TINGMÄRGID
Katastriüksuse piir
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Tellija Töö nimetus Töö nr
Põhimaantee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046
Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala
Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn
[email protected] [email protected]
Joonise nimetus Joonise nr
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Lennujaama sõlm) 2.1
Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt)
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt)
Eskiisprojekt - 23.11.2020
- - (allkirjastatud digitaalselt)
TINGMÄRGID
Katastriüksuse piir
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Tellija Töö nimetus Töö nr
Põhimaantee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046
Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala
Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn
[email protected] [email protected]
Joonise nimetus Joonise nr
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Reola sõlm, alternatiiv 2) 2.3
Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt)
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt)
Eskiisprojekt - 23.11.2020
- - (allkirjastatud digitaalselt)
KORRALDUS
08.04.2021 nr 1.1-3/21/154
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2
Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9
asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks
Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane) algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse
riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti
koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km
186,9-190,9 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 94901:007:0686,
94901:007:1786, 94901:009:0111) Tartu maakonnas Kambja vallas Lepiku küla ja Ülenurme
aleviku territooriumil.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla
territooriumi osas, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat
maanteed olemasolevas asukohas ning milles riigiteede 2, 61 ja 22133 ristumisele on määratud
eritasandilise ristmiku rajamine.
Projekti eesmärk on riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2
sõidurajaga maanteeks Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus.
Projekteeritavale lõigule kavandatakse liiklussõlme ja teiste teede ning rajatiste rajamine.
Täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.
Selgitatakse välja liikuvusvajadused ning hinnatakse ja tagatakse liikuvus projekteeritaval lõigul
erinevatele transpordiliikidele.
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
2
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi
94901:007:1787 Peetri tee L1 94901:001:0133 Vapra-Lennuvälja
94901:001:0550 Peetri tee 10 94901:009:0363 Kribso
94901:001:0137 Vapra 94901:009:0388 Piiri
94901:001:0131 Taga-Vapra 94901:009:0387 Piiri
94901:009:0268 Nirgi tee 15 28301:001:0601 Raudsepa
94901:009:0266 Nirgi tee 13 28301:001:0603 Valgekõrtsi tee 10b
94901:009:0264 Nirgi tee 11 28301:001:0602 Valgekõrtsi tee 10a
94901:009:0259 Nirgi tee 9 94901:009:0354 Valgekõrtsi tee 6
94901:009:0257 Nirgi tee 7 94901:009:0356 Valgekõrtsi tee 4
94901:009:0255 Nirgi tee 5 28301:001:0590 Vahtra tänava lõik 2
94901:009:0253 Nirgi tee 3 28301:001:0224 Vahtra tänav
94901:009:0251 Nirgi tee 1 94901:009:0249 Nirgi tee
94901:009:0395 Varese 28301:001:0226 Lennu-Vangi tee lõik 1
28301:001:0760 Sõpruse park 94901:009:0036 Tartu-Petseri 7,8-11,8 km
28301:001:0588 Roosi tn 2 94901:009:0490 Biotiigi
28301:001:0801 Roosi tänav 94901:009:0491 Varju
28301:001:0055 Kribso 94901:001:0638 Lapatsi
94901:009:0324 Teearu 94901:009:0479 9490374 Valgekõrtsi tee
lõik 1
94901:009:0325 Nurga 28301:001:0844 Nõlva tee lõik 1
94901:009:0388 Piiri 28301:001:0808 Vilja tee
94901:009:0062 Vanakooli tee 13 28301:001:0541 Reola - Lennuvälja tee
lõik 1
94901:009:0504 Vanakooli tee 7 94901:007:1760 Tartu-Petseri 5,3-7,8 km
94901:009:0389 Piiri
Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja
isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade
omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud
või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
3
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3
ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84
„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab
Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9
asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.
3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
projekteerimise talituse juhataja
Lisad:
1. Transpordiameti projekteerimistingimused VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks.
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1
1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2
Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti
koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala
ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse
juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 94901:007:0686; 94901:007:0698; 94901:007:1141;
94901:007:1142; 94901:007:1760; 94901:007:1836;
94901:007:1786; 94901:007:1787; 94901:001:0550;
94901:001:0137; 94901:001:0133; 94901:001:0131;
94901:009:0268; 94901:009:0266; 94901:009:0264,
94901:009:0259; 94901:009:0257; 94901:009:0255;
94901:009:0253; 94901:009:0251; 94901:009:0395;
94901:009:0529; 94901:001:0218; 28301:001:0760;
28301:001:0589; 28301:001:0588; 28301:001:0801;
28301:001:0055; 94901:009:0324; 94901:009:0325;
94901:009:0388; 28301:001:0490; 94901:009:0062;
94901:009:0504; 94901:009:0389; 94901:007:1758;
94901:009:0111; 94901:009:0112; 94901:009:0110
4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald (Tõrvandi alevik, Ülenurme
alevik, Reola küla, Lepiku küla ja Uhti küla).
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.
*Punktis 4.1 on toodud olemasolevate riigiteede katastriüksused ja katastriüksused, kuhu
eeldatavasti projekteeritakse riigitee koosseisu kuuluvad teed ja rajatised (info on esitatud
eskiislahenduse alusel). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava
teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa kuulub üle-
olukord euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa
teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab
Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa
piiripunktiga.
Projekteeritav lõik asub Tartu linna lähialal ning see on arenev
piirkond.
Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul km
186,9-187,444 2019 a. riikliku teeregistri andmetel on 13229
a/ööp (raskeliikluse osakaal 5%), km 187,444-189,653 13638
a/ööp (raskeliikluse osakaal 4%), km 189,653-190,9 8395
a/ööp (raskeliikluse osakaal 4 %).
Antud objektiga varasemalt teostatud projektid:
Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263)
Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuva VI
ehitusala lõigu ehituse eskiisprojekt“, mille koosseisus
teostati kergliikluse prognoos (ERC Konsultatsioon OÜ töö
nr 12-2/2018), liiklusuuring (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr
12-1/2018) ning keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ
Hendrikson & Ko töö nr 18003101).
5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9
väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos
eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega.
Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse
määramine projekteeritaval lõigul.
Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning
liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele
transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid,
ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus,
põllumajandus, jms).
5.1.3. Lubatud suurim Riigiteel nr 2 100 km/h, ülejäänud projektalale jäävatel
sõidukiirus riigiteedel 50 km/h-90 km/h; põhjendatud juhtudel madalam
5.1.4. Projekteerimise rahuldav
lähtetase
5.1.5. Sõiduradade arv Riigiteel 2 projektala algusest Reola liiklussõlmeni 4, Reola
sõlmest projektala lõpuni 2, ülejäänud projektalale jäävatel
riigiteedel 2
5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“
Sõidurada
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.
5.2.2. Projekti koostamisel arvestada lisas 2 esitatud eskiislahendusest, kuid tuleb arvestada,
et lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
5.2.3. Projekteeritava 2+2 sõidurajaga maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel
näha ette mahasõitude likvideerimine ning juurdepääsude lahendamine olemasoleva
teedevõrgustiku või projekteeritavate kogujateede abil. Ülejäänud riigitee 2
projekteeritavas lõigus hinnata olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust
kui juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava
teedevõrgustiku abil.
5.2.4. Riigiteedel 22132 Ülenurme−Külitse, 22133 Reola−Unipiha ja 61 Põlva−Reola näha
ette olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele või
mahasõidu likvideerimine kui mahasõit on ebavajalik või dubleeriv. Täiendavaid
mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.2.5. Projekteerida riigitee 2 km 188,351 asuva kohaliku Vahtra tn ristmiku likvideerimine.
Lahendada juurdepääs Vahtra tänavale Lennu liiklussõlme kaudu.
5.2.6. Projekteerida riigitee 2 km 188,853 asuva kohaliku Reola-Lennuvälja tee ristmiku ja
riigitee 2 km 188,854 asuva kohaliku Lennu−Vangi tee ristmiku likvideerimine.
Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida sellesse piirkonda jalakäijate tunnel.
Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse Reola liiklussõlme kaudu.
5.2.7. Projekteerida riigitee 2 km 190,13-190,16 piirkonnas kohalike teede (Roosi tn ja
Nõlva tn) ristmike likvideerimine. Jalakäijate liikumise tagamiseks projekteerida
sellesse piirkonda jalakäijate tunnel. Sõidukite liikumine lahendada perspektiivse
Reola liiklussõlme kaudu.
5.2.8. Projekteerida riigitee 2 km 190,538 ja 190,608 asuvate ristmike likvideerimine.
5.2.9. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.
5.2.10. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste paigutuse vastavusse viimine
lähtudes liiklusohutusest ja lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest.
5.3.2. Riigitee 2 km 187,152 asuv parempoolne „Ülenurme“ bussipeatus nihutada riigitee
22132 äärde.
5.3.3. Riigitee 2 km 189,322 ja km 189,405 asuvad „Reola“ bussipeatused lahendada
projekteeritavas Reola liiklussõlmes.
5.3.4. Riigitee 2 km 190,570 ja km 190,594 asuvad „Uhti“ bussipeatused nihutada
projekteeritava Uhti küla jalakäijate tunneli lähistele.
5.3.5. Riigitee 2 äärde projekteerida suletud taskuga bussipeatused. Ülejäänud riigiteede
ääres projektala ulatuses selgitada sobilik bussipeatuse tüüp vastavalt juhendile
„Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.
5.3.6. Kaaluda bussipeatustesse ooteplatvormide ja -paviljonide projekteerimist vastavalt
juhendile „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklusteed projekteerida lähtudes lisas 2 esitatud eskiislahenduse põhimõtetest.
5.4.2. Terviklahenduse tagamiseks kavandada vajadusel olemasolevate kergliiklusteede
ümberehitamine.
5.4.3. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede
projekteerimisnormid“.
5.4.4. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Lisas 2 toodud eskiislahenduse põhimõtetele tuginedes projekteerida:
5.5.1.1.riigitee 2 km 187,233 asuva Lennu jalakäijate tunneli pikendamine
5.5.1.2.riigitee 2 km 187,551 asuva Lennu viadukti kõrvale täiendav viadukt
5.5.1.3.riigitee 2 km 188,85 asuvate kohalike teede (Lennu−Vangi tee ja Reola−Lennuvälja
tee) ja riigitee ristmiku asemele Vangi jalakäijate tunnel
5.5.1.4.riigitee 2 km 189,653 asuva Reola ristmiku asemele Reola liiklussõlm
5.5.1.5.riigitee 2 km 190,13-190,16 kohalike teede (Roosi tn ja Nõlva tn) ristmike asemele
Uhti küla jalakäijate tunnel.
5.5.2. Vastavalt mürauuringu tulemustele projekteerida müra leevendavad meetmed.
5.5.3. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele projekteerida leevendavad meetmed elupaikade
sidususe tagamiseks.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“.
Valgustuse täpne ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus.
5.6.2. Projekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus,
et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km
186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 3 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“.
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud
☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata
arvutused
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmike läbilaskvust ja määrata
teenindustaset, katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust,
liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja
võimalikke ümberjagunemisi sh
riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel.
☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti
juhendile „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“.
☒ Mürauuring Teostada kogu lõigu ulatuses mahus, mis
võimaldab määrata müratõkete rajamise
vajaduse ning esitada leevendavad
meetmed.
☒ Ulukiuuring Teostada mahus, mis võimaldab välja
selgitada olemasoleva ja kavandatava
transpordi ja loomade liikumisteede
vahelisi konfliktalasid ning esitada
leevendavaid meetmeid elupaikade
sidususe tagamiseks.
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☐ Ei kohaldu
Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
2. Eskiis
Lisa 2. Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala asukohaskeem
Projekti asukoht
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Keskkonnaamet Keskkonnaamet andis seisukoha projekteerimistingimuste eelnõule 04.01.2021.a kirjaga nr 7-9/20/21527-2, milles Otsus:
Alus: projektala lähedusse seadis tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Kiri on määratud ametkondlikuks kasutamiseks (AK Keskkonnaameti tingimuste osas on pädev astus Kambja
jäävad kaitsealuste liikide viide: AvTS § 35 lg 1 p 8). Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
kasvukohad
Kirja nr:04.01.2021 nr 7-
9/20/21527-2
2 Põllumajandus- ja Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti kirjast: Põhjendus/selgitus:
Toiduamet Peetri tee projektala ristub maaüksuste Taga−Vapra (94901:009:0131), Vapra−Lennuvälja (94901:009:0133) ja Nirgi Põllumajandus- ja Toiduameti edastatud jooniseid ei ole lisatud
Alus: projektalale jäävad tee (94901:009:0249) piiril maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020060/001) eesvoolukraaviga. Lisaks ristuvad arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelisse.
maaparandusehitised Nirgi teega Nirgi tee 15 ja 18 piirkonnas kaks ja maaüksusega Nirgi teeääre (94901:009:0248) samuti kaks
Kirja nr: 13.01.2021 nr 6.2- maaparandusehitise Kuldi I (2104440020060/001) kollektoreesvoolu (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Otsus:
2/1587 Vahtra tänava projektala ristub Vahtra tn 12, 14a, 17 ja 17a piirkonnas maaparandusehitise Kuldi I Põllumajandus- ja Toiduameti tingimuste osas on pädev astus
(2104440020060/001) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse
Reola−Lennuvälja tee lõik 1 (28301:001:0541) projektala ristub Mingi tee ristmikul maaparandusehitise Kuldi I (kood lisas 2.
2104440020070/002) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).
Vilja tee projektala ristub Vilja tee 8 ja 10 piiril maaparandussüsteemi ehitise Kuldi I (kood 2104440020070/003)
kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).
Lennu−Vangi tee lõik 1 (28301:001:0226) mahasõidu projektala ristub Varju maaüksusel (94901:009:0491)
maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020070/002) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3).
Osa Valgekõrtsi tee-Nõlva tn projektalast (Valgekõrtsi tee 6 [94901:009:0354]) paikneb maaparandusehitise Nõlva
2104440020080/001 maa-alal (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 4).
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõud
Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks
alljärgnevatel tingimustel:
1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda olemasolevad maaparandussüsteemide elemendid.
Maaparandussüsteemide teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu
esindusse
[email protected]. Projekti geodeetiline alusplaan kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
2. Projektlahendusega tagada maaparandussüsteemi eesvoolude edaspidine toimimine. Sademevett ei ole lubatud
juhtida maaparandussüsteemi kollektoreesvooludesse. Sademevett on lubatud juhtida maaparandussüsteemi
eesvoolukraavidesse (avatud eesvool). Vajadusel näha ette Vahtra tänava aluse truubi rekonstrueerimine.
3. Projektlahenduses näha ette Nirgi tee (94901:009:0249), Vilja tee (28301:001:0808) ja Reola−Lennuvälja tee lõik
L1 (28301:001:0541) ja Nirgi teeääre (94901:009:0248) maaüksustel projekteeritavasse alasse jäävate
eesvoolukollektori lõikude asendamine kinnise plasttoruga.
4. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enne ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist
kooskõlastada projektlahendus projekteerija poolt Põllumajandus- ja Toiduametiga.
3 Maa-amet Väljavõte Maa-ameti kirjast: Selgitus/põhjendus:
Alus: projektiga hõlmatud Projekti alas asub riigi omandis olev Peetri tee 10 kinnisasi (tunnus 94901:001:0550), mille riigivara valitseja on Projektlahenduse koostamisel arvestatakse Peetri kinnistu ja
alale jääb mitmeid Maa- Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eskiisjoonisel on kinnisasja lääneserva projekteeritud lähiala detailplaneeringu lahendusega, kus on mh näidatud
ametile kuuluvaid sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus ja selle kõrvale on projekteeritud mahasõidu asukoht Peetri tee 10 kinnisasjale, kuid tuleb arvestada,
kinnisasju kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Palume tagada Peetri tee 10 kinnisasjale et VI ehitusala ehitusprojekti koosseisus on kavas lahendada
Kirja nr: 08.01.2021 nr 6- mahasõit projekteeritavalt sõiduteelt (üle projekteeritava kergtee). üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Uusi mahasõite (k.a
3/20/19100-2 Lisaks on projekti alas järgmised maaüksused: Peetri tee 10 kinnisasjale) projektiga ei lahendata.
1
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
1. Sõpruse park maaüksus (tunnus 28301:001:0760). Maaüksuse kaguossa on projekteeritud sõidutee ja selle Otsus:
kõrvale kergliiklustee. Mõlema objekti osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Ülenurme 1. Projektlahendus koos krundijaotuskavadega edastada Maa-
Vallavalitsus on 28.06.2016 esitanud Tartu maavanemale taotluse nr 5-5/1763 Sõpruse pargi maaüksuse ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa menetlust.
munitsipaalomandisse saamiseks haljasalana. Tartu maavanem teatas 13.03.2017 kirjaga nr 8-1/2154-4 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt
Ülenurme Vallavalitsusele, et ei ole võimalik rahuldada Ülenurme valla taotlust Sõpruse pargi maaüksuse kooskõlastatuks.
munitsipaalomandisse andmiseks ning tagastas maa munitsipaalomandisse andmise toimiku. Maa-amet on
09.07.2020 kirjaga nr 6-7/20/10167 teavitanud Kambja Vallavalitsust, et maaüksus on otstarbekas jätta riigi Peetri tee 10 kinnisasjale mahasõidu küsimuses on pädev asutus
omandisse. Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse
2. Roosi tänav maaüksus (tunnus 28301:001:0801). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema lisas 2.
19.09.2017 korraldusega nr 1-1/987, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele
on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet.
3. Nõlva tee lõik 1 maaüksus (tunnus 28301:001:0844). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema
27.11.2017 korraldusega nr 1-1/1322, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele
on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet ja sõidutee, mille osas
annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus.
4. Vilja tee maaüksus (tunnus 28301:001:0808). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema
20.09.2017 korraldusega nr 1-1/1011, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele
on projekteeritud sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus.
Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala
ehitusprojekti Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõude osas. Palume arvestada
käesolevas kirjas tehtud märkusega ning edastada valminud projektlahendus Maa-ametile seisukoha andmiseks enne
ehitusloa taotlemise menetlust. Projekti materjalidele palume lisada krundijaotuskava joonised.
4 Muinsuskaitseamet Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast: Otsus:
Alus: projektiga hõlmatud Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestistega seotud taotluste ja projektide läbivaatamise komisjon vaatas taotluse 1. Projekteerimisega samaaegselt teha arheoloogiline eeluuring
ala ulatub asulakohale ja läbi. Edastan väljavõtte 11.01. 2021 toimunud koosoleku protokollist nr 238. järgmistes piirkondades:
selle kaitsevööndi alale Tartu maakond. Mälestis: Asulakoht reg-nr 13050. Projekt: Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa 1.1. Reola külas arheoloogiamälestise (asulakoht reg-nr
Kirja nr: 18.01.2021 nr 5.1- km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala PT. Taotleja: Maanteeamet Seisukoht: 13050) ja selle kaitsevööndi alal.
17.6/3135-1 1. Käesolevaga esitame Muinsuskaitseameti seisukoha Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI 1.2. Reola külas asulakohast lõuna suunal perspektiivse Reola
ehitusala projekteerimistingimuste eelnõule. liiklussõlme alal.
2. Projekteeritava teelõigu alale jääb Reola külas arheoloogiamälestis Asulakoht reg-nr 13050. Kavandatav 2. Asulakohas (reg-nr 13050) ehitustööde teostamisel tuleb
kergliiklustee jääb valdavalt asulakoha kaitsevööndisse. tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobiv meetod on
3. Varasemate uuringute põhjal on teada, et mälestisena kaitse alla võetud asulakoha arheoloogiline kultuurkiht kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes
ulatub lõuna pool kaardile märgitust kaugemale, vähemalt Vanakoolitee 7 (94901:009:0504, endise nimega arheoloogiline kaevamine).
Liisu) kinnistule (Rünno Vissak, Reola Liisu kinnistu arheoloogilised päästeuuringud 2014. aastal. Tartu 2015. 3. Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel arvestada
https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L11865_Apk_2014_ Muinsuskaitseameti nõuetega tööde teostajale.
VissakR_ak-13050korval_Tartumaa-Reola.pdf 4. Projekti seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus
4. Kergliiklustee alal mälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobivaks meetodiks käsitleda tingimusi, millega ehitamisel arvestada tuleb.
on kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes arheoloogiline kaevamine). 5. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti
5. Arvestades teada olevat infot selle kohta, et asulakoht ulatub kaugemale lõuna suunas, tuleb lõunapoolsel alal poolt kooskõlastatuks.
kavandatava ringristmiku alal enne kaevetöid teostada arheoloogiline eeluuring. Eeluuringu käigus selgub, kas
kultuurkiht ulatub kavandatava uue sõidutee alale ning kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde Muinsuskaitseameti kirja punktide nr 6-8 osas on pädev asutus
arheoloogiline jälgimine. Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse
6. Arheoloogilist eeluuringut soovitame laiendada ka teisele poole Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teed rajatava lisas 2.
uue tee alale. Varasemaid teateid kultuurkihi ja arheoloogiliste leidude kohta sellel alal Muinsuskaitseametil ei
ole. Ala kontrollimine metallidetektori ja prooviaukude kaevamisega on aga otstarbekas, et välistada olukord,
kus kaevetööde käigus arheoloogilisi objekte leitakse, mis tingiksid tööde peatamise ja uuringute läbiviimise
(nagu juhtus teetööde käigus nt 2009. aastal Ida-Virumaal Kukrusel ning 2018. aastal Harjumaal Saarnakõrves).
2
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
7. Projektialale ja selle lähedusse jääb ka muistised, mille kohta Muinsuskaitseametil on teavet varasemate
leiuteadete ja andmebaaside põhjal. Nendest otseselt projektialal asub: • Leiukoht Ülenurme alevikus Peetri tee
10 (94901:001:0550) ja Rätsepa (94901:007:0277) kinnistute piirialal (TÜ arheoloogiateadete andmebaas, ID
17741), mis jääb kavandatava Peetri tee sõidutee ja kergliiklustee alale.
8. Kaevetöödel leiukoha läheduses (ulatus täpsustada Muinsuskaitseametiga) tuleb samuti eelnevalt läbi viia
arheoloogiline eeluuring, mille käigus selgub, kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde arheoloogiline
jälgimine.
9. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; §
69–70). Kaevetööde arheoloogilise jälgimise puhul tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud
pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.
10. Arheoloogilise uuringu määramine aladel, kus riigi kaitse all olevaid mälestisi ei ole, tugineb
Muinsuskaitseseaduse § 31 (Arheoloogiapärandi kaitseks tööde peatamine) ja § 60 (Tööde peatamine).
11. Mälestise kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb üldiselt Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise
teatis. Teatise esitamine ei ole vajalik, kui ehitusprojekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Aladel, kus riikliku
kaitse all olevaid mälestisi ei ole, ei ole tööde tegemise loa taotlus ega teatise esitamine vajalik. Sellegipoolest
ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava
heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
12. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas mälestise või kaitsevööndi alal on juriidilisel
võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist 50 % ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info
hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-
huvitamine).
13. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii puidust kui kivist
hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
14. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.
5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Väljavõte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjast: Otsus:
Järelevalve Amet 1. Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 190,4-194,1 asuv VI Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tingimuste osas on
Alus: projektala ulatub ehitusala“ jooniselt nr 2.1 „Asendiplaan (Lennujaama sõlm)“ lähtub, et Lennu-Vangi tee äärde planeeritakse pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
raudtee kaitsevööndisse kergliiklusteed, mis ületab rööbasteed (94901:009:0036, XY ca: 6465487.49, 659676.77). Juhime Teie Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
Kirja nr: 15.01.2021 nr 16- tähelepanu asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on
12/20-18093-002 ehitusloakohustuslikud raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise (kui laiendatakse
olemasolevat) või rajamise (kui kergliiklusteele tuleb eraldi ületuskoht) osas taotleda projekteerimistingimused
TTJA-lt (EhS §88).
2. Töö läbiviimisel katastriüksuste 94901:007:1760 ja 94901:009:0036 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee
kaitsevööndis nii raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt (EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda
esimesena. Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile
[email protected]
raudteevaldaja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis,
projekti seletuskiri ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub.
3. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri
09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid.
Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski
ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks
raudteeveeremiga).
4. Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku
vibratsiooniga.
6 Terviseamet Väljavõte Terviseameti kirjast: Selgitus/põhjendus:
Alus: projektiga on seotud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9- 1. Vahtra tänav on projektiga kavas muuta tupiktänavaks ning
müraaspektid 190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimuste kohaselt on planeeritud jääb teenindama üksnes kohalikku liiklust, kus kiirused on
3
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Kirja nr: 14.01.2021 nr 9.3- mürauuring kogu lõigu ulatuses mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada madalad. Tänava korrastamisega ei kaasne liiklussageduse
1/20/11966-2 leevendavad meetmed. kasvu ning seega pole alust arvata, et Vahtra tänaval müratase
ETTEPANEKUD: tõuseb. Kuna projektala ulatuses põhjustab müra häiringuid
1. Ettepanekuid ega märkusi ei ole. riigitee liiklus, siis võib järeldada, et müra leevendavate
meetmete kavandamisel riigitee äärde muutub piirkonnas
Kambja Vallavalitsuse korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa kohalike elanike jaoks elukeskkond pigem paremaks.
km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimused mürauuringut
ette ei näe. Samas on projekteerimistingimuste punkti 5.2.3. järgi plaanis Vahtra tänava (tee nr 9490020) Otsus:
korrastamine. Ning punktiga 5.6 on kavandatud teevalgustus. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt
ETTEPANEKUD: kooskõlastatuks.
2. Terviseamet juhib tähelepanu, et Vahtra tänaval on elumajad tänavale küllalt lähedal ja kui tänava korrastamisega
peaks kaasnema liikluskoormuse kasv võib see suurendada elanike mürahäiringut. Soovitame planeerida Terviseameti ettepanekute nr 2 ja 3 osas on pädev asutus Kambja
mürauuring ka seoses Vahtra tänava korrastamisega. Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
3. Vahtra tänava valgustuse projekteerimisel palume arvestada võimaliku valgusreostusega ning rakendada
leevendavaid meetmeid.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Kambja Vallavalitsus Teeme ettepaneku lisada projekteerimisse ka Nõlva tee lõik riigiteest kuni Valgekõrtsi tee ristmikuni. Otsus:
12.02.2021 e-kiri Vastasel korral lõpeb projekteeritavast bussipeatusest tulev kõnnitee otse kogujateel, millele suunatakse kogu Uhti Pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
külla suunduv liiklus. Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
2 Tartumaa - Põhjendus:
Ühistranspordikeskus *vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
3 Telia Eesti AS - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:
*vt märkus
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
5 Eesti Lairiba Arenduse Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 ääres kulgevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA067 Otsus:
Sihtasutus ja ELA015. 1. Taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused
30.12.2020 e-kiri ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. ehitusprojekti koostamiseks.
Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada 2. Kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA haldusega.
ELA SA haldusega. 3. Lugeda, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub
projekteerimistingimuste eelnõuga.
4
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
6 AS Tartu Veevärk AS Tartu Veevärk palub arvestada teede projekteerimisel järgmiste vee- ja kanalisatsioonitorustike Selgitus/põhjendus:
14.01.2021 INF/29 projekteerimise vajadusega: Uute, teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude
1.Peetri tee- torustike projekteerimisel lähtuda kehtivast detailplaneeirngust “Ülenurme alevik, Peetri kinnistu ja ehitamist koostöös arendajaga on võimalik kaaluda vastavalt uue
lähiala detailplaneering”. Projekteerida isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik ja vajadusel tehnovõrgu rajamiseks seatud tingimustele, et vältida hilisemat tee
survekanalisatsioonitorustik (lahendada koos Vahtra tänevaga). üles kaevamist.
Olemasolev De110 veetoru asendada ehitusalal De160 veetoruga.
Veeringtorustik projekteerida Vahtra tänavaga. Otsus:
Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele. 1. Projektis lahendada üksnes ehitusele ettejäävate olemasolevate
2. Vahtra tänav- projekteerida veetorustik ja reoveetorustik. Veeringvõrk. Lahendada kanalisatsiooni eesvool koos tehnovõrkude ümberehitus ning riigitee toimimiseks vajalike
Peetri teega. Vajadusel projekteerida survekanalisatsioonitorustik sõltuvalt Peetri tee kanalisatsiooni uute tehnovõrkude (näiteks valgustus, vajadusel
lahendusest. Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele. sademeveekanalisatsioon) rajamine.
3.Maantee ääres lõigus Lennu−Vangi tee kuni Valgekõrtsi tee- rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik. 2. Teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalikke tehnovõrke mitte
4.Vilja tee rekonstrueerida olemasolev malmtorustik. Rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik, projekteerida.
vajadusel projekteerida uusi lõike.
5.Roosi tn- rekonstrueerida malmveetorustik.
7 AS Eesi Raudtee AS Eesti Raudtee esitab Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala Selgitus/põhjendus:
15.01.2021 nr 13-8/4400-1 ehitusprojekti koostamiseks järgmised tehnilised tingimused: Eskiisi kohaselt on projektala puutumus raudteemaaga kahes
1.Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja kohas: Vahtra tänaval ning kohalikul Lennu−Vangi teel. Seejuures
tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses. Vahtra tänava osas on kavas projektiga lahendada selle
2.Tupikteeks muutuvale Vahtra tänavale raudteepeatuse juurde projekteerida busside tagasipööre koht ja parkla korrastamine ning Lennu−Vangi tee puhul kohaliku tee äärde
reisijate sõidukitele. kergliiklustee rajamine. Arvestades, et puutumus raudteemaaga on
3.Projekteerida mahasõidud Vahtra tänavalt pääsuks raudteemaale. suhteliselt väike ning kogu projektiga kavandatud tegevus jääb
4.Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. raudteest paremale poole oleme seisukohal, et kõikide rajatiste ja
5.„Lange“ ülekäigu (raudtee ja Lennu−Vangi tee ristumine) projekteerimisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks tehnovõrkude kaitsevööndite näitamine kogu raudteemaa ulatuses
hinnata ülekäigu valgustuse ehitamise vajadust. ei ole põhjendatud ega vajalik. Raudteemaale jäävad rajatised ja
6.Projekt esitada kooskõlastamiseks ASile Eesti Raudtee .dwg, .pdf (.dgn) formaadis. tehnovõrgud näidatakse asendiplaanil projekti koostamiseks
7.Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad muutuda või täieneda vastavalt esitatud lahendusest vajalikus mõõdistusala ulatuses.
lähtuvalt Projekti koostamisel selgitatakse välja bussiliinide marsruudid,
k.a see, kas hetkel toimub inimeste ettevedu Vahtra tänava kaudu.
Juhul kui olukord Vahtra tänava tupikuks muutmisega tänasega
võrreldes halveneb, leitakse projekti koostamisel vastavad
lahendused (vajadusel projekteeritakse ümberpööramiskoht).
Kuna hetkel parklat reisijate sõidukitele Vahtra tänaval ei ole ning
projekti realiseerimisel olukord tänasega võrreldes ei muutu, siis
koostatavas ehitusprojektis parkla küsimust ei lahendata.
Projektiga lahendatakse üksnes olemasolevate mahasõitude
remont. Kuna hetkel Vahtra tänaval raudteemaale pääsuks
mahasõite ei ole ning projekti realiseerimine olukorda
raudteemaale juurdepääsu osas ei halvenda, puudub kohustus uute
mahasõitude rajamiseks.
Otsus:
AS Eesti Raudtee poolt esitatud ettepanekute osas on pädev asutus
Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse korralduse
lisas 2.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
5
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
1-5 2 Tallinn-Tartu-Võru- Vaatasime teie poolt saadetud dokumendid üle. Lennujaama piirangupindade mõistes Selgitus/põhjendus:
Luhamaa tee T44 on asi korras. Kuna planeeritav sõidutee hakkab kulgema meie lähenemistulede vahelt, 1. Projekteerimistingimuste eelnõu lisaks olevad joonised on koostatud eskiisi staadiumis, kus
94901:001:0134 siis meie jaoks jääb alles lähenemistulede kaitsmise küsimus teehoolduse, või otsasõidu on näidatud projekteeritavate teede põhimõttelised asukohad. Tehnilised küsimused, sh
Lennu tn 44 eest. Kas on planeeritud mingid põrkepiirded või midagi analoogset, et oleks välistatud vajadus kaitsta lennujaama lähenemistulesid, lahendatakse järgmises projekti staadiumis.
94901:007:1713 teelt väljasõidu korral lähenemistulede maha sõitmine, või nende kahjustamine? 2. Alates 1. jaanuarist 2021 ühinesid Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede amet ning
Lennuvälja plats L15 Midagi sellise olukorra ärahoidmiseks peab seal olema. moodustus Transpordiamet. Projekti koostamisel tehakse asutuse siseselt koostööd, et
94901:001:0143 selgitada välja, kas ja missuguste piirangutega tuleb arvestada tulenevalt lennujaama
Lennuvälja plats L4 Kindlasti soovitan konsulteerida Lennuametiga. Tegu on lennujaama vahetu lähedusest.
94901:007:1647 lähedusega ja seal võib olla veel mingid piiranguid, millest meie ei ole teadlikud.
Vapra-Lennuvälja Otsus:
94901:001:0133 Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse
korralduse lisas 2.
6-7 Kribso 28301:001:0055 Palun lisada riigitee nr 2 kilomeetritel 186,9–190,9 asuva VI ehitusala Selgitus/põhjendus:
Kribso 94901:009:0363 projekteerimistingimuste eelnõule järgmised punktid. 1. Kribso (94901:009:0363) kinnistule puudub hetkel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt
ning eskiisi järgne projektlahendus olukorda ei halvenda. Projektis lahendatakse
1. Projekteerida Lennu–Vangi tee pikenduselt (vt Kambja Vallavalitsuse olemasolevate mahasõitude remont vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.10, kuid
projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.5) mahasõit katastriüksusele uusi mahasõite projektiga ei kavandata. Huvitatud isikul on tulevikus omal kulul võimalik
94901:009:0363 (Kribso), asukohaga umbes 60 m katastriüksuse põhjapoolsest kogujateele mahasõit projekteerida ja välja ehitada.
küljest. Mahasõidu parameetrid määrata nii, et mahasõitu oleks võimalik kasutada 2. Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes on
autorongil (nt haagisega traktor). menetluse käigus andnud ülevaate projektiga hõlmatud alale jäävatest
Põhjendus. Projekteeritav kohaliku tee lõik (kogujatee) on ainus tee, millelt on maaparandussüsteemidest.
võimalik ehitada mahasõit sellele maatükile. 3. Avalikest andmebaasidest ei olnud võimalik tuvastada Kribso kinnistu (28301:001:0055)
2. Uhti küla jalakäijate tunneli (vt Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõu juurdepääsu Roosi tn ja riigitee 2 ristmiku piirkonnast, mistõttu juurdepääsu olemasolu
punkt 5.5.1.5) ja selle juures olevate kergliiklusteede projekteerimisel säilitada selgitatakse välja projekti koostamise käigus.
pinna- ja drenaaživee äravool riigiteest nr 2 lääne poole jäävatelt põldudelt.
Olemasolev vee ärajuhtimissüsteem koosneb drenaažist (sh maanteega külgnevatel Otsus:
katastriüksustel 28301:001:0055 (Kribso) ja 94901:009:0324 (Teearu)), Roosi tn Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
äärsest kraavist (millesse suubub drenaaž), truupidest Roosi tn ja maantee all ning Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
neid truupe ühendavast kraavist.
Põhjendus. Vee ärajuhtimissüsteem on vältimatult vajalik. Selle märkuse tegin, sest
Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduses puuduvad andmed
olemasoleva süsteemi kohta.
3. Projekteerida mahasõit Reola küla Roosi tänavalt katastriüksusele 28301:001:0055
(Kribso). See mahasõit peaks olema kasutatav ka põllumajandusmasinatele.
Põhjendus. 1960-ndatel ehitatud mahasõit Roosi tn ja riigitee nr 2 ristmiku lähedal
jääb projekteeritava kergliiklustee alla.
8 Lennu tn 10 Juhime tähelepanu, et antud ehitusprojekti teostamisel on eelnevalt Peetri maaüksuse Selgitus/põhjendus:
94901:007:1835 detailplaneeringus planeeritud Lennu 10 ja Lennu 10 a müratõke (2 m plankaed) krundi Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.18 on plankaia rajamise kohustus arendajal.
täispikkuses ja krundi piirideni vee, gaasi ja ka kanalisatsiooni liitumispunkt enne tee Tehnovõrkude osas on samas punktis sõnastatud, et kõik planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja
ehitamist. krundi omanik koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks
planeeritud tehnovõrgud ehitavad välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös
piirkonna arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini
ehitab tehnovõrgud välja arendaja. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isik ei
ole detailplaneeringu käsitluses arendaja, mistõttu tehnovõrkude ja plankaia rajamise kohustus
puudub. Ehitusprojektis lahendatakse üksnes ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude
ümberehitus ning teedevõrgustiku toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus)
ehitamine.
Projekteeritavate teede asukoha valikul arvestatakse ruumivajaduse tagamisega plankaia
hilisemaks rajamiseks.
6
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Otsus:
Esitatud ettepanekute osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
9 Nirgi tee 5 Kui vaadata joonist siis kergliiklustee on meie krundilt läbi projekteeritud. Ei tea kui täpne Põhjendus:
94901:009:0255 see eskiis on aga paistab, et tee on meie krundis sees. Meil on paigaldatud kinnistu Eskiisil on näidatud põhimõtteline lahendus. Kergliiklustee täpne asukoht ning ühtlasi Nirgi tee
perimeetrile piirdeaed, kuidas lahendatakse see küsimus? Kas aed tõstetakse ümber? 5 kinnistu perimeetril asuva aia ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel. Juhul kui
Nihutatakse sissepoole? Või kuidas? vajadus esineb, lahendatakse ümbertõstmine projekti koosseisus.
Otsus:
Nirgi tee 5 kinnistu perimeetril asuva aia lahendus selgitada projekteerimisel. Vajadusel näha
projektiga ette aia ümbertõstmine.
10- Nirgi tee 7 04.01.2021 e-kiri Selgitus/põhjendus:
12 94901:009:0257 Kas kinnistute Nirgi tee 7; 9; 11; 13 kaitsevööndid/kitsendused sellega seoses 04.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 05.01.2021.
Nirgi tee 9 muutuvad. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus on reguleeritud ehitusseadustikus.
94901:009:0259 05.01.2021 e-kiri Ehitusseadustiku § 71 lg 2 sätestab, et Euroopa teedevõrgu maantee (riigitee 2) kaitsevööndi
Nirgi tee 11 Samas ei saa see kaitsevöönd ju mitte mingil juhul ulatuda kaugemale, kui praegu on laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Samas seaduses on
94901:009:0264 detailplaneeringus ette nähtud ja tagatud? Suuremaks ei saa see mingil juhul ju minna reguleeritud ka tegevused, mis kaitsevööndis keelatud on (EhS § 70 lg 2, § 72 lg 1), kuid ühtlasi
ja sellega (ehk täiendavate kitsendustega ehitistele või kruntidele) ei oleks ka nõus. on sätestatud, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga
Edasises protsessis palun hoidke kursis, kui on juba olemas täpsemad projektid, mida ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Teisisõnu ei tähenda
saab vaadelda ja arutada. kaitsevööndi laienemine koheselt, et seal tegevused piiratud on. Juhtumeid vaadeldakse
situatsioonipõhiselt.
Ehitusprojekti koostamisel arvestame kehtivate detailplaneeringutega.
Otsus:
Kaasata Nirgi tee 7, 9 ja 11 kinnistute omanikud ehitusloa menetlusse.
13 Nõlva tee 8 12.01.2021 e-kiri Selgitus/põhjendus:
94901:009:0456 Seoses riigitee 2 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamisega, kuidas on planeeritud 12.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 14.01.2021.
lahendada Valge tee 1 (Reola kultuurimaja) väljasõidud? Eskiis lahendusest ei selgu Projekteeritav riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on riigi põhimaantee, mille funktsiooniks
täpsemalt, mis nendest teeotstest saab? Samuti on seal praegune Uhti bussipeatus, kas on ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri
see jääb alles või kaob? linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Lisaks sellele kuulub nimetatud tee
14.01.2021 e-kiri üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu. Tee funktsioonist ja suurest
Teen omapoolse ettepaneku antud projekti kohta. Lisan faili manusena. liiklussagedusest lähtuvalt on põhimaanteel kogu projekteeritava lõigu ulatuses ohutuse
Planeeritav kogujatee Põlva maantee peale ei ole minu arvates mõistlik. suurendamiseks kavas ristmike arvu vähendada ning koondada kohalik liiklus liiklussõlme, kust
1. Kogujatee on liiga pikk (rahaliselt kallis ehitada täiesti tühjale kohale). Minu on võimalik teha pöördeid erinevates suundades. Mõistagi võib-olla lühemate teelõikude
ettepanekus oluliselt lühem otse Võru maanteele. rajamine majanduslikus mõttes soodsam, kuid ohutuse seisukohalt on alati otstarbekam
2. Liiklustiheduse seisukohalt näen igapäevaselt, et ka Põlva maanteel sõidab palju ristumiskohti koondada ning madalama liiklussagedusega teedele viia. 2019 a. liiklusloenduste
masinaid. Jah, kindlasti mitte nii palju kui Võru maanteel, aga see liiklustiheduse andmetel erineb riigitee 2 liiklussagedus (8395 a/ööp) riigitee 61 Põlva-Reola liiklussagedusest
vahe ei ole nii suur, et peaks küla liikluse sinna suunama, ehitades nii pika täiesti (3868 a/ööp) rohkem kui kaks korda.
uue tee. Seda enam, et ka kogu Reola liiklus, kes Tartusse soovivad sõita, tuleb Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et liiklussageduse järgi liigitub riigitee 2 II klassi maanteeks,
ühele ristmikule kokku. Kuidas selline lahedus saaks parem olla otse Võru kus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa
maanteele sõitmise asemel? “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2 sätestab, et II klassi maanteel peab
3. Nõlva tee on kujunemas Uhti küla põhi teeks. Tühjad põllud on juba arendamise ristmikevaheline kaugus olema 1000 m. Soovitud kohast perspektiivse Reola liiklussõlmeni on
käigus, mõnel krundil käib juba ka kortermajade ehitus, see tähendab et aga ligikaudu 500 m, mistõttu pole skeemil märgitud asukohta ristmiku rajamine Normidega
liikluskoormus suureneb oluliselt. Järjest suurenevat liiklust ei ole mõteks kooskõlas.
jooksutada eraldi kitsal kogujateel, kui maantee on juba kõrval niikuinii olemas ja Piirkonnas on suhteliselt tihe kohalike teede võrgustik, kus on madalad liiklussagedused ning
sõidukid saaks kohe suurele teele suunata. Kusjuures mõlemale suunale, nii Tartu sõltuvalt sihtpunkti asukohast saab põllumajandustehnikaga olulise osa liikumistest teha
poole kui Võru poole. kohalikel teedel.
4. Nõlva tee tagumises otsas elab 3 suurt talunikku koos oma tehnikaga. Paljudel neist Bussipeatuste marsruudid ja võimalikud ümberkorraldused selgitatakse projekti koostamise
on Reolas laod ja uus kogujatee suunaks nad otse Reola suunale. Aga mis saab Võru käigus. Kohaliku liikluse teenindamiseks (sh bussiliiklus) on kavas arendada kohalikku
7
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
suunas olevatest põldudest? Kombain, 20-30 km/h tunnis liigub kõigepealt Põlva teedevõrgustikku, mis koondatakse projekteeritavasse liiklussõlme, kust saab sujuvalt ja ohutult
maanteele, siis üle silla, paremale silla alla Võru maanteele ja pärast tuldud teed sooritada manöövreid kõikides suundades.
tagasi. Väga aeglane, lai ja suur tehnika liigub liiga kaua kitsamatel kõrvalteedel, Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et riigitee 2 suurest liiklussagedusest tingituna on tõenäoline,
enne kui laiemale Võru maanteele pääseb. et tulevikus Kambja aleviku suunal riigiteed veelgi edasi arendatakse ning sõidusuunad
Mõte olekski selline, et Tartu poolt tulles oleks Nõlva teele keeramiseks eraldatakse keskpiirdega. Taoline lahendus võimaldaks riigiteelt juurde- ja väljapääsu üksnes
vasakpöörde rada ning näiteks Tartu poole pöörates kiirendusrada, mis ühtlasi ühes sõidusuunas ning vasakpöörete tegemiseks tuleks otsida tagasipöörde võimalusi. Seevastu
muutuks edasi bussitaskuks. Samas võibolla poleks mingeid eraldi ridu vaja ja kohaliku tänava ühendamine liiklussõlme võimaldab liigelda erinevates suundades ning välistab
piisaks lihtsalt laiemast teest. Sarnaselt on lahendatud natuke Võru poole minna selle, et vasakpöörde tegemiseks on vajadus liikleja suunata esmalt sihtkohast mööda.
Aarikese hooldekodu (Virulase) ristmik.
Liiklusvoog Uhti külla tuleks enamvähem keskelt kõige suuremale teele ja siis Otsus:
hajuks majade vahele laiali. Näiteks käib meil igapäevaselt buss Tartu - Uhti - Tartu, Riigiteele 2 täiendavat ristmikku mitte kavandada.
mis praegu keerab ringi kultuurimaja ees. Teie lahenduse järgi peab buss
kultuurimaja ette jõudmiseks kolistama läbi küla väikeste teede. Niimoodi
igapäevaselt mitmed korrad.
14 Roosi tn 12 1. Dokumentidest jääb selgusetuks, millises osas puudutab Riigitee 2 asuva VI Selgitus/põhjendus:
94901:009:0399 ehitusala ehitusprojekt Roosi tn 12 (94901:009:0399) kinnistu piire? Olemasolev eskiislahendus ei ole piisav, et määrata kindlaks projekti realiseerimiseks vajalikku
2. Kas projekteerimisel on ka mürabarjääri ehitus? ruumi ulatust. Täiendava teemaa omandamine selgub järgmistes projekteerimise etappides, mil
3. Punkt 5.2.3 on kirjas „maanteega (riigitee 2) külgnevatel erakinnistutel näha ette lahendused täpsustuvad. Kambja Vallavalitsuse ja Transpordiameti (Maanteeameti
mahasõitude likvideerimine“. õigusjärglane) projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on eskiislahenduse alusel nimetatud
Roosi tn 12 (94901:009:0399) hoone garaaž ja autovarjualune on ehitatud katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse riigiteid ja kohalikke teid ning nende
sissepääsuga maantee poole ning garaažile ja autovarjualusele juurdepääs Roosi koosseisu kuuluvaid rajatisi. Nimetatud punktis ei ole esitatud Roosi tn 12 katastriüksust, sest
tänavalt puudub. Projektijärgselt on kinnistule ligipääsuks ette nähtud eskiisi alusel mahuvad teed ja rajatised eeldatavasti olemasolevatele transpordimaa
maanteepoolne mahasõit. Seoses riigiteepoolse mahasõidu likvideerimisega katastriüksustele, kuid rõhutame veelkord, et eskiisstaadium on liialt üldine ruumivajaduse
muutub võimatuks sõidukiga garaažile ja autovarjualusele ligipääs. Millised on määramiseks ning järgnevates projekteerimisetappides võib siiski selguda vajadus täiendava
Teiepoolsed ettepanekud antud probleemi lahendamiseks? teemaa omandamiseks. Maade omandamiseks viiakse läbi omaette menetlus, mille kirjeldus oli
lisatud menetlusdokumentide hulka.
Müratõkete rajamise vajadus selgub projekti koostamisel, mil viiakse läbi mürauuring.
Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 suletakse kõik mahasõidud 2+2 sõidurajaga
maanteega külgnevatel kinnistutel. Ülejäänud riigitee 2 projekteeritavas lõigus on sõnastatud
vajadus hinnata projekti koostamisel olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust kui
juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava teedevõrgustiku abil.
Koostatavas projektis ehitatakse riigitee ümber 2+2 sõidurajaga maanteeks Lennu ja
perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus. Roosi tn 12 kinnistu jääb nimetatud lõigust
välja ning riigiteel 2 oleva mahasõidu sulgemist ning alternatiivse juurdepääsu tagamise
võimalikkust garaažile ja autovarjualusele hinnatakse projekti koostamise käigus.
Otsus:
Projekti koostamisel arvestada, et tuleb tagada juurdepääs kinnistul paiknevale garaažile ja
autovarjualusele.
8
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
15- Vahtra tn 1 Meie Vahtra tn 1 ja 1a kinnistul on oluline detailplaneeringu elluviimiseks lahendada Selgitus/põhjendus:
17 28301:001:0251 kommunikatsioonid /vesi, kanalisatsioon, vb gaas/. Oleme pöördunud koos Vahtra tn Vahtra tn 1, Vahtra tn 1a ja Vahtra tn 1b kinnistutel kehtib „Kivi maaüksuse ja lähiala
Vahtra tn 1a elanikega kohaliku omavalitsuse poole. detailplaneering“. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringuala kruntide veega varustamine
28301:001:0252 Kindlasti on oluline kommunikatsioonid projekteerida ning välja ehitada enne teede ette nähtud Ülenurme aleviku veevõrgust, Võru mnt ja Võru mnt sissesõidu (94901:007:1741)
Vahtra tn 1b valmimist / nii Vahtra tänaval, kui vajadusel riigimaantee alt läbimised. Seega ristmikul asuvast veetorustikust. Torustik on planeeritud piki Võru mnt ja raudtee alt läbi kuni
28301:001:0253 projekteerimisel peame oluliseks Vahtra tn kommunikatsioonide lahendamisega planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veeühendus tänava torustikku.
kindlasti arvestada. Reovee osas on planeeringus sõnastatud, et planeeringualalt kokkukogutav reovesi tuleb
survetorustiku abil juhtida Heki ja Lasteaia tänavate ristumiskohas asuvasse
kanalisatsioonitorustikku. Reoveepumpla on planeeritud olemasolevale transpordimaale
arvestades lähiala kinnistute perspektiivse liitumisvõimalusega.
Gaasitrasside rajamist planeeringuga kavandatud ei ole.
Seletuskirja ptk 6.13 kohaselt rajatakse krundivälised tehnovõrgud tehnovõrkude valdajate poolt
juhul kui arendaja, tehnovõrkude valdajate ja teiste huvitatud osapoolte vahel ei lepita teisiti
kokku. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku kohustus ei ole tee
toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude rajamine.
Käesoleval juhul on Vahtra tänava korrastamine seotud riigitee ümberehitamisega. VI ehitusala
ehitusprojektis nähakse ette üksnes riigitee toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks
valgustus) rajamine või ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine.
Otsus:
Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse
korralduse lisas 2.
18 Vahtra tn 14 Palun kaaluda võimalusi Vahtra tänava tupikuks mitte muutmisel. Selgitus/põhjendus:
94901:009:0191 Vahtra tänavaga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada 2+2
ristlõikega I klassi maanteeks. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee
projekteerimise normid” lisa punkt 5.1 lõige 2 kohaselt ei tohi I klassi maanteedel linna
lähivööndis ristmike vahekaugus olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna
läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61,
22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise
tõttu jääb juba eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km ning
kahe liiklussõlme vahel ei ole võimalik säilitada veel ühte samatasandilist ristmikku. Eelnevale
lisaks sätestab “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.2.1 lõige 2, et I klassi maanteel ei ole
samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vahtra tänava liiklus on kavas ühendada
Lennu liiklussõlme, kust on tagatud liikumine erinevatesse suundadesse.
Otsus:
Näha projektis ette riigitee 2 km 188,351 asuva Vahtra tänava ristmiku sulgemine vastavalt
Transpordiameti projekteerimistingimuste punktile 5.2.5.
19 Vahtra tn 17 Kaupa tuuakse meile täis mõõdus 8-9 kohaliste autoveo treileritega. Selgitus/põhjendus:
94901:001:0425 Sellega seoses on vajadus kas korraliku ümberpööramis ala järele Vahtra tn. lõpus, või Arvestades asjaolu, et Vahtra tänava tupikuks muutmisega on vajalik tagada
500 meetrist teelõiku Vahtra tn. ja Lennu tee vahel. ümberpööramisvõimalus prügiautole ja päästetehnikale, kaalutakse projekteerimisel Vahtra
Viimase variandiga kaoks vajadus treileril ümberpöörata. Viimase variandiga väheneks tänavale ümberpöördekoha kavandamist. Täiendava teelõigu rajamine ühe ettevõtte äritegevuse
ka kindlasti olukorrad kus inimesed kes on jõudnud tupiktee lõppu lähevad ja ronivad vajadusest lähtuvalt ei ole põhjendatud. Reola küla suunal liikumiseks ühendatakse
lihtsalt üle tee et jõuda teiselpool teed asuvale kergliiklus teele. Lihtsalt sama olukord eskiislahenduse kohaselt Võru mnt äärne kergliiklustee teisele poole Tallinn-Tartu-Võru-
on tekitatud Tõrvandi−Lemmatsi ja Võru maanteeristi kus ma pidevalt näen jalgsi Luhamaa maanteed rajatava kergliiklusteega piki Lennu−Vangi teed ning riigitee alla on
teeületajaid (Sõidan sellel lõigul igapäevaselt). kavandatud jalakäijate tunnel.
Otsus:
Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse
korralduse lisas 2.
9
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
20 Vahtra tn 21 Tutvunud saadetud lähtematerjalidega meile jäi arusaamatuks, kas OÜ Naosar restorani Selgitus/põhjendus:
94901:009:0452 sissesõit soovitakse täielikult sulgeda? Plaanimaterjalilt nähtub, justkui Vahtra tn ja Vahtra tn 21 kinnistuga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada
riigitee ristumine jääb avatuks, nii et on võimalik pääseda riigiteelt otse restorani juurde 2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 on kavas
parklasse. Seletuskirjast aga selgub, et Vahtra tn ristmik soovitakse justkui sulgeda. projektiga näha ette riigiteel 2 asuva Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidu sulgemine ning
Kas see suletakse täielikult või ainult ühes või mitmes suunas? Selgitage palun antud projekteerimistingimuste punkti 5.2.5 alusel Vahtra tn ristmiku sulgemine. Projekti realiseerides
küsimust. on Vahtra tn 21 kinnistule tagatud juurdepääs Lennu liiklussõlmega ühendatud Vahtra tänavalt.
Märgime, et OÜ Naosar on pidanud antud kohas populaarset restorani alates 90-ndate Selgitame, et Vahtra tn 21 kinnistuga külgnev riigitee 2 on põhimaantee, mille funktsioon on
aastate keskpaigast. Restoran on üle elanud mitu kriisiperioodi ning on kasvatanud ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu
lojaalse klientuuri. Ka koroonakriisi ajal on restoran suutnud ellu jääda ja edasised tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Kohalik liiklus sh erakinnistute
perspektiivid on positiivsed. Ühtlasi on restoran vallas oluline tööandja. Samas leiame, juurdepääsud tuleb võimalusel lahendada kohalikult või madalama liiklussagedusega teelt.
et riigiteelt mahasõidu sulgemine mõjuks restoranile surmahoobina. Neid näiteid on üle Antud juhul külgneb Vahtra tn 21 kinnistu kohaliku Vahtra tänavaga, mille kaudu on
Eesti palju, kus maantee rekonstrueerimise käigus on hävinud kohalikud juurdepääsu lahendamine võimalik.
väikeettevõtted. Soovime väga antud juhul samasuguse stsenaariumi kordumist vältida. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid” lisa
Ringiga kogujatee kaudu juurdepääsu võimaldamine ei ole lahendus. Leiame, et “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõige 2 sätestab, et ristmike vahekaugus I klassi
riigiteelt mahasõidu projekteerimine Vahtra tänavale ja Naosar restorani parklasse on maanteedel linnalähivööndis ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna
tehniliselt ja liikluskorralduslikult igati teostatav. läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61,
22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm. Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise
tõttu jääb eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km. Normide ptk
5.2.1 lõike 3 kohaselt on suurim mahasõitude arv I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit
kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Kuna olemasoleva
teedevõrgustiku paiknemise tõttu jäävad eritasandilised ristmikud teineteisele lähemale kui 3
km, ei saa nende vahele jäävasse lõiku parempöördega mahasõitu kavandada.
Kahe eritasandilise ristmiku vahel ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike
projekteerimine lubatud (Normid, punkt 5.2.1 lõige 2). Eeltoodule lisaks sätestavad Normide
ptk 5.1 lõige 4, et linnalähivööndis ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit linnalähivööndis
paikneda ristmikule lähemal kui 1 km. Lähim ristmik Tartu suunal paikneb Vahtra tn 21 kinnistu
mahasõidust ca 550 m kaugusel (mahasõiduramp riigiteelt 2). Eeltoodud põhjendustele
tuginedes ei ole projekti realiseerimisel Vahtra tänava ristmikku ega Vahtra tn 21 kinnistu
mahasõitu võimalik avatuna hoida.
Otsus:
1. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 näha projektiga ette riigiteel 2 asuva
Vahtra tn 21 mahasõidu sulgemine ning kinnistule juurdepääsu tagamine kohalikult Vahtra
tn.
2. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.5 näha projektiga ette riigitee 2 km 188,351
asuva Vahtra tn ristmiku likvideerimine ning lahendada Vahtra tn juurdepääs Lennu
liiklussõlme kaudu.
21 Vilja tee 3 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest Otsus:
94901:009:0337 katastriüksusel Vilja tee 3 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus on Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
Katastriüksusele Vilja tee 3 on tellitud projekteerimistööd lahendamaks ligipääsu Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
kinnistule, mis hetkele ametlikult puudub ning kinnistule parkimisala rajamiseks.
Vajalik ühendus Vilja teega.
Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks
parimat lahendust mõlemale poolele.
22 Vilja tee 5 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest Otsus:
94901:009:0432 katastriüksusel Vilja tee 5 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse
Katastriüksusele Vilja tee 5 on tänase päeva seisuga valminud eskiisprojekti teine korralduse lisas 2.
versioon kolme töötushoone püstitamiseks. Esialgselt projekteeritud tööstushoonete
kõrgusi muudeti 12 meetrile ning järgmise sammuna esitatakse lähiajal eskiisprojekt
10
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste küsimiseks. Eskiisprojekt lisatud
kirja lisana.
Eskiisprojektis on planeeritud ühendus Vilja teega.
Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks
parimat lahendust mõlemale poolele.
23 Veinioja Salesleader OÜ omandis oleval Veinioja kinnistul on kehtestatud detailplaneering ja Selgitus/põhjendus:
94901:009:0190 on olemas ehitusõigus. Oleme arvestanud kinnistule juurdepääsuna Lennu-Vangi tee 1. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine
(tee nr 9490122) ja põhimaantee toimivas ristmikuga. Saadetud eelnõus toodud võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise
ristmiku likvideerimine ei ole meile vastuvõetav ja on meie majandushuve tõsiselt normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike
kahjustav. vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km.
1. Taotleme projekteerida Lennu−Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ehitada Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks
kahetasandiline liiklussõlm, millelt oleks mõlemapoolsed juurdepääsud. Oleme kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe
valmis loovutama (müüma) osa Veinioja kinnistu maast toimiva liiklussõlme liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme
hüvanguks. asukoht ning liikluskorralduslik põhimõte, et Lennu−Vangi teed pikendatakse ning
2. Veinioja ja Vahtra 14 kinnistu piirikraav on praegu toimiv ka eesvooluna maantee ühendatakse riigiteega 61 Põlva-Reola on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise
sadevee äravooluna läbi Tartu−Petseri 7,8km raudteesilla Porijõkke. Taotleme Ülenurme valla territooriumi osas.
rekonstrueerida eesvoolu kraav raudteemaal kuni raudteesillani. Lõigul, mis Juba Veinioja maaüksuse detailplaneeringu koostamise ajal oli teada, et liikluskorraldus
külgneb Veinioja ja Vahtra 14 kinnistuga asendada kraav kinnise kollektoriga. Lisa riigitee 2 ja kohaliku Lennu-Vangi tee ristmikul võib tulevikus muutuda. Detailplaneeringu
1 skeem. seletuskirjas on sõnastatud, et sõltuvalt riigitee 2 liiklussageduse suurenemisest võib ristmiku
3. Lennu−Vangi tee ja põhimaantee liiklussõlm on lisaks meile väga oluline ühendus liikluskorraldus muutuda selliselt, et see ei võimalda vasakpöördeid ja pikendab
Reola külas paiknevate ettevõtete ja Ülenurme alevikus elavate inimest liiklemisel. planeeringualale juurdepääsu teekonda.
Tegu on piiranguteta töötava ainsa raudteeületuskohaga. Tõrvandi liiklussõlme 2. Sademevete ärajuhtimise lahendused leitakse projekteerimise käigus s.h vajadus eesvoolude
ehitusel (2015.a) likvideeriti piiranguteta raudteeületuskoht ja asendati see rekonstrueerimiseks.
4,0meetrise kõrgusgabariidiga viaduktiga, mis ei vasta ka põllutunneli (4,5m) 3. Olemasolevate ja perspektiivsete kohalike teede projekteerimisel s.h parameetrite valikul
kõrgusgabariidile ja pärsib väga tõsiselt kohalikku ettevõtlust. arvestatakse projekteerimisel, et tegemist on ettevõtlus- ja tootmispiirkonnaga, mida
4. Oleme valmis ka arutama liiklussõlme asendamist tõhusamalt lahendatud teenindab raskeliiklus.
kogujateede võrguga. Kindalasti peaks see sisaldama Vahtra tänava pikenduse 4. VI ehitusala ehitusprojektiga on tagatud projekteeritava riigiteega külgnevate alade
ühendamist teie eskiisi Lisas 1ja 2 esitatud uue Lennu−Vangi tee ja Põlva maantee ühendamine olemasolevasse Lennu ja perspektiivsesse Reola liiklussõlme. Selleks on kavas
vahelise uue kogujateega. arendada kohalike teede võrgustikku eskiisil näidatud ulatuses. Vahtra tn suunal kogujatee
Soovime olla aktiivselt kaasatud projekteerimistingimuste kehtestamisel. arendamine on võimalik VI ehitusala ehitusprojekti koosseisust eraldiseisvalt. Veinioja
maaüksuse detailplaneeringuga on astutud samme kogujatee arendamiseks Vahtra tn suunal.
Nimelt on kinnistu ida serva planeeritud kogujatee, mille osas on öeldud, et tulevikus viiakse
kogujatee läbi ka teistest põhja pool asuvatest kinnistutest. Seda lahendust toetab Kambja
valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas.
Otsus:
1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi tee ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Veinioja kinnistu
liikumine Reola, Tartu, Põlva ja Võru suunal on lahendatud perspektiivse Reola liiklussõlme
kaudu.
2. Sademevete ärajuhtimise lahendused, s.h eesvoolude rekonstrueerimise vajadused, selgitada
välja projekteerimisel.
3. Arvestada projekteeritavate teede parameetrite valikul, et tegemist on ettevõtlus- ja
tootmispiirkonnaga.
Esitatud ettepaneku nr 4 osas pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja
Vallavalitsuse korralduse lisas 2.
24 Mingi tee ja Nirgi tee Meist: Selgitus/põhjendus:
tööstuspargi ettevõtjad 1) Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargis ettevõtlusega alustavad ja juba töötavad 1. Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine
ettevõtteid on ca 30. võimalik, sest majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise
11
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
2) Pajud meist on suurettevõtted ja Tartumaa mastaabis olulised tööandjad. normid” lisa “Maanteede projekteerimisnormid” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike
3) Meie tööstusparki teenindav transport on suuregabariidne – toodetakse vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km.
raudbetoonelemente, alustatakse liimpuidu ja moodulelamute tootmisega, rasketehnika Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks
remondi ja müügiga, metallitööstusega, logistika ja laomajandusega jms. kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe
4) Meie toodang läheb kohalikule ja rahvusvahelise turule. liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik. Reola liiklussõlme
5) Ettevõtetesse suunduv transport on tihti rahvusvaheline. Veetakse suuri koormaid ja asukoht on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi
tihti. Koormad on liimpuidu tootmise avamisega seoses kavandatud kuni 28m pikkade osas.
veostega ja tänased betoonelementide veosed vajavad 4,6m vaba kõrgusega ruumi. Juhime tähelepanu sellele, et ka kohaliku Vilja tee ja riigitee 22133 Reola−Unipiha ääres
tööstuspargi ja kavandatava liiklussõlme vahel on valdavalt tootmis- ja ärimaad.
Veoteenuste osutajad on tihti rahvusvahelised st mitte kohalikud inimesed, kellele Tagamaks raskeveokitele tööstusalalt ühendus Reola liiklussõlme, on riigitee
kohaliku liiklussõlmest aru saamine võib tähendada tundide viisi ekslemist ja ümberehitamise projekti koosseisus Vilja tee rekonstrueerimine, millega muudetakse Vilja
manööverdamist ning seda suuregabariidiliste raskeveokitega kohalikel teedel ja tee veoautodele läbitavaks (võttes arvesse nii tee laiust kui katendikonstruktsiooni).
asulates. Projektiga lahendatakse ka Peetri tee läbimurre, mis ühendab tööstuspargi ala Lennu
6) Oleme oma ettevõtetele kruntide ostmisel arvestanud olemasolevaid juurdepääsusid liiklussõlmega. Projekt annab võimaluse huvitatud osapoolel Peetri tee ühendus välja
riigiteele. Oleme valinud paljude Lõuna-Eesti võimalike asukohtade vahel asukohaks ehitada.
Kambja valla ja kaalunud enne investeeringute tegemist hoolikalt läbi Kuna Reola liiklussõlm jääb riigiteel 2 suletavast Reola−Lennuvälja tee ristmikust ligikaudu
ligipääsuvõimalused suuremõõtmelise transpordiga. 700 m kaugusele, pole alust väita, et Mingi tee ja Nirgi tee tööstusparki jõudmiseks tuleb
7) Oleme teinud ja kavandame veelgi juurde ettevõtete rajamiseks äärmiselt suuri tundide viisi ekselda.
investeeringuid. Liiklussõlme rampide projekteerimisel ja viaduktialuse kõrgusgabariidi projekteerimisel
arvestatakse veokite liikumisvajadustega.
Meie tegevuseks on esmatähtis lihtne ja selge ligipääs riigiteelt nr 2. 2. Transpordiamet riigiteede osas ja kohalik omavalitsus kohalike teede osas annab
Arvestades, et antud teelõigu ümberehituskava (sh Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargi projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 99 lg 2 alusel. Punktis 1 on selgitatud, miks
ca 30 äri ja tööstuskrunti omavat ettevõtet) mõjutab väga oluliselt ettevõttete olemasoleva Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme
edaspidiseid liikumisvõimalusi ja võimalust oma tegevust endises asukohas jätkata, rajamine võimalik pole ning sedagi, et kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise
peame võimalikuks kahte alternatiivi: Ülenurme valla territooriumi osas on riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale näidatud
perspektiivne 2-tasandiline liiklussõlm. Transpordiametile teadaolevalt koostab Kambja
A) Lühem alternatiiv. Projekteerimistingimuste menetluse raames täiendatakse Vallavalitsus uut üldplaneeringut ning liikluskorralduslike põhimõtete määramisel oleme
väljastatavaid tingimusi nii, et Reola−Lennuvälja tee lõik 1/Lennu−Vangi tee lõik 1 ja palunud VI ehitusala eskiisiga arvestada.
2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teede ristmik tuleb lahendada mitme tasandilise Tegevused, mis eeldavad KMH läbiviimist on reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja
ristmikuna, millelt on ette nähtud nii peale kui mahasõidud suuregabariidsetele keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Eskiisiga kavandatud lahendus ei kuulu tegevuste
veokitele ja vaba sõidukõrgusega min 4,6 m. vt joonist allpool. hulka, mis eeldaksid KMH läbiviimist. Samale tulemusele jõudis eskiisiga samaaegselt
Hendrikson&Ko poolt koostatud KMH eelhinnang. Järgmises projekteerimise etapis on
B) Pikem alternatiiv. Kui alternatiiv A ei leia Teiepoolset lahendusvõimalust, koostatava ehitusprojektiga kavandatavate mõjude hindamiseks kavas tellida uus eelhinnang
siis peame oluliseks et niivõrd suure avaliku huviga rajatise kavandamine (kaasnevad ning KMH otsus tehakse tegevusloa (ehitusloa) andmisel.
paljude inimeste igapäevased töölkäimise võimalused, ettevõtete tegutsemine antud Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud vahetult projekteeritavate teede ääres
asukohas, mõjud majandustegevusele ja tegevuse jätkamise võimaluste ära kadumine, paiknevate kinnistute omanikud. Samuti ametid ja asutused, kelle tegevusvaldkonnaga
töökohad vms) on kindlasti see, mis väljub planeerimisseaduse ja ehitusseadustikus projektalal puutumus on. Arvestades asjaolu, et riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale
nimetatud „detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel olulise avaliku huviga eritasandilise liiklussõlme rajamine on näidatud kehtivas üldplaneeringus ning seda, et
rajatise projekteerimistingimuste kaudu lahendatavate“ tegevuste raamidest. Sel puhul “Maanteede projekteerimisnormide” kohaselt ei ole Lennu ja Reola liiklussõlmede vahele
on kõikide argumentide kaalumiseks ja kaasamiseks vajalik läbi viia esmalt täiendava liiklussõlme rajamine võimalik, ei muuda täiendav kaasamine liiklussõlme
keskkonnamõju hindamine (eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud läbi rajamist võimalikuks. Transpordiameti ülesanne on mh riigiteedel ohutuse tagamine. Riigitee
analüüsida) ning seejärel vähemalt detailplaneeringu kui mitte valla üldplaneeringu või 2 on põhimaantee ja üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu kuuluv tee, kus
maakonnaplaneeringu muutmine korraldada. Sel juhul palume algatada kõigi isikute tuleb tagada kiired, ohutud ja sujuvad ühendused. Projektiga seatud eesmärkide
kaasamise võimaldamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks olulise avaliku huviga saavutamiseks on vajalik projekteeritavas lõigus ristmike sulgemine, kuid kohalikule
rajatise kavandamiseks planeeringu menetlus, mille osas soovime lahenduse liiklusele tagatakse ühendused liiklussõlmedesse, kus on võimalik sooritada manöövreid
koostamisel oma ettevõtete toimimise nimel olla kaasatud ning informeeritud isikuteks. erinevates suundades.
PS! meile teadaolevalt ei ole projekteerimistingimuste teavituskirju saanud kõik Otsus:
kinnistute omanikud ega ettevõtted kelle igapäevaseid tegevusi antud teelõigu ümber
12
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
projekteerimine ja ümber ehitamine tegelikult mõjutab. Palume täiendavalt kaasata ja 1. Riigitee 2 ja Lennu−Vangi ristmikule liiklussõlme mitte projekteerida. Reola külas asuvate
informeerida kõiki Nirgi tee ja Mingi tee tööstuspargi kinnistute omanikke. ettevõtete liikumine erinevates suundades on võimalik lahendada perspektiivse Reola ning
olemasoleva Lennu liiklussõlme kaudu.
2. Keskkonnamõju hindamise otsus tehakse eelhinnangu alusel tegevusloa andmisel.
25 Valgekõrtsi tee 2 Seoses antud planeeringuga juhime tähelepanu järgnevatele probleemidele: Selgitus/põhjendus:
94901:009:0194 1.Probleem on peavärvast väljumisel nii autoga kui ka jala. Eskiisi näol on tegemist põhimõttelise lahendusega, mis kirjeldab projektala ulatuses
2.Lastel ja täiskasvanutel on (jala)ohtlik väravast väljudes liikuda külapeale liikumisteekonnad. Täpsemad lahendused, sh ohutud liiklemistingimused Nõlva tänaval
3.Liiklustihedus Nõlva teel on suur ja seoses uue ridaelamu ehitusega tuleb külla selguvad projekteerimisel.
vähemalt kümme autot juurde(kui mitte rohkem), liiklustihedus suureneb. Seniks kuni VI ehitusala ehitusprojekt ei ole realiseeritud soovitame kinnistu omanikul enda ja
4.Seoses uue planeeritava teega, mis tuleb meie kinnistu Valgekõrtsi tee 2 otsa ehk siis teiste Nõlva teel liiklejate ohutuse suurendamiseks kärpida või osaliselt likvideerida kinnistu
kõrvalhoone lähedale tekib olukord, kus meie kõrvalhoone esine maa suurus väheneb piiril kasvavat hekki.
ja väljumine oma hoovist autoga või jala läheb veelgi ohtlikumaks ja kuna kultuurimaja Projekti koostamisel viiakse läbi mürauuring ning selgitatakse müra leevendavate meetmete
otsad lähevad kinni ja kogu küla hakkab meie maja eest läbi sõitma. Tekib küsimus,et vajalikkus.
kuidas tagatakse liiklusohutus? Kuidas tagatakse
keskonnaohutus(heitgaasid)liiklusmüra suurenemise probleem? Kuidas tagatakse meie Otsus:
hoovist turvaline väljumine? Esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Kambja Vallavalitsus. Otsus on Kambja Vallavalitsuse
5.Kuna antud planeeritav tee, mis tuleb meie kinnistu otsa siis pööran tähelepanu,et korralduse lisas 2.
meie maja peavärav ja kõrvalhoone(lao) peavärav asuvad sellises kohas selle uue tee
suhtes,et selline lahendus meile ei sobi.
6.Kuna selline lahendus ei võimalda kasutada turvaliselt meie pea- ja kõrvalhoone
väravat, kuhu peab olema tagatud pääs kaubikutele ja veokitele(kaubalaadimine).
Antud hoonet kasutatakse laona ja selle esine maa on kasutusel erinevatel aegadel
kauba hoiustamiseks.
Antud planeering piirab:
Valgekõrtsi tee 2 kinnistu kõrvalhoone ja selle esise maa kasutamist, põhjustades meile
majandusliku kahju seda juba investeeritud vahendite näol ja seda ka tuleviku vaates
vaadelduna.
Valgekõrtsitee 2 kinnistu: peavärvast väljumist ja sisenemist, kuna antud lahendus
muudab maja esise veel ohtlikumaks kuis see juba praegu on(muudab liiklusohtlikuks).
Valgekõrtsitee2 kinnistu: müratase kasvab ja seis täna on antud kinnistul päevasel ajal
rääkimine teise inimesega normaalsel häälel võimatu(mürataseme mõõtmine on
Maanteeametil Uhti külas teostamata). Müra probleeme on kõikide kinnistute
omanikel.
Sellisel lahendusega pole Valgekõrtsi tee 2 kinnistu omanik ega ka kinnistul elavad
elanikud nõus ja palume vallavalitsusel leida teine lahendus Maanteametile ja mitte
nõustuda sellisel kujul tee ehitusega, mis piirab kinnistule juurdepääsu ja suureneb
liiklusohtlikust.
13
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
Kõrvalhoone (auto)värav
Maja peavärav
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Peetri tee 8 94901:007:1785 Tööstuse tee 9 94901:007:1134 Valgekõrtsi tee 12a 94901:009:0538
tunnus Peetri tee L1 94901:007:1787 Unipiha tee 2 94901:001:0217 Valgekõrtsi tee 4 94901:009:0356
Reola alajaam 94901:009:0032 Piiri 94901:009:0388 Unipiha tee 4 94901:009:0044 Valgekõrtsi tee 6 94901:009:0354
Unipiha tee 13a 94901:009:0035 Piiri 94901:009:0387 Vahtra tn 11 94901:007:0870 Vanakooli tee 11 94901:009:0503
Karja 94901:009:0049 Raudsepa 28301:001:0601 Vahtra tn 12 94901:007:0551
Vanakooli tee 13 94901:009:0062
Kaubi 94901:001:0557 Roosi tn 10 94901:009:0372 Vahtra tn 14a 94901:009:0192
Roosi tn 2 28301:001:0588 Vahtra tn 15 94901:007:0871 Vanakooli tee 7 94901:009:0504
Laastu tn 8 94901:009:0471
Lennu tn 10a 94901:007:1644 Roosi tn 4 94901:009:0009 Vahtra tn 17a 94901:001:0426 Vapra 94901:001:0137
Lennu tn 6 94901:007:1165 Roosi tn 6 94901:009:0109 Vahtra tn 19 94901:009:0311 Varese 94901:009:0395
Lennu tn 8 94901:007:0037 Roosi tn 8 94901:009:0377 Vahtra tn 2 94901:007:0219 Vilja tee 1 28301:001:0688
Luha 94901:009:0019 Rätsepa 94901:007:0277 Vahtra tn 3 94901:001:0135 Vilja tee 10 94901:009:0005
Mingi tee 17 94901:009:0547 Silvi 94901:001:0558 Vahtra tn 4 94901:007:1027 Vilja tee 12 94901:009:0454
Nirgi tee 13 94901:009:0266 Taga-Vapra 94901:001:0131 Vahtra tn 5 94901:001:0139 Vilja tee 14 94901:009:0449
Nirgi tee 15 94901:009:0268 Teearu 94901:009:0324 Vahtra tn 6 94901:007:1028 Vilja tee 2 94901:009:0103
Nirgi tee 18 94901:009:0270 Teeninduse tee 7 94901:007:1320 Vahtra tn 7 94901:001:0129 Vilja tee 8 94901:009:0523
Nirgi tee 3 94901:009:0253 Teeninduse tee 8 94901:007:1321 Vahtra tn 8 94901:007:1029 Õunaaia 94901:009:0428
Nirgi teeääre 94901:009:0248 Teeninduse tee 9 94901:007:1322 Valge tee 11 94901:009:0055
Nurga 94901:009:0325 Torni tee 1 94901:009:0347 Valge tee 13 94901:009:0058
Nurme 94901:007:1324 Tööstuse tee 7 94901:007:1135 Valge tee 15 94901:009:0054
Peetri tee 2 94901:007:1782 Tööstuse tee 7a 94901:007:1136 Valgekõrtsi tee 10a 28301:001:0602
Peetri tee 4 94901:007:1783 Tööstuse tee 8 94901:007:1133
Valgekõrtsi tee 10b 28301:001:0603
Peetri tee 6 94901:007:1784 Tööstuse tee 8a 94901:007:1132
14
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
15
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel KOOSKÕLASTUSED Jrk nr Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Alus: projektala lähedusse jäävad kaitsealuste liikide kasvukohad Kirja nr: 04.01.2021 nr 7-9/20/21527-2 Keskkonnaamet andis seisukoha projekteerimistingimuste eelnõu le 04.01.2021 .a kirjaga nr 7-9/20/21527-2 , milles seadis tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Kiri on määratud ametkondlikuks kasutamiseks (AK viide: AvTS § 35 lg 1 p 8). Otsus: P rojekti koostamisel arvesta da Keskkonnaameti seatud tingimustega . Lugeda projekteerimistingimus te eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks . 2 Põllumajandus - ja Toiduamet Alus: projektalale jäävad maaparandusehitised Kirja nr : 13.01.2021 nr 6.2-2/1587 Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti kirjast: Peetri tee projektala ristub maaüksuste Taga-Vapra (94901:009:0131), Vapra-Lennuvälja (94901:009:0133) ja Nirgi tee (94901:009:0249) piiril maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020060/001) eesvoolukraaviga. Lisaks ristuvad Nirgi teega Nirgi tee 15 ja 18 piirkonnas kaks ja maaüksusega Nirgi teeääre (94901:009:0248) samuti kaks maaparandusehitise Kuldi I (2104440020060/001) kollektoreesvoolu (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Vahtra tänava projektala ristub Vahtra tn 12, 14a, 17 ja 17a piirkonnas maaparandusehitise Kuldi I (2104440020060/001) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaanid 1 ja 2). Reola-Lennuvälja tee lõik 1 (28301:001:0541) projektala ristub Mingi tee ristmikul maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020070/002) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Vilja tee projektala ristub Vilja tee 8 ja 10 piiril maaparandussüsteemi ehitise Kuldi I (kood 2104440020070/003) kollektoreesvooluga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Lennu-Vangi tee lõik 1 (28301:001:0226) mahasõidu projektala ristub Varju maaüksusel (94901:009:0491) maaparandusehitise Kuldi I (kood 2104440020070/002) eesvoolukraaviga (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 3). Osa Valgekõrtsi tee-Nõlva tn projektalast (Valgekõrtsi tee 6 [94901:009:0354]) paikneb maaparandusehitise Nõlva 2104440020080/001 maa-alal (vt lisatud eesvoolude asendiplaan 4). Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõud Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks alljärgnevatel tingimustel: Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda olemasolevad maaparandussüsteemide elemendid. Maaparandussüsteemide teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindusse
[email protected]. Projekti geodeetiline alusplaan kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Projektlahendusega tagada maaparandussüsteemi eesvoolude edaspidine toimimine. Sademevett ei ole lubatud juhtida maaparandussüsteemi kollektoreesvooludesse. Sademevett on lubatud juhtida maaparandussüsteemi eesvoolukraavidesse (avatud eesvool). Vajadusel näha ette Vahtra tänava aluse truubi rekonstrueerimine. Projektlahenduses näha ette Nirgi tee (94901:009:0249), Vilja tee (28301:001:0808) ja Reola-Lennuvälja tee lõik L1 (28301:001:0541) ja Nirgi teeääre (94901:009:0248) maaüksustel projekteeritavasse alasse jäävate eesvoolukollektori lõikude asendamine kinnise plasttoruga. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enne ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist kooskõlastada projektlahendus projekteerija poolt Põllumajandus- ja Toiduametiga. Selgitus/p õhjendus: Põllumajandus- ja Toiduameti edastatud jooniseid ei ole lisatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelisse. Otsus: Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda olemasolevad maaparandussüsteemide elemendid. Maaparandussüsteemide teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Tartu esindusse
[email protected]. Projekti geodeetiline alusplaan kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Projektlahendusega tagada maaparandussüsteemi eesvoolude edaspidine toimimine. Sademevett ei ole lubatud juhtida maaparandussüsteemi kollektoreesvooludesse. Sademevett on lubatud juhtida maaparandussüsteemi eesvoolukraavidesse (avatud eesvool). Vajadusel näha ette Vahtra tänava aluse truubi rekonstrueerimine. N äha projektiga hõlmatud ala ulatuses Nirgi tee (94901:009:0249), Vilja tee (28301:001:0808) ja Reola-Lennuvälja tee lõik L1 (28301:001:0541) ja Nirgi teeääre (94901:009:0248) maaüksustel e jäävate eesvoolukollektori lõikude asendamine kinnise plasttoruga. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enne ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist kooskõlastada projektlahendus projekteerija poolt Põllumajandus- ja Toiduametiga. 3 Maa-amet Alus: projektiga hõlmatud alale jääb mitmeid Maa-ametile kuuluvaid kinnisasju Kirja nr: 08.01.2021 nr 6-3/20/19100-2 Väljavõte Maa-ameti kirjast: Projekti alas asub riigi omandis olev Peetri tee 10 kinnisasi (tunnus 94901:001:0550), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eskiisjoonisel on kinnisasja lääneserva projekteeritud sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus ja selle kõrvale on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Palume tagada Peetri tee 10 kinnisasjale mahasõit projekteeritavalt sõiduteelt (üle projekteeritava kergtee). Lisaks on projekti alas järgmised maaüksused: Sõpruse park maaüksus (tunnus 28301:001:0760). Maaüksuse kaguossa on projekteeritud sõidutee ja selle kõrvale kergliiklustee. Mõlema objekti osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Ülenurme Vallavalitsus on 28.06.2016 esitanud Tartu maavanemale taotluse nr 5-5/1763 Sõpruse pargi maaüksuse munitsipaalomandisse saamiseks haljasalana. Tartu maavanem teatas 13.03.2017 kirjaga nr 8-1/2154-4 Ülenurme Vallavalitsusele, et ei ole võimalik rahuldada Ülenurme valla taotlust Sõpruse pargi maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks ning tagastas maa munitsipaalomandisse andmise toimiku. Maa-amet on 09.07.2020 kirjaga nr 6-7/20/10167 teavitanud Kambja Vallavalitsust, et maaüksus on otstarbekas jätta riigi omandisse. Roosi tänav maaüksus (tunnus 28301:001:0801). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema 19.09.2017 korraldusega nr 1-1/987, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet. Nõlva tee lõik 1 maaüksus (tunnus 28301:001:0844). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema 27.11.2017 korraldusega nr 1-1/1322, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud kergliiklustee, mille osas annab projekteerimistingimused Maanteeamet ja sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus. Vilja tee maaüksus (tunnus 28301:001:0808). Maaüksus on antud munitsipaalomandisse Tartu maavanema 20.09.2017 korraldusega nr 1-1/1011, kuid see on käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kandmata. Maaüksusele on projekteeritud sõidutee, mille osas annab projekteerimistingimused Kambja Vallavalitsus. Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse projekteerimistingimuste eelnõude osas. Palume arvestada käesolevas kirjas tehtud märkusega ning edastada valminud projektlahendus Maa-ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa taotlemise menetlust. Projekti materjalidele palume lisada krundijaotuskava joonised. Selgitus/põhjendus: Projektlahenduse koostamisel arvestatakse Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendusega, kus on mh näidatud mahasõidu asukoht Peetri tee 10 kinnisasjale, kuid tuleb arvestada, et VI ehitusala ehitusprojekti koosseisus on kavas lahendada üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Uusi mahasõite (k.a Peetri tee 10 kinnisasjale) projektiga ei lahe ndata. Otsus: Peetri tee 10 kinnisasjale mahasõitu mitte projekteerida. Projektlahendus koos krundijaotuskavadega edastada Maa-ametile seisukoha andmiseks enne ehitusloa menetlust. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks. 4 Muinsuskaitseamet Alus: projektiga hõlmatud ala ulatub asulakohale ja selle kaitsevööndi alale Kirja nr: 18.01.2021 nr 5.1-17.6/3135-1 Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast: Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestistega seotud taotluste ja projektide läbivaatamise komisjon vaatas taotluse läbi. Edastan väljavõtte 11.01. 2021 toimunud koosoleku protokollist nr 238. Tartu maakond. Mälestis: Asulakoht reg -nr 13050. Projekt: Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala PT. Taotleja: Maanteeamet Seisukoht: Käesolevaga esitame Muinsuskaitseameti seisukoha Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala projekteerimistingimuste eelnõule. Projekteeritava teelõigu alale jääb Reola külas arheoloogiamälestis Asulakoht reg -nr 13050. Kavandatav kergliiklustee jääb valdavalt asulakoha kaitsevööndisse. Varasemate uuringute põhjal on teada, et mälestisena kaitse alla võetud asulakoha arheoloogiline kultuurkiht ulatub lõuna pool kaardile märgitust kaugemale, vähemalt Vanakoolitee 7 (94901:009:0504, endise nimega Liisu) kinnistule ( Rünno Vissak , Reola Liisu kinnistu arheoloogilised päästeuuringud 2014. aastal. Tartu 2015. https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L11865_Apk_2014_ VissakR_ak-13050korval_Tartumaa-Reola.pdf Kergliiklustee alal mälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobivaks meetodiks on kaevetööde arheoloogiline jälgimine (vajaduse ilmnedes arheoloogiline kaevamine). Arvestades teada olevat infot selle kohta, et asulakoht ulatub kaugemale lõuna suunas, tuleb lõunapoolsel alal kavandatava ringristmiku alal enne kaevetöid teostada arheoloogiline eeluuring. Eeluuringu käigus selgub, kas kultuurkiht ulatub kavandatava uue sõidutee alale ning kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde arheoloogiline jälgimine. Arheoloogilist eeluuringut soovitame laiendada ka teisele poole Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa teed rajatava uue tee alale. Varasemaid teateid kultuurkihi ja arheoloogiliste leidude kohta sellel alal Muinsuskaitseametil ei ole. Ala kontrollimine metallidetektori ja prooviaukude kaevamisega on aga otstarbekas, et välistada olukord, kus kaevetööde käigus arheoloogilisi objekte leitakse, mis tingiksid tööde peatamise ja uuringute läbiviimise (nagu juhtus teetööde käigus nt 2009. aastal Ida-Virumaal Kukrusel ning 2018. aastal Harjumaal Saarnakõrves). Projektialale ja selle lähedusse jääb ka muistised, mille kohta Muinsuskaitseametil on teavet va r asemate leiuteadete ja andmebaaside põhjal. Nendest otseselt projektialal asub: • Leiukoht Ülenurme alevikus Peetri tee 10 (94901:001:0550) ja Rätsepa (94901:007:0277) kinnistute piirialal (TÜ arheoloogiateadete andmebaas, ID 17741), mis jääb kavandatava Peetri tee sõidutee ja kergliiklustee alale. Kaevetöödel leiukoha läheduses (ulatus täpsustada Muinsuskaitseametiga) tuleb samuti eelnevalt läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille käigus selgub, kas kaevetööde käigus on vajalik kaevetööde arheoloogiline jälgimine. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja ( MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70). Kaevetööde arheoloogilise jälgimise puhul tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Arheoloogilise uuringu määramine aladel, kus riigi kaitse all olevaid mälestisi ei ole, tugineb Muinsuskaitseseaduse § 31 (Arheoloogiapärandi kaitseks tööde peatamine) ja § 60 (Tööde peatamine). Mälestise kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb üldiselt Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise teatis. Teatise esitamine ei ole vajalik, kui ehitusprojekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Aladel, kus riikliku kaitse all olevaid mälestisi ei ole, ei ole tööde tegemise loa taotlus ega teatise esitamine vajalik. Sellegipoolest ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas mälestise või kaitsevööndi alal on juriidilisel võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist 50 % ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel ( https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine ). Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh nii puidust kui kivist hoonete jäänuste ja müüride) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Otsus: Projekteerimisega samaaegselt teha arheoloogiline eeluuring Ülenurme alevikus Peetri tee 10 (94901:001:0550) ja Rätsepa (94901:007:0277) kinnisasjade piirialal (muististe leiukoht, ID 17741). Leiukohas kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadus selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga peale eeluuringu läbiviimist. Arheoloogilise eeluuringu koostamist mitte laiendada riigitee 2 vasakule poole projekteeritava kogujatee alale kuna teada oleva info põhjal pole alust arvata, et sellel alal kultuurikihte või arheoloogilisi leide esineb. Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel arvestada Muinsuskaitseameti nõuetega tööde teostajale. Projekti seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk, kus käsitleda tingimusi, millega ehitamisel arvestada tuleb. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. Muinsuskaitseameti kirja punktide 4 ja 5 osas on pädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 5 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Alus: projektala ulatub raudtee kaitsevööndisse Kirja nr: 15.01.2021 16-12/20-18093-002 Väljavõte Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjast: Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 asuv VI ehitusala“ jooniselt nr 2.1 „Asendiplaan (Lennujaama sõlm)“ lähtub, et Lennu-Vangi tee äärde planeeritakse kergliiklusteed, mis ületab rööbasteed (94901:009:0036, XY ca: 6465487.49, 659676.77). Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad (edaspidi ületuskohad) on ehitusloakohustuslikud raudteerajatised, seetõttu tuleb raudteeületuskoha ümberehitamise (kui laiendatakse olemasolevat) või rajamise (kui kergliiklusteele tuleb eraldi ületuskoht) osas taotleda projekteerimistingimused TTJA- lt ( EhS §88). Töö läbiviimisel katastriüksuste 94901:007:1760 ja 94901:009:0036 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis nii raudteevaldajalt kui ka TTJA- lt ( EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda esimesena. Loa taotlemiseks TTJA- lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile
[email protected] raudteevaldaja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis, projekti seletuskiri ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub. Palume arvestada, et raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri “ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Otsus: Juhul kui Lennu-Vangi te e äärde kergliiklustee projekteerimisel selgub vajadus olemasolevat raudteeületuskohta ümber ehitada või rajada kergliiklustee tarbeks uus ületuskoht, taotleda TTJA- lt projekteerimistingimused. Projekti koostamisel arvestada, et raudteekaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri “ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Projekti koostamisel arvestada infoga, et r audtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Projekti tööde teostamise peatükis sõnastada, et t öö de läbiviimisel katastriüksuste 94901:007:1760 ja 94901:009:0036 piires tuleb taotleda luba töödeks raudtee kaitsevööndis nii raudteevaldajalt kui ka TTJA- lt ( EhS §73), sealjuures raudteevaldajalt tuleb luba taotleda esimesena. Loa taotlemiseks TTJA- lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile
[email protected] raudteevaldaja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjalik nõusolek töödeks raudtee kaitsevööndis, projekti seletuskiri ning asendiplaan, millest oleks arusaadav, kus objekt asub. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks. 6 Terviseamet Alus: projektiga on seotud müraaspektid Kirja nr: 14.01.2021 nr 9.3-1/20/11966-2 Väljavõte Terviseameti kirjast: Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimuste kohaselt on planeeritud mürauuring kogu lõigu ulatuses mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada leevendavad meetmed. ETTEPANEKUD: Ettepanekuid ega märkusi ei ole. Kambja Vallavalitsuse korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 projekteerimistingimused mürauuringut ette ei näe. Samas on projekteerimistingimuste punkti 5.2.3. järgi plaanis Vahtra tänava (tee nr 9490020) korrastamine. Ning punktiga 5.6 on kavandatud teevalgustus. ETTEPANEKUD: Terviseamet juhib tähelepanu, et Vahtra tänaval on elumajad tänavale küllalt lähedal ja kui tänava korrastamisega peaks kaasnema liikluskoormuse kasv võib see suurendada elanike mürahäiringut. Soovitame planeerida mürauuring ka seoses Vahtra tänava korrastamisega. Vahtra tänava valgustuse projekteerimisel palume arvestada võimaliku valgusreostusega ning rakendada leevendavaid meetmeid. Selgitus/põhjendus: Vahtra tänav on projektiga kavas muuta tupiktänavaks ning jääb teenindama üksnes kohalikku liiklust, kus kiirused on madalad. Tänava korrastamisega ei kaasne liiklussageduse kasvu ning seega pole alust arvata, et Vahtra tänaval müratase tõuseb. K una projektala ulatuses põhjustab müra häiringuid riigitee liiklus, siis võib järeldada, et müra leevendavate meetmete kavandamisel riigitee äärde muutub piirkonnas kohalike elanike jaoks elukeskkond pigem paremaks. Otsus: Vahtra tänaval mürauuringut mitte teha. Juhul kui projekti koostamisel selgub vajadus Vahtra tänavale tänavavalgustus e projekteerimiseks , arvestada võimaliku valgureostusega ning rakendada leevendavad meetmed. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt kooskõlastatuks. KAMBJA VALLAVALITSUSE OTSUSED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Otsused: Ehitusprojekti koostamisel kaaluda Nõlva tee ümberehitamist Valge tee ja Valgekõrtsi tee ristmikuni. Ehitusprojekti koostamisel kaaluda eskiisil bussipeatuse ja jalakäijate tunneli piirkonda näidatud kergliiklustee pikendamist Valge tee ja Valgekõrtsi tee ristmikuni. ARVAMUSED Puudutatud asutused ja isikud Jrk nr Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas 1 Tartumaa Ühistranspordikeskus - Põhjendus: * vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2 Telia Eesti AS - Põhjendus: * vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 3 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: * vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 4 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 30.12.2020 e-kiri Riigitee 2 Tallinn−Tartu−Võru−Luhamaa km 186,9-190,9 ääres kulgevad ELA SA sidevõrgu objektid ELA067 ja ELA015. ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. Otsus: Taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA haldusega. Lugeda, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. 5 AS Tartu Veevärk 14.01.2021 INF/29 AS Tartu Veevärk palub arvestada teede projekteerimisel järgmiste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimise vajadusega : Peetri tee- torustike projekteerimisel lähtuda kehtivast detailplaneeirngust “ Ülenurme alevik , Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering ”. Projekteerida isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik ja vajadusel survekanalisatsioonitorustik ( lahendada koos Vahtra tänevaga ). Olemasolev De110 veetoru asendada ehitusalal De160 veetoruga . Veeringtorustik projekteerida Vahtra tänavaga . Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele . Vahtra tänav - projekteerida veetorustik ja reoveetorustik . Veeringvõrk . Lahendada kanalisatsiooni eesvool koos Peetri teega . Vajadusel projekteerida survekanalisatsioonitorustik sõltuvalt Peetri tee kanalisatsiooni lahendusest . Projekteerida ühendustorustikud kinnistutele . Maantee ääres lõigus Lennu-Vangi tee kuni Valgekõrtsi tee- rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik . Vilja tee rekonstrueerida olemasolev malmtorustik . Rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik , vajadusel projekteerida uusi lõike . Roosi tn - rekonstrueerida malmveetorustik . Selgitus/põhjendus: Uute, teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude ehitamist koostöös arendajaga o n võimalik kaaluda vastavalt uue tehnovõrgu rajamiseks seatud tingimustele, et vältida hilisemat tee üles kaevamist. O tsus: Projektis lahenda da üksnes ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus ning riigitee toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus, vajadusel sademeveekanalisatsioon) rajamine. Teedevõrgustiku toimimiseks mitte vajalikke tehnovõrke mitte projekteerida . 6 AS Eesi Raudtee 15.01.2021 nr 13-8/4400-1 AS Eesti Raudtee esitab Riigitee 2 Tallinn-Tartu- Võru - Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala e hitusprojekti koostamiseks järgmised tehnilised tingimused : Projekti asendiplaanile kanda AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses. Tupikteeks muutuvale Vahtra tänavale raudteepeatuse juurde projekteerida busside tagasipööre koht ja parkla reisijate sõidukitele. Projekteerida mahasõidud Vahtra tänavalt pääsuks raudteemaale. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. „Lange“ ülekäigu (raudtee ja Lennu - Vangi tee ristumine) projekteerimisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks hinnata ülekäigu valgustuse ehitamise vajadust. Projekt esitada kooskõlastamiseks ASile Eesti Raudtee . dwg , . pdf (. dgn ) formaadis. Antud tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad muutuda või täieneda vastavalt esitatud lahendusest lähtuvalt . Selgitus/p õhjendus: Eskiisi kohaselt on projektala puutumus raudteemaaga kahes kohas: Vahtra tänaval ning kohalikul Lennu-Vangi teel. Seejuures Vahtra tänava osas on kavas projektiga lahendada selle korrastamine ning Lennu-Vangi tee puhul kohaliku tee äärde kergliiklustee rajamine. Arvestades, et puutumus raudteemaaga on suhteliselt väike ning kogu projektiga kavandatud tegevus jääb raudteest paremale poole oleme seisukohal, et kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndite näitamine kogu raudteemaa ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalik. Raudteemaale jäävad rajatised ja tehnovõrgud näidatakse asendiplaanil projekti koostamiseks vajaliku s mõõdistusala ulatuses. Projekti koostamisel selgitatakse välja bussiliinide marsruudid, k.a see, kas hetkel toimub inimeste ettevedu Vahtra tänava kaudu. Juhul kui olukord Vahtra tänava tupikuks muutmisega tänasega võrreldes halveneb, leitakse projekti koostamisel vastavad lahendused (vajadusel projekteeritakse ümberpööramis koht ) . Kuna hetkel parklat reisijate sõidukitele Vahtra tänaval ei ole ning projekti realiseerimisel olukord tänasega võrreldes ei muutu, siis koostatavas ehitusprojektis parkla küsimust ei lahendata. Projektiga lahendatakse üksnes olemasolevate mahasõitude remont. Kuna hetkel Vahtra tänaval raudteemaale pääsuks mahasõite ei ole ning projekti realiseer imine olukord a raudteemaale juurdepääsu osas ei halven da, puudub kohustus uute mahasõitude rajamiseks. Otsus: Projekti asendiplaanile kanda raudteemaa piir ja raudtee kaitsevöönd ning projektiga hõlmatud ala ulatuses raudteemaale jäävad rajatised ja tehnovõrgud. Projekti koostamisel selgitada välja, kas Vahtra tänavat läbib mõni avalik bussiliin, mille marsruut Vahtra tänava tupikuks muutmisega muutub. Juhul kui muutub, leida projekti koostamisel vastavad lahendused. S õiduautode parklat Vahtra tänavale mitte projekteerida. Vahtra tänavale uusi mahasõite raudteemaale pääsemiseks mitte projekteerida. Raudtee kommunikatsioonidega ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normide kohastest vahekaugustest. „Lange“ ülekäigu projekteerimisel hinnata liiklusohutuse tagamiseks ülekäigu valgustuse ehitamise vajadust. Projekt esitada AS -le Eesti Raudtee kooskõlastamiseks. Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk nr Kinnisasja nimi ja katastriüksuse tunnus Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas 1 -5 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T44 94901:001:0134 Lennu tn 44 94901:007:1713 Lennuvälja plats L15 94901:001:0143 Lennuvälja plats L4 94901:007:1647 Vapra-Lennuvälja 94901:001:0133 Va atasime teie poolt saadetud dokumendid üle . Lennujaama piirangupindade mõistes on asi korras . Kuna planeeritav sõidutee hakkab kulgema meie lähenemistulede vahelt , siis meie jaoks jääb alles lähenemistulede kaitsmise küsimus teehoolduse , või otsasõidu eest . Kas on planeeritud mingid põrkepiirded või midagi analoogset , et oleks välistatud teelt väljasõidu korral lähenemistulede maha sõitmine , või nende kahjustamine ? Midagi sellise olukorra ärahoidmiseks peab seal olema . Kindlasti soovitan konsulteerida Lennuametiga . Tegu on lennujaama vahetu lähedusega ja seal võib olla veel mingid piiranguid , millest meie ei ole teadlikud . Selgitus/põhjendus: Projekteerimistingimuste eelnõu lisaks olevad joonised on koostatud eskiisi staadiumis, kus on näidatud projekteeritavate teede põhimõtteli s e d asukoh ad . Tehnilised küsimused, s . h vajadus kaitsta lennujaama lähenemistulesid, lahendatakse järgmises projekti staadiumis. Alates 1. jaanuarist 2021 ühinesid Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede amet ning moodustus Transpordiamet. Projekti koostamisel tehakse asutuse siseselt koostööd, et selgitada välja, kas ja missuguste piirangutega tuleb arvestada tulenevalt lennujaama lähedusest. Otsus: Projekti koostamisel hinnata ning kavandada vajadusel leevendavad meetmed lennujaama lähenemistulede kaitsmiseks. 6-7 Kribso 28301:001:0055 Kribso 94901:009:0363 Palun lisada riigitee nr 2 kilomeetritel 186,9–190,9 asuva VI ehitusala projekteerimistingimuste eelnõule järgmised punktid. Projekteerida Lennu–Vangi tee pikenduselt (vt Kambja Vallavalitsuse projekteerimis tingimuste eelnõu punkt 5.2.5) mahasõit katastriüksusele 94901:009:0363 ( Kribso ), asukohaga umbes 60 m katastriüksuse põhjapoolsest küljest. Mahasõidu parameetrid määrata nii, et mahasõitu oleks võimalik kasutada autorongil (nt haagisega traktor). Põhjendus. Projekteeritav kohaliku tee lõik (kogujatee) on ainus tee, millelt on võimalik ehitada mahasõit sellele maatükile. Uhti küla jalakäijate tunneli (vt Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.5.1.5) ja selle juures olevate kergliiklusteede projekteerimisel säilitada pinna- ja drenaaživee äravool riigiteest nr 2 lääne poole jäävatelt põldudelt. Olemasolev vee ärajuhtimissüsteem koosneb drenaažist (sh maanteega külgnevatel katastriüksustel 28301:001:0055 ( Kribso ) ja 94901:009:0324 ( Teearu )), Roosi tn äärsest kraavist (millesse suubub drenaaž), truupidest Roosi tn ja maantee all ning neid truupe ühendavast kraavist. Põhjendus. Vee ärajuhtimissüsteem on vältimatult vajalik. Selle märkuse tegin, sest Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduses puuduvad andmed olemasoleva süsteemi kohta. Projekteerida mahasõit Reola küla Roosi tänavalt katastriüksusele 28301:001:0055 ( Kribso ). See mahasõit peaks olema kasutatav ka põllumajandusmasinatele. Põhjendus. 1960-ndatel ehitatud mahasõit Roosi tn ja riigitee nr 2 ristmiku lähedal jääb projekteeritava kergliiklustee alla. Selgitus/põhjendus: Kribso (94901:009:0363) kinnistule puudub hetkel juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning eskiisi järgne projektlahendus olukorda ei halvenda. Projektis lahendatakse olemasolevate mahasõitude remont vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.10, kuid uusi mahasõite projektiga ei kavandata. Huvitatud isikul on tulevikus omal kulul võimalik kogujateele mahasõit projekteerida ja välja ehitada. Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes on menetluse käigus andnud ülevaate projektiga hõlmatud alale jäävatest maaparandussüsteemidest. Avalikest andmebaasidest ei olnud võimalik tuvastada Kribso kinnistu ( 28301:001:0055 ) juurdepääsu Roosi tn ja riigitee 2 ristmiku piirkonnast, mistõttu juurdepääsu olemasolu selgitatakse välja projekti koostamise käigus. Otsus: Kogujateele Kribso kinnistu (94901:009:0363) juurdepääsu tagamiseks mahasõitu mitte projekteerida. Uhti küla jalakäijate tunneli projekteerimisel arvestada, et vete ärajuhtimissüsteem i ei tohi projektiga halveneda. Projekti koostamisel selgitada välja, kas Kribso kinnistu ( 28301:001:0055 ) juurdepääs paikneb Roosi tn ja riigitee 2 ristmiku piirkonnas . Juhul kui juurdepääs jääb projektiga hõlmatud alale, kavandada kohalikult teelt Kribso kinnistule mahasõit . 8 Lennu tn 10 94901:007:1835 Juhime tähelepanu, et antud ehitusprojekti teostamisel on eelnevalt Peetri maaüksuse detailplaneeringus planeeritud Lennu 10 ja Lennu 10 a müratõke ( 2m plankaed) krundi täispikkuses ja krundi piirideni vee, gaasi ja ka kanalisatsiooni liitumispunkt enne tee ehitamist. Selgitus/põhjendus: Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.18 on plankaia rajamise kohustus arendajal. Tehnovõrkude osas on samas punktis sõnastatud, et kõik planeeritavad tehnovõrgud ehitab välja krundi omanik koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega. Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 tarbeks planeeritud tehnovõrgud ehita vad välja Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute omanikud koostöös piirkonna arendajaga. Kuni Lennu tn 10, 8, 6, 4 ja 2 kinnistute tehnovõrkude liitumispunktini ehitab tehnovõrgud välja arendaja. VI ehitusala ehitusprojekt i realiseerimisest huvitatud isik ei ole detailplaneeringu käsitluses arendaja , mistõttu tehnovõrkude ja plankaia rajamise kohustus puudub . Ehitusprojektis lahendatakse üksnes ehitusele ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitus ning teedevõrgustiku toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus) ehitamine. Projekteeritavate teede asukoha valikul arvestatakse ruumivajaduse tagamisega plankaia hilisemaks rajamiseks. Otsus: Koostatavas ehitusprojektis arvestada plankaia rajamiseks vajamineva ruumi tagamisega. Müratõkkeseina Lennu 10 ja Lennu 10 a kinnistu piirile mitte projekteerida. Koostatavas ehitusprojektis Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrke projektis mitte lahendada. 9 Nirgi tee 5 94901:009:0255 Kui vaadata joonist siis kergliiklustee on meie krundilt läbi projekteeritud. Ei tea kui täpne see eskiis on aga paistab, et tee on meie krundis sees. Meil on paigaldatud kinnistu perimeetrile piirdeaed, kuidas lahendatakse see küsimus? Kas aed tõstetakse ümber? Nihutatakse sissepoole? Või kuidas? Põhjendus: Eskiisil on näidatud põhimõtteline lahendus. Kergliiklustee täpne asukoht ning ühtlasi Nirgi tee 5 kinnistu perimeetril asuva aia ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel . Juhul kui vajadus esineb, lahendatakse ümbertõstmine projekti koosseisus. Otsus: Esitatud ettepaneku osas on p ädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 10-12 Nirgi tee 7 94901:009:0257 Nirgi tee 9 94901:009:0259 Nirgi tee 11 94901:009:0264 04.01.2021 e-kiri Kas kinnistute Nirgi tee 7; 9; 11; 13 kaitsevööndid / kitsendused sellega seoses muutuvad . 05.01.2021 e-kiri Samas ei saa see kaitsevöönd ju mitte mingil juhul ulatuda kaugemale, kui praegu on detailplaneeringus ette nähtud ja tagatud? Suuremaks ei saa see mingil juhul ju minna ja sellega (ehk täiendavate kitsendustega ehitistele või kruntidele) ei oleks ka nõus. Edasises protsessis palun hoidke kursis, kui on juba olemas täpsemad projektid, mida saab vaadelda ja arutada. Selgitus/p õhjendus: 04.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 05.01.2021. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus on reguleeritud ehitusseadustikus. Ehitusseadustiku § 71 lg 2 sätestab, et Euroopa teedevõrgu maantee (riigitee 2) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Samas seaduses on reguleeritud ka tegevused, mis kaitsevööndis keelatud on ( EhS § 70 lg 2, § 72 lg 1), kuid ühtlasi on sätestatud, et kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Teisisõnu ei tähenda kaitsevööndi laienemine koheselt, et seal tegevused piiratud on . Juhtumeid vaadeldakse situatsioonipõhiselt. Ehitusprojekti koostamisel arvestame kehtivate detailplaneeringutega. Otsus: Esitatud ettepaneku osas on p ädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 13 Nõlva tee 8 94901:009:0456 12.01.2021 e-kiri Seoses riigitee 2 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamisega, kuidas on planeeritud lahendada Valge tee 1 (Reola kultuurimaja) väljasõidud? Eskiis lahendusest ei selgu täpsemalt, mis nendest teeots t est saab? Samuti on seal praegune Uhti bussipeatus, kas see jääb alles või kaob? 14.01.2021 e-kiri Teen omapoolse ettepaneku antud projekti kohta. Lisan faili manusena. Planeeritav kogujatee Põlva maantee peale ei ole minu arvates mõistlik. Kogujatee on liiga pikk (rahaliselt kallis ehitada täiesti tühjale kohale). Minu ettepanekus oluliselt lühem otse Võru maanteele. Liiklustiheduse seisukohalt näen igapäevaselt, et ka Põlva maanteel sõidab palju masinaid. Jah, kindlasti mitte nii palju kui Võru maanteel, aga see liiklustiheduse vahe ei ole nii suur, et peaks küla liikluse sinna suunama, ehitades nii pika täiesti uue tee. Seda enam, et ka kogu Reola liiklus, kes Tartusse soovivad sõita, tuleb ühele ristmikule kokku. Kuidas selline lahedus saaks parem olla otse Võru maanteele sõitmise asemel? Nõlva tee on kujunemas Uhti küla põhi teeks. Tühjad põllud on juba arendamise käigus, mõnel krundil käib juba ka kortermajade ehitus, see tähendab et liikluskoormus suureneb oluliselt. Järjest suurenevat liiklust ei ole mõteks jooksutada eraldi kitsal kogujateel, kui maantee on juba kõrval niikuinii olemas ja sõidukid saaks kohe suurele teele suunata. Kusjuures mõlemale suunale, nii Tartu poole kui Võru poole. Nõlva tee tagumises otsas elab 3 suurt talunikku koos oma tehnikaga. Paljudel neist on Reolas laod ja uus kogujatee suunaks nad otse Reola suunale. Aga mis saab Võru suunas olevatest põldudest? Kombain, 20-30 km/h tunnis liigub kõigepealt Põlva maanteele, siis üle silla, paremale silla alla Võru maanteele ja pärast tuldud teed tagasi. Väga aeglane, lai ja suur tehnika liigub liiga kaua kitsamatel kõrvalteedel, enne kui laiemale Võru maanteele pääseb. Mõte oleksi selline, et Tartu poolt tulles oleks Nõlva teele keeramiseks vasakpöörde rada ning näiteks Tartu poole pöörates kiirendusrada, mis ühtlasi muutuks edasi bussitaskuks. Samas võibolla poleks mingeid eraldi ridu vaja ja piisaks lihtsalt laiemast teest. Saranaselt on lahendatud natuke Võru poole minna Aarikese hooldekodu (Virulase) ristmik. Liiklusvoog Uhti külla tuleks enamvähem keskelt kõige suuremale teele ja siis hajuks majade vahele laiali. Näiteks käib meil igapäevaselt buss Tartu - Uhti - Tartu, mis praegu keerab ringi kultuurimaja ees. Teie lahenduse järgi peab buss kultuurimaja ette jõudmiseks kolistama läbi küla väikeste teede. Niimoodi igapäevaselt mitmed mitmed korrad. Selgitus/p õhjendus: 12.01.2021 pöördumisele vastatud selgitava kirjaga 14.01.2021. Projekteeritav riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on riigi põhimaantee, mille funktsiooniks on ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Lisaks sellele kuulub nimetatud tee üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu. Tee funktsioonist ja suurest liiklussagedusest lähtuvalt on põhimaanteel kogu projekteeritava lõigu ulatuses ohutuse suurendamiseks kavas ristmike arvu vähendada ning koondada kohalik liiklus liiklussõlme, kust on võimalik teha pöördeid erinevates suundades. Mõistagi võib-olla lühemate teelõikude rajamine majanduslikus mõttes soodsam, kuid ohutuse seisukohalt on alati otstarbekam ristumiskohti koondada ning madalama liiklussagedusega teedele viia. 2019 a. liiklusloenduste andmetel erineb riigitee 2 liiklussagedus (8395 a/ ööp ) riigitee 61 Põlva-Reola liiklussagedusest (3868 a/ ööp ) rohkem kui kaks korda. Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et liiklussageduse järgi liigitub riigitee 2 II klassi maanteeks, kus majandus - ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid ” lisa “ Maanteede projekteerimisnormid ” punkt 5.2.1 lõige 2 sätestab , et II klassi maanteel peab ristmikevaheline kaugus olema 1000 m. Soovitud kohast perspektiivse Reola liiklussõlmeni on aga ligikaudu 500 m, mistõttu pole skeemil märgitud asukohta ristmiku rajamine Normidega kooskõlas . Piirkonnas on suhteliselt tihe kohalike teede võrgustik, kus on madalad liiklussagedused ning sõltuvalt sihtpunkti asukohast saab põllumajandustehnikaga olulise osa liikumistest teha kohalikel teedel. Bussipeatuste marsruudid ja võimalikud ümberkorraldused selgitatakse projekti koostamise käigus. Kohaliku liikluse teenindamiseks (sh bussiliiklus) on kavas arendada kohalikku teedevõrgustikku , mis koondatakse projekteeritavasse liiklussõlme, kust saab sujuvalt ja ohutult sooritada manöövreid kõikides suundades. Eeltoodule lisaks tuleb arvestada, et riigitee 2 suurest liiklussagedusest tingituna on tõenäoline, et tulevikus Kambja aleviku suunal riigiteed veelgi edasi arendatakse ning sõidusuunad eraldatakse kesk piirdega . Taoline lahendus võimaldaks riigiteelt juurde- ja väljapääsu üksnes ühes sõidusuunas ning v asakpöörete tegemiseks tuleks otsida tagasi pöörde võimalusi . Seevastu kohaliku tänava ühendamine liiklussõlme võimaldab liigelda erinevates suundades ning välistab selle, et vasakpöörde tegemiseks on vajadus liikleja suunata esmalt sihtkohast mööda. Otsus: Eitatud ettepaneku osas on p ädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 14 Roosi tn 12 94901:009:0399 Dokumentidest jääb selgusetuks, millises osas puudutab Riigitee 2 asuva VI ehitusala ehitusprojekt Roosi tn 12 (94901:009:0399) kinnistu piire? Kas projekteerimisel on ka mürabarjääri ehitus? Punkt 5.2.3 on kirjas „maanteega (riigitee 2) k ü lgnevatel erakinnistutel näha ette mahasõitude likvideerimine“. Roosi tn 12 (94901:009:0399) hoone garaaž ja autovarjualune on ehitatud sissepääsuga maantee poole ning garaažile ja autovarjualusele juurdepääs Roosi tänavalt puudub. Projektijärgselt on kinnistule ligipääsuks ette nähtud maanteepoolne mahasõit . Seoses riigiteepoolse mahasõidu likvideerimisega muutub võimatuks sõidukiga garaažile ja autovarjualusele ligipääs. Millised on Teiepoolsed ettepanekud antud probleemi lahendamiseks? Selgitus/põhjendus: Olemasolev eskiislahendus ei ole piisav, et määrata kindlaks projekti realiseerimiseks vajalikku ruumi ulatust. Täiendava teemaa omandamine selgub järgmistes projekteerimise etappides, mil lahendused täpsustuvad. Kambja Vallavalitsuse ja Transpordiameti (Maanteeameti õigusjärglane) projekteerimistingimuste eelnõu punktis 4.1 on eskiislahenduse alusel nimetatud katastriüksused, kuhu eeldatavasti projekteeritakse riigiteid ja kohalikke teid ning nende koosseisu kuuluvaid rajatisi. Nimetatud punktis ei ole esitatud Roosi tn 12 katastriüksust, sest eskiisi alusel mahuvad teed ja rajatised eeldatavasti olemasolevatele transpordimaa katastriüksustele, kuid rõhutame veelkord, et eskiisstaadium on liialt üldine ruumivajaduse määramiseks ning järgnevates projekteerimisetappides võib siiski selguda vajadus täiendava teemaa omandamiseks. Maade omandamiseks viiakse läbi omaette menetlus, mille kirjeldus oli lisatud menetlusdokumentide hulka. Müratõkete rajamise vajad us selgub projekti koostamisel, mil viiakse läbi mürauuring. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 suletakse kõik mahasõidud 2+2 sõidurajaga maanteega külgnevatel kinnistutel . Ülejäänud riigitee 2 projekteeritavas lõigus on sõnastatud vajadus hinnata projekti koostamisel olemasolevate mahasõitude sulgemise võimalikkust kui juurdepääs on võimalik lahendada olemasoleva või projekteeritava teedevõrgustiku abil. Koostatavas projektis ehitatakse riigitee ümber 2+2 sõidurajaga maanteeks Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahelises lõigus. Roosi tn 12 kinnistu jääb nimetatud lõigust välja ning riigiteel 2 oleva mahasõidu sulgemist ning alternatiivse juurdepääsu tagamise võimalikkust garaažile ja autovarjualusele hinnatakse projekti koostamise käigus. Otsus: Esitatud ettepaneku osas p ädev asutus on Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 15-17 Vahtra tn 1 28301:001:0251 Vahtra tn 1a 28301:001:0252 Vahtra tn 1b 28301:001:0253 Meie Vahtra tn 1 ja 1a kinnistul on oluline detailplaneeringu elluviimiseks lahendada kommunikatsioonid /vesi, kanalisatsioon, vb gaas/. Olem e pöördunud koos Vahtra tn elanikega kohaliku omavalitsuse poole. Kindlasti on oluline kommunikatsioonid projekteerida ning välja ehitada enne teede valmimist / nii Vahtra tänaval, kui vajadusel riigimaantee alt läbimised. Seega projekteerimisel peame oluliseks Vahtra tn kommunikatsioonide lahendamisega kindlasti arvestada. Selgitus/põhjendus: Vahtra tn 1, Vahtra tn 1a ja Vahtra tn 1b kinnistutel kehtib „Kivi maaüksuse ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringuala kruntide veega varustamine ette nähtud Ülenurme aleviku veevõrgust, Võru mnt ja Võru mnt sissesõidu (94901:007:1741) ristmikul asuvast veetorustikust. Torustik on planeeritud piki Võru mnt ja raudtee alt läbi kuni planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veeühendus tänava torustikku. Reovee osas on planeeringus sõnastatud, et planeeringualalt kokkukogutav reovesi tuleb survetorustiku abil juhtida Heki ja Lasteaia tänavate ristumiskohas asuvasse kanalisatsioonitorustikku. Reoveepumpla on planeeritud olemasolevale transpordimaale arvestades lähiala kinnistute perspektiivse liitumisvõimalusega. Gaasitrasside rajamist planeeringuga kavandatud ei ole. Seletuskirja ptk 6.13 kohaselt rajatakse krundivälised tehnovõrgud tehnovõrkude valdajate poolt juhul kui arendaja , tehnovõrkude valdajate ja teiste huvitatud osapoolte vahel ei lepita teisiti kokku. VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku kohustus ei ole tee toimimiseks mitte vajalike tehnovõrkude rajamine. Käesoleval juhul on Vahtra tänava korrastamine seotud riigitee ümbereh i tamisega . VI ehitusala ehitusprojektis nähakse ette üksnes riigitee toimimiseks vajalike uute tehnovõrkude (näiteks valgustus) rajamine või ehituse le ette jäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine. Otsus: VI ehitusala ehitusprojektis Vahtra tänavale vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasse mitte kavandada. 18 Vahtra tn 14 94901:009:0191 Palun kaaluda võimalusi Vahtra tänava tupikuks mitte muutmisel. Selgitus/põhjendus: Vahtra tänavaga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada 2+2 ristlõikega I klassi maantee ks . Majandus - ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid ” lisa punkt 5.1 lõige 2 kohaselt ei tohi I klassi maanteedel linna lähivööndis ristmike vahekaugus olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61, 22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm . Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jääb juba eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km ning kahe liiklussõlme vahel ei ole võimalik säilitada veel ühte samatasandilist ristmikku . Eelnevale lisaks sätestab “ Maanteede projekteerimisnormid ” punkt 5.2.1 lõige 2, et I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud . Vahtra tänava liiklus on kavas ühenda da Lennu liiklussõlme , kust on tagatud liikumine erinevatesse suundadesse . Otsus: Esitatud ettepaneku osas on p ädev asutus on Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 19 Vahtra tn 17 94901:001:0425 Kaupa tuuakse meile täis mõõdus 8-9 kohaliste autoveo treileritega. Sellega seoses on vajadus kas korraliku ümberpööramis ala järele V ahtra tn. lõpus, või 500 meetrist teelõiku V ahtra tn. ja L ennu tee vahel. Viimase variandiga kaoks vajadus treileril ümberpöörata. Viimase variandiga väheneks ka kindlasti olukorrad kus inimesed kes on jõudnud tupiktee lõppu lähevad ja ronivad lihtsalt üle tee et jõuda teiselpool teed asuvale kergliiklus teele. Lihtsalt sama olukord on tekitatud Tõrvandi- Lemmatsi ja võru maanteeristi kus ma pidevalt näen jalgsi teeületajaid (Sõidan sellel lõigul igapäevaselt). Selgitus/põhjendus: Arvestades asjaolu, et Vahtra tänava tupikuks muutmisega on vajalik tagada ümberpööramisvõimalus prügiautole ja päästetehnikale, kaalutakse projekteerimisel Vahtra tänavale ümberpöör dekoha kavandamist. Täiendava teelõigu rajamine ühe ettevõtte äritegevuse vajadusest lähtuvalt ei ole põhjendatud. Reola küla suunal liikumiseks ühendatakse eskiis lahenduse kohaselt Võru mnt äärne kergliiklustee teisele poole Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed rajatava kergliiklusteega piki Lennu-Vangi teed ning riigitee alla on kavandatud jalakäijate tunnel. Otsus: Projekteerimisel kaalu da Vahtra tn äärde ümberpöördekoha projekteerimist. 20 Vahtra tn 21 94901:009:0452 Tutvunud saadetud lähtematerjalidega meile jäi arusaamatuks, kas OÜ Naosar restorani sissesõit soovitakse täielikult sulgeda? Plaanimaterjalilt nähtub, justkui Vahtra tn ja riigitee ristumine jääb avatuks, nii et on võimalik pääseda riigiteelt otse restorani juurde parklasse. Seletuskirjast aga selgub, et Vahtra tn ristmik soovitakse justkui sulgeda. Kas see suletakse täielikult või ainult ühes või mitmes suunas? Selgitage palun antud küsimust. Märgime, et OÜ Naosar on pidanud antud kohas populaarset restorani alates 90-ndate aastate keskpaigast. Restoran on üle elanud mitu kriisiperioodi ning on kasvatanud lojaalse klientuuri. Ka koroonakriisi ajal on restoran suutnud ellu jääda ja edasised perspektiivid on positiivsed. Ühtlasi on restoran vallas oluline tööandja. Samas leiame, et riigiteelt mahasõidu sulgemine mõjuks restoranile surmahoobina. Neid näiteid on üle Eesti palju, kus maantee rekonstrueerimise käigus on hävinud kohalikud väikeettevõtted. Soovime väga antud juhul samasuguse stsenaariumi kordumist vältida. Ringiga kogujatee kaudu juurdepääsu võimaldamine ei ole lahendus. Leiame, et riigiteelt mahasõidu projekteerimine Vahtra tänavale ja Naosar restorani parklasse on tehniliselt ja liikluskorralduslikult igati teostatav. Selgitus/põhjendus: Vahtra tn 21 kinnistuga külgnevas lõigus on kavas tänase 1+1 ristlõikega maantee ümber ehitada 2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.3 on kavas projektiga näha ette riigiteel 2 asuva Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidu sulgemine ning projekteerimistingimuste punkti 5.2.5 alusel Vahtra tn ristmiku sulgemine. Projekti realiseerides on Vahtra tn 21 kinnistule tagatud juurdepääs Lennu liiklussõlmega ühendatud Vahtra tänavalt. Selgitame, et Vahtra tn 21 kinnistuga külgnev riigitee 2 on põhimaantee, mille funktsioon on ühendada pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate , raudteesõlmede ja piiripunktidega . Kohalik liiklus sh erakinnistute juurdepääsud tuleb võimalusel lahendada kohalikult või madalama liiklussagedusega teelt . Antud juhul külgneb Vahtra tn 21 kinnistu kohaliku Vahtra tänavaga , mille kaudu on juurdepääsu lahendamine võimalik . Majandus - ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise norm i d ” lisa “ Maanteede projekteerimisnormid ” punkt 5.1 lõige 2 sätestab , et ristmike vahekaugus I klassi maanteedel linnalähivööndis ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 3 km. Täna on Vahtra tn piirkonna läheduses olemas Lennu liiklussõlm ning koostatava ehitusprojektiga on kavas riigiteede 61, 22133 ja 2 ristmiku alale rajada Reola liiklussõlm . Olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jääb eritasandiliste liiklussõlmede omavaheliseks kauguseks vähem kui 3 km. Normide ptk 5.2.1 lõike 3 kohaselt on suurim mahasõitude arv I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel . Kuna olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu jäävad eritasandilised ristmikud teineteisele lähemale kui 3 km, ei saa nende vahele jäävasse lõiku parempöördega mahasõitu kavandada . Kahe eritasandilise ristmiku vahel ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud ( Normid , punkt 5.2.1 lõige 2) . Eeltoodule lisaks sätestavad Normide ptk 5.1 lõige 4, et linnalähivööndis ei tohi parempöördega maha - ja pealesõit linnalähivöön d is paikneda ristmikule lähemal kui 1 km. Lähim ristmik Tartu suunal paikneb Vahtra tn 21 kinnistu mahasõidust ca 550 m kaugusel ( mahasõiduramp riigiteelt 2). Eeltoodud põhjendustele tuginedes ei ole projekti realiseerimisel Vahtra tänava ristmikku ega Vahtra tn 21 kinnistu mahasõitu võimalik avatuna hoida . Otsus: Esitatud ettepaneku osas on p ädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 21 Vilja tee 3 94901:009:0337 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest katastriüksusel Vilja tee 3 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Katastriüksusele Vilja tee 3 on tellitud projekteerimistööd lahendamaks ligipääsu kinnistule, mis hetkele ametlikult puudub ning kinnistule parkimisala rajamiseks. Vajalik ühendus Vilja teega. Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks parimat lahendust mõlemale poolele. Käesoleva kirjaga annan teada ning volitan Ergo Kaldjärv`e antud küsimustes minu esindajana osalema info vahetuses ja läbirääkimistel. Palun kõik minule suunatud kirjad saata koopiana ka Ergo Kaldjärv`le , e-post:
[email protected] . Otsus: Projekti koostamisel arvestada Vilja tee 3 kinnistule kavandatava juurdepääsu ning parkimislahendusega , et projektlahenduste vahel ei tekiks vastuolu . Lahenduse täpsustamiseks suhelda projekti koostamisel Vilja tee 3 kinnistu omaniku ja volitatud esindajaga. Vilja tee 3 kinnistu arendustegevuse realiseerimine (sh mahasõit kohalikult Vilja tänavalt ja parkimisala) on kinnistu omaniku mitte VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku kohustus. 22 Vilja tee 5 94901:009:0432 Käesolev kirjaga, kinnistu omanikuna, annan teada oma tegevusplaanidest katastriüksusel Vilja tee 5 ning palun teede projekteerimisel nendega arvestada. Katastriüksusele Vilja tee 5 on tänase päeva seisuga valminud eskiisprojekti teine versioon kolme töötushoone püstitamiseks. Esialgselt projekteeritud tööstushoonete kõrgusi muudeti 12 meetrile ning järgmise sammuna esitatakse lähiajal eskiisprojekt kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste küsimiseks. Eskiisprojekt lisatud kirja lisana. Eskiisprojektis on planeeritud ühendus Vilja teega. Käesolevaga anname teada, et olema valmis läbirääkimisteks ning koostööks, leidmaks parimat lahendust mõlemale poolele. Käesoleva kirjaga annan teada ning volitan Ergo Kaldjärv`e ( ik 37608062731) antud küsimustes minu esindajana osalema info vahetuses ja läbirääkimistel. Palun kõik minule suunatud kirjad saata koopiana ka Ergo Kaldjärv`le , e-post: e
[email protected] . Otsus: Projekti koostamisel võtta ühendust Vilja tee 5 kinnistu omaniku ja volitatud esindajaga, et täpsustada, kas projektlahendus on muutunud võrrelduna eskiisiga ning arvestada koostatava projektiga , et projektlahenduste vahel ei tekiks vastuolu. Vilja tee 5 kinnistu arendustegevuse realiseerimine (sh mahasõit kohalikult Vilja tänavalt) on kinnistu omaniku mitte VI ehitusala ehitusprojekti realiseerimisest huvitatud isiku koh u stus. 23 Veinioja 94901:009:0190 Salesleader OÜ omandis oleval Veinioja kinnistul on kehtestatud detailplaneering ja on olemas ehitusõigus. Oleme arvestanud kinnistule juurdepääsuna Lennu-Vangi tee (tee nr 9490122) ja põhimaantee toimivas ristmikuga. Saadetud eelnõus toodud ristmiku likvideerimine ei ole meile vastuvõetav ja on meie majandushuve tõsiselt kahjustav. Taotleme projekteerida Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ehitada kahetasandiline liiklussõlm, millelt oleks mõlemapoolsed juurdepääsud. Oleme valmis loovutama (müüma) osa Veinioja kinnistu maast toimiva liiklussõlme hüvanguks. Veinioja ja Vahtra 14 kinnistu piirikraav on praegu toimiv ka eesvooluna maantee sadevee äravooluna läbi Tartu-Petseri 7,8km raudteesilla Porijõkke. Taotleme rekonstrueerida eesvoolu kraav raudteemaal kuni raudteesillani. Lõigul, mis külgneb Veinioja ja Vahtra 14 kinnistuga asendada kraav kinnise kollektoriga. Lisa 1 skeem. Lennu-Vangi tee ja põhimaantee liiklussõlm on lisaks meile väga oluline ühendus Reola külas paiknevate ettevõtete ja Ülenurme alevikus elavate inimest liiklemisel. Tegu on piiranguteta töötava ainsa raudteeületuskohaga. Tõrvandi liiklussõlme ehitusel (2015.a) likvideeriti piiranguteta raudteeületuskoht ja asendati see 4,0meetrise kõrgusgabariidiga viaduktiga, mis ei vasta ka põllutunneli (4,5m) kõrgusgabariidile ja pärsib väga tõsiselt kohalikku ettevõtlust. Oleme valmis ka arutama liiklussõlme asendamist tõhusamalt lahendatud kogujateede võrguga. Kindalasti peaks see sisaldama Vahtra tänava pikenduse ühendamist teie eskiisi Lisas 1ja 2 esitatud uue Lennu-Vangi tee ja Põlva maantee vahelise uue kogujateega. Soovime olla aktiivselt kaasatud projekteerimistingimuste kehtestamisel. Selgitus/põhjendus: Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine võimalik, sest majandus - ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid ” lisa “ Maanteede projekteerimisnormid ” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõttu ca 2 km ning nende kahe liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik . Reola liiklussõlme asukoht ning liikluskorralduslik põhimõte , et Lennu-Vangi teed pikendatakse ning ühendatakse riigiteega 61 Põlva-Reola on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas . Juba Veinioja maaüksuse detailplaneeringu koostamise ajal oli teada, et liikluskorraldus riigitee 2 ja kohaliku Lennu-Vangi tee ristmikul võib tulevikus muutuda. Detailplaneeringu seletuskirjas on sõnastatud, et sõltuvalt riigitee 2 liiklussageduse suurenemisest võib ristmiku liikluskorraldus muutuda selliselt, et see ei võimalda vasakpöördeid ja pikendab planeeringualale juurdepääsu teekonda. Sademevete ärajuhtimise lahendused leitakse projekteerimise käigus s.h vajadus eesvoolude rekonstrueerimiseks . Olemasolevate ja perspektiivsete kohalike teede projekteerimisel s.h parameetrite valikul arvestatakse projekteerimisel , et tegemist on ettevõtlus - ja tootmispiirkonnaga , mida teenindab raskeliiklus . VI ehitusala ehitusprojektiga on tagatud projekteeritava riigiteega külgnevate alade ühendamine olemasolevasse Lennu ja perspektiivsesse Reola liiklussõlme. Selleks on kavas arendada kohalike teede võrgustikku eskiisil näidatud ulatuses. Vahtra tn suunal kogujatee arendamine on võimalik VI ehitusala ehitusprojekti koosseisust eraldiseisvalt. Veinioja maaüksuse detailplaneeringuga on astutud samme kogujatee arendamise ks Vahtra tn suunal. Nimelt on kinnistu ida serva planeeritud kogujatee, mille osas on öeldud, et tulevikus viiakse kogujatee läbi ka teistest põhja pool asuvatest kinnistutest. Seda lahendust toetab Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Otsus: Arvestada projekteeritavate teede parameetrite valikul, et tegemist on ettevõtlus- ja tootmispiirkonnaga. VI ehitusala ehitusprojekti koosseisus Vahtra tn pikendamist Lennu-Vangi teega mitte kavandada. Esitatud ettepanekute nr 1 ja 2 osas on pädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti lisas 2. 24 Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargi ettevõtjad Meist : 1) Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargis ettevõtlusega alustavad ja juba töötavad ettevõtteid on ca 30. 2) Pajud meist on suurettevõtted ja Tartumaa mastaabis olulised tööandjad . 3) Meie tööstusparki teenindav transport on suuregabariidne – toodetakse raudbetoonelemente , alustatakse liimpuidu ja moodulelamute tootmisega , rasketehnika remondi ja müügiga , metallitööstusega , logistika ja laomajandusega jms . 4) Meie toodang läheb kohalikule ja rahvusvahelise turule . 5) Ettevõtetesse suunduv transport on tihti rahvusvaheline . Veetakse suuri koormaid ja tihti . Koormad on liimpuidu tootmise avamisega seoses kavandatud kuni 28m pikkade veostega ja tänased betoonelementide veosed vajavad 4,6m vaba kõrgusega ruumi . Veoteenuste osutajad on tihti rahvusvahelised st mitte kohalikud inimesed , kellele kohaliku liiklussõlmest aru saamine võib tähendada tundide viisi ekslemist ja manööverdamist ning seda suuregabariidiliste raskeveokitega kohalikel teedel ja asulates . 6) Oleme oma ettevõtetele kruntide ostmisel arvestanud olemasolevaid juurdepääsusid riigiteele . Oleme valinud paljude Lõuna-Eesti võimalike asukohtade vahel asukohaks Kambja valla ja kaalunud enne investeeringute tegemist hoolikalt läbi ligipääsuvõimalused suuremõõtmelise transpordiga . 7) Oleme teinud ja kavandame veelgi juurde ettevõtete rajamiseks äärmiselt suuri investeeringuid . Meie tegevuseks on esmatähtis lihtne ja selge ligipääs riigiteelt nr 2. Arvestades , et antud teelõigu ümberehituskava ( sh Mingi tee ja Nirgi tee tööstuspargi ca 30 äri ja tööstuskrunti omavat ettevõtet ) mõjutab väga oluliselt ettevõttete edaspidiseid liikumisvõimalusi ja võimalust oma tegevust endises asukohas jätkata , peame võimalikuks kahte alternatiivi : A) Lühem alternatiiv . Projekteerimistingimuste menetluse raames täiendatakse väljastatavaid tingimusi nii , et Reola-Lennuvälja tee lõik 1/ Lennu-Vangi tee lõik 1 ja 2 Tallinn-Tartu- Võru - Luhamaa teede ristmik tuleb lahendada mitme tasandilise ristmikuna , millelt on ette nähtud nii peale kui mahasõidud suuregabariidsetele veokitele ja vaba sõidukõrgusega min 4,6 m. vt joonist allpool . B) Pikem alternatiiv . Kui alternatiiv A ei leia Teiepoolset lahendusvõimalust , siis peame oluliseks et niivõrd suure avaliku huviga rajatise kavandamine ( kaasnevad paljude inimeste igapäevased töölkäimise võimalused , ettevõtete tegutsemine antud asukohas , mõjud majandustegevusele ja tegevuse jätkamise võimaluste ära kadumine , töökohad vms ) on kindlasti see, mis väljub planeerimisseaduse ja ehitusseadustikus nimetatud „ detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel olulise avaliku huviga rajatise projekteerimistingimuste kaudu lahendatavate “ tegevuste raamidest . Sel puhul on kõikide argumentide kaalumiseks ja kaasamiseks vajalik läbi viia esmalt keskkonnamõju hindamine ( eelkõige sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud läbi analüüsida ) ning seejärel vähemalt detailplaneeringu kui mitte valla üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu muutmine korraldada . Sel juhul palume algatada kõigi isikute kaasamise võimaldamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks olulise avaliku huviga rajatise kavandamiseks planeeringu menetlus , mille osas soovime lahenduse koostamisel oma ettevõtete toimimise nimel olla kaasatud ning informeeritud isikuteks. PS! meile teadaolevalt ei ole projekteerimistingimuste teavituskirju saanud kõik kinnistute omanikud ega ettevõtted kelle igapäevaseid tegevusi antud teelõigu ümber projekteerimine ja ümber ehitamine tegelikult mõjutab. Palume täiendavalt kaasata ja informeerida kõiki Nirgi tee ja Mingi tee tööstuspargi kinnistute omanikke. Selgitus/põhjendus: Lennu-Vangi tee ja põhimaantee ristmikule ei ole täiendava liiklussõlme kavandamine võimalik, sest majandus - ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 “Tee projekteerimise normid ” lisa “ Maanteede projekteerimisnormid ” punkt 5.1 lõike 2 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus I klassi maanteedel linna lähivööndis olla üldjuhul väiksem kui 3 km. Olemasoleva Lennu liiklussõlme ja perspektiivse Reola liiklussõlme omavaheliseks kauguseks jääb olemasoleva teedevõrgustiku paiknemise tõtu ca 2 km ning nende kahe liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine ei ole võimalik . Reola liiklussõlme asukoht on määratud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas . J uhime tähelepanu sellele , et ka kohaliku Vilja tee ja riigitee 22133 Reola-Unipiha ääres tööstuspargi ja kavandatava liiklussõlme vahel on valdavalt tootmis - ja ärimaad . T agamaks raskeveokitele tööstusalalt ühendus Reola liiklussõlme , on riigitee ümberehitamise projekti koosseisus Vilja tee rekonstrueerimine , millega muudetakse Vilja tee veoautodele läbitavaks ( võttes arvesse nii tee laiust kui katendikonstruktsiooni ). Projektiga lahendatakse ka Peetri tee läbimurre , mis ühendab tööstuspargi ala Lennu liiklussõlmega . Projekt annab võimaluse huvitatud osapoolel Peetri tee ühendus välja ehitada . Kuna Reola liiklussõlm jääb riigiteel 2 suletavast Reola-Lennuvälja tee ristmikust ligikaudu 700 m kaugusele , pole alust väita , et Mingi tee ja Nirgi tee tööstusparki jõudmiseks tuleb tundide viisi ekselda . Liiklussõlme rampide projekteerimisel ja viaduktialuse kõrgusgabariidi projekteerimisel arvestatakse veokite liikumisvajadustega . Transpordiamet riigiteede osas ja kohalik omavalitsus kohalike teede osas annab projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 99 lg 2 alusel. Punktis 1 on selgitatud, miks olemasoleva Lennu ja perspektiivse Reola liiklussõlme vahele täiendava liiklussõlme rajamine võimalik pole ning sedagi, et kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas on riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale näidatud perspektiivne 2-tasandiline liiklussõlm . Transpordiametile teadaolevalt koostab Kambja Vallavalitsus uut üldplaneeringut ning liikluskorralduslike põhimõtete määramisel oleme palunud VI ehitusala eskiisiga arvestada . Tegevused, mis eeldavad KMH läbiviimist on reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Eskiisiga kavandatud lahendus ei kuulu tegevuste hulka, mis eeldaksid KMH läbiviimist. Samale tulemusele jõudis eskiisiga samaaegselt Hendrikson&Ko poolt koostatud KMH eelhinnang. Järgmises projekteerimise etapis on koostatava ehitusprojektiga kavandatavate mõjude hindamiseks kavas tellida uus eelhinnang ning KMH otsus tehakse tegevusloa (ehitusloa) andmisel. Projekteerimistingimuste menetlusse on kaasatud vahetult projekteeritavate teede ääres paiknevate kinnistute omanikud. Samuti ametid ja asutused, kelle tegevusvaldkonnaga projektalal puutumus on. Arvestades asjaolu, et riigiteede 2, 61 ja 22133 ristmiku alale eritasandilise liiklussõlme rajamine on näidatud kehtivas üldplaneeringus ning seda , et “ Maanteede projekteerimisnormide ” kohaselt ei ole Lennu ja Reola liiklussõlmede vahele täiendava liiklussõlme rajamine võimalik , ei muuda täiendav kaasamine liiklussõlme rajamist võimalikuks . Transpordiameti ülesanne on mh riigiteedel ohutuse tagamine . Riigitee 2 on põhimaantee ja üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teede koosseisu kuuluv tee, kus tuleb tagada kiired, ohutud ja sujuvad ühendused. Projektiga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik projekteeritavas lõigus ristmike sulgemine, kuid kohalikule liiklusele tagatakse ühendused liiklussõlmedesse, kus on võimalik sooritada manöövreid erinevates suundades. Otsus: Esitatud ettepanekute osas on p ädev asutus Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2. 25 Valgekõrtsi tee 2 94901:009:0194 S eoses antud planeeringuga juhime tähelepanu järgnevatele probleemidele: 1.Probleem on peavärvast väljumisel nii autoga kui ka jala . 2.Lastel ja täiskasvanutel on (jala)ohtlik väravast väljudes liikuda külapeale 3.Liiklustihedus N õlva teel on suur ja seoses uue ridaelamu ehitusega tuleb külla vähemalt kümme autot juurde(kui mitte rohkem), liiklustihedus suureneb. 4.Seoses uue planeeritava teega, mis tuleb meie kinnistu V algekõrtsi tee 2 otsa ehk siis kõrvalhoone lähedale tekib olukord, kus meie kõrvalhoone esine maa suurus väheneb ja väljumine oma hoovist autoga või jala läheb veelgi oht l ikumaks ja kuna kultuurimaja otsad lähevad kinni ja kogu küla hakkab meie maja eest läbi sõitma. Tekib küsimus,et kuidas tagatakse liiklusohutus? Kuidas tagatakse keskonnaohutus (heitgaasid)liiklusmüra suurenemise probleem? Kuidas tagatakse meie hoovist turvaline väljumine? 5.Kuna antud planeeritav tee, mis tuleb meie kinnistu otsa siis pööran tähelepanu,et meie maja peavärav ja kõrvalhoone(lao) peavärav asuvad sellises kohas selle uue tee suhtes,et selline lahendus meile ei sobi. 6.Kuna selline lahendus ei võimalda kasutada turvaliselt meie pea- ja kõrvalhoone väravat, kuhu peab olema tagatud pääs kaubikutele ja veokitele(kaubalaadimine). Antud hoonet kasutatakse laona ja selle esine maa on kasutusel erinevat el aegadel kauba hoiustamiseks. Antud planeering piirab: Valgekõrtsi tee 2 kinnistu kõrvalhoone ja selle esise maa kasutamist, põhjustades meile majandusliku kahju seda juba investeeritud vahendite näol ja seda ka tuleviku vaates vaadelduna. Valgekõrtsitee 2 kinnistu: peavärvast väljumist ja sisenemist, kuna antud lahendus muudab maja esise veel ohtlikumaks kuis see juba praegu on(muudab liiklusohtlikuks). Valgekõrtsitee2 kinnistu: müratase kasvab ja seis täna on antud kinnistul päevasel ajal rääkimine teise inimesega normaalsel häälel võimatu(mürataseme mõõtmine on M aante e ametil U hti külas teostamata). Müra probleeme on kõikide kinnistute omanikel. Sellisel lahendusega pole V algekõrtsi tee 2 kinnistu omanik ega ka kinnistul elavad elanikud nõus ja palume vallavalitsusel leida teine lahendus M aanteametile ja mitte nõustuda sellisel kujul tee ehitusega, mis piirab kinnistule juurdepääsu ja suureneb liiklusohtlikust. 1115695 1320165 Maja pea v ärav 0 0 Maja pea v ärav 1843405 1346200 0 0 1843405 943610 0 0 676910 892810 Kõrvalhoone (auto) värav 0 0 Kõrvalhoone (auto) värav 2007870 1287145 0 0 1945640 943610 0 0 Selgitus/põhjendus: Eskiisi näol on tegemist põhimõttelise lahendusega, mis kirjeldab projektala ulatuses liikumisteekonnad. Täpsemad lahendused, sh ohutud liiklemistingimused Nõlva tänaval selguvad projekteerimisel. Seniks kuni VI ehitusala ehitusprojekt ei ole realiseeritud soovitame kinnistu omanikul enda ja teiste Nõlva teel liiklejate ohutuse suurendamiseks kärpida või osaliselt likvideerida kinnistu piiril kasvavat hekki. Projekti koostamisel viiakse läbi mürauuring ning selgitatakse müra leevendavate meetmete vajalikkus. Otsus: Näha Nõlva teele ette ohutust tõstvad meetmed või meetmed, mis võimaldavad Valgekõrtsi tee 2 kinnistult ohutult välja sõita. Projekti koostamisel viia läbi mürauuring ning selgitada müra leevendavate meetmete vajalikkus. Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada ( EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Reola alajaam 94901:009:0032 Unipiha tee 13a 94901:009:0035 Karja 94901:009:0049 Kaubi 94901:001:0557 Laastu tn 8 94901:009:0471 Lennu tn 10a 94901:007:1644 Lennu tn 6 94901:007:1165 Lennu tn 8 94901:007:0037 Luha 94901:009:0019 Mingi tee 17 94901:009:0547 Nirgi tee 13 94901:009:0266 Nirgi tee 15 94901:009:0268 Nirgi tee 18 94901:009:0270 Nirgi tee 3 94901:009:0253 Nirgi teeääre 94901:009:0248 Nurga 94901:009:0325 Nurme 94901:007:1324 Peetri tee 2 94901:007:1782 Peetri tee 4 94901:007:1783 Peetri tee 6 94901:007:1784 Peetri tee 8 94901:007:1785 Peetri tee L1 94901:007:1787 Piiri 94901:009:0388 Raudsepa 28301:001:0601 Roosi tn 10 94901:009:0372 Roosi tn 2 28301:001:0588 Roosi tn 4 94901:009:0009 Roosi tn 6 94901:009:0109 Roosi tn 8 94901:009:0377 Rätsepa 94901:007:0277 Silvi 94901:001:0558 Taga-Vapra 94901:001:0131 Teearu 94901:009:0324 Teeninduse tee 7 94901:007:1320 Teeninduse tee 8 94901:007:1321 Teeninduse tee 9 94901:007:1322 Torni tee 1 94901:009:0347 Tööstuse tee 7 94901:007:1135 Tööstuse tee 7a 94901:007:1136 Tööstuse tee 8 94901:007:1133 Tööstuse tee 8a 94901:007:1132 Tööstuse tee 9 94901:007:1134 Unipiha tee 2 94901:001:0217 Unipiha tee 4 94901:009:0044 Vahtra tn 11 94901:007:0870 Vahtra tn 12 94901:007:0551 Vahtra tn 14a 94901:009:0192 Vahtra tn 15 94901:007:0871 Vahtra tn 17a 94901:001:0426 Vahtra tn 19 94901:009:0311 Vahtra tn 2 94901:007:0219 Vahtra tn 3 94901:001:0135 Vahtra tn 4 94901:007:1027 Vahtra tn 5 94901:001:0139 Vahtra tn 6 94901:007:1028 Vahtra tn 7 94901:001:0129 Vahtra tn 8 94901:007:1029 Valge tee 11 94901:009:0055 Valge tee 13 94901:009:0058 Valge tee 15 94901:009:0054 Valgekõrtsi tee 10a 28301:001:0602 Valgekõrtsi tee 10b 28301:001:0603 Valgekõrtsi tee 12a 94901:009:0538 Valgekõrtsi tee 4 94901:009:0356 Valgekõrtsi tee 6 94901:009:0354 Vanakooli tee 11 94901:009:0503 Vanakooli tee 13 94901:009:0062 Vanakooli tee 7 94901:009:0504 Vapra 94901:001:0137 Varese 94901:009:0395 Vilja tee 1 28301:001:0688 Vilja tee 10 94901:009:0005 Vilja tee 12 94901:009:0454 Vilja tee 14 94901:009:0449 Vilja tee 2 94901:009:0103 Vilja tee 8 94901:009:0523 Õunaaia 94901:009:0428 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada ( EhS § 31 lg 6).
KAMBJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Ülenurme 1. aprill 2021 nr 2744
Projekteerimistingimuste väljastamine
Maanteeameti ja Kambja Vallavalitsuse vahel on sõlmitud „Ühiste kavatsuste protokoll“ nr 1-
12/20/2691-1 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala
arendamiseks. Kambja vallavolikogu on 24. novembri 2020 istungil protokolli heaks kiitnud.
Vastavalt ühiste kavatsuste protokollile viis Maanteeamet läbi projekteerimistingimuste
andmise menetluse riigiteede projekteerimistingimuste andmiseks ning korraldas kohalike
teede projekteerimistingimuste andmiseks kooskõlastuste ja arvamuste saamise.
Transpordiamet (endine Maanteeamet) esitas Kambja Vallavalitsusele
projekteerimistingimuste ja kooskõlastuste saamise menetluse tulemused e-postiga
23.03.2021. a. Kambja Vallavalitsus on esitatud dokumendid läbi vaadanud.
Lähtuvalt ühiste kavatsuste protokolli punktidest 1.3 ja 1.4 ning ehitusseadustiku § 99 lõike 2,
Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ § 8 lõike 1 alusel
annab Kambja Vallavalitsus k o r r a l d u s e :
1. Väljastada projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale nr 1 järgmiste
kohalike teede projekteerimiseks:
1.1 Lennu-Vangi tee kergliiklustee;
1.2 perspektiivne Peetri tee;
1.3 Vahtra tänav (tee nr 9490020);
1.4 Vilja tee (tee nr 9490117);
1.5 kohaliku Lennu-Vangi tee pikendus;
1.6 Uhti küla kogujatee;
1.7 Uhti küla kergliiklustee 1.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisel ehitisregistri kaudu.
3. Projekteerimistingimustega saab tutvuda aadressil www.kambja.ee.
4. Korralduse peale võib esitada Kambja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise
päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada
kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Aivar Aleksejev
vallavanem Marina Lehismets
vallasekretär
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 2 Tallinn − Tartu − Võru-Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav kohalik tee PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA Asutus: Kambja Vallavalitsus Asutuse registrikood: 77000275 Ametniku nimi: Ametniku ametinimetus: TAOTLUSE ANDMED Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Alus: Riiklik t eehoiukava Märkus . Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED Katastritunnus*: 28301:001:0590; 28301:001:0224; 94901:007:1787; 94901:001:0550; 94901:001:0137; 94901:001:0133; 94901:001:0131; 94901:009:0249; 28301:001:0226; 94901:009:0036; 94901:009:0490; 94901:009:0491; 94901:009:0363; 94901:001:0638; 94901:009:0388; 94901:009:0387; 94901:009:0479; 28301:001:0601; 28301:001:0603; 28301:001:0602; 94901:009:0354; 94901:009:0356; 28301:001:0844; 28301:001:0808; 28301:001:0541 Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald ( Tõrvandi alevik , Ülenurme alevik, Reola küla, Lepiku küla ja Uhti küla ). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1 . *Punktis 4.1 on toodud olemasolevate kohalike teede katastriüksus ed ja katastriüksused , kuhu eeldatavasti projekteeritakse kogujateed ja teised kohalikku liiklust teenindavad teed (info on esitatud eskiislahenduse alusel) . Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse k rundijaotuskava joonistel. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED Üldised Olemasolev olukord Riigi tee nr 2 Tallinn − Tartu − Võru − Luhamaa kuulub üle- euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Projekteeritav lõik asub Tartu linna lähialal ning see on arenev piirkond. Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul km 186,9-187,444 2019 a riikliku teeregistri andmetel on 13229 a/ ööp (raskeliikluse osakaal 5%), km 187,444-189,653 13638 a/ ööp (raskeliikluse osakaal 4%), km 189,653-190,9 8395 a/ ööp (raskeliikluse osakaal 4 %). Antud objektiga varasemalt teostatud projektid: Roadplan OÜ töö nr 18046 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn − Tartu − Võru − Luhamaa km 190,4-194,1 asuva VI ehitusala lõigu ehituse eskiisprojekt“, mille koosseisus teostati kergliikluse prognoos (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr 12-2/2018), liiklusuuring (ERC Konsultatsioon OÜ töö nr 12-1/2018) ning keskkonna mõjude eelhinnang ( OÜ Hendrikson & Ko töö nr 18003101). Projekti eesmärk Riigitee 2 Tallinn − Tartu − Võru − Luhamaa km 186,9-190,9 väljaehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste teede ning rajatistega . Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajadu s e määramine projekteeritaval lõigul. Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikudele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms) Lubatud suurim sõidukiirus Üldjuhul 50 km/h, põhjendatud juhul kõrgem või madalam Projekteerimise lähtetase rahuldav Sõiduradade arv Üldjuhul 2, põhjendatud juhul minimaalselt 1 Ristlõige/ Sõidurada M ajandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid “ , põhjendatud juhul EVS 843 „Linnatänavad“ Kogujateed jt kohaliku liiklust teenindavad teed Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa st „Maanteede projekteerimisnormid “ , põhjendatud juhul EVS 843 „Linnatänavad“. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 esitatud eskiislahendus est, kuid tuleb arvestada, et lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Projekteerida Vahtra tänava (tee nr 9490020) ja Vilja tee (tee nr 9490117) korrastamine. Projekteerida kogujatee Lennu liiklussõlme (2228) ja kohaliku Nirgi tee (tee nr 9490334) vahelisele lõigule vastavalt lisas 2 esitatud eskiisi põhimõtetele. Projekteerida kohaliku Lennu − Vangi tee (tee nr 9490122) pikendus vastavalt lisas 2 esitatud eskiisi põhimõtetele, et ühenda da kohalik tee perspektiivsesse Reola liiklussõlme. Projekteerida kogujatee perspektiivse Reola liiklussõlme ja kohaliku Nõlva tee (tee nr 9490135) ühendamiseks. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine . Projekti koosseisus näha ette kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine kui mahasõit on ebavajalik või dubleeriv. Bussipeatused Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste kasutatavus ning vajadusel kavandada uue peatuse rajamine või olemasoleva nihutamine uude asukohta. Projekteerida bussipeatus „ Uhti keskus“ uude asukohta arvestades asjaolu, et senine juurdepääs riigiteelt likvideeritakse. Projekteerida bussipeatustesse ooteplatvormid ja -paviljonid vastavalt juhendile „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “. Kergliiklusteed Kergliiklusteed projekteerida lähtudes lisas 2 esitatud eskiis lahenduse põhimõtetele tuginedes. Terviklahenduse tagamiseks kavandada vajadusel olemasolevate kergliiklusteede ümberehitamine. Kergliiklustee de kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa st „Maanteede projekteerimisnormid“ . Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. Teega seotud rajatised (sillad jms) Ei kavandata. Teevalgustus Projekti koostamisel hinnata teevalgustuse vajadust lähtuvalt projektlahendusest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud juhisest „Riigimaanteede valgustamise juhis“. P rojekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused K atend projekteerida kasutusaja ga vähemalt 20 aastat . Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Arvestada Kambja Vallavalitsuse otsustega , mis on esitatud korralduse „ Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn − Tartu − Võru − Luhamaa km 186,9-190,9 asuva VI ehitusala ehitusprojekti koostamiseks “ lisas 3 „ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel “ . Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „ Riigiteede haljastustööde juhis“. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab a rvutada ristmik e läbilaskvust ja määrata teenindustaset , katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust , liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel. ☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti juhendile „ Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“ . KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude eelhindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Anni Luht , taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisa d: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem 2. Eskiis
TINGMÄRGID
Katastriüksuse piir
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Tellija Töö nimetus Töö nr
Põhimaantee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046
Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala
Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn
[email protected] [email protected]
Joonise nimetus Joonise nr
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Lennujaama sõlm) 2.1
Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt)
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt)
Eskiisprojekt - 23.11.2020
- - (allkirjastatud digitaalselt)
TINGMÄRGID
Katastriüksuse piir
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud sõidutee (teed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused Maanteeamet)
Projekteeritud kergliiklustee (kergliiklusteed, mille osas annab
projekteerimistingimused KOV)
Tellija Töö nimetus Töö nr
Põhimaantee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 190,4-194,1 18046
Reg kood: 12432118 Teelise 4 asuv VI ehitusala
Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn
[email protected] [email protected]
Joonise nimetus Joonise nr
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Reola sõlm, alternatiiv 2) 2.3
Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt)
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Tehnik Silver Kuum (allkirjastatud digitaalselt)
Eskiisprojekt - 23.11.2020
- - (allkirjastatud digitaalselt)
3896226 4191166 0 0 3996553 4791127 Projekti asukoht 0 0 Projekti asukoht 3092416 1774275 0 0 left 198214 0 0