Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 07.04.2021 nr 15.2-2/2143-1
Rahandusministeerium
Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi
valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise
investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu
heakskiitmine“ eelnõu ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa
Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu
lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
minister
Lisa:
1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel;
2) ratifitseerimise seaduse eelnõu 1 lehel;
3) seletuskiri 6 lehel;
4) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi noodi tekst eesti keeles 1 lehel;
5) Eesti Vabariigi vastusnoodi tekst eesti keeles 1 lehel.
Triin Tirp
+372 637 7434
[email protected]
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
EELNÕU …..2021 VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S Tallinn, Toompea aprill 2021 nr Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelis e investeeringute soodustamise ja kaitse leping u lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 1 6 alusel: 1. K iita heaks Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbrit annia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu . 2. Välisministeeriumil korraldada punktis 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimine nootide vahetamise teel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
EELNÕU xx.2021 Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbritan nia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurde lisatud Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbrit annia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepe , mille Eesti Vabariig i valitsus on heaks kiitnud 2021 . aasta x. kuul. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „... ..........................“ 2021 . a Algatab Vabariigi Valitsus “……” ………………….. 2021 . a [ allkirjastaja nimi] [ allkirjastaja ametinimetus]
Vabariigi Valitsuse korralduse „ Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbrita nnia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine “ ning Eesti Vabariigi v alitsuse ja Suurbrita nnia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vaba riigi v alitsuse ja Suurbrita nnia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi v alitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ( edaspidi kokkulepe ) eelnõu . Seadusega ratifitseeritakse kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel. Muutmisele ja lõpetamisele kuuluvale Eesti Vabari igi ja Suurbritannia ja Põhj a-Iiri maa Ühend atud K uningriigi vahelis e le investeeringute soodustamise ja kaitse leping ule ( edaspidi leping ) kirjutati alla 12 . mail 1994 Londonis ja see jõustus 1 6. detsembril 1994 . 1994. aastaga võrreldes on riigi eestikeelne ametlik nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik muutunud . Seetõttu kasutatakse lepingu puhul varasemat, Riigi Teatajas avaldatud nimekuju , tänapäeva kontekstis aga praegust ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik . 1. aprillil 2021 edastas Suurbrita nnia ja Põhja-Iiri Ühendk uningriigi saatkond Tallinnas Eesti Vabar iigi välisministeeriumile noodi ettepanekuga leping lõpetada. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) liige kuni 31. jaanuarini 2020. Üleminekuperiood lõppes 1. jaanuaril 2021. aastal. 6. märtsi l 2018 , mil Ühendkuningrii k oli veel EL i liige, tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-284/16 Achmea . Otsus lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et ELi-sisestes asjakohastes lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast Achmea otsust deklareerisid liikmesriigid , nende seas ka Ühendkuningrii k , 15. jaanuaril 2019, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või kui pooled on saavutanud asjakohase kokkuleppe, siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga . Ühendkuningrii k otsustas EL i ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud EL i riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome . Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseeri n ud ning kokkulepe Austriaga ootab all a kirj u tamist . Lepingu te lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest , mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investor eid kohelda võrdse lt . Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse. Kuna Ühendkuningrii k ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd EL i ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping . Selle kohta täpsemalt analüüsi osas. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ning s eletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvah elise õiguse büroo jurist Triin Tirp (637 7434,
[email protected]) ning välismajanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Madis Raaper (637 7212,
[email protected]) . Lepingu teksti on inglise keelest eesti keeld e tõlkinud vandetõlk Helen Pruul (5552 7313 ,
[email protected] ). Seaduse ja korralduse eelnõu , lepingu tõlke ning seletuskirja o n keeleliselt toimetanud V älisministeeriumi keeleekspert Riina Martinson (637 7404,
[email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on kaudselt seotud ELi õiguse rakendamisega (vt pikemalt sissejuhatust ja seletuskirja 3. osa). Lõpetatav l eping on Riigikogus ratifitseeritud. Välissuhtlemisseadus e § 25 lõike 1 alusel muudetakse välislepingu t selle sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna see kuulub hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 3 ette nähtud erandi alla ( välislepingu muutmine ja lõpetamine). Välislepingute menetlemise lihtsustamise eesmärgil on lepingu heakskiitmise korralduse eelnõule lisatud ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Pärast kokkuleppe heakskiitmist ei esitata lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti ministeeriumidele kooskõlastamiseks, vaid see esitatakse otse Vabariigi Valitsuse istungile. 2. Korralduse ja seaduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks kokkuleppe eelnõu . Kokkuleppe eesmärk on l eping lõpetada nootide vahetamise teel . Seaduse eesmärk on kokkulepe ratifitseerida , et võimaldada kokkuleppe jõustumine . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu ning teisega nähakse ette, et V älisministeerium korraldab kokkuleppe sõlmimise nootide vahetamise teel. Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega kokkulepe ratifitseeritakse. Kokkuleppe punktiga 1 leping lõpetatakse . Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ning Suurbritannia ja Põh ja-Iiri Ühendkuningriigi investorite suhteid reguleerib Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (edaspidi kaubandus- ja koostööleping ) . Kahepoolse investeerimisl epingu lõpetamise tõttu investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Ühendkuningriigi inve storite võrdse kohtlemis e tagab kaubandus- ja koostööleping . K aubandus- ja koostööleping sätestab ELi liikmesriikide ja Ühendkuningriigi investorite suhteid puudutavad põhimõtted nagu investeeringute kaitse leping ki . Artiklis SERVIN 1.1 kinnitatakse poolte kindlat tahet luua omavahelise kaubanduse ja investeeringute arenguks soodne keskkon d . Artiklis SERVIN 2.3 kehtestatakse kohustus kohelda mõlema poole investoreid võrdselt ning sealjuures vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid samasuguses olukorras. Artikliga SERVIN 2.4 kehtestatakse enamsoodustusrežiim, mis tähendab, et kumbki pool kohtleb teise poole investoreid oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid samasuguses olukorras. Artiklis CAP.2 kinnitatakse, et kumbki pool lubab vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga kõiki makseid ja ülekandeid, mis seotud maksebilansi jooksevkonto tehingutega. Artikkel TRNSY.1 sätestab eesmärgi luua ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositav regulatiivne keskkond ja tõhusad menetlused. Sama artikli lõige 2 kinnitab, et pooled tuginevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) asutamislepingust tulenevatele kohustustele. Artik li TRNSY.4 kohaselt tagab kumbki pool, et tema üldkohaldatavad õigusnormid, menetlused ja haldusotsused avaldatakse viivitamata ametlikult määratud kanali kaudu ja võimaluse korral elektrooniliselt või tehakse muul viisil kättesaadavaks nii, et igaüks saab nendega tutvuda. Kumbki pool võib oma turgu reguleerida kooskõlas oma õigusraamistiku, tava ja menetlustega ning oma õigusraamistiku aluseks olevate põhimõtetega ( art GRP . 1 lg 1 ). Reguleerivad meetmed ei tohi kujutada endast varjatud kaubandustõkkeid ( art GRP. 1 lg 4 ). K aubandus- ja koostööleping u 6. osa reguleerib lepingust tulenevate vaidluste lahendamist. Nii nagu investeeringu te kaitse lepinguski , on vaidluste lahendamise meetodiks vahekohtumenetlus. Üldreegel vaidluste lahendamise puhul on, et kui üks pool leiab, et teine pool on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, püüavad pooled leida lahenduse heas usus peetavate konsultatsioonide teel, et jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni ( art INST.13 lg 1 ) . V ahekohtusse pöördutakse , kui konsultatsioonid on viid ud lõpule mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata , vastustajast pool ei vasta, pooled lepivad selles kokku või konsultatsioone ei viida läbi ettenähtud aja jooksul ( art INST.14 lg 1 ) . Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust (art INST.15 lg 1) . Pooled lepivad vahekohtu koosseisus kokku ( art INST.15 lg 2 ) . Vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed . Vahekohus püüab koostada ja teha otsused konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, teeb vahekohus otsuse häälteenamusega ( art INST.29 lg 1 ) . Kõik vahekohtu otsused on liidu ja Ühendkuningriigi suhtes siduvad ( art INST.29 lg 2 ) . Kumbki pool kannab oma vahekohtumenetluses osalemise kulud ise ( art INST.31 lg 1 ) . Vahekohtunikele ja - menetlusele on lepingus kokku lepitud põhjalikud nõuded, mis puudutavad muu hulgas vahekohtunike pädevust ( art INST.18 ), täitmismeetmeid ( art INST.21 ), täitmise kontrolli (art INST.23 ) ja ajutisi õiguskaitsevahendeid ( art INST.24 ). K aubandus- ja koostööleping loob nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi investoritele samaväärsed tingimused võrreldes kahepoolse investeerimislepinguga. Lisaks on Eesti ja Ühendkuningrii k mõlemad WTO liikmed. WTO üldprintsiibid on enamsoodustusrežiim, võrdne kohtlemine, vabakaubandus (sh tollide kaotamine ja vähendamine), ennustatavus , ausa konkurentsi soodustamine, arengu julgustamine . Ka need põhimõtted katavad osaliselt investeeringukaitse lepinguga sätestatut. Kokkuleppe punktiga 2 kinnitatakse, et Eesti Vabariigi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise investeeringute soodustam ise ja kaitse lepingu artikli 13 lõikel 2 puudub õiguslik mõju. Lepingu artik l i 13 lõike 2 järgi kehtivad i nvesteeringute suhtes, mis on tehtud enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise kuupäeva, lepingu sätted edasi kahekümneaastase perioodi vältel alates lepingu kehtivuse lõppemise kuupäevas t. Tulenevalt lepingu vastuolust EL i õigusega on ka see säte kehtetu ja lõpetamise kokkuleppes tuuakse see eraldi välja, et tagada õigusselgus. K okkulepe jõustub kuupäeval , mil Eesti teavitab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki , et on riigisise se d jõustumistoimingud lõpetanud . Välisministeerium edastab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja välissuhtlemisseadusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Samuti on lepingu lõpetamine kooskõlas ELi õigusega. Pärast lepingu lõppemist reguleerib Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. 6. Seaduse mõjud Otsest sotsiaalset või demograafilist mõju või mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele käesolev korraldus kaasa ei too. 6.1. Mõju majandusele Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on Eesti majandusse aktiivne investeerija. 30. septembri 2019. aasta seisuga oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teinud otseinve steeringuid Eestisse summas 679, 1 miljonit eurot ning aasta hiljem ehk 30. septembri 2020 . aasta seisuga summas 811, 8 miljonit eurot. Seega on aastaga nende investeeringute maht kasvanud 132, 7 miljoni euro võrra . Peamiselt on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi investeeringud tehtud finants- ja kindlustustegevuse valdkonda , kinnisvarategevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikategevusse. 30. septembri 2020 . aasta seisuga oli Eesti otseinvesteeringute suurus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis summas 126, 4 miljonit eurot ja võrreldes aastataguse seisuga on Eesti investeeringute maht kasvanud 20, 3 miljoni euro võrra . Peamiselt on Eestist investeeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kinnisvarategevusse, finants- ja kindlustustegevuse valdkonda ning hulgi- ja jaekaubandusse . Lepingu lõpetamisel ei ole märkimisväärset mõju Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ettevõtjate investeerimisotsustele. Neid mõjutab eelkõige Eesti majanduskeskkond tervikuna, maksuerisused, ettevõtete võrdväärne kohtlemine ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu . Õiguspõhimõtted Eestisse investeerimisel ei muutu. Alates Ühendkuningriigi lahkumisest EList reguleerib Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. 7. Korralduse ja seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Korralduse ning seaduse rakendamine ning lepingu muutmine ja lõpetamine ei too riigi ega kohaliku omavalitsuse jaoks kaasa lisategevusi ega - kulutusi ning sellega ei kaasne tulusid. 8. Rakendusaktid Korralduse ja seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte vastu võtta ega muuta. 9. Jõustumine Korraldus ja seadus jõustuvad üldkorras . K okkulepe jõustub kuupäeval, mil Eesti teavitab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki , et on riigisise se d jõustumistoimingud lõpetanud . Välisministeerium edastab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Välisministeerium esitab seaduseelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile .
Tõlge inglise keelest Briti suursaatkond Tallinnas annab edasi oma tervitused Eesti Vabariigi Välisministeeriumile ning tal on au viidata Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi valitsuse ning Eesti Vabariigi valitsuse (ühiselt nimetatud pooled ) vahelisele investeeringute soodustamise ja kaitse lepingule ( edaspidi leping ), mis sõlmiti 12. mail 1994 Londonis. Tuginedes suursaatkonna ja ministeeriumi vahel toimunud kõnelustele, on suursaatko nnal au teha Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ( edaspidi Ühendkuningriik ) valitsuse nimel järgmine ettepanek. Pooled nõustuvad lepingu sõnaselgelt lõpetama . O lenemata lepingu artikli 13 lõike st 2, kaotavad lepingu sätted pärast lepingu lõpetamist kehtivuse lepingu kehtivusajal tehtud investeeringute suhtes. Kui see ettepanek on Eesti Vabariigi valitsusele vastuvõetav, on suursaatkonnal ühtlasi au teha ettepanek käsit a da käesolevat nooti koos Eesti Vabariigi vastus noodiga kui Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Eesti Vabariigi vahelist 12. mail 1994 Londonis allakirjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepet ( edaspidi lõpetamiskokkulepe ). Lõpetamiskokkulepe jõustub kuupäeval, mil Eesti Vabariik edastab vastus noodi . Briti suursaatkond Tallinnas kasutab siinkohal võimalust kinnitada Eesti Vabariigi Välisministeeriumile veel kord oma sügavat lugupidamist.
Eesti Vabariigi Välisministeerium annab edasi oma tervitused Briti suursaatkonnale Tallinnas ja tal on au viida ta Ühendkuningriigi 1. aprilli 2021 noodile nr 07/21 , mille sisu on järgmine. Briti suursaatkond Tallinnas annab edasi oma tervitused Eesti Vabariigi Välisministeeriumile ning tal on au viidata Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi valitsuse ning Eesti Vabariigi valitsuse (ühiselt nimetatud pooled ) vahelisele investeeringute soodustamise ja kaitse lepingule ( edaspidi leping ), mis sõlmiti 12. mail 1994 Londonis. Tuginedes suursaatkonna ja ministeeriumi vahel toimunud kõnelustele, on suursaatkonnal au teha Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ( edaspidi Ühendkuningriik ) valitsuse nimel järgmine ettepanek. Pooled nõustuvad lepingu sõnaselgelt lõpetama . Olenemata lepingu artikli 13 lõikest 2, kaotavad lepingu sätted pärast lepingu lõpetamist kehtivuse lepingu kehtivusajal tehtud investeeringute suhtes. Kui see ettepanek on Eesti Vabariigi valitsusele vastuvõetav, on suursaatkonnal ühtlasi au teha ettepanek käsitada käesolevat nooti koos Eesti Vabariigi vastusnoodiga kui Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Eesti Vabariigi vahelist 12. mail 1994 Londonis allakirjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepet ( edaspidi lõpetamiskokkulepe ). Lõpetamiskokkulepe jõustub kuupäeval, mil Eesti Vabariik edastab vastus noodi . Briti suursaatkond Tallinnas kasutab siinkohal võimalust kinnitada Eesti Vabariigi Välisministeeriumile veel kord oma sügavat lugupidamist. Välisministeerium vastab omalt poolt, et tal on au teatada Briti suursaatkonnale, et Eesti Vabariigi valitsus nõustub tehtud ettepanekuga ja kinnitab, et Ühendkuningriigi 1. aprilli 2021 nooti nr 07/21 ja käesolevat nooti käsitatakse kui Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist 12. mail 1994 Londonis allakirjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri maa Ühend atud K uningriigi ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepet , mis jõustub käesoleva noodi edastamise kuupäeval. Eesti Vabariigi Välisministeerium kasutab siinkohal võimalust kinnitada Briti suursaatkonnale Tallinnas veel kord oma sügavat lugupidamist.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/21-0441 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78b7d0ba-5e8c-44d9-9de9-8d1dc5d42ff9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78b7d0ba-5e8c-44d9-9de9-8d1dc5d42ff9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main