dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2021
Viit
2-7/21-0009/2328
Registreeritud
12. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0009
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice4623 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Justiitsministeerium Meie 12.04.2021 nr 1-4/20/5517-27 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa – märkuste tabel 4. Rakendusaktide kavandid Glen Roosaar, 626 2941 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 8.04.2021 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Maa hindamise seaduse muutmine Maa hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hindamise tulemusi kasutatakse tehingute tegemisel, maa korraldamisel, maksustamisel, erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ning muudel eesmärkidel.“; 2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kinnisasja hindamise headest tavadest“ tekstiosaga „vara hindamise standardisarjast EVS 875“; 3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse lauseosa „turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit“ lauseosaga „võrdlus-, tulu- ja kulumeetodit“; 4) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maa hindaja (edaspidi hindaja) on isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse. Õigusaktides sätestatud juhtudel on maa hindajaks Maa-amet.“; 5) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras“; 6) seaduse II. peatükki täiendatakse §-dega 41–44 järgmises sõnastuses: „§ 41. Korraline hindamine ja maa maksustamishind (1) Korraline hindamine on andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. (2) Korralist hindamist teeb Maa-amet, kaasates erialaspetsialiste, sealhulgas kutselisi hindajaid. (3) Korraline hindamine toimub igal neljandal aastal. § 42. Korralisel hindamisel kasutavad andmed (1) Korralisel hindamisel võetakse aluseks järgmised andmed: 1) tehingute andmed maakatastri tehingute andmebaasis hindamise aasta 30. juuni seisuga; 2) maa omadusi kirjeldavad andmed maakatastri maa väärtuse kaardil; 3) kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed. (2) Kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed, määratakse katastriüksusele maa maksustamishind muutunud andmete alusel. § 43. Korralise hindamise metoodika (1) Korralisel hindamisel: 1) analüüsitakse käesoleva seaduse paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud andmeid; 2) rühmitatakse sarnaste tunnustega maad väärtust mõjutavate tegurite alusel; 3) määratakse tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsi alusel kindlaks hindamismudelid, mis näitavad väärtust mõjutavate tegurite mõju suurust; 4) määratakse igale katastriüksusele tema tunnustele vastav rühm ja arvutatakse maa maksustamishind. (2) Maa väärtust mõjutavad tegurid on asukoht, kasutus ja selle piirangud, taristu, pindala, maa kvaliteet ja ehitusõigus. (3) Korralisel hindamisel ei arvestata üüri- ja rendilepingute ega kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa väärtusele. (4) Korralisel hindamisel ei tehta paikvaatlusi. (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) tehingute arvestamist välistavad tingimused; 2) tehinguandmete kohandamise alused; 3) andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil; 4) väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused; 5) piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele; 6) sarnaste tunnustega maade rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika; 7) maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed; 8) maa maksustamishinna esitamise täpsuse. § 44. Maa maksustamishindade avalikustamine ja kasutusele võtmine Hindamise aastal avalikustatakse maa maksustamishind koos arvutuskäiguga tutvumiseks maakatastris hiljemalt 31. oktoobril ja võetakse kasutusele hindamise aasta 31. detsembril.“; 7) paragrahvid 5–6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvid 61 ja 62 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) seaduse III. peatükki täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „81. Kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu väljaselgitamine Kui õigusakti järgi võib kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu välja selgitada Maa-amet, võib ta selleks alusena kasutada maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda. 12) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Järgmine maa korraline hindamine korraldatakse 2022. aastal. (7) Maa maksustamishinnad, mis määrati 2022. aasta korralisel hindamisel, ja käesoleva seaduse § 44 lõike 4 alusel enne 1. jaanuarit 2024 määratud maa maksustamishinnad võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2024. (8) Kuni 2022. aasta korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseni kohaldatakse 2001. aasta korralise hindamise tulemusena määratud mäetööstusmaa väärtusi maakatastriseaduse § 181 lõikes 10 sätestatud mäetööstusmaale ja § 181 lõikes 11 sätestatud turbatööstusmaale.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. 1993., 1996. ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste rakendamine (1) Maa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini. (2) Alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse maa maksustamishinna arvutamisel 1993., 1996. ja 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel arvutab maa maksustamishinna kohalik omavalitsus seni kehtinud alustel ja korras.“. § 2. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „katastri kõlvikukaart (§ 131)“ tekstiosaga „, maa väärtuse kaart (§ 132)“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 10-12 järgmises sõnastuses: „(10) Tehingute andmebaasi andmetega on õigus tutvuda ja saada nendest väljavõtteid isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. (11) Õigustatud huvi tehingute andmebaasi andmetega tutvumiseks ja nendest väljavõtete saamiseks ei pea tõendama: 1) maa hindaja oma kutsepädevuse kohaseks hindamiseks; 2) riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks; 3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused seoses tagatise hindamisega.“; (12) Maa korralisel hindamisel on õigus tutvuda üksnes tehingute analüüsi tulemusega, mitte tehingute andmebaasi andmetega. 4) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) maa maksustamishind;“ 5) paragrahvi 9 lõikes 21 asendatakse sõna „läbiviimiseks“ sõnadega „alusandmete kogumiseks“; 6) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kõlvikukaart“ tekstiosaga „, maa väärtuse kaart“; 7) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „viisi“ tekstiosaga „, maa maksustamishinda“; 8) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses: „§ 132. Maa väärtuse kaart (1) Maa väärtuse kaart koostatakse maa korraliseks hindamiseks vajalikest maakatastri ja teiste riiklike andmekogude andmetest. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid andmeid maa väärtuse kohta. Maa väärtuse kaardile kantud andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas. (2) Maa väärtuse kaardil esitatakse maa maksustamishind ning selle arvutuskäik. (3) Maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseis reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 9) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maa kvaliteedi kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad andmed.“; 10) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Maa hindamise kaart kajastab 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi.“; 11) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (7) Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel, kõlvikud kõlvikukaardi andmete alusel ning maa maksustamishinna maa väärtuse kaardi andmete alusel.“; 13) paragrahvi 16 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Katastripidajal on õigus uute mõõdistamisandmete alusel otsustada kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala, kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud ning maa väärtuse kaardi andmete alusel maa maksustamishind.“. § 3. Maamaksuseaduse muutmine Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks korralisele hindamisele ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) avaliku veekogu ja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt;“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt.“; 6) paragrahvi 4 lõike 3 esimesest lausest jäetakse pärast sõna „punktides“ välja tekstiosa „1,“ ning asendatakse tekstiosa „ ja 7“ tekstiosaga „, 7 ja 11“;; 7) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juulil igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära: 1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; 2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.“; 8) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „maksustamisaasta 1. veebruariks“ tekstiosaga „maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks“; 10) paragrahvis 6 asendatakse tekstiosa „omavalitsusüksuse“ tekstiosaga „maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse”; 11) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Maamaksu tõusu piirmäär (1) Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi. (2) Kui lõikes 1 sätestatud maamaksu summa suurenemine on võrreldes eelmise maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat 5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani. (3) Kui moodustatakse uus katastriüksus või katastriüksuse maksustamishind muutub kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu, arvutatakse katastriüksusele 2001. aasta korralise hindamise tulemuste põhjal maksustamishind, võrreldakse seda viimase korralise hindamise tulemuste põhjal määratava maa maksustamishinnaga, seejärel kohaldatakse maksustamishinna muutusest tingitud maamaksusumma muutusele lõiget 1 ja vajaduse korral lõiget 2. (4) Nende aastate kohta, kui lõikes 3 nimetatud katastriüksuse muudatuste tulemusel arvestatud uue katastriüksuse maksustamishinna suhtes oleks rakendunud lõikes 1 nimetatud maamaksu tõusu piirmäär, suurendatakse lõikes 3 nimetatud arvestuslikku maamaksusummat iga maksustamisperioodi kohta 10 protsendi võrra ja kohaldatakse vajaduse korral lõiget 2.“; 12) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 11 lõigetes 1–3 asendatakse tekstiosa „elamumaa“ tekstiosaga „maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa,“; 14) paragrahvi 11 lõigetest 31 ja 32 jäetakse välja sõnad „elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest“; 15) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja või isiku, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest linnas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv üldplaneering puudub, kuni 0,15 ha ulatuses. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osa.“; 17) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse läbivalt sõna „omavalitsusüksuse“ sõnadega „omavalitsuse üksuse“; 18) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) § 155 lõikes 1 asendatakse arv „7,5“ arvuga „3,5“; 2) § 155 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro.“. § 5. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduse § 923 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „7% tootmismaa“ tekstiosaga „3% hajaasustuse tootmismaa“. § 6. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 90 lõike 7 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „viis“ sõnaga „kolm“; 2) paragrahvi 90 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kinnisasja kasutada andmise lepingu muutmise kulud kannab lepingu muutmise taotleja.“. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse 6. peatüki 4. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks. § 8. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 asendatakse sõna „kolmandiku“ sõnaga „seitsmendiku“. § 9. Veeseaduse muutmine Veeseaduse § 215 lõike 2 esimeses lauses ja § 230 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kolm“. § 10. Üleminek 2022. aasta korralisel hindamisel määratud maksustamishinnast tulenevale talumistasule Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 155 sätestatud talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. § 11. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ja 9–13, §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 7−9 ja 15 jõustuvad 2023. aasta 1. juunil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8, § 3 punktid 1−6, 10−14 ja 16−18, §-d 4-6, 8-10 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt) Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3 1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3 2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 5 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 10 3.1. Maa hindamise seaduse muutmine ................................................................................ 10 3.2. Maakatastriseaduse muutmine ....................................................................................... 24 3.3. Maamaksuseaduse muutmine ........................................................................................ 27 3.4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine ....................................................... 39 3.5. Elektrituruseaduse muutmine ........................................................................................ 41 3.6. Maapõueseaduse muutmine ........................................................................................... 42 3.7. Riigilõivuseaduse muutmine.......................................................................................... 43 3.8. Tulumaksuseaduse muutmine ........................................................................................ 43 3.9. Veeseaduse muutmine ................................................................................................... 43 3.10. Seaduse rakendamine .................................................................................................. 44 4. Eelnõu terminoloogia ........................................................................................................... 44 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele ......................... 44 6. Seaduse mõju ........................................................................................................................ 47 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ...................................................................................................................................... 84 8. Rakendusaktid ...................................................................................................................... 90 9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 90 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 90 1 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Maa hindamise seaduse (MHS), maamaksuseaduse (MaaMS) ja teiste seaduste muutmine on ajendatud eesmärgist korraldada järgmine maa korraline hindamine, et ajakohastada andmed maa väärtuse kohta ja taastada õiglane maa maksustamine. Viimati toimus maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal. Sellest möödunud ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda, kuid eri asukohtades on hinnamuutused olnud erinevad, mistõttu vähem kallinenud maade omanikud maksavad suhteliselt enam maamaksu kui rohkem kallinenud maade omanikud. Maa maksustamishind on aluseks maamaksu ja tehnovõrkude talumistasude määramisel ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel ning maamaks on kohalike omavalitsuste (KOV-ide) jaoks oluliseks tuluallikaks. Seetõttu on oluline, et maamaksu arvestamise aluseks olevad maa maksustamishinnad kajastaksid paremini maa tegelikku väärtust. Eelnõukohase seadusega uuendatakse MHS-is maa korralise hindamise korda. Järgmise maa korralise hindamise korraldab Maa-amet 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Seda tehakse peamiselt registri põhjal ning selle tulemusena määratakse igale katastriüksusele väärtus ehk maa maksustamishind. Selleks sätestatakse eelnõukohase seadusega korralise hindamise põhialused. Muudetakse ka maa hindajat käsitlevaid sätteid ning maa hindaja litsentsi väljaandmisest loobutakse täielikult. Maamaksule ja kasutustasudele avalduva mõju leevendamiseks muudetakse MaaMS-i ja muid kasutustasudega seotud seadusi, et hoida ära järsk maamaksutõus ja tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele. MaaMS-i muudatustega vähendatakse lubatud maksimaalseid maamaksumäärasid ja kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär. Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. MaaMS-is tehakse ka mõned täpsustavad muudatused seoses maakatastris registreerimata maadega, maamaksuvabastusega maadega, millel on majandustegevus keelatud, ning avalikult kasutatava tee aluse maa maksuvabastusega. MaaMS-i muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse maa maksustamishinnaga seotud kasutustasu määrasid nii, et aastatasu oleks kõikides õigusaktides 3% maa maksustamishinnast (kehtivas õiguses on tasumäärad vahemikus 2–7%). Selleks muudetakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (AÕSRS) sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumistasu määra, elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest, maapõueseaduses (MaaPS) sätestatud maavara kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäära ja veeseaduses (VeeS) sätestatud tasu avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata kaldajoont mittemuutva ehitisega koormamise eest. Samuti on kavandatud muuta Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11 sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostamist koordineerisid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhtaja Sulev Liivik (tel 611 3417, [email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar (tel 626 2941, [email protected]) ja Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (tel 5683 3535, [email protected]). Eelnõu §-d 1 ja 2 ja seletuskirja punktid 3.1 ja 3.2 koostasid Maa-ameti endine kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss (kuni 31.12.2020), sama osakonna nõunik Ülleke Eerik (tel 5697 0919, [email protected]), juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (tel 5683 3535, [email protected]), katastri arendusosakonna juhataja Priit Kuus (tel 675 0843, [email protected]), õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (tel 5681 8794, [email protected]), sama osakonna endine jurist Kaia Saar (kuni 31.01.2021) ja jurist Marili Lehtmets (tel 5682 2019, [email protected]). Eelnõu koostamist nõustas Kinnisvaraekspert OÜ konsultant Aivar Tomson ([email protected]), kes on osalenud varasemate maa hindamise seaduste koostamisel. Eelnõu § 3 ja seletuskirja punkti 3.3 koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Helena Lehtis (tel 611 3149, [email protected]), maksupoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro (tel 611 3344, [email protected]), kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnajuhataja Sulev Liivik (tel 611 3417, [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Mari Kalma (tel 611 3608, [email protected]) ning Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna arendusspetsialist Henri Lindeberg (tel 676 2756, [email protected]) ja juriidilise osakonna õigusloome valdkonnajuht Tanel Ruusmaa (tel 676 1468, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]) ning keeletoimetaja oli Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). Eelnõu §-d 4 kuni 11 ja seletuskirja punktid 3.4 kuni 3.10 koostasid Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar (tel 626 2941, [email protected]), Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (tel 5683 3535, [email protected]) ja peadirektori asetäitja Triinu Rennu (tel 665 0755, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna endine nõunik Merike Laidvee (kuni 12.03.2021) ja õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 514 6333, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP), mille 7.13 näeb ette seismise tugeva kohaliku omavalitsuse eest. Seejuures näeb VVTP punkt 7.13 ette, et riigihalduse minister koostöös keskkonnaministri ja rahandusministriga esitab 2021. aasta mais Vabariigi Valitsusele maade hindamise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu oli kajastatud ka eelmises VVTP-s, milles aastateks 2019–2023 oli seatud kohaliku elu ja regionaalpoliitika valdkonnas eesmärgiks suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, suurendades nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Eelmise 3 VVTP punkt 5.8 ja 12.31 nägid ette esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud maa korraliseks hindamiseks ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatusteks. Seetõttu esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsuse 06.03.2020 kabinetiistungile memorandumi maa korralise hindamise korraldamise ja sellest tingitud maamaksu ja maa kasutuslepingute muudatuste kohta. Vabariigi Valitsuse 16.04.2020 kabinetiistungil arutatu kohaselt tehakse järgmine maade korraline hindamine 2022. aastal. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, millesse on lisatud varem käesoleva eelnõuga kavandatud eluruumide erastamise seaduse, maareformi seaduse ja riigivaraseaduse muudatused. Muudatuste eesmärgiks oli sätestada, et maareformi läbi viies lähtutaks ka edaspidi 2001. aasta maa maksustamishinnast, et tagada isikute võrdne kohtlemine. Samuti nägid muudatused ette taastada maareformi seaduse alusel seatud hoonestusõiguse igakordsel omaniku õigus omandada hoonestusõigusega koormatud maa juhul, kui maa ei ole vajalik riigile ega kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks ega muul avalikul eesmärgil. Muudatused liideti maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kuna need on selle reguleerimisalaga tugevamini seotud, maareformi seadust ei ole otstarbekas muuta kahe samaaegse eelnõuga ning viidatud eelnõu jõustub tõenäoliselt käesolevast eelnõust varem. Eelnõu on lisaks seotud hetkel menetluses oleva ehitusseadustiku (EhS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga2, millega kavandatakse hoonestusloa tasu reguleerivad sätted tõsta ELTS-ist EhS-i. Kui nimetatud muudatused jõustuvad enne käesoleva eelnõuga kavandatud muudatusi, tehakse eelnõus kavandatud ELTS-i muudatus ka EhS-is. 2016. aastal valmistasid Keskkonnaministeerium ja Maa-amet ette maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse VTK. See läbis kooskõlastusringi, kuid Justiitsministeerium jättis VTK kohta vastuse andmata, kuna puudus selgus, kuidas maade hindamine hakkab mõjutama maamaksu. Seetõttu on sellesse eelnõusse koondatud nii maamaksuseaduse kui ka teiste selliste seaduste muutmine, mida maa hindamine mõjutab. Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud uut VTK-d, kuna valitsuskabineti 16.04.2020. aasta otsuse kohaselt pidi riigihalduse minister koostöös rahandusministri, keskkonnaministri, maaeluministri, siseministri ja justiitsministriga esitama hiljemalt 30.11.2020. aasta Vabariigi Valitsuse istungile maa hindamise seaduse, maamaksu seaduse, riigivaraseaduse, maareformi seaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu VTK-d koostamata. Eelnõukohase seadusega muudetakse üksnes kehtivaid seadusi, ühtki uut seadust ei ole kavas kehtestada. Enim muudatusi tehakse MHS-is, kuid need ei ole nii ulatuslikud, et tingiksid seaduse uue tervikteksti koostamise. Seaduse muutmise asemel uue seaduse kehtestamine tooks vältimatult kaasa selle, et tuleks samal kujul uuesti kehtestada suur osa kehtivast seadusest ning lisaks ka mitmeid teisi õigusakte, näiteks Vabariigi Valituse 22.05.2001 määrus nr 179 „Maa maksustamishinna arvutamise kord“, 22.08.2001 määrus nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“ ja 31.03.1998 määrus nr 73 „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine“. Samuti tuleks vaid viidete muutmise tõttu muuta mitmeid õigusakte, näiteks Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrust nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“, 13.07.1993 määrust nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ ja rahandusministri 29.01.2001 määrust nr 19 1 Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243. 2 Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 20-1068. 4 „Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise metoodika“. Lisaks tuleks sellisel juhul muuta ka viiteid MHS-i alusel antud rakendusaktidele teistes õigusaktides, näiteks viitab Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrus nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord“ MHS-i § 9 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.08.2001. a määrusele nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“. Eelnõu sisust tulenevat vajadust eelnimetatud õigusaktide muutmiseks ei ole. Seega on kehtiva seaduse muutmine uue seaduse kehtestamise asemel selgelt otstarbekam ka õigusloome mahu vähendamise aspektist. Eelnõukohase seadusega muudetakse maa hindamise seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2018; maakatastriseaduse redaktsiooni RT I, 6.05.2020; maamaksuseaduse redaktsiooni RT I, 22.02.2019; asjaõigusseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2018; elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2020; maapõueseaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020; riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 30.10.2020; tulumaksuseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2020, 14 ja veeseaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Maa hindamise korra ajakohastamine Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on uuendada maa korralise hindamise senist korda ning teha selle alusel järgmine korraline hindamine 2022. aastal. Kehtiva MHS-i korralist hindamist käsitlev normistik ei vasta enam tänapäevastele ootustele ning on sisult vananenud, mis on tinginud vajaduse seda enne järgmist korralist hindamist uuendada. Seejuures on üks olulistest eesmärkidest anda avalikkusele informatsiooni maade turuväärtusest ja selgemalt välja tuua, et hindamise tulemuste kasutamise võimalused on laiemad, kui seda käsitleb kehtiv seadus. Korralisel hindamisel ei viidata enam maksustamisele kui ainsale eesmärgile ja rõhutatakse, et tegemist on turupõhise hindamisega, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele väärtus ehk maa maksustamishind. Peamine põhimõtteline muudatus on see, et maa korralisel hindamisel ei leita enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale katastriüksusele maa maksustamishind. Korralist hindamist teeb edaspidi Maa-amet, kuhu on kogunenud peamine sellealane kompetents ja andmed. Kehtiva korra kohaselt on suur roll ka kohalikel omavalitsustel ning litsentseeritud maa hindajatel, kuid kavandatud muudatustega jääb korralisel hindamisel peamist rolli kandma Maa-amet, kes kaasab vajaduse korral hindamisse ka teisi erialaspetsialiste. Muudatus on osutunud võimalikuks seoses infotehnoloogia arenguga viimase ligi 20 aasta jooksul, mistõttu on võimalik maad hinnata registrite põhjal maakatastris olevate andmete alusel. Kuna 2001. aastal olid võimalused teabe avalikustamiseks oluliselt piiratud, muudetakse ka seda, kuidas tulemustega tutvuda saab – edaspidi on avalikustamisel peamine rõhk Maa-ameti veebilehel, kuid säilib ka võimalus tutvuda tulemustega paberkandjal Maa-ametis kohapeal. Sellega väheneb KOV-ide roll korralisel hindamisel oluliselt, kuivõrd varem toimus hindamistulemuste väljapanek just KOV-ide kaudu. Nii enne tulemuste jõustumist kui ka pärast seda on alati võimalik tulemuste kohta arvamust avaldada. Hindamistulemuste vaidlustamisel loobutakse kautsjoni tasumise nõudest. Korraline hindamine toimub edaspidi igal neljandal aastal ehk määratakse kindlaks korralise hindamise ajaline intervall. Kehtiv MHS ei sätesta konkreetset korralise hindamise aega, mistõttu ei ole maa maksustamishinnad ajakohased, st maksustamise ja kasutustasude aluseks 5 olevad väärtused on valed. Olukorras, kus maa korraline hindamine toimub perioodiliselt ning maa väärtused on turuhindadega samal tasemel, on maa korralise hindamise tulemusi võimalik rakendada oluliselt laiemalt, sealhulgas riigi jaoks oluliste menetluste korral, näiteks põllumajandusmaade kasutusvalduse ja rendilepingute sõlmimise alusena3. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab ka iga maaomanik ülevaate oma maa hetkeväärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid orientiirina müügi- või ostuhinna määramisel tsiviilkäibes või riigiga seotud menetlustes alusena kasutustasude leidmisel, väärtustel põhinevate kokkulepete sõlmimisel, tehnovõrkude õiglase talumistasu arvutamisel. Nelja-aastane intervall on leitud, tuginedes välisriikide kogemusele – sagedasem korraldamine ei ole põhjendatud, kuna uusi tehinguid ei lisandu palju ning üksikute tehingute mõju hindamistulemusele võib olla liiga suur. Kindlaksmääratud periood võimaldab oluliselt paremini planeerida järgmisi korralisi hindamisi ja selleks vajalikke vahendeid, sealhulgas tööjõukulu ja kaasatavate ekspertide kulu. Peamistest muudatustest maa korralises hindamises annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Muudatused maa korralises hindamises Kehtiv kord (väheefektiivne, Uus kord ühekordne) (efektiivne, järjepidev) Eesmärk • maksustamise eesmärgil • erinevad eesmärgid • turupõhine hindamine Perioodilisus • perioodiliselt läbiviidav, aluseks • iga nelja aasta järel (regulaarsus VV otsus valdkonna eest vastutava võimaldab tegevusi planeerida) ministri ettepanekul • järgmine korraline hindamine tuleb • aluseks olulised muudatused maa 2022. turuväärtuses Tulemus • maa väärtus tsoonide ja • igale katastriüksusele maa sihtotstarvete või kõlvikute kaupa maksustamishind • maakatastris oleva maa väärtuse alusel Hindaja • tegevuslitsentsiga hindajad • Maa-amet • Maa-amet (tsoonide kohta) • kaasates vajaduse korral eksperte, • valla- või linnavalitsus (maatüki sh kutselisi hindajad kohta) Metoodika • alused seaduses • alused seaduses • metoodika ja hindamise kord VV • metoodika valdkonna eest määruses vastutava ministri määruses • ekspertide kvalitatiivsed • geoinfosüsteemidel tuginevad hinnangud (ressursimahukas, statistilise andmeanalüüsi mudelid ebatäpne) Avalik • avalik väljapanek vähemalt 20 • avalikustamine maakatastris väljapanek ja päeva hiljemalt 31. oktoobril vaidlustamine • 10 päeva parandusettepanekuteks • vaidlustamine ilma kautsjonita ja pretensioonideks ning ilma haldusmenetluse korras kautsjonita vaidlustamiseks • tähtajata vigade parandamine • hiljem saab vaidlustada kautsjoni katastriüksuse andmetes (vead alusel parandatakse algallikas) 3 Näiteks hindab ainuüksi Maa-amet aastas kasutustasu ligikaudu 700 kasutusvalduse ja rendilepingule ning 200 asjaõigusega koormamise lepingule ning määrab alghinna ligikaudu 800 enampakkumisele minevale katastriüksusele. 6 Jõustumine • tulemused kehtestab valdkonna • tulemusi ei kehtestata, need eest vastutav minister hiljemalt võetakse kasutusele hindamise aasta hindamise aasta 30. novembriks 31. detsembril • tulemused jõustuvad hindamisele • katastriandmete muutumisel maa järgneva aasta 1. jaanuaril maksustamishind muutub • 2022. aasta korralise hindamise tulemused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril Lisaks laiendatakse hindajate võimalusi saada hindamiseks väljavõtteid maakatastri tehingute andmebaasist. Selleks muudetakse maakatastriseadust (MaaKatS). Kehtiva seaduse järgi võib tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult maa hindaja (ehk litsentseeritud hindaja) hindamiseks ja samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks (MaaKatS-i § 6 lõige 2). MaaKatS-i täiendatakse alusega, mis võimaldab saada tehingute andmebaasist andmeid õigustatud huvi korral. Lisaks laiendatakse juurdepääsu kõigile kutselistele hindajatele, kes vajavad andmeid vara väärtuse hinnangute andmiseks ja kes koostavad hindamisaruandeid. Sellised spetsialistid on 6. (kinnisvara hindaja) ja 7. (vara hindaja) kutsetaseme hindajad. Võimalust tutvuda tehingute andmebaasi andmetega laiendatakse ka tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustele tagatisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks. 2.2. Maamaksuga seonduvad muudatused Kõige olulisem kavandatav MaaMS-i muudatus on maksumaksjaid maamaksu järsu tõusu eest kaitsva mehhanismi loomine. Eelnõu näeb ette, et maaomaniku maksukoormus ei tohi kasvada enam kui 10% võrreldes eelmise aastaga. Teine oluline muudatus on maksimaalsete maamaksumäärade muutmine. Kuna maa maksustamishinnad tõusevad hindamise järel taas turutasemele, ei ole põhjendatud nii kõrgete maamaksumäärade rakendamine. Seetõttu maksumäärasid langetatakse. Kuna plaanitav uus maade korraline hindamine hinnatsoone alles ei jäta ning igale katastriüksusele arvutatakse individuaalne väärtus, ei ole edaspidi vaja rakendada diferentseeritud maksumäärasid tsoonide lõikes. KOV-id ongi aja jooksul valdavalt tsoonide lõikes maamaksumäärade kehtestamisest loobunud, 2020. aasta seisuga kasutab tsoonide kaupa maksumäärade diferentseerimist vaid 17 KOV-i4. Kolmas eesmärk on rakendada kodualuse maamaksu vabastust ka liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele. 2013. aastal jõustusid MaaMS-i muudatused, millega vabastati koduomanikud maamaksu tasumisest kodualuse elamumaa sihtotstarbega maa eest. Kehtiva seaduse sätted kohtlevad aga koduomanikke, kelle elamu asub liitsihtotstarbega maal (näiteks elamu- ja ärimaa liitsihtotstarve), ebasoodsamalt võrreldes koduomanikega, kelle eluruum asub täielikult elamumaal. Liitsihtotstarbega maal asuvate korterite omanikud on maamaksust vabastatud üksnes elamumaa sihtotstarbega osa eest, kuid näiteks ärimaa sihtotstarbega osa eest tuleb neil jätkuvalt maamaksu tasuda. Erinev kohtlemine puudutab eelkõige sellises kortermajas kodu omavaid elanikke, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad (näiteks korrusmaja esimesel korrusel asuvad äripinnad ning ülemistel korrustel eluruumid). Eelnõus esitatud muudatuse kohaselt vabastatakse liitsihtotstarbega maal asuvates eluruumides elavad MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud maamaksust lisaks elamumaa sihtotstarbe 4 https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/maamaksumaarad-2019-aastal 7 osale ka muudele sihtotstarvetele. Lisaks täpsustatakse pensionäride, puuduva töövõimega isikute ja represseeritute lisamaksuvabastuse rakendamise tingimusi. Neljas eesmärk on MaaMS-i sätete ajakohastamine ja täpsustamine. MaaMS-is tehakse mõned täpsustavad muudatused seoses sellega, et aastaks 2024 saavad kõik maad maakatastris registreeritud ning enam ei ole vajadust reguleerida seda, kuidas tuleb maakatastris registreerimata maa maamaksu arvutada. Lisaks tunnistatakse kehtetuks maamaksuvabastus nendelt maadelt, millel on seadusega majandustegevus keelatud, kuna tegelikult ühtegi sellist maad ei ole. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse avalikult kasutatava tee definitsiooni, kuna praktikas on tekkinud probleeme selle mõiste sisustamisega. 2.3. Maa maksustamishinnaga seotud kasutustasude regulatsiooni ühtlustamine Võrreldes 2001. aastal toimunud korralise hindamisega on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda, mistõttu tõuseksid ilma leevendusmeetmeid rakendamata maa korralise hindamise mõjul ka maa maksustamishindadega seotud kasutustasud keskmiselt seitse korda. Tasu järsu tõusu leevendamiseks analüüsiti ja viidi võimalikult ühtsetele alustele eri õigusaktides sätestatud kasutustasu määrad. Tabelis 2 on kokkuvõte õigusaktides sätestatud maa maksustamishinnast arvestatavatest kasutustasu määradest ja nende kavandatud muutmisest. Tabel 2. Maa maksustamishinnaga seotud kasutustasu määrad Lepingute Praegune seos maa Kavandatud seos maa Lepingu liik arv maksustamishinnaga maksustamishinnaga Riigi omandis oleva põllumajandusmaa 3% 3% kasutustasu ja kasutustasu aktiivse turu puudumisel5 3% Tasu tehnovõrgu ja -rajatise 5% +0,5% maamaksu hüvitist 100 000 talumise eest6 +2,5% maamaksu hüvitis Maareformi käigus seatud Kehtivad lepingud 2%, 3% 5000 kasutusvalduse lepingud7 pikendatavad lepingud 3% (kehtivates 2%) Maareformi käigus seatud ärimaal 5% 3% hoonestusõigused 1700 (+2100) (kui kehtivas on 2%, elamumaadel8 tootmismaal 4% siis jääb 2%) transpordimaal 4% 5 Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“. 6 Asjaõigusseaduse rakendamise seadus §155. 7 Maareformi seaduse § 341 lõige 4. 8 Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 11. 8 Maareformi käigus seatud muudel sihtotstarvetel, sh hoonestusõigused äri-, elamumaa 2% 400 tootmis- ja transpordimaadel9 Riigi kinnisasja kaevandamiseks 150 5% kasutamine10 3% Ehitis avalikus veekogus11 17 4% Elektrituulepark avalikus 0 7% 3% veekogus12 Kasutustasude ühtlustamine on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on oluline, et riigi poolt kasutusse antava maa ja avaliku veekogu kasutustasu kujunemise põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised ja läbipaistvad. See aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste ühtlustamisele ning isikute ühetaolisele kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud tasumäärad ei põhine sageli turupõhise tasu analüüsil. Samuti ei esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks erinevate tasumäärade rakendamine põhjendatud. Võib oletada, et kõrgemaid tasumäärasid on kasutatud osaliselt põhjusel, et viimane maa korraline hindamine tehti 2001. aastal ning tasu kehtestamise hetkel oli teada, et hindamise tulemused ei kajasta maa tegelikku väärtust. Maareformi protsessis on erinevaid tasumäärasid rakendatud tõenäoliselt põhjendusega, et kallimad sihtotstarbed (ärimaal 5%, tootmismaal 4% maksustamishinnast) peaksid olema ka kõrgemalt tasustatud. Kasutustasud peavadki ärimaal olema kõrgemad, kuid erinevus tuleneb juba maa väärtusest. Turul tegutsevad eksperdid ei ole täheldanud, et tasumäärad erineksid kasutusotstarvete kaupa, selline tasude diferentseerimine ei ole õiglane kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maa kasutajate suhtes. Kasutustasude määrad ühtlustatakse tasemele 3% maa maksustamishinnast, mis tähendab enamikel juhtudel tasumäärade langetamist. Tasumäär 3% tuleneb Rahandusministeeriumi ja Maa-ameti tehtud analüüsist, kus võrreldi haritava maa ostu-müügitehingute ja riigi enampakkumisel rendile antud maade kasutustasude suhet. Haritavad maad on ainsad, kus selline võrdlusinformatsioon on olemas, kuid leitud suhet võib rakendada ka teise sihtotstarbega maadele. Ei esine kaalukaid põhjuseid, mis tingiksid erinevate tasumäärade rakendamise teistsuguse sihtotstarbega riigimaade puhul. Analüüsist selgus, et kasutustasu ja maa väärtuse suhe erineb piirkonniti. Kasutustasu kujuneb kõrgemaks piirkondades, kus on paremad mullad ehk maa tootlikkus on suurem või kus rendimaa pakkumine turul on väiksem kui nõudlus. Samas on Eestis keskmiselt kasutustasu ja maa müügihinna suhe ~3%. Leiti, et põllumajandusmaa kasutustasu arvutamisel on otstarbekas rakendada kogu Eestis ühetaoliselt kasutustasu määra 3% põllumajanduslikult kasutatava maa harilikust väärtusest. 9 Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 11. 10 Maapõueseaduse § 90 lõige 7. 11 Veeseaduse §-d 215 ja 230. 12 Elektrituruseaduse § 923. 9 Kirjeldatud analüüsile tuginedes on juba muudetud riigivaraseaduse (RVS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrust nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“, mille kohaselt on hoonestamata riigimaa kasutustasuks 3% maa maksustamishinnast või harilikust väärtusest13. See tähendab muuhulgas, et maareformi käigus seatud kasutusvalduse lepingute lõppemisel rakendatakse uutele sõlmitavatele kasutusvalduse lepingutele varasema 2%-lise määra asemel 3%-list kasutustasu määra. Eelnõukohase seadusega muudetakse ELTS-is sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest, MaaPS-is sätestatud maavara kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäära ja VeeS-is sätestatud tasu avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisega koormamise eest. Kõikidel juhtudel rakendatakse ühtlast kasututasu määra 3%. Samuti on kavandatud muuta Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11 sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid nii, et sätestatud aastatasu määr ei ületaks 3% maa maksustamishinnast. Eelnõu ei näe ette kasutustasude määrade tõstmist juhtudel, kus kehtiv tasumäär on hetkel alla 3% maksustamishinnast aastas. Tasumäär on kehtiva õiguse alusel 2% maa maksustamishinnast maareformi seaduse (MaaRS) § 341 alusel sõlmitavate kasutusvalduse lepingute puhul ja Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 11 kohaselt hoonestusõiguse seadmisel kinnisasjale, mille sihtotstarve ei ole ärimaa, tootmismaa ega transpordimaa. Mõlemal juhul on tasumäär lisaks õigusaktile sätestatud ka selle alusel sõlmitud lepingus, mistõttu eeldaks tasumäära tõstmine 3%-ni ka juba kehtivate lepingute muutmist. Erinevalt olukorrast, kus riik sooviks lepingut muuta tasumäära langetamiseks, ei ole võimalik motiveerida kasutusvaldajaid ega hoonestajaid sõlmima kehtiva lepingu muutmise kokkuleppeid tasumäära tõstmiseks. Samas on juba loodud eeldused, et vähendada lepingute arvu, milles kokku lepitud tasumääraks on 2% maa maksustamishinnast. Maareformi käigus seatud kasutusvalduse lepingutest suurem osa on sõlmitud 15 aastaks ning nende pikendamisel on MaaRS-i § 342 kohaselt kasutusvalduse lepingu kohustuslikuks tingimuseks, et kasutusvalduse tasu on turupõhine kasutustasu. Samuti näeb maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga14, ette RVS-i, MaaRS- i ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) muudatused, mis võimaldavad praktikas suure osa hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest nende hoonestajatele võõrandada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Maa hindamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse MHS-i. Punktiga 1 muudetakse MHS § 1 teist lauset ning täpsustatakse hindamistulemuste kasutamise eesmärkide loetelu. Muudetud sõnastuse kohaselt kasutatakse hindamise tulemusi (st nii korralise kui ka erakorralise hindamise tulemusi) tehingute tegemisel, maa korraldusel, maksustamisel, erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel ja muudel eesmärkidel. Võrreldes senisega on lisatud tehingute eesmärk, mis on praktikas nii korralise kui 13 Kinnisasja harilik väärtus kajastab kinnisasja tegelikku väärtust. Maa maksustamishind kajastab kinnisasja harilikku väärtust maa korralise hindamise ajal. Hindamise objektiks on maatükk ilma kinnisasjal asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. 14 Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243. 10 ka erakorralise hindamise tulemuste kasutamisel peamine eesmärk. Näiteks on kinnisvara vaja hinnata riigi ja kohaliku omavalitsuste ülesannete täitmiseks, aga ka erakäibes ostu- müügitehingute hinna määramiseks, renditasu määramiseks, vara jagamisel, laenutagatistega seonduvalt, finantsaruandluses jm eesmärkidel. Maksustamine ja maareformiga seotud tegevused (maa erastamine ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine) on jäetud loetelu lõppu, kuna neil eesmärkidel kasutatakse üksnes varasemate korraliste hindamiste tulemusi, kusjuures omandireformi tegevused on valdavalt lõppenud. Muudatusega täiendatakse seega hindamise tulemuste kasutamise võimaluste loetelu, viies selle kooskõlla väljakujunenud tavaga. Loetelu jäetakse avatuks, kuna korralise hindamise tulemustega on seotud õiguslikud tagajärjed paljudes erinevates seadustes ning aja jooksul lisandub tõenäoliselt selliseid õiguslikke seoseid. Punktiga 2 täiendatakse hindamise lähtealuste loetelu Eesti vara hindamise standardisarjaga EVS 875. MHS-i vastuvõtmisel ei olnud veel Eesti vara hindamise standardeid olemas. Neid antakse välja alates 2005. aastast ning need on peamine alus Eestis asuvate varade hindamisel. Seetõttu on otstarbekas standardid hindamise lähtealuste hulgas nimetada. Puudub vajadus nimetada eraldiseisvalt kinnisasja hindamise häid tavasid, kuna head tavad sisalduvad vara hindamise standardisarjas. Punktiga 3 ei tehta kasutatavates hindamismeetodites sisulisi muudatusi, küll aga ühtlustatakse hindamisel kasutatavate meetodite sõnastus vara hindamise standardisarjas kasutatud ning praktikas kasutusel olevate mõistetega, milleks on võrdlusmeetod, tulumeetod ja kulumeetod. Muudatus vähendab normi ja tegelikkuses juurdunud mõistete erinevusest tingitud segadust. Võrdlusmeetod tugineb põhimõttele, et ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest turul makstakse. Selle rakendamisel hinnatakse vara väärtus sarnaste varadega tehtud tehingute võrdlemisel. Võrdlemisel hinnatakse vara väärtus, kohandades turul müüdud varade hindu erinevate vara väärtust mõjutavate tegurite kaupa ja arvestades tehingu tegemise aega. Oluline on, et kõik võrreldavad tehingud oleksid tehtud vabaturu tingimustes. Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Tulumeetodi aluseks on põhimõte, et ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem, kui on vara oodatavate rahavoogude nüüdisväärtus kogu vara kasuliku eluea jooksul. Ka tulumeetodi puhul on oluline, et kõik meetodi rakendamisel kasutatavad sisendid tugineksid turuinformatsioonile. Kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase vara ostmiseks või arendamiseks. Vara (ehitiste) seisukorda kohandatakse ehitiste kulumi arvesse võtmise kaudu. Punktiga 4 muudetakse maa hindaja mõistet MHS-i § 4 lõikes 1. Edaspidi on maa hindajaks isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv vara hindaja 7. taseme kutse. Eluotstarbelisi varasid võib hinnata ka kinnisvara hindaja 6. taseme kutsega isik. Samuti lisatakse maa hindajate hulka Maa-amet, kes võib olla hindajaks õigusaktides sätestatud juhtudel. Sellised juhud on sätestatud RVS-is, KAHOS-es, maakorraldusseaduses (MaaKS) ja korralise hindamise tegijana MHS-is. Muudatusega tekib seega võimalus lisaks 7. taseme vara hindajatele eluotstarbelist vara hinnata ka 6. taseme kinnisvara hindajatel. Sellega laiendatakse kaasatavate hindajate hulka ligikaudu kaks korda15. Praktikas on ilmnenud, et hindamisteenuste turul on hindajatest nappus. Kuna riik 15 Hetkel on vara hindajaid 42 ja kinnisvara hindajaid 47 – https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused. 11 tellib palju ka elamumaade hindamisi ja neid võib teha ka madalama ehk 6. kutsetasemega hindaja, on ainult 7. kutsetaseme nõue liiga piirav. Olulise muudatusena loobutakse seni kehtinud maa hindaja tegevuslitsentsi16 väljaandmisest, mida korraldas Maa-amet Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määruse nr 16 „Maa hindamise tegevuslitsentside väljaandmise kord“ alusel, mis tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi ei pea enam kutsele lisaks maa hindaja tegevuslitsentsi taotlema. Senine tegevuslitsentside väljaandmine on muutunud pärast kutsesüsteemi rakendamist dubleerivaks, põhjendamatult koormavaks ja praktikas tarbetuks. Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määruse nr 16 „Maa hindamise tegevuslitsentside väljaandmise kord“ § 6 alusel kehtib maa hindamise tegevuslitsents vaid koos kutsetunnistusega. Kuna Eestis on väga heal tasemel kutsete süsteem (kutselised hindajad peavad oma kutset regulaarselt taastõendama, ennast pidevalt erialal täiendama, toimub ka hindajate auditeerimine), siis ei ole põhjust kahelda hindajate pädevuses. Puudub vajadus eraldi MHS-i § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuslitsentsi järele. Edaspidi pole enam ka kohustust tasuda riigilõivu tegevuslitsentsi taotlemisel (riigilõivuseaduse (RLS) §-st 139 tulenevalt 300 eurot). Punktiga 5 jäetakse välja viide Vabariigi Valitsuse kehtestatavale korrale, milleks on hetkel Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrus nr 203 „Maa korralise hindamise kord“, mis tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd korraline hindamine reguleeritakse uute sätetega ning korralise hindamise korda ei ole enam plaanis kehtestada. Punktiga 6 täiendatakse seaduse II. peatükki §-dega 41–44, mis reguleerivad korralist hindamist. MHS-i § 41 lõikes 1 sätestatakse, mis on korraline hindamine ja selle tulemus. Korralise hindamise käigus hinnatakse kogu Eesti territooriumil asuv maa ja hindamine tugineb andmekogude andmetele (sh MHS-i § 43 lõikest 4 tulenevalt paikvaatlusi ei tehta). Korralisel hindamisel on tegemist turupõhise hindamisega ning selle tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind, st edaspidi ei leita maa väärtust enam tsoonide ja sihtotstarvete kaupa, vaid igale katastriüksusele eraldi. Igale katastriüksusele just tema omadusi arvestava väärtuse leidmine ning seeläbi tsoneerimisest loobumine on korralisel hindamisel oluline metoodiline muudatus. Varasematel hindamistel (1993., 1996. ja 2001. aastal) kasutati tsoneerimist (erinevate väärtustasemetega turupiirkondade eristamist) ja hindamise tulemusena leiti maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Nende tulemuste alusel arvutas KOV igale maatükile maksustamishinna. Uue korra järgi kasutatakse korralistel hindamistel masshindamise mudeleid, millega hinnatakse kohe iga katastriüksuse väärtus. Varem kasutati tsoneerimist, kuna puudusid tehingute andmed ja maa omadusi kirjeldavad andmed ei olnud masinloetaval kujul kättesaadavad. Tsoonide moodustamisse ja tsoonihindade määramisse kaasati turgu tundvaid eksperte, kanti (käsitööna) piirid kaardile, koostati tsooni piiride täpne kirjeldus ning põhjendati piiri asukoha valikut. Tsoonide piirid on vaieldavad ja ühtlaste tsoonide loomine ei ole võimalik, mis omakorda tekitas vaidlusi. Tsoonide piirialadel asuvate maaüksuste maa maksustamishinnad erinevad mõnikord kordades, tekitades ebaõiglust tsooni piirialadel. Seda aitab vältida üksnes metoodiliste aluste muutmine ehk tsoonidest loobumine ning iga maatüki omadustega arvestamine. 16 Seisuga 1.09.2020 on kehtiv maa hindamise tegevuslitsents kokku 32 isikul. Maa hindamise tegevuslitsentsi taotlusi menetletakse kaks korda aastas ja enamasti on tegemist n-ö litsentsi taastõendajatega. Taotluste arv aastas jääb kümne piiresse. Viimase viie aasta riigilõivusummad jäävad vahemikku 900–2700 eurot aastas. 12 Korralise hindamise puhul on tegemist turupõhise hindamisega. Turupõhine lähenemine ja turuväärtuse (market value) hindamine on rahvusvaheliselt tunnustatud hindamise alus nii rahvusvahelistes hindamisstandardites17 kui ka nende alusel koostatud Eesti vara hindamise standardis EVS 875. Turuväärtuse hindamisele viitab ka rahvusvahelise hindajate ühingu18 masshindamise standard19. Seaduses ei kasutata aga turuväärtuse mõistet, kuna maa maksustamishind ei vasta kõikidele rahvusvahelistes standardites määratud turuväärtuse hindamise tingimustele. Näiteks erineb maa maksustamishind turuväärtusest selle poolest, et ei hinnata kõiki vara osasid, vaid üksnes maad, hindamistulemuse täpsus on korralisel hindamisel (masshindamisel) väiksem kui erakorralisel (üksikobjekti) hindamisel, ei ole võimalik arvesse võtta kolmandate isikute õigusi, korralisel hindamisel ei tehta paikvaatlusi, kuid turuväärtuse hindamisel on vara ülevaatus kohustuslik. MHS-i § 41 lõikes 2 sätestatakse, et edaspidi teeb korralist hindamist Maa-amet. Seni tegid seda Maa-amet, MHS-i § 4 lõikes 1 nimetatud litsentseeritud hindajad ning valla- või linnavalitsused, kellel kõigil olid eraldi ülesanded, mis on täpsemalt reguleeritud Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määruses nr 203 „Maa korralise hindamise kord“. Kuna riigi maa hindamise kompetents on kogunenud Maa-ametisse ning hindamist tehakse väljatöötatava metoodika alusel valdavalt automatiseeritult olemasolevate andmekogude andmete alusel, ei ole edaspidi enam vaja korralise hindamise tegevusi jagada. Maa-amet kaasab ka edaspidi korralisse hindamisse erialaspetsialiste, sealhulgas kehtiva 6. ja 7. taseme kutsetunnistusega hindajaid, kellel on vahetu kogemus turul hindamisega, samuti analüütikuid jt. Hindamistulemuste avalikustamine ja parandamine toimub edaspidi samuti Maa-ameti kaudu ning seetõttu väheneb oluliselt KOV-ide roll maa korralisel hindamisel. MHS-i § 41 lõikes 3 määratakse kindlaks, et korraline hindamine toimub igal neljandal aastal. Kindla perioodi sätestamine seaduses on vajalik hindamise järjepidevuse tagamiseks. Teiste riikide korralise hindamise praktikale tuginedes võib optimaalseks pidada nelja-aastast intervalli. Sagedasem korraline hindamine ei ole majanduslikult otstarbekas, sest võrreldes teiste varaliikide turgudega on kinnisvaraturg väiksema efektiivsusega, st kinnisvaraturul ei teki juurde piisavalt uut tehinguinformatsiooni ja varad erinevad oma omadustelt, mistõttu ei teki ühe aasta jooksul piisavat andmemahtu statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemiseks. Kinnisvaraturg on aktiivne vaid teatud piirkondades, kogu Eesti kontekstis varieerub tehingute arv märkimisväärselt, mistõttu vähema kui nelja aasta tehingud ei too kaasa olulisi muutusi ega paku piisavat andmete hulka järelduste tegemiseks, et teha nende alusel uut hindamist. Eestis tehakse aastas ligikaudu 50 000 kinnisvara ostu-müügitehingut, nendest umbes 13 000 tehingut on hoonestamata kinnisasjadega. Tehingutest hoonestamata maadega moodustavad tehingud maatulundusmaaga ligikaudu 70% ja elamumaaga ligikaudu 20%. Ülejäänud 10% on tehingud kõikide muude sihtotstarvetega maadega (tootmismaa, ärimaa, mitme sihtotstarbega ja muu sihtotstarbega maad, sealhulgas veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa, mäetööstusmaa, turbatööstusmaa, sotsiaalmaa ja sihtotstarbeta maa). Hoonestamata maatulundusmaa tehingutest on valdavaks metsamaad sisaldavad tehingud, neist omakorda valdav osa (ligikaudu 80%) kasvava metsaga, mida ei saa maa hindamisel võrdlusinformatsioonina kasutada. Maatehingute arv osade sihtotstarvete puhul võib tunduda esmapilgul piisav, kuid hindamisel on probleemiks tehingute ebaühtlane piirkondlik jaotus. Hoonestamata elamumaadel järgib tehingute piirkondlik jaotus üldiselt rahvastiku piirkondlikku jaotust – seal, kus elab rohkem 17 International Valuation Standard. – https://www.ivsc.org/. 18 International Association of Assessing Officers. – https://www.iaao.org/. 19 Standard on Mass Apprisal of Real Property. – https://www.iaao.org/media/standards/StandardOnMassAppraisal.pdf. 13 rahvast, on ka aktiivsem turg. 43% tehingutest on Harju maakonnas, 18% Tartu maakonnas, 11% Pärnu maakonnas, 5% Saare maakonnas, ülejäänud maakondade osakaalud jäävad vahemikku 1–4%. Samas on mitmes linnas viie aasta jooksul toimunud vaid üksikud hoonestamata elamumaa tehinguid, nt Antslas 6, Mõisakülas 4, Kiviõlis, Kundas ja Abja- Paluojas 3 tehingut, Püssis 1 tehing. Hoonestamata elamumaa tehingute arv viie aasta kohta jääb alla 100 (keskmiselt 20 tehingut aastas) 47-s omavalitsuses 79-st. Vähemalt 500 tehingut viie aasta jooksul (keskmiselt 100 tehingut aastas) on tehtud vaid kaheksas omavalitsuses. Maatulundusmaa haritava maa tehingute jaotus on piirkondlikult ühtlasem – kõige enam tehinguid on tehtud Lääne-Viru maakonnas (11%), Tartu maakonnas (10%) ning Pärnu ja Harju maakonnas (mõlemas 9%), ülejäänud maakondade osakaal jääb vahemikku 2–8%. Haritava maa tehinguid tehakse hajaasustuses ja ka nende hinnatasemed ei erine üle Eesti kordades, nagu on elamumaade korral. Mida vähem aktiivne on turg, seda rohkem tehinguhinnad varieeruvad, mistõttu on risk, et iga lisanduv tehing võib mõjutada väärtust. Tehinguhindade varieeruvus ei tulene üksnes muutustest turul, vaid pigem konkreetse maatüki omadustest, aga ka turuosaliste ebapiisavast informeeritusest, konkreetse piirkonna arengusuundadest, toetusmeetmete kasutamise võimalustest ja muudest teguritest. Hinnamuutused eri asukohtades on erinevad ning neil on erinevad põhjused. Seetõttu on mõjutegurite väljaselgitamine ja üldistuste tegemine väheaktiivsetes turupiirkondades lühikese ajavahemiku jooksul keeruline ja võib kergesti viia valede tulemusteni. Nelja-aastane intervall arvestab piisavalt hästi kinnisvaraturu tsüklilist käitumist – kinnisvaraturu täistsükkel (ajavahemik, mille jooksul kinnisvaraturg läbib tõusu- ja langusfaasi) on tavaliselt 2−3 korda pikem kui neli aastat, seega tagab nelja-aastane hindamistsükkel tulemuste piisava ajakohasuse, arvestades ka seda, kas turg pöördub langusest tõusule või vastupidi. Oluline on märkida, et korraline hindamine ei ole nii täpne kui erakorraline ehk üksikobjekti hindamine, seega jäävad ka aastatepikkused ajalised intervallid sageli hindamistäpsuse piiridesse. MHS-i § 42 lõige 1 sätestab, millised andmed võetakse korralisel hindamisel aluseks. Kinnisvara hindamine on oma olemuselt vara väärtust mõjutavate tegurite analüüs. Võrreldes erakorralise ehk üksikobjekti hindamisega on korralisel hindamisel hindaja roll andmete analüüsil väiksem. Korraline hindamine on andmekeskne ning toimub statistiliste andmeanalüüsi mudelitega. Kui puuduvad vajalikud andmed sobilikus kvaliteedis, ei ole korralist hindamist võimalik teha. Väga oluline on täpsustada, millistest andmeallikatest ja millise seisuga andmeid ning milliseid hindamismudeleid (väärtust mõjutavaid tegureid arvestavaid matemaatilisi valemeid) kasutatakse. MHS-i § 42 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed tehingute kohta (toimumise aeg, hind jms) võetakse maakatastri tehingute andmebaasist, kuhu esitavad andmeid notarid. Tehingute andmebaasis on kõikide notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamistehingute andmed alates 2003. aasta teisest poolaastast. Notari esitatavad andmed kajastavad näiteks toimumise aega, hinda, tehingu liiki ning tehinguobjekti liiki (täpne loetelu esitatavatest andmetest on toodud MaaKatS-i § 201 lõikes 2). Tehingute andmed võetakse aluseks hindamise aasta 30. juuni seisuga. See kuupäev on valitud lähtudes sellest, et korralisel hindamisel oleks aluseks võimalikult värsked tehinguandmed, aga samas jääks piisavalt aega andmete analüüsimiseks. MHS-i § 42 lõike 1 punktis 2 nimetatud maa omadusi kirjeldavad andmed (asukohta iseloomustavad näitajad, pindala, sihtotstarve jms) saadakse maakatastrist ja teistest riiklikest andmekogudest ning need koondatakse maa väärtuse kaardile (MaaKatS-i § 132). Maa väärtuse 14 kaardile kantakse ka andmed, mida teistes andmekogudes või ülejäänud maakatastris ei pruugi otseselt olla. Näiteks ei sisalda kataster otseselt andmeid erinevate kauguste kohta, kuid neid on võimalik ruumianalüüsiga katastriandmete põhjal leida. Samas võib olla tegemist ka andmetega, mille allikaks on mõni muu avalik andmebaas. Muude andmetena käsitletakse usaldusväärsetest avalikest andmeallikatest, näiteks aadressiandmete süsteemist, Eesti topograafia andmekogust, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist, Eesti Hariduse infosüsteemist, kitsenduste infosüsteemist, ehitisregistrist, teeregistrist, Statistikaameti andmebaasidest ja mujalt saadud andmeid. MHS ei sätesta, millise seisuga võetakse aluseks maa omadusi kirjeldavad andmed, sest maakataster kajastabki alati ajakohaseid andmeid. See tähendab, et kui pärast korralise hindamise tulemuste jõustumist muutuvad maakatastris katastriüksuse andmed (pindala, sihtotstarve või maatulundusmaadel kõlvikuline jaotus) või ehitusõiguse andmed, arvutatakse ümber ka konkreetse katastriüksuse maa maksustamishind, arvestades tehinguandmeid hindamise aasta (järgmise hindamise korral 30.06.2022) seisuga. MHS-i § 42 lõike 1 punkti 3 kohaselt võetakse maa korralisel hindamisel aluseks ka kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed. Andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kavandatava MHS § 43 lõike 5 alusel. Kinnisvaraturu analüüsil võib kasutada näiteks avaliku sektori tellitud uuringuid toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse kohta, erialaspetsialistide eksperdiarvamusi, avalikest allikatest kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele ekspertidele teadaolevaid kinnisvara pakkumishindade andmeid, maa renditehingute, sealhulgas Maa-ameti avalike enampakkumiste rendihindu ning muid andmeid. MHS-i § 42 lõikes 2 sätestatakse, et kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad lõike 1 punktis kaks nimetatud maa omadusi kirjeldavad andmed maakatastri maa väärtuse kaardi, määratakse katastriüksusele maa maksustamishind muutunud andmete alusel. Uusi katastriüksusi kantakse maakatastrisse ka pärast järgmist maa korralist hindamist nii näiteks maakorraldustoimingute kui ka maareformi käigus. Samuti tehakse pidevalt toimingud, mille tõttu muutuvad katastriüksuste piirid, pindala, sihtotstarve, või muud väärtust mõjutavad tegurid. Ka uutele ja muutuvatele katastriüksustele tuleb määrata maa maksustamishind, kasutades selleks viimase korralise hindamise metoodikat (maa väärtuse kaardi andmestikku) ja selle aluseks olnud tehinguandmeid. Puudutatud isikuid teavitatakse vastavalt MaaKatS-is sätestatule. Maa maksustamishinna koos arvutuskäiguga toimetab maamaksu subjektile kätte ka Maksu-ja Tolliamet koos maamaksuteatega. Seda sätestav MaaMS § 7 lõige 23 jõustub 01.01.2023. MHS § 43 sätestab maa korralise hindamise metoodika põhialused. MHS-i § 43 lõike 1 kohaselt analüüsitakse korralisel hindamisel maa omadusi, tehinguid ja kinnisvara turgu kirjeldavaid andmeid ning hinnatakse erinevate tegurite mõju maa väärtusele. Täpsemalt on lõikes sätestatud korralise hindamise peamised sisulised etapid. Esiteks analüüsitakse tehingute andmeid, maa omadusi kirjeldavaid andmeid ja kinnisvaraturu andmeid ning rühmitatakse sarnaste tunnustega maad väärtust mõjutavate tegurite alusel. Seejärel määratakse tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsi alusel kindlaks hindamismudelid, mis näitavad väärtust mõjutavate tegurite mõju suurust. Lihtsamalt öeldes selgitatakse iga rühma puhul välja, kui suur on (tehinguandmetest nähtuvalt) iga väärtust mõjutava teguri mõju sellise maa väärtusele. Väärtust mõjutavaid tegureid ja nende erisusi on põhjendatud MHS-i § 43 lõike 2 selgituses. 15 Teises etapis määratakse igale katastriüksusele tema tunnustele vastav rühm ja arvutatakse selle turusegmendi hindamismudeli alusel katastriüksuse maa maksustamishind. Võrdlustehinguteks valitakse sarnased tehingud, mis vastavad vabaturu tingimustele (tehingute analüüsi ja võrdlustehinguna kasutamise alused kehtestatakse valdkonna ministri määrusega). Tehingut ei kasutata võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri- jms sidemete kaudu, tehing on toimunud sundolukorras, näiteks riigi ja omavalitsuse poolt avalikes huvides maa omandamisel või kui esineb muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et tehing ei ole toimunud vabaturu tingimustes. MHS-i § 43 lõikes 2 nimetatakse, milliste väärtust mõjutavate teguritega hindamisel kindlasti arvestatakse. Lõike 2 kohaselt tuleb arvestada korralisel hindamisel asukoha, kasutuse ja selle piirangute, taristu, pindala, maa kvaliteedi ja ehitusõiguse ulatuse mõju maa väärtusele. Hindamismetoodika väljatöötamisel tehakse turuanalüüs, mille tulemusena jaotatakse katastriüksused nende asukoha, kasutuse ja väärtust mõjutavate tegurite alusel rühmadesse, millele rakendatakse hindamisel sama metoodikat (hindamismudelit). Turuanalüüsil kasutatakse lisaks tehingute ja maa omaduste andmetele toetava informatsioonina ka avaliku sektori tellitud uuringuid asukoha kvaliteeti kirjeldavate toimepiirkondade20 ja teenuste kättesaadavuse kohta21 ning erialaspetsialistide eksperdiarvamusi. Turu segmentimine ja hindamismudelite rakendamine on vajalik, sest vara eri liikidel on omad spetsiifilised väärtust mõjutavad tegurid ja erinev turuaktiivsus (tehingute arv). Näiteks elamumaadel on asukoha puhul oluline mitmesuguste teenuste kättesaadavus, mida saab mõõta kaugusega kesklinnast, koolist, kaubakeskusest jne, samuti ligipääs maaüksusele. Samas haritavate maade puhul on asukohateguritest oluline eelkõige ligipääs. Erinevate tegurite mõju väljaselgitamine sõltub ka andmete olemasolust. Näiteks on osadel KOV-idel olemas teede kasutustiheduse andmed, teistel mitte, samuti võib andmete olemasolu ajas muutuda (tekivad uued andmekogud, ühekordselt kogutud andmed vananevad). Seetõttu ei ole seaduse tasemel kõikide tegurite mõju hindamise üksikasjade määramine võimalik ning selline volitus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (keskkonnaministrile). Hindamisel kasutatavad andmeanalüüsi võtted sõltuvad eelkõige sellest, milline on hinnatava turusegmendi aktiivsus ja kui palju faktilist tehinguinformatsiooni on võimalik kasutada. Kõige aktiivsem turg on elamumaal (keskmiselt 2500 tehingut aastas) ja haritaval maal (ligikaudu 2800 tehingut aastas). Haritava maa tehingutest umbes pooled on sellised, mis sobivad hindamisel võrdlustehinguna kasutamiseks. Tehingu võrdlustehinguna kasutatavuse hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Elamumaal ja haritaval maal on võimalik rakendada hindamisel näiteks erinevaid regressiooni meetodeid, geostatistilisi jm meetodeid peaaegu kõikides piirkondades. Nende sihtotstarvete puhul, kus müügiturg on vähem aktiivne (ärimaa, tootmismaa, maatulundusmaa metsamaa, looduslik rohumaa), ei ole võimalik detailseid hindamismudeleid luua, vaid tuleb kasutada kaudsemaid meetodeid (näiteks ärimaa puhul seoseid elamumaaga, loodusliku rohumaa puhul seoseid haritava maaga) ja kasutada täiendavat tehinguinformatsiooni (näiteks pakkumise ja nõudluse andmeid, renditehingute andmeid) ja erakorralisele hindamisele sarnast lähenemist. Tegemist võib olla ka eriotstarbeliste varadega, millel aktiivne turg puudub, kuid samas on tegemist suurte väärtustega (nt sadamad ja lennujaamad). 20 A. Tõnurist, M.Servinski, Ü. Valgma. Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium, Statistikaamet. Tallinn: 2014. https://www.stat.ee/dokumendid/77742. 21 V. Sepp, T. Kivi jt. Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes: lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Tartu: 2015. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/54727. 16 Aktiivsetes arenduspiirkondades on üheks oluliseks väärtust mõjutavaks teguriks maatüki ehitusõigus. Neis piirkondades, näiteks Tallinna ja Tartu südalinnas, on turul üsna tavaline, et võimalikud ostjad (tavaliselt kinnisvara arendajad) hindavad krunte selle lubatud ehitusõiguse mahu alusel, mitte maa pindala järgi. Samas piirkondades, kus on vaba maad piisavalt, ei anna lubatud ehitusõigus maale lisaväärtust. Aktiivsetes arenduspiirkondades on ehitusõigusega arvestamine õiglane, sest ehitusõiguse olemasolu või puudumine võib mõjutada kõrvuti asetsevate kruntide väärtust kordades. Joonis 1. Näide kahe Tallinna krundi kohta. Järgnevalt on esitatud näide kahe Tallinnas Maakri tänaval asuva krundi kohta, millel on erinev ehitusõigus. Kruntide andmed:  Maakri tn 23 krunt suurusega 548 m2, ehitusõiguse ulatus 877 SBPm2.22 Maakri tn 23 krundil paikneb väike ajalooline hoone, mis on muinsuskaitse all, ehitusõiguse ulatus on piiratud olemasoleva hoonega.  Maakri tn 30 krunt suurusega 1268 m2, ehitusõiguse ulatus 12130 SBPm2, valmimas on kaasaegne büroohoone, 26 korrust, 8200 m2 üüripinda. Hinnates krunte piirkonna keskmise ehitusõiguse väärtuse kaudu (nii nagu turuosalised seda teevad), oleks tulemuseks:  Maakri tn 23 krundi väärtus: 500 €/SBPm2 x 877 SBPm2 = 438 500 € (see on taandatuna maa ruutmeetriväärtusele 800 €/m2)  Maakri tn 30 krundi väärtus: 400 €/SBPm2 x 12 130 SBPm2 = 4 852 000 € (see on taandatuna maa ruutmeetriväärtusele 3826 €/m2) Kui jätta arvestamata ehitusõiguse andmed, oleks aluseks piirkonna maa keskmine ruutmeetri hind ehk antud näite korral Maakri tn 23 ja Maakri tn 30 keskmine ruutmeetri hind (800+3826)/2=2313 €/m2 ja tulemuseks oleks:  Maakri tn 23 krundi väärtus: 2313 €/m2 x 548 m2 = 1 267 520 €.  Maakri tn 30 krundi väärtus: 2313 €/m2 x 1268 m2 = 2 932 880 €. 22 Ehitusõiguse ulatust mõõdetakse eurodes maapealse suletud brutopinna ruutmeetri kohta (€/SBPm2). Ehitusõiguse väärtuse puhul on kasutatud turutehinguid. Erinevate maaüksuste ehitusõiguste ruutmeetri väärtused erinevad, sest ka ehitusõiguse puhul rakendub mastaabiefekt - mida suurem ehitusõigus, seda väiksem ruutmeetri väärtus. 17 Seega oleks Maakri tn 23 maa väärtus ehitusõigust mitte arvestades 2,9 korda suurem ning Maakri tn 30 väärtus 1,6 korda väiksem kui ehitusõigusega arvestamisel. Mõlema krundi omanikud maksaksid maa ruutmeetri kohta võrdselt maamaksu, kuigi kinnisvaraturul on kruntide turuväärtus oluliselt erinev tulenevalt ehitusõiguse ulatusest. Maa korralise hindamise tulemusena leitav ehitusõigusega maa väärtus ei sisalda hoone väärtust, vaid võimalikku realiseeritavat ehituse ulatust. Kuna väärtus ei sisalda hoone väärtust, siis ei ole tegemist ka kinnisvaramaksuga. Ehitusõiguse mõju arvestati juba eelmisel korralisel hindamisel, kuid üsna kitsas piirkonnas: üksnes Tallinna vanalinnas Viru tänava ümbruses ja kesklinna Stockmanni kvartalis. Üks põhjus, miks seda arvestati vaid nii kitsal alal, oli asjaolu, et ehitusõiguse andmed ei olnud ülevaatlikul ehk masinloetaval kujul kättesaadavad ja nende kasutamine väärtuse hindamisel on töömahukas. Kuna riiklik planeeringute register on alles arendamisel, ei ole ka eeloleval hindamisel võimalik sellele tuginedes ehitusõigusega arvestada. Alates 1.11.2020 esitavad KOV-id Maa-ametile planeeringute andmeid masinloetaval kujul23 ja hiljem migreeritakse andmed planeeringute andmekogusse. Hindamise käigus on kavas lisaks viia ehitusõiguse aluseks olevad andmed (detailplaneeringutes, projekteerimistingimustes) masinloetavale kujule Tallinnas ja Tartus selliselt, et digiteeritud informatsiooni on võimalik hiljem kasutada planeeringute registri koosseisus. Need maaüksused, kus ehitusõigusel on oluline mõju maa väärtusele, rühmitatakse eraldi turusegmenti ja neile rakendatakse eraldi hindamismudelit. Täpsem maa korralise hindamise metoodika kehtestatakse keskkonnaministri määrusega (vastav volitusnorm MHS-i § 4³ lõikes 5), mille kavand on lisatud käesolevale eelnõule ning mille eelnõu läheb kooskõlastamisele ka eraldiseisvalt. Määruses täpsustatakse iga turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta, millised tegurid selle väärtust mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Samuti määratakse piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele. Korralisel hindamisel arvestatakse seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirangute mõjuga juhul, kui need mõjutavad maa väärtust turul. Piirangud on kehtestatud õigusaktiga (või ka haldusaktiga), kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Kinnisomandi kitsendused on seaduslikud omandi piirangud, mis ei ole eraldi asjaõigused ning mida seeläbi ei pea kinnistusraamatusse kandma kitsenduste tekkimiseks. Kitsendused võivad seada mitmeid takistusi maa kasutamisel, mistõttu on oluline tähelepanu pöörata, kas ja mil moel mõjutavad erinevad seaduslikest kitsendustest tulenevad piirangud maa kasutamist ja seeläbi maa väärtust. Nende mõju hindamine on tihti keeruline, kuna oluliste maakasutuse piirangutega maadega tehakse turul tehinguid väga harva ning piirangu mõju vara väärtusele sõltub eelkõige konkreetsest piirangu sisust. Kitsendused jagunevad nelja rühma: muinsuskaitselised, looduskaitselised, veekaitselised ja tehnovõrkude piirangud. Korralise hindamise määruses täpsustakse, milliste maa kasutamise piirangute mõju maa väärtusele arvestatakse ja tuuakse välja ka mõju suurus. Lähtutakse sellest, kas tehinguandmete analüüsi kohaselt on teatud tüüpi piirangul vastava maa turuväärtusele arvestatav mõju. Kitsenduste mõju arvestamisel maa väärtusele ei arvestata asjaoluga, et erinevate kitsenduste negatiivne mõju on osaliselt kaetud hüvitusmehhanismidega. Näiteks on MaaMS-i järgi maamaksust täielikult või osaliselt vabastatud maa, millel majandustegevus on keelatud. Tehnovõrkude talumistasuga hüvitatakse maamaks ja vähemalt osaliselt ka saamata jääv tulu (kuid ei hüvitata saamata jäävat tulu nt kasvava metsa majandamisest). 23 Selle aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 18 MHS-i § 43 lõike 3 kohaselt ei arvestata korralisel hindamisel üüri- ja rendilepingute, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa väärtusele, kuna need andmed ei ole katastriüksuste kaupa masinloetaval kujul kättesaadavad ja on korralise hindamise üldistustaset silmas pidades väheolulised. MHS-i § 43 lõige 4 sätestab, et korralisel hindamisel paikvaatlusi ei tehta. See on korralise hindamise oluline erisus võrreldes erakorralise ehk üksikobjekti hindamisega. Erisus on vaja seaduses eraldi sätestada, kuna hindamisstandardid nõuavad vara ülevaatuse tegemist, kuid korraline hindamine tehakse andmeanalüüsi teel. Korralise hindamise tulemused on üldisemad ja vähem täpsed kui erakorralise hindamise tulemused ning seavad suured nõuded registris olevate andmete kvaliteedile. Tõenäoliselt on hindamistulemuste avalikustamise käigus esitatavatest arvamustest enamik seotud kasutatud algandmetega ning nende parandamise vajadusega, mistõttu hindamise käigus paraneb ka registrite andmekvaliteet. MHS-i § 43 lõikega 5 tuuakse korralisel hindamisel kasutatava metoodika detailsete erisuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Otstarbekas on koondada korralisel hindamisel kasutatav detailsem metoodika ühte määrusesse, nii nagu see on ka praegu. Kuivõrd hetkel kehtiva MHS-i § 5 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud maa korralise hindamise metoodika on vananenud, töötab Maa-amet koostöös kutseliste hindajate ja statistikaspetsialistidega välja uue metoodika, mida saab järgmistel hindamistel edasi arendada andmete kättesaadavuse paranemist arvestades. Maa korraline hindamine kuulub Maa-ameti pädevusse, sinna on koondunud ka selleks vajalik parim kompetents, seega on tegemist otseselt Maa-ameti kui Keskkonnaministeeriumi valitsemisala allasutuse valdkonnaspetsiifilise küsimusega. Seetõttu on mõistlik volitada maa korralise hindamise metoodikat edaspidi kehtestama valdkonna eest vastutav minister. Määruses sätestatakse tehingute arvestamist välistavad tingimused, tehinguandmete kohandamise alused, samuti andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil, sarnaste tunnustega maade rühmitamise kriteeriumid, väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused, piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele, sarnaste tunnustega maade rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika, maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed ning maa maksustamishinna esitamise täpsus. Tehingut ei kasutata võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri- jms sidemete kaudu. Selliste tehingute eristamisel on aluseks notaritelt, kinnistusregistrist ja äriregistrist saadud informatsioon. Samuti ei kasutata tehingut võrdlustehinguga juhul kui tehing on toimunud sundolukorras, näiteks riigi ja omavalitsuse poolt avalikes huvides maa omandamisel või kui esineb muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et tehing ei ole toimunud vabaturu tingimustes. Hindamisel kasutatakse võrdlustehingutena võimalikult sarnaste maadega tehtud tehinguid (st tehinguid, mis on tehtud samasse turusegmenti kuuluvate maadega, mille objektiks olev katastriüksus asub võimalikult lähedal, sarnases turu- ja toimepiirkonnas, on pindala ja muude omaduste poolest hinnatavale katastriüksusele võimalikult sarnane). Kinnisvaraturu analüüsil saab näiteks kasutada ka avaliku sektori tellitud toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse uuringute andmeid24, erialaspetsialistide eksperdiarvamusi, avalikest allikatest kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele ekspertidele teadaolevaid kinnisvara pakkumishindade andmeid, maa renditehingute, sealhulgas Maa-ameti avalike enampakkumiste rendihindu ning muid andmeid. Samuti võib 24 Näiteks Statistikaameti määratud toimepiirkonnad (saadaval https://www.stat.ee/dokumendid/77742) või teenuskeskused Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringu alusuuringust „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“, Tartu Ülikooli RAKE 2015 (saadaval https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/54727). 19 olla asjakohane kasutada planeeringute andmeid. Toimepiirkonnad ja keskustevõrk on määratletud kehtivates maakonnaplaneeringutes25, mida täpsustatakse koostatavate üldplaneeringutega. Sarnaste tunnustega maade rühmitamist väärtust mõjutavate tegurite ja andmete kättesaadavuse alusel ning rühmade kaupa maa väärtust mõjutavate tegurite ja andmete analüüsi metoodika erisuste määramist on kirjeldatud MHS-i § 43 lõike 2 selgituses. Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse hindamisel rakendatud hindamismeetod koos arvutusvalemiga, kus on välja toodud väärtust mõjutavad tegurid ja nende mõju hindamistulemusele. Kuna sarnaste tunnustega maade rühmade väärtust mõjutavate tegurites ja hindamismetoodikas on erisusi, võib vastavalt erineda ka nende rühmade arvutuskäigu esitamine. Maa maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul sellest aru saada. Seetõttu esitatakse maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab ning millistest turupiirkondadest valiti võrdlustehingud. Maa maksustamishinna väljendamises muudatust ei toimu, see jääb jätkuvalt nii nagu seni, norm viiakse seadusest määrusesse. Maa maksustamishind väljendatakse alati 10 euro täpsusega ja summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümneni. Lisaks eelnevale on uuest volitusnormist võrreldes kehtivaga jäetud välja korralise hindamise korra kehtestamise kohustus. Eraldiseisva korralise hindamise korda ei ole mõistlik ega vajalik kehtestada. Kehtiv kord käsitleb suures mahus erinevate hindamist tegevate instantside – Maa- ameti, kohalike omavalituste ja hindajate – ülesandeid ja nende jaotust. Lisaks käsitleb kehtiv korralise hindamise kord ka näiteks avaliku väljapaneku korraldamist, vaidlustamist jm korralduslikku, mis paljuski kattus juba seaduses reguleerituga. Dubleerivate nõuete kehtestamine määruses ei ole otstarbekas ega vajalik. MHS-i §-s 44 sätestatakse, et hindamise aastal avalikustatakse maa maksustamishinnad maakatastris hiljemalt 31. oktoobril ning need võetakse kasutusele hindamise aasta 31. detsembril. Maa maksustamishinna ja selle arvutuskäiguga on maakatastri ja Maa-ameti Geoportaali kaudu võimalik tutvuda kõigil isikutel. Korralise hindamise tulemusena hinnatud maa maksustamishindade kohta on võimalik arvamust avaldada alates sellest hetkest, kui Maa- amet on korralise hindamise tulemused tutvumiseks avaldanud. MHS-i § 44 järgi avaldatakse tulemused hiljemalt 31. oktoobril. See ei tähenda, et tulemusi ei võiks avalikustada varem, kui hindamistoimingud lõpetatakse varem. Sellisel juhul on võimalik arvamust avaldada ning küsimusi või ettepanekuid teha veelgi pikema aja jooksul enne maa maksustamishindade jõustumist. Eeltoodu ei tähenda aga, et maa maksustamishindade kohta oleks võimalik arvamust avaldada vaid selle aja jooksul, mis eelneb nende kasutusele võtmisele, vaid arvamust võib avaldada alati. Avalikustamine enne kasutusele võtmist on lisavõimalus lahendada tekkinud küsimused ning teha andmete kohta parandusettepanekuid ja vajaduse korral korrektuurid enne maa maksustamishindade kasutusele võtmist. See võimaldab kõigil isikutel juba võimalikult vara neid puudutavas aktiivselt kaasa rääkida ning võimalikele eksimustele tähelepanu juhtida, vähendades kindlasti teatud määral ka hilisemat vaiete hulka. Kui tuvastatakse viga katastriüksuse või muude andmekogude andmetes, tuleb viga parandada andmete algallikas. Andmete parandamise järel arvutatakse ümber ka maa maksustamishind (tehinguandmed jäävad viimase korralise hindamise seisuga). 25 Kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud. 20 Oluline on siinkohal märkida, et hindamise aasta 31. detsembril võetakse kasutusele maa maksustamishinnad, mis on arvutatud olemasolevate andmete alusel. Juhul, kui katastriüksuse maa omandusi puudutavad andmed katastris muutuvad (nt pindala, sihtotstarve), arvutatakse ümber ka maa maksustamishind. Ümber arvutamisel ei muudeta hindamise metoodikat, st hindamismudelit ja selles kasutatud tehinguandmeid (seisuga 30.06.2022), need muudetakse alles järgmisel korralisel hindamisel 4 aastat hiljem. Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse hindamisel arvestatud väärtust mõjutavad tegurid ja nende mõju hindamistulemusele. Ehk näidatakse, kui palju iga tegur tehinguandmete analüüsi kohaselt katastriüksuse väärtuse kujunemist mõjutab. Korralise hindamise lõpptulemusena igale katastriüksusele määratud maa maksustamishind koos selle kujunemise aluseks oleva arvutuskäiguga avalikustatakse Maa-ameti veebilehel (maa maksustamishindade ning arvutuskäikude kuvamiseks luuakse vastav kaardikiht), samuti saab sellega tutvuda Maa- ametis kohapeal. Arvutuskäik sõltub ka rakendatavast hindamismudelist. Arvutuskäigu kirjeldus hindamismudelite kaupa esitatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses, mis kehtestatakse § 4³ lõike 5 alusel. Oluline on seejuures välja tuua, et maa maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul sellest aru saada. Seetõttu esitatakse maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab. Tuleb ka arvestada, et maakatastri tehingute andmebaasi andmetega tutvumine on MaaKatS-ist tulenevalt piiratud. Kuna analüüsis kasutatakse väga suure hulga tehingute andmeid, ei ole maa maksustamishinna arvutuskäigu esitamisel kõigi nende tehingute andmetele juurdepääsu andmine proportsionaalne. Seetõttu esitatakse maa maksustamishinna arvutuskäigus tehingute analüüsi tulemus, mitte kõikide (potentsiaalselt sadade ja tuhandete) analüüsitud tehingute andmed. Tehinguandmete mõju väljendub eelkõige väärtust mõjutavate tegurite kaudu. Võrreldes kehtiva seadusega loobutakse korralise hindamise tulemuste eraldi kinnitamisest. Kehtiv seadus näeb ette, et korralise hindamise tulemused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega hiljemalt hindamise aasta 30. novembriks. Kuivõrd edaspidi leitakse maksustamishinnad kohe katastriüksuste kaupa, mitte enam tsoonihindade kaudu, ei ole praktikas mõistlik kinnitada ministri määrusega tervet katastriüksuste loetelu koos igale üksusele vastava maa maksustamishinnaga. See tekitaks juurde asjatut bürokraatiat. Kehtiv MHS näeb vaidlustamisel ette kautsjoni tasumise pärast tähtaja (kümme päeva avalikust väljapanekust) möödumist. Eelnõu kohaselt on andmeid võimalik parandada ja maa maksustamishinda vaidlustada ka pärast hindamise aastat ning maa maksustamishindade jõustumise tähtajata ja ilma kautsjonita haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Punktidega 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks MHS-i II. peatüki sätted, mis reguleerisid seni korralise hindamise korraldamist, kuivõrd MHS-is sätestatakse selleks uued normid (MHS-i §- d 41–44). Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks MHS-i §-d 61 ja 62, mis reguleerivad vastavalt maa keskmise väärtuse arvutamist VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks ning tehnovõrkudealuse maa maksustamishinna arvutamist AÕSRS-is sätestatud talumistasu määramiseks. VeeS-is sätestatud hoonestustasu määramiseks vajalik maa keskmise väärtuse 21 arvutamist käsitlev säte hakkab edaspidi olema VeeS-is26. Mõlemad paragrahvid tunnistatakse kehtetuks alates 01.01.2024. MHS-i § 62 kehtestati, et Maa-ametil oleks õiguslik alus arvutada iga tehnovõrguga koormatud katastriüksuse jaoks välja maa maksustamishind talumistasu määramiseks, kuivõrd MHS-i kohaselt on hetkel antud maa maksustamishinna arvutamise õigus KOV-idele. Kuivõrd edaspidi leiab Maa-amet hindamise käigus kõigile katastriüksustele maa maksustamishinna korralise hindamise tulemusena, ei ole enam eraldi aluse sätestamine tehnovõrkude talumistasude arvutamiseks vajalik ning see tuleb kehtetuks tunnistada alates ajast, kui jõustuvad uued maa maksustamishinnad. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks MHS-i § 8 lõige 5. Sama olukorda reguleerib juba 1.07.2018 jõustunud MaaKS-i § 23, mille kehtestamisel jäi MHS-i § 8 lõige 5 ekslikult kehtetuks tunnistamata. Punktiga 11 täiendatakse seaduse III. peatükki paragrahviga 81. Paragrahv 81 sätestab, et kui õigusaktis on sätestatud, et kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu võib välja selgitada Maa-amet, võib kinnisasja hariliku väärtuse ja kasutustasu alusena kasutada maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda. Sätte eesmärgiks on võimaldada korralise hindamise käigus tehtud analüüsi võimalikult laialdast kasutamist. Mõned õigusaktid näevad ette lähtumise uuematest kui nelja aasta vanustest andmetest. Sel juhul on vaja maksustamishinna arvutamisel kasutada uuemaid tehinguandmeid. Riigi menetlustes, näiteks riigimaa müümisel ja kasutusse andmisel või ka eraomandis oleva maa omandamisel avalikes huvides on oluline ja õiglane välja selgitada tehingu hetkele vastav maa väärtus. Kuna korraline hindamine tehakse 30.06.2022 seisuga, kuid kinnisvara hinnad muutuvad ka pärast seda, on oluline hiljem turupõhise tasu määramisel kasutada ajakohaseid tehingute andmeid. Ka kutseliste hindajate koostatud eksperdihinnangud kehtivad üldjuhul kuus kuud põhjusel, et kinnisvaraturg on ajas muutuv ja kasutatud tehingute andmed ei pruugi kuus kuud hiljem enam peegeldada kehtivat olukorda turul. Tulemuste kasutamisel on siiski oluline jälgida, et maksustamishinda saab tehingutes kasutada vaid juhul, kui see väljendab kogu vara väärtust. Korralisel hindamisel on hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Näiteks on võimalik maksustamishinda aluseks võtta maade kasutusvalduse lepingute sõlmimisel kasutustasu alusena, kuna kasutusvaldusse antakse haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikuga kasutusalad. Samas kasutusvaldusega koormatud maade väljaostmisel, kui maatükil esineb mets, on vaja hinnata kasvav mets, mille väärtus tuleb lisada maksustamishinnale. Seega kui maal kasvab mets, maal asuvad hooned või maade omandamisel esineb kaasnev kahju, ei ole võimalik lähtuda ainult maksustamishinnast. Maa väärtuse andmete ajakohasena hoidmist ei ole otstarbekas teha pidevalt kõikide katastriüksuste kohta, vaid eelkõige nende kohta, mille puhul on vaja välja selgitada turupõhine väärtus. Tehinguandmete jooksev ajakohastamine on Maa-ametile vajalik ka järgmise korralise hindamise ettevalmistamisel, et testida pidevalt lisanduvate tehingute mõju maa väärtuse muutumisele ning pikemas perspektiivis maa korralise hindamise perioodi lühendamist neljalt aastalt ühele aastale. Punktiga 12 täiendatakse MHS-i § 12 lõigetega 6–8. MHS-i § 12 lõikes 6 määratakse kindlaks, et järgmine maa korraline hindamine toimub 2022. aastal. Sellest algab ka MHS-i § 41 lõikes 1 nimetatud nelja-aastase perioodi arvestus, mis aitab edaspidi tagada ka hindamise perioodilisuse nõude täitmise – järgmine hindamine toimub 2022. aastal, seejärel 2026. aastal, 2030. aastal jne. 26 Seda on kavas muuta hetkel menetluses oleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 20–1068. 22 MHS-i § 12 lõikes 7 määratakse kindlaks 2022. aasta korralise hindamise tulemusena määratud maa maksustamishindade kasutusele võtmine. Kuna viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal ning pärast seda on maa väärtus kordades tõusnud, nähakse ette, et 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel hinnatud maa maksustamishinnad võetakse kasutusele 2024. aastal. Sama kehtib katastriüksustele, mille andmed muutuvad pärast korralise hindamist, aga enne 2024. aastat (ehk enne maa maksustamishindade kasutusele võtmist) ehk millele määratakse eelnõukohase MHS § 44 lõike 4 alusel enne 1. jaanuarit 2024 uus maa maksustamishind. Selle eesmärgiks on anda mõjutatud isikutele piisavalt aega muudatustega arvestamiseks ning oma tegevuse planeerimiseks. Kuna edaspidi hakkab maa korraline hindamine eelnõu kohaselt toimuma regulaarselt ja eeldatavad muudatused hindamiste vahel ei ole niivõrd suured kui 2001. ja 2022. aasta vahel, ei ole vaja edaspidi nii pikka aega maa korralise hindamise ja maa maksustamishindade kasutusele võtmise vahele jätta. Maamaksu alusena võetakse maa maksustamishinnad MaaMS-i § 1 lõike 2 teise lause kohaselt ka edaspidi aluseks alles hindamisest ülejärgmisel aastal, et jätta aega KOV-idele maksumäärade kehtestamiseks ning maksumaksjale andmetega tutvumiseks. MHS-i § 12 lõikes 8 sätestatakse, et kuni järgmise maa korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseni kohaldatakse 2001. aasta korralise hindamise tulemusena määratud mäetööstusmaa väärtusi MaaKatS-i § 181 lõikes 10 sätestatud mäetööstusmaa ja § 181 lõikes 11 sätestatud turbatööstusmaa sihtotstarvetele. 1. juulil 2018. aastal jõustunud maakatastriseaduse muudatustega viidi sihtotstarvete määramist puudutav kord tervikuna MaaKatS-i ning sellest tulenevalt tunnistati kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“, milles oli rakendussäte turbatööstusmaale väärtuse määramiseks. Eelnimetatud määruse kehtetuks tunnistamisel ei tõstetud seda rakendussätet MaaKatS-i üle ning sellest on tekkinud õigusesse lünk, mistõttu puudub alus turbatööstusmaa väärtuse määramiseks. Selleks lisataksegi MHS-i rakendussäte, mis võimaldab kuni järgmise korralise hindamise tulemuste jõustumiseni rakendada turbatööstusmaale mäetööstusmaa väärtusi. Punktiga 13 täiendatakse MHS-i §-ga 121, mis reguleerib 1993., 1996. ja 2001. aasta maa korralise hindamise tulemuste rakendamist. MHS-i § 121 lõikes 1 sätestatakse, et maa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi kuni 2023. aasta 31. detsembrini. MHS-i § 12 lõike 7 kohaselt võetakse kasutusele järgmise, st 2022. aasta korralise hindamise tulemused 1. jaanuaril 2024. Senini on maamaksu määramisel ja ka mujal vaja (maareformis, kasutustasude määramisel jne) rakendada eelnevaid hindamistulemusi maa maksustamishinna arvutamisel, kuivõrd uue korralise hindamise tulemused ei ole veel jõustunud. MHS-i § 121 lõikes 2 sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse varasemat, st 1993., 1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Seega juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et kasutatakse 1993., 1996. või 2001. maa maksustamishinda (nt mitmes maareformi õigusaktis), rakendatakse seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena määratud maa maksustamishindade kasutusele võtmist. See tähendab, et näiteks maareformi valdkonnas jäävad ka pärast uute maa maksustamishindade jõustumist kasutusele senised maksustamishinnad, et mitte tekitada ebaõiglast olukorda nende suhtes, keda puudutavad maareformi menetlused on veel lõpetamata. MHS-i § 121 lõikes 3 sätestatakse, et 1993., 1996. ja 2001. aasta tulemuste alusel arvutab maa maksustamishinna nii enne kui ka pärast järgmise maa korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmist kohalik omavalitsus seni kehtinud alustel ja korras. 23 3.2. Maakatastriseaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse MaaKatS-i. Punktidega 1, 6 ja 8 täiendatakse MaaKatS-i ning luuakse katastriüksuse väärtuse ehk maa maksustamishinna leidmiseks ning näitamiseks katastri juurde alamsüsteemina maa väärtuse kaart (MaaKatS-i § 132). MHS-i muutmine toob kaasa põhimõttelise muudatuse, mille kohaselt teeb edaspidi Maa-amet korralist hindamist. Kuivõrd MaaKatS-i § 3 lõikest 2 tulenevalt on katastripidaja ülesanne ka maa väärtuse hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine, luuaksegi selleks maa väärtuse kaart. Loodud süsteem kogub kokku katastriüksuse väärtuse hindamiseks vajalikud alusandmed (MHS-i § 43 lõike 2 kohaselt arvestatakse korralisel hindamisel asukoha, kasutuse, taristu, pindala, maa kvaliteedi, ehitusõiguse ulatuse, tehingu aja ja muude tegurite mõju maa väärtusele) ning arvutab igale katastriüksusele maksustamishinna. Kui seejuures maa korralise hindamise järgsetel aastatel maakatastrisse kantud katastriüksuse väärtust mõjutavad andmed (nt katastriüksuse kõlvikud, pindala ja/või sihtotstarve) muutuvad, määratakse maa väärtuse kaardi andmete alusel alati katastriüksuse uutele andmetele vastav maa maksustamishind. Samuti uuendatakse maa maksustamishinda, kui muutuvad katastripidajale edastatud ehitusõiguse andmed (planeeringute või projekteerimistingimuste andmed) ja need mõjutavad katastriüksuse väärtust. Oluline on seejuures välja tuua, et võrdlustehingutena kasutatakse ka siis tehingute andmeid hindamise aasta 30. juuni seisuga. Maa väärtuse kaardile kantud andmeid uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Kataster hoiab andmeid küll võimalikult ajakohastena, kuid teatud osa maa maksustamishinna määramiseks kasutatavatest andmetest on sellised, mille tihemini uuendamine ei ole vajalik (näiteks väärtust mõjutavate tegurite arvutamiseks vajalikud andmed teistest andmekogudest). Ka maaomanikele mõju avaldavat maamaksu ja tehnovõrkude talumistasu makstakse kord aastas. Vajadusel võib kataster andmeid ka sagedamini uuendada, aga kuna maa maksustamishinda mõjutavaid tegureid on väga palju, on mõistlik erinevaid andmeid üheaegselt uuendada, et vältida maa maksustamishinna liiga sagedasest muutusest tingitud selgusetust ja suurt teavitamiskoormust. MaaKatS-i § 132 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sisuliselt täiendatakse selle volitusnormi alusel keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ maa väärtuse kaardile kogutavate andmete koosseisuga. Eelkõige kantakse maa väärtuse kaardile korralisel hindamisel arvestatavad andmed maa asukoha, kasutuse, taristu, pindala, maa kvaliteedi, ehitusõiguse ulatuse ja muude tegurite kohta, mis mõjutavad maa väärtust. Maa väärtuse kaardile võib kanda ka muid hindamise analüüsides kasutatud andmeid, nt statistilisi andmeid (palgatase, rahvastiku tihedus, töötuse määr vms).Täpsem andmekoosseis ning maa väärtuse kaardile kantav andmestik sätestatakse eelnimetatud keskkonnaministri määruses. Punktiga 2 muudetakse MaaKatS-i § 6 lõiget 2 ja jäetakse sealt välja tehingute andmebaasi andmetega tutvumist puudutav (teine ja kolmas lause), mis reguleeritakse järgnevates lõigetes. Katastriandmetega tutvumises muudatusi ei tehta. Punktiga 3 täiendatakse § 6 lõigetega 10-12, mis sätestavad õiguse saada tehingute andmebaasist väljavõtteid õigustatud huvi korral ning isikute ringi, kes õigustatud huvi esinemist eraldi tõendama ei pea. Kehtiva MaaKatS-i § 6 lõike 2 järgi võib tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja saada nendest väljavõtteid ainult väga piiratud ring isikuid. Probleemile seoses väga piiratud 24 juurdepääsuga tehinguandmetele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon27, märkides, et Maa-amet peab andmekogu vastutava töötlejana välja pakkuma lahenduse, mis tagaks, et andmed oleks kättesaadavad vaid isikutele, kellel on neid andmeid reaalselt vaja, kuid seejuures on oluline laiendada isikute ringi, kellel kas seaduse alusel või õigustatud huvi alusel oleks võimalik tehingute andmebaasist andmeid saada. Ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing28 on juhtinud Maa-ameti tähelepanu sellele, et nende hinnangul vajab kehtiv seadus ajakohastamist, kuna olukord on olnud suhteliselt muutumatu tehingute andmebaasi loomisest alates ning tänaseid vajadusi see enam ei rahulda. Andmetele juurdepääs on ainult maa hindajal, s.o füüsilisel isikul, mistõttu on ettevõtetes andmete kasutamine kinnisvara hindamisel problemaatiline. Eesti Pangaliit29 on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna ettevõtetel ei ole seaduse järgi õigust saada tehingute andmeid, puudub neil õiguslik alus sõlmida oma töötajatega sellekohaseid konfidentsiaalsuslepinguid. Võrdlusena võib tuua välja, et mitmes Euroopa riigis on kinnisvaratehingute informatsioon avalik teave, mis võimaldab turuosalistel tutvuda detailsete tehinguandmetega ning teha varaga seotud tehingute jm toimingute korral otsuseid sarnastele tehingutele tuginedes. Näiteks Iirimaal saab avalikku tehinguinformatsiooni vaadata tasuta mobiilirakendusest ja Rootsis lugeda viimaste tehingute kohta ajalehest. Ka Soomes on tehinguinformatsioon avalik. Tõsi on see, et enamikes riikides on tehinguinformatsioon tasuline, kuivõrd see vähendab põhjendamatuid päringuid ning katab mingis osas andmete kogumise kulusid. Kuna tegemist ei ole informatsiooniga, mille kättesaadavus kõigile on hädavajalik, siis on loomulik, et selle eest tasu võetakse. On ka selliseid riike, kus tehinguinformatsioon ei ole avalik ja avalikkusel on informatsioon vaid kinnisvara pakkumiste kohta, ekstreemsem näide on Saksamaa. Olukorras, kus tehingute andmebaasi andmetele juurdepääs on piiratud ning turuosalistel ja maaomanikel puudub kvaliteetne tehinguinformatsioon ja objektiivne teave kinnisvara väärtustasemete kohta, ei ole tegemist läbipaistva kinnisvaraturuga. Ühiskond vajab tehingute informatsiooni, et turg toimiks efektiivselt ja tehinguid tehtaks õiglaste hindadega. Kinnisvara on ühiskonnas vaja hinnata nii avalikul kui ka mitteavalikul eesmärgil. Näiteks on kinnisvara vaja hinnata riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks, aga ka erakäibes ostu- müügitehingute hinna määramiseks, vara jagamisel, laenu tagatise, finantsaruande jm eesmärkidel. Suurema osa hindamistest moodustavadki just erasektori hindamised. MaaKatS-i § 6 lõike 10 kohaselt on edaspidi tehingute andmebaasi andmetega võimalik tutvuda ja saada nendest väljavõtteid isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui keegi soovib tehingute andmete avalikustamist õigustatud huvile tuginedes, tuleb isikul huvi põhjendada ning Maa-ametil teha sellekohane kaalutlusotsus. Andmete väljastamisel õigustatud huvi alusel hindab Maa-amet igakordselt vastava taotluse eesmärgipärasust, vajalikkust ja huvide tasakaalu. Andmete väljastamisel võetakse kasutusele vastavad tehnoloogilised lahendused andmete turvalise töötlemise tagamiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus30 võimaldab töödelda tehingute andmebaasi andmeid laiemalt, kui seda on seni tehtud, sealhulgas ka just õigustatud huvi hindamise alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 punkti 1 alapunkti f järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul ja määral, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused 27 Andmekaitse Inspektsiooni 01.08.2017 kiri nr 2.1-5/17/1424. 28 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu 28.04.2016 kiri nr 2. 29 Eesti Pangaliidu 19.06.2017 kiri nr 42. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016). 25 ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul, kui andmesubjekt on laps. Õigustatud huvina võib käsitleda laia ringi huvisid: need võivad olla kolmandate isikute huvid, ärihuvid või laialdasem sotsiaalne kasu. Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus kirjeldab õigustatud huvisid, siis ei ole seal esitatud loetelu täielik. Kuna õigustatud huvi mõiste alla paigutatavad huvid võivad olla laialt tõlgendatavad, peab sellele alusele tuginemine olema põhjalikult läbi mõeldud. Õigustatud huvi alusele tuginedes peab olema läbi mõeldud konkreetne eesmärk, miks andmeid küsitakse, sealjuures üldistele ärihuvidele vms tuginemine ei ole asjakohane31. MaaKatS-i § 6 lõikes 11 tuuakse välja konkreetsete isikute ja juhtude loetelu, kes ja millal õigustatud huvi olemasolu ei pea tõendama. Õigustatud huvi ei pea – nii nagu ka praegu – edaspidi tõendama maa hindaja oma kutse pädevuse järgi hindamiseks, samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks. Lisaks ei pea edaspidi õigustatud huvi eraldi tõendama tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks. Juurdepääsu laiendatakse seega kõigile kutselistele hindajatele, kes vajavad andmeid turuväärtuse hinnangu andmiseks ja kes koostavad ja kinnitavad hindamisaruandeid. Sellised spetsialistid on 6. taseme kinnisvara hindaja ja 7. taseme vara hindaja. 7. kutsetaseme hindajatel on ligipääs tehinguandmetele ka kehtiva seaduse alusel ja tehingute andmebaasi väljavõtteid tellitakse regulaarselt, hindamistel kasutatakse tehinguid kõikides kinnisvara hindamisaruannetes, k.a hindamistes erakäibes. Ühiskond vajab tehingute informatsiooni, et turg toimiks efektiivselt ja tehinguid tehtaks õiglaste hindadega. Eesti kinnistusregistri süsteem on üles ehitatud avalikule omanike ja asjaõiguste (sh hüpoteekide) informatsioonile, kuid see ei kaitse ühiskonda petutehingute eest. Teadmata, mis hinda on turul samaväärse vara eest makstud, on turuosalistel keeruline, kui mitte võimatu, teha tehinguid hinnatasemega, mida nende vara tegelikult väärt on. Tehingute andmebaasi andmed peaksid seega olema kättesaadavad vähemalt kõigile neile spetsialistidele, kes neid oma kutsetegevuses vajavad, et täita ühiskonna vajadusi ka erakäibes vara väärtuse tuvastamiseks laenude andmisel, vara jagamisel, tehingute tegemisel jm eesmärkidel. Eelnõus toodud muudatuse kohaselt on laiendatud õigustatud huvi ka tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustel tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks. Sellega seonduvale probleemile on viidanud ka Eesti Pangaliit, kuivõrd krediidiasutuste jaoks on krediidi tagatis äärmiselt olulise tähtsusega. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute tagatiste hindamist reguleerib rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“. Krediidiasutustel on lubatud laenude tagatiseks olevat kinnisvara ise hinnata, kehtiv seadus aga piirab krediidiasutuste sisehindajate võimalusi kasutada hinnangute koostamisel maakatastri tehingute andmebaasi andmeid. Esiteks on piiratud võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus tagatisvara hindab ja selleks vajab andmeid krediidiasutuse sisehindaja. Teiseks on krediidiasutuse jaoks raskendatud väliste kinnisvarahindajate esitatud hinnangute kvaliteedi kontrollimine, mis samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist. Seega raskendavad kehtivast seadusest tulenevad piirangud krediidiasutustel järgida neile kehtestatud tagatisvara hindamise nõudeid. Lõikes 12 täpsustatakse, et maa korralisel hindamisel on õigus tutvuda üksnes tehingute analüüsi tulemusega, mitte tehingute andmebaasi andmetega. Oluline on välja tuua, et maa 31 Advokaadibüroo Sorainen. Tehingute andmebaasile juurdepääsu laiendamise õiguslik analüüs. Tallinn 2019, lk 29. 26 maksustamishinna määramisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikule esitatakse arvutuskäik viisil, mis võimaldab keskmisel maaomanikul sellest aru saada. Seetõttu esitatakse maaomanikule tema katastriüksuse väärtust mõjutavad tegurid ja näidatakse, kui palju ja kuidas iga tegur väärtuse kujunemist mõjutab. Kuna analüüsis kasutatakse väga suure hulga tehingute andmeid, ei ole maa maksustamishinna arvutuskäigu esitamisel kõigi nende tehingute andmetele juurdepääsu andmine proportsionaalne. Seetõttu esitatakse maa maksustamishinna arvutuskäigus tehingute analüüsi tulemus, mitte kõikide (potentsiaalselt sadade ja tuhandete) analüüsitud tehingute andmed. Tehinguandmete mõju väljendub eelkõige väärtust mõjutavate tegurite kaudu. Punktiga 4 täpsustatakse MaaKatS-i § 9 lõike 2 punktis 14 mõistet, et ühtlustada mõistete kasutust. Senini on MaaKatS-is kasutatud mõistena „maksustamishind“, MHS kasutab edaspidi läbivalt mõistet „maa maksustamishind“, mistõttu on vajalik mõisted ühtlustada. Punktiga 5 täpsustatakse MaaKatS-i § 9 lõike 21 sõnastust. Tehingute andmebaasi kogutakse hindamiseks, sealhulgas korraliseks hindamiseks vajalikke alusandmeid, mida kasutab ka maa väärtuse kaart maa maksustamishinna leidmiseks. Punktiga 7 täiendatakse maakatastriseaduse § 10 lõiget 1 ning sätestatakse, et katastriüksuse andmete väljavõte sisaldab ka maa maksustamishinda. Punktidega 9–11 tehakse MaaKatS-i §-s 14 täpsustavaid muudatusi. MaaKatS-i § 14 lõikes 1 sätestatakse, et maa kvaliteedi kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad andmed. Kvaliteedi kaart säilib ja täpsustatakse vaid senist sõnastust, kuivõrd ka järgmise korralise hindamise käigus kasutatakse mullastiku andmestikku, mis on kantud olemasolevale kvaliteedi kaardile. MaaKatS-i § 14 lõikes 11 täpsustatakse, et maa hindamise kaart kajastab 2001. aasta maa korralise hindamise tulemusi. Senine korralise hindamise metoodika nägi ette, et hindamistulemusi esitatakse tsooni ruumiandmetena. Kaardi iseloom ei muutu ja kaart jääb kasutusse 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste kasutamiseks nii maareformis kui ka maamaksu kaitsemehhanismi rakendamiseks uutel moodustatavatel katastriüksustel, mille jaoks on vaja maamaksu tõusu piirmära rakendamiseks välja arvutada arvestuslik varasem maamaks. MaaKatS-i § 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on sättega, millel puudub praktiline tähendus ja kasutus, maa hindamise kaardi ning maa kvaliteedi kaardi sisu annavad täpsemini edasi MaaKatS § 14 lõiked 1 ja 11. Punktidega 12 ja 13 täiendatakse MaaKatS-i § 16 lõikeid 7 ja 8 väärtuse kaardi andmete alusel leitava maa maksustamishinnaga. Pärast korralist hindamist näiteks maakorralduse käigus tekkivatele uutele katastriüksustele tuleb määrata ka maa maksustamishind, kasutades selleks viimase korralise hindamise metoodikat (maa väärtuse kaardi andmestikku). St juhul kui pärast korralist hindamist kantakse maakatastrisse uus katastriüksus või muutuvad maakatastrisse kantud katastriüksuse andmed või maakatastri pidajale esitatakse uued andmed, määratakse ka pärast korralist hindamist katastriüksusele uutele andmetele vastav maa maksustamishind. 3.3. Maamaksuseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-i. Punktiga 1 täiendatakse MaaMS-i § 1 lõiget 2 teise lausega. Kehtiva MHS-i § 51 lõike 5 kohaselt jõustuvad korralise hindamise tulemused hindamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Eelnõus kavandatud MHS-i § 44 lõike 2 kohaselt jõustuvad maa maksustamishinnad edaspidi hindamise aasta 31. detsembril. MaaMS-is tuleb kehtestada erand, mille kohaselt maa 27 maksustamishinna määramisel jõustuvad korralise hindamise tulemused hindamisele ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Erand on vajalik, kuna eelnõu kohaselt peavad KOV-id maksumäärade muutmise korral kehtestama uued maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks ning sisestama muudetud maamaksumäärad maamaksu infosüsteemi maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks. Ilma erandita ei jää KOV-idel piisavalt aega korralise hindamise tulemuste analüüsimiseks, võimalike vaidluste lahendamiseks ega vajaduse korral maamaksumäärade muutmiseks. Punktidega 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 1 lõige 4 ja § 4 lõike 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõige 4 reguleerib maakatastris registreerimata maa maamaksu arvutamist. Maareformi plaanide kohaselt on 2024. aastaks kõik seni reformimata maad maakatastrisse kantud ning seetõttu puudub vajadus reguleerida olukorda, kuidas arvutada selle maa maamaksu, mis on maakatastrisse kandmata. MaaMS-i § 4 lõike 1 punkt 1 reguleerib maamaksuvabastust maalt, kus majandustegevus on keelatud. Praktikas ei leidu ühtegi ala, millel oleks seadusega või seaduses sätestatud korras majandustegevus keelatud ja mida selles lõikes ei ole nimetatud. Seda kinnitab ka KOV-idelt saadud informatsioon, mille kohaselt ei ole KOV-id tuvastanud selliseid alasid, kus majandustegevus oleks täielikult keelatud. Lisaks on MaaMS-i § 4 lõike 1 punktis 11 ja lõikes 2 välja toodud konkreetsed alad, millele on maamaksuvabastused ja soodustused kehtestatud. 1.01.2021 jõustuva MaaMS-i § 4 lõike 2 muudatuse kohaselt täiendatakse veelgi nende alade loetelu, millele kehtib maamaksusoodustus. Muudatuse kohaselt makstakse veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Seetõttu puudub vajadus kehtestada maamaksuvabastus maadele, millel on majandustegevus täielikult keelatud. Punktiga 4 muudetakse MaaMS-i § 4 lõike 1 punkti 7 sõnastust ja jäetakse välja teemaad puudutav osa. Kuna täpsustatakse teemaadele kehtiva maamaksuvabastuse sõnastust, on vaja see reguleerida eraldi punktis (MaaMS § 4 lõike 1 punkt 11). Punktiga 5 täiendatakse MaaMS-i § 4 lõiget 1 punktiga 11. Kehtiva § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei maksta maamaksu avalikult kasutatava tee aluselt maalt. See sõnastus on tekitanud praktikas probleeme, kuna sõnastusest ei ole aru saada, kas maksuvabastus kehtib otseselt tee all olevale maale või tuleks maamaksust vabastada terve maatükk, millel tee asub. Senise praktika kohaselt on näiteks vabastatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus terves ulatuses või on hoopis vabastatud üksnes teelaiune riba, mistõttu on näiteks teeääred ja kraavid maamaksuvabastusest välja jäänud. Erateede korral on seni võetud maksuvabastuse aluseks teelaiune riba, kuna puudub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. Muudatuse kohaselt ei maksta maamaksu riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt ehk koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Seega on teemaa mõiste paremini defineeritud, kuna MaaKatS-i § 181 kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga ning üks transpordimaa sihtotstarbe liikidest on teemaa. Muudatuse kohaselt ei maksta maamaksu riigile ja KOV-idele kuuluvatelt transpordimaa sihtotstarbega teemaadelt. Lisaks täpsustab muudatus, et ka avalikuks kasutuseks määratud eratee aluselt maalt ei tule maamaksu tasuda. Näiteks võib olla eratee määratud avalikuks kasutuseks haldusaktiga või sundvalduse seadmisega. Selle tulemusena on avalikult kasutamiseks määratud eratee õiguslikult samaväärne avalikult kasutatava riigiteega ja avalikult kasutatava kohaliku teega, kehtib ühtne õiguslik kord. Maa maksustamisel peavad kõik avalikult kasutatavate teede omanikud olema koheldud võrdselt, ei saa teha erisusi ainult ühele avalikult kasutatava tee tüübile. 28 Punktiga 6 jäetakse MaaMS-i § 4 lõikest 3 välja tekstiosa „1“, kuna viidatud punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Samuti lisatakse viide punktile 11. Punktidega 7–9 muudetakse MaaMS-i § 5. Volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning sellest sõltub, missugune on maade hindamise mõju maaomanike jaoks. Pärast 2001. aasta maade korralist hindamist jäi järgnevatel aastatel maamaksu laekumise kasv alla majanduskasvule ehk maamaksu laekumine osakaaluna SKP-st vähenes (vt joonis 2). Aastal pärast hindamist langetasid osad KOV-id maamaksumäärasid ning järgnevatel aastatel neid eriti ei tõstetud, et vältida maksukoormuse hüppelist kasvu32. Joonis 2. Pärast 2001. aasta maade korralist hindamist maamaksu osakaal SKP-st ja kogu maamaksu laekumine Jooniselt 2 on näha, et maa maksustamise aluseks olevad 2001. aasta maa maksustamishinnad kombinatsioonis KOV-ide rakendatud maksimumilähedaste maksumääradega33 on viinud olukorrani, kus maamaksu laekumine on püsinud alates 2012. aastast ühesugusena ehk 58–59 mln aastas. See on tähendanud maamaksu koormuse vähenemist SKP-ga võrreldes. Rahvusvahelises võrdluses on Eestis varamaksude34 osakaal 0,23% SKP-st, mis on OECD riikide madalaim35. OECD keskmine on samal perioodil tõusnud 1,77%-lt 1,9%-le36. OECD on soovitanud Eestil varamaksude osakaalu suurendada (eelkõige maksubaasi laiendamine elamumaal)37, sest varamaksud mõjutavad majanduskasvu kõige vähem negatiivselt. Seega 32 Kaalutud keskmine maksumäär langes 1,64%-lt 1,63%-le. Tallinna linnas langes 2002. aastal nn keskmine maksumäär 1,2%-lt 0,6%-le. Tallinna maksumäär suurenes 2008. aastal. 33 KOV-ide kaalutud keskmine maamaksumäär oli 2019. aastal 2,35%. 34 Varamaksu defineeritakse kui perioodilist kui ka mitteperioodilist vara maksustamist vara kasutamisel, omamisel kui ka omandiõiguste üleminekul. See hõlmab nii omandi- kui ka kinnisasjade makse, omandiõiguste muutumise (nt kinkimise või pärimise kaudu) maksustamist kui ka kapitali- ja finantstehingute makse. 35 OECD (2020), Tax on property (indicator). doi: 10.1787/213673fa-en (07.01.2020). 36 Vt samas. 37 OECD Economic Surveys: Estonia 2019. OECD, 2019, lk 29 pikas versioonis. 29 maade hindamise järel oleks positiivne, kui maamaksu laekumine hakkab järk-järgult, aga aeglaselt suurenema, liikudes 2000. aastal olnud näitaja 0,39% SKP-st suunas. Joonis 3. Varamaksude38 osakaal kogu maksutulust OECD riikides39. Jooniselt 3 on näha, et Eesti varamaksude osakaal kogu maksutulust on OECD riikides väikseim. OECD keskmine perioodil 2000–2018 on tõusnud 5,43%-lt 5,48%-le40. Samal perioodil Eesti sama näitaja on langenud 1,25%-lt 0,68%-le. Eestis on varamaksude osakaal üldises maksukoormuses vähenenud 18 aasta jooksul ligikaudu kaks korda. Maksimaalse lubatud maamaksumäära vähendamine Kehtivas MaaMS-is on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavate maatulundusmaa kõlvikute maksimaalne maamaksumäär 2%, hõlmates haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikuid. Ülejäänud sihtotstarvete ja kõlvikute maamaksumäär on 2,5%41. Maksimaalsete lubatud maksumäärade ülempiiri kehtestamisel tuleb silmas pidada, et maamaks koostoimes ülejäänud maksudega ei hakkaks takistama maa kasutamisest mõistliku tulu saamist. Praeguse maksustruktuuri säilimisel on maamaksu koormuse potentsiaalselt liiga suureks muutumise vältimiseks otstarbekas vähendada ja ühtlustada seaduses lubatud maamaksu maksimaalseid määrasid. Eelnõus on lähtutud eeldusest, et pärast järgmist korralist hindamist korrigeerivad KOV-id maamaksumäärad allapoole, et hoida maaomanike maksukoormus mõistlikuna42. Selline eeldus on vajalik kõige tõenäolisema stsenaariumi alusel mõjude analüüsimiseks. Seletuskirjas 38 Vt viide nr 36. 39 Vt viide nr 36. 40 Vt viide nr 36. 41 2018. aasta seisuga rakendab haritavale maale ja looduslikule rohumaale ülejäänud sihtotstarvetest madalamat maamaksumäära üle 90% KOV-idest. Allikas: https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus- hasartmang/maamaksumaarad-2019-aastal. 42 Meedias on KOV-id väitnud, et nad hüppelist maamaksu tõusu ei kavandataks. See tähendab maade hindamise puhul maksumäärade vähendamist, https://www.err.ee/984345/maa-uus-hindamine-voib-senise-maksumaara- samaks-jaades-tosta-maamaksu-kordades. 30 kasutatav mõiste „tasakaalumäärad“ näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad, kui iga KOV-i maamaksu laekumine jääks samaks kui 2019. aastal43. Neid kasutades hinnatakse praeguste maksimaalsete maamaksumäärade sobilikkust ning eelnõus välja pakutud maksukoormuse järsu kasvu vältimise meetme mõju maaomanikele. Joonis 4. Maksimaalsete maksumäärade muutus ja seos tasakaalumääradega Muudatusega kehtestatakse maksimaalseks lubatavaks maamaksumääraks elamumaal ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikul 0,5%, maatulundusmaal 0,5% ning ülejäänud sihtotstarvetel 1% maa maksustamishinnast aastas. Minimaalne maksumäär 0,1% jääks samaks, et säilitada KOV-idele piisav kaalutlusõigus maksumäärade kehtestamisel. Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa ülejäänud maast madalam maksimaalne maksu piirmäär on põhjendatud, sest elamispinna (sh üüripind, teine elukoht/maakodu või suvila) kasutajal ei ole tulu teenimise eesmärki, vaid sellel pinnal elamine. Eesti elamufond, eriti maapiirkondades, on suhteliselt halvas olukorras ning vajab rekonstrueerimiseks suuri investeeringuid 44. Elamumaa madalam maksimaalne maksumäär aitab kodualuse maa maksuvabastust mittesaavatel elamispindadel elavatel isikutel (üürikorter) vähendada kulusid. Üksi elava üürniku jaoks võivad üürikulud ületada 1,0% maamaksumäära juures 40% tema netosisissetuleku piiri, mis on OECD metoodika järgi üürnike jaoks jätkusuutliku üüri piir45. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga käsitletakse muudatustega ühtsena maatulundusmaa kõlvikuid: põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kuna eesmärgiks ei ole eelistada põllupidamist metsamajandusele, ei ole maksustamisel põhjust maatulundusmaa kõlvikutele erinevaid maksumäärasid kehtestada. Lisaks võib haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvik (va väärtuslik põllumaa) muutuda metsamaaks. Sellisel juhul ei oleks maaomanikule arusaadav, kui maksustamisel liiguks maa kõrgema maksumäära alla. Mõlemal juhul on maakasutuse eesmärk teenida tulu, kuid kuna põllumaa on peamine toomisvahend toidu tootmiseks, hakkaks kõrgem maamaks kajastuma tulevikus toidu hinnas. Kuna metsa raieküpseks kasvamine on pikaajaline protsess, võiks maamaksu oluline tõus suurendada metsamaade müüki. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu 43 Maamaksumäärad on 2019. aasta kohta ja maa väärtused 2018. aasta kohta. 44 Living and working in Europe 2016. Eurofound, 2017, lk 53–54. 45 OECD (https://www.oecd.org/els/family/HC1-2-Housing-costs-over-income.pdf). 31 aluspõhimõtetes aastateks 2019–2023 ning valitsuse tööplaanis on seatud eesmärk soodustada maksusüsteemi abil väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsi ise majandama. Seega soodustab madalam maksimaalne maamaksumäär väikemetsaomanikel metsamaad majandada. Maa sihtotstarvete gruppide lõikes maksumäärade kehtestamine Maamaksumäärad kehtestab KOV-i volikogu, hinnates maaomanike suutlikkust maksu maksta ning lähtudes kohalikest maakasutuse prioriteetidest. Kehtiv seadus lubab volikogul kehtestada erinevaid määrasid maa 13 erineva sihtotstarbe lõikes46. Ettepaneku kohaselt see võimalus asendatakse lihtsustamise eesmärgil maamaksumäärade kehtestamise võimalusega kolmes sihtotstarbe grupis. Muudatuse kohaselt võimaldatakse KOV-idel kehtestada maksumäärasid järgmiste sihtotstarvete gruppide lõikes: - elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik; - maatulundusmaa ülejäänud kõlvikud (põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal); - kõik ülejäänud sihtotstarbed47. Eraldi maksumäära kehtestamise võimalus elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule ning maatulundusmaale on vajalik, sest nende sihtotstarvetega maade maksimaalne lubatud maksumäär peaks olema teiste sihtotstarvetega maade maksumääradest väiksem. Maatulundusmaale eraldi maksumäära kehtestamise võimalus aitab KOV-il vajaduse korral kohalike olude järgi suunata paindlikult näiteks põllumajandustootjate ja metsandusega tegelevate isikute maksukoormust. Madalam maksimaalne maamaksumäär soodustab väikemetsaomanikke oma metsi ise majandama ning kavandatav meede toetab seniseid metsapoliitilisi eesmärke. Maamaksumäärade muudatuste vastuvõtmine KOV-i volikogus ja sisestamine maamaksu infosüsteemi Maaomanikel peab olema piisavalt aega muudatustega kohanemiseks. Samuti vajavad KOV-id aega muudatuste elluviimiseks. Kehtiva MaaMS-i kohaselt peab KOV määrade muudatused sisestama infosüsteemi sama aasta 1. veebruariks. Maamaksu puhul oleks mõistlik rakendada sama reeglit kui muude maksude puhul selliselt, et maksumäärade tõus peab olema KOV-i volikogus vastu võetud kuus kuud enne uue eelarveaasta algust. Eelnõu kohaselt peavad KOV- id maksumäärade muutmise korral kehtestama uued maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks ja sisestama muudetud maksumäärad maamaksu infosüsteemi maksustamisaastale eelneva aasta 1. septembriks. Seega saab maksumaksja Maksu- ja Tolliameti (MTA) veebilehelt maksumäärade muudatustest aegsasti teada. Selleks, et KOV-idel oleks võimalik ka 2024. aasta maksumäärad kehtestada hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks, jõustuvad käesoleva eelnõu § 3 punktid 7-9 ja 15 2023. aasta 1. juunil. 2022. aasta korralise hindamise tulemusel määratud maa maksustamishinnad kantakse katastrisse 2022. aasta 31. oktoobriks, mis tagab, et KOV-idel on olemas vajalik informatsioon maksumäärade kehtestamiseks. Maa korraline hindamine toimub aastal 2022 ning maamaksu muudatused jõustuvad 2024. aasta alguses. Üks vaheaasta peaks olema piisav, et KOV-id jõuaksid muudatused läbi mõelda ja need kogukonnaga läbi rääkida. Lisaks kehtestatakse MaaMS-i reegel, mille kohaselt iga 46 Teadaolevalt on ainsana Pärnu linn seda võimalust kasutanud. Pärnu kasutab kolmes grupis sihtotstarvete kombineerimist. 47 Nt ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, mäetööstuse maa, riigikaitse maa, sihtotstarbeta maa. 32 korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind võetakse maamaksu arvestamisel aluseks pärast korralist hindamist ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Maa maksustamishinnad jõustuvad eelnõu kohaselt hindamisaasta 31. detsembril. MaaMS-i kavandatav erand on vajalik, et KOV- idel jääks piisavalt aega hindamistulemuste analüüsimiseks ja vajaduse korral maamaksumäärade muutmiseks. Tegemist on erandiga, kuna MHS-i kohaselt jõustuvad maa korralise hindamise tulemused hindamisele järgneval aastal. Punktiga 10 täpsustatakse MaaMS-i § 6 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt laekub maamaks omavalitsusüksuse eelarvesse. Segaduse vältimiseks täpsustatakse muudatusega, et maamaks laekub selle KOV-i eelarvesse, kus maa asub. Punktiga 11 täiendatakse MaaMS-i §-ga 81. Tulenevalt seaduses maksimaalsete maamaksumäärade allapoole korrigeerimisest peavad KOV-id kehtestama pärast maade korralist hindamist uued maamaksumäärad. Võib eeldada, et KOV-id langetavad maksumäärasid maksukoormuse hüppelise kasvu vältimiseks eelnõu seletuskirja joonisel nr 4 esitatud n-ö tasakaalumäärade lähedale. Olenemata maksumäärade eeldatavast langetamisest võib osade, eriti keskmisest rohkem kallinenud maaüksuste omanike maksukoormus järsult suureneda, kui ei piirata maaomaniku jaoks maamaksusumma kasvutempot. Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise vältimiseks kehtestatakse alaliselt maamaksu aastaseks lubatud kasvuks 10% eelmise aasta maamaksusummast. Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10% suurem eelmise maksustamisperioodi maamaksusummast, suureneb maksustamisperioodi maksusumma 10% võrra võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga. Maamaksu tõusu piirmäära rakendatakse püsivalt kõikide tulevaste maade hindamiste ja maamaksumäärade tõstmise korral. Kui maksusumma suurenemine on võrreldes eelmise maksustamisperioodiga 10%, kuid väiksem kui viis eurot, suurendatakse maamaksu summat viie euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. Maamaksu aastase kasvu piirang tähendab, et järgnevatel aastatel suureneb maamaks järk- järgult kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. See võimaldab maamaksu kasvu hajutada pikema perioodi peale. Siinkohal tuleb tähele panna, et kui KOV otsustab maamaksumäärasid langetada, kohaldub maamaksumäära hilisemal tõstmisel samuti maamaksu tõusu piirmäär ning maamaksusumma võib igal aastal tõusta kuni 10% võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga. Maamaksu tõusu piirmäära arvestuse puhul ei võeta arvesse MaaMS-i §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ja §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi. See tähendab, et maa eest tasutava maamaksu arvestamisel leitakse esmalt maamaksu suurus ilma maksuvabastuste ja soodustusteta, saadud summale rakendatakse maamaksu tõusu piirmäära ning seejärel kohaldatakse maamaksuvabastus või -soodustus. Kui hindamise eel oli maamaksu suurus alla viie euro ehk maaomaniku maamaksukohustus oli null eurot, ei ole hindamise järel võimalik seda 10% võrra suurendama hakata. Väikeste maamaksusummade puhul ei ole mõistlik koguda kümnete sentide või mõnede eurode kaupa mitmeid aastaid järjest maamaksu. Lisaks võimaldab hindamisjärgsetel esimestel aastatel viie- eurose sammu kaupa maamaksu tõus jõuda kiiremini lähemale hindamise tulemusel arvutatud maamaksule. Kinnisvaramaksude tõusu piiravad kaitsemehhanismid on teistes riikides levinud. Näiteks Taanis ei tohi aastane kinnisvaramaksu tõus olla suurem kui 5%. Teatud juhtudel võib 33 see olla 7%.48 Eestis on mõistlik kehtestada veidi kõrgem piirmäär, kuna Eestis on praegu maamaks 2001. aasta maa maksustamishindade tasemel ning maa tegelikule väärtusele vastavale tasemele jõudmiseks, isegi 10% suuruse piirmäära korral (vt joonis 7), võib kuluda kuni 11 aastat. Kui moodustatakse uus katastriüksus või olemasoleva katastriüksuse maksustamishind muutub kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu, siis määratakse katastriüksusele esmalt 2001. aasta korralise hindamise tulemuste põhjal maksustamishind, võrreldakse seda viimati toimunud korralise hindamise tulemuste põhjal määratava maa maksustamishinnaga ning seejärel kohaldatakse maksustamishinna muutusest tulenevale maamaksusumma muutusele maamaksu tõusu piirmäära. Seega analüüsitakse kõigepealt, milline oleks olnud katastriüksuse maksustamishind 2001. aasta maade korralise hindamise tulemuste põhjal, kui uus katastriüksus oleks moodustatud või kui katastriüksuse kõlvikud, pindala või sihtotstarve oleks muutunud enne viimati toimunud maade korralist hindamist. Seejärel analüüsitakse, milline on selle katastriüksuse maksustamishind viimati toimunud maade korralise hindamise tulemuste põhjal. Maamaksu tõusu piirmäära rakendatakse sellele summale, mis saadi sellele katastriüksusele 2001. aasta maade korralise hindamise tulemuste põhjal, kuni maamaksu suurus jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. Nende aastate kohta, kui katastriüksuse muudatuste tulemusel arvestatud uue katastriväärtuse suhtes oleks rakendunud maamaksu tõusu piirmäär, suurendatakse lõikes 3 nimetatud maamaksusummat iga maksustamisperioodi kohta 10% võrra. Näited maamaksu aastase tõusu piirmäära rakendumise kohta Maamaksu tõusu piirmäär rakendub, kui maamaks 2024. aastal on uute maksustamishindade alusel arvutatuna rohkem kui 10% suurem kui oli 2023. aasta maamaks. Juhtum 1 Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 66 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). 2025. aasta maksuteate suurus: 72,6 eurot (maamaksu summa suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 2 Maa maksustamishind 2023. aastal: 800 eurot (1000 m2, 0,8 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 20 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 8000 eurot (1000 m2, 8 €/m2).. Maamaks 2024. aastal: 40 eurot (maksumäär 0,5%) 2024. aasta maksuteate suurus: 25 eurot (rakendub 5 euro kasv, sest 10% kasv (2 eurot) on väiksem kui 5 eurot). 2025. aasta maksuteate suurus: 30 eurot (rakendub 5 euro kasv, sest 10% kasv (2,5 eurot) on väiksem kui 5 eurot). 48 Property Tax Regimes in Europe. – The Global Urban Economic Dialogue Series, 2013, United Nations Human Settlements Programme, lk 22. 34 Maamaksu tõusu piirmäär ei rakendu, kui maamaks 2024. aastal on uute hindade alusel arvutatuna vähem kui 10% suurem, kui oli 2023. aasta maamaks. Või kui maamaks 2024. aastal on väiksem kui 2023. aasta maamaks. Juhtum 3 Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 12 600 eurot (1000 m2, 12,6 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 63 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 63 eurot. Juhtum 4 Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 11 000 eurot (1000 m2, 11 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 55 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 55 eurot. Juhtum 5 Maa maksustamishind 2023. aastal: 2400 eurot (1000 m2, 2,4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 60 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 2200 eurot (1000 m2, 2,2 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 11 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 11 eurot. Maamaksu tõusu piirmäära rakendamine, kui moodustatakse uus katastriüksus või olemasoleva katastriüksuse maksustamishind muutub kõlvikute, pindala või sihtotstarbe muutumise tõttu. Juhtum 6 – muutub katastriüksuse pindala Maa maksustamishind 2023. aastal: 10 000 eurot (2000 m2, 5 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%). Muutub katastriüksuse pindala 31.12.2023 (1800 m2). Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 10 800 (1800 m2, 6 €/m2)49. Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 270 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 63 000 eurot (1800 m2, 35 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 315 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 297 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 7 – muutub katastriüksuse pindala Maa maksustamishind 2023. aastal: 16 000 eurot (4000 m2, 4 €/m2.) Maamaks 2023. aastal: 400 eurot (maksumäär 2,5%). Muutub katastriüksuse pindala 31.12.2023 (2000 m2). Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 10 000 (2000 m2, 5 €/m2). Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 70 000 eurot (2000 m2, 35 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 350 eurot (maksumäär 0,5%). 49 Väiksema krundi ruutmeetrihind on suurem kui suurema krundi ruutmeetrihind, sest kinnisvaraturul üldjuhul kehtib hulgiallahindlus. 35 2024. aasta maksuteate suurus: 275 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 8 – muutub katastriüksuse pindala ja sihtotstarve Maa maksustamishind 2023. aastal: 150 000 eurot (100 000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa sihtotstarve). Maamaks 2023. aastal: 3000 eurot (maksumäär 2,0%). Muutub katastriüksuse pindala ja sihtotstarve 31.12.2023 (1500 m2, elamumaa sihtotstarve). Uue katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 9000 (1500 m2, 6 €/m2). Uue katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 225 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 60 000 eurot (1500 m2, 40 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 300 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 247,5 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 9 – muutub katastriüksuse sihtotstarve Maa maksustamishind 2023. aastal: 7500 eurot (5000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa sihtotstarve). Maamaks 2023. aastal: 150 eurot (maksumäär 2,0%). Muutub katastriüksuse sihtotstarve 31.12.2023 (5000 m2, elamumaa sihtotstarve). Uue sihtotstarbega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (5000 m2, 4 €/m2). Uue sihtotstarbega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 125 000 eurot (5000 m2, 25 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 625 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue sihtotstarbega katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 10 –katastriüksuse sihtotstarve muutub 31.12.2025 Maa maksustamishind 2023. aastal: 7500 eurot (5000 m2, 1,5 €/m2, maatulundusmaa sihtotstarve). Maamaks 2023. aastal: 150 eurot (maksumäär 2,0%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 35 000 eurot (5000 m2, 7 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 175 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 165 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue sihtotstarbega katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). 2025. aasta maksuteate suurus: 175 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue sihtotstarbega katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga) Katastriüksuse sihtotstarve muutub 31.12.2025 (5000 m2, elamumaa sihtotstarve). Uue sihtotstarbega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (5000 m2, 4 €/m2). Uue sihtotstarbega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2026. aastal: 135 000 eurot (5000m2, 27 €/m2). Maamaks 2026. aastal: 675 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus oleks olnud 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10%). 2025. aasta maksuteate suurus oleks olnud 605 eurot (maamaksusumma suureneb 10%). 2026. aasta maksuteate suurus: 665,5 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue sihtotstarbega katastriüksuse 2025. aasta maamaksuga). 36 Juhtum 11 – muutub elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse ehitusõigus Maa maksustamishind 2023. aastal: 10 000 eurot (2000 m2, 5 €/m2, 2-korruselise elamu ehitusõigus). Maamaks 2023. aastal: 250 eurot (maksumäär 2,5%). Muutub katastriüksuse ehitusõigus 31.12.2023 (5-korruselise elamu ehitusõigus). Muutunud ehitusõigusega katastriüksuse maksustamishind 2023. aastal: 20 000 (2000 m2, 10 €/m2). Muutunud ehitusõigusega katastriüksuse maamaks 2023. aastal: 500 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 120 000 eurot (2000 m2, 60 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 600 eurot (maksumäär 0,5%). 2024. aasta maksuteate suurus: 550 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes uue katastriüksuse 2023. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 12 – maamaksumäär tõuseb 2025. aastal 0,5%-t 0,8%-le Maa maksustamishind 2023. aastal: 4000 eurot (1000 m2, 4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 100 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%). Maa maksustamishind 2025. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2025. aastal: 160 eurot (maksumäär 0,8%). 2025. aasta maksuteate suurus: 110 eurot (maamaksu summa suureneb 10% võrreldes katastriüksuse 2024. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Juhtum 13 – maamaksumäär langeb 2025. aastal 0,5% pealt 0,3% peale ning tõuseb 2026. aastal 0,8% peale Maa maksustamishind 2023. aastal: 4000 eurot (1000 m2, 4 €/m2). Maamaks 2023. aastal: 100 eurot (maksumäär 2,5%). Maa maksustamishind 2024. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2024. aastal: 100 eurot (maksumäär 0,5%). Maa maksustamishind 2025. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2025. aastal: 60 eurot (maksumäär 0,3%). 2025. aasta maksuteate suurus: 60 eurot. Maa maksustamishind 2026. aastal: 20 000 eurot (1000 m2, 20 €/m2). Maamaks 2026. aastal: 160 eurot (maksumäär 0,8%). 2026. aasta maksuteate suurus: 66 eurot (maamaksusumma suureneb 10% võrreldes katastriüksuse 2025. aasta maamaksuga ehk võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga). Punktiga 12 tunnistatakse MaaMS-i § 9 kehtetuks, kuna maksukorralduse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur MTA. Punktidega 13 ja 16 muudetakse MaaMS-i § 11 lõikeid 1−3, 5 ja 6. 1.01.2013 jõustus koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus, mille kohaselt vabastati maamaksu tasumise kohustusest maa omanikud elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning hajaasustusega alal kahe hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on maaomaniku elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete järgi. Kuna MaaMS-i § 11 lõikes 1 sätestatud maamaksuvabastuse üheks eelduseks on lõikes 1 nimetatud sihtotstarbe (elamumaa või maatulundusmaa) olemasolu, siis maksavad maa omanikud, kelle elukoht asub näiteks elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maatükil, jätkuvalt maamaksu maa ärimaa sihtotstarbega osa eest. 37 Eeltoodu illustreerimiseks võib tuua järgmise näite. Maatükil asub kortermaja, milles asuvad ruumid on jaotatud kümneks korteriomandiks, millest kaheksa on eluruumid ning kaks äriruumid. Maatüki sihtotstarve on 80% elamumaa ja 20% ärimaa ning aastane maamaksusumma enne maamaksuvabastuse kehtestamist oli kogu maatüki kohta 1000 eurot. Seega enne maamaksuvabastuse kehtestamist maksid kõik korteriomandi omanikud maamaksu 100 eurot (eeldades, et korteriomandid on võrdse suurusega, kõik eluruumide omanikud on eluruumis elanikuna registreeritud ning elamu- ja ärimaa maamaksumäär on sama suur). Eluruumide omanikud on maamaksu tasumise kohustusest vabastatud elamumaa osa ehk 80% ulatuses ning äriruumide omanikele maamaksuvabastus ei laiene. Seega tasumisele kuuluv maamaksusumma arvutus oleks järgmine: 8 eluruumi * (80% elamumaa * 0 + 20% ärimaa * 100) + 2 äriruumi * (80% elamumaa * 100 + 20% ärimaa * 100) = 360 eurot, millest 160 eurot maksavad kaheksa eluruumi omanikku ning 200 eurot kaks äriruumi omanikku. Arvutusest selgub, et kodualuse maamaksuvabastuse eesmärk pole saavutatud, sest elamumaa 80% osakaalu puhul, kus kõik elanikud on oma elukohana registreerinud eelnimetatud majas asuva korterid, on kodualusest maamaksust vabastatud vaid n-ö 64% maatükist. Vabastades liitsihtotstarbega maal asuvates eluruumides elavad elanikud maamaksu tasumisest lisaks maa elamumaa sihtotstarbele ka maa teiste sihtotstarvete osade eest, saavutatakse 1.01.2013 jõustunud seaduse seletuskirjas välja toodud vabastuse eesmärk (vabastada koduomanikud maamaksu tasumisest kodu juurde kuuluva maa eest), kuid äriruumide omanikud jätkaksid maamaksu maksmist nii neile kuuluva maa ärimaa kui ka elamumaa sihtotstarbega osa eest. Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et muudatuse jõustumisel on maamaksu tasumisest vabastatud ka liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad ning § 11 lõikes 1 esitatud tingimustele vastavad omanikud lisaks maa elamumaa sihtotstarbe osale ka maa teiste sihtotstarvete osade eest. Eelkõige puudutab muudatus isikuid, kes elavad elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maal asuvas hoones, kuna selliseid katastriüksuseid esineb maakatastri andmetel kõige rohkem. 6.07.2020. aasta seisuga on 12 577 liitsihtotstarbega katastriüksusest 3497 elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega. Samas esineb ka katastriüksuseid, millele lisaks elamumaa sihtotstarbele on teiseks sihtotstarbeks määratud sotsiaalmaa, tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa, ühiskondlike hoonete maa, üldmaa, veekogude maa, transpordimaa, sihtotstarbeta maa, riigikaitsemaa, maatulundusmaa, kaitsealune maa ning jäätmehoidla maa. Muudatuse jõustumisel on seega maamaksu tasumisest vabastatud ka liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad omanikud lisaks maa elamumaa sihtotstarbe osale ka maa teiste eespool nimetatud sihtotstarvete osade eest. MaaMS-i § 11 lõikesse 2 lisatakse täiendus, mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud ka MaaMS-i § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad hooneühistu liikmed liitsihtotstarbega hooneühistu maa eest lisaks elamumaa sihtotstarbele ka teiste sihtotstarvete osa eest. Sarnaselt MaaMS-i § 11 lõikesse 1 ja 2 lisatud täiendusele lisatakse MaaMS–i § 11 lõikesse 3, et MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud ka liitsihtotstarbega maa, mille üheks sihtotstarbeks on elamumaa, teiste sihtotstarvete osade eest. Kehtiva MaaMS-i § 11 lõiked 5 ja 6 annavad KOV-idele õiguse vabastada lisaks MaaMS-is sätestatud ulatuses maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad (pensionärid), osalise või puuduva töövõimega isikud, represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikud elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas. Kuna MaaMS-i § 11 lõigetes 1–3 esitatud muudatuste kohaselt vabastatakse liitsihtotstarbega maal eluruumides elavad MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud maamaksust lisaks maa elamumaa 38 sihtotstarbe osale ka maa teiste sihtotstarvete osa eest, siis on otstarbekas laiendada ka KOV- ide õigusi maamaksuvabastuste rakendamisel ning anda neile õigus maamaksust vabastada ka pensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, represseeritud ning represseerituga võrdsustatud isikud. Lisaks täpsustatakse MaaMS-i § 11 lõigete 5 ja 6 sõnastust seoses sellega, millal võib sätetes nimetatud vabastusi kohaldada. Nende sätete eesmärk on täiendada § 11 lõikes 1 sätestatud kodualust maamaksuvabastust ehk võimaldada seda laiendada pensionäri või isiku, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime kui ka represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku puhul. Praeguse praktika kohaselt on mõni KOV kohaldanud § 11 lõigetes 5 ja 6 toodud maksuvabastusi eraldiseisvana lõikes 1 toodud kodualusest maamaksuvabastusest ehk kohaldanud isiku ühele maale kodualust maamaksuvabastust ning teisele eraldiseisvale maale täiendavat maamaksuvabastust. Muudatuse kohaselt võib KOV lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada pensionäri või isiku, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, puhul kuni 0,15 hektari ulatuses. Seega kui KOV otsustab lõikes 5 toodud maksuvabastust kohaldada, saab seda teha ainult ühe maa eest, millele kohaldatakse lõikes 1 toodud kodualust maamaksuvabastust, ja maksimaalselt kokku kuni 0,3 ha ulatuses. Muudatuse kohaselt võib KOV lõikes 1 nimetatud vabastuse ulatust suurendada represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku puhul kuni 0,15 ha ulatuses. Kui KOV otsustab kohaldada lõikes 6 toodud maksuvabastust, saab seda teha ainult ühe maa eest, millele kohaldatakse lõikes 1 toodud kodualust maamaksuvabastust, ja maksimaalselt kuni terve maa ulatuses. Punktiga 14 jäetakse MaaMS-i § 11 lõigetest 31 ja 32 välja sõnad „elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest“, kuna tegemist on tarbetu täpsustusega. Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 11 lõige 4, kuna maamaksumäärasid reguleeritakse edaspidi §-s 5. Punktiga 17 parandatakse § 11 lõikes 7 kirjaviga, asendades läbivalt sõna „omavalitsusüksuse“ sõnadega „omavalitsuse üksuse“. Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks MaaMS-i § 12, kuna tegemist on tarbetu sättega. Maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud maksukorralduse seaduses. 3.4. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse AÕSRS-i § 155 lõiget 1. AÕSRS-i § 155 lõige 1 sätestab tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava tasu suuruse. Sätte kehtivas sõnastuses on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega50. Eelnõukohase seadusega asendatakse tasumäär 7,5% määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). Talumistasu eeldatava suuruse kehtestamisel eeldati, et kolmandik sellest katab maaomaniku vältimatud kulud (maamaksu maksimaalne suurus kehtiva seaduse järgi on 2,5% maa maksustamishinnast) ja ülejäänud kaks kolmandikku (5% maa maksustamishinnast) on hüvitis saamata jäänud tulu eest. Viimase komponendi puhul võeti 50 Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS-i lisas ning need kajastavad seda, kui palju kitsendus maa tegelikku kasutamist eelduslikult piirab. 39 eeskujuks riigivara kasutusse andmise minimaalne hind ehk lähtuti Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määruses nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ sätestatud põhimõttest, et aastaseks kasutustasuks on 5% maa maksustamishinnast või harilikust väärtusest. Viidatud määrus võeti tasumäära kehtestamisel aluseks, kuna talumistasu määral peaks olema seos maa tavalise kasutustasu suurusega. Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-is sätestatud maksimaalset maamaksumäära. Elamumaal ja maatulundusmaal hakkab maksimaalseks maksumääraks olema 0,5% ja teiste sihtotstarvetega maadel 1% (senise 2-2,5% asemel). Sellest tulenevalt on põhjendatud muuta talumistasu määra seda osa, mis on eeldatavalt mõeldud maamaksu hüvitamiseks. Kuna esiteks asub kõige rohkem tehnovõrke elamumaal ja maatulundusmaal ning teiseks makstakse maatulundusmaast erineva sihtotstarbega maal talumistasu kõikidest tehnovõrkudest ainult väikese osa eest (st ainult põhivõrkude, mitte jaotusvõrkude eest), on põhjendatud regulatsiooni lihtsuse huvides talumistasude arvutamiseks rakendada ühtset määra 0,5% ning jätta rakendamata 10% aastase tõusu piirmäär, mille eelnõu näeb ette maamaksu puhul. Väärib rõhutamist, et talumistasu jaotamine kulude (maamaksu) ja saamata jäänud tulu hüvitiste osadeks on arvestuslik ning ka maadel, mille maamaksu määr on 1%, katab talumistasu nii võimaliku maamaksu kui ka saamata jäänud tulu hüvitise. Sarnaselt senisega ei sõltu talumistasu määr sellest, kas konkreetse maa suhtes on ka tegelikkuses kehtestatud maksimaalne maamaksumäär või kas maa suhtes kehtivad maamaksusoodustused või –vabastused. Lähtumine ühetaoliselt määrast 0,5% ja samas tegelikult vähemmaksutud maamaksu arvestamata jätmine on mõeldud teineteist tasakaalustavateks lihtsustuseks, mis lõppkokkuvõttes makstavate talumistasude üldsummale väga olulist mõju ei oma, kui teevad samas rakendatava reegli võimalikult lihtsaks. Samuti on käesolevaks hetkeks muudetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ sätestatud põhimõtet. Hoonestamata riigimaa kasutustasu määraks on määruse kohaselt 3% maa maksustamishinnast. Kasutustasu määra muudeti, kuna Rahandusministeeriumi ja Maa-ameti analüüsist selgus, et tegelikuks turupõhiseks tasuks haritaval hoonestamata maadel on keskmiselt 3% maa väärtusest. Avalikes huvides tehnovõrgu talumine tähendab maaomanikele kitsendusi maa kasutamisel ja sellega kaasnevat saamata jäävat tulu. Seetõttu on põhjendatud muuta määruse eeskujul reguleeritud talumistasu määra seda osa, mis on eelduslikult hüvitiseks saamata jäänud tulu eest. Ei ole põhjendatud, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstav tasu oleks kõrgem kui tavapärane kasutustasu sama maa kasutamise eest. Seega, kui AÕSRS lisas sätestatud tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on 1, on talumistasu sama suur, kui oleks eelduslik kasutustasu sama maa eest. Kuna maa väärtus on 2001. aastaga võrreldes tõusnud keskmiselt 7 korda, suurenevad talumistasu tasumäära muutmisele vaatamata keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Tasumäära muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et talumistasude väga suurel tõusul oleks arvestatav mõju elektrienergia võrgutasudele ehk muuhulgas ka elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh maaomanike) jaoks. Võrguettevõtjate hinnangul toob talumistasude kasv kaasa ka talumistasu taotlejate arvu kasvu, mistõttu muutub tegelikkuses väljamakstavad talumistasude summa oluliselt rohkem kui 3,5 korda51. 51 Elering AS-i ettepanekud ja kommentaarid on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris numbriga 1-4/20/5517-22, Eesti Energia AS-i ettepanekud numbriga 1-4/20/5517-21. 40 Kokkuvõttes on seega põhjendatud sätestada, et talumistasu eeldatav suurus aastas on 3,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Sellest lähtudes on vajalik ka tulumaksuseaduse (TuMS) muutmine (vt seletuskirja punkt 3.14). Punktiga 2 muudetakse § 155 lõiget 7. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksta talumistasu, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Paari euro suuruste talumistasude puhul on haldamisega kaasnev töökoormus ja pangaülekannetega kaasnevad kulud talumistasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt suured. Samas ei saa maaomanik, kellele kuulub mitmeid kinnisasju, millest igaühe talumistasu oleks alla ühe euro, kehtiva seaduse kohaselt talumistasu isegi siis, kui kõikide kinnisasjade peale kokku oleks talumistasu üle miinimumpiiri. Eelnevat arvestades sätestaks eelnõukohane seadus, et talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade kohta kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. See välistab nii väikeste talumistasude maksmise, mille puhul oleks kaasnev töökoormus ja pangaülekannete kulud ebaproportsionaalselt suured. Samas annab muudatus maaomanikule võimaluse saada teatud juhtudel talumistasu ka nendelt kinnisasjadelt, millelt seda praegu ei maksta. Praktikas saaks maaomanik selle osa talumistasust kõige tihemini siis, kui talumistasu mõnelt teiselt talle kuuluvalt kinnisasjalt on vähemalt 1 euro suurune. Juhtumeid, kus isikule kuulub mitmeid kinnisasju, millest igal on alla 1 euro suurune talumistasu, tuleb praktikas ette pigem harva. Talumistasu miinimumpiiri arvestamisel lähtutakse sellest, et tehnovõrgud peaksid kuuluma samale võrguettevõtjale. Vastasel korral ei täidaks säte töökoormuse vähendamise ning ebaproportsionaalsete kulude ärahoidmise eesmärki. 3.5. Elektrituruseaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse ELTS-i § 923 lõike 1 esimest lauset. Eelnõu kohaselt maksab avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on senise 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse asemel 3% hajaasustuse tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Muud kaitsemehhanismi hoonestustasu muutumise piiramiseks ei rakendata. Sätte kehtestamisel arvestati, et tasu summa vastaks keskmiselt umbes 5%-le ühe tuuleelektrijaama majandusaasta netokäibest. Ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega mõjutada vaid tulevikus avalikku veekogusse potentsiaalselt rajatavaid tuuleelektrijaamu. Muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisega (vt seletuskirja punkti 2.3) ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu. Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja neli korda kõrgemad kui Poolas. Kuna tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, on tuuleelektrijaama rajamiseks koormatav ala suhteliselt suur, mistõttu oleksid ka potentsiaalsed hoonestustasud kõrged. Kõige suuremate kavandatavate tuuleelektrijaamade kehtiva õiguse ning maksustamishinna ja kavandatavate alade pindala alusel prognoositavad tasud võivad MKM-i ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) umbkaudse hinnangu kohaselt jääda vahemikku 5−15 mln eurot aastas. Vajab rõhutamist, et täpsemate andmete puudumise tõttu on nimetatud tasu hinnatud hoonestusloa taotluses märgitud kogu ala suuruse, mitte tuuleelektrijaama ehitusaluse pindala alusel. Võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega on tootmismaa keskmine väärtus Maa-ameti hinnangu kohaselt tõusnud Eestis keskmiselt umbes neli korda. Kehtiva õiguse kohaselt tõuseksid ka hoonestustasud sellele 41 vastavalt. Eelnõukohase hoonestustasu määra langetamine 7%-lt 3%-ni vähendab oluliselt uue maa korralise hindamise mõju tuuleelektrijaamade potentsiaalsetele hoonestustasudele. Samuti võetakse tasu aluseks edaspidi ainult hajaasustuse tootmismaa keskmine väärtus, mitte kogu tootmismaa väärtus nagu seni. Muudatuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et tuuleelektrijaamad reeglina tiheasustusega aladel ei asu ning tasumäära võrdlusandmeteks on õiglane võtta võimalikult sarnastel tingimustel kasutatav maa. Seega lähtutakse sarnasest põhimõttest nagu maa korralisel hindamisel. Endiselt lähtutakse tootmismaa sihtotstarbest, kuna tuuleelektrijaamu kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Eelnõu kavandatud muudatuste ja korralise hindamise toimumise järel on prognoositavad hoonestustasud samas suurusjärgus praegu kehtiva seaduse ja kehtivate maksustamishindade alusel arvutatud tasudega. Mõju vähendab ka see, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Samuti leevendab maa maksustamishinna muutumise mõju lisaks asjaolu, et hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta 10% § 923 lõikes 1 sätestatud tasumäärast. 3.6. Maapõueseaduse muutmine Eelnõukohase seaduse §-ga 6 muudetakse maapõueseaduse §-i 90. Punktiga 1 muudetakse lõike 7 esimest lauset. Sätestatakse, et kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on senise 5% asemel 3% maa maksustamise hinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. Tasumäära muutmine aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu (vt seletuskirja punkt 6.9.4). Maavarade kaevandamise korral saab riik suurema osa tulust maavara kaevandamisõiguse tasude, mitte maa kasutustasu kaudu. Muudatus on tingitud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisest (vt seletuskirja punkt 2.3). Käesolevaks hetkeks on muudetud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määruses nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ sätestatud põhimõtet. Mäetööstusmaal ei ole põhjendatud rakendada teistest hoonestamata maadest erinevat tasumäära. Üheks riigimaa suhtes sõlmitud lepingute liigiks on maavarade kaevandamisega seotud kasutuslepingud. Selliseid lepinguid on riigil üle 400. Avalikes huvides, sealhulgas maavarade kaevandamiseks, maa kasutamiseks andmisel ei peaks olema riigi esmane eesmärk otseselt maakasutusõiguselt tulu teenimine. Riigil on otstarbekas maavarade kasutamise tulu välja võtta maavara kaevandamisõiguse tasu kaudu. Need tasud vaadatakse üle üldise keskkonnatasude süsteemi uuendamise käigus. Praegu kehtestatud maavara kaevandamisõiguse tasumäärad tõusevad aastani 2025. Üldiselt moodustab maavaralepingute kasutustasu alla 1% kaevandaja poolt riigile makstavatest tasudest. Seetõttu ei ole kaalukaid põhjuseid, miks rakendada maavara rendilepingutele teistsugust tasumäära, kui see on ülejäänud lepinguliikide korral. Punktiga 2 täpsustakse lepingu muutmise kulude kandmist. MaaPS § 90 lõige 8 sätestab, et maa kasutamise õiguse saanud isik tasub kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmisega seotud kulud. See hõlmab ka lepingu sõlmimise kulusid (näiteks notaritasu ja riigilõivu). Eelnõuga täiendatakse § 90 lõiget 8 teise lausega ning sätestatakse, et riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks andmise lepingu muutmise kulud kannab lepingu muutmise taotleja. See tähendab, et kui lepingu muutmine on tingitud maa kasutaja huvidest, kannab ta endiselt lepingu 42 muutmisega kaasnevad kulud. Kuid kui lepingu muutmist taotleb riik (näiteks pärast maa korralist hindamist), kannab riik sellega seonduvad kulud. On õiglane, et kulud kannab osapool, kelle huvides lepingu muutmine on. MaaPS § 90 lõikest 4 tulenevalt antakse riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Seejuures tuleb märkida, et üsna suur osa kaevandamiseks kasutada antud kinnisasjadest on kasutuses kirjaliku rendilepingu alusel, mille muutmisega ei kaasne notaritasu ega riigilõivu. 3.7. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõukohase seaduse §-ga 7 tunnistatakse kehtetuks RLS-i 6. peatüki 4. jao 2. jaotis, mis koosneb §-st 139. Kuivõrd maa hindamise seaduses ei nõuta enam maa hindajalt litsentsi, tuleb seetõttu muuta ka RLS-i ning tunnistata kehtetuks maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu käsitlev säte. 3.8. Tulumaksuseaduse muutmine Eelnõukohase seaduse §-ga 8 muudetakse TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 15. Kehtiva seaduse kohaselt on talumistasu maksuvaba 1/3 ulatuses ehk selles osas, mis on arvestatud eelduslikult maamaksu hüvitiseks. Seejuures ei sõltu maksuvaba osa suurus sellest, kui palju ja kas üldse maaomanik tegelikult kaitsevööndi aluse maa eest maamaksu maksab, sest talumistasu maksja seda välja ei selgita. Eelnõukohase seadusega asendatakse AÕSRS § 155 lõikes 1 tasumäär 7,5% määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). Edaspidi moodustab maamaksu hüvitis talumistasust seega ühe seitsmendiku. Et jätta ka edaspidi kehtima põhimõte, et talumistasu ei maksustata tulumaksuga maamaksu hüvitise osas, on vaja TuMS-i vastavalt muuta. 3.9. Veeseaduse muutmine Eelnõukohase seaduse §-ga 9 muudetakse VeeS-i § 215 lõike 2 esimest lauset ja § 230 lõike 1 teist lauset. VeeS-i § 215 lõige 2 reguleerib avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud (kaldajoont mittemuutva) ehitisega koormamise tasu suurust, milleks kehtiva seaduse kohaselt on 4% ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast. VeeS-i § 230 reguleerib hoonestustasu avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Hoonestustasu suurus kehtiva seaduse kohaselt on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Mõlemas sättes asendatakse tasumäär 4% määraga 3%52. Muudatus on tingitud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisest (vt seletuskirja punkti 2.3) ning aitab leevendada tasude järsku tõusu. Valdava enamiku avalikku veekogu rajatud ehitiste (nt kalasumpade) kasutusotstarbest tulenevalt arvestatakse VeeS-i alusel tasu reeglina tootmismaa sihtotstarbega maa järgi. Võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega on tootmismaa keskmine väärtus Eestis kasvanud keskmiselt umbes neli korda. Kui tasumäär muutmata jätta, tõuseksid vastavas ulatuses ka §-des 215 ja 230 sätestatud tasud. Uue maa korralise hindamise tulemusel tõusevad hoonestustasud eeldatavalt ka vaatamata tasumäära langetamisele umbes kolm korda, kuid hetkel makstavate hoonestustasude suurus on suhteliselt tagasihoidlik. Täpsemalt, TTJA andmete kohaselt on Eestis viimase viie aasta jooksul väljastatud 17 hoonestusluba, millest 52 Tasumäära aluseks võeti Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ §-s 11 sätestatud tasumäärad. 43 ainult kolme hoonestusloa tasu on kõrgem tuhandest eurost. Kehtivate hoonestuslubade keskmine tasu on suurusjärgus 300−400 eurot. TTJA-le on esitatud ka suurt ala hõlmava hoonestusloa taotlusi, millele vastava hoonestusloa tasu ulatuks mitmekümne tuhande euroni, kuid nende taotluste alusel hoonestuslube seni väljastatud ei ole. 3.10. Seaduse rakendamine Eelnõukohase seaduse §-ga 10 nähakse ette etapiviisiline üleminek 2022. aasta korralisel hindamisel määratud maksustamishinnast tulenevale talumistasule. Sätte kohaselt võib AÕSRS §-s 155 sätestatud talumistasu 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. Sisuliselt tähendab see seda, et AÕSRS §-s 155 sätestatud talumistasu rakendub uute maa maksustamishindade alusel täies mahus 2026. aastal. Üleminek uuele talumistasule toimub astmeliselt selliselt, et 2024. aastal võib talumistasu muutuda (suureneda või väheneda) kuni 33 protsenti ja 2025. aastal muutuda (suureneda või väheneda) kuni 66 protsenti võrreldes 2001. aasta ja 2022. aasta korralise hindamise tulemuste alusel arvutatud talumistasude vahest. Näiteks kui talumistasu suurus on praegu 17 eurot ja pärast korralist hindamist oleks see 50 eurot, on talumistasu suurus 2024. aastal 28 (17 + 0,33 x (50-17)) eurot, 2025. aastal 39 (17 + 0,66 x (50-17)) eurot ja 2026. aastal 50 eurot. Muudatus on vajalik, kuna maa väärtus on 2001. aastaga võrreldes tõusnud keskmiselt 7 korda, mistõttu suurenevad talumistasud vaatamata tasumäära muutmisele (eelnõukohase seaduse § 4) keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Näiteks kui kinnisasja maa maksustamishind tõuseb uue korralise hindamise tulemusel 14 korda, on talumistasu 2024. aastal 3 korda, 2025. aastal 5 ja 2026. aastal 7 korda kõrgem praegusest talumistasust. Selleks, et üleminek uutele suurematele talumistasudele ei põhjustaks tarbijate ja ettevõtete jaoks liiga koormavat ja järsku elektrienergia võrgutasude tõusu ning ei oleks tehnovõrgu-või rajatise omanikele liiga järsk, on mõistlik sätestada üleminekuperiood selliselt, et talumistasu rakendub täies mahus alles 2026. aastal. Kui korralisel hindamisel selgub, et mõne kinnisasja väärtus on suurenenud vähem kui kaks korda ja talumistasu seega väheneks, rakendatakse ka sellisel juhul 3-aastast üleminekuperioodi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele 5.1. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 5.2. Eelnõu vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele 5.2.1. MHS põhiseaduspärasus (otsustustasand, reguleerimistasand) Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Paragrahv välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele, 44 kuivõrd selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus53. Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule (haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Õigusteoorias eristatakse intra legem ehk seadust täpsustavaid määrusi, praeter legem ehk seadust asendavaid määrusi ning contra legem ehk seadust muutvaid või tühistavaid määrusi. Reeglina võib täidesaatev võim anda üksnes intra legem määrusi – täitevvõimul on lubatud seadusi täpsustada, kuid ta ei või kehtestada iseseisvaid uusi õigusnorme54. Maamaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. MaaMS-i § 1 lõike 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse maa maksustamishind ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Nendes põhimõtetes muudatusi ei tehta ning eelnimetatud maksukohustuse elemendid on jätkuvalt seaduses sätestatud. Maa korralise hindamise metoodika täpsustab MHS-is sätestatud korda ning käsitleb detailsemalt korralise hindamise metoodilisi aspekte, mille reguleerimine seaduse tasandil ei ole otstarbekas. Määrusega kehtestatavas metoodikas täiendatakse seega seaduses toodud maa maksustamishinna kujunemise aluseks olevad hindamise metoodika põhimõtteid ja nende rakendamist. Sellisel viisil on seaduses sätestatud ning selgelt aru saada, millised on hindamise põhimõtted, ning seaduse jaoks nende rakendamise liiga detailsed täpsustused ning kirjeldused on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Maa korralise hindamise metoodikas ei reguleerita edaspidi korralise hindamise põhimõttelisi küsimusi nagu see, mis on korralise hindamise tulemus, millal ja kes maad hindab ja millise intervalliga edaspidi hinnatakse ning kuidas toimub hindamistulemustega tutvumine ja nende avalikustamine või vaidlustamine. Varem olid need küsimused jagatud ära nii MHS-i kui ka selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määrusesse nr 203 „Maa korralise hindamise kord“, sealhulgas kohati dubleerisid sätted teineteist. Edaspidi korralise hindamise korda määrusena ei kehtestata, kuivõrd selleks puudub vajadus, ning korralist hindamist ning selle metoodikat puudutavad põhialused, mis on oluline osa maa maksustamishindade kujunemisel, sätestatakse MHS-is. Korralise hindamise etapid saab lihtsustatult kokku võtta järgmiselt: andmete kogumine, selgitav analüüs, mudeldamine ja hindamistulemuse esitamine. See, millised andmed võetakse korralisel hindamisel aluseks, on sätestatud MHS-is. Korralise hindamise metoodikas täpsustatakse peamiselt seda, milliseid väärtust mõjutavaid tegureid maa omadustest või kasutusotstarbest tulenevalt rohkem või vähem arvestatakse (näiteks on mullaviljakus oluline maatulundusmaa (eriti haritava maa) puhul, aga ei pruugi olla sama oluline teise sihtotstarbega maa puhul). Teine oluline osa metoodikast puudutab andmete analüüsi erisuste selgitusi ja täpsustamist. Põhimõte, et korralisel hindamisel analüüsitakse statistilise andmeanalüüsi võtteid kasutades tehingute andmeid ja maa omadusi kirjeldavaid andmeid ning hinnatakse erinevate tegurite mõju maa väärtusele, sätestatakse edaspidi seaduses. Metoodikas 53 L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017. 54 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 449. 45 täpsustatakse, milliseid konkreetseid hindamismudeleid näiteks sihtotstarvete lõikes luuakse ja kasutatakse, kuidas neid täpsustatakse ja kuidas kontrollitakse tulemuste kvaliteeti. Seega on korralise hindamise metoodikas käsitletavad aspektid väga spetsiifiliselt seotud korralise hindamise põhimõtetega kaasneva detailse tööprotsessi ning rakendamise kirjeldusega, mille reguleerimine seaduse tasandil ei ole otstarbekas ega vajalik. Kehtestatud metoodika rakendamise kohta on võimalik esitada arvamust nii avaliku väljapaneku ajal kui ka selle rakendamise õigsust vaidlustada pärast maa maksustamishindade katastrisse kandmist. 5.2.2. Tehnovõrgu või -rajatise talumistasu muutmine Eelnõukohase seaduse §-ga 4 muudetakse AÕSRS-i § 155 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või - rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava tasu suurust. Asendatakse tasumäär 7,5% määraga 3,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kehtiv tasumäär 7,5% on mõeldud hüvitama maa omanikule lisaks maamaksu kulule (mille suurus on kehtiva õiguse kohaselt kuni 2,5% maa maksustamishinnast) mingil määral ka saamata jäänud tulu55. Ehk teisisõnu, talumistasu hüvitab maaomanikule tehnovõrgu või -rajatise talumisest tuleneva omandiõiguse riive. Eelnõus langetatakse talumistasu määra ning see mõjutab otseselt omandiõiguse riive eest makstavat hüvitist. Kuna praegu kehtiva korra väljatöötamise ajal oli selge, et 2001. aasta maa maksustamishind ei kajasta enam maa tegelikku väärtust, valiti omandiõiguse riive hüvitamiseks oletatavasti selline tasumäär, mis võimaldas kehtestada mõistliku suurusega talumistasud. Uue korralise hindamise tulemusel hakkab maa maksustamishind jälle kajastama maa tegelikku väärtust, mistõttu on põhjendatud talumistasude mõistliku suuruse säilitamiseks korrigeerida seaduses sätestatud tasumäära. Nagu käsitletud, tõuseb maa maksustamishind uue maa korralise hindamise järel keskmiselt umbes seitse korda ja kui talumistasu määr muutmata jätta, tõuseksid talumistasud seega umbes seitse korda. Talumistasud tõusevad ka uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel praegusega võrreldes keskmiselt 3–3,5 korda. Kui seni oli talumistasu määr kolmekordne maksimaalne maamaksumäär, siis edaspidi on talumistasu määr elamumaa ja maatulundusmaa puhul seitsmekordne maksimaalne maamaksumäär. Riigikohus on tehnovõrgu- või rajatise talumiskohustust tavajuhul pidanud põhiseaduse § 32 lõikes 2 sätestatud omandiõiguse piiranguks56. Tasumäära muutmise põhjendusena on põhjendatud arvesse võtta ka Riigikohtu seisukohta, et „talumiskohustuse eest ette nähtud tasu suuruse piiramine on sobiv meede universaalteenuste mõistliku hinna tagamiseks. Universaalteenuste osutajate makstavate talumistasude piiramine pärsib talumistasudest tulenevat kõrgemat universaalteenuse hinda“.57 Seejuures on Riigikohus talumiskohustuses seisneva riive hüvitise suuruse korral viidanud õiguskantsleri seisukohale ning piirangu eesmärki täiendavalt selgitanud sedasi: „Õiguskantsleri hinnangul on talumiskohustuse tasu suuruse piiramise eesmärgiks kogu Eestis elanikele elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine taskukohase hinnaga, vältides seejuures ka ootamatuid ja hüppelisi hinnatõuse, kuna talumistasude tõstmisel tõuseks tõenäoliselt ka tarbijatele pakutavate teenuste hind. 55 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) 405 SE seletuskiri, veebis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4fdeb22-400f-42c5- b741- 622b0f508405/Asja%C3%B5igusseaduse%20rakendamise%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmis e%20seadus%20(tehnov%C3%B5rgu%20talumise%20tasu%20muutmine) 56 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsus nr 3-4-1-25-11 p 35. 57 Samas, p 40. 46 Kolleegiumi arvates ei ole tasu suuruse piiramise eesmärgiks üksnes elanikele elektri-, gaasi- ja muude ühenduste kaudu tagatavate teenuste (edaspidi ka universaalteenuste) mõistliku hinna tagamine. Eesmärgiks on kõigile isikutele universaalteenuste mõistliku hinna tagamine. Universaalteenuste hinna üheks komponendiks on muu hulgas teenuse osutamise kulud, mille üheks osaks on ka talumiskohustuse eest kinnisasjade omanikele tasuda tulev hüvitis. See tähendab, et talumiskohustuse eest makstav tasu mõjutab universaalteenuse hinda. Kuna universaalteenuseid osutatakse taristu kaudu, on selles valdkonnas vabaturu toimimine raskendatud. Seega ei ole universaalteenuse hinna mõistlikkuse tagamine väiksemate kuludega põhiseadusega vastuolus ja vastab seega PS § 32 lõike 2 teise lause reservatsioonile. Eeltoodu tõttu on kolleegiumi hinnangul piirangu eesmärk tagada tehnovõrkude ja -rajatiste kaudu osutatavate teenuste kättesaadavus mõistliku hinnaga legitiimne.“58. Sarnaseid seisukohti on Riigikohus korranud ka 11.03.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-87-1459, et „hüvitis võib üldise huvi tõttu olla siiski väiksem, kui oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine“. Samuti kinnitas Riigikohus varasemat seisukohta, et kinnisasja omanikul on nii õigus talumistasu kinnisasjaga seotud kulude kui ka õigus lisahüvitise maksmisele60. Riigikohus ei ole kummaski lahendis viidanud konkreetsele tasumäärale, vaid on esitanud talumistasu kujunemise põhimõtted ning rõhutanud seda, et talumistasu tuleb maksta kõiki asjaolusid arvesse võttes õiglases suuruses. Eelnõus esitatu vastab Riigikohtu esitatud põhimõtetele. Kui lisaks eelnevale arvesse võtta ka seda, et eelnõukohase seadusega maa korralise hindamise regulaarseks muutmine tagab edaspidi talumistasude suuruse ajakohasuse, seletuskirja punktis 3.4 toodud põhjendusi, sealhulgas talumistasu määra aluseks võetud korra muutumist, ja seda, et ka tasumäära muutmisel tõusevad talumistasud uue maa korralise hindamise tulemusel keskmiselt 3-3,5 korda, ei ole kahtlust, et talumistasu määra muutmine on põhiseadusega kooskõlas. 6. Seaduse mõju 6.1. Kavandatav muudatus: maa korralist hindamist teeb Maa-amet iga nelja aasta tagant, määrates igale katastriüksustele maa maksustamishinna Eelnõu kohaselt hakkab Maa-amet maa korralist hindamist alates 2022. aastast tegema regulaarselt. Seni viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal, selle ajaga võrreldes on maa väärtused tõusnud keskmiselt seitse korda, eri omavalitsustes 2 kuni 29 korda. Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm: maaomanikud ja maaga tehinguid tegevad isikud. Muudatus avaldab potentsiaalselt mõju kõigile maaomanikele ning maaga tehinguid sooritada soovivatele isikutele ja ettevõtjatele ehk muudatus puudutab kõiki isikuid ja ettevõtjaid, kellel on seos maaga Eestis, sealhulgas omavalitsusi ja riiki (riigiasutusi) kui maaomanikke. Muudatus puudutab riigiasutustest peamiselt Keskkonnaministeeriumi, kelle valitsemisalas on enamik riigi omandis olevast maast (ligikaudu 1,5 mln hektarit ehk 88%). Seega võib sihtrühma pidada suureks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd korralist hindamist tehakse edaspidi perioodiliselt igal neljandal aastal. 58 Samas, punkt 38. 59 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2015 otsus asjas nr 3-2-1-87-14 p 36. 60 Samas p 33 ja 34. 47 Mõju ulatus on keskmine. Kindlaksmääratud perioodi tagant toimuva korralise hindamisega kaasneb oluline positiivne mõju – see korrastab kinnisvaraturgu, kuna maaomanikel ja turuosalistel on selgem ülevaade maa väärtustasemetest (ligipääs tehinguhindade andmestikule ehk tehingute andmebaasile on piiratud). Seejuures puudub maa korralisel hindamisel otsene mõju kinnisvara väärtusele, s.t see iseenesest ei tõsta ega langeta maa väärtust, vaid parandab informeeritust turu hetkeolukorrast. Pärast seda, kui riik on määranud katastriüksuste maksustamishinnad, saab igaüks nendega mugavalt tutvuda e-lahenduste kaudu. Maaomanike kulud vähenevad seoses maa väärtuse teadasaamiseks eksperthinnangute tellimise vajaduse kahanemisega, näiteks maa müügi- või ostuhinna ning kasutustasu määramiseks ja muude maa väärtusel põhinevate kokkulepete sõlmimiseks. Korralise hindamise tulemused on maaomanikele lisainfoallikaks. Ettevõtted saavad positiivse mõjuna ülevaate oma maade väärtustest ka finantsaruandluseks. Perioodiliste hindamiste tulemused on laiema kasutusalaga ning võimaldavad hoida ka riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel kokku erakorralise hindamise tellimise kulusid. Positiivse mõjuna arvutatakse kõik maa maksustamishinnad pärast järgmist hindamist ühtsetel alustel ja vähenevad erisused maksustamishindade arvutusmetoodika tõlgendamisel KOV-ide lõikes. Selle tulemusel muutub riigi maksusüsteem läbipaistvamaks. Samuti on riigil ja KOV- idel parem ülevaade maade väärtustest (maade bilansilise väärtuse aluseks on tihti maa maksustamishind). Ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige uute maa maksustamishindadega kaasnevas maamaksu ning kasutustasude potentsiaalses tõusus. Küll aga on selle tarbeks ette nähtud leevendusmeetmed. Maa korralise hindamise mõju maamaksule ning kasutustasudele on täpsemalt analüüsitud järgnevates punktides. Seadusemuudatuse mõju maaomanike ning maaga tehinguid sooritada soovivate isikute ja ettevõtjate jaoks on seega oluline. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele Sihtrühm: kõik kohalikud omavalitsused, seega võib sihtrühma pidada suureks. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuivõrd korralist hindamist tehakse edaspidi perioodiliselt igal neljandal aastal. Mõju ulatus on keskmine. Kuivõrd hindajaks on edaspidi Maa-amet, väheneb selle võrra KOV-ide töökoormus, samas riigiasutuste töökoormus oluliselt ei suurene. Seni oli korralisel hindamisel KOV-i ülesanneteks näiteks hinnatsoonide piiride ja maa väärtuse täpsustamine ja kooskõlastamine, maa hindamise tulemuste väljapaneku korraldamine ning hindamistulemuste kohta tehtud parandusettepanekute edastamine maa hindajale, põhjendatud paranduste ja täienduste kooskõlastamine ning maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute määramisega seonduvate hindamistulemuste avalikustamisel tekkinud pretensioonide lahendamine. Lisaks määrab katastriüksuste maksustamishinnad pärast järgmist maa korralist hindamist Maa- amet kui hindaja. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on arvutamise kohustus KOV-idel, väheneb selle muudatusega KOV-ide töökoormus. Teoreetiliselt vähenevad seega KOV-ide ülesanded, kuivõrd aga korralist hindamist ei ole tehtud ligi 20 aastat, ei tekita see ilmselt töökorralduses olulist muudatust. 48 Kuna perioodilise maa korralise hindamise järel hindamistulemuste kasutusvõimalused laienevad, on KOV-idel võimalik ajakohaseid tulemusi kasutada mitmesugustel eesmärkidel, näiteks munitsipaalmaade majandamisel, renditingimuste ja võõrandamistehingute tingimuste määramisel ning sundvõõrandamise käigus maaomanikega peetavate läbirääkimiste alusena. Lisaks tuleb arvestada, et kuna ehitusõiguse andmeid hakatakse edaspidi maa korralisel hindamisel arvesse võtma ja see võib kaasa tuua maaomanike senisest suurema soovi ehitusõigust andvaid haldusakte ja dokumente ajakohastada, võib suureneda KOV-ide sellega seonduv koormus. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning võib KOV-idele kaasneda maaomanike suures hulgas küsimustes seoses uue korralise hindamisega, kuivõrd korralist hindamist pole väga pika aja jooksul läbi viidud. Eelkõige pöördutakse selliste küsimustega tihtipeale KOV-i, kes saab kindlasti suure hulga küsimusi edastada korralise hindamise läbiviijale ehk Maa-ametile. Lisaks võib teatud määral suureneda KOV-ide koormus seoses andmete parandamisega registrites ning sellega seonduvate päringutega, kuid selle mõju oleks positiivne. Lisaks võib teatud risk korralise hindamise tulemusena KOV-ide jaoks seisneda eelkõige maamaksu puudutavas, optimaalsete maksumäärade määramises jms, mida on täpsemalt analüüsitud järgnevates punktides. Eeltoodust tulenevalt on mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele oluline. Sihtrühm: riigiasutused. Muudatus puudutab peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevat Maa-ametit. Seega on sihtrühm väike. Mõju avaldumise sagedus on suur. Korralist hindamist tehakse edaspidi perioodiliselt igal neljandal aastal. Lisaks määrab Maa-amet maa maksustamishindu ka korraliste hindamiste vahelisel ajal. Samuti saab Maa-amet maa maksustamishindu kasutada maa hariliku väärtuse või kasutustasu määramisel. Mõju ulatus on keskmine. Lähtuvalt asjaolust, et Maa-ameti pädevuses on maa hindamisega seotud tegevuste korraldamine, puudutab muudatus vaid nimetatud asutust. Töökoormuse kasv kaasneb eelkõige hindamise aastatel, s.o igal neljandal aastal, seejuures võimaldab perioodiline hindamine planeerida edukalt edaspidiseid töökorralduslikke tegevusi (nt hoonestamata maid võõrandab RVS-i alusel valdavalt Maa-amet). Katastriüksustele maa maksustamishindade määramise kohustuse ülevõtmisega ei suurene Maa-ameti töökoormus pärast järgmist korralist hindamist olulisel määral. Kõik isikud saavad maa maksustamishindadega tutvuda maakatastris. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seisneb eelkõige töökoormuse kasvus üle pika aja esimese korralise hindamise läbiviimisel, mille osas tuleb kindlasti vastata suurele hulgale maaomanike päringutele. Lisaks tuleb korraldada ning teha oluliselt selgitustööd korralise hindamise läbiviimise aluste ja metoodika osas, mida on võrreldes 20 aasta taguse ajaga oluliselt uuendatud ning parandatud. Eeltoodust tulenevalt on mõju Maa-ameti töökorraldusele oluline. 6.2. Kavandatav muudatus: tehingute andmebaasi andmetele juurdepääsu laiendamine Edaspidi on tehingute andmebaasi andmetega võimalik tutvuda ja saada nendest väljavõtteid isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi ei pea edaspidi tõendama maa hindaja 49 (6. ja 7. kutsetaseme hindaja) hindamiseks oma pädevuse piires, samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik- õigusliku ülesande täitmiseks. Samuti ei pea õigustatud huvi tõendama tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused61. Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm. Muudatus avaldab potentsiaalselt mõju kõigile isikutele, kellel on seos kinnisvaraga või kellel on vaja detailset tehinguinformatsiooni (tehinguobjekti aadressi ja tehingu hinda) otsuste tegemiseks. Tehinguandmeid kasutatakse varade hindamisel nii avaliku kui ka erasektori hindamistes. Eelnõukohase seadusega laiendatakse ligipääsu tehinguandmetele 6. kutsetasemega hindajatele (hetkel kokku 42) nende pädevuse põhjal (eluotstarbeline vara), 7. kutsetasemega hindajale (15), kellel kehtivat maa hindamise tegevuslitsentsi ei ole, ning tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustele (pangad, kokku 14), sealhulgas välisriikide krediidiasutuste filiaalidele. Sihtrühm on suur. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. 6. ja 7. kutsetasemega hindajate ja krediidiasutuste puhul vajatakse pidevalt värsket tehinguinformatsiooni hindamisteks ja tagatisvara hindamiseks ning majanduslikke otsuseid tehakse kogu aeg. Muu õigustatud huvi avaldumise sagedus on pigem väike. Mõju ulatus on keskmine. Tehinguandmetele juurdepääsu laiendamine õigustatud huvi tõendanud isikutele annab võimaluse andmeid saada kõigil, kellel on põhjendatud eesmärk ja vajadus andmete saamiseks. Positiivse mõjuna väljastatakse andmeid isikutele, kellel on neid reaalselt vaja. Seni on Eestis olnud tehinguandmete väljastamine väga piiratud, seejuures piiratum, kui seda võimaldab isikuandmete kaitse üldmäärus. Õigustatud huvi sihtrühm hõlmab tervet ühiskonda ja arvuliselt on andmete taotluste hulka keeruline prognoosida. 6. kutsetasemega hindajatele andmete ligipääsuõiguse andmise mõju on keskmine. Positiivse mõjuna saavad ligipääsu hindajad, kellel on tehinguinformatsiooni iga päev vaja, et vara hinnates täita ühiskonna vajadusi. Teisalt korrastab eelnõukohane seadus praegust olukorda, kus andmetele on küll ligipääs ainult 7. kutsetasemega hindajatel (maa hindamise tegevuslitsentsiga), kuid samas on teada, et hindajad vahetavad omavahel andmeid. Kehtivast seadusest tulenevad piirangud raskendavad krediidiasutuste jaoks neile kehtestatud tagatisvara hindamise nõuete järgimist. Piiratud on võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus tagatisvara hindab ja selleks vajab andmeid krediidiasutuse sisehindaja. Lisaks on krediidiasutuse jaoks raskendatud väliste kinnisvarahindajate esitatud hinnangute kvaliteedi kontrollimine, mis samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist. Ebasoovitavate mõjude risk tuleneb asjaolust, et mida laiem on isikute ring, seda suurem on risk, et tehinguandmed jõuavad kolmandate isikuteni. Samas on teada, et praegugi jagatakse andmeid isikutega, kellel kehtiva seaduse kohaselt tehinguandmetega tutvumise õigust ei ole (kuid kellest suurel osal võib olla praktiline ja põhjendatud vajadus andmetele juurdepääsuks ning kellele nüüd ka juurdepääs antakse). Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline. Tehinguandmete alusel tehakse otsuseid, millel võib muu hulgas olla majanduslik mõju. Hindajatele ja krediidiasutustele andmete juurdepääsu laiendamine mõjutab majandust, kuna kinnisvaraturg on osa majandusest ja kinnisvaraga seotud otsused on majandusliku mõjuga. 61 Krediidiasutuste nimekiri on kättesaadav veebiaadressil https://www.fi.ee/et/pangandus-ja- krediit/krediidiasutused. 50 Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Maa-amet, kes peab tehingute andmebaasi. Seega on sihtrühma suurus väike. Mõju avaldumise sagedus on suur. Värsket tehinguinformatsiooni vajatakse pidevalt hindamisteks, samuti tagatisvara hindamiseks. Muu õigustatud huvi alusel taotlused ei ole üldjuhul regulaarsed ja nende esinemise sagedus pigem on keskmine. Mõju ulatus on keskmine. Töökorralduslikult tähendab juurdepääsu omavate isikute ringi laiendamine suuremat arvu andmete saamise taotlusi. Töökoormus on väiksem 6. ja 7. kutsetasemega hindajatel ning krediidiasutustel, kuna nemad ei pea eelnõu järgi õigustatud huvi tõendama. Kui keegi muu soovib tehingute andmebaasi andmetele juurdepääsu, tuleb Maa- ametil hinnata, kas huvi on eesmärgipärane ja vajalik. See tähendab mõningast töökoormuse kasvu, samas ei esitata eelduslikult selliseid taotlusi iga päev. 2019. aastal väljastati maa hindajatele 210 952 tehingu andmed, riigilõivu laekus sellest 63 286 eurot. Andmete väljastamine täiendab riigikassat igal aastal summaga suurusjärgus 60 000 eurot. Õigustatud isikute ringi laiendamine tähendab suuremat andmete tellijate hulka ning suuremat riigilõivu. Ebasoovitavate mõjude risk tuleneb asjaolust, et töökoormus kindlasti kasvab, kuivõrd suureneb isikute ring, kes eelduslikult andmeid taotleda võivad, mis tähendab kindlasti ka rohkemate taotluste läbivaatamist ning andmete andmise või mitteandmise põhjendamist. Eeltoodust tulenevalt on mõju Maa-ameti töökorraldusele oluline. 6.3. Kavandatav muudatus: lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine ja maksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes Muudatusega vähendatakse lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaal 0,5%-le ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel 1%-le maa maksustamishinnast. Seejuures määratakse maksumäärad sihtotstarvete kaupa kolmes grupis: elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik, ülejäänud maatulundusmaa sihtotstarbega maa ning teiste sihtotstarvetega maad. Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud) Sihtrühm: kõik maamaksu subjektid. Isikute arvu, kellele muudatus mõju avaldab, on võimalik määrata väljastatud maamaksuteadete järgi. 2020. aastal saatis MTA 323 921 isikule 389 606 maamaksuteadet. Seega on sihtrühm suur. Mõju ulatus on keskmine. Maamaksumäärade muutumisel ja sihtotstarvete gruppide lõikes määramisel tuleb maamaksu subjektidel maksta maamaksu uute maamaksumäärade järgi. KOV-ide volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning sellest sõltub, missugune on maade hindamise ja madalamate maksimaalsete maamaksumäärade mõju maaomanike jaoks. Kuigi maade väärtus on pärast 2001. aastal toimunud hindamist kasvanud mitmekordseks, ei tõuse maamaks tänu madalamatele maksumääradele ja maamaksu tõusu piirmäärale uute maa maksustamishindade jõustumisel järsku märkimisväärselt, vaid järk-järgult pikema perioodi jooksul. Maamaksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes teeb maamaksu subjektide jaoks maksumäärade mõistmise lihtsamaks, kuna kokku on üksnes kolm sihtotstarvete gruppi seniste hinnatsoonide asemel. 51 Joonis 5. Maamaksumäärade n-ö tasakaalupunktid KOV-ide kaupa pärast maade hindamist sihtotstarbe kolmes grupis62 Kuigi keskmiselt on maade väärtus kasvanud piirkonniti 7 korda, on osades KOV-ides maa väärtus kasvanud vaid 2–3 korda. Muudatustes sätestatud maksimummäärade korral on arvestatud, et kavandatavad muudatused ei vähendaks enamiku KOV-ide jaoks maamaksu praegust laekumist. Kui uued maksimaalsed maamaksumäärad tähendavad mõnele KOV-ile maamaksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi kaudu. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 kohaselt tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Muudatuse jõustumisel maksavad maamaksu subjektid maamaksu uute madalamate maamaksumäärade järgi maa maksustamishinnast. MaaMS-i § 5 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV-i volikogu maksumäärad hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks. Seega võivad sihtotstarvete gruppide maamaksumäärad muutuda kõige sagedamini kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna maksusumma tõusu piirab maamaksu tõusu piirmäär ehk maamaksusumma saab maksimaalselt võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga tõusta kuni 10%. Joonis 6. Näide, kuidas pärast maade hindamist mõjutab ühtne maatulundusmaa (v.a õueala kõlvik) maksumäära kehtestamise võimalus põllumaa ja metsamaa sama suure maaüksuse maksu suurust ühes konkreetses KOV-is63 62 Lühend „avg“ (ingl k average) joonisel tähistab omavalitsuste keskmist tasakaalumäära. 63 Keskmise põllumassiivi suurus on 6,7 ha ning keskmiselt on ühe põllumajandustootja käes 66,2 ha. Keskmine metsaomandi suurus on füüsilisest isikust omanikul 6,79 ha ja juriidilisest isikust omanikul 78,3 ha, keskmiselt on kõikide erametsaomanike lõikes 10,7 ha metsamaad. Allikad: PRIA (2018, 2019), Keskkonnaministeerium (2019, esialgsed andmed). 52 Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega. Maamaksu infosüsteemi arendamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab muudatus mõju kõigile KOV-idele, kelle haldusterritooriumil asuvad maamaksu objektid. Seega on sihtrühm keskmine. Mõju ulatus on väike. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna infosüsteemi arendamine on ühekordne tegevus ning muudatus ei nõua MTA töötajatelt töökorralduse muutmist, siis saab asuda seisukohale, et mõju ulatus MTA-le on väike. Muudatus puudutab kõiki KOV-e. Muudatus eeldab KOV-ide volikogudelt maamaksumäärade määramist sihtotstarvete gruppidele piirmäärade vahemiku põhjal. Muudatus vähendab nende KOV-ide koormust, kes enne määrasid eri sihtotstarvetele erineva maamaksumäära, kuna võimaldab mitmele sihtotstarbele määrata ühesuguse maksumäära. Maade hindamine tagab turupõhise maa maksustamise, mis võib tõsta KOV-ide tulubaasi. Keskmisest rohkem kallinenud maade omanikud maksavad praegu maamaksu vähem, kui nende maade turuväärtus eeldaks, ning vähem kallinenud maade omanikud maksavad praegu ebaproportsionaalselt rohkem, kui turuväärtus eeldaks. Uus korraline hindamine muudab maa maksustamise õiglasemaks. KOV- ide volikogud kehtestavad maamaksumäärad ning sellest sõltub, kui palju mõjutavad maade hindamine ja madalamad maksimaalsed maamaksumäärad KOV-ide eelarvet. Muudatustes sätestatud maksimummäärade korral on arvestatud, et kavandatavad muudatused ei vähendaks enamiku KOV-ide jaoks maamaksu praegust laekumist. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab ühekordset MTA infosüsteemide arendust, mille maksumus on ligikaudu 1 mln eurot. KOV-ide jaoks eeldab muudatus ühekordset maamaksumäärade muutmist maa hindamistulemuste jõustamisele eelneval aastal. 53 Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA-le eraldatakse eelarvest maamaksu infosüsteemi arendamiseks vajalik raha. KOV-idele on ebasoovitavate mõjude risk väike, kuna volikogudel säilib võimalus määrata maamaksumäära suurus maksumäärade vahemikust, seejuures silmas pidades, et tulud ei kahaneks. Kui uued maksimaalsed maamaksumäärad tähendavad mõnele KOV-ile maksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. 6.4. Kavandatav muudatus: maamaksu tõusule seatakse piirmäär Muudatuse kohaselt rakendatakse maa korralisest hindamisest ning maksumäärade muutusest tulenevalt maamaksu järsu tõusu vältimiseks maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäära ning sätestatakse, et kui maksusumma suurenemine on võrreldes eelmise maksustamisperioodiga 10%, kuid väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat 5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani. Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud) Sihtrühm: maamaksu subjektid, kelle maamaksusumma suureneks ilma maamaksu tõusu piirmäärata võrreldes eelmise maksustamisperioodiga rohkem kui 10%. Kuivõrd korralist hindamist ei ole veel läbi viidud, ei ole sihtrühma suurust täpselt määratleda. Mõju ulatus on suur. Maade korralise hindamise ja uute maamaksumäärade rakendamise tõttu suureneb eeldatavasti enamiku maksumaksjate maamaksukohustus. Kuna maade korralist hindamist ei ole veel tehtud ega ole ka teada, millised maamaksumäärad KOV-id kehtestavad, pole võimalik öelda täpset maksumaksjate hulka, kellele rakendatakse maamaksu tõusu piirmäära. Tabelis 3 on esitatud maksuteatiste suurused valitud maa sihtotstarvete lõikes. Need on n-ö baasnumbrid, mille suhtes rakenduks maamaksu tõusu piirmäär. Tabel 3. Maamaksusuuruse näited 2001. aasta maksustamishindade ja 2018. aasta maksumäärade juures (mustaga mediaan ja punasega suurus, millest 80% teatistest vastavas KOV-is on väiksemad) 54 Kui lahtris ei ole toodud punase värviga numbrit, on nn 80% maksuteatiste hõlmamise piiri juures numbrid suhteliselt väiksed ja erinevus mediaaniga ei ole suur64. Tabeli eesmärk on välja tuua punasega näited, kus juba praegu on maamaksusuurus arvestatav ning ka 10%-line kasv võib olla märkimisväärne. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Maamaksu aastase kasvu piirang tähendab, et järgnevatel aastatel suureneb maamaks järk-järgult, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. See võimaldab maamaksu kasvu hajutada pikema perioodi peale. Joonis 7. Maamaksu tõusu piirmäära ehk kaitsemehhanismi toimimise näide, kui KOV seaks maksumääraks näiteks 0,25%65. Toodud on ka 15%-lise piirmäära näide, ilmestamaks piirmäära toimimise mehhanismi eri määrade juures. Joonis 8. Maamaksu tõusu piirmäära toimimise näide, kui maamaksu praegune suurus oleks 500 eurot (ja uus maamaks tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud). Toodud on ka 15%-lise piirmäära näide, ilmestamaks piirmäära toimimise mehhanismi eri määrade juures. 64 Aluseks on 4-kordne erinevus mediaanist. Kui 80% maksuteadetel on vahe mediaaniga üle 4 korra, on tabelis esitatud numbrid punasega. 65 Näites on toodud ühe konkreetse KOV-i nn uus tasakaalumäär pärast maade hindamist (kogu laekumine sama, mis 2018. a). Aga näites toodud maaüksuse väärtus on KOV-is maade väärtuse keskmisest kasvust oluliselt kiiremini kasvanud. Uus maamaksusuurus on korrigeeritud tarbijahinna indeksiga (THI) näitamaks perioodi peale hajutatult, milline on maamaksu kasv, kui maid hinnatakse regulaarselt. THIga korrigeerimine on konservatiivne hinnang maa väärtuse tõusule. 55 Joonistel 7 ja 8 näitab punktiirjoon maamaksu tegelikku suurust pärast maade hindamist kehtestatud uue maksustamishinna ja maksumäära korral. Näitlikustamiseks on joonistel ka välja toodud, kuidas tõuseks maamaks, kui maamaksu tõusu piirmäär oleks 15%. Erinevus 10% ja 15%-lise piirmäära vahel seisneb selles, kui kiiresti jõuab maamaks maksustamishinna ja määra alusel arvutatud tegeliku maamaksuni. 10%-lise maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel jõuab maamaks maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani kümnendal aastal pärast reformi rakendumist. Seevastu 15% suuruse maamaksu tõusu piirmäära puhul jõutaks maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani kuuendal aastal. Valitsuskabineti otsusega valiti 10%-line piirmäär, seda eelkõige selleks, et vältida maaomanike maamaksukoormuse liiga kiiret kasvu. Piirjoont on tinglikult suurendatud THI võrra, et näitlikustada tulevaste perioodide hindamise mõju. Lihtsustamise mõttes ei ole joonistele pandud 4 aasta järel planeeritavate hindamiste mõju astmelise muutusena. Joonis 9. Lisandväärtuse suurenemine majanduses tervikuna ja eraldi põllumajanduse ja metsanduse sektoris aastatel 2001-201966 66 Allikas Statistikaamet ja Rahandusministeerium 56 Maamaksu aastase kasvu piirmäära 10% puhul analüüsiti, kas selline maamaksu potentsiaalne kasv on maaomanikele jõukohane. Aluseks võeti lisandväärtuse dünaamika. Eraldi käsitleti põllumajanduse ja metsamajanduse sektoreid, sest neis on maa peamine tootmissisend ja maamaksu mõju on suurem kui muudes sektorites. Perioodil 2010-2019 on aastane lisandväärtuse kogukasv olnud 7%, põllumajanduses 14% ja metsamajanduses 8%. (Metsamajanduse analüüsis investeeringuid, sh maaparandustöid, teede ehitamise või rekonstrueerimise kulusid ega ulukikahjustuste ennetamist ei arvestatud). Samas alates 2012. aastast on KOVide maamaksumäärad püsinud maksimumi lähedal väikeste muudatustega. Seega mõnes sektoris aastasest lisandväärtuse kasvust mõnevõrra kiirem potentsiaalne maamaksu aastane kasv 10% eeldatavasti paaril aastal ei tohiks muutuda maaomanikele liigselt koormavaks. Maaomanikud on pidanud arvestama sellega, et maa maksustamishind mingil hetkel vastab turuhinnale ja seeläbi ka maamaks mingil hetkel tulevikus suureneb. Maksimaalsete maksumäärade vähendamine ja metsamaa arvamine haritava maa ja loodusliku rohumaaga ühe maksumäära alla eeldatavasti vähendab põllumajanduses kasutatava maa maamaksu suurust võrreldes praegusega ning 10% kasvu piirang nende maade suhtes ei rakendu enamikel juhtudel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna eeldatavasti hakkab maksumaksjatel maksukoormus tõusma, kuid liiga järsu maksukoormuse kasvu hoiab ära maamaksu tõusu piirmäär. Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega ning maksumaksjate haldamisega. Maamaksu infosüsteemi arendamisega ning maksumaksjate 57 haldamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab muudatus mõju KOV-idele, kelle maamaksutulu suurus sõltub kehtestatud maamaksumääradest ja maamaksu tõusu piirmäärast. Sihtrühm on suur. Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna infosüsteemi arendamine on ühekordne tegevus ja muudatus ei nõua MTA töötajatelt töökorralduse muutmist, saab asuda seisukohale, et mõju ulatus selles osas MTA-le on väike. Muudatus mõjutab nende MTA ametnike töökoormust, kes tegelevad maksumaksjate haldamisega. Maksumaksjate arv suureneb nende maksumaksjate näol, kelle maamaksu summa hakkab edaspidi olema suurem kui 5 eurot. Täpset maksumaksjate arvu ei ole hetkel võimalik enne korralise hindamise läbiviimist välja tuua. MTA ametnike töökoormuse muutumise tõttu on mõju ulatus MTA-le keskmine. Muudatus puudutab enim omavalitsusi. Sellest, millised maamaksumäärad KOV-id kehtestavad, sõltub ka nende maamaksulaekumise suurus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna olenevalt kehtestatud maamaksumäärade suurusest ning maade korralise hindamise tulemustest võib maamaksu tõusu piirmäär rakenduda mitmeid aastaid, kuni jõuab järk-järgult maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast sõltuva maamaksusummani. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna KOV-id saavad ise kehtestada maamaksumäärad seaduses sätestatud vahemike järgi ja seejuures leida endale sobivaimad määrad, mis toovad kaasa võimalikult vähe ebasoovitavaid mõjusid. On võimalik, et mõne KOV-i maamaksulaekumised võivad uute maksumäärade kehtestamisel esimestel aastatel pisut väheneda, kuna osade kinnistute maa maksustamishind on tõusnud vähem kui teiste kinnistute oma. Näiteks nn tasakaalumäära juures võib see kaasa tuua teatud määral maamaksu laekumiste vähenemise, kuid see mõju kahaneb või kaob täielikult aja möödudes, kui kõrgemate maa maksustamishindadega kinnistute omanikud hakkavad rohkem maamaksu maksma. Ebasoovitav mõju võib olla MTA ametnike töökoormuse oodatust suuremal suurenemine , kuid enne korralise hindamise läbiviimist ei ole võimalik seda täpsemalt analüüsida. Eeltoodust tulenevalt on mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. 6.5. Kavandatav muudatus: maamaksumäärade muutuste kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta algust Muudatuse kohaselt peavad KOV-ide volikogud maamaksumäärade muutused kehtestama vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud) Sihtrühm: kõik maamaksu subjektid, seega võib sihtrühma pidada suureks. Mõju ulatus on väike. Maamaksumäärade muutumisest saavad maamaksu subjektid teada kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab maksumäära KOV-i volikogu hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudatuse tulemusena jääb maamaksu subjektidele senisest rohkem aega tarbimis- ja säästmisvõimalusi planeerida ning valmistuda maamaksu maksmiseks ja KOV-idel jääb rohkem aega oma eelarvet planeerida. Mõju avaldumise sagedus on väike. MaaMS-i § 8 lõike 1 kohaselt tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ja maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. 58 Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline, aga positiivne, kuna puudutatud isikud saavad senisest rohkem aega maamaksumääraga arvestamiseks. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: kõik KOV-id, seega võib sihtrühma pidada suureks. Mõju ulatus on väike. Muudatus eeldab, et KOV-ide volikogud määravad maamaksumäärad vähemalt pool aastat enne maksustamisaasta algust. Volikogude koormus ei muutu, kuna maksumäärad tuleb määrata ka kehtiva seaduse kohaselt, kuid alles maksustamisaasta 31. jaanuariks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab vajaduse korral ühekordset maamaksumäärade määramist kalendriaasta jooksul. Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. 6.6. Kavandatav muudatus: liitsihtotstarbega maal eluruumides elavate elanike lisamaksuvabastus Muudatuse kohaselt vabastatakse maamaksu tasumisest liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud lisaks maa elamumaa sihtotstarbega osale ka maa teiste sihtotstarvete osade eest. Kaasnev mõju: mõju majandusele (leibkondade kulud) Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju liitsihtotstarbega maal, mille vähemalt üks sihtotstarvetest on elamumaa, asuvas hoones elavatele ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavatele maamaksu subjektidele. Nimetatud isikud moodustavad hinnanguliselt vaid väikese osa maamaksu subjektide koguarvust. Isikute arvu, kellele muudatus mõju avaldab, ei ole võimalik täpselt määrata. 2020. aastal saatis MTA 323 921 inimesele 389 606 maamaksuteadet. Katastriüksuseid, millele on määratud mitu sihtotstarvet ning millest vähemalt üks on elamumaa, on Eestis kokku 4684. Liitsihtotstarbega katastriüksustel asuvad enamasti kortermajad. Seetõttu on sihtrühm suurem kui liitsihtotstarbega katastriüksuste arv. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et kõik liitsihtotstarbega katastriüksused ei kuulu füüsilistele isikutele ning kõik liitsihtotstarbega katastriüksustel asuvate eluruumide omanikud ei vasta MaaMS-is sätestatud maamaksuvabastuse saamise eeldustele. Tabel 4. Kodualuste maade maamaksuvabastuse liitsihtotstarbega maadele laiendamise mõju KOV Liitsihtotstarbega Maksuteadete Mediaan maadel elavatelt arv maksuteatise koduomanikelt suurus (€) laekuv maamaks (€) Tallinn 227 000 8 400 13 Tartu linn 7 000 570 7 59 Viimsi vald 2 600 80 10 Saaremaa vald 1 400 80 6 Rakvere linn 1 100 110 4 Haapsalu linn 900 40 20 Harku vald 800 40 11 Rae vald 400 20 10 Pärnu linn 400 30 5 Rapla vald 370 10 19 KOGU EESTI 245 000 9 700 12 Mõju ulatus on keskmine. Maamaksuvabastuse laiendamisel ei maksa liitsihtotstarbega maatükil asuvas hoones elavad ning MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavad elanikud enam maamaksu (lisaks maa elamumaa osale) ka maale määratud teiste sihtotstarvete osade eest. Seetõttu jääb isikutele rohkem raha kätte ning suurenevad isikute tarbimis- ja säästmisvõimalused ning kaudselt paraneb ka toimetulek. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse selle sätte järgi üks või kaks korda aastas. Muudatuse jõustumisel ei tule liitsihtotstarbega maatükil asuvas hoones elaval ja seaduses sätestatud tingimustele vastaval elanikul enam maksuhaldurile igal aastal maksu tasuda. Ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed, kuna kõikide KOV-ide eelarvete peale laekub kokku 245 000 eurot vähem maamaksu, mille kompenseerimist ei ole hetkel kavandatud. Peamiselt avaldab see mõju Tallinna eelarvele. Eeltoodust tulenevalt on mõju majandusele oluline. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: MTA ametnikud, kes tegelevad maamaksu infosüsteemi arendamisega. Maamaksu infosüsteemi arendamisega tegelevad MTA-s üksnes mõned ametnikud. Samuti avaldab muudatus mõju KOV-idele, kelle haldusterritooriumil asuvad liitsihtotstarbega maatükid, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa ning millel asuvas hoones elavad MaaMS-is sätestatud maamaksuvabastuse tingimustele vastavad elanikud. Peamiselt puudutab muudatus suuremaid asulaid, kus asub enim elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maatükke. Seega on sihtrühm pigem suur. Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab maamaksu infosüsteemi arendust. Kuna infosüsteemi arendamine on ühekordne tegevus ja muudatus ei nõua MTA töötajatelt töökorralduse muutmist, saab asuda seisukohale, et mõju ulatus MTA-le on väike. Muudatus puudutab enim omavalitsusi, kus asub suurem osa elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maatükke. 6.07.2020 seisuga on 12 577 liitsihtotstarbega katastriüksusest 3497 elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega. Muudatusest tulenev maamaksuvabastuse kogumõju KOV-idele on ligikaudu 245 000 eurot, sealhulgas Tallinna linna osa sellest on enam kui 90%. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus eeldab ühekordset infosüsteemide arendust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna MTA-le eraldatakse maamaksu infosüsteemi arendamiseks vajalik raha. Kui kodualuse maa maksuvabastus laiendatakse liitsihtotstarbega 60 maadele, tähendab see mõnele KOV-ile maamaksutulu vähenemist, mis kompenseeritakse tasandusfondi kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. 6.7. Kavandatav muudatus: MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatu täpsustamine Kui KOV otsustab kohaldada lõigetes 5 ja 6 sätestatud maksuvabastusi, saab seda muudatuse järgi teha ainult ühe maa eest, kohaldades lõikes 1 toodud kodualuse maa maksuvabastust. Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud) Sihtrühm: pensionärid, puuduva töövõimega isikud ja represseeritud, aga ainult need, kellele laieneks ka kodualuse maa maksuvabastus. Sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus on väike. MTA-lt saadud andmete kohaselt oli 2019. aastal 1092 isikut ning 2020. aastal 1019 isikut, kelle maale koduomaniku soodustust ei rakendatud, kuid rakendati pensionäri, puuduva töövõimega isiku või represseeritu maamaksuvabastust. Maksuvabastuse muutumisest saavad maamaksu subjektid teada kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Seetõttu jääb maamaksu subjektidele rohkem aega tarbimis- ja säästmisvõimalusi planeerida ning valmistuda maamaksu maksmiseks. Lisaks avaldab muudatus positiivset mõju nendele isikutele, kes on seni saanud üksnes kodualuse maa maksuvabastuse, kuid kelle maa on suurem kui 0,15 ha ning kelle KOV on otsustanud kehtestada MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud maamaksuvabastusi. Mõju avaldumise sagedus on väike. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ja maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 järgi üks või kaks korda aastas. Ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed. Muudatuse kohaselt ei ole võimalik osadele maadele edaspidi maamaksuvabastust rakendada, kuna nendele maadele ei rakendata koduomaniku maksuvabastust, ning nende maade omanike maamaksukohustus võib suureneda. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: KOV-id, kes on muudatuse jõustumiseni kohaldanud MaaMS-i § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud maamaksuvabastust nendele maadele, millele ei kohaldata § 11 lõikes 1 sätestatud kodualuse maa maksuvabastust. 2019. aastal oli selliseid omavalitsusi 36, 2020. aastal 35. Sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus on keskmine. Muudatus eeldab, et muudatuse sihtrühmas olevad KOV-id vaatavad oma maamaksuvabastuste korra üle. KOV-ide koormus ei muutu, kuna see kord tuleks MaaMS-iga kooskõlla viia ühekordse otsusega. 2020. aastal kehtestasid 35 KOV-i § 11 lõigete 5 ja 6 alusel maamaksusoodustusi kogusummas 120 291 eurot. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna piisab ühekordsest maamaksuvabastuse korra muutmisest. Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad. 6.8. Kavandatav muudatus: tehnovõrkude talumistasu määra muutmine 61 Muudatuse kohaselt on tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava tasu suurus aastas 3,5 protsenti (senise 7,5 protsendi asemel) maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kaasnev mõju: mõju majandusele (maaomanike tulud) Sihtrühm: kõik isikud, kelle kinnisasjadel asuvad avalikes huvides tehnovõrgud või -rajatised. Samas tuleb arvestada, et AÕSRS-i § 155 lõike 3 kohaselt ei maksta paljudel juhtudel tehnovõrkude- ja rajatiste liigist ja maa sihtotstarbest tulenevalt talumistasu või makstakse seda kitsenduse sisulise ulatuse väiksema koefitsiendi alusel. Sihtrühm on suur. Mõju ulatus on keskmine. Kõikide olemasolevate tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kõigile maaomanikele makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva maksustamishinna ja talumistasu määra järgi on umbes 2 miljonit eurot67. Kuna uuel korralisel hindamisel tõuseb maa maksustamishind keskmiselt umbes seitse korda, võiks maaomanikele makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva talumistasu määra järgi teoreetiliselt olla umbes 14 miljonit eurot. Eelnõukohase muudatuse korral oleks maksimaalne võimalik aastane tasu peaaegu seitse miljonit eurot. Seega tõusevad talumistasud uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt 3–3,5 korda. Kuna talumistasu makstakse neile maaomanikele, kes seda taotlevad, on viimastel aastatel välja makstud talumistasusid paarkümmend protsenti maksimaalseist võimalikest. Kui talumistasud üldiselt tõusevad, tõuseb tõenäoliselt ka nende maaomanike osakaal, kes talumistasu saamiseks taotluse esitavad. Samas ei ole ka edaspidi tõenäoline, et talumistasu taotleksid kõik või isegi peaaegu kõik maaomanikud, kellel see õigus oleks. Ka kehtiva talumistasude maksmise korra jõustumine 2019. aastal tõi kaasa talumistasude suuruse ja ka tasu taotlevate maaomanike arvu kasvu, kuid ei toonud kaasa seda, et talumistasu oleks taotlenud suurem osa maaomanikest, kellel selleks oleks õigus olnud. Seetõttu jääb muudatuse tegelik mõju praktikas väiksemaks. Mõju ulatust vähendab ka see, et osa talumistasust on mõeldud maamaksu hüvitiseks. Kuna nii maamaks kui ka talumistasu sõltuvad maa maksustamishinnast, ei ole talumistasu muutumisel maaomanikele pikaajalist arvestatavat mõju, sest osa talumistasust tuleb maaomanikul maksta ära maamaksuna. Samuti vähendab mõju ulatust see, et eelnõu muudatusega nähakse ette etapiviisiline üleminek 2022. aasta korralisel hindamisel määratud maksustamishinnast tulenevale talumistasule. Selle tulemusel ei rakendu uued talumistasud koheselt täies mahus, vaid järk-järgult, mis leevendab talumistasu muutumisest tulenevat mõju. Joonis 10. Korralise hindamise ja tasumäära muutmise mõju talumistasudele 67 Aluseks on võetud Maa-ameti talumistasude kalkulaatori andmed. 62 Mõju avaldumise sagedus on väike. AÕSRS-i §-st 156 kohaselt makstakse talumistasusid üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja seisneb talumistasu langemises põhjusel, et maa maksustamishind tõuseb vähem, kui talumistasu määr langeb. Kuna maa väärtus on keskmiselt tõusnud 7 korda, saab risk realiseeruda vaid väikse osa katastriüksuste puhul. Järgnevalt on esitatud mõned näited praeguste talumistasude suuruse kohta kehtivate maa maksustamishindade korral ning eelnõukohase seadusega kavandatud korra ja 2024. aastal jõustuvate maa maksustamishindade korral. Näide 1  Hirmo-Vidriku katastriüksus (87401:003:0201) Võru maakonnas Võru vallas Halla külas;  pindala 6,46 ha;  sihtotstarve maatulundusmaa 100%;  100% metsamaa kõlvik;  elektriõhuliini kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus 6016 m² (9,31%);  katastriüksuse maa maksustamishind on 1640 eurot;  prognoositav maa maksustamishind on 7000 eurot;  kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 9,31% x 1640 = 152,68 eurot;  kaitsevööndialuse maa prognoositav maksustamishind on 9,31% x 7000 = 651,7 eurot;  kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 1,0 (elektri jaotusvõrk ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaal);  talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 152,68 x 1,0 = 11,45 eurot;  talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 651,7 x 1,0 = 22,81 eurot. Näide 2 63  Hirvepõllu katastriüksus (87401:001:0223) Võru maakonnas Võru vallas Mäe-Kõokülas;  pindala 18 516 m²;  sihtotstarve maatulundusmaa 100%;  100% haritava maa kõlvik;  kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus on 594 m² (3,21%);  katastriüksuse maa maksustamishind on 280 eurot;  prognoositav maa maksustamishind on 5000 eurot;  kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 3,21% x 280 = 8,99 eurot;  kaitsevööndialuse maa prognoositav maksustamishind on 3,21% x 5000 = 160,5 eurot;  kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 0,5 (elektri jaotusvõrk sihtotstarbelise kasutusega maatulundusmaal);  talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 8,99 x 0,5 = 0,34 eurot. Kuna summa on alla ühe euro, siis talumistasu ei maksta;  talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 160,5 x 0.5 = 2,81 eurot. Näide 3  Järveotsa tee 14b katastriüksus (78406:603:0340) Tallinna linnas Haabersti linnaosas;  pindala 8273 m²;  sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;  kaitsevööndi ala ehk kitsenduse ulatus 7242 m² (87,54%);  katastriüksuse maa maksustamishind on 36 980 eurot;  prognoositav maa maksustamishind on 115 000 eurot;  kaitsevööndialuse maa maksustamishind on 87,54% x 36 980 = 32 371,47 eurot;  kaitsevööndialuse prognoositav maa maksustamishind on 87,54% x 115 000 = 100 671 eurot;  kitsenduse koefitsient AÕSRS-i lisa 1 järgi on 1,0 (elektri põhivõrk muu otstarbega maal);  talumistasu kehtiva seaduse alusel on 7,5% x 32 371,47 x 1,0 = 2427,86 eurot;  talumistasu eelnõu ja eeldatava maa maksustamishinna alusel on 3,5% x 100 671 x 1,0 = 3523,49 eurot. Kokkuvõttes on mõju maaomanike tuludele oluline. Kaasnev mõju: mõju majandusele (tehnovõrgu või -rajatise omanike kulud) Sihtrühm: tehnovõrgu või -rajatise omanikud, kes talumistasu maksavad. Maa-ameti andmete kohaselt on selliseid isikuid hetkel 53. Sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus on keskmine. Kõikide olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste talumise eest kõigile maaomanikele makstav maksimaalne võimalik aastane tasu praegu kehtiva maksustamishinna ja talumistasu määra järgi on umbes 2 miljonit eurot68. Eelnõukohase muudatuse korral oleks maksimaalne võimalik aastane tasu peaaegu 7 miljonit eurot. Seega tõusevad talumistasud uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt 3– 3,5 korda. Oluline on rõhutada, et talumistasude oluline kasv kaasneb ainult järgmise korralise hindamisega, mitte edaspidi. Suur muutus on tingitud sellest, et korralist hindamist ei ole 20 aastat toimunud. Kuna edaspidi hakkab korraline hindamine toimuma igal neljandal aastal, ei ole vähegi tõenäoline, et maa väärtus kahe korralise hindamise vahel nii palju muutuksid. 68 Aluseks on võetud Maa-ameti talumistasude kalkulaatori andmed. 64 Kuna talumistasu makstakse ainult nendele maaomanikele, kes seda taotlevad, on viimastel aastatel välja makstud talumistasusid maksimaalselt paarkümmend protsenti maksimaalsest võimalikust. Kui talumistasud üldiselt tõusevad, tõuseb tõenäoliselt ka nende maaomanike osakaal, kes talumistasu saamiseks taotluse esitavad. Samas ei ole ka edaspidi tõenäoline, et seda taotleksid kõik või peaaegu kõik maaomanikud, kel see õigus oleks. Ka kehtiva talumistasude korra jõustumine 2019. aastal tõi kaasa talumistasude suuruse ja ka tasu taotlevate maaomanike arvu kasvu, kuid ei toonud kaasa seda, et talumistasu oleks taotlenud suurem osa maaomanikest, kellel selleks oleks õigus olnud. Seetõttu jääb muudatuse tegelik mõju praktikas väiksemaks. Sellegipoolest võib eeldada, et tegelikkuses hakkab talumistasu taotlema senisest rohkem maaomanikke, mistõttu tõusevad tegelikkuses väljamakstavad talumistasud rohkem kui 3-3,5 korda. Maa korraline hindamine ja kavandatav muudatus avaldab mõju võrgutasudele. Elering AS-i prognoos 2024. aastaks näeb ette, et keskmise tariifi muutus võrreldes 2017. aasta tariifiga on 1,5%. Elering AS maksis 2020. aastal talumistasusid ca 0,21 mln eurot 1,27 mln eurost ehk 16,5% maksimaalsest võimalikust talumistasust. Maa väärtus on keskmiselt tõusnud umbes seitse korda ning uueks talumistasu määraks on eelnõu kohaselt 3,5% maa maksustamishinnast. Kui eeldada, et taotluste esitamist jätkatakse senises ulatuses, oleks Elering AS-i poolt väljamakstavaks minimaalseks talumistasu summaks 0,85 mln €. Suure tõenäosusega toob seadusemuudatus kaasa esitatavate talumistasu taotluste arvu kasvu, kuna suurem maamaks ajendab omanikke enam esitama taotlusi ning samuti hakkavad taotluste esitamist eelduslikult toetama ka Elering AS-i loodavad infotehnoloogilised lahendused. Seetõttu peab Elering AS liiga optimistlikuks hinangut, et mõju tariifile jääb alla 1%, pigem võib mõju Elering AS-i hinnangul olla 2-6%, kuivõrd väga palju sõltub sellest, millisel määral esitatavate taotluste arv suureneb. Väärib rõhutamist, et 2017. aastal (enne praegu regulatsiooni kehtestamist) maksti põhivõrgu puhul välja 10,2% kõigist talumistasudest. Kuigi sellele järgnevalt tõusid talumistasud mitmetes kordades, makstakse nüüd ikkagi välja vaid 16,5% maksimaalsest võimalikust talumistasust. Elering AS-i täpsem prognoos on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5: talumistasu mõju tariifile Tariifiotsus Tegelik Maksimum Prognoos Nimetus Ühik 2017 2020 2024 2024 Talumistasu tuh.€ 48,3 210 5145,2 1543,6 Müügitulu tuh.€ 82 249,4 78 671,9 87 346,3 83 749,4 Talumistasu % 0,06% 0,27% 5,89% 1,84% osakaal müügitulust Lubatud GWh/aastas 7 529,5 7 559,2 7 529,5 7 559,2 müügikogus Keskmine tariif €/MWh 10,92 10,41 11,60 11,08 Talumistasu osa € 0,01 0,03 0,68 0,20 keskmisest tariifist Keskmise tariifi % -4,7% 6,2% 1,5% muutus võrreldes 2017 tariifiga Mõju avaldumise sagedus on väike. AÕSRS-i § 156 järgi makstakse talumistasu kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine ning seisneb eelkõige tehnovõrgu või -rajatise omanike kulutuste prognoositust suuremas kasvus, seda eelkõige juhul, kui rohkem maaomanikke talumistasu taotleb ning talumistasu maa maksustamishindade muutusest tingituna tõuseb. Samas on siiski väga ebatõenäoline, et kõik õigustatud maaomanikud talumistasu taotlema hakkaksid. 65 6.9. Mõju sihtrühmade kaupa 6.9.1. Mõju maaomanikele, sealhulgas koduomanikele ja üürnikele Sihtrühm: maaomanikud, sealhulgas koduomanikud ja üürnikud, seega on sihtrühm suur. Tabel 6: Katastriüksuste arv sihtotstarvete kaupa Katastriüksuste arv Pindala (ha) sh Kokku eraomandis Kokku s.h eraomandis % % Maatulundusmaa 322 343 88 3 825 047 63 Elamumaa 274 943 96 90 741 96 Tootmismaa 30 741 93 27 026 90 Ärimaa 13 857 87 7 855 82 Transpordimaa 63 023 14 61 719 7 Sotsiaalmaa 16 789 26 31 045 17 Kaitsealune maa 2 767 12 196 949 1 Riigikaitsemaa 1 357 24 22 160 3 Jäätmehoidla maa 990 64 6 131 37 Mäetööstusmaa 839 37 16 464 21 Veekogude maa 681 35 11 352 10 Turbatööstusmaa 183 9 26 605 1 Sihtotstarbeta maa 23 614 3 21 902 7 Kokku 728 513 83 4 323 093 59 Mõju ulatus on keskmine. Maaomanikele avaldab selgelt mõju lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine ja maksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes (6.3) ja maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4). Maa korralise hindamise ja kavandatud seadusemuudatuste mõju maaomanikele vähendab kodualuse maa maamaksuvabastuse säilimine ja positiivset mõju avaldab maamaksuvabastuse laiendamine liitsihtotstarbega maadele (seletuskirja punkt 6.6). Kindlasti avaldab maaomanikele positiivset mõju tehnovõrkude talumistasu suurenemine (6.8). Maa korraline hindamine ja kavandatud seadusemuudatused avaldavad mõju ka kinnisvara üüri suurusele. Maade hindamise järgset elamumaa ja maatulundusmaa õueala kõlviku maamaksu kasvu piirab maksimaalse määra korrigeerimine 2,5%-lt 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud keskmine elamumaa tasakaalumäär 0,26%. Üüritavate elamispindade puhul oli analüüsi eesmärk tuvastada, kuidas elamumaa maksimaalne maamaksumäär 0,5% või 1% võib mõjutada nii maamaksu suurust kui ka üüri suurust. Üüris sisaldub maamaksu komponent. See on analüüsis välja võetud, et üüri ja maamaksu mõju eraldi välja tuua. Joonis 11. Maade hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise mõju üürielamispindade maamaksu ja üüri suurusele 66 Rahvusvahelises võrdluses peetakse nn liigseks eluasemekulude (ainult üür, ilma ülalpidamiskuludeta) koormatuseks (housing cost overburden) 40% netosissetulekust69. Analüüs tehti Tallinnas asuva 37 m2 ühetaolise korteri kohta, võttes aluseks üüri suuruse näitajad ning hinnati nende kulude osakaalu Eesti keskmisele palgale vastavas netosissetulekus. Eelduseks võeti, et selles korteris elab üks inimene. Joonis 12. Maade hindamisest ja maamaksumäärade 0,5% ja 1,0% juures üheliikmelise leibkonna üürikulude osakaal keskmises netosissetulekus Tallinna ühetoalise üürikorteri näitel 69 OECD (https://www.oecd.org/els/family/HC1-2-Housing-costs-over-income.pdf). 67 Maamaksumäära 0,5% juures jäävad üürniku üürikulud enam-vähem samaks ehk on 41% keskmisest netosissetulekust. Maamaksumäära 1,0% juures suurenevad üürniku üürikulud 46%-le netosissetulekust, mis ületab jätkusuutlikkuse taset, milleks on 40%. Kaheliikmelisel leibkonnal 44 m2 korteri üürimisel jääksid üürikulud alla 30% netosissetulekust, kui maamaksumäär tõuseks 1,0%-le. Koduomaniku jaoks on maksuvaba tiheasustuse alal 0,15 ha ja hajaasustuse alal 2,0 ha. Ligikaudu 24 000 koduomanikku tasuvad tiheasustuse alal 0,15 ha ja haja-asustuse alal 2,0 ha ületava osa eest maamaksu kokku ligikaudu miljon eurot aastas. Näiteks Nõmme 0,45 ha krundil on väljastatav maamaksuteatis koduomanikule 500 eurot (maamaksu tuleb tasuda 0,3 ha eest, sest maksuvaba on 0,15 ha). Seetõttu on vajalik eraldi analüüsida korralise hindamise ja selle järgselt kehtestatavate maksumäärade juures maamaksu suurust ja koduomanike maksukoormust. Ülejäänud piirkondades on 0,15 ha või 2,0 ha ületavate maatükkide maamaksu suurus paarkümmend eurot ning korralisest hindamisest tingitud maksumuudatuste mõju on väike. Joonis 13. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimisel Nõmme elamumaa maatüki maamaksu suurus ja maksukoormus, arvestades koduomaniku sissetulekut 68 Nõmme krundi koduomaniku jaoks on alates 2012. aastast ühesugusena püsinud maamaks tähendanud selle osakaalu vähenemist leibkonna sissetulekus. Eelnõu kohase maksimaalse elamumaa määra 0,5% juures ei ületaks 2028. aasta maamaks leibkonna sissetulekutes 2012. aasta taset ja maksukoormus ei muutuks suuremaks varasematel aastatel olnust. Korralise hindamise eesmärk on, et maade maksustamisel arvesse võetav maa hind vastaks maa tegelikule väärtusele. Olenemata sellest, et riik ei ole maade hindamist läbi viinud, pidi iga maaomanik siiski arvestama selle toimumisega mistahes ajahetkel. Seega ei oleks maamaksu suurenemine antud näite korral täiendav maksukoormuse kasv, vaid maksu ja maa väärtuse seose taastumine. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas, samuti makstakse talumistasusid AÕSRS-i § 156 kohaselt üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maamaksu võimalik suurenemine sõltub KOV-i otsustest ja eeldatavasti kehtestatakse maksumäärad sellised, et maaomanike maksukoormus pärast korralist hindamist oluliselt ei muutu. Järskude muudatuste riski välistab maamaksu aastase tõusu piirmäär. 6.9.2. Mõju põllumajandustootjatele 6.9.2.1. Mõju põllumajandustootja maamaksu ja rendimakse suurusele Maa korraline hindamine mõjutab põllumajandusmaalt makstava maamaksu ja sellest tulenevalt ka renditasu suurust. Sihtrühm: põllumajandustootjad. Arvestades tabelis 6 toodud katastriüksuste arvu sihtotstarvete kaupa on sihtrühm keskmine. 69 Mõju ulatus on keskmine. Maa hindamise järgse põllumaa maamaksu kasvu piirab maksimaalse määra korrigeerimine 2%-lt 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud keskmine maatulundusmaa tasakaalumäär 0,2%. Joonis 14. Maade hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise keskmine mõju põllumajandusmaa maatüki maamaksu suurusele Eelnõu koostajad analüüsisid, kuidas maatulundusmaa ühtne maksimaalne maamaksumäär 0,5% või 1% võib mõjutada Eesti põllumajandustootja konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühisturul. Selline analüüs on vajalik, et väljapakutav maksimaalne maksumäär oleks põhjendatud. Põllumajandustootja jaoks on maa peamine tootmisvahend ning maa kasutamise kulud, nagu maamaks ja rendihind, mõjutavad tootmiskulusid suuremal määral kui muudes sektorites. Maamaksu ja rendihindu tuleb analüüsida koos, et saada adekvaatsem hinnang maaga seotud kuludele. Ülejäänud sektorites on maast suurem tähendus hoonetel ja seadmetel, mis ei ole maksustatud. Arvutuste tegemisel on Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekul aluseks võetud 500 ha suurune põllumaa, sest alates sellise suurusega maakasutusest on üldjuhul tegemist suuremate põllumajandustootjatega. Samas esineb täpselt sellise suurusega maatükki harva ning näites on pigem eeldatud suhteliselt lähestikku mitme põllumaa maatüki kombineerimist 500 ha suuruseks põllumaaks, millelt omanik maamaksu maksab. Mida rohkem on maad põllumajandustootja kasutuses, seda suurem on maa kui sisendi kulu. Lisaks on arvesse võetud põllumaa rentimise kulud. Eestis on põllumajandustootja kasutatavast maast 65% renditud. Seega on lisaks tootja omandis olevale põllumaale analüüsis aluseks võetud põllumajandustootja renditud maad kogupindalaga ligikaudu 930 ha. Analüüsi aluseks võeti rendimaksete ja maamaksu kulude osakaal vahetarbimises70 ning võrreldi Eesti näitajat Euroopa Liidu teiste riikide vastava näitajaga. Eelkõige on oluline 70 Põllumajandustootja kõik sisendkulud. Vahetarbimise võrdlust kasutatakse EL-i riikide põllumajandustootjate võrdlemiseks. 70 võrrelda Eesti põllumajandustootjate olukorda meie regiooni teiste riikidega nagu Läti, Leedu, Soome ja Poola. Kõik analüüsis kasutatavad andmed pärinevad Euroopa Liidu FADN andmebaasist ja on 2017. aasta kohta71. Joonis 15. Rendikulude ja varamaksude osakaal põllumajandustootja vahetarbimises maksumäära 0,2%, 0,5% ja 1,0% juures Näitaja „varamaksud“ sisaldab üldjuhul maksu omandis oleva maa eest ja ka omandis olevate hoonete eest juhul, kui on kehtestatud kinnisvaramaks. Rendimaksed sisaldavad nii maarenti kui ka tootmishoonete renti. Vahetarbimine tähendab sisuliselt kogu tootmiskulu72. Rendikulud ja maamaksukulud ei sisaldu vahetarbimises, vaid on lisaks vahetarbimisele. Analüüsis suurendati vahetarbimist tarbijahinnaindeksi võrra, sest sisendkulud suurenevad igal aastal. Võrdlusandmetes sisaldub rendimaksetes ka maamaksu komponent. See on analüüsis välja võetud, et rendi ja maamaksu mõju eraldi välja tuua. 2017. aastal oli maamaksu osakaal vahetarbimises 0,23% ja rendimaksete osakaal oli 4,5%. Maamaks üksi ei ole põllumajanduslikku tootmist oluliselt mõjutav tegur. Rendimaksete suhe vahetarbimisse kasvas Eestis kiiresti aastatel 2013–2017, aga pärast seda on rendimaksete suuruse kasv stabiliseerunud. Perioodil 2017–2024 väheneb maamaksu osakaal vahetarbimises veelgi, kuna neil aastatel püsib maamaks sama, aga tootmiskulud suurenevad. Seega arvestades 20 aastat mitte toimunud korralist maa hindamist, maamaksu suuruse püsimist sama suurena alates 2013. aastast ja maamaksukulude väikest osakaalu vahetarbimises, ei ole põhjendatud 71 https://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database_en.cfm. 72 EL-i riikide võrdluses hinnatakse eri näitajate osakaalu vahetarbimises. 71 eeldada, et status quo olukord säiliks. Maamaksu järkjärguline mõõdukas tõus ei tohiks avaldada põllumajandustootja tootmiskuludele väga suurt mõju. Näiteks maatulundusmaa maamaksu uue tasakaalumäära 0,2% juures rendimaksete ja varamaksude suhe vahetarbimisse püsib praktiliselt sama. 0,5% maatulundusmaa maksumäära juures suureneks maamaksu ja rendimaksete osakaal vahetarbimises ligikaudu 6%-ni. See tähendaks, et varamaksude ja rendimaksete osakaal vahetarbimises suureneks Eestis Soome ja Leedu vastava näitaja tasemele. Selle mõju tootjahindadele on keeruline prognoosida, sest kulusid mõjutavad lisaks muude sisendite hinna dünaamika ning põllumajanduses makstavate toetuste suurus ja muutumine ajas. Neid tegureid analüüsis ei kasutatud, sest selline analüüs väljuks maa hindamise tulemuste ja sellest tuleneva maamaksu mõjude fookusest. Eesti põllumajandustootjatele makstavate toetuste osakaal vahetarbimises on seni olnud väiksem naaberriikide omast73. Kui kõikide muude tegurite omavaheline tasakaal tulevikus ei muutu, võib eeldada, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida suurenevatele kuludele rahaline kate. Ei saa kindlalt väita, et korraline hindamine kombinatsioonis maksimaalsete määradega halvendab Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet, sest ei ole võimalik prognoosida, kuidas naaberriikide varamaksud tulevikus muutuvad. Samas ei saa eeldada, et KOVid hakkavad praktikas rakendama maksimaalseid maksumäärasid (ka seni mitmed KOV-id seda ei tee) ning analüüs näitab hüpoteetilist olukorda. Kui maatulundusmaa maksumäär oleks 1,0%, suureneks varamaksude ja rendimaksete osakaal vahetarbimises 7,5%-ni, jäädes mõnevõrra alla Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele ehk 8%-le. Sellise suurusega maaga seotud kulud mõjutaksid kindlasti Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet halvemuse suunas. Seetõttu on eelnõus maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks sätestatud 0,5%. Joonis 16. Maa hindamise järgselt maamaksumäära allapoole korrigeerimisel põllumajandusmaa maatüki maamaksu suurus ja maksukoormus arvestades põllumajandustootja vahetarbimist 73 Poola 0,33; Läti 0,38; Leedu 0.42; Soome 0,52. 72 Põllumajandusettevõtte jaoks on maamaksu osakaal vahetarbimises ligikaudu 0,23%. Põllumajandusmaa rentimine on toimunud turutingimustel alates maade hindamisest 2001. aastal, mis tähendab, et põllumaade muudest maadest kiirema kallinemise tõttu on rendimaksete osakaal põllumajandusettevõtte vahetarbimises pidevalt kasvanud. Kui käivituks stsenaarium, et KOV-id rakendaksid põllumaale maksimaalseid maksumäärasid, suurendab see maamaksu ja survestaks rendihindade kasvu. Korralise maade hindamise mõte on, et maade maksustamisel arvesse võetav maa hind vastaks maa tegelikule väärtusele. Olenemata sellest, et riik ei ole maade hindamist läbi viinud, pidi iga maaomanik arvestama selle toimumisega mistahes ajahetkel. Seega ei oleks maamaksu suurenemine antud näite korral täiendav maksukoormuse kasv, vaid maksu suuruse viimine maa turuhinnast lähtuvale tasemele, mis oleks selline olnud kui maid oleks regulaarselt korraliselt hinnatud. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd maamaksu maksimaalset määra on korrigeeritud ning kehtestatud on maamaksu aastase tõusu piirmäär. 6.9.2.2. Mõju põllumajandustootja kasutusvalduse tasule Maareformi käigus seati riigimaale kasutusvalduseid, mille kasutustasude suurus sõltub maa maksustamishinnast. Seega avaldab uus maa korraline hindamine otsest mõju viidatud kasutustasudele. Kasutusvaldused seati maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjadele, mille kõlvikuks oli valdavalt haritav maa. Sihtrühm: isikud, kelle kasuks seati maareformi käigus riigimaale kasutusvaldus. Kasutusvalduse lepinguid on seni sõlmitud umbes 5000. Umbes 60% lepingutest on sõlmitud füüsiliste isikutega ja umbes 40% lepingutest juriidiliste isikutega. Kuna paljude isikutega 73 sõlmiti mitu lepingut, on teoreetiliselt mõjutatud isikuid vähem, st umbes 1500. Arvestades ka kehtivate lepingute lõppemist ning kasutusvalduses oleva maa väljaostmist kasutusvaldaja poolt, on tegelikkuses mõjutatud isikute arv teoreetiliselt võimalikust mitu korda väiksem (vt täpsem analüüs allpool). Sihtrühma suurust võib seega pidada keskmiseks. Mõju ulatus on keskmine. MaaRS-i § 341 järgi on kasutusvalduse aastatasu suurus 2% kehtivast maa maksustamishinnast. Kasutusvalduse tasud on hetkel keskmiselt umbes 34 korda madalamad põllumajandusmaa turupõhisest kasutustasust ning uue maa korralise hindamise tulemusel võivad arvestuslikud kasutusvalduse tasud tõusta umbes 16 korda. Põllumajandusmaade renditurul on turupõhiseks kasutustasuks kujunenud keskmiselt 3% kinnisasja harilikust väärtusest. Enamikus kehtivates kasutusvalduse lepingutes on seaduse alusel sätestatud tingimus, et kasutustasu on 2% maa maksustamishinnast. Korralise hindamise järel hakkab maa maksustamishind kajastama maa harilikku väärtust. Seega arvestades ka edaspidi kasutustasuks 2% maa maksustamishinnast ja et kasutusvalduse tasud tõusevad umbes 16 korda, jäävad need ikkagi umbes kolmandiku võrra madalamaks tegelikust turupõhisest tasust. Kuna kasutustasu jääb turupõhisest tasust oluliselt madalamaks, puudub vajadus muude kaitsemehhanismide rakendamiseks. Korralise hindamise tulemusi kavatsetakse rakendada 2024. aastast. Selleks ajaks on MaaRS-i alusel sõlmitud esmasest kasutusvalduse 4880 lepingust vähemalt 2500 lepingut juba lõppenud või turupõhise tasuga pikendatud. Korraline hindamine avaldab mõju maksimaalselt 2738 kasutusvalduse lepingule, mis 2024. aasta alguses veel kehtida võivad. Seejuures avaldub korralise hindamise mõju ka 2024. aastal veel kehtivate lepingute kasutustasudele järk-järgult, sest MaaRS-i § 341 lõike 4 kohaselt kasutusvaldaja lepingu kehtivuse esimesel viiel aastal kasutustasu ei maksa ja seetõttu ei ole 2024. aastal kõikide kasutusvalduse lepingute alusel tasumiskohustus veel alanud. Samuti ei avaldu korralise hindamise mõju kohe nendele lepingutele, mille tasu on määratud vähem kui viis aastat enne korralise hindamise toimumist, kuna MaaRS-i alusel kehtestatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra“ § 22 järgi võib kasutusvalduse tasu suuruse üle vaadata iga viie aasta järel. Seega ei avalda korraline hindamine kohe mõju kõikidele 2024. aastal kehtivatele lepingutele. Lepingute arv, mille tasule korraline hindamine mõju ei avalda, kahaneb igal aastal ja kasutustasu määratakse kõigile kehtivatele kasutusvalduse lepingutele ühetaoliselt alates 2029. aastast. Kuna kehtivate kasutusvalduse lepingute maht igal aastal tähtaja möödumise tõttu kahaneb, on selleks ajaks kehtima jäänud maksimaalselt 667 kasutusvaldust. Joonis 17. Kasutusvalduse lepingute lõppemine 74 Mõju lepingute lõppemist arvestades 3000 304 2500 2508 222 2000 1876 166 1500 1321 74 1000 21 667 893 535 451 500 408 346 326 676 261 30 0 2024. 2025. 2026. 2027. 2028. 2029. 2030. 2031. 2032. 2033. 2034. 2035. 2036. aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal avaldab mõju ei avalda mõju Praktikas võib korraline hindamine mõjutada isegi väiksemat hulka kasutusvalduse lepinguid, kui eeltoodud lepingute lõppemise aja alusel arvestatud statistika näitab. Senise praktika järgi kahaneb kasutusvalduse lepingute maht igal aastal lisaks ligikaudu 50–100 lepingu võrra, millega koormatud maa kasutusvaldajad juba enne lepingu lõppemist riigilt välja ostavad. Eeldusel, et 2024. aastani jätkavad kasutusvaldajad maa väljaostmist samas mahus ja pärast seda võib ostutehingute arv poole võrra väheneda, võib 2024. aasta alguseks alles olla ligikaudu 1598 kehtivat kasutusvalduse lepingut ja enamik esmaseid kasutusvaldusi pikendatud või võõrandatud juba 2028. aastal. Seega mõjutab korraline hindamine kasutusvalduse lepinguid lühikest aega, kuna kehtivate lepingute mahu vähenemisel kahaneb ka uutel alustel kasutustasu maksmine. Eeldatav mõju, arvestades maa väljaostmist 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2020. 2021. 2022. 2023. 2024. 2025. 2026. 2027. 2028. aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal aastal eeldatavalt jääb kehtima 4646 3992 3247 2412 1598 937 367 67 17 eeldatavalt ostetakse välja 100 100 100 100 100 50 50 30 20 leping lõpeb 154 584 645 735 714 611 520 270 30 Kõigi kasutusvalduste aastasu kokku on hetkel 168 942 eurot ja – jättes arvestamata kasutusvalduse lepingute lõppemise ja maa väljaostmise tõttu lepingute arvu vähenemise – nende kasutusvalduste prognoositav aastatasu pärast uute maa maksustamishindade jõustumist on 2 703 072 eurot. Kui arvestada ka lepingute lõppemist, on kasutusvalduste prognoositav aastatasu kokku umbes 880 000 eurot. 75 MaaRS-i alusel sõlmitud esmaste kasutusvalduse lepingute alusel maa kasutajatele ei ole vaja rakendada kasutustasude aastasele kasvule maamaksu aastase kasvuga võrdset piirangut järgmistel põhjustel: 1) esmaste kasutusvalduse lepingute tasu jääb ka pärast korralist hindamist turupõhisest tasust madalamaks; 2) kasutustasu tõusu mõju aitab leevendada pikaajaline väljaostmise võimalus; 3) kasutustasu tõus ei rakendu korraga kõigile kasutusvalduse lepingutele; 4) kasutustasu tõusu mõju on lühiajaline, kuna pärast korralist hindamist väheneb lepingute maht nende lõppemise tõttu oluliselt. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kasutustasud muutuvad, kui muutub maa maksustamishind. Kuna eelnõu kohaselt hakkab maa korraline hindamine toimuma igal neljandal aastal, avaldub mõju harva. Tõenäoliselt muutub maa maksustamishind edaspidi oluliselt vähem kui järgmisel maa korralisel hindamisel. 6.9.2.3. Tehnovõrgu talumistasude mõju põllumajandustootjale Neile põllumajandustootjatele, kes kasutavad tootmiseks enda omandis olevat maad, avaldab positiivset mõju tehnovõrgu või -rajatise talumise eest makstava tasu eeldatav suurenemine uue maa korralise hindamise tulemusel. Talumistasu üldist mõju on analüüsitud seletuskirja punktis 6.8. 6.9.3. Mõju metsaomanikele 6.9.3.1. Mõju metsamaa omaniku maamaksu suurusele Maa korraline hindamine mõjutab otseselt metsamaa eest tasutava maamaksu suurust. Sihtrühm: Erametsaomanikud (umbes 104 00074), välja arvatud need metsaomanikud, kelle omandis olev maa asub kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maal või püsielupaikade sihtkaitsevööndi maal. Sihtrühm on suur. Mõju ulatus on keskmine. Maade hindamise järgset metsamaa maamaksu kasvu piirab maksimaalse määra 2,5%-lt korrigeerimine 0,5%-le ja KOV-ide kaalutud keskmine maatulundusmaa tasakaalumäär 0,2%. Joonis 18. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimise mõju metsamaa maatüki maamaksu suurusele 74 Allikas: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_0.pdf 76 Seletuskirja koostajad analüüsisid, kuidas võib maatulundusmaa ühtne maksimaalne maamaksumäär 0,5% või 1% mõjutada erametsa omaniku jaoks metsa omamise kulu. Selline analüüs on vajalik, et väljapakutav maksimaalne maksumäär oleks põhjendatud. Kasvav mets on omaniku jaoks kulu nii tasutava maamaksu kui ka metsa hooldamise kohustuse tõttu. Lihtsustatult ja üldistatult võib eeldada, et tulu on võimalik saada umbes 80-aastase metsa puidu realiseerimisest. Analüüsis on võetud vaatluse alla lühem, 40-aastane periood, et analüüsida nn praeguse omaniku tasutava maamaksu suurust enne metsa lageraiet 40 aasta pärast. Seejuures ei analüüsitud metsa kasvamise ajal makstava maamaksu ja metsa majandamise kulude ning puidu realiseerimisest tulevikus saadava tulu vahekorda, kuna tulevikus võimalik saadav tulu sõltub väga paljudest maamaksu kontekstist väljuvatest teguritest. Arvutuste tegemisel võeti aluseks 7 ha75 suurune metsamaa maatükk, sest enamasti on eraomanike metsamaa maatükid väiksemad kui 20 ha. Joonis 19. 7 ha metsamaa maatüki maamaksu suuruse suhe metsamajandamise netokuludesse pärast tulumaksu tasumist erinevate maamaksu suuruse stsenaariumite juures76 75 Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala Keskkonnaministeeriumi 2019. aasta andmetel on 6,60 ha. 76 Allikas: Keskkonnaministeeriumi andmed metsamajandamise tulude ja kulude ning Maa-Ameti andmed maa maksustamishinna kohta 77 Analüüsimisel võeti aluseks metsa raieküpseks saamise perioodil metsamajandamise netotulu ja maamaksu kulu erinevate maamaksumäärade juures, et välja selgitada, kas ja kuivõrd maade hindamise mõjutab metsast tulu teenimise võimalust. Näitena on 7 ha metsastatud maatükk, mille tulud ja kulud on arvutatud erinevate metsatüüpide keskmisena ja saadud majandamise netotulu. Sellelt on arvestatud tulumaksu. Analüüsi eesmärk on tuvastada maamaksu ja metsamajandamise netotulu vahekord erinevate maamaksu määrade stsenaariumite korral ning seda võib teha ilma tuleviku tulude ja kulude prognoosita (mille tegemisel pidanuks kasutama 80 asta perioodi kohta samasugust diskontomäära, mis ei oleks näitajate vahekorda muutnud). Korralise hindamise järgselt metsamaa maamaks eeldatavasti väheneb, sest metsamaa saab olema haritava maa ja loodusliku rohumaaga ühtse maksumäära all ja viimaste turuväärtus on metsamaast kiiremini kasvanud. Maksimaalse maksumäära 0,5% juures oleks maamaksu osakaal metsa majandamise netotuludes samasugune praeguse olukorraga. Maksumäära 1% juures suureneks maamaks oluliselt ja vähendaks võimalust metsa majandamisest tulu teenida. Joonis 20. Maa hindamise ja maamaksumäära allapoole korrigeerimisel metsamaa maatüki maamaksu suurus ja maksukoormus arvestades maaomaniku sissetulekut 78 Maamaksukulu mõnikümmend eurot aastas ei ole peamine metsa omamist takistav tegur. Nii maksimaalse määra 0,5% kui ka tasakaalu määra 0,2% juures keskmise sissetulekuga leibkonna maksukoormus tulevikus ei suurene suuremaks 2012. aasta tasemest, kui KOV-id hakkasid rakendama maksimaalse määra lähedasi maksumäärasid. Metsaomamine tähendab hooldustöid, mille kulud võivad olla tuhandete eurode suurused. Metsamajandamise kogukulu ja tulu eraldi ei analüüsitud. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd maamaksu maksimaalset määra on korrigeeritud. 6.9.3.2. Tehnovõrgu talumistasude mõju metsaomanikule Metsaomanikele avaldab arvestatavat positiivset mõju tehnovõrgu või -rajatise talumise eest makstava tasu eeldatav suurenemine uue maa korralise hindamise tulemusel. Talumistasu üldist mõju on analüüsitud seletuskirja punktis 6.8. 6.9.4. Mõju kaevandamisettevõtetele Uus maa korraline hindamine avaldab otsest mõju kaevandamisettevõtete maa maamaksule ja renditasudele. Sihtrühm: mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa (edaspidi –kaevandamisettevõtete maa) omanikud ja kasutajad. Maa maksustamishinna muutus mõjutab eelkõige neid isikuid, kes kasutavad riigi omandis, mitte eraomandis olevat maad. Sihtrühma suurust võib seega pidada keskmiseks. 79 Mõju ulatus on keskmine. Maa korralisel hindamisel muudetakse kaevandamisettevõtete maa senist hindamismetoodikat. Mäetööstusmaal ja turbatööstusmaal on maa alternatiivsed kasutusviisid tihti piiratud. Nende maadega ei tehta turutingimustel tehinguid ja seetõttu muudetakse hindamise metoodikat ja võetakse aluseks madalaim väärtus ehk mäetööstusmaa puhul raielangi ja turbatööstusmaa puhul soo- ja rabamaa maksustamishind. Mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa on ärimaa, tootmismaa ja teiste sihtotstarvetega maadega samas sihtotstarvete grupis, mille maksimaalne määr on eelnõu kohaselt 1,0%. Korralise hindamise järgne kaalutud keskmine n-ö maamaksu tasakaalumäär saab olema 0,49%. Maa rendi määra vähendatakse 5%-lt 3%-le. Eelnõus analüüsitakse maa hindamise metoodika, maksumäärade ning rendimäärade mõju vähenemist eraldi ehitusmaterjali ja turvast kaevandavatele ettevõttetele. Joonis 21. Maa hindamise, maamaksumäärade ja rendimäära allapoole korrigeerimise mõju kaevandamisettevõtete (lubjakivi) maatüki maamaksu ja maa rendi suurusele mäetööstusmaal Joonis 22. Maa hindamise, maamaksumäärade ja rendimäära allapoole korrigeerimise mõju kaevandamisettevõtete (turvas) maatüki maamaksu ja maa rendi suurusele mäetööstusmaal 80 Kaevandamisettevõtete maa puhul on vajalik tuvastada, kuidas maade hindamine mõjutab tasutava maamaksu ja maa rendi suurust. Neid muudatusi tuleb vaadata kombinatsioonis tasutavate kaevandamisõiguse tasude suurusega. Need riigi kehtestatud maksud ja tasud mõjutavad tervikuna kaevandamisettevõtete kulusid. Näiteks maamaksu ja maa rendi olulisel suurendamisel võib tekkida küsimus, kas peaks ettevõtete konkurentsivõime halvenemise ärahoidmiseks vähendama kaevandamisõiguse tasusid. Seetõttu on maade hindamisest tulenevat maamaksu ja maa rendi suurenevaid kulusid võrreldud suhtena ettevõtte tasutud kaevandamisõiguse tasude kogusummaga. Korralisest hindamisest tuleneva maa rendile aastase kasvu piirangut ei rakendata, sest mäe- ja turbatööstusettevõtted on saanud maa korralise hindamise mittetoimumise tõttu ligikaudu 20 aastat tegutseda turutingimustest soodsamas olukorras. Arvutuste tegemisel võeti näidete aluseks peamiselt lubjakivi kaevandava ettevõtte karjääride pindala kokku ca 600 ha ja turvast kaevandatava ettevõtte karjääride pindala 500 ha. Tegemist on keskmise suurusega karjääridega. Tegemist on võimalike näidetega, mitte ettevõte põhiste täppisarvutustega. Joonis 23. Maa hindamise ja rendimäära allapoole korrigeerimise järel maa rendi osakaal kaevandamisõiguse tasudes ühe kaevandamisettevõtte näitel (lubjakivi)77 77 Aluseks on Maa-ameti andmed maatükkide suuruse ja maksustamishindade kohta ning Rahandusministeeriumi andmed kaevandajate esitatud majandusnäitajate kohta. 81 Joonis 24. Maa hindamise ja rendimäära allapoole korrigeerimise järel maa rendi osakaal kaevandamisõiguse tasudes ühe kaevandamisettevõtte näitel (turvas)78 78 Aluseks on Maa-Ameti andmed maatükkide suuruse ja maksustamishindade kohta ning Rahandusministeeriumi andmed kaevandajate esitatud majandusnäitajate kohta. 82 Maa rendi aastane tõus koosmõjus maade hindamise metoodikaga muudatusega mõjutab lubjakivi kaevandajaid vähesel määral ja turba kaevandajate jaoks on mõju pigem soodne, Mõju avaldumise sagedus on keskmine. MaaMS-i § 8 lõike 1 järgi tekib maamaksukohustus sama aasta 1. jaanuaril ning maamaksu tasutakse MaaMS-i § 7 lõike 1 kohaselt kas üks või kaks korda aastas. Riigimaa suhtes sõlmitud rendilepinguid on reeglina võimalik muuta iga 3 aasta tagant. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. 6.9.5. Mõju maareformi käigus riigimaale seatud hoonestusõiguse omanikele Hoonestusõiguse lepingute kohaselt sõltub kasutustasu suurus maa maksustamishinnast. Seega avaldab uus maa korraline hindamine otsest mõju viidatud kasutustasudele. Sihtrühm: isikud, kelle kasuks on seatud maareformi käigus riigimaale hoonestusõigus. Hoonestusõiguse lepinguid on seni sõlmitud umbes 1700. Umbes 85% hoonestusõigustest on seatud elamumaa sihtotstarbega kinnisasjadele. Kõikidest maaomanikest moodustavad need isikud ainult väikese osa. Sihtrühm on seega väike. Mõju ulatus on väike. Hoonestusõiguse tasumäär sõltub maa sihtotstarbest ning on sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruses nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on hetkel ärimaal 5%, tootmismaal ja transpordimaal 4% ning muude sihtotstarvete puhul 2% maa 83 maksustamishinnast. Määruse §-s 11 sätestatud hoonestusõiguse aastatasu määrasid on kavandatud muuta nii, et aastatasu määr ei ületaks 3% maa maksustamishinnast. Suurem osa maareformi käigus seatud hoonestusõigustest on seatud elamumaa sihtotstarbega maale ning nende aastatasu suurus on 2% kehtivast maa maksustamishinnast. Uue maa korralise hindamise tulemusel võivad hoonestusõiguse arvestuslikud tasud tõusta keskmiselt umbes kaheksa korda. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga79 taastatakse isiku, kelle kasuks on maareformi seaduse alusel seatud riigimaale hoonestusõigus, ja tema järelt hoonestusõiguse pärinud isiku õigus taotleda hoonestusõigusega koormatud maa omandamist. Seejuures on reeglina maa müügihinnaks 2001. aasta maa maksustamishind ning müügihinna tasumiseks on võimalik kasutada ka järelmaksu. Järelmaksu suurus ei hakka erinema hoonestusõiguse tasu suurusest. Seega on enamikel hoonestusõiguse omanikel võimalik hoonestusõiguse tasu järsku tõusu vältida, mistõttu saab uue maa korralise mõju neile hoonestajatele pidada väikseks. Ülejäänud elamumaa sihtotstarbega maa hoonestajatele rakendub hoonestusõiguse tasu kasvu piirang, mis samuti välistab tasu järsu kasvu. Keskmine hoonestusõiguse tasu on hetkel umbes 50 eurot, mistõttu tagab 10%-line tõusu piirmäär selle, et mõju on väike. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kasutustasud muutuvad, kui muutub maa maksustamishind. Maa maksustamishind ei pruugi ka iga korralise hindamise tulemusel märkimisväärselt muutuda. Kuna eelnõu kohaselt hakkab maa korraline toimuma igal neljandal aastal, on mõju avaldamise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Teoreetiliselt võib tasude tõus kaasa tuua hoonestajate majandusliku olukorra halvenemise. Kuna nähakse ette maa omandamise võimalus ja kaitsemehhanism, mis negatiivset riski maandavad, on risk väike. 6.9.6. Mõju taristuettevõtetele Sihtrühm: taristuettevõtted, kellele avaldavad mõju alltoodud muudatused. Sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus on keskmine. Avalikes huvides tehnovõrke ja -rajatisi ning avalikult kasutatavat taristut haldavatele ettevõtetele avaldab mõju maa korralise hindamise tulemusel maa maksustamishindade suurenemine (seletuskirja punkt 6.1), lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine (6.3) ja maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4). Mõju ulatust vähendab tehnovõrkude talumistasu määra vähendamine (6.8). Samuti vähendab mõju ulatust riigimaa suhtes sõlmitud kasutuslepingute tasumäärade langetamine, sealhulgas ELTS- is sätestatud hoonestustasu avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise eest ja VeeS-is sätestatud tasu avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata kaldajoont mittemuutva ehitisega koormamise eest. Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Vastavad selgitused on lisatud eraldi punktides 6.1, 6.3, 6.4 ja 6.8. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 79 Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243. 84 7.1. Mõju kohalikele omavalitsustele KOV-idele avaldab mõju nende rolli vähenemine maa korralisel hindamisel (seletuskirja punkt 6.1.2.1), lubatud maksimaalse maamaksumäära vähendamine ja maksumäärade määramine sihtotstarvete gruppide lõikes (6.3), maamaksu tõusu piirmäära kehtestamine (6.4), edaspidi maamaksumäärade muutuste kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta algust (6.5), liitsihtotstarbega maal eluruumides elavate elanike lisa- maamaksuvabastuse kehtestamine (6.6) ning KAHOS-es kavandatud muudatused. Kokkuvõttes väheneb KOV-i koormus ning suurenevad KOV-i tulud. Maamaksu tähtsus tuluallikana on KOV-iti väga erinev. Üldiselt on maamaksu osakaal põhitegevuse tuludes suurem kõrgema ehituskontsentratsiooniga linnades ja valdades, kus on suure pindalaga hajaasustus. Maakonnakeskusteks olevate linnade tulubaasi maade hindamine oluliselt ei mõjuta, aga võib anda lisatulu teenimise võimalusi maavaldadele. Joonis 25. Näited valitud KOV-ide maamaksutulu osakaalust põhitegevuse tuludest (sulgudes maade hindamise järgne uus tasakaalumäär) Maa korraline hindamine ning selle tulemusel maa tegelikule väärtusele vastavate maa maksustamishindade kehtestamine loovad eeldused KOV-ide tulubaasi suurendamiseks. Eelkõige kehtib see just maapiirkondade valdade suhtes (vt MaaMS-i § 5 selgitus). KOV-ide oluliseks tuluallikaks on maamaks ning maamaksu aluseks olevaid maa maksustamishindu võimaldab ajakohastena hoida kavandatud muudatus, mille kohaselt hakkab maa korraline hindamine toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant. See tagab ka tulevikus KOV-ide tulubaasi säilimise. Joonis 26. Maamaksumäärade n-ö tasakaalupunktid maa sihtotstarbe gruppides KOV-ide kaupa pärast maade hindamist kahe stsenaariumi näitel 85 Jooniselt on näha, et enamikes KOV-ides oleksid hindamisjärgsed tasakaalumäärad vahemikus 0,2–0,4% maa maksustamishinnast. KOV-ide praegune kaalutud keskmine maamaksumäär on 2,35%. Maade hindamise järel oleks eeldatav KOV-ide kaalutud keskmine tasakaalumäär 0,3%. Kui võtta lähtekohaks, et maamaksu koormus SKP-s võiks tulevikus suureneda 2000. aasta tasemele ehk 0,39%-le (punased punktid joonisel), suureneks KOV-ide kaalutud keskmine maamaksu määr 0,52%-le ja maamaksu kogulaekumine oleks 100 mln eurot aastas. Seadusega laiendatakse kodualuse maamaksu vabastust selliselt, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 majapidamist ja KOV-ide maamaksutulu väheneb 245 000 eurot, sh Tallinnal 227 000 eurot. 2012. aastal kehtestatud koduomaniku maksuvabastuse kogumõju praeguste määrade juures on Takkinnale 10 mln eurot ja 2012. aastast olnud maamaksumäärade juures 7 mln eurot. Koduomanike maamaksuvabastuse eest anti vastu tulumaksu osa 0,2 protsendipunkti, mille suurus 2020. aasta kontekstis on Tallinnale 8,2 mln eurot. Kuna eelnõus kavandatud muudatused ei ole jõustunud, ei saa hetkel rääkida Tallinna linnale maamaksu laekumise vähenemise eest kompensatsiooni maksmisest. Teema jääb läbirääkimiste objektiks. Esialgsete prognooside järgi on maade hind suurenenud keskmiselt seitse korda, kuid muutused on olnud olenevalt piirkonnast ja maa kasutusotstarbest üsna erinevad. Eriti on hind muutunud aktiivse arendustegevuse piirkondades. Näiteks Tallinna külje all Peetris on väärtus kasvanud 30 korda, seevastu väikelinnas Türil vaid kolm korda. Samuti kõrgema boniteediga põllumaade väärtus on keskmisest tunduvalt kiiremini suurenenud. 86 Joonis 27. Maade koguväärtuse muutumine 2018 vs 2001 (kordades) maakonniti ning Tallinnas Maamaksu võimalik tõus sõltub KOVide kehtestatavatest maksumääradest. Seega joonisel näidatud maade koguväärtuse tõus kombinatsioonis KOVide kehtestatavate maksumääradega ei tähenda kindlasti samas suurusjärgus maksu tõusu vastavas maakonnas. Võib eeldada, et kiirema maade hindade kasvuga maakondades maaomanike maksukoormus oluliselt ei suurene ning sellistes piirkondades ettevõtjate konkurentsivõime ei halvene. Kuna maksukoormus hakkab edaspidi paremini kajastama maa tegelikku väärtust ja madalama väärtusega piirkonnas on maamaks üldiselt seega madalamal tasemel, võib see edaspidi vähesel määral motiveerida isikuid eelistama maa omamist või kasutamist piirkonnas, kus maa väärtus seni on vähem tõusnud. 7.2. Riigi tulud maareformi käigus seatud kasutuslepingutest ja muudest lepingutest Maa korraline hindamine ja sellega seonduv maa maksustamishindade muutumine mõjutab otseselt maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja kasutusvalduse lepinguid ja maavara kaevandamiseks sõlmitud rendilepinguid, kuna nende kasutustasud on seotud kehtiva maa maksustamishinnaga. Kokku on ligikaudu 7160 kehtivat lepingut ja sellele võib maareformi lõpus lisanduda veel ligikaudu 2100 hoonestusõiguse lepingut. Senise praktika alusel võib pidada tõenäoliseks, et suures osas veel lõpetamata hoonestusõiguse seadmise menetlustes soovib õigustatud isik hoopis maa erastada, mistõttu lisanduvate hoonestusõiguste arv on tegelikkuses väiksem. Maksimaalselt mõjutab uus maa korraline hindamine umbes 9200 kasutuslepingu või hoonestusõiguse lepingu tasusid. Riigivara kasutuslepingutest, mille tasu on arvestatud maa maksustamishinna alusel, laekub riigile kasutustasuna igal aastal 726 870 eurot. 14.09.2020 seisuga maa väärtuse ja eelnõukohase seadusega kavandatud tasumäärade alusel arvutatud riigimaa kasutustasud oleksid 4 499 238 eurot. Seega võib ajakohaste väärtustega arvestamine teoreetiliselt tähendada 87 riigi tulu suurenemist ligikaudu 3,7 miljoni euro võrra. Sellele lisanduvad veel nende lepingute kasutustasud, mis sõlmitakse maareformi lõpuks. Tabel 7. Olulisemate kasutuslepingute tasude võrdlus 2001. aasta maksustamishindade ja uue korralise hindamisel alusel, arvestades kavandatud muudatusi Kasutus- Kasutus- lepingute tulu lepingutest Maksustamis Katastri- Pindala 2001 prognoositav -hinna Tasu tõus üksuste (ha) maksustamis- tulu (2018 muutus kordades arv hindade alusel andmete kordades (€) alusel; €) Eesti kokku 7162 87 989 726 870 4 499 238 10 6,2 - sh hoonestusõigus kokku 1794 563 81 632 653 056 8 8 - sh kasutusvaldus kokku 4880 54 834 168 942 2 703 072 16 16 - sh rent maavara kaevandamiseks 488 32 592 476 296 1 143 110 8 2,4 Tabelis esitatud prognoositava tulu puhul tuleb arvestada, et seda mõjutab kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormatud riigimaa väljaostmine kasutusvaldaja või hoonestaja poolt. Seadusest ja lepingutest tulenevalt on kasutusvaldajatel õigus kasutusvaldusega koormatud maa välja osta. Kui arvestada ka lepingute lõppemist, on kasutusvalduste prognoositav aastatasu kokku umbes 880 000 eurot. Samuti taastatakse maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohase seadusega hoonestusõiguse omaniku õigus taotleda maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud riigi omandis oleva kinnisasja hoonestajale võõrandamist. Mõlemal juhul jääb riigil edaspidi saamata tulu kasutuslepingust, kuid riik saab selle asemel tulu maa võõrandamisest ning hoiab kokku kulusid lepingute pikaajaliselt haldamiselt. Eelnõukohane seadus ja maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei vähenda maareformi käigus maa erastamisega seotud riigi tulusid, kuna eelnõu kohaselt kasutatakse vastavates menetlustes edasi senist maksustamishinda. Samas välistab maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu maa maksustamishinna muutumisest tingitud riigi tulude suurenemise erastamisel. 2019. aastal sõlmis Maa-amet maareformi menetlustes kinnisasja erastamiseks 912 lepingut, nendest 204 maa ostueesõigusega erastamise lepingut, 405 kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise lepingut ja 268 hoonestusõiguse seadmise menetluses maa erastamise lepingut. Riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks sõlmiti 72 lepingut. Maa erastamisel kasutatakse maa müügihinna arvutamisel üldjuhul erastamise avalduse esitamise ajal kehtinud maa maksustamishinda, maa ostueesõigusega erastamisel rakendatakse erinevaid soodustusi (elamu, aiamaja ja suvila juurde erastamisel sooduskoefitsienti 0,5 ja müügihinna vähendamist seoses lapse sünniga), kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel on maa müügihinna määramise aluseks seni määratud maksustamishindadest soodsaim. 88 2001. aasta maksustamishinda kasutatakse hoonestusõiguse seadmise menetluses maa erastamise korral. 2019. aastal oli hoonestusõiguse menetluses maa erastamise tehingute koguväärtus 404 000 eurot. Kui eeldada, et 2024. aastaks on hoonestusõiguse seadmise menetlustes erastamismenetlusi lõpetamata veel umbes sama arvu kinnisasja suhtes ning et 2022. aasta maa korralise hindamise tulemused on keskmiselt kaheksa korda kõrgemad 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustest, jäävad muudatuste jõustumisel riigi tulud teoreetiliselt suurenemata umbes 2,8 miljoni euro ulatuses. Selline saamata jäänud tulu arvutus on siiski puhtteoreetiline. Maareformi lõppfaasis on pooleli menetlused eelkõige selliste maaüksustega, mille väärtus on väiksem, hoolduskulud suuremad, mis asuvad madalama hinnatasemega piirkondades ning millega on muid probleeme. Seega põhjustaks maksustamishinna järsk tõus maareformi käigus suuri probleeme (ja sellega seonduvaid kulusid) nende maaüksuste korral ning tooks kaasa ka selle, et riik peaks hakkama haldama ja hooldama suurt hulka riigile tarbetuid ehitisi ja kinnisasju. Kui kasvõi ainult pooled ehitistega kinnisasjad jääksid hinnatõusu tõttu erastamata, jääks riigi haldamisele ligikaudu 1000 kinnisasja, millel paiknevad hooned võivad vajada kohest korrastamist või lammutamist. Eeldatavalt jääks sellisel juhul riigi hallata eelkõige lagunevad ehitised. Arvestades, et ühe ehitise lammutamise kulu on keskmiselt 2000–4000 eurot, võiks riigile selliste ehitiste haldamisega seoses tekkida lisakulu 2–4 miljonit eurot. 7.3. Riigi kulud Selleks, et hindamine teha 2022. aastal, vajas Maa-amet juba 2020. aasta alguses lisaraha. Hindamise maksumusest suure osa moodustab IT-süsteemi loomine, vaja on Maa-ameti juurde luua ka lisatöökohad ja kaasata erasektor, sealhulgas eksperdid. Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ otsustati eraldada omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks 2020. ja 2021. aastal80. Maa korralist hindamist rahastatakse riigieelarvest, mistõttu tähendab hindamiste perioodiline toimumine lisakulu riigieelarvele. Kui korraline hindamine teha iga nelja aasta tagant, on igal vastaval aastal kulu (palgakulu ning IT-lahendus ja väline konsultatsioon) kokku 0,3 miljonit eurot. Vaheaastatel on süsteemi käimas hoidmise kulu 0,2 miljonit eurot. Järgmise hindamise aastal lisandub MTA maamaksu infosüsteemi arendamise kulu ligikaudu miljon eurot. Maamaksu tõusu piirmäära rakendamiseks vajaliku IT-arenduse teostusaeg on 27 kuud, mis peaks algama 2021. aasta augustis ning lõppema 2023. aasta juunis. Kuna MTA eelarves puuduvad vahendid selliste arenduste teostamiseks, eeldab muudatuste rakendamine IT investeeringuid lähtuvalt kehtivatest tingimustest kuni miljon eurot. Vajalikud eelarvelised vahendid tuleks eraldada Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, kui MTA-le IKT- teenuse pakkuja, eelarvesse. Eelanalüüsi maksumus on 150 000 eurot, tehnoloogilise arenduse maksumus on 700 000 eurot ning turvatestimise, tootestamise ja lansseerimisjärgse toe maksumus on 150 000 eurot. IT-lahenduse iga-aastased halduskulud on 50 000 eurot aastas. Seoses maamaksu maksjate arvu kasvuga suureneb MTA poolt saadetavate paberteavituste hulk, mida saadetakse üle 75-aastastele klientidele. Hetkel kehtiva hinnakirja põhjal tekivad seetõttu täiendavad kulud ligikaudu 20 000 eurot aastas, alates 2024. aastast. 80 Kättesaadav veebist: https://www.riigiteataja.ee/akt/302062020005. 89 8. Rakendusaktid Eelnõu §-s 1 sätestatud muudatustest tulenevalt on kavandatud välja töötada uus korralise hindamise metoodika, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama paragrahvi punktiga 4 kavandatakse muuta keskkonnaministri 02.05.2016 määrust nr 7 „Maa- ameti põhimäärus“, jättes sellest välja põhiülesandena maa hindaja litsentsi väljaandmise ülesande. Samast muudatustest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määrus nr 16 „Maa hindamise tegevuslitsentside väljaandmise kord“ ning muudetakse Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määrust nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“. Eelnõu §-s 2 sätestatud muudatustest tulenevalt kavandatakse muuta keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“, kus esitatakse edaspidi maa väärtuse kaardi andmekoosseis. 9. Seaduse jõustumine MHS-i, MaaKatsS-i ja RLS-i muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril. Viidatud muudatuste alusel teeb Maa-amet 2022. aastal maa korralise hindamise. Selleks, et KOV-idel oleks võimalik ka 2024. aasta maksumäärad kehtestada hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juuliks, jõustuvad käesoleva eelnõu § 3 punktid 7-9 ja 15 2023. aasta 1. juunil. Teiste seaduste muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril, et anda mõjutatud isikutele piisavalt aega muudatustega arvestamiseks ning oma tegevuse planeerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, MTÜ-le Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Omanike Keskliidule, MTÜ-le Talumiskohustustega Omanike Liit, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turbaliidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule ning Andmekaitse Inspektsioonile. Mitme huvirühmaga on arutelusid peetud juba eelnõu ettevalmistamise käigus. Ministeeriumitest kooskõlastasid eelnõu märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõule esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Omanike Keskliit, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Turbaliit, Eesti Erametsaliit, Eesti Energia AS, Elering AS, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Eesti Pangaliit jt isikud. Esitatud märkuste arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisana. See osa märkustest, mis puudutab kõnesolevast eelnõust MaaRS eelnõusse viidud kavandatavaid sätteid, on lisatud MaaRS eelnõu seletuskirjale. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a. 90 91 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri Lisa 4 Rakendusaktide kavandid 08.04.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Maa korralise hindamise metoodika Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 43 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse tehingute arvestamist välistavad tingimused, tehinguandmete kohandamise alused, andmed, mida võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil, väärtust mõjutavate tegurite arvestamise erisused, piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele, sarnaste tunnustega maade rühmade kirjeldused ja andmete analüüsi metoodika, maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed ning maa maksustamishinna esitamise täpsus. 2. peatükk TEHINGUTE JA KINNISVARATURU ANALÜÜS § 2. Tehingute arvestamist välistavad tingimused (1) Tehingute analüüsil jäetakse tehing hindamisest välja, kui: 1) tehingu liik ei ole müük; 2) tehingu üks pool on riik või kohalik omavalitsus, välja arvatud kui tehing on tehtud riigi ja omavalitsuse enampakkumiste tulemusel; 3) tehing on tehtud sundolukorras, sealhulgas pankroti- ja täitemenetluse ning kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks; 4) tehingupooled on omavahel seotud sugulus-, äri- või muude taoliste sidemete kaudu; 5) tehingu üheks pooleks on erihuvidega isik; 6) sama objektiga on analüüsitaval perioodil tehtud hilisem müügitehing. Kui sama objekti on samal kuupäeval müüdud mitu korda, jäetakse välja madalama hinnaga tehtud tehing. 7) esineb muu asjaolu, mis viitab sellele, et tehing ei ole toimunud vaba turu tingimustes. (2) Hoonestamata maa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõikes 1 märgitud tingimustele tehing hindamisest välja, kui: 1) tehinguobjekti liik ei ole kinnisasi; 2) tehinguga on müüdud mõtteline osa kinnisasjast; 3) tehing on tehtud muul kasutuseesmärgil kui katastri järgne sihtotstarbeline või kõlvikuline kasutus; 4) sama lepinguga võõrandati hoonestatud kinnisasi või analüüsitava turusegmendiga võrreldes erinev kinnisasi; 5) võõrandatud kinnisasi on koormatud hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva kitsendusega, mis eelduslikult mõjutab oluliselt kinnisasja kasutust ja seeläbi võib olla mõjutanud ka hinda. (3) Hoonestamata elamumaa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 märgitud tingimustele tehing hindamisest välja, kui: 1) kinnisasi ei ole 100% elamumaa; 2) pärast tehingu toimumist on kahe aasta jooksul tehinguga seotud katastriüksus katastri andmetel suletud ja liidetud naabermaatükiga; 3) sama tehinguga on müüdud üle kahe katastriüksuse; 4) müüdud kinnisasja pindala on väiksem kui 500 m2 või suurem kui 20 000 m2. (4) Hoonestamata maatulundusmaa tehingute analüüsil jäetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 märgitud tingimustele tehing hindamisest välja, kui: 1) kinnisasi ei ole 100% maatulundusmaa; 2) haritava maa ja metsamaa analüüsides kõlviku osakaal on väiksem kui 80%; 3) müüdud kinnisasja pindala on väiksem kui 2 ha. § 3. Tehinguandmete ajalise mõju kohandamise alused (1) Tehingu ajalise mõju kohandamiseks analüüsitakse maakatastri tehingute andmebaasi andmete alusel hindade muutust ajas. § 4. Kinnisvaraturu analüüsil kasutatavad täiendavad andmed (1) Kinnisvaraturu analüüsil võib lisaks tehingute analüüsile kasutada: 1) riikliku statistika andmeid; 2) unikaalaadressi nõudega alade piiride andmeid ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 tähenduses; 3) avaliku sektori tellitud uuringuid toimepiirkondade ja teenuste kättesaadavuse kohta; 4) erialaspetsialistide eksperdiarvamusi; 5) avalikes allikates kättesaadavaid, kutselistele hindajatele ja teistele ekspertidele teadaolevaid kinnisvara pakkumishindade andmeid; 6) maa renditehingute, seal hulgas Maa-ameti avalike enampakkumiste rendihindu; 7) muid andmeid. 3. peatükk VÄÄRTUST MÕJUTAVATE TEGURITE ARVESTAMISE ERISUSED § 5. Asukoha mõju (1) Asukoha mõju arvestamiseks moodustatakse kinnisvaraturu analüüsil turupiirkonnad ning iga maa väärtuse hindamiseks kasutatakse üksnes sama turupiirkonna lähimaid võrdlustehinguid. (2) Asukoha mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa rühmast järgmisi asukoha tegureid: 1) lähimate tehingute tegur – lähima vähemalt 10 sarnase hoonestamata maa tehingu kaalutud keskmine hind; 2) tõmbekeskuste tegur – kaugus lähimate teenuskeskusteni; 3) südalinna kauguse tegur – kaugus linna keskusesse; 4) kauguse tegur – kaugus lähima asutusüksuseni; 5) veekogu läheduse tegur – kaugus lähima veekoguni. § 6. Kasutuse mõju (1) Kasutuse mõju arvestamiseks jagatakse maad sarnase kasutuse järgi rühmadesse ja rakendatakse sarnase kasutusega maadele sarnast hindamismetoodikat. (2) Maa sihtotstarbelist kasutamist välistavate piirangute puhul jäetakse mittekasutatav osa pindalast väärtuse arvestusest välja. (3) Kasutuse mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa rühmast järgmisi tegureid: 1) toetuskõlbulikkuse tegur; 2) maakasutuspiirangute tegur. § 7. Taristu mõju (1) Taristu mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa rühmast järgmisi tegureid: 1) teega piirnevuse tegur; 2) põllumajandusvaldkonna hoonestuse tegur; 3) avaliku tee juurdepääsu tegur; 4) elektriliitumise tegur. § 8. Pindala mõju (1) Pindala mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse pindala tegurit. (2) Pindala mõju hindamiseks muude andmeanalüüsi meetodite kasutamisel rakendatakse pindala kohanduse tegureid. § 9. Maa kvaliteedi mõju (1) Maa kvaliteedi mõju hindamiseks regressioonianalüüsi kasutamisel rakendatakse sõltuvalt maa rühmast järgmisi tegureid: 1) reaalboniteet; 2) liigniiskuse tegur; 3) kasvukohatüübi tegur; 4) maaparandussüsteemide tegur. § 10. Ehitusõiguse mõju (1) Ehitusõiguse mõju arvestatakse lisaks paragrahvides 5-9 nimetatud mõjudele järgmistes asukohtades: 1) Tallinnas: /Loetelu linnaosade ja asumite kaupa/ 2) Tartus: /Loetelu linnaosade ja asumite kaupa/ (2) Ehitusõiguse mõju mõõdetakse realiseeritud ehitusõiguse mahuga ehitisregistri andmetel ja lubatud ehitusõiguse mahuna detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmetel. 4. peatükk RÜHMAD JA ANDMEANALÜÜSI METOODIKA § 11. Maatulundusmaa (1) Rühma kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Rühma analüüsitakse kõlvikute kaupa. (2) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste haritava maa kõlvikute andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse regressioonanalüüsi, mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) lähimate tehingute tegur; 2) kauguse tegur; 3) reaalboniteet; 4) liigniiskuse tegur; 5) toetuskõlbulikkuse tegur; 6) pindala tegur; 7) teega piirnevuse tegur; 8) maakasutuspiirangute tegur; 8) põllumajandusvaldkonna hoonestuse tegur. 9)… (3) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste loodusliku rohumaa kõlvikute andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse haritava maa andmeanalüüsi metoodikat, millega leitud tulemust kohandatakse koefitsiendiga 0,5. (4) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste metsamaa kõlvikute andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse …., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) … (5) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste õuemaa kõlvikutele rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 12 sätestatud metoodikat. (6) Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste muu maa kõlvikutele rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 15 sätestatud metoodikat. § 12. Elamumaa (1) Rühma kuuluvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. (2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse regressioonanalüüsi, mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1) lähimate tehingute tegur; 2) tõmbekeskuste tegur; 3) südalinna kauguse tegur; 4) veekogu läheduse tegur; 5) maakasutuspiirangute tegur; 6) avaliku tee juurdepääsu tegur; 7) elektriliitumise tegur; 8) pindala tegur. 9) … § 13. Ärimaa (1) Rühma kuuluvad ärimaa sihtotstarbega katastriüksused. (2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse … § 14. Tootmismaa (1) Rühma kuuluvad tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused. (2) Andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse… § 15. Eriotstarbelised maad (1) Rühma kuuluvad kõik §-des 11-14 nimetamata sihtotstarbega katastriüksused. (2) Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse…., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1)…; (3) Turbatööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse…., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1)…; (4) Mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksuste andmeanalüüsi metoodikana kasutatakse …., mis analüüsib järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju: 1)…; 5. peatükk MAA MAKSUSTAMISHINNA ESITAMINE § 16. Maa maksustamishinna esitamise täpsus Maa maksustamishind esitatakse 10 euro täpsusega, kusjuures summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümneni. § 17. Maa maksustamishinna arvutuskäigu esitamine Maa maksustamishinna arvutuskäigus esitatakse väärtust mõjutavad tegurid ja nende mõju suurus. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri Lisa 4 Rakendusaktide kavandid 08.04.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 132 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel.“; 2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „objektide“ lauseosaga „, maa väärtuse“; 3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Maa väärtuse andmebaas sisaldab: 1) katastriüksuse ja selle kasutuse kohta järgmisi andmeid: – maa maksustamishind; – katastritunnus; – koha-aadress; – sihtotstarve; – andmed hoonestatuse kohta, sh olemasoleva, ehitatava või kavandatava ehitise pindala; – maa kavandatav sihtotstarve; – sihtotstarbe protsent; – pindala; – kõlvikute pindalad; 2) müügitehingute kohta järgmisi andmeid: – tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); – tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus); – tehinguobjekti katastritunnus(-ed); – tehinguobjekti omandiosa suurus; – tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; – tehinguobjekti sihtotstarve; – andmed hoonestatuse kohta; – andmed koormatiste olemasolu kohta; – tehingu sooritamise kuupäev; – tehinguhind; – andmed tehinguosaliste kohta (isiku liik, tehinguosaliste arv); 3) järgmiste objektide asukoha andmeid: – elektriliin; – alajaam; – ehituskeeluvöönd; – veetrass; – asfalttee; – meri; – avalik tee; – jõgi; – järv; – põllumassiiv; – südalinn. 4) järgmisi statistilisi andmeid: – palgatase; – rahvastiku tihedus; – sisemajanduse koguprodukt; – kõrgharidusega inimeste osakaal; – töötuse määr; 5) muid andmeid, sh järgmisi andmeid: – mulla liik; – metsa kasvukoha tüüp.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri Lisa 4 Rakendusaktide kavandid 08.04.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 351 lõike 11 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 määruses nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „erastamise otsustamise ajal kehtiv“ sõnadega „2001. aasta“; 2) paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 asendatakse number „5“ numbriga „3“; 3) paragrahvi 11 lõike 3 punktides 2 ja 3 asendatakse number „4“ numbriga „3“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri Lisa 3 08.04.2021 Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise esitaja arvestamise põhjus Maaeluminist Paragrahvi 42 lõike 1 punkti 2 kohaselt võetakse korralisel Antud selgitus. Maa korralise hindamise käigus paikvaatlusi ei eerium maa hindamisel aluseks maa omadusi kirjeldavad andmed. tehta ja hindamine toimub maakatastris ning teistes riigi Paragrahvi 43 lõike 2 kohaselt on maa väärtust mõjutavad registrites olevate andmete alusel. Hindamistulemuse õigsus tegurid selle asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, sõltub sellest, kas andmed registrites on õiged. Kui andmetes ehitusõigus ja muud tegurid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt selguvad vead, siis tuleb need ära parandada andmete algallikas. ei tehta korralisel hindamisel paikvaatlusi. Paragrahvi 44 lõike Kui andmete korrastamiseks on vaja teha paikvaatlusi, siis neid 2 kohaselt on maa maksustamishinna arvutuskäiguga tehakse. Maa korralise hindamise tulemusena paraneb võimalik tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada kõigil eelduslikult ka riigi registrite andmete kvaliteet muutes andmed isikutel. Vaadeldes nimetatud sätteid kogumis, siis eelnõust ja tegelikkusele vastavaks. Maa korraline hindamine on seletuskirjas toodud selgitustest ei selgu, millised tegevused masshindamine, mille käigus hinnatakse ära ca 750000 järgnevad, kui esitatud arvamuse tõttu on vajalik läbi viia katastriüksust. Masshindamisel rakendatakse ühtset metoodikat, ulatuslikumad toimingud, sealhulgas ka võimalik paikvaatlus. erisuste tegemine ei ole võimalik. Oleme arvamusel, et maa kvaliteeti ja muid mõjutavaid tegureid ei ole olemasolevate andmekogude põhjal alati võimalik üheselt hinnata ning seetõttu võib siiski osutuda vajalikuks ka paikvaatlus. Maaeluminist Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse maa hindamise seadust §- Antud selgitus. Taristul ongi lai tähendus ja seaduse tasemel on eerium dega 41–44. Teeme ettepaneku maa hindamise seaduse § 43 selline üldistusaste kohane. Kuna taristu olemasolu või lõike 2 kohta eelnõu seletuskirjas täpsustada, millist taristut puudumine on kinnisvaraturul oluline väärtust mõjutav tegur, täpsemalt eelnõuga silmas peetakse, kuna nimetatud terminil tuleb sellega hindamisel arvestada. Seaduse tasemel on väärtust on väga lai tähendus. mõjutavad tegurid esitatud suure üldistasemega, need täpsustatakse määrusega kinnitatavas metoodikas ja turusegmendi kohta. Erinevatel vara liikidel on erinevad väärtust mõjutavad tegurid, samuti on erinevate tegurite mõju väärtusele erinev. Näiteks on oluliseks taristu teguriks tehnovõrkudega liitumisvõimalus, mis on oluline elamumaal, äri- ja tootmismaal, kuid mitte haritaval maal. Teine oluline taristu tegur on juurdepääsutee olemasolu, mis peaks olema oluline kõikidel vara liikidel, kuid näiteks metsamaa puhul ei näita analüüsid selle olulist mõju tehinguhindadele. Maaeluminist Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse maakatastriseadust §-ga Arvestatud. Eelnõud täpsustatud. eerium 132, mille lõike 2 kohaselt esitatakse maa väärtuse kaardil ka maa maksustamishinna kujunemine. Maaeluministeeriumile jäi selgusetuks, kuidas saab kaardil hinna kujunemist kajastada, mistõttu teeme ettepaneku kaaluda sõnastada säte järgmiselt: „(2) Maa väärtuse kaardil esitatakse maa maksustamishind ning andmed selle kujunemise kohta.“. Maaeluminist Peame 1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud maamaksuseaduses Mittearvestatud. Maksusoodustust oleks teoreetiliselt võimalik eerium tehtud muudatust veekaitsevööndile kehtestatud kehtestada lähtuvalt maaparandussüsteemide ruumiandmetest, maamaksusoodustuse kohta igati asjakohaseks. Samas teeme kuid maamaksusoodustuse kasutamise võimalust ei ole ettepaneku rakendada sama suurt soodustust ka praktiliselt võimalik panna sõltuma sellest, kas kulutusi tegeliku vooluveekogude, mille kohta on kehtestatud veekaitsevöönd, kantakse. Seetõttu tundub ebatõenäoline, et maksusoodustus alusele maa-alale. Arvestada tuleb, et lisaks veekaitsevööndis oleks kõige efektiivsem viis motiveerida maaomanikke majandustegevuse piirangutele tuleb omanikel nii vee- kui maaparandussüsteemiga seotud kulutusi tegema. Tõenäoliselt maaparandusseaduse alusel tagada vooluveekogude oleks tulemuslikum suunata samaväärne ressurss pigem nõuetekohane toimimine (maandada üleujutuste riski, vältida toetustesse või muudesse sihitud meetmetesse. Soodustuse maa soostumist, tagada eesvoolude vastavus nõuetele). andmise vajadus on seetõttu piisavalt põhjendamata. Üksnes see, et maaomanikul on kohustus tagada veekogu nõuetekohane toimimine, ei saa olla maksusoodustuse saamise aluseks. Iga kohustuse eest, mida peab maksumaksja täitma, ei ole võimalik anda maksusoodustust. Vastasel juhul kaotaksid kehtestatud maksud oma mõtte. Tavaliselt saab maaparandussüsteemist kasu ka maaomanik, kelle maal maaparandussüsteem asub. Kui turuanalüüsi käigus selgub, et maakasutuspiirang mõjutab ka maa väärtust, kajastub see maa maksustamishinnas. St kui maa väärtus on piirangu tõttu madalam, kajastub see ka madalamas maamaksus. Maaeluminist Palume parema arusaadavuse ja ülevaatlikkuse huvides Arvestatud. Antud selgitus. Hoonestusõiguste ja eerium täiendada eelnõu seletuskirja leheküljel 8 esitatud tabelis 2 kasutusvaldustega koormatud kinnisasjade ja maavara toodud õigusaktides sätestatud maa maksustamishinnaga kaevandamiseks rendile antud kinnisasjade kasutustasud on seotud toodud seletuskirja punkti 7.2 tabelis. Seda on täiendatud ka kasutustasu näitajaid pindalaliste väärtustega ja tuua välja pindalaliste väärtustega. Need annavad lepingute mahtudest selle osakaalud era- ja riigiomandi ning kogu Eesti maafondi adekvaatse ülevaate. Era- ja riigiomandi osakaale ei ole tabelis kohta. Eelkõige lepingute arvule tuginemine võib anda välja toodud, sest kõik tabelis olevad maad on riigi omandis. olukorrast liialt ühekülgse pildi. Kuna eelnõu puudutab kõiki Ainsaks erandiks on tabelirida "Tasu tehnovõrgu ja -rajatise maaomanikke, siis peaks eelnõu seletuskirjas olema ülevaatlik talumise eest". Seaduse kohaselt ei ole riigil kinnisasja tabel kogu Eesti maafondi kohta. Palume eelnõu seletuskirja omanikuna õigust talumistasu nõuda, mistõttu riigi omandis vastavate andmetega täiendada. olevaid kinnisasju seal hõlmatud ei ole. Kokku on Eestis registreeritud umbes 750 000 katastriüksust. Maa jagunemist sihtotstarvete kaupa ja eraomandi osakaalu käsitlev tabel lisatud seletuskirja punkti 6.9.1. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 9 on toodud, et turul tegutsevad Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Eelnõu seletuskirjas on eerium eksperdid ei ole täheldanud, et tasumäärad erineksid märgitud, et turul tegutsevad eksperdid ei ole täheldanud, et kasutusotstarvete kaupa, selline tasude diferentseerimine ei tasumäärad erineksid kasutusotstarvete kaupa ja senine tasude ole õiglane kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maa diferentseerimine ei ole õiglane kõrgema väärtusega kasutajate suhtes. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, sihtotstarvetega maa kasutajate suhtes. Kõrgema väärtusega mida on mõeldud kõrgema väärtusega sihtotstarvetega maade sihtotstarbed antud juhul on ärimaa ja tootmismaa (maareformiga puhul. seotud õiguslikus regulatsioonis on neil tasu hetkel vastavalt 5% ja 4% maksustamishinnast). Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 16 on selgitatud, et haritaval Antud selgitus. Hoonestamata maaturu kontekstis aktiivsemad eerium maal tehakse aastas 2800 tehingut ja neist umbes pooled on turusegmendid on elamumaa ja haritav maa. Hindamisel ei sellised, mis sobivad võrdlustehinguna arvestamiseks. tugineta vaid ühe aasta tehingutele ja analüüsitavaks perioodiks Arvestades maatulundusmaa suurt pindala, kahtleme, kas see valitakse ajavahemik, mille andmestik on piisav ja usaldusväärne on statistiliselt usaldusväärne ja piisav kogum andmaks (haritava maa puhul eeldatavalt 5 aastat). Perioodi pikkus sõltub hinnangu maatulundusmaa väärtuse kohta. turu aktiivsusest: mida aktiivsem turg, seda lühem periood ja vastupidi. Haritava maa tehingute hinnatase on siiski suhteliselt ühtlane võrreldes teiste turusegmentidega, näiteks elamumaaga, mille osas asukohast jm teguritest tulenevalt võivad väärtused erineda mitmetes kordades. Metoodika väljatöötamisse on kaasatud statistika valdkonna eksperdid, kes aitavad jõuda statistiliselt usaldusväärse metoodikani. Esialgsed analüüsid näitavad, et haritava maa turg on piisavalt aktiivne, et välja töötada eraldi haritava maa hindamise mudel. Maaeluminist Seletuskirja leheküljel 17 on toodud, et tehingut ei kasutata Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Eelnõule lisatud maa eerium võrdlustehinguna näiteks juhul, kui tehingupooled on korralise hindamise metoodika rakendusakti § 2 annab esialgse omavahel seotud sugulus-, äri jms sidemete kaudu. Palume ülevaate, millised tehingud analüüsidest välistatakse. Ülevaade seletuskirjas selgitada, kui palju selliseid tehinguid on ning tugineb suuremas osas rahvusvahelisele praktikale ja Eesti vara missuguse metoodika ja info alusel otsustatakse, et tegemist hindamise standardis EVS 875-11:2020 esitatud käsitlusele, on turupõhist hinda moonutavate tehingutega. milliseid tehinguid tavaliselt võrdlustehingutena hindamisel ei kasutata. Muuhulgas ei kasutata võrdlustehingutena tehinguid, mille puhul tehingu osapooled on omavahel seotud sugulus-, äri jms sidemete kaudu. Selliste tehingute eristamiseks saame infot notaritelt, samuti kinnistusregistrist. Ärilist seotust on teatud ulatuses võimalik tuvastada äriregistrist, kui osapooltel on sama juhatus, osanikud või paiknevad osapooled äriregistri järgi samal aadressil. Seotud osapoolte tehingud paistavad tihtipeale välja ka statistilises analüüsis, kuna enamasti on sellistel tehingutel eristuv hind. Selleks, et saada usaldusväärne hindamistulemus on andmete puhastamisel väga oluline roll, esialgsete analüüside põhjal läheb puhastamise käigus välja ca 40-50% tehingutest. See on ka üks põhjus, miks masshindamisel kasutatakse pikemat valimi analüüsiperioodi. Kriteeriumid tehingute välistamiseks täpsustuvad metoodika väljatöötamise käigus. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 26 on toodud, et maa kvaliteedi Antud selgitus. Maa korralise hindamise metoodika eerium kaardile kantakse maismaa mulla viljakust kajastavad väljatöötamise käigus on Maa-amet haritava maa tehingute andmed. Seletuskirjas on selgitatud, et hindamise juures analüüsides kasutanud Põllumajandusuuringute Keskuse kasutatakse mullastiku andmestikku. Palume maa kvaliteedi põllumassiivide reaalboniteetide kihti. Eesti digitaliseeritud hindamise jaoks kindlasti kaasata Põllumajandusuuringute mullastiku kaardil on hetkel kajastatud vaid perspektiivboniteet, Keskuse (edaspidi PMK) mullaeksperte ja lisaks ajakohastada tulevikus oleks mõistlik reaalboniteedi andmestik kanda mullastiku kaardistiku andmed regulaarselt, töötades välja mullastiku kaardile. Põllumajandusuuringute Keskusel, kes teeb selleks vastav metoodika ja andmevahetus pädevate tihedat koostööd ka Eesti Maaülikooliga, on parim pädevus Eestis asutustega (Keskkonnaagentuur, PMK). mulla ja viljakuse andmestiku osas ja Maa-amet on kaasanud nad põllumajandusmaade hindamise metoodika väljatöötamise protsessi. Keskkonnaagentuuriga on Maa-amet koostööd teinud väärtuselt sarnaste metsa kasvukohatüüpide eristamisel, plaanis on koostööd jätkata. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 29 on viidatud OECD raportile, Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. eerium mille kohaselt Eestile soovitatakse varamaksu osakaalu suurendamist. Palume see väide üle kontrollida ja vajadusel parandada, sest leiame, et OECD soovitus oli seotud eelkõige elamukinnisvara varamaksu suurendamisega: „Introduce a recurrent tax on the ownership of residential real estate. Reduce labour and consumption taxes. Extending the real estate tax base to residential real estate and higher environmental taxes and fees could partly finance long-term spending needs on infrastructure, health and social security and would provide room for cuts in labour and consumption taxes.“. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 30 toodud joonisel 2 peaks meie Arvestatud. Seletuskirja joonist on täiendatud üldise eerium arvates varamaksu osakaalude kõrval olema toodud ka tegelik maksukoormuse andmetega. üldine maksukoormus, et andmeid oleks võimalik omavahel võrrelda ja et oleks arusaadav, kuhu Eesti varamaksude seisukohast sellises riikide võrdluses asetub. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja leheküljel 31 toodud joonisest 3 jääb meile Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Varamaksude osakaal eerium arusaamatuks, kas tasakaalu määra leidmisel on arvestatud ka kõigist maksudest ja (maa)maksu osakaal SKP-st on erinevad maa sihtotstarbe jaotust kohalikus omavalitsuses, näiteks statistilised näitajad. maatulundusmaa osatähtsust. Enamat selgitust vajab seletuskirja leheküljel 31 toodud lõik „Kui võtta lähtekohaks, et maamaksu koormus SKP-s võiks suureneda 2000. aasta tasemele ehk 0,39%-le (punased punktid joonisel), suureneks KOV-ide kaalutud keskmine tasakaalumäär 0,52%-le ja maamaksu kogulaekumine oleks 100 mln aastas.“, kui Eestis on 2000. aastal varamaksu koormus olnud 1,25% ja 2018. aastaks langenud 0,68%-le. Maaeluminist Mõistame, et eesmärgiks ei ole põllumajandust Arvestatud osaliselt. Eelnõus on võetud eesmärk, et eerium metsamajandusele eelistada (eelnõu seletuskirja lk 33), kuid põllupidamist ei eelistata metsa omamisele ja seetõttu ei ole leiame, et arvesse tuleb võtta ka maamaksu osatähtsust maksustamisel põhjust maatulundusmaa sihtotstarbe hulgas tuua kogukuludes. Palume lisada seletuskirja näiteid, kui suure osa lisaks õuemaale (millel asub elamu) eraldi välja veel mõnda kogukuludest moodustab maamaks põllumajandustootmises kõlvikut. Nii põllu kui metsa puhul on maa peamine nn ja metsamajandamises. Teeme ettepaneku, et kohaliku tootmissisend ja maakasutuse eesmärk on teenida tulu. Haritava omavalitsuse üksusele jäetaks võimalus kehtestada maa või loodusliku rohumaa kõlvik võib muutuda looduslike maatulundusmaal erinevaid maksumäärasid tingimuste tõttu metsamaaks (kõik maad ei vasta väärtusliku põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks põllumajandusmaa kriteeriumitele). Sellisel juhul ei oleks (vahemikus 0,1–0,5%). Maa hindamisel ei võrrelda samuti maaomanikule arusaadav, kui maksustamise mõttes liiguks maa tehinguid, millesse on kaasatud tehingud nii metsa- kui teise, kõrgema maksumäära alla. Seletuskirja on täiendatud põllumajandusmaaga, vaid seda tehakse eraldi. Samuti juhime maamaksu ja rendi suuruse analüüsiga põllumajandustootja tähelepanu, et samal leheküljel toodud näide haritava maa või vahetarbimises. Maamaksu osakaal on 0,23% ja isegi kui maade loodusliku rohumaa kõlviku muutumisest metsamaaks ei ole hindamise ning uute maksumäärade juures see tõuseb, ei hakkaks kooskõlas ei ühise põllumajanduspoliitikaga ega väärtusliku maksukoormus eeldatavasti ületama ca 2012-2014. a perioodil põllumajandusmaa eelnõuga, mille kohaselt ei tohi väärtuslik juba olnud maksukoormust. Ei ole põhjust arvata, et KOVid põllumajandusmaa ei looduslikul põhjusel ega inimtegevuse kehtestaksid kohe maksimaalsed maksumäärad. tulemusel metsastuda. Maaeluminist Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi Mittearvestatud. Põllumajandusmaa rentimine on toimunud eerium eesmärgiga suurendada omavalitsuse eelarvelist iseseisvust, turutingimustel alates maade hindamisest 2001. aastast, mis samas on maamaksu kui kohaliku omavalitsuse tulubaasi tähendab, et põllumaade muudest maadest kiirema kallinemise puhul kaitsemeetmetega piiratud hüppeline maksutõus. Seega tõttu on rendimaksete osakaal põllumajandusettevõtte omavalitsuste maamaksusust laekuv tulu suureneb sarnaselt vahetarbimises pidevalt kasvanud. Kui käivituks stsenaarium, et maaomanike maksutõusuga ehk aastas 10%, kolme aastaga KOVid hakkaksid maatulundusmaa maksumäärasid suurendama, 33% ja viie aastaga 61%, juhul kui rakendatakse võimalikku survestaks see rendihindade kasvu. Samas maamaks per 1 ha on maksimummäära (juhtuminäide 1). Eeldame, et kohaliku ca 10 korda väiksem kui 1 ha rendihind. omavalitsuse teiste tuluallikate (näiteks üksikisiku tulumaksu Kui võtta aluseks 2000. aasta ja võrrelda seda 2019. aastaga, on osa või tasandusfondist rahastamine) jaotusskeeme ei põllumajandussektori lisandväärtus kahekordistunud ja perioodi planeerita muuta, viidates maamaksu tõusuga seotud aastane keskmine kasv on 8%-i. Seega võimalik 10%-e tuluallika suurenemise võimalusele. Palume välja tuua, et maamaksu kasv oluliselt suurenenud lisandväärtuse juures ei mõju põllumajandusmaa turule on seevastu väga suur, oleks sektorile üle jõu käiv. Lisaks peab arvestama sellega, et avaldudes läbi maamaksu suurenemise otseselt või kaudselt KOVid ei kehtesta tõenäoliselt maksumäärasid maksimaalses rendimaksete suurenemises ning see võib viia maaomanike lubatud määras ja olulist maksutõusu enamikel soovini oma maad müüa. See omakorda võib viia põllumajandustootjatele ei saa olema. Ka 2020. a KOVide maatulundusmaa veelgi suurema koondumiseni suurte maamaksu määrad ei näita et KOVid reeglina rakendaksid ettevõtete omandisse, kuna väiksematel maksimaalseid määrasid haritavale maale. põllumajandustootjatel puudub tihtipeale vajalik ressurss 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures jõuaks maamaks ostutehingus osaleda. Nõustume, et kaitsemehhanism on hea vastavusse maa turuväärtusega 40 aasta pärast juhul, kui maa leevendus hüppelise hinnatõusu vastu, samas on aastas 10%- turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks. Seega ei ole ka 5% ne hinnatõus ikkagi murettekitav, eriti isikutele, kelle suuruse maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel tagatud õiglane majandustegevus sõltub üksnes maakasutusest. Maks ei tohi maksustamine. Kuna üldjuhul on maa väärtus tõusnud igal pool turuosaliste olukorda olulisel määral mõjutada. Eelnõuga üle Eesti, siis ei ole põllumajandusmaa omanikud ainsad, kellel kavandatud muudatused toovad kaasa põllumajandustootjate maamaks tõuseb. Tehes erandi põllumajandusmaa omanikele, kulude suuremise, mis halvendab erineva suurusega tuleks seda teha ka teiste maa sihtotstarvete suhtes. põllumajandustootjate võimekust teha investeeringuid oma ettevõtte arenguks, sealhulgas tehnoloogiate ja seadmete kaasajastamiseks, et olla keskkonnahoidlikum ning toota kõrgema lisandväärtusega tooteid: seega leiame, et muudatus suurendab põllumajandustootjate sissetulekute riske. Teeme ettepaneku veelkord kaaluda erinevaid kaitsemehhanismide alternatiive: 1) maamaksu tõus ei oleks suurem kui aastane (või kahekordne) elukalliduseindeks; 2) maamaksu tõus piirduks poolega (5%) praegu väljapakutud kaitsemehhanismi määrast; 3) kaitsemehhanism rakenduks alanevalt, ehk näiteks alguses 10%, hiljem 5%, kuna osatähtsus 10% on rahalises vääringus kogu aeg aina suurem ja mõju ulatuslikum. Hinnatõus koos leevendusmeetmega ei tohi tekitada liigset ebakindlust põllumajandustootja majandustegevusega jätkamisel. Isikutel, kes rendivad põllumajandusmaad suures ulatuses (keskmine rendipind 65%) on eeldatav mõju suurem, avaldudes nii maamaksu (omandis oleva maa puhul) kui ka rendihinna (renditavate maade puhul) tõusus. Kokkuvõttes on maamaksu mõju laiem, kuna see avaldub ka põllumajandustootjate rendimaksete suurenemises proportsionaalselt maksustamishinna ja maamaksu tõusuga ning muude tootmissisendite kallinemises. Maaeluminist Teeme ettepaneku analüüsida eelnõu seletuskirjas Mittearvestatud. Antud selgitus. Korralisel hindamisel, eerium kuivendatud põllumajandusmaa kasutamisega seotud eelkõige just haritava maa hindamisel arvestatakse ka mullastiku kulutusi. Kuivendussüsteemid vajavad toimimiseks pidevat kvaliteeti. Teisisõnu, liigniiskete muldadega alal on maa maaparandushoidu. Samuti on maaparandussüsteemidel maksustamishinnad madalamad ja maamaks seetõttu madalam. tekkinud praeguseks ajaks suur rekonstrueerimise vajadus. Seetõttu ei ole põhjendatud veel eraldi maamaksusoodustuse Sellest lähtuvalt on põllumajandustootjad kuivendatud kehtestamine. 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures põllumajandusmaal võrreldes parasniiskel alal tegutsevate jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega 40 aasta pärast põllumajandustootjatega selgelt ebasoodsamas olukorras. juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks. Seega ei Maaeluministeerium on oma planeerimisdokumentides ette ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel näinud ja eesmärgiks seadnud praegu kasutuses oleva tagatud õiglane maksustamine. Maaparandusseaduse § 49 lõike 1 põllumajandusmaa pindala säilitamise. Samas on viimastel punkti 1 kohaselt on maaparandushoid maaparandussüsteemi aastakümnetel kuivendatud põllumajandusmaa pindala omaniku kohustus. Ettepaneku eesmärk on pidevalt vähenenud. Mittetoimivate kuivendussüsteemidega maamaksusoodustusega ergutada omanikke maa muutub liigniiseks ja kaotab oma väärtuse maaparandussüsteeme paremini hooldama. Kui maaomanikud ei põllumajandusmaana, mis omakorda vähendab kohaliku järgi maaparandusseadusest tulenevaid kohustusi, siis ei ole õige omavalitsuse tulubaasi. Arvestades olukorda, kus metsamaa neid mittetäitjaid „motiveerida“ maamaksusoodustusega. Miski pindala suureneb, ei ole uut põllumajandusmaad reaalne ei taga seda, et soodustuse saanud isik kindlasti hakkab juurde saada. Seega tuleb sihtotstarbeliselt kasutatava maaparandussüsteeme hooldama. Kui kuivendatud põllumaad põllumajandusmaa pindala säilimiseks tagada ka praegusel hooletusse jäetakse, siis tuleks seda näiteks toetusega ergutada. kuivendatud põllumajandusmaal maaparandussüsteemide Toetuse saamise tingimustes saab kohustused paika panna – kui toimimine. Selle väljakutse üheks realiseerimisvõimaluseks maad ei hooldata, tuleb toetus tagastada. Ainult nii saaks kindel on kompenseerida kuivendatud põllumajandusmaal olla, et maaomanikud oma kohustusi täidavad. maaparandussüsteemidel maaparandushoiu tegemine Maamaksusoodustuse andmist ei ole võimalik panna sõltuma tootjatele maamaksu soodustuse kaudu. PMK 2020. aasta sellest, kas maaparandusseadusest tulenevaid kohustused on uuringu andmetel on keskmine aastane hoiukulu kuivendatud täidetud. põllumajandusmaal 187 €/ha kohta aastas. Sellele lisandub investeeringute kulu, mis ei kajastu maa turuväärtuses. Arvestada tuleb, et kuivendatud põllumajandusmaa maamaksusoodustus vähendab mõnevõrra küll kohaliku omavalitsuse tulubaasi maamaksust, kuid samas on see üheks eelduseks maapiirkonnas põllumajandusmaa väärtuse ja tööhõive säilimiseks. Teeme eeltoodust tulenevalt ettepaneku vähendada maamaksuseaduse muutmisega kuivendatud põllumajandusmaa maamaksu määra 50%. Ettepanekut on registrite põhjal lihtne tehniliselt rakendada, kuna kitsenduste kaardil on maaparandussüsteemide maa-alad tuvastatavad. Maaeluminist Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja mõjude osas täpsustada, Antud selgitus ja seletuskirja punkti 6.1. täiendatud. Maa eerium kas ja millist mõju omavad eelnõus toodud muudatused korralisel hindamisel puudub otsene mõju kinnisvara väärtusele regionaalsele arengule (sealhulgas linna-, maa- ja ehk maa korraline hindamine iseenesest ei tõsta ega langeta maa rannapiirkondade võrdlused soovitavalt Eesti kaardil kohaliku väärtust, kuid peaks mõnevõrra elavdama turgu tulenevalt turu omavalitsuse üksuste või maakondade täpsusega). Palume osapoolte informeerituse paranemisest. Hindamine annab tänu hinnata muudatuste mõju kinnisvara tehingutele ja kinnisvara mahukale statistilisele analüüsile ülevaatliku pildi sellest, mis väärtusele maapiirkonnas ning hinnata, kas olukord, kus tasemel on maa väärtused hindamise hetkel erinevates katastriüksuse väärtus kasvab, omab maapiirkonnale piirkondades erinevate turusegmentide lõikes. Teadmine positiivset või negatiivset mõju. Teisisõnu, palume hinnata, väärtustasemetest on maaomanikele oluline infoallikas ning võib kas katastriüksuse väärtuse leidmine uue maa korralise mõnevõrra korrastada turgu selles osas, et kui on olemas hindamise metoodika alusel vähendab või suurendab ülevaatlik info väärtustasemetest võib jääda tegemata mõni kinnisvara väärtuse erinevusi üle Eesti. kahtlasem tehing, kus kasutatakse ära inimeste teadmatust, palju maa väärt on. Maaeluminist Muutuste mastaabi paremaks mõistmiseks soovitame eelnõu Antud selgitus. Mõju maamaksule on seletuskirjas pikemalt eerium seletuskirja mõjude osas eelnõu seletuskirja punktis 6.1 selgitatud punktides 6.3 ja 6.4. Eraomandis olevate maade sihtrühmade kohta arvulise teabe esitamist (sealhulgas renditasusid maa korraline hindamine ei puuduta, küll aga saab füüsilisest ja juriidilisest isikust maaomanikud). Leiame ka, et ajakohast maksustamishinda edaspidi kasutada orientiirina ka maa korralise hindamise mõju ulatus on suur, mitte keskmine. erakäibes korrutades selle tasumääraga. Kui riigimaad antakse Eriti esimesel korral (2022. a). Samuti palume hinnata, mida täna põllumajanduslikku kasutusse, siis renditasud on ka täna toob maamaksu tõus kaasa eraomandis olevatele maadele, turupõhised ja enampakkumisel kasutustasu alghinna määramisel sealhulgas milliseks kujunevad renditasud. tuginetakse tehingute andmebaasi andmetele. Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 kehtestatud määruse nr 79 § 7¹ lg 1 p 2 alusel on põllumajandusmaa turupõhine kasutustasu 3% aastas kinnisasja põllumajanduslikult kasutatava osa harilikust väärtusest. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja mõjude osas on seletuskirja punktis 6.5 Arvestatud. Kuna mõjutatud sihtrühm on suur, tuleb mõju lugeda eerium hinnatud kavandatava muudatuse „maamaksumäärade oluliseks. KOV-ide volikogude poolt maksumäärade muutuste muutuste kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta kehtestamine 6 kuud enne maksustamisaasta algust ei mõjuta algust“ mõju majandusele ebaoluliseks. Kuna sihtrühm on majandust. Olenemata sellest, millal KOV maamaksumäärad antud juhul suur – kõik maamaksu subjektid, tuleks hinnata kehtestab, on mõju majandusele sama suur. Majandust mõjutab nimetatud mõju majandusele siiski oluliseks. maade korraline hindamine ja uute maamaksumäärade kehtestamine ning seda on ka vastavates seletuskirja alapuntides analüüsitud. Maaeluminist Eelnõu seletuskirja mõjude osas palume punkti 6.11.1 Arvestatud. Seletuskirja punktis 6.9.1 täiendatud kulude eerium maaomanikele avalduva mõjuna lisaks maamaksumäära analüüsiga. vähendamisele lisada kulude suurenemine. Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas seletuskirja punktis Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on kasutatud mõistet eerium 6.11.2 kasutada terminit „põllumajandusmaa“. Samuti on "põllumajandusmaa". Arvutuste tegemisel on Põllumajandus- eelnõu seletuskirja punktis 6.11.2.1 viidatud 500 ha suuruse Kaubanduskoja ettepanekul aluseks võetud 500 ha suurune põllumaa lävendile, mis on eksitav. Eesti põllumajandustootja põllumajandusmaa, sest alates sellise suurusega maakasutusest on mediaankeskmine maakasutus on 2019. aasta andmetel 10 ha üldjuhul tegemist suuremate põllumajandustootjatega. Mida ja keskmine maa suurus 68 ha. Vaid 68 põllumajandustootjal rohkem on maad põllumajandustootja kasutuses, seda suurem on umbes 14 000-st on omandis 500 ha ja enam maa kui sisendikulu. Väiketootja maksab maamaksu paarsada põllumajanduslikku maad, ning koos rendimaadega eurot aastas ja paarkümmend eurot maamaksu tõusu aastas ei moodustab nende maakasutus 12% kogu põllumajanduslikust tohiks probleemiks kujuneda. Ei ole alust arvata, et KOVid maakasutusest. Sellised ettevõtted kuuluvad üldjuhul kõige hakkavad rakendama koheselt maksimaalseid määrasid. suuremasse majandusliku suurusega põllumajandustootjate gruppi, kelle kuludega toimetulek ehk kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhe on kuni 10% võrra kõrgem kui väiksematesse majandusliku suurusega gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel. Maaeluminist Palume täpsustada eelnõu seletuskirja leheküljel 72 toodud Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. eerium joonise 12 kirjeldust, kuna rendikulud ja maamaksukulud ei sisaldu vahetarbimises, vaid on lisaks vahetarbimise ehk tootmismahtudega seotud sisendite kuludele. Leiame, et maamaksu järk-järguline (isegi mõõdukas) tõus avaldab põllumajandustootjate tootmiskuludele keskmist mõju võttes arvesse kaasnevaid mõjusid seoses maa maksustamishinna hüppelise tõusuga. Teiste riikide võimalikule varamaksutõusule viidates palume lisada vastavad näited põllumajanduse erisusi arvesse võttes. Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas täiendada seletuskirja Arvestatud. Seletuskirja punkti 6.11.2.2 täiendatud vastavalt eerium punkti 6.11.2.2 kasutusvalduses oleva pinna hektarite arvuga märkusele. ning hinnanguliselt välja ostetavate maade lepingute rahalise mahuga ehk pikaajalise väljaostmise võimaluse leevenduse rahaline maht kasutusvalduse lepingu osapoolele ning mõju ettevõtjate võlakoormusele, et anda jõudu väitele „mõju ulatus on keskmine“. Maaeluminist Talumistasude puhul on eelnõus toodud muudatuste mõju Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. eerium meie hinnangul tõenäoliselt suurem, kuna alahinnata ei saa tehnovõrkude talumistasude taotlejate arvu kasvu, kui tasu suurus kasvab märkimisväärselt. Palume talumistasude mõju veelkord hinnata. Maaeluminist Palume eelnõu seletuskirja mõjude osas selguse huvides Mittearvestatud. Märkusest on raske aru saada. Seletuskirjas ei eerium punkti 6.11.3.1 lisada põllumajandusmaa maamaksu 1,1 analüüsitud metsa kasvamise ajal makstava maamaksu ja metsa kordse kasvu ja metsamaa maamaksu 2,5 kordse vähenemise majandamise kulude ning puidu realiseerimisest tulevikus võrdlusanalüüs ning metsa majandamise näide juhul, kui ei saadava tulu vahekorda, kuna tulevikus võimalik saadav tulu tehta lageraiet, vaid metsa majandatakse iga-aastaselt, sõltub väga paljudest maamaksu kontekstist väljuvatest teguritest. eeldame metsaomanike ja põllumaa omanike võrdset 40 aasta peale prognooside tegemine ei ole mõistlik väga kohtlemist. ebausaldusväärse tulemuse tõttu. Rahandusmini Eelnõu kohaselt lähtutakse maa hindamisel edaspidi Antud selgitus. Korralise hindamise põhimõtted on sätestatud steerium muuhulgas standardiseeria EVS 875 standarditest. Juhime seaduses. Seaduse alusel kehtestatud määruses esitatakse tähelepanu, et standardid on dokumendid, millele puudub detailsemad metoodika erisused vastavalt maa omadustele, sh avalik tasuta ligipääs. Kuna maa hindamise käigus tehakse kõik väärtust mõjutavad tegurid, millega hindamisel arvestatakse. isikute omandit puudutavaid otsused (nt maa hindamise Maa korralise hindamise metoodikast arusaamine ei eelda tulemus maksustamise alusena), on oluline, et standarditega tutvumist ning standartidel ei ole korralisel hindamismetoodika on läbipaistev ja igaühele arusaadav. hindamisel olulist rolli. Seadusega antakse suunised hindajatele, Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tagatakse isikutele sh Maa-ametile lähtuda hindamisel vara hindamise standarditest kõigi hindamise kriteeriumite kohta info kättesaadavus. s.t seadus ei käsitle ainult maa korralist, vaid ka erakorralist hindamist. Standardisari tugineb rahvusvahelistele ja Euroopa hindamisstandarditele ja annab eesti keeles hindajatele ühtsed juhised Eestis asuvate varade hindamiseks, muu hulgas on standardisarjas käsitletud hindamismeetodite täpsem kirjeldus, hindamise head tavad ja nõuded eksperthinnangu vormistamisele. Rahandusmini Seaduse eelnõust, ega ka eelnõule lisatud määruse kavandist Arvestatud. Antud selgitus. Seletuskirja täiendatud näitega. steerium kui ka kehtivast korralise hindamise määrusest ei nähtu kogu Ehitusõigusega arvestamise täpsemad põhimõtted sätestatakse teave, mis annaks ülevaate ehitusõiguse arvestamise maa korralise hindamise metoodika rakendusaktis. Hetkel on põhimõtete kohta. Aktiivsetes arenduspiirkondades on üheks määruse eelnõu üldsõnaline, kuna metoodika väljatöötamise osas oluliseks maa väärtust mõjutavaks teguriks maatüki töö alles käib. Ehitusõiguse kaudu maa hindamine on aktuaalne ehitusõigus, mistõttu omab see suurt mõju maksustamishinna kruntidel, kus turg sellega arvestab ja kus on kõige kõrgem maa kujunemisele. Palume eelnõu seletuskirjas ja määruse eelnõu väärtus (elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krundid aktiivsetes kavandis täpsustada ehitusõiguse arvestamise põhimõtteid ja arenduspiirkondades) ning kus on piirkonna siseselt tegemist tegevuse mõjusid puudutatud osapooltele. väga erinevate hoonestusvõimaluse ja olemasoleva hoonestusega kruntidega. 2022. aasta maa korralisel hindamisel on turuolukorrast ja tehnilistest võimalustest (digiteerimise võimekusest) lähtuvalt otstarbekas arvestada ehitusõiguse mõju ainult Tallinnas ja Tartus, sealgi vaid kesksetes kõrge väärtusega asukohtades, eelkõige südalinnas. Pikemas perspektiivis tuleks ehitusõigus arvesse võtta kõikides piirkondades, kus turg sellega arvestab ja andmed on masinloetaval kujul olemas. Ehitusõigust on vaja hindamisel käsitleda, kuna erineva võimaliku ehitusmahuga maadel on turul erinevad väärtused. Kui ehitusõigust kõrge maa väärtusega piirkondades eirata, on tulemused madala täpsusega ning maksustamise kontekstis ebaõiglased - liiga tehtaks väiksema ehitusõigusega kruntide omanikele ja põhjendamatu eelise saaksid need, kelle kruntidel on suur ehitusõigus. Rahandusmini Eelnõu § 2 punkti 8 kohta tuleks seletuskirjas mainida, mida Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Ülevaate maa väärtuse steerium peetakse silmas sellega, et maa väärtuse kaardile võib kanda andmebaasi kogutavatest andmetest annab seaduseelnõule lisatud ka muidu andmeid maa väärtuse kohta. Seletuskirjas võiks Keskkonnaministri määruse „Katastriüksuse moodustamise olla näiteks mitteammendav loetelu võimalike andmete kohta. kord“ rakendusakti kavand. Rahandusmini Seletuskirjas tuleks selgitada, miks tunnistatakse eelnõu § 2 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. steerium punktiga 11 kehtetuks maakatastriseaduse § 14 lõige 2. Hetkel seda põhjendatud ei ole. Rahandusmini Seletuskirja mõjude analüüsis tuleks iga sihtrühma juurde Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. steerium kirjutada võimalusel arvuline sihtrühma suurus. Kui arvuliselt ei ole võimalik sihtrühma suurust määrata, tuleks anda ligikaudne hinnang või öelda, mis põhjusel ei ole võimalik sihtrühma suurust arvuliselt määrata. Rahandusmini Seletuskirja punktis 6.11 sihtrühmi analüüsides tuleks Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. steerium veenduda, et kõikide sihtrühmade mõju analüüs oleks ühesuguse skeemi järgi analüüsitud – sihtrühm, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, ebasoovitavate mõjude risk. Rahandusmini Seletuskirja punktide 6.1, 6.8, 6.9 ja 6.10 mõjude hindamise Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. steerium all ei ole analüüsitud ebasoovitavate mõjude riski. Seletuskirja punktis 6.2 mõjude all tuleks analüüsida ka ebasoovitavate mõjude riski riigiasutuste töökorraldusele. Rahandusmini Teeme ettepaneku eelnõu § 2 punktiga 3 lisatava Arvestatud. Eelnõud muudetud. steerium maakatastriseaduse § 6 lõike 11 punkt 3 sõnastada järgmiselt: „3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused seoses tagatise hindamisega“. Eelnõus on punkti sõnastuse lõpuosa kohmakas. Seletuskirjas ei ole ka täpsemalt kirjas, mida mõeldud on. Kas nõue saab olla hindamisega seotud, st kas seda sätet tahetakse rakendada siis, kui pangal on hindaja vastu nõue? Pigem tundub, et pank tahab enne laenu andmist tehinguid näha, et hinnata, kas tagatiseks pakutava kinnisvara väärtus katab laenu ära. Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Antud selgitus. Kuna korralisel hindamisel määratakse maa steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist: väärtus ehitisteta, saab otsese võrdlustehinguna kasutada selliseid 1. § 2 p 4 kohaselt jääb tehing kinnisvaraturu analüüsist välja tehinguid, mis on tehtud ehitisteta maadega. Ehitistega maa mh juhul, kui tegemist on hoonestatud kinnisasjaga. Teadmata väärtus tuleneb tihti eelkõige ehitiste väärtusest ja selle maaga täpset statistikat, võib eeldada, et tiheasustusega piirkondades tehtavates tehingutes maa väärtust eraldi ei määrata. Kuna selliste on valdav osa kinnisasjadest hoonestatud, mistõttu valdav osa tehingute info ei võimalda tuvastada tehingu objektiks olnud maa kinnisasjadega toimunud tehingutest jääks kinnisvaraturu väärtust, ei saa selliseid tehinguid võrdlustehinguna kasutada. Kui analüüsist välja. Palume selgitada, mis on regulatsiooni selle tõttu mõnes asulas sobivaid võrdlustehinguid alles ei jää, eesmärk ja taust. saab kasutada võrdlustehinguid sarnastest turupiirkondadest. Küll aga kasutatakse hoonestatud kinnisasja tehinguid kinnisvaraturu analüüside tegemisel ja hindamismudelite väljatöötamisel ning kinnisvara hinnaindeksi leidmisel. Märgime, et määruse kavandis on esialgne sõnastus, et anda ülevaade rakendusakti sisust ja struktuurist. Rakendusakti sõnastame täpsemalt 2021. aasta II kvartalis ja saadame eraldi kooskõlastamisele. Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist: 2. § 4 p 1 kontekstis juhime tähelepanu, et asjakohane võib olla ka lähtuda vastavatest planeeringutest. Toimepiirkonnad ja keskustevõrk on määratletud kehtivates maakonnaplaneeringutes (leitavad https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud), mida täpsustatakse koostatavate üldplaneeringutega. Palume vastavalt täiendada ka seletuskirja. Rahandusmini Eelnõu § 43 lg 5 alusel antava määruse „Maa korralise Mittearvestatud. Suurem osa viidatud andmetest on juba steerium hindamise metoodika“ eelnõu osas märgime järgmist: avalikud. Eraldi kõigi andmete avalikustamise kohustuse 3. Teeme ettepaneku kohustuse seadmiseks kõigi §-s 4 sätestamine ei ole põhjendatud, sest 1) AvTS-ist tulenevad loetletud kinnisvaraturu analüüsil kasutatavate täiendavate avalikustamise alused ja piirangud kehtivad ka hindamisel andmete avalikustamiseks ja vastava kohustuse seadmiseks kasutatud andmete suhtes 2) osades ekspertarvamustes on määruses. isikuandmeid, mida ei peaks avalikustama; 3) eksperdid annavad (metoodika töögruppides jms) oma arvamusi mh ka suuliselt ja selliseid arvamusi on keeruline aktiivselt avalikustada. See eeldaks kõikide töörühma arutelude detailset protokollimist, mis ei tundu halduskoormust silmas pidades mõistlik. Majandus- ja 1. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju Osaliselt arvestatud. Maamaksu määrade langetamine ning Kommunikats osas avalikku raudteed majandavatele ettevõtjatele. kasutustasu määra langetamine vähendavad oluliselt korralise iooniministeer hindamise mõju nimetatud kuludele. Kuna esialgne analüüs ium Selgitus: AS Eesti Raudtee on teinud arvestused seaduse näitab, et transpordimaade väärtus on tõusnud keskmisest eelnõu kohta ja sellest lähtub, et uue korra alusel kasvavad oluliselt vähem, ei näita prognoosid märkuses nimetatud kulude oluliselt AS Eesti Raudtee kulud, mis on vajalik riigieelarvest kasvu. hüvitada. Raudteeseaduse § 73 lõike 5 alusel peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava Eelnõuga on tõstetud minimaalse talumistasu piiri 5 euroni. raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Kuna AS Eesti Raudtee kulud on viimase 5-6 aasta jooksul pidevalt ületanud raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja muu majandustegevuse kasumi arvelt saadud tulusid (2020. aastal nt 17 miljoni euro võrra), siis tuleb iga täiendav maksukohustus ka riigil vastavalt raudteeseadusele kompenseerida. Sarnane olukord on ka Edelaraudtee ASi puhul. Kuigi seal riik otsetoetust ei anna, sest Edelaraudtee AS majandab ennast ära raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest, tuleb suurenev summa kompenseerida riigil läbi avaliku teenindamise lepingu makstava toetuse, sest kõik täiendavad kulud lülitatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse, mida maksab AS Eesti Liinirongid. Seega tuleb vastav summa ette näha ASile Eesti Liinirongid makstavas avaliku liiniveo toetuses. Eestis on ehitamisel ka mitu uut raudteelõiku. Rail Balticu ja Haapsalu raudtee lisandumisel tuleb ka nende eest hakata maksma maamaksu ja hoonestusõiguse tasusid, samas kui tegemist on avalike 2 (7) raudteedega, mida saavad sarnaselt teedele aja ja kasutustasu poolest diskrimineerimata kasutada kõik, kes seda soovivad. Meie ettepanek on eelnõud muuta, nii et avaliku raudteed majandavate ettevõtjate poolt makstavad tasud kindlasti ei tõuseks. Seetõttu toetame AS Eesti Raudtee ettepanekut vähendada hoonestusõiguse aastatasu planeeritud protsendimäära või selle tasu arvestamise aluseid ja kohaldada avaliku raudtee aluste maade maamaksu osas vabastust sarnaselt teedele, sõnastades eelnõu paragrahvi 3 punkti 5 järgmiselt: „11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt ning avalikuks kasutamiseks määratud raudtee raudteemaalt“; Hoonestusõiguse aastatasu suurenemisel ja maamaksu jätkuval rakendamisel raudteemaale tuleb seletuskirjas mõjud kogu raudteesektorile kindlasti välja tuua ja näha ette RES-is vastav rahastamine. Täiendavalt toome välja, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse alusel ei maksta katastriüksuse kohta talumistasu, kui see on väiksem kui 1 euro. Talumistasu tõus suurendab oluliselt nende võimalike taotluste arvu, mis jäid kehtiva korra alusel alla 1 euro, kuid on edaspidi 1 eurost mõnevõrra suuremad. Teeme ettepaneku tõsta eelpool toodud 1 euro piiri 3–5 euroni kooskõlas talumistasu tõusuga, et ära hoida oluline administreerimis- ja tehingukulude kasv. Majandus- ja 2. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju Antud selgitus. Eelnõu näeb juba praegu ette meetmed mõju Kommunikats osas energia taristuettevõtetele piiramiseks. Eelkõige vähendab maa korralise hindamise mõju iooniministeer Eelnõuga kavandatav maa väärtuse tõus sellisel kujul võib võrgutasudele eelnõuga kavandatav muudatus, millega ium endaga kaasa tuua võrgutasude tõusu olulisel määral (nt elektri langetatakse talumistasu määra üle kahe korra , st 7,5%-lt 3,5%- ülekandetasu puhul kuni 6%). Võrgutasude tõus mõjutab kõiki le. Lisaks rakendatakse MKM-i ettepanekul ka 3-aastast tarbijaid. Seetõttu on eelnõud vaja muuta nii, et maksimaalselt üleminekuperioodi. Samuti piirab ettevõtjate kulude tõusu vältida kaasnevat võrgutasude tõusu. riigimaa kasutustasu määrade langetamine, maksimaalsete Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on talumistasu 7,5% maa maamaksumäärade langetamine ja maamaksu tõusu aastase maksustamishinnast ning sisaldab 5% omandipiirangu hüvitist ja piirmäära kehtestamine. 2,5% maamaksu hüvitist. Kehtivate maa väärtuste korral, kui näiteks kõik õigustatud maaomanikud esitaksid taotluse, oleks elektri- ja gaasi põhivõrguettevõtja maksimaalne väljamakstav talumistasude summa ~1,3 miljonit eurot. Tegelikud väljamaksed on oluliselt madalamad, sest kõik õigustatud maaomanikud talumistasude saamiseks vajalikke taotlusi ei esita. Talumistasude kasvades suureneb suure tõenäosusega ka huvi nende taotlemiseks. Eelnõu kohaselt suurenevad talumistasud uue maa korralise hindamise tulemusel keskmiselt 3-3,5 korda. See tähendaks näiteks põhivõrguettevõtja puhul maksimaalset väljamakstavat talumistasude summat kuni 5 mln €/a, mis omakorda tõlgenduks kuni 6%-liseks võrgutasude tõusuks. Majandus- ja 3. Märkus eelnõu § 5 elektrituruseaduse muutmise kohta, Arvestatud. Eelnõu muudetud. Edaspidi võetakse tasu aluseks Kommunikats millega plaanitakse maa korralise hindamise läbiviimisega hajaasustuse tootmismaa maa keskmine väärtus, mitte kogu iooniministeer seonduvalt muuta hoonestustasusid. tootmismaa väärtus nagu seni. Prognooside kohaselt jäävad ium tuuleelektrijaamade hoonestustasud senisega samasse Eelnõuga kavandatavad muudatused põhjustaksid 70%-lise suurusjärku ning pigem veidi langevad. meretuuleparkide hoonestustasu tõusu. Meie meretuuleparkide hoonestustasu on juba praegu kordades kõrgem meie lähipiirkonnas paiknevatest riikidest ning selline muudatus vähendaks selles valdkonnas Eesti konkurentsivõimet veelgi. Seetõttu on vaja eelnõud muuta nii, et oleks tagatud, et eelnõuga ei kaasneks hoonestustasu suurenemist meretuuleparkidele (nt vähendades vastavalt hoonestustasu osatähtsust tootmismaa keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast või vähendades tuuleelektrijaama ehitusealust pindala). 3 (7) Selgitus: Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM) valmistab ette maa korralise hindamise, mille käigus kasvab tootmismaa väärtus Eestis keskmiselt 4,14 korda. Sellega seonduvalt tõusevad ka hoonestustasud. KEMi poolt esitatud eelnõust selgub, et hoonestusloa/kasutusloa tasu kavatsetakse alandada seitsmelt ja neljalt protsendilt kolmele protsendile. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses. EhS muudatuse eelnõu kohaselt tõstetakse vette ehitamise hoonestustasu ehitusseadustikku. Meretuuleparkide hoonestustasu on elektrituruseaduse regulatsiooni kohaselt 7% tootmismaa Eesti keskmisest väärtusest. EhS eelnõus antud sättes muudatusi tehtud ei ole. Kui tootmismaa väärtus Eestis kasvab keskmiselt 4,14 korda ja hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga vähendatakse 7%-lt 3%-le, siis arvestades maa väärtuse kasvu, suureneb hoonestustasu keskmiselt 1,7 korda. KEM märgib eelnõu seletuskirjas, et kasutustasude ühtlustamine on vajalik mitmetel põhjustel. Esiteks on oluline, et riigi poolt kasutusse antava maa (ja avaliku veekogu) kasutustasu kujunemise põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised ja läbipaistvad. Kasutustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste ühtlustamisele ning isikute ühetaolisele kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud tasumäärad ei põhine sageli turupõhise tasu analüüsil. Samuti ei esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks erinevate tasumäärade rakendamine põhjendatud. MKMi seisukoht antud asjas on, et hoonestustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (4%) ja avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga hoonestustasude (7%) ei ole põhjendatud. Meretuuleparkide puhul võetakse hoonestustasu arvutamise aluseks avaliku veekogu koormatav ala, mis koosneb ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Seega on hoonestusloaga seonduv hoonestustasu kordades kõrgem kui kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul. Vaatamata asjaolule, et hetkel ei ole Eestis ühelegi meretuulepargile hoonestusluba välja antud, on siiski menetluses mitmed meretuuleparkide hoonestusload ja näitena: Liivi lahele planeeritava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2 , tootmismaa väärtus (mis on aluseks avaliku veekogusse ehitamisel) hetkel 1.09 EUR/m2. Hoonestustasu kehtiva regulatsiooni kohaselt oleks 13 977 342 EUR aastas. Kui tootmismaa hindamise tulemusena on tootmismaa väärtus 4,14 EUR/m2 ja hoonestustasu suurus 3% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, siis tõuseb hoonestustasu aastas summani 23 961 159 eurot. See toob endaga kaasa elektrihinnatõusu ja on ebamõistlikult koormav meretuulepargis elektrienergiat tootvale ettevõtjale. Seega ei saa lugeda õigeks ka eelnõus seletuskirjas välja toodut, et „muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisega ning aitab leevendada liiga järsku tõusu“. Eelpool märgitud hinnatõus on hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ebamõistlikult kõrge. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et „Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja 4 korda kõrgemad kui Poolas. Hoonestustasu protsendi alandamine 7%-lt 3%-le tootmismaa hinna suurendamisega suurendab hoonestustasu avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ning sellega seonduvalt 4 (7) suurenevad hoonestustasude määrad võrreldes naaberriikidega veelgi enam. Ühtlasi vähendab hoonestustasu tõus Eesti konkurentsivõimet selles valdkonnas meie lähipiirkonna riikidega ja sellest tulenevalt väheneb investorite huvi investeerida taastuvenergeetikasse kõrgete hoonestustasude tõttu. MKMi arvates hoonestustasu kasv mõjutab otseselt Riiklikus energia- ja kliimakavas planeeritud eesmärkide täitmist, milleks on 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest, kus alameesmärgiks taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule on 40% lõpptarbimisest aastaks 2030. MKM ei nõustu eelnõu seletuskirjas märgitud selgitusega, et: Eelnõu kohase hoonestustasu määra alandamine 7%-lt 3%-ni leevendab oluliselt uue maa korralise hindamise mõju potentsiaalsetele tuuleelektrijaamade hoonestustasudele. Samas on eelnõu koostajad ka ise märkinud, et: Kui hoonestustasu määra alandada ning tootmismaa keskmine maksustamishind suureneks 4 korda, oleksid potentsiaalsed tasud umbes 1,7 korda kõrgemad kui praegu kehtiva seaduse ja kehtivate maksustamishindade alusel arvutatud tasud. Eelnõus märgitakse: Lisaks sellele, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole, leevendab maa maksustamishinna muutumise mõju täiendavalt asjaolu, et hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti paragrahvi § 923 lõikes 1 sätestatud tasumäärast. MKMi seisukoht antud asjas on, et vaatamata sellele, et hetkel ei ole ühtegi kehtivat hoonestusluba meretuuleparkidele, on mitmed juba pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti) menetluses. Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada ka seda, et hoonestusloa alusel ehitusloa väljastamisest kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni (elektri tootmiseni) tuleb hoonestustasu maksta 10 % hoonestusloa summast. Kui 10 % seni kehtivast hoonestusloa tasust Liivi lahe meretuulepargi näitel oleks 1 397 734 EUR/aastas olukorras kus arendaja ei tooda ja arendustegevus on seotud ainult väljaminekutega, siis eelnõu redaktsiooni arvestades tõuseb antud summa 2 396 115 euroni aastas. Majandus- ja Sealjuures toob Transpordiamet välja, et teistel menetluse Arvestatud. Võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga Kommunikats läbiviijatel, sealhulgas Transpordiametil võiks olla ligipääs laiendatakse eelnõuga isikute ringi, kes tehinguandmetele iooniministeer Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetele ning vastavalt juurdepääsuõigust omavad. Sellest tulenevalt on ka ium tuleks muuta maakatastriseaduse § 6 lõiget 11 (vt eelnõu § 2 Transpordiametil muudatuse tulemusel õigustatud huvi alusena p 3). võimalus tehinguandmetel ligipääs saada. Eesti Eelnõu jõustumine toob omanikele kaasa maamaksu tõusu. Mittearvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud Omanike Selle ülemäärasust on püütud pidurdada maksumäära valitsuskabineti 16.04.2020. a otsusest, kus maamaksu aastase Keskliit vähendamise ja iga-aastase tõusu limiteerimisega 10%-ga. tõusu piirmäärana toetati 10%. Koduomaniku jaoks on Oleme seisukohal, et ühe riikliku maksu suurenemine aastas maksuvaba tiheasustuse alal 0,15 ha ja hajaasustuse alal 0,2 ha. (ja mitmete järjestikuste aastate jooksul) kümnendiku võrra on Ca 24 tuhat koduomaniku tasuvad tiheasustuse alal 0,15 ha ja ebaproportsionaalne ja ülemäärane ning kodanike seisukohalt haja-asustuse alal 2,0 ha ületava osa eest maamaksu kokku ca 1 halb maksupoliitika. Selline kümnis tuleks asendada 5% mln eurot aastas. Näiteks Nõmme 0,45 ha krundil on väljastatav maksimaalse tõusuga (seletuskirjas näiteks on toodud ka maamaksuteatis koduomanikule 500 eurot (maamaksu tuleb Taani analoogiline piirang). Omanikud ei ole selles süüdi, et tasuda 0,3 ha eest, sest maksuvaba on 0,15 ha). Eelnõu kohase riik pole maid korraliselt hinnanud ja ei pea nüüd seetõttu maksimaalse elamumaa määra 0,5% juures ei ületaks 2028. a säärase tempoga “tekkinud maksuvõlga“ tasuma. Võimalik maamaks leibkonna sissetulekutes 2012. a taset ehk 2012. a olnud oleks maksimaalse maksutõusu lage diferentseerida sõltuvalt maksukoormust. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Taani näide maatüki sihtotstarbest (näiteks lubada väiksemat tõusu käib olukorra kohta, kus hindamisi tehakse regulaarselt. Eestis elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste puhul, Tallinna aga ei ole hindamist tehtud 20 aastat. 5% suuruse maamaksu tõusu aedlinnaosade ajalooliselt suurte kruntide puhul ägavad tänagi piirmäära juures jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega omanikud kodualuse maamaksu vabastust ületavas osas 40 aasta pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei kohaliku omavalitsuse (kov) kehtestatud maksimaalsete tõuseks. Seega ei ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära maksumäärade all). rakendamisel tagatud õiglane maksustamine. Eesti MaaMS § 11 lg 5 ja 6 lubavad küll omavalitsustel Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Korteriomanikke ei Omanike maksuvabastuse ulatust suurendada, kuid praktikas seda ei diskrimineerita, kuna korteriomandite omanikele kohaldub Keskliit toimu. Lõike 5 osas tuleks selgemalt tõlgendusraskuste maamaksuvabastus paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud ulatuses. vältimiseks lahti kirjutada, et kov-l on võimalik maksuvabastuse ulatust suurendada lisaks olemasolevale maksuvabastusele ning täpsustada, millisel juhul rakendub siin 0,15 ha piirang. Samuti on diskrimineeriv ja põhjendamata §11 lg 3 piirang, mille kohaselt säte ei kohaldu korteriomandite kaasomandile. Eesti MaaMS §4 maksuvabastuse loetelusse tuleb lisada Mittearvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud Omanike maksuvabastus ehitismälestiste aluselt maalt ja sundvalduse valitsuskabineti 16.04.2020. a otsusest. Antud eelnõu on seotud Keskliit alalt. Maksuvabastused peavad olema loogilised ja võrdsest maa korralisest hindamisest tingitud maamaksu muudatustega. kohtlemisest lähtuvad. Kui avalikult kasutatava eratee ja Võimalike uute maksusoodustuste kehtestamine sellel eesmärgil veekogu osas on maksuvabastus, siis peab see vabastus vajalik ei ole. Pakutud ettepaneku praktiline mõju maksumaksjale kehtima ka sundvalduse alal, kuna sundvaldus seatakse oleks väga väike, sest mälestiste ümber olev kaitsevöönd on eramaale ju üksnes avalikes huvides. Ehitismälestised on meie reeglina väikese ulatusega. Kui ehitismälestist kasutatakse kultuuripärandi eriline väärtuslik osa, mille kasutamisel majandustegevuseks, ei ole piiratud tulu teenimise võimalus. eksisteerivad olulised seaduslikud piirangud, millistele Maksusoodustused on mõeldud olukorraks, kus omanik ei saa ehitistele peab olema tagatud avalik juurdepääs ja mille vara sihipäraselt kasutada. Kui ehitismälestis on samal ajal kodu, renoveerimine on oluliselt kallim. Kuna riik ei hüvita nende saab omanik niigi maksuvabastuse. Sundvalduse eest makstava kulude suurenemist, siis on põhjendatud avalikes huvides tasu sisse on juba arvestatud maamaksuhüvitis. Kehtestades kaitse alla võetud ehitismälestiste aluse maa maksuvabastus. maamaksuvabastus antud maale, tuleks vähendada sundvalduse Eriti arvestades, et pühakodade aluse maa suhtes see tasu suurust. Iga kohustuse eest, mida peab maksumaksja täitma, soodustus eksisteerib. ei ole võimalik anda maksusoodustust. Vastasel juhul kaotaksid kehtestatud maksud oma mõtte. Eesti Omanike MHS §4⁴ lõike 2 kohaselt on kõigil võimalik tutvuda maa Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Maa Keskliit maksustamishinna arvutuskäiguga ja avaldada selle kohta maksustamishinna vaidlustamist ei ole eelnõus eraldi arvamust. Kahjuks on ebaselge, kuidas toimub maaomaniku reguleeritud, kuna praegu kehtiv seadus reguleerib eelkõige kaasamine hindamismenetlusse, kuidas ta saab infot, et oma vaidlustamisel kautsjoni tasumist ja seda, millise perioodi jooksul arvamust avaldada ning selline arvamusavaldamine peab saab korralise hindamise tulemusi vaidlustada. Edaspidi saab maa olema võimalik enne maksustamishinna määramist. Samuti maksustamishinna määramist, eelkõige selle aluseks olnud on seadusest kõrvaldatud sätted, mis puudutavad andmete õigsust ja ajakohasust vaidlustada kautsjonita. Kui maksustamishinna vaidlustamist. Haldusmenetluse maakatastrisse kantud andmed on ebaõiged, saab nende põhimõtted peavad olema tagatud ja maksusubjektidel peab parandamist nõuda igal ajal. Sellele menetlusele kohaldub olema selge, kuidas neid õigeaegselt hindamisele kaasatakse, maakatastriseaduse ja haldusmenetluse seaduse regulatsioon, kuidas nende “arvamusi” kaalutakse ja kuidas otsuseid reeglite dubleerimine MHS-is ei ole vajalik. Maa vaidlustada. maksustamishindade kohta saab arvamust avaldada hetkest, kui need on Maa-ameti poolt avalikustatud (avalikustamise ja jõustumise vahele jääb vähemalt kaks kuud ehk piisav aeg tutvumiseks) ja arvamust võib avaldada igal ajal. Hindamismenetlusse maaomanikku ei kaasata, maa maksustamishinna arvutamisele eelneb väga mahukas suure hulga andmete (sh konfidentsiaalsete tehinguandmete) analüüs, mille täies mahus maaomanikule tutvumiseks esitamine ei ole mõeldav. Maaomanikel läbi Omanike Keskliidu on võimalik arvamusi ja ettepanekuid esitada maa korralise hindamise metoodikat kinnitava määruse kooskõlastusringil. Korralise hindamise ettevalmistamisfaasis on soov teavitada kõiki maaomanikke ka, et nad vaataks üle oma maad puudutavad riiklike registrite andmed, et vajadusel aegsasti viia sisse parandused, kui andmetes esineb vigu. Seletuskirja on täiendatud teavitamise ja arvamuse avaldamise viisi täpsema selgitusega. Eesti Omanike MHS § 4³ lg 2 sätestab maa väärtust mõjutavate tegurite Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Loetelu Keskliit loetelu lahtisena. Sellisel kujul ei ole pedagoogilisel loetelul on esitatud suletuna, maakasutuspiirangud on loetelusse lisatud. üldse mõtet kui seadusandja jätab need tegurid ammendavalt Loetelu täpsustub metoodika rakendusaktis, kus tuuakse iga ja õigusselgelt määratlemata. Leiame, et suletud loetule tuleb turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta välja, lisada olulise tegurina maakasutuse piirangud, kuna erinevate millised tegurid selle väärtust mõjutavad, millega hindamisel seadusest tulenevate avalike kitsenduste tõttu on olulise osa arvestatakse. Vastav volitusnorm on MHS § 4³ lõikes 5. Maa Eesti territooriumi kasutamine piiratud. Lisaks peab seadus korralist hindamist viiakse seaduse muutmise järel edaspidi läbi selgelt sõnastama, et maa hindamisel ei arvestata selle perioodiliselt, igal 4-ndal aastal. Kuna tegurid ja metoodika loodusvilju (eelkõige kasvavat metsa). üldiselt on ajas muutuvad ja sõltuvad andmetest, siis iga hindamise eelselt seaduse muutmine ei pruugi olla vajalik, küll aga vaadatakse enne igat hindamist üle metoodika, sh väärtust mõjutavad tegurid. Seadus toob välja üldisemad põhimõtted, millest hindamisel lähtutakse. Kehtiv MHS § 2 lõike 1 esimene lause sätestab juba praegu, et hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Viidatud sätet ei ole kavas muuta. Seega tagab ka kehtiv seadus maaomanikele selge teadmise, et maa hindamise käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa väärtust ega muid loodusvilju. Eesti Omanike MHS §12 täiendatakse rakendusättega lõikes 9, kuid tegemist Arvestatud. Antud selgitus. Sätte eesmärgiks on võimaldada Keskliit ei ole ju rakendusliku normiga. Ka sisu osas ei saa sättega korralise hindamise käigus tehtud analüüsi võimalikult laialdast nõustuda – maa riigile omandamisel ja sundvõõrandamisel kasutamist. Säte ei näe ette maa riigile omandamisel ette peab siiski läbi viima hindamise, et omanikule oleks tagatud lähtumist nelja aasta tagusest hindamisest. Sätte kohaselt õiglane ja kohane hüvitis ning mitte lähtuma 4 aastat tagasi kasutatakse väärtuse määramiseks ajakohaseid tehinguandmeid, toimunud hindamisest. mitte korralise hindamise aegseid tehinguandmeid. Kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu määramisele kehtivad nõuded rakenduvad ka vaatlusaluse sätte kohaldamise korral. Ajakohaste andmete kasutamine tagab maa omanikule õiglase hüvitise. Seletuskirjas on täpsustatud, et kõnealuse sätte eesmärk ongi vajadus teatud juhtudel värskema, ajakohaste tehinguandmete alusel arvutatava maksustamishinna järele, mida saab kasutada riigi menetlustes, sh maade riigile omandamisel. Siin on mõeldud eelkõige lihtsamaid toiminguid nagu kiirmenetlus ja väiksemate ribade omandamine. Kui võib eeldada kahju tekkimist või kui maa maksustamishind ei väljenda vara väärtust, siis on ka edaspidi vaja läbi viia erakorraline hindamine. Eesti Omanike MaaKatS §6 lg 10 ja 11 kohaselt on edaspidi kõigil õigustatud Antud selgitus. Tehingute andmebaas on osa maakatastrist. Keskliit huvi korral võimalus tutvuda tehingute andmebaasi Maakatastri vastutav töötleja on Maa-amet, kes korraldab ka andmetega. Seadusest ei selgu, kellele sellise tähtsa andmetele juurdepääsu saamiseks õigustatud huvi olemasolu kaalutlusotsuse tegemine antakse. Arusaamatu on, miks hindamise. Krediidiasutuste õigusliku huvi olemasolu eeldatakse, eelistatakse seadusega krediidiasutusi kui ühte eraõiguslikku kuna krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-st 53 tulenevalt on turuosalist andmetele automaatsel juurdepääsul. Omanike krediidiandjatel õigus elamukinnisvaraga seotud selge seisukoht on, et kui andmeid väljastatakse, peab olema tarbijakrediidilepingute tagatisi ise hinnata. Seda reguleerib tagatud, et need ei ole isikustatavad – andmed ei tohi anda rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded võimalust välja selgitada, milline kodanik millise hinnaga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva oma kinnisvara võõrandas. Selle põhimõtte rikkumine oleks kinnisvara hindamisele“. Krediidiasutustel on lubatud laenude vastuolus põhiseadusliku eraomandi puutumatuse ja tagatiseks olevat kinnisvara ise hinnata, kehtiv seadus aga piirab isikuvabaduse põhimõttega ning muudaks mõttetuks nii krediidiasutuste sisehindajate võimalusi kasutada hinnangute notarite kui kinnistusosakonna kohustuse isikute privaatsete koostamisel maakatastri tehingute andmebaasi andmeid. Esiteks andmete saladuse hoidmisel. on piiratud võrdlusandmetele juurdepääs olukorras, kus tagatisvara hindab ja selleks vajab andmeid krediidiasutuse sisehindaja. Teiseks on krediidiasutuse jaoks raskendatud väliste kinnisvarahindajate poolt esitatud hinnangute kvaliteedi kontrollimine, mis samuti eeldab võrdlusandmete kasutamist. Seega raskendavad kehtivast seadusest tulenevad piirangud krediidiasutuste jaoks neile kehtestatud tagatisvara hindamise nõuete järgimist. Krediidiasutustele kehtivad Finantsinspektsiooni poolt ranged nõuded, samuti on sellistes asutustes ettevõtte siseselt ranged andmete konfidentsiaalsusnõuded, mistõttu on tõenäoline, et andmeid kasutatakse sihipäraselt ja need ei levi kolmandatele isikutele. Tehingute andmebaasis ei ole andmed isikustatud kujul - osapoolte kohta registreeritakse arv, liik ja residentsus, andmebaasi ei kanta osapoolte nimesid ega isiku- ja registrikoode. Küll aga on võimalik andmete väljastamisel koosmõjus kinnistusraamatuga isik siiski välja selgitada, seda ka praegu. Seetõttu ongi isikuandmete kaitsmiseks tehinguandmete väljastamine olnud ja jääb ka tulevikus piiratuks. Samas ei ole põhjendatud ka andmetele ligipääsu täielik piiramine ainuüksi põhjusel, et neid on võimalik kinnistusraamatu abil isikustada, sest see ei oleks samuti isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas, kuivõrd sellest ei tulene täielikku keeldu isikuandmeid avalikustada, vaid luba avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmeid avalikustada, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega. Eesti Omanike Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §15⁵ muudatusega Mittearvestatud. Antud selgitus. Talumistasud tõusevad Keskliit plaanitakse vähendada talumistasu määra 7,5 protsendilt 3,5 korralise hindamise tulemusel tasumäära muutmisele vaatamata protsendile maamaksustamishinnast. Kuna 7,5% tasumäär keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud kehtestati 2019.a aastapikkuste arutelude ja põhiseaduslike keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Ei ole vaidluste tulemusena, siis on põhjendamatu taas riigi antud põhjendatud ega õiglane, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest lubaduse murdmine. Tänagi on need tasumäärad kinnisasja omanikule makstav tasu oleks kõrgem kui tavapärane naeruväärsed, mistõttu paljud omanikud seda tasu ei taotle, kasutustasu sama maa kasutamise eest. Seega, kui AÕSRS lisas samas moodustavad need suuri kasumeid teenivate sätestatud tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline võrguettevõtjate käibega võrreldes murdosa. Eelnõu ulatus on 1, on talumistasu sama suur, kui oleks eelduslik ettevalmistamisel-menetlemisel rõhutati korduvalt, et kui kasutustasu sama maa eest. Tasumäära muutmine on põhjendatud muutub maa maksustamishind, siis toob see kaasa ka ka seetõttu, et talumistasude väga suurel tõusul oleks arvestatav talumistasude tõusu, mistõttu ei saa talumistasu protsenti mõju elektrienergia võrgutasudele ehk muuhulgas ka enam kõrgemale tõsta. Eesti Omanike Keskliit sellise elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh maaomanike) jaoks. tasumäärade pea kahekordse vähendamisega mingil juhul ei nõustu. Eesti Toetame maamaksusumma aastasele tõusule piirmäära Mittearvestatud. Ei ole mingit alust arvata, et KOVid hakkaksid Kaubandus- seadmist, kuid märkusena soovime esile tuua, et eelnõus rakendama koheselt maksimaalseid maksumäärasid. Maamaksu Tööstuskoda nimetatud piirmäära protsent võiks olla veelgi väiksem aastase tõusu piirmäär 10% rakenduks maade suhtes, mis on (näiteks 10% asemel 5%-7%). Eelnõu seletuskirjas (lk 35) on kallinenud keskmisest kiiremini. Selliste maade maamaksutõus märgitud, et Taanis ei tohi aastane kinnisvaramaksu tõus olla on igati põhjendatud, sest praegu maksavad selliste maade suurem kui 5% ning teatud juhtudel võib see olla 7%. omanikud ebaproportsionaalselt vähem kui vähem kallinenud Eesmärgiks on väiksema piirmäära kehtestamise puhul maade omanikud. Maade korralise hindamise üks eesmärke on eelkõige see, et vähendada ettevõtetele lisakulude teket seoses õiglasem maa maksustamine. Seega maamaksu suurenemisega maa väärtuse tõusu ning sellest tulenevate maksude viiakse maks õiglasele tasemele, mis oleks selline olnud kui maid suurenemise osas. Kuna maade hindamist tehti viimati 2001. oleks regulaarselt korraliselt hinnatud. Maksimaalseid määrasid aastal, siis võib maksutõus olla märgatav mitmete ettevõtete on eelnõus toodud allapoole 2,5-5 korda ja nende juures ei saaks jaoks ning asetada ettevõtted majanduslikult raskemasse kunagi tulevikus maaomaniku maksukoormus suureneda üle olukorda. Kui edaspidi tõuseb maamaks näiteks 10 protsenti 2001. a taseme (eelmise hindamise aasta), võttes arvesse aastas, siis see tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks maamaksukoormuse suhet SKP-sse. 5% suuruse maamaksu tõusu peaaegu kahekordistuda. Seega 10%-line kasv aastas ei tundu piirmäära juures jõuaks maamaks vastavusse maa turuväärtusega palju, aga seitsme aasta peale kokku võib kasv olla ikkagi 40 aasta pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei märkimisväärselt suur. tõuseks. Seega ei ole ka 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära rakendamisel tagatud õiglane maksustamine. Eesti Kaubanduskoda teeb ettepaneku seadust täiendada MHS § 4³ Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Seadus Kaubandus- lõike 2 osas, mille puhul on jäetud avatud loetelu maa väärtust toob välja üldised põhimõtted, millest hindamisel lähtutakse. Tööstuskoda mõjutavate tegurite osas. Soovime rõhutada, et oluline on Loetelu täpsustub metoodika rakendusaktis, kus tuuakse iga märkida maa väärtust mõjutavate tegurite osas ka turusegmendi (sarnaste tunnustega maade rühma) kohta välja, maakasutuse piirangud (näiteks vee- ja keskkonnakaitselised millised tegurid selle väärtust mõjutavad, millega hindamisel piirangud), sest need mõjutavad olulisel määral maa arvestatakse. Vastav volitusnorm on MHS § § 4³ lõikes 5. kasutamist majandustegevuses ja erinevates Metoodika väljatöötamise käigus analüüsitakse mh ka ettevõtlusvormides. Samuti on maakasutuse piirangud tähtsad maakasutuspiirangute mõju. Väärtust mõjutavad piirangud tegurid maa väärtuse hindamisel, sest võivad seada mitmeid võetakse hindamisel arvesse. takistusi maa kasutamise võimaluste osas. Maksu- ja Maa hindamise seaduse (MHS) § 121 lõikes 2 ja 3 sätestatakse, Mittearvestatud. Antud selgitus. 1993. ja 1996. aasta maa Tolliamet et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse teatud juhtudel maksustamishinda rakendatakse juhtudel, kui õigusakt seda varasemat, st 1993., 1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste otseselt ette näeb (st maareformi läbiviimiseks). 1993. ja 1996. tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda. Seega aasta maa maksustamishinnad määrab kohalik omavalitsus seni juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et kasutatakse kehtinud korras. See ei eelda (iga-aastast) tagasiarvutust ega ka 1993., 1996. või 2001. maa maksustamishinda (näiteks nii on nende maa maksustamishindade kaitsemehhanismis rakendamist. mitmes maareformi puudutavas õigusaktis), rakendatakse seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena määratud maa maksustamishindade jõustumist. Meile teadaolevalt ei ole muudatusettepanekute ettevalmistamisel kordagi selles kontekstis aastad 1993 ja 1996 arutluse all olnud, vaid on arvestatud üksnes 2001. aastat. Märgime, et iga-aastaste tagasiarvutuste tõttu on seegi väga keeruline, nõudes täiendavat investeeringut eelanalüüsiks. Võttes lisaks arvesse veel kahe varasema korralise hindamise tulemused, muudab see arendatava kaitsemehhanismi arvutuskäigu äärmiselt komplitseerituks, võimalik, et üldse mitte teostatavaks. Seetõttu teeme ettepaneku mitte võtta tulevikus maa maksustamishinna arvutamisel enam aluseks 1993. ja 1996 korraliste hindamiste tulemusi, vaid üksnes 2001. aasta omad. Maksu- ja Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõju. Alapunkt 6.1. Osaliselt arvestatud. Maamaksu tõusu piirmäära ja sellega Tolliamet Kavandatav muudatus: maa korralist hindamist teeb Maa- kaasnevate mõjude osa on analüüsitud punktis 6.4. MTAle amet iga nelja aasta tagant, määrates igale katastriüksustele kaasnevaid mõjusid on analüüsitud. Tehinlise arenduse maa maksustamishinna. Lehekülg 53: Kaasnev mõju: mõju tegemine/loomine ei puuduta maksumaksjaid. Maksumaksjaid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste puudutab asjaolu, et nende maamaks võib tõusta kuni 10% töökorraldusele. Seletuskirjas on jäänud kajastamata sihtrühm võrreldes eelmise aastaga. Maksu- ja Tolliamet (MTA). Mõju on järgmine: a) piirmäära kaitsemehhanismi tehniline arendus. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on suur, kuna puudutab kõiki maamaksumaksjaid iga-aastaselt ning on möödapääsmatu eeltingimus seaduseelnõu rakendumiseks. b) MTA kliendihalduskoormuse kasv. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on suur seoses maksumaksjate arvu märkimisväärse kasvuga (kellel praegu seoses 5 EUR piirmääraga maksukohustust ei ole olnud) ning piirmäära ja arvutuskäigu keerukusest tuleneva kliendikontaktide arvu märkimisväärse tõusuga. Eeltoodust tulenevalt on oodatav koormuse kasv MTA töökorraldusele oluline. Maksu- ja Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõju. Alapunkt 6.5. Mittearvestatud. KOV-ide volikogude poolt maksumäärade Tolliamet Kavandatav muudatus: maamaksumäärade muutuste muutuste kehtestamine 6 kuud enne maksustamisaasta algust ei kehtestamine kuus kuud enne maksustamisaasta algust mõjuta MTA kliendihalduskoormust, maamaksutõusu ega Muudatuse kohaselt peavad kohalike omavalitsuste volikogud piirmäära. Olenemata sellest, millal KOV maamaksumäärad maamaksumäärade muutused kehtestama vähemalt kuus kuud kehtestab, on maksumaksja maamaksukohustuse suurus sama enne maksustamisaasta algust. Seletuskirja järgi ei ole mõju suur. riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele oluline. Meie hinnangul on muudatusel siiski MTA kliendihalduskoormusele suur mõju maamaksu tõusu, piirmäära arvutuskäigu keerukuse ning uute maksumaksjate arvu olulise kasvu (50– 75%) tõttu, kes seni olid 5 EUR piirmäära tõttu maamaksu tasumise kohustusest vabastatud. Selline mitmetahuline muudatus põhjustab oodatavalt mitmekordse kliendikontaktide arvu kasvu MTA teeninduskeskuses ja -büroodes. Maksu- ja Seletuskirja punkt 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja Arvestatud. Antud selgitus. Ekslik on väide, et seletuskirjas ei Tolliamet kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. ole nimetatud kulu kajastatud. Seletuskirja punktis 7 on märgitud, Alapunkt 7.3. Riigi kulud Seletuskirjas ei ole kajastatud et "Järgmise hindamise aastal lisandub MTA maamaksu maamaksu piirmäära rakendamiseks vajaliku infosüsteemi arendamise kulu ligikaudu miljon eurot.". kaitsemehhanismi väljaarendamise kulu MTA-le. Kogu Seletuskirja on täiendatud põhjalikuma andmestikuga. arenduse finantseerimine peab toimuma kolme aasta jooksul 2021–2023. a, arenduse teostusaeg on 27 kuud. Seetõttu peab arendus algama augustis 2021. Kuna MTA eelarves puuduvad vahendid selliste arenduste teostamiseks, eeldab muudatuste rakendamine IT investeeringuid, lähtuvalt kehtivatest tingimustest kuni 1 mEUR (1,2 mEUR koos käibemaksuga). Seoses maamaksu maksjate arvu kasvuga suureneb MTA saadetavate paberteavituste hulk, mida jätkuvalt saadame üle 75-aastastele klientidele. Tänase hinnakirja põhjal tähendab see täiendavaid kujusid ca 20 000 € aastas, alates 2024. aastast. Andmekaitse Kavandatava muudatusega täiendatakse maakatastriseaduse § Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Krediidiasutustele Inspektsioon 6 lõigetega 10 ja 11, millega laiendatakse tehingute juurdepääsu võimaldamise vajadus on lahti kirjutatud andmebaasi ligipääsu õigusi. Viidatud sätte lõikega 10 seletuskirjas. Kehtiva MHS järgi krediidiasutustel tuuakse sisse täiendav võimalus tehingute andmebaasi tehinguandmetele juurdepääs puudub, küll aga on suuremad ligipääsuks õigustatud huvi alusel. Lõige 11 jääb suures osas krediidiasutused tagatisvara hindamiseks palganud omale maa samaks, täiesti uue alusena luuakse võimalus ilma õigustatud hindamise tegevuslitsentsiga hindajad, et tehinguandmetele huvi tõendamata ligipääsuks tehingute andmebaasile juurdepääsu saada. Probleemiks on andmete kasutamine krediidiasutustele. Paraku ei selgu seletuskirjast ega ka selle krediidiasutuse siseselt tagatisvara hindamisel. Eesti Pangaliit on osaks olevast mõjuanalüüsist, kas neile on juba tähelepanu juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna ettevõtetel ei ole seadusest pööratud või mitte. Nimelt, kuidas organisatoorselt tulenevalt õigust saada tehingute andmeid, puudub neil õiguslik planeeritakse juurdepääs andmebaasile anda –kas ka näiteks alus sõlmida oma töötajatega sellekohaseid masspäringud on võimalikud ning kas ja milline leping konfidentsiaalsuslepinguid. Ka Andmekaitse Inspektsioon on andmete saajaga sõlmitakse. Meile teadaolevalt, nt varasemalt rõhutanud, et andmetele peab olema juurdepääs rahvastikuregistri puhul, sõlmitakse enamasti andmete saajaga isikutel, kellel neid andmeid on reaalselt vaja. Krediidiasutustele leping, mille alusel hakkab siis hiljem andmete väljastamine kehtivad Finantsinspektsiooni poolt ranged nõuded, samuti on toimuma automaatselt ja suures mahus. See tähendab, et krediidiasutustes ranged konfidentsiaalsusnõuded andmete õigustatud huvi hinnatakse lepingu sõlmimisel, aga mitte iga käsitlemise osas ettevõtte siseselt, mistõttu on tõenäoline, et andmeühiku osas eraldi, mis päringus sisaldub. Näiteks andmeid kasutatakse sihipäraselt ja need ei levi kolmandatele tehakse päring mingi hulga katastriüksuste kohta ja päringu isikutele. Samuti, kuna tagatisvara hindamist viivad tegijal iseenesest esineb õigustatud huvi selliste andmete krediidiasutused läbi pidevalt, on vaja ka andmeid regulaarselt ja saamiseks, aga seal hulgas võib olla mõni katastriüksus, mille nad on seaduseelnõu järgi käsitletud sarnaselt kutseliste osas tal seda pole –see konkreetne katastriüksus on lisatud hindajatega s.t ilma õigustatud huvi tõendamata. Seaduseelnõuga sinna hulka nt isiklikust huvist. Seepärast peaks olema selgelt isikutel, kellele antakse juurdepääs tehinguandmetele ilma läbimõeldud, kuidas toimub päringute õiguspärasuse üle õigustatud huvi tõendamata, on reeglina vajadus regulaarsete järelkontroll. Lisaks on oluline rõhutada, et iga masspäringute järgi. Tänase praktika järgi ei ole eraldi andmeväljastus peab olema korrektselt dokumenteeritud ja konfidentsiaalsuslepinguid sõlmitud, kui andmete väljastamine tagantjärele kontrollitav –ehk millal, mis andmeid ja miks toimub seaduse alusel õigustatud isikutele. Andmeväljastus on väljastati. Varasemalt on esinenud vähemalt üks juhtum, kus dokumenteeritud ja tagantjärele kontrollitav alustades ametlikust andmebaasile ligipääsu õigust omav isik kopeeris kogu digiallkirjastatud andmete tellimuskirjast lõpetades väljastatud andmebaasi ja müüs selleandmeid hiljem veebis. Kogu andmetega. Ka Andmekaitse Inspektsiooni viidatud juhtumi andmeväljastus süsteem, nii tehniline kui ka organisatoorne, puhul tegime Inspektsioonile ülevaate, millised väljavõtted oli peab olema üles ehitatud nii, et sellised juhtumid oleksid maa hindamise tegevuslitsentsi omav isik tellinud. Peale seda välistatud või vähemalt väga raskesti teostatavad ning kui üksikjuhtumit edastame andmed igale õigustatud isikule midagi sellist on aset leidnud, oleks võimalik tuvastada, kes, krüpteeritud kujul, samuti teavitame õigustatud isikut igakordselt millal ja mis alusel. Eelnevast tulenevalt soovitame andmete konfidentsiaalsuse tagamise kohustusest s.h viitega seletuskirja (vajadusel ka eelnõud ennast) täiendada eelkõige karistusseadustiku §-le 157, mille kohaselt on kutse- või osas, mis puudutab kas ja millised lepingud sõlmitakse ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku andmesaajatega ning milliseid organisatoorseid meetmeid avaldamise eest isiku poolt, kellel oli seadusest tulenev kohustus võetakse tarvidusele riskide maandamiseks just õigustatud andmeid mitte avaldada, ette nähtud kriminaalkaristus. huvi alusel andmete väljastamisel. Kuna lisaks Õigustatud huvi alusel andmete taotlused eelduslikult ei ole isikuandmetele, mille kaitsmise vajadusest näib olevat aru igapäevased ja regulaarsed ning iga taotluse puhul tuleb saadud, on andmebaasis ka kinnisvara hindade info, mida põhjalikult hinnata, kas taotlus on põhjendatud ja muul moel kui esitavad sinna notarid, kel on sama info osas saladuse tehinguandmete abil ei ole võimalik eesmärki täita. Tehingute hoidmise kohustus, tuleb õigustatud huvi hindamist Maa- andmebaasile juurdepääsu laiendamise küsimust on ametil igal juhul väga tõsiselt võtta ning ligipääsude andmine Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsinud põhjalikult ka ei tohiks olla kergekäeline. advokaadibüroo Sorainen. Mh käsitleti analüüsis õigustatud huvi kaalutluskriteeriumeid: eesmärgipärasuse hindamine, vajalikkuse hindamine ja huvide tasakaalu hindamine. Tegemist on tundlike andmetega ja ligipääsuõiguse andmisel on Maa-amet kindlasti range (oht on luua pretsedente). Tehniliste lahenduste osas märgime, et 02.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/78 on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus algatanud lihthanke "Tehingute andmebaasi ärianalüüsi teostamine" (229341), mille eesmärgiks on Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna äriprotsesside optimeerimine, infotehnoloogilise lahendusega kaetud tulevikuvaate väljatöötamine ning protsesse toetava infotehnoloogilise lahenduse prototüübi väljatöötamine. Analüüsitakse tõhusamat lahendust riigilt hindamiseks vajalike andmete saamiseks, selleks võiks olla nö andmete tellimiskeskkond. Regulaarsed päringud ja masspäringud isikutel, kes eelnõu järgi õigustatud huvi ei pea tõendama, võiksid olla lahendatud läbi tellimiskeskkonna, kus kasutaja ennast autendib, tasub riigilõivu kui tal on riigilõivuseadusest tulenev kohustus riigilõivu maksta ja salvestatakse logid tema tegevuste ja tellitud tehinguandmete kohta. Samas peab jääma ka võimalus edaspidi teha krüpteeritud väljavõtteid - õigustatud huvi korral üksikpäringute puhul ei ole ligipääsu andmine andmebaasile alati tingimata vajalik. Eesti Kuna maaomanikke ootab eelnõu kohaselt ees arvestatav Mittearvestatud. Maamaksuseaduse kohaselt laekub maamaks Põllumajandu maksutõus, siis juhime siin kohal tähelepanu möödunud aasta täies ulatuses KOV-i eelarvesse. Seega on KOV-il otsustusõigus, s- kevadel Eesti Maaparandajate Seltsi poolt maaeluministrile millele maamaksust laekuv tulu kulutatakse. Põhiseaduse KOV Kaubandusko saadetud kirjale, milles tehakse ettepanek leida lahendus iseseisva eelarve garantii ei luba riigil sekkuda KOV-ide da maaparandushoiu vajalikus määras rahastamisele. Toetame enesekorraldusõigusesse maksuraha kasutamisel. seltsi ettepanekut lahendada maaparandushoiu rahastamine koos maamaksuseaduse muutmisega. Seni on kogu maamaks laekunud kohalikule omavalitsusele, kuid edaspidi võiks üks osa maatulundusmaa maksustamisest olla sihtotstarbeliselt seotud maaparandushoiuga. Selline süsteem looks tervikliku võimaluse nii riigi veejuhtmete, kui ka põllumajandus- ja metsamaadel asuvate maaparandussüsteemide hooldamiseks. Arvestades parandatud maade osakaalu meie toidutootmiseks kasutatava haritava maa hulgas on äärmiselt oluline, et maaparandussüsteeme suudetaks hoida töös vajadusel neid uuendades või rekonstrueerides. Kahjuks ei suudeta praegu maaparandust vajalikus mahus rahastada. Eesti Eelnõu võiks pakkuda positiivse lahenduse ka pikaajalisele Mittearvestatud. Antud selgitus. Talumistasud tõusevad Põllumajandu probleemile, et maaomanikud ei saa õiglast hüvitist korralise hindamise tulemusel tasumäära muutmisele vaatamata s- tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Tehnovõrgud ja - keskmiselt 3-3,5 korda. Piirkondades, kus maa väärtus on tõusnud Kaubandusko rajatised põhjustavad põllumajandustootjatele ning keskmisest rohkem, tõusevad ka talumistasud rohkem. Kuna ka da metsaomanikele olulisi lisakulusid maade majandamisel maatulundusmaa väärtus on üldiselt tõusnu keskmisest rohkem, ja/või saamata jäänud tulu maa kasutuspiirangute tõttu. Paraku suurenevad ka maatulundusmaal makstavad talumistasud on eelnõuga kavas tehnovõrgu või -rajatise talumise eest võrdeliselt rohkem. Ei ole põhjendatud ega õiglane, et tehnovõrgu kinnisasja omanikule makstava tasu suurus aastas langetada või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstav tasu seniselt 7,5 protsendilt 3,5 protsendile maa oleks kõrgem kui tavapärane kasutustasu sama maa kasutamise maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja eest. Seega, kui AÕSRS lisas sätestatud tehnovõrgu rajatisest sisulise ulatuse koefitsientidega. Koda peab väga oluliseks, et tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on 1, on talumistasu sama maaomanikele oleks tagatud õiglane hüvitis tehnovõrgu või - suur, kui oleks eelduslik kasutustasu sama maa eest. Tasumäära rajatise talumise eest, mistõttu ei saa me toetada eelnõu muutmine on põhjendatud ka seetõttu, et talumistasude väga muudatust, millega on kavas talumistasu määra langetada üle suurel tõusul oleks arvestatav mõju elektrienergia võrgutasudele kahe korra. ehk muuhulgas ka elektrienergia hinnale lõpptarbija (sh maaomanike) jaoks. Eesti Seletuskirja kohaselt võivad uue maa korralise hindamise Antud selgitus. Seaduse kohaselt on kasutusvaldajatel õigus Põllumajandu tulemusel arvestuslikud põllumajandusmaa kasutusvalduse kasutusvaldusesse antud maa selle harilikule väärtusele vastava s- tasud tõusta umbes 16 korda, kuid need jäävad ikkagi umbes tasu eest välja osta. See õigus jääb kasutusvaldajatele alles. Kaubandusko kolmandiku võrra madalamaks tegelikust turupõhisest tasust. Käesolev eelnõu ei mõjuta ka maa müügihinnaks olevat maa da Mõistame, et kasutusvalduse tasude lähenemine turupõhistele harilikku väärtust. Maa-ameti tavalise praktika kohaselt tasudele on vajalik. Siinkohal märgime siiski, et saadetakse kasutusvaldajale vähemalt 4 kuud enne põllumajandusmaa on põllumajandustootjatele vältimatult kasutusvalduse lõppemist teavitus, milles märgitakse maa harilik vajalik tootmisvahend, mistõttu peaks kasutusvaldajatele väärtus (müügihind) ning selgitatakse maa väljaostmise ja tagama maa väljaostmise võimaluse mõistlikel tingimustel. kasutusvalduse pikendamise võimalusi. Enampakkumisele Riik võiks maa müümisel teha enne maa avalikule oksjonile pannakse ainult selliseid kasutusvalduses olnud põllumaid, mille panekut hinnapakkumise senisele maa kasutajale arvestades kasutusvaldus on lõppenud. Riigivaraseaduse § 66 lõige 7 turupõhist hinda. Hetkel on riik aga muutunud maa müügi- ja sätestab põllumajanduslikult kasutatava maa viimase kasutaja rendihindade hinnatõusu veduriks. eelisõiguse ning § 58 lõike 4 kohaselt teavitatakse maa senist kasutajat avaliku enampakkumise väljakuulutamisest. Seega on nii kasutusvaldaja kui ka riigimaa muu kasutaja piisav teavitamine tagatud. Eesti Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et Eesti varamaksude osakaal Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt on maatulundusmaale Põllumajandu on 0,23% SKP-st, mis on OECD riikide võrdluses madalaim võimalik maksimaalselt kehtestada 0,5% suurune s- ning OECD on soovitanud Eestil varamaksude osakaalu maamaksumäär. Tegemist on alandatud maksimaalse määraga, Kaubandusko suurendada. Seletuskirja öeldakse ühtlasi, et maade hindamise kuna maksimaalne maamaksumäär näiteks ärimaa sihtotstarbega da järel oleks positiivne, kui maamaksu laekumine hakkab järk- maale on 1%. KOV-i finantsautonoomia kohaselt saavad KOV-id järgult suurenema, liikudes 2000. aastal olnud näitaja 0,39% täpse maatulundusmaa maksumäära määrata vahemikus 0,1% - SKP-st suunas. Seletuskirjast on näha, et maamaksu osakaal 0,5%. Kodualuse maa maksuvabastuse ulatuse laiendamine SKP-s hakkas langema 2012. aastal, mil Tallinn hakkas liitsihtotstarbega maal mõjutab eelkõige Tallinnat ja ei puutu rakendama kodualuse maa maksuvabastust. 2013. aastal maapiirkondadesse, kus asuvad põllumajandustootjate huvid. Ei jõustusid maamaksuseaduse muudatused, millega vabastati ole alust arvata, et KOV-id hakkavad rakendama koheselt koduomanikud maamaksu tasumisest kodualuse elamumaa maksimaalseid maksumäärasid, mis võiks hakata sihtotstarbega maa eest. Käesoleva eelnõuga on kavas põllumajandustootjate maksukoormust järk-järgult suurendama. kodualuse maa maksuvabastuse saajate ringi veelgi laiendada Osade keskmisest kiiremini kallinenud hea boniteediga ja rakendada kodualuse maamaksu vabastust ka põllumaade maamaks hakkab eeldatavasti aeglases tempos liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele, mis võib suurenema. panna omavalitsused täiendava surve alla maksulaekumise kindlustamiseks kehtestada kõrgem määr maatulundusmaale. Eeltoodust tulenevalt on selge oht, et maamaksu osakaalu suurendamise koormus SKP-s langeb suures osas põllu- ja metsamaa omanike õlgadele, millega ei saa nõustuda. Leiame, et varamaksude tasumise koormus peaks ühiskonnas jagunema õiglaselt. Eestimaa Leiame, et on põhjendatud maa hindamise ja maksustamise Mittearvestatud. Selleks, et maaomanike järsu maksutõusu eest Talupidajate süsteemi kaasajastamine. Oluline on märkida, et kaitsta, näeb eelnõu ette juba maamaksu tõusu piirmäära Keskliit põllumajandustootjad on ühed suuremad maakasutajad Eestis kehtestamise ja maksimaalse maksumäära langetamise. Sh langeb ning sellest tulenevalt mõjutab käesolev seaduse muudatus maksimaalne maamaksumäär haritaval maal 4 korda. See neid otseselt. Siinkohal on oluline, et maa hinna tõus ei oleks tähendab, et kui mõnes piirkonnas on maa väärtus tõusnud vähem hüppeline ning rakendada tuleks mõistlikku ülemineku kui neli korda, selles piirkonnas maamaks hoopis langeb. Samuti perioodi. Käesolevas seaduses muudatuses on sellega ka tuleb arvestada, et mitmetes KOV-ides on hetkel ja tõenäoliselt arvestatud ning lisaks on oluline maamaksu tõusu piirmäära ka edaspidi kehtestatud maksimaalselt lubatust madalamad rakendamine. Paraku on aga seaduse rakendamisega kaasnev maksumäärad. Kuigi üldiselt maamaks haritaval maal ilmselt maamaksutõus oluline täiendav kulu põllumajandustootjatele. tõuseb, ei oleks abiskeemiga kaasnev töökoormus ilmselt Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda maamaksu tõusu osalist proportsionaalne (eriti arvestades, et eesmärgiks ei oleks korralise hüvitamist põllumajandustootjatele, näiteks vähese tähtsusega hindamise mõju täielik välistamine). riigiabiskeemi kasutades. Eestimaa § 43. punkti 1 lõige 2 ütleb, et maa väärtust mõjutavad tegurid Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Talupidajate on asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, Tegurite loetelu on muudetud suletuks, lisatud on Keskliit ehitusõigus ja muud tegurid. Eestimaa Talupidajate Keskliit maakasutuspiirangud. Loetelu täpsustub metoodika leiab, et „muud tegurid“ tuleks täpsemalt kirjutada, kuna rakendusaktis, kus tuuakse iga turusegmendi (sarnaste tunnustega sellise olulise küsimuse ei tohiks jätta lahtiseks ning tuleks maade rühma) kohta välja, millised tegurid selle väärtust selgelt lahti kirjutada, et mis tegurid mõjutavad maa väärtust. mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Vastav volitusnorm Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et leiate võimaluse on MHS § 4'3 lõikes 5. Maa korralist hindamist viiakse seaduse käesolevat seaduse muudatust selliselt muuta, et oleks nii muutmise järel edaspidi läbi perioodiliselt, igal 4-ndal aastal. olulises küsimuse piisavalt konkreetust ja ei oleks võimalik Kuna tegurid ja metoodika üldiselt on ajas muutuvad ja sõltuvad erinevat tõlgendamist. andmetest, siis iga hindamise eelselt seaduse muutmine ei pruugi olla vajalik, küll aga vaadatakse enne järgmist maa korralist hindamist üle metoodika s.h tegurid. 3 Eesti Eesti Erametsaliit teeb ettepaneku sõnastada MHS § 4 lõige Arvestatud. Antud selgitus ja täiendatud seletuskirja. Loetelu Erametsaliit 2 järgmiselt: „(2) Maa väärtust mõjutavad tegurid on asukoht, täiendatud ja esitatud suletuna. Loetelu täpsustub metoodika kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, ehitusõigus ja rakendusaktis, kus tuuakse iga turusegmendi (sarnaste tunnustega maakasutuse piirangud.“. Maakasutuse piiranguid maade rühma) kohta välja, millised tegurid selle väärtust kehtestatakse eriseaduste alusel. Nii on üle 25% metsamaa mõjutavad, millega hindamisel arvestatakse. Vastav volitusnorm kasutus piiratud looduskaitseseaduse alusel, lisaks on on MHS § 4'3 lõikes 5. Metsamaa puhul mõjutavad piirangud piiranguid maakasutusele seatud muinsuskaitseseaduse, eelkõige kasvava metsa majandamist, maa korralisel hindamisel planeerimisseaduse, ehitusseaduse, veeseaduse jt seaduste hinnatakse maa ilma kasvava metsata. Metoodika väljatöötamise alusel. Maa võib olla väga hea kvaliteediga ja olla soodsas käigus analüüsitakse ka maakasutuspiirangute mõju s.h tuleb asukohas kuid looduskaitsealuse liigi esinemine ei võimalda mõju analüüsida koos maamaksuvabastuste ja talumistasudega, et seal metsa majandamist ning maa kasutamine tulu saamiseks piiranguid ei arvestataks topelt. Maamaksuseaduse järgi on maa, on olulisel määral piiratud või täielikult välistatud. Samuti millel majandustegevus on keelatud või looduskaitsest tulenevalt teeme ettepaneku lõike lõpus oleva „muud tegurid“ ka piiratud täielikult või osaliselt maksuvaba. asendamise ammendava loeteluga. Seadusandja ei saa nii olulist küsimust jätta lahtiseks, vaid peab seaduse tasandil määrama millised tegurid mõjutavad maa hinda. Eesti Eesti Erametsaliit teeb ettepaneku sõnastada MHS § 43 lõige Mittearvestatud. Antud selgitus. Kehtiv MHS § 2 lõike 1 Erametsaliit 3 järgmiselt: „(3) Korralisel hindamisel ei arvestata kasvava esimene lause sätestab juba, et hindamise objektiks on maatükk metsa hinda, üüri- ja rendilepingute ega kinnistusraamatusse ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja kantud piiratud asjaõiguste ning märgete mõju maa päraldisteta. Viidatud sätet ei ole kavas muuta. Seega tagab ka väärtusele.“ Lisatud täiendus “kasvava metsa hind” loob kehtiv seadus metsaomanikele selge teadmise, et maa hindamise õigusselguse ja annab metsaomanikele selge teadmise, et maa käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa väärtust. hindamise käigus ei võeta arvesse seal hetkel kasvava metsa väärtust. Eesti Turbaliit Kuid kindlasti ei saa nõustuda maa kasutamise tasu Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Korrigeeritud aastamäära kolmekordse tõusuga, mis tooks sektorile kaasa turbatööstusmaa hindamise põhimõtteid lähtuvalt sellest, et hinnanguliselt poole miljoni euro suuruse lisakulu igal aastal. arvestatav alternatiivne aktiivne kasutusviis turbatööstusmaale Põhjendus: puudub. 1. Turbatooteid on võimalik realiseerida üksnes maailmaturu hinnaga. Enam kui 95% meie toodangust eksporditakse, samas ka siseriiklikult peame konkureerime teiste riikide toodetega. Eesti turbatooteid müüakse otse enam kui 100 sse riiki ja see moodustab kuni 10% kogu maailma toodangust. Peamisteks ekspordi sihtriikideks on Saksamaa, Belgia, Holland ja Prantsusmaa, mis moodustavad kokku ¾ mahust. Niivõrd olulist omahinna tõusu ei ole Eesti ettevõtetel võimalik turule edasi delegeerida, seega hakkab see mõjutama ettevõtete rentaablust või konkurentsivõimet. Teiste maavarade, eelkõige looduslike ehitusmaavarade kaevandamisel, realiseeritakse toodang siseriiklikult. Kaevandamiseks kasutatava maa kasutamise tasu aastamäära tõus rakendub kõigile riigi maadel kaevandavatele ettevõttele ühte moodi ja omahinna suurenemine on võimalik delegeerida lõpptarbijale. Kõigi vastava tootegruppi toodete müügihind tõuseb, mille riik, peamise taristu arendajana, ise teiselt poolt kompenseerib. 2. Turba tootmisel kasutatakse tehnoloogilistest põhjustest lähtuvalt pinnakihilist kaevandamise meetodit, mis tähendab, et ühe pinnaühiku aastane eritootlikus on võrreldes teiste maavaradega oluliselt väiksem. Kui ühe kuupmeetri turba kaevandamiseks on vaja ~10 m2 tootmisala, on ehitusmaavara karjäärides samalt pinnalt võimalik kaevandada 50 – 150 m3 maavara. See tähendab, et korraga kasutuses oleva pinnaühiku kohta on võimalik turbatootjal teenida oluliselt vähem tulu kui teiste maavarade kaevandajatel, veel vähem mingi muu tootmistegevusega tegeleval ettevõttel. Eelneva tõttu omandab maa kasutamise tasu aastamäära tõus turbatoodete omahinnas palju suurema kaalu kui mistahes muude toodete puhul. 3. Maakasutuse aastamäära tõusu juures on oluline silmas pidada, et mineraalmaa kasutusel, kus mingigi tegevus peale loodusväärtuste säilitamise on lubatud, on põhimõtteliselt võimalik mitu erinevat, omavahel konkureerivat maakasutusviisi, mis asukohast lähtuvalt kujundavad maa ostu-müügi hinna. Kuid turbatootmiseks sobiv maa on kasutatav üksnes turba tootmiseks. Teisisõnu, soos ei ole võimalik arendada kinnisvara, tootmismaad, võtta seda kasutusele põllumaana või kasvatada seal kõrgeväärtuslikku metsa. Ainuke võimalik majandustegevus, millega kaasneb maakasutustasu tasumine rabamaal, on turba tootmine. Seetõttu ei ole põhjendatud maa kasutustasu aastamäära kehtestamisel turbatootmismaale võtta aluseks piirkondlikku maa väärtust, sest turbatootmismaa ei ole tavapärase maakasutuse ega ostu-müügitehingute objekt. Juhul, kui turbatootmismaa kasutamine turba tootmiseks ei ole majanduslikult enam tasuv, ei teki maa omanikule ühtegi alternatiivset tulu teenimise võimalust, väärtuse kaotab ka seal leiduv turba varu. Eesti Turbaliit möönab, et arvestades väga pikka perioodi, mil maa kasutuse tasu aastamäärad on püsinud samasugused, on mõningane tõus põhjendatud. Kuid ilma sektori konkurentsivõimet kahjustamata peab see jääma n.ö protsentides, mitte kordades mõõdetavasse suurusjärku. Loodame, et maakasutuse aastamäära tõusu osas on võimalik leida mõistlik kompromiss nagu riik on seda otsinud maamaksu tõusu kavandamisel. Eesti Turbaliit Juhime Teie tähelepanu võimalikule eksitusele eelnõu Arvestatud. Seletuskirjas mõiste parandatud. seletuskirjas, kus peatükis 6.11.4 on kasutatud mõistet „maavararent“. Tegemist ei ole mõistega, mis oleks kasutuses olemasolevas õigusruumis, selle kasutusele toomisele ei viita ka ettevalmistatud eelnõud. Kas olete selle all pidanud silmas „maa rent maavara kaevandamisel“? Juhul kui tegemist on uue mõiste ja uue tasuga, palun selgitada selle tekke- ja toimisloogikat. Vastasel korral on mõistlik seletuskirja parandada ja eksitav termin asendada. Sunly Wind Meie hinnangul kahjustab eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine Arvestatud. Eelnõu muudetud. Edaspidi võetakse tasu aluseks OÜ Eesti meretuuleparkide konkurentsivõimet ning teeme hajaasustuse tootmismaa maa keskmine väärtus, mitte kogu ettepaneku avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata tootmismaa väärtus nagu seni. ehituse hoonestusloa tasu vähendada selliselt, et lõppkokkuvõttes tasud mitte ei tõuse ega jää samaks, vaid vähenevad. Alternatiivse ettepanekuna palume kaaluda varianti, kus hoonestustasu ei muutu, kuid seda arvutatakse vaid meretuuliku ehitisealuselt pindalalt. Viidates elektrituruseaduse § 923 lõikele 1, arvestatakse tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Samas ei saa ju väita, et kogu 1000-meetrine raadius iga meretuuliku ümber on koormatav ala. Antud piirkonda ei saa küll püstitada mõnda teist elektrituulikut, kuid kogu merepõhja ei kasutata, visuaalselt pole kogu ala täisehitatud, elektrituulikute vahel saavad liikuda laevad (v.a traallaevad) jne. Tuues paralleeli maismaaga, siis rentides 1000 hektari suuruse maa-ala ja makstes selle eest renti, ei tohi sel maa-alal ilma täiendava kokkuleppeta keegi teine peale rentniku toimetada. Merel ei ole meretuuleenergia tootjatel selliseid nõudmisi, kuigi n-ö renti ehk hoonestustasu peavad nad kogu ala eest tasuma. Kui on soov siiski kogu ala eest hoonestustasu nõuda, siis oleks õiglasem Eelnõusse sisse viia diferentseerimine, kus meretuuliku ehitusealusel pindalal kehtib üks tasumäär ning ülejäänud n-ö 1000-meetrise raadiusega puhveralal kehtib oluliselt vähendatud tasumäär. Isik J.N. Esitan omapoolse, kui väiketootja ettepaneku maade Mittearvestatud. Täname ettepaneku eest, kuid ei pea seda hindamise plaani, et tulevane maamaks võiks olla praktiliselt rakendatavaks. Pakutud ettepaneku korral oleks siiski progresseeruv ehk kuni 2ha hajaasustus piirkonnas jääks võimalik täielikult vältida maamaksukohustuse tekkimist, kui endiselt maksuvabaks ja sealt edasi suureneks maamaks asutatakse mitu ettevõtet, millest igaühele kuulub näiteks 500 sõltuvalt omatava pinna suurusest. Näiteks alates 500 hektarist hektarit maad. võiks edasine maamaks olla vähemalt 2 kordne võrreldes tänase vääringuga. Ettepaneku mõte on pidurdada maa koondumist suurettevõtete kätte või siis anda kohalikule piirkonnale läbi suurema maksu ka rohkem tagasi näiteks teede heakorra tagamiseks. Isik T.S Analüüsides maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja Antud selgitus: Uued tehnilised lahendused ei muuda teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud, eelnõu seletuskirja, tehinguandmete kasutamise õiguslikke aluseid, st eelnõu aluseks olnud AB Soraineni analüüsi ja eelnõu tehinguandmete kasutamise nõuded e-hindamisel ei erine koostamise aluseks olnud kirjavahetusi jääb selgusetuks, kas tavapärasest hindamisteenusest. Ilma õigustatud huvi tõendamata ja mil määral tagaks eelnõu võimaluse osutada eelnevalt on hindamise eesmärgil tehinguandmete väljavõtete saamise kirjeldatud e-hindamise teenust. Tulenevalt sellest palun õigus eelnõu kohaselt 6. ja 7. taseme kutselistel hindajatel ja Keskkonnaministeeriumil analüüsida, kas ja kuidas tagavad krediidiasutustel kinnisvara tagatisvara hindamiseks. Andmete maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste saamise õigus on seega üksnes isikutel, kes vastavad seaduses muutmise seaduse eelnõuga kinnisvara tehingute andmebaasi sätestatud nõuetele, andmete kasutamise eesmärgiks ei saa olla osas tehtavad muudatused võimaluse osutada kirjeldatud e- andmebaasi koopia tegemine või saadud andmete kolmandatele hindamise teenust ning vastavalt sellele eelnõu või selle isikutele müümine või muul moel edasiandmine, kuivõrd seletuskirja täiendada. tehinguandmed on käsitletavad isikuandmetena (sõltumata sellest, et tehingute andmebaasi isikuandmeid ei koguta, on võimalik koosmõjus kinnistusraamatuga tehingus osalenud isikud välja selgitada). Ärihuvi ei ole üldiselt käsitletav ka õigustatud huvina, et andmeid oleks võimalik taotleda õigustatud huvi korras. Eesti Pangaliit Eelnõust tuleneb üldine reegel, et maa-ameti tehingute Antud selgitus. Eesti Pangaliit on 2017. aastal teinud ettepaneku andmebaasi andmetega tutvumiseks peab isikul olema laiendada tehinguandmetele juurdepääsu tegevusloa kohustusega õigustatud huvi. Õigustatud huvi ei pea tehingute andmebaasi ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutustele andmetega tutvumiseks ja nendest väljavõtete saamiseks ja krediidiandjatele kinnisvara/tagatisvara hindamisega seotud tõendama muuhulgas "tegevusloa kohustusega ja nõuete täitmiseks. Maa-amet on seda ettepanekut eelnõu Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused koostamise käigus analüüsinud. Krediidiasutusi koos välisriikide tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete filiaalidega on kokku 14. Krediidiandjaid on kokku 45 ja täitmiseks". Pangaliit näeb siin kahte probleemkohta: 1) nimekirjas on mitmed ettevõtted, kellele on antud õigus krediiti Eelnõu kohaselt kehtib see erand vaid krediidiasutustele, anda, kuid kes otseselt ei tegele kinnisvara kui tagatisvara muud krediidiandjad, kes Finantsinspektsiooni järelevalve all hindamisega. Näiteks reisi-, mobiilside-, autolaenu jms pakkuvad ja tegevusloa kohustusega, on välja jäänud. Näiteks ka panga ettevõtted jne. Krediidiandjatel võib olla kinnisvara ja tegemist tütarettevõtjana liisingufirma ei saaks seda erandit kasutada. võib olla ka neile pakutava kinnisvara hindamisega, kuid kui 2) Erandi alusel saaks päringuid teha vaid tagatiseks oleva kõikidele viidatud ettevõtetele antakse automaatne õigus kinnisvara hindamise läbiviimiseks, st. et oleks tegemist juba tehinguandmeid saada, sh ilma vajaduseta tõendada oma olemasoleva tagatisega, mitte krediidiandjale pakutava õigustatud huvi, toob see kaasa riski andmete väärkasutamiseks. tagatisega. Kuigi krediidiandjate ja -vahendajate seadus ja ka Krediidiasutustel on tavapäraselt suur kinnisvara laenuportfell rahandusministri määrus „Nõuded elamukinnisvaraga seotud ning nende puhul on kinnisvara tagatisvara hindamine igapäevane tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara tegevus. Lisaks on krediidiasutustel ettevõtte siseselt väga ranged hindamisele“ kasutab sama terminoloogiat, saab nende aktide konfidentsiaalsusnõuded. Kuna tehinguandmetele juurdepääs sätete kontekstist endast aru, et regulatsioon kohaldub ka laieneb eelnõu järgi krediidiasutustele, siis nad võivad krediidiandjatele pakutavatele tagatistele. Eelnõu sõnastusest konfidentsiaalsuslepingu alusel andmeid edastada oma see aga ei tulene. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku tütarettevõtetele. Eelnõu käigus teemat analüüsides jõudsime muuta Eelnõu § 2 lg 3, millega täiendatakse järeldusele, et õigustatud huvi tõendamata on põhjendatud Maakatastriseaduse § 6 lõikega 11 ja sõnastada eeltoodud laiendada tehinguandmete juurdepääsu vaid krediidiasutustele, lõike punkt 3 järgnevalt: “3) tegevusloa kohustusega ja krediidiandjad peavad oma huvi tõendama õigustatud huvi korras. Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused ja krediidiandjad tagatiseks antava või tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks.” Alternatiiv “3) tegevusloa kohustusega ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutatud krediidiasutused ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiandjad tagatiseks antava või tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud nõuete täitmiseks.” Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 2 Antud selgitus. Eesti varahindamise standardite koostaja on Eesti ja Valdade Ettepanek: Kaasajastada EVS 875 standardisari. Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt moodustatud töörühm, kuhu Liit Põhjendus: MHS § 3 lg 1 asendatakse tekstiosa „kinnisasja kuulub ka Maa-ameti esindaja. Standardite perioodiline hindamise headest tavadest“ tekstiosaga „vara hindamise ülevaatamine toimub reeglina iga viie aasta tagant, vajadusel standardisarjast EVS 875“. Viidatud standard sisaldab viiteid varem. Maa korralise hindamise praktikast tulenev 2001. a korralisele hindamisele. Näiteks turul mittekaubeldavate varade käsitlus ja 0,2 parandusteguri mittekaubeldavate varade hindamise metoodika puhul, mis kasutamine on ajas leidnud kasutust ka erakorraliste hindamiste hetkel kehtivas standardis viitab 2001. a korralise hindamise läbiviimisel ning parandusteguri kasutamist kui ühte metoodilist metoodikale. lahendust vähelikviidse sihtotstarbega maa hindamisel on tõepoolest mainitud ka Eesti vara hindamise standardis EVS. Maa korralise hindamise metoodika väljatöötamise käigus analüüsib Maa-amet aktiivse turuta maade osas detailsemalt, millist metoodikat väärtuse hindamisel edaspidi kasutada. Maa korralise hindamise metoodika väljatöötamise järgselt saab täpsustada turul mittekaubeldavate varade hindamismetoodikat ka standardisarjas. Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Arvestatud. Eelnõud on vastavalt muudetud. ja Valdade 1) Ettepanek: MHS § 43 lg 1 p 1 asendada sõnad „tehingute Liit ning maa omadusi“ sõnadega „tehingute andmeid ning maa omadusi“. Põhjendus: Tehingutel ei saa olla omadusi nagu esemetel, vaid on andmed või tingimused. Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. ja Valdade 2) Ettepanek: Täpsustada MHS § 4.4 lg 2 teksti. Liit Põhjendus: MHS § 4.4 lg 2 näeb kõigile isikutele ette võimaluse maa maksustamishinna arvutuskäiguga tutvumiseks ja selle kohta arvamuse avaldamiseks. Sättest jääb selgusetuks, mida arvamuse all täpsemalt mõeldakse ja kuskohas ja mis ajahetkel arvamust võib esitada. Seletuskirjast ei selgu, kas on mõeldud tavapärast enda kinnisasja osas läbiviidava haldusmenetluse raames seisukoha esitamist, vaidlustamist halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras või maa maksustamishinna määramist laiemalt nagu näiteks planeerimismenetluses. Lõikest ei selgu, mis hetkest muutunud andmete alusel määratud uus maa maksustamishind jõustub. Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 6 Ettepanek: MHS § 4.4 lg 4 täpsustada, mis Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. ja Valdade hetkest muutunud andmete alusel määratud Liit maamaksustamishind jõustub. Põhjendus: Lisatavast sättest jääb selgusetuks, mis hetkel muutunud andmete alusel määratud maa maksustamishind jõustub, millest tulenevalt on ebaselge, mis hetkest seda vaidlustada saab. Eesti Linnade Eelnõu § 1 p 12 Arvestatud. Säte tõstetud paragrahviks 8'. ja Valdade Ettepanek: Sätestada MHS § 12 lg-s 9 tehtav täiendus sobivas Liit kohas MHS-s eespool, mitte rakendussätetes. Põhjendus: Sätte sõnastusest ja seletuskirjas olevatest selgitustest nähtub, et täiendus on pigem alalist laadi, st kinnisasja hariliku väärtuse või kasutustasu välja selgitamisel alusena maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maksustamishinna kasutamine ei ole vajalik üksnes seaduse rakendamiseks, vaid pidevalt ka edaspidiselt. Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 7 ja p 8 Mittearvestatud. Maksimaalsete lubatud maksumäärade piiri ja Valdade Ettepanek: Jätta eelnõust välja MaaMS § 5 lg 1 muudatus ja kehtestamisel on otstarbekas silmas pidada, et maamaks Liit lg 2 kehtetuks tunnistamine ning kehtima redaktsioon, mis koostoimes ülejäänud maksudega ei hakkaks takistama maa jõustus 1. jaanuaril 2013. kasutamisest mõistliku tulu saamist. Praeguse maksustruktuuri Põhjendus: Kohalik omavalitsus kohaliku elu korraldajana on säilimisel maamaksu koormuse potentsiaalselt liiga suureks ise võimeline määrama oma tulubaasi ja läbi kinnisasjade muutumise vältimiseks on otstarbekas vähendada seaduses maksustamise kujundama eelarvet kui tulude ja kulude lubatud maamaksu maksimaalseid määrasid. Eelnõus välja tasakaalu. pakutud maksimaalsete määrade ja turuhinnale vastava maade Kohalikud omavalitsused tegutsevad KOKSi alusel, mille § 2 hindamise juures ei suureneks maamaksukoormus SKP-s palju määratleb, et tegemist on valla või linna demokraatlikult suuremaks 2000. a tasemest (0,39% SKP-st). moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, Arusaadavalt soovivad KOVid võimalikult suurt lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja maksuautonoomiat. Eelnõu koostamisel kohtuti erinevate huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. huvigruppidega, kes väljendasid suurt muret seoses maamaksu Seletuskirjas puuduvad arvutused ja põhjendused, miks tõusuga. Erinevate huvide tasakaalustamiseks on eelnõus olemasolev regulatsioon ei võimalda usaldada kohalikke vähendatud maksimaalseid määrasid, mis siiski annavad omavalitsusi. KOVidele piisava määrade tõusu varu (keskmiselt 2 korda). Oma haldusüksuse piirides maapoliitika kujundamine on Maaomaniku jaoks ei ole aktsepteeritav hüppeline ja kiire kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei saa eeldada, et maamaksu tõus ja seetõttu on aastasele maksukasvule kehtestatud kohalikud omavalitsused ei korrigeeri maksumäärasid 10% piirmäär. Reeglid peavad olema piisavalt varakult ette teada vabatahtlikult ilma uute maksimaalsete maksumäärade ning ei sobi lahendus, et hindamistulemuste pealt vaadatakse üle kehtestamiseta. Seletuskirjas ei ole viiteid kehtiva maksustamise põhimõtted. regulatsiooni kitsaskohtadele, mis nõuavad uue regulatsiooni kehtestamist. Osades KOVides osade maatükkide maamaks võib väheneda ka Kuigi seletuskirjas on viidatud, et kui uued maksimaalsed maksimaalsete maksumäärade juures. Rohkem kallinenud maade maamaksumäärad tähendavad mõnele kohalikule omanikud maksavad oma maa eest praegu vähem kui nende omavalitsusele maksutulu vähenemist, kompenseeritakse see maade turuväärtus eeldaks, ning vähem kallinenud maade tasandusfondi kaudu, puuduvad täiendavad selgitused ja omanikud maksavad praegu maksustamise aluseks olevate maa arvutused, sh kavandatava tasandusfondi suurus ja hindade juures ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes esimese jagunemine. Seni on maamaksu tulubaasi vähenemise grupi omanikega. Hindamise ja uute määrade kombinatsioonis on kompenseerimine riigi poolt olnud pigem puudulik võimalik saavutada suurem õiglus maaomanike vahel. (maksuvabade maade laiendamine läbi aastate, nt riigiomandis olevate ühiskondlike ehitiste maa maksuvabastused, veeseadusest tulenevad täiendavad maksuvabastused). Toetada ei saa maamaksumäärade langetamist enne uue korralise hindamise tulemuste kinnitamist. Sellisel juhul on võimalik nii kohalikel omavalitsustel kui ka riigil analüüsida maksumäärade mõju koos kavandatava kaitsemehhanismiga omavalitsuste tulubaasile kui ka kavandada vahendid tasandusfondi. Nii maksimaalsete maksumäärade langetamine kui ka kaitsemehhanismi rakendamine koos on topelt kaitsemehhanismide loomine, kus määratud maksumääral on vähene mõju maamaksule (kaitsemehhanism rakendub niikuinii). Näiteks, kui maa väärtused on Tallinnas tõusnud keskmiselt ca 5 korda, siis sama maksubaasi kogumiseks peaks maksumäär vähenema kuni 5 korda, kuid kuna piirkonniti on maa väärtused kasvanud 3-17 korda, siis on piirkondi, kus maamaksu laekumine pigem ehk väheneb (nt kesklinnas elamumaa osas) ning piirkondi, kus õiglaseks maksustamiseks läheb kümneid aastaid. Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 11 Mittearvestatud. Kui tekib uus katastriüksus, siis on vaja leida ja Valdade Ettepanek: Mitte täiendada MaaMSi §-ga 81, kuna selle lg-te sellele eelmise aasta maamaksu summa, millele järgmise aasta Liit 1 ja 2 regulatsioon rikub võrdse kohtlemise printsiipi ning lg- jaoks arvestada 10% kasvu piirang. Seetõttu tuleb minna tagasi te 3 ja 4 regulatsioon ei ole läbipaistev. 2023. aastasse, et välja selgitada, missugune oleks olnud sellise Põhjendus: Maamaksu määramine muutub veel uue maatüki maksustamishind 2001. aaasta hindamistulemuste keerulisemaks ning ei ole inimestele arusaadav (läbipaistev). alusel. Selle nö tingliku maksustamishinna alusel saadakse 2023. Leiame, et kavandatav kaitsemehhanism ei ole pikas a tinglik maamaks, mida suurendatakse järgnevate aastatega kuni perspektiivis jätkusuutlik ning on keeruline hallata. Näiteks jõutakse konkreetse maksustamise aastani. Arvutused teeb masin kui 2027. a moodustatakse maakatastris uus ja maksuteatel näidatakse info maaomanikule arusaadaval moel. katastriüksus kehtestatud detailplaneeringu alusel. Selleks, et Maamaksu tõusu piirmäära mehhanism rakendatakse valemi abi, määrata uuele katastriüksusele 2028. a alguses maamaks tuleb mis luuakse MTA infosüsteemi, mitte iga maatüki kohta käsitsi. esiteks määrata kinnistule maamaks 2023. aasta tingimustes, Maamaksu kujunemise arvutuskäik esitatakse maksumaksjale ehk lähtuda 2001. a korralise hindamise tulemustest koos maamaksuteatega. (tegelikult ei olnud katastriüksust sellel hetkel olemas). Seejärel arvutada välja 2024…2025…2026….2027. aastate maamaks, arvestades nii 10%-list maamaksutõusu piirangut kui ka 5 euro erisust. Alles peale neid arvutusi saab arvutada 2028. aasta maamaksu, kusjuures 2026 on läbiviidud juba uus korraline hindamine. Arvutuskäik ja selgitus tuleb esitada ka arusaadaval kujul maksumaksjale, kui ta avaldab soovi teada saada, kuidas tema maamaks on arvutatud (sh soodustuste arvutuskäik). Maksu määramine peaks olema maksumaksjale lihtsasti selgitatav ja arusaadav. Seletuskirjast ei selgu, kaua on kavandatud lähtuda uute loodavate maaüksuste puhul 2001. a korralise hindamise tulemustest leitud maksustamishinnast, kas sellega seoses on analüüsitud ka maamaksu alusandmete säilitamise vajaduse pikendamist ning kuidas muudavad sellist arvutuskäiku järgmised korralised hindamised. Kokkuvõtvalt leiame, et enne 2022. a toimuva korralise hindamise tulemuste avalikustamist ei ole KOVidel võimalik hinnata uue hindamise mõju maamaksu tulubaasile (sh koosmõjus rakendatava 10%lise kaitsemehhanismiga) ning ei saa nõustuda uute maksimaalsete maksumäärade kehtestamisega. Eesti Linnade Eelnõu § 3 p 13 Mittearvestatud. Tallinna koduomaniku maamaksuvabastuse ja Valdade Ettepanek: MaaMS § 11 lg-tes 1– 3 täiendada regulatsiooni kogumõju praeguste määrade juures on 10 mln eurot ja 2012. a Liit kohase tasandusfondi loomisega. Sätestada kavandatava olnud maamaksumäärade juures 7 mln eurot. Koduomanike muudatusega kaasneva tulubaasi vähenemise maamaksuvabastuse eest anti vastu tulumaksu 0,2 kompensatsiooni-mehhanismid. protsendipunkti, mille suurus 2020. a kontekstis on Tallinnale 8,2 Põhjendus: Muudatuse kohaselt vabastatakse maamaksu mln eurot. tasumisest liitsihtotstarbega maal asuvas hoones elavad koduomanikud lisaks elamumaa maksuvabastusele ka maa Kuna eelnõu ei ole seaduseks veel saanud, ei saa hetkel rääkida teiste sihtotstarvete osas (nt ärimaa, transpordimaa, Tallinna linnale maamaksu laekumise vähenemise eest ühiskondlike ehitiste maa jne). kompensatsiooni maksmisest. Teema jääb läbirääkimiste Muudatuse hinnanguline mõju Tallinna linna eelarvele on 230 objektiks. 000 eurot. Tallinna linn on alates 2013. a-st juhtinud tähelepanu koduomanike ebavõrdsele kohtlemisele, kuid Tasandusfondi abil vähenenud tulude kompenseerimine ei ole nõustuda ei saa sellega, et koduomaniku soodustuse vajalik, kuna esialgsete hinnangute kohaselt Tallinna maamaksust laiendamisest tekkivat maksutulu vähenemist ei saadav tulubaas eeldatavasti kasvab. kompenseerita, kuna see avaldab mõju vaid Tallinna eelarvele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „ /…/ kõikide KOVide eelarvete peale laekub kokku 245 000 eurot vähem maamaksu, mille kompenseerimist ei ole kavandatud. Peamiselt avaldab see mõju Tallinna eelarvele.“. Tallinna linn on seisukohal, et tuleb leida vastavad meetmed tulubaasi vähenemise kompenseerimiseks näiteks konkreetse tasandusfondi loomisega või maksustamise põhimõtete muutmise osas liitsihtotstarvetega maadel asuvate mitteeluruumide maksustamise kaudu. Ilmsesti maksukohuslaste täielikku ühetaolist kohtlemist on koduomaniku maamaksusoodustuste andmisel raske või peaaegu võimatu saavutada, kuid palume leida vastavad ja õiglased meetmed liitsihtotstarbega maal maksusoodustuste rakendamiseks viisil, et linna eelarvet taas riigi poolt ei kärbita. Eesti Energia Eelnõuga lisatakse MaaMS-i paragrahv 8.1. Palume selgitada Mittearvestatud. Maamaksu tõusu piirmäär kohaldub igale milline oleks 10 % kaitsemehhanismi kasutamise võimalus maatükile eraldi. Maamaksu tõusu piirmäär on alati 10%, juhtudel kui maamaks on määratud vastavalt MaaMS § 7 lg olenemata sellest, mitu kinnisasja ühele omanikule ühes KOVis (2.2) alusel, mis sätestab, et kui maksumaksjale kuulub mitu kuulub. 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära juures jõuaks maatükki või ta kasutab mitut ühe kohaliku omavalitsuse maamaks vastavusse maa turuväärtusega keskmiselt 40 aasta üksuse haldusterritooriumil asuvat maatükki, summeeritakse pärast juhul, kui maa turuväärtus vahepeal rohkem ei tõuseks. maatükkide eest tasumisele kuuluvad maksusummad, Seega ei ole ks 5% suuruse maamaksu tõusu piirmäära arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud. rakendamisel tagatud õiglane maksustamine. Toome siinkohal näite: Ühele kinnisasja omanikule kuulub Kiili vallas kokku 21 tootmismaa kinnisasja (pisikesed kinnisasjad – alajaamade alused kinnistud), milledest kahel katastriüksusel on maamaksu summa tänaste hindade korral suurem kui 5 eurot, ülejäänutel jääb see alla 5 euro. Maamaksu teatis esitatakse summeritult nagu seda võimaldab MaaMS §7 lg (2.2), koondsumma on konkreetse näite puhul 32,5 eurot. Eraldi võttes varieeruvad maamaksud katastriüksuste kaupa väärtusest 0,5 – 10 eurot. Kiili vallas, on tootmismaa katastriväärtus võrreldes 2001 aastaga tõusnud 52 korda (2001 vs 2018 väärtused). Võttes aluseks seletuskirjas toodud näiteid (lk 35, 36) ja arvutades võimalikud uued maamaksud oleks tootmismaal 1% maksumäära korral maamaksu tõus konkreetsele kinnisasjade omanikule ühes omavalitsuses ca 300 %. Millised võiksid olla tasandusmäärad sellistel juhtudel? Ettepanek on täiendada MaaMS seadust selliselt, et 10 % tasandusmäär kehtiks ka juhul kui enne korralist hindamist oli maamaks määratud MaaMS § 7 lg (2.2) alusel. Eelnõu seletuskirjas (lk 35) on välja toodud, et kinnisvaramaksude tõusu piiravad kaitsemehhanismid on teistes riikides levinud. Näiteks Taanis ei tohi aastane kinnisvaramaksu tõus olla suurem kui 5%. Teatud juhtudel võib see olla 7%.49 Eestis on mõistlik kehtestada veidi kõrgem piirmäär, kuna Eestis on praegu maamaks 2001. aasta maa maksustamishindade tasemel ning maa tegelikule väärtusele vastavale tasemele jõudmiseks, isegi 10% suuruse piirmäära korral (vt joonis 7), võib kuluda kuni 11 aastat. Tulenevalt asjaolust, et oluliselt parema elatustasemega riigis on kaitsemehhanism poole väiksem (Taanis 5%) palume seadusandjal mõelda ja rohkem põhjendada, kas 10 % nn kaitsemehhanism on õigustatud. Asjaolu, et riik ei ole korralist hindamist läbi viinud viimase kahekümne aasta jooksul ei saa olla piisav põhjus maksumaksjale suurema koormise panemiseks. Eesti Energia Eelnõu §-ga 4 muudetakse AÕSRS-i § 15.5 lõiget 1, ja Mittearvestatud. AÕSRS-i § 155 kehtestamisel lähtuti määratakse talumistasu suuruseks aastas 3,5 protsenti maa eesmärgist, et talumistasude süsteem oleks võimalikult lihtne ja maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sellega kaasneks võimalikult vähe bürokraatiat. Muuhulgas seati sisulise ulatuse koefitsientidega ( 3% saamata jäänud tulu ja talumistasu (ka maamaksu hüvitiseks mõeldud osas) sõltuvusse 0,5% maamaksu osa). maa maksustamishinnast, mitte tegelikult tasutavast maamaksust. Seletuskirja lk 51 ütleb järgmist: Kehtiv tasumäär 7,5% on Käesoleva eelnõuga ei soovita loobuda võimalikult lihtsast mõeldud hüvitama maa omanikule lisaks maamaksu kulule talumistasude süsteemist. Sellel põhjusel on eelnõus tehtud (mille suurus on kehtiva õiguse kohaselt kuni 2,5% maa ettepanek 1) jääda talumistasu maamaksu hüvitiseks mõeldud maksustamishinnast) mingil määral ka saamata jäänud tulu. komponendi juures ühtselt 0,5% juurde (vaatamata sellele, et Eelnõu §-ga 3 muudetakse MaaMS-is sätestatud maksimaalset paljude sihtotstarvetega maa maksimaalne maamaksumäär on 1% maamaksumäära. Elamumaal ja maatulundusmaal hakkab maa maksustamishinnast) ja 2) mitte rakendada sama maksimaalseks maksumääraks olema 0,5% ja teiste kaitsemehhanismi, mis maamaksu puhul. Nimetatud ettepanekud sihtotstarvetega maadel 1%. Sellest tulenevalt on põhjendatud on seejuures osaliselt teineteist tasakaalustavad. muuta talumistasu määra seda osa, mis on eeldatavalt mõeldud maamaksu hüvitamiseks. Kuna esiteks asub kõige rohkem tehnovõrke elamumaal ja maatulundusmaal ning teiseks makstakse maatulundusmaast erineva sihtotstarbega maal talumistasu kõikidest tehnovõrkudest ainult väikese osa eest (st ainult põhivõrkude, mitte jaotusvõrkude eest), on põhjendatud regulatsiooni lihtsuse huvides talumistasude arvutamiseks rakendada ühtset määra 0,5% ning jätta rakendamata 10% aastase tõusu piirmäär, mille eelnõu näeb ette maamaksu puhul. Selline käsitlus ei ole kooskõlas seaduseandja poolt täna kehtestatud ja kehtestatava protsendimäära sisulise tähendusega (3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). See osa tasumäärast (0,5%), mis on mõeldud maamaksu hüvitamiseks saab olema suurem kui tegelik maaomaniku kulu kitsenduse alla jääva maa eest tasutava maamaksu suurus (tulenevalt 10 % aastase tõusu piirmäärast). Teeme ettepaneku talumistasu määramisel eelnevaga arvestada ning 0,5 % osas lähtuda 10 %-lisest kaitsemehhanismist. Arvutusvalem tuleks sisse viia Maa- ameti talumistasukalkulaatorisse, mis on aluseks talumistasude arvutamisel. Eesti Energia Tulenevalt eelnevast on jäänud tähelepanuta Arvestatud. Eelnõu on täiendatud tulumaksuseaduse tulumaksuseaduse (TuMS) osa, mis puudutab talumistasude muudatusega vastavalt märkusele. osalist maksustamist. Kehtiv TuMS § 19 lg 3 p 15 sätestab, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15.4 alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ei maksustata tulumaksuga ühe kolmandiku ulatuses ehk maamaksu ulatuses. Kas seaduste muutmisega nähakse ette ka muudatused tulumaksuseaduses ja kehtestatakse uued proportsioonid talumistasudelt makstava tulumaksu osas? Ja kuidas lahendatakse olukord, kui 0,5 % suurune osa talumistasust ei ole tegelikult võrdne maamaksuga vaid on pigem suurem? Eesti Energia Eelnõu seletuskirja lk 51 kohaselt tõusevad talumistasu Arvestatud. Seletuskirja täiendatud mõju põhjalikuma määrad keskmiselt võrreldes praegusega 3 – 3,5 korda. kirjeldusega. Nagu käsitletud, tõuseb maa maksustamishind uue maa korralise hindamise järel keskmiselt umbes seitse korda ja kui talumistasu määr muutmata jätta, tõuseksid talumistasud seega umbes seitse korda. Talumistasud tõusevad ka uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel praegusega võrreldes keskmiselt 3–3,5 korda. Kui seni oli talumistasu määr kolmekordne maksimaalne maamaksumäär, siis edaspidi on talumistasu määr elamumaa ja maatulundusmaa puhul seitsmekordne maksimaalne maamaksumäär. Tulenevalt sellest, et täna maksab jaotusvõrguettevõtja talumistasusid tehnorajatiste eest, mis asuvad maatulundusmaal ning arvestades asjaoluga, et sisulise ulatuse koefitsiendi määramine ei ole tegelikkuses kontrollitav ilma täiendavaid kulutusi tegemata ja maatulundusmaa hind on tõusnud keskmiselt Eestis 11 korda (põllumaadel), on eeldatav põhitegevuskuludele tõus võrguettevõtjale suurem kui 3 - 3,5 korda. Samuti ei saa välistada oluliselt suuremat talumistasude taotluste arvu kasvu, mis suurendab võrguettevõtja kulusid veelgi. Eesti Energia Täiendavalt on kehtivas AÕSRS § 15.5 lg 7 sätestatud, et Mittearvestatud. AÕSRS § 156 lõikest 7 tuleneb, et paragrahvi talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on 1. lõikes sätestatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis alla ühe euro. AÕSRS on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 § 15.6 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud sätestatud korras. Ei ole põhjendatud, et enne 2019. aastat esitatud taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel väiksema kui 1 euro suuruse talumistasu taotlusi peaks kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate võrguettevõtja arvestama, aga hilisemaid mitte. Seaduse kohaselt asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu, st kui taotlus tehnovõrgu omanikule teatama. tasu maksmiseks on esitatud, tuleb see lahendada. Kui tasu jääb Alates 1.jaanuarust 2019 ei ole Elektrilevi OÜ enam vastu alla 1 euro, siis seda ei maksta. Seega seadusest ei tulene, et võtnud avaldusi talumistasu saamiseks kui summa maaüksuse tehnovõrgu omanikul on õigus neid avaldusi vastu mitte võtta. kohta oli alla ühe euro. Palume muuta AÕSRS § 15.6 ja täiendada seda nii, et omanikud, kes esitasid talumistasu taotluse kinnisasja kohta, milles tasu suurus oli alla ühe euro perioodil 01.01.2019 kuni uue seaduse jõustumiseni ja kui uue kehtestatava maksustamishinna järgi tuleks talumistasu suurem kui üks euro, siis peab omanik esitama uue taotluse tasu saamiseks selle maaüksuse osas. Eesti Energia Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on uuendada maa Osaliselt arvestatud ja antud selgitus. Eelnõuga täiendatakse § korralise hindamise senist korda ning teha selle alusel järgine 90 lõiget 8 teise lausega ning sätestatakse, et riigile kuuluva korraline hindamine 2022.aastal. Maa hindamise seadmise kinnisasja kaevandamiseks andmise lepingu muutmise kulud muutmise eelnõu sätestab § 4.2 lõikes 2, et korraline kannab lepingu muutmise taotleja. See tähendab, et kui lepingu hindamine toimub iga neljandal aastal. muutmine on tingitud maa kasutaja huvidest, kannab ta endiselt Maapõueseaduse (MaaPS) § 90 lg 7 sätestab järgneva: lepingu muutmisega kaasnevad kulud. Kuid kui lepingu muutmist Kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja taotleb riik (näiteks pärast maa korralist hindamist), kannab riik kasutamise tasu aastamäär on viis protsenti maa sellega seonduvad kulud. On õiglane, et kulud kannab osapool, maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline kelle huvides lepingu muutmine on. MaaPS § 90 lõikest 4 hindamine, siis viis protsenti maa erakorralisel hindamisel tulenevalt antakse riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks määratud maa maksumusest. Riigile kuuluva kinnisasja kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse kaevandamiseks kasutada andjal on õigus muuta kasutustasu seadmise teel. Seejuures tuleb märkida, et üsna suur osa suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise kaevandamiseks kasutada antud kinnisasjadest on kasutuses hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel kirjaliku rendilepingu alusel, mille muutmisega ei kaasne pärast kolme aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu notaritasu ega riigilõivu. sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. MaaPS § 90 lg 4 kohaselt antakse riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Juhime tähelepanu, et MaaPS § 90 lg 4 alusel on riigile kuuluvad kinnisasjad kaevandamiseks kasutada antud rendilepingute kaudu, mis on lihtkirjalikud ja mille muutmine ei nõua eraldiseisvaid kulutusi. Samas on eelnimetatud §-i alusel seatud kasutusvalduse või hoonestusõiguse lepingud seatud notariaalselt. MaaPS § 90 lg 8 sätestab, et maa kasutamise õiguse saanud isik tasub kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmisega seotud kulud. Eeltooduga seonduvalt palume selgitada, kes kannab kulud juba sõlmitud kasutusvalduse või hoonestusõiguse lepingute muutmisel (notari- ja reaalkoormatise kandemuudatuse tasud, riigilõivud jne), kui lepingu muudatuse põhjuseks on igal neljandal aastal toimuv korraline hindamine, mille tulemusena muutub kasutustasu suurus maa maksustamishinna muutumisel. Siinjuures teeme ettepaneku täpsustada MaaPS § 90 lõiget 8 järgnevas sõnastuses: maa kasutamise õiguse saanud isik tasub kinnisasja esmakordsel kaevandamiseks kasutada andmisega seotud kulud. Maa korralise hindamise tulemusel maa maksustamishinna muutumisel kasutustasu muutustest tingitud kasutusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud tasub kasutusse andja. Siinjuures juhime tähelepanu vajadusele kohelda kõiki riigimaa kasutajaid võrdsetel alustel, kes kasutavad riigimaad maareformi seaduse ja maapõueseaduse alusel seatud hoonestusõiguse lepingute alusel, mistõttu teeme ettepaneku viia sisse eelnimetatud õigusaktidesse ja nende alamaktidesse sisse täpsustav tingimus, et kui hoonestusõiguse aastatasu suurus muutub tulenevalt hoonestusõigusega koormatud kinnisasja maksustamishinna muutumisest, siis kasutustasu muutustest tingitud hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud tasub kasutusse andja. Eesti Energia § 14 Veeseaduse muutmine Antud selgitus. Nii Vees § 215 kui ka § 230 puhul on Eelnõu kohaselt muudetakse Veeseaduse § 215 lõike 2 tegelikkuses sätestatud ühesugusest põhimõttest. Mõlemal juhul esimest lauset ja § 230 lõike 1 teist lauset asendades sõna on lähtutud põhimõttest, et tasu aluseks olev sihtotstarve peaks „neli“ sõnaga „kolm“. vastama ehitise kasutusviisile. Kuna tuulelektrijaama saab § 5 Elektrituruseaduse muutmine . Elektrituruseaduse § 923 kasutada ainult elektrienergia tootmiseks, sätestab seadus lõike esimeses lauses asendatakse number „7“ numbriga „3“. lähtumise konkreetselt sellest sihtotstarbest. Kuigi VeeS § 215 Veeseaduse § 230. Hoonestustasu lõige 1 sätestab järgneva: konkreetset sihtotstarvet ei nimeta, on praktikas ka selle sätte Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt alusel püstitatud ehitised reeglina tootmisfunktsiooniga ning ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma seetõttu lähtutakse tasu arvutamisel tootmismaa sihtotstarbest. hoonestustasu. Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise VeeS § 215 alusel püstitatud ehitise puhul on põhimõtteliselt kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti siiski võimalik, et ehitist kasutatakse ka muul eesmärgil kui keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tootmiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud seaduses ühe sihtotstarbe avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Maa nimetamine. Ka ehitise pindala arvestamise puhul on erisus keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt tingitud tuuleelektrijaama kui ehitise omadustest tulenevalt. tehtud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Nimelt koosneb tuuleelektrijaam reeglina mitmetest Veeseaduse § 230 lõige 2 sätestab, et Hoonestustasu suurus tuulegeneraatoritest ja kuna nende vahele võib jääda arvestataval avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on määral veekogude maad, on seadusandja pidanud ebaselguse sätestatud elektrituruseaduses. vältimiseks tuuleelektrijaama jaoks selle kasutusala määramise Elektrituruseaduse § 923 lõige 1 sätestab, et: Avaliku veekogu põhimõtted sätestada seaduse tasandil. Rõhutame, et käesolev tuuleelektrijaamaga koormamisel maksab elektriettevõtja eelnõu ei näe ette selle juba kehtiva põhimõtte muutmist. Pindala riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% arvestamise erisuse mõju vähendab siiski see, et tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, tuuleelektrijaamade kasutustasu määramisel näeb eelnõu ette mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtumise kogu tootmismaa asemel hajaasustuse tootmismaa lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise keskmisest väärtusest. seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Eelnõu seletuskirjas lk 41 märgitakse, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole. Muudatus võib seega mõjutada vaid tulevikus avalikku veekogusse potentsiaalselt rajatavaid tuuleelektrijaamu. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et Veeseadus § 230 lg 1 alusel arvutatakse hoonestustasu ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast. Samas kui Elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatakse, et hoonestustasu arvutatakse tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast. Kuna mõlemal eelviidatud juhul on tegemist avaliku veekogu koormamisel hoonestustasu tasu arvutamise regulatsioonidega, siis juhime tähelepanu, et tasu arutamise alused on erinevad, kuna ühel juhul arvutakse tasu ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega (mis ei pruugi olla tootmismaa sihtotstarbele vastav) maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ning teisel juhul arvutatakse hoonestustasu tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast. Lisaks märgime, et kui elektrituruseaduse alusel on üheselt määratletud, et hoonestustasu arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes, täpsustades eelnimetatud tingimust, et Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind, siis veeseaduse kohaselt arvutatakse hoonestustasu avaliku veekogu koormatava ala üksnes pindalast lähtudes. Seega tuginevad eelnimetatud regulatsioonides hoonestustasu määramise ja arvutamise alused täiesti erinevatele alusandmetele ja maksustamisel kohalduvale pindala määratlustele. Eesti Energia Eelnõu seletuskirjas lk 42 on märgitud, et: Muudatus on Osaliselt arvestatud. Edaspidi lähtutakse hajaasustuse seotud riigimaa kasutamise tasude määrade ühtlustamisega tootmismaa keskmisest väärtusest, kuna see kajastab paremini ning aitab leevendada tasude liiga järsku tõusu. Hoonestustasu tuuleelektrijaama ala tegelikku kasutust. Tootmismaa sihtotstarbe määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on väärtuse arvestamine on põhjendatud, kuna tuuleelektrijaama ala tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis hoonestusloa tasu ka praegu seotud korralise hindamise ja neli korda kõrgemad kui Poolas. tulemustega. Seda põhimõtet, tasu muutmise aluseid ega muid Nõustume eelnõu koostaja hinnanguga, et hoonestustasu hoonestusloa tingimusi ei ole plaanis eelnõuga muuta. Kuna määra langetamine on igati õigustatud. Samas on jäänud korralise hindamisel lähtutakse Maa-ameti tehinguandmete analüüsimata asjaolu, et MHS regulatsiooniga on oluliselt andmebaasist ja maa maksustamishinnad hakkavad seega muutumas maa hindamise metoodika ja alused. Ja seda vastama maa tegelikule väärtusele, ei ole korralise hindamise olukorras, kus praktika ja võrdlusandmed hoonestusloa tulemusel toimuvad muudatused prognoosimatud (mh on andmisel avalikku veekogusse puuduvad. Siinjuures kerkib võimalik tehingute andmebaasi alusel analüüsida tootmismaa küsimus, et kas hoonestusloa tasu sidumine tootmismaa väärtuse muutumist ajas). Sh kuuluvad tootmismaa sihtotstarbega sihtotstarbega on õigustatud ja piisvalt läbi analüüsitud. maaüksuste hulka muud elektrienergia tootmiseks kasutavad Arvestades, et maa korralist hindamist soovitakse kinnisasjad. Eelduslikult rakendatakse hoonestuslubadele regulatsiooni kohaselt läbi viima hakata igal neljandal aastal, sarnaseid tasu muutmise põhimõtteid, mida on seni kohaldatud siis võib eeldada, et see omakorda hakkab mõjutama riigi kinnisasjade kasutamiseks andmise korral. Vastavalt hoonestustasu suurust, kuna hoonestustasu muutumise MaaMS § 4 lõike 1 punktile 7 avaliku veekogu aluse maa eest aluseks maa korralise hindamise tulemusel muutuv maamaksu ei maksta. tootmismaa Eesti keskmine hind. Seega on täiesti ebaselge, kuidas nähakse hoonestusloas ette tasu suuruse muutmise tingimused ja muutmise alused, kuna hoonestustasu suuruse muutmise tingimus maa korralise hindamise tulemuste alusel on üldine ja tasu muutmise osas täiesti prognoosimatu.Lisaks juhime tähelepanu, et maakastriseaduse kohaselt määratakse tootmismaa sihtostarve tootmis- ja tööstusehitiste aluse ja neid ehitisi teenindav maa osas. MHS regulatsiooni kohaselt maa korralisel hindamisel ei arvestata turuhinna määramisel tootmismaal olevate ehitiste väärtusega ega kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste väärtusega, vaid hinnatakse tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste turuväärtust ilma ehitisteta. Samas on hoonestusluba oma olemuselt justnimelt ehitusõigust lubav ja võimaldav õigus ning sidudes selle maksustamise aluse tootmis- ja tööstusehitiste aluse ja neid ehitisi teenindava maa sihtotstarbega üksnes lähtudes asjaolust, et avalikku veekogusse paigaldatavate tuuleelektrijaamade osas on tegemist (elektri- )tootmisseadmega, on pisut meelevaldne ja lihtsustatud lähenemine. Seega saame asuda seisukohale, et hoonestustasu määramisel keskmise tootmismaa hinna järgi ei ole võimalik lähtuda põhimõttest „sarnastel tingimustel sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud kasutustasudele turul“, kuna keskmise hinna arvutuse alusandmed ei sisalda avalikku veekogusse püstitatud tuuleelektrijaamade hoonestustasu andmeid. Hoonestustasu vs proportsionaalsus kasutusõiguse ulatusega – esitatud eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas on proportsionaalsus maksustamisel tagatud olukorras, kus tuulikute vahelised alad on maksustatud samadel alustel ja määras nagu seda on tuuleelektrijaama ehitisealused alad. Kuna ka praktika ja kogemused hoonestuslubade andmisel puuduvad, siis on ebaselge, milline on tegelik omandisuhe hoonestusloaga hõlmatud alal, millised on näiteks riigi või siis kolmandate isikute õigused ja kohustused (kalavarud, laevateed, navigatsiooni korraldamine jne) antud ala ulatuses, kas saab olla ka sega-või mitmik-kasutust (nt sumbad jne) – kuidas siis toimub maksustamine? Kuivõrd kõik eelnimetatud asjaolud üksikuna ja ka kogumina mõjutavad hoonestusloa tasu ja tingimusi, siis teeme ettepaneku, mitte siduda avaliku veekogu koormamise hoonestusloa tasu Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud tootmismaa hinnaga. Elering AS Mis puudutab kavandatavat muudatust talumistasu suuruses, Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud Elering AS siis Eleringi hinnangul ei ole piisavalt analüüsitud eelnõuga hinnanguga mõju suuruse kohta. kavandatava muudatuse mõju tehnovõrgu või -rajatise omanike kuludele, sh mõju võrgutasudele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et talumistasud tõusevad uue maa korralise hindamise järel ja tasumäära muutmisel keskmiselt 3–3,5 korda. Selgitatud ei ole ning puudub analüüs, kas sellises ulatuses talumistasude määra tõus toimub iga nelja aasta tagant, kui toimub uus maa korraline hindamine või milline on mõju talumistasu määra tõusule iga korralise hindamise järel. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kavandatava muudatuse mõju praktikas jääb pigem väikeseks. Talumistasu taotluste esitamise hulk ei ole ette nähtav, kuid arvestada tuleb eeldusega, et mida suurem on talumistasu määr, seda suurem on eelduslikult ka esitatavate taotluste hulk ja sellest tulenevalt ka vastav mõju võrguettevõtete kuludele, sh võrgutasudele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et maa korraline hindamine ja kavandatav muudatus võib avaldada väikest mõju võrgutasudele, võrguettevõtete esialgsete hinnangute põhjal jääb see mõju alla 1%. Elering selgitab, et kehtiva maa maksustamishinna kohaselt on talumistasu 7,5% maa maksustamishinnast, mis teeb maksimaalseks makstavaks talumistasuks (kui kõik maaomanikud esitaksid taotluse) ca 1,27 mln €. Elering maksis 2020. aastal talumistasusid ca 0,21 mln € ehk 16,5% maksimaalsest võimalikust talumistasust. Eelnõu kohaselt tõuseb maa maksustamishind keskmiselt umbes seitse korda ning uueks talumistasu määraks on 3,5% maa maksustamishinnast. See tähendab, et võimalik maksimaalne makstav talumistasu on 5,15 mln €. Kui eeldada, et taotluste esitamist jätkatakse senises ulatuses, oleks Eleringi poolt väljamakstavaks minimaalseks talumistasu summaks 0,85 mln €. Suure tõenäosusega toob seadusemuudatus kaasa esitatavate talumistasu taotluste arvu kasvu, kuna suurem maamaks ajendab omanikke esitama usinamalt taotlusi ning samuti hakkavad taotluste esitamist eelduslikult toetama ka Eleringi loodavad infotehnoloogilised lahendused. Kindlasti on liiga optimistlik arvata, et mõju tariifile jääb alla 1%, pigem võib see mõju olla 2-6%, kuivõrd väga palju sõltub sellest, millisel määral esitatavate taotluste arv suureneb. Tariifi on lubatud hetkel 48 000 eurot ja tegelik kulu on juba 210 tuhat eurot. Jõustuvate muudatuste kohaselt jääb maksmisele kuuluva talumistasu määr kokku pigem 1,5 kuni 5 miljoni euro vahele. Oleme valmis operatiivselt oma kommentaare selgitama ning vajadusel ministeeriumi esindajatega neid eraldi arutama. Kooskõlastusringil esitatud ülejäänud märkused esitati eelnõu nende sätete kohta, mis on nüüd käesolevast eelnõust välja jäetud ning lisatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse (Eelnõude infosüsteemis on eelnõu toimiku number 21-0243). Selgitused/vastused kajastuvad viidatud eelnõu märkustega arvestamise tabelis.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →