dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ Eesti Õliühing pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2021
Viit
1.15-5/2021/2323-1
Registreeritud
12. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Õliühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Jaanus Uiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2021

Failid

  • 📎210409_ÕÜ avalik pöördumine_RaMi kevadine majandusprognoos.asice186 KB
  • 📎E-kiri.pdf72 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Taavi Aas e-post: [email protected] Minister Andres Sutt e-post: [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Esimees Erki Savisaar e-post: [email protected] Riigikogu majanduskomisjon Esimees Kristen Michal e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 09.04.2021 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu avalik pöördumine seoses Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis kasutatud eeldustega diislikütuse tarbimise kohta Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing on tutvunud Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga ja selles kasutatud eeldustega diislikütuse tarbimise kohta perioodil 2023-2025. Peame möönma, et võttes aluseks ajaloolisi andmeid diislikütuse tarbimise osas, ei ole võimalik nõustuda rahandusministeeriumi hinnanguga, et „aastatel 2023-2025 on diislikütuse koguste kasv prognoosi kohaselt keskmiselt 4,7% aastas“1. Lähtudes perioodi 2015-2019 riiklikust statistikast on reaalne hoopis situatsioon, kus diislikütuse kogused vähenevad. Seetõttu on eelarvelaekumiste prognoosis diislikütuse aktsiisilaekumisi vähemalt 100 miljoni euro võrra üle hinnatud. Saame Rahandusministeeriumi prognoosist nii aru, et aastal 2023 taastub diislikütuse tarbimine 2019 aasta tasemel ja seejärel kasvab mõlemal järgneval aastal viidatud määra võrra. Tabel 1 väljendab Rahandusministeeriumi hinnangut diislikütuse kogustele ja vastavalt ka aktsiisilaekumistele. 1 Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2021, lk 27 Tabel 1. Rahandusministeeriumi 2021 kevadises majandusprognoosis kasutatud hinnang diislikütuse kogustele ja sellest tulenevatele eelarvelaekumistele perioodiks 2023-25 Diislikütuse legaalne müük Aktsiisilaekumised, Aasta Eestis, mln liitrit mln eurot 2023 745,0 367,3 2024 780,0 384,5 2025 816,7 402,6 KOKKU 2023-25 1 154 Oma kommunikatsioonis Õliühingule selgitas Rahandusministeerium (06.04.2021), et „koguste kasvu panustavad makromajanduslikest teguritest täiendavalt eratarbimine ning transpordisektori väljavaadet kajastav veosekäive“, ja täpsustas (08.04.2020), et „Veosekäive rahvusvahelistel vedudel peaks kasvama nii ka sel kui ka järgnevatel aastatel kooskõlas kaupade ekspordi ja impordi kasvu prognoosiga. Veosekäive riigisisestel vedudel peaks suurenema koos piirangute leevendamisega ja majandusaktiivsuse taastumisega“. Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul diislikütuse koguste kasvu vedajaks eratarbija ja veondussektor. Eratarbija Õliühing märgib, et kuna vaid 13% diislikütuse tarbimisest tuleneb kodumajapidamistest, siis on sellel segmendil äärmiselt väike mõju riigiülestele diislikütuse tarbimise kogustele. Perioodil 2015-2019 on kodumajapidamiste diislikütuse tarbimine kasvanud kõigest 6 mln liitri võrra2 – ehk eratarbimise mõju diislikütuse mahtude kasvule oli antud perioodil alla 0,2% aastas. Veondussektor Diislikütuste koguste palju suurem mõjutaja on veondussektor ning selle analüüsimisel perioodi 2015- 2019 põhjal võib näha hoopis teistpidiseid trende, kui Rahandusministeerium oma prognoosides kasutanud on. Kuigi Eesti väliskaubanduse maht kasvas samal perioodil koguni 41%3, siis Eesti ettevõtete veosekäive kahanes 23% ehk 1,5 miljardi tonn-kilomeetri võrra. Samuti lähtub ka Eesti Riiklikust Kasvuhoonegaaside Heitkoguste Inventuurist, et veoautode diislikütuse kogused Eestis vähenesid antud perioodil 30 miljoni liitri võrra ehk 17%4. Seega ei ole mõistlik eeldada kohaliku vedaja veosekäibe kasvu ja Eestis tankimise kasvu tulevikus, kui hiljutised andmed seda absoluutselt ei näita. Ajaloolised trendid ja andmed seega ei toeta Rahandusministeeriumi baaseeldust diislikütuse koguste märkimisväärsest kasvamisest perioodil 2023-25. Otse vastupidi – eeldada võiks arvestatavat koguste vähenemist. Leiame, et eelarveprognoosi koostades on lähtutud ebarealistlikest eeldustest. Eesti Õliühing märgib, et aktsiisi tõstmisel liiguks järjest enam Eesti veoettevõtete tankimisest piiri taha – täpselt nagu juhtus aktsiisi tõstmisel 2016 ja 2017 aastal. Lisaks annab riiklik statistika selge indikatsiooni, et kõrge aktsiis tähendab ka meie veoettevõtete aktiivsuse vähenemist – see tähendab, et kaovad nii tangitavad kogused kui ka sektori töökohad, tööjõumaksud ja äritegevus. Samuti märgime, et vähenevatest diislikütuste kogustest Eestis ei võida ei kohalik keskkonnaseisund ega ka globaalne kliimavõitlus – kaupade vedu toimub ikka diislikütuse baasil, kuid tulu riigikassasse 2 Statistikaamet, KE062: kütuse tarbimine tegevusala ja kütuse liigi järgi 3 Maanteeveonduse aktiivsuse jaoks on tähtis just väliskaubanduse maht mahuühikutes – 41% väljendab Statistikaameti andmeid (VK200: Väliskaubandus) väliskaubanduse kogumahust tonnaaži põhiselt 4 Keskkonnauuringute Keskus/Keskkonnaministeerium, „Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur“, kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis- kasvuhoonegaase-tekib. sellest Eesti riigile ei laeku. Kuna Eesti ettevõtete veokilomeetreid asendavad välisriikide vedajad, kelle sõidukipark on vanem ja saastavam, siis tegelikkuses kliima ja eriti Eesti enda keskkonnaseisund hoopis kaotavad selle tõttu. Kütusesektor prognoosib, et aktsiisi tõusmisel tasemele 0,493 eurot liitri kohta vähenevad diislikütuse kogused Eestis keskmiselt 2,5% võrra aastas kõne all oleval perioodil. Seal hulgas ilmneb langus juba 2023 algkoguste juures. Koguste vähenemist mõjutab nii aktsiisitõus kui ka teised struktuursed trendid. Nendest tähtsamad on: • Veondussektori diislikütuste koguste jätkuv vähenemine – Eesti vedajad liiguvad aktsiisimäära 0,493 eurot liitri kohta taastamisel koheselt tankima naaberriikidesse ja kohalikel sisevedudel kasvab taas välisriikide vedajate hulk • Tartu-Tallinn raudtee elektrifitseerimine • Tallinna Linnatranspordi ja ülejäänud kohaliku tasandi ühistranspordi üleminek gaaskütustele ja elektrile • Ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtt eratarbijate poolt Tabel 2 väljendab kütusesektori prognoosi diislikütuste koguste osas perioodiks 2023-25. Tähele tasub panna seda, et antud tabelis on võetud arvesse ka mikrotasandi muutujaid – kogused ei tulene ühe väljundina suurest makromajandusarvutusest. Tabel 2. Kütusesektori hinnang diislikütuse kogustele ja sellest tulenevatele eelarvelaekumistele perioodiks 2023-25. Diislikütuse legaalne müük Aktsiisilaekumised, Aasta Eestis, mln liitrit mln eurot 2023 726,4 358,1 2024 708,2 349,2 2025 690,5 340,4 KOKKU 2023-25 1 048 Ootame Rahandusministeeriumilt selgitusi: • Miks aktsiisilaekumiste prognooside koostamisel ei lähtutud ajaloolistest ja avalikult kättesaadavatest andmetest? • Mis alustel on võetud eeldused, et varasemad selged tarbimistrendid – ehk veosekäibe vähenemine ja veoautode Eestist tankimise vähenemine – järsku ümber pöörduvad? Eelkõige oleks selgitust vaja avalikkusele ja ettevõtetele, kes oma pöördumistes on palunud Valitsusel jätkata tänase diislikütuse aktsiisitasemega ka aastal 2022 maikuust. Kuna tegu on alusdokumendiga otsustele, mis peaksid Eesti majanduse edukalt koroonakriisist välja juhtima ja tagama majanduse arengu ka kriisi järgselt, siis leiame, et antud teemat tuleks käsitleda täie tõsidusega. Õliühing ei varja, et meie hinnangul on aktsiisi tõstmine tagasi endisele tasemele väga valus ning suure riskiga löök riigi majanduse taastumisele. Aktsiisi tõstmisel oleks kaotajaks Eesti ettevõtluskeskkond ja tarbijad – majandusüleselt oleks aktsiisi tõstmisel vaid ühes ELi liikmesriigis (Holland) diislikütus kõrgemalt maksustatud kui Eestis. Samuti kordab Eesti Õliühing oma seisukohta, et aktsiisi hoidmisel tasemel 0,372 eurot liitri kohta on positiivne mõju ka riigieelarve laekumiste kontekstis. Oleme jätkuvalt valmis oma mõjuhinnanguid ja arvutusi riigiga jagama. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Mart Raamat <[email protected]> Saadetud: 09.04.2021 17:14 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses RaMi kevadise majandusprognoosiga Austatud ministrid ja riigikogu liikmed, &nbsp; Kütusesektor on analüüsinud Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi ja leidnud sealt märkimisväärse mõjuga ebakõlasid. Lähtudes ajaloolistest trendidest ja riiklikust statistikast saab järeldada, et diislikütuse aktsiisilaekumisi on vähemalt 100 mln euro võrra üle hinnatud. &nbsp; Taaskord väljendame oma valmisolekut igakülgselt koostööd teha riigiga antud küsimuses. &nbsp; Tervitades &nbsp; Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive Officer // +372&nbsp;580&nbsp;040 45 &nbsp; From: Mart Raamat <[email protected]> Sent: reede, 26. märts 2021 15:48To: '[email protected]' <[email protected]>; 'Taavi Aas' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Cc: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Subject: MTÜ Eesti Õliühing pöördumine diislikütuse aktsiisimääraga seoses &nbsp; Austatud ministrid ja riigikogu liikmed, &nbsp; Käesolevaga edastan kütusesektorit esindava MTÜ Eesti Õliühingu pöördumise seoses diislikütuse aktsiisimääraga. Loodame, et saame anda teile vajalikku sisendit riigieelarve arutelude juurde. Oleme alati valmis aktiivselt kaasa mõtlema küsimustes, mis puudutavad mootorikütuste aktsiise ja nende mõju riigieelarvele ning majandusele tervikuna. &nbsp; Kõike paremat soovides &nbsp; Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive Officer // +372&nbsp;580&nbsp;040 45 &nbsp;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel