dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Riigihanke" Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2021
Viit
29
Registreeritud
12. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Helen Roosimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎29 12.04.2021 Käskkiri.asice3202 KB

Sisu (failidest)

Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 p- dele 4 ja 5. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta, mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded, netokäive on olnud igal aastal vähemalt 30 000 (KM-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse hankepassis. Ühispakkujad võivad näitajad summeerida. Pakkujal tuleb esitada vastav kinnitus hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe lepingu, mille sisuks on uuring või analüüs. Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. Hankedokumendi lisa 2 Maksumuse esitamise vorm Rea Teenus Kirjeldus Maksumus Maksumus nr. ilma km-ta koos km-ga € € Teenuse Pakkumuse maksumus peab 1 osutamise olema lõplik ja sisaldama kõiki kogumaksumus kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. HD LISA 3 HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab põhikirja alusel... (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; 1.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registri e-keskkonnas); 1.8.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 Tehniline kirjeldus. 2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (Lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“ punktis 8.1 toodud ajakavale kahes etapis alljärgnevalt: 2.2.1. Etapp I. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine Vahearuandena ja vastavalt Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 2.2.2. Etapp II. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 8.1) kirjeldatud tööde üleandmine (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) vastavalt Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös (vt p 2.2 - 2.2.2) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu …... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.1 viidatud Vahearuande üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I etapi tegevusest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 2 punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 3.1.2. 50% tasust makstakse pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh Lõpparuanne, lühikokkuvõte ja ettekande slaidid eesti keeles) esitamist ja Tellija heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Lõpparuanne peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lisa 2 punktis 8.1 toodule ja Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaanile. 3.2.Pärast akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Töö teostamise eest. 3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1.Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2.Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele; 4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1.Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2.Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6. esitlema Töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel. 5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat vastava etapi maksumust. 6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu maksumusest. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu ühekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse 10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 10.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 10.6. Seoses Lepingu esemeks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja Töövõtja. 10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames. 10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist. 10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku loata. 10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Töövõtja viivituseta sellest Tellijat. 10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon +372 6397601. 10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: ……, e-mail ……….. telefon …………… 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 12. Muud sätted 12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 12.6. Varaliste õiguste loovutamine: 12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 13. Poolte volitatud esindajad 13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Helen Roosimägi, e-post: [email protected], telefon +372 625 6413. 13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Tellija: Töövõtja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium …… /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman ……. Kantsler ……. Hankedokumendi lisa 4 Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt riigihanke viitenumber XXX raames Teostatavate töö nimetus: „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ Töövõtja üldandmed: Töövõtja ärinimi: Töövõtja registrikood: Töövõtja juriidiline aadress: Töövõtja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Töö kogumaksumus: Maksumus eurodes KM-ta: Maksumus eurodes KM-ga: Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber XXX raames ning vastavad hanke alusdokumendi tingimustele./Üle on antud I etapp /II etapp/. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja: Töö üleandja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt KÄSKKIRI 12.04.2021 nr 29 Riigihanke „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4 nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht; Komisjoni liikmed: 2.2. Ott Velsberg – riigi infosüsteemide osakond, andmete juht; 2.3. Rainer Osanik – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna kaasatud reaalajamajanduse ekspert tema nõusolekul; 2.4. Andres Kukke – Statistikaamet, peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal, tema nõusolekul. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuhi Helen Roosimägi. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 2 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs Hanke alusdokument Riigihange CPV kood: 73200000-4 Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused Tallinn 2021 1 SISUKORD 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................... 3 2. HANKELEPINGU ESE .................................................................................................................. 3 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG .................................................................................... 3 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ................. 3 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS ............................................................................................................ 5 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ........................................................................................................ 6 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE .................................................................... 7 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE .................................................................................... 7 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ................................................................... 8 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID ......................................... 8 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED .......................................................................................... 11 LISAD ................................................................................................................................................. 12 2 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri (RHR) e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna hangete projektijuht Helen Roosimägi, tel: +372 625 6413, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 1.6. Pakkumuse esitamine ei eelda hankelepingu täitmise kohaga eelnevat tutvumist ega riigihanke alusdokumente selgitavate dokumentide kohapeal kontrollimist. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (hankelepingu ese) täitmiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemused on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1.Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama RHR-i e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Riigihanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi 3 riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise või hanke tingimuste muude muudatuste kohta. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente (vt p 5) ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt RHR-i e- keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. 4.8. Juhul kui koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena RHR-i e- keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i e-keskkonna. 4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR-i e-keskkonna kaudu ning Hankija vastab küsimustele samuti RHRi kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, 4 miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4.13. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 4.14. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt eRHR kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee, etteantud struktuuri kohaselt. 5.1.2. Pakkuja esitab vähemalt järgnevad andmed: esialgne pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendav dokument (hankepass); pakkumuse vastavustingimustele vastavust tõendavad dokumendid (vt HD lehel dokumenti vastavustingimused); pakkumuse maksumuse vorm (vt eRHR hanke alusandmete lehel dokumentide loendis dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“). 5.2.Pakkumuse koosseisus esitab Pakkuja vähemalt: 5.2.1. Teabe projektis osalevate meeskonnaliikmete ja nende kogemuse kohta;. 5.2.2. Vabas vormis kirjaliku kinnituse, et Pakkuja suudab tagada projektis osalevate meeskonnaliikmete kaasamise kogu lepingu perioodi vältel; 5.2.3. Vajadusel volikirjad, täiendav info ja materjalid, mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 5.2.4. Vabas vormis esitatud tööde sisulise kirjelduse, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.2.4.1. Projektiplaan ja ajakava ning töö teostamise metoodika kirjeldus, kus peab olema: 5.2.4.1.1. Tegevuste loend ja kirjeldus lähtudes Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) punktides 4 ja 5 toodust, sealhulgas küsitluste ja intervjuude vms läbiviimise kirjeldus ning lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 5.2.4.1.2. Tegevuste ja tööde ajakava ning projektiplaan koos eeldatud ajakuluga tegevuste lõikes lähtudes Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infost, punktis 2.3 ja 5.2.4.1 toodust; 5.2.4.1.3. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega ning võimalikud täiendavad tegevused, mida pakkuja peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks; 5.2.4.1.4. Plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendused valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks küsitluste läbiviimiseks kui ka selgelt ja loogiliselt kirjeldatud sammud metoodika väljatöötamiseks, mis toetaks riigi ja erasektori vahel ning riigiasutuste endi vahel automatiseeritud ja masinloetavat andmevahetust. 5.2.4.2. Kirjeldus peab sisaldama ning pakkuja peab kirjeldama ja arvestama vähemalt järgmisi tegevusi: 5.2.4.2.1. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus töötundides ja tähtaeg. Samuti tuleb projektiplaanis täiendavalt välja tuua ka kogumina mahuhinnanguid küsitlustele, analüüsidele jne ja projektijuhtimisele. 5 5.2.4.2.2 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. 5.2.4.2.3. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkuste aegadega ning arvestab etteantud projekti kestvust. 5.2.4.2.4. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 5.2.4.2.5. Tööde teostamise metoodika ja sammud (nt küsitluste läbiviimine jms). 5.2.4.2.6. Kasutajavajaduste analüüsi teostamine, vastavalt kasutajate vajadustele ja hanke nõuetele ning tulemuste esitamine Tellijale tutvumiseks. 5.2.4.2.7. Analüüsi läbiviimine ja selle tulemuste presenteerimine Tellijale tutvumiseks ja tagasiside saamiseks. 5.2.4.2.8. Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt. mpp), siis tuleb projektiplaan esitada ka PDF-is (nimetatud nõude täitmise eest hindamiskriteeriumite alusel eraldi punkte ei anta). 5.2.5. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 5.2.6. Ühispakkumuse esitamisel tuleb iga ühispakkuja poolt ära näidata täidetava hankelepingu osa suurus ja töö teostamise jaotus tegevuste kaupa. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 5.2.7. Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Juhul kui pakkuja on käibemaksukohustuslane tuleb käibemaks kajastada eraldi. 6.2. Hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot käibemaksuta. 6.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee. 6 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE JA HANKEMENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMINE 7.1.Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2.Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3.Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 7.3.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 7.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 7.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1.Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt: 8.1.1. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega projektijuht, kes on läbi viinud vähemalt kaks projekti, mille täitmisel pakutav isik osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli konsultatsioon ja/või arendus ja/või analüüs IT lahenduse realiseerimiseks; 8.1.2. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega IT-arhitekt, kes on osalenud arhitektina vähemalt ühes infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projektis, mille raames on realiseeritud funktsionaalsus sh. andmete sisestamine, muutmine, kinnitamine ja tühistamine/kustutamine ning asünkroonsete hajussüsteemide disainimine; 8.1.3. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega infosüsteemide analüütik, kes on osalenud vähemalt ühes andmete analüüsi ning arendusettepanekute väljatöötamise projektis ning omab kogemust riiklike andmebaaside integreerimisel või masinliidestamisel; 8.1.4. vähemalt üks 2-aastase töökogemusega infosüsteemide analüütik, kes on osalenud vähemalt ühes andmete analüüsi ning arendusettepanekute väljatöötamise projektis; 8.1.5. vähemalt üks ekspert, kellel on vähemalt magistrikraad ning kes on varasemalt osalenud juhtivas rollis uudsete metoodikate väljatöötamisel ärianalüütika- või infotehnoloogia valdkonnas. 8.2.Pakkuja peab tagama, et pakkuja meeskonna liikmed valdavad eesti keelt ning suudavad Tellijaga suhelda eesti keeles. Projektijuht peab lisaks oskama inglise keelt kõnes ja kirjas vähemalt B1 tasemel. Hindamisel lähtutakse Euroopa keeleõppe 7 raamdokumendist:https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language- levels-cefr. 8.3.Punktides 8.1.2 ja 8.1.3 ja 8.1.4 ning 8.1.5 märgitud spetsialist võib täita ka punktis 8.1.1 nimetatud spetsialisti rolli projektimeeskonnas, kui tal on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. Punktis 8.1.5 märgitud spetsialisti rolli võivad täita 8.1.1-8.1.4 märgitud spetsialistid, kui neil on olemas vastav kvalifikatsioon. Teiste hangitavate spetsialistide rollide ühildumine ei ole lubatud. 8.4.Pakkujal on lubatud Töö elluviimiseks kaasata täiendavaid spetsialiste. Pakkuja peab Hankijat eelnevalt teavitama kaasatud täiendavast spetsialistist. 8.5.Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. 8.6.Hankijal on õigus kontrollida punkti 8.1 tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 9.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel. Pakkumuse sisu (projektiplaan ja ajakava ning tööde teostamise metoodika kirjeldus) ja maksumuse eest antavad punktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. Hindamistäpsus on kuni kaks (2) kohta pärast koma 10.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. 10.5. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkuja on esitatud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 10.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte projektiplaani ja ajakava eest (vt p 10.9.4). Kui ka siis on pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 8 10.7. Hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumid: 10.7.1. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 10.7.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 10.7.3. „Pakkumise maksumus“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti); Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×20. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. 10.7.4. „Projektiplaan ja ajakava“ (maksimaalselt 30 väärtuspunkti) Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ×30. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava (vt punkt 5.2.4.1) vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale. Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti: 30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas 9 tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud kirjeldatud olulisemate probleemolukordade lahendamiseks. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas üksikud mittepõhimõttelised küsimused (puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused), kuid need ei ole hankija hinnangul oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ja ajakava on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/ või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Hankijal tekkis väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas hulgaliselt küsimusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud puudulikult, või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal tekib palju küsitavusi või märkusi (üle 6) ning ei ole täpselt arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. 10.7.5. „Töö teostamise metoodika“ (maksimaalselt 50 väärtuspunkti) Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ×50. Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti. 50 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab uuringu metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hanke alusdokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, jälgimine vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. 30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad uuringu metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi 10 suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, jälgimine vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus või terviklikkus on üldiselt põhjendatud. 20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased uuringu metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista uuringu eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, jälgimine vms) on kirjeldatud, kuid kirjeldus on enamustel juhtudel ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamustel juhtudel põhjendamata. 10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täielikult täita. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, jälgimine vms) on käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus. 5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise nõutava info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täita. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, jälgimine vms) ei ole üldse kirjeldatud. 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED 11.1. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 3. 11.2. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja saatma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja saatis. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus käsitleda kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule. 11 LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm HD Lisa 3 – Hankelepingu projekt HD Lisa 4 – Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt 12 HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 1 Sisukord Mõisted ...................................................................................................................................... 3 1. Hanke ese .......................................................................................................................... 4 2. Praegune olukord ............................................................................................................. 4 3. Hanke eesmärk ................................................................................................................. 7 4. Töö metoodika .................................................................................................................. 8 5. Tegevused .......................................................................................................................... 9 5.1. Küsitlus ja intervjuud era- ja avaliku sektori esindajatega ................................. 9 5.2. Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta ........................................ 10 5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta ....................................... 10 5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta .......................................... 10 5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ....................................................................... 11 5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. .............................. 11 5.7. Tulemid ................................................................................................................... 11 5.8. Tulemite kasutus tulevikus .................................................................................... 12 6. Lõpparuanne................................................................................................................... 12 7. Töökorraldus .................................................................................................................. 12 8. Tähtajad .......................................................................................................................... 13 9. Tellijapoolne meeskond ................................................................................................. 14 2 Mõisted Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel üldjuhul puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Avaliku sektori avaandmetena peetakse silmas avaliku sektori poolt avalikustatud juurdepääsupiiranguta teavet. Andmekogude avaandmetena käsitletakse andmekogudes sisalduvaid andmeid, millele ei ole Avaandmed kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises Andmekogu lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Ehk pikemalt elektroon(ili)ne teenus, on teenus, mida osutatakse ja kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt internetis või mobiiltelefoni teel. E-teenuste pakkumisega tegeleb nii riik läbi avalike e-teenuste (nt. E-teenused eesti.ee; e-riik.ee) kui erasektor. Goverment to business ehk info- ja/või andmevahetus G2B avaliku- ja erasektori vahel. Goverment to goverment ehk info- ja/või andmevahetus G2G avaliku sektori asutuste vahel Masinloetav formaat on failiformaat, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja Masinloetavad/masintöödeldavad andmed/formaat välja lugeda. Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juures evitatud e-teenus, millega kodanik saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid ning andmekogu saab isikuandmete väljastamisel Nõusolekuteenus andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu. Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud Reaalajamajandus kujul. Teabevärav on turvaline internetikeskkond suhtlemiseks riigiga, pakkudes usaldusväärset informatsiooni ning e- Teabevärav lahendusi kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele. Unikaalsed andmed on andmed, mida ei koguta ühtegi Unikaalsed andmed teise registrisse ega andmekogusse. Inglise keeles once only principle tähendab seda, et kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama Ühekordne andmete edastamise printsiip (sama) informatsiooni rohkem kui üks kord 3 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja x-tee andmevahetuskiht erasektoriga. 1. Hanke ese 1.1.Käesoleva hanke esemeks on „Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs“ (edaspidi Töö) tellimine vastavalt hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. 2. Praegune olukord 2.1.Kuigi erinevates teabeväravates on koondatud ülevaated nii riiklikest andmekogudest ja registritest, avalikest teenustest ning avaandmetest, ei ole ülevaade andmekogudes ja registrites olevatest unikaalsetest andmetest täielik. Avalikus sektoris vahetavad erinevad riigiasutused ja ametkonnad andmeid x-tee andmevahetuskihi kaudu. Iga vahetuse järel ei kustutata vahetatud andmeid, vaid säilitatakse dubleerivalt erinevates andmekogudes ja registrites. Samas kogutakse ka selliseid andmeid, mis antud andmekogu või registri kontekstis on unikaalsed ehk neid ei ole kogutud varem ühtegi teise registrisse või andmekogusse. Hetkeseisuga puudub selge ülevaade, kas nimetatud unikaalsed andmed on samuti asutuste vahelises andmevahetuses kasutusel ning kas need on masinloetavana kättesaadavad või mitte. Samuti on oluline teada kas neid vahetatakse üle x-tee või mõnel muul viisil. Tulevikku vaatavalt ja andmete dubleerimise vältimiseks on mõistlik minna üle andmete ühekordsele peegeldamisele päringu peale ühest andmekogust teise. 2.2.Infoühiskonna arengukava 20201 (edaspidi Arengukava), mida rakendatakse 2018-2022 keskendub kahele alavaldkonnale: infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine ning millest Eesti infoühiskonna arengut toetavad 5 alaeesmärki: sideturu ja –ühenduste areng, riigi infosüsteemi areng, nutikam riigivalitsemine, IKT-oskuste areng ja E-Eesti tuntuse tõus. 2.2.1. Arengukava peab oluliseks kiiret ja turvalist ligipääsu infole ja andmetele ehk vastava teenustetaristu olemasolu ja laitmatut toimimist. Teenustetaristu võimaldab ettevõtetel ja avalikul sektoril luua kasutajasõbralikumaid (st konkreetse isiku vajadusele vastavaid) teenuseid, tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida paindlikumalt nõudlusest tulenevatele muutustele. Seni on Eestis loodud teenusteruumi kasutatud eelkõige avalike teenuste kiireks ja kuluefektiivseks osutamiseks, kuid on oluline arendada teenustetaristut nii, et seda saaks kasutada nii avalik kui ka erasektor. 2.2.2. Riigi poolt on teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) järjepidevalt arendatud, kuid ühtselt toimiva ja kasutatava teenustetaristu eeldus on kokkulepped, koostöö ja koosvõimelisus nii avaliku sektori sees kui ka avaliku ja erasektori vahel. Infosüsteemide koosvõime põhimõtted on kirjeldatud riigi infosüsteemi koosvõime raamistikus ja seda toetavates dokumentides2. Kuigi koosvõime dokumentide sisu lepivad nende elluviimise eest vastutavad osapooled ühiselt kokku, on nende tegelik järgimine avalikus sektoris sageli lünklik. Ka ei ole koosvõime raamistiku järgimine Eestis seadustega sätestatud, mistõttu ei peeta selle järgimist ilmtingimata vajalikuks. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf 2 https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik 4 Lisaks eelnimetatutele raskendab koosvõime põhimõtete elluviimist vajalike nõustamismaterjalide ning rakendusjuhiste puudumine. 2.2.3. Kui avaliku sektori infosüsteemide puhul on tehniline koosvõime üldjuhul saavutatud ning probleemid andmetele ligipääsuga on eeskätt organisatoorsed, õiguslikud ja semantilised, siis avaliku ja erasektori vahel on koosvõime puudulik kõigil koosvõime tasemetel. Muuhulgas on madal ka teadlikkus vastavatest võimalustest ja vajadustest. 2.2.4. Samuti on Arengukavas sätestatud, et avaliku sektori andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemine pakub erasektorile võimalusi luua uusi teenuseid-tooteid ja seeläbi suurendada oma konkurentsivõimet. Eelkõige on potentsiaali nendel riigi andmete alusel loodavatel rakendustel, mida disainides peetakse silmas Eestist suuremat, näiteks Skandinaavia turgu. Positiivse kõrvalmõjuna tõuseb avaliku sektori andmete avamisel äriliseks kasutamiseks ka andmete kvaliteet, sest andmete korrektsus kasvab võrdeliselt nende kasutatavusega. 2.2.5. Vabariigi Valitsuse poolt on 2020 aasta alguses algatatud digiühiskonna arengukava 2030 koostamine. Digiühiskonna arengukava on jätk senisele infoühiskonna arengukavale ja küberturvalisuse strateegiale. Uue arengukavaga seatakse visiooni kogu digiühiskonna ulatuses, aga ka konkreetsem strateegia ehk eesmärgid ja tegevussuunad kolmes alavaldkonnas: digiriigi areng sh. uute teenuste käivitamine ning olemasolevate projektide kaasajastamine, küberturvalisus ja ühenduvus. 2.3.Riigi infosüsteemid koosnevad riiklikest andmekogudest ja registritest. Enamik riigi- ja omavalitsusasutuste poolt käideldavast teabest on kättesaadav digitaalsel kujul ning asutuste ja ametkondade teabe digitaalkujul edastamiseks ja kasutamiseks on loodud turvaline andmevahetuskeskkond X-tee, mille kaudu on võimalik ligi pääseda avalikele e- teenustele, riiklikele andmekogudele ja registritele, mis on liidestatud x-tee andmevahetuskihiga. 2.3.1. Isiku ja tema poolt esitatud digitaalse teabe seostamiseks on olemas e-keskkonnas isiku tuvastamise infrastruktuur (autentimine) ja areneb jõudsalt uute Internetiühenduste loomine. E-teenuseid avalikkusele (kodanikele, ettevõtjatele, ametnikele) on loodud nii omavalitsuse kui riigiasutuste tasandil. Paljud e-teenused nii ettevõtjale kui kodanikule on koondatud Riigiportaali www.eesti.ee. 2.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) www.riha.ee koondab ülevaadet 2600 andmesüsteemi ja andmekogu kohta3 ning annab ülevaate nende eesmärgist ja andmetest, hõlbustab infosüsteemi eest vastutavate inimeste leidmist ja annab infosüsteemi omanikule teadmise, kust leida talle vajalikku andmekomplekti. Samas ei ole RIHAs andmete dokumentatsioon ja kirjeldus täna ajakohane, seega ei ole võimalik ainuüksi RIHA dokumentatsiooni pealt hinnata, muuhulgas, milliseid andmeid riigi infosüsteemis kogutakse, kuidas oleks neid andmeid võimalik kasutada, millises ulatuses on tegemist isikuandmetega, kuidas on rakendatud andmete ühekordse küsimise printsiip jpm. Statistikaameti läbiviidud analüüsi põhjal leidis eelöeldu kinnitust. RIHAs oli seisuga 18.03.2020 - 2628 registrikirjet (andmekogu ja teenust), kokku oli RIHAs 900 erinimelist infosüsteemi omanikku. RIHAs oli kvalitatiivse analüüsi põhjal keskvalituse tasemel 817 kirjet, neist 344 andmekogu. Andmeobjekte 3 https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC 5 oli näiteks määratud 147 andmekogus, kus oli kokku põhiandmeid määratletud 39375 korral. 2.4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib otseste avalike teenuste korraldamist asutuste üleselt. See hõlmab ka teenuste osutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramist, jagamist ja vahetamist – hea teabehaldus vähendab bürokraatiat ja on heade teenuste alus. Avalike teenuste omanikele on avalike teenuste kirjeldamiseks (sh. koos olulisemate staatiliste näitajatega) ning haldamiseks teenuste kataloogis loodud teabevärav www.riigiteenused.ee. Eelmainitud teabevärvavas on võimalik kirjeldada kõiki teenuseid olenemata teenuse osutamise viisist (e-teenus, veebileht, teenusepakkuja juures vms). 2.5. 2011 aastal alustati seoses avaliku teabe seaduse vastavusse viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98EÜ suuremahulisemat avaandmete läbivaatust, millega lõpetati 29.12.2012 kehtestatud avaliku teabe seaduse versiooniga. 2.5.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/10244 põhjenduspunktis 9 on toodud eeldus, et avaliku sektori teave kujutab harukordset andmeallikat, mis võib aidata kaasa siseturu tugevdamisele ning tarbijate ja juriidiliste isikute jaoks uute rakenduste väljaarendamisele. Selle eesmärgi täitmiseks peaksid avaliku sektori andmed dokumentide osas, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe andmise teel, olema ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel kättesaadavad (taaskasutatavad), sealhulgas liidestuste kaudu. 2.5.2. Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud Euroopa andmestrateegias5 toodud visiooni kohaselt panustatakse lähiajal üha enam sellesse, et tagada andmetele parem juurdepääs ja andmete kättesaadavus koos nende vastutustundliku kasutamisega. Euroopa Komisjoni teatise kohaselt on eesmärgiks luua aastaks 2030 ühtne Euroopa andmeruum, mis on tõeline andmete ühine turg, olles ühelt poolt avatud andmetele kogu maailmast, ent tagades teiselt poolt nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete piisava turvalisuse. 2.5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on koondatud 2202 teabevaldajat ja 790 andmestikku Eesti avaandmete portaali https://avaandmed.eesti.ee. Avaandmete portaal pakub kõigile võimaluse avaandmeid tarbida ning visualiseerida, koondades endas ka avaandmete põhjal loodud kasutuslood. Avaandmed on masinloetavad ning peaksid olema kättesaadavad avatud vormingus. 2.6. Riigi infosüsteemide amet (RIA) on pilootprojektina käivitamas nõusolekuteenust6, mille kasutamise kaudu on võimalik teha isiku kohta kogutud erinevad riiklikes andmekogudes olevad andmed, sh. tulevikus ka eraelulised isikuandmed, kättesaadavaks andmesubjekti enda nõusolekul kolmandale isikule, eesmärgiga anda võimalus erasektoril nõusolekuteenuse kasutamise kaudu uusi teenuseid arendada. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES 5 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-19feb2020_en.pdf 6 https://www.youtube.com/watch?v=Puf4z_yR4Gc 6 2.7.Lähtudes nii infoühiskonna arengukavast 2020 ja digiühiskonna arengukava 2030 visioonist on riigi huvi uute teenuste käivitamine nii G2B kui G2G tasandil, sh. eesmärk rakendada üha laialdasemalt ühekordset andmete edastamise7 printsiipi. 2.8.Samuti lähtudes avaandmete direktiivist8 on Euroopa Liit võtnud selge suuna, et avaliku sektori poolt kogutud ja kasutuses olevad andmed peaksid olema kätte saadavad sh. masinloetavana. Kuigi direktiiv üldprintsiibis eeldab andmete tasuta kättesaamist, on avalikul sektoril siiski õigus andmete väljastamise eest küsida väljastamisega seotud vajalike ja mõistlike kulude hüvitamist. 2.9.Teiselt poolt seab isikuandmete kaitse üldmäärus9, kehtides nii era- kui avalikule sektorile, ranged nõuded ja piirangud isikuandmete kogumisele, töötlemisele ja väljastamisele sh. andmete kasutamisele ning kustutamisele, mistõttu mitte kõik andmed ei peagi olema (avalikult) kättesaadavad. 2.10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reaalajamajanduses teadus- ja arendustegevustes10 seadnud eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustega koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega test- ja/või töökeskkonnas, mille abil on ettevõtjal rohkem aega tegeleda tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste väljatöötamisega. Reaalajamajanduse lahenduste loomisel ja tegevuste peetakse silmas järgnevaid aspekte: 2.10.1. uudsus st. midagi sellist, mida reaalajamajanduse projekti raames täna Eestis tehakse, ei ole täna kuskil tehtud ning lahendused on uudsed; 2.10.2. loominguline st. kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme panna need ühtselt koos toimima täiesti uute teenuste ja lahenduste loomiseks; 2.10.3. ettemääramatu tulemus st. et ole teada kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; 2.10.4. süstemaatiline st. kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada. 2.10.5. ülekantav ja/või korratav st. kõik peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. 3. Hanke eesmärk 3.1. Käesoleva hanke eesmärkide saavutamiseks peab töövõtja: 7 Ingl.k once only principle 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/1024 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 10 vt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 7 3.1.1. huvigruppidega tehtud intervjuude käigus saama ülevaate, milliseid riiklikes andmekogudes ja registrites olevaid andmeid vajatakse uute teenuste arendamiseks, sh ülevaade peab lähtuma andmete kasutajate vajadustest ja andme omanikele seatud juriidilistest piirangutest; 3.1.2. selgitama välja ja analüüsima, kas ja kuidas on punktis 3.1.1. selgunud andmed käesoleval hetkel kättesaadavad; 3.1.3. esitama ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) ning töötama välja metoodika, kuidas minna üle riigi ja erasektori vahel ning riigiasutuste endi vahel automatiseeritud ja masinloetavale andmevahetusele. 3.2.Töö panustab reaalajamajanduse visiooni eesmärki viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Töö tulem aitab kaasa uute reaalajas toimivate ja automatiseeritud e- teenuste loomisele, mis seeläbi suurendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. 4. Töö metoodika 4.1.Töövõtja peab käsitlema punktis 3 märgitud teemasid ja regulaarselt lepingu täitmise käigus tegema koostööd Tellijaga. Punktis 3.1.3 märgitud ettepanekute tegemisel peab Töövõtja lähtuma Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist, olemasolevatest riiklikest andmekogudest- ja registritest, samuti avaliku- ning erasektori tarkvaralahendustest. 4.2.Töö keskendub G2B ja G2G andmevahetusele ning hõlmab riiklike andmekogusid ja registreid ning ei hõlma kohalike omavalitsuste andmekogusid ja registreid. 4.3.Töö teostamisel peab Töövõtja lähtuma vähemalt järgmistest dokumentidest, materjalidest ja andmeallikatest: 4.3.1. Infoühiskonna arengukava 202011 4.3.2. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA12 4.3.3. Teabevärav Riigiteenused13 4.3.4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20.06.2019.a direktiivi 2019/102414 4.3.5. Eesti avaandmete portaal15 4.3.6. Isikuandmete kaitse üldmäärus16 11 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iya2020_lisa_2_valjakutsed_ja_voimalused.pdf 12 https://www.riha.ee/Infosüsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC 13 www.riigiteenused.ee 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES 15 https://avaandmed.eesti.ee 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 8 4.3.7. Statistikaameti poolt koostatud RIHA andmekogude analüüs (tehakse kättesaadavaks Töövõtjale) 4.3.8. Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne17 4.4.Töö käigus tuleb Töövõtjal kaasata: 4.4.1. erasektori esindajad, kellel on potentsiaal või huvi arendada uusi e-teenuseid; 4.4.2. avalikust sektorist riigiasutuste esindajaid, kes tegelevad avaliku teenuste loomise või arendamisega. 4.5.Täpsem nimekiri kaasatavatest riigiasutustest ja kontaktidest tehakse Töövõtja poolt selgeks Töö käigus ning koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.6.Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt ja koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.7.Töövõtja kaasab avaliku ja erasektori esindajaid küsitluste, intervjuude ja fookusgrupi intervjuude kaudu vms vormis. 4.7.1. Töövõtja viib läbi vähemalt ühe küsitluse erasektorile ja ühe küsitluse avalikule sektorile mille käigus peab selguma huvigrupp kellega viiakse läbi intervjuud; 4.7.2. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud erasektoriga; 4.7.3. Töövõtja viib läbi vähemalt 20 intervjuud riigiasutustega; 4.7.4. Töövõtja viib läbi 5-10 fookusgrupi intervjuud, kus igas fookusgrupis on vähemalt 5 esindajat ning 50% läbiviidud fookusgruppidest on suunatud riigiasutuste esindajatele. 4.8.Töö eeldatavad osad: 4.8.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori esindajatega; 4.8.2. Analüüs punktis 5.1. välja selgitatud andmete olemasolu ja nende asukoha kohta; 4.8.3. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete masinloetava kättesaadavuse kohta; 4.8.4. Analüüs punktis 5.2. välja selgitatud andmete andmekvaliteedi haldamise kohta; 4.8.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart); 4.8.6. Metoodika koostamine tõhustamaks riigi asutuste vahelist ja erasektoriga automatiseeritud ja masinloetavat andmevahetust. 5. Tegevused 5.1. Küsitlus, intervjuud, fookusgrupid vms tegevused era- ja avaliku sektori esindajatega 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/burokraatia_vahendamise_rakkeruhma_aruanne_vabariigi_valitsusele.pdf 9 5.1.1. Huvigruppidega küsitluste, intervjuude fookusgruppide vms tegevuste käigus selgitab Töövõtja välja nii riigiasutuste kui erasektori huvi, millised on ootused avalikele või riigi andmekogudus olevatel andmetel põhinevatele e-teenustele, milliseid andmeid oleks G2B ja G2G üldse otstarbekas väljastada eesmärgiga toetada nii avaliku kui erasektori poolt uute teenuste arendamist, sealhulgas isiku nõusolekupõhiselt (nõusolekuteenuse toel) ja milliseid konkreetsemaid avalikke või e-teenuseid soovitakse või oleks mõistlik pakkuda ning milliseid andmeid on selliste teenuste loomiseks vaja. 5.1.2. Läbiviidud küsitlus võib olla nii valikvastustega kui avatud vastustega ning edastatud konkreetsele sihtgrupile kas otsepostituse või esindusorganisatsioonide vahendusel või muul sobival viisil. Küsitluse eesmärgiks on muuhulgas määratleda intervjueeritavad ja põhilised probleemid andmete kasutamisel. 5.1.3. Intervjuude eesmärgiks on ühe konkreetse osapoole ootuste, vajaduste ning ettepanekute kaardistamine. 5.1.4. Fookusgrupi intervjuude eesmärgiks on kaasata ühte arutellu rohkem osapooli ning grupiarutelude käigus saada täiendavat teavet e-teenustele seotud ootuste ja vajaduste kohta. 5.2.Analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta 5.2.1. Arvestades huvigruppidega tehtud küsitluste ja intervjuude punkt 5.1. kohast tulemit analüüsitakse, milliseid küsitluste ja intervjuude käigus märgitud unikaalseid andmeid riiklikesse andmekogudesse ja registritesse kogutakse ja tuuakse ära millises konkreetses andmekogus või registris need paiknevad, samuti tuuakse välja need andmed ja andmevajadus, milliseid käesoleval hetkel üldse ei koguta, kuid milliste andmete järgi vajadus leidis küsitlustes ja intervjuudes märkimist. 5.2.2. Analüüsis toodud andmed peavad olema kirjeldatud arvestades kasutusel olevat andmevälja kirjeldamise taksonoomiat ja klassifikaatorit18. 5.2.3. Analüüsi eesmärgiks on saada konkreetne ülevaade andmetest ja nende asukohast. 5.3. Analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta 5.3.1. Analüüsi käigus tuleb selgitada välja millised punktis 5.2. käsitlemist leidnud andmed on kättesaadavad masinloetavalt ja millised mitte sh. milliseid neist andmetest vahetatakse x-tee andmevahetuskihi kaudu ja milliseid mitte. 5.3.2. Juhul kui analüüsi käigus selgub, et andmed on küll masinloetavad, kuid neid ei vahetada x-tee andmevahetuskihi kaudu, tuleb selgitada välja mil viisil neid andmeid vahetatakse või mil viisil on neid võimalik masinloetavana vahetada. 5.3.3. Analüüsis tuleb eraldi märkida millistel masinloetavatel andmetel on masinloetavad andmekirjeldused. 5.4. Analüüs andmete andmekvaliteedi haldamise kohta 5.4.1. Analüüsi käigus selgitatakse välja kuidas toimub punktis 5.3. käsitlemist leidvate andmebaasi haldaja poolt andmete kvaliteedi tagamine sh. milliseid organisatoorseid või tehnilisi lahendusi või võimekusi kasutades ning millise seadusest tuleneva 18 https://abi.ria.ee/riha/riha-varamu 10 kohustuse või sanktsiooni abil, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest ning tehakse ettepanekud kvaliteedihalduse parandamiseks. 5.4.2. Analüüsi käigus ei anta hinnangut andmete kvaliteedile endale. 5.5. Ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) 5.5.1. Töövõtja peab andma hinnangu ja tegema (arendus)ettepanekud, mida ja kuidas oleks tarvis teostada, et hetkeseisuga punktis 5.3. välja selgitatud mittemasinloetavad andmed oleksid väljastatud masinloetaval kujul nii G2G kui G2B andmevahetuses üle x-tee andmevahetuskihi ning milline võiks olla ajakava (nn. teekaart), et saavutada eelnimetatud andmete masinloetaval kujul üle x-tee andmevahetuskihi väljastamise võimekus st. teha ettepanekud optimaalsematele alternatiivsetele lahendusteedele sh. tehnilisest ja organisatoorsest vaatenurgast. 5.5.2. Töövõtja teeb ettepanekud millises ajakavas, ressursivajaduse, mahu ja arendusettepanekutega on võimalik konkreetses riiklikus registris või andmebaasis olevad mittemasinloetavad andmed teha kättesaadavaks masinloetavana vähemalt x-tee andmevahetuskihi kaudu. 5.5.3. Tuuakse välja milline on kõige mõistlikum viis, tegevused ja nende järjekord andmekoosseisude masinloetavuse tagamisega seonduvate tööde ja tegevuste planeerimisel (nn. teekaart), mis mh. peab sisaldama: 5.5.3.1.eelnevalt kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vajalikke üldiseid tegevusi ja nende järjekorda, sh tuleb Töövõtjal välja töötada metoodika, millega saab arvestada hinnanguliselt planeeritud tööde kestust ja mahtu; 5.5.3.2.arendusettepanekuid, kuidas andmete masinloetav väljastamine reaalselt tagada, mh peab Töövõtja võtma arvesse olemasolevaid lahendusi ja leidma selles valguses parimad viisid, kuidas andmeid üle x-tee andmevahetuskihi (vajadusel liidestuse loomine või uue andmeteenuse loomine) väljastada; 5.5.3.3.metoodikat, kuidas erinevate enamlevinud andmesaajate süsteemide põhjal arvutada hinnangulist ressursivajadust eelnevalt kirjeldatud tegevuste ja arendustööde elluviimiseks. 5.5.4. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2 kirjeldatud osapooled. 5.6. Metoodika tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. 5.6.1. Töövõtja koostab üldise metoodika st. organisatoorne ja tehniline kontseptsioon, kuidas tõhustada, soodustada ja aktiveerida riigi ja erasektori andmevahetust (nn. G2B) ning riigiasutuste omavahelist andmevahetust (nn. G2G), mh peab metoodika sisaldama etappe, mida tuleks läbida ja metodoloogiat kuidas saavutada soovitud eesmärk. 5.6.2. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktis 4.4.1 ja 4.4.2 kirjeldatud osapooled. 5.7. Töö tulemid 11 5.7.1. Punktis 5.1 toodud küsitluste ja intervjuude kokkuvõtted; 5.7.2. Punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 toodud analüüsid, mis võib esitada ühe dokumendina, arvestades punktis 6.3 toodud nõudeid; 5.7.3. Punktis 5.5 toodud ettepanekud ja teekaart; 5.7.4. Punktis 5.6 toodud metoodika. 5.8.Tulemite kasutus tulevikus 5.8.1. Analüüside tulemused võimaldaval Tellijal hinnata, milliste andmete ja teenuste järele on vajadus ning lähtuvalt sellest kujundada riigi (digi)poliitikat. 5.8.2. Samuti tekib analüüsi tulemusena ülevaade, millised riiklikud andmekogud ja registrid peavad teostama edasisi arendustegevusi tagamaks nende andmete masinloetav kättesaadavaus. 5.8.3. Muuhulgas saadakse ülevaade ka andmekvaliteedi halduse kohta, mis võimaldab Tellijal teha järeldusi tegevuste ja poliitikate planeerimiseks riigi kasutuses olevate andmete kvaliteedi tagamiseks. 5.8.4. Töö tulemusena luuakse eeldused selleks, et riigiasutused ja eraettevõtted saavad turule tuua uusi e-teenuseid. 5.8.5. Töö tulemus aitab kiiremini saavutada parema e-teenuse kvaliteedi ja ressursside kokkuhoiu. 5.8.6. Statistikaamet on välja töötamas ja loomas andmejagamisteenust asutustele. Antud töö on üheks sisendiks selle teenuse disainil ning lähem info Riikliku statistika seaduse paragrahvis 20.1 andmejagamisteenus. 6. Lõpparuanne 6.1.Töövõtja esitab Töö vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale st. punktis 8 toodud tähtaja jooksul. 6.2.Töö peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö teostamiseks läbi viidud tegevustest ja selle tulemustest. 6.3.Töövõtja esitab Töö Tellijale lõpparuandena eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis elektroonsel meediakandjal. Lõpparuanne esitatakse tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused. 6.4.Samuti peab töövõtja koostama laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtte ja slaidipresentatsiooni lõpparuande olulisematest tulemustest eesti keeles. 7. Töökorraldus 12 7.1.Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt: 7.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle täpsustatud nõuded, vajadusel metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma ekspert-teadmiste jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner; 7.1.2. Töövõtja juhib Töö teostamist ja töötulemuste koostamist. 7.2.Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on: 7.2.1. Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll; 7.2.2. osalemine aruteludes ja koosolekutel; 7.2.3. tööde käigu kontroll, sh etapi kokkuvõtete kinnitamine; 7.2.4. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine. 7.3.Töövõtja ülesanded on: 7.3.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine; 7.3.2. töö aluseks olevate dokumentide, materjalide, analüüside, küsitluste, intervjuude, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 7.3.3. väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja küsitluste ning intervjuude läbiviimine eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil; 7.3.4. Tellija esindajatega koosolekute ja intervjuude (sh. fookusgrupi intervjuud) kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna Tellija juhtrühmaga; 7.3.5. ülejäänud arutelude, koosolekute, intervjuude või muude Tööga seotud ürituste kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 7.3.6. punktis 4.8. toodud Töö osade koostamine arvestades punktis 5 toodud tegevusi; 7.3.7. Töö teostamine ja kokkuvõtete tegemine, sh vahearuande kokkuvõtete; 7.3.8. tagada, hallata ja sisustada projektikeskkond, mis võimaldab Tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning jälgida Tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda. 7.3.9. küsitluste ja intervjuude analüüsi kokkuvõtete, analüüside, ettepanekute, teekaardi ja metoodika koostamisega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale vastavatel aruandluskoosolekutel; 7.3.10. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel ühel avalikul üritusel koos loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel). 8. Tähtajad 8.1.Töö jaotatakse tinglikult kaheks alljärgnevaks etapiks: 13 8.1.1. Etapp I (tähtaeg 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 8.1.1.1.projekti ettevalmistav osa (eelanalüüs) - mh tööplaani koostamine, dokumendianalüüs, hetkeolukorra kaardistus; 8.1.1.2.küsitlused ja intervjuud (riigiasutuste kontaktisikute ja ettevõtjatega); 8.1.1.3.analüüs andmete olemasolu ja nende asukoha kohta; 8.1.1.4.analüüs andmete masinloetava kättesaadavuse kohta; 8.1.1.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine. 8.1.2. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Vahearuande ning annab selle Tellijale üle. 8.1.3. Etapp II (tähtaeg 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 8.1.3.1.analüüs andmete kvaliteedi haldamise kohta; 8.1.3.2.ettepanekud (arendus)tegevusteks andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks koos ajakavaga (nn. teekaart) koos kaardistatud riskidega ning ettepanekutega riskide maandamiseks; 8.1.3.3.metoodika koostamine tõhustamaks riigi ja erasektori andmevahetust. 8.1.3.4.lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga vastavalt lepingu tingimustele; 8.1.3.5.tulemuste esitlus ühel avaliku üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine. 8.1.4. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Lõpparuande ning annab selle Tellijale üle. 8.2. Punktis 8.1 toodud etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine järgmiselt: 8.2.1. Etapp I vahearuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 8.2.2. Etapp II lõpparuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 8.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule. 9. Tellijapoolne meeskond 9.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond: 9.1.1. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht; 9.1.2. MKM riigi infosüsteemide osakonna andmete juht; 9.1.3. MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna käesoleva hanke projektijuht. 9.2.Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. 14 15
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel