Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Minister Andres Sutt
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Erki Savisaar
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
09.04.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu avalik pöördumine seoses Rahandusministeeriumi kevadises
majandusprognoosis kasutatud eeldustega diislikütuse tarbimise kohta
Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing on tutvunud Rahandusministeeriumi
kevadise majandusprognoosiga ja selles kasutatud eeldustega diislikütuse tarbimise kohta perioodil
2023-2025. Peame möönma, et võttes aluseks ajaloolisi andmeid diislikütuse tarbimise osas, ei ole
võimalik nõustuda rahandusministeeriumi hinnanguga, et „aastatel 2023-2025 on diislikütuse koguste
kasv prognoosi kohaselt keskmiselt 4,7% aastas“1. Lähtudes perioodi 2015-2019 riiklikust statistikast
on reaalne hoopis situatsioon, kus diislikütuse kogused vähenevad. Seetõttu on eelarvelaekumiste
prognoosis diislikütuse aktsiisilaekumisi vähemalt 100 miljoni euro võrra üle hinnatud.
Saame Rahandusministeeriumi prognoosist nii aru, et aastal 2023 taastub diislikütuse tarbimine 2019
aasta tasemel ja seejärel kasvab mõlemal järgneval aastal viidatud määra võrra. Tabel 1 väljendab
Rahandusministeeriumi hinnangut diislikütuse kogustele ja vastavalt ka aktsiisilaekumistele.
1 Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2021, lk 27
Tabel 1. Rahandusministeeriumi 2021 kevadises majandusprognoosis kasutatud hinnang diislikütuse
kogustele ja sellest tulenevatele eelarvelaekumistele perioodiks 2023-25
Diislikütuse
legaalne müük Aktsiisilaekumised,
Aasta Eestis, mln liitrit mln eurot
2023 745,0 367,3
2024 780,0 384,5
2025 816,7 402,6
KOKKU 2023-25 1 154
Oma kommunikatsioonis Õliühingule selgitas Rahandusministeerium (06.04.2021), et „koguste kasvu
panustavad makromajanduslikest teguritest täiendavalt eratarbimine ning transpordisektori väljavaadet
kajastav veosekäive“, ja täpsustas (08.04.2020), et „Veosekäive rahvusvahelistel vedudel peaks
kasvama nii ka sel kui ka järgnevatel aastatel kooskõlas kaupade ekspordi ja impordi kasvu
prognoosiga. Veosekäive riigisisestel vedudel peaks suurenema koos piirangute leevendamisega ja
majandusaktiivsuse taastumisega“. Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul diislikütuse koguste
kasvu vedajaks eratarbija ja veondussektor.
Eratarbija
Õliühing märgib, et kuna vaid 13% diislikütuse tarbimisest tuleneb kodumajapidamistest, siis on sellel
segmendil äärmiselt väike mõju riigiülestele diislikütuse tarbimise kogustele. Perioodil 2015-2019 on
kodumajapidamiste diislikütuse tarbimine kasvanud kõigest 6 mln liitri võrra2 – ehk eratarbimise mõju
diislikütuse mahtude kasvule oli antud perioodil alla 0,2% aastas.
Veondussektor
Diislikütuste koguste palju suurem mõjutaja on veondussektor ning selle analüüsimisel perioodi 2015-
2019 põhjal võib näha hoopis teistpidiseid trende, kui Rahandusministeerium oma prognoosides
kasutanud on. Kuigi Eesti väliskaubanduse maht kasvas samal perioodil koguni 41%3, siis Eesti
ettevõtete veosekäive kahanes 23% ehk 1,5 miljardi tonn-kilomeetri võrra. Samuti lähtub ka Eesti
Riiklikust Kasvuhoonegaaside Heitkoguste Inventuurist, et veoautode diislikütuse kogused Eestis
vähenesid antud perioodil 30 miljoni liitri võrra ehk 17%4. Seega ei ole mõistlik eeldada kohaliku vedaja
veosekäibe kasvu ja Eestis tankimise kasvu tulevikus, kui hiljutised andmed seda absoluutselt ei näita.
Ajaloolised trendid ja andmed seega ei toeta Rahandusministeeriumi baaseeldust diislikütuse
koguste märkimisväärsest kasvamisest perioodil 2023-25. Otse vastupidi – eeldada võiks
arvestatavat koguste vähenemist. Leiame, et eelarveprognoosi koostades on lähtutud
ebarealistlikest eeldustest.
Eesti Õliühing märgib, et aktsiisi tõstmisel liiguks järjest enam Eesti veoettevõtete tankimisest piiri taha
– täpselt nagu juhtus aktsiisi tõstmisel 2016 ja 2017 aastal. Lisaks annab riiklik statistika selge
indikatsiooni, et kõrge aktsiis tähendab ka meie veoettevõtete aktiivsuse vähenemist – see tähendab,
et kaovad nii tangitavad kogused kui ka sektori töökohad, tööjõumaksud ja äritegevus.
Samuti märgime, et vähenevatest diislikütuste kogustest Eestis ei võida ei kohalik keskkonnaseisund
ega ka globaalne kliimavõitlus – kaupade vedu toimub ikka diislikütuse baasil, kuid tulu riigikassasse
2 Statistikaamet, KE062: kütuse tarbimine tegevusala ja kütuse liigi järgi
3 Maanteeveonduse aktiivsuse jaoks on tähtis just väliskaubanduse maht mahuühikutes – 41% väljendab
Statistikaameti andmeid (VK200: Väliskaubandus) väliskaubanduse kogumahust tonnaaži põhiselt
4 Keskkonnauuringute Keskus/Keskkonnaministeerium, „Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur“,
kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-
kasvuhoonegaase-tekib.
sellest Eesti riigile ei laeku. Kuna Eesti ettevõtete veokilomeetreid asendavad välisriikide vedajad, kelle
sõidukipark on vanem ja saastavam, siis tegelikkuses kliima ja eriti Eesti enda keskkonnaseisund hoopis
kaotavad selle tõttu.
Kütusesektor prognoosib, et aktsiisi tõusmisel tasemele 0,493 eurot liitri kohta vähenevad diislikütuse
kogused Eestis keskmiselt 2,5% võrra aastas kõne all oleval perioodil. Seal hulgas ilmneb langus juba
2023 algkoguste juures. Koguste vähenemist mõjutab nii aktsiisitõus kui ka teised struktuursed trendid.
Nendest tähtsamad on:
• Veondussektori diislikütuste koguste jätkuv vähenemine – Eesti vedajad liiguvad aktsiisimäära
0,493 eurot liitri kohta taastamisel koheselt tankima naaberriikidesse ja kohalikel sisevedudel
kasvab taas välisriikide vedajate hulk
• Tartu-Tallinn raudtee elektrifitseerimine
• Tallinna Linnatranspordi ja ülejäänud kohaliku tasandi ühistranspordi üleminek gaaskütustele ja
elektrile
• Ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtt eratarbijate poolt
Tabel 2 väljendab kütusesektori prognoosi diislikütuste koguste osas perioodiks 2023-25. Tähele tasub
panna seda, et antud tabelis on võetud arvesse ka mikrotasandi muutujaid – kogused ei tulene ühe
väljundina suurest makromajandusarvutusest.
Tabel 2. Kütusesektori hinnang diislikütuse kogustele ja sellest tulenevatele eelarvelaekumistele
perioodiks 2023-25.
Diislikütuse
legaalne müük Aktsiisilaekumised,
Aasta Eestis, mln liitrit mln eurot
2023 726,4 358,1
2024 708,2 349,2
2025 690,5 340,4
KOKKU 2023-25 1 048
Ootame Rahandusministeeriumilt selgitusi:
• Miks aktsiisilaekumiste prognooside koostamisel ei lähtutud ajaloolistest ja avalikult
kättesaadavatest andmetest?
• Mis alustel on võetud eeldused, et varasemad selged tarbimistrendid – ehk veosekäibe
vähenemine ja veoautode Eestist tankimise vähenemine – järsku ümber pöörduvad?
Eelkõige oleks selgitust vaja avalikkusele ja ettevõtetele, kes oma pöördumistes on palunud Valitsusel
jätkata tänase diislikütuse aktsiisitasemega ka aastal 2022 maikuust. Kuna tegu on alusdokumendiga
otsustele, mis peaksid Eesti majanduse edukalt koroonakriisist välja juhtima ja tagama majanduse
arengu ka kriisi järgselt, siis leiame, et antud teemat tuleks käsitleda täie tõsidusega. Õliühing ei varja,
et meie hinnangul on aktsiisi tõstmine tagasi endisele tasemele väga valus ning suure riskiga löök riigi
majanduse taastumisele.
Aktsiisi tõstmisel oleks kaotajaks Eesti ettevõtluskeskkond ja tarbijad – majandusüleselt oleks aktsiisi
tõstmisel vaid ühes ELi liikmesriigis (Holland) diislikütus kõrgemalt maksustatud kui Eestis. Samuti
kordab Eesti Õliühing oma seisukohta, et aktsiisi hoidmisel tasemel 0,372 eurot liitri kohta on positiivne
mõju ka riigieelarve laekumiste kontekstis.
Oleme jätkuvalt valmis oma mõjuhinnanguid ja arvutusi riigiga jagama.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: Mart Raamat <
[email protected]>
Saadetud: 09.04.2021 17:14
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>; Taavi
Aas <
[email protected]>; Andres Sutt <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses RaMi kevadise
majandusprognoosiga
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Kütusesektor on analüüsinud Rahandusministeeriumi kevadist
majandusprognoosi ja leidnud sealt märkimisväärse mõjuga ebakõlasid.
Lähtudes ajaloolistest trendidest ja riiklikust statistikast saab
järeldada, et diislikütuse aktsiisilaekumisi on vähemalt 100 mln euro
võrra üle hinnatud.
Taaskord väljendame oma valmisolekut igakülgselt koostööd teha riigiga
antud küsimuses.
Tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive
Officer // +372 580 040 45
From: Mart Raamat <
[email protected]> Sent: reede, 26. märts 2021
15:48To: '
[email protected]' <
[email protected]>;
'Taavi Aas' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>Cc: '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>Subject:
MTÜ Eesti Õliühing pöördumine diislikütuse aktsiisimääraga seoses
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Käesolevaga edastan kütusesektorit esindava MTÜ Eesti Õliühingu
pöördumise seoses diislikütuse aktsiisimääraga. Loodame, et saame anda
teile vajalikku sisendit riigieelarve arutelude juurde. Oleme alati
valmis aktiivselt kaasa mõtlema küsimustes, mis puudutavad mootorikütuste
aktsiise ja nende mõju riigieelarvele ning majandusele tervikuna.
Kõike paremat soovides
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive
Officer // +372 580 040 45