Tanel Kiik Meie 6.02.2020 nr 2-1/80039/2-4
Sotsiaalministeerium
Austatud sotsiaalminister
Edastan Teile Riigikontrolli märgukirja lõppteksti, mis käsitleb projektitoetuste maksmist
hasartmängumaksu osast, mis laekub Sotsiaalministeeriumile. Riigikontroll tutvus Teie vastuses
toodud selgituste ning kommentaaridega, mille saatsite 4. veebruaril 2020 Riigikontrolli märgukirja
eelnõule. Riigikontroll täpsustas mõnevõrra märgukirja sõnastust ja struktuuri, kuid jääb ka Teie
vastuse valguses oma varem väljendatud seisukoha juurde.
Palun Sotsiaalministeeriumil arvestada Riigikontrolli seisukohaga sihtotstarbelise raha kasutamise
asjus ja edaspidises praktikas leida muu allikas nende projektide toetamiseks, mis ei paigutu
hasartmängumaksu seaduses loetletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega
inimeste ning hasartmängusõltuvus ega inimeste temaatika alla, ehk rahastada hasartmängumaksu
seaduses mitte loetletud tegevusvaldkondade projekte ministeeriumi muudest eelarvesummadest.
Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks
rahakasutamise sihtotstarvet käsitlevat loetelu.
Tänan Teid ja sotsiaalministeeriumi ametnikke meeldiva koostöö eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ines Metsalu-Nurminen
peakontrolör
Lisa: Riigikontrolli märgukiri Sotsiaalministeeriumile nr 2-1/80039/2-3, 06.02.2020
Koopia: Riigikantselei
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
Tanel Kiik Meie 6.02.2020 nr 2-1/80039/2-3
Sotsiaalministeerium
Märgukiri hasartmängumaksust Sotsiaalministeeriumile laekuva raha sihtotstarbelise
kasutamise kohta
Austatud sotsiaalminister
Riigikontrolli poole pöördusid 10. detsembril 2019 oma kliendi – Sihtasutuse Perekonna ja
Traditsiooni Kaitseks – eest ja nimel märgukirjaga LEADELL Pilv Advokaadibüroo
vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Ilmar-Erik Aavakivi. Märgukiri puudutab hasartmängumaksu
seaduse alusel toetuste eraldamist 2019. aastaks.
Riigikontrollil on tööplaanist lähtudes käimas audit „Riigi 2019. aasta majandusaasta aruande
õigsus ja tehingute seaduslikkus“, mille raames kontrollime tavapäraselt ka eelarveraha
kasutamise seaduslikkust. Oleme võtnud meile saadetud märgukirjas toodud infot audititoimingute
tegemisel arvesse. Riigikontroll analüüsis lähemalt järgmiste projektide rahastamist
hasartmängumaksu laekumistest: „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja
huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“ (toetuse taotleja MTÜ Eesti LGBT Ühing), „Võrdsed
võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas“ (toetuse taotleja SA Eesti Inimõiguste Keskus),
„Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt „Oma ruum”“ (taotleja MTÜ Oma
Tuba), „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes“ (taotleja SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis) ning „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult
areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“ (taotleja Eesti Naisuurimus- ja
Teabekeskus (ENUT)).
Käesoleva märgukirjaga teavitame Teid toimingute tulemustest.
Riigikontrolli tähelepanek toetuste maksmise kohta
Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kohaselt kuulub ministeeriumi tegevusvaldk onda muu hulgas
võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse
koordineerimine (§ 2 lg 1). Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud „Heaolu arengukava 2016–2023“
üks üldeesmärke on sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem
sotsiaalne kaasatus. Seega on võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkusega seotud valdkondade
edendamine Sotsiaalministeeriumi pädevuses ning ministeeriumil on nii õigus kui ka kohustus neid
valdkondi eelarveliste võimaluste piires rahastada. Ka Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna moodustatud valitsuse üks viiest prioriteedist on sidus
ühiskond ja just sidusa ühiskonna edendamise olulisust on peaminister korduvalt rõhutanud.
Hasartmängumaksu seaduse kehtiva redaktsiooni § 7 lõike 2 punkti 4 alusel nähakse ette
hasartmängumaksu laekumiste kasutamine meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega
inimestega seotud projektide ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
toetamiseks. Selles loetelus toodud põhimõtteline kasutusalade ja sihtrühmade määratlus on
ajalooliselt püsinud juba ligi 20 aastat, saades ühe täienduse aastal 2009, mil lisandus teksti
hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamine.
2009. aastal vastu võetud hasartmängumaksu seaduse seletuskirjas on § 7 raha kasutusalade
kohta öeldud järgmist: Lõik e 2 punk t 2 [2019. aasta redak tsioonis on sotsiaalministeeriumile
laek uva hasartmängumak su osa k asutusalad loetletud § 7 lõik e 2 punk tis 4] sätestab, et
Hasartmängumak su Nõuk ogu hak k ab toetama lisak s pere-, meditsiini- ja hoolek ande projek tidele
ning vanurite ning puuetega inimeste projek tidele k a hasartmängusõltuvusega seotud projek te.
Seletuskirjas on ka öeldud, et selle eraldise põhjusek s on ilmselge vajadus leida vahendeid
sõltlasega seotud probleemide lahendamisek s ja nagu k a rahvusvaheliselt on k ombek s, on k ohane
seda teha nendest summadest, mis riik hasartmängude k orraldajatelt mak suna saab. Siit nähtub,
et ei eelnõu esitanud Vabariigi Valitsus ega seda menetlenud Riigikogu ei lei dnud, et
hasartmängusõltuvusega seotud projektid oleksid juba seaduse senise sõnastusega olnud kaetud
võimalusega neile raha eraldada. Asjaolu, et Riigikogu pidas toona vajalikuks juba loetletud
kasutusaladele lisada eraldi hasartmängusõltlastega seotud tegevuste toetamise, viitab eelistusele
pigem konkreetselt määratleda hasartmängumaksu laekumiste kasutamise sihtotstarve ka
sotsiaalvaldkonna sees.
Riigikontroll tutvus eespool loetletud toetuse saajate taotluste, Hasartmängumaksu Nõukogu 2018.
aasta protokollidega nr 6 (juuni) ja 12 (detsember) ning Sotsiaalministeeriumi ja toetuse saajate
vahel sõlmitud lepingutega.
Dokumentidega tutvumise põhjal tuvastasime, et toetusi projektidele „Võrdsed võimalused kõigile
mitmekesises ühiskonnas“, „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus
ning kogukonna toetamine“, „Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt
„Oma ruum”“, „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes“ ning „ENUT koos
partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“
oleks olnud õige maksta mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid
Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu
hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla. Riigikontrolli hinnangul on
hasartmängumaksu seaduses nimetatud kasutusalade loetelu selgelt piiritletud ja kinnine.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et rahastamisettepanekud esitanud Sotsiaalministeeri um ja toona
rahastamisotsuseid langetanud Hasartmängumaksu Nõukogu ei ole ka ise neid projekte
määratlenud kuuluvaks ühegi hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud
kasutusala alla. Seda kinnitab Hasartmängumaksu Nõukogu 2018. aasta detsembri istungi
protokolli lisa, milles on toodud otsus 2019. aastaks sotsiaalvaldkonna suurprojektide rahaeraldiste
kohta. Hasartmängumaksu Nõukogu lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2019.
Dokumendis on projektide kirjeldustes eraldi igaühe juurde märgitud, kas tegu on valdkonnaga
„Puuetega inimeste projektid“, „Tervise edendamise projektid“, „Laste ja perede projektid“,
„Hoolekande projektid“ või „Eakate projektid“. Need kasutusalad on nimetatud hasartmängumaksu
seaduses ning nende kasutusalade projektid on hasartmängumaksu laekumistest rahastatavad.
Eraldi projektiliigina on Hasartmängumaksu Nõukogu rahastamisotsuses välja toodud projektid,
mille valdkonnaks on märgitud „VPO projektid“. Selle liigituse all on ministeerium esitanud
rahastamiseks võrdsete võimaluste edendamise projektid, mis kuuluvad Sotsiaalministeeriumi
võrdsuspoliitikate osakonna (VPO) teemavaldkonda. Riigikontroll töötas läbi ka viie rahastatud
projekti kohta esitatud taotlused ning üheski neist ei ole taotlejad projekti peamise eesmärgina ega
peamiste sihtrühmadena välja toonud hasartmängumaksu seaduses toodud kasutusalasid.
Kui vaadata 2019. ja 2020. aasta riigieelarvet, siis on nendes perede ja lastega seotud programmid
paigutatud tulemusvaldkonda „Perepoliitika" ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
kohta on eelarves eraldi programmid sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonnas. See tähendab, et ka
Riigikogus vastu võetud 2019. ja 2020. aasta riigieelarve liigendus toetab Riigikontrolli seisukohta,
et märgistust „VPO projektid“ kandvad projektid ei ole hasartmängumaksu seaduse vaates
hõlmatud seal toodud kasutusalade loeteluga (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega
inimesed ning hasartmängusõltuvusega inimesed).
-2-
Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisukohal, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud ministeeriumi ettepanekul ja
Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel hasartmängumaksu laekumistest eespool nimetatud viiele
projektile toetuste eraldamine kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. Kui seadus näeb ette
raha kasutamisel sihtotstarbe, tuleb sellest ka lähtuda.
Seega ei nõustu Riigikontroll Teie seisukohaga, et viidatud viis toetust saanud projekti paigutuvad
hasartmängumaksu seaduses loetletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega
inimeste ning hasartmängusõltuvus ega inimeste temaatika alla.
Ka Te ise möönate oma vastuses Riigikontrollile, et tegemist on fondiga, mille puhul on paik a
pandud valdk onnad ja ühisk ondlik ud grupid/k ooslused, millek s raha eraldada. Riigikogu
määratletud konkreetsete valdkondade või gruppide laiendamine Teie vastuses kirjeldatud viisil
võiks utreerides viia tõlgenduseni, et raha võib kasutada mis tahes eluvaldkonnas, kui
leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika kasutamise puhul muutuks aga üldse
sisutühjaks mis tahes seaduse tasemel raha sihtotstarbelisuse määratlemine konkreetsete
eesmärkide täitmiseks. Lisaks tuleb sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletud
sihtrühmade huvidega, sest sihtrühmi laiendades muutub väiksemaks nende võimalus toetust
saada.
Samas on Riigikontroll seisukohal, et analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud korrektselt
ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhj ust eeldada,
et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest.
Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile:
Lähtuda hasartmängumaksu laekumistest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning
rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud kasutusalade
(meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ning hasartmängusõltuvus ega
inimesed) alla ministeeriumi muudest eelarvesummadest. Teine võimalus on algatada
hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust
Sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusala käsitlevat loetelu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ines Metsalu-Nurminen
peakontrolör
-3-