastriüksuste kaupa
väärtusest 0,5 – 10 eurot. Kiili vallas, on tootmismaa
katastriväärtus võrreldes 2001 aastaga tõusnud 52 korda (2001
vs 2018 väärtused). Võttes aluseks seletuskirjas toodud näiteid
(lk 35, 36) ja arvutades võimalikud uued maamaksud oleks
tootmismaal 1% maksumäära korral maamaksu tõus
konkreetsele kinnisasjade omanikule ühes omavalitsuses ca
300 %. Millised võiksid olla tasandusmäärad sellistel
juhtudel?
Ettepanek on täiendada MaaMS seadust selliselt, et 10 %
tasandusmäär kehtiks ka juhul kui enne korralist hindamist oli
maamaks määratud MaaMS § 7 lg (2.2) alusel.
Eelnõu seletuskirjas (lk 35) on välja toodud, et
kinnisvaramaksude tõusu piiravad kaitsemehhanismid on
teistes riikides levinud. Näiteks Taanis ei tohi aastane
kinnisvaramaksu tõus olla suurem kui 5%. Teatud juhtudel
võib see olla 7%.49 Eestis on mõistlik kehtestada veidi
kõrgem piirmäär, kuna Eestis on praegu maamaks 2001. aasta
maa maksustamishindade tasemel ning maa tegelikule
väärtusele vastavale tasemele jõudmiseks, isegi 10% suuruse
piirmäära korral (vt joonis 7), võib kuluda kuni 11 aastat.
Tulenevalt asjaolust, et oluliselt parema elatustasemega riigis
on kaitsemehhanism poole väiksem (Taanis 5%) palume
seadusandjal mõelda ja rohkem põhjendada, kas 10 % nn
kaitsemehhanism on õigustatud. Asjaolu, et riik ei ole korralist
hindamist läbi viinud viimase kahekümne aasta jooksul ei saa
olla piisav põhjus maksumaksjale suurema koormise
panemiseks.
Eesti Energia Eelnõu §-ga 4 muudetakse AÕSRS-i § 15.5 lõiget 1, ja Mittearvestatud. AÕSRS-i § 155 kehtestamisel lähtuti
määratakse talumistasu suuruseks aastas 3,5 protsenti maa eesmärgist, et talumistasude süsteem oleks võimalikult lihtne ja
maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sellega kaasneks võimalikult vähe bürokraatiat. Muuhulgas seati
sisulise ulatuse koefitsientidega ( 3% saamata jäänud tulu ja talumistasu (ka maamaksu hüvitiseks mõeldud osas) sõltuvusse
0,5% maamaksu osa). maa maksustamishinnast, mitte tegelikult tasutavast maamaksust.
Seletuskirja lk 51 ütleb järgmist: Kehtiv tasumäär 7,5% on Käesoleva eelnõuga ei soovita loobuda võimalikult lihtsast
mõeldud hüvitama maa omanikule lisaks maamaksu kulule talumistasude süsteemist. Sellel põhjusel on eelnõus tehtud
(mille suurus on kehtiva õiguse kohaselt kuni 2,5% maa ettepanek 1) jääda talumistasu maamaksu hüvitiseks mõeldud
maksustamishinnast) mingil määral ka saamata jäänud tulu. komponendi juures ühtselt 0,5% juurde (vaatamata sellele, et
Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-is sätestatud maksimaalset paljude sihtotstarvetega maa maksimaalne maamaksumäär on 1%
maamaksumäära. Elamumaal ja maatulundusmaal hakkab maa maksustamishinnast) ja 2) mitte rakendada sama
maksimaalseks maksumääraks olema 0,5% ja teiste kaitsemehhanismi, mis maamaksu puhul. Nimetatud ettepanekud
sihtotstarvetega maadel 1%. Sellest tulenevalt on põhjendatud on seejuures osaliselt teineteist tasakaalustavad.
muuta talumistasu määra seda osa, mis on eeldatavalt
mõeldud maamaksu hüvitamiseks. Kuna esiteks asub kõige
rohkem tehnovõrke elamumaal ja maatulundusmaal ning
teiseks makstakse maatulundusmaast erineva sihtotstarbega
maal talumistasu kõikidest tehnovõrkudest ainult väikese osa
eest (st ainult põhivõrkude, mitte jaotusvõrkude eest), on
põhjendatud regulatsiooni lihtsuse huvides talumistasude
arvutamiseks rakendada ühtset määra 0,5% ning jätta
rakendamata 10% aastase tõusu piirmäär, mille eelnõu näeb
ette maamaksu puhul.
Selline käsitlus ei ole kooskõlas seaduseandja poolt täna
kehtestatud ja kehtestatava protsendimäära sisulise
tähendusega (3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa).
See osa tasumäärast (0,5%), mis on mõeldud maamaksu
hüvitamiseks saab olema suurem kui tegelik maaomaniku
kulu kitsenduse alla jääva maa eest tasutava maamaksu suurus
(tulenevalt 10 % aastase tõusu piirmäärast).
Teeme ettepaneku talumistasu määramisel eelnevaga
arvestada ning 0,5 % osas lähtuda 10 %-lisest
kaitsemehhanismist. Arvutusvalem tuleks sisse viia Maa-
ameti talumistasukalkulaatorisse, mis on aluseks
talumistasude arvutamisel.
Eesti Energia Tulenevalt eelnevast on jäänud tähelepanuta Arvestatud. Eelnõu on täiendatud tulumaksuseaduse
tulumaksuseaduse (TuMS) osa, mis puudutab talumistasude muudatusega vastavalt märkusele.
osalist maksustamist. Kehtiv TuMS § 19 lg 3 p 15 sätestab, et
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15.4 alusel
makstavat tehnovõrgu talumistasu ei maksustata tulumaksuga
ühe kolmandiku ulatuses ehk maamaksu ulatuses.
Kas seaduste muutmisega nähakse ette ka muudatused
tulumaksuseaduses ja kehtestatakse uued proportsioonid
talumistasudelt makstava tulumaksu osas? Ja kuidas
lahendatakse olukord, kui 0,5 % suurune osa talumistasust ei
ole tegelikult võrdne maamaksuga vaid on pigem suurem?
Eesti Energia Eelnõu seletuskirja lk 51 kohaselt tõusevad talumistasu Arvestatud. Seletuskirja täiendatud mõju põhjalikuma
määrad keskmiselt võrreldes praegusega 3 – 3,5 korda. kirjeldusega.
Nagu käsitletud, tõuseb maa maksustamishind uue maa
korralise hindamise järel keskmiselt umbes seitse korda ja kui
talumistasu määr muutmata jätta, tõuseksid talumistasud
seega umbes seitse korda. Talumistasud tõusevad ka uue maa
korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel praegusega
võrreldes keskmiselt 3–3,5 korda. Kui seni oli talumistasu
määr kolmekordne maksimaalne maamaksumäär, siis
edaspidi on talumistasu määr elamumaa ja maatulundusmaa
puhul seitsmekordne maksimaalne maamaksumäär.
Tulenevalt sellest, et täna maksab jaotusvõrguettevõtja
talumistasusid tehnorajatiste eest, mis asuvad
maatulundusmaal ning arvestades asjaoluga, et sisulise
ulatuse koefitsiendi määramine ei ole tegelikkuses
kontrollitav ilma täiendavaid kulutusi tegemata ja
maatulundusmaa hind on tõusnud keskmiselt Eestis 11 korda
(põllumaadel), on eeldatav põhitegevuskuludele tõus
võrguettevõtjale suurem kui 3 - 3,5 korda. Samuti ei saa
välistada oluliselt suuremat talumistasude taotluste arvu
kasvu, mis suurendab võrguettevõtja kulusid veelgi.
Eesti Energia Täiendavalt on kehtivas AÕSRS § 15.5 lg 7 sätestatud, et Mittearvestatud. AÕSRS § 156 lõikest 7 tuleneb, et paragrahvi
talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on 1. lõikes sätestatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis
alla ühe euro. AÕSRS on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582
§ 15.6 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud sätestatud korras. Ei ole põhjendatud, et enne 2019. aastat esitatud
taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel väiksema kui 1 euro suuruse talumistasu taotlusi peaks
kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate võrguettevõtja arvestama, aga hilisemaid mitte. Seaduse kohaselt
asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu, st kui taotlus
tehnovõrgu omanikule teatama. tasu maksmiseks on esitatud, tuleb see lahendada. Kui tasu jääb
Alates 1.jaanuarust 2019 ei ole Elektrilevi OÜ enam vastu alla 1 euro, siis seda ei maksta. Seega seadusest ei tulene, et
võtnud avaldusi talumistasu saamiseks kui summa maaüksuse tehnovõrgu omanikul on õigus neid avaldusi vastu mitte võtta.
kohta oli alla ühe euro.
Palume muuta AÕSRS § 15.6 ja täiendada seda nii, et
omanikud, kes esitasid talumistasu taotluse kinnisasja kohta,
milles tasu suurus oli alla ühe euro perioodil 01.01.2019 kuni
uue seaduse jõustumiseni ja kui uue kehtestatava
maksustamishinna järgi tuleks talumistasu suurem kui üks
euro, siis peab omanik esitama uue taotluse tasu saamiseks
selle maaüksuse osas.
Eesti Energia Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on uuendada maa Osaliselt arvestatud ja antud selgitus. Eelnõuga täiendatakse §
korralise hindamise senist korda ning teha selle alusel järgine 90 lõiget 8 teise lausega ning sätestatakse, et riigile kuuluva
korraline hindamine 2022.aastal. Maa hindamise seadmise kinnisasja kaevandamiseks andmise lepingu muutmise kulud
muutmise eelnõu sätestab § 4.2 lõikes 2, et korraline kannab lepingu muutmise taotleja. See tähendab, et kui lepingu
hindamine toimub iga neljandal aastal. muutmine on tingitud maa kasutaja huvidest, kannab ta endiselt
Maapõueseaduse (MaaPS) § 90 lg 7 sätestab järgneva: lepingu muutmisega kaasnevad kulud. Kuid kui lepingu muutmist
Kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja taotleb riik (näiteks pärast maa korralist hindamist), kannab riik
kasutamise tasu aastamäär on viis protsenti maa sellega seonduvad kulud. On õiglane, et kulud kannab osapool,
maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline kelle huvides lepingu muutmine on. MaaPS § 90 lõikest 4
hindamine, siis viis protsenti maa erakorralisel hindamisel tulenevalt antakse riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks
määratud maa maksumusest. Riigile kuuluva kinnisasja kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse
kaevandamiseks kasutada andjal on õigus muuta kasutustasu seadmise teel. Seejuures tuleb märkida, et üsna suur osa
suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise kaevandamiseks kasutada antud kinnisasjadest on kasutuses
hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel kirjaliku rendilepingu alusel, mille muutmisega ei kaasne
pärast kolme aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu notaritasu ega riigilõivu.
sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu
viimasest muutmisest.
MaaPS § 90 lg 4 kohaselt antakse riigile kuuluv kinnisasi
kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse
või hoonestusõiguse seadmise teel. Juhime tähelepanu, et
MaaPS § 90 lg 4 alusel on riigile kuuluvad kinnisasjad
kaevandamiseks kasutada antud rendilepingute kaudu, mis on
lihtkirjalikud ja mille muutmine ei nõua eraldiseisvaid
kulutusi. Samas on eelnimetatud §-i alusel seatud
kasutusvalduse või hoonestusõiguse lepingud seatud
notariaalselt. MaaPS § 90 lg 8 sätestab, et maa kasutamise
õiguse saanud isik tasub kinnisasja kaevandamiseks kasutada
andmisega seotud kulud.
Eeltooduga seonduvalt palume selgitada, kes kannab kulud
juba sõlmitud kasutusvalduse või hoonestusõiguse lepingute
muutmisel (notari- ja reaalkoormatise kandemuudatuse tasud,
riigilõivud jne), kui lepingu muudatuse põhjuseks on igal
neljandal aastal toimuv korraline hindamine, mille tulemusena
muutub kasutustasu suurus maa maksustamishinna
muutumisel.
Siinjuures teeme ettepaneku täpsustada MaaPS § 90 lõiget 8
järgnevas sõnastuses: maa kasutamise õiguse saanud isik
tasub kinnisasja esmakordsel kaevandamiseks kasutada
andmisega seotud kulud. Maa korralise hindamise tulemusel
maa maksustamishinna muutumisel kasutustasu muutustest
tingitud kasutusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud
tasub kasutusse andja.
Siinjuures juhime tähelepanu vajadusele kohelda kõiki
riigimaa kasutajaid võrdsetel alustel, kes kasutavad riigimaad
maareformi seaduse ja maapõueseaduse alusel seatud
hoonestusõiguse lepingute alusel, mistõttu teeme ettepaneku
viia sisse eelnimetatud õigusaktidesse ja nende alamaktidesse
sisse täpsustav tingimus, et kui hoonestusõiguse aastatasu
suurus muutub tulenevalt hoonestusõigusega koormatud
kinnisasja maksustamishinna muutumisest, siis kasutustasu
muutustest tingitud hoonestusõiguse lepingu muutmisega
seotud kulud tasub kasutusse andja.
Eesti Energia § 14 Veeseaduse muutmine Antud selgitus. Nii Vees § 215 kui ka § 230 puhul on
Eelnõu kohaselt muudetakse Veeseaduse § 215 lõike 2 tegelikkuses sätestatud ühesugusest põhimõttest. Mõlemal juhul
esimest lauset ja § 230 lõike 1 teist lauset asendades sõna on lähtutud põhimõttest, et tasu aluseks olev sihtotstarve peaks
„neli“ sõnaga „kolm“. vastama ehitise kasutusviisile. Kuna tuulelektrijaama saab
§ 5 Elektrituruseaduse muutmine . Elektrituruseaduse § 923 kasutada ainult elektrienergia tootmiseks, sätestab seadus
lõike esimeses lauses asendatakse number „7“ numbriga „3“. lähtumise konkreetselt sellest sihtotstarbest. Kuigi VeeS § 215
Veeseaduse § 230. Hoonestustasu lõige 1 sätestab järgneva: konkreetset sihtotstarvet ei nimeta, on praktikas ka selle sätte
Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt alusel püstitatud ehitised reeglina tootmisfunktsiooniga ning
ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma seetõttu lähtutakse tasu arvutamisel tootmismaa sihtotstarbest.
hoonestustasu. Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise VeeS § 215 alusel püstitatud ehitise puhul on põhimõtteliselt
kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti siiski võimalik, et ehitist kasutatakse ka muul eesmärgil kui
keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tootmiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud seaduses ühe sihtotstarbe
avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Maa nimetamine. Ka ehitise pindala arvestamise puhul on erisus
keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt tingitud tuuleelektrijaama kui ehitise omadustest tulenevalt.
tehtud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Nimelt koosneb tuuleelektrijaam reeglina mitmetest
Veeseaduse § 230 lõige 2 sätestab, et Hoonestustasu suurus tuulegeneraatoritest ja kuna nende vahele võib jääda arvestataval
avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on määral veekogude maad, on seadusandja pidanud ebaselguse
sätestatud elektrituruseaduses. vältimiseks tuuleelektrijaama jaoks selle kasutusala määramise
Elektrituruseaduse § 923 lõige 1 sätestab, et: Avaliku veekogu põhimõtted sätestada seaduse tasandil. Rõhutame, et käesolev
tuuleelektrijaamaga koormamisel maksab elektriettevõtja eelnõu ei näe ette selle juba kehtiva põhimõtte muutmist. Pindala
riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% arvestamise erisuse mõju vähendab siiski see, et
tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, tuuleelektrijaamade kasutustasu määramisel näeb eelnõu ette
mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtumise kogu tootmismaa asemel hajaasustuse tootmismaa
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise keskmisest väärtusest.
seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise
tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad,
mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja
tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste
ehitisealune pind.
Eelnõu seletuskirjas lk 41 märgitakse, et ühtegi kehtivat
hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks
tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega
mõjutada vaid tulevikus avalikku veekogusse potentsiaalselt
rajatavaid tuuleelektrijaamu.
Juhime eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et Veeseadus §
230 lg 1 alusel arvutatakse hoonestustasu ehitise kasutamise
otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse
alusel arvutatud hinnast. Samas kui Elektrituruseaduse § 923
lõikes 1 sätestatakse, et hoonestustasu arvutatakse tootmismaa
Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast.
Kuna mõlemal eelviidatud juhul on tegemist avaliku veekogu
koormamisel hoonestustasu tasu arvutamise
regulatsioonidega, siis juhime tähelepanu, et tasu arutamise
alused on erinevad, kuna ühel juhul arvutakse tasu ehitise
kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega (mis ei pruugi
olla tootmismaa sihtotstarbele vastav) maa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast ning teisel juhul arvutatakse
hoonestustasu tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel
arvutatud hinnast.
Lisaks märgime, et kui elektrituruseaduse alusel on üheselt
määratletud, et hoonestustasu arvutatakse tuuleelektrijaama
ehitisealusest pindalast lähtudes, täpsustades eelnimetatud
tingimust, et Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka
arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate
üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad,
mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja
tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste
ehitisealune pind, siis veeseaduse kohaselt arvutatakse
hoonestustasu avaliku veekogu koormatava ala üksnes
pindalast lähtudes. Seega tuginevad eelnimetatud
regulatsioonides hoonestustasu määramise ja arvutamise
alused täiesti erinevatele alusandmetele ja maksustamisel
kohalduvale pindala määratlustele.
Eesti Energia Eelnõu seletuskirjas lk 42 on märgitud, et: Muudatus on Osaliselt arvestatud. Edaspidi lähtutakse hajaasustuse
seotud riigimaa kasutamise tasude määrade ühtlustamisega tootmismaa keskmisest väärtusest, kuna see kajastab paremini
ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu. Hoonestustasu tuuleelektrijaama ala tegelikku kasutust. Tootmismaa sihtotstarbe
määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on väärtuse arvestamine on põhjendatud, kuna tuuleelektrijaama ala
tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on
naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis hoonestusloa tasu ka praegu seotud korralise hindamise
ja neli korda kõrgemad kui Poolas. tulemustega. Seda põhimõtet, tasu muutmise aluseid ega muid
Nõustume eelnõu koostaja hinnanguga, et hoonestustasu hoonestusloa tingimusi ei ole plaanis eelnõuga muuta. Kuna
määra langetamine on igati õigustatud. Samas on jäänud korralise hindamisel lähtutakse Maa-ameti tehinguandmete
analüüsimata asjaolu, et MHS regulatsiooniga on oluliselt andmebaasist ja maa maksustamishinnad hakkavad seega
muutumas maa hindamise metoodika ja alused. Ja seda vastama maa tegelikule väärtusele, ei ole korralise hindamise
olukorras, kus praktika ja võrdlusandmed hoonestusloa tulemusel toimuvad muudatused prognoosimatud (mh on
andmisel avalikku veekogusse puuduvad. Siinjuures kerkib võimalik tehingute andmebaasi alusel analüüsida tootmismaa
küsimus, et kas hoonestusloa tasu sidumine tootmismaa väärtuse muutumist ajas). Sh kuuluvad tootmismaa sihtotstarbega
sihtotstarbega on õigustatud ja piisvalt läbi analüüsitud. maaüksuste hulka muud elektrienergia tootmiseks kasutavad
Arvestades, et maa korralist hindamist soovitakse kinnisasjad. Eelduslikult rakendatakse hoonestuslubadele
regulatsiooni kohaselt läbi viima hakata igal neljandal aastal, sarnaseid tasu muutmise põhimõtteid, mida on seni kohaldatud
siis võib eeldada, et see omakorda hakkab mõjutama riigi kinnisasjade kasutamiseks andmise korral. Vastavalt
hoonestustasu suurust, kuna hoonestustasu muutumise MaaMS § 4 lõike 1 punktile 7 avaliku veekogu aluse maa eest
aluseks maa korralise hindamise tulemusel muutuv maamaksu ei maksta.
tootmismaa Eesti keskmine hind. Seega on täiesti ebaselge,
kuidas nähakse hoonestusloas ette tasu suuruse muutmise
tingimused ja muutmise alused, kuna hoonestustasu suuruse
muutmise tingimus maa korralise hindamise tulemuste alusel
on üldine ja tasu muutmise osas täiesti prognoosimatu.Lisaks
juhime tähelepanu, et maakastriseaduse kohaselt määratakse
tootmismaa sihtostarve tootmis- ja tööstusehitiste aluse ja neid
ehitisi teenindav maa osas. MHS regulatsiooni kohaselt maa
korralisel hindamisel ei arvestata turuhinna määramisel
tootmismaal olevate ehitiste väärtusega ega kinnistuid
koormavate piiratud asjaõiguste väärtusega, vaid hinnatakse
tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste turuväärtust ilma
ehitisteta. Samas on hoonestusluba oma olemuselt justnimelt
ehitusõigust lubav ja võimaldav õigus ning sidudes selle
maksustamise aluse tootmis- ja tööstusehitiste aluse ja neid
ehitisi teenindava maa sihtotstarbega üksnes lähtudes
asjaolust, et avalikku veekogusse paigaldatavate
tuuleelektrijaamade osas on tegemist (elektri-
)tootmisseadmega, on pisut meelevaldne ja lihtsustatud
lähenemine.
Seega saame asuda seisukohale, et hoonestustasu määramisel
keskmise tootmismaa hinna järgi ei ole võimalik lähtuda
põhimõttest „sarnastel tingimustel sarnaste asjade
kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud
kasutustasudele turul“, kuna keskmise hinna arvutuse
alusandmed ei sisalda avalikku veekogusse püstitatud
tuuleelektrijaamade hoonestustasu andmeid.
Hoonestustasu vs proportsionaalsus kasutusõiguse ulatusega –
esitatud eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas on proportsionaalsus
maksustamisel tagatud olukorras, kus tuulikute vahelised alad
on maksustatud samadel alustel ja määras nagu seda on
tuuleelektrijaama ehitisealused alad.
Kuna ka praktika ja kogemused hoonestuslubade andmisel
puuduvad, siis on ebaselge, milline on tegelik omandisuhe
hoonestusloaga hõlmatud alal, millised on näiteks riigi või siis
kolmandate isikute õigused ja kohustused (kalavarud,
laevateed, navigatsiooni korraldamine jne) antud ala ulatuses,
kas saab olla ka sega-või mitmik-kasutust (nt sumbad jne) –
kuidas siis toimub maksustamine?
Kuivõrd kõik eelnimetatud asjaolud üksikuna ja ka kogumina
mõjutavad hoonestusloa tasu ja tingimusi, siis teeme
ettepaneku, mitte siduda avaliku veekogu koormamise
hoonestusloa tasu Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud
tootmismaa hinnaga.
Elering AS Mis puudutab kavandatavat muudatust talumistasu suuruses, Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud Elering AS
siis Eleringi hinnangul ei ole piisavalt analüüsitud eelnõuga hinnanguga mõju suuruse kohta.
kavandatava muudatuse mõju tehnovõrgu või -rajatise
omanike kuludele, sh mõju võrgutasudele. Eelnõu
seletuskirjas on selgitatud, et talumistasud tõusevad uue maa
korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt
3–3,5 korda. Selgitatud ei ole ning puudub analüüs, kas
sellises ulatuses talumistasude määra tõus toimub iga nelja
aasta tagant, kui toimub uus maa korraline hindamine või
milline on mõju talumistasu määra tõusule iga korralise
hindamise järel. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kavandatava
muudatuse mõju praktikas jääb pigem väikeseks. Talumistasu
taotluste esitamise hulk ei ole ette nähtav, kuid arvestada tuleb
eeldusega, et mida suurem on talumistasu määr, seda suurem
on eelduslikult ka esitatavate taotluste hulk ja sellest
tulenevalt ka vastav mõju võrguettevõtete kuludele, sh
võrgutasudele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et maa
korraline hindamine ja kavandatav muudatus võib avaldada
väikest mõju võrgutasudele, võrguettevõtete esialgsete
hinnangute põhjal jääb see mõju alla 1%.
Elering selgitab, et kehtiva maa maksustamishinna kohaselt
on talumistasu 7,5% maa maksustamishinnast, mis teeb
maksimaalseks makstavaks talumistasuks (kui kõik
maaomanikud esitaksid taotluse) ca 1,27 mln €. Elering
maksis 2020. aastal talumistasusid ca 0,21 mln € ehk 16,5%
maksimaalsest võimalikust talumistasust. Eelnõu kohaselt
tõuseb maa maksustamishind keskmiselt umbes seitse korda
ning uueks talumistasu määraks on 3,5% maa
maksustamishinnast. See tähendab, et võimalik maksimaalne
makstav talumistasu on 5,15 mln €. Kui eeldada, et taotluste
esitamist jätkatakse senises ulatuses, oleks Eleringi poolt
väljamakstavaks minimaalseks talumistasu summaks 0,85
mln €. Suure tõenäosusega toob seadusemuudatus kaasa
esitatavate talumistasu taotluste arvu kasvu, kuna suurem
maamaks ajendab omanikke esitama usinamalt taotlusi ning
samuti hakkavad taotluste esitamist eelduslikult toetama ka
Eleringi loodavad infotehnoloogilised lahendused. Kindlasti
on liiga optimistlik arvata, et mõju tariifile jääb alla 1%, pigem
võib see mõju olla 2-6%, kuivõrd väga palju sõltub sellest,
millisel määral esitatavate taotluste arv suureneb. Tariifi on
lubatud hetkel 48 000 eurot ja tegelik kulu on juba 210 tuhat
eurot. Jõustuvate muudatuste kohaselt jääb maksmisele
kuuluva talumistasu määr kokku pigem 1,5 kuni 5 miljoni
euro vahele. Oleme valmis operatiivselt oma kommentaare
selgitama ning vajadusel ministeeriumi esindajatega neid
eraldi arutama.
Kooskõlastusringil esitatud ülejäänud märkused esitati eelnõu nende sätete kohta, mis on nüüd käesolevast eelnõust välja jäetud ning
lisatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse (Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243).
Selgitused/vastused kajastuvad viidatud eelnõu märkustega arvestamise tabelis.