Sotsiaalministeerium
[email protected] 03.02.2020 nr 3-11.1/3667
Hea partner
Soovime teid informeerida, et valminud on kliiniliste auditite „Enneaegse sünnituse ja enneaegse
vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“´(Lisa 1) ja „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ (Lisa 2)
lõpparuanded.
Samuti teavitame, et Eesti Haigekassa juhatuse otsusega 04.12.2019 nr 586 kinnitati 2020. a I
poolaasta kahe uue kliinilise auditi teemad:
1. Süvaveenitromboosi profülaktika kirurgilise kui ka mittekirurgilise profiiliga osakondades
Eesmärk: parandada venoosse tromboosi ja venoosse trombemboolia profülaktika teostamist
haiglates, kaardistades praeguse olukorra ja esitades parendusettepanekud venoosse tromboosi
ja trombemboolia profülaktika teostamiseks. Audit toimub koostöös Eesti Sisearstide
Ühendusega.
2. MRT uuringute põhjendatus ortopeediliste haigustega isikutel
Eesmärk: hinnata MRT uuringule suunamist, teostamise põhjendatust ja mõju tervisetulemile
ortopeedilistel patsientidel. Audit toimub koostöös Eesti Radioloogia Ühingu ja Eesti Ortopeedia
Seltsiga.
Hetkel on haigekassal lisaks töös kolm kliinilist auditit:
1. Müeloomtõvega patsiendi käsitlus Eesti haiglates;
2. Taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi korraldus;
3. Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) teenusel viibivate orgaaniliste
psüühikahäiretega-, skisofreenia ja psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja
käitumishäiretega diagnoosidega patsientide ravi kvaliteet.
Kliiniliste auditite kokkuvõtted on leitavad haigekassa kodulehel:
https://www.haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kliinilised-auditid#tab-auditid-
2019
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Kree
Kvaliteedi edenduse osakonna juhataja
Lisa 1 – kliinilise auditi „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ lõpparuanne
Lisa 2 – kliinilise auditi „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“
Kristy Aidla 620 8329
[email protected]
Kliinilise auditi
„Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“
ARUANNE
Eesti Haigekassa 2019
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3
2. LÜHENDID JA MÕISTED.............................................................................................. 5
2.1. LÜHENDID ..................................................................................................................................... 5
2.2. MÕISTED ....................................................................................................................................... 6
3. AUDITI KORRALDUS ................................................................................................... 8
3.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED ...................................................................................... 9
4. METOODIKA ............................................................................................................... 10
4.1. VALIMI MOODUSTAMINE ............................................................................................................ 10
4.2. ANDMETE KOGUMINE ................................................................................................................. 12
4.3. ANDMETE HINDAMINE ................................................................................................................ 13
4.4. ANDMETE SISESTAMINE .............................................................................................................. 16
4.5. ANDMETE ANALÜÜSIMINE .......................................................................................................... 16
5. TULEMUSED ....................................................................................................................... 17
5.1. ANTENATAALNE PERIOOD .......................................................................................................... 17
5.2. INTRANATAALNE PERIOOD ......................................................................................................... 20
5.3. POSTNATAALNE PERIOOD ........................................................................................................... 22
6. JÄRELDUSED ...................................................................................................................... 49
7. SOOVITUSED ...................................................................................................................... 53
8. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 58
LISA 1. AUDITI AJAKAVA ..................................................................................................... 63
LISA 2. ANTENATAALSE PERIOODI INDIKAATORITE KIRJELDUSED ......................... 65
LISA 3. INTRANATAALSE PERIOODI INDIKAATORITE KIRJELDUSED ....................... 81
LISA 4. AUDITI KOHORDI KIRJELDUS JA INDIKAATORITE TULEMUSED ................ 178
LISA 5. AUDITI TULEMUSTE TUTVUSTAMISE SEMINAR ............................................. 198
2
1. SISSEJUHATUS
Eesti Meditsiiniline sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu (edaspidi register) andmetel
toimus aastatel 2015–2016 vastavalt 736 ja 746 väga enneaegset (VE) (22+0–36+6 gestatsiooni-
nädalal (GN) toimunud) sünnitust, mis moodustasid 5,3% ja 5,4% kõikidest sünnitustest. Viimastel
aastakümnetel on Eestis enneaegse sünnituse esinemise sagedus olnud 5,3–5,9% (1). Aastal 2018
avaldatud Euroopa Perinataaltervise Raporti (2) andmetel moodustasid aastal 2015 Euroopas
enneaegsed sünnid kõigist elussündidest 5,4–12%. Andmed pärinevad 31 Euroopa riigist, kes
kuuluvad Euro-Peristati võrgustikku. Alla 6% oli vastav näitaja Leedus (5,4%), Rootsis (5,6%),
Eestis (5,7%), Lätis (5,8%) ja Soomes (5,8%). Euroopa keskmine oli 7,3%, millest kõrgemad olid
näitajad näiteks Saksamaal (8,5%), Belgias (8,1%) ja Kreekas (11,3%).
VE (22+0–31+6 GN-il sündinud) lapsed moodustasid Euroopa Perinataaltervise Raporti (2)
andmetel kõigist elussündidest riigiti 0,8–1,4%. Kõige madalamad näitajad olid Leedus (0,8%),
Islandil (0,8%), Soomes (0,8%), Lätis (0,9%) ja Eestis (1,1%). VE sünd on üks peamisi neonataalse
haigestumise ja suremuse mõjureid. Oluliste, laste hilisprognoosi mõjutavate neonataalsete
haigustega VE laste esmase haiglaravi ravikestus on kaks korda pikem ja ravikulud kolm korda
suuremad kui antud haigusi mitte põdenud VE lastel (3). Eestis oli VE laste elulemus ajavahemikus
2002–2012 oluliselt suurenenud, samas osade neonataalsete haiguste sagedus oli vähenenud ja
ravikulud jäänud samaks. Riskivastsündinute jälgimisjuhise rakendumise (aastal 2008) (4) järel
vähenes VE laste rehospitaliseerimine (3).
Eesti osalusega EPICE (Effective Perinatal Intensive Care in Europe) projektis (5) uuriti aastatel
2011–2012 (01.05.2011–30.04.2012) toimunud VE sündide ravikäsitlust ja tulemit 11 riigi 19
piirkonnas. Eesti osales projektis ainsa riigina rahvastikupõhiselt. EPICE projekt tõi välja Euroopa
piirkondade vahelised erinevused nii VE laste suremuses ja haigestumises kui ravitaktikas. Eesti
kuulus VE elussündide kõrgeima elulemusega riikide hulka. EPICE projekt võimaldas osalenud
riikidel analüüsida oma riigi andmeid süvendatult. Analüüs tõi esile Eesti keskuste vahelised
erinevused VE laste sünnijärgses varases ravikäsitluses, näiteks invasiivse hingamistoetuse
rakendamise ja surfaktantravi manustamisviisi osas. Samas VE vastsündinute ravitulemuste ja
ravikulude raport aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 sündinud laste ravitulemi osas
näitas, et kolmes piirkondliku funktsiooniga naistekliinikus sündinud VE lastel oli võrdväärne
šanss prognoosi mõjutavate neonataalsete haigusteta elulemiseks (3).
3
Märtsis 2017 avaldati Eesti ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu
perinataalperioodi käsitlus“ (6), mis sisaldab 106 tõenduspõhist ja ekspertsoovitust enneaegsete
sünnituste ja laste tõenduspõhiseks ravikäsitluseks, et tagada lastele parim ravitulem ja hilisem
elukvaliteet. Ravijuhendi rakenduskava nägi ette, et hindamaks enneaegse sünni ja vastsündinu
käsitlust Eesti tervishoiusüsteemis töötatakse välja kriteeriumid vastavalt ravijuhendi soovitustele
ning viiakse läbi kliiniline audit (edaspidi audit) ja antakse haiglatele tagasiside. Tänaseni puudub
aga Eestis enneaegsete vastsündinute ravi ja haigestumise süsteemne riiklik andmete kogumine.
Seetõttu esines vajadus esmalt kaardistada VE sünnituse ja vastsündinu ravikäsitlus enne
ravijuhendi rakendumist.
Auditi eesmärk oli kaardistada perinataalabi ravikvaliteeti VE sünnituse ja vastsündinu
ravikäsitluse korral ning hinnata VE laste ravitulemit Eestis aastatel 2015−2016, enne ravijuhendi
rakendumist.
Soovituslik viitamine: „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi
käsitlus“. (2019). Eesti Haigekassa.
4
2. LÜHENDID JA MÕISTED
2.1. Lühendid
BPD (ingl bronchopulmonary dysplasia) bronhopulmonaalne düsplaasia
CPAP (ingl continuous positive airway pressure) pidev positiivne rõhk hingamisteedes
EhhoKG ehhokardiograafia, südame ultraheliuuring
FiO2 (ingl fraction of inspired oxygen) hapniku osakaal sissehingatavas õhus
GKS glükokortikosteroid
GN gestatsiooninädal ehk rasedusnädal
HAT vere happe-alus-tasakaal
HFNC (ingl high-flow nasal cannula) kõrge pealevooluga ninakanüül niisutatud doseeritud
hapniku manustamiseks
IHT invasiivne hingamistoetus
IUT (ingl intrauterine transport) üsasisene transport
INSURE (ingl INtubation-SURfactant-Extubation) intubatsioon, surfaktandi manustamine,
ekstubatsioon
IVH (ingl intraventricular hemorrage) intraventrikulaarne hemorraagia
KKV kopsude kunstlik ventilatsioon
LISA (ingl less invasive surfactant administration) vähem invasiivne surfaktandi manustamine
MIHT mitteinvasiivne hingamistoetus
NEK (ingl necrotizing enterocolitis) nekrotiseeriv enterokoliit
NIPPV (ingl nasal intermittent/non-invasive positive pressure ventilation) mitteinvasiivne,
nasaalne vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon
PDA (ingl patent ductus arteriosus) avatud arterioosjuha
PIVH (ingl peri/intraventricular hemorrhage) peri/intraventrikulaarne hemorraagia
5
PMV postmenstruaalvanus
cPVL (ingl cystic periventricular leucomalacia) tsüstiline periventrikulaarne leukomalaatsia
RDS (ingl respiratory distress-syndrome) respiratoorse distressi sündroom
ROP (ingl retinopathy of prematurity) enneaegse retinopaatia
VE väga enneaegne
VES väga enneaegne sünd raseduse kestuses 22+0–31+6 nädalat
2.2. Mõisted
Enneaegne sünnitus – ajavahemikul 22+0–36+6 rasedusnädalat toimunud sünnitus
Enneaegne vastsündinu – ajavahemikul 22+0–36+6 rasedusnädalat sündinud laps
Gestatsioonivanus raseduskestus (loote vanus), mida arvutatakse ema viimase menstruatsiooni
esimesest päevast nädalates ja päevades (nt 22 nädalat ja 0 päeva, väljendatakse 22+0)
Iatrogeenne enneaegsus – enneaegne sünnitus juhul, kui sünnituse esilekutsumine või keisrilõige
on toimunud ema- või lootepoolsetel näidustustel (antud juhul enne raseduskestust 36+6 nädalat)
Invasiivne hingamistoetus – hingamistoetus, mida viiakse läbi häälepaelte alusi või alumistesse
hingamisteedesse ulatuva hingamistee (intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli) kaudu
Mitteinvasiivne hingamistoetus – hingamistoetus, mida viiakse läbi invasiivset hingamisteed
(intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli) kasutamata
Neonataal- ehk vastsündinuperiood – lapse 1.–28. elupäev
Normotermia – vastsündinu kehatemperatuur 36,5–37,5 °C, aksillaarselt mõõdetuna
Perinataalperiood – ajavahemik alates raseduskestusest 22+0 nädalat kuni vastsündinu esimese
sünnijärgse elunädala lõpuni
Postmenstruaalvanus – postmenstruaalvanus, gestatsioonivanusele liidetakse postnataalse elu
vanus; väljendatakse nädalates (nt PMV-s 36 nädalat)
6
Proaktiivne ravi – aktiivne perinataalne sekkumine, mille eesmärk on vastsündinu parem
tervisetulem. Proaktiivse ravi all mõistetakse üldiselt antenataalset GKS-ravi, tokolüüsi,
antibakteriaalset ravi, neuroprotektsiooni, keisrilõiget lootepoolsetel näidustustel, vastsündinu
elustamist ja intensiivravi
Varajane enteraalne toitmine – enteraalse toitmise alustamine enne 6. elutunni lõppu
Varajane neonataalperiood – lapse 1.–7. elupäev
Vastsündinu – laps vanuses 0–28 elupäeva
VE sünnitus – ajavahemikul 22+0–31+6 rasedusnädalat toimunud sünnitus
VE vastsündinu – ajavahemikul 22+0–31+6 rasedusnädalat sündinud laps
Üsasisene transport – raseda või sünnitaja transport (kiirabi, lennuk, helikopter) enne lapse sündi
piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse, et vältida vastsündinu
sünnijärgset transporti
7
3. AUDITI KORRALDUS
Detsembris 2017 tegi Eesti Haigekassa ettepaneku Eesti Perinatoloogia Seltsile, Eesti Naistearstide
Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Ämmaemandate Ühingule auditi
läbiviimiseks. Eelpool nimetatud seltsidel paluti nimetada vähemalt üks esindaja auditi meeskonna
liikmeks. Eesti Haigekassa sõlmis auditeerijatega lepingud ja huvide deklaratsioonid auditi
läbiviimiseks. Lisaks oli auditi töörühma kaasatud lapsevanemate esindajana MTÜ Enneaegsed
Lapsed juhatuse liige Livia Laas. Auditi hindamiskriteeriumite koostamisel olid abiks
anestesioloogid-intensiivraviarstid Tuuli Metsvaht SA Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Mari-Liis
Ilmoja SA Tallinna Lastehaiglast.
Eesti Naistearstide Seltsi volitatud auditeerijad:
Helle Karro (juhtauditeerija)
Piret Veerus
Lee Tammemäe
Anne Rohtmets
Veronika Roht
Tiina Angerjas
Eesti Lastearstide Seltsi volitatud auditeerijad:
Liis Toome (juhtauditeerija)
Heili Varendi
Pille Saik
Eesti Perinatoloogia Seltsi volitatud auditeerijad:
Kadi Ploom (juhtauditeerija)
Pille Andresson
Eesti Õdede Liidu volitatud esindajad:
Svetlana Müürsepp
8
Jana Retpap
Eesti Ämmaemandate Ühingu volitatud auditeerijad:
Irena Bartels
Lapsevanemate esindaja (MTÜ Enneaegsed Lapsed):
Livia Laas
Eesti Haigekassa esindajad:
Kvaliteedi edenduse osakonna peaspetsialist Pille Lõmps ja Kristy Aidla – auditi
üldkoordineerimine;
Infrastruktuuri talituse peaspetsialist Priit Lund – andmesisestusplatvormi loomine;
Kvaliteedi edenduse osakonna analüütik Sirli Joona – andmeanalüüs.
Käesoleva aruande lisas 1 on esitatud ülevaade auditi ajakavast ja vastutajatest.
3.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED
Auditi eesmärk on kaardistada perinataalabi ravikvaliteeti VE sünnituse ja vastsündinu
ravikäsitluse korral ning hinnata VE laste ravitulemit Eestis aastatel 2015−2016, enne ravijuhendi
rakendumist.
Auditi lisaeesmärgid:
1. Välja töötada teemakohased ravikvaliteedi indikaatorid;
2. Kaardistada VE sünnituste ja vastsündinute käsitluse dokumenteerimise kvaliteet ja anda
soovitused dokumenteerimise parendamiseks;
3. Koguda Eesti VE sündide andmeid aastatel 2015-2016 ja võrrelda neid Eesti varasemalt
uuritud kohortide (2002–2003; 2007–2008; 2011–2012) ja rahvusvaheliste andmetega.
9
4. METOODIKA
4.1. Valimi moodustamine
Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI) esitati teabenõue auditi valimi moodustamiseks registri
andmete põhjal. Valim moodustati perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eestis toimunud elus- ja
surnult sündidest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat. Registrist küsiti järgmisi andmeid
sünnikaardilt: raviasutuse nimi, raseduse kestus sünnitusel, lapse sünnikuupäev ja sünniaeg, lapse
sugu, sündinud laste arv, lapse surma kuupäev ja kellaaeg, ema ja lapse isikukood, lapse tunnus
sünnil (elusalt, surnult).
TAI registri andmete põhjal sündis perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eestis kokku 325 VE
sündinud last. Saadud andmed korrastati, mille tulemusena jäi valimist välja 9 ravilugu – 8 juhul
oli raseduskestus sünnikaardil ebakorrektne ja tegemist ei olnud 22+0–31+6 GN-il toimunud
sünnitusega, 1 juhul oli ema isikukood puudulik ja ravilugu jäeti valimist välja. Lõplikku valimisse
ja analüüsi kaasati 11 haigla 265 sünnituslugu (Tabel 1). Vaadeldaval perioodil sündis 316 VE last
(Tabel 2), neist surnult sünde oli 39. Lisaks sünnituslugudele auditeeriti kõigi 277 (Tabel 3) elusalt
sündinud VE vastsündinu haiguslugusid.
Tabel 1. VE sünnituste (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) arv Eestis haiglate lõikes aastatel 2015-
2016, registri andmed
VE sünnituste arv
Tervishoiuteenuse osutaja
2015 2016 Kokku
SA Tartu Ülikooli Kliinikum 39 31 70
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 58 64 122
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 32 26 58
SA Ida-Viru Keskhaigla 2 2 4
SA Pärnu Haigla 1 1 2
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 1 1
AS Rakvere Haigla 2 1 3
AS Järvamaa Haigla 1 1 2
AS Valga Haigla 1 0 1
Kuressaare Haigla SA 1 0 1
SA Viljandi Haigla 1 0 1
Kokku 138 127 265
10
Tabel 2. VE sündide (sünd 22+0–31+6 GN-il) arv Eestis haiglate lõikes aastatel 2015-2016,
registri andmed
VE sündide arv
Tervishoiuteenuse osutaja 2015 2016 Kokku
SA Tartu Ülikooli Kliinikum 49 35 84
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 79 74 153
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 39 30 69
SA Ida-Viru Keskhaigla 2 3 5
SA Pärnu Haigla 1 1 2
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 1 1
AS Rakvere Haigla 4 1 5
AS Järvamaa Haigla 1 2 3
AS Valga Haigla 1 0 1
Kuressaare Haigla SA 1 0 1
SA Viljandi Haigla 2 0 2
Kokku 169 147 316
Tabel 3. Auditis analüüsitud aastatel 2015-2016 elusalt sündinud VE (raseduskestus 22+0–31+6
nädalat) laste arv haiglate lõikes
Elusalt
Tervishoiuteenuse osutaja sündinud VE
laste arv
SA Tartu Ülikooli Kliinikum 72
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 129
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 62
SA Ida-Viru Keskhaigla 4
SA Pärnu Haigla 1
AS Rakvere Haigla 3
AS Järvamaa Haigla 2
AS Valga Haigla 1
Kuressaare Haigla SA 1
SA Viljandi Haigla 2
Kokku 277
Edasiseks raviks suunati 191 (69%) last SA Tallinna Lastehaiglasse, mistõttu analüüsiti nii tabelites
1–3 esitatud sünnitusabi tervishoiuteenust osutavate haiglate kui SA Tallinna Lastehaigla
haiguslugusid.
Auditi hilisemas faasis tehti registrist valimi kohta uus teabenõue saamaks isikustamata andmeid
raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat toimunud sünnituste viiside ja põhjuste kohta perioodil
11
01.01.2015–31.12.2016, kuna neid andmeid esialgu ei küsitud. Äärmiselt enneaegse sünnituse
(raseduskestus 22+0–23+6 nädalat) käsitluse puhuks pole maailmas piisavalt tõenduspõhiseid
soovitusi sünnitusviisi osas, mistõttu analüüsiti andmeid alates 24+0 GN-st. Uus teabenõue tehti
järgmiste kohortide kaupa:
1) Sünnituste koguarv, mil raseduskestus sünnitushetkel oli 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p26
vastavalt täidetud). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv;
2) Sünnituste arv, kui sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1). Nendest keisrilõike teel
(sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv;
3) Üksiksünnituste arv, kui laps oli peaseisus. Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel
vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p27.8) või muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud
p27.9 või sündisid mitmikud (p36=2 või rohkem). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud
p28.4 või p28.5) sünnituste arv;
4) Üksiksünnituste arv, kus sünnitusel oli vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p27.8). Valimisse
ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud p27.9) või
sündisid mitmikud (p36=2 või rohkem). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või
p28.5) sünnituste arv;
5) Üksiksünnituste arv, kus sünnitusel oli muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud p29.9).
Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv;
6) Sünnituste arv, kui sündisid kaksikud (p36=2; välja arvatud p36.1 ja p36.3). Nendest keisrilõike
teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv.
4.2. Andmete kogumine
Andmete kogumise eelselt teavitas Eesti Haigekassa esmalt auditeeritavaid tervishoiuteenuse
osutajaid auditi eesmärgist, hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis
haigekassa valimisse arvatud teenuseosutajatelt valimisse kaasatud dokumendid vastavalt auditi
ajalisele plaanile (Lisa 1). Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu aktiga
piirkondliku osakonna ja auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt
andmevahetuse nõuetele.
Andmeid koguti laste kohta kuni korrigeeritud vanuseni 2 aastat. Eraldi koguti ja hinnati andmeid
sünnituslugude ning vastsündinute lugude kohta. Raviasutuselt küsiti järgmiseid dokumente:
raseda suunanud asutuse saatekiri või epikriis, kiirabikaart (kui patsient saabus kiirabiga), raseda
haiguslugu, sünnituslugu; vastsündinu haiguslugu ja lapse ambulatoorsed haiguslood kuni
12
korrigeeritud vanuseni 2 aastat, millal toimub laste tervise ja arengu hindamine erinevate
spetsialistide pooolt.
Sünnitusabi pakkuvad raviasutused jagati kahte rühma – piirkondliku funktsiooniga haiglad ning
ülejäänud kesk- ja üldhaiglad. Piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi pakkuvad raviasutused on
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ja AS Lääne-
Tallinna Keskhaigla naistekliinik ning piirkondliku funktsiooniga lastehaiglad SA Tartu Ülikooli
Kliinikum ja SA Tallinna Lastehaigla.
4.3. Andmete hindamine
Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamiskriteeriumid, mis olid vastavuses
välja töötatud indikaatoritega ja mille koostamisel lähtuti ravijuhendist „Enneaegse sünnituse ja
enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ (6).
Auditi käigus koguti hindamiskriteeriumitega andmeid järgmiste indikaatorite hindamiseks:
1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal kõigist sündidest
raviasutustes
2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude ettevalmistamiseks väga enneaegse
sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral
3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 24+0–31+6
nädalat) korral
4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus
5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse korral (raseduskestus 24+0–31+6
nädalat)
5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse korral (raseduskestus
24+0–31+6 nädalat)
5c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse korral (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat)
6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi
teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat)
13
7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-
tasakaalu määramine sünnil
8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-
tasakaalu väärtus sünnil
9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus esimesel elunädalal –
varane neonataalne suremus
10. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus vanuses 0–12
elutundi
11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane transport (esimesel 48
elutunnil)
12. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu kehatemperatuuri madalaim
väärtus kahel esimesel elutunnil
13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi muutus raviasutuste
vahelisel auto- või lennutranspordil
14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute alajahtumine varasel trans-
pordil kahel esimesel elupäeval
15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinutel
16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi alustamine kahel esimesel
elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane enteraalne toitmine
18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsioo-
ninädalat) lastel
19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel
20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat-
siooninädalat) vastsündinutel
14
21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
vastsündinutel
22 Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel
23. Intraventrikulaarse hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel
24. Tsüstilise periventrikulaarse leukomalaatsia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat-
siooninädalat) lastel
25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine postmenstruaalvanuses 36 nädalat väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat-
siooninädalat) lastel
27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel
28. Hilise positiivse verekülviga sepsise esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
29. Hilise positiivse verekülviga sepsise episoodide arv väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat-
siooninädalat) lastel
30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast lahkumisel või
postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi
lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal ja
toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
34. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi
lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
15
36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas haiglate või
osakondade vahelise transpordi vajadus
37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
korrigeeritud vanuses 2 aastat
Indikaatorite detailsed tehnilised kirjeldused on toodud Lisas 2 ja 3.
4.4. Andmete sisestamine
Auditeerijad sisestasid andmed Eesti Haigekassa poolt loodud elektroonsesse auditeerimis-
keskkonda. Andmete kogumine jaotati naistearstide, ämmaemanda, lastearstide ja lasteõdede
vahel. Eraldi sisestati info sünnituslugude ja vastsündinute lugude kohta. Konfidentsiaalsuse
huvides asendati auditeeritavates juhtumites sisalduvad isikuandmed elektroonilisse andmebaasi
sisestamisel unikaalse koodiga, mis võimaldas auditeerijatel juhtumeid tuvastada. Kuna
auditeerijad hindasid oma raviasutuste haiguslugusid, teostasid auditeerijad teiste raviasutuste
pistelisi andmekontrolle, et olla kindel sisestatud andmete usaldusväärsuses. Pistelise kontrolli
raames hinnati kokku 107 haiguslugu ja leiti mõningaid andmete sisestusvigu, mis korrigeeriti
koostöös auditi töörühma liikmetega pärast haiguslugude korduvat ülevaatamist.
4.5. Andmete analüüsimine
Andmete analüüsimise eelselt teostati andmete korrastamine koostöös töörühma liikmetega, et
välistada vigade teket andmeanalüüsil. Andmete analüüsimiseks ja tabeli koostamiseks kasutati
statistilist andmetöötlusprogrammi Microsoft Excel. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat
statistikat – sagedusjaotused, protsendid, mediaan ning pidevate tunnuste korral aritmeetiline
keskmine. Andmed analüüsiti lähtudes indikaatorite tehnilistest kirjeldustest, mis on välja toodud
lisades 2 ja 3. Lisaks analüüsiti iatrogeense enneaegsuse osakaalu kõigi VE sünnituste hulgas
aastatel 2015–2016 elektroonses auditeerimiskeskkonnas märgitud RHK-10 koodide alusel.
Andmete analüüsi järgselt koostasid auditeerijad nende poolt auditeeritud raviasutusele
individuaalse tagasiside auditeerija poolsete tähelepanekutega ja olulisemate tulemustega.
16
5. TULEMUSED
5.1. Antenataalne periood
Indikaator 1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal kõigist
sündidest raviasutustes
Hinnati VE vastsündinute (elus- ja surnultsünnid raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat) osakaalu
raviasutustes toimunud sündidest. Eraldi vaadeldi VE sündide osakaalu piirkondliku funktsiooniga
haiglates (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna
Keskhaigla) ja teistes raviasutustes (kesk- ja üldhaiglad), kus puudub vastsündinute intensiivravi
võimalus.
Kokku toimus aastatel 2015−2016 Eesti raviasutustes 316 sündi raseduskestuses 22+0−31+6 nädalat,
mis moodustas 1,2% kõigist sündidest. Lisaks toimus kahe VE lapse sünd väljaspool raviasutusi −
üks teel haiglasse (raseduskestus 28+4 nädalat) ja teine kodus (surnultsünd, raseduskestus 24
nädalat).
Keskhaiglates ja üldhaiglates toimunud sündidest moodustasid VE sünnid aastal 2015 0,39% ja
aastal 2016 0,26%, piirkondliku funktsiooniga haiglates vastavalt 1,55% ja 1,37%.
Enneaegne sünnitus võib käivituda spontaanselt (algab sünnitustegevus või puhkeb lootevesi), kuid
tegemist võib olla ka iatrogeense enneaegsusega. Iatrogeenne enneaegsus on seotud ema- (raske
kaasnev haigus, preeklampsia, verejooks jm) või lootepoolsete põhjustega (üsasisene kasvupeetus
jt loote seisundid), mil raseduse jätkamine ei ole võimalik (7, 8). Auditi käigus hinnati iatrogeense
enneaegsuse osakaalu aastatel 2015−2016 keisrilõike teel toimunud VE sünnitustest. VE sünnitus
lõppes 138 juhul (52%) keisrilõike teel. Neist 81-l (59,6%) oli tegemist iatrogeense enneaegsusega
ja keisrilõike põhjuseks oli ema- või lootepoolne näidustus, kahel juhul oli näidustus märkimata ja
ülejäänud juhtudel oli keisrilõike näidustus seotud muu sünnitusabi situatsiooniga. Sagedasemad
põhjused raseduse enneaegseks lõpetamiseks meditsiinilisel näidustusel olid preeklampsia (25
juhul) või eklampsia (3 juhul) ja platsenta enneaegne irdumine (28 juhul).
Iatrogeensete enneaegsete sündide osakaalu ei ole Eestis varem analüüsitud ja seetõttu ei ole meil
seda võimalik võrrelda varasemate andmetega. Varem läbi viidud uuringud on näidanud, et
iatrogeense enneaegsuse osakaal moodustab enneaegsetest sündidest 30–35% (9, 10). Sloveenias
17
läbi viidud registripõhise uuringu käigus analüüsiti iatrogeense enneaegsuse osakaalu perioodil
1987−2012 toimunud sündide hulgas. Lucovnik jt jõudsid järeldusele, et iatrogeense enneaegsuse
osakaal suurenes 26 aasta jooksul, sh VE vastsündinute rühmas (11).
JÄRELDUS: VE sündide osakaal kesk- ja üldhaiglates, kus puudub vastsündinute intensiivravi
võimalus, vastab eesmärkväärtusele ja on alla 0,5%. See näitab, et toimib regionaliseerimine, st
enneaegse sünnituse korral suunatakse enamikul juhtudel sünnitajad piirkondliku funktsiooniga
haiglasse. Iatrogeense enneaegse sünnituse osakaalu kaardistamine võimaldab edaspidi hinnata
muutusi osakaalus.
Indikaator 2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude ettevalmis-
tamiseks väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral
Hinnati glükokortikosteroidi (GKS) manustamist rasedale loote kopsude ettevalmistuse eesmärgil
VE sünnituse korral. Täielikult (õiges ajavahemikus ja annuses) GKS-i manustamine tähendab
seda, et manustati kas betametasooni 12 mg 2 korda 24 tunnise intervalliga või deksametasooni
6 mg 4 korda 12 tunnise intervalliga ja enneaegne sünnitus toimus mitte varem kui 24 tundi ja mitte
hiljem kui 7 päeva esimesest annusest.
VE sünnitustest 96%-l toimus loote kopsude ettevalmistus GKS-ga, kuid täieliku skeemi järgi
õnnestus GKS-i manustada 38%-l GKS-i saanud sünnitajatest. Analüüsist jäid välja need juhud,
kui sünnitus toimus vähem kui ühe tunni jooksul pärast haiglasse saabumist ja GKS-i ei jõutud
seetõttu manustada. Neid sünnitusi oli kokku 27. Analüüsist arvati välja ka sünnitused, kus oli
tegemist antentaalse loote hukuga.
JÄRELDUS: Enamikel juhtudel manustati VE sünnituse korral GKS-i. GKS-i manustamise
osakaal VE sünnituse korral aastatel 2015−2016 oli veidi kõrgem kui EPICE kohordis aastatel
2011–2012, kus GKS-i manustati 94,8%-l (5). GKS-i manustamine on märkimisväärselt suure-
nenud võrreldes aastatega 2002−2003 ja 2007−2008, mil GKS-i rakendamise osakaal oli vastavalt
73% ja 81% (12).
Täielikus mahus manustati GKS-i vähem kui eesmärkväärtuseks seatud 50%. Aastatel 2015−2016
ei olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud GKS-i manustamise annuse
ja ajavahemiku. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on
ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (rasedus-
kestus 24+0–31+6 nädalat) korral
18
Hinnati magneesiumsulfaadi manustamist sünnitajale VE sünnituse korral lapse
neuroprotektsiooni eesmärgil. Ettenähtud skeemi järgi manustamine tähendab seda, et
magneesiumsulfaati manustati 4 kuni 24 tundi enne sünnitust veenisisesi 4–6 g boolusena 20–30
minuti jooksul ja edasi kuni sünnituseni 1 g tunnis.
Neuroprotektsiooni magneesiumsulfaadiga teostati 65%-l VE sünnituste korral, neist 72% toimus
manustamine ettenähtud skeemi kohaselt. Analüüsist jäid välja need juhud, kui sünnitus toimus
vähem kui ühe tunni jooksul pärast haiglasse saabumist ja magneesiumsulfaati ei jõutud seetõttu
manustada. Selliseid sünnitusi oli kokku 32. Analüüsist arvati välja ka sünnitused, kus oli tegemist
antentaalse loote hukuga.
Eesmärkväärtuseks oli neuroprotektsiooni teostamine 100% VE sünnituste juhtudest, kuid aastatel
2015−2016 ei olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud magneesium-
sulfaadi kasutamise ning annuse ja ajavahemiku. Sünnitajatel, kellel neuro-protektsiooni rakendati,
tehti seda enamikul juhtudest ettenähtud skeemi kohaselt.
JÄRELDUS: Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on
ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat)
surnultsündimus
Hinnati surnultsündide (ante- ja intranataalselt) arvu 100 sünni (surnult ja elussünni) kohta
raseduskestuses 22+0–31+6 ja 28+0–31+6 nädalat.
VE sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus oli 120 last 1000
sünni kohta ehk 120‰. Raseduskestuses 28+0–31+6 nädalat sündinud vastsündinute rühmas oli
surnultsünde vähem, 90 last 1000 sünni kohta ehk 90‰.
JÄRELDUS: Surnultsünnid raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat moodustasid Eesti kõikidest
surnultsündidest 37,9%. Enneaegsete sündide hulgas on surnultsündimuse osatähtsus oluliselt
suurem kui ajaliste sündide hulgas ja VE sünni korral ei ole surnultsünd sageli välditav. Uuringute
põhjal on teada, et mida väiksem raseduskestus, seda halvem on perinataalne tulem (13, 14, 15).
Enne 24 GN-t on vastsündinu prognoos elule halb ja proaktiivset ravi enamasti ei rakendata. Väga
oluline on kaardistada surnultsündimuse tase ja edaspidi monitoorida muutusi.
Indikaator 5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse (raseduskestus
24+0–31+6 nädalat) korral
19
Hinnati keisrilõigete osakaalu VE üksiksünnituste korral, kui loode on peaseisus ja raseduskestus
24+0–31+6 nädalat. Keisrilõigete osakaal peasesisus üksikloote korral raseduskestuses 24+0–31+6
nädalat oli 48%.
Indikaator 5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse
(raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral
Hinnati keisrilõigete osakaalu VE üksiksünnituste korral, kui loode on vaagnaotsseisus ja
raseduskestus 24+0–31+6 nädalat. Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus üksikloote korral rasedus-
kestuses 24+0–31+6 nädalat oli 61%.
Indikaator 5c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse (raseduskestus 24+0–
31+6 nädalat) korral
Hinnati keisrilõigete osakaalu VE kaksiksünnituste korral, raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat.
Enneaegsetest kaksiksünnitustest, mis toimusid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, toimus keisri-
lõike teel 57%.
JÄRELDUS: Rahvusvahelisel tasemel puudub kindel eesmärkväärtus keisrilõigete teostamiseks
enneaegse sünnituse korral loote pea- ja vaagnaotsseisu ning mitmiksünnituse puhul. Puudub
tõendus, kas tüsistumata juhtudel ja kindlate ema- või lootepoolsete näidustuste puudumisel
parandab keisrilõike teel sünnitamine perinataalset tulemit. Ravijuhendid soovitavad sünnitusviisi
valikul lähtuda ema- ja lootepoolsetest näidustustest ning teha individuaalne valik. Indikaatori
eesmärk oli olukorra kaardistamine. See võimaldab jälgida edasisi sünnitusviisi trende enneaegse
sünnituse korral.
5.2. Intranataalne periood
Indikaator 6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga
sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat)
Üsasisene transport (IUT) on raseda erakorralise transpordi vajadus olukorras, kui on alanud või
algamas enneaegne sünnitus; kui on tekkinud näidustus raseduse enneaegseks lõpetamiseks ema-
või lootepoolsetel näidustustel või kui on oodata haige vastsündinu sündi, kes vajab kohest ravi
piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavas raviasutuses. IUT ja perinataalne tsentraalisee-
rimine on loote kopsude GKS-iga ettevalmistamise ja surfaktandi kasutamise kõrval üks kolmest
sekkumisest, mis oluliselt vähendab perinataalsete surmade arvu enneaegse sünnituse korral.
20
Eesmärk oli hinnata aastatel 2015–2016 Eestis 22+0–31+6 GN-il toimunud VE sünnituste osakaalu,
mis toimusid raseda erakorralise transpordi järgselt üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku
funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse arvestatuna nii kõikidest VE sünnitustest kui
kõikidest piirkondlikes haiglates toimunud VE sünnitustest. Lisaks hinnati IUT osakaalu kõikidest
IUT näidustustega sünnitustest ja VE laste sündide osakaalu, mis toimusid väljaspool piirkondliku
funktsiooniga sünnitusabi osutavat haiglat.
Auditi perioodil toimus 265 VE sünnitust, neist 250 sünnitust (94,3%) piirkondliku funktsiooniga
haiglates. IUT järgselt toimunud sünnitused (n= 60) moodustasid kõikidest VE sünnitustest 23%
ja piirkondlikes haiglates toimunud VE sünnitustest 24%. IUT üldhaiglatest ja keskhaiglatest
piirkondliku funktsiooniga haiglatesse oli näidustatud 74-l korral, sellest 60-l korral suunamine
toimus, seega IUT osakaal IUT näidustustega sünnitustest oli 81,1%. IUT mitteteostamise
põhjuseid eraldi ei analüüsitud. Väljaspool piirkondlikke haiglaid sündis auditi perioodil elusalt 14
VE last, mis moodustas 5,1% (14/277) kõikidest VE elussündidest.
Varasematel aastatel ei ole Eestis uuritud IUT-ga VE sünnituste osakaalu kõikidest IUT
näidustusega VE sünnitustest. Küll on aga ajas suurenenud piirkondliku funktsiooniga haiglates
sündinud VE laste osakaal arvestatuna kõikidest elussündidest (2003–2003 87%, 2007–2008 90%,
2015–2016 94,9%) (16). Euroopa Perinataaltervise Raporti 2010 (2) andmetel toimus VE sündidest
spetsialiseeritud keskustes Maltal 97,6%, Portugalis 92,5%, Sloveenias 91%, Soomes 84,3%,
Itaalias 83,1%, Tšehhis 82,1% ja Norras 69,3%. Austraalia ja Uus-Meremaa Vastsündinute
Andmekogu (ANZNN) (17) andmetel toimus aastal 2017 spetsialiseeritud keskustes 88,1%
kõikidest enne 32 GN-i toimunud sünnitustest.
Järeldus: Ligikaudu viiendikul IUT näidustusega VE sünnituste korral IUT ei teostatud, mistõttu
5,1% VE lastest sündis väljaspool piirkondliku funktsiooniga haiglat. Hinnangu andmiseks, kas
IUT oleks antud juhtudel olnud teostatav, on vajalik IUT mitteteostamise põhjuste süvendatud
analüüs. Samas ligikaudu veerand piirkondliku funktsiooniga haiglate VE sünnitusest toimus IUT
järgselt ja piirkondlikes haiglates sündinud VE laste osakaal oli Eestis sarnane või suurem
võrrelduna teiste riikide andmetega. Antud tulemused lubavad VE sünnituste üldise
tsentraliseerimise taseme hinnata Eestis heaks.
21
5.3. Postnataalne periood
Indikaator 7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere
happe-alus-tasakaalu määramine sünnil
Vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu (HAT) määramine sünnil kirjeldab
looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning iseloomustab vastsündinu
metaboolset seisundit sünnil. HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist)
45 sekundi jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt poolt
klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist ja tuleb analüüsida 30 minuti jooksul pärast
proovi võtmist. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu, kellel määrati sünnil nabaväädi
vere HAT.
Nabaväädi vere HAT-analüüs oli määratud 90%-l VE sündinud lapsel, neist 15%-l oli HAT-
analüüsi määramine ebaõnnestunud ja/või võtmise asukoht täpsustamata ning analüüs oli võtmata
10%-l. Korrektselt oli HAT-analüüs määratud arterist 77%-l lastest.
JÄRELDUS: Rahvusvaheline soovitus on, et vastsündinu metaboolse seisundi hindamiseks sünnil
tuleb määrata kõigil 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud vastsündinutel nabaväädi verest HAT-
analüüs. Auditi perioodil saadud tulemus (90%) on eesmärkväärtusest madalam. HAT-analüüsi
määramine nabaväädi verest vahetult sünnijärgselt ja eelistatult arterist ning selle korrektne
dokumenteerimine vajab kõigis sünnitusabi teenust osutavates haiglates parandamist.
Indikaator 8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere
happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil
Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja metaboolse või
segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline kahjustus, mõjutab lapse varast
ja hilist tervisetulemit. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu, kellel esines sünnil
nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) vere pH
mõõdukas või väljendunud muutus. Mõõdukateks muutusteks loetakse pH väärtust 7,19–7,01 ja
BE väärtust vahemikus -8 kuni -12 mmol/l ja väljendunud muutusteks pH väärtust ≤ 7,0 ja BE
väärtust ≤ -12 mmol/l.
Sünnil esines nabaväädi vere pH mõõdukas või väljendunud muutus mõlemal juhul 3%-l VE
vastsündinutest, kellel analüüs võeti ja määramine tehniliselt õnnestus.
22
Aastatel 2002–2003 (12) ja 2007–2008 (16) ning EPICE uuringus (5) käesoleva auditiga
võrreldava definitsiooni alusel nabaväädi HAT-väärtust ei hinnatud.
JÄRELDUS: Sünnil nabaväädi vere mõõdukate või väljendunud HAT muutustega VE laste
osakaal on kõrgem püstitatud eesmärkväärtusest. Kirjanduse andmetel (18) võiks nabaarteri vere
HAT väljendunud muutus esineda vähem kui 0,5%-l VE sündinud lastest.
Nabaväädi vere patoloogiliste HAT väärtustega vastsündinute osakaal oli eesmärkväärtusest
kõrgem. Tulemused vajavad edasist analüüsi selgitamaks, kas perinataalne kliiniline praktika vajab
muutmist.
Indikaator 9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute laste suremus
esimesel elunädalal - varane neonataalne suremus
Eesmärk oli hinnata varast neonataalset suremust (vastsündinu surm vanuses kuni 6 ööpäeva, 23
tundi ja 59 minutit). Indikaator võimaldab hinnata VE sündide puhust perinataalabi Regiona-
liseerimise, proaktiivse ravi, intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning võrrelda Eesti
tulemusi teiste riikide tulemustega.
Auditeeritud perioodil sündis elusalt 277 VE last. Neist suri esimesel elunädalal 18, kellest 16 oli
suunatud intensiivravile ning kellest nelja puhul hiljem piirati lapse üliraske või prognoositu
seisundi tõttu ravimahtu, mis viis lapse surmani.
Auditi perioodil Eestis toimunud VE sündide perinataalne suremus oli kokku 18% e 180 promilli.
Varase neonataalse suremuse osakaal kõigist VE elussündidest oli 6,5% ja intensiivravile
suunatutest 5,8%. Eestis varasemalt tehtud uuringu andmetel (12) on VE laste varane neonataalne
suremus alates aastast 2002 ajas oluliselt vähenenud: aastatel 2002–2003 oli see sünnikohordis
16%; aastatel 2007–2008 11% ja aastatel 2011–2012 12 kuu vältel sündinud ehk EPICE Eesti
kohordis suri varases neonataalperioodis 6% (5). Indikaatori eesmärgiks oli, et Eestis püsiks
< 32 GN varane neonataalne suremus varasemal tasemel, st ei ületaks 6%.
JÄRELDUS: VE vastsündinute varane neonataalne suremus auditi perioodil oli madal ja vastas
seatud eesmärkväärtusele intensiivravile suunatud vastsündinute kohta, kuid oli kogugrupis veidi
kõrgem kui eesmärkväärtus.
Indikaator 10. Väga enneaegste (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus
vanuses 0–12 elutundi
Tegemist on täiendava indikaatoriga varase neonataalse suremuse kirjeldamiseks, mis peegeldab
raseduse jälgimise, loote haiguste ning väärarendite tuvastamise astme ja raseduse lõpetamise
23
(seadused, religioossed ja individuaalsed tõekspidamised) erisusi, aga ka sünnitusabi, vastsündinu
elustamise ja stabiliseerimise ning varase neonataalse transpordi kvaliteeti. Kirjanduse andmetel
(19) moodustab 0–12 elutunni suremus kuni 2/3 varasest neonataalsest suremusest. EPICE
uuringus (5) selgus Euroopa riikide vahel suur erinevus: vanuses 0–12 elutundi suri vaid 1,2%
kohordi lastest Ühendkuningriikides, kuid 9,8% Poolas, mis võib olla põhjustatud seaduste ja
praktikate erisustest raseduse katkestamisel ning surnultsündide registreerimisel.
Indikaatori eesmärkväärtus oli, et < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste suremus
vanuses 0–12 elutundi püsiks 2–2,5% vahel. Auditeeritud perioodil suri vanuses 0–12 elutundi
Eestis kokku 4 last, sh 2 intensiivravile mitte suunatud ja 2 intensiivravile suunatud. Intensiivravile
suunatud lastest suri 0–12 elutunnil vaid 0,7%, mis on oluliselt madalam kui eesmärkväärtus.
Esimesel 12 elutunnil toimus vaid 22% kõigist varase neonataalsuremuse juhtudest, mis on
väiksem kui kirjanduses toodud kuni 66% (19).
JÄRELDUS: Auditeeritud perioodil oli Eestis VE sündinute suremus esimesel 12 elutunnil väga
madal (0,7% intensiivravile suunatutest ja 22% varase neonataalse suremuse juhtudest), mis on
madalam kui kirjanduses ja Eesti osalusega läbi viidud EPICE uuringus (5), mis peegeldab
perinataalse ja varase neonataalse abi head taset ning optimaalset kvaliteeti.
Indikaator 11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
neonataalne transport (esimesel 48 elutunnil)
Enneaegsete vastsündinute suremus väheneb oluliselt, kui vastsündinu esmane adekvaatne
stabiliseerimine ja ravi on tagatud kohapeal, kus toimub sünnitus. Soovitus on vältida sünnijärgset
transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul (tsentraliseerimine). Eesmärk oli hinnata VE lapse
transporti auto või helikopteriga lapse esimesel kahel elupäeval (0–48 elutundi) gestatsioonivanuse
gruppide kaupa.
Kõigist aastatel 2015–2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest 47,3% transporditi esimesel
kahel elupäeval auto või helikopteriga erinevate raviasutuste vahel, sealhulgas 22+0–25+6 GN-
i grupis 84,9% ja 26+0–31+6 GN-i grupis 42,8%.
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) käesoleva auditiga võrreldava definitsiooni alusel varase
neonataaalse transpordi osakaalu ei hinnatud. Eesti osalusega läbi viidud EPICE uuringu (5)
andmed, mis analüüsisid VE vastsündinute transporti enne 48 elutundi, näitasid, et võrreldes teiste
uuringus osalenud riikidega eristus Eesti VE vastsündinute varase transpordi kõrge osakaaluga
(53%). EPICE uuringu (5) andmetel oli teiste riikide tulemused järgmised: Rootsis (suur-
24
Stockholmi piirkond) 8%, Saksamaal (Hesse ja Saarlandi regioonid) 1%, Hollandis 1%, Inglismaal
(East Midlands, Northern ja Yorkshire & Humber regioonid) 18–34%.
JÄRELDUS: VE vastsündinute osakaal, keda transporditi auto või helikopteriga lapse esimesel
kahel elupäeval erinevate raviasutuste vahel on suur, võrreldes rahvusvaheliste kohortide
andmetega. Eestis on VE sünnituste tsentraliseerimine piirkondlikesse sünnitusabi teenust
osutavatesse haiglatesse hea, vaid ligikaudu 5% riskigrupist sünnib üld- või keskhaiglates. Samas
on varase transpordi osakaal suur kõigis gestatsioonivanuse gruppides. Aastatel 2015−2016 ei
olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud tugeva soovitusena võimalusel
vältida sünnijärgset transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul. Vajalik on antud indikaatori
tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 12. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute keha-
temperatuuri madalaim väärtus kahel esimesel elutunnil
Varane alajahtumine soodustab vastsündinu suremust ja haigestumust. Mõõdukaks alajahtumiseks
loetakse kehatemperatuuri 34,0–35,9° C ja raskeks alajahtumiseks kehatempera-tuuri alla 34,0° C.
Eesmärk oli hinnata vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuuri intensiivraviosakonda ravile
saabumisel või madalaimat temperatuuri, mis oli registreeritud lapse esimese 2 elutunni vältel.
Kõikidest elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud vastsündinutest 65%-l oli kehatemperatuur mõõdetud
ja registreeritud intensiivraviosakonda ravile saabumisel. Kõikidest mõõdetud ja registreeritud
väärtustest esines mõõdukat hüpotermiat 16,8%-l ja rasket hüpotermiat 1,1%-l lastest.
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 käesoleva auditiga võrreldava definitsiooniga indikaatorit ei
hinnatud.
JÄRELDUS: Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinu saabumisel
intensiivraviosakanda või lapse esimese kahe esimese elutunni jooksul on puudulik. Eesmärk on,
et kõigil vastsündinutel intensiivravile või osakonda saabumisel tuleb mõõta ja registreerida
kehatemperatuur. Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasu-tamist
vastsündinu stabiliseerimisel, et kõigil VE vastsündinutel oleks kehatemperatuur vanuses 0–2
elutundi kõrgem kui 36° C.
Indikaator 13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi
muutus raviasutuste vahelisel auto- või lennutranspordil
VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib halveneda (atsidoos,
hüpoglükeemia, hüpotermia) ning seeläbi mõjutada kogu edasist ravitulemust ja tüsistuste
25
kujunemist. Eesmärgiks oli hinnata transpordi kvaliteedi näitajana VE vastsündinute osakaalu FiO2
vajadusega üle 0,4 pH väärtusega alla 7,2 (mõõdukas muutus) ja 7,0 (väljendunud muutus),
veresuhkru väärtusega alla 2,6 mmol/l (mõõdukas muutus) ja 1,7 (väljendunud muutus) vahetult
enne ja peale auto- või lennutransporti. Samasuguseid parameetreid hinnati eraldi 0–48 elutunni
vanuses transporditud lastel.
Auditi perioodil suunati 277 elusalt sündinud lapsest edasisele ravile lastehaiglatesse 270
vastsündinut, nendest 130 last vanuses 0–48 elutundi.
Kõigist transpordile suunatud vastsündinutest oli pH väärtus hinnatud ja dokumenteeritud 46%-l
enne ja 66%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud vastsündinutest 39%-l enne ja
86%-l pärast. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud vastsündinutest oli nii enne kui pärast
transporti pH analüüs võetud ja fikseeritud 32%-l ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lastest
vaid 35%-l.
Kõigist 270-st transpordile suunatud vastsündinutest oli veresuhkru väärtus määratud ja
dokumenteeritud 56%-l enne ja 67%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud
vastsündinutest 49%-l enne ja 88%-l pärast transporti. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud
vastsündinutest oli nii enne kui pärast transporti veresuhkur mõõdetud ja fikseeritud 39%-l ja
vanuses 0–48 elutundi transporditud lastest 44% -l.
Kõigist 270-st transpordile suunatud vastsündinutest oli FiO2 väärtus hinnatud ja dokumenteeritud
80%-l enne ja 94%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud vastsündinutest 76%-l
enne ja 94%-l pärast transporti. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud vastsündinutest oli nii
enne kui pärast transporti FiO2 hinnatud ja fikseeritud 78%-l ja vanuses 0–48 elutundi transporditud
lastest 72%-l.
JÄRELDUS: Vajalik on välja töötada Eestis ühtne VE laste esmase stabiliseerimise ja transpordi
protokoll oluliste parameetrite jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Eestis puuduvad seni ühtsed
hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid hinnata nii VE vastsündinu seisundi raskust intensiiv-
raviosakonda saabumisel kui transpordi mõju vastsündinule. Soovitav on ühtsete hinda-
miskriteeriumide kasutusele võtmine.
Indikaator 14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute alajahtumine
varasel transpordil kahel esimesel elupäeval
VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib halveneda ning
tekkida atsidoos, hüpoglükeemia ja hüpotermia, mis võivad mõjutada kogu edasist ravitulemust ja
26
tüsistuste kujunemist. VE vastsündinu on transpordi ajal enam ohustatud hüpotermiast, sest
transpordi ajal ei ole võimalik tagada vajalikku niiskust, väliskeskkonna mõjusid on raske
arvestada kuvöösi temperatuuri määramisel ja jahtunud last on raske soojendada. Nahatemperatuur
alla 35,5° C on tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks. Mõõdukaks alajahtumiseks
loetakse kehatemperatuuri 34,0–35,9° C ja raskeks alajahtumiseks kehatemperatuuri alla 34,0° C.
Eesmärk oli hinnata vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuuri enne ja pärast vanuses 0–48
elutundi teostatud transporti.
Nii enne kui pärast vastsündinu transporti oli mõõdetud ja dokumenteeritud kehatemperatuuri
60,7%-l kõigist 130-st 0–48 tunni vanuses transpordile suunatud lapsest. Kõigist vastsündinutest,
kellel oli korrektselt kehatemperatuur mõõdetud ja dokumenteeritud nii enne kui pärast transporti,
esines mõõdukas hüpotermia (kehatemperatuur 34,0–35,9° C) transpordi eel 19,4%-l ja transpordi
järel 34,3%-l. Rasket hüpotermiat ei esinenud.
JÄRELDUS: Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinul transpordi
eelselt ja järgselt on puudulik. Tagada tuleb, et kõigil vastsündinutel mõõdetaks ja registreeritaks
kehatemperatuur transpordi eel ja järel. Oluline on vältida transpordi alustamist enne normotermia
saavutamist. Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasutamist vastsündinu
transpordi eelselt ja transpordil. Eesmärk on, et ühelgi enneaegsel vastsündinul enne ja pärast
transporti ei oleks kehatemperatuur madalam kui 36° C.
Indikaator 15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
Surfaktandi manustamine enneaegsele vastsündinule hingamispuudulikkuse kujunemise varajases
järgus parandab haiguse kliinilist tulemit. Surfaktandi manustamine mitteinvasiivsel meetodil vä-
hendab pikaajalise invasiivse hingamistoetuse (IHT) vajadust ja bronhopulmonaalse düsplaasia
(BPD) esinemise sagedust. Eesmärk oli hinnata surfaktanti saanud VE vastsündinute osakaalu ja
esimese doosi manustamisviisi vastsündinule respiratoorse distressi sündroomi (RDS-i) profü-
laktikaks või raviks gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Surfaktanti manustati kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vast-
sündinutest 51%-le, sh gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–24+6 GN 100%, 25+0–25+6 GN
84%, 26+0–26+6 GN 69,2%, 27+0–27+6 GN 70%, 28+0–28+6 GN 48,8%, 29+0–29+6 GN 35,9%, 30+0–
30+6 GN 37,3% ja 31+0–31+6 GN 16,7%.
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) oli surfaktandi manustamise sagedus 22+0–31+6 GN
kogugrupis Eestis vastavalt 50% ja 58% ning EPICE (2011–2012) uuringu (5) Eesti kohordis
27
50,4%. National Institute of Child Health and Human Development (NICHD) Neonatal Research
Network (20) andmed gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–22+6 GN 97%, 23+0–23+6 GN 97%,
24+0–24+6 GN 95%, 25+0–25+6 GN 90%, 26+0–26+6 GN 86%, 27+0–27+6 GN 78%, 28+0–28+6 GN
65%. ANZNN (17) andmed gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–23+6 GN 80,4%, 24+0–25+6
GN 96%, 26+0–27+6 GN 82%, 28+0–29+6 GN 61,6% ja 30+0–31+6 GN 30,8%.
Auditi perioodil manustati kõigist surfaktanti saanud vastsündinutest 49%-le ravimi esimene doos
mitteinvasiivsel meetodil. Gestatsioonivanuse suurenedes mitteinvasiivsel meetodil manustatava
surfaktandi osakaal suurenes, olles üle 50% alates 26+0 GN-st. Aastate 2002–2003 ja 2007–2008
(12) kohta vastavad andmed puuduvad ning EPICE (2011–2012) (5) uuringu Eesti kohordis oli
mitteinvasiivsel meetodil manustatud surfaktandi osakaal 18,4%. ANZNN (17) ja NICHD (20)
andmebaasides mitteinvasiivsel meetodil manustatud surfaktandi osakaalu kohta andmed
puuduvad.
JÄRELDUS: Surfaktandi manustamine VE vastsündinutele võrreldes aastate 2011–2012
kohordiga suurenenud ei ole. Võrdluses on muutunud surfaktandi manustamise meetod, auditi
perioodil kasutati surfaktandi manustamiseks eelneva perioodiga võrreldes oluliselt enam
mitteinvasiivset meetodit. Võrreldes ANZNN (17) ja NICHD (20) andmebaaside andmetega oli
Eestis auditi perioodil surfaktanti saanud laste osakaal grupis 22+0–25+6 GN suurem, mis võib olla
seotud kõrge intensiivravile suunamise protsendiga antud grupis ja madalam 26+0–31+6 GN grupis.
Auditiga ei hinnatud surfaktandi manustamise näidustuste vastavust rahvusvaheliste soovitustega.
Indikaator 16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi alustamine
kahel esimesel elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
Tugev soovitus on alustada pideva positiivse rõhu rakendamisega hingamisteedes (CPAP) kõigil
vastsündinutel, kellel on RDS-i tekkimise risk, sh enne 30+0 GN-i sündinud enneaegsetel
vastsündinutel, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni. Eesmärk oli hinnata CPAP-ravi algust
vahetult sünnijärgselt RDS-i nähtudega või RDS-i tekke riskiga vastsündinutel, kes ei vajanud
intubatsiooni esmase elustamise käigus gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Kõigist elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest rakendati
varast CPAP-toetust 80%-l lastest, sh 22+0–25+6 GN grupis 67,9%-l ja 26+0–31+6 GN grupis 83,8%-
l. Aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 võrreldavad andmed puuduvad, kuid EPICE (5) uuringu Eesti
kohordis VE vastsündinute kohordis rakendati varast CPAP-toetust 72,3%-le lastest. Kõigist auditi
28
perioodil elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest, kellel alustati esmast
stabiliseerimist CPAP-toetusega, vajas selle järgselt intubatsiooni 32,3% lastest.
JÄRELDUS: Eesmärkväärtuseks oli, et varast CPAP-toetust alustatakse kohe pärast sündi kõigil <
30 GN sündinud vastsündinutel, kes ei vaja esmase elustamise käigus trahhea intubatsiooni. Auditi
perioodil saadud tulemus jääb eesmärkväärtusest madalamaks. Auditi perioodil ei kehtinud Eestis
veel juhend, kus on tugev soovitus CPAP-toetust alustada kõigil vastsündinutel, kellel on RDS-i
tekkimise risk ja enneaegsetel, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni, kuni nende kliinilise seisundi
hindamiseni. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on
ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
enteraalne toitmine
Enneaegse lapse varane enteraalne toitmine omab olulist tähtsust lapse edasisele tervisele.
Eesmärgiks oli hinnata VE vastsündinu enteraalse toitmise alustamise aega ja toidu valikut.
Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Kriteeriumideks oli
lapse vanus, mil enteraalne toitmine jõudis esimese elupäeva soovituslikku kogust 10
ml/kg/ööpäevas pakkuva doosini, ja esimese toidu valik (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu).
Eesmärkideks oli seatud, et kõigi VE sündinud laste enteraalset toitmist alustatakse 1. elupäeval,
sh 80%-l esimesel 6 elutunnil ning et kõigil < 28 GN-il sündinud enneaegsetel alustatakse toitmist
oma ema rinnapiima või doonorrinnapiimaga.
Auditis selgus, et 77%-l lastel (kõik intensiivravile suunatud lapsed, v.a 2 seedetrakti väärarendiga
last) õnnestus saavutada enteraalse toitmise soovituslik maht 1. elupäeval, 15%-l pärast 24 elutundi
ja 5%-l pärast 48 elutundi. Laste keskmine vanus esimesel enteraalsel toitmisel näidatud kogusega
oli 23 tundi ja mediaan 9 tundi. Esimese toiduna said 25% lastest oma ema rinnapiima, 48%
doonorrinnapiima ja 35% piimasegu, sh mõned said korraga rinnapiima ja piimasegu. Vaid 69,3%
< 28 GN-il sündinud laste toitmist alustati oma ema või doonorrinnapiimaga, mis on eesmärk-
väärtusest (100%) oluliselt vähem. Võrdlust varasemate Eesti ja rahvusvaheliste andmetega on
raske teha. Kui Hamilton jt (21) uuritud kohordis, kus toitmise varasema alustamisega kaasnes
statistiliselt oluline NEK-i esinemise ja suremuse vähenemine, oli laste mediaanvanus esimesel
toitmises 14 tundi, siis auditis oli see varasem. Uuringumetoodika ei võimaldanud auditis täpselt
arvutada indikaatorit, et 80% laste toitmine peaks algama esimesel 6 elutunnil. Kui uuritud
toidukoguse saamisel oli laste vanuse mediaan 9 tundi, siis arvutuslikult pooltel lastest õnnestus
29
toitmine soovitatud kogusega juba varem kui 9 tunni vanuses. Seega ei saa väita, et laste troofilise
toitmisega ei alustatud eesmärkväärtusega sätestatud ajal.
JÄRELDUS: Auditi tulemus enteraalse toitmise alustamise kohta 1. elupäeval jääb veidi alla
eesmärkväärtusele. Põhjuseks võib olla asjaolu, et auditi meetod sätestas kindla toidukoguse, mis
ei peegelda lapse troofilise toitmise alustamise täpset vanust. VE vastsündinutest ei saanud
kolmandik oma ema ega doonorrinnapiima. Eestis ei ole kõigil vastsündinute varase raviga
tegelevatel keskustel doonorrinnapiim kättesaadav. Vajalik on muuta indikaatori kogumiseks
sisestatavaid andmeid – vajalik on lisada andmekaardile küsimus lapse esimese enteraalse toitmise
kellaaja kohta (sõltumata toidukogusest, sobib ka nt kollostrumi andmine). Vajalik on antud
indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Mitteinvasiivse hingamistoetuse (MIHT) läbiviimiseks on kasutusel CPAP, mitteinvasiivne
nasaalne vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon (NIPPV) ja kõrge pealevooluga ninakanüül
niisutatud doseeritud hapniku manustamiseks (HFNC). Eesmärk oli hinnata vastsündinute
osakaalu, kes suunati intensiivravile ja kellele rakendati MIHT (CPAP, NIPPV, HFNC >=4 l/min)
gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Lisaks hinnati MIHTi kestust, liites kokku kõik MIHT päevad
gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud 275 vastsündinust ei vajanud
hingamistoetust 5,5% lastest, kes kõik olid sündinud 29+0–31+6 GN-il. MIHT-i rakendati haiglaravi
perioodil 94,5%-le lastest. Ainult MIHT-i vajas 62% VE lastest (22+0–24+6 GN-il 0%, 25+0–25+6
GN-il 42%, 26+0–26+6 GN-il 46%, 27+0–27+6 GN-il 53%, 28+0–28+6 GN-il 66%, 29+0–29+6 GN-il
74%, 30+0–30+6 GN-il 82% ja 31+0–31+6 GN-il 89%). Ainult MIHT-i vajanud vastsündinute
osakaalu kõikidest elussündidest aastatel 2002–2003 (12), 2007–2008 (12) ja EPICE uuringu (5)
Eesti kohordis ei analüüsitud.
Indikaatori eesmärkväärtuseks oli seatud gestatsioonivanuse gruppide kaupa järgmiselt: 22+0–23+6
GN 5%, 24+0–24+6 GN 15%, 25+0–25+6 GN 35%, 26+0–26+6 GN 55%, 27+0–27+6 GN 55–60%,
28+0–28+6 GN 60–70%, 29+0–29+6 GN 75%, 30+0–30+6 GN 80–85% ja 31+0–31+6 GN 90–95%.
MIHT keskmine kestus VE laste kogukohordis esmasel haiglaravil auditi perioodil oli 344 tundi
(14,3 päeva); 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 789 tundi (32,8 päeva) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute
seas 248 tundi (10,3 päeva) ning mediaanväärtus 22+0–31+6 GN-il sündinuil 113 tundi (22+0–25+6
GN-il 912 tundi ja 26+0–31+6 GN-il 91 tundi).
30
EPICE uuringu (5) Eesti kohordis oli vastav tulemus arvutatud päevades, keskmiselt 12,1 (SD 19,2)
päeva. Võrdluseks ANZNN (17) andmed: alla 24 GN-il oli MIHT kestus 1154 tundi, 24+0–25+6
GN-il 937 tundi, 26+0–27+6 GN-il 804 tundi, 28+0–29+6 GN-il 212 tundi ja 30+0–31+6 GN-il 51 tundi.
JÄRELDUS: Võrreldes indikaatori eesmärkväärtustega on MIHT-i osakaal hingamishäirete ravis
gestatsioonivanuse gruppides 22+0–24+6 GN, 26+0–26+6 GN ja 31+0–31+6 GN madalam. Auditi
perioodil oli Eesti kohordis ainult MIHT valik sünnijärgselt hingamishäirete ravis tõenäoliselt
madalam varase transpordi ja sellega seoses intubatsiooni vajaduse tõttu. Eraldi analüüsi vajab
eesmärkväärtusest MIHT-i madalam kasutus hingamishäirete esmasel ravivalikul 31+0–31+6 GN-il
sündinud laste grupis. Kuna esmane hingamishäirete ravi ainult MIHT kasutamisega väiksemates
gestatsiooni-vanuse gruppides on eesmärkväärtusest madalam ja enam on esmase hingamistoetuse
meetodina kasutatud intubatsiooni ja invasiivset hingamstoetust, siis on MIHT-i kestus Eesti VE
kogukohordis samuti lühem. Andmed vajavad edasist analüüsi.
Indikaator 19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Eesmärk oli hinnata kõikide VE vastsündinute osakaalu, kes vajasid haiglaravi perioodil
invasiivset hingamistoetust (IHT) ja eraldi välja arvutada vastsündinute osakaal, kellel rakendati
IHT esimese 0–72 elutunni jooksul RDS-i raviks. Lisaks hinnati IHT kestust tundides, arvutades
IHT kõik päevad kokku.
Kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest rakendati
IHT-d kokku 37 %-l lastest. Grupis 22+0–25+6 GN-i 74%-l ja 26+0–31+6 GN-i grupis 23 %-l.
Vanuses 0–72 elutundi alustati IHT hingamishäirete raviks 33%-l kõigist elusalt sündinud VE
lastest, sh 22+0–22+6 GN-il 100%, 23+0–23+6 GN-il 100%, 24+0–24+6 GN-il 94%, 25+0–25+6 GN-il
48%, 26+0–26+6 GN-il 31%, 27+0–27+6 GN-il 43%, 28+0–28+6 GN-il 29%, 29+0–29+6 GN-il 23%,
30+0–30+6 GN-il 16% ja 31+0–31+6 GN-il 10%.
Aastate 2002–2003 ja 2007–2008 Eesti kohortides (12) oli VE lastel IHT vajadus haiglaravi
jooksul vastavalt 71% ja 63% ning EPICE uuringu (5) Eesti kohordis 41,8%.
Indikaatori eesmärkväärtusteks oli 22+0–23+6 GN-il 95%, 24+0–24+6 GN-il 85%, 25+0–25+6 GN-il
65%, 26+0–26+6 GN-il 45-50%, 27+0–27+6 GN-il 35%, 28+0–28+6 GN-il 25–30%, 29+0–29+6 GN-il
20%, 30+0–30+6 GN-il 15%, 31+0–31+6 GN-il 5%.
IHT keskmine kestus auditi perioodil oli 339 tundi (14,1 päeva), mediaan 117 tundi (4,8 päeva).
Gestatsioonivanuse gruppide kaupa olid keskmised vastavalt: 22+0–22+6 GN 1069 (mediaan 928),
31
23+0–23+6 GN 418 (499), 24+0–24+6 GN 885 (662), 25+0–25+6 GN 422 (139), 26+0–26+6 GN 290
(210), 27+0–27+6 GN 135 (59), 28+0–28+6 GN 48 (31), 29+0–29+6 GN 127 (93), 30+0–30+6 GN 67
(34) ja 31+0–31+6 GN 83 (90) tundi.
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 IHT kestuse mediaan oli 168 ja 96 tundi ehk 7 ja 4 päeva, sh
22+0–25+6 GN-il 300 tundi (12,5 päeva) vs. 216 tundi (9 päeva) ning 26+0–31+6 GN-il 168 vs. 72
tundi (e 7 ja 3 päeva) (16).
EPICE uuringu (5) Eesti kohordis oli vastav tulemus arvutatud päevades, olles keskmiselt 19,3 (SD
21,8) päeva. Võrdluseks ANZNN (17) andmed, kus alla 24 GN grupis oli IHT kestus 407 tundi,
24+0–25+6 GN-il 310 tundi, 26+0–27+6 GN-il 52 tundi, 28+0–29+6 GN-il 24 tundi ja 30+0–31+6 GN-il
23 tundi.
JÄRELDUS: Võrreldes varasemate aastate 2002–2003, 2007–2008 ja 2011-2012 EPICE Eesti
kohordiga (5), kus IHT osakaal kõikidest elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud VE lastest
oli vastavalt 71%, 63% ja 41,8%, on IHT rakendamine VE vastsündinute RDS-i ravis vähenenud,
olles auditi perioodil 37%. Võrreldes seatud eesmärkväärtustega GN gruppide kaupa, rakendati
IHT Eesti auditi kohordis paljudes GN gruppides (v.a 25+0–26+6 GN) rohkematel VE lastel. IHT
keskmine kestus VE vastsündinutel auditi perioodil on võrreldes EPICE Eesti kohordi (5)
tulemusega (IHT kestus keskmiselt 463 tundi) lühenenud, kuid on pikem võrreldes ANZNN
andmetega (17) kõikides gestatsioonivanuse gruppides.
Indikaator 20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
VE vastsündinul avatud arterioosjuha (PDA) persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse ja
kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu. Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA
seostatakse pikenenud hingamistoetuse vajadusega ning intraventrikulaarse hemorraagia (IVH),
kopsuverejooksu, BPD, nekrotiseeriva enetrokoliidi (NEK) ja suremuse suurenenud
esinemissagedusega (22–27), mistõttu on näidustatud hemodünaamiliselt olulise PDA kas
medikamentoosne või kirurgiline sulgemine. Vaatamata läbi viidud kliinilistele uuringutele
puudub PDA ravis siiani tõenduspõhisus näitamaks, et PDA ravi tagab lapsele parema ravitulemi
(26).
Indikaatori eesmärk oli hinnata nende laste osakaalu kõigist 22+0–31+6 GN-il sündinud inten-
siivravile suunatud vastsündinutest, kellel suleti PDA medikamentoosselt mittesteroidse põletiku-
vastase ravimiga.
32
Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 255 läbis
EhhoKG. PDA suleti medikamentoosselt 48 (19%) lapsel. PDA medikamentoosne sulgemine oli
võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 49% (26/53 lapsest)
ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 10,9% (22/202 lapsest). Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12)
vajas Eestis PDA medikamentoosset sulgemist 22+0–31+6 GN-il sündinute ja intensiivravile
suunatute seas 26% ja 27% lastest, sh 22+0–25+6 GN-il vastavalt 56% ja 48% ning 26+0–31+6 GN-il
21% ja 23%.
EPICE kohortuuringu andmetel (27) suleti Eestis aastatel 2011–2012 PDA medikamentoosselt
25%-l VE sündinud ja intensiivravile suunatud lastest. EPICE kohordis jagati riigid madala (<
15% lastest), keskmise (15–25% lastest) ja kõrge (> 25% lastest) sulgemise aktiivsusega riikideks.
EPICE kogukohordis suleti PDA medikamentoosselt 20%-l lastest, madala aktiivsusega riikides
suleti PDA keskmiselt 9,9%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 17,9%-l lastest ja kõrge
aktiivsusega riikides 30%-l lastest. Eesti kuulus keskmise PDA medikamentoosse sulgemise
aktiivsusega riikide hulka, kuid jäi 25%-ga keskmise ja kõrge sulgemisaktiivsusega riikide piirile.
Lisaks analüüsisime auditi käigus EhhoKG tegemise sagedust lastele. EhhoKG oli teostatud
intensiivravile suunatuist 255-le (92%) lapsele. Enne 28+0 rasedusnädalat sündinuist ei olnud
uuringut teostatud vaid 2-le lapsele (2/98; 2,0%). Kui ravijuhend (6) soovitab alates 28+0 GN-st
sündinud lastele teha EhhoKG vaid kliinilise näidustuse korral, siis antud grupis oli uuring
teostatud 88,8%-le lastest.
JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (2002–2003, 2007–2008, 2011–2012) iseloomustas
Eesti neonataalabi aktiivne PDA medikamentoosne sulgemine (vastavalt 26%, 27% ja 25% kõigist
22+0–31+6 GN-il sündinud intensiivravile suunatud lastest), siis positiivse trendina oli aastatel
2015–2016 PDA medikamentoosne sulgemine vähenenud. Kuigi Eesti varasematest kohortidest
esitati andmed %-na kõikidest lastest, on täheldatav trend tõenäoliselt tõene, kuna PDA sulgemine
otsustatakse teostatud EhhoKG alusel. Täidetud on ligilähedaselt auditi eesmärkväärtus, et PDA
medikamentoosse sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute seas
vahemikku 10–15%, 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas alla 35% ja 26+0–31+6 GN-il
sündinute seas alla 8%. Lähiaastatel peab eeskätt pöörama tähelepanu 22+0–25+6 GN-il sündinud
laste PDA medikamentoosse sulgemise sihipärasusele. Samuti, arvestades PDA medikamentoosse
ravi näidustuste nõrka tõenduspõhisust, tuleb järgneval auditil eesmärkväärtus üle vaadata.
Indikaator 21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinutel
33
Kirurgilist PDA sulgemist kasutatakse teisesena medikamentoosse sulgemise efekti puudumisel
või esmasena juhul, kui medikamentoosne sulgemine on vastunäidustatud. Eesmärk oli hinnata
22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest intensiivravile suunatud lastest, kellel oli tehtud
EhhoKG ja kellel suleti PDA kas esmaselt või teiseselt kirurgiliselt.
Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 255 läbis
EhhoKG. PDA suleti kirurgiliselt 16-l (6,3%) lapsel. Esmane kirurgiline sulgemine teostati 2-le
(0,8%) lapsele – 25 ja 27 GN-il sündinule. Teisene kirurgiline sulgemine oli teostatud 14-le (5,5%)
lapsele. PDA teisene kirurgiline sulgemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0–
25+6 GN-il sündinute ja intensiivravile suunatute seas suleti PDA teiseselt 11-l lapsel (11/53,
20,8%) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 3-l (3/202; 1,5%) lapsel.
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) vajas Eestis PDA kirurgilist sulgemist 22+0–31+6 GN-il
sündinute seas 3% ja 15% lastest, sealhulgas 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 12% ja 35% ning
26+0–31+6 GN-il sündinute seas 2% ja 11%. Nende kohortide kohta puuduvad andmed esmase ja
teisese kirurgilise sulgemise osakaalu kohta.
EPICE kohortuuringu andmetel (27) suleti Eestis aastatel 2011–2012 PDA kirurgiliselt 12%-l
22+0–31+6 GN-il sündinutel ja intensiivravile suunatutel. Võrreldes teiste uuringus osalenud
riikidega oli Eestis PDA kirurgiline sulgemisaktiivus suur: madala aktiivsusega Euroopa riikides
suleti PDA kirurgiliselt keskmiselt 3,1%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 4,2%-l lastest ja
kõrge aktiivsusega riikides 6,5%-l.
JÄRELDUS: Kui aastatel 2002–2003 (12) teostati Eestis PDA kirurgiline sulgemine vähestel
lastel, siis aastatel 2007–2008 (16) ja EPICE kohortuuringus (27) aastatel 2011–2012 iseloomustas
Eesti neonataalabi aktiivne PDA kirurgiline sulgemine (vastavalt 3%, 15% ja 12% intensiivravile
suunatud 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest). Täidetud on ligilähedaselt auditi püstitatud
eesmärkväärtus, et PDA kirurgilise sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il
sündinutel alla 6%. Auditi kohordis oli vastav näitaja 6,3%. Samas, arvestades PDA kirurgilise ravi
näidustuste nõrka tõenduspõhisust, tuleb järgneval auditil eesmärkväärtus üle vaadata.
Indikaator 22. Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Enneaegse lapse varane toitmine ja kiire jõudmine täisenteraalsele toitmisele on VE vastsündinu
käsitluse prioriteediks. See vähendab tsentraalsete veenikateetrite vajadust, nosokomiaalseid
invasiivseid infektsioone ja haiglaravi kestust.
34
Eesmärk oli hinnata enneaegsete vastsündinute vanust täisenteraalse toitmise (enteraalselt 150
ml/kg ja/või kaloraaž üle 110 kcal/kg ööpäevas) saavutamisel. Indikaator võimaldab hinnata lapse
sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Eesmärkväärtuseks oli pakutud aastal 2015 avaldatud
rahvusvahelise ravisoovituse alusel, et täisenteraalsele toitmisele võiks 28–31 GN-il sündinud
enneaegsed jõuda esimese elunädala lõpul, < 28 GN-il aga 2. elunädala lõpul. Eesmärk oli
kaardistada andmed ravijuhendile järgneva aja võrdlusandmeteks.
Auditeeritud grupis (arvutus PMV-s 44 nädalat elulejate kohta, n= 247, sh välja jäeti seedetrakti
kirurgiliste väärarenditega lapsed) oli keskmine vanus täisenteraalsele toidule jõudmisel 15 päeva
(mediaan 10 päeva), sealhulgas oli see pöördvõrdelises sõltuvuses gestatsioonivanusest sünnil: 22
GN puhul 107 ja 31 GN puhul 9 päeva. Hamilton jt (21) grupis vajasid VE sündinud lapsed
parenteraalset toitmist mediaankestusega 12–14 päeva. Eestis ei ole varasemaid andmeid, millega
tulemusi võrrelda.
Auditeeritute alagrupis 22+0–27+6 GN-il oli keskmine vanus täisenteraalse toitmise saavutamisel 25
päeva (eesmärkväärtus hiljemalt 14 päeva) ning grupis 28+0–31+6 GN-il 10 päeva (eesmärkväärtus
hiljemalt 7 päeva).
JÄRELDUS: Täisenteraalsele toitmisele jõuti oluliselt hiljem, kui indikaatori eesmärkväärtused ja
rahvusvaheline ravisoovitus olid välja pakkunud. Vaja oleks laiendada doonorrinnapiima kätte-
saadavust ning tõhustada enteraalset toitmist, arvestades tõenduspõhiste soovitustega. Vajalik on
antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi
rakendatud.
Indikaator 23. Intraventrikulaarne hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
IVH korral tekib verejooks aju külgvatsakestesse ning vatsakesi ümbritsevasse ajukoesse.
Ligikaudu 60%-l vastsündinutest III ja IV astme IVH-ga esinevad kognitiivsed häired,
tserebraalparalüüs ja vaimse arengu aeglustumine (28). Eesmärgiks oli arvutada VE laste osakaal,
kellel kirjeldati aju ultraheli (UH) või magnetresonantstomograafia (MRT) leiuna
intraventrikulaarse hemorraagia III–IV aste Papile järgi 2 grupis: nii nende kohta, kellel oli
alustatud intensiivravi kui elulejatel PMV-s 44 nädalat. Eesmärkväärtused oli püstitatud
gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–23+6 GN 25%; 24+0–24+6 GN 15–20%; 25+0–25+6 GN
11–15%; 26+0–26+6 GN 10%; 27+0–27+6 GN alla 5%; 28+0–28+6 GN alla 3%; 29+0–29+6 GN 1,5%
ja 30+0–31+6 GN 0%.
35
Auditi jooksul koguti andmeid IVH kõigi astmete kohta. III–IV astme IVH esines 7%-l
intensiivravile suunatud lastest ja 4%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis, sh 22–27 GN-il
intensiiv-ravile suunatutest 16,3%-l ja 8,1%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis; 28–31 GN-il
2,3%-l intensiivravile suunatutest ja 1,7%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis. Eesti varasemates
kohortides aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli III–IV astme IVH sagedus vastavalt 15% ja 12%
intensiivravile suunatutest ning 9% ja 5% elulejatel (12) aastatel 2011–2012 oli EPICE Eesti
kohordis sageduseks 2,9% elulejatest (5). Teiste riikide andmetest on teada, et EPICE kogugrupis
oli IVH III–IV sagedus 3,9% elulejatest, ulatudes 2,2%-ni Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal 8,9%-
ni Poolas (5).
JÄRELDUS: Võrreldes Eesti varasemate kohortidega on raske IVH esinemine VE vastsündinutel
vähenenud intensiivravile suunatud laste ja ka PMV-s 44 nädalat elulejate grupis. Eesmärk-
väärtusest halvem oli tulemus paljudes GN gruppides. Kõige suurem oli osakaal < 28 GN puhul.
Üksikute gestatsioonivanuse gruppide kaupa analüüsiks on Eestis vähe juhte ja ilmselt ei saa
eesmärkväärtust sätestada GN kaupa. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada
saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 24. Tsüstilise periventrikulaarne leukomalaatsia esinemine väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Tsüstiline periventrikulaarne leukomalaatsia (cPVL) võib tekkida üsasiseselt, sünni ajal ja ka pärast
sündi. cPVL võib edaspidi põhjustada liikumis- ja kognitiivseid häireid, mitmesuguste puuete risk
võib ulatuda 93%-ni.
Eesmärgiks oli välja tuua VE vastsündinute osakaal, kellel tehti aju piltdiagnostika ja kirjeldati
cPVL (vähemalt kaks tsüsti minimaalse diameetriga 2 mm), 2 sihtgrupis: a) kes suunati
intensiivravile; b) kes oli PMV-s 44 nädalat elus. Eesmärkväärtused olid sätestatud gestatsiooni-
vanuse gruppide kaupa, < 26 GN alla 5% ja suurema gestatsioonivanuse puhul madalam.
Auditeeritud kohordis esines cPVL 4,1% intensiivravile suunatud lastest ja 4%-l PMV-s 44 nädalat
elus olnud lastest, sh 22–25 GN intensiivravile suunatutest esines cPVL 8% ja PMV-s 44 nädalat
elulejatel 5,9%; 26–31 GN intensiivravile suunatutest esines cPVL 3,2% ja PMV-s 44 nädalat
elulejatel 3,3%. < 26 GN elulejatel oli cPVL sagedus 11,8%, mis on 2 korda kõrgem kui
eesmärkväärtus. Samuti on cPVL sagedus üle 5% mitmes suuremas gestatsiooninädalas, mis on
tingitud väikesest laste arvust GN gruppides.
36
Varasemad Eesti andmed viitavad, et aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 esines cPVL vastavalt 7%
ja 4%-l (12) ja aastatel 2011–2012 EPICE grupis (5) 5,7%-l elulejatest. Rahvusvaheliste andmete
alusel oli EPICE kohordi (5) keskmine 3,2%, sealjuures jäi heade tulemustega riikides alla 2% ja
oli keskmisest kõrgem Portugalis (5,1%) ja Poolas 9,4%.
JÄRELDUS: cPVL sagedus oli auditi grupis kõrgem kui eesmärkväärtus. Võrreldes Eesti
varasemate kohortidega ei ole cPVL esinemine oluliselt muutunud, kuid parimat tulemust näitavate
Euroopa riikidega võrreldes jääb suuremaks. Üksikute GN-te kaupa analüüsiks on Eestis vähe
juhte. Eesmärkväärtuse seadmine GN-te kaupa pole ilmselt otstarbekas. Vajalik on antud
indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
BPD ehk enneaegse lapse krooniline kopsuhaigus on oluliseks neonataalseks haiguseks, mis
kujuneb mitme kahjustava teguri esinemisel: kopsude anatoomiline ja funktsionaalne ebaküpsus,
IHT-st põhjustatud barotrauma ja oksüdatiivne stress. Teisteks riskiteguriteks on veel näiteks PDA,
infektsioon, õhulekke sündroomid jm. Mõõdukas ja raske BPD diagnoositakse lapsel PMV-s 36
nädalat, kui laps vajab püsivalt lisahapnikku ja/või hingamistoetust (30). Uuringud on näidanud, et
enneaegsetel lastel, kellel esmasel haiglaravil diagnoositi BPD, esinevad sagedamini kasvuhäired
ja erinevad neuroloogilised häired, sealhulgas tserebraalparalüüs, kui sama küpsusastmega
kontrollgrupi lastel, kellel BPD-d ei diagnoositud (30, 31). Samuti on BPD kaasumisel lastel
suurem risk halvale kognitiivsele arengule ja kuulmispuudele (30).
Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest PMV-s 44 nädalat
elulejatest lastest, kellel PMV-s 36 nädalat diagnoositi keskmise või mõõduka astmega BPD.
Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 251 last olid
elus PMV-s 44 nädalat. Mõõduka ja raske astmega BPD diagnoositi PMV-s 36 nädalat 38 lapsel
(15% elulejatest). BPD esinemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega. 22+0–25+6 GN-
il sündinud elulejate seas diagnoositi BPD PMV-s 36 nädalat 17 lapsel (50% elulejatest) ja 26+0–
31+6 GN-il sündinute seas 21 lapsel (9,7% elulejatest).
Eestis on mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud suur. Vastav
näitaja varasemate rahvastikupõhiste uuringute põhjal aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 (12) oli
22+0–31+6 GN-ol sündinud elulejate seas 20% ja 24%, seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute
37
elulejate seas 50% ja 62% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 18% ja 19%. EPICE uuring (5)
näitas, et perioodil 2011–2012 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas BPD-ga laste osakaal 14%
elulejatest.
Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi võrrelduna kahe varasema kohordiga, kuid
võrdväärseid tulemusi võrreldes EPICE-kohordiga. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud
andmetel (31) oli mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal 22–25 GN-il sündinud elulejatest 33%
ja aasta 2012 andmetel 15% < 32 GN ja/või < 1500 g sünnikaaluga lastest, kellel alustati
intensiivravi.
JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (aastatel 2002–2003 ja 2007–2008) iseloomustas Eesti
neonataalabi suhteliselt suur 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaal, kellel PMV-s 36 nädalat oli
diagnoositud keskmise või mõõduka astmega BPD (vastavalt 20% ja 24% elulejatest), siis
positiivse trendina kahes viimases kohordis (aastatel 2011–2012 ja 2015–2016) on antud laste
osakaal vähenenud (vastavalt 14% ja 15%). Täidetud on auditi raames püstitatud eesmärkväärtus,
et mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas
alla 20%, sh 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejatel alla 50% ja 26+0–31+6 GN grupil alla 10%.
Hingamistoetuse taktika muutusel tuleb edaspidi eesmärkväärtus üle vaadata.
Indikaator 26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Nekrotiseeriv enterokoliit (NEK) on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti
patoloogia, mis tõstab suremust ja haigestumust. Eesmärgiks oli hinnata VE laste osakaalu, kellel
oli diagnoositud Belli järgi NEK-i ≥ II staadium (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas,
peritoniit, astsiit, soole perforatsioon, pneumoperitoneum).
Eesmärkväärtusteks oli 22+0–31+6 GN-il sündinutel < 10%; sh 22+0–23+6 GN-il sündinud intensiiv-
ravile suunatutest alla 20%; 24+0–25+6 GN <15%; 26+0–27+6 GN < 7%; 28+0–29+6 GN < 2% ja
30+0–31+6 GN < 1,5%.
Auditi andmetel esines II–III staadiumi NEK 5,92%-l kõigist intensiivravile suunatutest (n = 270,
välja arvati seedetrakti väärarendi ja spontaanse sooleperforatsiooniga lapsed), sh 22–25 GN-il
12% ja 26–31 GN-il 3,7%. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-ga
laste osakaal 22+0–31+6 GN-il sündinute seas vastavalt 7% ja 12% lastest; sh 22+0–25+6 GN-il
sündinute seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il vastavalt 7% ja 12% (16). EPICE uuringu
andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles 12% (5).
38
Seega on NEK-i sagedus auditi kohordis oluliselt vähenenud. NEK-i (≥ II staadium)
esinemissagedus on EuroNeoStat (33) statistika ja aastal 2017 publitseeritud süstemaatilise
ülevaate andmetel < 28 GN-il sündinutel 2% (Jaapanis) kuni 10% (USA-s) ning < 32 GN-il
sündinutel 2–3% piires (34). ANZNN registri andmetel (aastatel 2004–2013) oli NEK-i
esinemissagedus < 28 GN-il sündinutel 6,5–10,4%; > 28 GN-il sündinute seas 0,8% (17). EPICE
kohordis esines II–III staadiumi NEK < 32 GN 2,3% (5).
JÄRELDUS: Võrreldes varasemalt Eestis kogutud andmetega ja eesmärkväärtustega on auditi
kohordis II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus langenud. Võrreldes eeltoodud rahvusvaheliste
andmetega jääb Eesti II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus kõrgemaks. Kuna NEK sagedus on
seotud mitmete VE vastsündinute varase käsitluse põhimõtetega, on vajalik antud indikaatori
tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Uuringud näitavad, et kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu maha-
jäämus on suurem võrreldes sarnase vanusegrupi kirurgilist ravi mittevajanutega (34). Eesmärgiks
oli kirjeldada kirurgilise ravi rakendamist NEK-i diagnoosiga enneaegsetel vastsündinutel, kellel
Belli järgi esines ≥ II staadium. Eesmärkväärtuseks oli, et NEK-i kirurgilise raviga laste osakaal
peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel alla 5%, arvestatuna lastest, kellel alustati intensiivravi.
Kirurgilist NEK ravi rakendati kokku 2,2%-l kõigist VE vastsündinutest, sh 22–25 GN grupis 10%
ja 26–31 GN grupis 0,48%. Kõigist II–III staadiumiga NEK juhtudest rakendati kirurgilist ravi
37,5%-l (6 juhul 16-st), sh 22–25 GN 83%-l ja 26–31 GN 10%-l. Kõik kirurgiliselt ravitud NEK
juhud esinesid lastel, kes olid sündinud 22–26 GN vahemikus. Kirjanduse andmetel esineb
kirurgilist ravi vajanud NEK-i ligikaudu 2%-l VE vastsündinutest, sagedus varieerub riigiti 0–14%
(33). ANZNN registri (2004-2013) andmetel vajas tõestatud NEK-i puhul kirurgilist ravi 6,5%
lastest (17), EPICE kohordis esines kirurgilist NEK-i 1,9% intensiivravile suunatutest (5).
JÄRELDUS: Võrreldes varasemalt Eestis kogutud andmetega ja eesmärkväärtustega on auditi
kohordi kirurgilist ravi vajanud II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus langenud. Võrreldes
rahvusvaheliste andmetega (5) jäi auditi kohordis Eesti II–III staadiumi NEK kirurgilise sekkumise
vajaduse sagedus veidi kõrgemaks. Kuna NEK, sh selle kirurgilist ravi vajavate vormide sagedus
39
on seotud mitmete VE vastsündinute varase käsitluse põhimõtetega, on vajalik antud indikaatori
tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud.
Indikaator 28. Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Hiline neonataalne sepsis on väga väikese sünnikaaluga vastsündinute üks peamine haigestumuse
ja suremuse põhjustest. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu hilise (üle 72 elutunni)
positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega.
Kõikide 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinute seas oli hilise
positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega laste osakaal 24% ja elulejatel diagnoositi hilist
positiivse verekülviga sepsist 23%-l, sh gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–22+6 GN 100%,
23+0–23+6 GN 33%, 24+0–24+6 GN 81%, 25+0–25+6 GN 48%, 26+0–26+6 GN 31%, 27+0–27+6 GN
40%, 28+0–28+6 GN 17%, 29+0–29+6 GN 13%, 30+0–30+6 GN 10% ja 31+0–31+6 GN 4%.
Grupeeritult 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 53% ja 26+0–31+6 GN seas 14,8%.
Aastatel 2002–2003 olid vastavad näitajad 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 26% ja 26+0–31+6 GN
23%, aastatel 2007–2008 vastavalt 38% ja 18% (12). EPICE uuringu Eesti kohordis oli hilise
positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega VE laste osakaal kõikidest elusalt sündinud ja
intensiivravile suunatud lastest 28,4% (5). NICHD (20) andmed gestatsioonivanuse gruppide
kaupa: 22+0–22+6 GN 58%, 23+0–23+6 GN 62%, 24+0–24+6 GN 55%, 25+0–25+6 GN 46%, 26+0–26+6
GN 35%, 27+0–27+6 GN 27% ja 28+0–28+6 GN 20%.
JÄRELDUS: Võrreldes Eesti eelnevate kohortidega (12) ja NICHD (20) andmetega on hilise
positiivse liikvori ja/või verekülviga sepisega VE laste osakaal kõikidest elusalt sündinud ja
intensiivravile suunatud VE lastest jätkuvalt väga kõrge, seda eriti gestatsioonivanuse grupis 22+0–
25+6. Vajalik on parandada ja välja töötada meetmed, mis aitavad vähendada hilise sepsise
esinemissagedust VE vastsündinutel.
Indikaator 29. Hilise positiivse verekülviga sepsise episoodide arv väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Korduvad nosokomiaalse infektsiooni episoodid on VE vastsündinutel seotud halva neuroloogilise
ja üldise arengu kaugtulemiga. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu korduvate hilise
(üle 72 elutunni) positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega, arvutades kokku kõik hilise
nosokomiaalse infektsiooni episoodid.
40
Kõikide 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinute seas oli
korduvate hilise positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega laste osakaal 14% ja haiglast koju
kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil olevate vastsündinute seas 10%. Maksimaalne hilise
sepsise episoodide arv ühel lapsel oli 9.
Eelnevates Eesti kohortides ja rahvusvahelistes uuringutes ei ole vastavaid andmeid analüüsitud
ega avaldatud.
JÄRELDUS: Vajalik on parandada ja välja töötada meetmed, mis aitavad vähendada hilise sepsise
esinemissagedust ja korduvate episoodide esinemist VE lastel.
Indikaator 30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooni-
nädalat) lastel
Enneaegsete retinopaatia (ROP) on ebaküpse võrkkesta veresoonte kahjustus, mille peamisteks
riskiteguriteks on lapse äärmine ebaküpsus ja hapnikravi toksiline toime võrkkesta veresoontele.
ROP jaotatakse haiguse raskuse alusel 5 staadiumi. Alates 3. staadiumist on vajalik ravi, kuna
lapsed on ohustatud nägemise nõrgenemisest või halvemal juhul pimedusest (35). Eesmärk oli
hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest elulejatest PMV-s 44 nädalat, kellel
diagnoositi ravivajadusega (laserkoagulatsiooniga ja/või antivaskulaarse endoteelse kasvu-
faktoriga ravitud) ROP.
Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eestis 275 lapsel, neist 251 last olid elus PMV-s
44 nädalat. Ravivajadusega ROP diagnoositi 13-l lapsel (5,2% elulejatest). Ravivajadusega ROP
esinemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejatest 12
lapsel (35,3% elulejatest) ja 26+0–31+6 GN-il sündinutest vaid ühel 27 GN-il sündinud lapsel
(0,5%). Eestis on ravitud ehk ≥ 3 staadiumi ROP-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud
suur. Ainsad Eesti rahvastikupõhised andmed, kus vaadeldi ravitud ROP esinemist võrkkesta
täieliku vaskulariseerumiseni, on aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 (12, 17). Vastav näitaja oli
mõlemas kohordis 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatel 11%, seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinud
elulejate seas vastavalt 64% ja 51% ning 26+0–31+6 GN 7% ja 6%. EPICE uuringus (5) vaadeldi
ravitud ROP esinemist esmase haiglaravi lõpuni, millal võrkkest ei pruugi olla veel täielikult
vaskulariseerunud. Antud kohordis aastatel 2011–2012 sündinud lastest esines ravivajadusega
ROP 9%-l elulejatest haiglaravi lõpul. Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi.
Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel (32) esines ravivajadusega ROP 11%-l 22–25
GN-il sündinud elulejatest ja aasta 2012 andmetel 2% < 32 GNi ja/või < 1500 g sünnikaaluga
41
sündinuist, kellel alustati intensiivravi. Rootsi riikliku ROP registri SWEDROP (36) andmetel
esines aastatel 2008 ja 2009 < 32+0 GN-il sündinud lastest ravivajadusega ROP 4,4%-l elulejatest
ROP skriiningu lõpetamisel.
JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012)
iseloomustas Eesti neonataalabi suhteliselt suur 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 nädalat
elulenud laste osakaal, kellel oli diagnoositud ravivajadusega ROP (vastavalt 11%, 11% ja 9%),
siis positiivse trendina viimases kohordis (aastatel 2015–2016) on antud laste osakaal vähenenud
(5,2% elulejatest). Täidetud on auditi raames püstitatud eesmärkväärtus, et ravivajadusega ROP-
ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute elulejate seas alla 6% ja 26+0–31+6 GN-il
sündinute seas alla 2%. Ligilähedaselt on täidetud auditi eesmärk, et 22+0–25+6 GN-il sündinud
elulejate seas jääks antud näitaja alla 30%.
Indikaator 31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast
lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud elus ja surnud laste osakaalu haiglast lahkumisel
või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem.
Aastatel 2015–2016 sündis Eesti raviasutustes 22+0–31+6 GN-il 316 last, neist elusana 277. Kokku
alustati intensiivravi 275 lapsel, neist 251 olid elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat,
sõltuvalt kumb saabus varem. Seega 22+0–31+6 GN-il sündinud laste elulemus oli 79,4%
arvestatuna kõikidest sündidest ja 90,6% arvestatuna elussündidest. 22+0–25+6 GN-il sündinud laste
seas olid vastavad näitajad 49,3% kõigist sündidest ja 61,8% elussündidest ning 26+0–31+6 GN-il
sündinute seas 91,6% kõigist sündidest ja 97,7% elussündidest.
Eestis on viimase 15 aasta jooksul 22+0–31+6 GN-il sündinud laste elulemus haiglaravi lõpul
oluliselt suurenenud, olles aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 vastavalt 78%, 85% ja
92% arvestatuna kõikidest elussündidest (12, 17). EPICE uuring (4) võimaldas võrrelda laste
elulemust GN-de kaupa uuringus osalenud 19 piirkonnaga. Aastatel 2011–2012 oli Eestis 24+0–
26+6 GN-il sündinute seas elulemus haiglaravi lõpul 63,9% (teistes riikides 39,1–69,1%), 27+0–28+6
GN-il 67,6% (teistes riikides 66,7–92,1%) ja 29+0–31+6 GN-il 91,9% (teistes riikides 86,3–93,0%)
arvestatuna kõikidest antud perioodi elussündidest. Silmatorkav on madal elulemus 27+0–28+6 GN-
il sündinute seas, kuid arvestades laste väikest arvu, võib näitaja olla juhuslik.
JÄRELDUS: VE laste elulemus esmase haiglaravi lõpul on oluline peri- ja neonataalabi indikaator.
Viimase näitaja osas on Eestis toimunud väga positiivsed muutused: 22+0–31+6 GN-il sündinud
42
laste elulemus haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, on alates
aastast 2002 oluliselt suurenenud 78%-lt üle 90%-ni ja seda nii 22+0–25+6 GN-il (31%-lt 61,8%-ni)
kui 26+0–31+6 GN-il sündinute hulgas (88%-lt 97,7%-ni). Viimases, aastate 2015–2016 kohordis
on täidetud auditi raames püstitatud eesmärkväärtus, et elulemus esmase haiglaravi lõpul või PMV-
s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, peaks jääma võrdväärseks või suuremaks aastate 2011-
2012 Eesti kohordi tulemiga 22+0–31+6 GN-il sündinute seas, s.o ≥ 92% arvestatuna kõikidest
elussündidest. Täidetud on ka teine püstitatud eesmärk, et suurem elulemus tuleks saavutada
võrrelduna varasemate Eesti kohortidega 22+0–25+6 GN-il sündinute seas, s.o > 55%. Kohordis
aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 61,8%.
Indikaator 32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste
osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub
varem
Parimaks toiduks enneaegsele lapsele on rinnapiim. VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on
kaitsvaks teguriks neonataalsel haigestumisel, vähendades NEK, hilise sepsise ja ROP riski.
Samuti omab rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (34, 35).
Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud rinnapiima saavate laste osakaalu, kes olid osalisel
või täielikul rinnapiimaga toitmisel haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb
saabub varem.
Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, kellest 251
olid elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Rinnapiima sai
kõigist 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatest 195 (78%) last. Rinnapiima saavate laste osakaal oli
suurem küpsemate enneaegsete laste seas. 22+0–25+6 GN-il sündinud lastest sai rinnapiima 21
(61,8%) last ja 26+0–31+6 GN-il 174 (80,2%) last.
Eestis on haiglast lahkumisel 22+0–31+6 GN-il sündinud ja rinnapiima saavate laste osakaal ajas
suurenenud. Kui aastatel 2002–2003 sai 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest haiglast lahkumisel
rinnapiima 54%, siis aastatel 2007–2008 sündinutest 63% ja aastatel 2011–2012 76% lastest (12,
17). EPICE uuringu andmetel (36) oli rinnapiima saavate laste osakaal 19 Euroopa piirkonnaga
võrreldes Eestis üks suurimaid.
JÄRELDUS: Võrreldes varasemate kohortidega (aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012)
on Eestis suurenenud aastatel 2015–2016 22+0–31+6 GN-il sündinud ja rinnapiima saavate elulejate
osakaal haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem – vastavalt 54%,
43
63%, 76% ja 78% lastest. Aastatel 2015–2016 sündinud laste kohordis on täidetud auditi püstitatud
eesmärkväärtus, et haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema üle 75%.
Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 78%. Küll aga tuleb pöörata suuremat tähelepanu
22+0–25+6 GN-il sündinud laste emade toetamisele ja nõustamisele rinnapiimaga toitmisel.
Indikaator 33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt
kumb saabub varem
Eesmärgiks on hinnata ainult rinnapiima saavate, sõltumata toitmisviisist, st kas laps saab
rinnapiima rinnast või väljalüpstuna lutipudelist või muul viisil, laste osakaalu haiglast lahkumisel
või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem.
Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, neist 251 oli
elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Ainult rinnapiima
sai kõikidest 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatest 149 (59%) last. Ainult rinnapiima saavate laste
osakaal oli suurem küpsemate enneaegsete laste seas, 22+0–25+6 GN-il sündinud lastest sai
rinnapiima 13 (38,2%) last ja 26+0–31+6 GN-il 136 (62,7%) last.
Eestis on haiglast lahkumisel ainult rinnapiima saavate laste osakaal ajas (aastatel 2002–2003,
2007–2008, 2011–2012) (12, 17) püsinud muutumatuna 42–46%, kuid EPICE uuringu andmetel
(39) oli ainult rinnapiima saavate laste osakaal Eestis üks suurimaid, võrreldes teiste riikide
andmetega.
JÄRELDUS: Eestis on väga positiivse trendina suurenenud 22+0–31+6 GN-il sündinud laste
osakaal, kes haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, on vaid
rinnapiimaga toitmisel. Täidetud on auditi püstitatud eesmärkväärtus, et haiglast lahkumisel või
PMV-s 44 nädalat ainult rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN-il sündinud
elulejate seas üle 50%. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 59%. Küll aga tuleb pöörata
suuremat tähelepanu 22+0–25+6 GN-il sündinud laste emade toetamisele ja nõustamisele
rinnapiimaga toitmisel.
Indikaator 34. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste
osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub
varem
44
Eesmärgiks on arvutada laste osakaal, kelle kaal haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat,
sõltuvalt kumb saabub varem, on väiksem kui 10 protsentiili Fentoni kasvukõveral (40). Indikaator
võimaldab hinnata sünnijärgset lapse enteraalse ja parenteraalse toitmise kvaliteeti ning riski
hilisemaks kasvu- ja arenguhäireks. Eesmärk oli kaardistada andmed ravijuhendile järgneva aja
võrdlusandmeteks.
Auditeeritud perioodil esines haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat kaaludefitsiidiga lapsi
23,1%, sh 22–25 GN alagrupis 50% ja 26–31 GN 14,3%. Pole teada kui suur osa neist lastest olid
üsasisese kasvupeetusega sünnil, mis võib mõjutada kaalutulemit. Eesti varasematest andmetest on
teada, et aastal 2007 esines sünnikohordis 55%-l lastel sünnijärgset kasvupeetust, st kaal haiglast
lahkumisel või PMV-s 44 nädalat oli < 10. protsentiilil (16).
JÄRELDUS: Kaaludefitsiidiga laste osakaal haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat oli 23,1%, mis
on kõrgem kui eesmärkväärtus (< 20%), kuid oluliselt madalam kui aasta 2007 võrdlusgrupil.
Vajalik on indikaatori hindamine, kui ravijuhend on olnud kasutuses rohkem kui aasta.
Indikaator 35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste esmase haiglaravi kestust. Aastatel 2015–2016
alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, neist 251 olid elus haiglast
lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Elulejate keskmine haiglaravi
kestus oli 59 päeva (mediaan 55 päeva) ja surnutel 34 päeva (mediaan 8 päeva).
Elulejate keskmine esmane ravikestus Eestis kolmes võrreldud kohordis oli aastatel 2002–2003
64,6 päeva, aastatel 2007–2008 63,0 päeva ja aastatel 2011–2012 59,7 päeva (12, 17). Esmase
sünnijärgse haiglaravi kestus elulejatel on negatiivses seoses gestatsioonivanusega: iga lisanduv
ges-tatsiooninädal vähendas haiglasviibimist keskmiselt 12%, mis on võrreldav ka teiste riikide
tule-mustega. Norra neonataalse registri andmetel (41) varieerub < 28 GN-il sündinute vanus
haiglast väljakirjutamisel PMVni 38–41 nädalat ja 32–36 GN-il sündinute hulgas PMVni 36–37
nädalat. ANZNN (17) sünniregistri andmetel oli < 24 GN keskmine haiglas viibimine 137 päeva,
24–28 GN grupis 87 päeva ja 29–32 GN grupis 42,8 päeva.
Surnud laste haiglaravi kestuse mediaanväärtus oli auditi kohordis 8 päeva, eelnevates 2002–2003
ja 2007–2008 aastate kohortides võrdväärselt 5 päeva.
JÄRELDUS: Kuigi Eestis on 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsete sünnituste antenataalne
käsitlus muutunud aktiivsemaks ja oluliselt on suurenenud enneaegsete vastsündinute elulemus, ei
ole see kaasa toonud esmase haiglaravi pikenemist. Viimane on väga positiivseks tulemuseks.
45
Samuti on täidetud auditi püstitatud eesmärkväärtus, et haiglas viibimise keskmine kestus peaks
olema lühem kui 60 päeva. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 59 päeva. Eraldi vajavad
analüüsimist surnud laste haiglaravi kestus ja surmapõhjused.
Indikaator 36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas
haiglate või osakondade vahelise transpordi vajadus
Kaasaegne neonataalne intensiivravi on ressursimahukas ja põhineb interdistsiplinaarsel koostööl.
See on võimalik vaid keskustes, kus on olemas selleks pädev personal ja tehnoloogilised
tingimused nii ähvardava enneaegse sünnituse edasilükkamiseks, sünnituste vastuvõtuks kui ka
enneaegsete vastsündinute raviks. Ideaalses olukorras asuvad vastsündinute intensiivravi palatid
samas raviasutuses sünnitusosakonna vahetus läheduses ja personalil on piisavad kogemused VE
vastsündinute ravis (3). Antud keskus pakub täismahus teenuseid nii naisele kui lapsele, st
keskuses on olemas ante- ja postnataalne multidistsiplinaarne meeskond koos laste jälgimis-
süsteemiga (42). Last ja peret ei transpordita haiglast haiglasse ega ühe haigla osakonnast teise.
Eestis on ajalooliselt jäänud peri- ja neonataalabi korraldus, kus piirkondliku funktsiooniga
sünnitusabi osutavad tervishoiuasutused asuvad ehituslikult eraldi piirkondlikest lastehaiglatest.
Auditi aastatel 2015–2016 pakuti lastehaiglates pikaajalise invasiivse hingamistoetusega III astme
intensiivravi ja perioperatiivset ravi laste intensiivraviosakondades ning neonataalset ja järelravi
vastsündinute osakondades.
Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste viibimist ravil enam
kui kahes (kas erinevate haiglate või sama haigla) osakonnas. Analüüsist jätsime välja elulejad, kes
PMV-s 44 nädalat viibisid veel haiglas, kuna nende laste hulgas võis enam kui kahes osakonnas
ravitud laste osakaal veel suureneda esmase haiglaravi jooksul.
Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, kellest 239
olid elus ja haiglast lahkunud PMV-ks 44 nädalat. Neist enam kui kahes osakonnas viibis ravil 113
(47,3%) last, st et ligi pooled lastest ja nende pered vajasid vähemalt kahte või enamat sünnijärgset
transporti/üleviimist ühest haiglast teise või sama haigla ühest osakonnast teise. Enam kui kahes
osakonnas ravitud laste osakaal oli ebaküpsemate laste seas suurem: 22+0–25+6 GN-il sündinud ja
PMV-ks 44 nädalat koju lubatud lastest viibis 89% (24/27) ravil enam kui kahes osakonnas (vaid
kolme 25. GN-il sündinud last raviti kahes osakonnas) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 42%
lastest (89/212). Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et ei analüüsitud transpordi
põhjuseid ning ei eristatud haiglate vahelisi või siseseid liikumisi.
46
JÄRELDUS: Auditi raames eesmärkväärtust on raske püstitada, kuna analoogselt kogutud
andmeid EPICE kohordist ei ole analüüsitud. Ideaalis peaks eesmärkväärtus olema < 5% ning lapse
ravi (sh pikaajaline invasiivne ventilatsioon ja perioperatiivne ravi) toimuma ühes osakonnas.
Lapse sünnijärgne transport oleks vajalik vaid kahel juhul: 1) kui ei jõuta teostada üsasisest
transporti, laps ei sünni kõrgema etapi keskuses ja sünnijärgne transport keskusesse on paratamatu
ning 2) kui on vajalik erakorraline lapse transport antenataalselt diagnoosimata patoloogia korral
spetsiifilist ravi pakkuvasse keskusesse (nt harva esinev ja antenataalselt diagnoosimata kirurgiline
patoloogia).
Indikaator 37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat
Peri- ja neonataalabi organisatoorset korraldust, ravi kvaliteeti ning lapse riski halvaks elu-
kvaliteediks kooli- ja täiskasvanueas saab hinnata lapse arengutulemiga umbes 2 aasta vanuses, mil
on võimalik täpsustada juba ka lapse kognitiivse arengu taset.
Eesmärk oli kaardistada mõõduka ja raske puudega laste osakaalu andmed korrigeeritud 2 aasta
vanuses ravijuhendile järgneva aja võrdlusandmeteks. Mõõdukas ja raske arenguhäire enneaeg-
susele sünnil korrigeeritud vanuses 2 aastat defineeritakse juhul, kui lapsel esineb vähemalt üks
järgnevatest kriteeriumidest: tserebraalparalüüs (GMFCS-skaala (jämemotoorsete funktsioonide
klassifikatsiooni süsteem) 2–5 aste), kognitiivse arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III
(Bayley imiku arengu skaala) < 70), kõne arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70),
raske nägemispuue (laps näeb vaid valgust või on pime) ja/või raske kuulmispuue
(kuulmisabivahendite kasutamine). Mõõduka ja raske puudega laste osakaal korrigeeritud vanuses
2 aastat oli Eestis aastal 2007 VE sündinute ja antud vanuses elulejate seas 12% (16). Aastatel
2011–2012 EPICE Eesti kohordi seas oli see 20% (5) (erinevalt defineeritud ja mõõdetud), EPICE
(5) kohordi kogugrupis 24,9%, ulatudes 16%-ni Hollandis 34%-ni Poolas. Seega eesmärk-
väärtuseks seati 10–15%.
2 aasta korrigeeritud vanuses oli elus 246 last, kellest läbis arengu hindamise 2 aasta korrigeeritud
vanuses 162 ehk 65,9%. Mitmed lapsed ei olnud auditeerimise hetkel läbinud soovituslikku
testimist 2 aasta korrigeeritud vanuses, sest nende vanus ei olnud jõudnud veel 24 kuu korrigeeritud
vanuseni või polnud nad tulnud arengu hindamisele muul põhjusel. Nende jälgimise andmeid
vaadati täiendavalt e-haigusloost. Seega võivad indikaatori arvutamisel olla alaesindatud mõõduka
puudega juhud.
47
Mõõdukas või raske puue esines 27-l (10,9%-l elulejatest), sh 13 lapsel oli kombineeritud puue, st
haaratud rohkem kui 1 valdkond. Lastel gestatsioonivanuse grupis 22–25 GN tuvastati arenguhäire
38,7%-l ja grupis 26–31 GN 8,8%-l.
JÄRELDUS: VE lastest läbis vaid kaks kolmandikku riskivastsündinute jälgimisjuhendis
soovitatud arengu hindamise vanuses enneaegsusele korrigeeritud 2 aastat, mis ei luba anda
hinnangut kogu auditi grupi laste kaugtulemusele. VE laste tervis ja areng ning selle jälgimine
pärast haiglast lahkumist vajaks eraldi analüüsi. Mõõduka ja raske puudega laste osakaal vanuses
2 aastat oli auditi kohordis eesmärkväärtuse (10–15%) piires.
Tulemused on tabeli kujul välja toodud lisa 4-s.
48
6. JÄRELDUSED
Antenataalne periood
1. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) sündide tsentraliseerimine üld- ja
keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga haiglatesse oli hea.
2. Väljaspool piirkondliku funktsiooniga haiglat toimunud väga enneaegsete sündide
põhjused vajavad eraldi analüüsi.
3. Glükokortikosteroidide ja magneesiumsulfaadi manustamine täieliku skeemi järgi ei
vastanud eesmärkväärtusele. Edaspidi on vajalik jälgida kasutusele võetud ravijuhendi
soovitusi.
Postnataalne periood
4. Vere happe-alus-tasakaalu määramine nabaväädiverest oli ebapiisav. Vere happe-alus-
tasakaalu on vajalik määrata kõigil väga enneaegsetel vastsündinutel ja dokumenteerida
korrektselt proovi võtmise kellaaeg ja koht ning vere happe-alus-tasakaalu analüüsi
väärtused.
5. Nabaväädivere patoloogiliste vere happe-alus-tasakaalu väärtustega vastsündinute
osakaal oli eesmärkväärtusest kõrgem. Tulemused vajavad edasist analüüsi
selgitamaks, kas perinataalne kliiniline praktika vajab muutmist.
6. Võrreldes teiste riikidega eristub Eesti väga kõrge väga enneaegsete vastsündinute
osakaaluga, keda transporditakse auto- või helikoptertranspordiga vanuses 0–48
elutundi.
7. Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinu saabumisel
intensiivraviosakonda, lapse kahel esimesel elutunnil ja transpordi eelselt ning järgselt
oli puudulik. Varase, 0–48 elutunnil teostatud transpordi järgselt suurenes mõõduka
hüpotermiaga laste osakaal. Vajalik on järgida nõudeid ja meetmeid alajahtumise
vältimiseks ning korrektselt dokumenteerida laste kehatemperatuur. Hoiduda
alajahtunud vastsündinute transpordist ühest raviasutusest teise.
8. Samuti esinesid puudujäägid väga enneaegsete vastsündinute teiste oluliste
parameetrite (vere happe-alus-tasakaalu, veresuhkur, FiO2) jälgimisel ja dokumen-
49
teerimisel nii lapse esmasel stabiliseerimisel, kahel esimesel elutunnil kui transpordi
eelselt ja järgselt. Vajalik on välja töötada Eestis ühtne väga enneaegsete laste esmase
stabiliseerimise ja transpordi protokoll oluliste parameetrite jälgimiseks ja dokumen-
teerimiseks. Eestis puuduvad seni ühtsed hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid
hinnata nii väga enneaegse vastsündinu seisundi raskust intensiivraviosakonda saabu-
misel kui transpordi mõju vastsündinule. Soovitav on ühtsete hindamiskriteeriumide
kasutusele võtmine.
9. Kuigi varajase hingamistoetuse ravitaktika valikul on ajas vähenenud laste osakaal,
kellele rakendati invasiivset hingamistoetust ja lühenenud on oluliselt invasiivse
hingamistoetuse kestus esmase haiglaravi vältel, saab hingamistaktika valikul veelgi
vähendada invasiivse hingamistoetuse rakendamist.
10. Positiivse trendina esines surfaktantravi suurenenud rakendamine vähem invasiivsel
teel võrreldes aastate 2011-2012 väga enneaegsete laste kohordiga.
11. Väga enneaegsete laste enteraalse toitmise alustamisega hilineti ja ligi kolmandikul
sügavalt enneaegsetest lastest alustati enteraalset toitmist piimaseguga. Enam tuleb
pöörata tähelepanu varasele optimaalsele enteraalsele toitmisele ning ema rinnapiima
puudumisel tagada doonorrinnapiima kättesaadavus toitmise alustamisel kõikidele väga
enneaegsetele vastsündinutele Eestis.
12. Lapse arengu ja tervise kaugprognoosi mõjutavate neonataalsete haiguste (bronho-
pulmonaalne düsplaasia, enneaegse retionpaatia, nekrotiseeriv enterokoliit ja
intraventrikulaarne hemorraagia) sagedus on ajas vähenenud, seda eeskätt võrreldes
varasemate Eesti väga enneaegsete laste kohortide andmetega aastatest 2002–2003 ja
2007–2008.
13. Hilise haiglatekkese sepsise esinemissagedus ja episoodide arv on jäänud väga
enneaegsetel lastel suureks, mistõttu on vajalik ennetavate meetmete välja töötamine,
sealhulgas lapse ja õe optimaalse suhtarvu ülevaatamine nii intensiiv- kui neonataalravi
voodipäeval.
14. Avatud arterjoosjuha ravi aktiivsus on ajas vähenenud ning vastas püstitatud
eesmärkväärtusele. Rahvusvahelise tõenduspõhise ravitaktika täpsustumisel on vajalik
eesmärkväärtuse uus püstitamine järgmiseks auditiks.
50
15. Väga enneaegsete laste osakaal, kellel teostati enneaegse retinopaatia ravi, on ajas
vähenenud. Ravi teostati kõige ebaküpsematele lastele ning ravi ei vajanud ükski 28+0–
31+6 gestatsiooninädalal sündinud laps. Auditi ja eelnevate aastate analüüsi tulemused
lubavad Eestis langetada gestatsioonivanuse piiri enneaegse retinopaatia skriiningu
näidustuseks.
16. Hea oli rinnapiimaga toidetud suurema gestatsioonivanusega laste osakaal haiglast
kojuminekul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Küll
aga tuleb pöörata suuremat tähelepanu 22+0–25+6 gestatsiooninädalal sündinud laste
emade toetamisele ja nõustamisele rinnapiimaga toitmisel.
17. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsete laste osakaal esmase haiglaravi lõpul võiks olla
väiksem, mistõttu on vaja enam pöörata tähelepanu kiirele täisenteraalsele toitmisele
jõudmisele ja optimaalsele enteraalsele toitmisele kogu haiglaravi jooksul.
18. Väga enneaegsete laste haiglate ja/või osakondade vaheline liikumine oli suur,
ligikaudu pooled lastest olid ravil enam kui 2 osakonnas. Vajalik on üle vaadata
vastsündinute liikumise logistika lähiperspektiivis ning välja töötada seisukohad
tänapäevaseks ante- ja perinataalse ning lasteabi organisatoorseks korralduseks Eestis.
Vajalik on Põhja- ja Lõuna-Eestis keskuste loomine, kus on koondatud vabariigis
pakutav kogu kõrgema etapi ante-, peri- ja neonataalne abi koos kõigi vajalike
teenistustega nii naisele kui lapsele. Auditist saadud andmed vastsündinute
auto/lennutranspordi ja liikumiste kohta osakonniti on tervishoiupoliitikutele ja
erialaseltsidele üheks sisendiks perinataal- ja vastsündinute abi tõenduspõhisel
korraldusel.
19. Laste elulemus esmase haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt
kumb saabus varem, oli oluliselt paranenud võrreldes aastatega 2002–2003 ja 2007–
2008 ning püsinud samaväärsena 2011–2012 kohordi elulemusega. Antud näitaja oli
auditi aastatel Eestis parem või samaväärne teiste riikide tulemustega kõikides
gestatsioonivanuse gruppides. Samuti oli auditeeritud perioodil Eestis VE sündinute
suremus esimesel 12 elutunnil ja esimesel elunädalal ehk varases neonataalses perioodis
madalam kui kirjanduses esitatud teiste riikide andmetega ja Eesti osalusega läbi viidud
EPICE uuringus. Tulemus peegeldab perinataalse ja varase neonataalse abi head taset
ning kvaliteeti.
51
20. Vaatamata väga enneaegsete laste elulemuse olulisele paranemisele ei ole haiglaravi
kestus ajas pikenenud.
21. Järelkontroll laste 2 aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil multi-
distsiplinaarse meeskonna poolt ei toimunud kõikidele lastele erinevatel põhjustel.
Järelkontrollil käinud mõõduka ja raske puudega laste osakaal vastas püstitatud
eesmärkväärtusele. Kuna riigiti raporteeritakse paremaid tulemusi, siis järgmiseks
auditiks on vajalik eesmärkväärtuste ülevaatamine. Samuti on vajalik perede aktiivne
kutsumine järelkontrolli. Lisaks kavandatavale enneaegse kaardile Eesti Meditsiinilise
Sünniregistri juures on vajalik koguda riiklikult andmeid väga enneaegselt sündinud
laste ravitulemi kohta 2 aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil.
52
7. SOOVITUSED
Auditi aruande üks osa on välja tuua tegevused, mis aitaksid parendada konkreetse valdkonnaga
seotud ravikvaliteeti edaspidiselt. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ettepanekud ja soovitused,
mis aitaksid parendada auditi tulemustest selgunud kitsaskohti.
Kitsaskohad, mida Ettepanek/soovitus Põhjendatus, eesmärk (sh eeldatav rakendumise aeg)
vaja lahendada
Esinevad puudused Uuendada sünnikaarti koos Täna ei toimu raviasutustes sisestatud andmete elektroonilist edastamist TAI-sse. Eesmärk on
väga enneaegsete enneaegse vastsündinud lisakaardi tagada andmete elektrooniline edastamine raviasutustest TAI-sse.
laste andmete kogu- loomisega ning sisestada andmed
Sünnikaart koos lisakaardiga võimaldab analüüsida väga enneaegsete laste sündimust,
mises ja dokumen- otse e-versiooni. Enneaegse vast-
perinataalset suremust, varast ja hilist neonataalset suremust ning suremust PMV-s 44 nädalat
teerimises sündinu lisakaardil koguda
või haiglaravi lõpul, sõltuvalt kumb saabub varem; haigestumist esmasel haiglaravil, laste hilist
andmeid laste ravi lähitulemi kohta
tervist ja arengut ning ravi lähi- ja hilistulemit mõjutavaid tegureid.
kuni PMVni 44 nädalat ja hi-
listulemi kohta enneaegsusele
korrigeeritud vanuseni 2 aastat.
Luua E-Sünnituslugu Eesmärk on parandada dokumenteerimist, ühtlustada andmekoosseisud ja vähendada vigade
teket, mis võimaldaksid kvaliteetset andmete analüüsi. Hetkel sisestatakse andmeid
fragmenteeritult – osaliselt paberdokumendis ja osaliselt e-versioonis. Sünnituslool on oma
eripära, mis erineb haigusloo formaadist.
Koostada üsasisese transpordi Tagada kaasaegne ja kvaliteetne üsasisene transport.
juhendi juurde kuuluv üsasisese
transpordi protokoll
Luua vastsündinu esmase Ühtlustada toimingud, parandada dokumenteerimist ja tagada kvaliteetne vastsündinute
stabiliseerimise protokoll käsitlus.
Välja töötada ja kasutusele võtta Tagada, et kõigil enneaegsetel vastsündinutel oleks määratud vere happe-alus-tasakaalu väärtus
hindamiskriteeriumid, mis võimal- sünnil. Parandada dokumenteerimist ja tagada kvaliteetne vastsündinute käsitlus.
daksid hinnata kriitiliselt haige
vastsündinu seisundi raskust ning
transpordi mõju vastsündinule
Auditi tulemustest Luua üsasisese transpordi juhend Eesmärk on tagada kaasaegne ja kvaliteetne üsasisene transport. EPS poolt koostatud, vajalik
lähtuvalt vajavad siduseriladega kooskõlastada (2019/2020).
uuendamist ja välja
Kokku leppida laste ning perede Eesmärk on tagada lastele ja peredele optimaalseim ravi- ja jälgimissüsteemi logistika Eesti
töötamist mitmed
haiglate ja osakondade vaheliste vastsündinute abi praeguse organisatoorse korralduse juures .
54
erinevad juhendid liikumiste näidustused koos
ning meetmed, mis järelkontrolli tagamisega
aitaksid parandada
Töötada välja vastsündinu Eesmärk on ennetada sünnijärgset alajahtumist väga enneaegselt sündinud lastel ja läbi selle
väga enneaegsete
alajahtumise ennetamise meetmed parandada tervise kaugtulemit.
laste ravi ja jäl-
gimist, dokumente-
rimist ning andmete Ühtlustada riiklikult oma ema Eesmärk on parandada oma ema rinnapiima kättesaadavust ja lapse enteraalset toitmist.
analüüsi rinnapiima käitlemise juhend
(varane sõõrutamine, troofiline
toitmine, logistika)
Doonorrinnapiima kasutamise Doonorrinnapiima kättesaadavuse parandamine riskigrupi enneaegsetele.
näidustuste ja logistika ühtsete
põhimõtete väljatöötamine.
Parandada haiglatekkese sepsise Eesmärk on vähendada haiglatekkese sepsise esinemissagedust ja selle läbi parandada tervise
ennetamise meetmed kaugtulemit väga enneaegselt sündinud lastel, sh vähendada tervishoiukulusid.
Kaasajastada enneaegse retino- Vastavalt Eesti viimase 10 aasta andmetele kaasajastada enneaegse retinopaatia skriiningu
paatia skriiningu näidustused Ees- näidustused eesmärgiga vähendada põhjendamatuid stressirohkeid protseduure lastele ja
tis spetsialisti külastusi perele ning tervishoiukulusid.
55
Ajakohastada Eestis aastast 2008 Juhend vajab kaasajastamist, kuna on vanem kui 10. aastat. Eesmärk on tagada kvaliteetne
kehtiv riskivastsündinute jälgimis- spetsialistide jälgimine ja abi vastavalt kaaasajastatud riskivastsündinute jälgimise juhendile
juhend kõikidele väga ennaegsena sündinud lastele.
Töötada välja laste perekeskse Hinnata perekeskse ravi rakendumist sünnitusabi teenust osutavates haiglates ja lastehaiglates
ravi, sealhulgas perekeskse
intensiivravi hindamiseks kritee-
riumid vastavalt ravijuhendi soovi-
tustele ning viia läbi hindamine ja
anda tagasiside haiglatele
Ravijuhendi Viia läbi enneaegse sünnituse ja Eesmärk on hinnata ravijuhendi soovituste rakendumist ja toimunud muutusi raviasutuste
rakendumist ei ole vastsündinu perinataalperioodi kä- praktikas. Järelhindamise tegemine eeldab, et muudatuste tegemiseks ja juurutamiseks on olnud
hinnatud, kuna aud- sitluse järelhindamine piisavalt aega.
iti tulemused pee-
geldavad olukorda,
mil ravijuhend ei
olnud veel kasutu-
sele võetud
56
Puudub riiklik sta- Ravikvaliteedi pikaajaliste mõjude Eesmärk on hinnata laste hilisemat tervisetulemit ja luua kliiniline praktika väga enneaegsena
tistika väga en- hindamine 2. ja 5. a vanuste laste sündinud laste koolieelse tervise ja arengu hindamiseks.
neaegsete laste hili- seas (laste hiline ravitulem – lapse
semast tervise- ja tervisetulem teise eluaasta lõpul
arengutulemist korrigeerituna enneaegsusele
sünnil ja koolieelses vanuses)
57
8. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Allvee, K., Karro, H. (2017). Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992-2016 Eesti Abordiregister
1996-2016. Tervise Arengu Instituut.
2. Euro-Peristat Project. European Perinatal Health Report. Core indicators of the health and care
of pregnant women and babies in Europe in 2015. November 2018.
https://www.europeristat.com/images/EPHR2015_web_hyperlinked_Euro-Peristat.pdf
3. Toome, L., Varendi, H., Joost, U., Visk, H., Kiivet, R. (2015). Väga enneaegsete vastsündinute
ravitulemused ja ravikulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut.
4. Toome, L., Varendi, H., Ilgina, O., Jaanson, E., Kaasik, B., Kolk, A., Kruustük, K., Lõivukene,
R., Maas, H., Meriste, S., Mägi, M-L., Männamaa, M., Pakosta, T., Salong, K., Sander, V.,
Stelmach, T., Tänavsuu, T., Utsal, Ü. (2008). Riskivastsundinute jalgimise juhend lapse esimesel
ja teisel eluaastal. Eesti Arst; 87(5):389−403.
5. Zeitlin, J., Manktelow, BN., Piedvache, A., Cuttini, M., Boyle, E., van Heijst, A., Gadzinowski,
J., Van Reempts, P., Huusom, L., Weber, T., Schmidt, S., Barros, H., Dillalo, D., Toome, L.,
Norman, M., Blondel, B., Bonet, M., Draper, ES., Maier, RF. (2016). Use of evidence based
practices to improve survival without severe morbidity for very preterm infants: results from the
EPICE population based cohort. The BMJ; 354: i2976.
6. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“
(2017).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-
enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus
7. Fritz, T., Källén, K., Maršal, K., Jakobsson, B. (2018). Outcome of extremely preterm infants
after iatrogenic spontaneous birth. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica; 97:1388-1395.
8. Wong, AE., William, AG. (2011). Medically indicated – iatrogenic prematurity. Clinics in
Perinatology; 38:423-439.
9. Steer, M. (2005). The epidemiology of preterm labor. British Journal of Obstetrics and
Gynaecology; 122:1-3.
58
10. Goldenberg, RL.,Culhane, JF., Iams, JD., Romero, R. (2008). Epidemiology and causes of
preterm birth. The Lancet; 371:75-84.
11. Lucovnik, M., Bregar, AT., Steblovnik, L., Verdenik, I., Gersak, K., Blickstein, I., Tul, N.
(2016). Changes in incidence of iatrogenic and spontaneous preterm births over time: a population-
based study. Journal of Perinatal Medicine; 44:505-509.
12. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes
in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
13. EXPRESS Group., Fellman, V., Hellstrom-Westas, L., Norman, M., Westgren, M., Kallen, K.,
Lagercrantz, H., Marsál, K., Serenius, F., Wennergren, M., et al. (2009). One-year survival of
extremely preterm infants after active perinatal care in Sweden. JAMA; 301:2225-2233
14. Serenius, F., Källén, K., Blennow, M., Ewald, U., Fellman, V., Holmström, G., Lindberg, E.,
Lundqvist, P., Maršál, K., Norman, M., Olhager, E., Stigson, L., Stjernqvist, K., Vollmer, B.,
Strömberg, B., EXPRESS Group. (2013). Neurodevelopmental outcome in extremely preterm
infants at 2,5 years after active perinatal care in Sweden. JAMA; 309:1810-1820.
15. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC., Hale, EC.,
Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA., Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz,
RA., Duara, S., Sánchez, PJ., O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps,
DL., Frantz ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy Shriver
National Institute of Child Health and Human Development Neonatal Research Network. (2010).
Neonatal outcome of extremely preterm infants from the NICHD Neonatal research Network.
Paediatrics; 126:443-456.
16. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and
insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
17. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K. (2013). REPORT OF
THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND NEONATAL NETWORK. Australian and New
Zealand Neonatal Network.
18. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between umbilical cord
pH and perinatal and long term outcomes: systematic review and meta-analysis. The BMJ;
340:c1471.
59
19. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death: A challenge
worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol 22(3):153 – 160.
20. National Institute of Child Health and Human Development (NICHD) Neonatal Research
Network. https://www.nichd.nih.gov/research/resources/index
21. Hamilton, E., Massey, C., Ross, J., Taylor, S. (2014). Early enteral feeding in very low birth
weight infants. Early Human Development; 90(5):227-30.
22. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus Arteriosus in Preterm
Infants. Pediatrics; 137(1):1-6.
23. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus arteriosus in
preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD004213.
24. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous indomethacin for
preventing mortality and morbidity in preterm infants. Cochrane Database System Reviews;
(7):CD000174.
25. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar, K. (2009). Failure
of ductus arteriosus closure is associated with increased mortality in preterm infants. Pediatrics;
123(1):e138–144.
26. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are current neonatal
treatment options better or worse than no treatment at all? Seminars in Perinatology; 36(2):123–
129.
27. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J., Bonet, M.,
Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D., Van Reempts, P., Boyle,
EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus treatment in very preterm infant: a European
population-based cohort study (EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375.
28. Dawid, S., Szymankiewicz, M., Nowak, I., Gadzinowski, J. (2016). Intraventricular
hemorrhage in neonates born before 32 weeks of gestation—retrospective analysis of risk factors.
Child’s Nervous System; 32: 1399–1404.
29. Volpe, JJ. (2017). Confusions in nomenclature: “periventricular leukomalacia” and “white
matter injury” – identical, distinct or overlapping? Pediatric Neurology; 73:3–6.
60
30. Jobe, AH., Bancalari, E. (2001). Bronchopulmonary dysplasia. American Journal of
Respiratory and Critical Care Medicine; Vol 163,1723–1729.
31. Poets, CF., Lorenz, L. (2018). Prevention of bronchopulmonary dysplasia in extremely low
gestational age neonates: current evidence. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal
Edition; 103(3):F285-F291.
32. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal Network. (2009). Survival
rates of extremely preterm infants (gestational age <26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss
guidelines for the care of infants born at the limit of viability. Archives of Disease in Childhood.
Fetal and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413.
33. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT Project, with
SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health Report.
34. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of neonatal
necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic review. Archives of Disease in
Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 103(3):F182-F189.
35. An international classification of retinopathy of prematurity. The Committee for the
Classification of Retinopathy of Prematurity. (1984). Archives of Ophthalmology; 102:1130–4.
36. Holmström, GE., Hellström, A., Jakobsson, PG., Lundgren, P., Tornqvist, K., Wallin, A.
(2012). Swedish national register for retinopathy of prematurity (SWEDROP) and the evaluation
of screening in Sweden. Archives of Ophthalmology; 130(11):1418–1424.
37. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of donor milk on severe
infections and mortality in very low‐birth‐weight infants: The early nutrition study randomized
clinical trial. JAMA Pediatrics; 170, 654–661.
38. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud, C., Pierrat, V., Rozé,
JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud, JC., Bréart, G., Kaminski, M. EPIPAGE Study
group. (2008). Neurodevelopmental disabilities and special care of 5‐year‐old children born before
33 weeks of gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal cohort study. The Lancet; 371, 813–
820.
61
39. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C., Howell, EA., Cuttini,
M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in breast milk feeding after very preterm birth in
Europe: Results from the EPICE cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1).
40. Fenton, TR. (2003). A new growth chart for preterm babies: Babson and Benda's chart updated
with recent data and a new format. BMC Pediatrics; Vol 3, article number: 13.
41. Moen, A., Rønnestad, A., Stensvold, H.J., Uleberg, B., Olsen, F., Byhring, H.S. (2016). The
Norwegian Neonatal Healthcare Atlas, 2009-2014.
https://helseatlas.no/sites/default/files/norwegian-neonatal-healthcare.pdf
42. European Standards of Care for Newborn Health: EFCNI. (2018). https://newborn-health-
standards.org/
62
Lisa 1. Auditi ajakava
Tegevus Tähtaeg Vastutajad
1 Eeltöö auditi eesmärgi Detsember 2017 EHK
täpsustamiseks (andmete
kogumine, varasemate
analüüside läbitöötamine,
erialadega suhtlemine)
2 Läbirääkimiste pidamine Detsember 2017 EHK
3 Auditeerimislepingute Jaanuar 2018 EHK
sõlmimine
4 Auditi lõppeesmärgi Märts 2018 EHK ja auditeerijad
sõnastamine,
hindamiskriteeriumite
koostamine ja kinnitamine
5 Auditi valimi koostamine Jaanuar 2018 EHK ja auditeerijad
6 Andmete sisestuskeskkonna Mai 2018 EHK ja auditeerijad
loomine ja testimine
7 Auditeeritavate teavitamine ja Juuni 2018 EHK
juurdepääsuõiguste taotlemine
8 Andmete kogumine Juuli-September 2018 Auditeerijad
9 Andmete kvaliteedi kontroll ja Oktoober 2018-Mai 2019 EHK koostöös auditeerijatega
töötlemine
10 Aruande kirjutamine August-September 2019 EHK koostöös auditeerijatega
11 Aruande väljastamine Oktoober 2019 EHK
auditeeritutele ja nende
tagasiside
63
12 Auditi arutelu auditeeritute, November 2019 EHK
auditeerijate ja haigekassa
osalemisega
13 Auditi tulemuste avalikustamine Jaanuar 2020 EHK
haigekassa kodulehel
14 Artikli koostamine ja I kvartal 2020 EHK ja auditeerijad
avaldamine erialaväljaandes
64
Lisa 2. Antenataalse perioodi indikaatorite kirjeldused
Indikaatori nimetus 1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal
kõigist sündidest raviasutustes
Indikaatori Hinnatakse VE sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaalu, mis on toimunud
kirjeldus/vajaduse raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat raviasutustes, kus puudub vastsündinute
põhjendus intensiivravi võimalus.
Indikaator võimaldab hinnata, kas väga ja erakordselt enneaegsete sünnituste
korral on toimunud suunamine ja in utero transport kolme kõrgema astme
sünnitushaiglasse. Perinataalabi seisukohalt on nendeks SA Tartu Ülikooli
Kliinikum (TÜK), (Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla
(LTKH). Tsentraliseerimine tagab parima perinataalse abi vastsündinutele. Eestis
sünnib veidi üle 1% vastsündinutest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat, kuid need
vastsündinud moodustavad kolmandiku kuni poole kõigist neonataalsetest
surmadest. Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks
ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et sünnitused toimuvad
raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi
osakond (ja spetsialistide meeskond. Väga ja erakordselt enneaegse surnultsünni
korral on kõrgema etapi raviasutuses tagatud interdistsiplinaarne lähenemine –
enneaegsuse põhjuse selgitamine, edaspidiste uuringute ja taktika plaan.
Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses.
Definitsioon VE sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaal kõikidest sündidest raviasutustes.
Eraldi hinnatakse raviasutusi, kus on olemas vastsündinute intensiivravi (TÜK,
ITK, LTKH) võimalus (VES1) ja neid, kus see võimalus puudub (VES2).
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Sündide arv (elus- ja surnultsünnid), mis toimusid raseduskestuses 22–31+6
nädalat (A1 kõrgema etapi raviasutustes; A2 teised kesk- ja üldhaiglad)
Nimetaja Kõik sünnid (elus ja surnultsünnid) (B1 kõrgema etapi raviasutustes; B2 teised
kesk- ja üldhaiglad)
Valem VES1(%) = (A1/B1)x100
VES2(%) = (A2/B2)x100
Sihtgrupp Sihtgrupiks on kõik VE sündinud vastsündinud.
65
Eeldused indikaatori Tingimused registri sünnikaardi andmetel:
arvutamiseks • laps sündis elusalt või surnult (täidetud üks p.38 alajaotustest, 1-4)
• raseduskestus 22+0–31+6 nädalat (p.26)
Sisse arvatud Kõik sünnid, nii elusalt kui surnult sündinud, mis toimusid haiglas
Väljaarvatud Sünnid, mis toimusid väljaspool haiglat (registri ünnikaardil täidetud 44.2–44.5)
Tõlgendus Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks ning
edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et VE sünnitused toimuvad
raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi
osakond ja spetsialistide meeskond. Selleks on vajalik transport kõrgema etapi
haiglasse (TÜK, ITK, LTKH naistekliinikusse) enne sündi (nn in utero transport).
Eesmärk: Vähem kui 0,5% raviasutustes, kus puudub vastsündinute intensiivravi
võimalus ja on alla 1000 sünnituse.
Andmeallikad Register
Jälgimisperiood VE sünnid Eestis perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Edasine 1. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT
info/kasutatud Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health
kirjandus Report.
2. Euro-Peristat Project. European Perinatal Health Report. Core indicators of the
health and care of pregnant women and babies in Europe in 2015. November
2018.
https://www.europeristat.com/images/EPHR2015_web_hyperlinked_Euro-
Peristat.pdf
Indikaatori nimetus 2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude
ettevalmistamiseks väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6
nädalat) korral
Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse glükokortikosteroidi (GKS-i) manustamist rasedale loote kopsude
vajaduse põhjendus ettevalmistuse eesmärgil VE sünnituse korral. GKS-i manustamine enneaegse
sünnituse eel vähendab vastsündinute suremust, respiratoorse distressi sündroomi
(RDS) riski, intraventrikulaarse hemorraagia (IVH) riski, nekrootilise
66
enterokoliidi (NEK) riski, esimese 48 elutunni jooksul tekkiva infektsiooni ja
intensiivravi vajaduse riski enneaegsel vastsündinul.
Definitsioon Betametasooni 12 mg intramuskulaarne manustamine 2 korda 24 tunnise
intervalliga või deksametasooni 6 mg intramuskulaarne manustamine 4 korda 12
tunnise intervalliga, eelnimetatud ravi lõpust 24 tundi ja kuni 7 päeva esimesest
annusest enne enneaegset sünnitust. Arvutatakse eraldi kaks indikaatorit:
a) kõik enneaegse sünnituse eel GKS-i saanud rasedad;
b) neist täielikult (õiges ajavahemikus ja õiges annuses) ravimit saanud rasedad.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y1 – GKS-i saanud rasedad, kes sünnitasid 22+0–31+6 rasedusnädalal
Y2 – neist täielikult (õiges ajavahemikus ja õiges annuses) GKS-i saanud rasedad
(st on saanud GKS-i 24 mg kokku ja sünnitas mitte varem kui 24 tundi pärast
viimast doosi ja mitte hiljem kui 168 tundi pärast viimast doosi)
Nimetaja N1 – kõik 22+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud
N2 – rasedad, kes said 22+0–31+6 rasedusnädalal enneaegse sünnituse eel GKS-i
Valem X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N2)x100
Sihtgrupp Kõik aastatel 2015–2016 raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat sünnitanud naised
Eeldused indikaatori • Enneaegne sünnitus raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat
arvutamiseks • GKS-i manustamine – ravim, annus, annuste manustamise aeg
• Hospitaliseerimise aeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg)
• Lapse sünni kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg
• Info väljaspool haiglat toimunud sünnituse kohta
Sisse arvatud Sihtgrupiks on kõik raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat toimunud sünnitused
Välja arvatud Antenataalne loote surm. Sünnitused, mille puhul ei olnud võimalik GKS-i
manustada (sünnitus toimus vähem kui 1 tunni jooksul pärast hospitaliseerimist
või väljaspool haiglat)
Tõlgendus GKS-i manustamine enneaegse sünnituse eel vähendab vastsündinute suremust,
RDS-i riski, IVH riski, NEK-i riski, esimese 48 elutunni jooksul tekkiva
infektsiooni ja intensiivravi vajaduse riski enneaegsel vastsündinul. Kokkuvõttes
vähenevad ravikulud ja paraneb ravitulem.
67
Eesmärkväärtused on järgmised:
a) 100%
b) vähemalt 50%
Andmeallikad • Suunava asutuse saatekiri või epikriis
• Haiguslugu
• Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood VE sünnid Eestis perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Edasine 1. Roberts, D., Dalziel, S. (2006). Antenatal corticosteroids for accelerating fetal
info/kasutatud lung maturation for women at risk of preterm birth. Cochrane Database
kirjandus Systematic Review; 3:CD004454.
2. Brownfoot, FC., Gagliardi, DI., Bain, E., Middleton, P., Crowther, CA. (2013).
Different corticosteroids and regimens for accelerating fetal lung maturation
for women at risk of pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews;
Issue 8. Art. No.: CD006764.
3. Roberts, D., Brown, J., Medley, N., Dalziel, SR. (2017). Antenatal
corticosteroids for accelerating fetal lung maturation for women at risk of
pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 3. Art. No.:
CD004454.
4. Crowther, CA., McKinlay, CJD., Middleton, P., Harding, JE. (2015). Repeat
doses of prenatal corticosteroids for women at risk of pretermbirth for
improving neonatal health outcomes. Cochrane Database of Systematic
Reviews; Issue 7. Art. No.: CD003935.
5. Utama, DP., Crowther, CA. (2011). Transplacental versus direct fetal
corticosteroid treatment for accelerating fetal lung maturation where there is a
risk of pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 6. Art.
No.: CD008981.
Indikaatori nimetus 3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse
(raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral
Indikaatori Raseduse 24+0–31+6 gestatsiooninädalal toimunud sünnituse korral sünnieelselt
kirjeldus/vajaduse manustatud magneesiumsulfaatravi vähendab vastsündinu IVH riski.
põhjendus
Definitsioon Analüüsitakse eraldi kaht näitajat:
68
a) kõik 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud naised, kes said sünnituse eelselt
magneesiumsulfaatravi;
b) 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud naised, kes said 4 kuni 24 tundi lapse
sünni eelselt veenisisesi 4–6 g magneesiumsulfaati boolusena 20–30 minuti
jooksul ja edasi kuni sünnituseni 1 g tunnis magneesiumsulfaatravi.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y1 – kõik magneesiumsulfaatravi saanud rasedad, kes sünnitasid raseduskestuses
24+0–31+6 nädalat
Y2 – rasedad, kes said magneesiumsulfaatravi ettenähtud skeemi järgi ja
sünnitasid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat
Nimetaja N1 – kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud
N2 – kõik magneesiumsulfaatravi saanud sünnitajad, raseduskestuses 24+0–31+6
nädalat
Valem X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N2)x100
Sihtgrupp Kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud naised
Eeldused indikaatori • Enneaegne sünnitus raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat
arvutamiseks • Magneesiumsulfaadi manustamine – annus, annuste manustamise aeg ja
sünnituse aeg
• Lapse sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg)
• Hospitaliseerimise kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg
• Info väljaspool haiglat toimunud sünnituse kohta
Sisse arvatud Kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud naised
Välja arvatud Antenataalne loote surm enne ravimi manustamist. Sünnitused, mille puhul ei
olnud võimalik magneesiumsulfaati manustada (sünnitus toimus vähem kui 1
tunni jooksul pärast hospitaliseerimist või väljaspool haiglat)
Tõlgendus Magneesiumsulfaadi manustamine rasedale, raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat,
enneaegse sünnituse eel vähendab IVH riski. IVH vältimine hoiab ära
ajukahjustuse ja väldib enneaegselt sündinud laste hilisemat kognitiivset,
keelelist, käitumuslikku mahajäämust.
Eesmärkväärtused on järgmised:
69
1) 100%
2) eesmärgiks on olukorra kaardistamine Eestis perioodil 2015–2016
Andmeallikad • Haiguslugu
• Vastsündinu arengulugu
• Kiirabikaart
Jälgimisperiood Raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat toimunud sünnid Eestis perioodil
01.01.2015–31.12.2016
Edasine 1. Shepherd, E., Salam, RA., Middleton, P., Makrides, M., McIntyre, S., Badawi,
info/kasutatud N., Crowther, CA. (2017). Antenatal and intrapartum interventions for preventing
kirjandus cerebral palsy: an overview of Cochrane systematic reviews. Cochrane Database
of Systematic Reviews; Issue 8. Art. No.: CD012077.
2. Bain, E., Middleton, P., Crowther, CA. (2012). Different magnesium sulphate
regimens for neuroprotection of the fetus for women at risk of preterm birth.
Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 2. Art. No.: CD009302.
3. Doyle, LW., Crowther, CA., Middleton, P., Marret, S., Rouse, D. (2009).
Magnesium sulphate for women at risk of preterm birth for neuroprotection of
the fetus. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 1. Art. No.:
CD004661.
Indikaatori nimetus 4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6
nädalat) surnultsündimus
Indikaatori Surnultsünd määratletakse kui sünd raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat, kus
kirjeldus/vajaduse vastsündinu ei hinga ega näita teisi elumärke. Loote surm võib juhtuda kas enne
põhjendus sünnitustegevuse algust (antenataalne loote surm) või harvem sünnituse ajal
(intranataalne loote surm). Surnultsündimuskordaja (fetal death rate) on
rahvusvaheliselt aktsepteeritud indikaator. Euro-peristat projekti (1) poolt on
valitud üheks põhiindikaatoriks ja soovitatakse surnultsündimuse analüüsi
vastavalt raseduskestusele ja eraldi üksik- ja mitmiksündide korral.
Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatakse enamasti surnultsündimuskordajat
alates 28. rasedusnädalast. Surnultsünnid moodustavad üle poole perinataalse
surma juhtudest. Surnultsündimust mõjutavad tegureid on mitmeid, neist olulised
on üsasisene kasvupeeetus, enneaegne sünnitus, kaasasündinud väärarendid,
platsenta patoloogia, ema kaasuvad haigused ja infektsioonid. Surnultsündimuse
monitoorimine ja põhjuste analüüs võimaldab parandada perinataalabi kvaliteeti
70
ja tulemust. Indikaator on oluline rahvusvaheliselt avaldatud andmetega (1-2).
võrdlemiseks.
Definitsioon a) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+
surnultsünnid) kohta raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat;
b) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+
surnultsünnid) kohta raseduskestuses 28+0–31+6 nädalat.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y1 – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0–31+6 nädalat
Y2 – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0–31+6 nädalat
Nimetaja N1 – elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0–31+6
nädalat
N2 – elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0–31+6
nädalat
Valem X (%) = (Y/N)x1000
Sihtgrupp Vastsündinud, kes on sündinud raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat
Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 22+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26)
arvutamiseks • Elusalt sündinud vastsündinud (sünnikaardil märgitud p.38.1,
surnultsünnid, kokku antenataalne surm, intranataalne surm ja teadmata
surma aeg (sünnikaardilt punktid 38.2, 38.3, 38.4))
Sisse arvatud Kõik elusalt ja surnult sündinud vastsündinud, raseduskestus 22+0–31+6 nädalat
Välja arvatud Raseduskestus oli < 22 rasedusnädalat (p26= vähem kui 22) või raseduskestus oli
> 32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32)
Tõlgendus Euro-Peristat andmetel (1) varieerus 2010. aastal surnultsündimuskordaja
Euroopa riikides 1,5 kuni 4,3-ni 1000 sünni kohta (kõik sünnid, sh ajalised
sünnid, raseduskestus alates 28. rasedusnädalast), kuid eraldi ei ole toodud
surnultsündimuskordajaid VE sünni korral.
Auditi tulemusena kaardistatakse surnultsündimuskordaja tase VE sündide korra
ja hinnatakse surnultsündimuse vähendamise võimalusi. Surnultsünnid
moodustavad üle poole perinataalsuremuse juhtudest. Perinataalne suremus on
oluline rahvastiku tervise ja perinataalabi näitaja. Perinataalsuremuse edasiseks
vähendamiseks on oluline vähendada surnultsünde. Selleks on vaja edaspidi
71
analüüsida potentsiaalselt välditavate surmajuhtude osakaalu. Kõik surnultsünnid
VE sünnituse korral ei ole kahjuks välditavad.
Andmeallikad • Register
Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Edasine 1. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT
info/kasutatud Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal
kirjandus Health Report.
2. Swedish National Board of Health and Welfare. (2013). Quality and
efficiency in Swedish healt care – regional comparisons 2012. Swedish
Association of local authorities and regions.
Indikaatori nimetus 5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse
(raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral
Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral, kui loode on
kirjeldus/vajaduse peaseisus ja raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on väike
põhjendus üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes
keskmiselt ~1,5%. Läbiviidud uuringud on näidanud, et enneaegse sünnituse
korral, kui loode on peaseisus, ei ole üldreeglina keisrilõike teel sünnitusel
eeliseid vastsündinu haigestumusele ja suremusele võrreldes vaginaalsel teel
sünnitusega. Sünnitusviisi valikul tuleb lähtuda täiendavatest individuaalsetest
riskiteguritest. Keisrilõige võib olla vajalik nii ema- kui lootepoolsetel
näidustustel kohest sekkumist (st iatrogeenne enneaeg-sus) vajavatel põhjustel
(1, 2).
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad enneaegsed sünnitused
(loote peaseis, üksiksünnitus) 10. rühma. Antud juhul on tegemist selle rühma
kriteeriumite modifikatsiooniga ja analüüsitakse ainult enneaegseid sünnitusi,
mis on toimunud raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt
monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete
osakaalu muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal enneaegse sünnituse korral raseduskestuses 24+0–31+6
nädalat, üksiksünnitus ja loote peaseis.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
72
Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat,
loote peaseis, üksiksünnitus)
Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote peaseis,
üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused
Valem X (%) = (Y/N)x100
Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat (loote peaseis,
üksiksünnitus)
Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26)
arvutamiseks • Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1), sünnitamisviis
(sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel.
Sisse arvatud Kõik enneaegsed sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel vaagnaotsseis (sünnikaardil
täidetud p.27.8) või muu atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9).
Raseduskestus oli < 24 rasedusnädala (p26=vähem kui 24) või raseduskestus oli
> 32 rasedusnädala (p26= võrdne või suurem kui 32); sündisid mitmikud (p36=2
või rohkem).
Tõlgendus Spontaanselt käivitunud enneaegse sünnituse korral on vaginaalsel teel toimunud
sünnituste protsent suurem. Mida suurema osa moodustavad iatrogeense
enneaegse sünnituse juhud (sünnituse esile kutsumine emapoolsetel näidustustel,
keisrilõige ilma sünnitustegevuseta nii ema- kui lootepoolsetel näidustustel), seda
suurem on keisrilõigete osakaal.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt
monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete
osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena
koguda andmed keisrilõike peamise näidustuse kohta.
Andmeallikad • Register
• Haiguslugu
• Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse
andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos.
73
Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud mitmes
info/kasutatud ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid tegureid ja peaseisus
kirjandus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust:
1. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK) (2015).
NICE Guideline, NO. 25. Preterm Labour and Birth. National
Collaborating Centre for Women’s and Children’s Health (UK).
2. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. (2014).
3. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja
haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises ülevaates ja
uuringutes:
4. Alfirevic, Z., Milan, SJ., Livio, S. (2012). Caesarean section versus
vaginal delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database
Systematic Reiews; 6:CD000078.
5. Källén, K., Serenius, F., Westgren, M., Maršál, K., EXPRESS Group
(2015). Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm
births in Sweden: prospective population-based observational study
(EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scandinavica; 94(11):1203–14.
6. Werner, EF., Savitz, DA., Janevic, TM., Ehsanipoor, RM., Thung, SF.,
Funai, EF, Lipkind, HS. (2012). Mode of delivery and neonatal outcomes
in preterm, small-for-gestational-age newborns. Obstetrics &
Gynecology; 120(3):560–564.
7. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises
võrdluses:
8. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and
Maternal Medicine Review; 12:23-39.
9. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery
rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1:
Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC.
10. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T.,
Gulmezoglu, M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section:
a systematic review. Plos One; 6(1):e14566.
74
11. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. (2013). Methods of achieving and
maintaining an appropriate caesarean section rate. Best Practice &
Research Clinical Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308.
12. 10. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y.,
Fahey, J., Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M.,
Walker, M. (2013). Examining cesarean section rate in Canada using
Robson classification system. American Journal of Obstetrics and
Gynecology; 35(3):206-214.
Indikaatori nimetus 5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse
(raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral
Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral, kui loode on
kirjeldus/vajaduse vaagnaotsseisus ja raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on
põhjendus väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga
raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Vaagnaotsseisus sünnitusi oli 2016. aastal 3,2%
kõikidest sünnitustest. Ei ole teada, kui palju vaagnaotsseisust sünnitustest
toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Rahvusvahelised
ravijuhtnöörid on enamasti soovitanud keisrilõike teel sünnitust alates
raseduskestusest 27 nädalat (1). Sünnitusviisi valiku kohta raseduskestuses 24+0–
25+6 on uuringute tulemused vastuolulised. The Concortium on Safe Labor´i poolt
läbiviidud uuringus leiti, et planeeritud vaginaalne sünnitus oli seotud mõnevõrra
suurema neonataalsete surmade arvuga, aga sama esines vähem neonataalset
sepsist ja vajadust hingamistoetuseks. Källeni jt (4) poolt läbiviidud
prospektiivne vaatlusuuring leidis, et vaginaalne sünnitus on seotud
neonataalsete surmade suurema arvu ja neuroloogilise arengu mahajäämusega.
Eesti ravijuhend (5) soovitab kaaluda keisrilõiget, kui rasedus on kestnud üle 24
nädala ja loode on tuharseisus.
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad vaagnaotsseisus
esmassünnitused 6. ja korduvsünnitused 7. rühma (olenemata raseduskestusest).
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral
rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida
keisrilõigete osakaalu muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus enneaegse sünnituse korral
raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, üksiksünnitus
75
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat,
loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus)
Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote vaagnaotsseis,
üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused
Valem X (%) = (Y/N)x100
Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat (loote vaagnaotsseis,
üksiksünnitus)
Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26)
arvutamiseks • Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1); vaagnaotsseis (sünnikaardil
p. 27.8), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel.
Sisse arvatud Kõik enneaegsed vaagnaotsseisus sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0–
31+6 nädalat, üksiksünnitus
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu atüüpiline looteseis
sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat (p26=
vähem kui 24) või raseduskestus oli >3 2rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem
kui 32) ; sündisid mitmikud (p 36=2 või rohkem);
Tõlgendus Vaagnaotsseisus sünnituse korral raseduskestuses > 26 rasedusnädalat on
üldreeglina eelistatum keisrilõige, kuid arvesse tuleb võtta individuaalseid
tegureid ja näidustusi. Keisrilõiget võiks kaaluda alates 24+0 rasedusnädalast.
Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral
rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida
keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb
täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate
tegurite/diagnooside kohta.
Andmeallikad • Register
• Haiguslugu
• Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse
andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos.
76
Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud mitmes
info/kasutatud ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid tegureid ja peaseisus
kirjandus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust.
1. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK) (2015).
NICE Guideline, NO. 25. Preterm Labour and Birth. National Collaborating
Centre for Women’s and Children’s Health (UK).
2. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. (2014).
3. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja
haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises ülevaates ja
uuringutes:
4. Alfirevic, Z., Milan, SJ., Livio, S. (2012). Caesarean section versus vaginal
delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database Systematic
Reiews; 6:CD000078.
5. Källén, K., Serenius, F., Westgren, M., Maršál, K., EXPRESS Group (2015).
Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm births in
Sweden: prospective population-based observational study (EXPRESS). Acta
Obstet Gynecol Scandinavica; 94(11):1203–14.
6. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu
perinataalperioodis käsitlus“ (2017).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-
sunnituse-ja-enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus
7. Werner, EF., Savitz, DA., Janevic, TM., Ehsanipoor, RM., Thung, SF., Funai,
EF, Lipkind, HS. (2012). Mode of delivery and neonatal outcomes in preterm,
small-for-gestational-age newborns. Obstetrics & Gynecology; 120(3):560–
564.
8. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses:
9. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal
Medicine Review; 12:23-39.
10. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery rates
in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1:
Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC.
77
11. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T., Gulmezoglu,
M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section: a systematic
review. Plos One; 6(1):e14566.
12. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. (2013). Methods of achieving and
maintaining an appropriate caesarean section rate. Best Practice & Research
Clinical Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308.
13. 11. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y., Fahey,
J., Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M., Walker, M.
(2013). Examining cesarean section rate in Canada using Robson
classification system. American Journal of Obstetrics and Gynecology;
35(3):206-214.
Indikaatori nimetus 5 c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse (raseduskestus
24+0–31+6 nädalat) korral
Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse kaksiksünnituse korral,
kirjeldus/vajaduse raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on väike üld- ja
põhjendus keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes
keskmiselt ~1,5%. Mitmiksünnitusi oli aastal 2016 1,6% kõikidest sünnitustest,
on teada, et sageli toimub mitmiksünnitus enneaegselt. Ei ole teada, kui palju
mitmiksünnitustest Eestis toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul
sünnitusviisi valik. Sünnitusviisi valiku kohta raseduskestuses 24+0–25+6 nädalat
on uuringute tulemused vastuolulised ja see sõltub esimese loote seisust ning
teistest kaasnevatest teguritest. Eesti ravijuhend (1) peab keisrilõiget heaks tavaks
juhul, kui on rohkem kui kaks loodet.
Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad mitmiksünnitused 8.
rühma. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse korral
monitooritud ja puudub soovituslik eesmärk. Oluline on kaardistada tase ja
edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi.
Definitsioon Keisrilõigete osakaal kaksikünnituse korral raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Raseduskestus 24+0–31+6 nädalat
Nimetaja N – kogu kaksiksünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, sh vaginaalsel
ja keisrilõike teel toimunud sünnitused)
78
Valem X (%) = (Y/N)x100
Sihtgrupp Enneaegsed kaksiksünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat
Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26)
arvutamiseks • Sündis kaks last (sünnikaardil täidetud p36.2), sünnitamisviis (sünni-
kaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel
Sisse arvatud Kõik enneaegsed kaksiksünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6
nädalat olenemata loote seisust ja loodete arvust
Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat
(sünnikaardil p26= < 24) või raseduskestus oli > 32 rasedusnädalat (p26= ≥ 32);
või kolm ja enam loodet (p36.3).
Tõlgendus Puudub ühtne seisukoht, milline on parim sünnitusviisi valik mitmiksünnituse
korral. Sünnitusviisi valikut mõjutavad täiendavalt mitmed tegurid – esimese
loote seis, raseduskestus, amniaalsus/koriaalsus, täiendavad riskitegurid, oletatav
loodete kaal jmt. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse
korral rutiinselt monitooritud. Ei ole teada eesmärkväärtus. Oluline on
kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi.
Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike
otsust mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta.
Andmeallikad • Register
• Haiguslugu
• Elektroonne haiguslugu
Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse
andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos.
Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagna otsseisus sünnituse korral on käsitletud
info/kasutatud järgmistes ravijuhendites
kirjandus 1. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu
perinataalperioodis käsitlus“ (2017).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-
enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus
2. American College of Obstetricians and Gynecologists, Society for Maternal-
Fetal Medicine. (2014). ACOG Practice Bulletin No. 144: Multifetal gestations:
79
twin, triplet, and higher-order multifetal pregnancies. Obstetrics & Gynecology;
123(5):1118–1132.
3. Barrett, J., Bocking, A. (2000). SOGC CLINICAL PRACTICE GUIDELINES
THE SOGC CONSENSUS STATEMENT. Management of Twin Pregnancies
(Part I).
http://sogc.org/wp-content/uploads/2013/01/91E-CONS1-July2000.pdf.
Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja
haigestumusele on uuritud:
4. Hogle, KL., Hutton, EK., McBrien, KA., Barrett, JF., Hannah, ME. (2003),
Cesarean delivery for twins: a systematic review and meta-analysis. American
Journal of Obstetrics and Gynecology; 188(1):220–227.
Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses:
5. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal
Medicine Review; 12:23-39.
6. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery rates
in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding
the Ten Groups. Vancouver, BC.
7. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T., Gulmezoglu,
M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section: a systematic review.
Plos One; 6(1):e14566.
8. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. Methods of achieving and maintaining
an appropriate casesarean section rate. Best Practice & Research Clinical
Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308.
9. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y., Fahey, J.,
Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M., Walker, M. (2013).
Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system.
American Journal of Obstetrics and Gynecology; 35(3):206-214.
80
Lisa 3. Intranataalse perioodi indikaatorite kirjeldused
Indikaatori nimetus 6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku
funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestuses
22+0–31+6 nädalat)
Indikaatori Üsasisene transport (ingl in-utero transfer, IUT). Raseda erakorralise transpordi
kirjeldus/vajaduse vajadus olukorras, kui on alanud või algamas enneaegne sünnitus; kui on
põhjendus tekkinud näidustus raseduse enneaegseks lõpetamiseks ema- või lootepoolsetel
näidustustel või kui on oodata haige vastsündinu sündi, kes vajab kohest ravi
kõrgema etapi raviasutuses (1).
On tõestatud, et IUT ja perinataalne tsentraliseerimine on loote kopsude GKS-ga
ettevalmistamise ja surfaktandi kasutamise kõrval üks kolmest sekkumisest, mis
oluliselt vähendab perinataalsete surmade arvu enneaegse sünnituse korral (2).
Emade ja vastsündinute parema ravitulemi saamiseks enneaegse sünnituse korral
soovitatakse suunata suure riskiga rasedad spetsialiseeritud keskustesse, kus on
kättesaadav kõrgema etapi neonataalne intensiivravi (3, 4). Kõrgemas etapis
jälgitud ja ravitud rasedate haigestumus ja suremus on väiksem ning IUT
parandab vastsündinu tervisetulemit (5). Lastel, kes on sündinud enneaegselt
väljaspool kõrgema etapi üksust, on suurem suremuse, III ja IV astme IVH,
avatud arterioosjuha, akuutsete hingamishäirete ja nosokomiaalse infektsiooni
risk (6, 7, 8, 9).
Euroopa Perinataaltervise Raporti (10) andmetel toimub VE sündidest
spetsialiseeritud keskustes Belgias 93,5%, Itaalias 83,1%, Maltal 97,6%,
Portugalis 92,5%, Sloveenias 91%, Soomes 84,3%, Tšehhis 82,1%.
EPICE uuring (11) näitas, et kuigi perioodil 2011–2012 sündis Eestis 22+0–31+6
gestatsiooninädalal (GN) toimunud elussündidest 92% piirkondliku funkt-
siooniga sünnitusabi osutavas haiglas ja 24% kõigist selle grupi elussündidest
rakendati IUT, transporditi IUT näidustusega sündidest vaid 75% üsasiseselt
piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse, st veerand
nimetatud grupi lastest sündis üldhaiglates või maakondade keskhaiglates.
Definitsioon 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsete sünnituste ja sündide osakaal, mis on
toimunud raseda erakorralise transpordi järgselt üldhaiglatest ja maakondade
81
keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse,
arvutatuna kõigist IUT transpordi näidustustega juhtudest ja selles
gestatsioonivanuse vahemikus toimunud sündidest. Vajalik hinnata eraldi
rasedate ja laste osas.
Tuuakse välja ka VE laste sündide osakaal, mis on toimunud väljaspool
piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavat haiglat.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y0 – perioodil 01.01.2015–31.12.2016
üsasisese transpordi (loode oli elus enne
transpordi algust) järgselt piirkondliku
funktsiooniga sünnitusabi osutavas haiglas
toimunud enneaegsed sünnitused rasedus-
kestuses 22+0–31+6 nädalat (sünnituste arv)
Y1 – perioodil 01.01.2015–31.12.2016 väljas-
pool piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi
osutavat haiglat toimunud enneaegsed sünnid
raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat (vastsündi-
nute arv)- sünnitus toimus v.a TÜK, ITK,
LTKH
Nimetaja N0 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud
sünnitused, kus oli näidustatud erakorraline raseda transport (loode oli elus
enne transpordi algust) üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest piirkondliku
funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglatesse
N1 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud
enneaegsed sünnitused; kogu valim
N2 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud
enneaegsed sünnid (vastsündinute arv); kogu valim
82
Valem X0 (%) = (Y0/N0)×100 (IUT osakaal IUT näidustustega sünnitustest)
X1 (%) = (Y0/N1)×100 (IUT järgsete sünnituste osakaal kõigist
sünnitustest)
X2 (%) = (Y1/N2)×100 (väljaspool piirkondlikku haiglat sündinud laste
osakaal)
100%-X2: VE laste sündide perinataalse tsentraliseerimise määr
Sihtgrupp • Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud
enneaegsed sünnid, kus oli näidustatud IUT (loode oli elus enne
transpordi algust) üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest
piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse.
• Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud en-
neaegsed sünnid
Eeldused indikaatori • Suunamine üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest (v.a Tallinn)
arvutamiseks piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse (saatekiri)
• Sünnituslugu
Sisse arvatud Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud Enne transpordi otsust toimunud loote antenataalne hukk, registri andmed: lapse
sünni tunnus: surnult, antenataalselt
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-12).
Piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavates haiglas peaks toimuma üle
90% 22+0–31+6 GN sünnitustest olukorras, kus oli näidustatud erakorraline raseda
transport üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga
sünnitusabi osutavasse haiglatessesse.
Andmeallikad • Suunamis- (saate)kiri
• Sünnituslugu
83
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. GIG CYMRU, NHS WALES. (2015). ALL WALES IN-UTERO
TRANSFER GUIDELINE.
2. Locatelli, A., Consonni, S., Ghidini, A. (2015). Preterm labor: approach to
decreasing complications of prematurity. Obstetrics and Gynecology Clinics
of North America; 42(2):255–274.
3. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R.,
Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser,
GHA., Halliday, HL. (2013). European consensus guidelines on the
management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--
2013 update. Neonatology; 103(4):353–368.
4. Queensland Clinical Guidelines. Perinatal care at the threshold of viability.
(2014).
https://www.health.qld.gov.au/__data/assets/pdf_file/0023/142259/g-
viability.pdf
5. Marlow, N., Bennett, C., Draper, ES., Hennessy, EM., Morgan, AS.,
Costeloe, KL. (2014). Perinatal outcomes for extremely preterm babies in
relation to place of birth in England: the EPICure 2 study. Archives of Disease
in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(3):F181-188.
6. Chien, LY., Whyte, R., Aziz, K., Thiessen, P., Matthew, D., Lee, SK.,
Canadian Neonatal Network. (2001) Improved outcome of preterm infants
when delivered in tertiary care centers. Obstetrics & Gynecology; 98(2):247–
252.
7. Towers, CV., Bonebrake, R., Padilla, G., Rumney, P. (2000). The effect of
transport on the rate of severe intraventricular hemorrhage in very low birth
weight infants. Obstetrics & Gynecology; 95(2):291–295.
84
8. Lorch, SA., Baiocchi, M., Ahlberg, CE., Small, DS. (2012). The differential
impact of delivery hospital on the outcomes of premature infants. Pediatrics;
130(2):270–278.
9. Lasswell, SM., Barfield, WD., Rochat, RW., Blackmon, L. (2010). Perinatal
regionalization for very low-birth-weight and very preterm infants: a meta-
analysis. JAMA; 304(9):992–1000.
10. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT
Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal
Health Report.
11. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) vastsündinu nabaväädi
vere happe-alus-tasakaalu määramine sünnil
Indikaatori Kirjeldab looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning
kirjeldus/vajaduse iseloomustab vastsündinu metaboolset seisundit sünnil (1). Metaboolne atsidoos
põhjendus kujuneb, kui kudedele ei tagata piisavat hapnikuga varustatust. Rakud
reageerivad sellele anaeroobse metabolismi käivitumisega. Jääkproduktina
vabaneb piimahape, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks. Metaboolse
atsidoosi korral on loode oma ressursid ammendanud ning esineb tõenäosus, et
rakusisesed energeetilised protsessid on häiritud. Metaboolse atsidoosi korral ei
ole langenud mitte ainult pH-väärtus, vaid sellele lisandub leelisdefitsiidi tõus
nabaväädi arteri veres.
Leelisdefitsiidi väärtusega saab hinnata metaboolse atsidoosi raskusastet, mis
peegeldab loote hüpoksia taset sünnituse eelselt ja/või sünnituse ajal.
Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja
metaboolse või segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline
kahjustus, mõjutab lapse varast ja hilist tervisetulemit (2, 3, 4). Hindamaks
vastsündinu metaboolset seisundit sünnil, tuleb kõigil vastsündinutel määrata
HAT-analüüs, eelistatult nabaväädi arterist, mis kirjeldab loote seisundit.
85
Kui HAT võtmine nabaväädi arterist ebaõnnestub, soovitatakse HAT-analüüs
määrata nabaväädi veeni verest, sest nabaveeni pH ja leelisdefitsiidi muutus
näitab loote atsidoosi (5).
Universaalne nabaväädi vere HAT testimine aitab kaasa perinataalsete tulemuste
paranemisele ja seda saab kasutada loote jälgimise ja sekkumisstrateegiate
efektiivsuse auditeerimisel, et vältida olulist metaboolset atsidoosi ja sellega
seotud vastsündinu haigestumust ja suremust (6).
Definitsioon Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus-
tasakaal.
HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist) 45 sekundi
jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt
poolt klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist (7) ja tuleb analüüsida
30 minuti jooksul pärast proovi võtmist (8).
Indikaatori tüüp Organisatoorne indikaator, protsessi indikaator
Lugeja
Y0-10 - Vastsündinute osakaal geststsiooniaja gruppide kaupa, kellel on
sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus-tasakaal (arterist,
veenist või täpsustamata, kust analüüs on võetud)
Y1 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi
vere happe-alus-tasakaal arterist
Y2 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi
vere happe-alus-tasakaal veenist
Y3 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil nabaväädi vere happe-
alus-tasakaalu määramine ebaõnnestunud
Y4 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil nabaväädi vere happe-
alus-tasakaal määramata
Y5 - Vastsündinute osakaal, kellel sünnil nabaväädist analüüsi ei
võetud või on küsimusele vastamata
Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
86
Valem X0 (%) = (Y00-010/N)x100
X1 (%) = (Y1/N)x100
X2 (%) = (Y2/N)x100
X3 (%) = (Y3/N)x100
X4 (%) = (Y4/N)x100
X5 (%) = (Y5/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Sünnil määratud nabaväädi vere HAT, mis on dokumenteeritud
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0 –31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud Surnult sünd registri andmetel: lapse sünni tunnus: surnult, aeg täpsustamata;
surnud, antenataalselt; surnud, intranataalselt
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1–8). Vastsündinu metaboolse seisundi hindamiseks sünnil tuleb kõigil
elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud vastsündinutel määrata nabaväädi verest HAT-
analüüs.
Andmeallikad ● Sünnituslugu
● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Dokumenteeritud nabaväädi vere HAT-analüüs
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. ACOG Committee on Obstetric Practice. (2006). ACOG Committee Opinion
No. 348, November 2006: Umbilical cord blood gas and acid-base analysis.
Obstetrics & Gynecology; 108(5):1319-22.
2. Randolph, DA., Nolen, TL., Ambalavanan, N., Carlo, WA., Peralta-Carcelen,
M., Das, A., Bell, EF., Davis, AS., Laptook, AR., Stoll, BJ., Shankaran, S.,
Higgins, RD., Generic Database and Follow-Up Subcommittees for the
87
Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health., Human
Development Neonatal Research Network. (2014). Outcomes of extremely
low birthweight infants with acidosis at birth. Archives of Disease in
Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(4):F263-268.
3. Huang, J., Zhang, L., Kang, B., Zhu, T., Li, Y., Zhao, F., Qu, Y., Mu, D.
(2017). Association between perinatal hypoxicischemiaand periventricular
leukomalacia inpreterm infants: A systematic review and meta-analysis.
PLoS One; 12(9): e0184993.
4. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between
umbilical cord pH and perinatal and long term outcomes: systematic review
and meta-analysis. BMJ; 340:c1471.
5. Swanson, K., Whelan, AR., Grobman, WA., Miller, ES. (2017). Can venous
cord gas values predict fetal acidemia? American Journal of Obstetrics and
Gynecology; 217:364.e1.
6. White, C., Doherty, DA., Henderson, JJ., Kohan, R., Newnham, JP., Pennell,
CE. (2010). Benefits of introducing universal cord blood gas and lactate
analysis into an obstetric unit. Australia and New Zealand J of Obstetrics and
Gynaecology; 50:318-328.
7. Manor, M., Blickstein, I., Hazan, Y., Flidel-Rimon, O., Hagay, ZJ. (1998).
Postpartum determination of umbilical artery blood gases: effect of time and
temperature. Clinical Chemistry; 44: 681-683.
8. 8. NCCLS. Procedures for the Collection of Arterial Blood Specimens;
Approved Standard – Fourth Edition. NCCLS document H11-A4. NCCLS.
Wayne, PA: Clinical and Laboratory Standards Institute; 2004.
Indikaatori nimetus 8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi
vere happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil
Indikaatori Kirjeldab looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning
kirjeldus/vajaduse iseloomustab vastsündinu metaboolset seisundit sünnil (1).
põhjendus Metaboolne atsidoos kujuneb, kui kudedele ei tagata piisavat hapnikuga
varustatust. Rakud reageerivad sellele anaeroobse metabolismi käivitumisega.
Jääkproduktina vabaneb piimahape, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks.
88
Metaboolse atsidoosi korral ei ole langenud mitte ainult pH-väärtus, vaid sellele
lisandub leelisdefitsiidi tõus nabaväädi arteri veres.
Leelisdefitsiidi väärtusega saab hinnata metaboolse atsidoosi raskusastet, mis
peegeldab loote hüpoksia taset sünnituse eelselt ja/või sünnituse ajal.
Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja
metaboolse või segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline
kahjustus, mõjutab lapse varast ja hilist tervisetulemit (2,3,4).
Valiku kriteeriumidele vastasid 51 artiklit, kokku 481 753 uuritavaga. Läbiviidud
metanalüüs (4) näitas, et nabaväädi arteri madal pH korreleerub vastsündinute
suremusega (OR 16,9; 95% usaldusvahemik 9,7–29,5), hüpoksilis-isheemilise
entsefalopaatia (13,8; 6,6–28,9), intra-ventrikulaarse hemorraagia või
periventrikulaarse leukomalaatsia (2,9; 2,1–4,1) ja tserebraalparalüüsi sageduse
tõusuga (2,3; 1,3–4,2).
Universaalne nabaväädi vere HAT testimine aitab kaasa perinataalsete tulemuste
paranemisele ja seda saab kasutada loote jälgimise ja sekkumisstrateegiate
efektiivsuse auditeerimisel, et vältida olulist metaboolset atsidoosi ja sellega
seotud vastsündinu haigestumust ja suremust (5).
Definitsioon Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri
HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) pH mõõdukas või väljendunud
muutus.
Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri
HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) BE mõõdukas või väljendunud
muutus.
prepatoloogiline muutus 7,24–7,20
pH mõõdukas muutus 7,19–7,01
väljendunud muutus ≤ 7,0
kerge muutus -4 – -7,9 mmol/L
BE mõõdukas muutus -8 – -12 mmol/L
väljendunud muutus ≤ -12 mmol/L
89
HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist) 45 sekundi
jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt
poolt klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist (7) ja tuleb analüüsida
30 minuti jooksul pärast proovi võtmist (8).
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid, tulemusindikaator
Lugeja
Y00-010 - vastsündinud geststsioonivanuse gruppide kaupa, kellel
esineb sünnil nabaväädi arteri pH (7,19–7,01) ja BE (-
8– -12 mmol/L) mõõdukas muutus
Y1.1-1.10 - vastsündinud geststsioonivanuse gruppide kaupa, kellel
esineb sünnil nabaväädi arteri pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12
mmol/L) väljendunud muutus
Y2 - vastsündinud, kellel esineb sünnil nabaväädi veeni või
teadmata nabaväädi R2 küs 6- 4 veresoone pH (≤ 7,0)
ja BE (≤ -12 mmol/L) väljendunud muutus
Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
Valem X0 (%) = (Y00-010/N)x100
X1 (%) = (Y1.1-1.10/N)x100
X2 (%) = (Y2/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Sünnil määratud nabaväädi vere HAT, mis on dokumenteeritud
● Täpsustatud nabaväädi vere HAT võtmise asukoht: arter, veen, teadmata
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud Surnult sünd registri andmetel – lapse sünni tunnus: surnult, aeg täpsustamata;
surnud, antenataalselt; surnud, intranataalselt. Dokumenteerimata või ebaõnn-
nestunud nabaväädi vere HAT-analüüs.
90
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-8). Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri vere
HAT väljendunud muutus, jääb alla 0,5% kõikidest elusalt 22+0–31+6 GN-il
sündinud lastest (8).
Andmeallikad ● Sünnituslugu
● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Dokumenteeritud nabaväädi vere HAT-analüüs
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. ACOG Committee on Obstetric Practice. (2006). ACOG Committee Opinion
No. 348, November 2006: Umbilical cord blood gas and acid-base analysis.
Obstetrics & Gynecology; 108(5):1319-22.
2. Randolph, DA., Nolen, TL., Ambalavanan, N., Carlo, WA., Peralta-Carcelen,
M., Das, A., Bell, EF., Davis, AS., Laptook, AR., Stoll, BJ., Shankaran, S.,
Higgins, RD., Generic Database and Follow-Up Subcommittees for the
Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health., Human
Development Neonatal Research Network. (2014). Outcomes of extremely
low birthweight infants with acidosis at birth. Archives of Disease in
Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(4):F263-268.
3. Huang, J., Zhang, L., Kang, B., Zhu, T., Li, Y., Zhao, F., Qu, Y., Mu, D.
(2017). Association between perinatal hypoxicischemiaand peri-ventricular
leukomalacia inpreterm infants: A systematic review and meta-analysis.
PLoS One; 12(9): e0184993.
4. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between
umbilical cord pH and perinatal and long term outcomes: systematic review
and meta-analysis. BMJ; 340:c1471.
5. White, C., Doherty, DA., Henderson, JJ., Kohan, R., Newnham, JP., Pennell,
CE. (2010). Benefits of introducing universal cord blood gas and lactate
91
analysis into an obstetric unit. Australia and New Zealand Journal of
Obstetrics and Gynaecology; 50:318-328.
6. Manor, M., Blickstein, I., Hazan, Y., Flidel-Rimon, O., Hagay, ZJ. (1998).
Postpartum determination of umbilical artery blood gases: effect of time and
temperature. Clinical Chemistry; 44: 681-683.
7. NCCLS. Procedures for the Collection of Arterial Blood Specimens;
Approved Standard – Fourth Edition. NCCLS document H11-A4. NCCLS.
Wayne, PA: Clinical and Laboratory Standards Institute; 2004.
8. Haken, N., Carlsson, A. (2010). Reduced prevalence of metabolic acidosis at
birth: an analysis of established STAN usage in the total population of
deliveries in a Swedish district hospital. American Journal of Obstetrics and
Gynecology; 202: 546. e1-546.e7.
Indikaatori nimetus 9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus
esimesel elunädalal – varane neonataalne suremus
Indikaatori Varane neonataalne suremus (< 7 päeva) on oluline komponent rahvusvaheliselt
kirjeldus/vajaduse mõõdetavast perinataalabi kvaliteeti hindavas perinataalsuremuskordajas ja
põhjendus moodustab suurema osa (u 60%) vastsündinusurmadest (< 28 elupäeva).
Indikaator võimaldab hinnata VE sündide puhust perinataalabi regionali-
seerimise, proaktiivse ravi, intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning
võrrelda Eesti tulemusi teiste riikide tulemustega.
Definitsioon Vastsündinu surm vanuses kuni 6 ööpäeva, 23 tundi ja 59 minutit.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid
Lugeja Y – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes surid vanuses < 7
ööpäeva. Kogu valimis lapsed, kes surid < 7 ööpäeva
Y1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv-
ravile ja surid vanuses < 7 ööpäeva
Nimetaja N – kõik 22+0 –31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud
N1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv-
ravile
Valem X (%) = (Y/N)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
92
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Sünni kuupäev ja kellaaeg
● Surma kuupäev ja kellaaeg
● Otsus mitte suunata intensiivravile
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud Indikaatori alagrupis jäetakse välja intensiivravile mitte suunatud lapsed.
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1-4). Registri andmetel (5) on Eestis viimastel aastatel vast-
sündinute varane neonataalne suremus olnud < 1,5‰. TAI registrist saab kätte
varases neonataalperioodis surnud lapsed sünnikaalugruppide alusel, kuid
gestatsiooniaja alusel tabeleid ametlikus statistikas ei esitata.
Eestis tehtud uuringute (1) andmetel oli VE laste varane neonataalne suremus
aastate 2002–2003 sünnikohordil 16% ja langes 11%-ni aastatel 2007-2008.
2011–2012 sünniaastatega EPICE Eesti kohordist suri varases
neonataalperioodis 6%, mis oli madalam kui EPICE uuringu kogukohordi
keskmine varane neonataalne suremus (7,5%; piirid 3,7–14%) (4).
Seega võiks olla indikaatori eesmärgiks, et 22+0–31+6 GN-il sündinud laste
varane neonataalne suremus Eestis ei oleks kõrgem kui varasemas kohordis, st
6%.
Andmeallikad ● Sünnituslugu, vastsündinu sünniepikriis
● Vastsündinu haiguslugu
● Registri andmekogu (kogu kohordi leidmiseks)
Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüü-sitakse
koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. Arvutatakse varane neonataalne suremus gestatsiooniaja
kirjandus gruppide kaupa. Analüüsis tuuakse välja eluks sobimatute väärarenditega või
äärmise ebaküpsuse tõttu intensiivravile mitte suunatud, samuti hilisemate
palliatiivse ravi otsusega laste arvud ja osakaalud.
93
1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
2. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death:
A challenge worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol
22(3):153-160.
3. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT
Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal
Health Report.
4. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van
Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom, C.,
Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017). Variability in
Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across Europe. Pediatrics;
139(4):e201619902.
5. Tervise Arengu Instituudi Statistika:
https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/raseduse-infosusteem/statistika
Indikaatori nimetus 10. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus
vanuses 0–12 elutundi
Indikaatori Varane neonataalne suremus (< 7 päeva) on oluline komponent rahvusvaheliselt
kirjeldus/vajaduse mõõdetavast perinataalabi kvaliteeti hindavas perinataalsuremuses. Kõige
põhjendus rohkem vastsündinuid sureb esimese 12 elutunni jooksul, mida mõjutab suuresti
perinataalse abi ja vastsündinute abi korraldus. Indikaatoris hinnatakse varase
neonataalse suremuse osamäära alagrupis „eriti varane surm (0–12 elutunnil)“.
Indikaator võimaldab hinnata perinataalabi regionaliseerimise, proaktiivse ravi,
intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning võrrelda Eesti tulemusi
teiste riikide tulemustega.
Definitsioon Vastsündinu surm vanuses 0–11 tundi 59 minutit
Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid
Lugeja Y– kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes surid vahemikus 0-
12 elutundi
Y1– kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast-
sündinud, kes surid vahemikus 0–12 elutundi
94
Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud
N1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast-
sündinud
N3 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast-
sündinud, kes surid varases neonataalperioodis, surma kuupäev ja kell (< 7
päeva)
Valem X (%) = (Y/N)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
X3 (%) = (Y1/ N3)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori • Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks • Sünni kuupäev ja kellaaeg
• Surma kuupäev ja kellaaeg
• Intensiivravile mittesuunamise otsus
• Intensiivravi alustamine
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud -
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1-5).
Sünniaastatel 2011–2012 e EPICE kogukohordis suri vanuses 0–12 tundi 54,6%
(5) ja Eesti kohordis 42% kõigist varases vastsündinuperioodis surnud VE
vastsündinutest ehk vastavalt 4,1 ja 1,7% kohortidest (3).
Eesmärgiks, et 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste
suremus vanuses 0–12 t ei ületaks 2–2,5%.
Andmeallikad • Sünnituslugu, vastsündinu sünniepikriis
• Vastsündinu haiguslugu
• Registri andmekogu
Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse
koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt.
95
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. Arvutatakse 0–12 elutunni suremus nii gestatsiooniaja
kirjandus gruppide kui sünnikaalude kaupa. Analüüsitakse 0–12 elutunni surmade põhjusi
ja intensiivravile mitte suunamise põhjusi.
1. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death:
A challenge worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol
22(3):153-160.
2. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT
Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal
Health Report.
3. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
4. Tervise Arengu Instituudi Statistika:
https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/raseduse-infosusteem/statistika
5. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van
Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom, C.,
Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017). Variability in
Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across Europe. Pediatrics;
139(4):e201619902.
Indikaatori nimetus 11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
neonataalne transport (esimesel 48 elutunnil)
Indikaatori Ülevaateuuringutes (1) ja kvaliteetses ravijuhendis (2) on rõhutatud tsent-
kirjeldus/vajaduse raliseerimise tähtsust enne lapse sündi ja soovitatud vältida sünnijärgset
põhjendus transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul. Haige vastsündinu transport ja
sellega seotud kliinilise seisundi halvenemine (intubatsioonitoru võimalik
nihkumine, hüpokarbia, hüperkarbia, elundite hüpoperfusioon, kehatemperatuuri
ebastabiilsus, iatrogeenne trauma, hüpoglükeemia, hüperglükeemia, metaboolne
atsidoos) suurendavad raske IVH, PVL-i, PDA, BPD, CP ja nosokomiaalse
sepsise tekke ning surma riski (3–11).
Enneaegsete vastsündinute suremus väheneb oluliselt, kui vastsündinu esmane
adekvaatne stabiliseerimine ja ravi on tagatud kohapeal, kus toimub sünnitus
96
(10). Kui vastsündinu transport on vältimatu, peab patsiente transportima
spetsiaalne meeskond, kellel on vastsündinu transpordiks ettenähtud varustus,
väljaõpe ja kogemus (10,11).
Hinnatakse esimese 48 elutunni vältel transporditud laste osajaalu. Indikaator
võimaldab hinnata perinataalse abi organisatsiooni protsessi, selle kvaliteeti,
proaktiivset ravi, intranataalse ja varase neotaaalse abi kvaliteeti.
Definitsioon Enneaegse lapse transport autoga või helikopteriga lapse vanuses 0–48 tundi
erinevate raviasutuste vahel või sama raviasutuse erinevate osakondade vahel
Indikaatori tüüp Organisatsiooni ja protsessi indikaatorid
Lugeja Y0 – kõik vanuses 0–48 tundi transporditud < 32+0 GN-il elusana sündinud
vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa
Y1 – 22+0–22+6 GN
Y2 – 23+0–23+6 GN
Y3 – 24+0–24+6 GN
Y4 – 25+0–25+6 GN
Y5 – 26+0–26+6 GN
Y6 – 27+0–27+6 GN
Y7 – 28+0–28+6 GN
Y8 – 29+0–29+6 GN
Y9 – 30+0–30+6 GN
Y10 – 31+0–31+6 GN
Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Valem X0-X10 (%) = (Y0-Y10/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg
arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg
● Transpordi lõpu kuupäev ja kellaaeg
● Lapse sünnikaal
● Lapse geststsioonivanus
● Mitmikrasedus
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016
97
Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed
Vanuses ≥ 48 elutunni transporditud VE vastsündinud
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1–12).
Eestis varasemalt kogutud andmete põhjal (2002–2003, 2007–2008) (12) ja
EPICE uuringu (1) aastate 2011–2012 Eesti kohordi andmete analüüsil selgus, et
vanuses 0–48 elutunni transporditi umbes pooled VE sündinud vastsündinutest.
Käesoleva indikaatori eesmärgiks on, et VE vastsündinute varane transport Eestis
väheneb. Analüüs teostatakse gestatsioonivanuse kaupa, arvestades sünnikaalu,
mitmikrasedust ja seoseid teiste tulemusindikaatoritega
Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis
● Kiirabi transpordikaart
● Vastsündinu haiguslugu
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina
andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. 2011–2012 sünniaasta e EPICE Eesti kohordis transporditi
kirjandus alla 28 GN sündinud VE vastsündinutest enne 48 elutundi 53% lastest.
Võrdluseks Rootsi (Suur-Stokholmi piirkond) 8%, Saksamaa (Hesse ja Saarlandi
piirkonnad) 1%, Holland 1%, Inglismaa (erinevad piirkonnad) 18–34% (1).
Eestis on perinataalabi regionaliseerimise tase hea, vaid u 10% riskigrupist
sünnib väljaspool piirkondliku funktsiooniga naistekliinikuid. Samas on
vastsündinute varast transporti vajalik kasutada seoses vastsündinute seisundi ja
ravimahu vajaduse muutuse ning naistekliinikute ja lastekliinikute eraldi
asetsemisega. Indikaator annaks võimaluse hinnata vastsündinu varase transpordi
osakaalu kogu grupis ja gestatsioonivanuse gruppide kaupa ning leida seoseid
vastsündinu tulemi indikaatoritega.
1. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
98
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com
plete_formatted_report.pdf
2. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka,
R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M.,
Visser, GHA., Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on
the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm
infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368.
3. Mohamed, MA., Aly, H. (2010). Transport of premature infants is
associated with increased risk for intraventricular haemorrhage. Archives
of Disease in Childhood: Fetal & Neonatal; 95(6):F403–407.
4. Shlossman, PA., Manley, JS., Sciscione, AC., Colmorgen, GH. (1997).
An analysis of neonatal morbidity and mortality in maternal (in utero) and
neonatal transports at 24-34 weeks’ gestation. American journal of
perinatology; 14(8):449–456.
5. Towers, CV., Bonebrake, R., Padilla, G., Rumney, P. (2000). The effect
of transport on the rate of severe intraventricular hemorrhage in very low
birth weight infants. Obstetrics and Gynaecology; 95(2):291–295.
6. Maheshwari, R., Luig, M. (2014). Review of respiratory management of
extremely premature neonates during transport. Air Medical Journal;
33(6):286–291.
7. Arora, P., Bajaj, M., Natarajan, G., Arora, NP., Kalra, VK., Zidan, M.,
Shankaran, S. (2014). Impact of interhospital transport on the physiologic
status of very low-birth-weight infants. American Journal of
Perinatology; 31(3):237–244.
8. Goldsmit, G., Rabasa, C., Rodríguez, S., Aguirre, Y., Valdés, M., Pretz,
D., Carmona, D., López Tornow, S., Fariña, D. (2012). Risk factors
associated to clinical deterioration during the transport of sick newborn
infants. Arch Argent Pediatría; 110(4):304–309.
9. Araújo, BF., Zatti, H., Oliveira Filho, PF., Coelho, MB., Olmi, FB.,
Guaresi, TB., José M, Madi. (2011). Effect of place of birth and transport
on morbidity and mortality of preterm newborns. Journal de Pediatria
(Rio J); 87(3):257–262.
99
10. Arad, I., Baras, M., Bar-Oz, B., Gofin, R. (2006). Neonatal transport of
very low birth weight infants in Jerusalem, revisited. The Israel Medical
Association Journal; 8(7):477–482.
11. Longhini, F., Jourdain, G., Ammar, F., Mokthari, M., Boithias, C.,
Romain, O., Letamendia, E., Tissieres, P., Chabernaud, JL., De Luca, D.
(2015). Outcomes of Preterm Neonates Transferred Between Tertiary
Perinatal Centers. Pediatric Critical Care Medicine; 16(8):733–738.
12. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring
outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Indikaatori nimetus 12. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute keha-
temperatuuri madalaim väärtus kahel esimesel elutunnil
Indikaatori VE vastsündinu on sünni järel ohustatud kiirest alajahtumisest (hüpotermiast),
kirjeldus/vajaduse sest tal on suur kehapinna/massi suhe ja vähene termoregulatsiooni võime (1).
põhjendus Alajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raske.
Tõendatud on, et varane alajahtumine soodustab vastsündinu suremust ja
haigestumust (2,3). VE lapse sünnijärgse stabiliseerimise käigus on normotermia
tagamine väga oluline ning ravijuhistes selleks soovitatud erinevad meetmed (4,
5). Kui osakonnas kasutatakse meetmeid alajahtumise vältimiseks, esineb lastel
vähem mõõdukat ja rasket hüpotermiat (6). Nahatemperatuur < 35,5° C on
tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks (6). EPICE uuringu põhjal (7)
oli Eesti VE vastsündinute kohordist u 23%-l kehatemperatuur subnormaalne e
< 36,5° C, sh u 4%-l raske hüpotermia, < 35,0° C (8).
Hinnatakse alajahtumisega laste osamäära. Indikaator võimaldab hinnata
vastsündinu sünnijärgse ja varase tegeluse kvaliteeti.
Definitsioon Vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuur intensiivravi osakonda ravile
saabumisel või madalaim temperatuur, mis on registreeritud lapse esimese 2
elutunni vältel. Kui temperatuuri on mõõdetud rektaalselt, arvutatakse tulemus
0,5 kraadi võrra madalamaks, st andmebaasi sisestatakse nahatemperatuur.
Normotermia –36,5–37,5° C
Kerge alajahtumine – 36,0–36,4° C
Mõõdukas alajahtumine – 34,0–35,9° C
Raske alajahtumine – alla 34,0° C
Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid
100
Lugeja Y – 0–2 elutunni vanuses kehatemperatuuriga < 36,0° C (mõõdukas hüpotermi)
elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Y1 – kehatemperatuuri grupp < 34,0° C (raske hüpotermia) elusalt < 32+0 GN -l
sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Valem X (%) = (Y/N)x100
X1 (%) = (Y1/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Vastsündinu sünnikellaaeg
arvutamiseks ● Vastsündinu saabumisaeg intensiivravipalatisse või -osakonda
● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine vastuvõtul intensiivravile
või stabiliseerimisel vanuses < 2 elutundi
● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmise piirkond (aksillaarne või
rektaalne)
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1–8). Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete
kasutamist vastsündinu stabiliseerimisel.
Eesmärgiks on, et kõigil (100%) vastsündinutel intensiivravile hospitalisee-
rimisel või madalaim kehatemperatuur vanuses 0–2 elutundi on kõrgem kui 36°
C.
Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis
● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll
● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht
● Register
101
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina
andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse hüpotermia seoseid tulemusindikaa-
kirjandus toritega.
1. Gandy, GM., Adamsons Jr, K., Cunningham, N., Silverman, WA., James, LS.
(1964). Thermal environment and acid-base homeostasis in human infants during
the first few hours of life Journal of Clinical Investigation; 43:751–758.
2. Miller, SS., Lee, HC., Gould, JB. (2011). Hypothermia in very low birth weight
infants: distribution, risk factors and outcomes. Journal of Perinatology; Suppl
1:S49–56.
3. Lyu, Y., Shah, PS., Ye, XY., Warre, R., Piedboeuf, B., Deshpandey, A., Dunn,
M., Lee, SK., Canadian Neonatal Network. (2015). JAMA Pediatrics;
169(4):e150277.
4. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R.,
Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA.,
Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of
neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update.
Neonatology; 103(4):353–368.
5. Sharon Pilgrim (2015). Clinical Guideline. Prevention and management of
neonatal hypothermia.
https://www.meht.nhs.uk/EasysiteWeb/getresource.axd?AssetID=12424
6. Wilson, E., Zeitlin, J., Piedvache, A., Misselwitz, B., Christensson, K., Maier,
RF., Norman, M., Edstedt Bonamy, AK., EPICE Research Group. (2018). Cohort
study from 11 European countries highlighted differences in the use and efficacy
of hypothermia prevention strategies after very preterm birth. Acta Paediatrica;
107(6):958-966.
7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f
ormatted_report.pdf
102
8. Wilson, E., Maier, RF., Norman, M., Misselwitz, B., Howell, EA., Zeitlin, J.,
Bonamy, AK., Effective Perinatal Intensive Care in Europe (EPICE) Research
Group. (2016). Admission Hypothermia in Very Preterm Infants and Neonatal
Mortality and Morbidity. Journal of Perinatology; 175:61-67.
Indikaatori nimetus 13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi
muutus raviasutuste vahelisel auto- või lennutranspordil
Indikaatori VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib
kirjeldus/vajaduse halveneda ning tekkida kogu edasist ravitulemust ja tüsistuste kujunemist
põhjendus mõjutavaid seisundi muutusi, nagu atsidoos, hüpoglükeemia ja hüpotermia.
Mitmed uuringud on näidanud, et ebaküpse vastsündinu transport suurendab nii
suremuse kui IVH, RDS-i, avatud arteriaalse juha ja nosokomiaalse sepsise riski
esinemissageduse suurenemist varases sünnijärgses perioodis transporditud VE
vastsündinutel. Kui vastsündinu transport on vältimatu, peab patsiente
transportima spetsiaalne meeskond, kellel on vastsündinu transpordiks
ettenähtud varustus, väljaõpe ja kogemus.
Välja on töötatud mitmed skooringud (MINT – Mortality Index for Neonatal
Transportation (1), SNAP-PE-II- Score for Neonatal Acute Physiology and
Perinatal Extension, CRIB – Clinical Risk Index for Babies, TRIPS – Transport
Risk Index of Physiologic Stability (3)), mis võimaldavad kriitiliselt haige
vastsündinu seisund raskust ning transpordi mõju vastsündinule. Eestis vajavad
paljud VE lapsed transporti haiglate või osakondade vahel. Seetõttu on oluline
hinnata vastsündinu transpordi kvaliteeti.
Indikaator võimaldab hinnata vastsündinu varase transpordi kvaliteeti.
Definitsioon Vastsündinu skooring (kõrgeim FiO2 vajadus, halvim pH ja madalaim
veresuhkru väärtus) enne ja vahetult peale auto- või lennutransporti.
Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid
Lugeja Y1 – transpordi eelne pH < 7,2 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile
suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y2 – transpordi järgne pH < 7,2 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile
suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y3 – transpordi eelne pH < 7,0 elusalt < 32+0 0 GN-il sündinud ja intensiivravile
suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
103
Y4 – transpordi järgne pH < 7,0 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile
suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y5 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud veresuhkru väärtus alla 2,6
mmol/l (mõõdukas hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y6 – transpordi järgselt määratud veresuhkru väärtus alla 2,6 mmol/l (mõõdukas
hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y7 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud veresuhkru väärtus alla 1,7
mmol/l (raske hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile
suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y8 – transpordi järgselt määratud veresuhkru väärtus alla 1,7 mmol/l (raske
hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y9 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud FiO2 ≥ 0,4 elusalt < 32+0 GN-il
sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Y10 – transpordi järgselt FiO2 ≥ 0,4 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud ning vanuses
0–48 elutundi transporditud lapsed
N1 – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud ning
transporditud lapsed
N2 – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed, keda ei ole transporditud vanuses
0–48 elutundi
Valem X1 (%) = (Y1/N)x100
X2 (%) = (Y2/N)x100
X3 (%) = (Y3/N)x100
X4 (%) = (Y4/N)x100
X5 (%) = (Y5/N)x100
X6 (%) = (Y6/N)x100
X7(%) = (Y7/N)x100
X8(%) = (Y8/N)x100
X9(%) = (Y8/N)x100
104
X10(%) = (Y10/N)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N1)x100
X3 (%) = (Y3/N1)x100
X4 (%) = (Y4/N1)x100
X5 (%) = (Y5/N1)x100
X6 (%) = (Y6/N1)x100
X7(%) = (Y7/N1)x100
X8(%) = (Y8/N1)x100
X9(%) = (Y8/N1)x100
X10(%) = (Y10/N1)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja transporditud
lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Alagrupp- kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja 0–48
elutunnil transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg
arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg
● Vastsündinu HAT, veresuhkru mõõtmine enne transporti
● Vastsündinu HAT, veresuhkru mõõtmine pärast transporti
● Vastsündinu hingamisparameetrite, sh FiO2 registreerimine enne ja
pärast transporti kõigis ravietappides
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ning transporditud
lapsed
Välja arvatud ● Transporti mitte vajanud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1–5). Vajalik on hinnata vastsündinu transpordi kvaliteeti
eesmärgiga seda parandada.
Eesmärgiks on, et enneaegse vastsündinu seisund transpordil ei halveneks
oluliselt, st, et ühelgi enneaegsel vastsündinul ei oleks transpordi järgselt sügavat
hüpoglükeemiat ega transpordi eelsega võrreldes sügavaid HAT nihkeid;
105
alaeesmärk: et 90% vastsündinutel on veresuhkur transpordi järgselt > 2 mmol/l
ja pH arteriaalses, venoosses või kapillaarses veres > 7,2.
Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis
● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll
● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht
● Register
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja transporditud
lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos
ühe kohordina andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse transpordi eelse ja aegse hüpotermia
kirjandus põhjuseid ning seoseid tulemusindikaatoritega.
1. Broughton, SJ., Berry, A., Jacobe, S., Cheeseman, P., Tarnow-Mordi, WO.,
Greenough, A., Neonatal Intensive Care Unit Study Group. (2004). The mortality
index for neonatal transportation score: A new mortality prediction model for
retrieved neonates. Pediatrics; 114 (4): e424-e428.
2. Lee, S.K., Aziz, K., Dunn, M., Clarke, M., Kovacs, L., Ojah, C., Ye, X.Y., The
Canadian Neonatal Network. (2013). Transport Risk Index of Physiologic
Stability, Version II (TRIPS-II): A Simple and Practical Neonatal Illness Severity
Score. American Journal of Perinatology; 30(05):395-400.
3. Southampton Oxford Neonatal transport. (2015). Neonatal thermoregulation.
http://www.sort.nhs.uk/Media/SONeT/Guidelines/Resusitation/Thermoregulati
on.pdf
4. O’Reilly, M., Schmölzer, GM. (2012) Monitoring during Neonatal Transport.
Emergency Medicine; S1:001. doi:10.4172/2165-7548.S1-001.
5. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataal-
perioodis käsitlus“ (2017).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-
enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus
Indikaatori nimetus 14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute
alajahtumine varasel transpordil kahel esimesel elupäeval
106
Indikaatori VE vastsündinu on sünni järel ohustatud kiirest mahajahtumisest (hüpotermiast),
kirjeldus/vajaduse sest tal on suur kehapinna/massi suhe ja vähene termoregulatsiooni võime (1).
põhjendus Mahajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raske.
Tõendatud on, et varane hüpotermia soodustab vastsündinu suremust ja
haigestumust (2). VE lapse sünnijärgse stabiliseerimise käigus on normotermia
(nahalt mõõdetud temperatuur vahemikus 36,5–37,5° C) tagamine väga oluline
ning ravijuhistes selleks soovitatud erinevad meetmed (3). Kui osakonnas
kasutatakse meetmeid hüpotermia vältimiseks, esineb lastel vähem mõõdukat ja
rasket hüpotermiat (4). Nahatemperatuur < 35,5° C on tõsiseks varase
neonataalse suremuse riskiteguriks (4). EPICE uuringu põhjal oli Eesti VE
vastsündinute kohordist u 23%-l kehatemperatuur subnormaalne e < 36,5° C, sh
u 4%-l raske hüpotermia e < 35,0° C (5).
Eestis vajavad paljud VE lapsed transporti haiglate või osakondade vahel
esimesel kahel elupäeval. VE vastsündinu on transpordi ajal enam ohustatud
hüpotermiast, sest transpordi ajal ei ole võimalik tagada vajalikku niiskust,
väliskeskkonna mõjusid on raske arvestada kuvöösi temperatuuri määramisel ja
jahtunud last on raske soojendada. Nahatemperatuur < 35,5° C on tõsiseks varase
neonataalse suremuse riskiteguriks (5). Hinnatakse subnor-maalse
kehatemperatuuriga laste osakaalu. Indikaator võimaldab hinnata vastsündinu
varase transpordi protsessi kvaliteeti.
Definitsioon Vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuur enne ja pärast transporti vanuses
0–48 tundi. Kui temperatuuri on mõõdetud rektaalselt, arvutatakse tulemus 0,5
kraadi võrra madalamaks, st andmebaasi sisestatakse nahatemperatuur.
Normotermia – 36,5–37,5° C
Kerge mahajahtumine – 36,0–36,4° C
Mõõdukas mahajagtumine – 34,0–35,9° C
Raske mahajahtumine – alla 34,0° C
Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid
Lugeja Y1 – transpordi eelse kehatemperatuuriga 34,0–35,9° C (mõõdukas hüpotermia)
elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
107
Y2 – transpordi järgse kehatemperatuuriga 34,0–35,9° C (mõõdukas hüpotermia)
elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Y3 – transpordi eelse kehatemperatuuriga <34,0° C (raske hüpotermia) elusalt <
32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016.
Y4 – transpordi järgse kehatemperatuuriga < 34,0° C (raske hüpotermia) elusalt
< 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016.
Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud
lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Valem X1 (%) = (Y1/N)x100
X2 (%) = (Y2/N)x100
X3 (%) = (Y3/N)x100
X4 (%) = (Y3/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg
arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg
● Transpordi lõpu kuupäev ja kellaaeg
● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine enne transporti
● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine pärast transporti
● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmise piirkond (aksillaarne või
rektaalne)
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Välja arvatud Vanuses 0–48 elutundi transporti mitte vajanud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1–9). Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete
kasutamist enne transporti ja vastsündinu transpordil.
Eesmärgiks on, et ühelgi enneaegsel vastsündinul enne ja pärast transporti
vanuses 0–48 elutundi ei oleks kehatemperatuur madalam kui 36° C.
108
Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis
● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll
● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht
● Register
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0-48 elutundi transporditud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe
kohordina andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse transpordi eelse ja aegse hüpotermia
kirjandus põhjuseid ning seoseid tulemusindikaatoritega.
1. Gandy, GM., Adamsons Jr, K., Cunningham, N., Silverman, WA., James, LS.
(1964). Thermal environment and acid-base homeostasis in human infants during
the first few hours of life Journal of Clinical Investigation; 43:751–758.
2. Miller, SS., Lee, HC., Gould, JB. (2011). Hypothermia in very low birth weight
infants: distribution, risk factors and outcomes. Journal of Perinatology; Suppl
1:S49–56.
3. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R.,
Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA.,
Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of
neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update.
Neonatology; 103(4):353–368.
4. Wilson, E., Zeitlin, J., Piedvache, A., Misselwitz, B., Christensson, K., Maier,
RF., Norman, M., Edstedt Bonamy, AK., EPICE Research Group. (2018). Cohort
study from 11 European countries highlighted differences in the use and efficacy
of hypothermia prevention strategies after very preterm birth. Acta Paediatrica;
107(6):958-966.
5. Wilson, E., Maier, RF., Norman, M., Misselwitz, B., Howell, EA., Zeitlin, J.,
Bonamy, AK., Effective Perinatal Intensive Care in Europe (EPICE) Research
Group. (2016). Admission Hypothermia in Very Preterm Infants and Neonatal
Mortality and Morbidity. Journal of Perinatology; 175:61-67.
6. Southampton Oxford Neonatal transport. Thermoregulation.
109
http://www.sort.nhs.uk/Media/SONeT/Guidelines/Resusitation/Thermoregulati
on.pdf
7. O’Reilly M, Schmölzer GM (2012) Monitoring during Neonatal Transport.
Emerg Med (Los Angel) S1:001. doi:10.4172/2165-7548.S1-001
https://www.omicsonline.org/open-access/monitoring-during-neonatal-
transport-2165-7548.S1-001.php?aid=5293
8. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu
perinataalperioodis käsitlus“ (2017).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-
enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus
9. Broughton, SJ., Berry, A., Jacobe, S., Cheeseman, P., Tarnow-Mordi, WO.,
Greenough, A., Neonatal Intensive Care Unit Study Group. (2004). The mortality
index for neonatal transportation score: A new mortality prediction model for
retrieved neonates. Pediatrics; 114 (4): e424-e428.
Indikaatori nimetus 15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
Indikaatori Surfaktandi manustamine enneaegsele vastsündinul hingamispuudulikkuse
kirjeldus/vajaduse kujunemise varajases järgus parandab haiguse kliinilist tulemit. Aastal 2012
põhjendus avaldatud metaanalüüsis järeldati, et RDS-iga enneaegsetel vastsündinutel
varajane surfaktantravi võrreldes hilise surfaktantraviga vähendab oluliselt
õhulekete, surma ja kroonilise kopsuhaiguse riski. Soovitatav on surfaktanti
manustada vastsündinule vanuses alla 26+0 GN-i, kui FiO2 on üle 0,3, ja vanuses
üle 26+0 GN-i, kui FiO2 on üle 0,4 (1). Paljudes varasemates uuringutes on
surfaktanti manustatud klassikalisel meetodil, st intubatsioonitoru kaudu, mille
puhul vastsündinu on invasiivsel hingamistoetusel. Pikemaajalist invasiivset
ventilatsiooni saab vältida, kasutades INSURE-meetodit. Randomiseeritud
uuringutes on näidatud, et INSURE-meetodi rakendamine vähendab
pikemaajalise invasiivse hingamistoetuse vajadust ja edaspidi BPD esinemise
sagedust. Erakordselt enneaegsel lapsel (22+0–28+6 GN, kelle emale ei ole
manustatud enne sünnitust glükokortikoide ja/või kes vajab esmase seisundi
stabiliseerimise käigus intubatsiooni, tuleb kasutada profülaktilist surfaktantravi
(1).
110
Hinnatakse esimese surfaktandi manustamisviisi vastsündinule RDS-i
profülaktikaks või raviks, sõltuvalt gestatsioonivanusest, intubatsiooni-
vajadusest ja FiO2-tasemest:
a) Profülaktilisena: esmase stabiliseerimise käigus
b) RDS-i raviks – sõltub FiO2 tasemest ja GN
Definitsioon Surfaktandi kasutamine vastsündinul: registreeritakse manustamisviis:
a) Konventsionaalne (laps jääb invasiivsele ventilatsioonile);
b) INSURE – trahhea intubeeritakse, manustatakse surfaktant, mille järel
laps ekstubeeritakse 2 tunni jooksul (3);
c) LISA- surfaktanti viiakse trahheasse erilise kateetriga, laps on
mitteinvasiivsel ventilatsioonil.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y00-010 – kõik elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud surfaktantravi saanud
vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa
Y1.1-1.10 – mitte-invasiivsel meetodil (INSURE ja LISA) esimese doosi surfak-
tanti saanud vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa
Nimetaja N0 – kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48h transporditud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
N – kõik < 32+0 GN surfaktanti saanud vastsündinud
Valem X1 (%) = (Y00-010/N0)x100
X2 (%) = (Y1.1-1.10/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile võetud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Trahhea intubatsiooni vajadus sünnitustoas
● Kõrgeim FiO2 1. elupäeval ja selle kellaaeg
● FiO2 enne surfaktandi manustamist
● Surfaktandi manustamine – kellaaeg, kuupäev, ravim, doos
● Surfaktandi manustamine – meetod
● Lapse trahhea intubeerimise kuupäev ja kellaaeg
● Lapse trahhea ekstubeerimise kuupäev ja kellaaeg
Sisse arvatud Kõik < 32+0 GN-il elusalt sündinud lapsed, kes suunati intensiivravile
111
Välja arvatud < 32+0 GN-il elusalt sündinud lapsed, kes ei saanud surfaktantravi
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1-5).
Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis
● Vastsündinu elustamisprotokoll
● Vastsündinu haiguslugu
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina
andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus
1. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R.,
Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA.,
Halliday, HL. (2013). European consensus guidelines on the management of
neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update.
Neonatology; 103(4):353–368.
2. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f
ormatted_report.pdf
3. Brix, N., Sellmer, A., Jensen, MS., Pedersen, LV., Henriksen, TB. (2014).
Predictors for an unsuccessful INtubation-SURfactant-Extubation procedure: a
cohort study. BMC Pediatrics; 14:155. doi: 10.1186/1471-2431-14-155.
4. The Swedish National Board of Health and Welfare. (2014). Care of Extremely
Premature Infants. A guideline for the care of children born before 28 full weeks
of pregnancy have passed.
5. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring
outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Indikaatori nimetus 16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi
alustamine kahel esimesel elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat-
siooninädalat) vastsündinutel
112
Indikaatori Euroopa 2013. aasta RDS-i ravijuhendi tugev soovitus on, et CPAP-toetust tuleks
kirjeldus/vajaduse alustada kõigil vastsündinutel, kellel on RDS-i tekkimise risk, nagu enne 30+0
põhjendus GN-i sündinud enneaegsed, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni, kuni nende
kliinilise seisundi hindamiseni (1).
CPAP võib osutuda efektiivseks alternatiiviks profülaktilisele või varajasele
surfaktantravile, sest võrreldes INSURE-meetodiga saab CPAP-toetust raken-
dada kõige kiiremini ja vähem invasiivselt juba sünnitustoas. Mõeldav on
alustada CPAP-toetust sünnitustoas isegi kõige väiksematel enneaegsetel (24–27
GN-i). Mitteinvasiivsed ventilatsioonimeetodid (nagu NIV) ei ole eelistatumad
kui CPAP-meetod (2, 3).
Hinnatakse varast CPAP-ravi saanud hingamishäiretega enneaegsete osamäära
GN gruppide kaupa. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi
kvaliteeti.
Definitsioon CPAP-ravi algus sünni järel RDS-i nähtudega või RDS-i tekke riskiga
vastsündinutel nagu enne 30+0 GN-i sündinud, kes ei vajanud intubatsiooni
esmase elustamise käigus sünnil.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y00-010 – varast CPAP-ravi saanud 22+0–31+6 GN vastsündinud geststsioonaiaja
gruppide kaupa, kes vajasid trahhea intubatsiooni esmase elustamise käigus
Y1-10 – varast CPAP-ravi saanud 22+0–31+6 GN vastsündinud geststsiooniaja
gruppide kaupa
Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN elusalt sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv-
ravile
Valem X (%) = (Y00-010/Y1-10)x100
X1 (%) = (Y1-10/ N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev, kellaaeg
● CPAP-ravi alguse kuupäev, kellaaeg
● Trahhea intubatsiooni kuupäev, kellaaeg
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
113
Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed
Kaasasündinud diafragmaalsongaga lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal (1-3). Eesmärgiks on, et varast CPAP alustatakse kohe pärast
sündi kõigil enne < 30 GN sündinud vastsündinutel, kes ei vaja trahhea
intubatsiooni sünnitustoas.
Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu
● Elustamis-stabiliseerimisprotokoll
● Ravi- ja jälgimisleht
Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina
andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus
1. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R.,
Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA.,
Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of
neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update.
Neonatology; 103(4):353–368.
2. Isayama, T., Chai-Adisaksopha, C., McDonald, SD. (2015). Noninvasive
Ventilation With vs Without Early Surfactant to Prevent Chronic Lung Disease
in Preterm Infants: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA Pediatrics;
169(8):731–739.
3. Tapia, JL., Urzua, S., Bancalari, A., Meritano, J., Torres, G., Fabres, J., Toro,
CA., Rivera, F., Cespedes, E., Burgos, JF., Mariani, G., Roldan, L., Silvera, F.,
Gonzalez, A., Dominguez, A., South American Neocosur Network. (2012).
Randomized trial of early bubble continuous positive airway pressure for very
low birth weight infants. The Journal of Pediatrics; 161(1):75–80.e1.
Indikaatori nimetus 17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
enteraalne toitmine
114
Indikaatori VE lapse hilinenud või vähene enteraalne toitmine võib nõrgendada seedetrakti
kirjeldus/vajaduse funktsionaalset adaptatsiooni ja häirida mikroobide kolonisatsiooni. Enneaegse
põhjendus vastsündinu enteraalse troofilise toitmisega soovitatakse alustada esimesel
elupäeval, võimalikult vara. Varajane toitmine rinnapiimaga vähendab NEK riski
ja ebaküpse seedetrakti permeaabelsust, stimuleerib rakkude proliferatsiooni,
soodustab mao tühjenemist ja kiirendab jõudmist täisenteraalse toitmiseni (1,2).
Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik on rinnapiim, selle puudumisel
doonoririnnapiim, ema rinnapiima ja doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete
piimasegu (3).
Hinnatakse enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise alustamise aega, toidu
valikut (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu). Indikaator võimaldab hinnata
lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti.
Definitsioon Lapse vanus esimese enteraalse toitmise ajal ja esimese toidu valik (rinnapiim,
doonorrinnapiim, piimasegu).
Esimese toitmise* adekvaatse toidukoguse arvutuse näide:
Soovituslik minimaalne toidukogus 1. elupäeval on 10 ml/kg. Seega tuleks
arvutada nt 1000 g sünnikaaluga lapse minimaalseks ööpäevaseks toidukoguseks
10 ml, mis jagada 12 toidukorrale ehk esimese arvesse mineva toitmise kogus
oleks vähemalt 0,8 ml.
Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaatorid
Lugeja Y – lapse vanus esimesel enteraalsel toitmisel*
Y1 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses < 6 tundi
Y2 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses 6–24 tundi
Y3 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses 24–48 tundi
Y4 – vastsündinute, kelle esimene toitmine* oli vanuses üle 48 tundi
Y5 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* rinnapiima
Y6 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* doonori-
piima
Y7 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* piimasegu
Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed
Valem X – arvutatakse keskmine ja mediaanvanus tundides esimesel enteraalsel
toitmisel* gestatsiooniaja gruppide kaupa 22GN, 23GN, 24GN, 25GN, 26GN,
27GN, 28GN, 29GN, 30GN, 31GN.
115
X1-X7 (%) = (Y1-Y7/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünnikaal
● Lapse sünni päev ja kellaaeg
● Toitmise aeg, mil laps sai toidukoguse 10ml/kg/12*
● Lapse esimese enteraalse toitmise* päev ja kellaaeg
● Lapse esimene toit (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu)
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Välja arvatud Seedetrakti kaasasündinud väärarendiga lapsed
Intensiivravile mitte suunatud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
andmete põhjal.
Eesmärgiks on:
1. 100% VE lapsel enteraalse toitmisega alustamine 1. elupäeval, sh 80%-l
neist esimesel 6 elutunnil;
2. < 28 GN sündinud enneaegsetel on esimese toitmise alustamine oma ema
rinnapiima või doonorrinnapiimaga 100%.
Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu
● Intensiivravi ja jälgimise leht
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide (4) andmetega.
kirjandus
1. Agostoni, C., Buonocore, G., Carnielli, VP., De Curtis, M., Darmaun, D.,
Decsi, T. Domellöf, M., Embleton, ND., Fusch, C., Genzel-Boroviczeny, O.,
Goulet, O., Kalhan, SC., Kolacek, S., Koletzko, B., Lapillonne, A., Mihatsch,
W., Moreno, L., Neu, J., Poindexter, B., Puntis, J., Putet, G., Rigo, J., Riskin, A.,
116
Salle, B., Sauer, P., Shamir, R., Szajewska, H., Thureen, P., Turck, D., van
Goudoever, JB., Ziegler, EE., ESPGHAN Committee on Nutrition. (2010).
Enteral nutrient supply for preterm infants: commentary from the European
Society of Paediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition Committee on
Nutrition. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition; 50(1):85–91.
2. Morgan, J., Young, L., McGuire, W. (2014). Delayed introduction of
progressive enteral feeds to prevent necrotising enterocolitis in very low birth
weight infants. Cochrane Database Systematic Reviews;12:CD001970.
3. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for
feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database Systematic
Reviews; 4:CD002971.
4. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f
ormatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat ) lastel
Indikaatori Mitteinvasiivne hingamistoetus (MIHT) on hingamistoetus, mida viiakse läbi
kirjeldus/vajaduse invasiivset hingamisteed (intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli)
põhjendus kasutamata.
MIHTi läbiviimiseks on kasutusel pideva positiivse rõhu rakendamine
hingamisteedes (CPAP, continuous positive airway pressure), nasaalne
vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon (NIPPV; nasal intermittent positive
pressure ventilation) ja kõrge pealevooluga ninakanüüli kasutamine niisutatud
doseeritud hapniku manustamiseks (HFNC; Humidified High-Flow Nasal
Cannula) (1, 2).
Uuringutega on leitud, et MIHT kasutamisel võrreldes invasiivse
hingamistoetusega esmase hingamistoetuse meetmena väheneb suremus ja BPD
esinemissagedus ning kohene sünnijärgne intubatsiooni vajadus on väiksem (3-
8). Fischer jt (3) poolt aastal 2013 koostatud hea kvaliteediga metaanalüüs (7
randomiseeritud kontrolluuringut, 3289 patsienti) käsitleb endotrahheaalse
mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise efekti BPD esinemissagedusele
117
enneaegsetel lastel, kes on sündinud < 30 GN. Autorid leidsid statistiliselt olulise
seose surma või BDR ja endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni
mittekasutamise vahel (OR = 0,83; 95% CI 0,71–0,96). Ehk šanss surra või saada
BDR oli 17% võrra väiksem kui kasutati „pehmet“ mitteinvasiivset ventilatsiooni
võrreldes endotrahheaalset mehaanilise ventilatsiooni kasutamisega enneaegsetel
vastsündinutel.
Schmölzer jt (4) poolt koostatud süstemaatiline ülevaade (4 randomiseeritud
kontrolluuringut, 2782 patsienti, kellest 1296 vastsündinut nCPAP grupis ja 1486
vastsündinut intubatsiooni grupis) käsitleb CPAPi kasutamise mõju BPD
esinemissagedusele ja suremusele. Nende analüüsi põhjal selgus, et varane
CPAP-ravi vähendab suremust ja BPD esinemissagedust enneaegsetel lastel.
Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud
mitteinvasiivset hingamistoetust (CPAP, NIPPV, HFNC >=4 l/min;).
Kestus: Mitteinvasiivse hingamistoetuse kõik tunnid kokku. Kuupäev, millal
alustati mitteinvasiivset hingamistoetust:
Päev/ kuu/ aasta
Aeg, millal alustati mitteinvasiivset hingamistoetust:
Tund/ minutid
Kuupäev, millal mitteinvasiivset hingamistoetust viimati kasutati:
Päev/ kuu/ aasta
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y00-010 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud
mitteinvasiivset hingamistoetust gestatsiooniaja nädalate kaupa
Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016. Registri andmete lapse sünni tunnus: elusalt ja välja arvatud
tingimused
Valem X0 (%) = (Y0-010/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks
118
● Mitteinvasiivne hingamistoetus, mille algus ja lõpp on dokumenteeritud
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016.
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed.
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt
22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed.
Välja arvatud Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi
Raske kaasasündinud arengurike, mis oli seotud hingamistoetuse valikuga
Vastsündinud, kes ei vajanud hingamistoetust
Veeta periood üle 14 päeva
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-11).
22+0–23+6 GN 5%
24+0–24+6 GN 15%
25+0–25+6 GN 35%
26+0–26+6 GN 55%
27+0–27+6 GN 55–60%
28+0–28+6 GN 60–70%
29+0–29+6 GN 75%
30+0– 30+6 GN 80–85%
31+0–31+6 GN 90–95%
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Vastsündinu intensiivravi leht
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015-31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
119
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Salvo, V., Lista, G., Lupo, E., Ricotti, A., Zimmermann, LJI., Gavilanes,
AW., Barberi, I., Colivicchi, M., Temporini, F., Gazzolo, D. (2015).
Noninvasive ventilation strategies for early treatment of RDS in preterm
infants: an RCT. Pediatrics; 135(3):444–51.
2. Bancalari, E., Claure, N. (2013). The evidence for non-invasive
ventilation in the preterm infant. Archives of Disease in Childhood - Fetal
and Neonatal Edition; 98(2):F98–102.
3. Fischer, HS., Bührer, C. (2013). Avoiding endotracheal ventilation to
prevent bronchopulmonary dysplasia: a meta-analysis. Pediatrics;
132(5):e1351-1360.
4. Schmölzer, GM., Kumar, M., Pichler, G., Aziz, K., O’Reilly, M., Cheung,
P-Y. (2013). Non-invasiveversus invasive respiratory support in preterm
infants at birth: systematic review and meta-analysis. BMJ; 347:f5980.
5. Sandri, F., Plavka, R., Ancora, G., Simeoni, U., Stranak, Z., Martinelli,
S., Mosca, F., Nona, J., Thomson, M., Verder, H., Fabbri, L., Halliday,
H., CURPAP Study Group. (2010). Prophylactic or early selective
surfactant combined with nCPAP in very preterm infants. Pediatrics;
125(6):e1402–9.
6. Klebermass-Schrehof, K., Wald, M., Schwindt, J., Grill, A., Prusa, AR.,
Haiden, N., Hayde, M., Waldhoer, T., Fuiko, R., Berger, A. (2013). Less
invasive surfactant administration in extremely preterm infants: impact
on mortality and morbidity. Neonatology; 103(4):252-258.
7. López, ES., Rodríguez, EM., Navarro, CR., Sánchez-Luna, M. (2011).
Initial respiratory management in preterm infants and bronchopulmonary
dysplasia. CLINICS; 66(5):823-827.
8. Szyld, E., Aguilar, A., Musante, GA., Vain, N., Prudent, L., Fabres, J.,
Carlo, WA., Delivery Room Ventilation Devices Trial Group. (2014).
Comparison of devices for newborn ventilation in the delivery room. The
Journal of Pediatrics; 165(2):234–239.e3.
120
9. Kirpalani, H., Millar, D., Lemyre, B., Yoder, BA., Chiu, A., Roberts, RS.
(2013). A trial comparing noninvasive ventilation strategies in preterm
infants. The New England Journal of Medicine; 369(7):611–620.
10. Read, B., Lee, DSC., Fraser, D. (2016). Evaluation of a practice guideline
for the management of respiratory distress syndrome in preterm infants:
A quality improvement initiative. Paediatrics & Child Health; 21(1):e4-
e9.
11. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com
plete_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6
estatsiooninädalat) lastel
Indikaatori Invasiivne hingamistoetus on hingamistoetus, mida viiakse läbi häälepaelte alusi
kirjeldus/ vajaduse või alumistesse hingamisteedesse ulatuva hingamistee (intubatsioonitoru,
põhjendus trahheostoomia kanüüli) kaudu (1).
Uuringutega on leitud, et mitteinvasiivse hingamistoetuse kasutamisel võrreldes
invasiivse hingamistoetusega esmase hingamistoetuse meetmena väheneb
suremus ja BPD esinemissagedus ning kohene sünnijärgne intubatsiooni vajadus
on väiksem (2-8).
Fischer jt (8) poolt aastal 2013 koostatud hea kvaliteediga metaanalüüs (7
randomiseeritud kontrolluuringut, 3289 patsienti) käsitleb endotrahheaalse
mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise efekti BPD esinemissagedusele
enneaegsetel lastel, kes on sündinud < 30 GN. Autorid leidsid statistiliselt olulise
seose surma või BDR ja endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni
mittekasutamise vahel (OR = 0,83; 95% CI 0,71–0,96). Ehk šanss surra või saada
BDR oli 17% võrra väiksem kui kasutati„pehmet“ mitteinvasiivset ventilatsiooni
võrreldes endotrahheaalset mehaanilise ventilatsiooni kasutamisega enneaegsetel
vastsündinutel.
Rakendatud ravitõhusus sõltub lapse geststsioonivanusest (GV) sünnil ja RDS-i
raskusastmest. Kirjanduse andmetel alustatakse sünnijärgselt MIHTi 95–99%-l
VVGVga enneaegsetest vastsündinutest (9). 23+0–24+6 gestatsiooninädalal (GN)
121
sündinud laste RDS-i varasel ravil on CPAP-toetus osutunud edukaks 20%-l ja
25+0–25+6 GN-il sündinute seas 50%-l nendest, kellel ravi alustati (9, 10).
Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud
invasiivset hingamistoetust haiglaravi perioodil. Eraldi vastsündinute osakaal,
kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud invasiivset
hingamistoetust vanuses 0-72 elutundi.
Kestus: invasiivse hingamistoetuse kõik tunnid kokku
Kuupäev, millal alustati invasiivset hingamistoetust:
Päev/ kuu/ aasta
Aeg, millal alustati invasiivset hingamistoetust:
Tund/ minutid
Kuupäev, millal invasiivset hingamistoetust viimati kasutati:
Päev/ kuu/ aasta
Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid
Lugeja Y0 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud
haiglaravi perioodil invasiivset hingamistoetust gestatsioonivanuse gruppide
kaupa
Y1 – 22+0–22+6 GN
Y2 – 23+0–23+6 GN
Y3 – 24+0–24+6 GN
Y4 – 25+0–25+6 GN
Y5 – 26+0–26+6 GN
Y6 – 27+0–27+6 GN
Y7 – 28+0–28+6 GN
Y8 – 29+0–29+6 GN
Y9 – 30+0–30+6 GN
Y10 – 31+0–31+6 GN
Y11 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on alustatud inva-
siivset hingamistoetust vanuses 0–72 elutundi gestatsioonivanuse gruppide
kaupa
Y12 – 22+0–22+6 GN
122
Y13 – 23+0–23+6 GN
Y14 – 24+0–24+6 GN
Y15 – 25+0–25+6 GN
Y16 – 26+0–26+6 GN
Y17 – 27+0–27+6 GN
Y18 – 28+0–28+6 GN
Y19 – 29+0–29+6 GN
Y20 – 30+0–30+6 GN
Y21 – 31+0–31+6 GN
Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016.
Valem X0-X10 (%) = (Y0-Y10/N)x100
X11-X21 (%) = (Y11-Y21/N)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Invasiivne hingamistoetus, mille algus ja lõpp on dokumenteeritud:
intubeerimise kellaaeg ja kuupäev; ekstubeerimise kellaaeg ja kuupäev
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad 22+0–
31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt sündinud lapsed
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt
22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed.
Välja arvatud Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi
Raske kaasasündinud arengurike, mis oli seotud hingamistoetuse valikuga
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal.
22+0 – 23+6 GN 95%
123
24+0 – 24+6 GN 85%
25+0 – 25+6 GN 65%
26+0 – 26+6 GN 45–50%
27+0 – 27+6 GN 35%
28+0 – 28+6 GN 25–30%
29+0 – 29+6 GN 20%
30+0 – 30+6 GN 15%
31+0 – 31+6 GN 5%
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Vastsündinu intensiivravi leht
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud VE sünnid.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Bancalari, E., Claure, N. (2015). Advances in respiratory support for high
risk newborn infants. Maternal Health, Neonatology and Perinatology;
1:13.
2. The American Academy of Pediatrics. (2014). Policy Statement.
Respiratory Support in Preterm Infants at Birth. Pediatrics; 133(1):171-
174.
3. Read, B., Lee, DSC., Fraser, D. (2016). Evaluation of a practice guideline
for the management of respiratory distress syndrome in preterm infants:
A quality improvement initiative. Paediatrics & Child Health; 21(1):e4-
e9.
4. López, ES., Rodríguez, EM., Navarro, CR., Sánchez-Luna, M. (2011).
Initial respiratory management in preterm infants and bronchopulmonary
dysplasia. CLINICS; 66(5):823-827.
5. Salvo, V., Lista, G., Lupo, E., Ricotti, A., Zimmermann, LJI., Gavilanes,
AW., Barberi, I., Colivicchi, M., Temporini, F., Gazzolo, D. (2015).
124
Noninvasive ventilation strategies for early treatment of RDS in preterm
infants: an RCT. Pediatrics; 135(3):444–51.
6. Bancalari, E., Claure, N. (2013). The evidence for non-invasive
ventilation in the preterm infant. Archives of Disease in Childhood - Fetal
and Neonatal Edition; 98(2):F98–102.
7. Fischer, HS., Bührer, C. (2013). Avoiding endotracheal ventilation to
prevent bronchopulmonary dysplasia: a meta-analysis. Pediatrics;
132(5):e1351-1360.
8. Schmölzer, GM., Kumar, M., Pichler, G., Aziz, K., O’Reilly, M., Cheung,
P-Y. (2013). Non-invasiveversus invasive respiratory support in preterm
infants at birth: systematic review and meta-analysis. BMJ; 347:f5980.
9. Szyld, E., Aguilar, A., Musante, GA., Vain, N., Prudent, L., Fabres, J.,
Carlo, WA., Delivery Room Ventilation Devices Trial Group. (2014).
Comparison of devices for newborn ventilation in the delivery room. The
Journal of Pediatrics; 165(2):234–239.e3.
10. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com
plete_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
Indikaatori Sügavalt enneaegsel vastsündinul PDA persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse
kirjeldus/vajaduse ja kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu ning 4. elupäeval on PDA avatud
põhjendus 25+0–29+6 GN-il sündinud laste seas 80%-l; < 25 GN-i sündinuil 90%-l.
Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA-d seostatakse pikenenud
hingamistoetuse vajadusega ning suurenenud IVH, kopsuverejooksu, BPD,
NEK-i ja suremuse esinemissagedusega (1–5, 7). Randomiseeritud kontrollitud
uuringute andmetel on spontaanne PDA sulgumine sage (4).
Kui PDA on hemodünaamiliselt oluline ja esinevad kliinilised sümptomid
(hingamispuudulikkuse süvenemine, kardiaalne puudulikkus, organite
perfusioonihäire), siis on PDA raviks võimalik:
1. Profülaktiline ravi (< 24 elutunni; ei ole näidustatud kõrvaltoimete tõttu)
125
2. Medikamentoosne sulgemine mittesteroidsete põletikuvastaste
preparaatidega
3. Kui medikamentoosne ravi mittesteroidsete põletikuvastatse prepa-
raatidega on ebaefektiivne, on näidustatud kirurgiline sulgemine
4. Esmane PDA kirurgiline sulgemine
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 vajas Eestis PDA medikamentoosset
sulgemist 22+0–31+6 GN-il sündinute seas 26% ja 27% lastest; 22+0–25+6 GN-il
sündinute seas 56% ja 48% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 21% ja 23% (6).
EPICE uuringu andmetel suleti Eestis aastatel 2011–2012 medikamentoosselt
PDA 17%-l 22+0–31+6 GN-il sündinuist. Võrreldes teiste uuringus osalenud
riikidega kuulus Eesti keskmise PDA medikamentoosse sulgemisaktiivusega
riikide hulka: madala aktiivsusega riikides suleti PDA keskmiselt 9,9%-l lastest,
keskmise aktiivsusega riikides 17,9%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides
30,0%-l (6–8).
Definitsioon Laste osakaal, kellel suleti PDA medikamentoosselt mittesteroidsete
põletikuvastaste ravimitega.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud PDA medikamentoosset sulgemist
Y1 – 22+0–22+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y2 – 23+0–23+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y3 – 24+0–24+6 GN medikamentooselt suletud PDA
Y4 – 25+0–25+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y5 – 26+0–26+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y6 – 27+0–27+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y7 – 28+0–28+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y8 – 29+0–29+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y9 – 30+0–30+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Y10 – 31+0–31+6 GN medikamentoosselt suletud PDA
Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
126
N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N10 – kõik 31+0–31+6 GNi-l sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja
teostati EhhoKG
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N2)x100
X3 (%) = (Y3/N3)x100
X4 (%) = (Y4/N4)x100
X5 (%) = (Y5/N5)x100
X6 (%) = (Y6/N6)x100
X7 (%) = (Y7/N7)x100
X8 (%) = (Y8/N8)x100
X9 (%) = (Y9/N9)x100
X10 (%) = (Y10/N10)x100
Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.201 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed,
kellel rakendati PDA medikamentoosset sulgemist gestatsioonivanuse gruppide
kaupa.
127
Eeldused indikaatori ● EhhoKG uuring
arvutamiseks ● Medikamentoosne sulgemine (ravimi manustamise kuupäev ja kellaaeg)
● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaaeg
Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud Kõik lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011–
2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–8).
PDA medikamentoosse sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6
GN-il sündinute seas vahemikku 10–15%; 22+0–25+6 GN-il sündinud
elulejate seas < 35% ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas < 8%.
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● EhhoKG protokoll
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus
Arteriosus in Preterm Infants. Pediatrics; 137(1):1-6.
2. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus
arteriosus in preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System
Reviews; (7):CD004213.
3. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous
indomethacin for preventing mortality and morbidity in preterm infants.
Cochrane Database System Reviews; (7):CD000174.
4. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar,
K. (2009). Failure of ductus arteriosus closure is associated with increased
mortality in preterm infants. Pediatrics; 123(1):e138–144.
128
5. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are
current neonatal treatment options better or worse than no treatment at all?
Seminars in Perinatology; 36(2):123–129.
6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
7. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J.,
Bonet, M., Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D.,
Van Reempts, P., Boyle, EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus
treatment in very preterm infant: a European population-based cohort study
(EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375.
8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f
ormatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinutel
Indikaatori Sügavalt enneaegsel vastsündinul PDA persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse
kirjeldus/vajaduse ja kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu ning 4. elupäeval on PDA avatud
põhjendus 25+0–29+6 GN-il sündinud laste seas 80%-l; < 25 GN-i sündinuil 90%-l.
Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA seostatakse pikenenud
hingamistoetuse vajadusega ning suurenenud IVH, kopsuverejooksu, BPD,
NEK-i ja suremuse esinemissagedusega (1–5, 7). Randomiseeritud kontrollitud
uuringute andmetel on spontaanne PDA sulgumine sage (4).
Kui PDA on hemodünaamiliselt oluline ja esinevad kliinilised sümptomid
(hingamispuudulikkuse süvenemine, kardiaalne puudulikkus, organite
perfusioonihäire), siis on PDA raviks võimalik:
1. Profülaktiline ravi (< 24 elutunni; ei ole näidustatud kõrvaltoimete tõttu)
2. Medikamentoosne sulgemine mittesteroidsete põletikuvastaste
preparaatidega
3. Kui medikamentoosne ravi mittesteroidsete põletikuvastaste prepa-
raatidega on ebaefektiivne, on näidustatud kirurgiline sulgemine
4. Esmane PDA kirurgiline sulgemine
129
Aasta 2006 EuroNeoStat statistika andmetel on Euroopas PDA kirurgilise
sulgemise sagedus keskmiselt 5,5% 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas;
varieerudes erinevate riikide vahel 0–32,3% (9).
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 vajas Eestis PDA kirurgilist sulgemist 22+0–
31+6 GN-il sündinute seas 3% ja 15% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 12%
ja 35% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 2% ja 11%. Puuduvad andmed
primaarse ja sekundaarse kirurgilise sulgemise osakaalu kohta antud varasemates
kohortides (6).
Eestis EPICE uuringu andmetel (2011–2012) suleti PDA kirurgiliselt 12%-l
22+0–31+6 GN-il sündinutel. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega oli
Eestis PDA kirurgiline sulgemisaktiivus suur: madala aktiivsusega Euroopa
riikides suleti PDA kirurgiliselt keskmiselt 3,1%-l lastest, keskmise aktiivsusega
riikides 4,2%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides 6,5%-l (6–8).
Definitsioon Laste osakaal, kellel suleti PDA kirurgiliselt. Laste osakaal, kellel enne PDA
kirurgilist sulgemist on rakendatud medikamentoosset ravi.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud PDA esmaselt kirurgilist sulgemist
Y1 – 22+0–22+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y2 –23+0–23+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y3 – 24+0–24+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y4 – 25+0–25+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y5 – 26+0–26+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y6 – 27+0–27+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y7 – 28+0–28+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y8 – 29+0–29+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
Y9 – 30+0–30+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud
Y10 – 31+0–31+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA
130
Y11 – lapsed, kellel on rakendatud PDA teiseselt kirurgilist sulgemist
Y12 – 22+0–22+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y13 – 23+0–23+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y14 – 24+0–24+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y15 – 25+0–25+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y16 – 26+0–26+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y17 – 27+0–27+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y18 – 28+0–28+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y19 – 29+0–29+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y20 – 30+0–30+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Y21 – 31+0–31+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA
Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
131
N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati
EhhoKG
N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja
teostati EhhoKG
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1-10 (%) = (Y1-10/N1-10)x100
X11-21 (%) = (Y1-10/N1-10)x100
Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed,
kellel rakendati PDA kirurgilist sulgemist; gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Eeldused indikaatori ● EhhoKG uuring
arvutamiseks ● PDA kirurgilise sulgemise kuupäev
● PDA medikamentoosse sulgemise 1. doosi kuupäev
● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaaeg
Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
Välja arvatud Kõik lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi
Kõik kaasasündinud südamerikkega vastsündinud, kellel esines duktus-sõltuv
rike
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011–
2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–9).
PDA kirurgilise sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il
sündinutel < 6%.
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Intensiivravileht
● EhhoKG protokoll
● Operatsiooni protokoll
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
132
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus
Arteriosus in Preterm Infants. Pediatrics; 137(1):1-6.
2. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus
arteriosus in preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System
Reviews; (7):CD004213.
3. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous
indomethacin for preventing mortality and morbidity in preterm infants.
Cochrane Database System Reviews; (7):CD000174.
4. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar,
K. (2009). Failure of ductus arteriosus closure is associated with increased
mortality in preterm infants. Pediatrics; 123(1):e138–144.
5. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are
current neonatal treatment options better or worse than no treatment at all?
Seminars in Perinatology; 36(2):123–129.
6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
7. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J.,
Bonet, M., Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D.,
Van Reempts, P., Boyle, EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus
treatment in very preterm infant: a European population-based cohort study
(EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375.
8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f
ormatted_report.pdf
9. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT
project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT. (2008).
https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european-perinatal-health-
report.pdf
133
Indikaatori nimetus 22. Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Indikaatori Enneaegse lapse varane toitmine ja kiire jõudmine täisenteraalsele toitmisele on
kirjeldus/ vajaduse vastsündinu käsitluse prioriteediks. See vähendab tsentraalsete veenikateetrite
põhjendus vajadust, nosokomiaalseid invasiivseid infektsioone ja haiglaravi kestust.
Hinnatakse enneaegse vastsündinu täisenteraalse toitmise saavutamise vanust.
Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti.
Definitsioon Lapse postnataalne vanus päevades täisenteraalse toitmise (laps talub enteraalset
toitu 150 ml/kg/ööpäevas ja/või kaloraazi üle 110 kcal/kg ööpäevas) saavutamise
ajal
Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaatorid
Lugeja Y – Liidetuna kõikide laste vanus päevades eelnenuna täisenteraalse toitmise
saavutamise esimesele päevale
Nimetaja N – Kõik antud gestatsiooninädalal sündinud intensiivravile suunatud ja
täieenteraalse toitmise vanuses elulejad (arv). Kõik kokku ja eraldi GN-i kaupa
(N1–N10).
Valem Arvutatakse keskmine vanus täisenteraalse toitmise saavutamisel.
X0 – liidetakse kõikide 22+0-31+6 GN-il sündinud laste vanus päevades
eelnenuna täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 22–
31 GN-il sündinud elulejate arvuga
X1 – liidetakse kõikide 22 GN-il sündinud laste vanus päevades eelnenuna
täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 22 GN-il
sündinud elulejate arvuga
X2 – liidetakse kõikide 23 GN-il sündinud laste vanus päevades eelnenuna
täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 23 GN-il
sündinud elulejate arvuga
… kuni 31 GN (X10)
Lisaks arvutatakse mediaanid.
Sihtgrupp Kõik elusalt sündinud VE intensiivravile suunatud lapsed
134
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni päev ja kellaaeg
● Lapse täisenteraalse toitmise saavutamise (150 ml/kg/ööpäevas)
päevale eelnenud lapse elupäevade arv
Sisse arvatud Kõik intensiivravile suunatud VE vastsündinud
Välja arvatud Seedetrakti kaasasündinud väärarendiga operatiivset ravi vajanud lapsed
Intensiivravile mitte suunatud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti
Perinatoloogia Seltsi poolt eelnevate aasta tulemuste analüüsi põhjal. Eesmärk
on kaardistada Eesti andmed järgmisteks võrdlusteks.Täisenteraalsele toitmisele
võiks suuremad enneaegsete grupid jõuda esimese elunädala lõpuks; erakordselt
(< 28 GN) enneaegsed 2. elunädala lõpuks – vastavalt ravijuhendi koostamise
allikaks olnud 2015. aasta soovitustele (1).
Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu
● Intensiivravi- ja jälgimiseleht
Jälgimisperiood VE elussünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüü-
sitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Dutta, S., Singh, B., Chessell, L., Wilson, J., Janes, M., McDonald, K., Fusch,
C. (2015). Guidelines for Feeding Very Low Birth Weight Infants. Nutrients;
7(1), 423–442.
Indikaatori nimetus 23. Intraventrikulaarse hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Indikaatori IVH korral tekib verejooks aju külgvatsakestesse ning vatsakesi ümbritsevasse
kirjeldus/vajaduse ajukoesse.
põhjendus Papile'i klassifikatsioon:
1. aste – subependümaalne hemorraagia
2. aste – ajuvatsakestesisene hemorraagia ilma
ajuvatsakeste laienemiseta
135
3. aste – ajuvatsakestesisene hemorraagia koos
ajuvatsakeste laienemisega
4. aste – hemorraagia kaasuva aju parenhüümi
kahjustusega – periventrikulaarse venoosse
infarkt
Esinemissagedus on sõltuvuses vastsündinu geststsioonivanusest sünnil ja
kehakaalust.
I–II astme IVH esinemissagedus geststsiooniaja gruppide järgi: 23–24 GN –
11,4%, 25–26 GN – 30,8%, 27–28 GN – 25,6%, 29–30 GN – 21,3% ja 31 GN
10,9%. III–IV astme IVH esinemissagedus gestsioonivanuse gruppide järgi
vastavalt 25%, 37,5%, 19,6%, 16% ja 1,8%. (1, 2, 3, 4)
Ligikaudu 60% vastsündinutest III–IV astme IVH-ga esinevad kognitiivsed
häired, tserebraalparalüüs ja vaimse arengu aeglustumine.(5, 6)
Eesti varasemates kohortides aastatel 2002–2003 oli III–IV astme IVH sagedus
15% ja 12% intensiivravile suunatutest ning vastavalt 9% ja 5% elulejatel (7).
Aastate 2011–2012 EPICE (Effective Perinatal Intensive Care in Europe) Eesti
kohordis 2,9%-l elulejatest (4). Teiste riikide andmetest on teada, et EPICE
kogugrupis oli III–IV astme IVH sagedus 3,9% elulejatest, ulatudes 2,2%-st
Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal 8,9%-ni Poolas (4).
Definitsioon Laste osakaal, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse aju UH/
MRT leiuna III–IV astme IVH-d Papille järgi. Kirjeldatakse maksimaalne IVH
aste (Papille järgi I–IV aste)
Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid
Lugeja Y0 – kõik lapsed, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse IVH I–II
astet (Papille järgi I–IV) gestatsioonivanusegruppide kaupa.
Y1 – kõik lapsed, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse IVH III–
IV astet (Papille järgi I–4) gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Nimetaja N – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, intensiivravile suunatud ja
kellel teostatud aju radioloogiline uuring perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
136
N0 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed.
Valem X1(%) = (Y0/N)x100 IVH I–II osakaal intensiivravile suunatutest, kel tehti aju
uuring
X2(%) = (Y1/N)x100 IVH III–IV osakaal intensiivravile suunatutest, kel tehti
aju uuring
X3(%) = (Y0/N0)x100 IVH I–II osakaal haiglast koju kirjutatud või PMV-s
44 nädalat haiglaravil viibivatest lastest, kellel tehti aju uuring
X4(%) = (Y1/N0)x100 IVH III–IV osakaal haiglast koju kirjutatud või PMV-s
44 nädalat haiglaravil viibivatest lastest, kellel tehti aju uuring
esitatakse gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Teostatud aju UH ja/või MRT uuring, mis on dokumenteeritud
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
● Teostatud lahang
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Välja arvatud ● Surnult sünd
● Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-7).
22+0 – 23+6 GN 25%
24+0 – 24+6 GN 15–20%
25+0 – 25+6 GN 11–15%
26+0 – 26+6 GN 10%
27+0 – 27+6 GN < 5%
28+0 – 28+6 GN < 3%
29+0 – 29+6 GN 1,5%
137
30+0 –30+6 GN 0%
31+0 – 31+6 GN 0%
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Aju UH ja/või MRT protokoll
● Lahanguprotokoll
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Mauricio Barría et al (2012). Parenchymatous Brain Injury in
PrematureInfants: Intraventricular Hemorrhage and Periventricular
Leukomalacia. Neonatal Care, Chapter: 5, pp.87-102:2
2. Alexander Humberg, Pia Paul, Christoph Härtel, Kathrin Hanke (March
2017) Delivery mode and intraventricular hemorrhage risk in very-low-
birth-weight infants: Observational data of the German Neonatal
Network European journal of obstetrics, gynecology, and reproductive
biology; 212:e 144–149
3. Mohamed MA, Aly H. Transport of premature infants is associated with
increased risk for intraventricular haemorrhage. Arch Dis Child Fetal
Neonatal Ed. 2010 Nov;95(6):F403-7. doi: 10.1136/adc.2010.183236
4. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe:
translating knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com
plete_formatted_report.pdf
5. Srinivas Bolisetty, Anjali Dhawan, Mohamed Abdel-Latif, Barbara
Bajuk, Jacqueline Stack, Kei Lui. Intraventricular Hemorrhage and
Neurodevelopmental Outcomes in Extreme Preterm Infants.
Pediatrics.January 2014, VOLUME 133 / ISSUE 1
6. Payne AH, Hintz SR, Hibbs AM, Walsh MC, Vohr BR, Bann CM,
Wilson-Costello DE. Neurodevelopmental outcomes of extremely low-
gestational-age neonates with low-grade periventricular-intraventricular
hemorrhage. JAMA Pediatr. 2013;167:451–459. doi:
10.1001/jamapediatrics.2013.866
7. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring
outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
138
Indikaatori nimetus 24. Tsüstilise periventrikulaarse leukomalaatsia esinemine väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Indikaatori Periventrikulaarne leukomalaatsia on ajuvatsakeste ümbruse valgeaine kahjustus
kirjeldus/vajaduse (infarkt, koe kärbumine ehk nekroos),
põhjendus Klassifikatsioon Vries järgi:
● I aste – mittetsüstiline aju valgeaine kahjustus, mis diagnoositakse aju UH
uuringu alusel ehhogeensuse (võrreldes choroid plexusega) püsimisel
koronaal- ja sagitaaltasapinnas kauem kui 7 päeva.
● II aste – väikesed fokaalsed tsüstid, enam frontoparietaal piirkonnas.
● III aste – ulatuslik periventrikulaarne tsüstiline kahjustus parieto-
oktsipitaalpiirkonnas.
● IV aste – difuusne periventrikulaarse koe tsüstiline kahjustus, mis ulatub
subkortikaalsele
PVL esinemissagedus (107 uuringut) aju UH-leiu alusel 14,7% ja aju- MRT
alusel 32,8%. Alla 28 GN 39,6%; alla 32 GN 27,4% ja alla 37 GN 7.3% (1, 2, 3).
Riskifaktorid: gestatsiooniaeg sünnil, üsasisene infektsioon, enneaegne lootevee
puhkemine, koorionamnioniit.
PVL võib tekkida üsasiseselt, sünni ajal ja ka pärast sündi (4, 5). On tõsiste
tagajärgedega haigus ning põhjustada liikumis- ja kognitiivseid häireid (6, 7)
Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellel kirjeldatakse
tsüstilist PVL-i.
Tsüstilist PVL-it diagnoositakse, kui esineb vähemalt kaks tsüsti minimaalse
diameetriga 2 mm periventrikulaarselt.
Tsüstiline PVL esinemine; kirjeldatakse maksimaalne aste (Vriese järgi II–IV
aste).
Indikaatori tüüp Tulemuse indikaatorid
Lugeja Y – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile, kellele on teostatud aju
radioloogiline uuring ja kellel kirjeldatakse tsüstilist PVL-i
139
Y1-10 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile, kellele on teostatud aju
radioloogiline uuring ja kellel kirjeldatakse tsüstilist PVL-i getstaisoonivanuse
gruppide kaupa
Nimetaja N – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016 ja kellele on teostatud aju radioloogiline uuring
N0 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed,
kellele on teostatud aju radioloogiline uuring.
N1-10 – Haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt
22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed, kellele on
teostatud aju radioloogiline uuring, gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Valem X(%) = (Y/N)x100
X1(%) = (Y/N0)x100
X1-10(%) = (Y1-10/N1-10)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Aju UH ja/või MRT uuringu protokoll
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
● Teostatud lahang
Sisse arvatud ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Välja arvatud ● Surnult sünd
● Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi
● Vastsündinud, kellel ei teostatud aju UH ja /või MRT uuringut
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-9).
140
22+0–23+6 GN < 5%
24+0–24+6 GN < 5%
25+0–25+6 GN < 5%
26+0–26+6 GN< 2%
27+0–27+6 GN < 2%
28+0–28+6 GN < 3%
29+0–29+6 GN < 1,5%
30+0–30+6 GN < 1,5%
31+0–31+6 GN < 1,5%
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Vastsündinu intensiivravi leht
● Aju UH ja/või MRT protokoll
● Lahangu protokoll
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Romero-Guzman, GJ., Lopez-Munoz, F. (2017). Prevalence and risk factors
for periventricular leukomalacia in preterm infants. A systematic review.
Revista de Neurologia; 62(2):57–62.
2. Volpe, JJ. (2017). Confusions in nomenclature: “periventricular
leukomalacia” and “white matter injury” – identical, distinct or overlapping?
Pediatric Neurology; 73:3–6.
3. Sugiura, T., Goto, T., Ueda, H., Ito, K., Kakita, H., Nagasaki, R., Mizuno, K.,
Suzuki, S., Kato, I., Togari, H. (2012). Periventricular leukomalacia is
decreasing in Japan. Pediatric Neurology; 47(1):35-9.
4. Kubota, H., Ohsone, Y., Oka, F., Sueyoshi, T., Takanashi, J., Kohno, Y.
(2001). Significance of clinical risk factors of cystic periventricular
leukomalacia in infants with different birthweights. Acta paediatrica;
90(3):302–8. pmid:11332172.
141
5. Bauer, M., Fast, C., Haas, J., Resch, B., Lang, U., Pertl, B. (2009). Cystic
periventricular leukomalacia in preterm infants: an analysis of obstetric risk
factors. Early human development; 85(3):163–9. pmid:18783900.
6. Sarkar S, Shankaran S, Barks J, Do BT, Laptook AR, Das A, Ambalavanan
N, Van Meurs KP, Bell EF, Sanchez PJ, Hintz SR, Wyckoff MH, Stoll BJ,
Carlo WA (2018). Outcome of Preterm Infants with Transient Cystic
Periventricular Leukomalacia on Serial Cranial Imaging Up to Term
Equivalent Age; J Pediatr 195:59-65.e3
7. Al Rifai MT, Al Tawil K (2015).The Neurological Outcome of Isolated PVL
and Severe IVH in Preterm Infants: Is It Fair to Compare?; Pediatr Neurol.
53(5):427-33
Indikaatori nimetus 25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel
Indikaatori BPD ehk enneaegse lapse krooniline kopsuhaigus on oluliseks neonataalseks
kirjeldus/vajaduse haiguseks, mis kujuneb mitme kahjustava teguri esinemisel: kopsude
põhjendus anatoomiline ja funktsionaalne ebaküpsus, invasiivsest hingamistoetusest (IHT)
põhjustatud barotrauma ja oksüdatiivne stress. Teisteks riskiteguriteks on veel
näiteks PDA, kopsude infektsioon, õhulekke sündroomid jm. Mõõdukas ja raske
BPD diagnoositakse lapse PMV-s 36 nädalat, kui laps vajab püsivalt
lisahapnikku ja/või hingamistoetust (1,2).
Enneaegsetel lastel, kellel esmasel haiglaravil diagnoositi BPD, esinevad
sagedamini kasvu- ja erinevad neuroloogilised häired – sealhuglas tserebraal-
paralüüs, kui sama küpsusastmega kontrollgrupi lastel, kellel BPD-d ei
diagnoositud. Samuti on BPD kaasumisel lastel suurem risk halvale kognitiivsele
arengule ja kuulmispuudele (1,2).
Hinnatakse mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaalu elulejatest PMV-s 36
nädalat. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi kvaliteeti ning on
samuti oluliseks riskiteguriks lapse optimaalsele kaugtulemile.
Eestis on mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas
olnud suur. Vastav näitaja varasemate rahvastikupõhiste uuringute andmetell
aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas
142
20% ja 24%; seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute elulejate seas 50% ja 62% ning
26+0–31+6 GN-il sündinute seas 18% ja 19% (3).
EPICE uuring näitas, et perioodil 2011–2012 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud laste
seas BPD-ga laste osakaal vaid 14% (4).
Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi võrrelduna kahe varasema
kohordiga, kuid võrdväärseid tulemusi võrreldes EPICE kohordiga. Näiteks
Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel oli mõõduka ja raske BPD-ga laste
osakaal 22–25 GN-il sündinud elulejatest 33% ja aasta 2012 andmetel 15% < 32
GN-i ja/või < 1500 g sünnikaaluga lastest, kellel alustati intensiivravi (5).
Definitsioon Indikaatorina hinnatakse mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaalu elulejatest
PMV-s 36 nädalat.
< 32+0 GN-il sündinud lastel hinnatakse BPD raskusastet PMV-s 36 nädalat või
haiglast kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem.
BPD diagnoosi aluseks on O2 ravi (FiO2 > 0,21) kuni postnataalse 28. päevani
(kaasa arvatud). BPD raskusaste kinnitub PMV-s 36 nädalat järgmiselt:
Kerge aste – hingamine õhuhapnikuga PMV-s 36 nädalat või haiglast
kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem.
Mõõdukas aste – vajadus < 30% lisahapniku järele PMV-s 36 nädalat või haiglast
kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem.
Raske aste – vajadus ≥ 30% lisahapniku ja/või positivse rõhu (PPV või
NCPAP(HCNC) järele PMV-s 36 nädalat või haiglast kojuminekul, sõltuvalt
kumb saabub varem (1).
Hapniksõltuvuse hindamiseks on vajalik hapniku reduktsiooni test.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Tulevase puuderiski indikaator
Lugeja Y – mõõduka ja raske BPD-ga elulejad
Nimetaja N1 – kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi;
N2 – kõik elulejad haiglast lahkudes või PMV-s 36 nädalat, sõltuvalt kumb
saabub varem
Valem X1 (%) = (Y/N1)x100
X2(%) = (Y/N2)x100
143
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 36 nädalat elus olevad lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016, gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Lapse haiglast lahkumise kuupäev
● PMV-s 36 nädalat elus olevad lapsed
● FiO2 PMV-s 36 nädalat või haiglast lahkumisel, sõltuvalt kumb saabub
varem
● Invasiivne või mitteinvasiivne hingamistoetus PMV-s 36 nädalat või
haiglast lahkumisel, sõltuvalt kumb saabub varem
Sisse arvatud Kõik elussünnid
Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi
Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi ja olid elus PMV-s 36 nädalat
Välja arvatud Kõik lapsed, kes surid enne PMV-d 36 nädalat
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-5).
Mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–25+6 GN-il sündinute
elulejate seas alla 50% ja 26+0–31+6 sündinute seas < 15% ning kogukohordis
22+0–31+6 GN-il sündinute seas < 15%.
Andmeallikad ● Lapse haiguslugu
● Lapse haigusloo intensiivravi lehed
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Jobe, AH., Bancalari, E. (2001). Bronchopulmonary dysplasia. American
Journal of Respiratory and Critical Care Medicine; Vol 163:1723–1729.
2. Kallapur, SG., Pryhuber, GS. (2015). Bronchopulmonary dysplasia: An
Update. Clinics in Perinatology; Vol42(4):42-44.
144
3. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi,
H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm
infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
4. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal
Network. (2009). Survival rates of extremely preterm infants (gestational
age <26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss guidelines for the
care of infants born at the limit of viability. Archives of Disease in
Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413.
5. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com
plete_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) lastel
Indikaatori NEK on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti patoloogia,
kirjeldus/vajaduse mis tõstab suremust ja haigestumust. NEK-i etioloogia ja patofüsioloogia on
põhjendus tänaseni ebaselge, mis teeb selle diagnostika, ravi ja ennetuse keeruliseks.
Mida varasemas haiguse staadiumis NEK-i diagnoositakse, seda suurem
võimalus on rakendada medikamentoosset ravi (0-dieet, parenteraalne toitmine,
antibakteriaalne ravi), et vältida kirurgilist ravi (1, 2). Uuringud näitavad, et
kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu mahajäämus
on suurem võrreldes sarnase eagrupi kirurgilist ravi mittevajanutega. Mida
sügavam on enneaegsus, seda suurem on NEK-i risk. NEK-i esinemissagedus on
suurem maades, kus vastsündinute elulemus on suur < 24 GN-i sündinute seas
(1, 3, 4).
NEK jagatakse Belli järgi (5)) staadiumiteks:
I staadium – kahtlus NEK-ile
II staadium – tõestatud NEK (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas)
IIIA staadium – peritoniit (kuid sool on intaktne), astsiit
IIIB staadium – soole perforatsioon, pneumoperitoneum
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-iga laste osakaal
22+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute
seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12%. EPICE uuringu
145
andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles
12% (6, 7).
NEK-i (≥ II staadium) esinemissagedus on EuroNeoStat (2006) statistika ja aastal
2017 publitseeritud süstemaatilise ülevaate andmetel < 28 GN-il sündinutel 2%-
st (Jaapanis) kuni 10%-ni (USA-s) ning < 32 GN-il sündinutel 2–3% piires (3,
7). Austraalia ja Uus-Meremaa neonataalse registri andmetel (2004-2013) oli
NEK-i esinemissagedus < 28 GN-i sündinutel 6,5–10,4% ja ≥ 28 GN-i sündinute
seas 0,8% (2).
Definitsioon Laste osakaal, kellel oli diagnoositud NEK-i Belli järgi ≥ II staadium.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y0 – lapsed 22+0–31+6, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y1 – 22+0 kuni 22+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y2 – 23+0 kuni 23+6GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y3 – 24+0 kuni 24+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y4 – 25+0 kuni 25+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y5 – 26+0 kuni 26+6GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y6 – 27+0 kuni 27+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y7 – 28+0 kuni 28+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y8 – 29+0 kuni 29+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y9 – 30+0 kuni 30+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Y10 – 31+0 kuni 31+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK
Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N4 – kõik 25+ –25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N9 – kõik 30+–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
146
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N2)x100
X3 (%) = (Y3/N3)x100
X4 (%) = (Y4/N4)x100
X5 (%) = (Y5/N5)x100
X6 (%) = (Y6/N6)x100
X7 (%) = (Y7/N7)x100
X8 (%) = (Y8/N8)x100
X9 (%) = (Y9/N9)x100
X10 (%) = (Y10/N10)x100
Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed,
kellel diagnoositi ≥ II staadiumi NEK; gestatsioonivanuse gruppide kaupa (22–
25 GN, 26–31GN)
Eeldused indikaatori ● NEK-i diagnoos ja staadium
arvutamiseks ● Spontaanse soole perforatsiooni diagnoos
● Vastsündinu arengu/haiguslugu
Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
Välja arvatud Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi
Spontaanse soole perforatsiooniga lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011–
2012) tulemuste analüüsi (6) ja kirjanduse põhjal (1–4, 6-8).
Laste osakaal, kelle on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK peaks jääma 22+0–31+6
GN-il sündinute seas vahemikku < 10%; 22+0–23+6 GN-il sündinud
intensiivravile suunatutest < 20%; 24+0–25+6 GN-il < 15%; 26+0–27+6 GN-il <7%;
28+0–29+6 GN-il < 2%, ja 30+0–31+6 GN-il sündinute seas < 1,5%.
Andmeallikad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu
● Uuringute vastused
● Operatsiooni protokoll
147
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus
1. Neu J. Necrotizing Enterocolitis: the mystery goes on. Neonatology 2014,
Vol.106, No4.
2. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K.
(2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND
NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network.
3. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of
neonatal necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic
review. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition;
103(3):F182-F189.
4. Allendorf, A., Dewitz, R., Weber, J., Bakthiar, S., Schloesser, R., Rolle, U.
(2018). Necrotizing enterocolitis as a prognostic factor for the neurodeve-
lopmental outcome of preterm infants - match control study after 2years.
Journal of Pediatric Surgery; 53(8):1573-1577.
5. Bell, M.J., Ternberg, J.L., Feigin, R.D., Keating, J.P., Marshall, R., Barton,
L., Brotherton, T. (1978). Neonatal necrotizing enterocolitis. Therapeutic
decisions based upon clinical staging. Annals of Surgery: 187(1):1-7.
6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
7. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT
project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT.
(2008). https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european-
perinatal-health-report.pdf
8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
148
Indikaatori nimetus 27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) lastel
Indikaatori NEK on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti patoloogia,
kirjeldus/ vajaduse mis tõstab suremust ja haigestumust. NEK-i etioloogia ja patofüsioloogia on
põhjendus tänaseni ebaselge, mis teeb selle diagnostika, ravi ja ennetuse keeruliseks.
Mida varasemas haiguse staadiumis NEK diagnoositakse, seda suurem võimalus
on rakendada medikamentoosset ravi (0-dieet, parenteraalne toitmine,
antibakteriaalne ravi), et vältida kirurgilist ravi (1, 2). Uuringud näitavad, et
kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu mahajäämus
on suurem võrreldes sarnase eagrupi kirurgilist ravi mittevajanutega. Mida
sügavam on enneaegsus, seda suurem on NEK-i risk. NEK-i esinemissagedus on
suurem maades, kus vastsündinute elulemus on suur < 24 GN-i sündinute seas
(1, 3, 4).
NEK jagatakse Belli järgi (1978) staadiumiteks:
I staadium – kahtlus NEK-ile
II staadium – tõestatud NEK (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas)
IIIA staadium – peritoniit (kuid sool on intaktne), astsiit
IIIB staadium – soole perforatsioon, pneumoperitoneum
Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-iga laste osakaal
22+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute
seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12%. EPICE uuringu
andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles
12% (5, 6).
NEK-i (≥ II staadium) esinemissagedus on EuroNeoStat (2006) statistika ja aastal
2017 publitseeritud süstemaatilise ülevaate andmetel < 28 GN-i sündinutel 2%
(Jaapanis) kuni 10% (USA-s) ning < 32 GN-i sündinutel 2–3% piires (3, 6).
Austraalia ja Uus-Meremaa neonataalse registri andmetel (2004–2013) oli NEK-
i esinemissagedus < 28 GN-i sündinutel 6,5–10,4% ; ≥28 GN-i sündinute seas
0,8% (2).
Definitsioon Kirurgilise ravi rakendamine NEK-i diagnoosiga enneaegsetel vatsündinutel,
kellel Belli järgi esineb ≥ II staadium.
Indikaatori tüüp Protsessi indikaator
Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
149
Y1 – 22+0 kuni 22+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y2 – 23+0 kuni 23+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y3 – 24+0 kuni 24+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y4 – 25+0 kuni 25+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y5 – 26+0 kuni 26+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y6 – 27+0 kuni 27+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y7 – 28+0 kuni 28+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y8 – 29+0 kuni 29+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y9 – 30+0 kuni 30+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Y10 – 31+0 kuni 31+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi
Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
X2 (%) = (Y2/N2)x100
X3 (%) = (Y3/N3)x100
X4 (%) = (Y4/N4)x100
X5 (%) = (Y5/N5)x100
X6 (%) = (Y6/N6)x100
X7 (%) = (Y7/N7)x100
X8 (%) = (Y8/N8)x100
X9 (%) = (Y9/N9)x100
X10 (%) = (Y10/N10)x100
150
Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed,
kellel rakendati NEK-i kirurgilist ravi; gestatsioonivanuse gruppide kaupa (22–
25 GN, 26–31GN)
Eeldused indikaatori ● NEK-i diagnoos ja staadium
arvutamiseks ● Spontaanse soole perforatsiooni diagnoos
● Kirurgiline ravi NEK-i puhul
Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
Välja arvatud Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi
Seedetrakti kaasasündinud patoloogia tõttu opereeritud lapsed
Spontaanse soole perforatsiooniga lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011–
2012) (5) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–4, 6–7)
NEK-i kirurgilise raviga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel <
5% arvestatuna lastest, kellel alustati intensiivravi.
Andmeallikad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu
● Uuringute vastused
● Operatsiooni protokoll
● Operatsioonil võetud histoloogilise uuringu vastus
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Neu J. Necrotizing Enterocolitis: the mystery goes on. Neonatology 2014,
Vol.106, No4.
2. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K.
(2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND
NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network.
3. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of
neonatal necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic
151
review. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition;
103(3):F182-F189.
4. Allendorf, A., Dewitz, R., Weber, J., Bakthiar, S., Schloesser, R., Rolle, U.
(2018). Necrotizing enterocolitis as a prognostic factor for the neurodeve-
lopmental outcome of preterm infants - match control study after 2years.
Journal of Pediatric Surgery; 53(8):1573-1577.
5. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
6. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT
project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT.
(2008). https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european-
perinatal-health-report.pdf
7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 28. Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat ) lastel
Indikaatori Hilise (üle 72 elutunni) algusega, mistahes mikroorganismi (bakterid, viirused,
kirjeldus/vajaduse seened) või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon. Tõestatud sepsise puhul
põhjendus on lisaks kliinilistele ja laboratoorsetele näitajatele vajalik mikroobi isoleerimine
normaalselt steriilsest kehavedelikust. Koagulaasnegatiivse stafülokoki korral on
nõutav väljakasv vähemalt kahes külvis või üks külv ja adekvaatse
antibakteriaalse ravi rakendamine enam kui 72 tundi.
Arenenud riikides on vastsündinute hilise sepsise esinemissagedus kõikide
vastsündinute hulgas 10–25% ja väga väikeste enneaegste hulgas sõltuvalt
keskusest kuni 50%.
Hiline neonataalne sepsis on väga väikese sünnikaaluga vastsündinute üks
peamine haigestumuse ja suremuse põhjustest
Korduvad nosokomiaalse infektsiooni episoodid on VE sündinud vastsündinutel
seotud halva neuroloogilise ja üldise kasvu kaugtulemiga.
152
Definitsioon Vastsündinute osakaal positiivse liikvori ja/või verekülviga hilise (hiljem kui 72
elutundi avaldunud) sepsisega.
Koagulaasnegatiivsest stafülokokist põhjustatud sepsise diagnoosimiseks ühe
positiivse verekülvi korral on lisaks vajalik adekvaatse antibakteriaalse ravi
rakendamine enam kui 72 tundi. Adekvaatseks antibakteriaalseks raviks loetakse
glükopeptiidi (vankomütsiin, linesoliid), antistafülokokilise penitsilliini
(oksatsilliin, metitsilliin) või antibiogrammile vastav antibakteriaalne ravi.
Kuupäev, millal alustati antibakteriaalset ravi:
Päev/kuu/aasta
Aeg, millal alustati antibakteriaalset ravi:
Tund/minutid
Kuupäev, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati:
Päev/kuu/aasta
Aeg, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati:
Tund/minutid
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y0 – kõik lapsed hilise liikvori/verekülv positiivse sepsisega.
Y1 – kõik lapsed hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega gestatsioonivanuse
gruppide kaupa
Nimetaja N0 – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016
N1–Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 haiglaravil viibivad elusalt 22+0–
31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Võetud vere ja/või liikvori külv
● Positiivne verekülv, isoleeritud tekitaja
● Positiivne liikvori külv, isoleeritud tekitaja
153
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016.
Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt
22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Välja arvatud 22+0–31+6 GN-il surnult sündinud lapsed ja lapsed, kellel ei alustatud
intensiivravi.
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1-7).
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu
● Mikrobioloogia labori poolt isoleeritud tekitaja verest või liikvorist, mis on
dokumenteeritud
< 24+0 GN 65%
24+0–25+6 GN 40%
26+0–27+6 GN 20%
28+0–29+6 GN10%
30+0–31+6 GN < 5%
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 ja 22+0–31+6 GN-il toimunud sünnid.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Haller, S., Deindl, P., Cassini, A., Suetens, C., Zingg, W., Abu., Sin, M.,
Velasco, E., Weiss, B., Ducomble, T., Sixtensson, M., Eckmanns, T., Harder,
T. (2016). Neurological sequelae of healthcare-associated sepsis in very-low-
birthweight infants: Umbrella review and evidence-based outcome tree. Euro
Surveillance; 21(8):30143.
154
2. Stoll, BJ., Hansen, N., Fanaroff, AA., Wright, LL., Carlo, WA., Ehrenkranz,
RA., Lemons, JA., Donovan, EF., Stark, AR., Tyson, JE., Oh, W., Bauer,
CR., Korones, SB., Shankaran, S., Laptook, AR., Stevenson, DK., Papile,
LA., Poole, WK. (2002). Late-onset sepsis in very low birth weight
neonates:the experience of the NICHD Neonatal Research
Network.Pediatrics; 110( 2 pt 1):285-291.
3. Dong, Y., Speer, CP. (2014). Late-onset neonatal sepsis: recent
developments. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition;
100(3):F257-263.
4. Das, A., Shukla, S., Rahman, N., Gunzler, D., Abughali, N. (2016). Clinical
Indicators of Late-Onset Sepsis Workup in Very Low-Birth-Weight Infants
in the Neonatal Intensive Care Unit. The American Journal of Perinatology;
33(09): 856-860.
5. Vergnano, S., Menson, E., Kennea, N., Embleton, N., Russell, AB., Watts,
T., Robinson, MJ., Collinson, A., Heath, PT. (2011). Neonatal infections in
England: the NeonIN surveillance network. Archives of Disease in
Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 96(1):F9–14.
6. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC.,
Hale, EC., Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA.,
Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz, RA., Duara, S., Sánchez, PJ.,
O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps, DL., Frantz
ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy
Shriver National Institute of Child Health and Human Development Neonatal
Research Network. (2010). Neonatal outcome of extremely preterm infants
from the NICHD Neonatal research Network. Paediatrics; 126:443-456.
7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
Indikaatori nimetus 29. Hiline positiivse verekülviga sepsis: episoodide arv väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
155
Indikaatori Hilise (hiljem kui 72 elutundi avaldunud) algusega, mistahes mikroorganismi
kirjeldus/vajaduse (bakterid, viirused, seened) või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon.
põhjendus Korduvad nosokomiaalinfektsiooni episoodid on VE sündinud vastsündinul
seotud halva neuroloogilise, kognitiivse ja üldise kasvu kaugtulemiga.
Definitsioon Vastsündinute osakaal korduvate hilise (hiljem kui 72 elutundi avaldunud)
liikvori ja/või verekülv positiivse sepsisega.
Koagulaasnegatiivsest stafülokokist põhjustatud sepsise diagnoosimiseks ühe
positiivse verekülvi korral on lisaks vajalik adekvaatse antibakteriaalse ravi
rakendamine enam kui 72 tundi. Andekvaatseks antibakteriaalseks raviks
loetakse glükopeptiidi (vankomütsiin, linesoliid), antistafülokokilise penitsilliini
(oksatsilliin, metitsilliin) või antibiogrammile vastav antibakteriaalne ravi.
Kuupäev, millal alustati antibakteriaalset ravi:
Päev/kuu/aasta
Aeg, millal alustati antibakteriaalset ravi:
Tund minutid
Kuupäev, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati:
Päev/kuu/aasta
Aeg, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati:
Tund/minutid
Arvutatakse kokku kõik hilise nosokomiaalse infektsiooni episoodid.
Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaator
Lugeja Y0 – kõik lapsed ühe hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega või lapsed
koagulaasnegatiivse stafülokokk infektsiooni kahtlusega, kui verekülv jäi
negatiivseks, kuid rakendati antibakteriaalse ravi, mis kestis enam kui 72 tundi,
gestatsiooniaja gruppide kaupa.
Y1 – kõik lapsed korduva hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega või lapsed
koagulaasnegatiivse stafülokokk infektsiooni kahtluse korral, kui verekülv jäi
negatiivseks, kuid rakendati antibakteriaalse ravi, mis kestis enam kui 72 tundi,
gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
156
Nimetaja N0 – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016, kes suunati intensiivravile
N1 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100
X1 (%) = (Y1/N1)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Võetud vere ja/või liikvori külv
● Positiivne verekülv, isoleeritud tekitaja
● Positiivne liikvori külv, isoleeritud tekitaja
● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–
31.12.2016
● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 haiglaravil viibivad
elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud
lapsed
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016
Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt
22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed
Välja arvatud Surnult sünd
Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse
põhjal (1–6).
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/ haiguslugu
● Mikrobioloogia labori poolt isoleeritud tekitaja verest või liikvorist, mis on
dokumenteeritud
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 ja 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed
sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
157
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Haller, S., Deindl, P., Cassini, A., Suetens, C., Zingg, W., Abu., Sin, M.,
Velasco, E., Weiss, B., Ducomble, T., Sixtensson, M., Eckmanns, T., Harder,
T. (2016). Neurological sequelae of healthcare-associated sepsis in very-low-
birthweight infants: Umbrella review and evidence-based outcome tree. Euro
Surveillance; 21(8):30143.
2. Stoll, BJ., Hansen, N., Fanaroff, AA., Wright, LL., Carlo, WA., Ehrenkranz,
RA., Lemons, JA., Donovan, EF., Stark, AR., Tyson, JE., Oh, W., Bauer,
CR., Korones, SB., Shankaran, S., Laptook, AR., Stevenson, DK., Papile,
LA., Poole, WK. (2002). Late-onset sepsis in very low birth weight
neonates:the experience of the NICHD Neonatal Research
Network.Pediatrics; 110( 2 pt 1):285-291.
3. Dong, Y., Speer, CP. (2014). Late-onset neonatal sepsis: recent
developments. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal
Edition; 100(3):F257-263.
4. Vergnano, S., Menson, E., Kennea, N., Embleton, N., Russell, AB., Watts,
T., Robinson, MJ., Collinson, A., Heath, PT. (2011). Neonatal infections in
England: the NeonIN surveillance network. Archives of Disease in
Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 96(1):F9–14.
5. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC.,
Hale, EC., Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA.,
Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz, RA., Duara, S., Sánchez, PJ.,
O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps, DL., Frantz
ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy
Shriver National Institute of Child Health and Human Development Neonatal
Research Network. (2010). Neonatal outcome of extremely preterm infants
from the NICHD Neonatal research Network. Paediatrics; 126:443-456.
6. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
158
Indikaatori nimetus 30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat ) lastel
Indikaatori Enneaegsete retinopaatia (ROP) on ebaküpse võrkkesta veresoonte kahjustus,
kirjeldus/vajaduse mille peamisteks riskiteguriteks on lapse äärmine ebaküpsus ja hapnikravi
põhjendus toksiline toime võrkkesta veresoontele. ROP jaotatakse haiguse raskuse alusel 5
staadiumi. Alates 3. staadiumist on vajalik ravi, kuna lapsed on ohustatud
nägemise nõrgenemisest või halvemal juhul pimedusest (1). Hinnatakse ravitud
(laserkoagulatsiooniga ja/või anti-vaskulaarse endoteelse kasvufaktoriga (anti-
VEGF; vascular endothelial growth factor) ROP-ga laste osakaalu elulejatest
võrkesta täieliku vaskulariseerumiseni ehk ROP-skriiningu lõpetamiseni.
Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnieelse ja -järgse ravi (eelkõige
optimaalse toitmise, hingamistoetuse ja O2-ravi) kvaliteeti ja riski
nägemispuudeks.
Eestis on ravitud ehk ≥ 3 staadiumi ROP-ga laste osakaal VE sündinud elulejate
seas olnud suur. Ainsad rahvastikupõhised andmed, kus vaadeldi ravitud ROP-e
esinemist võrkkesta täieliku vaskulariseerumiseni, on aastatest 2002–2003 ja
2007–2008. Vastav näitaja oli mõlemas kohordis 22+0–31+6 GN-il sündinud
elulejate seas 11%; seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute elulejate seas 64% ja
51% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 6% (2).
EPICE uuringus (3) vaadeldi lapsi esmase haiglaravi lõpuni, millal võrkkest ei
pruugi olla veel täielikult vaskulariseerunud. Kirjanduses esitavad riigid Eestist
paremaid tulemusi. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel esines
ravivajadusega ROP-i 11%-l 22–25 GN-il sündinud elulejatest ja aasta 2012
andmetel 2% < 32 GN-i ja/või < 1500 g sünnikaaluga sündinuist, kellel alustati
intensiivravi. Rootsi riikliku ROP-registri SWEDROP andmetel esines aastatel
2008 ja 2009 < 32+0 GN-i sündinud lastest ravivajadusega ROP-i 4,4%-l
elulejatest ROP skriiningu lõpetamisel (GN-i järgi vaata lisatud tabel) (4-6).
Definitsioon Laste osakaal, kellel esines ravivajadusega ROP PMV-s 44 nädalat.
ROP-il on 5 staadiumi:
• 1.–2. staadium – veresoonteta ja veresoontega võrkkesta piiril areneb
eraldusjoon. Need on haiguse kerged vormid, ravi ei vaja;
159
• 3. staadium – ebanormaalne veresoonte ja fibrooskoe areng. Umbes
50%-l juhtudest areneb haigus 3. staadiumist edasi. Selles staadiumis
rakendatakse ravi;
• 4. staadium – võrkkesta osaline irdumine;
• 5. staadium – võrkkesta täielik irdumine (pime silm).
Haigus võib olla ägeda ja agressiivse kuluga, kui lisandub nn „plus haigus“, kus
silmapõhja veresooned on ülemäära laiad ja looklevad ning progresseerumine
võib toimuda väga kiiresti.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Tulevase puuderiski indikaator
Lugeja Y – ravitud ROP-ga elulejad PMV-s 44 nädalat
Nimetaja N1 – kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi;
N2 – kõik elulejad PMV-s 44 nädalat
Valem X (%) = (Y/N1)x100
X (%) = (Y/N2)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 nädalat elus olevad lapsed
perioodil 01.01.2015–31.12.2016 gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Eluleja PMV-s 44 nädalat
● Rakendatud ROP ravi (laserkoagualtsioon ja/või anti-VEGF)
Sisse arvatud Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi ja olid elus PMV-s 44 nädalat
Välja arvatud Kõik lapsed, kes surid enne PMV-d 44 nädalat
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–5).
Ravitud ≥3. staadiumi ROP-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il
sündinute elulejate seas < 6%; 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas alla 30%
ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas < 2%.
Andmeallikad • Lapse haiguslugu
160
• Lapse ambulatoorsed haigusjuhud silmaarsti konsultatsiooniga vanuseni
PMV-d 44 nädalat
• Lapse haiguslugu ROP raviks
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja varasemate Eesti kohortide
info/kasutatud andmetega.
kirjandus 1. An international classification of retinopathy of prematurity. The Committee
for the Classification of Retinopathy of Prematurity. (1984). Archives of
Ophthalmology; 102:1130–4.
2. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
3. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
4. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal
Network. (2009). Survival rates of extremely preterm infants (gestational age
<26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss guidelines for the care of
infants born at the limit of viability. Archives of Disease in Childhood. Fetal
and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413.
5. Rüegger, C., Hegglin, M., Adams, M., Bucher, H.U., the Swiss Neonatal
Network. (2012). Population based trends in mortality, morbidity and
treatment for very preterm and very low birth weight infants over 12 years.
BMC Pediatrics; 12:17.
6. Holmström, GE., Hellström, A., Jakobsson, PG., Lundgren, P., Tornqvist, K.,
Wallin, A. (2012). Swedish national register for retinopathy of prematurity
(SWEDROP) and the evaluation of screening in Sweden. Archives of
Ophthalmology; 130(11):1418–1424.
161
Indikaatori nimetus 31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast
lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub
varem
Indikaatori Hinnatakse elus ja surnud laste osakaalu haiglast lahkumisel või PMV-s 44
kirjeldus/vajaduse nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Indikaator võimaldab hinnata rakendatud
põhjendus peri- ja postnataalse ravi kvaliteeti ning kaudselt VE laste ravi organisatoorset
korraldust.
Eestis on viimase 15 aasta jooksul 22+0–31+6 GN-il sündinud enneaegsete laste
elulemus haiglaravi lõpul oluliselt suurenenud olles aastatel 2002–2003, 2007–
2008 ja 2011–2012 vastavalt 78%, 85% ja 92% arvestatuna kõikidest VE
elussündidest (1).
Vastavalt EPICE uuringu (2) andmetele oli aastatel 2011–2012 Eestis 24+0–26+6
GN-il sündinute seas elulemus haiglaravi lõpul 63,9% (teistes riikides 39,1–
69,1%), 27+0–28+6 GN-il sündinute seas 67,6% (teistes riikides 66,7–92,1%) ja
29+0–31+6 GN-il sündinute seas 91,9% (teistes riikides 86,3–93,0%) arvestatuna
kõikidest antud perioodi sündidest. Silma torkav on madal elulemus 27+0–28+6
GN-il sündinute seas, kuid arvestades laste väikest arvu, võib näitaja olla
juhuslik.
Definitsioon Lapse seisund (elus, surnud või jätkuvalt haiglas) haiglaravi lõpul või PMV-s 44
nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y1 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud elulejad
Y2 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud ja surnud lapsed
Y3 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 haiglas viibijad
GNi kaupa
Y11 – 22+0–22+6 GN
Y12 – 23+0–23+6 GN
Y13 –24+0–24+6 GN
Y14 – 25+0–25+6 GN
Y15 – 26+0–26+6 GN
Y16 – 27+0–27+6 GN
Y17 – 28+0–28+6 GN
Y18 – 29+0–29+6 GN
162
Y19 – 30+0–30+6 GN
Y20 – 31+0–31+6 GN
Nimetaja N1 – kõik VE sünnid 22+0–31+6 GN-il; kogu valim
N2 – kõik VE elussünnid 22+0–31+6 GN-il
N3 – kõik VE lapsed 22+0–31+6 GN-il, kelle alustati intensiivravi
GN-i kaupa
N11 –22+0–22+6 GN
N12 – 23+0–23+6 GN
N13 – 24+0–24+6 GN
N14 – 25+0–25+6 GN
N15 – 26+0–26+6 GN
N16 – 27+0–27+6 GN
N17 – 28+0 –28+6 GN
N18 – 29+0–29+6 GN
N19 – 30+0–30+6 GN
N20 – 31+0–31+6 GN
Valem Elulemus kõikidest VE sündidest:
X1 (%) = (Y1/N1)x100
Elulemus kõikidest VE elussündidest:
X2 (%) = (Y1/N2)x100
Elulemus kõikidest VE lastest, kellel alustati intensiivravi:
X3 (%) = (Y1/N3)x100GN-i kaupa
X11 (%) = (Y11/N11)x100
X12 (%) = (Y12/N12)x100
X13 (%) = (Y13/N13)x100
X14 (%) = (Y14/N14)x100
X15 (%) = (Y15/N15)x100
X16 (%) = (Y16/N16)x100
X17 (%) = (Y17/N17)x100
X18 (%) = (Y18/N18)x100
X19 (%) = (Y19/N19)x100
163
X20 (%) = (Y20/N20)x100
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016;
gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Lapse haiglast lahkumise kuupäev
● Otsus intensiivravi mitte alustamiseks sünnijärgselt
● Ravimahu piiramise ja/või lõpetamise otsus intensiivravile suunatud
lapsel
● Lapse seisund (elus, surnud, haiglas) haiglaravi lõpul või PMV-s 44
nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
Sisse arvatud Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud lapsed;
gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Välja arvatud Välja arvatuid ei ole
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–2).
Elulemus esmase haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb toimub
varem, peaks jääma võrdväärseks või suuremaks 2011.–2012. aasta Eesti kohordi
tulemiga 22+0–31+6 GN-il sündinute seas, s.o ≥ 92% arvestatuna kõikdest
elussündidest. Suurem elulemus tuleks saavutada võrrelduna varasemate Eesti
kohortidega 22+0–25+6 GN-il sündinute seas, s.o > 5%.
Andmeallikad ● Lapse arengulugu/haiguslugu
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus
164
1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi,
H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm
infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396
2. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van
Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom,
C., Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017).
Variability in Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across
Europe. Pediatrics; 139(4):e201619902.
Indikaatori nimetus 32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat,
sõltuvalt kumb saabub varem
Indikaatori Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik enteraalse toitmise alustamisel on
kirjeldus/vajaduse rinnapiim, selle puudumisel doonorrinnapiim, ema rinnapiima ja
põhjendus doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete piimasegu. Edasisel käsitlusel peaks
laps saama ema rinnapiima kui enneaegsele lapsele parimat kasvu ja arengut
tagavat toitu (enamasti rikastatakse valgu ja mineraalide aspektist), kui selleks ei
ole vastunäidustusi.
VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on kaitsvaks teguriks neonataalsel
haigestumisel vähendades NEK-i, hilise sepsise ja ROP-e riski. Samuti omab
rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (1–5).
Indikaator võimaldab hinnata enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise valikut
haiglast lahkumise ajal. Arvutatakse, kui suur on laste osakaal, kes saavad
toiduks rinnapiima viimase hulgast olenemata. Indikaator peegeldab ka
lapsevanemate toetust ja informeerimist personali poolt ning võimaldab hinnata
lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti.
Eestis on haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal ajas suurenenud.
Kui aastatel 2002–2003 sai 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest haiglast lahkumisel
rinnapiima 54% lastest, siis aastatel 2007–2008 sündinute seas 63% ja aastatel
2011–2012 sündinute seas 76% lastest (6). EPICE uuringu andmetel oli
rinnapiima saavate laste osakaal 19 Euroopa piirkonnaga võrreldes Eestis üks
suurimaid. Samas esinesid Eestis keskuste vahelised erinevused võrrelduna lapse
sünnihaigla järgi – 57%–87% (7).
165
Definitsioon Laste osakaal, kes saavad toiduks rinnapiima haiglast lahkumisel või haiglas
viibides PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y – rinnapiima saavad lapsed
Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMVd 44 nädalat lahkunud
või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed
Valem X (%) = (Y/N)x100; GNi gruppide kaupa
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44
nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016;
gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Lapse haiglast lahkumise päev
● Lapse toitmise skeem haiglast lahkumisel (rinnapiim, piimasegu,
rinnapiim + piimasegu) või PMV-s 44 nädalat
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat
lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed
Vastsündinud, kellel on ema rinnapiim vastunäidustatud (näiteks HIV+ emade
lapsed, ema ravimid, lapse haigus)
Lapsed, keda ei saa väärarendi või haiguse tõttu enteraalselt toita
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–7).
Haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN-
il sündinud elulejate seas > 75%.
Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
166
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja varasemate Eesti kohortide
info/kasutatud andmetega.
kirjandus 1. Victora, CG., Bahl, R., Barros, AJ., França, GV., Horton, S., Krasevec,
J., Murch, S., Sankar, MJ., Walker, N., Rollins, NC., Lancet Breast-feeding
Series Group. (2016). Breastfeeding in the 21st century: Epidemiology,
mechanisms, and lifelong effect. Lancet; 387, 475–490.
2. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for
feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database Systematic
Reviews; 4:CD002971.
3. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of donor
milk on severe infections and mortality in very low‐birth‐weight infants: The
early nutrition study randomized clinical trial. JAMA Pediatrics; 170, 654–
661.
4. Bharwani, SK., Green, BF., Pezzullo, JC., Bharwani, SS., Dhanireddy, R.
(2016). Systematic review and meta‐analysis of human milk intake and
retinopathy of prematurity: A significant update. Journal of Perinatology; 36,
913–920.
5. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud, C.,
Pierrat, V., Rozé, JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud, JC., Bréart,
G., Kaminski, M. EPIPAGE Study group. (2008). Neurodevelopmental
disabilities and special care of 5‐year‐old children born before 33 weeks of
gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal cohort study. The Lancet;
371, 813–820.
6. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring
outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
7. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C.,
Howell, EA., Cuttini, M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in breast
milk feeding after very preterm birth in Europe: Results from the EPICE
cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1).
Indikaatori nimetus 33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsioo-
ninädalat) laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenst-
ruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
167
Indikaatori Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik enteraalse toitmise alustamisel on
kirjeldus/vajaduse rinnapiim, selle puudumisel doonorrinnapiim, ema rinnapiima ja
põhjendus doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete piimasegu. Edasisel käsitlusel peaks
laps saama ema rinnapiima kui enneaegsele lapsele parimat kasvu ja arengut
tagavat toitu (enamasti rikastatakse valgu ja mineraalide aspektist), kui selleks ei
ole vastunäidustusi.
VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on kaitsvaks teguriks neonataalsel
haigestumisel vähendades NEK-i, hilise sepsise ja ROP-e riski. Samuti omab
rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (1–5).
Indikaator võimaldab hinnata enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise valikut
haiglast lahkumise ajal. Arvutatakse, kui suur on laste osakaal, kes saavad
toiduks ainult rinnapiima sõltumata toitmisviisist, st kas laps saab rinnapiima
rinnast või väljalüpstuna lutipdelist või muul viisil. Indikaator peegeldab ka
lapsevanemate toetust ja informeerimist personali poolt ning võimaldab hinnata
lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti.
Eestis on haiglast lahkumisel ainult rinnapiima saavate laste osakaal ajas (2002–
2003, 2007–2008, 2011–2012) püsinud muutumatuna 42–46% (6), kuid EPICE-
uuringu andmetel (7) oli ainult rinnapiima saavate laste osakaal Eestis üks
suurimaid võrreldes teiste riikide andmetega.
Definitsioon Laste osakaal, kes saavad toiduks ainult rinnapiima haiglast lahkumise hetkel või
haiglas viibides PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y – Ainult rinnapiima saavad lapsed
Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat lahkunud
või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed
Valem X (%) = (Y/N)x100; GNi gruppide kaupa
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44
nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016;
gestatsioonivanuse gruppide kaupa.
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
168
● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Lapse haiglast lahkumise kuupäev
● Lapse toitmise skeem haiglast lahkumisel (rinnapiim, piimasegu,
rinnapiim + piimasegu) või PMV-s 44 nädalat
Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat
lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil
01.01.2015–31.12.2016.
Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed
Vastsündinud, kellel on emade rinnapiim vastunäidustatud (näiteks HIV+ emade
lapsed, ema ravimid, lapse haigus)
Lapsed, keda ei saa väärarendi või haiguse tõttu enteraalselt toita
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–7).
Haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN-
il sündinud elulejate seas > 50%.
Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine 1. Victora, CG., Bahl, R., Barros, AJ., França, GV., Horton, S., Krasevec,
info/kasutatud J., Murch, S., Sankar, MJ., Walker, N., Rollins, NC., Lancet Breast-
kirjandus feeding Series Group. (2016). Breastfeeding in the 21st century:
Epidemiology, mechanisms, and lifelong effect. Lancet; 387, 475–490.
2. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for
feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database
Systematic Reviews; 4:CD002971.
3. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of
donor milk on severe infections and mortality in very low‐birth‐weight
infants: The early nutrition study randomized clinical trial. JAMA
Pediatrics; 170, 654–661.
169
4. Bharwani, SK., Green, BF., Pezzullo, JC., Bharwani, SS., Dhanireddy, R.
(2016). Systematic review and meta‐analysis of human milk intake and
retinopathy of prematurity: A significant update. Journal of Perinatology;
36, 913–920.
5. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud,
C., Pierrat, V., Rozé, JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud,
JC., Bréart, G., Kaminski, M. EPIPAGE Study group. (2008).
Neurodevelopmental disabilities and special care of 5‐year‐old children
born before 33 weeks of gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal
cohort study. The Lancet; 371, 813–820.
6. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring
outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
7. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C.,
Howell, EA., Cuttini, M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in
breast milk feeding after very preterm birth in Europe: Results from the
EPICE cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1).
Indikaatori nimetus 34. Kaalu defitsiidiga väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) laste
osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt
kumb saabub varem
Indikaatori Indikaatoriga hinnatakse kaalu-, kasvu- ja pea ümbermõõdu kasvu defitsiidiga
kirjeldus/vajaduse elulejate osakaalu. Indikaator võimaldab hinnata sünnijärgset lapse toitmise
põhjendus kvaliteeti. Suboptimaalne sünnijärgne kaaluiive ja seerumi madal insuliini-
sarnane kasvufaktori (insulin-like growth factor 1) sisaldus on riskiteguriteks
neonataalsete haiguste – näiteks ROP-e – tekkeks.
Kui aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 oli Eestis kõikide elusalt 22+0–
31+6 GN-il sündinud laste seas gestatsioonivanusele väikese kaaluga laste
osatähtsus 10%, 8% ja 11% (kaal < 10 protsentiili vastavalt Fentoni kasvu-
kõveratele), siis kahe aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil oli 2007.
aastal 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas 31% lastest kaaluga, 23% pikkusega
ja 21% pea ümbermõõduga < 10 protsentiili vastavalt Eesti laste
kasvukõveratele. Seejuures 65% kaaludefitsiidiga lastest olid küpsemad
enneaegsed sündinud 28+0–31+6 GN-il (1, 2).
170
Definitsioon Laste osakaal, kelle kaal – eraldi arvestatuna pikkus ja pea ümbermõõt –, haiglast
lahkumisel või PMV-s 44 nädalat on väiksem kui 10 protsentiili Fentoni
kasvukõveral.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid
Lugeja Y – Kaaludefitsiidiga elulejad haiglast kojuminekul või PMV-s 44 nädalat,
sõltuvalt kumb saabub varem
Nimetaja N – Kõik elulejad haiglast kojuminekul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb
saabub varem
Valem X (%) = (Y/N)x100; gestatsioonibvanuse gruppide kaupa
Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44
nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016;
gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Lapse kaal, pikkus ja pea ümbermõõt sünnil
● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg
● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg
● Lapse haiglast lahkumise kuupäev
● Eluleja kojuminekul või PMV-s 44 nädalat
● Lapse kaal, pikkus ja pea ümbermõõt kojuminekul või PMV-s 44
nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
Sisse arvatud Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44 nädalat
haiglaravil viibivad elulejad
Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–2). Haiglast lahkumisel kaalu-,
pikkus- ja pea ümbermõõdu defitsiidiga laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN-
il sündinud elulejate seas < 20%.
Andmeallikad ● Lapse haiguslugu
● Lapse intensiivravilehed või spetsiaalsed lapse kaaluiivet kajastavad
graafikud, tabelid või muu sarnane
171
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise
järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
1. 2. Toome, L., Varendi, H., Männamaa, M., Vals, MA., Tänavsuu, T., Kolk, A.
(2013). Follow-up study of 2-year-olds born at very low gestational age in
Estonia. Acta Paediatrica; 102(3):300–307.
Indikaatori nimetus 35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel
Indikaatori Enneaegsetena (< 37+0 GN) sünnib Euroopas 5–10% lastest. Eestis on
kirjeldus/vajaduse enneaegsete laste hulk püsinud viimaste aastate jooksul 5–6% piires. Aastatel
põhjendus 1992–2013 oli Eestis VE sünde (< 32 GN) 1,1–1,3% kõigist sündidest (1, 2).
Sügavalt enneaegstete elulemus on paranenud tänu sünnitusabi ja neonataalse
intensiivravi arengule, aastate 2011 – 2012 kohordis oli elulemus 92% (3).
VE (< 32 GN) esineb terviseprobleeme sagedamini, millest vahetus sünnijärgses
perioodis ohustavad vastsündinuid RDS, IVH, PVL, NEK, sepsis, mille
esinemise tõenäosus on suurem väiksema gestatsioonivanusega lastel (4).
VE vastsündinute haiglaravi kestust Eestis on võimalik võrrelda kolme kohordi
(2002 –2003; 2007–2008 ja 2011–2012) andmeid analüüsides. Kuigi Eestis on
enneaegsete sünnituste antenataalne käsitlus muutunud aktiivsemaks ja VE
vastsündinute neonataalravi on vähem intensiivne, ei ole see kaasa toonud
esmase haiglaravi pikenemist (2).
Elulejate keskmine esmane ravikestus Eestis kolmes võrreldud kohordis: 2002–
2003 64,6 päeva; 2007–2008 63,0 päeva; 2011–2012 59,7 päeva (2). Esmase
sünnijärgse haiglasviibimise episoodi pikkus elulejatel on negatiivses seoses
gestatsioonivanusega: iga lisanduv GN vähendas haiglasviibimist keskmiselt
12% (2), mis on võrreldav ka teiste riikide tulemustega: Norra neonataalse
registri andmetel varieerub < 28 GN-i sündinute vanus haiglast väljakirjutamisel
172
PMV-ni 38–41 nädalat; 32–36 GN-il sündinute hulgas on see PMV-ni 36–37
nädalat (5).
Austraalia ja Uus-Meremaa sünniregistri andmetel oli < 24 GN-i sündinuil
keskmine haiglas viibimine 137 päeva; 24–28 GN-i grupis 87 päeva ja 29–32
GN-i grupis 42,8 päeva (6).
Definitsioon Voodipäevade arv sünnist kuni haiglaravi lõpuni.
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y0 – haiglaravi voodipäevade koguarv
Y1 – voodipäevade arv 22+0–22+6 GN-il sündinuil
Y2 – voodipäevade arv 23+0–23+6 GN-il sündinuil
Y3 – voodipäevade arv 24+0–24+6 GN-il sündinuil
Y4 – voodipäevade arv 25+0–25+6 GN-il sündinuil
Y5 – voodipäevade arv 26+0–26+6 GN-il sündinuil
Y6 – voodipäevade arv 27+0–27+6 GN-il sündinuil
Y7 – voodipäevade arv 28+0–28+6 GN-il sündinuil
Y8 – voodipäevade arv 29+0–29+6 GN-il sündinuil
Y9 – voodipäevade arv 30+0–30+6 GN-il sündinuil
Y10 – voodipäevade arv 31+0–31+6 GN-il sündinuil
Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
Välja arvatud ● Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011–
2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-6). Haiglasviibimise keskmine
kestus peaks jääma < 60 päeva.
Andmeal-likad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu
Jälgimis-periood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed.
Analüüsitakse kahe aasta andmed koos ühe kohordina, elusalt ja surnult sündinud
lapsed eraldi andmete kogumise järgselt.
173
Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H.
(2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in
Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396.
2. Toome, L., Varendi, H., Joost, U., Visk, H., Kiivet, R. (2015). Väga
enneaegsete vastsündinute ravitulemused ja ravikulud Eestis. Tartu: Tartu
Ülikooli tervishoiu instituut
3. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
4. Rüegger, C., Hegglin, M., Adams, M., Bucher, HU., Swiss Neonatal
Network. (2012). Population based trends in mortality, morbidity and
treatment for very preterm and very low birth weight infants over 12 years.
BMC Pediatrics; 12:17.
5. Moen, A., Rønnestad, A., Stensvold, H.J., Uleberg, B., Olsen, F., Byhring,
H.S. (2016). The Norwegian Neonatal Healthcare Atlas, 2009-2014.
https://helseatlas.no/sites/default/files/norwegian-neonatal-healthcare.pdf
6. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K.
(2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND
NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network.
Indikaatori nimetus 36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas
haiglate või osakondade vahelise transpordi vajadus
Indikaatori Hinnatakse intensiivravile suunatud VE laste viibimist ravil enam kui kahes (kas
kirjeldus/vajaduse erinevate haiglate või sama haigla) osakonnas.Indikaator võimaldab hinnata peri-
põhjendus ja neonataalbi korralduse kvaliteeti riigis.
Definitsioon • Defineeritakse juhul, kui sünnijärgselt last viiakse üle ühest haiglast
ja/või osakonnast teise enam kui korra
Indikaatori tüüp Ravikorralduse indikaator
Lugeja Y – enne PMV-d 44 nädalat haiglast koju kirjutatud lapsed, kes on ravil viibinud
enam kui kahes osakonnas esmase haiglaravi jooksul
174
Nimetaja N – kõik VE sündinud elulejad, kes haiglast on koju kirjutatud enne PMV-d 44
nädalat
Valem X(%) = (Y/N)x100
Sihtgrupp Kõik VE elulejad
Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil
arvutamiseks ● Eluleja haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat
● Lapse liikumine haiglate ja osakondade vahel esmase haiglaravi jooksul
Sisse arvatud Kõik intensiivravile suunatud elulejad esmase haiglaravi jooksul, kes on koju
kirjutatud enne PMV-d 44 nädalat
Välja arvatud Kõik intensiivravile mitte suunatud lapsed
Kõik esmase haiglaravi jooksul või PMV-ni 44 nädalat surnud lapsed
Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat, kes veel viibivad haiglas
Tõlgendus Eesmärkväärtust on raske püstitada, kuna puuduvad eelnevate kohortide andmed.
On aluseks analoogse indikaatori kogumiseks tulevikus ja laste/perede välditava
liikumise kajastamiseks.
Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu
● Vastsündinu haiguslugu
Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse
koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt.
Edasine On aluseks analoogse indikaatori kogumiseks tulevikus ja laste/perede välditava
info/kasutatud liikumise kajastamiseks.
kirjandus
Indikaatori nimetus 37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat
Indikaatori Hinnatakse mõõduka ja raske puudega laste osakaalu korrigeeritud vanuses 2
kirjeldus/vajaduse aastat. Indikaator võimaldab hinnata peri- ja neonataalabi organisatoorse
põhjendus korralduse ning peri- ja postnataalse ravi kvaliteeti.
Definitsioon Mõõdukas ja raske arenguhäire enneaegsusele sünnil korrigeeritud vanuses 2
aastat defineeritakse juhul, kui lapsel esineb vähemalt üks järgnevatest
kriteeriumidest: tserebraalparalüüs (GMFCS-skaala 2.−5. aste), kognitiivse
arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70), kõne arengu
175
mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70), raske nägemispuue (laps näeb
vaid valgust või on pime) ja/või raske kuulmispuue (kuulmisabivahendite kasu-
tamine) (1).
Indikaatori tüüp Tulemusindikaator
Lugeja Y – mõõduka ja raske puudega elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat
Nimetaja N1 – kõik VE elusünnid
N2 – kõik VE sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
N3 – kõik VE sündinud elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat
Valem Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2
aastat kõikidest elussündidest:
X1(%) = (Y/N1)x100
Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2
aastat kõikidest elusana sündinud ja intensiivravile suunatud VE lastest:
X2(%) = (Y/N2)x100
Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2
aastat kõikidest VE sündinud elulejatest korrigeeritud vanuses 2 aastat:
X3(%) = (Y/N3)x100
Sihtgrupp Kõik VE elulejad (sünd < 32+0 GN) korrigeeritud vanuses 2 aastat;
Gestatsioonivanuse gruppide kaupa
Eeldused indikaatori ● VE elussünnid
arvutamiseks ● VE sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi
● VE sündinud elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat
● Korrigeeritud vanuses 2 aastat järelkontrolli läbinud lapsed
● Tserebraalparalüüsiga (GMFCS-skaala 2.−5. aste) lapsed korrigeeritud
vanuses 2 aastat
● Kognitiivse arengu mõõduka/raske mahajäämusega (BSID-III < 70)
lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat
● Kõne arengu mõõduka/raske mahajäämusega (BSID-III < 70) lapsed
korrigeeritud vanuses 2 aastat
● Raske nägemispuudega (laps näeb vaid valgust või on pime) lapsed
korrigeeritud vanuses 2 aastat
● Raske kuulmispuudega (kuulmisabivahendite kasutamine) lapsed
korrigeeritud vanuses 2 aastat
176
Sisse arvatud • Kõik elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat
Välja arvatud • Kõik korrigeeritud vanuseks 2 aastat surnud lapsed
Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja
Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008)
tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-2).
Mõõduka ja raske puudega laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat
peaks jääma < 10–15%.
Andmeallikad ● Lapse elektroonsed ambulatoorsed ja statsionaarsed ravijuhud Tallinna
Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis kuni korrigeeritud vanuseni 2
aastat, millal toimub laste meeskondlik läbivaatus
Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed,
kes on andmete kogumise ajaks saanud 2 aasta vanuseks korrigeerituna
enneaegsusele sünnist. Analüüsitakse kahe aasta andmed koos ühe kohordina
andmete kogumise järgselt.
Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti
info/kasutatud kohortide andmetega.
kirjandus 1. Toome, L., Varendi, H., Männamaa, M., Vals, MA., Tänavsuu, T., Kolk, A.
(2013). Follow-up study of 2-year-olds born at very low gestational age in
Estonia. Acta Paediatrica; 102(3):300–307.
2. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating
knowledge into evidence based practice.
http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet
e_formatted_report.pdf
177
Lisa 4. Auditi kohordi kirjeldus ja indikaatorite tulemused
Gestatsiooninädal (GN)
22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 KOKKU
Sünnitused 8 11 19 21 14 27 36 39 45 45 265
Kõik sünnid (vastsündinute arv) 10 12 21 26 15 35 44 43 57 53 316
Surnultsünnid 7 2 5 0 2 5 3 4 6 5 39 (12%)
Elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277 (88%)
Keisrilõike teel sünnitused 1 2 6 13 5 18 20 23 25 25 138 (52%)
Alustatud intensiivravi 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
Surnud 0-27 päeva 23tundi 59 minutit
(neonataalne suremus) 1 5 3 7 3 0 1 0 1 0 21
Surnud pärast 28 elupäeva 2 1 4 1 0 0 1 0 1 0 10
Elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
Lapse staatus PMV-s 44 nädalat: surnud 2 6 5 8 3 0 1 0 1 0 26
Surnud pärast PMVd 44 nädalat 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 5
Elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat 0 4 9 18 10 30 39 39 49 48 246
Mitmiksünnitused 2 3 3 2 1 10 6 7 7 9 50 ema
Mitmikud (vastsündinute arv)
4 6 6 4 2 20 12 14 14 19 101
178
Üsasisene transport üldhaiglatest ja
keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga
sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse
(raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat)
(Indikaator 6) 1 2 4 5 3 9 8 14 8 6 60
Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –
31+6 GN-il toimunud sünnitused, kus oli
näidustatud erakorraline raseda transport 74
Sünnitused 22+0–31+6 GN-il 8 11 19 21 14 27 36 39 45 45 265
Üsasisese transpordi osakaal kõigist
sünnitustest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat 13% 18% 21% 24% 21% 33% 22% 36% 18% 13% 23%
Üsasisese transpordi osakaal üsasisese
transpordi näidustusega sünnitustest 81,1%
Sünnieelne glükokortikosteroidi (GKS-i)
manustamine loote kopsude
ettevalmistamiseks enneaegse sünnituse
(raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral
(Indikaator 2)
GKS-i saanud rasedad 6 10 16 20 13 30 34 36 41 42 248
Kõik 22+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud 8 11 17 21 13 30 34 38 43 42 257
179
GKS-i saanud rasedate osakaal 75% 91% 94% 95% 100% 100% 100% 95% 95% 100% 96%
Täieliku skeemi järgi GKS-i saanud rasedad 5 5 4 8 5 14 15 14 9 15 94
GKS-i saanud rasedad, kes sünnitasid 22+0–
31+6 rasedusnädalal 6 10 16 20 13 30 34 36 41 42 248
Täieliku skeemi järgi GKS-i saanud rasedate
osakaal 83% 50% 25% 40% 38% 47% 44% 39% 22% 36% 38%
Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga
väga enneaegse sünnituse (raseduskestus
24+0–31+6 nädalat) korral (Indikaator 3)
Kõik magneesiumsulfaatravi saanud 24+0–31+6
rasedusnädalat sünnitajad 13 14 8 23 25 21 31 23 167
Kõik 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud 17 21 13 30 34 38 43 42 257
Neuroprotektsiooni osakaal 76% 67% 62% 77% 74% 55% 72% 55% 65%
Rasedad, kes said magneesiumsulfaatravi
ettenähtud skeemi järgi õiges ajaaknas 13 10 8 16 16 12 24 15 121
Ettenähtud skeemi järgi magneesium-
sulfaatravi saanud rasedate osakaal 100% 71% 100% 70% 64% 57% 77% 65% 72%
Väga enneaegse (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi
180
vere happe-alus-tasakaalu (HAT)
määramine sünnil (Indikaator 7)
Vastsündinud, kellel on sünnil määratud
nabaväädi vere HAT 3 5 14 21 12 29 37 37 50 42 250
Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277
HAT määramise osakaal sünnil 100% 50% 88% 81% 92% 97% 90% 95% 98% 88% 90%
Väga enneaegse (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi
vere happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil
(Indikaator 8)
Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi
arteri vere pH (7,19–7,01) ja BE (-8 – -12
mmol/L) mõõdukas muutus 0 0 0 2 0 0 2 1 1 1 7
HAT mõõduka muutuse osakaal 0% 0% 0% 10% 0% 0% 5% 3% 2% 2% 3%
Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi
arteri vere pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L)
väljendunud muutus 0 0 1 0 1 0 0 1 1 0 4
HAT väljendunud muutuse osakaal 0% 0% 7% 0% 8% 0% 0% 3% 2% 0% 2%
Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi
veeni või teadmata nabaväädi veresoone vere 1 1 2
181
pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L)
väljendunud muutus
HAT väljendunud muutuse osakaal 0% 0% 7% 0% 8% 0% 0% 0% 2% 0% 1%
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
neonataalne transport esimesel 48 elutunnil 3 9 14 19 6 14 15 21 16 13 130
(Indikaator 11): 0–48h transporditud laste
arv
Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
intensiivravile suunatud lapsed
Esimesel 48 elutunnil transporditute osakaal 100% 100% 88% 76% 46% 47% 37% 54% 31% 27% 47%
Väga enneaegsete
(22+0–31+6 GN) vastsündinute
kehatemperatuuri madalaim väärtus kahel 0 1 1 2 2 4 6 1 4 9 30
esimesel elutunnil (Indikaator 12):
hüpotermiaga laste arv
Kõik < 32+0 GN, intensiivravile suunatud
lapsed, kellel oli märgitud kehatemperatuur 2 1 7 12 9 19 29 23 36 39 177
kahel esimesel elutunnil
182
Mõõduka hüpotermia osakaal 0% 100% 14% 17% 22% 21% 21% 4% 11% 23% 17%
Surfaktantravi sagedus väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 3 9 16 21 9 21 20 14 19 8 140
vastsündinutel (Indikaator 15)
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
lapsed
Surfaktantravi saanud laste osakaal 100% 100% 100% 84% 69% 70% 49% 36% 37% 17% 51%
Surfaktantravi esimese doosi
manustamisviis väga enneaegsetel (22+0–
0 0 4 10 7 11 11 8 12 6 69
31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel
(Indikaator 15)
Mitteinvasiivsel meetodil surfaktanti saanud
0% 0% 25% 48% 78% 52% 55% 57% 63% 75% 49%
laste osakaal
INSURE meetodil (arv) 0 0 4 10 7 11 11 8 12 5 68
INSURE meetodi osakaal 0% 0% 25% 48% 78% 52% 55% 57% 63% 63% 49%
LISA meetodil (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1
LISA meetodi osakaal 0 0 0 0 0 0 0 0 0 13% 1%
Varase CPAP-toetuse rakendamine kahel
2 5 11 18 11 26 36 37 41 33 220
esimesel elutunnil väga enneaegsetel
183
(22+0–31+6 GN) vastsündinutel
(Indikaator 16): laste arv
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
lapsed
Varase CPAP-ravi alustamise osakaal 67% 56% 69% 72% 85% 87% 88% 95% 80% 69% 80%
Väga enneaegsete laste arv, kes vajasid
intubatsiooni esmase CPAP-toetuse 2 5 10 11 5 9 10 8 7 4 71
rakendamise järgselt
Väga enneaegsete laste osakaal, kes esmase
100% 100% 91% 61% 45% 35% 28% 22% 17% 12% 32%
CPAP-toetuse järgi vajasid intubatsiooni
Mitteinvasiivne hingamistoetus (MIHT) ja
selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 2 8 14 19 10 27 40 35 45 41 241
gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 18)
Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei
esinenud rasket kaasasündinud arenguriket, 3 9 15 20 11 27 40 36 48 46 255
mis seotud hingamistoetuse valikuga, ega
veeta perioodi kuni 14 päeva
MIHTi vajanud laste osakaal 67% 89% 93% 95% 91% 100% 100% 97% 94% 89% 95%
MIHTi kestus: Keskmine (tundides) 583 578 834 867 809 609 289 173 102 55 344
184
MIHT kestus: Mediaan (tundides) 583 607 859 979 755 555 154 91 65 43 113
Invasiivne hingamistoetus (IHT) ja selle
kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6
3 9 16 15 7 14 14 10 8 5 101
gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 19):
laste arv
IHT alustatud vanuses 0–72 elutundi 3 9 15 12 4 13 12 9 8 5 90
Invasiivse hingamistoetuse osakaal vanuses 0-
100% 100% 94% 48% 31% 43% 29% 23% 16% 10% 33%
72 elutundi
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
lapsed
Invasiivse hingamistoetuse osakaal kõigil
100% 100% 100% 60% 54% 47% 34% 26% 16% 10% 37%
lastel
IHT kestus: keskmine (tundides) 1069 418 885 422 290 135 48 127 67 83 339
IHT kestus: mediaan (tundides) 928 499 662 139 210 59 31 93 34 90 117
Avatud arterioosjuha (PDA)
medikamentoosne ja kirurgiline sulgemine
3 9 9 15 2 12 4 4 3 1 64
väga enneaegsetel
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
185
vastsündinutel (suunatud int. ravile ja
teostatud EhhoKG): laste arv
Kõik 22+0–31+6 GN lapsed, kellel alustati
3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255
intensiivravi ja teostati EhhoKG
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 275
lapsed
Laste osakaal, kellel teostati EhhoKG 100% 90% 100% 96% 100% 100% 98% 95% 86% 79% 92%
PDA medikamentoosne sulgemine väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
vastsündinutel (int. ravile suunatud ja 3 6 7 10 2 9 4 3 3 1 48
EhhoKG teostatud) (Indikaator 20): laste
arv
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255
lapsed, kellel teostati EhhoKG
PDA medikamentoosse sulgemise osakaal 100% 67% 44% 40% 15% 30% 10% 8% 7% 3% 19%
PDA kirurgiline sulgemine väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
vastsündinutel (intensiivravile suunatud ja
EhhoKG teostatud) (Indikaator 21)
186
PDA esmane kirurgiline sulgemine 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 2
PDA esmase kirurgilise sulgemise osakaal 0% 0% 0% 4% 0% 3% 0% 0% 0% 0% 1%
PDA teisene kirurgiline sulgemine 2 3 2 4 0 2 0 1 0 0 14
PDA teisese kirurgilise sulgemise osakaal 67% 33% 13% 16% 0% 7% 0% 3% 0% 0% 5%
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255
lapsed, kellel teostati EhhoKG
Bronhopulmonaalse düsplaasia (BPD)
esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
1 2 7 7 4 8 3 3 2 1 38
gestatsiooninädalat) lastel PMV-s 36+0
nädalat (Indikaator 25): laste arv
Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
BPD osakaal elulejatest PMV-s 44 nädalat 100% 50% 64% 39% 40% 27% 8% 8% 4% 2% 15%
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
lapsed
BPD osakaal intensiivravile suunatutest 33% 22% 44% 28% 31% 27% 7% 8% 4% 2% 14%
Intraventrikulaarne hemorraagia (IVH)
esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 23)
I–II astme IVH (laste arv) 1 1 4 6 2 8 4 2 2 7 37
187
I–II astme IVH-ga väga enneaegsete osakaal
33% 13% 25% 26% 15% 27% 10% 5% 4% 15% 14%
ravile suunatutest (ja teostati MRT või UH)
III–IV astme IVH (laste arv) 2 3 5 1 3 1 0 2 2 0 19
III–IV astme IVH osakaal ravile suunatutel (ja
67% 38% 31% 4% 23% 3% 0% 5% 4% 0% 7%
teostati MRT või UH)
Kõik < 32+0 GN, intensiivravile suunatud
3 8 16 23 13 30 39 39 49 48 268
lapsed, kellel teostati MRT või UH
PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel IVH I–II 1 0 2 3 1 8 4 2 2 7 30
I–II astme IVH-ga laste osakaal elulejatest 100% 0% 18% 17% 10% 27% 10% 5% 4% 15% 12%
PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel IVH III–IV 0 1 3 0 1 1 0 2 1 0 9
III–IV astme IVH-ga laste osakaal elulejatest 0% 25% 27% 0% 10% 3% 0% 5% 2% 0% 4%
Kõik PMV-s 44 nädalat elulejad lapsed, kellel
1 4 11 18 10 30 39 39 48 48 248
teostati MRT või UH
Tsüstilise periventrikulaarne
leukomalaatsia (cPVL) esinemine väga
0 2 1 1 1 1 3 1 1 0 11
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
lastel (Indikaator 24): laste arv
188
Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud
3 8 16 23 13 30 39 39 49 48 268
lapsed, kellel teostati MRT või UH
cPVL osakaal intensiivravile suunatutest 0% 25% 6% 4% 8% 3% 8% 3% 2% 0% 4%
PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel teostati
0 1 1 0 1 1 3 1 1 0 9
MRT või UH ja kellel esines PVL II–IV
cPVL osakaal elulejatest 0% 25% 9% 0% 10% 3% 8% 3% 2% 0% 4%
Nekrotiseeriva enterokoliidi (NEK)
esinemine: II- ja III-aste väga enneaegsetel
1 1 1 3 2 2 4 0 0 2 16
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel
(Indikaator 26): NEK II-III laste arv
Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei
2 8 16 24 12 29 41 39 51 48 270
esinenud spontaanset sooleperforatsiooni
diagnoosi
NEK II-III astme osakaal 50% 13% 6% 13% 17% 7% 10% 0% 0% 4% 6%
Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi
väga enneaegsetel (22+0–31+6
1 1 2 1 1 0 0 0 0 0 6
gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 27):
laste arv
189
Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja
intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei
2 8 16 24 12 29 41 39 51 48 270
esinenud spontaanset sooleperforatsiooni
diagnoosi
Kirurgilist ravi vajava NEK-i osakaal 50% 13% 13% 4% 8% 0% 0% 0% 0% 0% 2%
Hiline positiivse verekülviga sepsis väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
2 0 6 7 2 7 3 5 5 2 39
lastel, mitme episoodiga laste arv
(Indikaator 29)
Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
Hilise positiivse verekülvi osakaal 67% 0% 38% 28% 15% 23% 7% 13% 10% 4% 14%
Hiline positiivse verekülviga sepsis väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 3 3 13 12 4 12 7 5 5 2 66
lastel (Indikaator 28): laste arv
Kõik väga enneaegsed lapsed
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
22+0–31+6 GN, kellel alustati intensiivravi
Hilise sepsise osakaal intensiivravile
100% 33% 81% 48% 31% 40% 17% 13% 10% 4% 24%
suunatutel
190
PMV-s 44 nädalat elulejad, kel esines hiline
1 2 9 11 4 12 7 5 5 2 58
positiivse liikvori- või verekülviga sepsis
Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
Hilise sepsise osakaal elulejatel 100% 50% 82% 61% 40% 40% 18% 13% 10% 4% 23%
Enneaegse retinopaatia (ROP) esinemine
väga enneaegsetel (22+0–31+6
1 3 3 5 0 1 0 0 0 0 13
geststsiooninädalat) lastel (Indikaator 30):
laste arv
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud, PMV-s 44
nädalat elulejad (v.a kellel ei ole uuritud 1 4 11 18 10 30 40 39 49 40 242
retinopaatiat)
ROP esinemise osakaal 100% 75% 27% 28% 0% 3% 0% 0% 0% 0% 5%
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinute varane
enteraalne toitmine (Indikaator 17)
Enteraalse toidu koguse 10 ml/kg/die
18 22 43 93 21 16 28 12 12 8 23
keskmine aeg (lapse vanus tundides)
Enteraalse toidukoguse 10 ml/kg/die aeg,
19 11 35 7 13 14 16 8 7 6 9
mediaan (lapse vanus tundides)
191
Vastsündinud, kelle toitmist alustati
1 0 2 4 7 7 13 8 17 8 67
rinnapiimaga (RP)
RP-d esimese toiduna saanute osakaal 33% 0% 13% 17% 54% 23% 33% 21% 33% 17% 25%
Vastsündinud, kelle toitmist alustati
0 5 7 9 6 23 20 18 23 20 131
doonorrinnapiimaga (DRP)
DRP-d esimese toiduna saanute osakaal 0% 56% 44% 38% 46% 77% 50% 46% 45% 42% 48%
Vastsündinud, kelle toitmist alustati
2 3 6 10 1 5 12 18 18 21 96
piimaseguga
Piimasegu esimese toiduna saanute osakaal 67% 33% 38% 42% 8% 17% 30% 46% 35% 44% 35%
Kõik < 32+0 GN-il elusalt sündinud ja
intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei 3 9 16 24 13 30 40 39 51 48 273
esinenud seedetrakti väärarengut
Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg
väga enneaegsetel (22+0–31+6
107 56 28 27 21 16 12 11 10 9 15
gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 22):
keskmine (päevades)
Mediaan (päevades) 107 58 24 18 15 14,5 11 9 9 8 10
192
Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal
haiglaravi lõpul PMV-s 44 nädalat, 0 2 4 15 7 25 31 31 41 39 195
sõltuvalt kumb saabub varem
(Indikaator 32) – laste arv
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV-
1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
s 44 nädalat
Rinnapiima saanud laste osakaal 0% 50% 36% 83% 70% 83% 78% 79% 82% 81% 78%
Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete
(22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal
ja toitmisviis haiglaravi lõpul või
0 2 1 10 5 18 21 20 35 37 149
postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt
kumb saabub varem (Indikaator 33) – laste
arv
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV-
1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
s 44 nädalat
Ainult rinnapiima saanud laste osakaal 0% 50% 9% 56% 50% 60% 53% 51% 70% 77% 59%
Kaaludefitsiidiga väga enneaegsetel (22+0–
0 3 6 8 2 9 6 4 10 10 58
31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal
193
haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses
44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
(Indikaator 34) – laste arv
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV-
1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
s 44 nädalat
Kaaludefitsiidiga laste osakaal 0% 75% 55% 44% 20% 30% 15% 10% 20% 21% 23%
Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–
31+6 gestatsiooninädalat) lastel, elulejad - 110 121 93 79 77 61 53 46 37 59
(Indikaator 35) – keskmine (päevi)
Haiglaravi kestuse mediaan päevades,
55
elulejatel
Haiglaravi kestus surnud lastel, keskmine
- 26 30 15 5 - 103 - 102 - 34
päevades
Haiglaravi kestus surnud lastel, mediaan
8
päevades
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast
lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44
194
nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem
(Indikaator 31)
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad, kes
on haiglast enne PMVd 44 nädalat lahkunud 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251
või PMV-s 44 nädalat viibivad haiglas
Kõik väga enneaegsed sünnid (VES) 10 12 21 26 15 35 44 43 57 53 316
Elulejate osakaal väga enneaegsetest
10% 33% 52% 69% 67% 86% 91% 91% 88% 91% 79%
sündidest
Kõik väga enneaegsed (VE) elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277
elulejate osakaal VE elussündidest 33% 40% 69% 69% 77% 100% 98% 100% 98% 100% 91%
Kõik VE lapsed 22+0–31+6 GN, kelle alustati
3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275
intensiivravi
elulejate osakaal intensiivravile suunatutest 33% 44% 69% 72% 77% 100% 98% 100% 98% 100% 91%
Väga enneaegselt sündinud vastsündinute
(raseduskestus 22+0–31+6) surnultsündimus
(Indikaator 4)
Surnultsünnid 7 2 5 0 2 5 3 4 6 5 39
Kõik väga enneaegsed sünnid 10 14 22 23 15 37 42 46 52 55 316
Surnultsündide osakaal GN kohta 70% 14% 23% 0% 13% 14% 7% 9% 12% 9% 12%
195
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus
esimesel elunädalal – varane neonataalne
suremus (Indikaator 9)
Kõik < 32+0 GN-il elusana sündinud
1 4 2 7 2 0 1 0 1 0 18
vastsündinud, kes surid vanuses < 7 ööpäeva
Kõik väga enneaegsed elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277
Varase neonataalse suremuse osakaal 33,3% 40,0% 12,5% 26,9% 15,4% 0,0% 2,4% 0,0% 2,0% 0,0% 6,5%
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus
0 2 1 1 0 0 0 0 0 0 4
0–12 elutundi (laste arvud)
(Indikaator 10)
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas
haiglate või osakondade vahelise transpordi 0 4 6 14 5 17 17 22 14 14 113
vajadus (laste arv)
(Indikaator 36)
Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud, kes PMV-s
0 4 6 17 8 30 40 38 48 48 239
44 nädalat olid elus ja haiglast koju läinud
Enam kui ühe transpordi osakaal elulejatel 100% 100% 82% 63% 57% 43% 58% 29% 29% 47%
196
Väga enneaegsete (22+0–31+6
gestatsiooninädalat) laste arv, kes läbis 0 4 6 17 7 22 28 25 30 23 162
järelkontrolli korrigeeritud vanuses 2 aastat
Mõõduka ja raske puude esinemine väga
enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat)
0 4 3 5 1 3 1 5 6 3 27
lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat (laste
arv) (Indikaator 37)
Kõik < 32+0 GN-il sündinud elulejad
0 4 9 18 10 30 39 39 49 48 246
korrigeeritud vanuses 2 aastat
Mõõduka ja raske puudega laste osakaal 0 100% 33% 28% 10% 10% 3% 13% 12% 6% 11%
Järelkontrolli läbimise osakaal korrigeeritud
0 100% 67% 94% 70% 73% 72% 64% 61% 48% 66%
vanuses 2 aastat
197
Lisa 5. Auditi tulemuste tutvustamise seminar
Auditi tulemuste tutvustamise seminar toimus Tallinnas, 14.11.2019. a. Seminaril tehti ettepanek,
et raviasutuste omavahelise konsensuse olemasolul võiks järgmisel kohortide hindamisel lisaks
hinnata ka raviasutuste vahelisi erinevusi. Parema ülevaate saamiseks tuleks koos keskmiste
näitudega ära tuua ka miinimum- ja maksimumväärtused. Töörühm koos haigekassa esindajatega
kaalus seda, kuid tulemuste kuvamist otsustati sel korral mitte muuta.
Erinevatelt raviasutuselt laekunud tagasiside oli auditi osas positiivne. Mitmed raviasutused tõid
välja, et ravijuhendi rakendumise järgselt on nende töökorraldus muutunud. Rõhutati, et auditis
esitatud soovitused on olulised ja aitavad parendada ja ühtlustada perinataalabikvaliteeti VE
sünnituse ja vastsündinu ravikäsitluse korral. Erialaseltsidelt oodatakse konkreetsete juhendite
(üsasisene transport, rinnapiima käitlemine, enneaegse vastsündinu stabiliseerimine)
väljatöötamist, mis aitaks ühtlustada ravitööd erinevates Eesti haiglates. Kõlama jäi ka vajadus läbi
viia järelaudit, kui väljakäidud soovitused on ellu viidud.
198
Kliinilise auditi
„Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“
ARUANNE
Eesti Haigekassa 2019
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3
2. AUDITI KORRALDUS ................................................................................................ 4
2.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED .......................................................................... 5
3. METOODIKA ............................................................................................................... 6
3.1. VALIMI MOODUSTAMINE................................................................................................... 6
3.2. ANDMETE KOGUMINE ....................................................................................................... 9
3.3. ANDMETE HINDAMINE .................................................................................................... 10
3.5. ANDMETE SISESTAMINE .................................................................................................. 11
3.6. ANDMETE ANALÜÜSIMINE .............................................................................................. 11
3.7. AUDITI KIHTSASKOHAD .................................................................................................. 11
4. TULEMUSED..................................................................................................................... 12
4.1. VALU HINDAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................................................................... 12
4.2. ENNETAV ANALGEESIA ................................................................................................... 14
4.3. LOKOREGIONAALANALGEESIA ........................................................................................ 16
4.4. POSTOPERATIIVNE ETAPP ................................................................................................ 18
4.5. KODUSED SOOVITUSED ................................................................................................... 21
5. JÄRELDUSED ................................................................................................................... 22
6. SOOVITUSED .................................................................................................................... 24
7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................ 26
LISA 1. AUDITI AJAKAVA................................................................................................. 28
LISA 2. KLIINILISE AUDITI „PERIOPERATIIVNE ÄGEDA VALU KÄSITLUS“
HINDAMISKRITEERIUMID .............................................................................................. 29
LISA 3. AUDITI TULEMUSTE TUTVUSTAMISE SEMINAR ...................................... 32
Soovituslik viitamine: Kliiniline audit „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“. (2019). Eesti
Haigekassa.
1. SISSEJUHATUS
Ravimata postoperatiivne valu on sage probleem kogu maailmas vaatamata multimodaalsele
analgeesiale ja erinevatele regionaalanalgeesia võimalustele (1, 2). Kirjanduse andmetel esineb
postoperatiivset valu 20–80%-l patsientidest, kellest omakorda esineb mõõdukat või tugevat
valu 45,5%-l (2) kuni 86%-l (3). Prantsusmaal läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et 74%
patsientidest kaebas tugevat valu ka pärast haiglast lahkumist (4).
Ägeda valu ravimine on eriti vajalik vahetus operatsioonijärgses perioodis (5), sest valu tõttu
suureneb postoperatiivsete tüsistuste sagedus ja pikeneb hospitaliseerimise aeg. Ambulatoorse
kirurgia puhul suureneb valu tõttu rehospitaliseerimiste arv, suurenevad kroonilise
postoperatiivse valu esinemissagedus ning tervishoiusüsteemi kulutused, samas patsientide
rahulolu raviga väheneb (1, 3). Ägeda valu efektiivne leevendamine vähendab kliinilisi
komplikatsioone ja parandab patsientide elukvaliteeti (6).
2008. aastal Euroopas läbi viidud uuringus (4) hinnati seitsme riigi 746 haigla valuravialast
töökorraldust ja selgitati välja suuremad puudused, milleks olid vähene tervishoiutöötajate
koolitus ja patsientide teavitamine, valu hindamise, dokumenteerimise ning juhiste puudumine.
Tõendatud on, et patsientide ravikvaliteeti on võimalik parandada ravijuhendeid kasutades (7)
ning postoperatiivse valuravi juhend aitab parandada valuravi kvaliteeti ja valuvaigistite
kasutust (8). Aastal 2016 avaldati Eesti Haigekassa poolt ravijuhend „Perioperatiivse ägeda
valu käsitlus“ (9).
Eestis tehakse igal aastal ligi 120 000 kirurgilist operatsiooni või protseduuri, kuid
postoperatiivse valuravi korralduse ja efektiivsuse kohta andmed puuduvad (9). Ravijuhendi
rakenduskava nägi ette, et perioperatiivse ägeda valuga patsientide käsitluse vastavust juhendile
hinnatakse kliinilise auditiga (10) (edaspidi audit), mistõttu algatati kliiniline audit 2018. a
alguses. Kliinilise auditi eesmärk oli hinnata ravijuhendi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“
rakendumist ning hinnata erinevusi tervishoiuteenuse osutajate ravitegevustes.
3
2. AUDITI KORRALDUS
Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tegi 2018. aasta alguses Eesti Valu Seltsile, Eesti
Kirurgide Assotsiatsioonile, Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsile, Eesti Anestesio-
loogide Seltsile ja Eesti Anesteesia-ja Intensiivraviõdede Ühingule ettepaneku auditi läbi-
viimiseks. Erialaühendused nimetasid seejärel oma esindajad auditi töörühma liikmeteks.
Haigekassa sõlmis auditeerijatega lepingud ja huvide deklaratsioonid auditi läbiviimiseks.
Eesti Valu Seltsi volitatud auditeerijad:
Boris Gabovitš (juhtauditeerija)
Aleksandra Šilova
Eesti Anestesioloogide Seltsi volitatud auditeerija:
Veronika Reinhard (kaasjuht)
Eesti Kirurgide Assotsiatsioon volitatud auditeerija:
Roland Martin Teras
Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi volitatud auditeerija:
Hardi Kaljurand
Eesti Anesteesia-ja Intensiivraviõdede Ühingu volitatud auditeerija:
Helen Valk
Haigekassa esindajad:
Kvaliteedi edenduse osakonna peaspetsialistid Pille Lõmps ja Kristy Aidla– auditi
üldkoordineerimine;
Infrastruktuuri talituse peaspetsialist Priit Lund - andmesisestusplatvormi loomine;
Kvaliteedi edenduse osakonna spetsialist Sirli Joona– andmeanalüüs.
Käesoleva aruande lisas 1 on esitatud ülevaade auditi ajakavast ja vastutajatest.
4
2.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED
Auditi eesmärk oli hinnata ravijuhendi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ rakendumist.
Auditi lisaeesmärk oli hinnata erinevusi tervishoiuteenuse osutajate tegevuses seoses ägeda
valu raviga.
5
3. METOODIKA
3.1. Valimi moodustamine
Valim moodustati juhuvalimi alusel perioodil 01.01.2017-31.12.2017 piirkondlikus, kesk-, üld-
või erahaiglas opereeritud patsientidest. Valim moodustati eraldi täiskasvanutest ja lastest (4-
17. a k.a). Valimi moodustamise aluseks olnud tervishoiuteenuste (operatsioonide) koodid on
välja toodud tabelis 1 ja 2.
Tabelis 3 ja 4 on esitatud auditeeritud haiguslugude arv tervishoiuteenuseosutaja ja tervishoiu-
teenuse (operatsiooni) ning selle plaanilisuse või erakorralisuse lõikes.
Kokku auditeeriti juhuvalimi alusel 24 haiglat ja 689 isiku haiguslugu. 30% juhtudest olid
piirkondlikest haiglatest, 25% keskhaiglatest, 38% üldhaiglatest ning 7% erahaiglatest. 21%
juhtudest oli tegemist erakorraliste operatsioonidega. 62% patsientidest olid naissoost, naiste
keskmine vanus oli 37 aastat. 38% patsientidest olid meessoost, meeste keskmine vanus oli 28
aastat. 221 juhul (32%) oli tegemist ambulatoorse või päevaraviteenusega, kus patsient lahkus
haiglast samal päeval.
Tabel 1. Täiskasvanute tervishoiuteenuste (operatsiooni) koodid
Tervishoiuteenuse
kood Nimetus
Tsentraalne laparotoomia
J2107 Mao ja/või kaksteistsõrmiku operatsioon
J2106 Mao ja/või kaksteistsõrmiku pahaloomulise kasvaja operatsioon
J2102 Laparatoomia
J2132 Operatsioon kõhukoopa elundite mitmikvigastuse puhul
J2105 Seedetrakti stoomi ja/või anastomoosi rajamine või likvideerimine,
k.a püloromüotoomia
J2118 Peensoole resektsioon
J2119 Jäme- ja/või pärasoole resektsioon anastomoosiga
J2120 Jäme- ja/või pärasoole resektsioon ilma anastomoosita
J2109 Sapiteede operatsioon
J2110 Hemihepatektoomia
J2114 Pankreatoduodenaalne resektsioon
J2113 Pankrease resektsioon ja/või pankreatojejunostoomia
J2111 Maksa atüüpiline resektsioon
K2103 Retroperitoneaaltuumori eemaldamine
60307 Nefroureeterektoomia
6
60309 Tuumornefrektoomia, ekstrafastsiaalne nefrektoomia
70304 Retroperitoneaalne lümfisõlmestiku eemaldamine munandivähi
korral
60308 Neeru, ureetri plastiline operatsioon
60306 Ureetero-enterostoomia (sigmostoomia)
Laparoskoopiline koletsüstektoomia
J2205 Sapipõie laparoskoopiline operatsioon
Keisrilõige
1M2106 Keisrilõige
Põlveproteesimine
N2141 Põlveliigese endoproteesi paigaldamine
Tabel 2. Lastel (4-17. a k.a) tervishoiuteenuste (operatsiooni) koodid
Tervishoiuteenuse
kood Nimetus
Naba-, kubeme- või reiesonga
J2115 operatsioon
21001 Tonsillektoomia
Tabel 3. Auditeeritud täiskasvanute ravidokumentide arv tervishoiuteenuseosutajate ja
tervishoiuteenuste (operatsioonide) ning nende plaanilisuse (P) või erakorralisuse (E) lõikes
(n=370)
Tsentraal- Laparos-
Põlveliigese
sed koopilised Keisri-
endo- Kokku
laparo- koletsüstek- lõige
proteesimine
toomiad toomiad
Tervishoiuteenuse KÕIK
P E P E P E P E P E
osutaja KOKKU
SA Tallinna
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Lastehaigla
SA Tartu Ülikooli
3 4 5 1 4 2 11 0 23 7 30
Kliinikum
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla 7 7 0 0 0 0 12 0 19 7 26
SA
AS Ida-Tallinna
2 4 5 1 0 10 11 1 18 16 34
Keskhaigla
SA Ida-Viru
1 5 3 3 1 5 11 0 16 13 29
Keskhaigla
AS Lääne-Tallinna
3 3 6 0 4 5 12 0 25 8 33
Keskhaigla
SA Pärnu Haigla 1 5 6 0 4 2 11 0 22 7 29
SA Hiiumaa Haigla 1 2 0 0 3 5 0 0 4 7 11
7
Jõgeva Haigla SA 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
AS Järvamaa
3 2 6 0 6 0 0 0 15 2 17
Haigla
Kuressaare Haigla
1 5 2 4 0 6 11 0 14 15 29
SA
AS Lõuna-Eesti
2 4 5 1 1 5 0 0 8 10 18
Haigla
SA Läänemaa
2 4 4 1 0 0 0 0 6 5 11
Haigla
SA Narva Haigla 1 5 5 1 3 3 0 0 9 9 18
AS Põlva Haigla 1 3 4 1 1 5 0 0 6 9 15
AS Rakvere Haigla 0 6 6 0 2 4 0 0 8 10 18
SA Raplamaa
0 0 5 0 0 0 0 0 5 0 5
Haigla
AS Valga Haigla 4 2 5 1 1 5 0 0 10 8 18
SA Viljandi Haigla 1 5 5 1 2 4 0 0 8 10 18
Fertilitas AS 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
SA Kõrva-Nina-
Kurguhaiguste 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kliinik
AS Medisfäär 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
AS Tamme
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Erakliinik
AS Ortopeedia
0 0 0 0 0 0 11 0 11 0 11
Arstid
KOKKU 33 66 72 15 32 61 90 1 227 143 370
P-plaaniline
E-erakorraline operatsioon
Tabel 4. Auditeeritud laste ravidokumentide arv tervishoiuteenuseosutajate ja tervishoiu-
teenuse (operatsioonide) ning plaanilisuse (P) ja erakorralisuse (E) lõikes (n=319)
Tonsil- Naba-, kubeme- või
lektoomia reiesonga operatsioon
Kokku KÕIK
KOKKU
Tervishoiuteenuse osutaja P E P E P E
SA Tallinna Lastehaigla 12 0 63 2 75 2 77*
SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15 0 45 1 60 1 61
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
9 0 2 1 11 1 12
SA
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 10 0 0 0 10 0 10
SA Ida-Viru Keskhaigla 9 0 8 0 17 0 17
8
AS Lääne-Tallinna
0 0 0 0 0 0 0
Keskhaigla
SA Pärnu Haigla 10 0 8 0 18 0 18
SA Hiiumaa Haigla 0 0 0 0 0 0 0
Jõgeva Haigla SA 9 0 0 0 9 0 9
AS Järvamaa Haigla 9 0 0 0 9 0 9
Kuressaare Haigla SA 3 0 0 0 3 0 3
AS Lõuna-Eesti Haigla 9 0 0 0 9 0 9
SA Läänemaa Haigla 0 0 1 0 1 0 1
SA Narva Haigla 8 1 3 0 11 1 12
AS Põlva Haigla 9 0 1 0 10 0 10
AS Rakvere Haigla 10 0 0 0 10 0 10
Sa Raplamaa Haigla 9 0 0 0 9 0 9
AS Valga Haigla 9 0 0 0 9 0 9
SA Viljandi Haigla 5 0 0 0 5 0 5
Fertilitas AS 10 0 0 0 10 0 10
SA Kõrva-Nina-
9 0 0 0 9 0 9
Kurguhaiguste Kliinik
AS Medisfäär 9 0 0 0 9 0 9
AS Tamme Erakliinik 9 0 0 0 9 0 9
AS Ortopeedia Arstid 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 182 1 132 4 313 5 318
P-plaaniline
E-erakorraline operatsioon
* 1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või
erakorralise lõikusega.
3.2. Andmete kogumine
Andmete kogumise eelselt teavitas haigekassa esmalt auditeeritavaid tervishoiuteenuse
osutajaid auditi eesmärgist, hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis
haigekassa valimisse arvatud teenuseosutajatelt valimisse kaasatud dokumendid vastavalt
auditi ajalisele plaanile. Raviasutuselt küsiti järgmiseid dokumente: arsti ja õe päeviku
sissekanded preoperatiivse päeva ja kuni 3 postoperatiivse päeva kohta; arsti ja õe anamnees;
anesteesiakaart/leht; valuravi või haigusloo leht, kus oli vastav informatsioon; patsiendi
jälgimisleht; operatsiooniprotokoll; ravikorralduste või haigusloo leht, kus oli vastav
informatsioon; patsiendi üleandmise-vastuvõtmise leht või haigusloo leht, kus oli vastav
informatsioon leitav; analüüside leht: preoperatiivne päev ja kuni 3 postoperatiivset päeva,
viimased analüüsid enne koju lubamist ning arsti ja õe epikriis. Auditeeriti nii paberkandjal kui
ka digitaalseid ravidokumente. Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu
9
aktiga haigekassa ja auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt
andmevahetuse nõuetele.
3.3. Andmete hindamine
Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamiskriteeriumid (Lisa 2), mille
koostamisel lähtuti ravijuhendist „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ (9).
Auditi käigus koguti hindamiskriteeriumitega järgmisi andmeid:
1. Patsiendi üldandmed;
2. Valu hindamine ja dokumenteerimine;
3. Ennetav analgeesia;
4. Lokoregionaalanalgeesia;
5. Postoperatiivne etapp;
6. Kodused ravisoovitused.
Patsiendi üldandmete osas kaardistati patsientide vanus, sugu, raviarve algus ja lõpp, raviasutus,
operatsioonikood ja põhidiagnoos. Valu hindamise ja dokumenteerimise osas kaardistati, kaua
patsient on viibinud juhitaval hingamisel, kas valu on hinnatud või mitte ja mitu korda on
esimese kolme ööpäeva jooksul valu hinnatud ning milliseid skaalasid on kasutatud valu
hindamiseks. Ennetava analgeesia osas hinnati, kas operatsiooni lõpuks on rakendatud toimiv
doos ennetavat analgeesiat, milliseid ravimeid ja kuidas manustati. Lisaks kaardistati, kas
patsiendil esines pärast operatsiooni osakonda saabudes tugev valu. Lokoregionaalanalgeesia
osas uuriti, millist analgeesiat oli kasutatud põlveproteesimisel ja kõhuõõne operatsioonide
korral. Samuti vaadati, kas oli teostatud haavainfiltratsiooni. Postoperatiivse etapi osas
kaardistati, millised ravimeid patsiendile määrati ja kuidas neid manustati. Hinnati valuravi
määramise regulaarsust, multimodaalse analgeesia ja mittefarmakoloogiliste meetodite
kasutamist. Kaardistati kas analgeesia oli patsiendi poolt kontrollitud. Lisaks uuriti, kas esines
ebasoodsate ravimite koostoimeid ja kas valu hindamise ja vajadusel ravimite manustamine
olid omavahel kooskõlas. Koduste ravisoovituste osas hinnati kas epikriisis oli välja toodud
soovitused valuraviks kodus.
10
3.5. Andmete sisestamine
Auditeerijad sisestasid andmed haigekassa poolt välja töötatud elektroonsesse auditeerimis-
keskkonda. Konfidentsiaalsuse huvides asendati auditeeritavates haiguslugudes sisalduvad
isikuandmed elektroonilisse andmebaasi sisestamisel unikaalse koodiga, mis võimaldas
auditeerijatel juhtumeid tuvastada.
3.6. Andmete analüüsimine
Andmete analüüsimise eelselt teostati andmete korrastamine koostöös töörühma liikmetega, et
välistada vigade teke andmeanalüüsil. See tingis vajaduse hinnata teatud haiguslugusid uuesti,
mistõttu auditi valmimine võttis esialgselt plaanitust kauem aega. Andmete analüüsimiseks
kasutati statistilist andmetöötlusprogrammi Microsoft Excel. Joonised ja tabelid koostati
tabelitöötlusprogrammis MS Excel 2016. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat
statistikat, leiti sagedusjaotused ja protsendid. Andmed analüüsiti lähtudes hindamis-
kriteeriumitest ja auditi eesmärkidest.
3.7. Auditi kihtsaskohad
Objektiivsuse huvides ei hinnanud ükski auditeerija oma haigla haigusjuhte. See võis
põhjustada olukordi, kus auditeerija, kes ei olnud tuttav auditeeritava haigla dokumen-
tatsiooniga, ei pruukinud kogu vajalikku informatsiooni üles leida ning seetõttu võivad auditi
tulemused ühe või teise haigla osas olla ebatäpsed.
Kuigi auditi alameesmärgiks oli hinnata ravijuhendi rakendumist erinevates haiglates, ei täitnud
audit seda eesmärki täielikult, kuna juhtude arv operatsiooni liigiti oli haiglate kaupa selleks
liiga väike.
11
4. TULEMUSED
4.1. Valu hindamine ja dokumenteerimine
Kehtiva ravijuhendi tugev soovitus on, et patsiendi valu tuleb hinnata regulaarselt analoogselt
teiste eluliste näitajatega (südame löögisagedus, vererõhk, hingamissagedus, temperatuur),
olenevalt patsiendi seisundist ja operatsiooni raskusest. Hindamist tuleb alustada juba
preoperatiivselt (nt anamneesi võtmise käigus) (9). Valu hindamiseks tuleb kasutada vastavalt
patsiendi eale ja kognitiivsele võimekusele standardiseeritud valuskaalasid (11, 12).
Kokku hinnati valu 433 patsiendil, mis moodustas 63% kõikidest valimi patsientidest.
Sagedasem oli valu hindamine statsionaarsele ravile jäänud patsientide hulgas, kellel valu
hinnati 73% juhtudest. Päeva- või ambulatoorsel ravil viibinud patsientidest hinnati valu 41%.
Valu ei hinnatud kordagi 254 patsiendil (37%). Statsionaarsel ravil olnud patsientidest ei
hinnatud valu 27% ja ambulatoorsel või päevaravil viibinud patsientidest 59% juhtudest. 2
patsiendi puhul oli valu dokumenteerimine auditeerija poolt hindamata.
Valu hindamiseks kasutati kõige sagedamini valu sõnalist kirjeldamist ravidokumentatsioonis,
sedasi oli valu kirjeldatud 279 patsiendi puhul (64,5% patsientidest, kellel valu hinnati). Palju
kasutati ka numbrilist skaalat (Numerical Rating Scale-NRS), kokku 170 patsiendi puhul
(39,5%). Oluliselt vähem kasutati visuaal-analoogskaalat (79 patsiendil, 18%), kuigi valimis
oli palju lapsi. 23% patsientidest kasutati mitut erinevat valu hindamise meetodit.
Operatsiooni liigiti ning plaanilisuse või erakorralisuse järgi on tulemused esitatud tabelis 4 ja
valu hindamise järgi on tulemused esitatud tabelis 5. Tulemustest on näha, et kõige sagedamini
jäeti valu hindamata või valu hindamine dokumenteerimata songa operatsioonide korral, samuti
lubamatult palju tonsillektoomiate korral. Üllatav oli, et valu ei hinnatud 41% patsientidest,
kellele oli tehtud plaaniline keisrilõige. Erakorraliselt teostatud keisrilõigete puhul oli valu
hindamine samuti kesine, vaid 34%.
Sedeeritud, kopsude mehaanilisel ventilatsioonil haige puhul on valu hindamine erinev
teadvusel haige valu hindamisest, kuid valu on ka neil patsientidel oluline probleem, seetõttu
soovisime hinnata nendel patsientidel valu mõõtmist. Rohkem kui ööpäevaks jäi juhitavale
hingamisele 15 patsienti, neist valu hindamist oli dokumenteeritud vaid viiel patsiendil. Ühelgi
juhul ei kasutatud spetsiaalset intensiivravihaigele välja töötatud valuskaalat.
12
Tabel 4. Operatsioonid plaanilisuse ja erakorralisuse järgi
Plaaniliste Erakorraliste
Operatsioon patsientide arv patsientide arv Kokku
Keisrilõige 32 61 93
Laparotoomia 33 66 99
Laparoskoopiline
koletsüstektoomia 72 15 87
Põlveproteesimine 90 1 91
Songa operatsioon 131 4 135*
Tonsillektoomia 182 1 183
Kokku 540 148 688*
*1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või
erakorralise lõikusega. Kokku oli valimis 689 operatsiooni.
Tabel 5. Patsiendid, kellel valu ei hinnatud, operatsiooniliigiti ning plaanilisuse (P) või
erakorralisuse (E) järgi
Plaaniliselt ja
Plaaniliselt Erakorraliselt erakorraliselt
opereeritud opereeritud opereeritud
patsientide patsientide patsientide
osakaal, kellel osakaal, kellel osakaal, kellel
valu ei valu ei valu ei hinnatud,
Operatsioon P hinnatud, % E hinnatud, % Kokku %
Keisrilõige 13 40,6% 21 34,4% 34 36,6%
Laparotoomia 6 18,2% 18 27,3% 24 24,2%
Laparoskoopiline
koletsüstektoomia 20 27,8% 6 40,0% 26 29,9%
Põlveproteesimine 14 15,6% 1 100,0% 15 16,5%
Songa operatsioon 75 57,3% 2 50,0% 77* 57%
Tonsillektoomia 77 42,3% 0 0% 77 42,1%
KOKKU 208 38,5% 48 32,4% 256 37,2%
P- plaaniline operatsioon
E-erakorraline operatsioon
*1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või
erakorralise lõikusega.
Valu hindamise sagedus oli väga erinev. Esimesel ööpäeval hinnati valu kuni 15 korda,
enamasti piirdus valu hindamine 1-2 korraga ööpäevas, mida ei saa pidada piisavaks. 26
patsiendil, kellel oli valu hindamine dokumenteeritud, alustati valu hindamist ebaselgel
13
põhjusel alles operatsioonijärgsel või ülejärgmisel päeval. Teisel ja kolmandal päeval hinnati
valu märksa harvemini ja vähesematel patsientidel. Silma torkas, et epiduraalanalgeesiaga
valutustatud patsientidel hinnati valu sagedamini kui teistel. Tähelepanu äratas, et neljal
epiduraalanalgeesiaga valutustatud patsiendil ei hinnatud/dokumenteeritud põlveproteesimise
järgselt ning ühel patsiendil laparotoomia järgselt valu kordagi.
Haiglati oli valu hindamine ja dokumenteerimine erinev. Vaid ühe haigla valimis oli kõikidel
patsientidel valu hinnatud, küll vaid ühel korral. Kahe haigla puhul selgus, et patsientidel ei
olnud valu mitte ühelgi korral hinnatud.
Antud valimis oli valu hinnatud kõige sagedamini keskhaiglate (valimis 4 haiglat) patsientidel
– 86% kõikidest patsientidest oli vähemalt korra valu hinnatud. Regionaalhaiglates (3 haiglat)
hinnati valu 56% kõikidest patsientidest, üldhaiglates (12 haiglat) 55% kõikidest patsientidest
ning erahaiglates (5 haiglat) 54% kõikidest patsientidest. Plaaniliste operatsioonide korral oli
valu hinnatud kõige paremini keskhaiglates - 90% patsientidest, 54% üld- ning erahaiglate
patsientidest ning 53% regionaalhaiglate patsientidest. Erakorraliste operatsioonide korral oli
aga valu hindamine kõige sagedasem regionaalhaiglates - 83% patsientidest, 75% keskhaiglate
ning 58% üldhaiglate patsientidest. Erahaiglates erakorralisi operatsioone ei olnud.
4.2. Ennetav analgeesia
Ennetav analgeesia tähendab valuvaigistite manustamist enne operatsiooni või nahalõiget, et
vältida trauma- või operatsioonijärgse valu väljakujunemist. Ravijuhend soovitab alustada
patsiendi valuravi õigel ajal, lähtudes ravimvormist ja manustamisviisist, et tagada
operatsioonijärgne tõhus valutustamine (valu tugevus ≤3 palli). Ravijuhend soovitab
preoperatiivselt pigem mitte manustada mitteselektiivseid mittesteroidsed põletikuvastaseid
valuvaigisteid (MSPVA) (ibuprofen, diclofenac, ketoprofen, deksketoprofeen), sest need
võivad suurendada veritsuse tekkeriski vastupidiselt selektiivsetele koksiibidele (etroikoksiib,
tselekoksiib) (9).
Operatsiooni lõpuks oli toimiv ennetav analgeesia teostatud 533 patsiendil (77,4%). Neist 436
olid plaanilised ja 96 erakorralised operatsioonid, ühel juhul ei olnud operatsiooniliiki
täpsustatud. Auditeerijate hinnangul ei olnud 153 patsiendil (22,2%) operatsiooni lõpuks
saavutatud piisavat analgeesiat. 3 juhul (0,4%) olid auditeerijad ennetava analgeesia osa jätnud
14
hindamata. Enamasti kasutati ennetavaks analgeesiaks kas paratsetamooli monoteraapiana või
paratsetamooli ja MSPVA kombinatsiooni. 60 juhul kasutati MSPVA-id monoteraapiana.
Üksikutel juhtudel kasutati ennetavaks analgeesiaks ainult opiaati.
Kõige paremini olid ennetava analgeesiaga kaetud laparoksoopilise koletsüstektoomia ning
songalõikuse patsiendid, kõige halvemini keisrilõike patsiendid. Operatsioonide kaupa on
ennetav analgeesia esitatud tabelis 6 ning haiglate lõikes tabelis 7.
Ennetavaks analgeesiaks mõeldud ravimi manustamisteena kasutati peamiselt intravenoosset
ravimi manustamist, suukaudselt oli ravimit manustatud vaid 29 korral, kuigi perioperatiivse
ägeda valu käsitluse juhend (9) soovitab võimalusel eelistada suukaudset ravimvormi.
Tugevat valu oli vahetult operatsioonijärgselt dokumenteeritud 30 patsiendil (4,4%). 24 neist
olid auditeerjate hinnangul saanud eelnevalt adekvaatse ennetava analgeesia. Tugeva valu
puudumist oli dokumenteeritud 204 juhul (29,6%). 452 juhul (65,6%) ei leidnud auditeerijad
haigusloost märget valu hindamise kohta vahetult peale operatsiooni. Kolmel juhul (0,4%) oli
auditeerija jätnud valu dokumenteerimise hindamata.
Haiglate lõikes oli kõige paremini ennetava analgeesiaga regionaalhaiglates, kus auditeerijate
hinnangul 94% patsientidest oli operatsiooni lõpuks toimiv ennetav analgeesia. Keskhaiglates
oli toimiv ennetav analgeesia 64%, üldhaiglates 72% ja erahaiglates 81% patsientidest.
Tabel 6. Ennetava analgeesia kasutamine operatsioonide kaupa
Toimiv ennetav analgeesia
Operatsioon (patsientide arv) % kõikidest
Keisrilõige 53 57%
Laparotoomia 74 75%
Laparoskoopiline koletsüstektoomia 79 91%
Põlveproteesimine 55 60%
Songalõikus 128 94%
Tonsillektoomia 144 79%
15
Tabel 7. Ennetava analgeesia kasutamine haiglate lõikes
Ennetav Ennetav
analgeesia % analgeesia %
kõikidest kõikidest %
plaanilisel erakorralisel
plaani- erakorra-
kõikidest
operatsioonil listest operatsioonil listest
operat- operat- Kokku operatsioo-
(pats.arv) (pats. arv)
Haiglad sioonidest sioonidest (pats.arv) nidest
Regionaalhaiglad 177 94% 16 89% 193 94%
Keskhaiglad 82 65% 27 61% 109 64%
Üldhaiglad 138 78% 53 62% 191 72%
Erahaiglad 39 28% - - 39 81%
Kokku: 436 81% 96 65% 532 77%
4.3. Lokoregionaalanalgeesia
Ravijuhend soovitab põlveliigese proteesimisel kasutada epiduraalanalgeesiat või femoraal-
närvi blokaadi (edaspidi FNB) või lokaalset infiltratsiooni analgeesiat (edaspidi LIA),
eelistades vähemate võimalike kõrvaltoimete tõttu FNB-d või LIA-t (9).
Põlveproteesimisi teostati 91 juhul, kuid paraku andmed valuravi osas olid täidetud vaid 51
juhu puhul. 51-st juhust 39 juhul (76%) kasutati epiduraalanalgeesiat ja 14 juhul (27%) LIA-t.
Neist kolmel patsiendil kasutati nii epiduraalanalgeesiat kui LIA-t. Ühel patsiendil kasutati
femoraalblokaadi (keskhaiglast). Põlveproteesimisel kasutatud lokoregionaalne analgeesia on
haiglate kaupa välja toodud tabelis 8.
Tabel 8. Põlve proteesimiseks kasutatud lokoregionaalne analgeesia haiglate kaupa
% kõikidest
% kõikidest
Lokaalne põlveproteesi-
Epiduraalanalgeesia põlveproteesimistest
infiltratsioon mistest
raviasutustes
Haiglad raviasutustes
Regionaalhaiglad 8 35% 14 61%
Keskhaiglad 30 65% 0 0%
16
Üldhaiglad 1 9% 0 0%
Erahaiglad 0 0% 0 0%
Kokku: 39 43% 14 15%
Avatud kõhuõõne ja rindkere ning vaagna ja alajäseme operatsioonidel tuleks ravijuhendi
soovituste kohaselt kasutada võimalusel epiduraalanalgeesiat, eelistades seda intravenoossele
opioidi manustamisele. Kõhuõõne operatsioonide korral võib kasutada kõhueesseina närvide
blokaadi (TAP block), mille efektiivsus on sarnane haavainfiltratsiooniga (9).
Lokoregionaalse analgeesia kasutamine kõhuõõneoperatsioonide korral oli valimi
moodustanud juhtude puhul tagasihoidlik. 99 laparotoomiast vaid pooltel juhtudel olid
auditeeriajad lokoregionaalse analgeesia kasutamist hinnanud. Epiduraalanalgeesiat oli
kasutatud 11 korral (11%) ning haavakateetrit 2 korral (2%). Haavainfiltratsiooni oli kasutatud
7 patsiendil. Lokoregionaalanalgeesia kasutamine haiglati on välja toodud tabelis 9.
Tabel 9. Avatud kõhuõõne lõikusel kasutatud lokoregionaalne analgeesia haiglate kaupa
Ei kasutatud
Laparatoomiate lokoregionaalanal- Info
Haiglad arv Epiduraalanalgeesia Haavakateeter geesiat puudus
Regionaalhaiglad 21 5 0 - 11
Keskhaiglad 24 5 0 5 14
Üldhaiglad 54 1 2 27 24
Kokku: 99 11 (11%) 2(2%) 37(37%) 49(50%)
Keisrilõigete puhul oli lokoregionaalse analgeesia kasutamist auditeerijate poolt hinnatud 48%
juhtudest. Ühel patsiendil kasutati TAPi (transversus abdominis plane), 8 patsiendil (9%)
epduraalanalgeesiat. 12 patsiendil (13%) kasutati haavainfiltratsiooni.
Teistest operatsiooni liikidest kasutati haavainfiltratsiooni nelja laparoskoopilise koletsüs-
tektoomia korral (5% kõikidest LapCodest), 5 põlveproteesi puhul (5%), 64 songaoperatsiooni
korral (47%) ning 3 tonsillektoomia korral (2%). Haavainfiltratsiooni kasutatakse auditi
tulemuste põhjal liiga vähe.
17
4.4. Postoperatiivne etapp
Ravijuhendi soovituste kohaselt tuleb postoperatiivselt valuvaigisteid manustada regulaarselt,
arvestades ravimite farmakokineetikat. Postoperatiivselt on soovitus kasutada kombineeritud
farmakoloogilist valuravi tugeva (valu tugevus 8−10 palli) ja mõõduka (valu tugevus 5–7 palli)
valu puhul. Multimodaalse analgeesia ehk kombineeritud farmakoloogilise valuravi idee on
kasutada koos erineva toimemehhanismiga ravimeid, suurendades nii nende valuvaigistavat
toimet kui ka vähendades kõrvaltoimete esinemissagedust. Baasanalgeetikum on alati
mitteopioidne valuvaigisti (9).
Regulaarne valuravi oli määratud 403 (58,5%) patsiendile 689-st patsiendist. Statsionaarsetest
patsientidest oli regulaarne ravi määratud 382-le (70%). 360 patsiendi puhul kasutati
multimodaalset valuravi. Seitsmel juhul ei olnud regulaarse valuravi olemasolu või puudumist
auditeerijate poolt hinnatud. Jaotus operatsiooniti ning erakorralisuse või plaanilisuse järgi on
esitatud tabelis 10. Tulemustest lähtub, et kõige vähem oli regulaarselt valutustatud songa,
tonsillektoomial ja laparoskoopilise koletsüstektoomia operatsioonil käinud patsiendid.
Erakorraliselt opereeritud patsiendid olid operatsiooni järgselt mõnevõrra paremini käsitletud.
Tabelist 5 tulenevalt hinnatakse valu songa operatsiooni järgselt vaid alla pooltel patsientidel,
samuti ei ole valu hindamine sage tonsillektoomia järgselt.
Regulaarselt määratud valuravi haiglate kaupa on toodud tabelis 11. Regulaarne valuravi oli
operatsioonijärgselt määratud 85% keskhaiglate patsientidest, 54% regionaalhaiglate, 48%
üldhaiglate ning 42% erahaiglate patsientidest. Kui aga erahaiglate patsientidest jätta kõrvale
päevakirurgia operatsioonil käinud, oli regulaarset valuravi saanud patsiente 84%.
Tabel 10. Operatsioonijärgset regulaarset valuravi saanud patsientide arv operatsiooniti ning
operatsiooni erakorralisuse (E) või plaanilisuse (P) järgi
Plaaniliste ja
Plaaniliste, Erakorraliste, erakorraliste,
operatsioonijärgset operatsioonijärgset operatsioonijärgset
regulaarset regulaarset regulaarset
valuravi saanud valuravi saanud valuravi saanud
patsientide patsientide patsientide
Operatsioon P osakaal, % E osakaal, % Kokku osakaal, %
Keisrilõige 24 75,0 45 73,8 69 74,2
Laparotoomia 28 84,8 51 77,3 79 79,8
Laparoskoopiline
koletsüstektoomia 36 50,0 8 53,3 44 50,6
18
Põlveproteesimine 83 92,2 1 100,0 84 92,3
Songa operatsioon 49 37,4 3 75,0 52 38,5
Tonsillektoomia 74 40,7 1 100,0 75 41,0
KOKKU 294 54,4 109 73,6 403 58,5
P-plaaniline operatsioon
E-erakorraline operatsioon
Tabel 11. Postoperatiivselt määratud regulaarne valuravi haiglate lõikes
Haiglad Patsientide arv Regulaarse valuravi määramise osakaal
Regionaalhaiglad 207 111 (54%)
Keskhaiglad 170 144 (85%)
Üldhaiglad 264 128 (48%)
Erahaiglad 48 20 (42%)
Kokku: 689 403 (58%)
Ravijuhend soovitab eelistada patsiendi poolt kontrollitud analgeesiat õe poolt manustatud
boolussüstetele (9). Patsiendi poolt kontrollitud analgeesiat oli kasutatud 66 (9,6%) juhul: 26
põlveproteesi, 14 laparotoomia, 12 laparoskoopilise koletsüstektoomia, 8 keisrilõike, 5
tonsillektoomia ning 1 songa operatsiooni järgselt.
Valuraviks kasutati nii paratsetamooli ja paratsetmooli-kodeiiniga, mittesteroidseid
põletikuvastaseid aineid (ketoprofeen, diklofenak, ibuprofeen, deksketoprofeen, lornoksikaam,
naprokseen), eterokoksiibi, opiaate (morfiin, fentanüül, petidiin, tramadool, oksükodooni),
gabapentiini kui ketamiini. Lisaks eelpoolnimetatutele kasutati ühe keisrilõike ja ühe
laparatoomia korral ka analgiini.
Ravijuhend soovitab valuvaigisteid eelistatult manustada suu kaudu, kui postoperatiivne valu
ei ole väga tugev. Vältida tuleb valuvaigistite lihasesisest manustamist, sest sellel manustamis-
viisil ei ole perioperatiivsel perioodil teiste manustamisviiside ees eeliseid, vaid põhjustab
tarbetut lisavalu ja kaasneb suur ravitüsistuste tekkerisk (9).
Süsteemsetest ravimitest manustati enamus intravenoosselt (380 patsienti sai vähemalt ühe
ravimi veeni manustatuna), aga ka suukaudselt (265 patsienti sai vähemalt ühe ravimi
suukaudselt manustatuna). Kahjuks peab tõdema, et jätkuvalt manustati ravimeid ka lihasesse
(96 patsiendile). Rektaalset ravimi manustamist kasutati 34 patsiendil, vaid seitse olid neist
lapsed. Rektaalselt said ravimi 25 keisrilõike (27% kõikidest keisrilõikepatsientidest), üks
laparotoomia ja üks põlveproteesi operatsioonil käinud täiskasvanu.
19
Mittefarmakoloogilist valuravi oli dokumenteeritud vaid 46 (7%) juhul, 18 korral füsioteraapia
ning 24 korral külmaaplikatsioonid, nelja patsienti raviti mõlemaga.
Multimodaalset valuravi ehk kombineeritud farmakoloogilist valuravi ei saanud 157 patsienti
(23% kõikidest valimis olnud patsientidest). Neist 62 olid songaoperatsioonil ning 64
tonsillektoomial käinud lapsed. Multmodaalset valuravi ei rakendatud samuti 14
laparotomeeritud patsiendile, üheksale laparoskoopilise koletsüstektoomiaga patsiendile,
seitsmele põlveproteesimise järgselt ning ühele keisrilõikega patsiendile.
Auditi puuduseks multimodaalse valuravi rakendamise hindamisel võib lugeda seda, et
kombineeritud farmakoloogilise ravi rakendamist või mitte rakendamist ei hinnatud koos valu
tugevusega. Seega võis olla, et osa 157-st multimodaalset valuravi mittesaanud patsiendist seda
ei vajanudki, kui neil mõõdukat või tugevat valu ei esinenud, samuti võis mõni multimodaalset
ravi saanud patsiendist olla üleravitud.
Lisaks hinnati ravimite ebaõiget manustamist ning ebasoodsaid ravimite koostoimeid.
Peamiselt toodi välja nii paratsetamooli (10 korral) kui mitteselektiivsete MSPVA-de (15
korral) liiga sage või liiga suures annuses manustamine või kahe MSPVA üheaegne
manustamine. MSPVA-d manustati maoperforatsiooniga patsiendile. Samuti oli 7 korral
mainitud MSPVA manustamist neerupuudulikkuse korral või deksketoprofeeni manustamist
koormatud kardiaalse anamneesiga patsiendile. Kahel korral nimetati auditeerijate poolt
opiaatide kasutamist monoteraapiana ning ühel korral PCA pumbast manustatud morfiini ja
ketamiini koguste dokumenteerimata jätmist.
Valu hindamise ja vajadusel ravimi manustamise kooskõlas oleku hindamise aluseks on valu
tugevuse ning ravimite manustamise korrektne dokumenteerimine haigusloos. Kuna valu ei
olnud kõikidel patsientidel hinnatud, siis said auditeerijad välja tuua, et 337 patsiendi puhul oli
vajadusel analgeetikumi manustamine kooskõlas valu hindamisega. Samuti said auditeerijad
välja tuua, et 84 juhul ei olnud vajadusel ravimi manustamine kooskõlas valu hindamisega.
Probleeme oli tugeva valu ravimata jätmise või nõrga valu üle ravimisega, näiteks manustati
nõrga valu puhul opiaati. Peamiseks probleemiks oli aga ravimite manustamise ebakorrektne
dokumenteerimine, sageli puudusid täpsed valu hindamise või ravimi manustamise kellaajad,
mistõttu kui isegi valu tugevus oli hinnatud, oli auditeerijatel keeruline kokku viia ravimi
manustamist ning valu tugevuse hindamist. Dokumentatsiooni puudulikkusest tulenev andmete
puudulikkus on kindlasti selle auditi kitsaskohaks ning seetõttu ei saa ravimite manustamise
otstarbekust ja õigsust hinnata täielikult.
20
4.5. Kodused soovitused
Ravijuhendi tugevaks soovituseks on, et kirurgilise protseduuri/operatsiooni järgselt tuleb
patsiendile ja/või tema seaduslikule esindajale anda nii suulised kui ka kirjalikud juhised koduse
valuravi kohta (9).
Epikriisis sisaldusid valuravi soovitused 386 (56%) patsiendil 689-st. Kirjalikke soovitusi ei
antud ravidokumentide alusel 297 (43%) patsiendile. Kaks patisenti surid. Neljal juhul oli
auditeerija jätnud hindamata valuravi soovituste olemasolu. Haiglate kaupa on valuravi-
soovitused esitatud tabelis 12. Haiglati olid valuravi soovitused dokumenteeritud
regionaalhaiglate epikriisides 67%, keskhaiglatel 62%, üldhaiglatel 43% ja erahaiglatel 63%
haigusjuhtudest.
Tabel 12. Kirjalikud valuravi soovitused postoperatiivseks koduseks valuraviks haiglate lõikes
Haiglad Patsientide arv Kirjalike ravisoovituste osakaal
Regionaalhaiglad 207 138 (67%)
Keskhaiglad 170 105 (62%)
Üldhaiglad 264 113 (43%)
Erahaiglad 48 30 (63%)
Kokku: 689 386 (56%)
21
5. JÄRELDUSED
Peamine järeldus antud auditi tulemustest on, et Eesti ravijuhendit „Perioperatiivne ägeda valu
käsitlus“ ei järgita piisavalt.
• Valu hindamine ja dokumenteerimine ei vasta ägeda valu tõenduspõhise käsitluse
ootustele. Vaid 63% valimi patsientidest oli valu hinnatud, valu hindamise sagedus ei
olnud piisav.
• Valu hindamiseks kasutati peamiselt sõnalist valu kirjeldamist, soovitav oleks kasutada
standardiseeritud valuskaalasid.
• Ennetavat valuravi rakendati 77% valimi patsientidest.
• Enamasti kasutati ennetava analgeesia manustamiseks intravenoosset teed, kuigi
soovitatav on kasutada suukaudseid ravimeid.
• Ennetava analgeesia efekti hindamine oli korrektselt dokumenteeritud vaid kolmandikul
patsientidest.
• Lokoregionaalanesteesiat kasutatakse liiga vähe.
• Mitte kõikidele statsionaarsele ravile jäänud patsientidest ei olnud määratud regulaarset
valuravi.
• Auditi tulemustest lähtuvalt on multimodaalsel ravil, patsiendikontrollitud analgeesial
ja mittefarmakoloogilistel meetmetel liiga väike roll valuravis.
• Jätkuvalt manustatakse valuvaigisteid ägeda valu ravis lihasesiseselt, mida tuleb vältida.
• Mõned patsiendid said paratsetamooli ja mitteselektiivseid mittesteroidsed
põletikuvastaseid valuvaigisteid suuremas annuses või väiksemate ajaintervallidega kui
lubatud või kahte mitteselektiivset mittesteroidset põletikuvastast valuvaigistit korraga.
• Ainult pooltele patsientidele anti valuravi soovitused kirjalikult koju kaasa, mis
arvestades ravijuhendi soovitust ei vasta ootustele.
• Audit leidis, et tervishoiuteenuse osutajate vahel esineb ägeda valu ravi käsitluses palju
erinevusi:
o Haiglati oli valu hindamine ja dokumenteerimine erinev, antud valimis oli valu
hindamine märgatavalt sagedasem keskhaiglate patsientidel.
o Ennetavat analgeesiat rakendati kõige rohkem regionaalhaiglate patsientidele.
o Lokoregionaalanalgeesia kasutamine oli kesine kõikides haiglates, kus
vastavaid operatsioone läbi viidi.
22
o Regulaarne operatsioonijärgne valuravi oli paremini korraldatud keskhaiglates
ning erahaiglate statsionaarsel ravil olnud patsientidel.
o Valuravisoovitused epikriisis olid ühtlaselt kehvasti esindatud, kuid kõige
halvemini olid valuravi soovitused dokumenteeritud üldhaiglates ravitud
patsientide epikriisides.
23
6. SOOVITUSED
Auditi aruande üks osa on välja tuua tegevused, mis aitaksid parendada konkreetse valdkonnaga
seotud ravikvaliteeti edaspidiselt. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ettepanekud ja
soovitused, mis aitaksid parendada auditi tulemustest selgunud kitsaskohti.
Kitsaskohad, mida vaja Ettepanek/soovitus Põhjendatus, eesmärk
lahendada
Ravijuhendi Korraldada ägeda valu Suurendada tervishoiutöötajate
„Perioperatiivne ägeda ravi koolitusi teadlikkust kaasaegsest ja kvaliteetsest
valu käsitlus“ soovitusi operatiivsete valuravist, et tagada patsientide parem
ei rakendata piisavalt ja patsientidega ning ohutum valutustamine.
ravijuhend vajab tegelevatele arstidele ja
uuendamist. õdedele; Järelkontrolli eesmärk oleks hinnata,
Uuendada ja levitada kas esmase auditi järgselt on toimunud
ravijuhendit ja muutusi raviasutuste praktikas.
planeerida ravijuhendi Järelkontrolli tegemine eeldab, et
tutvustamiseks tehtud ettepanekud/ soovitused on ellu
koolitusi; viidud ning muudatuste tegemiseks ja
Koostada arstidele ja juurutamiseks on antud piisavalt aega
õdedele valuravi ning ravijuhendit on vajadusel jõutud
kontrollnimekiri, mida uuendada.
oleks hea kasutada
paremaks valu
monitoorimiseks ja
raviks;
Planeerida
perioperatiivse ägeda
valu käsitluse
järelkontroll.
24
Raviasutused ei hinda Rakendada igapäevases Eesmärk on parandada arstide ja
ega dokumenteeri valu töös ravijuhendi õdede teadmisi valuravi hindamisest ja
piisavalt. Valu soovitusi. dokumenteerimise regulaarsusest.
hindamiseks ei kasutata Raviasutustelt, kus Tagada, et kasutusele võetaks
standardiseeritud esinesid erinevad vastavad valuskaalad ning lõpetataks
valuskaalasid. puudused küsida i/m ravimite manustamine, mis
Ennetavat valuravi ja tagasisidet, et kuidas vähendaks võimalike tüsistuste teket.
lokoregionaalanesteesiat plaanitakse puudused Paranda teadmisi valuravist ning
teostatakse raviasutustes kõrvaldada vähendada seeläbi patsientide valu.
liiga vähe.
Valuvaigisteid
manustatakse jätkuvalt
intramuskulaarselt.
Regulaarset valuravi
määratakse liiga vähe
ning vaid pooled
patsiendid saavad
endaga kaasa valuravi
soovitused
25
7. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Gan, TJ., Habib, AS., Miller, TE., White, W., Apfelbaum, JL.(2014). Incidence, patient
satisfaction, and perceptions of post-surgical pain: results from a US national survey. Curr Med
Res Opin; 30 (1): 149–60.
2. Lorentzen, V., Hermansen, IL., Botti, M. (2012). A prospective analysis of pain experience,
beliefs and attitudes, and pain management of a cohort of Danish surgical patients. Eur J Pain
Lond Engl; 16 (2): 278–88.
3. Apfelbaum, JL., Chen, C., Mehta, SS., Gan, TJ. (2003). Postoperative pain experience:
results from a national survey suggest postoperative pain continues to be undermanaged. Anesth
Analg; 97 (2): 534–40.
4. Benhamou, D., Berti, M., Brodner, G., De Andres, J., Draisci, G., Moreno-Azcoita, M.,
Neugebauer, EA., Schwenk, W., Torres, LM., Viel, E. (2008). Postoperative Analgesic
THerapy Observational Survey (PATHOS): a practice pattern study in 7 central/southern
European countries. Pain; 136 (1–2):134–41.
5. Nikolajsen, L., Brandsborg, B., Lucht, U., Jensen, TS., Kehlet, H. (2006). Chronic pain
following total hip arthroplasty: a nationwide questionnaire study. Acta Anaesthesiol Scand;
50:495 - 500.
6. Brander, VA., Stulberg, SD., Adams, AD., Harden, NR., Bruehl, S., Stanos, SP., Houle, T.
(2003). Predicting Total Knee Replacement Pain. Clin Orthop Relat Res; 416: 27 - 36.
7. Woolf SH, Grol R, Hutchinson A, Eccles M, Grimshaw J. Potential benefits,
limitations, and harms of clinical guidelines. BMJ 1999; 318:527–530.
8. Vallano, A., Llinares, J., Amau, JM., Martorell, M., Girona, L., Laporte, JR.(2003). Impact
of analgesic drug-use guidelines for the management of postoperative pain: a drug utilization
study. Int J Clin Pharmacol Ther; 41:165–170.
9. Eesti ravijuhend „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“. (2016). Tartu Ülikool ja Eesti
Haigekassa: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/13/perioperatiivne-ageda-
valu-kasitlus-rj-r81-2016
26
10. Eesti ravijuhend „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ rakenduskava (2016).
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/13/perioperatiivne-ageda-valu-kasitlus-
rj-r81-2016?rakenduskava=show
11. Macintyre, P.E., Scott, D.A, Schug, S.A. (2010). Acute Pain Management: Scientific
Evidence (3rd edition).
12. Wood, S. (2010). Postoperative pain 2: patient education, assessment and management.
Nurs Times; 106 (46): 14–6.
27
Lisa 1. Auditi ajakava
Kliiniline audit Vastutajad
„Perioperatiivse ägeda valu
Tegevus käsitlus“
Tähtaeg
1 Eeltöö auditi eesmärgi Aprill 2018 EHK
täpsustamiseks (andmete
kogumine, varasemate
analüüside läbitöötamine,
erialadega suhtlemine)
2 Läbirääkimiste pidamine Aprill 2018 EHK
3 Auditeerimislepingute Märts 2018 EHK
sõlmimine
4 Auditi lõppeesmärgi Mai 2018 EHK ja auditeerijad
sõnastamine,
hindamiskriteeriumite
koostamine ja kinnitamine
5 Auditi valimi koostamine Mai 2018 EHK ja auditeerijad
6 Andmete sisestuskeskkonna Juuli 2018 EHK ja auditeerijad
loomine ja testimine
7 Auditeeritavate teavitamine ja Juuli 2018; korduv Mai EHK
juurdepääsuõiguste taotlemine 2019
8 Andmete kogumine September 2018; Korduv Auditeerijad
Juuni-August 2019
9 Andmete kvaliteedi kontroll ja September 2019 EHK koostöös
töötlemine auditeerijatega
10 Aruande väljastamine Oktoober 2019 EHK
auditeeritutele ja nende
tagasiside
11 Auditi arutelu auditeeritute, November 2019 EHK
auditeerijate ja haigekassa
osalemisega
12 Auditi tulemuste avalikustamine Detsember 2019 EHK
haigekassa kodulehel
13 Artikli koostamine ja Detsember 2019- Jaanuar EHK ja auditeerijad
avaldamine erialaväljaandes 2020
28
Lisa 2. Kliinilise auditi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ hindamiskriteeriumid
1. Patsiendi pass
Hindamiskriteerium Valikud/väärtus Kommentaar
1.CRM kood Automaatselt kuvatav
2.Vanus Automaatselt kuvatav
3.Sugu Automaatselt kuvatav
4. Raviarve alguskuupäev Automaatselt kuvatav
5. Raviarve lõppkuupäev Automaatselt kuvatav
6. Raviasutus Automaatselt kuvatav
7. Operatsioonikood Automaatselt kuvatav
8. Põhidiagnoos Automaatselt kuvatav
2. Valu hindamine ja dokumenteerimine
Hindamiskriteerium Valikud/väärtus Kommentaar
1.Operatsioon Plaaniline – 1
Erakorraline - 2
2. Kas patsient on juhitaval Jah – 1
hingamisel? Ei – 2
3. Juhitaval hingamisel viibimise Alla 24h – 1
kestus Üle 24h -2
4. Kas valu hindamine on Jah – 1
dokumenteeritud? Ei - 2
5. Mitu korda hinnati valu esimesel Arv
ööpäeval?
6. Mitu korda hinnati valu teisel Arv
ööpäeval?
7. Mitu korda hinnati valu Arv
kolmandal ööpäeval?
8. Millist valu hindamise skaalat Sõnaline seletus - 1
kasutati? Numbriline skaala - 2
Visuaal-analoog skaala - 3
Muu - 4
9. Muu valu hindamise skaala, Vaba tekst
mida kasutati
3. Ennetav analgeesia
Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar
1. Kas operatsiooni lõpuks oli Jah – 1
toimiv doos ennetavat analgeesiat Ei - 2
rakendatud?
2. Kasutatud ravimid Tekst Kirjutada manustatud ravimi
toimeaine
3. Ravimi manustamisviis I/m - 1
I/v – 2
P/o – 3
Rektaalne – 4
29
Muu - 5
4. Muu ravimi manustamisviis Vaba tekst Kirjutada millist muud ravimi
manustamisviisi kasutati
5. Kas pärast operatsiooni osakonda Jah – 1
saabudes oli patsiendil tugev valu Ei – 2
Ei ole dokumenteeritud - 3
4. Lokoregionaalanalgeesia
Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar
1. Põlveproteesimisel kasutatud Epiduraal - 1 LIA - liigesesisene/periartikulaarne
analgeesia Femoraalblokk - 2 infiltratsioon
Lokaalne infiltratsioon
(LIA) -3
2. Kõhuõõne operatsiooni korral TAP block -1
kasutatud analgeesia Epiduraal - 2
Muu – 3
3. Millist muud analgeesiat Vaba tekst Kirjutada millist analgeesiat kasutati
kasutati
4. Haavainfiltratsioon Jah – 1
Ei - 2
9
5. Postoperatiivne etapp
Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar
1. Ravimi manustamisviis I/m - 1
I/v – 2
P/o – 3
Rektaalne – 4
Muu - 5
2. Muu ravimi manustamisviis Vaba tekst Kirjutada milliseid muud
ravimi manustamisviisi
kasutati
3. Kasutatud ravimid Vaba tekst Kirjutada milliseid ravimeid
manustati
4. Regulaarselt määratud valuravi Jah – 1 Kellaajaliselt manustatavad
Ei - 2 ravimid
5. Patsiendi kontrollitud analgeesia Jah – 1
Ei – 2
6. Multimodaalse analgeesia Jah – 1
kasutamine Ei - 2
7.Mittefarmakoloogilised meetodid Jah – 1
Ei ole dokumenteeritud - 2
8. Nimeta mittefarmakoloogilised Vaba tekst
meetodid
9. Kas patsiendile manustati teda Vaba tekst
kahjustavaid ravimeid?
10. Ebasoodsad ravimite Jah – 1
koostoimed Ei - 2
30
11. Millised ravimid koostoimet Vaba tekst
osutasid?
12. Kas valu hindamine ja Jah – 1
vajadusel ravimite manustamine Ei – 2
olid kooskõlas?
13. Täpsustage, miks valu Vaba tekst
hindamine ja ravimite manustamine
ei olnud kooskõlas
6. Kodused ravisoovitused
Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar
1. Kas epikriis sisaldab koduseid Jah -1
ravisoovitusi? Ei - 2
31
Lisa 3. Auditi tulemuste tutvustamise seminar
Auditi tulemuste tutvustamise seminar toimus Tartus, 12.11.2019. a. Tulemuste tutvustamise
seminaril tõid osalejad välja, et ravijuhendi kinnitamise järgselt ei tehtud ravijuhendialaseid
koolitusi. Raviasutuste esindajate sõnul ei olnud ravijuhendit veel jõutud rakendama asuda, kui
juba alustati auditiga. Samas, ravijuhend on rakendumise järgselt olnud avalikult kättesaadav
kõigile.
Teadlikkus ravijuhendi olemasolust on madal. Kindlasti on vaja koolitusi ja tuleks kaardistada,
kes vajaksid koolitusi: erinevate kirurgiaosakondade personal, õed, ämmaemandad,
anestesioloogid.
Samuti tehti ettepanek, et ravikvaliteedi indikaatoriks sobiks hästi valuravi järjepidev
hindamine. Vajalik on arutada, kas raviarvetelt on võimalik välja võtta andmeid, mille alusel
saaks kvaliteedi indikaatoreid arvutada või on kuidagi eraldi vaja andmeid koguda. Esmapilgul
tundub, et raviarveldus sellist indikaatorit ei toeta, kuid kasu oleks elektroonilistest patsiendi
jälgimislehtedest, mida hetkel veel ei kasutata. Vajalik on erialaseltsidega suhelda.
Raviasutuste süsteemid on kohmakad (e-Hl), kasutatakse endiselt palju paberkandjal
sissekandeid, kuid info ei koondud epikriisi. Tehti ettepanek, et haigekassa võiks võtta enda
ülesandeks tekitada ühtne e-haiguslugu kõikidele haiglatele, mis võimaldaks andmeid ühtsetel
alustel koguda.
Seminaril tehti ettepanek, et valuravi leht/kontrollkaart võiks liikuda koos patsiendiga, et kõik
info oleks ühel lehel ja hiljem lihtsasti jälgitav. Probleemid, mis sellega võivad kaasneda:
• Ei soovita täita lisalehte, kuna niigi palju on paberitööd
• Hügieeni küsimus, kui kaart voodi küljes
• Õdedel suur dokumenteerimise koormus ja pole ehk altid sellega kaasa tulema
Ühelt raviasutuselt tuli tagasisidena, et laste valuravi osa ei ole juhendis optimaalselt käsitletud
ning ravijuhend vajab selles osas täiendamist.
32