dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Sotsiaalministeerium · 6. veebruar 2020
Viit
4.3-1/350-2
Registreeritud
6. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2020
Vastutaja
Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2020

Failid

  • 📎VK_SOM_Märgukiri_Grete Riisik_06.02.2020_2-1_80039_2-4.asice653 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Meie 6.02.2020 nr 2-1/80039/2-4 Sotsiaalministeerium Austatud sotsiaalminister Edastan Teile Riigikontrolli märgukirja lõppteksti, mis käsitleb projektitoetuste maksmist hasartmängumaksu osast, mis laekub Sotsiaalministeeriumile. Riigikontroll tutvus Teie vastuses toodud selgituste ning kommentaaridega, mille saatsite 4. veebruaril 2020 Riigikontrolli märgukirja eelnõule. Riigikontroll täpsustas mõnevõrra märgukirja sõnastust ja struktuuri, kuid jääb ka Teie vastuse valguses oma varem väljendatud seisukoha juurde. Palun Sotsiaalministeeriumil arvestada Riigikontrolli seisukohaga sihtotstarbelise raha kasutamise asjus ja edaspidises praktikas leida muu allikas nende projektide toetamiseks, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimeste ning hasartmängusõltuvus ega inimeste temaatika alla, ehk rahastada hasartmängumaksu seaduses mitte loetletud tegevusvaldkondade projekte ministeeriumi muudest eelarvesummadest. Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks rahakasutamise sihtotstarvet käsitlevat loetelu. Tänan Teid ja sotsiaalministeeriumi ametnikke meeldiva koostöö eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Lisa: Riigikontrolli märgukiri Sotsiaalministeeriumile nr 2-1/80039/2-3, 06.02.2020 Koopia: Riigikantselei Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. Tanel Kiik Meie 6.02.2020 nr 2-1/80039/2-3 Sotsiaalministeerium Märgukiri hasartmängumaksust Sotsiaalministeeriumile laekuva raha sihtotstarbelise kasutamise kohta Austatud sotsiaalminister Riigikontrolli poole pöördusid 10. detsembril 2019 oma kliendi – Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks – eest ja nimel märgukirjaga LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Ilmar-Erik Aavakivi. Märgukiri puudutab hasartmängumaksu seaduse alusel toetuste eraldamist 2019. aastaks. Riigikontrollil on tööplaanist lähtudes käimas audit „Riigi 2019. aasta majandusaasta aruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, mille raames kontrollime tavapäraselt ka eelarveraha kasutamise seaduslikkust. Oleme võtnud meile saadetud märgukirjas toodud infot audititoimingute tegemisel arvesse. Riigikontroll analüüsis lähemalt järgmiste projektide rahastamist hasartmängumaksu laekumistest: „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“ (toetuse taotleja MTÜ Eesti LGBT Ühing), „Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas“ (toetuse taotleja SA Eesti Inimõiguste Keskus), „Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt „Oma ruum”“ (taotleja MTÜ Oma Tuba), „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes“ (taotleja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) ning „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“ (taotleja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)). Käesoleva märgukirjaga teavitame Teid toimingute tulemustest. Riigikontrolli tähelepanek toetuste maksmise kohta Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kohaselt kuulub ministeeriumi tegevusvaldk onda muu hulgas võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine (§ 2 lg 1). Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud „Heaolu arengukava 2016–2023“ üks üldeesmärke on sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Seega on võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkusega seotud valdkondade edendamine Sotsiaalministeeriumi pädevuses ning ministeeriumil on nii õigus kui ka kohustus neid valdkondi eelarveliste võimaluste piires rahastada. Ka Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna moodustatud valitsuse üks viiest prioriteedist on sidus ühiskond ja just sidusa ühiskonna edendamise olulisust on peaminister korduvalt rõhutanud. Hasartmängumaksu seaduse kehtiva redaktsiooni § 7 lõike 2 punkti 4 alusel nähakse ette hasartmängumaksu laekumiste kasutamine meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. toetamiseks. Selles loetelus toodud põhimõtteline kasutusalade ja sihtrühmade määratlus on ajalooliselt püsinud juba ligi 20 aastat, saades ühe täienduse aastal 2009, mil lisandus teksti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamine. 2009. aastal vastu võetud hasartmängumaksu seaduse seletuskirjas on § 7 raha kasutusalade kohta öeldud järgmist: Lõik e 2 punk t 2 [2019. aasta redak tsioonis on sotsiaalministeeriumile laek uva hasartmängumak su osa k asutusalad loetletud § 7 lõik e 2 punk tis 4] sätestab, et Hasartmängumak su Nõuk ogu hak k ab toetama lisak s pere-, meditsiini- ja hoolek ande projek tidele ning vanurite ning puuetega inimeste projek tidele k a hasartmängusõltuvusega seotud projek te. Seletuskirjas on ka öeldud, et selle eraldise põhjusek s on ilmselge vajadus leida vahendeid sõltlasega seotud probleemide lahendamisek s ja nagu k a rahvusvaheliselt on k ombek s, on k ohane seda teha nendest summadest, mis riik hasartmängude k orraldajatelt mak suna saab. Siit nähtub, et ei eelnõu esitanud Vabariigi Valitsus ega seda menetlenud Riigikogu ei lei dnud, et hasartmängusõltuvusega seotud projektid oleksid juba seaduse senise sõnastusega olnud kaetud võimalusega neile raha eraldada. Asjaolu, et Riigikogu pidas toona vajalikuks juba loetletud kasutusaladele lisada eraldi hasartmängusõltlastega seotud tegevuste toetamise, viitab eelistusele pigem konkreetselt määratleda hasartmängumaksu laekumiste kasutamise sihtotstarve ka sotsiaalvaldkonna sees. Riigikontroll tutvus eespool loetletud toetuse saajate taotluste, Hasartmängumaksu Nõukogu 2018. aasta protokollidega nr 6 (juuni) ja 12 (detsember) ning Sotsiaalministeeriumi ja toetuse saajate vahel sõlmitud lepingutega. Dokumentidega tutvumise põhjal tuvastasime, et toetusi projektidele „Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas“, „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“, „Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt „Oma ruum”“, „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes“ ning „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“ oleks olnud õige maksta mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla. Riigikontrolli hinnangul on hasartmängumaksu seaduses nimetatud kasutusalade loetelu selgelt piiritletud ja kinnine. Riigikontroll juhib tähelepanu, et rahastamisettepanekud esitanud Sotsiaalministeeri um ja toona rahastamisotsuseid langetanud Hasartmängumaksu Nõukogu ei ole ka ise neid projekte määratlenud kuuluvaks ühegi hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud kasutusala alla. Seda kinnitab Hasartmängumaksu Nõukogu 2018. aasta detsembri istungi protokolli lisa, milles on toodud otsus 2019. aastaks sotsiaalvaldkonna suurprojektide rahaeraldiste kohta. Hasartmängumaksu Nõukogu lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2019. Dokumendis on projektide kirjeldustes eraldi igaühe juurde märgitud, kas tegu on valdkonnaga „Puuetega inimeste projektid“, „Tervise edendamise projektid“, „Laste ja perede projektid“, „Hoolekande projektid“ või „Eakate projektid“. Need kasutusalad on nimetatud hasartmängumaksu seaduses ning nende kasutusalade projektid on hasartmängumaksu laekumistest rahastatavad. Eraldi projektiliigina on Hasartmängumaksu Nõukogu rahastamisotsuses välja toodud projektid, mille valdkonnaks on märgitud „VPO projektid“. Selle liigituse all on ministeerium esitanud rahastamiseks võrdsete võimaluste edendamise projektid, mis kuuluvad Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna (VPO) teemavaldkonda. Riigikontroll töötas läbi ka viie rahastatud projekti kohta esitatud taotlused ning üheski neist ei ole taotlejad projekti peamise eesmärgina ega peamiste sihtrühmadena välja toonud hasartmängumaksu seaduses toodud kasutusalasid. Kui vaadata 2019. ja 2020. aasta riigieelarvet, siis on nendes perede ja lastega seotud programmid paigutatud tulemusvaldkonda „Perepoliitika" ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kohta on eelarves eraldi programmid sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonnas. See tähendab, et ka Riigikogus vastu võetud 2019. ja 2020. aasta riigieelarve liigendus toetab Riigikontrolli seisukohta, et märgistust „VPO projektid“ kandvad projektid ei ole hasartmängumaksu seaduse vaates hõlmatud seal toodud kasutusalade loeteluga (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ning hasartmängusõltuvusega inimesed). -2- Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisukohal, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud ministeeriumi ettepanekul ja Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel hasartmängumaksu laekumistest eespool nimetatud viiele projektile toetuste eraldamine kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. Kui seadus näeb ette raha kasutamisel sihtotstarbe, tuleb sellest ka lähtuda. Seega ei nõustu Riigikontroll Teie seisukohaga, et viidatud viis toetust saanud projekti paigutuvad hasartmängumaksu seaduses loetletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimeste ning hasartmängusõltuvus ega inimeste temaatika alla. Ka Te ise möönate oma vastuses Riigikontrollile, et tegemist on fondiga, mille puhul on paik a pandud valdk onnad ja ühisk ondlik ud grupid/k ooslused, millek s raha eraldada. Riigikogu määratletud konkreetsete valdkondade või gruppide laiendamine Teie vastuses kirjeldatud viisil võiks utreerides viia tõlgenduseni, et raha võib kasutada mis tahes eluvaldkonnas, kui leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika kasutamise puhul muutuks aga üldse sisutühjaks mis tahes seaduse tasemel raha sihtotstarbelisuse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tuleb sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletud sihtrühmade huvidega, sest sihtrühmi laiendades muutub väiksemaks nende võimalus toetust saada. Samas on Riigikontroll seisukohal, et analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhj ust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest. Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile: Lähtuda hasartmängumaksu laekumistest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud kasutusalade (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ning hasartmängusõltuvus ega inimesed) alla ministeeriumi muudest eelarvesummadest. Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust Sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusala käsitlevat loetelu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör -3-
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →