dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 4. veebruar 2020
Viit
1.2-5/109-2
Registreeritud
4. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-5109-2 04.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc212 KB

Sisu (failidest)

Mart Helme Siseministeerium Teie 14.01.2020 nr 1-6/1985-1/ [email protected] Meie 04.02.2020 nr 1.2-5/109-2 Vastus muudatusettepanekutele Lugupeetud minister Pöördusite Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poole ettepanekutega joobes juhtimise ohjeldamiseks läbi karistuste karmistamise. Karistusmäärade ja -praktika kujundamine ei ole otseselt Sotsiaalministeeriumi pädevusala, kuid peame väga oluliseks praeguses arutelus tuua tähelepanu alla kõik joobe tõttu juhtunud õnnetused ja kuriteod ning nende ennetusvõimalused. 2018. aastal pandi Eestis joobes toime 7200 kuritegu. Neist 2400 moodustasid liikluskuriteod ning pea kaks korda rohkem – 4200 – oli kehalise väärkohtlemise juhtumeid. Joobes kurjategijad tapsid 30 inimest, 65-l korral põhjustas joobes inimene teise inimese surma või raske tervisekahjustuse. Justiitsministeeriumi 2018. aasta kriminaalpoliitika ülevaates kinnitatakse: „Joobes olek on vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes. Mida raskem vägivald, seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes.“ Sama allika andmetel oli ligikaudu 90% tapmisjuhtumites üks pool ja 70% puhul mõlemad osalised alkoholijoobes, samuti on süüdlane joobes ligi 70% kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise juhtumites, ligi 65% seksuaalkuritegude juhtumites, ligikaudu 50% raske tervisekahjustuse tekitamise ning ettevaatamatusest surma põhjustamise juhtumites. Käesoleva aasta 15. jaanuaril juhtis Päästeamet tähelepanu, et kuigi üldiselt on vigastuste ja vigastussurmade arv Eestis langenud, väheneb joobes toimunud õnnetussurmade arv vaevaliselt ning nende osakaal järjest kasvab. Näiteks 2019. aastal olid 79-st tule- ja veeõnnetuses hukkunust purjus 51. Eelnev näitab, et joobes juhtimine on oluline osa veelgi laiemast traagiliste tagajärgede ringist, millele on kaasa aidanud või põhjustanud joove. Alkohol on psühhotroopne aine, mille tarbimisel vähenevad inimese enesekontroll ja otsustusvõime. Mida raskem on joobeseisund, seda väiksema tõenäosusega on inimene võimeline kaalutletud, riske ja tagajärgi teadvustavaid otsuseid langetama, ning teeb tegusid, mida kainena ei teeks ja ka ise taunib. Seepärast leiame, et nii joobes juhtimise kui teiste joobes traagiliste tagajärgedega juhtumite ärahoidmiseks on kõige tulemuslikumaks teeks alkoholi liigtarvitamise ja joobeni jõudmise ennetamine. See nõuab igalt inimeselt oma piiride tunnetamist ja piiride ületamise kontrolli vajalikkuse teadvustamist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Kuna alkoholitarbimine on Eestis üldjuhul sotsiaalne tegevus ning tihedalt seotud kommete ja harjumustega, on alkoholi tarvitamise vähendamisel ja vältimisel suur roll perekondadel, sõpruskondadel ja laiemalt ühiskondlikel hoiakutel. Tõenäosus alkoholi liigtarbimiseks on oluliselt suurem, kui kogukond ja ühiskond seda tolereerib või isegi tunnustab ning purjujäämist ei peeta taunitavaks. Ühiskonna suhtumise muutmine on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevat ennetus- ja teavitustegevust ning sellise elukeskkonna kujundamist, kus alkohol ei oleks igapäevane elu osa. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, seetõttu tuleb alkoholikahjude ennetamiseks võimaldada ravi ja nõustamist ka alkoholitarvitamise häirega patsientidele. Alates 2015. aastast on programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames arendatud Eestis tervikliku nõustamis- ja ravisüsteemi alkoholi liigtarvitamise ning sõltuvuse ennetamiseks ja raviks, programmist on tänaseks abi saanud ligi 16 000 inimest. Selle töö jätkamine on võtmetähtsusega alkoholi tervise- ja sotsiaalsete kahjudega võitlemisel. Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse lõppemisel 2020. aasta lõpus on tegevuste jätkumiseks vajalik tagada programmi edasine rahastus, arvestuslik aastane kulu selleks on 3,2 miljonit eurot. Leiame ka, et alkoholipoliitika kujundamisel peavad aktiivset rolli mängima valdkonnad, mis kannavad suurt alkoholikahjude koormat, näiteks tuleks alkoholipoliitika, s.h aktsiisipoliitika oma tähelepanu alla võtta lähisuhtevägivalla ennetamise juhtrühmal. Alkoholikahjude vähendamiseks on vaja kõigi sektorite ühist pingutust, et muuta ühiskonna hoiakut alkoholitarbimisse ja liigtarbimisse, ning töö selle nimel peab olema järjepidev ja pikaajaline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Triinu Täht 626 9142 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel