Mart Helme
Siseministeerium Teie 14.01.2020 nr 1-6/1985-1/
[email protected] Meie 04.02.2020 nr 1.2-5/109-2
Vastus muudatusettepanekutele
Lugupeetud minister
Pöördusite Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Sotsiaalministeeriumi poole ettepanekutega joobes juhtimise ohjeldamiseks läbi karistuste
karmistamise.
Karistusmäärade ja -praktika kujundamine ei ole otseselt Sotsiaalministeeriumi pädevusala,
kuid peame väga oluliseks praeguses arutelus tuua tähelepanu alla kõik joobe tõttu juhtunud
õnnetused ja kuriteod ning nende ennetusvõimalused.
2018. aastal pandi Eestis joobes toime 7200 kuritegu. Neist 2400 moodustasid liikluskuriteod
ning pea kaks korda rohkem – 4200 – oli kehalise väärkohtlemise juhtumeid. Joobes
kurjategijad tapsid 30 inimest, 65-l korral põhjustas joobes inimene teise inimese surma või
raske tervisekahjustuse.
Justiitsministeeriumi 2018. aasta kriminaalpoliitika ülevaates kinnitatakse: „Joobes olek on
vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud isikuid oli teo hetkel
alkoholijoobes. Mida raskem vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane
alkoholijoobes.“ Sama allika andmetel oli ligikaudu 90% tapmisjuhtumites üks pool ja 70%
puhul mõlemad osalised alkoholijoobes, samuti on süüdlane joobes ligi 70% kehalise
väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise juhtumites, ligi 65% seksuaalkuritegude
juhtumites, ligikaudu 50% raske tervisekahjustuse tekitamise ning ettevaatamatusest surma
põhjustamise juhtumites.
Käesoleva aasta 15. jaanuaril juhtis Päästeamet tähelepanu, et kuigi üldiselt on vigastuste ja
vigastussurmade arv Eestis langenud, väheneb joobes toimunud õnnetussurmade arv
vaevaliselt ning nende osakaal järjest kasvab. Näiteks 2019. aastal olid 79-st tule- ja
veeõnnetuses hukkunust purjus 51.
Eelnev näitab, et joobes juhtimine on oluline osa veelgi laiemast traagiliste tagajärgede
ringist, millele on kaasa aidanud või põhjustanud joove. Alkohol on psühhotroopne aine, mille
tarbimisel vähenevad inimese enesekontroll ja otsustusvõime. Mida raskem on
joobeseisund, seda väiksema tõenäosusega on inimene võimeline kaalutletud, riske ja
tagajärgi teadvustavaid otsuseid langetama, ning teeb tegusid, mida kainena ei teeks ja ka
ise taunib. Seepärast leiame, et nii joobes juhtimise kui teiste joobes traagiliste
tagajärgedega juhtumite ärahoidmiseks on kõige tulemuslikumaks teeks alkoholi
liigtarvitamise ja joobeni jõudmise ennetamine. See nõuab igalt inimeselt oma piiride
tunnetamist ja piiride ületamise kontrolli vajalikkuse teadvustamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kuna alkoholitarbimine on Eestis üldjuhul sotsiaalne tegevus ning tihedalt seotud kommete ja
harjumustega, on alkoholi tarvitamise vähendamisel ja vältimisel suur roll perekondadel,
sõpruskondadel ja laiemalt ühiskondlikel hoiakutel. Tõenäosus alkoholi liigtarbimiseks on
oluliselt suurem, kui kogukond ja ühiskond seda tolereerib või isegi tunnustab ning
purjujäämist ei peeta taunitavaks. Ühiskonna suhtumise muutmine on pikaajaline protsess,
mis eeldab järjepidevat ennetus- ja teavitustegevust ning sellise elukeskkonna kujundamist,
kus alkohol ei oleks igapäevane elu osa.
Alkohol on sõltuvust tekitav aine, seetõttu tuleb alkoholikahjude ennetamiseks võimaldada
ravi ja nõustamist ka alkoholitarvitamise häirega patsientidele. Alates 2015. aastast on
programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames arendatud Eestis tervikliku nõustamis- ja
ravisüsteemi alkoholi liigtarvitamise ning sõltuvuse ennetamiseks ja raviks, programmist on
tänaseks abi saanud ligi 16 000 inimest. Selle töö jätkamine on võtmetähtsusega alkoholi
tervise- ja sotsiaalsete kahjudega võitlemisel. Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse lõppemisel
2020. aasta lõpus on tegevuste jätkumiseks vajalik tagada programmi edasine rahastus,
arvestuslik aastane kulu selleks on 3,2 miljonit eurot.
Leiame ka, et alkoholipoliitika kujundamisel peavad aktiivset rolli mängima valdkonnad, mis
kannavad suurt alkoholikahjude koormat, näiteks tuleks alkoholipoliitika, s.h aktsiisipoliitika
oma tähelepanu alla võtta lähisuhtevägivalla ennetamise juhtrühmal. Alkoholikahjude
vähendamiseks on vaja kõigi sektorite ühist pingutust, et muuta ühiskonna hoiakut
alkoholitarbimisse ja liigtarbimisse, ning töö selle nimel peab olema järjepidev ja pikaajaline.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Triinu Täht 626 9142
[email protected]