Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. aprill 2021
- Viit
- 77
- Registreeritud
- 9. aprill 2021
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2021
- Vastutaja
- Tauno Vare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Välisvahendite osakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
09.04.2021 nr 77
Turismitoote arendamise toetamiseks antud toetuse
vähendamise otsus
1. Otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud
1.1. Ettevõtlusministri 30.07.2015 käskkirjaga nr 15-0230 kehtestati toetuse andmise tingimused
turismitoodete arenduse juhtimise toetamiseks (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi kohaselt on
tegevuste elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 16
lõike 1 punkti 1 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Struktuurifondide
operatiivsüsteemis on toetusskeem registreeritud projektina „Turismitoodete arenduse juhtimine“
ning selle number on 2014-2020.5.01.16-0194. Projekti rahastamise määr on 100,0 %. Projekti
rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2015
kuni 31. detsember 2023.
Vabariigi Valitsuse 29.09.2016 korraldusega nr 325 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EAS ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM.
Ettevõtlusministri ja majandus- ja taristuministri 30.10.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine
perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus perioodiks 2014–2020
(edaspidi TPK). TPK punkti 7 järgi võtab rakendusasutus (MKM) endale rakendusüksuse (EAS)
funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja, et tagada
rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016 käskkirjaga nr 225 „Loa
andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on antud MKMile õigus täita rakendusüksuse
funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel.
1.2. 26.02.2021 informeeris EASi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi projekti tegevuse
käigus teenitud tuludest.
1.3. EAS koordineerib Eestis turismiettevõtetele rahvusvahelise keskkonnamärgise „Roheline
Võti“ andmist. Rohelise Võtme sertifikaadi saamine kinnitab, et selle saanud turismiettevõtte
tegevus vastab kindlatele keskkonnahoiu nõuetele. EASi tegevus hõlmab dokumentide ja juhiste
välja töötamist, turundustegevusi ja Rohelise Võtme sertifikaadiga seotud ettevõtete
koostöövõrgustike korraldamist. Turundustegevusi ning dokumentide ja juhiste koostamisega
seotud tegevusi rahastab EAS projekti eelarvest ning koostöövõrgustike korraldamisega seotud
tegevusi riigieelarvest. Koostöövõrgustikes osalevad ettevõtted tasuvad osalemise eest liitumistasu
ja aastamaksu vastavalt Rohelise Võtme programmi kodulehel toodud hinnakirjale. 2020. aasta
31. detsembri seisuga on projekti eelarvest tehtud Rohelise Võtme programmiga seonduvaid
kulusid 132 142,61 eurot. Rohelise Võtme koostöövõrgustikega seotud tegevuste eest on 2020.
aasta 31. detsembri seisuga tehtud kulutusi 24 244,7 eurot. Projekti eelarvest ja riigieelarvest
rahastatud Rohelise Võtme kulude osakaal on vastavalt 84,5% ja 15,5%
2
Rohelise Võtme koostöövõrgustikega seotud tulusid oli sama aja seisuga 56 173,00 eurot.
Lisaks eelnevale laekus 2020. aastal EASile hüvitis seoses EASi töötaja osalemisega Rohelise
Võtmega seotud üritusel. Ürituse korraldaja hüvitas osaliselt EASi poolt kantud kulud. Hüvitise
suurus oli 285,45 eurot.
Koos koostöövõrgustikes osalemise tasudega moodustasid teenitud tulud kokku 56 458,45 eurot.
1.4. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega.
Sama punkti järgi koosneb projekti elluviimise kogukulude eelarve 3 000 000 eurot 100% ulatuses
abikõlblikest kuludest.
2. MKM seisukoht
2.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli
61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate tegevusega seotud kaupade või
teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest
vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud,
millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga
varustuse asenduskulud.
2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 ja artikli 65 lõike 8
tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu.
2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel
teenitud puhastulu maha arvata makstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud
ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulu teeniti abikõlblikkuse perioodil.
2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti
elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi.
2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse
eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud
kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest.
Punktis 1.3 toodud tulud on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud
kulud enne puhastulu mahaarvamist ületavad 100 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5
lõige 6.
2.6. MKM on eeltoodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest maha
teenitud puhastulu.
2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend
programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad
juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Selle juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust
tulu puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on
abikõlblikud. STS2014_2020-s ja ühendmääruses ei ole puhastulu mõistet defineeritud.
2.8. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi rahastatakse projekti tegevusi 100% ulatuses
struktuuritoetusest. See hõlmab ka struktuurivahenditest rahastatud Rohelise Võtme tegevusi. Ka
riigieelarvest rahastatud Rohelise Võtme tegevuste puhul ei kasuta EAS omavahendeid tegevuste
rahastamiseks. EAS ei kanna seega ise omavahenditest Rohelise Võtme tegevuste elluviimisega
seotud kulusid. See tähendab, et võttes arvesse juhendi punkti 8 ei teki EASil ühissätete määruse
artikkel 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb maha arvestada teenitud tulust.
Seega on kogu EAS teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes, mis
kuulub STS2014_2020 § 45 lõike1 punkti 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel tagasinõudmisele.
3
2.9. Punktis 1.3 toodud tulud on teenitud osaliselt struktuuritoetusest rahastatud tegevuse käigus.
Tagasinõudmisel tuleb seetõttu arvestada struktuurivahendite ning riigieelarve vahendite osakaalu.
Struktuuritoetuse osakaal Rohelise Võtme kuludes on 89,31%. Sellele proportsioonile vastav osa
teenitud tuludest on 47 705,71eurot.
2.10. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM 31.03.2021 EASil esitada käskkirjale
vastuväited. EAS ei esitanud otsuse aluste ega tagasinõutava summa osas vastuväiteid.
3. Otsus
3.1. Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7,
§ 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse määruse § 5 lõikest 6:
3.1.1. vähendada EASile toetusskeemi alusel makstavat toetust 47 705,71 euro võrra;
3.1.2. EAS peab tagastama makstud toetuse summas 47 705,71 eurot
Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks
2550077303;
3.1.3. EAS peab tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise
otsuse kättesaamise päevast arvates;
3.1.4. EAS peab vähendama programmi eelarvet tagasinõutud toetuse summa 47 705,71
euro võrra.
Vastavalt STS2014_2020 § 48 lõike 3 järgi võib EAS toetuse tagasimaksmise kohustuse
tasaarveldada EASi poolt maksmiseks ettevalmistatava projekti maksetaotlusega ning
vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra.
Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on
60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest alates.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide
MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib
käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras ja tähtaegadel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister