KÄSKKIRI
09.04.2021 nr 28
Teadus- ja arendusteenuse „Ettevõtete strateegilisel
planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis'' tellimine
Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12:
1. Tellida rakendusuuring „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis”.
Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud
korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad
nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust
tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses
sama hankija.
Tellitava teenuse objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud analüüs koos selle põhjal koostatud
soovituste ning ettepanekutega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §
2 punkti 6 tähenduses Tellitava teenusega saadud uut teadmist kasutatakse erinevate
ettevõtlusmeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks avaldatakse uuringu lõppraport
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel, kus see on kättesaadav ka järgnevateks
uuringuteks.
Tellitava rakendusuuringu eesmärk on teaduspõhise metoodikaga analüüsida Eesti ettevõtete
vajadust viia rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks või säilitamiseks ellu pikaajalisi ja kõiki
ettevõtte põhiprotsesse hõlmavaid strateegilisi arendustegevusi. Lisaks on uuringu eesmärkideks
tuvastada ettevõtete strateegiliste arendustegevuste elluviimise takistused ning pakkuda välja riigi
toetussüsteemil põhinevad lahendused, mis aitavad planeerida, ette valmistada ja läbi viia ettevõtete
pikaajalisi strateegilisi muutusi.
Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ja Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi
struktuuritoetuste meetmete rakendamisel.
2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu korraldamise alusdokumendid, milleks on
lähteülesanne (Lisa 1) ja pakkumuste hindamiskriteeriumid (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3).
2
3. Punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks on majandusarengu
osakonna ekspert Kaie Nurmik. Rakendusuuringu tellimise eest vastutaval isikul korraldada selle
tellimiseks vajalikud toimingud, sh lepingu eseme kirjelduse koostamine, lepingu projekti
ettevalmistamine ja lepingu täitmise üle kontrolli teostamine.
4. Moodustada komisjon punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise läbiviimiseks, sealhulgas
pakkuja esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud
rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees: Kaie Nurmik, majandusarengu osakonna ekspert.
Komisjoni liikmed:
Sigrid Rajalo, majandusarengu osakonna arendusvaldkonna juht;
Kaarel Lehtsalu, majandusarengu osakonna ekspert;
Tarmo Puolokainen, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse analüüsi valdkonnajuht, tema nõusolekul;
Eero Liivandi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendihalduse valdkonnajuht, tema nõusolekul.
5. Rakendusuuringut „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis'' finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendite
tehnilisest abi vahenditest ja selle eeldatav maksumus koos käibemaksuga ei ületada 40 000 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Kantsleri käskkirja nr
LISA 2
Rakendusuuringu „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis“ pakkumuste hindamine.
Pakkumuse hindamine
Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja nelja
hindamiskriteeriumi alusel.
Komisjon tunnistab vastavaks kõik pakkumised, mis vastavad lähteülesandes - LISA 1 toodud
nõuetele. Komisjon hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks pakkumuseks
tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud
pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
Komisjoni hindamiskriteeriumite alamkriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon
annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Hindamiskriteeriumide alusel antud punktid
summeeritakse. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks
hinnalt odavama maksumusega pakkumus. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul
punkte, selgub edukas pakkumus liisu heitmise teel.
Pakkumuse maksumuse hindamine
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid
kõige odavam (pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Teised saavad 25-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende
pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 25. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega
Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja tabelis 1 toodud
hindamiskriteeriumite alusel:
tabel 1
Pakkumuse hindamiskriteeriumide ja väärtuspunktide jaotus:
HINDAMISKRITEERIUMID väärtuspunktid
1. Pakkumise vastavus nõutud tingimustele 30
2. Uurimustöö metoodika 30
3. Pakkuja ja pakkuja meeskonna kogemus uuringu 15
valdkonnas
4. Pakkumuse maksumus 25
KOKKU 100
1. Pakkumise vastavus nõutud tingimustele:
Suurepärane (30 punkti) - Uuringu kirjeldus vastab komisjoni hinnangul täielikult
lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile. Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab
peamistele uurimisküsimustele, on loogiline, põhjendatud, eesmärgipärane ja sisaldab
informatsiooni ja teavet, et uuringut on võimalik läbi viia tähtaegselt ja kooskõlas
lähteülesandega.
Hea (20 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist
puudust. Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele uurimisküsimustele, kuid
pakkumusest ei nähtu kuidas koostatakse ettevõtte arenguprogrammi rakendamiseks vajalikud
tööriistad, sh ettevõtja kaardistusmetoodika, ettevõtja individuaalset arengu mõõtmis- ja
eesmärkide seadmissüsteemi. Pakkumuse kirjeldus on põhjendatud ning eesmärgipärane, kuid
uuringu tähtajaline valmimine ei ole piisavalt selge.
Rahuldav (10 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks
mittepõhimõttelist puudust. Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele
uurimisküsimustele üldjoontes, ei ole loogiliselt järjestatud, kuid on põhjendatud ja/või
eesmärgipärane. Kahtluse all on uuringu tähtajaline valmimine.
Mitterahuldav (0 punkti) - Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse
tähtaegselt tulemuseni või on selge, et tulemust tähtajaliselt ei saavutata. Pakkumuses esitatud
uuringu kirjeldus on esitatud üldiselt ja ei vasta peamistele uurimisküsimustele. Pakkumusest
nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamist sisuliselt läbi mõelnud.
2. Uurimustöö metoodika:
Suurepärane (30 punkti) – Pakkumuses esitatud uuringu metoodika on selge, põhjendatud ja
tagab täielikult lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamise. Uurimustöö metoodika
on teadmusmahukas ja sisaldab märkimisväärsel hulgal innovaatilisi lahendusi.
Hea (20 punkti) - Pakkumuses esitatutud metoodika sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks
mittepõhimõttelist puudust. Metoodika ei ole piisavalt selge või sellega kaasneb ebakindlus, et
selle metoodika alusel tehtav uuring ei taga lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi
saavutamise. Metoodika on teadmusmahukas ja on kasutatud innovaatilisi lahendusi, kuid need
ei ole seotud ja ei aita kaasa uuringuküsimuste lahendamisele või nende kasutamine jääb
ebaselgeks
Rahuldav (10 punkti) – Pakkumuses esitatud metoodika sisaldab komisjoni hinnangul enam kui
kaks mittepõhimõttelist puudust. Metoodika ei ole piisavalt ja ühemõtteliselt lahti kirjutatud
ning ei ole eesmärgipärane. Metoodika teadmusmahukus on keskpärane ja on kasutatud
üksikuid innovaatilisi lahendusi.
Mitterahuldav (0 punkti) – Pakkumuses esitatud metoodika ei taga, et uuringuga soovitud
lõpptulemust ja uuringuküsimuste vastamist. Metoodika ei ole sisuliselt läbi mõelnud ja/ või
piisavalt arusaadavalt kirjeldatud. Metoodikal puudub teadusmahukus ja innovaatilisus.
3. Pakkujaja pakkuja meeskonna kogemus uuringu valdkonnas:
Suurepärane (15 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 3-aastane sarnaste
uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks
vajalike teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on vähemalt kaks
vanemeksperti, kellel on vähemalt 2 sarnaste uuringu juhtimise ja läbiviimise kogemus.
Hea (10 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on väiksem kui 3-aastane sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks vajalike
teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on üks vanemekspert,
kellel on vähemalt 2 sarnaste uuringu juhtimise ja läbiviimise kogemus.
Rahuldav (5 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on väiksem kui 3-aastane sarnaste
uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonnas puuduvad uurimustöö täitmiseks vajalike
teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonda ei ole kaasatud
vanemeksperte.
Mitterahuldav (0) – Pakkumuse esitanud pakkujal puudub varasem sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna liikmetel puudub uuringu läbiviimiseks vajalikud
teadmised, oskused ja kogemused.
Kantsleri käskkirja nr
Lisa 3
LEPINGU projekt
Tallinnas,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
XXX, registrikood ……., asukoht ………., mida esindab ……………,
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja
nende finantseerimisvajadus“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt
lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö tulemusena esitab töövõtja kirjaliku
aruande vastavalt lähteülesandele ja uuringu pakkumusele.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle kirjaliku tulemuse elektroonilises
vormis tellijale üle hiljemalt 30.11.2021.a.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja
selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse rakendusuuringu „Tööstuse rohepöördeks vajalikud tehnoloogiad ja
nende finantseerimisvajadus“ tellimiseks korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt
töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töösuhtes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole
nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1.rakendusuuringu tellimise alusdokumendid, sh lähteülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
1
MKM hankekord § 12 „Erandid“ tähenduses
2
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
lepingutingimustele vastavuse kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või
muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab punktis 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud
tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
rakendusuuringu tellimise alusdokumentides esitatud lähteülesandele ning andma töö
tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti teavitama
muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste
täitmist või õiguste realiseerimist;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
3
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu
autoriõiguse isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (uuringu käigus selgunud
olulised kontaktandmed2) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need
kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma
tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtpäevaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt
koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale viie päeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Pooled lepivad kokku, et tellija kohustub tasuma töövõtjale lepingus sätestatud töö
teostamise eest tasu summas ….. (……….) eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu
maksumus koos käibemaksuga on ……. (…………..) eurot.
7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul töövõtja esitatud
arve kättesaamisest arvates.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve
juhendile https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud
esindaja.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kümme protsenti lepingu maksumusest.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
2
Kontaktandmed võivad olla näiteks tehnoloogiafirmade kontaktid vm avalikult kättesaadav info.
4
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv
ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude
õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis
7 sätestatud tasuga.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et
ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja adressaat peab e-kirja
kättesaamise kohta saatma kinnituskirja. .
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele
kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
5
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad
objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja
lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga
taotletud eesmärgi saavutamine.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata
üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele
mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt
nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kaie Nurmik telefon 6397 651, e-post
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
……, telefon +372 ……, e-post ……..
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ….
6
reg nr 70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
…..
Kantsleri käskkirja nr
LISA 1
Rakendusuuringu „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise
konkurentsivõime suurendamine Eestis“ lähteülesanne.
1. Rakendusuuringu eesmärk
Rakendusuuringu eesmärk on analüüsida Eesti ettevõtete vajadust viia rahvusvahelise
konkurentsivõime tõstmiseks või säilitamiseks ellu pikaajalisi ja kõiki ettevõtte põhiprotsesse
hõlmavaid strateegilisi arendustegevusi. Lisaks on uuringu eesmärkideks tuvastada ettevõtete
strateegiliste arendustegevuste elluviimise takistused ning pakkuda välja riigi toetussüsteemil
põhinevad lahendused, mis aitavad planeerida, ette valmistada ja läbi viia ettevõtete pikaajalisi
strateegilisi muutusi.
Uuringu tulemusel valmivad teadmuspõhiselt koostatud soovitused, ettepanekud ja
ekspertarvamused, mille põhjal töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja
Eesti ettevõtete strateegilise arendustegevuse toetuspoliitika.
2. Taust
Vastavalt ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme seletuskirjale tõid aastatel 2010–2015
erinevad ettevõtluse uuringud välja, et Eesti ettevõtete üks peamine arengutakistus heade
majandustulemuste saavutamisel on strateegiliste plaanide ja planeerimise puudumine.
Uuringute tulemusel selgus, et enamjaolt planeerivad ettevõtjad oma tegevusi ja teevad
investeeringuid ühe aasta ja/või hetkel kõige põletavama probleemi vaates. Samas pikaajalised
tegevused, mille äriline edu sõltub paljuski jätkutegevustest ja/või erinevate tegevuste
samaaegsest elluviimisest, sealhulgas tehnoloogia-, toote- ja teenusearendus ning nende
tulemuste äriline rakendamine, nõuab pikemaid ja erinevaid ettevõtte tegevusi sisaldavaid
plaane.
Toodud kitsaskoha lahendamiseks avati 2015. aasta lõpus ettevõtte arenguprogramm.
Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on tõsta ettevõtjate pikaajalise strateegilise
planeerimise abil ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Ettevõtte arenguprogrammi tulemusel muutuvad programmis osalenud ettevõtja
tegevused senisest kõrgemat lisandväärtust loovateks ja selle tulemusel
paranevad ettevõtja majandustulemused.
Ettevõtte arenguprogrammi iseloomustavad järgmised tunnused:
Ettevõtte arenguprogramm on individuaalne tulemuspõhine lahendus, mille aluseks on
ettevõtja ambitsioon kasvada ja viia ettevõttes ellu strateegilisi muutusi.
Ettevõtte arenguprogramm lähtub iga ettevõtja arendusvajadustest ja –võimalustest, mille
teostamiseks kombineeritakse erinevad nii era- kui avaliku sektori lahendusi.
Ettevõtte arenguprogramm aitab ettevõtjal ette valmistada ja ellu viia pikaajalist
arengustrateegiat.
Ettevõtte arenguprogramm koosneb 3st osast:
o Ettevõtte hetkeseisu ja ambitsiooni kaardistamine, mille tulemusel selgub ettevõtja
põhiprotsesside (toote- ja teenusportfell ja selle arendus, tootmine ja selle
arendustegevus, personal ja personaliarendus, ettevõtte toimimisprotsessid ja
protsesside arendustegevus, turundus- ja müügitegevus ja selle arendustegevus)
hetkeseis ja lähtudes ettevõtja strateegilisest eesmärgist nende arendusvajadused.
o Ettevõtte strateegilise tegevuskava- arenguplaani koostamine.
o Ettevõtja arenguplaani elluviimine.
Ettevõtja arenguplaan on ettevõtja kõikide arendustegevuste tegevuskava, mis seob
tervikuks omavahel kokku nii era- kui avalikest vahenditest elluviidavad tegevused.
Ettevõtja koostab ja viib ellu arenguplaani kliendihaldur toel.
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede hõlmab enda alla kõik ettevõtjate
põhitegevusalade, sh toote- ja teenusearendus, protsesside arendus, personaliarendus,
müügi- ja turundustegevuse arendus ning uue toote ja teenuse pakkumisega seotud
seadmete soetamine toetamist. Toetusmeede on üks ettevõtja arenguplaani tegevuste
finantseerimisallikas.
3. Rakendusuuringu küsimused
1. Lahendatava probleemi asjakohasus.
1) Mil määral ja kui oluline arengutakistuse on Eesti ettevõtjate pikaajaliste strateegiliste
plaanide puudumine ja/või nende koostamise ning elluviimise kasin võimekus?
2) Kas ja milliste Eesti ettevõtjate üleminek kõrgema lisandväärusega tegevustele nõuab
strateegilist ja kõigi ettevõtte põhiprotsesside omavahelises koostoimes arendamist? Esitada
erinevate ettevõtete tüüpide analüüsil põhinev jaotus.
3) Millisel määral mõjutab ettevõtte suurus, töötajate arv, tegutsemise aeg, finantsiline
jätkusuutlikkus, ekspordivõime ja -maht ettevõtte võimet pikaajalist strateegilist
arenguplaani koostada ja ellu viia? Kas olemasolevad ettevõtete kvalifitseerimise
tingimused on põhjendatud?
2. Lahenduse asjakohasus- ettevõtte arenguprogrammi kui instrumendi sobivus probleemi
lahendamiseks.
1) Kas ja millistele ettevõtjatele sobib individuaalne tulemuspõhine toetusinstrument
strateegiliste muutuste läbiviimiseks? Esitada eelnevalt määratletud ettevõtete tüüpide
analüüsil põhinev jaotus, mis võtab arvesse kaasatava ressursi ja potentsiaalse tulemuse.
2) Kas ettevõtte arenguprogrammi eesmärgid: ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasv
töötaja kohta igal aastal 10% (või üle 20 mln käibega ettevõtja puhul 5%) aastas rohkem
kui sama sektori ettevõtjate vastavad keskmised näitajad, alates arenguprogrammi
elluviimise kolmandast aastast kuni 2 aastat peale arenguprogrammi lõppemist, on
asjakohased ja vastavuses programmi eesmärgi, ülesehituse ning pakutava toega? Millist
tüüpi ettevõtjate vajadustele kõnealune arenguprogramm sobib? Pakkuda välja alternatiivne
ettevõtjate individuaalset arengut mõõtev eesmärkide seadmise ja tulemuste kogumise
süsteem, sh alternatiivne süsteem või alternatiivsed süsteemid eelnevalt määratud ettevõtja
tüüpidele.
3) Kas ettevõtte arenguprogramm ja tema 3-etapiline ülesehitus (1 - ettevõtja kaardistus, 2 –
arenguprogramm väljatöötamine, 3 – arenguplaani elluviimine), selle jaotus ja sisu on
asjakohane ning aitab ettevõtjatel planeerida, välja töötada ja ellu viia strateegilisi muutusi?
Pakkuda välja alternatiivne ettevõtte arenguprogrammi ülesehitus, sh ettevõtjate tüüpide
alusel.
4) Võrrelda ja analüüsida ettevõtte arenguprogrammi vähemalt kahe sarnase rahvusvahelise
toetusskeemiga, tuues välja ettepanekud ja soovitused ettevõtte arenguprogrammi
edasiarendamiseks või muutmiseks.
3. Lahenduse toimimine – Ettevõtte arenguprogrammi toimimine.
1) Ettevõtte arenguprogrammi üksikkomponentide töökindlus ja koostoime:
a. Ettevõtte arenguprogrammi I-III etapp. Kas ja kuidas on kliendihaldus ja selle
korraldus, sh kliendihaldurite töö ülesehitus ja -sisu, kohustused ja võimalused,
kliendiportfelli suurus, sobiv ja asjakohane ettevõtjate strateegiliste
arendustegevuste toetamiseks? Milline on eraturu konsultantide roll ja mõju
ettevõtte arenguprogrammis ettevõtete arenguplaanide koostamisel ja elluviimisel?
Esitada ettepanekuid kliendihaldussüsteemi edasiarendamiseks nii, et see sobituks
parimal viisil eelnevalt määratletud erinevat tüüpi ettevõtjate strateegiliste
muutusete läbiviimiseks.
b. Ettevõtte arenguprogrammi I etapp. Kas ettevõtja kaardistuseks kasutatav
metoodika ja tööriist sobivad ettevõtja ambitsiooni, ettevõtte põhiprotsesside
hetkeseisu ning arenguvajaduse kaardistamiseks? Pakkuda välja alternatiivsed
ettevõtja kaardistuse metoodikad ja tööriistad.
c. Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Kas strateegiline tegevuskava- ettevõtja
arenguplaan ja selle jaotamine etappideks, mille lõpus hinnatakse tehtud tegevuste
tulemusi ja vajadusel viiakse sisse muudatused, on sobiv tööriist strateegiliste
arendustegevuste, mis hõlmab kõiki ettevõtja põhiprotsesse, planeerimiseks,
ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks? Esitada ettepanekuid ettevõtja arenguplaani
edasiarendamiseks.
d. Ettevõtte arenguprogrammi II-III etapp. Kas EASi teenused vastavad ja on
kättesaadavad ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjale? Kas EASi teenused on seotud
ettevõtjate arenguplaanides teiste tegevustega ja aitavad ettevõtjatel ellu viia
strateegilisi muutusi? Esitada ettepanekuid, kuidas parandada EASi teenuste
sobivust strateegiliste pikaajaliste muutuste elluviimiseks?
e. Ettevõtte arenguprogramm II-III etapp. Kas ja mil moel kajastuvad ettevõtjate
arenguplaanides EASiga mitteseotud era- ja avaliku sektori rahastatavad
arendustegevused? Pakkuda välja lahendusi, kuidas ettevõtjad saaksid oma
strateegilisi arendustegevusi planeerida, ette valmistada ja ellu viia nii, et nad,
sõltumata rahastusallikast (era- või avalik rahastus), oleksid omavahel seotud ja
võimendaksid üksteist.
4. Rakendusuuringu eeldatav tulemus
Rakendusuuringu tulemusena on teadmusmahuka metoodika abil välja töötatud ja selgitatud:
1) Eesti ettevõtete vajadus viia rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks ja
säilitamiseks läbi ettevõtte kõiki põhiprotsesse puudutavat strateeglist arendustegevust.
2) Riigi võimalused aidata ettevõtetel planeerida, ette valmistada ja läbi viia strateegilisi
arendustegevusi.
3) Riigi tööriistad, sh ettevõtja hetkeolukorra kaardistusmetoodika, mis toetavad kaasa
ettevõtete strateegiliste muutuste läbiviimist.
5. Tulemuse rakendamine.
Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ja Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi
struktuuritoetuste meetmete rakendamisel.
6. Rakendusuuringu läbiviimise metoodika.
Rakendusuuringut teostada sooviv pakkuja kirjeldab pakkumuses uuringu läbiviimise
metoodikat, mis aitab saavutada uuringu eesmärki ning võimaldab leida vastused kõikidele
rakendusuuringu küsimustele.
Uuringu läbiviimise metoodikat hinnatakse ühe kriteeriumina uuringu läbiviija
hindamisprotsessis.
Tellijal on õigus teha uuringu läbiviimise metoodikale omapoolseid ettepanekuid. Uuringu
läbiviimise lõplik metoodika lepitakse tellija ja uuringu läbiviija vahel kokku enne lepingu
sõlmimist.
7. Rakendusuuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi)
Kaie Nurmik
8. Osakond
Majandusarengu osakond
9. Uuringu planeeritav läbiviimise aeg
1.mai – 30. november 2021. a.