dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kliiniliste auditite lõpparuanded

Sotsiaalministeerium · 3. veebruar 2020
Viit
5.2-2/333-1
Registreeritud
3. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2020_02_03_nr_3-11_1_3667_Sotsiaalministeerium.asice1755 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium [email protected] 03.02.2020 nr 3-11.1/3667 Hea partner Soovime teid informeerida, et valminud on kliiniliste auditite „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“´(Lisa 1) ja „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ (Lisa 2) lõpparuanded. Samuti teavitame, et Eesti Haigekassa juhatuse otsusega 04.12.2019 nr 586 kinnitati 2020. a I poolaasta kahe uue kliinilise auditi teemad: 1. Süvaveenitromboosi profülaktika kirurgilise kui ka mittekirurgilise profiiliga osakondades Eesmärk: parandada venoosse tromboosi ja venoosse trombemboolia profülaktika teostamist haiglates, kaardistades praeguse olukorra ja esitades parendusettepanekud venoosse tromboosi ja trombemboolia profülaktika teostamiseks. Audit toimub koostöös Eesti Sisearstide Ühendusega. 2. MRT uuringute põhjendatus ortopeediliste haigustega isikutel Eesmärk: hinnata MRT uuringule suunamist, teostamise põhjendatust ja mõju tervisetulemile ortopeedilistel patsientidel. Audit toimub koostöös Eesti Radioloogia Ühingu ja Eesti Ortopeedia Seltsiga. Hetkel on haigekassal lisaks töös kolm kliinilist auditit: 1. Müeloomtõvega patsiendi käsitlus Eesti haiglates; 2. Taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi korraldus; 3. Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) teenusel viibivate orgaaniliste psüühikahäiretega-, skisofreenia ja psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretega diagnoosidega patsientide ravi kvaliteet. Kliiniliste auditite kokkuvõtted on leitavad haigekassa kodulehel: https://www.haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kliinilised-auditid#tab-auditid- 2019 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kree Kvaliteedi edenduse osakonna juhataja Lisa 1 – kliinilise auditi „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ lõpparuanne Lisa 2 – kliinilise auditi „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ Kristy Aidla 620 8329 [email protected] Kliinilise auditi „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ ARUANNE Eesti Haigekassa 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 2. LÜHENDID JA MÕISTED.............................................................................................. 5 2.1. LÜHENDID ..................................................................................................................................... 5 2.2. MÕISTED ....................................................................................................................................... 6 3. AUDITI KORRALDUS ................................................................................................... 8 3.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED ...................................................................................... 9 4. METOODIKA ............................................................................................................... 10 4.1. VALIMI MOODUSTAMINE ............................................................................................................ 10 4.2. ANDMETE KOGUMINE ................................................................................................................. 12 4.3. ANDMETE HINDAMINE ................................................................................................................ 13 4.4. ANDMETE SISESTAMINE .............................................................................................................. 16 4.5. ANDMETE ANALÜÜSIMINE .......................................................................................................... 16 5. TULEMUSED ....................................................................................................................... 17 5.1. ANTENATAALNE PERIOOD .......................................................................................................... 17 5.2. INTRANATAALNE PERIOOD ......................................................................................................... 20 5.3. POSTNATAALNE PERIOOD ........................................................................................................... 22 6. JÄRELDUSED ...................................................................................................................... 49 7. SOOVITUSED ...................................................................................................................... 53 8. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 58 LISA 1. AUDITI AJAKAVA ..................................................................................................... 63 LISA 2. ANTENATAALSE PERIOODI INDIKAATORITE KIRJELDUSED ......................... 65 LISA 3. INTRANATAALSE PERIOODI INDIKAATORITE KIRJELDUSED ....................... 81 LISA 4. AUDITI KOHORDI KIRJELDUS JA INDIKAATORITE TULEMUSED ................ 178 LISA 5. AUDITI TULEMUSTE TUTVUSTAMISE SEMINAR ............................................. 198 2 1. SISSEJUHATUS Eesti Meditsiiniline sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu (edaspidi register) andmetel toimus aastatel 2015–2016 vastavalt 736 ja 746 väga enneaegset (VE) (22+0–36+6 gestatsiooni- nädalal (GN) toimunud) sünnitust, mis moodustasid 5,3% ja 5,4% kõikidest sünnitustest. Viimastel aastakümnetel on Eestis enneaegse sünnituse esinemise sagedus olnud 5,3–5,9% (1). Aastal 2018 avaldatud Euroopa Perinataaltervise Raporti (2) andmetel moodustasid aastal 2015 Euroopas enneaegsed sünnid kõigist elussündidest 5,4–12%. Andmed pärinevad 31 Euroopa riigist, kes kuuluvad Euro-Peristati võrgustikku. Alla 6% oli vastav näitaja Leedus (5,4%), Rootsis (5,6%), Eestis (5,7%), Lätis (5,8%) ja Soomes (5,8%). Euroopa keskmine oli 7,3%, millest kõrgemad olid näitajad näiteks Saksamaal (8,5%), Belgias (8,1%) ja Kreekas (11,3%). VE (22+0–31+6 GN-il sündinud) lapsed moodustasid Euroopa Perinataaltervise Raporti (2) andmetel kõigist elussündidest riigiti 0,8–1,4%. Kõige madalamad näitajad olid Leedus (0,8%), Islandil (0,8%), Soomes (0,8%), Lätis (0,9%) ja Eestis (1,1%). VE sünd on üks peamisi neonataalse haigestumise ja suremuse mõjureid. Oluliste, laste hilisprognoosi mõjutavate neonataalsete haigustega VE laste esmase haiglaravi ravikestus on kaks korda pikem ja ravikulud kolm korda suuremad kui antud haigusi mitte põdenud VE lastel (3). Eestis oli VE laste elulemus ajavahemikus 2002–2012 oluliselt suurenenud, samas osade neonataalsete haiguste sagedus oli vähenenud ja ravikulud jäänud samaks. Riskivastsündinute jälgimisjuhise rakendumise (aastal 2008) (4) järel vähenes VE laste rehospitaliseerimine (3). Eesti osalusega EPICE (Effective Perinatal Intensive Care in Europe) projektis (5) uuriti aastatel 2011–2012 (01.05.2011–30.04.2012) toimunud VE sündide ravikäsitlust ja tulemit 11 riigi 19 piirkonnas. Eesti osales projektis ainsa riigina rahvastikupõhiselt. EPICE projekt tõi välja Euroopa piirkondade vahelised erinevused nii VE laste suremuses ja haigestumises kui ravitaktikas. Eesti kuulus VE elussündide kõrgeima elulemusega riikide hulka. EPICE projekt võimaldas osalenud riikidel analüüsida oma riigi andmeid süvendatult. Analüüs tõi esile Eesti keskuste vahelised erinevused VE laste sünnijärgses varases ravikäsitluses, näiteks invasiivse hingamistoetuse rakendamise ja surfaktantravi manustamisviisi osas. Samas VE vastsündinute ravitulemuste ja ravikulude raport aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 sündinud laste ravitulemi osas näitas, et kolmes piirkondliku funktsiooniga naistekliinikus sündinud VE lastel oli võrdväärne šanss prognoosi mõjutavate neonataalsete haigusteta elulemiseks (3). 3 Märtsis 2017 avaldati Eesti ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ (6), mis sisaldab 106 tõenduspõhist ja ekspertsoovitust enneaegsete sünnituste ja laste tõenduspõhiseks ravikäsitluseks, et tagada lastele parim ravitulem ja hilisem elukvaliteet. Ravijuhendi rakenduskava nägi ette, et hindamaks enneaegse sünni ja vastsündinu käsitlust Eesti tervishoiusüsteemis töötatakse välja kriteeriumid vastavalt ravijuhendi soovitustele ning viiakse läbi kliiniline audit (edaspidi audit) ja antakse haiglatele tagasiside. Tänaseni puudub aga Eestis enneaegsete vastsündinute ravi ja haigestumise süsteemne riiklik andmete kogumine. Seetõttu esines vajadus esmalt kaardistada VE sünnituse ja vastsündinu ravikäsitlus enne ravijuhendi rakendumist. Auditi eesmärk oli kaardistada perinataalabi ravikvaliteeti VE sünnituse ja vastsündinu ravikäsitluse korral ning hinnata VE laste ravitulemit Eestis aastatel 2015−2016, enne ravijuhendi rakendumist. Soovituslik viitamine: „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“. (2019). Eesti Haigekassa. 4 2. LÜHENDID JA MÕISTED 2.1. Lühendid BPD (ingl bronchopulmonary dysplasia) bronhopulmonaalne düsplaasia CPAP (ingl continuous positive airway pressure) pidev positiivne rõhk hingamisteedes EhhoKG ehhokardiograafia, südame ultraheliuuring FiO2 (ingl fraction of inspired oxygen) hapniku osakaal sissehingatavas õhus GKS glükokortikosteroid GN gestatsiooninädal ehk rasedusnädal HAT vere happe-alus-tasakaal HFNC (ingl high-flow nasal cannula) kõrge pealevooluga ninakanüül niisutatud doseeritud hapniku manustamiseks IHT invasiivne hingamistoetus IUT (ingl intrauterine transport) üsasisene transport INSURE (ingl INtubation-SURfactant-Extubation) intubatsioon, surfaktandi manustamine, ekstubatsioon IVH (ingl intraventricular hemorrage) intraventrikulaarne hemorraagia KKV kopsude kunstlik ventilatsioon LISA (ingl less invasive surfactant administration) vähem invasiivne surfaktandi manustamine MIHT mitteinvasiivne hingamistoetus NEK (ingl necrotizing enterocolitis) nekrotiseeriv enterokoliit NIPPV (ingl nasal intermittent/non-invasive positive pressure ventilation) mitteinvasiivne, nasaalne vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon PDA (ingl patent ductus arteriosus) avatud arterioosjuha PIVH (ingl peri/intraventricular hemorrhage) peri/intraventrikulaarne hemorraagia 5 PMV postmenstruaalvanus cPVL (ingl cystic periventricular leucomalacia) tsüstiline periventrikulaarne leukomalaatsia RDS (ingl respiratory distress-syndrome) respiratoorse distressi sündroom ROP (ingl retinopathy of prematurity) enneaegse retinopaatia VE väga enneaegne VES väga enneaegne sünd raseduse kestuses 22+0–31+6 nädalat 2.2. Mõisted Enneaegne sünnitus – ajavahemikul 22+0–36+6 rasedusnädalat toimunud sünnitus Enneaegne vastsündinu – ajavahemikul 22+0–36+6 rasedusnädalat sündinud laps Gestatsioonivanus raseduskestus (loote vanus), mida arvutatakse ema viimase menstruatsiooni esimesest päevast nädalates ja päevades (nt 22 nädalat ja 0 päeva, väljendatakse 22+0) Iatrogeenne enneaegsus – enneaegne sünnitus juhul, kui sünnituse esilekutsumine või keisrilõige on toimunud ema- või lootepoolsetel näidustustel (antud juhul enne raseduskestust 36+6 nädalat) Invasiivne hingamistoetus – hingamistoetus, mida viiakse läbi häälepaelte alusi või alumistesse hingamisteedesse ulatuva hingamistee (intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli) kaudu Mitteinvasiivne hingamistoetus – hingamistoetus, mida viiakse läbi invasiivset hingamisteed (intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli) kasutamata Neonataal- ehk vastsündinuperiood – lapse 1.–28. elupäev Normotermia – vastsündinu kehatemperatuur 36,5–37,5 °C, aksillaarselt mõõdetuna Perinataalperiood – ajavahemik alates raseduskestusest 22+0 nädalat kuni vastsündinu esimese sünnijärgse elunädala lõpuni Postmenstruaalvanus – postmenstruaalvanus, gestatsioonivanusele liidetakse postnataalse elu vanus; väljendatakse nädalates (nt PMV-s 36 nädalat) 6 Proaktiivne ravi – aktiivne perinataalne sekkumine, mille eesmärk on vastsündinu parem tervisetulem. Proaktiivse ravi all mõistetakse üldiselt antenataalset GKS-ravi, tokolüüsi, antibakteriaalset ravi, neuroprotektsiooni, keisrilõiget lootepoolsetel näidustustel, vastsündinu elustamist ja intensiivravi Varajane enteraalne toitmine – enteraalse toitmise alustamine enne 6. elutunni lõppu Varajane neonataalperiood – lapse 1.–7. elupäev Vastsündinu – laps vanuses 0–28 elupäeva VE sünnitus – ajavahemikul 22+0–31+6 rasedusnädalat toimunud sünnitus VE vastsündinu – ajavahemikul 22+0–31+6 rasedusnädalat sündinud laps Üsasisene transport – raseda või sünnitaja transport (kiirabi, lennuk, helikopter) enne lapse sündi piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse, et vältida vastsündinu sünnijärgset transporti 7 3. AUDITI KORRALDUS Detsembris 2017 tegi Eesti Haigekassa ettepaneku Eesti Perinatoloogia Seltsile, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Ämmaemandate Ühingule auditi läbiviimiseks. Eelpool nimetatud seltsidel paluti nimetada vähemalt üks esindaja auditi meeskonna liikmeks. Eesti Haigekassa sõlmis auditeerijatega lepingud ja huvide deklaratsioonid auditi läbiviimiseks. Lisaks oli auditi töörühma kaasatud lapsevanemate esindajana MTÜ Enneaegsed Lapsed juhatuse liige Livia Laas. Auditi hindamiskriteeriumite koostamisel olid abiks anestesioloogid-intensiivraviarstid Tuuli Metsvaht SA Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Mari-Liis Ilmoja SA Tallinna Lastehaiglast. Eesti Naistearstide Seltsi volitatud auditeerijad: Helle Karro (juhtauditeerija) Piret Veerus Lee Tammemäe Anne Rohtmets Veronika Roht Tiina Angerjas Eesti Lastearstide Seltsi volitatud auditeerijad: Liis Toome (juhtauditeerija) Heili Varendi Pille Saik Eesti Perinatoloogia Seltsi volitatud auditeerijad: Kadi Ploom (juhtauditeerija) Pille Andresson Eesti Õdede Liidu volitatud esindajad: Svetlana Müürsepp 8 Jana Retpap Eesti Ämmaemandate Ühingu volitatud auditeerijad: Irena Bartels Lapsevanemate esindaja (MTÜ Enneaegsed Lapsed): Livia Laas Eesti Haigekassa esindajad: Kvaliteedi edenduse osakonna peaspetsialist Pille Lõmps ja Kristy Aidla – auditi üldkoordineerimine; Infrastruktuuri talituse peaspetsialist Priit Lund – andmesisestusplatvormi loomine; Kvaliteedi edenduse osakonna analüütik Sirli Joona – andmeanalüüs. Käesoleva aruande lisas 1 on esitatud ülevaade auditi ajakavast ja vastutajatest. 3.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED Auditi eesmärk on kaardistada perinataalabi ravikvaliteeti VE sünnituse ja vastsündinu ravikäsitluse korral ning hinnata VE laste ravitulemit Eestis aastatel 2015−2016, enne ravijuhendi rakendumist. Auditi lisaeesmärgid: 1. Välja töötada teemakohased ravikvaliteedi indikaatorid; 2. Kaardistada VE sünnituste ja vastsündinute käsitluse dokumenteerimise kvaliteet ja anda soovitused dokumenteerimise parendamiseks; 3. Koguda Eesti VE sündide andmeid aastatel 2015-2016 ja võrrelda neid Eesti varasemalt uuritud kohortide (2002–2003; 2007–2008; 2011–2012) ja rahvusvaheliste andmetega. 9 4. METOODIKA 4.1. Valimi moodustamine Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI) esitati teabenõue auditi valimi moodustamiseks registri andmete põhjal. Valim moodustati perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eestis toimunud elus- ja surnult sündidest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat. Registrist küsiti järgmisi andmeid sünnikaardilt: raviasutuse nimi, raseduse kestus sünnitusel, lapse sünnikuupäev ja sünniaeg, lapse sugu, sündinud laste arv, lapse surma kuupäev ja kellaaeg, ema ja lapse isikukood, lapse tunnus sünnil (elusalt, surnult). TAI registri andmete põhjal sündis perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eestis kokku 325 VE sündinud last. Saadud andmed korrastati, mille tulemusena jäi valimist välja 9 ravilugu – 8 juhul oli raseduskestus sünnikaardil ebakorrektne ja tegemist ei olnud 22+0–31+6 GN-il toimunud sünnitusega, 1 juhul oli ema isikukood puudulik ja ravilugu jäeti valimist välja. Lõplikku valimisse ja analüüsi kaasati 11 haigla 265 sünnituslugu (Tabel 1). Vaadeldaval perioodil sündis 316 VE last (Tabel 2), neist surnult sünde oli 39. Lisaks sünnituslugudele auditeeriti kõigi 277 (Tabel 3) elusalt sündinud VE vastsündinu haiguslugusid. Tabel 1. VE sünnituste (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) arv Eestis haiglate lõikes aastatel 2015- 2016, registri andmed VE sünnituste arv Tervishoiuteenuse osutaja 2015 2016 Kokku SA Tartu Ülikooli Kliinikum 39 31 70 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 58 64 122 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 32 26 58 SA Ida-Viru Keskhaigla 2 2 4 SA Pärnu Haigla 1 1 2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 1 1 AS Rakvere Haigla 2 1 3 AS Järvamaa Haigla 1 1 2 AS Valga Haigla 1 0 1 Kuressaare Haigla SA 1 0 1 SA Viljandi Haigla 1 0 1 Kokku 138 127 265 10 Tabel 2. VE sündide (sünd 22+0–31+6 GN-il) arv Eestis haiglate lõikes aastatel 2015-2016, registri andmed VE sündide arv Tervishoiuteenuse osutaja 2015 2016 Kokku SA Tartu Ülikooli Kliinikum 49 35 84 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 79 74 153 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 39 30 69 SA Ida-Viru Keskhaigla 2 3 5 SA Pärnu Haigla 1 1 2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0 1 1 AS Rakvere Haigla 4 1 5 AS Järvamaa Haigla 1 2 3 AS Valga Haigla 1 0 1 Kuressaare Haigla SA 1 0 1 SA Viljandi Haigla 2 0 2 Kokku 169 147 316 Tabel 3. Auditis analüüsitud aastatel 2015-2016 elusalt sündinud VE (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) laste arv haiglate lõikes Elusalt Tervishoiuteenuse osutaja sündinud VE laste arv SA Tartu Ülikooli Kliinikum 72 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 129 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 62 SA Ida-Viru Keskhaigla 4 SA Pärnu Haigla 1 AS Rakvere Haigla 3 AS Järvamaa Haigla 2 AS Valga Haigla 1 Kuressaare Haigla SA 1 SA Viljandi Haigla 2 Kokku 277 Edasiseks raviks suunati 191 (69%) last SA Tallinna Lastehaiglasse, mistõttu analüüsiti nii tabelites 1–3 esitatud sünnitusabi tervishoiuteenust osutavate haiglate kui SA Tallinna Lastehaigla haiguslugusid. Auditi hilisemas faasis tehti registrist valimi kohta uus teabenõue saamaks isikustamata andmeid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat toimunud sünnituste viiside ja põhjuste kohta perioodil 11 01.01.2015–31.12.2016, kuna neid andmeid esialgu ei küsitud. Äärmiselt enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–23+6 nädalat) käsitluse puhuks pole maailmas piisavalt tõenduspõhiseid soovitusi sünnitusviisi osas, mistõttu analüüsiti andmeid alates 24+0 GN-st. Uus teabenõue tehti järgmiste kohortide kaupa: 1) Sünnituste koguarv, mil raseduskestus sünnitushetkel oli 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p26 vastavalt täidetud). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv; 2) Sünnituste arv, kui sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv; 3) Üksiksünnituste arv, kui laps oli peaseisus. Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p27.8) või muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud p27.9 või sündisid mitmikud (p36=2 või rohkem). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv; 4) Üksiksünnituste arv, kus sünnitusel oli vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p27.8). Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud p27.9) või sündisid mitmikud (p36=2 või rohkem). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv; 5) Üksiksünnituste arv, kus sünnitusel oli muu atüüpiline looteseis (sünnikaardil täidetud p29.9). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv; 6) Sünnituste arv, kui sündisid kaksikud (p36=2; välja arvatud p36.1 ja p36.3). Nendest keisrilõike teel (sünnikaardil täidetud p28.4 või p28.5) sünnituste arv. 4.2. Andmete kogumine Andmete kogumise eelselt teavitas Eesti Haigekassa esmalt auditeeritavaid tervishoiuteenuse osutajaid auditi eesmärgist, hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis haigekassa valimisse arvatud teenuseosutajatelt valimisse kaasatud dokumendid vastavalt auditi ajalisele plaanile (Lisa 1). Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu aktiga piirkondliku osakonna ja auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt andmevahetuse nõuetele. Andmeid koguti laste kohta kuni korrigeeritud vanuseni 2 aastat. Eraldi koguti ja hinnati andmeid sünnituslugude ning vastsündinute lugude kohta. Raviasutuselt küsiti järgmiseid dokumente: raseda suunanud asutuse saatekiri või epikriis, kiirabikaart (kui patsient saabus kiirabiga), raseda haiguslugu, sünnituslugu; vastsündinu haiguslugu ja lapse ambulatoorsed haiguslood kuni 12 korrigeeritud vanuseni 2 aastat, millal toimub laste tervise ja arengu hindamine erinevate spetsialistide pooolt. Sünnitusabi pakkuvad raviasutused jagati kahte rühma – piirkondliku funktsiooniga haiglad ning ülejäänud kesk- ja üldhaiglad. Piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi pakkuvad raviasutused on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik, AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ja AS Lääne- Tallinna Keskhaigla naistekliinik ning piirkondliku funktsiooniga lastehaiglad SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Tallinna Lastehaigla. 4.3. Andmete hindamine Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamiskriteeriumid, mis olid vastavuses välja töötatud indikaatoritega ja mille koostamisel lähtuti ravijuhendist „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ (6). Auditi käigus koguti hindamiskriteeriumitega andmeid järgmiste indikaatorite hindamiseks: 1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal kõigist sündidest raviasutustes 2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude ettevalmistamiseks väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral 3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral 4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus 5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse korral (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) 5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse korral (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) 5c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse korral (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) 6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) 13 7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus- tasakaalu määramine sünnil 8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus- tasakaalu väärtus sünnil 9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus esimesel elunädalal – varane neonataalne suremus 10. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus vanuses 0–12 elutundi 11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane transport (esimesel 48 elutunnil) 12. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu kehatemperatuuri madalaim väärtus kahel esimesel elutunnil 13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi muutus raviasutuste vahelisel auto- või lennutranspordil 14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute alajahtumine varasel trans- pordil kahel esimesel elupäeval 15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel 16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi alustamine kahel esimesel elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel 17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane enteraalne toitmine 18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsioo- ninädalat) lastel 19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat- siooninädalat) vastsündinutel 14 21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel 22 Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 23. Intraventrikulaarse hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 24. Tsüstilise periventrikulaarse leukomalaatsia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat- siooninädalat) lastel 25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine postmenstruaalvanuses 36 nädalat väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat- siooninädalat) lastel 27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 28. Hilise positiivse verekülviga sepsise esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 29. Hilise positiivse verekülviga sepsise episoodide arv väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat- siooninädalat) lastel 30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 34. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 15 36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas haiglate või osakondade vahelise transpordi vajadus 37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat Indikaatorite detailsed tehnilised kirjeldused on toodud Lisas 2 ja 3. 4.4. Andmete sisestamine Auditeerijad sisestasid andmed Eesti Haigekassa poolt loodud elektroonsesse auditeerimis- keskkonda. Andmete kogumine jaotati naistearstide, ämmaemanda, lastearstide ja lasteõdede vahel. Eraldi sisestati info sünnituslugude ja vastsündinute lugude kohta. Konfidentsiaalsuse huvides asendati auditeeritavates juhtumites sisalduvad isikuandmed elektroonilisse andmebaasi sisestamisel unikaalse koodiga, mis võimaldas auditeerijatel juhtumeid tuvastada. Kuna auditeerijad hindasid oma raviasutuste haiguslugusid, teostasid auditeerijad teiste raviasutuste pistelisi andmekontrolle, et olla kindel sisestatud andmete usaldusväärsuses. Pistelise kontrolli raames hinnati kokku 107 haiguslugu ja leiti mõningaid andmete sisestusvigu, mis korrigeeriti koostöös auditi töörühma liikmetega pärast haiguslugude korduvat ülevaatamist. 4.5. Andmete analüüsimine Andmete analüüsimise eelselt teostati andmete korrastamine koostöös töörühma liikmetega, et välistada vigade teket andmeanalüüsil. Andmete analüüsimiseks ja tabeli koostamiseks kasutati statistilist andmetöötlusprogrammi Microsoft Excel. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat – sagedusjaotused, protsendid, mediaan ning pidevate tunnuste korral aritmeetiline keskmine. Andmed analüüsiti lähtudes indikaatorite tehnilistest kirjeldustest, mis on välja toodud lisades 2 ja 3. Lisaks analüüsiti iatrogeense enneaegsuse osakaalu kõigi VE sünnituste hulgas aastatel 2015–2016 elektroonses auditeerimiskeskkonnas märgitud RHK-10 koodide alusel. Andmete analüüsi järgselt koostasid auditeerijad nende poolt auditeeritud raviasutusele individuaalse tagasiside auditeerija poolsete tähelepanekutega ja olulisemate tulemustega. 16 5. TULEMUSED 5.1. Antenataalne periood Indikaator 1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal kõigist sündidest raviasutustes Hinnati VE vastsündinute (elus- ja surnultsünnid raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat) osakaalu raviasutustes toimunud sündidest. Eraldi vaadeldi VE sündide osakaalu piirkondliku funktsiooniga haiglates (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla) ja teistes raviasutustes (kesk- ja üldhaiglad), kus puudub vastsündinute intensiivravi võimalus. Kokku toimus aastatel 2015−2016 Eesti raviasutustes 316 sündi raseduskestuses 22+0−31+6 nädalat, mis moodustas 1,2% kõigist sündidest. Lisaks toimus kahe VE lapse sünd väljaspool raviasutusi − üks teel haiglasse (raseduskestus 28+4 nädalat) ja teine kodus (surnultsünd, raseduskestus 24 nädalat). Keskhaiglates ja üldhaiglates toimunud sündidest moodustasid VE sünnid aastal 2015 0,39% ja aastal 2016 0,26%, piirkondliku funktsiooniga haiglates vastavalt 1,55% ja 1,37%. Enneaegne sünnitus võib käivituda spontaanselt (algab sünnitustegevus või puhkeb lootevesi), kuid tegemist võib olla ka iatrogeense enneaegsusega. Iatrogeenne enneaegsus on seotud ema- (raske kaasnev haigus, preeklampsia, verejooks jm) või lootepoolsete põhjustega (üsasisene kasvupeetus jt loote seisundid), mil raseduse jätkamine ei ole võimalik (7, 8). Auditi käigus hinnati iatrogeense enneaegsuse osakaalu aastatel 2015−2016 keisrilõike teel toimunud VE sünnitustest. VE sünnitus lõppes 138 juhul (52%) keisrilõike teel. Neist 81-l (59,6%) oli tegemist iatrogeense enneaegsusega ja keisrilõike põhjuseks oli ema- või lootepoolne näidustus, kahel juhul oli näidustus märkimata ja ülejäänud juhtudel oli keisrilõike näidustus seotud muu sünnitusabi situatsiooniga. Sagedasemad põhjused raseduse enneaegseks lõpetamiseks meditsiinilisel näidustusel olid preeklampsia (25 juhul) või eklampsia (3 juhul) ja platsenta enneaegne irdumine (28 juhul). Iatrogeensete enneaegsete sündide osakaalu ei ole Eestis varem analüüsitud ja seetõttu ei ole meil seda võimalik võrrelda varasemate andmetega. Varem läbi viidud uuringud on näidanud, et iatrogeense enneaegsuse osakaal moodustab enneaegsetest sündidest 30–35% (9, 10). Sloveenias 17 läbi viidud registripõhise uuringu käigus analüüsiti iatrogeense enneaegsuse osakaalu perioodil 1987−2012 toimunud sündide hulgas. Lucovnik jt jõudsid järeldusele, et iatrogeense enneaegsuse osakaal suurenes 26 aasta jooksul, sh VE vastsündinute rühmas (11). JÄRELDUS: VE sündide osakaal kesk- ja üldhaiglates, kus puudub vastsündinute intensiivravi võimalus, vastab eesmärkväärtusele ja on alla 0,5%. See näitab, et toimib regionaliseerimine, st enneaegse sünnituse korral suunatakse enamikul juhtudel sünnitajad piirkondliku funktsiooniga haiglasse. Iatrogeense enneaegse sünnituse osakaalu kaardistamine võimaldab edaspidi hinnata muutusi osakaalus. Indikaator 2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude ettevalmis- tamiseks väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral Hinnati glükokortikosteroidi (GKS) manustamist rasedale loote kopsude ettevalmistuse eesmärgil VE sünnituse korral. Täielikult (õiges ajavahemikus ja annuses) GKS-i manustamine tähendab seda, et manustati kas betametasooni 12 mg 2 korda 24 tunnise intervalliga või deksametasooni 6 mg 4 korda 12 tunnise intervalliga ja enneaegne sünnitus toimus mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 7 päeva esimesest annusest. VE sünnitustest 96%-l toimus loote kopsude ettevalmistus GKS-ga, kuid täieliku skeemi järgi õnnestus GKS-i manustada 38%-l GKS-i saanud sünnitajatest. Analüüsist jäid välja need juhud, kui sünnitus toimus vähem kui ühe tunni jooksul pärast haiglasse saabumist ja GKS-i ei jõutud seetõttu manustada. Neid sünnitusi oli kokku 27. Analüüsist arvati välja ka sünnitused, kus oli tegemist antentaalse loote hukuga. JÄRELDUS: Enamikel juhtudel manustati VE sünnituse korral GKS-i. GKS-i manustamise osakaal VE sünnituse korral aastatel 2015−2016 oli veidi kõrgem kui EPICE kohordis aastatel 2011–2012, kus GKS-i manustati 94,8%-l (5). GKS-i manustamine on märkimisväärselt suure- nenud võrreldes aastatega 2002−2003 ja 2007−2008, mil GKS-i rakendamise osakaal oli vastavalt 73% ja 81% (12). Täielikus mahus manustati GKS-i vähem kui eesmärkväärtuseks seatud 50%. Aastatel 2015−2016 ei olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud GKS-i manustamise annuse ja ajavahemiku. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (rasedus- kestus 24+0–31+6 nädalat) korral 18 Hinnati magneesiumsulfaadi manustamist sünnitajale VE sünnituse korral lapse neuroprotektsiooni eesmärgil. Ettenähtud skeemi järgi manustamine tähendab seda, et magneesiumsulfaati manustati 4 kuni 24 tundi enne sünnitust veenisisesi 4–6 g boolusena 20–30 minuti jooksul ja edasi kuni sünnituseni 1 g tunnis. Neuroprotektsiooni magneesiumsulfaadiga teostati 65%-l VE sünnituste korral, neist 72% toimus manustamine ettenähtud skeemi kohaselt. Analüüsist jäid välja need juhud, kui sünnitus toimus vähem kui ühe tunni jooksul pärast haiglasse saabumist ja magneesiumsulfaati ei jõutud seetõttu manustada. Selliseid sünnitusi oli kokku 32. Analüüsist arvati välja ka sünnitused, kus oli tegemist antentaalse loote hukuga. Eesmärkväärtuseks oli neuroprotektsiooni teostamine 100% VE sünnituste juhtudest, kuid aastatel 2015−2016 ei olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud magneesium- sulfaadi kasutamise ning annuse ja ajavahemiku. Sünnitajatel, kellel neuro-protektsiooni rakendati, tehti seda enamikul juhtudest ettenähtud skeemi kohaselt. JÄRELDUS: Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus Hinnati surnultsündide (ante- ja intranataalselt) arvu 100 sünni (surnult ja elussünni) kohta raseduskestuses 22+0–31+6 ja 28+0–31+6 nädalat. VE sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus oli 120 last 1000 sünni kohta ehk 120‰. Raseduskestuses 28+0–31+6 nädalat sündinud vastsündinute rühmas oli surnultsünde vähem, 90 last 1000 sünni kohta ehk 90‰. JÄRELDUS: Surnultsünnid raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat moodustasid Eesti kõikidest surnultsündidest 37,9%. Enneaegsete sündide hulgas on surnultsündimuse osatähtsus oluliselt suurem kui ajaliste sündide hulgas ja VE sünni korral ei ole surnultsünd sageli välditav. Uuringute põhjal on teada, et mida väiksem raseduskestus, seda halvem on perinataalne tulem (13, 14, 15). Enne 24 GN-t on vastsündinu prognoos elule halb ja proaktiivset ravi enamasti ei rakendata. Väga oluline on kaardistada surnultsündimuse tase ja edaspidi monitoorida muutusi. Indikaator 5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral 19 Hinnati keisrilõigete osakaalu VE üksiksünnituste korral, kui loode on peaseisus ja raseduskestus 24+0–31+6 nädalat. Keisrilõigete osakaal peasesisus üksikloote korral raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat oli 48%. Indikaator 5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral Hinnati keisrilõigete osakaalu VE üksiksünnituste korral, kui loode on vaagnaotsseisus ja raseduskestus 24+0–31+6 nädalat. Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus üksikloote korral rasedus- kestuses 24+0–31+6 nädalat oli 61%. Indikaator 5c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse (raseduskestus 24+0– 31+6 nädalat) korral Hinnati keisrilõigete osakaalu VE kaksiksünnituste korral, raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. Enneaegsetest kaksiksünnitustest, mis toimusid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, toimus keisri- lõike teel 57%. JÄRELDUS: Rahvusvahelisel tasemel puudub kindel eesmärkväärtus keisrilõigete teostamiseks enneaegse sünnituse korral loote pea- ja vaagnaotsseisu ning mitmiksünnituse puhul. Puudub tõendus, kas tüsistumata juhtudel ja kindlate ema- või lootepoolsete näidustuste puudumisel parandab keisrilõike teel sünnitamine perinataalset tulemit. Ravijuhendid soovitavad sünnitusviisi valikul lähtuda ema- ja lootepoolsetest näidustustest ning teha individuaalne valik. Indikaatori eesmärk oli olukorra kaardistamine. See võimaldab jälgida edasisi sünnitusviisi trende enneaegse sünnituse korral. 5.2. Intranataalne periood Indikaator 6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat) Üsasisene transport (IUT) on raseda erakorralise transpordi vajadus olukorras, kui on alanud või algamas enneaegne sünnitus; kui on tekkinud näidustus raseduse enneaegseks lõpetamiseks ema- või lootepoolsetel näidustustel või kui on oodata haige vastsündinu sündi, kes vajab kohest ravi piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavas raviasutuses. IUT ja perinataalne tsentraalisee- rimine on loote kopsude GKS-iga ettevalmistamise ja surfaktandi kasutamise kõrval üks kolmest sekkumisest, mis oluliselt vähendab perinataalsete surmade arvu enneaegse sünnituse korral. 20 Eesmärk oli hinnata aastatel 2015–2016 Eestis 22+0–31+6 GN-il toimunud VE sünnituste osakaalu, mis toimusid raseda erakorralise transpordi järgselt üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse arvestatuna nii kõikidest VE sünnitustest kui kõikidest piirkondlikes haiglates toimunud VE sünnitustest. Lisaks hinnati IUT osakaalu kõikidest IUT näidustustega sünnitustest ja VE laste sündide osakaalu, mis toimusid väljaspool piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavat haiglat. Auditi perioodil toimus 265 VE sünnitust, neist 250 sünnitust (94,3%) piirkondliku funktsiooniga haiglates. IUT järgselt toimunud sünnitused (n= 60) moodustasid kõikidest VE sünnitustest 23% ja piirkondlikes haiglates toimunud VE sünnitustest 24%. IUT üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga haiglatesse oli näidustatud 74-l korral, sellest 60-l korral suunamine toimus, seega IUT osakaal IUT näidustustega sünnitustest oli 81,1%. IUT mitteteostamise põhjuseid eraldi ei analüüsitud. Väljaspool piirkondlikke haiglaid sündis auditi perioodil elusalt 14 VE last, mis moodustas 5,1% (14/277) kõikidest VE elussündidest. Varasematel aastatel ei ole Eestis uuritud IUT-ga VE sünnituste osakaalu kõikidest IUT näidustusega VE sünnitustest. Küll on aga ajas suurenenud piirkondliku funktsiooniga haiglates sündinud VE laste osakaal arvestatuna kõikidest elussündidest (2003–2003 87%, 2007–2008 90%, 2015–2016 94,9%) (16). Euroopa Perinataaltervise Raporti 2010 (2) andmetel toimus VE sündidest spetsialiseeritud keskustes Maltal 97,6%, Portugalis 92,5%, Sloveenias 91%, Soomes 84,3%, Itaalias 83,1%, Tšehhis 82,1% ja Norras 69,3%. Austraalia ja Uus-Meremaa Vastsündinute Andmekogu (ANZNN) (17) andmetel toimus aastal 2017 spetsialiseeritud keskustes 88,1% kõikidest enne 32 GN-i toimunud sünnitustest. Järeldus: Ligikaudu viiendikul IUT näidustusega VE sünnituste korral IUT ei teostatud, mistõttu 5,1% VE lastest sündis väljaspool piirkondliku funktsiooniga haiglat. Hinnangu andmiseks, kas IUT oleks antud juhtudel olnud teostatav, on vajalik IUT mitteteostamise põhjuste süvendatud analüüs. Samas ligikaudu veerand piirkondliku funktsiooniga haiglate VE sünnitusest toimus IUT järgselt ja piirkondlikes haiglates sündinud VE laste osakaal oli Eestis sarnane või suurem võrrelduna teiste riikide andmetega. Antud tulemused lubavad VE sünnituste üldise tsentraliseerimise taseme hinnata Eestis heaks. 21 5.3. Postnataalne periood Indikaator 7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu määramine sünnil Vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu (HAT) määramine sünnil kirjeldab looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning iseloomustab vastsündinu metaboolset seisundit sünnil. HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist) 45 sekundi jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt poolt klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist ja tuleb analüüsida 30 minuti jooksul pärast proovi võtmist. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu, kellel määrati sünnil nabaväädi vere HAT. Nabaväädi vere HAT-analüüs oli määratud 90%-l VE sündinud lapsel, neist 15%-l oli HAT- analüüsi määramine ebaõnnestunud ja/või võtmise asukoht täpsustamata ning analüüs oli võtmata 10%-l. Korrektselt oli HAT-analüüs määratud arterist 77%-l lastest. JÄRELDUS: Rahvusvaheline soovitus on, et vastsündinu metaboolse seisundi hindamiseks sünnil tuleb määrata kõigil 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud vastsündinutel nabaväädi verest HAT- analüüs. Auditi perioodil saadud tulemus (90%) on eesmärkväärtusest madalam. HAT-analüüsi määramine nabaväädi verest vahetult sünnijärgselt ja eelistatult arterist ning selle korrektne dokumenteerimine vajab kõigis sünnitusabi teenust osutavates haiglates parandamist. Indikaator 8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja metaboolse või segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline kahjustus, mõjutab lapse varast ja hilist tervisetulemit. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu, kellel esines sünnil nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) vere pH mõõdukas või väljendunud muutus. Mõõdukateks muutusteks loetakse pH väärtust 7,19–7,01 ja BE väärtust vahemikus -8 kuni -12 mmol/l ja väljendunud muutusteks pH väärtust ≤ 7,0 ja BE väärtust ≤ -12 mmol/l. Sünnil esines nabaväädi vere pH mõõdukas või väljendunud muutus mõlemal juhul 3%-l VE vastsündinutest, kellel analüüs võeti ja määramine tehniliselt õnnestus. 22 Aastatel 2002–2003 (12) ja 2007–2008 (16) ning EPICE uuringus (5) käesoleva auditiga võrreldava definitsiooni alusel nabaväädi HAT-väärtust ei hinnatud. JÄRELDUS: Sünnil nabaväädi vere mõõdukate või väljendunud HAT muutustega VE laste osakaal on kõrgem püstitatud eesmärkväärtusest. Kirjanduse andmetel (18) võiks nabaarteri vere HAT väljendunud muutus esineda vähem kui 0,5%-l VE sündinud lastest. Nabaväädi vere patoloogiliste HAT väärtustega vastsündinute osakaal oli eesmärkväärtusest kõrgem. Tulemused vajavad edasist analüüsi selgitamaks, kas perinataalne kliiniline praktika vajab muutmist. Indikaator 9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute laste suremus esimesel elunädalal - varane neonataalne suremus Eesmärk oli hinnata varast neonataalset suremust (vastsündinu surm vanuses kuni 6 ööpäeva, 23 tundi ja 59 minutit). Indikaator võimaldab hinnata VE sündide puhust perinataalabi Regiona- liseerimise, proaktiivse ravi, intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning võrrelda Eesti tulemusi teiste riikide tulemustega. Auditeeritud perioodil sündis elusalt 277 VE last. Neist suri esimesel elunädalal 18, kellest 16 oli suunatud intensiivravile ning kellest nelja puhul hiljem piirati lapse üliraske või prognoositu seisundi tõttu ravimahtu, mis viis lapse surmani. Auditi perioodil Eestis toimunud VE sündide perinataalne suremus oli kokku 18% e 180 promilli. Varase neonataalse suremuse osakaal kõigist VE elussündidest oli 6,5% ja intensiivravile suunatutest 5,8%. Eestis varasemalt tehtud uuringu andmetel (12) on VE laste varane neonataalne suremus alates aastast 2002 ajas oluliselt vähenenud: aastatel 2002–2003 oli see sünnikohordis 16%; aastatel 2007–2008 11% ja aastatel 2011–2012 12 kuu vältel sündinud ehk EPICE Eesti kohordis suri varases neonataalperioodis 6% (5). Indikaatori eesmärgiks oli, et Eestis püsiks < 32 GN varane neonataalne suremus varasemal tasemel, st ei ületaks 6%. JÄRELDUS: VE vastsündinute varane neonataalne suremus auditi perioodil oli madal ja vastas seatud eesmärkväärtusele intensiivravile suunatud vastsündinute kohta, kuid oli kogugrupis veidi kõrgem kui eesmärkväärtus. Indikaator 10. Väga enneaegste (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus vanuses 0–12 elutundi Tegemist on täiendava indikaatoriga varase neonataalse suremuse kirjeldamiseks, mis peegeldab raseduse jälgimise, loote haiguste ning väärarendite tuvastamise astme ja raseduse lõpetamise 23 (seadused, religioossed ja individuaalsed tõekspidamised) erisusi, aga ka sünnitusabi, vastsündinu elustamise ja stabiliseerimise ning varase neonataalse transpordi kvaliteeti. Kirjanduse andmetel (19) moodustab 0–12 elutunni suremus kuni 2/3 varasest neonataalsest suremusest. EPICE uuringus (5) selgus Euroopa riikide vahel suur erinevus: vanuses 0–12 elutundi suri vaid 1,2% kohordi lastest Ühendkuningriikides, kuid 9,8% Poolas, mis võib olla põhjustatud seaduste ja praktikate erisustest raseduse katkestamisel ning surnultsündide registreerimisel. Indikaatori eesmärkväärtus oli, et < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste suremus vanuses 0–12 elutundi püsiks 2–2,5% vahel. Auditeeritud perioodil suri vanuses 0–12 elutundi Eestis kokku 4 last, sh 2 intensiivravile mitte suunatud ja 2 intensiivravile suunatud. Intensiivravile suunatud lastest suri 0–12 elutunnil vaid 0,7%, mis on oluliselt madalam kui eesmärkväärtus. Esimesel 12 elutunnil toimus vaid 22% kõigist varase neonataalsuremuse juhtudest, mis on väiksem kui kirjanduses toodud kuni 66% (19). JÄRELDUS: Auditeeritud perioodil oli Eestis VE sündinute suremus esimesel 12 elutunnil väga madal (0,7% intensiivravile suunatutest ja 22% varase neonataalse suremuse juhtudest), mis on madalam kui kirjanduses ja Eesti osalusega läbi viidud EPICE uuringus (5), mis peegeldab perinataalse ja varase neonataalse abi head taset ning optimaalset kvaliteeti. Indikaator 11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane neonataalne transport (esimesel 48 elutunnil) Enneaegsete vastsündinute suremus väheneb oluliselt, kui vastsündinu esmane adekvaatne stabiliseerimine ja ravi on tagatud kohapeal, kus toimub sünnitus. Soovitus on vältida sünnijärgset transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul (tsentraliseerimine). Eesmärk oli hinnata VE lapse transporti auto või helikopteriga lapse esimesel kahel elupäeval (0–48 elutundi) gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Kõigist aastatel 2015–2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest 47,3% transporditi esimesel kahel elupäeval auto või helikopteriga erinevate raviasutuste vahel, sealhulgas 22+0–25+6 GN- i grupis 84,9% ja 26+0–31+6 GN-i grupis 42,8%. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) käesoleva auditiga võrreldava definitsiooni alusel varase neonataaalse transpordi osakaalu ei hinnatud. Eesti osalusega läbi viidud EPICE uuringu (5) andmed, mis analüüsisid VE vastsündinute transporti enne 48 elutundi, näitasid, et võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega eristus Eesti VE vastsündinute varase transpordi kõrge osakaaluga (53%). EPICE uuringu (5) andmetel oli teiste riikide tulemused järgmised: Rootsis (suur- 24 Stockholmi piirkond) 8%, Saksamaal (Hesse ja Saarlandi regioonid) 1%, Hollandis 1%, Inglismaal (East Midlands, Northern ja Yorkshire & Humber regioonid) 18–34%. JÄRELDUS: VE vastsündinute osakaal, keda transporditi auto või helikopteriga lapse esimesel kahel elupäeval erinevate raviasutuste vahel on suur, võrreldes rahvusvaheliste kohortide andmetega. Eestis on VE sünnituste tsentraliseerimine piirkondlikesse sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse hea, vaid ligikaudu 5% riskigrupist sünnib üld- või keskhaiglates. Samas on varase transpordi osakaal suur kõigis gestatsioonivanuse gruppides. Aastatel 2015−2016 ei olnud Eestis veel kehtivat riiklikku juhendit, mis oleks sätestanud tugeva soovitusena võimalusel vältida sünnijärgset transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 12. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute keha- temperatuuri madalaim väärtus kahel esimesel elutunnil Varane alajahtumine soodustab vastsündinu suremust ja haigestumust. Mõõdukaks alajahtumiseks loetakse kehatemperatuuri 34,0–35,9° C ja raskeks alajahtumiseks kehatempera-tuuri alla 34,0° C. Eesmärk oli hinnata vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuuri intensiivraviosakonda ravile saabumisel või madalaimat temperatuuri, mis oli registreeritud lapse esimese 2 elutunni vältel. Kõikidest elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud vastsündinutest 65%-l oli kehatemperatuur mõõdetud ja registreeritud intensiivraviosakonda ravile saabumisel. Kõikidest mõõdetud ja registreeritud väärtustest esines mõõdukat hüpotermiat 16,8%-l ja rasket hüpotermiat 1,1%-l lastest. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 käesoleva auditiga võrreldava definitsiooniga indikaatorit ei hinnatud. JÄRELDUS: Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinu saabumisel intensiivraviosakanda või lapse esimese kahe esimese elutunni jooksul on puudulik. Eesmärk on, et kõigil vastsündinutel intensiivravile või osakonda saabumisel tuleb mõõta ja registreerida kehatemperatuur. Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasu-tamist vastsündinu stabiliseerimisel, et kõigil VE vastsündinutel oleks kehatemperatuur vanuses 0–2 elutundi kõrgem kui 36° C. Indikaator 13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi muutus raviasutuste vahelisel auto- või lennutranspordil VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib halveneda (atsidoos, hüpoglükeemia, hüpotermia) ning seeläbi mõjutada kogu edasist ravitulemust ja tüsistuste 25 kujunemist. Eesmärgiks oli hinnata transpordi kvaliteedi näitajana VE vastsündinute osakaalu FiO2 vajadusega üle 0,4 pH väärtusega alla 7,2 (mõõdukas muutus) ja 7,0 (väljendunud muutus), veresuhkru väärtusega alla 2,6 mmol/l (mõõdukas muutus) ja 1,7 (väljendunud muutus) vahetult enne ja peale auto- või lennutransporti. Samasuguseid parameetreid hinnati eraldi 0–48 elutunni vanuses transporditud lastel. Auditi perioodil suunati 277 elusalt sündinud lapsest edasisele ravile lastehaiglatesse 270 vastsündinut, nendest 130 last vanuses 0–48 elutundi. Kõigist transpordile suunatud vastsündinutest oli pH väärtus hinnatud ja dokumenteeritud 46%-l enne ja 66%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud vastsündinutest 39%-l enne ja 86%-l pärast. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud vastsündinutest oli nii enne kui pärast transporti pH analüüs võetud ja fikseeritud 32%-l ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lastest vaid 35%-l. Kõigist 270-st transpordile suunatud vastsündinutest oli veresuhkru väärtus määratud ja dokumenteeritud 56%-l enne ja 67%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud vastsündinutest 49%-l enne ja 88%-l pärast transporti. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud vastsündinutest oli nii enne kui pärast transporti veresuhkur mõõdetud ja fikseeritud 39%-l ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lastest 44% -l. Kõigist 270-st transpordile suunatud vastsündinutest oli FiO2 väärtus hinnatud ja dokumenteeritud 80%-l enne ja 94%-l pärast transporti, vanuses 0–48 elutundi transporditud vastsündinutest 76%-l enne ja 94%-l pärast transporti. Kõigist elusalt sündinud ja transporditud vastsündinutest oli nii enne kui pärast transporti FiO2 hinnatud ja fikseeritud 78%-l ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lastest 72%-l. JÄRELDUS: Vajalik on välja töötada Eestis ühtne VE laste esmase stabiliseerimise ja transpordi protokoll oluliste parameetrite jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Eestis puuduvad seni ühtsed hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid hinnata nii VE vastsündinu seisundi raskust intensiiv- raviosakonda saabumisel kui transpordi mõju vastsündinule. Soovitav on ühtsete hinda- miskriteeriumide kasutusele võtmine. Indikaator 14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute alajahtumine varasel transpordil kahel esimesel elupäeval VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib halveneda ning tekkida atsidoos, hüpoglükeemia ja hüpotermia, mis võivad mõjutada kogu edasist ravitulemust ja 26 tüsistuste kujunemist. VE vastsündinu on transpordi ajal enam ohustatud hüpotermiast, sest transpordi ajal ei ole võimalik tagada vajalikku niiskust, väliskeskkonna mõjusid on raske arvestada kuvöösi temperatuuri määramisel ja jahtunud last on raske soojendada. Nahatemperatuur alla 35,5° C on tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks. Mõõdukaks alajahtumiseks loetakse kehatemperatuuri 34,0–35,9° C ja raskeks alajahtumiseks kehatemperatuuri alla 34,0° C. Eesmärk oli hinnata vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuuri enne ja pärast vanuses 0–48 elutundi teostatud transporti. Nii enne kui pärast vastsündinu transporti oli mõõdetud ja dokumenteeritud kehatemperatuuri 60,7%-l kõigist 130-st 0–48 tunni vanuses transpordile suunatud lapsest. Kõigist vastsündinutest, kellel oli korrektselt kehatemperatuur mõõdetud ja dokumenteeritud nii enne kui pärast transporti, esines mõõdukas hüpotermia (kehatemperatuur 34,0–35,9° C) transpordi eel 19,4%-l ja transpordi järel 34,3%-l. Rasket hüpotermiat ei esinenud. JÄRELDUS: Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinul transpordi eelselt ja järgselt on puudulik. Tagada tuleb, et kõigil vastsündinutel mõõdetaks ja registreeritaks kehatemperatuur transpordi eel ja järel. Oluline on vältida transpordi alustamist enne normotermia saavutamist. Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasutamist vastsündinu transpordi eelselt ja transpordil. Eesmärk on, et ühelgi enneaegsel vastsündinul enne ja pärast transporti ei oleks kehatemperatuur madalam kui 36° C. Indikaator 15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel Surfaktandi manustamine enneaegsele vastsündinule hingamispuudulikkuse kujunemise varajases järgus parandab haiguse kliinilist tulemit. Surfaktandi manustamine mitteinvasiivsel meetodil vä- hendab pikaajalise invasiivse hingamistoetuse (IHT) vajadust ja bronhopulmonaalse düsplaasia (BPD) esinemise sagedust. Eesmärk oli hinnata surfaktanti saanud VE vastsündinute osakaalu ja esimese doosi manustamisviisi vastsündinule respiratoorse distressi sündroomi (RDS-i) profü- laktikaks või raviks gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Surfaktanti manustati kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vast- sündinutest 51%-le, sh gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–24+6 GN 100%, 25+0–25+6 GN 84%, 26+0–26+6 GN 69,2%, 27+0–27+6 GN 70%, 28+0–28+6 GN 48,8%, 29+0–29+6 GN 35,9%, 30+0– 30+6 GN 37,3% ja 31+0–31+6 GN 16,7%. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) oli surfaktandi manustamise sagedus 22+0–31+6 GN kogugrupis Eestis vastavalt 50% ja 58% ning EPICE (2011–2012) uuringu (5) Eesti kohordis 27 50,4%. National Institute of Child Health and Human Development (NICHD) Neonatal Research Network (20) andmed gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–22+6 GN 97%, 23+0–23+6 GN 97%, 24+0–24+6 GN 95%, 25+0–25+6 GN 90%, 26+0–26+6 GN 86%, 27+0–27+6 GN 78%, 28+0–28+6 GN 65%. ANZNN (17) andmed gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–23+6 GN 80,4%, 24+0–25+6 GN 96%, 26+0–27+6 GN 82%, 28+0–29+6 GN 61,6% ja 30+0–31+6 GN 30,8%. Auditi perioodil manustati kõigist surfaktanti saanud vastsündinutest 49%-le ravimi esimene doos mitteinvasiivsel meetodil. Gestatsioonivanuse suurenedes mitteinvasiivsel meetodil manustatava surfaktandi osakaal suurenes, olles üle 50% alates 26+0 GN-st. Aastate 2002–2003 ja 2007–2008 (12) kohta vastavad andmed puuduvad ning EPICE (2011–2012) (5) uuringu Eesti kohordis oli mitteinvasiivsel meetodil manustatud surfaktandi osakaal 18,4%. ANZNN (17) ja NICHD (20) andmebaasides mitteinvasiivsel meetodil manustatud surfaktandi osakaalu kohta andmed puuduvad. JÄRELDUS: Surfaktandi manustamine VE vastsündinutele võrreldes aastate 2011–2012 kohordiga suurenenud ei ole. Võrdluses on muutunud surfaktandi manustamise meetod, auditi perioodil kasutati surfaktandi manustamiseks eelneva perioodiga võrreldes oluliselt enam mitteinvasiivset meetodit. Võrreldes ANZNN (17) ja NICHD (20) andmebaaside andmetega oli Eestis auditi perioodil surfaktanti saanud laste osakaal grupis 22+0–25+6 GN suurem, mis võib olla seotud kõrge intensiivravile suunamise protsendiga antud grupis ja madalam 26+0–31+6 GN grupis. Auditiga ei hinnatud surfaktandi manustamise näidustuste vastavust rahvusvaheliste soovitustega. Indikaator 16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi alustamine kahel esimesel elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel Tugev soovitus on alustada pideva positiivse rõhu rakendamisega hingamisteedes (CPAP) kõigil vastsündinutel, kellel on RDS-i tekkimise risk, sh enne 30+0 GN-i sündinud enneaegsetel vastsündinutel, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni. Eesmärk oli hinnata CPAP-ravi algust vahetult sünnijärgselt RDS-i nähtudega või RDS-i tekke riskiga vastsündinutel, kes ei vajanud intubatsiooni esmase elustamise käigus gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Kõigist elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest rakendati varast CPAP-toetust 80%-l lastest, sh 22+0–25+6 GN grupis 67,9%-l ja 26+0–31+6 GN grupis 83,8%- l. Aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 võrreldavad andmed puuduvad, kuid EPICE (5) uuringu Eesti kohordis VE vastsündinute kohordis rakendati varast CPAP-toetust 72,3%-le lastest. Kõigist auditi 28 perioodil elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest, kellel alustati esmast stabiliseerimist CPAP-toetusega, vajas selle järgselt intubatsiooni 32,3% lastest. JÄRELDUS: Eesmärkväärtuseks oli, et varast CPAP-toetust alustatakse kohe pärast sündi kõigil < 30 GN sündinud vastsündinutel, kes ei vaja esmase elustamise käigus trahhea intubatsiooni. Auditi perioodil saadud tulemus jääb eesmärkväärtusest madalamaks. Auditi perioodil ei kehtinud Eestis veel juhend, kus on tugev soovitus CPAP-toetust alustada kõigil vastsündinutel, kellel on RDS-i tekkimise risk ja enneaegsetel, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni, kuni nende kliinilise seisundi hindamiseni. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane enteraalne toitmine Enneaegse lapse varane enteraalne toitmine omab olulist tähtsust lapse edasisele tervisele. Eesmärgiks oli hinnata VE vastsündinu enteraalse toitmise alustamise aega ja toidu valikut. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Kriteeriumideks oli lapse vanus, mil enteraalne toitmine jõudis esimese elupäeva soovituslikku kogust 10 ml/kg/ööpäevas pakkuva doosini, ja esimese toidu valik (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu). Eesmärkideks oli seatud, et kõigi VE sündinud laste enteraalset toitmist alustatakse 1. elupäeval, sh 80%-l esimesel 6 elutunnil ning et kõigil < 28 GN-il sündinud enneaegsetel alustatakse toitmist oma ema rinnapiima või doonorrinnapiimaga. Auditis selgus, et 77%-l lastel (kõik intensiivravile suunatud lapsed, v.a 2 seedetrakti väärarendiga last) õnnestus saavutada enteraalse toitmise soovituslik maht 1. elupäeval, 15%-l pärast 24 elutundi ja 5%-l pärast 48 elutundi. Laste keskmine vanus esimesel enteraalsel toitmisel näidatud kogusega oli 23 tundi ja mediaan 9 tundi. Esimese toiduna said 25% lastest oma ema rinnapiima, 48% doonorrinnapiima ja 35% piimasegu, sh mõned said korraga rinnapiima ja piimasegu. Vaid 69,3% < 28 GN-il sündinud laste toitmist alustati oma ema või doonorrinnapiimaga, mis on eesmärk- väärtusest (100%) oluliselt vähem. Võrdlust varasemate Eesti ja rahvusvaheliste andmetega on raske teha. Kui Hamilton jt (21) uuritud kohordis, kus toitmise varasema alustamisega kaasnes statistiliselt oluline NEK-i esinemise ja suremuse vähenemine, oli laste mediaanvanus esimesel toitmises 14 tundi, siis auditis oli see varasem. Uuringumetoodika ei võimaldanud auditis täpselt arvutada indikaatorit, et 80% laste toitmine peaks algama esimesel 6 elutunnil. Kui uuritud toidukoguse saamisel oli laste vanuse mediaan 9 tundi, siis arvutuslikult pooltel lastest õnnestus 29 toitmine soovitatud kogusega juba varem kui 9 tunni vanuses. Seega ei saa väita, et laste troofilise toitmisega ei alustatud eesmärkväärtusega sätestatud ajal. JÄRELDUS: Auditi tulemus enteraalse toitmise alustamise kohta 1. elupäeval jääb veidi alla eesmärkväärtusele. Põhjuseks võib olla asjaolu, et auditi meetod sätestas kindla toidukoguse, mis ei peegelda lapse troofilise toitmise alustamise täpset vanust. VE vastsündinutest ei saanud kolmandik oma ema ega doonorrinnapiima. Eestis ei ole kõigil vastsündinute varase raviga tegelevatel keskustel doonorrinnapiim kättesaadav. Vajalik on muuta indikaatori kogumiseks sisestatavaid andmeid – vajalik on lisada andmekaardile küsimus lapse esimese enteraalse toitmise kellaaja kohta (sõltumata toidukogusest, sobib ka nt kollostrumi andmine). Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Mitteinvasiivse hingamistoetuse (MIHT) läbiviimiseks on kasutusel CPAP, mitteinvasiivne nasaalne vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon (NIPPV) ja kõrge pealevooluga ninakanüül niisutatud doseeritud hapniku manustamiseks (HFNC). Eesmärk oli hinnata vastsündinute osakaalu, kes suunati intensiivravile ja kellele rakendati MIHT (CPAP, NIPPV, HFNC >=4 l/min) gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Lisaks hinnati MIHTi kestust, liites kokku kõik MIHT päevad gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud 275 vastsündinust ei vajanud hingamistoetust 5,5% lastest, kes kõik olid sündinud 29+0–31+6 GN-il. MIHT-i rakendati haiglaravi perioodil 94,5%-le lastest. Ainult MIHT-i vajas 62% VE lastest (22+0–24+6 GN-il 0%, 25+0–25+6 GN-il 42%, 26+0–26+6 GN-il 46%, 27+0–27+6 GN-il 53%, 28+0–28+6 GN-il 66%, 29+0–29+6 GN-il 74%, 30+0–30+6 GN-il 82% ja 31+0–31+6 GN-il 89%). Ainult MIHT-i vajanud vastsündinute osakaalu kõikidest elussündidest aastatel 2002–2003 (12), 2007–2008 (12) ja EPICE uuringu (5) Eesti kohordis ei analüüsitud. Indikaatori eesmärkväärtuseks oli seatud gestatsioonivanuse gruppide kaupa järgmiselt: 22+0–23+6 GN 5%, 24+0–24+6 GN 15%, 25+0–25+6 GN 35%, 26+0–26+6 GN 55%, 27+0–27+6 GN 55–60%, 28+0–28+6 GN 60–70%, 29+0–29+6 GN 75%, 30+0–30+6 GN 80–85% ja 31+0–31+6 GN 90–95%. MIHT keskmine kestus VE laste kogukohordis esmasel haiglaravil auditi perioodil oli 344 tundi (14,3 päeva); 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 789 tundi (32,8 päeva) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 248 tundi (10,3 päeva) ning mediaanväärtus 22+0–31+6 GN-il sündinuil 113 tundi (22+0–25+6 GN-il 912 tundi ja 26+0–31+6 GN-il 91 tundi). 30 EPICE uuringu (5) Eesti kohordis oli vastav tulemus arvutatud päevades, keskmiselt 12,1 (SD 19,2) päeva. Võrdluseks ANZNN (17) andmed: alla 24 GN-il oli MIHT kestus 1154 tundi, 24+0–25+6 GN-il 937 tundi, 26+0–27+6 GN-il 804 tundi, 28+0–29+6 GN-il 212 tundi ja 30+0–31+6 GN-il 51 tundi. JÄRELDUS: Võrreldes indikaatori eesmärkväärtustega on MIHT-i osakaal hingamishäirete ravis gestatsioonivanuse gruppides 22+0–24+6 GN, 26+0–26+6 GN ja 31+0–31+6 GN madalam. Auditi perioodil oli Eesti kohordis ainult MIHT valik sünnijärgselt hingamishäirete ravis tõenäoliselt madalam varase transpordi ja sellega seoses intubatsiooni vajaduse tõttu. Eraldi analüüsi vajab eesmärkväärtusest MIHT-i madalam kasutus hingamishäirete esmasel ravivalikul 31+0–31+6 GN-il sündinud laste grupis. Kuna esmane hingamishäirete ravi ainult MIHT kasutamisega väiksemates gestatsiooni-vanuse gruppides on eesmärkväärtusest madalam ja enam on esmase hingamistoetuse meetodina kasutatud intubatsiooni ja invasiivset hingamstoetust, siis on MIHT-i kestus Eesti VE kogukohordis samuti lühem. Andmed vajavad edasist analüüsi. Indikaator 19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Eesmärk oli hinnata kõikide VE vastsündinute osakaalu, kes vajasid haiglaravi perioodil invasiivset hingamistoetust (IHT) ja eraldi välja arvutada vastsündinute osakaal, kellel rakendati IHT esimese 0–72 elutunni jooksul RDS-i raviks. Lisaks hinnati IHT kestust tundides, arvutades IHT kõik päevad kokku. Kõigist 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinutest rakendati IHT-d kokku 37 %-l lastest. Grupis 22+0–25+6 GN-i 74%-l ja 26+0–31+6 GN-i grupis 23 %-l. Vanuses 0–72 elutundi alustati IHT hingamishäirete raviks 33%-l kõigist elusalt sündinud VE lastest, sh 22+0–22+6 GN-il 100%, 23+0–23+6 GN-il 100%, 24+0–24+6 GN-il 94%, 25+0–25+6 GN-il 48%, 26+0–26+6 GN-il 31%, 27+0–27+6 GN-il 43%, 28+0–28+6 GN-il 29%, 29+0–29+6 GN-il 23%, 30+0–30+6 GN-il 16% ja 31+0–31+6 GN-il 10%. Aastate 2002–2003 ja 2007–2008 Eesti kohortides (12) oli VE lastel IHT vajadus haiglaravi jooksul vastavalt 71% ja 63% ning EPICE uuringu (5) Eesti kohordis 41,8%. Indikaatori eesmärkväärtusteks oli 22+0–23+6 GN-il 95%, 24+0–24+6 GN-il 85%, 25+0–25+6 GN-il 65%, 26+0–26+6 GN-il 45-50%, 27+0–27+6 GN-il 35%, 28+0–28+6 GN-il 25–30%, 29+0–29+6 GN-il 20%, 30+0–30+6 GN-il 15%, 31+0–31+6 GN-il 5%. IHT keskmine kestus auditi perioodil oli 339 tundi (14,1 päeva), mediaan 117 tundi (4,8 päeva). Gestatsioonivanuse gruppide kaupa olid keskmised vastavalt: 22+0–22+6 GN 1069 (mediaan 928), 31 23+0–23+6 GN 418 (499), 24+0–24+6 GN 885 (662), 25+0–25+6 GN 422 (139), 26+0–26+6 GN 290 (210), 27+0–27+6 GN 135 (59), 28+0–28+6 GN 48 (31), 29+0–29+6 GN 127 (93), 30+0–30+6 GN 67 (34) ja 31+0–31+6 GN 83 (90) tundi. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 IHT kestuse mediaan oli 168 ja 96 tundi ehk 7 ja 4 päeva, sh 22+0–25+6 GN-il 300 tundi (12,5 päeva) vs. 216 tundi (9 päeva) ning 26+0–31+6 GN-il 168 vs. 72 tundi (e 7 ja 3 päeva) (16). EPICE uuringu (5) Eesti kohordis oli vastav tulemus arvutatud päevades, olles keskmiselt 19,3 (SD 21,8) päeva. Võrdluseks ANZNN (17) andmed, kus alla 24 GN grupis oli IHT kestus 407 tundi, 24+0–25+6 GN-il 310 tundi, 26+0–27+6 GN-il 52 tundi, 28+0–29+6 GN-il 24 tundi ja 30+0–31+6 GN-il 23 tundi. JÄRELDUS: Võrreldes varasemate aastate 2002–2003, 2007–2008 ja 2011-2012 EPICE Eesti kohordiga (5), kus IHT osakaal kõikidest elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud VE lastest oli vastavalt 71%, 63% ja 41,8%, on IHT rakendamine VE vastsündinute RDS-i ravis vähenenud, olles auditi perioodil 37%. Võrreldes seatud eesmärkväärtustega GN gruppide kaupa, rakendati IHT Eesti auditi kohordis paljudes GN gruppides (v.a 25+0–26+6 GN) rohkematel VE lastel. IHT keskmine kestus VE vastsündinutel auditi perioodil on võrreldes EPICE Eesti kohordi (5) tulemusega (IHT kestus keskmiselt 463 tundi) lühenenud, kuid on pikem võrreldes ANZNN andmetega (17) kõikides gestatsioonivanuse gruppides. Indikaator 20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel VE vastsündinul avatud arterioosjuha (PDA) persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse ja kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu. Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA seostatakse pikenenud hingamistoetuse vajadusega ning intraventrikulaarse hemorraagia (IVH), kopsuverejooksu, BPD, nekrotiseeriva enetrokoliidi (NEK) ja suremuse suurenenud esinemissagedusega (22–27), mistõttu on näidustatud hemodünaamiliselt olulise PDA kas medikamentoosne või kirurgiline sulgemine. Vaatamata läbi viidud kliinilistele uuringutele puudub PDA ravis siiani tõenduspõhisus näitamaks, et PDA ravi tagab lapsele parema ravitulemi (26). Indikaatori eesmärk oli hinnata nende laste osakaalu kõigist 22+0–31+6 GN-il sündinud inten- siivravile suunatud vastsündinutest, kellel suleti PDA medikamentoosselt mittesteroidse põletiku- vastase ravimiga. 32 Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 255 läbis EhhoKG. PDA suleti medikamentoosselt 48 (19%) lapsel. PDA medikamentoosne sulgemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 49% (26/53 lapsest) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 10,9% (22/202 lapsest). Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) vajas Eestis PDA medikamentoosset sulgemist 22+0–31+6 GN-il sündinute ja intensiivravile suunatute seas 26% ja 27% lastest, sh 22+0–25+6 GN-il vastavalt 56% ja 48% ning 26+0–31+6 GN-il 21% ja 23%. EPICE kohortuuringu andmetel (27) suleti Eestis aastatel 2011–2012 PDA medikamentoosselt 25%-l VE sündinud ja intensiivravile suunatud lastest. EPICE kohordis jagati riigid madala (< 15% lastest), keskmise (15–25% lastest) ja kõrge (> 25% lastest) sulgemise aktiivsusega riikideks. EPICE kogukohordis suleti PDA medikamentoosselt 20%-l lastest, madala aktiivsusega riikides suleti PDA keskmiselt 9,9%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 17,9%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides 30%-l lastest. Eesti kuulus keskmise PDA medikamentoosse sulgemise aktiivsusega riikide hulka, kuid jäi 25%-ga keskmise ja kõrge sulgemisaktiivsusega riikide piirile. Lisaks analüüsisime auditi käigus EhhoKG tegemise sagedust lastele. EhhoKG oli teostatud intensiivravile suunatuist 255-le (92%) lapsele. Enne 28+0 rasedusnädalat sündinuist ei olnud uuringut teostatud vaid 2-le lapsele (2/98; 2,0%). Kui ravijuhend (6) soovitab alates 28+0 GN-st sündinud lastele teha EhhoKG vaid kliinilise näidustuse korral, siis antud grupis oli uuring teostatud 88,8%-le lastest. JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (2002–2003, 2007–2008, 2011–2012) iseloomustas Eesti neonataalabi aktiivne PDA medikamentoosne sulgemine (vastavalt 26%, 27% ja 25% kõigist 22+0–31+6 GN-il sündinud intensiivravile suunatud lastest), siis positiivse trendina oli aastatel 2015–2016 PDA medikamentoosne sulgemine vähenenud. Kuigi Eesti varasematest kohortidest esitati andmed %-na kõikidest lastest, on täheldatav trend tõenäoliselt tõene, kuna PDA sulgemine otsustatakse teostatud EhhoKG alusel. Täidetud on ligilähedaselt auditi eesmärkväärtus, et PDA medikamentoosse sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute seas vahemikku 10–15%, 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas alla 35% ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas alla 8%. Lähiaastatel peab eeskätt pöörama tähelepanu 22+0–25+6 GN-il sündinud laste PDA medikamentoosse sulgemise sihipärasusele. Samuti, arvestades PDA medikamentoosse ravi näidustuste nõrka tõenduspõhisust, tuleb järgneval auditil eesmärkväärtus üle vaadata. Indikaator 21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel 33 Kirurgilist PDA sulgemist kasutatakse teisesena medikamentoosse sulgemise efekti puudumisel või esmasena juhul, kui medikamentoosne sulgemine on vastunäidustatud. Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest intensiivravile suunatud lastest, kellel oli tehtud EhhoKG ja kellel suleti PDA kas esmaselt või teiseselt kirurgiliselt. Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 255 läbis EhhoKG. PDA suleti kirurgiliselt 16-l (6,3%) lapsel. Esmane kirurgiline sulgemine teostati 2-le (0,8%) lapsele – 25 ja 27 GN-il sündinule. Teisene kirurgiline sulgemine oli teostatud 14-le (5,5%) lapsele. PDA teisene kirurgiline sulgemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0– 25+6 GN-il sündinute ja intensiivravile suunatute seas suleti PDA teiseselt 11-l lapsel (11/53, 20,8%) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 3-l (3/202; 1,5%) lapsel. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 (12) vajas Eestis PDA kirurgilist sulgemist 22+0–31+6 GN-il sündinute seas 3% ja 15% lastest, sealhulgas 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 12% ja 35% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 2% ja 11%. Nende kohortide kohta puuduvad andmed esmase ja teisese kirurgilise sulgemise osakaalu kohta. EPICE kohortuuringu andmetel (27) suleti Eestis aastatel 2011–2012 PDA kirurgiliselt 12%-l 22+0–31+6 GN-il sündinutel ja intensiivravile suunatutel. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega oli Eestis PDA kirurgiline sulgemisaktiivus suur: madala aktiivsusega Euroopa riikides suleti PDA kirurgiliselt keskmiselt 3,1%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 4,2%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides 6,5%-l. JÄRELDUS: Kui aastatel 2002–2003 (12) teostati Eestis PDA kirurgiline sulgemine vähestel lastel, siis aastatel 2007–2008 (16) ja EPICE kohortuuringus (27) aastatel 2011–2012 iseloomustas Eesti neonataalabi aktiivne PDA kirurgiline sulgemine (vastavalt 3%, 15% ja 12% intensiivravile suunatud 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest). Täidetud on ligilähedaselt auditi püstitatud eesmärkväärtus, et PDA kirurgilise sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel alla 6%. Auditi kohordis oli vastav näitaja 6,3%. Samas, arvestades PDA kirurgilise ravi näidustuste nõrka tõenduspõhisust, tuleb järgneval auditil eesmärkväärtus üle vaadata. Indikaator 22. Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Enneaegse lapse varane toitmine ja kiire jõudmine täisenteraalsele toitmisele on VE vastsündinu käsitluse prioriteediks. See vähendab tsentraalsete veenikateetrite vajadust, nosokomiaalseid invasiivseid infektsioone ja haiglaravi kestust. 34 Eesmärk oli hinnata enneaegsete vastsündinute vanust täisenteraalse toitmise (enteraalselt 150 ml/kg ja/või kaloraaž üle 110 kcal/kg ööpäevas) saavutamisel. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Eesmärkväärtuseks oli pakutud aastal 2015 avaldatud rahvusvahelise ravisoovituse alusel, et täisenteraalsele toitmisele võiks 28–31 GN-il sündinud enneaegsed jõuda esimese elunädala lõpul, < 28 GN-il aga 2. elunädala lõpul. Eesmärk oli kaardistada andmed ravijuhendile järgneva aja võrdlusandmeteks. Auditeeritud grupis (arvutus PMV-s 44 nädalat elulejate kohta, n= 247, sh välja jäeti seedetrakti kirurgiliste väärarenditega lapsed) oli keskmine vanus täisenteraalsele toidule jõudmisel 15 päeva (mediaan 10 päeva), sealhulgas oli see pöördvõrdelises sõltuvuses gestatsioonivanusest sünnil: 22 GN puhul 107 ja 31 GN puhul 9 päeva. Hamilton jt (21) grupis vajasid VE sündinud lapsed parenteraalset toitmist mediaankestusega 12–14 päeva. Eestis ei ole varasemaid andmeid, millega tulemusi võrrelda. Auditeeritute alagrupis 22+0–27+6 GN-il oli keskmine vanus täisenteraalse toitmise saavutamisel 25 päeva (eesmärkväärtus hiljemalt 14 päeva) ning grupis 28+0–31+6 GN-il 10 päeva (eesmärkväärtus hiljemalt 7 päeva). JÄRELDUS: Täisenteraalsele toitmisele jõuti oluliselt hiljem, kui indikaatori eesmärkväärtused ja rahvusvaheline ravisoovitus olid välja pakkunud. Vaja oleks laiendada doonorrinnapiima kätte- saadavust ning tõhustada enteraalset toitmist, arvestades tõenduspõhiste soovitustega. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 23. Intraventrikulaarne hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel IVH korral tekib verejooks aju külgvatsakestesse ning vatsakesi ümbritsevasse ajukoesse. Ligikaudu 60%-l vastsündinutest III ja IV astme IVH-ga esinevad kognitiivsed häired, tserebraalparalüüs ja vaimse arengu aeglustumine (28). Eesmärgiks oli arvutada VE laste osakaal, kellel kirjeldati aju ultraheli (UH) või magnetresonantstomograafia (MRT) leiuna intraventrikulaarse hemorraagia III–IV aste Papile järgi 2 grupis: nii nende kohta, kellel oli alustatud intensiivravi kui elulejatel PMV-s 44 nädalat. Eesmärkväärtused oli püstitatud gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–23+6 GN 25%; 24+0–24+6 GN 15–20%; 25+0–25+6 GN 11–15%; 26+0–26+6 GN 10%; 27+0–27+6 GN alla 5%; 28+0–28+6 GN alla 3%; 29+0–29+6 GN 1,5% ja 30+0–31+6 GN 0%. 35 Auditi jooksul koguti andmeid IVH kõigi astmete kohta. III–IV astme IVH esines 7%-l intensiivravile suunatud lastest ja 4%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis, sh 22–27 GN-il intensiiv-ravile suunatutest 16,3%-l ja 8,1%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis; 28–31 GN-il 2,3%-l intensiivravile suunatutest ja 1,7%-l PMV-s 44 nädalat elulejate grupis. Eesti varasemates kohortides aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli III–IV astme IVH sagedus vastavalt 15% ja 12% intensiivravile suunatutest ning 9% ja 5% elulejatel (12) aastatel 2011–2012 oli EPICE Eesti kohordis sageduseks 2,9% elulejatest (5). Teiste riikide andmetest on teada, et EPICE kogugrupis oli IVH III–IV sagedus 3,9% elulejatest, ulatudes 2,2%-ni Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal 8,9%- ni Poolas (5). JÄRELDUS: Võrreldes Eesti varasemate kohortidega on raske IVH esinemine VE vastsündinutel vähenenud intensiivravile suunatud laste ja ka PMV-s 44 nädalat elulejate grupis. Eesmärk- väärtusest halvem oli tulemus paljudes GN gruppides. Kõige suurem oli osakaal < 28 GN puhul. Üksikute gestatsioonivanuse gruppide kaupa analüüsiks on Eestis vähe juhte ja ilmselt ei saa eesmärkväärtust sätestada GN kaupa. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 24. Tsüstilise periventrikulaarne leukomalaatsia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Tsüstiline periventrikulaarne leukomalaatsia (cPVL) võib tekkida üsasiseselt, sünni ajal ja ka pärast sündi. cPVL võib edaspidi põhjustada liikumis- ja kognitiivseid häireid, mitmesuguste puuete risk võib ulatuda 93%-ni. Eesmärgiks oli välja tuua VE vastsündinute osakaal, kellel tehti aju piltdiagnostika ja kirjeldati cPVL (vähemalt kaks tsüsti minimaalse diameetriga 2 mm), 2 sihtgrupis: a) kes suunati intensiivravile; b) kes oli PMV-s 44 nädalat elus. Eesmärkväärtused olid sätestatud gestatsiooni- vanuse gruppide kaupa, < 26 GN alla 5% ja suurema gestatsioonivanuse puhul madalam. Auditeeritud kohordis esines cPVL 4,1% intensiivravile suunatud lastest ja 4%-l PMV-s 44 nädalat elus olnud lastest, sh 22–25 GN intensiivravile suunatutest esines cPVL 8% ja PMV-s 44 nädalat elulejatel 5,9%; 26–31 GN intensiivravile suunatutest esines cPVL 3,2% ja PMV-s 44 nädalat elulejatel 3,3%. < 26 GN elulejatel oli cPVL sagedus 11,8%, mis on 2 korda kõrgem kui eesmärkväärtus. Samuti on cPVL sagedus üle 5% mitmes suuremas gestatsiooninädalas, mis on tingitud väikesest laste arvust GN gruppides. 36 Varasemad Eesti andmed viitavad, et aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 esines cPVL vastavalt 7% ja 4%-l (12) ja aastatel 2011–2012 EPICE grupis (5) 5,7%-l elulejatest. Rahvusvaheliste andmete alusel oli EPICE kohordi (5) keskmine 3,2%, sealjuures jäi heade tulemustega riikides alla 2% ja oli keskmisest kõrgem Portugalis (5,1%) ja Poolas 9,4%. JÄRELDUS: cPVL sagedus oli auditi grupis kõrgem kui eesmärkväärtus. Võrreldes Eesti varasemate kohortidega ei ole cPVL esinemine oluliselt muutunud, kuid parimat tulemust näitavate Euroopa riikidega võrreldes jääb suuremaks. Üksikute GN-te kaupa analüüsiks on Eestis vähe juhte. Eesmärkväärtuse seadmine GN-te kaupa pole ilmselt otstarbekas. Vajalik on antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel BPD ehk enneaegse lapse krooniline kopsuhaigus on oluliseks neonataalseks haiguseks, mis kujuneb mitme kahjustava teguri esinemisel: kopsude anatoomiline ja funktsionaalne ebaküpsus, IHT-st põhjustatud barotrauma ja oksüdatiivne stress. Teisteks riskiteguriteks on veel näiteks PDA, infektsioon, õhulekke sündroomid jm. Mõõdukas ja raske BPD diagnoositakse lapsel PMV-s 36 nädalat, kui laps vajab püsivalt lisahapnikku ja/või hingamistoetust (30). Uuringud on näidanud, et enneaegsetel lastel, kellel esmasel haiglaravil diagnoositi BPD, esinevad sagedamini kasvuhäired ja erinevad neuroloogilised häired, sealhulgas tserebraalparalüüs, kui sama küpsusastmega kontrollgrupi lastel, kellel BPD-d ei diagnoositud (30, 31). Samuti on BPD kaasumisel lastel suurem risk halvale kognitiivsele arengule ja kuulmispuudele (30). Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest PMV-s 44 nädalat elulejatest lastest, kellel PMV-s 36 nädalat diagnoositi keskmise või mõõduka astmega BPD. Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eesti raviasutustes 275 lapsel, neist 251 last olid elus PMV-s 44 nädalat. Mõõduka ja raske astmega BPD diagnoositi PMV-s 36 nädalat 38 lapsel (15% elulejatest). BPD esinemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega. 22+0–25+6 GN- il sündinud elulejate seas diagnoositi BPD PMV-s 36 nädalat 17 lapsel (50% elulejatest) ja 26+0– 31+6 GN-il sündinute seas 21 lapsel (9,7% elulejatest). Eestis on mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud suur. Vastav näitaja varasemate rahvastikupõhiste uuringute põhjal aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 (12) oli 22+0–31+6 GN-ol sündinud elulejate seas 20% ja 24%, seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute 37 elulejate seas 50% ja 62% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 18% ja 19%. EPICE uuring (5) näitas, et perioodil 2011–2012 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas BPD-ga laste osakaal 14% elulejatest. Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi võrrelduna kahe varasema kohordiga, kuid võrdväärseid tulemusi võrreldes EPICE-kohordiga. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel (31) oli mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal 22–25 GN-il sündinud elulejatest 33% ja aasta 2012 andmetel 15% < 32 GN ja/või < 1500 g sünnikaaluga lastest, kellel alustati intensiivravi. JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (aastatel 2002–2003 ja 2007–2008) iseloomustas Eesti neonataalabi suhteliselt suur 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaal, kellel PMV-s 36 nädalat oli diagnoositud keskmise või mõõduka astmega BPD (vastavalt 20% ja 24% elulejatest), siis positiivse trendina kahes viimases kohordis (aastatel 2011–2012 ja 2015–2016) on antud laste osakaal vähenenud (vastavalt 14% ja 15%). Täidetud on auditi raames püstitatud eesmärkväärtus, et mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas alla 20%, sh 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejatel alla 50% ja 26+0–31+6 GN grupil alla 10%. Hingamistoetuse taktika muutusel tuleb edaspidi eesmärkväärtus üle vaadata. Indikaator 26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) lastel Nekrotiseeriv enterokoliit (NEK) on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti patoloogia, mis tõstab suremust ja haigestumust. Eesmärgiks oli hinnata VE laste osakaalu, kellel oli diagnoositud Belli järgi NEK-i ≥ II staadium (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas, peritoniit, astsiit, soole perforatsioon, pneumoperitoneum). Eesmärkväärtusteks oli 22+0–31+6 GN-il sündinutel < 10%; sh 22+0–23+6 GN-il sündinud intensiiv- ravile suunatutest alla 20%; 24+0–25+6 GN <15%; 26+0–27+6 GN < 7%; 28+0–29+6 GN < 2% ja 30+0–31+6 GN < 1,5%. Auditi andmetel esines II–III staadiumi NEK 5,92%-l kõigist intensiivravile suunatutest (n = 270, välja arvati seedetrakti väärarendi ja spontaanse sooleperforatsiooniga lapsed), sh 22–25 GN-il 12% ja 26–31 GN-il 3,7%. Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-ga laste osakaal 22+0–31+6 GN-il sündinute seas vastavalt 7% ja 12% lastest; sh 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il vastavalt 7% ja 12% (16). EPICE uuringu andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles 12% (5). 38 Seega on NEK-i sagedus auditi kohordis oluliselt vähenenud. NEK-i (≥ II staadium) esinemissagedus on EuroNeoStat (33) statistika ja aastal 2017 publitseeritud süstemaatilise ülevaate andmetel < 28 GN-il sündinutel 2% (Jaapanis) kuni 10% (USA-s) ning < 32 GN-il sündinutel 2–3% piires (34). ANZNN registri andmetel (aastatel 2004–2013) oli NEK-i esinemissagedus < 28 GN-il sündinutel 6,5–10,4%; > 28 GN-il sündinute seas 0,8% (17). EPICE kohordis esines II–III staadiumi NEK < 32 GN 2,3% (5). JÄRELDUS: Võrreldes varasemalt Eestis kogutud andmetega ja eesmärkväärtustega on auditi kohordis II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus langenud. Võrreldes eeltoodud rahvusvaheliste andmetega jääb Eesti II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus kõrgemaks. Kuna NEK sagedus on seotud mitmete VE vastsündinute varase käsitluse põhimõtetega, on vajalik antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Uuringud näitavad, et kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu maha- jäämus on suurem võrreldes sarnase vanusegrupi kirurgilist ravi mittevajanutega (34). Eesmärgiks oli kirjeldada kirurgilise ravi rakendamist NEK-i diagnoosiga enneaegsetel vastsündinutel, kellel Belli järgi esines ≥ II staadium. Eesmärkväärtuseks oli, et NEK-i kirurgilise raviga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel alla 5%, arvestatuna lastest, kellel alustati intensiivravi. Kirurgilist NEK ravi rakendati kokku 2,2%-l kõigist VE vastsündinutest, sh 22–25 GN grupis 10% ja 26–31 GN grupis 0,48%. Kõigist II–III staadiumiga NEK juhtudest rakendati kirurgilist ravi 37,5%-l (6 juhul 16-st), sh 22–25 GN 83%-l ja 26–31 GN 10%-l. Kõik kirurgiliselt ravitud NEK juhud esinesid lastel, kes olid sündinud 22–26 GN vahemikus. Kirjanduse andmetel esineb kirurgilist ravi vajanud NEK-i ligikaudu 2%-l VE vastsündinutest, sagedus varieerub riigiti 0–14% (33). ANZNN registri (2004-2013) andmetel vajas tõestatud NEK-i puhul kirurgilist ravi 6,5% lastest (17), EPICE kohordis esines kirurgilist NEK-i 1,9% intensiivravile suunatutest (5). JÄRELDUS: Võrreldes varasemalt Eestis kogutud andmetega ja eesmärkväärtustega on auditi kohordi kirurgilist ravi vajanud II–III staadiumi NEK-i esinemissagedus langenud. Võrreldes rahvusvaheliste andmetega (5) jäi auditi kohordis Eesti II–III staadiumi NEK kirurgilise sekkumise vajaduse sagedus veidi kõrgemaks. Kuna NEK, sh selle kirurgilist ravi vajavate vormide sagedus 39 on seotud mitmete VE vastsündinute varase käsitluse põhimõtetega, on vajalik antud indikaatori tulemit uuesti hinnata, et teada saada kas ja kuidas on ravijuhendi soovitusi rakendatud. Indikaator 28. Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Hiline neonataalne sepsis on väga väikese sünnikaaluga vastsündinute üks peamine haigestumuse ja suremuse põhjustest. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu hilise (üle 72 elutunni) positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega. Kõikide 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinute seas oli hilise positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega laste osakaal 24% ja elulejatel diagnoositi hilist positiivse verekülviga sepsist 23%-l, sh gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–22+6 GN 100%, 23+0–23+6 GN 33%, 24+0–24+6 GN 81%, 25+0–25+6 GN 48%, 26+0–26+6 GN 31%, 27+0–27+6 GN 40%, 28+0–28+6 GN 17%, 29+0–29+6 GN 13%, 30+0–30+6 GN 10% ja 31+0–31+6 GN 4%. Grupeeritult 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 53% ja 26+0–31+6 GN seas 14,8%. Aastatel 2002–2003 olid vastavad näitajad 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 26% ja 26+0–31+6 GN 23%, aastatel 2007–2008 vastavalt 38% ja 18% (12). EPICE uuringu Eesti kohordis oli hilise positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega VE laste osakaal kõikidest elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud lastest 28,4% (5). NICHD (20) andmed gestatsioonivanuse gruppide kaupa: 22+0–22+6 GN 58%, 23+0–23+6 GN 62%, 24+0–24+6 GN 55%, 25+0–25+6 GN 46%, 26+0–26+6 GN 35%, 27+0–27+6 GN 27% ja 28+0–28+6 GN 20%. JÄRELDUS: Võrreldes Eesti eelnevate kohortidega (12) ja NICHD (20) andmetega on hilise positiivse liikvori ja/või verekülviga sepisega VE laste osakaal kõikidest elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud VE lastest jätkuvalt väga kõrge, seda eriti gestatsioonivanuse grupis 22+0– 25+6. Vajalik on parandada ja välja töötada meetmed, mis aitavad vähendada hilise sepsise esinemissagedust VE vastsündinutel. Indikaator 29. Hilise positiivse verekülviga sepsise episoodide arv väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) lastel Korduvad nosokomiaalse infektsiooni episoodid on VE vastsündinutel seotud halva neuroloogilise ja üldise arengu kaugtulemiga. Eesmärk oli hinnata VE vastsündinute osakaalu korduvate hilise (üle 72 elutunni) positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega, arvutades kokku kõik hilise nosokomiaalse infektsiooni episoodid. 40 Kõikide 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud vastsündinute seas oli korduvate hilise positiivse liikvori ja/või verekülviga sepsisega laste osakaal 14% ja haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil olevate vastsündinute seas 10%. Maksimaalne hilise sepsise episoodide arv ühel lapsel oli 9. Eelnevates Eesti kohortides ja rahvusvahelistes uuringutes ei ole vastavaid andmeid analüüsitud ega avaldatud. JÄRELDUS: Vajalik on parandada ja välja töötada meetmed, mis aitavad vähendada hilise sepsise esinemissagedust ja korduvate episoodide esinemist VE lastel. Indikaator 30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooni- nädalat) lastel Enneaegsete retinopaatia (ROP) on ebaküpse võrkkesta veresoonte kahjustus, mille peamisteks riskiteguriteks on lapse äärmine ebaküpsus ja hapnikravi toksiline toime võrkkesta veresoontele. ROP jaotatakse haiguse raskuse alusel 5 staadiumi. Alates 3. staadiumist on vajalik ravi, kuna lapsed on ohustatud nägemise nõrgenemisest või halvemal juhul pimedusest (35). Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaalu kõikidest elulejatest PMV-s 44 nädalat, kellel diagnoositi ravivajadusega (laserkoagulatsiooniga ja/või antivaskulaarse endoteelse kasvu- faktoriga ravitud) ROP. Kokku alustati intensiivravi aastatel 2015–2016 Eestis 275 lapsel, neist 251 last olid elus PMV-s 44 nädalat. Ravivajadusega ROP diagnoositi 13-l lapsel (5,2% elulejatest). Ravivajadusega ROP esinemine oli võrdeline gestatsioonivanuse vähenemisega: 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejatest 12 lapsel (35,3% elulejatest) ja 26+0–31+6 GN-il sündinutest vaid ühel 27 GN-il sündinud lapsel (0,5%). Eestis on ravitud ehk ≥ 3 staadiumi ROP-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud suur. Ainsad Eesti rahvastikupõhised andmed, kus vaadeldi ravitud ROP esinemist võrkkesta täieliku vaskulariseerumiseni, on aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 (12, 17). Vastav näitaja oli mõlemas kohordis 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatel 11%, seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas vastavalt 64% ja 51% ning 26+0–31+6 GN 7% ja 6%. EPICE uuringus (5) vaadeldi ravitud ROP esinemist esmase haiglaravi lõpuni, millal võrkkest ei pruugi olla veel täielikult vaskulariseerunud. Antud kohordis aastatel 2011–2012 sündinud lastest esines ravivajadusega ROP 9%-l elulejatest haiglaravi lõpul. Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel (32) esines ravivajadusega ROP 11%-l 22–25 GN-il sündinud elulejatest ja aasta 2012 andmetel 2% < 32 GNi ja/või < 1500 g sünnikaaluga 41 sündinuist, kellel alustati intensiivravi. Rootsi riikliku ROP registri SWEDROP (36) andmetel esines aastatel 2008 ja 2009 < 32+0 GN-il sündinud lastest ravivajadusega ROP 4,4%-l elulejatest ROP skriiningu lõpetamisel. JÄRELDUS: Kui varasemates kohortides (aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012) iseloomustas Eesti neonataalabi suhteliselt suur 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 nädalat elulenud laste osakaal, kellel oli diagnoositud ravivajadusega ROP (vastavalt 11%, 11% ja 9%), siis positiivse trendina viimases kohordis (aastatel 2015–2016) on antud laste osakaal vähenenud (5,2% elulejatest). Täidetud on auditi raames püstitatud eesmärkväärtus, et ravivajadusega ROP- ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute elulejate seas alla 6% ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas alla 2%. Ligilähedaselt on täidetud auditi eesmärk, et 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas jääks antud näitaja alla 30%. Indikaator 31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud elus ja surnud laste osakaalu haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Aastatel 2015–2016 sündis Eesti raviasutustes 22+0–31+6 GN-il 316 last, neist elusana 277. Kokku alustati intensiivravi 275 lapsel, neist 251 olid elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Seega 22+0–31+6 GN-il sündinud laste elulemus oli 79,4% arvestatuna kõikidest sündidest ja 90,6% arvestatuna elussündidest. 22+0–25+6 GN-il sündinud laste seas olid vastavad näitajad 49,3% kõigist sündidest ja 61,8% elussündidest ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 91,6% kõigist sündidest ja 97,7% elussündidest. Eestis on viimase 15 aasta jooksul 22+0–31+6 GN-il sündinud laste elulemus haiglaravi lõpul oluliselt suurenenud, olles aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 vastavalt 78%, 85% ja 92% arvestatuna kõikidest elussündidest (12, 17). EPICE uuring (4) võimaldas võrrelda laste elulemust GN-de kaupa uuringus osalenud 19 piirkonnaga. Aastatel 2011–2012 oli Eestis 24+0– 26+6 GN-il sündinute seas elulemus haiglaravi lõpul 63,9% (teistes riikides 39,1–69,1%), 27+0–28+6 GN-il 67,6% (teistes riikides 66,7–92,1%) ja 29+0–31+6 GN-il 91,9% (teistes riikides 86,3–93,0%) arvestatuna kõikidest antud perioodi elussündidest. Silmatorkav on madal elulemus 27+0–28+6 GN- il sündinute seas, kuid arvestades laste väikest arvu, võib näitaja olla juhuslik. JÄRELDUS: VE laste elulemus esmase haiglaravi lõpul on oluline peri- ja neonataalabi indikaator. Viimase näitaja osas on Eestis toimunud väga positiivsed muutused: 22+0–31+6 GN-il sündinud 42 laste elulemus haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, on alates aastast 2002 oluliselt suurenenud 78%-lt üle 90%-ni ja seda nii 22+0–25+6 GN-il (31%-lt 61,8%-ni) kui 26+0–31+6 GN-il sündinute hulgas (88%-lt 97,7%-ni). Viimases, aastate 2015–2016 kohordis on täidetud auditi raames püstitatud eesmärkväärtus, et elulemus esmase haiglaravi lõpul või PMV- s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, peaks jääma võrdväärseks või suuremaks aastate 2011- 2012 Eesti kohordi tulemiga 22+0–31+6 GN-il sündinute seas, s.o ≥ 92% arvestatuna kõikidest elussündidest. Täidetud on ka teine püstitatud eesmärk, et suurem elulemus tuleks saavutada võrrelduna varasemate Eesti kohortidega 22+0–25+6 GN-il sündinute seas, s.o > 55%. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 61,8%. Indikaator 32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Parimaks toiduks enneaegsele lapsele on rinnapiim. VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on kaitsvaks teguriks neonataalsel haigestumisel, vähendades NEK, hilise sepsise ja ROP riski. Samuti omab rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (34, 35). Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud rinnapiima saavate laste osakaalu, kes olid osalisel või täielikul rinnapiimaga toitmisel haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, kellest 251 olid elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Rinnapiima sai kõigist 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatest 195 (78%) last. Rinnapiima saavate laste osakaal oli suurem küpsemate enneaegsete laste seas. 22+0–25+6 GN-il sündinud lastest sai rinnapiima 21 (61,8%) last ja 26+0–31+6 GN-il 174 (80,2%) last. Eestis on haiglast lahkumisel 22+0–31+6 GN-il sündinud ja rinnapiima saavate laste osakaal ajas suurenenud. Kui aastatel 2002–2003 sai 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest haiglast lahkumisel rinnapiima 54%, siis aastatel 2007–2008 sündinutest 63% ja aastatel 2011–2012 76% lastest (12, 17). EPICE uuringu andmetel (36) oli rinnapiima saavate laste osakaal 19 Euroopa piirkonnaga võrreldes Eestis üks suurimaid. JÄRELDUS: Võrreldes varasemate kohortidega (aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012) on Eestis suurenenud aastatel 2015–2016 22+0–31+6 GN-il sündinud ja rinnapiima saavate elulejate osakaal haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem – vastavalt 54%, 43 63%, 76% ja 78% lastest. Aastatel 2015–2016 sündinud laste kohordis on täidetud auditi püstitatud eesmärkväärtus, et haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema üle 75%. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 78%. Küll aga tuleb pöörata suuremat tähelepanu 22+0–25+6 GN-il sündinud laste emade toetamisele ja nõustamisele rinnapiimaga toitmisel. Indikaator 33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Eesmärgiks on hinnata ainult rinnapiima saavate, sõltumata toitmisviisist, st kas laps saab rinnapiima rinnast või väljalüpstuna lutipudelist või muul viisil, laste osakaalu haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, neist 251 oli elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Ainult rinnapiima sai kõikidest 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejatest 149 (59%) last. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal oli suurem küpsemate enneaegsete laste seas, 22+0–25+6 GN-il sündinud lastest sai rinnapiima 13 (38,2%) last ja 26+0–31+6 GN-il 136 (62,7%) last. Eestis on haiglast lahkumisel ainult rinnapiima saavate laste osakaal ajas (aastatel 2002–2003, 2007–2008, 2011–2012) (12, 17) püsinud muutumatuna 42–46%, kuid EPICE uuringu andmetel (39) oli ainult rinnapiima saavate laste osakaal Eestis üks suurimaid, võrreldes teiste riikide andmetega. JÄRELDUS: Eestis on väga positiivse trendina suurenenud 22+0–31+6 GN-il sündinud laste osakaal, kes haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, on vaid rinnapiimaga toitmisel. Täidetud on auditi püstitatud eesmärkväärtus, et haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat ainult rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas üle 50%. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 59%. Küll aga tuleb pöörata suuremat tähelepanu 22+0–25+6 GN-il sündinud laste emade toetamisele ja nõustamisele rinnapiimaga toitmisel. Indikaator 34. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 44 Eesmärgiks on arvutada laste osakaal, kelle kaal haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem, on väiksem kui 10 protsentiili Fentoni kasvukõveral (40). Indikaator võimaldab hinnata sünnijärgset lapse enteraalse ja parenteraalse toitmise kvaliteeti ning riski hilisemaks kasvu- ja arenguhäireks. Eesmärk oli kaardistada andmed ravijuhendile järgneva aja võrdlusandmeteks. Auditeeritud perioodil esines haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat kaaludefitsiidiga lapsi 23,1%, sh 22–25 GN alagrupis 50% ja 26–31 GN 14,3%. Pole teada kui suur osa neist lastest olid üsasisese kasvupeetusega sünnil, mis võib mõjutada kaalutulemit. Eesti varasematest andmetest on teada, et aastal 2007 esines sünnikohordis 55%-l lastel sünnijärgset kasvupeetust, st kaal haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat oli < 10. protsentiilil (16). JÄRELDUS: Kaaludefitsiidiga laste osakaal haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat oli 23,1%, mis on kõrgem kui eesmärkväärtus (< 20%), kuid oluliselt madalam kui aasta 2007 võrdlusgrupil. Vajalik on indikaatori hindamine, kui ravijuhend on olnud kasutuses rohkem kui aasta. Indikaator 35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud laste esmase haiglaravi kestust. Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, neist 251 olid elus haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Elulejate keskmine haiglaravi kestus oli 59 päeva (mediaan 55 päeva) ja surnutel 34 päeva (mediaan 8 päeva). Elulejate keskmine esmane ravikestus Eestis kolmes võrreldud kohordis oli aastatel 2002–2003 64,6 päeva, aastatel 2007–2008 63,0 päeva ja aastatel 2011–2012 59,7 päeva (12, 17). Esmase sünnijärgse haiglaravi kestus elulejatel on negatiivses seoses gestatsioonivanusega: iga lisanduv ges-tatsiooninädal vähendas haiglasviibimist keskmiselt 12%, mis on võrreldav ka teiste riikide tule-mustega. Norra neonataalse registri andmetel (41) varieerub < 28 GN-il sündinute vanus haiglast väljakirjutamisel PMVni 38–41 nädalat ja 32–36 GN-il sündinute hulgas PMVni 36–37 nädalat. ANZNN (17) sünniregistri andmetel oli < 24 GN keskmine haiglas viibimine 137 päeva, 24–28 GN grupis 87 päeva ja 29–32 GN grupis 42,8 päeva. Surnud laste haiglaravi kestuse mediaanväärtus oli auditi kohordis 8 päeva, eelnevates 2002–2003 ja 2007–2008 aastate kohortides võrdväärselt 5 päeva. JÄRELDUS: Kuigi Eestis on 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsete sünnituste antenataalne käsitlus muutunud aktiivsemaks ja oluliselt on suurenenud enneaegsete vastsündinute elulemus, ei ole see kaasa toonud esmase haiglaravi pikenemist. Viimane on väga positiivseks tulemuseks. 45 Samuti on täidetud auditi püstitatud eesmärkväärtus, et haiglas viibimise keskmine kestus peaks olema lühem kui 60 päeva. Kohordis aastatel 2015–2016 oli vastav näitaja 59 päeva. Eraldi vajavad analüüsimist surnud laste haiglaravi kestus ja surmapõhjused. Indikaator 36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas haiglate või osakondade vahelise transpordi vajadus Kaasaegne neonataalne intensiivravi on ressursimahukas ja põhineb interdistsiplinaarsel koostööl. See on võimalik vaid keskustes, kus on olemas selleks pädev personal ja tehnoloogilised tingimused nii ähvardava enneaegse sünnituse edasilükkamiseks, sünnituste vastuvõtuks kui ka enneaegsete vastsündinute raviks. Ideaalses olukorras asuvad vastsündinute intensiivravi palatid samas raviasutuses sünnitusosakonna vahetus läheduses ja personalil on piisavad kogemused VE vastsündinute ravis (3). Antud keskus pakub täismahus teenuseid nii naisele kui lapsele, st keskuses on olemas ante- ja postnataalne multidistsiplinaarne meeskond koos laste jälgimis- süsteemiga (42). Last ja peret ei transpordita haiglast haiglasse ega ühe haigla osakonnast teise. Eestis on ajalooliselt jäänud peri- ja neonataalabi korraldus, kus piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavad tervishoiuasutused asuvad ehituslikult eraldi piirkondlikest lastehaiglatest. Auditi aastatel 2015–2016 pakuti lastehaiglates pikaajalise invasiivse hingamistoetusega III astme intensiivravi ja perioperatiivset ravi laste intensiivraviosakondades ning neonataalset ja järelravi vastsündinute osakondades. Eesmärk oli hinnata 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste viibimist ravil enam kui kahes (kas erinevate haiglate või sama haigla) osakonnas. Analüüsist jätsime välja elulejad, kes PMV-s 44 nädalat viibisid veel haiglas, kuna nende laste hulgas võis enam kui kahes osakonnas ravitud laste osakaal veel suureneda esmase haiglaravi jooksul. Aastatel 2015–2016 alustati Eestis intensiivravi 22+0–31+6 GN-il sündinud 275 lapsel, kellest 239 olid elus ja haiglast lahkunud PMV-ks 44 nädalat. Neist enam kui kahes osakonnas viibis ravil 113 (47,3%) last, st et ligi pooled lastest ja nende pered vajasid vähemalt kahte või enamat sünnijärgset transporti/üleviimist ühest haiglast teise või sama haigla ühest osakonnast teise. Enam kui kahes osakonnas ravitud laste osakaal oli ebaküpsemate laste seas suurem: 22+0–25+6 GN-il sündinud ja PMV-ks 44 nädalat koju lubatud lastest viibis 89% (24/27) ravil enam kui kahes osakonnas (vaid kolme 25. GN-il sündinud last raviti kahes osakonnas) ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 42% lastest (89/212). Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et ei analüüsitud transpordi põhjuseid ning ei eristatud haiglate vahelisi või siseseid liikumisi. 46 JÄRELDUS: Auditi raames eesmärkväärtust on raske püstitada, kuna analoogselt kogutud andmeid EPICE kohordist ei ole analüüsitud. Ideaalis peaks eesmärkväärtus olema < 5% ning lapse ravi (sh pikaajaline invasiivne ventilatsioon ja perioperatiivne ravi) toimuma ühes osakonnas. Lapse sünnijärgne transport oleks vajalik vaid kahel juhul: 1) kui ei jõuta teostada üsasisest transporti, laps ei sünni kõrgema etapi keskuses ja sünnijärgne transport keskusesse on paratamatu ning 2) kui on vajalik erakorraline lapse transport antenataalselt diagnoosimata patoloogia korral spetsiifilist ravi pakkuvasse keskusesse (nt harva esinev ja antenataalselt diagnoosimata kirurgiline patoloogia). Indikaator 37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat Peri- ja neonataalabi organisatoorset korraldust, ravi kvaliteeti ning lapse riski halvaks elu- kvaliteediks kooli- ja täiskasvanueas saab hinnata lapse arengutulemiga umbes 2 aasta vanuses, mil on võimalik täpsustada juba ka lapse kognitiivse arengu taset. Eesmärk oli kaardistada mõõduka ja raske puudega laste osakaalu andmed korrigeeritud 2 aasta vanuses ravijuhendile järgneva aja võrdlusandmeteks. Mõõdukas ja raske arenguhäire enneaeg- susele sünnil korrigeeritud vanuses 2 aastat defineeritakse juhul, kui lapsel esineb vähemalt üks järgnevatest kriteeriumidest: tserebraalparalüüs (GMFCS-skaala (jämemotoorsete funktsioonide klassifikatsiooni süsteem) 2–5 aste), kognitiivse arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III (Bayley imiku arengu skaala) < 70), kõne arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70), raske nägemispuue (laps näeb vaid valgust või on pime) ja/või raske kuulmispuue (kuulmisabivahendite kasutamine). Mõõduka ja raske puudega laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat oli Eestis aastal 2007 VE sündinute ja antud vanuses elulejate seas 12% (16). Aastatel 2011–2012 EPICE Eesti kohordi seas oli see 20% (5) (erinevalt defineeritud ja mõõdetud), EPICE (5) kohordi kogugrupis 24,9%, ulatudes 16%-ni Hollandis 34%-ni Poolas. Seega eesmärk- väärtuseks seati 10–15%. 2 aasta korrigeeritud vanuses oli elus 246 last, kellest läbis arengu hindamise 2 aasta korrigeeritud vanuses 162 ehk 65,9%. Mitmed lapsed ei olnud auditeerimise hetkel läbinud soovituslikku testimist 2 aasta korrigeeritud vanuses, sest nende vanus ei olnud jõudnud veel 24 kuu korrigeeritud vanuseni või polnud nad tulnud arengu hindamisele muul põhjusel. Nende jälgimise andmeid vaadati täiendavalt e-haigusloost. Seega võivad indikaatori arvutamisel olla alaesindatud mõõduka puudega juhud. 47 Mõõdukas või raske puue esines 27-l (10,9%-l elulejatest), sh 13 lapsel oli kombineeritud puue, st haaratud rohkem kui 1 valdkond. Lastel gestatsioonivanuse grupis 22–25 GN tuvastati arenguhäire 38,7%-l ja grupis 26–31 GN 8,8%-l. JÄRELDUS: VE lastest läbis vaid kaks kolmandikku riskivastsündinute jälgimisjuhendis soovitatud arengu hindamise vanuses enneaegsusele korrigeeritud 2 aastat, mis ei luba anda hinnangut kogu auditi grupi laste kaugtulemusele. VE laste tervis ja areng ning selle jälgimine pärast haiglast lahkumist vajaks eraldi analüüsi. Mõõduka ja raske puudega laste osakaal vanuses 2 aastat oli auditi kohordis eesmärkväärtuse (10–15%) piires. Tulemused on tabeli kujul välja toodud lisa 4-s. 48 6. JÄRELDUSED Antenataalne periood 1. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) sündide tsentraliseerimine üld- ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga haiglatesse oli hea. 2. Väljaspool piirkondliku funktsiooniga haiglat toimunud väga enneaegsete sündide põhjused vajavad eraldi analüüsi. 3. Glükokortikosteroidide ja magneesiumsulfaadi manustamine täieliku skeemi järgi ei vastanud eesmärkväärtusele. Edaspidi on vajalik jälgida kasutusele võetud ravijuhendi soovitusi. Postnataalne periood 4. Vere happe-alus-tasakaalu määramine nabaväädiverest oli ebapiisav. Vere happe-alus- tasakaalu on vajalik määrata kõigil väga enneaegsetel vastsündinutel ja dokumenteerida korrektselt proovi võtmise kellaaeg ja koht ning vere happe-alus-tasakaalu analüüsi väärtused. 5. Nabaväädivere patoloogiliste vere happe-alus-tasakaalu väärtustega vastsündinute osakaal oli eesmärkväärtusest kõrgem. Tulemused vajavad edasist analüüsi selgitamaks, kas perinataalne kliiniline praktika vajab muutmist. 6. Võrreldes teiste riikidega eristub Eesti väga kõrge väga enneaegsete vastsündinute osakaaluga, keda transporditakse auto- või helikoptertranspordiga vanuses 0–48 elutundi. 7. Kehatemperatuuri mõõtmine ja korrektne dokumenteerimine vastsündinu saabumisel intensiivraviosakonda, lapse kahel esimesel elutunnil ja transpordi eelselt ning järgselt oli puudulik. Varase, 0–48 elutunnil teostatud transpordi järgselt suurenes mõõduka hüpotermiaga laste osakaal. Vajalik on järgida nõudeid ja meetmeid alajahtumise vältimiseks ning korrektselt dokumenteerida laste kehatemperatuur. Hoiduda alajahtunud vastsündinute transpordist ühest raviasutusest teise. 8. Samuti esinesid puudujäägid väga enneaegsete vastsündinute teiste oluliste parameetrite (vere happe-alus-tasakaalu, veresuhkur, FiO2) jälgimisel ja dokumen- 49 teerimisel nii lapse esmasel stabiliseerimisel, kahel esimesel elutunnil kui transpordi eelselt ja järgselt. Vajalik on välja töötada Eestis ühtne väga enneaegsete laste esmase stabiliseerimise ja transpordi protokoll oluliste parameetrite jälgimiseks ja dokumen- teerimiseks. Eestis puuduvad seni ühtsed hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid hinnata nii väga enneaegse vastsündinu seisundi raskust intensiivraviosakonda saabu- misel kui transpordi mõju vastsündinule. Soovitav on ühtsete hindamiskriteeriumide kasutusele võtmine. 9. Kuigi varajase hingamistoetuse ravitaktika valikul on ajas vähenenud laste osakaal, kellele rakendati invasiivset hingamistoetust ja lühenenud on oluliselt invasiivse hingamistoetuse kestus esmase haiglaravi vältel, saab hingamistaktika valikul veelgi vähendada invasiivse hingamistoetuse rakendamist. 10. Positiivse trendina esines surfaktantravi suurenenud rakendamine vähem invasiivsel teel võrreldes aastate 2011-2012 väga enneaegsete laste kohordiga. 11. Väga enneaegsete laste enteraalse toitmise alustamisega hilineti ja ligi kolmandikul sügavalt enneaegsetest lastest alustati enteraalset toitmist piimaseguga. Enam tuleb pöörata tähelepanu varasele optimaalsele enteraalsele toitmisele ning ema rinnapiima puudumisel tagada doonorrinnapiima kättesaadavus toitmise alustamisel kõikidele väga enneaegsetele vastsündinutele Eestis. 12. Lapse arengu ja tervise kaugprognoosi mõjutavate neonataalsete haiguste (bronho- pulmonaalne düsplaasia, enneaegse retionpaatia, nekrotiseeriv enterokoliit ja intraventrikulaarne hemorraagia) sagedus on ajas vähenenud, seda eeskätt võrreldes varasemate Eesti väga enneaegsete laste kohortide andmetega aastatest 2002–2003 ja 2007–2008. 13. Hilise haiglatekkese sepsise esinemissagedus ja episoodide arv on jäänud väga enneaegsetel lastel suureks, mistõttu on vajalik ennetavate meetmete välja töötamine, sealhulgas lapse ja õe optimaalse suhtarvu ülevaatamine nii intensiiv- kui neonataalravi voodipäeval. 14. Avatud arterjoosjuha ravi aktiivsus on ajas vähenenud ning vastas püstitatud eesmärkväärtusele. Rahvusvahelise tõenduspõhise ravitaktika täpsustumisel on vajalik eesmärkväärtuse uus püstitamine järgmiseks auditiks. 50 15. Väga enneaegsete laste osakaal, kellel teostati enneaegse retinopaatia ravi, on ajas vähenenud. Ravi teostati kõige ebaküpsematele lastele ning ravi ei vajanud ükski 28+0– 31+6 gestatsiooninädalal sündinud laps. Auditi ja eelnevate aastate analüüsi tulemused lubavad Eestis langetada gestatsioonivanuse piiri enneaegse retinopaatia skriiningu näidustuseks. 16. Hea oli rinnapiimaga toidetud suurema gestatsioonivanusega laste osakaal haiglast kojuminekul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem. Küll aga tuleb pöörata suuremat tähelepanu 22+0–25+6 gestatsiooninädalal sündinud laste emade toetamisele ja nõustamisele rinnapiimaga toitmisel. 17. Kaaludefitsiidiga väga enneaegsete laste osakaal esmase haiglaravi lõpul võiks olla väiksem, mistõttu on vaja enam pöörata tähelepanu kiirele täisenteraalsele toitmisele jõudmisele ja optimaalsele enteraalsele toitmisele kogu haiglaravi jooksul. 18. Väga enneaegsete laste haiglate ja/või osakondade vaheline liikumine oli suur, ligikaudu pooled lastest olid ravil enam kui 2 osakonnas. Vajalik on üle vaadata vastsündinute liikumise logistika lähiperspektiivis ning välja töötada seisukohad tänapäevaseks ante- ja perinataalse ning lasteabi organisatoorseks korralduseks Eestis. Vajalik on Põhja- ja Lõuna-Eestis keskuste loomine, kus on koondatud vabariigis pakutav kogu kõrgema etapi ante-, peri- ja neonataalne abi koos kõigi vajalike teenistustega nii naisele kui lapsele. Auditist saadud andmed vastsündinute auto/lennutranspordi ja liikumiste kohta osakonniti on tervishoiupoliitikutele ja erialaseltsidele üheks sisendiks perinataal- ja vastsündinute abi tõenduspõhisel korraldusel. 19. Laste elulemus esmase haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabus varem, oli oluliselt paranenud võrreldes aastatega 2002–2003 ja 2007– 2008 ning püsinud samaväärsena 2011–2012 kohordi elulemusega. Antud näitaja oli auditi aastatel Eestis parem või samaväärne teiste riikide tulemustega kõikides gestatsioonivanuse gruppides. Samuti oli auditeeritud perioodil Eestis VE sündinute suremus esimesel 12 elutunnil ja esimesel elunädalal ehk varases neonataalses perioodis madalam kui kirjanduses esitatud teiste riikide andmetega ja Eesti osalusega läbi viidud EPICE uuringus. Tulemus peegeldab perinataalse ja varase neonataalse abi head taset ning kvaliteeti. 51 20. Vaatamata väga enneaegsete laste elulemuse olulisele paranemisele ei ole haiglaravi kestus ajas pikenenud. 21. Järelkontroll laste 2 aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil multi- distsiplinaarse meeskonna poolt ei toimunud kõikidele lastele erinevatel põhjustel. Järelkontrollil käinud mõõduka ja raske puudega laste osakaal vastas püstitatud eesmärkväärtusele. Kuna riigiti raporteeritakse paremaid tulemusi, siis järgmiseks auditiks on vajalik eesmärkväärtuste ülevaatamine. Samuti on vajalik perede aktiivne kutsumine järelkontrolli. Lisaks kavandatavale enneaegse kaardile Eesti Meditsiinilise Sünniregistri juures on vajalik koguda riiklikult andmeid väga enneaegselt sündinud laste ravitulemi kohta 2 aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil. 52 7. SOOVITUSED Auditi aruande üks osa on välja tuua tegevused, mis aitaksid parendada konkreetse valdkonnaga seotud ravikvaliteeti edaspidiselt. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ettepanekud ja soovitused, mis aitaksid parendada auditi tulemustest selgunud kitsaskohti. Kitsaskohad, mida Ettepanek/soovitus Põhjendatus, eesmärk (sh eeldatav rakendumise aeg) vaja lahendada Esinevad puudused Uuendada sünnikaarti koos Täna ei toimu raviasutustes sisestatud andmete elektroonilist edastamist TAI-sse. Eesmärk on väga enneaegsete enneaegse vastsündinud lisakaardi tagada andmete elektrooniline edastamine raviasutustest TAI-sse. laste andmete kogu- loomisega ning sisestada andmed Sünnikaart koos lisakaardiga võimaldab analüüsida väga enneaegsete laste sündimust, mises ja dokumen- otse e-versiooni. Enneaegse vast- perinataalset suremust, varast ja hilist neonataalset suremust ning suremust PMV-s 44 nädalat teerimises sündinu lisakaardil koguda või haiglaravi lõpul, sõltuvalt kumb saabub varem; haigestumist esmasel haiglaravil, laste hilist andmeid laste ravi lähitulemi kohta tervist ja arengut ning ravi lähi- ja hilistulemit mõjutavaid tegureid. kuni PMVni 44 nädalat ja hi- listulemi kohta enneaegsusele korrigeeritud vanuseni 2 aastat. Luua E-Sünnituslugu Eesmärk on parandada dokumenteerimist, ühtlustada andmekoosseisud ja vähendada vigade teket, mis võimaldaksid kvaliteetset andmete analüüsi. Hetkel sisestatakse andmeid fragmenteeritult – osaliselt paberdokumendis ja osaliselt e-versioonis. Sünnituslool on oma eripära, mis erineb haigusloo formaadist. Koostada üsasisese transpordi Tagada kaasaegne ja kvaliteetne üsasisene transport. juhendi juurde kuuluv üsasisese transpordi protokoll Luua vastsündinu esmase Ühtlustada toimingud, parandada dokumenteerimist ja tagada kvaliteetne vastsündinute stabiliseerimise protokoll käsitlus. Välja töötada ja kasutusele võtta Tagada, et kõigil enneaegsetel vastsündinutel oleks määratud vere happe-alus-tasakaalu väärtus hindamiskriteeriumid, mis võimal- sünnil. Parandada dokumenteerimist ja tagada kvaliteetne vastsündinute käsitlus. daksid hinnata kriitiliselt haige vastsündinu seisundi raskust ning transpordi mõju vastsündinule Auditi tulemustest Luua üsasisese transpordi juhend Eesmärk on tagada kaasaegne ja kvaliteetne üsasisene transport. EPS poolt koostatud, vajalik lähtuvalt vajavad siduseriladega kooskõlastada (2019/2020). uuendamist ja välja Kokku leppida laste ning perede Eesmärk on tagada lastele ja peredele optimaalseim ravi- ja jälgimissüsteemi logistika Eesti töötamist mitmed haiglate ja osakondade vaheliste vastsündinute abi praeguse organisatoorse korralduse juures . 54 erinevad juhendid liikumiste näidustused koos ning meetmed, mis järelkontrolli tagamisega aitaksid parandada Töötada välja vastsündinu Eesmärk on ennetada sünnijärgset alajahtumist väga enneaegselt sündinud lastel ja läbi selle väga enneaegsete alajahtumise ennetamise meetmed parandada tervise kaugtulemit. laste ravi ja jäl- gimist, dokumente- rimist ning andmete Ühtlustada riiklikult oma ema Eesmärk on parandada oma ema rinnapiima kättesaadavust ja lapse enteraalset toitmist. analüüsi rinnapiima käitlemise juhend (varane sõõrutamine, troofiline toitmine, logistika) Doonorrinnapiima kasutamise Doonorrinnapiima kättesaadavuse parandamine riskigrupi enneaegsetele. näidustuste ja logistika ühtsete põhimõtete väljatöötamine. Parandada haiglatekkese sepsise Eesmärk on vähendada haiglatekkese sepsise esinemissagedust ja selle läbi parandada tervise ennetamise meetmed kaugtulemit väga enneaegselt sündinud lastel, sh vähendada tervishoiukulusid. Kaasajastada enneaegse retino- Vastavalt Eesti viimase 10 aasta andmetele kaasajastada enneaegse retinopaatia skriiningu paatia skriiningu näidustused Ees- näidustused eesmärgiga vähendada põhjendamatuid stressirohkeid protseduure lastele ja tis spetsialisti külastusi perele ning tervishoiukulusid. 55 Ajakohastada Eestis aastast 2008 Juhend vajab kaasajastamist, kuna on vanem kui 10. aastat. Eesmärk on tagada kvaliteetne kehtiv riskivastsündinute jälgimis- spetsialistide jälgimine ja abi vastavalt kaaasajastatud riskivastsündinute jälgimise juhendile juhend kõikidele väga ennaegsena sündinud lastele. Töötada välja laste perekeskse Hinnata perekeskse ravi rakendumist sünnitusabi teenust osutavates haiglates ja lastehaiglates ravi, sealhulgas perekeskse intensiivravi hindamiseks kritee- riumid vastavalt ravijuhendi soovi- tustele ning viia läbi hindamine ja anda tagasiside haiglatele Ravijuhendi Viia läbi enneaegse sünnituse ja Eesmärk on hinnata ravijuhendi soovituste rakendumist ja toimunud muutusi raviasutuste rakendumist ei ole vastsündinu perinataalperioodi kä- praktikas. Järelhindamise tegemine eeldab, et muudatuste tegemiseks ja juurutamiseks on olnud hinnatud, kuna aud- sitluse järelhindamine piisavalt aega. iti tulemused pee- geldavad olukorda, mil ravijuhend ei olnud veel kasutu- sele võetud 56 Puudub riiklik sta- Ravikvaliteedi pikaajaliste mõjude Eesmärk on hinnata laste hilisemat tervisetulemit ja luua kliiniline praktika väga enneaegsena tistika väga en- hindamine 2. ja 5. a vanuste laste sündinud laste koolieelse tervise ja arengu hindamiseks. neaegsete laste hili- seas (laste hiline ravitulem – lapse semast tervise- ja tervisetulem teise eluaasta lõpul arengutulemist korrigeerituna enneaegsusele sünnil ja koolieelses vanuses) 57 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allvee, K., Karro, H. (2017). Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992-2016 Eesti Abordiregister 1996-2016. Tervise Arengu Instituut. 2. Euro-Peristat Project. European Perinatal Health Report. Core indicators of the health and care of pregnant women and babies in Europe in 2015. November 2018. https://www.europeristat.com/images/EPHR2015_web_hyperlinked_Euro-Peristat.pdf 3. Toome, L., Varendi, H., Joost, U., Visk, H., Kiivet, R. (2015). Väga enneaegsete vastsündinute ravitulemused ja ravikulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. 4. Toome, L., Varendi, H., Ilgina, O., Jaanson, E., Kaasik, B., Kolk, A., Kruustük, K., Lõivukene, R., Maas, H., Meriste, S., Mägi, M-L., Männamaa, M., Pakosta, T., Salong, K., Sander, V., Stelmach, T., Tänavsuu, T., Utsal, Ü. (2008). Riskivastsundinute jalgimise juhend lapse esimesel ja teisel eluaastal. Eesti Arst; 87(5):389−403. 5. Zeitlin, J., Manktelow, BN., Piedvache, A., Cuttini, M., Boyle, E., van Heijst, A., Gadzinowski, J., Van Reempts, P., Huusom, L., Weber, T., Schmidt, S., Barros, H., Dillalo, D., Toome, L., Norman, M., Blondel, B., Bonet, M., Draper, ES., Maier, RF. (2016). Use of evidence based practices to improve survival without severe morbidity for very preterm infants: results from the EPICE population based cohort. The BMJ; 354: i2976. 6. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“ (2017). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja- enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus 7. Fritz, T., Källén, K., Maršal, K., Jakobsson, B. (2018). Outcome of extremely preterm infants after iatrogenic spontaneous birth. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica; 97:1388-1395. 8. Wong, AE., William, AG. (2011). Medically indicated – iatrogenic prematurity. Clinics in Perinatology; 38:423-439. 9. Steer, M. (2005). The epidemiology of preterm labor. British Journal of Obstetrics and Gynaecology; 122:1-3. 58 10. Goldenberg, RL.,Culhane, JF., Iams, JD., Romero, R. (2008). Epidemiology and causes of preterm birth. The Lancet; 371:75-84. 11. Lucovnik, M., Bregar, AT., Steblovnik, L., Verdenik, I., Gersak, K., Blickstein, I., Tul, N. (2016). Changes in incidence of iatrogenic and spontaneous preterm births over time: a population- based study. Journal of Perinatal Medicine; 44:505-509. 12. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 13. EXPRESS Group., Fellman, V., Hellstrom-Westas, L., Norman, M., Westgren, M., Kallen, K., Lagercrantz, H., Marsál, K., Serenius, F., Wennergren, M., et al. (2009). One-year survival of extremely preterm infants after active perinatal care in Sweden. JAMA; 301:2225-2233 14. Serenius, F., Källén, K., Blennow, M., Ewald, U., Fellman, V., Holmström, G., Lindberg, E., Lundqvist, P., Maršál, K., Norman, M., Olhager, E., Stigson, L., Stjernqvist, K., Vollmer, B., Strömberg, B., EXPRESS Group. (2013). Neurodevelopmental outcome in extremely preterm infants at 2,5 years after active perinatal care in Sweden. JAMA; 309:1810-1820. 15. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC., Hale, EC., Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA., Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz, RA., Duara, S., Sánchez, PJ., O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps, DL., Frantz ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health and Human Development Neonatal Research Network. (2010). Neonatal outcome of extremely preterm infants from the NICHD Neonatal research Network. Paediatrics; 126:443-456. 16. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. 17. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K. (2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network. 18. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between umbilical cord pH and perinatal and long term outcomes: systematic review and meta-analysis. The BMJ; 340:c1471. 59 19. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death: A challenge worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol 22(3):153 – 160. 20. National Institute of Child Health and Human Development (NICHD) Neonatal Research Network. https://www.nichd.nih.gov/research/resources/index 21. Hamilton, E., Massey, C., Ross, J., Taylor, S. (2014). Early enteral feeding in very low birth weight infants. Early Human Development; 90(5):227-30. 22. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus Arteriosus in Preterm Infants. Pediatrics; 137(1):1-6. 23. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus arteriosus in preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD004213. 24. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous indomethacin for preventing mortality and morbidity in preterm infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD000174. 25. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar, K. (2009). Failure of ductus arteriosus closure is associated with increased mortality in preterm infants. Pediatrics; 123(1):e138–144. 26. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are current neonatal treatment options better or worse than no treatment at all? Seminars in Perinatology; 36(2):123– 129. 27. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J., Bonet, M., Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D., Van Reempts, P., Boyle, EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus treatment in very preterm infant: a European population-based cohort study (EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375. 28. Dawid, S., Szymankiewicz, M., Nowak, I., Gadzinowski, J. (2016). Intraventricular hemorrhage in neonates born before 32 weeks of gestation—retrospective analysis of risk factors. Child’s Nervous System; 32: 1399–1404. 29. Volpe, JJ. (2017). Confusions in nomenclature: “periventricular leukomalacia” and “white matter injury” – identical, distinct or overlapping? Pediatric Neurology; 73:3–6. 60 30. Jobe, AH., Bancalari, E. (2001). Bronchopulmonary dysplasia. American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine; Vol 163,1723–1729. 31. Poets, CF., Lorenz, L. (2018). Prevention of bronchopulmonary dysplasia in extremely low gestational age neonates: current evidence. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 103(3):F285-F291. 32. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal Network. (2009). Survival rates of extremely preterm infants (gestational age <26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss guidelines for the care of infants born at the limit of viability. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413. 33. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health Report. 34. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of neonatal necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic review. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 103(3):F182-F189. 35. An international classification of retinopathy of prematurity. The Committee for the Classification of Retinopathy of Prematurity. (1984). Archives of Ophthalmology; 102:1130–4. 36. Holmström, GE., Hellström, A., Jakobsson, PG., Lundgren, P., Tornqvist, K., Wallin, A. (2012). Swedish national register for retinopathy of prematurity (SWEDROP) and the evaluation of screening in Sweden. Archives of Ophthalmology; 130(11):1418–1424. 37. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of donor milk on severe infections and mortality in very low‐birth‐weight infants: The early nutrition study randomized clinical trial. JAMA Pediatrics; 170, 654–661. 38. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud, C., Pierrat, V., Rozé, JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud, JC., Bréart, G., Kaminski, M. EPIPAGE Study group. (2008). Neurodevelopmental disabilities and special care of 5‐year‐old children born before 33 weeks of gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal cohort study. The Lancet; 371, 813– 820. 61 39. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C., Howell, EA., Cuttini, M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in breast milk feeding after very preterm birth in Europe: Results from the EPICE cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1). 40. Fenton, TR. (2003). A new growth chart for preterm babies: Babson and Benda's chart updated with recent data and a new format. BMC Pediatrics; Vol 3, article number: 13. 41. Moen, A., Rønnestad, A., Stensvold, H.J., Uleberg, B., Olsen, F., Byhring, H.S. (2016). The Norwegian Neonatal Healthcare Atlas, 2009-2014. https://helseatlas.no/sites/default/files/norwegian-neonatal-healthcare.pdf 42. European Standards of Care for Newborn Health: EFCNI. (2018). https://newborn-health- standards.org/ 62 Lisa 1. Auditi ajakava Tegevus Tähtaeg Vastutajad 1 Eeltöö auditi eesmärgi Detsember 2017 EHK täpsustamiseks (andmete kogumine, varasemate analüüside läbitöötamine, erialadega suhtlemine) 2 Läbirääkimiste pidamine Detsember 2017 EHK 3 Auditeerimislepingute Jaanuar 2018 EHK sõlmimine 4 Auditi lõppeesmärgi Märts 2018 EHK ja auditeerijad sõnastamine, hindamiskriteeriumite koostamine ja kinnitamine 5 Auditi valimi koostamine Jaanuar 2018 EHK ja auditeerijad 6 Andmete sisestuskeskkonna Mai 2018 EHK ja auditeerijad loomine ja testimine 7 Auditeeritavate teavitamine ja Juuni 2018 EHK juurdepääsuõiguste taotlemine 8 Andmete kogumine Juuli-September 2018 Auditeerijad 9 Andmete kvaliteedi kontroll ja Oktoober 2018-Mai 2019 EHK koostöös auditeerijatega töötlemine 10 Aruande kirjutamine August-September 2019 EHK koostöös auditeerijatega 11 Aruande väljastamine Oktoober 2019 EHK auditeeritutele ja nende tagasiside 63 12 Auditi arutelu auditeeritute, November 2019 EHK auditeerijate ja haigekassa osalemisega 13 Auditi tulemuste avalikustamine Jaanuar 2020 EHK haigekassa kodulehel 14 Artikli koostamine ja I kvartal 2020 EHK ja auditeerijad avaldamine erialaväljaandes 64 Lisa 2. Antenataalse perioodi indikaatorite kirjeldused Indikaatori nimetus 1. Väga enneaegsete sündide (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) osakaal kõigist sündidest raviasutustes Indikaatori Hinnatakse VE sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaalu, mis on toimunud kirjeldus/vajaduse raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat raviasutustes, kus puudub vastsündinute põhjendus intensiivravi võimalus. Indikaator võimaldab hinnata, kas väga ja erakordselt enneaegsete sünnituste korral on toimunud suunamine ja in utero transport kolme kõrgema astme sünnitushaiglasse. Perinataalabi seisukohalt on nendeks SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK), (Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH). Tsentraliseerimine tagab parima perinataalse abi vastsündinutele. Eestis sünnib veidi üle 1% vastsündinutest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat, kuid need vastsündinud moodustavad kolmandiku kuni poole kõigist neonataalsetest surmadest. Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et sünnitused toimuvad raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi osakond (ja spetsialistide meeskond. Väga ja erakordselt enneaegse surnultsünni korral on kõrgema etapi raviasutuses tagatud interdistsiplinaarne lähenemine – enneaegsuse põhjuse selgitamine, edaspidiste uuringute ja taktika plaan. Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses. Definitsioon VE sündide (elus- ja surnultsünnid) osakaal kõikidest sündidest raviasutustes. Eraldi hinnatakse raviasutusi, kus on olemas vastsündinute intensiivravi (TÜK, ITK, LTKH) võimalus (VES1) ja neid, kus see võimalus puudub (VES2). Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Sündide arv (elus- ja surnultsünnid), mis toimusid raseduskestuses 22–31+6 nädalat (A1 kõrgema etapi raviasutustes; A2 teised kesk- ja üldhaiglad) Nimetaja Kõik sünnid (elus ja surnultsünnid) (B1 kõrgema etapi raviasutustes; B2 teised kesk- ja üldhaiglad) Valem VES1(%) = (A1/B1)x100 VES2(%) = (A2/B2)x100 Sihtgrupp Sihtgrupiks on kõik VE sündinud vastsündinud. 65 Eeldused indikaatori Tingimused registri sünnikaardi andmetel: arvutamiseks • laps sündis elusalt või surnult (täidetud üks p.38 alajaotustest, 1-4) • raseduskestus 22+0–31+6 nädalat (p.26) Sisse arvatud Kõik sünnid, nii elusalt kui surnult sündinud, mis toimusid haiglas Väljaarvatud Sünnid, mis toimusid väljaspool haiglat (registri ünnikaardil täidetud 44.2–44.5) Tõlgendus Enneaegsete vastsündinute haigestumise ja suremuse vähendamiseks ning edaspidise elukvaliteedi tagamiseks on oluline, et VE sünnitused toimuvad raviasutustes, kus on piisavalt suur kogemus, olemas vastsündinute intensiivravi osakond ja spetsialistide meeskond. Selleks on vajalik transport kõrgema etapi haiglasse (TÜK, ITK, LTKH naistekliinikusse) enne sündi (nn in utero transport). Eesmärk: Vähem kui 0,5% raviasutustes, kus puudub vastsündinute intensiivravi võimalus ja on alla 1000 sünnituse. Andmeallikad Register Jälgimisperiood VE sünnid Eestis perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Edasine 1. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT info/kasutatud Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health kirjandus Report. 2. Euro-Peristat Project. European Perinatal Health Report. Core indicators of the health and care of pregnant women and babies in Europe in 2015. November 2018. https://www.europeristat.com/images/EPHR2015_web_hyperlinked_Euro- Peristat.pdf Indikaatori nimetus 2. Sünnieelne glükokortikosteroidi manustamine loote kopsude ettevalmistamiseks väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral Indikaatori kirjeldus/ Hinnatakse glükokortikosteroidi (GKS-i) manustamist rasedale loote kopsude vajaduse põhjendus ettevalmistuse eesmärgil VE sünnituse korral. GKS-i manustamine enneaegse sünnituse eel vähendab vastsündinute suremust, respiratoorse distressi sündroomi (RDS) riski, intraventrikulaarse hemorraagia (IVH) riski, nekrootilise 66 enterokoliidi (NEK) riski, esimese 48 elutunni jooksul tekkiva infektsiooni ja intensiivravi vajaduse riski enneaegsel vastsündinul. Definitsioon Betametasooni 12 mg intramuskulaarne manustamine 2 korda 24 tunnise intervalliga või deksametasooni 6 mg intramuskulaarne manustamine 4 korda 12 tunnise intervalliga, eelnimetatud ravi lõpust 24 tundi ja kuni 7 päeva esimesest annusest enne enneaegset sünnitust. Arvutatakse eraldi kaks indikaatorit: a) kõik enneaegse sünnituse eel GKS-i saanud rasedad; b) neist täielikult (õiges ajavahemikus ja õiges annuses) ravimit saanud rasedad. Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y1 – GKS-i saanud rasedad, kes sünnitasid 22+0–31+6 rasedusnädalal Y2 – neist täielikult (õiges ajavahemikus ja õiges annuses) GKS-i saanud rasedad (st on saanud GKS-i 24 mg kokku ja sünnitas mitte varem kui 24 tundi pärast viimast doosi ja mitte hiljem kui 168 tundi pärast viimast doosi) Nimetaja N1 – kõik 22+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud N2 – rasedad, kes said 22+0–31+6 rasedusnädalal enneaegse sünnituse eel GKS-i Valem X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N2)x100 Sihtgrupp Kõik aastatel 2015–2016 raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat sünnitanud naised Eeldused indikaatori • Enneaegne sünnitus raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat arvutamiseks • GKS-i manustamine – ravim, annus, annuste manustamise aeg • Hospitaliseerimise aeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg) • Lapse sünni kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg • Info väljaspool haiglat toimunud sünnituse kohta Sisse arvatud Sihtgrupiks on kõik raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat toimunud sünnitused Välja arvatud Antenataalne loote surm. Sünnitused, mille puhul ei olnud võimalik GKS-i manustada (sünnitus toimus vähem kui 1 tunni jooksul pärast hospitaliseerimist või väljaspool haiglat) Tõlgendus GKS-i manustamine enneaegse sünnituse eel vähendab vastsündinute suremust, RDS-i riski, IVH riski, NEK-i riski, esimese 48 elutunni jooksul tekkiva infektsiooni ja intensiivravi vajaduse riski enneaegsel vastsündinul. Kokkuvõttes vähenevad ravikulud ja paraneb ravitulem. 67 Eesmärkväärtused on järgmised: a) 100% b) vähemalt 50% Andmeallikad • Suunava asutuse saatekiri või epikriis • Haiguslugu • Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood VE sünnid Eestis perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Edasine 1. Roberts, D., Dalziel, S. (2006). Antenatal corticosteroids for accelerating fetal info/kasutatud lung maturation for women at risk of preterm birth. Cochrane Database kirjandus Systematic Review; 3:CD004454. 2. Brownfoot, FC., Gagliardi, DI., Bain, E., Middleton, P., Crowther, CA. (2013). Different corticosteroids and regimens for accelerating fetal lung maturation for women at risk of pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 8. Art. No.: CD006764. 3. Roberts, D., Brown, J., Medley, N., Dalziel, SR. (2017). Antenatal corticosteroids for accelerating fetal lung maturation for women at risk of pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 3. Art. No.: CD004454. 4. Crowther, CA., McKinlay, CJD., Middleton, P., Harding, JE. (2015). Repeat doses of prenatal corticosteroids for women at risk of pretermbirth for improving neonatal health outcomes. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 7. Art. No.: CD003935. 5. Utama, DP., Crowther, CA. (2011). Transplacental versus direct fetal corticosteroid treatment for accelerating fetal lung maturation where there is a risk of pretermbirth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 6. Art. No.: CD008981. Indikaatori nimetus 3. Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral Indikaatori Raseduse 24+0–31+6 gestatsiooninädalal toimunud sünnituse korral sünnieelselt kirjeldus/vajaduse manustatud magneesiumsulfaatravi vähendab vastsündinu IVH riski. põhjendus Definitsioon Analüüsitakse eraldi kaht näitajat: 68 a) kõik 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud naised, kes said sünnituse eelselt magneesiumsulfaatravi; b) 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud naised, kes said 4 kuni 24 tundi lapse sünni eelselt veenisisesi 4–6 g magneesiumsulfaati boolusena 20–30 minuti jooksul ja edasi kuni sünnituseni 1 g tunnis magneesiumsulfaatravi. Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y1 – kõik magneesiumsulfaatravi saanud rasedad, kes sünnitasid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat Y2 – rasedad, kes said magneesiumsulfaatravi ettenähtud skeemi järgi ja sünnitasid raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat Nimetaja N1 – kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud N2 – kõik magneesiumsulfaatravi saanud sünnitajad, raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat Valem X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N2)x100 Sihtgrupp Kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud naised Eeldused indikaatori • Enneaegne sünnitus raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat arvutamiseks • Magneesiumsulfaadi manustamine – annus, annuste manustamise aeg ja sünnituse aeg • Lapse sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg) • Hospitaliseerimise kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg • Info väljaspool haiglat toimunud sünnituse kohta Sisse arvatud Kõik raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat sünnitanud naised Välja arvatud Antenataalne loote surm enne ravimi manustamist. Sünnitused, mille puhul ei olnud võimalik magneesiumsulfaati manustada (sünnitus toimus vähem kui 1 tunni jooksul pärast hospitaliseerimist või väljaspool haiglat) Tõlgendus Magneesiumsulfaadi manustamine rasedale, raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, enneaegse sünnituse eel vähendab IVH riski. IVH vältimine hoiab ära ajukahjustuse ja väldib enneaegselt sündinud laste hilisemat kognitiivset, keelelist, käitumuslikku mahajäämust. Eesmärkväärtused on järgmised: 69 1) 100% 2) eesmärgiks on olukorra kaardistamine Eestis perioodil 2015–2016 Andmeallikad • Haiguslugu • Vastsündinu arengulugu • Kiirabikaart Jälgimisperiood Raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat toimunud sünnid Eestis perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Edasine 1. Shepherd, E., Salam, RA., Middleton, P., Makrides, M., McIntyre, S., Badawi, info/kasutatud N., Crowther, CA. (2017). Antenatal and intrapartum interventions for preventing kirjandus cerebral palsy: an overview of Cochrane systematic reviews. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 8. Art. No.: CD012077. 2. Bain, E., Middleton, P., Crowther, CA. (2012). Different magnesium sulphate regimens for neuroprotection of the fetus for women at risk of preterm birth. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 2. Art. No.: CD009302. 3. Doyle, LW., Crowther, CA., Middleton, P., Marret, S., Rouse, D. (2009). Magnesium sulphate for women at risk of preterm birth for neuroprotection of the fetus. Cochrane Database of Systematic Reviews; Issue 1. Art. No.: CD004661. Indikaatori nimetus 4. Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) surnultsündimus Indikaatori Surnultsünd määratletakse kui sünd raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat, kus kirjeldus/vajaduse vastsündinu ei hinga ega näita teisi elumärke. Loote surm võib juhtuda kas enne põhjendus sünnitustegevuse algust (antenataalne loote surm) või harvem sünnituse ajal (intranataalne loote surm). Surnultsündimuskordaja (fetal death rate) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud indikaator. Euro-peristat projekti (1) poolt on valitud üheks põhiindikaatoriks ja soovitatakse surnultsündimuse analüüsi vastavalt raseduskestusele ja eraldi üksik- ja mitmiksündide korral. Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatakse enamasti surnultsündimuskordajat alates 28. rasedusnädalast. Surnultsünnid moodustavad üle poole perinataalse surma juhtudest. Surnultsündimust mõjutavad tegureid on mitmeid, neist olulised on üsasisene kasvupeeetus, enneaegne sünnitus, kaasasündinud väärarendid, platsenta patoloogia, ema kaasuvad haigused ja infektsioonid. Surnultsündimuse monitoorimine ja põhjuste analüüs võimaldab parandada perinataalabi kvaliteeti 70 ja tulemust. Indikaator on oluline rahvusvaheliselt avaldatud andmetega (1-2). võrdlemiseks. Definitsioon a) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat; b) Surnultsündide (ante- ja intranataalsed surmad) arv 1000 sünni (elus+ surnultsünnid) kohta raseduskestuses 28+0–31+6 nädalat. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y1 – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0–31+6 nädalat Y2 – surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0–31+6 nädalat Nimetaja N1 – elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 22+0–31+6 nädalat N2 – elusalt ja surnult sündinud vastsündinute arv, raseduskestus 28+0–31+6 nädalat Valem X (%) = (Y/N)x1000 Sihtgrupp Vastsündinud, kes on sündinud raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 22+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks • Elusalt sündinud vastsündinud (sünnikaardil märgitud p.38.1, surnultsünnid, kokku antenataalne surm, intranataalne surm ja teadmata surma aeg (sünnikaardilt punktid 38.2, 38.3, 38.4)) Sisse arvatud Kõik elusalt ja surnult sündinud vastsündinud, raseduskestus 22+0–31+6 nädalat Välja arvatud Raseduskestus oli < 22 rasedusnädalat (p26= vähem kui 22) või raseduskestus oli > 32 rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) Tõlgendus Euro-Peristat andmetel (1) varieerus 2010. aastal surnultsündimuskordaja Euroopa riikides 1,5 kuni 4,3-ni 1000 sünni kohta (kõik sünnid, sh ajalised sünnid, raseduskestus alates 28. rasedusnädalast), kuid eraldi ei ole toodud surnultsündimuskordajaid VE sünni korral. Auditi tulemusena kaardistatakse surnultsündimuskordaja tase VE sündide korra ja hinnatakse surnultsündimuse vähendamise võimalusi. Surnultsünnid moodustavad üle poole perinataalsuremuse juhtudest. Perinataalne suremus on oluline rahvastiku tervise ja perinataalabi näitaja. Perinataalsuremuse edasiseks vähendamiseks on oluline vähendada surnultsünde. Selleks on vaja edaspidi 71 analüüsida potentsiaalselt välditavate surmajuhtude osakaalu. Kõik surnultsünnid VE sünnituse korral ei ole kahjuks välditavad. Andmeallikad • Register Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Edasine 1. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT info/kasutatud Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal kirjandus Health Report. 2. Swedish National Board of Health and Welfare. (2013). Quality and efficiency in Swedish healt care – regional comparisons 2012. Swedish Association of local authorities and regions. Indikaatori nimetus 5a. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse peaseisus üksiksünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral, kui loode on kirjeldus/vajaduse peaseisus ja raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on väike põhjendus üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Läbiviidud uuringud on näidanud, et enneaegse sünnituse korral, kui loode on peaseisus, ei ole üldreeglina keisrilõike teel sünnitusel eeliseid vastsündinu haigestumusele ja suremusele võrreldes vaginaalsel teel sünnitusega. Sünnitusviisi valikul tuleb lähtuda täiendavatest individuaalsetest riskiteguritest. Keisrilõige võib olla vajalik nii ema- kui lootepoolsetel näidustustel kohest sekkumist (st iatrogeenne enneaeg-sus) vajavatel põhjustel (1, 2). Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad enneaegsed sünnitused (loote peaseis, üksiksünnitus) 10. rühma. Antud juhul on tegemist selle rühma kriteeriumite modifikatsiooniga ja analüüsitakse ainult enneaegseid sünnitusi, mis on toimunud raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal enneaegse sünnituse korral raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, üksiksünnitus ja loote peaseis. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator 72 Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote peaseis, üksiksünnitus) Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote peaseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused Valem X (%) = (Y/N)x100 Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat (loote peaseis, üksiksünnitus) Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks • Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel. Sisse arvatud Kõik enneaegsed sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0 – 31+6 nädalat Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel vaagnaotsseis (sünnikaardil täidetud p.27.8) või muu atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9). Raseduskestus oli < 24 rasedusnädala (p26=vähem kui 24) või raseduskestus oli > 32 rasedusnädala (p26= võrdne või suurem kui 32); sündisid mitmikud (p36=2 või rohkem). Tõlgendus Spontaanselt käivitunud enneaegse sünnituse korral on vaginaalsel teel toimunud sünnituste protsent suurem. Mida suurema osa moodustavad iatrogeense enneaegse sünnituse juhud (sünnituse esile kutsumine emapoolsetel näidustustel, keisrilõige ilma sünnitustegevuseta nii ema- kui lootepoolsetel näidustustel), seda suurem on keisrilõigete osakaal. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike peamise näidustuse kohta. Andmeallikad • Register • Haiguslugu • Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos. 73 Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud mitmes info/kasutatud ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid tegureid ja peaseisus kirjandus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust: 1. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK) (2015). NICE Guideline, NO. 25. Preterm Labour and Birth. National Collaborating Centre for Women’s and Children’s Health (UK). 2. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. (2014). 3. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises ülevaates ja uuringutes: 4. Alfirevic, Z., Milan, SJ., Livio, S. (2012). Caesarean section versus vaginal delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database Systematic Reiews; 6:CD000078. 5. Källén, K., Serenius, F., Westgren, M., Maršál, K., EXPRESS Group (2015). Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm births in Sweden: prospective population-based observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scandinavica; 94(11):1203–14. 6. Werner, EF., Savitz, DA., Janevic, TM., Ehsanipoor, RM., Thung, SF., Funai, EF, Lipkind, HS. (2012). Mode of delivery and neonatal outcomes in preterm, small-for-gestational-age newborns. Obstetrics & Gynecology; 120(3):560–564. 7. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: 8. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review; 12:23-39. 9. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC. 10. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T., Gulmezoglu, M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One; 6(1):e14566. 74 11. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. (2013). Methods of achieving and maintaining an appropriate caesarean section rate. Best Practice & Research Clinical Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308. 12. 10. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y., Fahey, J., Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M., Walker, M. (2013). Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. American Journal of Obstetrics and Gynecology; 35(3):206-214. Indikaatori nimetus 5b. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse vaagnaotsseisus üksiksünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse üksiksünnituse korral, kui loode on kirjeldus/vajaduse vaagnaotsseisus ja raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on põhjendus väike üld- ja keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Vaagnaotsseisus sünnitusi oli 2016. aastal 3,2% kõikidest sünnitustest. Ei ole teada, kui palju vaagnaotsseisust sünnitustest toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Rahvusvahelised ravijuhtnöörid on enamasti soovitanud keisrilõike teel sünnitust alates raseduskestusest 27 nädalat (1). Sünnitusviisi valiku kohta raseduskestuses 24+0– 25+6 on uuringute tulemused vastuolulised. The Concortium on Safe Labor´i poolt läbiviidud uuringus leiti, et planeeritud vaginaalne sünnitus oli seotud mõnevõrra suurema neonataalsete surmade arvuga, aga sama esines vähem neonataalset sepsist ja vajadust hingamistoetuseks. Källeni jt (4) poolt läbiviidud prospektiivne vaatlusuuring leidis, et vaginaalne sünnitus on seotud neonataalsete surmade suurema arvu ja neuroloogilise arengu mahajäämusega. Eesti ravijuhend (5) soovitab kaaluda keisrilõiget, kui rasedus on kestnud üle 24 nädala ja loode on tuharseisus. Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad vaagnaotsseisus esmassünnitused 6. ja korduvsünnitused 7. rühma (olenemata raseduskestusest). Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal vaagnaotsseisus enneaegse sünnituse korral raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat, üksiksünnitus 75 Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y – keisrilõike teel toimunud sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus) Nimetaja N – kogu sünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus), sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused Valem X (%) = (Y/N)x100 Sihtgrupp Enneaegsed sünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat (loote vaagnaotsseis, üksiksünnitus) Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks • Sündis üks laps (sünnikaardil täidetud p36.1); vaagnaotsseis (sünnikaardil p. 27.8), sünnitamisviis (sünnikaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel. Sisse arvatud Kõik enneaegsed vaagnaotsseisus sünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0– 31+6 nädalat, üksiksünnitus Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel oli sünnitusel muu atüüpiline looteseis sünnikaardil (täidetud p.29.9); raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat (p26= vähem kui 24) või raseduskestus oli >3 2rasedusnädalat (p26= võrdne või suurem kui 32) ; sündisid mitmikud (p 36=2 või rohkem); Tõlgendus Vaagnaotsseisus sünnituse korral raseduskestuses > 26 rasedusnädalat on üldreeglina eelistatum keisrilõige, kuid arvesse tuleb võtta individuaalseid tegureid ja näidustusi. Keisrilõiget võiks kaaluda alates 24+0 rasedusnädalast. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse vaagnaotsseisus sünnituse korral rutiinselt monitooritud. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta. Andmeallikad • Register • Haiguslugu • Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos. 76 Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse sünnituse korral on käsitletud mitmes info/kasutatud ravijuhendis ja on soovitatud arvestada individuaalseid tegureid ja peaseisus kirjandus loote korral eelistada vaginaalset sünnitust. 1. London: National Institute for Health and Care Excellence (UK) (2015). NICE Guideline, NO. 25. Preterm Labour and Birth. National Collaborating Centre for Women’s and Children’s Health (UK). 2. Queensland Clinical Guidelines. Preterm Labour and Birth. (2014). 3. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on käsitletud Cochrane süstemaatilises ülevaates ja uuringutes: 4. Alfirevic, Z., Milan, SJ., Livio, S. (2012). Caesarean section versus vaginal delivery for preterm birth in singletons. Cochrane Database Systematic Reiews; 6:CD000078. 5. Källén, K., Serenius, F., Westgren, M., Maršál, K., EXPRESS Group (2015). Impact of obstetric factors on outcome of extremely preterm births in Sweden: prospective population-based observational study (EXPRESS). Acta Obstet Gynecol Scandinavica; 94(11):1203–14. 6. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“ (2017). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse- sunnituse-ja-enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus 7. Werner, EF., Savitz, DA., Janevic, TM., Ehsanipoor, RM., Thung, SF., Funai, EF, Lipkind, HS. (2012). Mode of delivery and neonatal outcomes in preterm, small-for-gestational-age newborns. Obstetrics & Gynecology; 120(3):560– 564. 8. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: 9. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review; 12:23-39. 10. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC. 77 11. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T., Gulmezoglu, M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One; 6(1):e14566. 12. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. (2013). Methods of achieving and maintaining an appropriate caesarean section rate. Best Practice & Research Clinical Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308. 13. 11. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y., Fahey, J., Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M., Walker, M. (2013). Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. American Journal of Obstetrics and Gynecology; 35(3):206-214. Indikaatori nimetus 5 c. Keisrilõigete osakaal väga enneaegse kaksiksünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral Indikaatori Hinnatakse keisrilõigete osakaalu enneaegse kaksiksünnituse korral, kirjeldus/vajaduse raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat. VE sünnituste osakaal on väike üld- ja põhjendus keskhaiglates (kuni 0,8%) ning piirkondliku funktsiooniga raviasutustes keskmiselt ~1,5%. Mitmiksünnitusi oli aastal 2016 1,6% kõikidest sünnitustest, on teada, et sageli toimub mitmiksünnitus enneaegselt. Ei ole teada, kui palju mitmiksünnitustest Eestis toimusid enneaegselt ja milline oli sel juhul sünnitusviisi valik. Sünnitusviisi valiku kohta raseduskestuses 24+0–25+6 nädalat on uuringute tulemused vastuolulised ja see sõltub esimese loote seisust ning teistest kaasnevatest teguritest. Eesti ravijuhend (1) peab keisrilõiget heaks tavaks juhul, kui on rohkem kui kaks loodet. Robsoni keisrilõigete klassifikatsiooni järgi kuuluvad mitmiksünnitused 8. rühma. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse korral monitooritud ja puudub soovituslik eesmärk. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu muutusi. Definitsioon Keisrilõigete osakaal kaksikünnituse korral raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Raseduskestus 24+0–31+6 nädalat Nimetaja N – kogu kaksiksünnituste arv (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat, sh vaginaalsel ja keisrilõike teel toimunud sünnitused) 78 Valem X (%) = (Y/N)x100 Sihtgrupp Enneaegsed kaksiksünnitused raseduskestuses 24+0–31+6 nädalat Eeldused indikaatori • Raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat (sünnikaardil p.26) arvutamiseks • Sündis kaks last (sünnikaardil täidetud p36.2), sünnitamisviis (sünni- kaardil p.28.4 ja 28.5) keisrilõike teel Sisse arvatud Kõik enneaegsed kaksiksünnitused, raseduskestus sünnitushetkel 24+0–31+6 nädalat olenemata loote seisust ja loodete arvust Välja arvatud Valimisse ei kuulu sünnitajad, kellel raseduskestus oli < 24 rasedusnädalat (sünnikaardil p26= < 24) või raseduskestus oli > 32 rasedusnädalat (p26= ≥ 32); või kolm ja enam loodet (p36.3). Tõlgendus Puudub ühtne seisukoht, milline on parim sünnitusviisi valik mitmiksünnituse korral. Sünnitusviisi valikut mõjutavad täiendavalt mitmed tegurid – esimese loote seis, raseduskestus, amniaalsus/koriaalsus, täiendavad riskitegurid, oletatav loodete kaal jmt. Seni ei ole keisrilõigete osakaalu enneaegse mitmiksünnituse korral rutiinselt monitooritud. Ei ole teada eesmärkväärtus. Oluline on kaardistada tase ja edaspidi jälgida keisrilõigete osakaalu ning selle muutusi. Kliinilise auditi käigus tuleb täiendavate teguritena koguda andmed keisrilõike otsust mõjutavate kaasuvate tegurite/diagnooside kohta. Andmeallikad • Register • Haiguslugu • Elektroonne haiguslugu Jälgimisperiood VE sünnitused perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Andmeid analüüsitakse andmete kogumise järgselt, kahe aasta andmed koos. Edasine Sünnitusviisi valikut enneaegse vaagna otsseisus sünnituse korral on käsitletud info/kasutatud järgmistes ravijuhendites kirjandus 1. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“ (2017). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja- enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus 2. American College of Obstetricians and Gynecologists, Society for Maternal- Fetal Medicine. (2014). ACOG Practice Bulletin No. 144: Multifetal gestations: 79 twin, triplet, and higher-order multifetal pregnancies. Obstetrics & Gynecology; 123(5):1118–1132. 3. Barrett, J., Bocking, A. (2000). SOGC CLINICAL PRACTICE GUIDELINES THE SOGC CONSENSUS STATEMENT. Management of Twin Pregnancies (Part I). http://sogc.org/wp-content/uploads/2013/01/91E-CONS1-July2000.pdf. Sünnitusviisi valiku mõju enneaegselt sündinud laste suremusele ja haigestumusele on uuritud: 4. Hogle, KL., Hutton, EK., McBrien, KA., Barrett, JF., Hannah, ME. (2003), Cesarean delivery for twins: a systematic review and meta-analysis. American Journal of Obstetrics and Gynecology; 188(1):220–227. Robsoni klassifikatsiooni kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises võrdluses: 5. Robson, MS. (2001). Classification of caesarean sections. Fetal and Maternal Medicine Review; 12:23-39. 6. Perinatal Services BC. (December 2011). Examining cesarean delivery rates in British Columbia using the Robson Ten Classification. Part 1: Understanding the Ten Groups. Vancouver, BC. 7. Torloni, MR., Betran, AP., Souza, JP., Widmer, M., Allen, T., Gulmezoglu, M., Merialdi, M. (2011). Classification for cesarean section: a systematic review. Plos One; 6(1):e14566. 8. Robson, M., Hartigan, I., Murphy, M. Methods of achieving and maintaining an appropriate casesarean section rate. Best Practice & Research Clinical Obstetrics & Gynaecology; 27:297-308. 9. Kelly, S., Sprague, A., Fell, D., Murphy, P., Aelics, N., Guo, Y., Fahey, J., Lauzon, L., Scott, H., Lee, L., Kinniburgh, B., Prince, M., Walker, M. (2013). Examining cesarean section rate in Canada using Robson classification system. American Journal of Obstetrics and Gynecology; 35(3):206-214. 80 Lisa 3. Intranataalse perioodi indikaatorite kirjeldused Indikaatori nimetus 6. Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat) Indikaatori Üsasisene transport (ingl in-utero transfer, IUT). Raseda erakorralise transpordi kirjeldus/vajaduse vajadus olukorras, kui on alanud või algamas enneaegne sünnitus; kui on põhjendus tekkinud näidustus raseduse enneaegseks lõpetamiseks ema- või lootepoolsetel näidustustel või kui on oodata haige vastsündinu sündi, kes vajab kohest ravi kõrgema etapi raviasutuses (1). On tõestatud, et IUT ja perinataalne tsentraliseerimine on loote kopsude GKS-ga ettevalmistamise ja surfaktandi kasutamise kõrval üks kolmest sekkumisest, mis oluliselt vähendab perinataalsete surmade arvu enneaegse sünnituse korral (2). Emade ja vastsündinute parema ravitulemi saamiseks enneaegse sünnituse korral soovitatakse suunata suure riskiga rasedad spetsialiseeritud keskustesse, kus on kättesaadav kõrgema etapi neonataalne intensiivravi (3, 4). Kõrgemas etapis jälgitud ja ravitud rasedate haigestumus ja suremus on väiksem ning IUT parandab vastsündinu tervisetulemit (5). Lastel, kes on sündinud enneaegselt väljaspool kõrgema etapi üksust, on suurem suremuse, III ja IV astme IVH, avatud arterioosjuha, akuutsete hingamishäirete ja nosokomiaalse infektsiooni risk (6, 7, 8, 9). Euroopa Perinataaltervise Raporti (10) andmetel toimub VE sündidest spetsialiseeritud keskustes Belgias 93,5%, Itaalias 83,1%, Maltal 97,6%, Portugalis 92,5%, Sloveenias 91%, Soomes 84,3%, Tšehhis 82,1%. EPICE uuring (11) näitas, et kuigi perioodil 2011–2012 sündis Eestis 22+0–31+6 gestatsiooninädalal (GN) toimunud elussündidest 92% piirkondliku funkt- siooniga sünnitusabi osutavas haiglas ja 24% kõigist selle grupi elussündidest rakendati IUT, transporditi IUT näidustusega sündidest vaid 75% üsasiseselt piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse, st veerand nimetatud grupi lastest sündis üldhaiglates või maakondade keskhaiglates. Definitsioon 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsete sünnituste ja sündide osakaal, mis on toimunud raseda erakorralise transpordi järgselt üldhaiglatest ja maakondade 81 keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse, arvutatuna kõigist IUT transpordi näidustustega juhtudest ja selles gestatsioonivanuse vahemikus toimunud sündidest. Vajalik hinnata eraldi rasedate ja laste osas. Tuuakse välja ka VE laste sündide osakaal, mis on toimunud väljaspool piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavat haiglat. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y0 – perioodil 01.01.2015–31.12.2016 üsasisese transpordi (loode oli elus enne transpordi algust) järgselt piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavas haiglas toimunud enneaegsed sünnitused rasedus- kestuses 22+0–31+6 nädalat (sünnituste arv) Y1 – perioodil 01.01.2015–31.12.2016 väljas- pool piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavat haiglat toimunud enneaegsed sünnid raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat (vastsündi- nute arv)- sünnitus toimus v.a TÜK, ITK, LTKH Nimetaja N0 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud sünnitused, kus oli näidustatud erakorraline raseda transport (loode oli elus enne transpordi algust) üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglatesse N1 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnitused; kogu valim N2 – kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 –31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid (vastsündinute arv); kogu valim 82 Valem X0 (%) = (Y0/N0)×100 (IUT osakaal IUT näidustustega sünnitustest) X1 (%) = (Y0/N1)×100 (IUT järgsete sünnituste osakaal kõigist sünnitustest) X2 (%) = (Y1/N2)×100 (väljaspool piirkondlikku haiglat sündinud laste osakaal) 100%-X2: VE laste sündide perinataalse tsentraliseerimise määr Sihtgrupp • Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid, kus oli näidustatud IUT (loode oli elus enne transpordi algust) üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse. • Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud en- neaegsed sünnid Eeldused indikaatori • Suunamine üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest (v.a Tallinn) arvutamiseks piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglasse (saatekiri) • Sünnituslugu Sisse arvatud Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud Enne transpordi otsust toimunud loote antenataalne hukk, registri andmed: lapse sünni tunnus: surnult, antenataalselt Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-12). Piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavates haiglas peaks toimuma üle 90% 22+0–31+6 GN sünnitustest olukorras, kus oli näidustatud erakorraline raseda transport üldhaiglatest ja maakondade keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi osutavasse haiglatessesse. Andmeallikad • Suunamis- (saate)kiri • Sünnituslugu 83 Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. GIG CYMRU, NHS WALES. (2015). ALL WALES IN-UTERO TRANSFER GUIDELINE. 2. Locatelli, A., Consonni, S., Ghidini, A. (2015). Preterm labor: approach to decreasing complications of prematurity. Obstetrics and Gynecology Clinics of North America; 42(2):255–274. 3. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL. (2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants-- 2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 4. Queensland Clinical Guidelines. Perinatal care at the threshold of viability. (2014). https://www.health.qld.gov.au/__data/assets/pdf_file/0023/142259/g- viability.pdf 5. Marlow, N., Bennett, C., Draper, ES., Hennessy, EM., Morgan, AS., Costeloe, KL. (2014). Perinatal outcomes for extremely preterm babies in relation to place of birth in England: the EPICure 2 study. Archives of Disease in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(3):F181-188. 6. Chien, LY., Whyte, R., Aziz, K., Thiessen, P., Matthew, D., Lee, SK., Canadian Neonatal Network. (2001) Improved outcome of preterm infants when delivered in tertiary care centers. Obstetrics & Gynecology; 98(2):247– 252. 7. Towers, CV., Bonebrake, R., Padilla, G., Rumney, P. (2000). The effect of transport on the rate of severe intraventricular hemorrhage in very low birth weight infants. Obstetrics & Gynecology; 95(2):291–295. 84 8. Lorch, SA., Baiocchi, M., Ahlberg, CE., Small, DS. (2012). The differential impact of delivery hospital on the outcomes of premature infants. Pediatrics; 130(2):270–278. 9. Lasswell, SM., Barfield, WD., Rochat, RW., Blackmon, L. (2010). Perinatal regionalization for very low-birth-weight and very preterm infants: a meta- analysis. JAMA; 304(9):992–1000. 10. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health Report. 11. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 7. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu määramine sünnil Indikaatori Kirjeldab looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning kirjeldus/vajaduse iseloomustab vastsündinu metaboolset seisundit sünnil (1). Metaboolne atsidoos põhjendus kujuneb, kui kudedele ei tagata piisavat hapnikuga varustatust. Rakud reageerivad sellele anaeroobse metabolismi käivitumisega. Jääkproduktina vabaneb piimahape, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks. Metaboolse atsidoosi korral on loode oma ressursid ammendanud ning esineb tõenäosus, et rakusisesed energeetilised protsessid on häiritud. Metaboolse atsidoosi korral ei ole langenud mitte ainult pH-väärtus, vaid sellele lisandub leelisdefitsiidi tõus nabaväädi arteri veres. Leelisdefitsiidi väärtusega saab hinnata metaboolse atsidoosi raskusastet, mis peegeldab loote hüpoksia taset sünnituse eelselt ja/või sünnituse ajal. Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja metaboolse või segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline kahjustus, mõjutab lapse varast ja hilist tervisetulemit (2, 3, 4). Hindamaks vastsündinu metaboolset seisundit sünnil, tuleb kõigil vastsündinutel määrata HAT-analüüs, eelistatult nabaväädi arterist, mis kirjeldab loote seisundit. 85 Kui HAT võtmine nabaväädi arterist ebaõnnestub, soovitatakse HAT-analüüs määrata nabaväädi veeni verest, sest nabaveeni pH ja leelisdefitsiidi muutus näitab loote atsidoosi (5). Universaalne nabaväädi vere HAT testimine aitab kaasa perinataalsete tulemuste paranemisele ja seda saab kasutada loote jälgimise ja sekkumisstrateegiate efektiivsuse auditeerimisel, et vältida olulist metaboolset atsidoosi ja sellega seotud vastsündinu haigestumust ja suremust (6). Definitsioon Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus- tasakaal. HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist) 45 sekundi jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt poolt klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist (7) ja tuleb analüüsida 30 minuti jooksul pärast proovi võtmist (8). Indikaatori tüüp Organisatoorne indikaator, protsessi indikaator Lugeja Y0-10 - Vastsündinute osakaal geststsiooniaja gruppide kaupa, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus-tasakaal (arterist, veenist või täpsustamata, kust analüüs on võetud) Y1 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus-tasakaal arterist Y2 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere happe-alus-tasakaal veenist Y3 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil nabaväädi vere happe- alus-tasakaalu määramine ebaõnnestunud Y4 - Vastsündinute osakaal, kellel on sünnil nabaväädi vere happe- alus-tasakaal määramata Y5 - Vastsündinute osakaal, kellel sünnil nabaväädist analüüsi ei võetud või on küsimusele vastamata Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 86 Valem X0 (%) = (Y00-010/N)x100 X1 (%) = (Y1/N)x100 X2 (%) = (Y2/N)x100 X3 (%) = (Y3/N)x100 X4 (%) = (Y4/N)x100 X5 (%) = (Y5/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Sünnil määratud nabaväädi vere HAT, mis on dokumenteeritud Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0 –31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud Surnult sünd registri andmetel: lapse sünni tunnus: surnult, aeg täpsustamata; surnud, antenataalselt; surnud, intranataalselt Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–8). Vastsündinu metaboolse seisundi hindamiseks sünnil tuleb kõigil elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud vastsündinutel määrata nabaväädi verest HAT- analüüs. Andmeallikad ● Sünnituslugu ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Dokumenteeritud nabaväädi vere HAT-analüüs Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. ACOG Committee on Obstetric Practice. (2006). ACOG Committee Opinion No. 348, November 2006: Umbilical cord blood gas and acid-base analysis. Obstetrics & Gynecology; 108(5):1319-22. 2. Randolph, DA., Nolen, TL., Ambalavanan, N., Carlo, WA., Peralta-Carcelen, M., Das, A., Bell, EF., Davis, AS., Laptook, AR., Stoll, BJ., Shankaran, S., Higgins, RD., Generic Database and Follow-Up Subcommittees for the 87 Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health., Human Development Neonatal Research Network. (2014). Outcomes of extremely low birthweight infants with acidosis at birth. Archives of Disease in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(4):F263-268. 3. Huang, J., Zhang, L., Kang, B., Zhu, T., Li, Y., Zhao, F., Qu, Y., Mu, D. (2017). Association between perinatal hypoxicischemiaand periventricular leukomalacia inpreterm infants: A systematic review and meta-analysis. PLoS One; 12(9): e0184993. 4. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between umbilical cord pH and perinatal and long term outcomes: systematic review and meta-analysis. BMJ; 340:c1471. 5. Swanson, K., Whelan, AR., Grobman, WA., Miller, ES. (2017). Can venous cord gas values predict fetal acidemia? American Journal of Obstetrics and Gynecology; 217:364.e1. 6. White, C., Doherty, DA., Henderson, JJ., Kohan, R., Newnham, JP., Pennell, CE. (2010). Benefits of introducing universal cord blood gas and lactate analysis into an obstetric unit. Australia and New Zealand J of Obstetrics and Gynaecology; 50:318-328. 7. Manor, M., Blickstein, I., Hazan, Y., Flidel-Rimon, O., Hagay, ZJ. (1998). Postpartum determination of umbilical artery blood gases: effect of time and temperature. Clinical Chemistry; 44: 681-683. 8. 8. NCCLS. Procedures for the Collection of Arterial Blood Specimens; Approved Standard – Fourth Edition. NCCLS document H11-A4. NCCLS. Wayne, PA: Clinical and Laboratory Standards Institute; 2004. Indikaatori nimetus 8. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil Indikaatori Kirjeldab looteperioodis tekkinud platsentaarse gaasivahetuse häiret ning kirjeldus/vajaduse iseloomustab vastsündinu metaboolset seisundit sünnil (1). põhjendus Metaboolne atsidoos kujuneb, kui kudedele ei tagata piisavat hapnikuga varustatust. Rakud reageerivad sellele anaeroobse metabolismi käivitumisega. Jääkproduktina vabaneb piimahape, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks. 88 Metaboolse atsidoosi korral ei ole langenud mitte ainult pH-väärtus, vaid sellele lisandub leelisdefitsiidi tõus nabaväädi arteri veres. Leelisdefitsiidi väärtusega saab hinnata metaboolse atsidoosi raskusastet, mis peegeldab loote hüpoksia taset sünnituse eelselt ja/või sünnituse ajal. Platsentaarsest gaasivahetushäirest tingitud hüpokseemia koos hüperkapnia ja metaboolse või segaatsidoosiga, millele lisandub elundite hüpoksilis-isheemiline kahjustus, mõjutab lapse varast ja hilist tervisetulemit (2,3,4). Valiku kriteeriumidele vastasid 51 artiklit, kokku 481 753 uuritavaga. Läbiviidud metanalüüs (4) näitas, et nabaväädi arteri madal pH korreleerub vastsündinute suremusega (OR 16,9; 95% usaldusvahemik 9,7–29,5), hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia (13,8; 6,6–28,9), intra-ventrikulaarse hemorraagia või periventrikulaarse leukomalaatsia (2,9; 2,1–4,1) ja tserebraalparalüüsi sageduse tõusuga (2,3; 1,3–4,2). Universaalne nabaväädi vere HAT testimine aitab kaasa perinataalsete tulemuste paranemisele ja seda saab kasutada loote jälgimise ja sekkumisstrateegiate efektiivsuse auditeerimisel, et vältida olulist metaboolset atsidoosi ja sellega seotud vastsündinu haigestumust ja suremust (5). Definitsioon Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) pH mõõdukas või väljendunud muutus. Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri (kui nabaväädi arteri HAT-analüüs ebaõnnestus, siis nabaväädi veeni) BE mõõdukas või väljendunud muutus. prepatoloogiline muutus 7,24–7,20 pH mõõdukas muutus 7,19–7,01 väljendunud muutus ≤ 7,0 kerge muutus -4 – -7,9 mmol/L BE mõõdukas muutus -8 – -12 mmol/L väljendunud muutus ≤ -12 mmol/L 89 HAT-analüüs võetakse nabaväädi veresoontest (eelistatult arterist) 45 sekundi jooksul pärast sündi enne nabaväädi klemmist või sellel ajavahemikul kahelt poolt klemmitud nabaväädist enne 60 minuti möödumist (7) ja tuleb analüüsida 30 minuti jooksul pärast proovi võtmist (8). Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid, tulemusindikaator Lugeja Y00-010 - vastsündinud geststsioonivanuse gruppide kaupa, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri pH (7,19–7,01) ja BE (- 8– -12 mmol/L) mõõdukas muutus Y1.1-1.10 - vastsündinud geststsioonivanuse gruppide kaupa, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L) väljendunud muutus Y2 - vastsündinud, kellel esineb sünnil nabaväädi veeni või teadmata nabaväädi R2 küs 6- 4 veresoone pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L) väljendunud muutus Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 Valem X0 (%) = (Y00-010/N)x100 X1 (%) = (Y1.1-1.10/N)x100 X2 (%) = (Y2/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Sünnil määratud nabaväädi vere HAT, mis on dokumenteeritud ● Täpsustatud nabaväädi vere HAT võtmise asukoht: arter, veen, teadmata Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud Surnult sünd registri andmetel – lapse sünni tunnus: surnult, aeg täpsustamata; surnud, antenataalselt; surnud, intranataalselt. Dokumenteerimata või ebaõnn- nestunud nabaväädi vere HAT-analüüs. 90 Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-8). Vastsündinute osakaal, kellel esineb sünnil nabaväädi arteri vere HAT väljendunud muutus, jääb alla 0,5% kõikidest elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest (8). Andmeallikad ● Sünnituslugu ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Dokumenteeritud nabaväädi vere HAT-analüüs Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. ACOG Committee on Obstetric Practice. (2006). ACOG Committee Opinion No. 348, November 2006: Umbilical cord blood gas and acid-base analysis. Obstetrics & Gynecology; 108(5):1319-22. 2. Randolph, DA., Nolen, TL., Ambalavanan, N., Carlo, WA., Peralta-Carcelen, M., Das, A., Bell, EF., Davis, AS., Laptook, AR., Stoll, BJ., Shankaran, S., Higgins, RD., Generic Database and Follow-Up Subcommittees for the Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health., Human Development Neonatal Research Network. (2014). Outcomes of extremely low birthweight infants with acidosis at birth. Archives of Disease in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 99(4):F263-268. 3. Huang, J., Zhang, L., Kang, B., Zhu, T., Li, Y., Zhao, F., Qu, Y., Mu, D. (2017). Association between perinatal hypoxicischemiaand peri-ventricular leukomalacia inpreterm infants: A systematic review and meta-analysis. PLoS One; 12(9): e0184993. 4. Malin, GL., Morris, RK., Khan, KS. (2010). Strength of association between umbilical cord pH and perinatal and long term outcomes: systematic review and meta-analysis. BMJ; 340:c1471. 5. White, C., Doherty, DA., Henderson, JJ., Kohan, R., Newnham, JP., Pennell, CE. (2010). Benefits of introducing universal cord blood gas and lactate 91 analysis into an obstetric unit. Australia and New Zealand Journal of Obstetrics and Gynaecology; 50:318-328. 6. Manor, M., Blickstein, I., Hazan, Y., Flidel-Rimon, O., Hagay, ZJ. (1998). Postpartum determination of umbilical artery blood gases: effect of time and temperature. Clinical Chemistry; 44: 681-683. 7. NCCLS. Procedures for the Collection of Arterial Blood Specimens; Approved Standard – Fourth Edition. NCCLS document H11-A4. NCCLS. Wayne, PA: Clinical and Laboratory Standards Institute; 2004. 8. Haken, N., Carlsson, A. (2010). Reduced prevalence of metabolic acidosis at birth: an analysis of established STAN usage in the total population of deliveries in a Swedish district hospital. American Journal of Obstetrics and Gynecology; 202: 546. e1-546.e7. Indikaatori nimetus 9. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus esimesel elunädalal – varane neonataalne suremus Indikaatori Varane neonataalne suremus (< 7 päeva) on oluline komponent rahvusvaheliselt kirjeldus/vajaduse mõõdetavast perinataalabi kvaliteeti hindavas perinataalsuremuskordajas ja põhjendus moodustab suurema osa (u 60%) vastsündinusurmadest (< 28 elupäeva). Indikaator võimaldab hinnata VE sündide puhust perinataalabi regionali- seerimise, proaktiivse ravi, intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning võrrelda Eesti tulemusi teiste riikide tulemustega. Definitsioon Vastsündinu surm vanuses kuni 6 ööpäeva, 23 tundi ja 59 minutit. Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid Lugeja Y – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes surid vanuses < 7 ööpäeva. Kogu valimis lapsed, kes surid < 7 ööpäeva Y1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv- ravile ja surid vanuses < 7 ööpäeva Nimetaja N – kõik 22+0 –31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud N1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv- ravile Valem X (%) = (Y/N)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 92 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Sünni kuupäev ja kellaaeg ● Surma kuupäev ja kellaaeg ● Otsus mitte suunata intensiivravile Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud Indikaatori alagrupis jäetakse välja intensiivravile mitte suunatud lapsed. Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1-4). Registri andmetel (5) on Eestis viimastel aastatel vast- sündinute varane neonataalne suremus olnud < 1,5‰. TAI registrist saab kätte varases neonataalperioodis surnud lapsed sünnikaalugruppide alusel, kuid gestatsiooniaja alusel tabeleid ametlikus statistikas ei esitata. Eestis tehtud uuringute (1) andmetel oli VE laste varane neonataalne suremus aastate 2002–2003 sünnikohordil 16% ja langes 11%-ni aastatel 2007-2008. 2011–2012 sünniaastatega EPICE Eesti kohordist suri varases neonataalperioodis 6%, mis oli madalam kui EPICE uuringu kogukohordi keskmine varane neonataalne suremus (7,5%; piirid 3,7–14%) (4). Seega võiks olla indikaatori eesmärgiks, et 22+0–31+6 GN-il sündinud laste varane neonataalne suremus Eestis ei oleks kõrgem kui varasemas kohordis, st 6%. Andmeallikad ● Sünnituslugu, vastsündinu sünniepikriis ● Vastsündinu haiguslugu ● Registri andmekogu (kogu kohordi leidmiseks) Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüü-sitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. Arvutatakse varane neonataalne suremus gestatsiooniaja kirjandus gruppide kaupa. Analüüsis tuuakse välja eluks sobimatute väärarenditega või äärmise ebaküpsuse tõttu intensiivravile mitte suunatud, samuti hilisemate palliatiivse ravi otsusega laste arvud ja osakaalud. 93 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 2. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death: A challenge worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol 22(3):153-160. 3. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health Report. 4. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom, C., Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017). Variability in Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across Europe. Pediatrics; 139(4):e201619902. 5. Tervise Arengu Instituudi Statistika: https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/raseduse-infosusteem/statistika Indikaatori nimetus 10. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus vanuses 0–12 elutundi Indikaatori Varane neonataalne suremus (< 7 päeva) on oluline komponent rahvusvaheliselt kirjeldus/vajaduse mõõdetavast perinataalabi kvaliteeti hindavas perinataalsuremuses. Kõige põhjendus rohkem vastsündinuid sureb esimese 12 elutunni jooksul, mida mõjutab suuresti perinataalse abi ja vastsündinute abi korraldus. Indikaatoris hinnatakse varase neonataalse suremuse osamäära alagrupis „eriti varane surm (0–12 elutunnil)“. Indikaator võimaldab hinnata perinataalabi regionaliseerimise, proaktiivse ravi, intranataalse ja varase neonataalse abi kvaliteeti ning võrrelda Eesti tulemusi teiste riikide tulemustega. Definitsioon Vastsündinu surm vanuses 0–11 tundi 59 minutit Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid Lugeja Y– kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud, kes surid vahemikus 0- 12 elutundi Y1– kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast- sündinud, kes surid vahemikus 0–12 elutundi 94 Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud vastsündinud N1 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast- sündinud N3 – kõik 22+0–31+6 GN-il elusana sündinud ja intensiivravile suunatud vast- sündinud, kes surid varases neonataalperioodis, surma kuupäev ja kell (< 7 päeva) Valem X (%) = (Y/N)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 X3 (%) = (Y1/ N3)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori • Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks • Sünni kuupäev ja kellaaeg • Surma kuupäev ja kellaaeg • Intensiivravile mittesuunamise otsus • Intensiivravi alustamine Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud - Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1-5). Sünniaastatel 2011–2012 e EPICE kogukohordis suri vanuses 0–12 tundi 54,6% (5) ja Eesti kohordis 42% kõigist varases vastsündinuperioodis surnud VE vastsündinutest ehk vastavalt 4,1 ja 1,7% kohortidest (3). Eesmärgiks, et 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud laste suremus vanuses 0–12 t ei ületaks 2–2,5%. Andmeallikad • Sünnituslugu, vastsündinu sünniepikriis • Vastsündinu haiguslugu • Registri andmekogu Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. 95 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. Arvutatakse 0–12 elutunni suremus nii gestatsiooniaja kirjandus gruppide kui sünnikaalude kaupa. Analüüsitakse 0–12 elutunni surmade põhjusi ja intensiivravile mitte suunamise põhjusi. 1. Lehtonen, L., Gimeno, A., Parra-Llorca, A., Vento, M. Early neonatal death: A challenge worldwide. (2017). Seminars in Fetal & Neonatal Medicine; Vol 22(3):153-160. 2. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT (2010). EURO-PERISTAT Project, with SCPE, EUROCAT, EURONEOSTAT. European Perinatal Health Report. 3. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 4. Tervise Arengu Instituudi Statistika: https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/raseduse-infosusteem/statistika 5. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom, C., Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017). Variability in Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across Europe. Pediatrics; 139(4):e201619902. Indikaatori nimetus 11. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane neonataalne transport (esimesel 48 elutunnil) Indikaatori Ülevaateuuringutes (1) ja kvaliteetses ravijuhendis (2) on rõhutatud tsent- kirjeldus/vajaduse raliseerimise tähtsust enne lapse sündi ja soovitatud vältida sünnijärgset põhjendus transporti vähemalt esimese 48 elutunni jooksul. Haige vastsündinu transport ja sellega seotud kliinilise seisundi halvenemine (intubatsioonitoru võimalik nihkumine, hüpokarbia, hüperkarbia, elundite hüpoperfusioon, kehatemperatuuri ebastabiilsus, iatrogeenne trauma, hüpoglükeemia, hüperglükeemia, metaboolne atsidoos) suurendavad raske IVH, PVL-i, PDA, BPD, CP ja nosokomiaalse sepsise tekke ning surma riski (3–11). Enneaegsete vastsündinute suremus väheneb oluliselt, kui vastsündinu esmane adekvaatne stabiliseerimine ja ravi on tagatud kohapeal, kus toimub sünnitus 96 (10). Kui vastsündinu transport on vältimatu, peab patsiente transportima spetsiaalne meeskond, kellel on vastsündinu transpordiks ettenähtud varustus, väljaõpe ja kogemus (10,11). Hinnatakse esimese 48 elutunni vältel transporditud laste osajaalu. Indikaator võimaldab hinnata perinataalse abi organisatsiooni protsessi, selle kvaliteeti, proaktiivset ravi, intranataalse ja varase neotaaalse abi kvaliteeti. Definitsioon Enneaegse lapse transport autoga või helikopteriga lapse vanuses 0–48 tundi erinevate raviasutuste vahel või sama raviasutuse erinevate osakondade vahel Indikaatori tüüp Organisatsiooni ja protsessi indikaatorid Lugeja Y0 – kõik vanuses 0–48 tundi transporditud < 32+0 GN-il elusana sündinud vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa Y1 – 22+0–22+6 GN Y2 – 23+0–23+6 GN Y3 – 24+0–24+6 GN Y4 – 25+0–25+6 GN Y5 – 26+0–26+6 GN Y6 – 27+0–27+6 GN Y7 – 28+0–28+6 GN Y8 – 29+0–29+6 GN Y9 – 30+0–30+6 GN Y10 – 31+0–31+6 GN Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Valem X0-X10 (%) = (Y0-Y10/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg ● Transpordi lõpu kuupäev ja kellaaeg ● Lapse sünnikaal ● Lapse geststsioonivanus ● Mitmikrasedus Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 97 Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed Vanuses ≥ 48 elutunni transporditud VE vastsündinud Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1–12). Eestis varasemalt kogutud andmete põhjal (2002–2003, 2007–2008) (12) ja EPICE uuringu (1) aastate 2011–2012 Eesti kohordi andmete analüüsil selgus, et vanuses 0–48 elutunni transporditi umbes pooled VE sündinud vastsündinutest. Käesoleva indikaatori eesmärgiks on, et VE vastsündinute varane transport Eestis väheneb. Analüüs teostatakse gestatsioonivanuse kaupa, arvestades sünnikaalu, mitmikrasedust ja seoseid teiste tulemusindikaatoritega Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis ● Kiirabi transpordikaart ● Vastsündinu haiguslugu Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. 2011–2012 sünniaasta e EPICE Eesti kohordis transporditi kirjandus alla 28 GN sündinud VE vastsündinutest enne 48 elutundi 53% lastest. Võrdluseks Rootsi (Suur-Stokholmi piirkond) 8%, Saksamaa (Hesse ja Saarlandi piirkonnad) 1%, Holland 1%, Inglismaa (erinevad piirkonnad) 18–34% (1). Eestis on perinataalabi regionaliseerimise tase hea, vaid u 10% riskigrupist sünnib väljaspool piirkondliku funktsiooniga naistekliinikuid. Samas on vastsündinute varast transporti vajalik kasutada seoses vastsündinute seisundi ja ravimahu vajaduse muutuse ning naistekliinikute ja lastekliinikute eraldi asetsemisega. Indikaator annaks võimaluse hinnata vastsündinu varase transpordi osakaalu kogu grupis ja gestatsioonivanuse gruppide kaupa ning leida seoseid vastsündinu tulemi indikaatoritega. 1. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. 98 http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com plete_formatted_report.pdf 2. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 3. Mohamed, MA., Aly, H. (2010). Transport of premature infants is associated with increased risk for intraventricular haemorrhage. Archives of Disease in Childhood: Fetal & Neonatal; 95(6):F403–407. 4. Shlossman, PA., Manley, JS., Sciscione, AC., Colmorgen, GH. (1997). An analysis of neonatal morbidity and mortality in maternal (in utero) and neonatal transports at 24-34 weeks’ gestation. American journal of perinatology; 14(8):449–456. 5. Towers, CV., Bonebrake, R., Padilla, G., Rumney, P. (2000). The effect of transport on the rate of severe intraventricular hemorrhage in very low birth weight infants. Obstetrics and Gynaecology; 95(2):291–295. 6. Maheshwari, R., Luig, M. (2014). Review of respiratory management of extremely premature neonates during transport. Air Medical Journal; 33(6):286–291. 7. Arora, P., Bajaj, M., Natarajan, G., Arora, NP., Kalra, VK., Zidan, M., Shankaran, S. (2014). Impact of interhospital transport on the physiologic status of very low-birth-weight infants. American Journal of Perinatology; 31(3):237–244. 8. Goldsmit, G., Rabasa, C., Rodríguez, S., Aguirre, Y., Valdés, M., Pretz, D., Carmona, D., López Tornow, S., Fariña, D. (2012). Risk factors associated to clinical deterioration during the transport of sick newborn infants. Arch Argent Pediatría; 110(4):304–309. 9. Araújo, BF., Zatti, H., Oliveira Filho, PF., Coelho, MB., Olmi, FB., Guaresi, TB., José M, Madi. (2011). Effect of place of birth and transport on morbidity and mortality of preterm newborns. Journal de Pediatria (Rio J); 87(3):257–262. 99 10. Arad, I., Baras, M., Bar-Oz, B., Gofin, R. (2006). Neonatal transport of very low birth weight infants in Jerusalem, revisited. The Israel Medical Association Journal; 8(7):477–482. 11. Longhini, F., Jourdain, G., Ammar, F., Mokthari, M., Boithias, C., Romain, O., Letamendia, E., Tissieres, P., Chabernaud, JL., De Luca, D. (2015). Outcomes of Preterm Neonates Transferred Between Tertiary Perinatal Centers. Pediatric Critical Care Medicine; 16(8):733–738. 12. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. Indikaatori nimetus 12. Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute keha- temperatuuri madalaim väärtus kahel esimesel elutunnil Indikaatori VE vastsündinu on sünni järel ohustatud kiirest alajahtumisest (hüpotermiast), kirjeldus/vajaduse sest tal on suur kehapinna/massi suhe ja vähene termoregulatsiooni võime (1). põhjendus Alajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raske. Tõendatud on, et varane alajahtumine soodustab vastsündinu suremust ja haigestumust (2,3). VE lapse sünnijärgse stabiliseerimise käigus on normotermia tagamine väga oluline ning ravijuhistes selleks soovitatud erinevad meetmed (4, 5). Kui osakonnas kasutatakse meetmeid alajahtumise vältimiseks, esineb lastel vähem mõõdukat ja rasket hüpotermiat (6). Nahatemperatuur < 35,5° C on tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks (6). EPICE uuringu põhjal (7) oli Eesti VE vastsündinute kohordist u 23%-l kehatemperatuur subnormaalne e < 36,5° C, sh u 4%-l raske hüpotermia, < 35,0° C (8). Hinnatakse alajahtumisega laste osamäära. Indikaator võimaldab hinnata vastsündinu sünnijärgse ja varase tegeluse kvaliteeti. Definitsioon Vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuur intensiivravi osakonda ravile saabumisel või madalaim temperatuur, mis on registreeritud lapse esimese 2 elutunni vältel. Kui temperatuuri on mõõdetud rektaalselt, arvutatakse tulemus 0,5 kraadi võrra madalamaks, st andmebaasi sisestatakse nahatemperatuur. Normotermia –36,5–37,5° C Kerge alajahtumine – 36,0–36,4° C Mõõdukas alajahtumine – 34,0–35,9° C Raske alajahtumine – alla 34,0° C Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid 100 Lugeja Y – 0–2 elutunni vanuses kehatemperatuuriga < 36,0° C (mõõdukas hüpotermi) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y1 – kehatemperatuuri grupp < 34,0° C (raske hüpotermia) elusalt < 32+0 GN -l sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Valem X (%) = (Y/N)x100 X1 (%) = (Y1/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Vastsündinu sünnikellaaeg arvutamiseks ● Vastsündinu saabumisaeg intensiivravipalatisse või -osakonda ● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine vastuvõtul intensiivravile või stabiliseerimisel vanuses < 2 elutundi ● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmise piirkond (aksillaarne või rektaalne) Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1–8). Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasutamist vastsündinu stabiliseerimisel. Eesmärgiks on, et kõigil (100%) vastsündinutel intensiivravile hospitalisee- rimisel või madalaim kehatemperatuur vanuses 0–2 elutundi on kõrgem kui 36° C. Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis ● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll ● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht ● Register 101 Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse hüpotermia seoseid tulemusindikaa- kirjandus toritega. 1. Gandy, GM., Adamsons Jr, K., Cunningham, N., Silverman, WA., James, LS. (1964). Thermal environment and acid-base homeostasis in human infants during the first few hours of life Journal of Clinical Investigation; 43:751–758. 2. Miller, SS., Lee, HC., Gould, JB. (2011). Hypothermia in very low birth weight infants: distribution, risk factors and outcomes. Journal of Perinatology; Suppl 1:S49–56. 3. Lyu, Y., Shah, PS., Ye, XY., Warre, R., Piedboeuf, B., Deshpandey, A., Dunn, M., Lee, SK., Canadian Neonatal Network. (2015). JAMA Pediatrics; 169(4):e150277. 4. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 5. Sharon Pilgrim (2015). Clinical Guideline. Prevention and management of neonatal hypothermia. https://www.meht.nhs.uk/EasysiteWeb/getresource.axd?AssetID=12424 6. Wilson, E., Zeitlin, J., Piedvache, A., Misselwitz, B., Christensson, K., Maier, RF., Norman, M., Edstedt Bonamy, AK., EPICE Research Group. (2018). Cohort study from 11 European countries highlighted differences in the use and efficacy of hypothermia prevention strategies after very preterm birth. Acta Paediatrica; 107(6):958-966. 7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f ormatted_report.pdf 102 8. Wilson, E., Maier, RF., Norman, M., Misselwitz, B., Howell, EA., Zeitlin, J., Bonamy, AK., Effective Perinatal Intensive Care in Europe (EPICE) Research Group. (2016). Admission Hypothermia in Very Preterm Infants and Neonatal Mortality and Morbidity. Journal of Perinatology; 175:61-67. Indikaatori nimetus 13. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute seisundi muutus raviasutuste vahelisel auto- või lennutranspordil Indikaatori VE vastsündinu transport on kõrgema riski olukorraks, kus lapse seisund võib kirjeldus/vajaduse halveneda ning tekkida kogu edasist ravitulemust ja tüsistuste kujunemist põhjendus mõjutavaid seisundi muutusi, nagu atsidoos, hüpoglükeemia ja hüpotermia. Mitmed uuringud on näidanud, et ebaküpse vastsündinu transport suurendab nii suremuse kui IVH, RDS-i, avatud arteriaalse juha ja nosokomiaalse sepsise riski esinemissageduse suurenemist varases sünnijärgses perioodis transporditud VE vastsündinutel. Kui vastsündinu transport on vältimatu, peab patsiente transportima spetsiaalne meeskond, kellel on vastsündinu transpordiks ettenähtud varustus, väljaõpe ja kogemus. Välja on töötatud mitmed skooringud (MINT – Mortality Index for Neonatal Transportation (1), SNAP-PE-II- Score for Neonatal Acute Physiology and Perinatal Extension, CRIB – Clinical Risk Index for Babies, TRIPS – Transport Risk Index of Physiologic Stability (3)), mis võimaldavad kriitiliselt haige vastsündinu seisund raskust ning transpordi mõju vastsündinule. Eestis vajavad paljud VE lapsed transporti haiglate või osakondade vahel. Seetõttu on oluline hinnata vastsündinu transpordi kvaliteeti. Indikaator võimaldab hinnata vastsündinu varase transpordi kvaliteeti. Definitsioon Vastsündinu skooring (kõrgeim FiO2 vajadus, halvim pH ja madalaim veresuhkru väärtus) enne ja vahetult peale auto- või lennutransporti. Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid Lugeja Y1 – transpordi eelne pH < 7,2 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y2 – transpordi järgne pH < 7,2 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y3 – transpordi eelne pH < 7,0 elusalt < 32+0 0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. 103 Y4 – transpordi järgne pH < 7,0 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y5 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud veresuhkru väärtus alla 2,6 mmol/l (mõõdukas hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y6 – transpordi järgselt määratud veresuhkru väärtus alla 2,6 mmol/l (mõõdukas hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y7 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud veresuhkru väärtus alla 1,7 mmol/l (raske hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y8 – transpordi järgselt määratud veresuhkru väärtus alla 1,7 mmol/l (raske hüpoglükeemia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y9 – 4 tunni jooksul transpordi eelselt määratud FiO2 ≥ 0,4 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y10 – transpordi järgselt FiO2 ≥ 0,4 elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lastel perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud ning vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed N1 – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud ning transporditud lapsed N2 – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed, keda ei ole transporditud vanuses 0–48 elutundi Valem X1 (%) = (Y1/N)x100 X2 (%) = (Y2/N)x100 X3 (%) = (Y3/N)x100 X4 (%) = (Y4/N)x100 X5 (%) = (Y5/N)x100 X6 (%) = (Y6/N)x100 X7(%) = (Y7/N)x100 X8(%) = (Y8/N)x100 X9(%) = (Y8/N)x100 104 X10(%) = (Y10/N)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N1)x100 X3 (%) = (Y3/N1)x100 X4 (%) = (Y4/N1)x100 X5 (%) = (Y5/N1)x100 X6 (%) = (Y6/N1)x100 X7(%) = (Y7/N1)x100 X8(%) = (Y8/N1)x100 X9(%) = (Y8/N1)x100 X10(%) = (Y10/N1)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Alagrupp- kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja 0–48 elutunnil transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg ● Vastsündinu HAT, veresuhkru mõõtmine enne transporti ● Vastsündinu HAT, veresuhkru mõõtmine pärast transporti ● Vastsündinu hingamisparameetrite, sh FiO2 registreerimine enne ja pärast transporti kõigis ravietappides Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ning transporditud lapsed Välja arvatud ● Transporti mitte vajanud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1–5). Vajalik on hinnata vastsündinu transpordi kvaliteeti eesmärgiga seda parandada. Eesmärgiks on, et enneaegse vastsündinu seisund transpordil ei halveneks oluliselt, st, et ühelgi enneaegsel vastsündinul ei oleks transpordi järgselt sügavat hüpoglükeemiat ega transpordi eelsega võrreldes sügavaid HAT nihkeid; 105 alaeesmärk: et 90% vastsündinutel on veresuhkur transpordi järgselt > 2 mmol/l ja pH arteriaalses, venoosses või kapillaarses veres > 7,2. Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis ● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll ● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht ● Register Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud, intensiivravile suunatud ja transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse transpordi eelse ja aegse hüpotermia kirjandus põhjuseid ning seoseid tulemusindikaatoritega. 1. Broughton, SJ., Berry, A., Jacobe, S., Cheeseman, P., Tarnow-Mordi, WO., Greenough, A., Neonatal Intensive Care Unit Study Group. (2004). The mortality index for neonatal transportation score: A new mortality prediction model for retrieved neonates. Pediatrics; 114 (4): e424-e428. 2. Lee, S.K., Aziz, K., Dunn, M., Clarke, M., Kovacs, L., Ojah, C., Ye, X.Y., The Canadian Neonatal Network. (2013). Transport Risk Index of Physiologic Stability, Version II (TRIPS-II): A Simple and Practical Neonatal Illness Severity Score. American Journal of Perinatology; 30(05):395-400. 3. Southampton Oxford Neonatal transport. (2015). Neonatal thermoregulation. http://www.sort.nhs.uk/Media/SONeT/Guidelines/Resusitation/Thermoregulati on.pdf 4. O’Reilly, M., Schmölzer, GM. (2012) Monitoring during Neonatal Transport. Emergency Medicine; S1:001. doi:10.4172/2165-7548.S1-001. 5. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataal- perioodis käsitlus“ (2017). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja- enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus Indikaatori nimetus 14. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute alajahtumine varasel transpordil kahel esimesel elupäeval 106 Indikaatori VE vastsündinu on sünni järel ohustatud kiirest mahajahtumisest (hüpotermiast), kirjeldus/vajaduse sest tal on suur kehapinna/massi suhe ja vähene termoregulatsiooni võime (1). põhjendus Mahajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raske. Tõendatud on, et varane hüpotermia soodustab vastsündinu suremust ja haigestumust (2). VE lapse sünnijärgse stabiliseerimise käigus on normotermia (nahalt mõõdetud temperatuur vahemikus 36,5–37,5° C) tagamine väga oluline ning ravijuhistes selleks soovitatud erinevad meetmed (3). Kui osakonnas kasutatakse meetmeid hüpotermia vältimiseks, esineb lastel vähem mõõdukat ja rasket hüpotermiat (4). Nahatemperatuur < 35,5° C on tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks (4). EPICE uuringu põhjal oli Eesti VE vastsündinute kohordist u 23%-l kehatemperatuur subnormaalne e < 36,5° C, sh u 4%-l raske hüpotermia e < 35,0° C (5). Eestis vajavad paljud VE lapsed transporti haiglate või osakondade vahel esimesel kahel elupäeval. VE vastsündinu on transpordi ajal enam ohustatud hüpotermiast, sest transpordi ajal ei ole võimalik tagada vajalikku niiskust, väliskeskkonna mõjusid on raske arvestada kuvöösi temperatuuri määramisel ja jahtunud last on raske soojendada. Nahatemperatuur < 35,5° C on tõsiseks varase neonataalse suremuse riskiteguriks (5). Hinnatakse subnor-maalse kehatemperatuuriga laste osakaalu. Indikaator võimaldab hinnata vastsündinu varase transpordi protsessi kvaliteeti. Definitsioon Vastsündinu nahalt mõõdetud kehatemperatuur enne ja pärast transporti vanuses 0–48 tundi. Kui temperatuuri on mõõdetud rektaalselt, arvutatakse tulemus 0,5 kraadi võrra madalamaks, st andmebaasi sisestatakse nahatemperatuur. Normotermia – 36,5–37,5° C Kerge mahajahtumine – 36,0–36,4° C Mõõdukas mahajagtumine – 34,0–35,9° C Raske mahajahtumine – alla 34,0° C Indikaatori tüüp Protsessi ja ravitulemuse indikaatorid Lugeja Y1 – transpordi eelse kehatemperatuuriga 34,0–35,9° C (mõõdukas hüpotermia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. 107 Y2 – transpordi järgse kehatemperatuuriga 34,0–35,9° C (mõõdukas hüpotermia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Y3 – transpordi eelse kehatemperatuuriga <34,0° C (raske hüpotermia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016. Y4 – transpordi järgse kehatemperatuuriga < 34,0° C (raske hüpotermia) elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016. Nimetaja N – Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Valem X1 (%) = (Y1/N)x100 X2 (%) = (Y2/N)x100 X3 (%) = (Y3/N)x100 X4 (%) = (Y3/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Lapse sünnikuupäev ja kellaaeg arvutamiseks ● Transpordi alguse kuupäev ja kellaaeg ● Transpordi lõpu kuupäev ja kellaaeg ● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine enne transporti ● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmine pärast transporti ● Vastsündinu kehatemperatuuri mõõtmise piirkond (aksillaarne või rektaalne) Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48 elutundi transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Välja arvatud Vanuses 0–48 elutundi transporti mitte vajanud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1–9). Vajalik on parandada hüpotermiat vähendavate meetmete kasutamist enne transporti ja vastsündinu transpordil. Eesmärgiks on, et ühelgi enneaegsel vastsündinul enne ja pärast transporti vanuses 0–48 elutundi ei oleks kehatemperatuur madalam kui 36° C. 108 Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis ● Kiirabikaart/vastsündinu transpordi protokoll ● Vastsündinu haiguslugu, intensiivraviravi-jälgimisleht ● Register Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0-48 elutundi transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. Analüüsitakse transpordi eelse ja aegse hüpotermia kirjandus põhjuseid ning seoseid tulemusindikaatoritega. 1. Gandy, GM., Adamsons Jr, K., Cunningham, N., Silverman, WA., James, LS. (1964). Thermal environment and acid-base homeostasis in human infants during the first few hours of life Journal of Clinical Investigation; 43:751–758. 2. Miller, SS., Lee, HC., Gould, JB. (2011). Hypothermia in very low birth weight infants: distribution, risk factors and outcomes. Journal of Perinatology; Suppl 1:S49–56. 3. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 4. Wilson, E., Zeitlin, J., Piedvache, A., Misselwitz, B., Christensson, K., Maier, RF., Norman, M., Edstedt Bonamy, AK., EPICE Research Group. (2018). Cohort study from 11 European countries highlighted differences in the use and efficacy of hypothermia prevention strategies after very preterm birth. Acta Paediatrica; 107(6):958-966. 5. Wilson, E., Maier, RF., Norman, M., Misselwitz, B., Howell, EA., Zeitlin, J., Bonamy, AK., Effective Perinatal Intensive Care in Europe (EPICE) Research Group. (2016). Admission Hypothermia in Very Preterm Infants and Neonatal Mortality and Morbidity. Journal of Perinatology; 175:61-67. 6. Southampton Oxford Neonatal transport. Thermoregulation. 109 http://www.sort.nhs.uk/Media/SONeT/Guidelines/Resusitation/Thermoregulati on.pdf 7. O’Reilly M, Schmölzer GM (2012) Monitoring during Neonatal Transport. Emerg Med (Los Angel) S1:001. doi:10.4172/2165-7548.S1-001 https://www.omicsonline.org/open-access/monitoring-during-neonatal- transport-2165-7548.S1-001.php?aid=5293 8. Ravijuhend „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodis käsitlus“ (2017). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja- enneaegsevastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus 9. Broughton, SJ., Berry, A., Jacobe, S., Cheeseman, P., Tarnow-Mordi, WO., Greenough, A., Neonatal Intensive Care Unit Study Group. (2004). The mortality index for neonatal transportation score: A new mortality prediction model for retrieved neonates. Pediatrics; 114 (4): e424-e428. Indikaatori nimetus 15. Surfaktantravi sagedus ja esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel Indikaatori Surfaktandi manustamine enneaegsele vastsündinul hingamispuudulikkuse kirjeldus/vajaduse kujunemise varajases järgus parandab haiguse kliinilist tulemit. Aastal 2012 põhjendus avaldatud metaanalüüsis järeldati, et RDS-iga enneaegsetel vastsündinutel varajane surfaktantravi võrreldes hilise surfaktantraviga vähendab oluliselt õhulekete, surma ja kroonilise kopsuhaiguse riski. Soovitatav on surfaktanti manustada vastsündinule vanuses alla 26+0 GN-i, kui FiO2 on üle 0,3, ja vanuses üle 26+0 GN-i, kui FiO2 on üle 0,4 (1). Paljudes varasemates uuringutes on surfaktanti manustatud klassikalisel meetodil, st intubatsioonitoru kaudu, mille puhul vastsündinu on invasiivsel hingamistoetusel. Pikemaajalist invasiivset ventilatsiooni saab vältida, kasutades INSURE-meetodit. Randomiseeritud uuringutes on näidatud, et INSURE-meetodi rakendamine vähendab pikemaajalise invasiivse hingamistoetuse vajadust ja edaspidi BPD esinemise sagedust. Erakordselt enneaegsel lapsel (22+0–28+6 GN, kelle emale ei ole manustatud enne sünnitust glükokortikoide ja/või kes vajab esmase seisundi stabiliseerimise käigus intubatsiooni, tuleb kasutada profülaktilist surfaktantravi (1). 110 Hinnatakse esimese surfaktandi manustamisviisi vastsündinule RDS-i profülaktikaks või raviks, sõltuvalt gestatsioonivanusest, intubatsiooni- vajadusest ja FiO2-tasemest: a) Profülaktilisena: esmase stabiliseerimise käigus b) RDS-i raviks – sõltub FiO2 tasemest ja GN Definitsioon Surfaktandi kasutamine vastsündinul: registreeritakse manustamisviis: a) Konventsionaalne (laps jääb invasiivsele ventilatsioonile); b) INSURE – trahhea intubeeritakse, manustatakse surfaktant, mille järel laps ekstubeeritakse 2 tunni jooksul (3); c) LISA- surfaktanti viiakse trahheasse erilise kateetriga, laps on mitteinvasiivsel ventilatsioonil. Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y00-010 – kõik elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud surfaktantravi saanud vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa Y1.1-1.10 – mitte-invasiivsel meetodil (INSURE ja LISA) esimese doosi surfak- tanti saanud vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa Nimetaja N0 – kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja vanuses 0–48h transporditud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. N – kõik < 32+0 GN surfaktanti saanud vastsündinud Valem X1 (%) = (Y00-010/N0)x100 X2 (%) = (Y1.1-1.10/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile võetud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Trahhea intubatsiooni vajadus sünnitustoas ● Kõrgeim FiO2 1. elupäeval ja selle kellaaeg ● FiO2 enne surfaktandi manustamist ● Surfaktandi manustamine – kellaaeg, kuupäev, ravim, doos ● Surfaktandi manustamine – meetod ● Lapse trahhea intubeerimise kuupäev ja kellaaeg ● Lapse trahhea ekstubeerimise kuupäev ja kellaaeg Sisse arvatud Kõik < 32+0 GN-il elusalt sündinud lapsed, kes suunati intensiivravile 111 Välja arvatud < 32+0 GN-il elusalt sündinud lapsed, kes ei saanud surfaktantravi Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1-5). Andmeallikad ● Vastsündinu sünniepikriis ● Vastsündinu elustamisprotokoll ● Vastsündinu haiguslugu Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL. (2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 2. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f ormatted_report.pdf 3. Brix, N., Sellmer, A., Jensen, MS., Pedersen, LV., Henriksen, TB. (2014). Predictors for an unsuccessful INtubation-SURfactant-Extubation procedure: a cohort study. BMC Pediatrics; 14:155. doi: 10.1186/1471-2431-14-155. 4. The Swedish National Board of Health and Welfare. (2014). Care of Extremely Premature Infants. A guideline for the care of children born before 28 full weeks of pregnancy have passed. 5. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. Indikaatori nimetus 16. Varane pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes, ravi alustamine kahel esimesel elutunnil väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestat- siooninädalat) vastsündinutel 112 Indikaatori Euroopa 2013. aasta RDS-i ravijuhendi tugev soovitus on, et CPAP-toetust tuleks kirjeldus/vajaduse alustada kõigil vastsündinutel, kellel on RDS-i tekkimise risk, nagu enne 30+0 põhjendus GN-i sündinud enneaegsed, kes ei vaja invasiivset ventilatsiooni, kuni nende kliinilise seisundi hindamiseni (1). CPAP võib osutuda efektiivseks alternatiiviks profülaktilisele või varajasele surfaktantravile, sest võrreldes INSURE-meetodiga saab CPAP-toetust raken- dada kõige kiiremini ja vähem invasiivselt juba sünnitustoas. Mõeldav on alustada CPAP-toetust sünnitustoas isegi kõige väiksematel enneaegsetel (24–27 GN-i). Mitteinvasiivsed ventilatsioonimeetodid (nagu NIV) ei ole eelistatumad kui CPAP-meetod (2, 3). Hinnatakse varast CPAP-ravi saanud hingamishäiretega enneaegsete osamäära GN gruppide kaupa. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi kvaliteeti. Definitsioon CPAP-ravi algus sünni järel RDS-i nähtudega või RDS-i tekke riskiga vastsündinutel nagu enne 30+0 GN-i sündinud, kes ei vajanud intubatsiooni esmase elustamise käigus sünnil. Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y00-010 – varast CPAP-ravi saanud 22+0–31+6 GN vastsündinud geststsioonaiaja gruppide kaupa, kes vajasid trahhea intubatsiooni esmase elustamise käigus Y1-10 – varast CPAP-ravi saanud 22+0–31+6 GN vastsündinud geststsiooniaja gruppide kaupa Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN elusalt sündinud vastsündinud, kes suunati intensiiv- ravile Valem X (%) = (Y00-010/Y1-10)x100 X1 (%) = (Y1-10/ N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev, kellaaeg ● CPAP-ravi alguse kuupäev, kellaaeg ● Trahhea intubatsiooni kuupäev, kellaaeg Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. 113 Välja arvatud Intensiivravile mitte suunatud lapsed Kaasasündinud diafragmaalsongaga lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal (1-3). Eesmärgiks on, et varast CPAP alustatakse kohe pärast sündi kõigil enne < 30 GN sündinud vastsündinutel, kes ei vaja trahhea intubatsiooni sünnitustoas. Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu ● Elustamis-stabiliseerimisprotokoll ● Ravi- ja jälgimisleht Jälgimisperiood Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Sweet, DG., Carnielli, V., Greisen, G., Hallman, M., Ozek, E., Plavka, R., Roehr, CC., Saugstad, OD., Simeoni, U., Speer, CP., Vento, M., Visser, GHA., Halliday, HL.(2013). European consensus guidelines on the management of neonatal respiratory distress syndrome in preterm infants--2013 update. Neonatology; 103(4):353–368. 2. Isayama, T., Chai-Adisaksopha, C., McDonald, SD. (2015). Noninvasive Ventilation With vs Without Early Surfactant to Prevent Chronic Lung Disease in Preterm Infants: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA Pediatrics; 169(8):731–739. 3. Tapia, JL., Urzua, S., Bancalari, A., Meritano, J., Torres, G., Fabres, J., Toro, CA., Rivera, F., Cespedes, E., Burgos, JF., Mariani, G., Roldan, L., Silvera, F., Gonzalez, A., Dominguez, A., South American Neocosur Network. (2012). Randomized trial of early bubble continuous positive airway pressure for very low birth weight infants. The Journal of Pediatrics; 161(1):75–80.e1. Indikaatori nimetus 17. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane enteraalne toitmine 114 Indikaatori VE lapse hilinenud või vähene enteraalne toitmine võib nõrgendada seedetrakti kirjeldus/vajaduse funktsionaalset adaptatsiooni ja häirida mikroobide kolonisatsiooni. Enneaegse põhjendus vastsündinu enteraalse troofilise toitmisega soovitatakse alustada esimesel elupäeval, võimalikult vara. Varajane toitmine rinnapiimaga vähendab NEK riski ja ebaküpse seedetrakti permeaabelsust, stimuleerib rakkude proliferatsiooni, soodustab mao tühjenemist ja kiirendab jõudmist täisenteraalse toitmiseni (1,2). Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik on rinnapiim, selle puudumisel doonoririnnapiim, ema rinnapiima ja doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete piimasegu (3). Hinnatakse enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise alustamise aega, toidu valikut (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu). Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Definitsioon Lapse vanus esimese enteraalse toitmise ajal ja esimese toidu valik (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu). Esimese toitmise* adekvaatse toidukoguse arvutuse näide: Soovituslik minimaalne toidukogus 1. elupäeval on 10 ml/kg. Seega tuleks arvutada nt 1000 g sünnikaaluga lapse minimaalseks ööpäevaseks toidukoguseks 10 ml, mis jagada 12 toidukorrale ehk esimese arvesse mineva toitmise kogus oleks vähemalt 0,8 ml. Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaatorid Lugeja Y – lapse vanus esimesel enteraalsel toitmisel* Y1 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses < 6 tundi Y2 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses 6–24 tundi Y3 – vastsündinute arv, kelle esimene toitmine* oli vanuses 24–48 tundi Y4 – vastsündinute, kelle esimene toitmine* oli vanuses üle 48 tundi Y5 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* rinnapiima Y6 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* doonori- piima Y7 – vastsündinud Y1,Y2,Y3, Y4, grupis, kes said esimesel toitmisel* piimasegu Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed Valem X – arvutatakse keskmine ja mediaanvanus tundides esimesel enteraalsel toitmisel* gestatsiooniaja gruppide kaupa 22GN, 23GN, 24GN, 25GN, 26GN, 27GN, 28GN, 29GN, 30GN, 31GN. 115 X1-X7 (%) = (Y1-Y7/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünnikaal ● Lapse sünni päev ja kellaaeg ● Toitmise aeg, mil laps sai toidukoguse 10ml/kg/12* ● Lapse esimese enteraalse toitmise* päev ja kellaaeg ● Lapse esimene toit (rinnapiim, doonorrinnapiim, piimasegu) Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Välja arvatud Seedetrakti kaasasündinud väärarendiga lapsed Intensiivravile mitte suunatud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse andmete põhjal. Eesmärgiks on: 1. 100% VE lapsel enteraalse toitmisega alustamine 1. elupäeval, sh 80%-l neist esimesel 6 elutunnil; 2. < 28 GN sündinud enneaegsetel on esimese toitmise alustamine oma ema rinnapiima või doonorrinnapiimaga 100%. Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu ● Intensiivravi ja jälgimise leht Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide (4) andmetega. kirjandus 1. Agostoni, C., Buonocore, G., Carnielli, VP., De Curtis, M., Darmaun, D., Decsi, T. Domellöf, M., Embleton, ND., Fusch, C., Genzel-Boroviczeny, O., Goulet, O., Kalhan, SC., Kolacek, S., Koletzko, B., Lapillonne, A., Mihatsch, W., Moreno, L., Neu, J., Poindexter, B., Puntis, J., Putet, G., Rigo, J., Riskin, A., 116 Salle, B., Sauer, P., Shamir, R., Szajewska, H., Thureen, P., Turck, D., van Goudoever, JB., Ziegler, EE., ESPGHAN Committee on Nutrition. (2010). Enteral nutrient supply for preterm infants: commentary from the European Society of Paediatric Gastroenterology, Hepatology and Nutrition Committee on Nutrition. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition; 50(1):85–91. 2. Morgan, J., Young, L., McGuire, W. (2014). Delayed introduction of progressive enteral feeds to prevent necrotising enterocolitis in very low birth weight infants. Cochrane Database Systematic Reviews;12:CD001970. 3. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database Systematic Reviews; 4:CD002971. 4. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f ormatted_report.pdf Indikaatori nimetus 18. Mitteinvasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat ) lastel Indikaatori Mitteinvasiivne hingamistoetus (MIHT) on hingamistoetus, mida viiakse läbi kirjeldus/vajaduse invasiivset hingamisteed (intubatsioonitoru, trahheostoomia kanüüli) põhjendus kasutamata. MIHTi läbiviimiseks on kasutusel pideva positiivse rõhu rakendamine hingamisteedes (CPAP, continuous positive airway pressure), nasaalne vahelduva positiivse rõhuga ventilatsioon (NIPPV; nasal intermittent positive pressure ventilation) ja kõrge pealevooluga ninakanüüli kasutamine niisutatud doseeritud hapniku manustamiseks (HFNC; Humidified High-Flow Nasal Cannula) (1, 2). Uuringutega on leitud, et MIHT kasutamisel võrreldes invasiivse hingamistoetusega esmase hingamistoetuse meetmena väheneb suremus ja BPD esinemissagedus ning kohene sünnijärgne intubatsiooni vajadus on väiksem (3- 8). Fischer jt (3) poolt aastal 2013 koostatud hea kvaliteediga metaanalüüs (7 randomiseeritud kontrolluuringut, 3289 patsienti) käsitleb endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise efekti BPD esinemissagedusele 117 enneaegsetel lastel, kes on sündinud < 30 GN. Autorid leidsid statistiliselt olulise seose surma või BDR ja endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise vahel (OR = 0,83; 95% CI 0,71–0,96). Ehk šanss surra või saada BDR oli 17% võrra väiksem kui kasutati „pehmet“ mitteinvasiivset ventilatsiooni võrreldes endotrahheaalset mehaanilise ventilatsiooni kasutamisega enneaegsetel vastsündinutel. Schmölzer jt (4) poolt koostatud süstemaatiline ülevaade (4 randomiseeritud kontrolluuringut, 2782 patsienti, kellest 1296 vastsündinut nCPAP grupis ja 1486 vastsündinut intubatsiooni grupis) käsitleb CPAPi kasutamise mõju BPD esinemissagedusele ja suremusele. Nende analüüsi põhjal selgus, et varane CPAP-ravi vähendab suremust ja BPD esinemissagedust enneaegsetel lastel. Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud mitteinvasiivset hingamistoetust (CPAP, NIPPV, HFNC >=4 l/min;). Kestus: Mitteinvasiivse hingamistoetuse kõik tunnid kokku. Kuupäev, millal alustati mitteinvasiivset hingamistoetust: Päev/ kuu/ aasta Aeg, millal alustati mitteinvasiivset hingamistoetust: Tund/ minutid Kuupäev, millal mitteinvasiivset hingamistoetust viimati kasutati: Päev/ kuu/ aasta Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y00-010 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud mitteinvasiivset hingamistoetust gestatsiooniaja nädalate kaupa Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016. Registri andmete lapse sünni tunnus: elusalt ja välja arvatud tingimused Valem X0 (%) = (Y0-010/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks 118 ● Mitteinvasiivne hingamistoetus, mille algus ja lõpp on dokumenteeritud ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016. ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed. Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed. Välja arvatud Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi Raske kaasasündinud arengurike, mis oli seotud hingamistoetuse valikuga Vastsündinud, kes ei vajanud hingamistoetust Veeta periood üle 14 päeva Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-11). 22+0–23+6 GN 5% 24+0–24+6 GN 15% 25+0–25+6 GN 35% 26+0–26+6 GN 55% 27+0–27+6 GN 55–60% 28+0–28+6 GN 60–70% 29+0–29+6 GN 75% 30+0– 30+6 GN 80–85% 31+0–31+6 GN 90–95% Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Vastsündinu intensiivravi leht Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015-31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. 119 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Salvo, V., Lista, G., Lupo, E., Ricotti, A., Zimmermann, LJI., Gavilanes, AW., Barberi, I., Colivicchi, M., Temporini, F., Gazzolo, D. (2015). Noninvasive ventilation strategies for early treatment of RDS in preterm infants: an RCT. Pediatrics; 135(3):444–51. 2. Bancalari, E., Claure, N. (2013). The evidence for non-invasive ventilation in the preterm infant. Archives of Disease in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 98(2):F98–102. 3. Fischer, HS., Bührer, C. (2013). Avoiding endotracheal ventilation to prevent bronchopulmonary dysplasia: a meta-analysis. Pediatrics; 132(5):e1351-1360. 4. Schmölzer, GM., Kumar, M., Pichler, G., Aziz, K., O’Reilly, M., Cheung, P-Y. (2013). Non-invasiveversus invasive respiratory support in preterm infants at birth: systematic review and meta-analysis. BMJ; 347:f5980. 5. Sandri, F., Plavka, R., Ancora, G., Simeoni, U., Stranak, Z., Martinelli, S., Mosca, F., Nona, J., Thomson, M., Verder, H., Fabbri, L., Halliday, H., CURPAP Study Group. (2010). Prophylactic or early selective surfactant combined with nCPAP in very preterm infants. Pediatrics; 125(6):e1402–9. 6. Klebermass-Schrehof, K., Wald, M., Schwindt, J., Grill, A., Prusa, AR., Haiden, N., Hayde, M., Waldhoer, T., Fuiko, R., Berger, A. (2013). Less invasive surfactant administration in extremely preterm infants: impact on mortality and morbidity. Neonatology; 103(4):252-258. 7. López, ES., Rodríguez, EM., Navarro, CR., Sánchez-Luna, M. (2011). Initial respiratory management in preterm infants and bronchopulmonary dysplasia. CLINICS; 66(5):823-827. 8. Szyld, E., Aguilar, A., Musante, GA., Vain, N., Prudent, L., Fabres, J., Carlo, WA., Delivery Room Ventilation Devices Trial Group. (2014). Comparison of devices for newborn ventilation in the delivery room. The Journal of Pediatrics; 165(2):234–239.e3. 120 9. Kirpalani, H., Millar, D., Lemyre, B., Yoder, BA., Chiu, A., Roberts, RS. (2013). A trial comparing noninvasive ventilation strategies in preterm infants. The New England Journal of Medicine; 369(7):611–620. 10. Read, B., Lee, DSC., Fraser, D. (2016). Evaluation of a practice guideline for the management of respiratory distress syndrome in preterm infants: A quality improvement initiative. Paediatrics & Child Health; 21(1):e4- e9. 11. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com plete_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 19. Invasiivne hingamistoetus ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 estatsiooninädalat) lastel Indikaatori Invasiivne hingamistoetus on hingamistoetus, mida viiakse läbi häälepaelte alusi kirjeldus/ vajaduse või alumistesse hingamisteedesse ulatuva hingamistee (intubatsioonitoru, põhjendus trahheostoomia kanüüli) kaudu (1). Uuringutega on leitud, et mitteinvasiivse hingamistoetuse kasutamisel võrreldes invasiivse hingamistoetusega esmase hingamistoetuse meetmena väheneb suremus ja BPD esinemissagedus ning kohene sünnijärgne intubatsiooni vajadus on väiksem (2-8). Fischer jt (8) poolt aastal 2013 koostatud hea kvaliteediga metaanalüüs (7 randomiseeritud kontrolluuringut, 3289 patsienti) käsitleb endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise efekti BPD esinemissagedusele enneaegsetel lastel, kes on sündinud < 30 GN. Autorid leidsid statistiliselt olulise seose surma või BDR ja endotrahheaalse mehaanilise ventilatsiooni mittekasutamise vahel (OR = 0,83; 95% CI 0,71–0,96). Ehk šanss surra või saada BDR oli 17% võrra väiksem kui kasutati„pehmet“ mitteinvasiivset ventilatsiooni võrreldes endotrahheaalset mehaanilise ventilatsiooni kasutamisega enneaegsetel vastsündinutel. Rakendatud ravitõhusus sõltub lapse geststsioonivanusest (GV) sünnil ja RDS-i raskusastmest. Kirjanduse andmetel alustatakse sünnijärgselt MIHTi 95–99%-l VVGVga enneaegsetest vastsündinutest (9). 23+0–24+6 gestatsiooninädalal (GN) 121 sündinud laste RDS-i varasel ravil on CPAP-toetus osutunud edukaks 20%-l ja 25+0–25+6 GN-il sündinute seas 50%-l nendest, kellel ravi alustati (9, 10). Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud invasiivset hingamistoetust haiglaravi perioodil. Eraldi vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud invasiivset hingamistoetust vanuses 0-72 elutundi. Kestus: invasiivse hingamistoetuse kõik tunnid kokku Kuupäev, millal alustati invasiivset hingamistoetust: Päev/ kuu/ aasta Aeg, millal alustati invasiivset hingamistoetust: Tund/ minutid Kuupäev, millal invasiivset hingamistoetust viimati kasutati: Päev/ kuu/ aasta Indikaatori tüüp Protsessi indikaatorid Lugeja Y0 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on rakendatud haiglaravi perioodil invasiivset hingamistoetust gestatsioonivanuse gruppide kaupa Y1 – 22+0–22+6 GN Y2 – 23+0–23+6 GN Y3 – 24+0–24+6 GN Y4 – 25+0–25+6 GN Y5 – 26+0–26+6 GN Y6 – 27+0–27+6 GN Y7 – 28+0–28+6 GN Y8 – 29+0–29+6 GN Y9 – 30+0–30+6 GN Y10 – 31+0–31+6 GN Y11 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile ja kellele on alustatud inva- siivset hingamistoetust vanuses 0–72 elutundi gestatsioonivanuse gruppide kaupa Y12 – 22+0–22+6 GN 122 Y13 – 23+0–23+6 GN Y14 – 24+0–24+6 GN Y15 – 25+0–25+6 GN Y16 – 26+0–26+6 GN Y17 – 27+0–27+6 GN Y18 – 28+0–28+6 GN Y19 – 29+0–29+6 GN Y20 – 30+0–30+6 GN Y21 – 31+0–31+6 GN Nimetaja N – kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016. Valem X0-X10 (%) = (Y0-Y10/N)x100 X11-X21 (%) = (Y11-Y21/N)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Invasiivne hingamistoetus, mille algus ja lõpp on dokumenteeritud: intubeerimise kellaaeg ja kuupäev; ekstubeerimise kellaaeg ja kuupäev ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad 22+0– 31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt sündinud lapsed Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il, perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed. Välja arvatud Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi Raske kaasasündinud arengurike, mis oli seotud hingamistoetuse valikuga Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal. 22+0 – 23+6 GN 95% 123 24+0 – 24+6 GN 85% 25+0 – 25+6 GN 65% 26+0 – 26+6 GN 45–50% 27+0 – 27+6 GN 35% 28+0 – 28+6 GN 25–30% 29+0 – 29+6 GN 20% 30+0 – 30+6 GN 15% 31+0 – 31+6 GN 5% Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Vastsündinu intensiivravi leht Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud VE sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Bancalari, E., Claure, N. (2015). Advances in respiratory support for high risk newborn infants. Maternal Health, Neonatology and Perinatology; 1:13. 2. The American Academy of Pediatrics. (2014). Policy Statement. Respiratory Support in Preterm Infants at Birth. Pediatrics; 133(1):171- 174. 3. Read, B., Lee, DSC., Fraser, D. (2016). Evaluation of a practice guideline for the management of respiratory distress syndrome in preterm infants: A quality improvement initiative. Paediatrics & Child Health; 21(1):e4- e9. 4. López, ES., Rodríguez, EM., Navarro, CR., Sánchez-Luna, M. (2011). Initial respiratory management in preterm infants and bronchopulmonary dysplasia. CLINICS; 66(5):823-827. 5. Salvo, V., Lista, G., Lupo, E., Ricotti, A., Zimmermann, LJI., Gavilanes, AW., Barberi, I., Colivicchi, M., Temporini, F., Gazzolo, D. (2015). 124 Noninvasive ventilation strategies for early treatment of RDS in preterm infants: an RCT. Pediatrics; 135(3):444–51. 6. Bancalari, E., Claure, N. (2013). The evidence for non-invasive ventilation in the preterm infant. Archives of Disease in Childhood - Fetal and Neonatal Edition; 98(2):F98–102. 7. Fischer, HS., Bührer, C. (2013). Avoiding endotracheal ventilation to prevent bronchopulmonary dysplasia: a meta-analysis. Pediatrics; 132(5):e1351-1360. 8. Schmölzer, GM., Kumar, M., Pichler, G., Aziz, K., O’Reilly, M., Cheung, P-Y. (2013). Non-invasiveversus invasive respiratory support in preterm infants at birth: systematic review and meta-analysis. BMJ; 347:f5980. 9. Szyld, E., Aguilar, A., Musante, GA., Vain, N., Prudent, L., Fabres, J., Carlo, WA., Delivery Room Ventilation Devices Trial Group. (2014). Comparison of devices for newborn ventilation in the delivery room. The Journal of Pediatrics; 165(2):234–239.e3. 10. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com plete_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 20. Avatud arterioosjuha medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel Indikaatori Sügavalt enneaegsel vastsündinul PDA persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse kirjeldus/vajaduse ja kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu ning 4. elupäeval on PDA avatud põhjendus 25+0–29+6 GN-il sündinud laste seas 80%-l; < 25 GN-i sündinuil 90%-l. Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA-d seostatakse pikenenud hingamistoetuse vajadusega ning suurenenud IVH, kopsuverejooksu, BPD, NEK-i ja suremuse esinemissagedusega (1–5, 7). Randomiseeritud kontrollitud uuringute andmetel on spontaanne PDA sulgumine sage (4). Kui PDA on hemodünaamiliselt oluline ja esinevad kliinilised sümptomid (hingamispuudulikkuse süvenemine, kardiaalne puudulikkus, organite perfusioonihäire), siis on PDA raviks võimalik: 1. Profülaktiline ravi (< 24 elutunni; ei ole näidustatud kõrvaltoimete tõttu) 125 2. Medikamentoosne sulgemine mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatidega 3. Kui medikamentoosne ravi mittesteroidsete põletikuvastatse prepa- raatidega on ebaefektiivne, on näidustatud kirurgiline sulgemine 4. Esmane PDA kirurgiline sulgemine Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 vajas Eestis PDA medikamentoosset sulgemist 22+0–31+6 GN-il sündinute seas 26% ja 27% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 56% ja 48% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 21% ja 23% (6). EPICE uuringu andmetel suleti Eestis aastatel 2011–2012 medikamentoosselt PDA 17%-l 22+0–31+6 GN-il sündinuist. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega kuulus Eesti keskmise PDA medikamentoosse sulgemisaktiivusega riikide hulka: madala aktiivsusega riikides suleti PDA keskmiselt 9,9%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 17,9%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides 30,0%-l (6–8). Definitsioon Laste osakaal, kellel suleti PDA medikamentoosselt mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud PDA medikamentoosset sulgemist Y1 – 22+0–22+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y2 – 23+0–23+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y3 – 24+0–24+6 GN medikamentooselt suletud PDA Y4 – 25+0–25+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y5 – 26+0–26+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y6 – 27+0–27+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y7 – 28+0–28+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y8 – 29+0–29+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y9 – 30+0–30+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Y10 – 31+0–31+6 GN medikamentoosselt suletud PDA Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG 126 N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N10 – kõik 31+0–31+6 GNi-l sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N2)x100 X3 (%) = (Y3/N3)x100 X4 (%) = (Y4/N4)x100 X5 (%) = (Y5/N5)x100 X6 (%) = (Y6/N6)x100 X7 (%) = (Y7/N7)x100 X8 (%) = (Y8/N8)x100 X9 (%) = (Y9/N9)x100 X10 (%) = (Y10/N10)x100 Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.201 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel rakendati PDA medikamentoosset sulgemist gestatsioonivanuse gruppide kaupa. 127 Eeldused indikaatori ● EhhoKG uuring arvutamiseks ● Medikamentoosne sulgemine (ravimi manustamise kuupäev ja kellaaeg) ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaaeg Sisse arvatud Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud Kõik lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011– 2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–8). PDA medikamentoosse sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute seas vahemikku 10–15%; 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas < 35% ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas < 8%. Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● EhhoKG protokoll Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus Arteriosus in Preterm Infants. Pediatrics; 137(1):1-6. 2. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus arteriosus in preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD004213. 3. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous indomethacin for preventing mortality and morbidity in preterm infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD000174. 4. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar, K. (2009). Failure of ductus arteriosus closure is associated with increased mortality in preterm infants. Pediatrics; 123(1):e138–144. 128 5. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are current neonatal treatment options better or worse than no treatment at all? Seminars in Perinatology; 36(2):123–129. 6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 7. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J., Bonet, M., Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D., Van Reempts, P., Boyle, EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus treatment in very preterm infant: a European population-based cohort study (EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375. 8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f ormatted_report.pdf Indikaatori nimetus 21. Avatud arterioosjuha kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel Indikaatori Sügavalt enneaegsel vastsündinul PDA persisteerib ja sulgub hiljem enneaegsuse kirjeldus/vajaduse ja kõrgenenud prostaglandiini sisalduse tõttu ning 4. elupäeval on PDA avatud põhjendus 25+0–29+6 GN-il sündinud laste seas 80%-l; < 25 GN-i sündinuil 90%-l. Pikaajaliselt sulgumata hemodünaamiliselt olulist PDA seostatakse pikenenud hingamistoetuse vajadusega ning suurenenud IVH, kopsuverejooksu, BPD, NEK-i ja suremuse esinemissagedusega (1–5, 7). Randomiseeritud kontrollitud uuringute andmetel on spontaanne PDA sulgumine sage (4). Kui PDA on hemodünaamiliselt oluline ja esinevad kliinilised sümptomid (hingamispuudulikkuse süvenemine, kardiaalne puudulikkus, organite perfusioonihäire), siis on PDA raviks võimalik: 1. Profülaktiline ravi (< 24 elutunni; ei ole näidustatud kõrvaltoimete tõttu) 2. Medikamentoosne sulgemine mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatidega 3. Kui medikamentoosne ravi mittesteroidsete põletikuvastaste prepa- raatidega on ebaefektiivne, on näidustatud kirurgiline sulgemine 4. Esmane PDA kirurgiline sulgemine 129 Aasta 2006 EuroNeoStat statistika andmetel on Euroopas PDA kirurgilise sulgemise sagedus keskmiselt 5,5% 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas; varieerudes erinevate riikide vahel 0–32,3% (9). Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 vajas Eestis PDA kirurgilist sulgemist 22+0– 31+6 GN-il sündinute seas 3% ja 15% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 12% ja 35% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 2% ja 11%. Puuduvad andmed primaarse ja sekundaarse kirurgilise sulgemise osakaalu kohta antud varasemates kohortides (6). Eestis EPICE uuringu andmetel (2011–2012) suleti PDA kirurgiliselt 12%-l 22+0–31+6 GN-il sündinutel. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega oli Eestis PDA kirurgiline sulgemisaktiivus suur: madala aktiivsusega Euroopa riikides suleti PDA kirurgiliselt keskmiselt 3,1%-l lastest, keskmise aktiivsusega riikides 4,2%-l lastest ja kõrge aktiivsusega riikides 6,5%-l (6–8). Definitsioon Laste osakaal, kellel suleti PDA kirurgiliselt. Laste osakaal, kellel enne PDA kirurgilist sulgemist on rakendatud medikamentoosset ravi. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud PDA esmaselt kirurgilist sulgemist Y1 – 22+0–22+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y2 –23+0–23+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y3 – 24+0–24+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y4 – 25+0–25+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y5 – 26+0–26+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y6 – 27+0–27+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y7 – 28+0–28+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y8 – 29+0–29+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA Y9 – 30+0–30+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud Y10 – 31+0–31+6 GN esmaselt kirurgiliselt suletud PDA 130 Y11 – lapsed, kellel on rakendatud PDA teiseselt kirurgilist sulgemist Y12 – 22+0–22+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y13 – 23+0–23+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y14 – 24+0–24+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y15 – 25+0–25+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y16 – 26+0–26+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y17 – 27+0–27+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y18 – 28+0–28+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y19 – 29+0–29+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y20 – 30+0–30+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Y21 – 31+0–31+6 GN teiseselt kirurgiliselt suletud PDA Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG 131 N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ja teostati EhhoKG Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1-10 (%) = (Y1-10/N1-10)x100 X11-21 (%) = (Y1-10/N1-10)x100 Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel rakendati PDA kirurgilist sulgemist; gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Eeldused indikaatori ● EhhoKG uuring arvutamiseks ● PDA kirurgilise sulgemise kuupäev ● PDA medikamentoosse sulgemise 1. doosi kuupäev ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaaeg Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi Välja arvatud Kõik lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi Kõik kaasasündinud südamerikkega vastsündinud, kellel esines duktus-sõltuv rike Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011– 2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–9). PDA kirurgilise sulgemisega laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel < 6%. Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Intensiivravileht ● EhhoKG protokoll ● Operatsiooni protokoll Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. 132 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Benitz, WE. (2016). Committe on fetus and newborn. Patent Ductus Arteriosus in Preterm Infants. Pediatrics; 137(1):1-6. 2. Ohlsson, A., Shah, SS. (2011). Ibuprofen for the prevention of patent ductus arteriosus in preterm and/or low birth weight infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD004213. 3. Fowlie, PW., Davis, PG., McGuire, W. (2010). Prophylactic intravenous indomethacin for preventing mortality and morbidity in preterm infants. Cochrane Database System Reviews; (7):CD000174. 4. Noori, S., McCoy, M., Friedlich, P., Bright, B., Gottipati, V., Seri, I., Sekar, K. (2009). Failure of ductus arteriosus closure is associated with increased mortality in preterm infants. Pediatrics; 123(1):e138–144. 5. Clyman, RI., Couto, J., Murphy, GM. (2012). Patent ductus arteriosus: are current neonatal treatment options better or worse than no treatment at all? Seminars in Perinatology; 36(2):123–129. 6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 7. Edstedt Bonamy, AK., Gudmundsdottir, A., Maier, RF., Toome, L., Zeitlin, J., Bonet, M., Fenton, A., Hasselager, AB., van Heijst, A., Gortner, L., Milligan, D., Van Reempts, P., Boyle, EM., Norman, M. (2017). Patent ductus arteriosus treatment in very preterm infant: a European population-based cohort study (EPICE) on variation and outcomes. Neonatology; 111 (4):367-375. 8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complete_f ormatted_report.pdf 9. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT. (2008). https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european-perinatal-health- report.pdf 133 Indikaatori nimetus 22. Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori Enneaegse lapse varane toitmine ja kiire jõudmine täisenteraalsele toitmisele on kirjeldus/ vajaduse vastsündinu käsitluse prioriteediks. See vähendab tsentraalsete veenikateetrite põhjendus vajadust, nosokomiaalseid invasiivseid infektsioone ja haiglaravi kestust. Hinnatakse enneaegse vastsündinu täisenteraalse toitmise saavutamise vanust. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Definitsioon Lapse postnataalne vanus päevades täisenteraalse toitmise (laps talub enteraalset toitu 150 ml/kg/ööpäevas ja/või kaloraazi üle 110 kcal/kg ööpäevas) saavutamise ajal Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaatorid Lugeja Y – Liidetuna kõikide laste vanus päevades eelnenuna täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale Nimetaja N – Kõik antud gestatsiooninädalal sündinud intensiivravile suunatud ja täieenteraalse toitmise vanuses elulejad (arv). Kõik kokku ja eraldi GN-i kaupa (N1–N10). Valem Arvutatakse keskmine vanus täisenteraalse toitmise saavutamisel. X0 – liidetakse kõikide 22+0-31+6 GN-il sündinud laste vanus päevades eelnenuna täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 22– 31 GN-il sündinud elulejate arvuga X1 – liidetakse kõikide 22 GN-il sündinud laste vanus päevades eelnenuna täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 22 GN-il sündinud elulejate arvuga X2 – liidetakse kõikide 23 GN-il sündinud laste vanus päevades eelnenuna täisenteraalse toitmise saavutamise esimesele päevale ja jagatakse 23 GN-il sündinud elulejate arvuga … kuni 31 GN (X10) Lisaks arvutatakse mediaanid. Sihtgrupp Kõik elusalt sündinud VE intensiivravile suunatud lapsed 134 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni päev ja kellaaeg ● Lapse täisenteraalse toitmise saavutamise (150 ml/kg/ööpäevas) päevale eelnenud lapse elupäevade arv Sisse arvatud Kõik intensiivravile suunatud VE vastsündinud Välja arvatud Seedetrakti kaasasündinud väärarendiga operatiivset ravi vajanud lapsed Intensiivravile mitte suunatud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi poolt eelnevate aasta tulemuste analüüsi põhjal. Eesmärk on kaardistada Eesti andmed järgmisteks võrdlusteks.Täisenteraalsele toitmisele võiks suuremad enneaegsete grupid jõuda esimese elunädala lõpuks; erakordselt (< 28 GN) enneaegsed 2. elunädala lõpuks – vastavalt ravijuhendi koostamise allikaks olnud 2015. aasta soovitustele (1). Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu ● Intensiivravi- ja jälgimiseleht Jälgimisperiood VE elussünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüü- sitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Dutta, S., Singh, B., Chessell, L., Wilson, J., Janes, M., McDonald, K., Fusch, C. (2015). Guidelines for Feeding Very Low Birth Weight Infants. Nutrients; 7(1), 423–442. Indikaatori nimetus 23. Intraventrikulaarse hemorraagia esinemine väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori IVH korral tekib verejooks aju külgvatsakestesse ning vatsakesi ümbritsevasse kirjeldus/vajaduse ajukoesse. põhjendus Papile'i klassifikatsioon: 1. aste – subependümaalne hemorraagia 2. aste – ajuvatsakestesisene hemorraagia ilma ajuvatsakeste laienemiseta 135 3. aste – ajuvatsakestesisene hemorraagia koos ajuvatsakeste laienemisega 4. aste – hemorraagia kaasuva aju parenhüümi kahjustusega – periventrikulaarse venoosse infarkt Esinemissagedus on sõltuvuses vastsündinu geststsioonivanusest sünnil ja kehakaalust. I–II astme IVH esinemissagedus geststsiooniaja gruppide järgi: 23–24 GN – 11,4%, 25–26 GN – 30,8%, 27–28 GN – 25,6%, 29–30 GN – 21,3% ja 31 GN 10,9%. III–IV astme IVH esinemissagedus gestsioonivanuse gruppide järgi vastavalt 25%, 37,5%, 19,6%, 16% ja 1,8%. (1, 2, 3, 4) Ligikaudu 60% vastsündinutest III–IV astme IVH-ga esinevad kognitiivsed häired, tserebraalparalüüs ja vaimse arengu aeglustumine.(5, 6) Eesti varasemates kohortides aastatel 2002–2003 oli III–IV astme IVH sagedus 15% ja 12% intensiivravile suunatutest ning vastavalt 9% ja 5% elulejatel (7). Aastate 2011–2012 EPICE (Effective Perinatal Intensive Care in Europe) Eesti kohordis 2,9%-l elulejatest (4). Teiste riikide andmetest on teada, et EPICE kogugrupis oli III–IV astme IVH sagedus 3,9% elulejatest, ulatudes 2,2%-st Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal 8,9%-ni Poolas (4). Definitsioon Laste osakaal, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse aju UH/ MRT leiuna III–IV astme IVH-d Papille järgi. Kirjeldatakse maksimaalne IVH aste (Papille järgi I–IV aste) Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid Lugeja Y0 – kõik lapsed, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse IVH I–II astet (Papille järgi I–IV) gestatsioonivanusegruppide kaupa. Y1 – kõik lapsed, kellel on alustatud intensiivravi ja kellel kirjeldatakse IVH III– IV astet (Papille järgi I–4) gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Nimetaja N – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, intensiivravile suunatud ja kellel teostatud aju radioloogiline uuring perioodil 01.01.2015–31.12.2016. 136 N0 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed. Valem X1(%) = (Y0/N)x100 IVH I–II osakaal intensiivravile suunatutest, kel tehti aju uuring X2(%) = (Y1/N)x100 IVH III–IV osakaal intensiivravile suunatutest, kel tehti aju uuring X3(%) = (Y0/N0)x100 IVH I–II osakaal haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivatest lastest, kellel tehti aju uuring X4(%) = (Y1/N0)x100 IVH III–IV osakaal haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivatest lastest, kellel tehti aju uuring esitatakse gestatsioonivanuse gruppide kaupa Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Teostatud aju UH ja/või MRT uuring, mis on dokumenteeritud ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed ● Teostatud lahang Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Välja arvatud ● Surnult sünd ● Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-7). 22+0 – 23+6 GN 25% 24+0 – 24+6 GN 15–20% 25+0 – 25+6 GN 11–15% 26+0 – 26+6 GN 10% 27+0 – 27+6 GN < 5% 28+0 – 28+6 GN < 3% 29+0 – 29+6 GN 1,5% 137 30+0 –30+6 GN 0% 31+0 – 31+6 GN 0% Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Aju UH ja/või MRT protokoll ● Lahanguprotokoll Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Mauricio Barría et al (2012). Parenchymatous Brain Injury in PrematureInfants: Intraventricular Hemorrhage and Periventricular Leukomalacia. Neonatal Care, Chapter: 5, pp.87-102:2 2. Alexander Humberg, Pia Paul, Christoph Härtel, Kathrin Hanke (March 2017) Delivery mode and intraventricular hemorrhage risk in very-low- birth-weight infants: Observational data of the German Neonatal Network European journal of obstetrics, gynecology, and reproductive biology; 212:e 144–149 3. Mohamed MA, Aly H. Transport of premature infants is associated with increased risk for intraventricular haemorrhage. Arch Dis Child Fetal Neonatal Ed. 2010 Nov;95(6):F403-7. doi: 10.1136/adc.2010.183236 4. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com plete_formatted_report.pdf 5. Srinivas Bolisetty, Anjali Dhawan, Mohamed Abdel-Latif, Barbara Bajuk, Jacqueline Stack, Kei Lui. Intraventricular Hemorrhage and Neurodevelopmental Outcomes in Extreme Preterm Infants. Pediatrics.January 2014, VOLUME 133 / ISSUE 1 6. Payne AH, Hintz SR, Hibbs AM, Walsh MC, Vohr BR, Bann CM, Wilson-Costello DE. Neurodevelopmental outcomes of extremely low- gestational-age neonates with low-grade periventricular-intraventricular hemorrhage. JAMA Pediatr. 2013;167:451–459. doi: 10.1001/jamapediatrics.2013.866 7. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. 138 Indikaatori nimetus 24. Tsüstilise periventrikulaarse leukomalaatsia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori Periventrikulaarne leukomalaatsia on ajuvatsakeste ümbruse valgeaine kahjustus kirjeldus/vajaduse (infarkt, koe kärbumine ehk nekroos), põhjendus Klassifikatsioon Vries järgi: ● I aste – mittetsüstiline aju valgeaine kahjustus, mis diagnoositakse aju UH uuringu alusel ehhogeensuse (võrreldes choroid plexusega) püsimisel koronaal- ja sagitaaltasapinnas kauem kui 7 päeva. ● II aste – väikesed fokaalsed tsüstid, enam frontoparietaal piirkonnas. ● III aste – ulatuslik periventrikulaarne tsüstiline kahjustus parieto- oktsipitaalpiirkonnas. ● IV aste – difuusne periventrikulaarse koe tsüstiline kahjustus, mis ulatub subkortikaalsele PVL esinemissagedus (107 uuringut) aju UH-leiu alusel 14,7% ja aju- MRT alusel 32,8%. Alla 28 GN 39,6%; alla 32 GN 27,4% ja alla 37 GN 7.3% (1, 2, 3). Riskifaktorid: gestatsiooniaeg sünnil, üsasisene infektsioon, enneaegne lootevee puhkemine, koorionamnioniit. PVL võib tekkida üsasiseselt, sünni ajal ja ka pärast sündi (4, 5). On tõsiste tagajärgedega haigus ning põhjustada liikumis- ja kognitiivseid häireid (6, 7) Definitsioon Vastsündinute osakaal, kes on suunatud intensiivravile ja kellel kirjeldatakse tsüstilist PVL-i. Tsüstilist PVL-it diagnoositakse, kui esineb vähemalt kaks tsüsti minimaalse diameetriga 2 mm periventrikulaarselt. Tsüstiline PVL esinemine; kirjeldatakse maksimaalne aste (Vriese järgi II–IV aste). Indikaatori tüüp Tulemuse indikaatorid Lugeja Y – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile, kellele on teostatud aju radioloogiline uuring ja kellel kirjeldatakse tsüstilist PVL-i 139 Y1-10 – kõik lapsed, kes on suunatud intensiivravile, kellele on teostatud aju radioloogiline uuring ja kellel kirjeldatakse tsüstilist PVL-i getstaisoonivanuse gruppide kaupa Nimetaja N – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ja kellele on teostatud aju radioloogiline uuring N0 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed, kellele on teostatud aju radioloogiline uuring. N1-10 – Haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed, kellele on teostatud aju radioloogiline uuring, gestatsioonivanuse gruppide kaupa Valem X(%) = (Y/N)x100 X1(%) = (Y/N0)x100 X1-10(%) = (Y1-10/N1-10)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Aju UH ja/või MRT uuringu protokoll ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed ● Teostatud lahang Sisse arvatud ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Välja arvatud ● Surnult sünd ● Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi ● Vastsündinud, kellel ei teostatud aju UH ja /või MRT uuringut Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-9). 140 22+0–23+6 GN < 5% 24+0–24+6 GN < 5% 25+0–25+6 GN < 5% 26+0–26+6 GN< 2% 27+0–27+6 GN < 2% 28+0–28+6 GN < 3% 29+0–29+6 GN < 1,5% 30+0–30+6 GN < 1,5% 31+0–31+6 GN < 1,5% Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Vastsündinu intensiivravi leht ● Aju UH ja/või MRT protokoll ● Lahangu protokoll Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Romero-Guzman, GJ., Lopez-Munoz, F. (2017). Prevalence and risk factors for periventricular leukomalacia in preterm infants. A systematic review. Revista de Neurologia; 62(2):57–62. 2. Volpe, JJ. (2017). Confusions in nomenclature: “periventricular leukomalacia” and “white matter injury” – identical, distinct or overlapping? Pediatric Neurology; 73:3–6. 3. Sugiura, T., Goto, T., Ueda, H., Ito, K., Kakita, H., Nagasaki, R., Mizuno, K., Suzuki, S., Kato, I., Togari, H. (2012). Periventricular leukomalacia is decreasing in Japan. Pediatric Neurology; 47(1):35-9. 4. Kubota, H., Ohsone, Y., Oka, F., Sueyoshi, T., Takanashi, J., Kohno, Y. (2001). Significance of clinical risk factors of cystic periventricular leukomalacia in infants with different birthweights. Acta paediatrica; 90(3):302–8. pmid:11332172. 141 5. Bauer, M., Fast, C., Haas, J., Resch, B., Lang, U., Pertl, B. (2009). Cystic periventricular leukomalacia in preterm infants: an analysis of obstetric risk factors. Early human development; 85(3):163–9. pmid:18783900. 6. Sarkar S, Shankaran S, Barks J, Do BT, Laptook AR, Das A, Ambalavanan N, Van Meurs KP, Bell EF, Sanchez PJ, Hintz SR, Wyckoff MH, Stoll BJ, Carlo WA (2018). Outcome of Preterm Infants with Transient Cystic Periventricular Leukomalacia on Serial Cranial Imaging Up to Term Equivalent Age; J Pediatr 195:59-65.e3 7. Al Rifai MT, Al Tawil K (2015).The Neurological Outcome of Isolated PVL and Severe IVH in Preterm Infants: Is It Fair to Compare?; Pediatr Neurol. 53(5):427-33 Indikaatori nimetus 25. Bronhopulmonaalse düsplaasia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori BPD ehk enneaegse lapse krooniline kopsuhaigus on oluliseks neonataalseks kirjeldus/vajaduse haiguseks, mis kujuneb mitme kahjustava teguri esinemisel: kopsude põhjendus anatoomiline ja funktsionaalne ebaküpsus, invasiivsest hingamistoetusest (IHT) põhjustatud barotrauma ja oksüdatiivne stress. Teisteks riskiteguriteks on veel näiteks PDA, kopsude infektsioon, õhulekke sündroomid jm. Mõõdukas ja raske BPD diagnoositakse lapse PMV-s 36 nädalat, kui laps vajab püsivalt lisahapnikku ja/või hingamistoetust (1,2). Enneaegsetel lastel, kellel esmasel haiglaravil diagnoositi BPD, esinevad sagedamini kasvu- ja erinevad neuroloogilised häired – sealhuglas tserebraal- paralüüs, kui sama küpsusastmega kontrollgrupi lastel, kellel BPD-d ei diagnoositud. Samuti on BPD kaasumisel lastel suurem risk halvale kognitiivsele arengule ja kuulmispuudele (1,2). Hinnatakse mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaalu elulejatest PMV-s 36 nädalat. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi kvaliteeti ning on samuti oluliseks riskiteguriks lapse optimaalsele kaugtulemile. Eestis on mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud suur. Vastav näitaja varasemate rahvastikupõhiste uuringute andmetell aastatest 2002–2003 ja 2007–2008 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas 142 20% ja 24%; seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute elulejate seas 50% ja 62% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 18% ja 19% (3). EPICE uuring näitas, et perioodil 2011–2012 oli 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas BPD-ga laste osakaal vaid 14% (4). Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi võrrelduna kahe varasema kohordiga, kuid võrdväärseid tulemusi võrreldes EPICE kohordiga. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel oli mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal 22–25 GN-il sündinud elulejatest 33% ja aasta 2012 andmetel 15% < 32 GN-i ja/või < 1500 g sünnikaaluga lastest, kellel alustati intensiivravi (5). Definitsioon Indikaatorina hinnatakse mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaalu elulejatest PMV-s 36 nädalat. < 32+0 GN-il sündinud lastel hinnatakse BPD raskusastet PMV-s 36 nädalat või haiglast kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem. BPD diagnoosi aluseks on O2 ravi (FiO2 > 0,21) kuni postnataalse 28. päevani (kaasa arvatud). BPD raskusaste kinnitub PMV-s 36 nädalat järgmiselt: Kerge aste – hingamine õhuhapnikuga PMV-s 36 nädalat või haiglast kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem. Mõõdukas aste – vajadus < 30% lisahapniku järele PMV-s 36 nädalat või haiglast kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem. Raske aste – vajadus ≥ 30% lisahapniku ja/või positivse rõhu (PPV või NCPAP(HCNC) järele PMV-s 36 nädalat või haiglast kojuminekul, sõltuvalt kumb saabub varem (1). Hapniksõltuvuse hindamiseks on vajalik hapniku reduktsiooni test. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Tulevase puuderiski indikaator Lugeja Y – mõõduka ja raske BPD-ga elulejad Nimetaja N1 – kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi; N2 – kõik elulejad haiglast lahkudes või PMV-s 36 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Valem X1 (%) = (Y/N1)x100 X2(%) = (Y/N2)x100 143 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 36 nädalat elus olevad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016, gestatsioonivanuse gruppide kaupa Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Lapse haiglast lahkumise kuupäev ● PMV-s 36 nädalat elus olevad lapsed ● FiO2 PMV-s 36 nädalat või haiglast lahkumisel, sõltuvalt kumb saabub varem ● Invasiivne või mitteinvasiivne hingamistoetus PMV-s 36 nädalat või haiglast lahkumisel, sõltuvalt kumb saabub varem Sisse arvatud Kõik elussünnid Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi ja olid elus PMV-s 36 nädalat Välja arvatud Kõik lapsed, kes surid enne PMV-d 36 nädalat Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-5). Mõõduka ja raske BPD-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–25+6 GN-il sündinute elulejate seas alla 50% ja 26+0–31+6 sündinute seas < 15% ning kogukohordis 22+0–31+6 GN-il sündinute seas < 15%. Andmeallikad ● Lapse haiguslugu ● Lapse haigusloo intensiivravi lehed Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Jobe, AH., Bancalari, E. (2001). Bronchopulmonary dysplasia. American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine; Vol 163:1723–1729. 2. Kallapur, SG., Pryhuber, GS. (2015). Bronchopulmonary dysplasia: An Update. Clinics in Perinatology; Vol42(4):42-44. 144 3. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 4. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal Network. (2009). Survival rates of extremely preterm infants (gestational age <26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss guidelines for the care of infants born at the limit of viability. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413. 5. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_com plete_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 26. Nekrotiseeriva enterokoliidi esinemine: II ja III aste väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) lastel Indikaatori NEK on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti patoloogia, kirjeldus/vajaduse mis tõstab suremust ja haigestumust. NEK-i etioloogia ja patofüsioloogia on põhjendus tänaseni ebaselge, mis teeb selle diagnostika, ravi ja ennetuse keeruliseks. Mida varasemas haiguse staadiumis NEK-i diagnoositakse, seda suurem võimalus on rakendada medikamentoosset ravi (0-dieet, parenteraalne toitmine, antibakteriaalne ravi), et vältida kirurgilist ravi (1, 2). Uuringud näitavad, et kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu mahajäämus on suurem võrreldes sarnase eagrupi kirurgilist ravi mittevajanutega. Mida sügavam on enneaegsus, seda suurem on NEK-i risk. NEK-i esinemissagedus on suurem maades, kus vastsündinute elulemus on suur < 24 GN-i sündinute seas (1, 3, 4). NEK jagatakse Belli järgi (5)) staadiumiteks: I staadium – kahtlus NEK-ile II staadium – tõestatud NEK (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas) IIIA staadium – peritoniit (kuid sool on intaktne), astsiit IIIB staadium – soole perforatsioon, pneumoperitoneum Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-iga laste osakaal 22+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12%. EPICE uuringu 145 andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles 12% (6, 7). NEK-i (≥ II staadium) esinemissagedus on EuroNeoStat (2006) statistika ja aastal 2017 publitseeritud süstemaatilise ülevaate andmetel < 28 GN-il sündinutel 2%- st (Jaapanis) kuni 10%-ni (USA-s) ning < 32 GN-il sündinutel 2–3% piires (3, 7). Austraalia ja Uus-Meremaa neonataalse registri andmetel (2004-2013) oli NEK-i esinemissagedus < 28 GN-i sündinutel 6,5–10,4% ja ≥ 28 GN-i sündinute seas 0,8% (2). Definitsioon Laste osakaal, kellel oli diagnoositud NEK-i Belli järgi ≥ II staadium. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y0 – lapsed 22+0–31+6, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y1 – 22+0 kuni 22+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y2 – 23+0 kuni 23+6GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y3 – 24+0 kuni 24+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y4 – 25+0 kuni 25+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y5 – 26+0 kuni 26+6GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y6 – 27+0 kuni 27+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y7 – 28+0 kuni 28+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y8 – 29+0 kuni 29+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y9 – 30+0 kuni 30+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Y10 – 31+0 kuni 31+6 GN-il sündinud, kellel on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N4 – kõik 25+ –25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N9 – kõik 30+–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi 146 Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N2)x100 X3 (%) = (Y3/N3)x100 X4 (%) = (Y4/N4)x100 X5 (%) = (Y5/N5)x100 X6 (%) = (Y6/N6)x100 X7 (%) = (Y7/N7)x100 X8 (%) = (Y8/N8)x100 X9 (%) = (Y9/N9)x100 X10 (%) = (Y10/N10)x100 Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel diagnoositi ≥ II staadiumi NEK; gestatsioonivanuse gruppide kaupa (22– 25 GN, 26–31GN) Eeldused indikaatori ● NEK-i diagnoos ja staadium arvutamiseks ● Spontaanse soole perforatsiooni diagnoos ● Vastsündinu arengu/haiguslugu Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi Välja arvatud Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi Spontaanse soole perforatsiooniga lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011– 2012) tulemuste analüüsi (6) ja kirjanduse põhjal (1–4, 6-8). Laste osakaal, kelle on diagnoositud ≥ II staadiumi NEK peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute seas vahemikku < 10%; 22+0–23+6 GN-il sündinud intensiivravile suunatutest < 20%; 24+0–25+6 GN-il < 15%; 26+0–27+6 GN-il <7%; 28+0–29+6 GN-il < 2%, ja 30+0–31+6 GN-il sündinute seas < 1,5%. Andmeallikad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu ● Uuringute vastused ● Operatsiooni protokoll 147 Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Neu J. Necrotizing Enterocolitis: the mystery goes on. Neonatology 2014, Vol.106, No4. 2. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K. (2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network. 3. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of neonatal necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic review. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 103(3):F182-F189. 4. Allendorf, A., Dewitz, R., Weber, J., Bakthiar, S., Schloesser, R., Rolle, U. (2018). Necrotizing enterocolitis as a prognostic factor for the neurodeve- lopmental outcome of preterm infants - match control study after 2years. Journal of Pediatric Surgery; 53(8):1573-1577. 5. Bell, M.J., Ternberg, J.L., Feigin, R.D., Keating, J.P., Marshall, R., Barton, L., Brotherton, T. (1978). Neonatal necrotizing enterocolitis. Therapeutic decisions based upon clinical staging. Annals of Surgery: 187(1):1-7. 6. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 7. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT. (2008). https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european- perinatal-health-report.pdf 8. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf 148 Indikaatori nimetus 27. Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori NEK on enneaegsetel vastsündinutel esinev gastrointestinaaltrakti patoloogia, kirjeldus/ vajaduse mis tõstab suremust ja haigestumust. NEK-i etioloogia ja patofüsioloogia on põhjendus tänaseni ebaselge, mis teeb selle diagnostika, ravi ja ennetuse keeruliseks. Mida varasemas haiguse staadiumis NEK diagnoositakse, seda suurem võimalus on rakendada medikamentoosset ravi (0-dieet, parenteraalne toitmine, antibakteriaalne ravi), et vältida kirurgilist ravi (1, 2). Uuringud näitavad, et kirurgilist ravi vajanud NEK-i patsientide psühhomotoorse arengu mahajäämus on suurem võrreldes sarnase eagrupi kirurgilist ravi mittevajanutega. Mida sügavam on enneaegsus, seda suurem on NEK-i risk. NEK-i esinemissagedus on suurem maades, kus vastsündinute elulemus on suur < 24 GN-i sündinute seas (1, 3, 4). NEK jagatakse Belli järgi (1978) staadiumiteks: I staadium – kahtlus NEK-ile II staadium – tõestatud NEK (sooleseina pneumatisatsioon, portaalveeni gaas) IIIA staadium – peritoniit (kuid sool on intaktne), astsiit IIIB staadium – soole perforatsioon, pneumoperitoneum Aastatel 2002–2003 ja 2007–2008 oli Eestis ≥ II staadiumi NEK-iga laste osakaal 22+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12% lastest; 22+0–25+6 GN-il sündinute seas 6% ja 12% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 12%. EPICE uuringu andmetel (2011–2012) püsis NEK-i esinemissagedus Eestis muutumatuna, olles 12% (5, 6). NEK-i (≥ II staadium) esinemissagedus on EuroNeoStat (2006) statistika ja aastal 2017 publitseeritud süstemaatilise ülevaate andmetel < 28 GN-i sündinutel 2% (Jaapanis) kuni 10% (USA-s) ning < 32 GN-i sündinutel 2–3% piires (3, 6). Austraalia ja Uus-Meremaa neonataalse registri andmetel (2004–2013) oli NEK- i esinemissagedus < 28 GN-i sündinutel 6,5–10,4% ; ≥28 GN-i sündinute seas 0,8% (2). Definitsioon Kirurgilise ravi rakendamine NEK-i diagnoosiga enneaegsetel vatsündinutel, kellel Belli järgi esineb ≥ II staadium. Indikaatori tüüp Protsessi indikaator Lugeja Y0 – lapsed, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi 149 Y1 – 22+0 kuni 22+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y2 – 23+0 kuni 23+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y3 – 24+0 kuni 24+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y4 – 25+0 kuni 25+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y5 – 26+0 kuni 26+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y6 – 27+0 kuni 27+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y7 – 28+0 kuni 28+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y8 – 29+0 kuni 29+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y9 – 30+0 kuni 30+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Y10 – 31+0 kuni 31+6 GN-il sündinud, kellel on rakendatud NEK-i kirurgilist ravi Nimetaja N0 – kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N1 – kõik 22+0–22+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N2 – kõik 23+0–23+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N3 – kõik 24+0–24+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N4 – kõik 25+0–25+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N5 – kõik 26+0–26+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N6 – kõik 27+0–27+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N7 – kõik 28+0–28+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N8 – kõik 29+0–29+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N9 – kõik 30+0–30+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N10 – kõik 31+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 X2 (%) = (Y2/N2)x100 X3 (%) = (Y3/N3)x100 X4 (%) = (Y4/N4)x100 X5 (%) = (Y5/N5)x100 X6 (%) = (Y6/N6)x100 X7 (%) = (Y7/N7)x100 X8 (%) = (Y8/N8)x100 X9 (%) = (Y9/N9)x100 X10 (%) = (Y10/N10)x100 150 Sihtgrupp Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kellel rakendati NEK-i kirurgilist ravi; gestatsioonivanuse gruppide kaupa (22– 25 GN, 26–31GN) Eeldused indikaatori ● NEK-i diagnoos ja staadium arvutamiseks ● Spontaanse soole perforatsiooni diagnoos ● Kirurgiline ravi NEK-i puhul Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi Välja arvatud Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi Seedetrakti kaasasündinud patoloogia tõttu opereeritud lapsed Spontaanse soole perforatsiooniga lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011– 2012) (5) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–4, 6–7) NEK-i kirurgilise raviga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinutel < 5% arvestatuna lastest, kellel alustati intensiivravi. Andmeallikad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu ● Uuringute vastused ● Operatsiooni protokoll ● Operatsioonil võetud histoloogilise uuringu vastus Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Neu J. Necrotizing Enterocolitis: the mystery goes on. Neonatology 2014, Vol.106, No4. 2. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K. (2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network. 3. Battersby, C., Santhalingam, T., Costeloe, K., Modi, N. (2018). Incidence of neonatal necrotising enterocolitis in high-income countries: a systematic 151 review. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 103(3):F182-F189. 4. Allendorf, A., Dewitz, R., Weber, J., Bakthiar, S., Schloesser, R., Rolle, U. (2018). Necrotizing enterocolitis as a prognostic factor for the neurodeve- lopmental outcome of preterm infants - match control study after 2years. Journal of Pediatric Surgery; 53(8):1573-1577. 5. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 6. EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 1 by the EURO-PERISTAT project in collaboration with SCPE, EUROCAT & EURONEOSTAT. (2008). https://www.europeristat.com/images/doc/EPHR/european- perinatal-health-report.pdf 7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 28. Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) lastel Indikaatori Hilise (üle 72 elutunni) algusega, mistahes mikroorganismi (bakterid, viirused, kirjeldus/vajaduse seened) või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon. Tõestatud sepsise puhul põhjendus on lisaks kliinilistele ja laboratoorsetele näitajatele vajalik mikroobi isoleerimine normaalselt steriilsest kehavedelikust. Koagulaasnegatiivse stafülokoki korral on nõutav väljakasv vähemalt kahes külvis või üks külv ja adekvaatse antibakteriaalse ravi rakendamine enam kui 72 tundi. Arenenud riikides on vastsündinute hilise sepsise esinemissagedus kõikide vastsündinute hulgas 10–25% ja väga väikeste enneaegste hulgas sõltuvalt keskusest kuni 50%. Hiline neonataalne sepsis on väga väikese sünnikaaluga vastsündinute üks peamine haigestumuse ja suremuse põhjustest Korduvad nosokomiaalse infektsiooni episoodid on VE sündinud vastsündinutel seotud halva neuroloogilise ja üldise kasvu kaugtulemiga. 152 Definitsioon Vastsündinute osakaal positiivse liikvori ja/või verekülviga hilise (hiljem kui 72 elutundi avaldunud) sepsisega. Koagulaasnegatiivsest stafülokokist põhjustatud sepsise diagnoosimiseks ühe positiivse verekülvi korral on lisaks vajalik adekvaatse antibakteriaalse ravi rakendamine enam kui 72 tundi. Adekvaatseks antibakteriaalseks raviks loetakse glükopeptiidi (vankomütsiin, linesoliid), antistafülokokilise penitsilliini (oksatsilliin, metitsilliin) või antibiogrammile vastav antibakteriaalne ravi. Kuupäev, millal alustati antibakteriaalset ravi: Päev/kuu/aasta Aeg, millal alustati antibakteriaalset ravi: Tund/minutid Kuupäev, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati: Päev/kuu/aasta Aeg, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati: Tund/minutid Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y0 – kõik lapsed hilise liikvori/verekülv positiivse sepsisega. Y1 – kõik lapsed hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega gestatsioonivanuse gruppide kaupa Nimetaja N0 – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 N1–Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 haiglaravil viibivad elusalt 22+0– 31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Võetud vere ja/või liikvori külv ● Positiivne verekülv, isoleeritud tekitaja ● Positiivne liikvori külv, isoleeritud tekitaja 153 ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Välja arvatud 22+0–31+6 GN-il surnult sündinud lapsed ja lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi. Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-7). Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/haiguslugu ● Mikrobioloogia labori poolt isoleeritud tekitaja verest või liikvorist, mis on dokumenteeritud < 24+0 GN 65% 24+0–25+6 GN 40% 26+0–27+6 GN 20% 28+0–29+6 GN10% 30+0–31+6 GN < 5% Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 ja 22+0–31+6 GN-il toimunud sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Haller, S., Deindl, P., Cassini, A., Suetens, C., Zingg, W., Abu., Sin, M., Velasco, E., Weiss, B., Ducomble, T., Sixtensson, M., Eckmanns, T., Harder, T. (2016). Neurological sequelae of healthcare-associated sepsis in very-low- birthweight infants: Umbrella review and evidence-based outcome tree. Euro Surveillance; 21(8):30143. 154 2. Stoll, BJ., Hansen, N., Fanaroff, AA., Wright, LL., Carlo, WA., Ehrenkranz, RA., Lemons, JA., Donovan, EF., Stark, AR., Tyson, JE., Oh, W., Bauer, CR., Korones, SB., Shankaran, S., Laptook, AR., Stevenson, DK., Papile, LA., Poole, WK. (2002). Late-onset sepsis in very low birth weight neonates:the experience of the NICHD Neonatal Research Network.Pediatrics; 110( 2 pt 1):285-291. 3. Dong, Y., Speer, CP. (2014). Late-onset neonatal sepsis: recent developments. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 100(3):F257-263. 4. Das, A., Shukla, S., Rahman, N., Gunzler, D., Abughali, N. (2016). Clinical Indicators of Late-Onset Sepsis Workup in Very Low-Birth-Weight Infants in the Neonatal Intensive Care Unit. The American Journal of Perinatology; 33(09): 856-860. 5. Vergnano, S., Menson, E., Kennea, N., Embleton, N., Russell, AB., Watts, T., Robinson, MJ., Collinson, A., Heath, PT. (2011). Neonatal infections in England: the NeonIN surveillance network. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 96(1):F9–14. 6. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC., Hale, EC., Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA., Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz, RA., Duara, S., Sánchez, PJ., O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps, DL., Frantz ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health and Human Development Neonatal Research Network. (2010). Neonatal outcome of extremely preterm infants from the NICHD Neonatal research Network. Paediatrics; 126:443-456. 7. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf Indikaatori nimetus 29. Hiline positiivse verekülviga sepsis: episoodide arv väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel 155 Indikaatori Hilise (hiljem kui 72 elutundi avaldunud) algusega, mistahes mikroorganismi kirjeldus/vajaduse (bakterid, viirused, seened) või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon. põhjendus Korduvad nosokomiaalinfektsiooni episoodid on VE sündinud vastsündinul seotud halva neuroloogilise, kognitiivse ja üldise kasvu kaugtulemiga. Definitsioon Vastsündinute osakaal korduvate hilise (hiljem kui 72 elutundi avaldunud) liikvori ja/või verekülv positiivse sepsisega. Koagulaasnegatiivsest stafülokokist põhjustatud sepsise diagnoosimiseks ühe positiivse verekülvi korral on lisaks vajalik adekvaatse antibakteriaalse ravi rakendamine enam kui 72 tundi. Andekvaatseks antibakteriaalseks raviks loetakse glükopeptiidi (vankomütsiin, linesoliid), antistafülokokilise penitsilliini (oksatsilliin, metitsilliin) või antibiogrammile vastav antibakteriaalne ravi. Kuupäev, millal alustati antibakteriaalset ravi: Päev/kuu/aasta Aeg, millal alustati antibakteriaalset ravi: Tund minutid Kuupäev, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati: Päev/kuu/aasta Aeg, millal antibakteriaalset ravi viimati kasutati: Tund/minutid Arvutatakse kokku kõik hilise nosokomiaalse infektsiooni episoodid. Indikaatori tüüp Ravitulemuse indikaator Lugeja Y0 – kõik lapsed ühe hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega või lapsed koagulaasnegatiivse stafülokokk infektsiooni kahtlusega, kui verekülv jäi negatiivseks, kuid rakendati antibakteriaalse ravi, mis kestis enam kui 72 tundi, gestatsiooniaja gruppide kaupa. Y1 – kõik lapsed korduva hilise liikvori, verekülv positiivse sepsisega või lapsed koagulaasnegatiivse stafülokokk infektsiooni kahtluse korral, kui verekülv jäi negatiivseks, kuid rakendati antibakteriaalse ravi, mis kestis enam kui 72 tundi, gestatsioonivanuse gruppide kaupa. 156 Nimetaja N0 – Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016, kes suunati intensiivravile N1 – Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Valem X0 (%) = (Y0/N0)x100 X1 (%) = (Y1/N1)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Võetud vere ja/või liikvori külv ● Positiivne verekülv, isoleeritud tekitaja ● Positiivne liikvori külv, isoleeritud tekitaja ● Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015– 31.12.2016 ● Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 Kõik haiglast koju kirjutatud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elusalt 22+0–31+6 GN-il ja perioodil 01.01.2015–31.12.2016 sündinud lapsed Välja arvatud Surnult sünd Vastsündinud, kellel ei alustatud intensiivravi Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–6). Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu/ haiguslugu ● Mikrobioloogia labori poolt isoleeritud tekitaja verest või liikvorist, mis on dokumenteeritud Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 ja 22+0–31+6 GN-il toimunud enneaegsed sünnid. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. 157 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Haller, S., Deindl, P., Cassini, A., Suetens, C., Zingg, W., Abu., Sin, M., Velasco, E., Weiss, B., Ducomble, T., Sixtensson, M., Eckmanns, T., Harder, T. (2016). Neurological sequelae of healthcare-associated sepsis in very-low- birthweight infants: Umbrella review and evidence-based outcome tree. Euro Surveillance; 21(8):30143. 2. Stoll, BJ., Hansen, N., Fanaroff, AA., Wright, LL., Carlo, WA., Ehrenkranz, RA., Lemons, JA., Donovan, EF., Stark, AR., Tyson, JE., Oh, W., Bauer, CR., Korones, SB., Shankaran, S., Laptook, AR., Stevenson, DK., Papile, LA., Poole, WK. (2002). Late-onset sepsis in very low birth weight neonates:the experience of the NICHD Neonatal Research Network.Pediatrics; 110( 2 pt 1):285-291. 3. Dong, Y., Speer, CP. (2014). Late-onset neonatal sepsis: recent developments. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 100(3):F257-263. 4. Vergnano, S., Menson, E., Kennea, N., Embleton, N., Russell, AB., Watts, T., Robinson, MJ., Collinson, A., Heath, PT. (2011). Neonatal infections in England: the NeonIN surveillance network. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 96(1):F9–14. 5. Stoll, BJ., Hansen, NI., Bell, EF., Shankaran, S., Laptook, AR., Walsh, MC., Hale, EC., Newman, NS., Schibler, K., Carlo, WA., Kennedy, KA., Poindexter, BB., Finer, NN., Ehrenkranz, RA., Duara, S., Sánchez, PJ., O'Shea, TM., Goldberg, RN., Van Meurs, KP., Faix, RG., Phelps, DL., Frantz ID 3rd, Watterberg, KL., Saha, S., Das, A., Higgins, RD.; Eunice Kennedy Shriver National Institute of Child Health and Human Development Neonatal Research Network. (2010). Neonatal outcome of extremely preterm infants from the NICHD Neonatal research Network. Paediatrics; 126:443-456. 6. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf 158 Indikaatori nimetus 30. Enneaegse retinopaatia esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) lastel Indikaatori Enneaegsete retinopaatia (ROP) on ebaküpse võrkkesta veresoonte kahjustus, kirjeldus/vajaduse mille peamisteks riskiteguriteks on lapse äärmine ebaküpsus ja hapnikravi põhjendus toksiline toime võrkkesta veresoontele. ROP jaotatakse haiguse raskuse alusel 5 staadiumi. Alates 3. staadiumist on vajalik ravi, kuna lapsed on ohustatud nägemise nõrgenemisest või halvemal juhul pimedusest (1). Hinnatakse ravitud (laserkoagulatsiooniga ja/või anti-vaskulaarse endoteelse kasvufaktoriga (anti- VEGF; vascular endothelial growth factor) ROP-ga laste osakaalu elulejatest võrkesta täieliku vaskulariseerumiseni ehk ROP-skriiningu lõpetamiseni. Indikaator võimaldab hinnata lapse sünnieelse ja -järgse ravi (eelkõige optimaalse toitmise, hingamistoetuse ja O2-ravi) kvaliteeti ja riski nägemispuudeks. Eestis on ravitud ehk ≥ 3 staadiumi ROP-ga laste osakaal VE sündinud elulejate seas olnud suur. Ainsad rahvastikupõhised andmed, kus vaadeldi ravitud ROP-e esinemist võrkkesta täieliku vaskulariseerumiseni, on aastatest 2002–2003 ja 2007–2008. Vastav näitaja oli mõlemas kohordis 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejate seas 11%; seejuures 22+0–25+6 GN-il sündinute elulejate seas 64% ja 51% ning 26+0–31+6 GN-il sündinute seas 7% ja 6% (2). EPICE uuringus (3) vaadeldi lapsi esmase haiglaravi lõpuni, millal võrkkest ei pruugi olla veel täielikult vaskulariseerunud. Kirjanduses esitavad riigid Eestist paremaid tulemusi. Näiteks Šveitsi aastal 2009 publitseeritud andmetel esines ravivajadusega ROP-i 11%-l 22–25 GN-il sündinud elulejatest ja aasta 2012 andmetel 2% < 32 GN-i ja/või < 1500 g sünnikaaluga sündinuist, kellel alustati intensiivravi. Rootsi riikliku ROP-registri SWEDROP andmetel esines aastatel 2008 ja 2009 < 32+0 GN-i sündinud lastest ravivajadusega ROP-i 4,4%-l elulejatest ROP skriiningu lõpetamisel (GN-i järgi vaata lisatud tabel) (4-6). Definitsioon Laste osakaal, kellel esines ravivajadusega ROP PMV-s 44 nädalat. ROP-il on 5 staadiumi: • 1.–2. staadium – veresoonteta ja veresoontega võrkkesta piiril areneb eraldusjoon. Need on haiguse kerged vormid, ravi ei vaja; 159 • 3. staadium – ebanormaalne veresoonte ja fibrooskoe areng. Umbes 50%-l juhtudest areneb haigus 3. staadiumist edasi. Selles staadiumis rakendatakse ravi; • 4. staadium – võrkkesta osaline irdumine; • 5. staadium – võrkkesta täielik irdumine (pime silm). Haigus võib olla ägeda ja agressiivse kuluga, kui lisandub nn „plus haigus“, kus silmapõhja veresooned on ülemäära laiad ja looklevad ning progresseerumine võib toimuda väga kiiresti. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Tulevase puuderiski indikaator Lugeja Y – ravitud ROP-ga elulejad PMV-s 44 nädalat Nimetaja N1 – kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi; N2 – kõik elulejad PMV-s 44 nädalat Valem X (%) = (Y/N1)x100 X (%) = (Y/N2)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 nädalat elus olevad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016 gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Eluleja PMV-s 44 nädalat ● Rakendatud ROP ravi (laserkoagualtsioon ja/või anti-VEGF) Sisse arvatud Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi ja olid elus PMV-s 44 nädalat Välja arvatud Kõik lapsed, kes surid enne PMV-d 44 nädalat Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–5). Ravitud ≥3. staadiumi ROP-ga laste osakaal peaks jääma 22+0–31+6 GN-il sündinute elulejate seas < 6%; 22+0–25+6 GN-il sündinud elulejate seas alla 30% ja 26+0–31+6 GN-il sündinute seas < 2%. Andmeallikad • Lapse haiguslugu 160 • Lapse ambulatoorsed haigusjuhud silmaarsti konsultatsiooniga vanuseni PMV-d 44 nädalat • Lapse haiguslugu ROP raviks Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja varasemate Eesti kohortide info/kasutatud andmetega. kirjandus 1. An international classification of retinopathy of prematurity. The Committee for the Classification of Retinopathy of Prematurity. (1984). Archives of Ophthalmology; 102:1130–4. 2. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 3. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf 4. Fischer, N., Steurer, MA., Adams, M., Berger, TM., Swiss Neonatal Network. (2009). Survival rates of extremely preterm infants (gestational age <26 weeks) in Switzerland: impact of the Swiss guidelines for the care of infants born at the limit of viability. Archives of Disease in Childhood. Fetal and Neonatal Edition; 94 (6):F407–413. 5. Rüegger, C., Hegglin, M., Adams, M., Bucher, H.U., the Swiss Neonatal Network. (2012). Population based trends in mortality, morbidity and treatment for very preterm and very low birth weight infants over 12 years. BMC Pediatrics; 12:17. 6. Holmström, GE., Hellström, A., Jakobsson, PG., Lundgren, P., Tornqvist, K., Wallin, A. (2012). Swedish national register for retinopathy of prematurity (SWEDROP) and the evaluation of screening in Sweden. Archives of Ophthalmology; 130(11):1418–1424. 161 Indikaatori nimetus 31. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Indikaatori Hinnatakse elus ja surnud laste osakaalu haiglast lahkumisel või PMV-s 44 kirjeldus/vajaduse nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Indikaator võimaldab hinnata rakendatud põhjendus peri- ja postnataalse ravi kvaliteeti ning kaudselt VE laste ravi organisatoorset korraldust. Eestis on viimase 15 aasta jooksul 22+0–31+6 GN-il sündinud enneaegsete laste elulemus haiglaravi lõpul oluliselt suurenenud olles aastatel 2002–2003, 2007– 2008 ja 2011–2012 vastavalt 78%, 85% ja 92% arvestatuna kõikidest VE elussündidest (1). Vastavalt EPICE uuringu (2) andmetele oli aastatel 2011–2012 Eestis 24+0–26+6 GN-il sündinute seas elulemus haiglaravi lõpul 63,9% (teistes riikides 39,1– 69,1%), 27+0–28+6 GN-il sündinute seas 67,6% (teistes riikides 66,7–92,1%) ja 29+0–31+6 GN-il sündinute seas 91,9% (teistes riikides 86,3–93,0%) arvestatuna kõikidest antud perioodi sündidest. Silma torkav on madal elulemus 27+0–28+6 GN-il sündinute seas, kuid arvestades laste väikest arvu, võib näitaja olla juhuslik. Definitsioon Lapse seisund (elus, surnud või jätkuvalt haiglas) haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y1 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud elulejad Y2 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud ja surnud lapsed Y3 – 22+0 –31+6 GN-il sündinud ja PMV-s 44 haiglas viibijad GNi kaupa Y11 – 22+0–22+6 GN Y12 – 23+0–23+6 GN Y13 –24+0–24+6 GN Y14 – 25+0–25+6 GN Y15 – 26+0–26+6 GN Y16 – 27+0–27+6 GN Y17 – 28+0–28+6 GN Y18 – 29+0–29+6 GN 162 Y19 – 30+0–30+6 GN Y20 – 31+0–31+6 GN Nimetaja N1 – kõik VE sünnid 22+0–31+6 GN-il; kogu valim N2 – kõik VE elussünnid 22+0–31+6 GN-il N3 – kõik VE lapsed 22+0–31+6 GN-il, kelle alustati intensiivravi GN-i kaupa N11 –22+0–22+6 GN N12 – 23+0–23+6 GN N13 – 24+0–24+6 GN N14 – 25+0–25+6 GN N15 – 26+0–26+6 GN N16 – 27+0–27+6 GN N17 – 28+0 –28+6 GN N18 – 29+0–29+6 GN N19 – 30+0–30+6 GN N20 – 31+0–31+6 GN Valem Elulemus kõikidest VE sündidest: X1 (%) = (Y1/N1)x100 Elulemus kõikidest VE elussündidest: X2 (%) = (Y1/N2)x100 Elulemus kõikidest VE lastest, kellel alustati intensiivravi: X3 (%) = (Y1/N3)x100GN-i kaupa X11 (%) = (Y11/N11)x100 X12 (%) = (Y12/N12)x100 X13 (%) = (Y13/N13)x100 X14 (%) = (Y14/N14)x100 X15 (%) = (Y15/N15)x100 X16 (%) = (Y16/N16)x100 X17 (%) = (Y17/N17)x100 X18 (%) = (Y18/N18)x100 X19 (%) = (Y19/N19)x100 163 X20 (%) = (Y20/N20)x100 Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016; gestatsioonivanuse gruppide kaupa Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Lapse haiglast lahkumise kuupäev ● Otsus intensiivravi mitte alustamiseks sünnijärgselt ● Ravimahu piiramise ja/või lõpetamise otsus intensiivravile suunatud lapsel ● Lapse seisund (elus, surnud, haiglas) haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Sisse arvatud Perioodil 01.01.2015–31.12.2016 kõik 22+0–31+6 GN-il elusalt sündinud lapsed; gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Välja arvatud Välja arvatuid ei ole Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–2). Elulemus esmase haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb toimub varem, peaks jääma võrdväärseks või suuremaks 2011.–2012. aasta Eesti kohordi tulemiga 22+0–31+6 GN-il sündinute seas, s.o ≥ 92% arvestatuna kõikdest elussündidest. Suurem elulemus tuleks saavutada võrrelduna varasemate Eesti kohortidega 22+0–25+6 GN-il sündinute seas, s.o > 5%. Andmeallikad ● Lapse arengulugu/haiguslugu Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 164 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396 2. Draper, ES., Manktelow, BN., Cuttini, M., Maier, RF., Fenton, AC., Van Reempts, P., Bonamy, AK., Mazela, J., Bᴓrch, K., Koopman-Esseboom, C., Varendi, H., Barros, H., Zeitlin, JJ., EPICE Cohort. (2017). Variability in Very Preterm Stillbirth and In-Hospital Mortality Across Europe. Pediatrics; 139(4):e201619902. Indikaatori nimetus 32. Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Indikaatori Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik enteraalse toitmise alustamisel on kirjeldus/vajaduse rinnapiim, selle puudumisel doonorrinnapiim, ema rinnapiima ja põhjendus doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete piimasegu. Edasisel käsitlusel peaks laps saama ema rinnapiima kui enneaegsele lapsele parimat kasvu ja arengut tagavat toitu (enamasti rikastatakse valgu ja mineraalide aspektist), kui selleks ei ole vastunäidustusi. VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on kaitsvaks teguriks neonataalsel haigestumisel vähendades NEK-i, hilise sepsise ja ROP-e riski. Samuti omab rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (1–5). Indikaator võimaldab hinnata enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise valikut haiglast lahkumise ajal. Arvutatakse, kui suur on laste osakaal, kes saavad toiduks rinnapiima viimase hulgast olenemata. Indikaator peegeldab ka lapsevanemate toetust ja informeerimist personali poolt ning võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Eestis on haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal ajas suurenenud. Kui aastatel 2002–2003 sai 22+0–31+6 GN-il sündinud lastest haiglast lahkumisel rinnapiima 54% lastest, siis aastatel 2007–2008 sündinute seas 63% ja aastatel 2011–2012 sündinute seas 76% lastest (6). EPICE uuringu andmetel oli rinnapiima saavate laste osakaal 19 Euroopa piirkonnaga võrreldes Eestis üks suurimaid. Samas esinesid Eestis keskuste vahelised erinevused võrrelduna lapse sünnihaigla järgi – 57%–87% (7). 165 Definitsioon Laste osakaal, kes saavad toiduks rinnapiima haiglast lahkumisel või haiglas viibides PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y – rinnapiima saavad lapsed Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMVd 44 nädalat lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed Valem X (%) = (Y/N)x100; GNi gruppide kaupa Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016; gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Lapse haiglast lahkumise päev ● Lapse toitmise skeem haiglast lahkumisel (rinnapiim, piimasegu, rinnapiim + piimasegu) või PMV-s 44 nädalat Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed Vastsündinud, kellel on ema rinnapiim vastunäidustatud (näiteks HIV+ emade lapsed, ema ravimid, lapse haigus) Lapsed, keda ei saa väärarendi või haiguse tõttu enteraalselt toita Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–7). Haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN- il sündinud elulejate seas > 75%. Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. 166 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja varasemate Eesti kohortide info/kasutatud andmetega. kirjandus 1. Victora, CG., Bahl, R., Barros, AJ., França, GV., Horton, S., Krasevec, J., Murch, S., Sankar, MJ., Walker, N., Rollins, NC., Lancet Breast-feeding Series Group. (2016). Breastfeeding in the 21st century: Epidemiology, mechanisms, and lifelong effect. Lancet; 387, 475–490. 2. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database Systematic Reviews; 4:CD002971. 3. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of donor milk on severe infections and mortality in very low‐birth‐weight infants: The early nutrition study randomized clinical trial. JAMA Pediatrics; 170, 654– 661. 4. Bharwani, SK., Green, BF., Pezzullo, JC., Bharwani, SS., Dhanireddy, R. (2016). Systematic review and meta‐analysis of human milk intake and retinopathy of prematurity: A significant update. Journal of Perinatology; 36, 913–920. 5. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud, C., Pierrat, V., Rozé, JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud, JC., Bréart, G., Kaminski, M. EPIPAGE Study group. (2008). Neurodevelopmental disabilities and special care of 5‐year‐old children born before 33 weeks of gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal cohort study. The Lancet; 371, 813–820. 6. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. 7. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C., Howell, EA., Cuttini, M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in breast milk feeding after very preterm birth in Europe: Results from the EPICE cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1). Indikaatori nimetus 33. Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsioo- ninädalat) laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või postmenst- ruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem 167 Indikaatori Enneaegse vastsündinu toidu esmane valik enteraalse toitmise alustamisel on kirjeldus/vajaduse rinnapiim, selle puudumisel doonorrinnapiim, ema rinnapiima ja põhjendus doonorrinnapiima puudumisel enneaegsete piimasegu. Edasisel käsitlusel peaks laps saama ema rinnapiima kui enneaegsele lapsele parimat kasvu ja arengut tagavat toitu (enamasti rikastatakse valgu ja mineraalide aspektist), kui selleks ei ole vastunäidustusi. VE sündinud laste toitmine rinnapiimaga on kaitsvaks teguriks neonataalsel haigestumisel vähendades NEK-i, hilise sepsise ja ROP-e riski. Samuti omab rinnapiimaga toitmine positiivset mõju lapse neurokognitiivsele arengule (1–5). Indikaator võimaldab hinnata enneaegse vastsündinu enteraalse toitmise valikut haiglast lahkumise ajal. Arvutatakse, kui suur on laste osakaal, kes saavad toiduks ainult rinnapiima sõltumata toitmisviisist, st kas laps saab rinnapiima rinnast või väljalüpstuna lutipdelist või muul viisil. Indikaator peegeldab ka lapsevanemate toetust ja informeerimist personali poolt ning võimaldab hinnata lapse sünnijärgse ravi ja protsessi kvaliteeti. Eestis on haiglast lahkumisel ainult rinnapiima saavate laste osakaal ajas (2002– 2003, 2007–2008, 2011–2012) püsinud muutumatuna 42–46% (6), kuid EPICE- uuringu andmetel (7) oli ainult rinnapiima saavate laste osakaal Eestis üks suurimaid võrreldes teiste riikide andmetega. Definitsioon Laste osakaal, kes saavad toiduks ainult rinnapiima haiglast lahkumise hetkel või haiglas viibides PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y – Ainult rinnapiima saavad lapsed Nimetaja N – Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed Valem X (%) = (Y/N)x100; GNi gruppide kaupa Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016; gestatsioonivanuse gruppide kaupa. Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg 168 ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Lapse haiglast lahkumise kuupäev ● Lapse toitmise skeem haiglast lahkumisel (rinnapiim, piimasegu, rinnapiim + piimasegu) või PMV-s 44 nädalat Sisse arvatud Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast enne PMV-d 44 nädalat lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed Vastsündinud, kellel on emade rinnapiim vastunäidustatud (näiteks HIV+ emade lapsed, ema ravimid, lapse haigus) Lapsed, keda ei saa väärarendi või haiguse tõttu enteraalselt toita Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–7). Haiglast lahkumisel rinnapiima saavate laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN- il sündinud elulejate seas > 50%. Andmeallikad ● Vastsündinu haiguslugu Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine 1. Victora, CG., Bahl, R., Barros, AJ., França, GV., Horton, S., Krasevec, info/kasutatud J., Murch, S., Sankar, MJ., Walker, N., Rollins, NC., Lancet Breast- kirjandus feeding Series Group. (2016). Breastfeeding in the 21st century: Epidemiology, mechanisms, and lifelong effect. Lancet; 387, 475–490. 2. Quigley, M., McGuire, W. (2014). Formula versus donor breast milk for feeding preterm or low birth weight infants. Cochrane Database Systematic Reviews; 4:CD002971. 3. Corpeleijn, WE., de Waard, M., Christmann, V., et al. (2016). Effect of donor milk on severe infections and mortality in very low‐birth‐weight infants: The early nutrition study randomized clinical trial. JAMA Pediatrics; 170, 654–661. 169 4. Bharwani, SK., Green, BF., Pezzullo, JC., Bharwani, SS., Dhanireddy, R. (2016). Systematic review and meta‐analysis of human milk intake and retinopathy of prematurity: A significant update. Journal of Perinatology; 36, 913–920. 5. Larroque, B., Ancel, PY., Marret, S., Marchand, L., André, M., Arnaud, C., Pierrat, V., Rozé, JC., Messer, J., Thiriez, G., Burguet, A., Picaud, JC., Bréart, G., Kaminski, M. EPIPAGE Study group. (2008). Neurodevelopmental disabilities and special care of 5‐year‐old children born before 33 weeks of gestation (the EPIPAGE study): A longitudinal cohort study. The Lancet; 371, 813–820. 6. Toome, L. (2014). Very low gestational age infants in Estonia: measuring outcomes and insights into prognostic factors. Doktoritöö. Tartu Ülikool. 7. Wilson, E., Edstedt Bonamy, AK., Bonet, M., Toome, L., Rodrigues, C., Howell, EA., Cuttini, M., Zeitlin, J. (2018). Room for improvement in breast milk feeding after very preterm birth in Europe: Results from the EPICE cohort. Maternal and Child Nutrition; Vol 14(1). Indikaatori nimetus 34. Kaalu defitsiidiga väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat ) laste osakaal haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Indikaatori Indikaatoriga hinnatakse kaalu-, kasvu- ja pea ümbermõõdu kasvu defitsiidiga kirjeldus/vajaduse elulejate osakaalu. Indikaator võimaldab hinnata sünnijärgset lapse toitmise põhjendus kvaliteeti. Suboptimaalne sünnijärgne kaaluiive ja seerumi madal insuliini- sarnane kasvufaktori (insulin-like growth factor 1) sisaldus on riskiteguriteks neonataalsete haiguste – näiteks ROP-e – tekkeks. Kui aastatel 2002–2003, 2007–2008 ja 2011–2012 oli Eestis kõikide elusalt 22+0– 31+6 GN-il sündinud laste seas gestatsioonivanusele väikese kaaluga laste osatähtsus 10%, 8% ja 11% (kaal < 10 protsentiili vastavalt Fentoni kasvu- kõveratele), siis kahe aasta vanuses korrigeerituna enneaegsusele sünnil oli 2007. aastal 22+0–31+6 GN-il sündinud laste seas 31% lastest kaaluga, 23% pikkusega ja 21% pea ümbermõõduga < 10 protsentiili vastavalt Eesti laste kasvukõveratele. Seejuures 65% kaaludefitsiidiga lastest olid küpsemad enneaegsed sündinud 28+0–31+6 GN-il (1, 2). 170 Definitsioon Laste osakaal, kelle kaal – eraldi arvestatuna pikkus ja pea ümbermõõt –, haiglast lahkumisel või PMV-s 44 nädalat on väiksem kui 10 protsentiili Fentoni kasvukõveral. Indikaatori tüüp Tulemusindikaatorid Lugeja Y – Kaaludefitsiidiga elulejad haiglast kojuminekul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Nimetaja N – Kõik elulejad haiglast kojuminekul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Valem X (%) = (Y/N)x100; gestatsioonibvanuse gruppide kaupa Sihtgrupp Kõik elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad lapsed perioodil 01.01.2015–31.12.2016; gestatsioonivanuse gruppide kaupa Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Lapse kaal, pikkus ja pea ümbermõõt sünnil ● Lapse sünni kuupäev ja kellaaeg ● Lapse surma kuupäev ja kellaaeg ● Lapse haiglast lahkumise kuupäev ● Eluleja kojuminekul või PMV-s 44 nädalat ● Lapse kaal, pikkus ja pea ümbermõõt kojuminekul või PMV-s 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem Sisse arvatud Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud ja haiglast lahkunud või PMV-s 44 nädalat haiglaravil viibivad elulejad Välja arvatud Kõik enne PMV-d 44 nädalat surnud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1–2). Haiglast lahkumisel kaalu-, pikkus- ja pea ümbermõõdu defitsiidiga laste osakaal peaks olema 22+0–31+6 GN- il sündinud elulejate seas < 20%. Andmeallikad ● Lapse haiguslugu ● Lapse intensiivravilehed või spetsiaalsed lapse kaaluiivet kajastavad graafikud, tabelid või muu sarnane 171 Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 1. 2. Toome, L., Varendi, H., Männamaa, M., Vals, MA., Tänavsuu, T., Kolk, A. (2013). Follow-up study of 2-year-olds born at very low gestational age in Estonia. Acta Paediatrica; 102(3):300–307. Indikaatori nimetus 35. Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel Indikaatori Enneaegsetena (< 37+0 GN) sünnib Euroopas 5–10% lastest. Eestis on kirjeldus/vajaduse enneaegsete laste hulk püsinud viimaste aastate jooksul 5–6% piires. Aastatel põhjendus 1992–2013 oli Eestis VE sünde (< 32 GN) 1,1–1,3% kõigist sündidest (1, 2). Sügavalt enneaegstete elulemus on paranenud tänu sünnitusabi ja neonataalse intensiivravi arengule, aastate 2011 – 2012 kohordis oli elulemus 92% (3). VE (< 32 GN) esineb terviseprobleeme sagedamini, millest vahetus sünnijärgses perioodis ohustavad vastsündinuid RDS, IVH, PVL, NEK, sepsis, mille esinemise tõenäosus on suurem väiksema gestatsioonivanusega lastel (4). VE vastsündinute haiglaravi kestust Eestis on võimalik võrrelda kolme kohordi (2002 –2003; 2007–2008 ja 2011–2012) andmeid analüüsides. Kuigi Eestis on enneaegsete sünnituste antenataalne käsitlus muutunud aktiivsemaks ja VE vastsündinute neonataalravi on vähem intensiivne, ei ole see kaasa toonud esmase haiglaravi pikenemist (2). Elulejate keskmine esmane ravikestus Eestis kolmes võrreldud kohordis: 2002– 2003 64,6 päeva; 2007–2008 63,0 päeva; 2011–2012 59,7 päeva (2). Esmase sünnijärgse haiglasviibimise episoodi pikkus elulejatel on negatiivses seoses gestatsioonivanusega: iga lisanduv GN vähendas haiglasviibimist keskmiselt 12% (2), mis on võrreldav ka teiste riikide tulemustega: Norra neonataalse registri andmetel varieerub < 28 GN-i sündinute vanus haiglast väljakirjutamisel 172 PMV-ni 38–41 nädalat; 32–36 GN-il sündinute hulgas on see PMV-ni 36–37 nädalat (5). Austraalia ja Uus-Meremaa sünniregistri andmetel oli < 24 GN-i sündinuil keskmine haiglas viibimine 137 päeva; 24–28 GN-i grupis 87 päeva ja 29–32 GN-i grupis 42,8 päeva (6). Definitsioon Voodipäevade arv sünnist kuni haiglaravi lõpuni. Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y0 – haiglaravi voodipäevade koguarv Y1 – voodipäevade arv 22+0–22+6 GN-il sündinuil Y2 – voodipäevade arv 23+0–23+6 GN-il sündinuil Y3 – voodipäevade arv 24+0–24+6 GN-il sündinuil Y4 – voodipäevade arv 25+0–25+6 GN-il sündinuil Y5 – voodipäevade arv 26+0–26+6 GN-il sündinuil Y6 – voodipäevade arv 27+0–27+6 GN-il sündinuil Y7 – voodipäevade arv 28+0–28+6 GN-il sündinuil Y8 – voodipäevade arv 29+0–29+6 GN-il sündinuil Y9 – voodipäevade arv 30+0–30+6 GN-il sündinuil Y10 – voodipäevade arv 31+0–31+6 GN-il sündinuil Sisse arvatud Kõik elusalt sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi Välja arvatud ● Lapsed, kellel ei alustatud intensiivravi Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003, 2007–2008, 2011– 2012) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-6). Haiglasviibimise keskmine kestus peaks jääma < 60 päeva. Andmeal-likad ● Vastsündinu arengu/haiguslugu Jälgimis-periood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed. Analüüsitakse kahe aasta andmed koos ühe kohordina, elusalt ja surnult sündinud lapsed eraldi andmete kogumise järgselt. 173 Edasine Indikaatorit kasutatakse võrdluses rahvusvaheliste ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Toome, L., Ringmets, I., Andresson, P., Ilmoja, M-L., Saik, P., Varendi, H. (2012). Changes in care and short-term outcome for very preterm infants in Estonia. Acta Paediatrica; 101:390-396. 2. Toome, L., Varendi, H., Joost, U., Visk, H., Kiivet, R. (2015). Väga enneaegsete vastsündinute ravitulemused ja ravikulud Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut 3. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf 4. Rüegger, C., Hegglin, M., Adams, M., Bucher, HU., Swiss Neonatal Network. (2012). Population based trends in mortality, morbidity and treatment for very preterm and very low birth weight infants over 12 years. BMC Pediatrics; 12:17. 5. Moen, A., Rønnestad, A., Stensvold, H.J., Uleberg, B., Olsen, F., Byhring, H.S. (2016). The Norwegian Neonatal Healthcare Atlas, 2009-2014. https://helseatlas.no/sites/default/files/norwegian-neonatal-healthcare.pdf 6. Chow, S.S.W., Chow, Le Marsney, R., Hossain, S., Haslam, R., Lui, K. (2013). REPORT OF THE AUSTRALIAN AND NEW ZEALAND NEONATAL NETWORK. Australian and New Zealand Neonatal Network. Indikaatori nimetus 36. Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas haiglate või osakondade vahelise transpordi vajadus Indikaatori Hinnatakse intensiivravile suunatud VE laste viibimist ravil enam kui kahes (kas kirjeldus/vajaduse erinevate haiglate või sama haigla) osakonnas.Indikaator võimaldab hinnata peri- põhjendus ja neonataalbi korralduse kvaliteeti riigis. Definitsioon • Defineeritakse juhul, kui sünnijärgselt last viiakse üle ühest haiglast ja/või osakonnast teise enam kui korra Indikaatori tüüp Ravikorralduse indikaator Lugeja Y – enne PMV-d 44 nädalat haiglast koju kirjutatud lapsed, kes on ravil viibinud enam kui kahes osakonnas esmase haiglaravi jooksul 174 Nimetaja N – kõik VE sündinud elulejad, kes haiglast on koju kirjutatud enne PMV-d 44 nädalat Valem X(%) = (Y/N)x100 Sihtgrupp Kõik VE elulejad Eeldused indikaatori ● Gestatsioonivanus sünnil arvutamiseks ● Eluleja haiglaravi lõpul või PMV-s 44 nädalat ● Lapse liikumine haiglate ja osakondade vahel esmase haiglaravi jooksul Sisse arvatud Kõik intensiivravile suunatud elulejad esmase haiglaravi jooksul, kes on koju kirjutatud enne PMV-d 44 nädalat Välja arvatud Kõik intensiivravile mitte suunatud lapsed Kõik esmase haiglaravi jooksul või PMV-ni 44 nädalat surnud lapsed Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat, kes veel viibivad haiglas Tõlgendus Eesmärkväärtust on raske püstitada, kuna puuduvad eelnevate kohortide andmed. On aluseks analoogse indikaatori kogumiseks tulevikus ja laste/perede välditava liikumise kajastamiseks. Andmeallikad ● Vastsündinu arengulugu ● Vastsündinu haiguslugu Jälgimisperiood VE sünnid perioodil 01.01.2015–31.12.2016. Kahe aasta andmed analüüsitakse koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine On aluseks analoogse indikaatori kogumiseks tulevikus ja laste/perede välditava info/kasutatud liikumise kajastamiseks. kirjandus Indikaatori nimetus 37. Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat Indikaatori Hinnatakse mõõduka ja raske puudega laste osakaalu korrigeeritud vanuses 2 kirjeldus/vajaduse aastat. Indikaator võimaldab hinnata peri- ja neonataalabi organisatoorse põhjendus korralduse ning peri- ja postnataalse ravi kvaliteeti. Definitsioon Mõõdukas ja raske arenguhäire enneaegsusele sünnil korrigeeritud vanuses 2 aastat defineeritakse juhul, kui lapsel esineb vähemalt üks järgnevatest kriteeriumidest: tserebraalparalüüs (GMFCS-skaala 2.−5. aste), kognitiivse arengu mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70), kõne arengu 175 mõõdukas/raske mahajäämus (BSID-III < 70), raske nägemispuue (laps näeb vaid valgust või on pime) ja/või raske kuulmispuue (kuulmisabivahendite kasu- tamine) (1). Indikaatori tüüp Tulemusindikaator Lugeja Y – mõõduka ja raske puudega elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat Nimetaja N1 – kõik VE elusünnid N2 – kõik VE sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi N3 – kõik VE sündinud elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat Valem Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat kõikidest elussündidest: X1(%) = (Y/N1)x100 Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat kõikidest elusana sündinud ja intensiivravile suunatud VE lastest: X2(%) = (Y/N2)x100 Mõõduka ja raske puudega VE sündinud laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat kõikidest VE sündinud elulejatest korrigeeritud vanuses 2 aastat: X3(%) = (Y/N3)x100 Sihtgrupp Kõik VE elulejad (sünd < 32+0 GN) korrigeeritud vanuses 2 aastat; Gestatsioonivanuse gruppide kaupa Eeldused indikaatori ● VE elussünnid arvutamiseks ● VE sündinud lapsed, kellel alustati intensiivravi ● VE sündinud elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat ● Korrigeeritud vanuses 2 aastat järelkontrolli läbinud lapsed ● Tserebraalparalüüsiga (GMFCS-skaala 2.−5. aste) lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat ● Kognitiivse arengu mõõduka/raske mahajäämusega (BSID-III < 70) lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat ● Kõne arengu mõõduka/raske mahajäämusega (BSID-III < 70) lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat ● Raske nägemispuudega (laps näeb vaid valgust või on pime) lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat ● Raske kuulmispuudega (kuulmisabivahendite kasutamine) lapsed korrigeeritud vanuses 2 aastat 176 Sisse arvatud • Kõik elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat Välja arvatud • Kõik korrigeeritud vanuseks 2 aastat surnud lapsed Tõlgendus Eesmärk püstitatakse Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt eelnevate aastate (2002–2003 ja 2007–2008) tulemuste analüüsi ja kirjanduse põhjal (1-2). Mõõduka ja raske puudega laste osakaal korrigeeritud vanuses 2 aastat peaks jääma < 10–15%. Andmeallikad ● Lapse elektroonsed ambulatoorsed ja statsionaarsed ravijuhud Tallinna Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis kuni korrigeeritud vanuseni 2 aastat, millal toimub laste meeskondlik läbivaatus Jälgimisperiood Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 elusalt 22+0–31+6 GN-il sündinud lapsed, kes on andmete kogumise ajaks saanud 2 aasta vanuseks korrigeerituna enneaegsusele sünnist. Analüüsitakse kahe aasta andmed koos ühe kohordina andmete kogumise järgselt. Edasine Indikaatorit kasutatakse rahvusvahelises võrdluses ja eelnevalt kogutud Eesti info/kasutatud kohortide andmetega. kirjandus 1. Toome, L., Varendi, H., Männamaa, M., Vals, MA., Tänavsuu, T., Kolk, A. (2013). Follow-up study of 2-year-olds born at very low gestational age in Estonia. Acta Paediatrica; 102(3):300–307. 2. Zeitlin, J. (2016). Effective Perinatal Intensive Care in Europe: translating knowledge into evidence based practice. http://www.epiceproject.eu/images/EPICE__Final_Report_29FEB_complet e_formatted_report.pdf 177 Lisa 4. Auditi kohordi kirjeldus ja indikaatorite tulemused Gestatsiooninädal (GN) 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 KOKKU Sünnitused 8 11 19 21 14 27 36 39 45 45 265 Kõik sünnid (vastsündinute arv) 10 12 21 26 15 35 44 43 57 53 316 Surnultsünnid 7 2 5 0 2 5 3 4 6 5 39 (12%) Elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277 (88%) Keisrilõike teel sünnitused 1 2 6 13 5 18 20 23 25 25 138 (52%) Alustatud intensiivravi 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 Surnud 0-27 päeva 23tundi 59 minutit (neonataalne suremus) 1 5 3 7 3 0 1 0 1 0 21 Surnud pärast 28 elupäeva 2 1 4 1 0 0 1 0 1 0 10 Elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 Lapse staatus PMV-s 44 nädalat: surnud 2 6 5 8 3 0 1 0 1 0 26 Surnud pärast PMVd 44 nädalat 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 5 Elulejad korrigeeritud vanuses 2 aastat 0 4 9 18 10 30 39 39 49 48 246 Mitmiksünnitused 2 3 3 2 1 10 6 7 7 9 50 ema Mitmikud (vastsündinute arv) 4 6 6 4 2 20 12 14 14 19 101 178 Üsasisene transport üldhaiglatest ja keskhaiglatest piirkondliku funktsiooniga sünnitusabi teenust osutavatesse haiglatesse (raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat) (Indikaator 6) 1 2 4 5 3 9 8 14 8 6 60 Kõik perioodil 01.01.2015–31.12.2016 22+0 – 31+6 GN-il toimunud sünnitused, kus oli näidustatud erakorraline raseda transport 74 Sünnitused 22+0–31+6 GN-il 8 11 19 21 14 27 36 39 45 45 265 Üsasisese transpordi osakaal kõigist sünnitustest raseduskestuses 22+0–31+6 nädalat 13% 18% 21% 24% 21% 33% 22% 36% 18% 13% 23% Üsasisese transpordi osakaal üsasisese transpordi näidustusega sünnitustest 81,1% Sünnieelne glükokortikosteroidi (GKS-i) manustamine loote kopsude ettevalmistamiseks enneaegse sünnituse (raseduskestus 22+0–31+6 nädalat) korral (Indikaator 2) GKS-i saanud rasedad 6 10 16 20 13 30 34 36 41 42 248 Kõik 22+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud 8 11 17 21 13 30 34 38 43 42 257 179 GKS-i saanud rasedate osakaal 75% 91% 94% 95% 100% 100% 100% 95% 95% 100% 96% Täieliku skeemi järgi GKS-i saanud rasedad 5 5 4 8 5 14 15 14 9 15 94 GKS-i saanud rasedad, kes sünnitasid 22+0– 31+6 rasedusnädalal 6 10 16 20 13 30 34 36 41 42 248 Täieliku skeemi järgi GKS-i saanud rasedate osakaal 83% 50% 25% 40% 38% 47% 44% 39% 22% 36% 38% Neuroprotektsioon magneesiumsulfaadiga väga enneaegse sünnituse (raseduskestus 24+0–31+6 nädalat) korral (Indikaator 3) Kõik magneesiumsulfaatravi saanud 24+0–31+6 rasedusnädalat sünnitajad 13 14 8 23 25 21 31 23 167 Kõik 24+0–31+6 rasedusnädalal sünnitanud 17 21 13 30 34 38 43 42 257 Neuroprotektsiooni osakaal 76% 67% 62% 77% 74% 55% 72% 55% 65% Rasedad, kes said magneesiumsulfaatravi ettenähtud skeemi järgi õiges ajaaknas 13 10 8 16 16 12 24 15 121 Ettenähtud skeemi järgi magneesium- sulfaatravi saanud rasedate osakaal 100% 71% 100% 70% 64% 57% 77% 65% 72% Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi 180 vere happe-alus-tasakaalu (HAT) määramine sünnil (Indikaator 7) Vastsündinud, kellel on sünnil määratud nabaväädi vere HAT 3 5 14 21 12 29 37 37 50 42 250 Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud lapsed 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277 HAT määramise osakaal sünnil 100% 50% 88% 81% 92% 97% 90% 95% 98% 88% 90% Väga enneaegse (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinu nabaväädi vere happe-alus-tasakaalu väärtus sünnil (Indikaator 8) Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi arteri vere pH (7,19–7,01) ja BE (-8 – -12 mmol/L) mõõdukas muutus 0 0 0 2 0 0 2 1 1 1 7 HAT mõõduka muutuse osakaal 0% 0% 0% 10% 0% 0% 5% 3% 2% 2% 3% Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi arteri vere pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L) väljendunud muutus 0 0 1 0 1 0 0 1 1 0 4 HAT väljendunud muutuse osakaal 0% 0% 7% 0% 8% 0% 0% 3% 2% 0% 2% Vastsündinud, kellel esines sünnil nabaväädi veeni või teadmata nabaväädi veresoone vere 1 1 2 181 pH (≤ 7,0) ja BE (≤ -12 mmol/L) väljendunud muutus HAT väljendunud muutuse osakaal 0% 0% 7% 0% 8% 0% 0% 0% 2% 0% 1% Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane neonataalne transport esimesel 48 elutunnil 3 9 14 19 6 14 15 21 16 13 130 (Indikaator 11): 0–48h transporditud laste arv Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 intensiivravile suunatud lapsed Esimesel 48 elutunnil transporditute osakaal 100% 100% 88% 76% 46% 47% 37% 54% 31% 27% 47% Väga enneaegsete (22+0–31+6 GN) vastsündinute kehatemperatuuri madalaim väärtus kahel 0 1 1 2 2 4 6 1 4 9 30 esimesel elutunnil (Indikaator 12): hüpotermiaga laste arv Kõik < 32+0 GN, intensiivravile suunatud lapsed, kellel oli märgitud kehatemperatuur 2 1 7 12 9 19 29 23 36 39 177 kahel esimesel elutunnil 182 Mõõduka hüpotermia osakaal 0% 100% 14% 17% 22% 21% 21% 4% 11% 23% 17% Surfaktantravi sagedus väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 3 9 16 21 9 21 20 14 19 8 140 vastsündinutel (Indikaator 15) Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 lapsed Surfaktantravi saanud laste osakaal 100% 100% 100% 84% 69% 70% 49% 36% 37% 17% 51% Surfaktantravi esimese doosi manustamisviis väga enneaegsetel (22+0– 0 0 4 10 7 11 11 8 12 6 69 31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel (Indikaator 15) Mitteinvasiivsel meetodil surfaktanti saanud 0% 0% 25% 48% 78% 52% 55% 57% 63% 75% 49% laste osakaal INSURE meetodil (arv) 0 0 4 10 7 11 11 8 12 5 68 INSURE meetodi osakaal 0% 0% 25% 48% 78% 52% 55% 57% 63% 63% 49% LISA meetodil (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 LISA meetodi osakaal 0 0 0 0 0 0 0 0 0 13% 1% Varase CPAP-toetuse rakendamine kahel 2 5 11 18 11 26 36 37 41 33 220 esimesel elutunnil väga enneaegsetel 183 (22+0–31+6 GN) vastsündinutel (Indikaator 16): laste arv Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 lapsed Varase CPAP-ravi alustamise osakaal 67% 56% 69% 72% 85% 87% 88% 95% 80% 69% 80% Väga enneaegsete laste arv, kes vajasid intubatsiooni esmase CPAP-toetuse 2 5 10 11 5 9 10 8 7 4 71 rakendamise järgselt Väga enneaegsete laste osakaal, kes esmase 100% 100% 91% 61% 45% 35% 28% 22% 17% 12% 32% CPAP-toetuse järgi vajasid intubatsiooni Mitteinvasiivne hingamistoetus (MIHT) ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 2 8 14 19 10 27 40 35 45 41 241 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 18) Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei esinenud rasket kaasasündinud arenguriket, 3 9 15 20 11 27 40 36 48 46 255 mis seotud hingamistoetuse valikuga, ega veeta perioodi kuni 14 päeva MIHTi vajanud laste osakaal 67% 89% 93% 95% 91% 100% 100% 97% 94% 89% 95% MIHTi kestus: Keskmine (tundides) 583 578 834 867 809 609 289 173 102 55 344 184 MIHT kestus: Mediaan (tundides) 583 607 859 979 755 555 154 91 65 43 113 Invasiivne hingamistoetus (IHT) ja selle kestus väga enneaegsetel (22+0–31+6 3 9 16 15 7 14 14 10 8 5 101 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 19): laste arv IHT alustatud vanuses 0–72 elutundi 3 9 15 12 4 13 12 9 8 5 90 Invasiivse hingamistoetuse osakaal vanuses 0- 100% 100% 94% 48% 31% 43% 29% 23% 16% 10% 33% 72 elutundi Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 lapsed Invasiivse hingamistoetuse osakaal kõigil 100% 100% 100% 60% 54% 47% 34% 26% 16% 10% 37% lastel IHT kestus: keskmine (tundides) 1069 418 885 422 290 135 48 127 67 83 339 IHT kestus: mediaan (tundides) 928 499 662 139 210 59 31 93 34 90 117 Avatud arterioosjuha (PDA) medikamentoosne ja kirurgiline sulgemine 3 9 9 15 2 12 4 4 3 1 64 väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 185 vastsündinutel (suunatud int. ravile ja teostatud EhhoKG): laste arv Kõik 22+0–31+6 GN lapsed, kellel alustati 3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255 intensiivravi ja teostati EhhoKG Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 275 lapsed Laste osakaal, kellel teostati EhhoKG 100% 90% 100% 96% 100% 100% 98% 95% 86% 79% 92% PDA medikamentoosne sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel (int. ravile suunatud ja 3 6 7 10 2 9 4 3 3 1 48 EhhoKG teostatud) (Indikaator 20): laste arv Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255 lapsed, kellel teostati EhhoKG PDA medikamentoosse sulgemise osakaal 100% 67% 44% 40% 15% 30% 10% 8% 7% 3% 19% PDA kirurgiline sulgemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinutel (intensiivravile suunatud ja EhhoKG teostatud) (Indikaator 21) 186 PDA esmane kirurgiline sulgemine 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 2 PDA esmase kirurgilise sulgemise osakaal 0% 0% 0% 4% 0% 3% 0% 0% 0% 0% 1% PDA teisene kirurgiline sulgemine 2 3 2 4 0 2 0 1 0 0 14 PDA teisese kirurgilise sulgemise osakaal 67% 33% 13% 16% 0% 7% 0% 3% 0% 0% 5% Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 40 37 44 38 255 lapsed, kellel teostati EhhoKG Bronhopulmonaalse düsplaasia (BPD) esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 1 2 7 7 4 8 3 3 2 1 38 gestatsiooninädalat) lastel PMV-s 36+0 nädalat (Indikaator 25): laste arv Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 BPD osakaal elulejatest PMV-s 44 nädalat 100% 50% 64% 39% 40% 27% 8% 8% 4% 2% 15% Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 lapsed BPD osakaal intensiivravile suunatutest 33% 22% 44% 28% 31% 27% 7% 8% 4% 2% 14% Intraventrikulaarne hemorraagia (IVH) esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 23) I–II astme IVH (laste arv) 1 1 4 6 2 8 4 2 2 7 37 187 I–II astme IVH-ga väga enneaegsete osakaal 33% 13% 25% 26% 15% 27% 10% 5% 4% 15% 14% ravile suunatutest (ja teostati MRT või UH) III–IV astme IVH (laste arv) 2 3 5 1 3 1 0 2 2 0 19 III–IV astme IVH osakaal ravile suunatutel (ja 67% 38% 31% 4% 23% 3% 0% 5% 4% 0% 7% teostati MRT või UH) Kõik < 32+0 GN, intensiivravile suunatud 3 8 16 23 13 30 39 39 49 48 268 lapsed, kellel teostati MRT või UH PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel IVH I–II 1 0 2 3 1 8 4 2 2 7 30 I–II astme IVH-ga laste osakaal elulejatest 100% 0% 18% 17% 10% 27% 10% 5% 4% 15% 12% PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel IVH III–IV 0 1 3 0 1 1 0 2 1 0 9 III–IV astme IVH-ga laste osakaal elulejatest 0% 25% 27% 0% 10% 3% 0% 5% 2% 0% 4% Kõik PMV-s 44 nädalat elulejad lapsed, kellel 1 4 11 18 10 30 39 39 48 48 248 teostati MRT või UH Tsüstilise periventrikulaarne leukomalaatsia (cPVL) esinemine väga 0 2 1 1 1 1 3 1 1 0 11 enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 24): laste arv 188 Kõik < 32+0 GN intensiivravile suunatud 3 8 16 23 13 30 39 39 49 48 268 lapsed, kellel teostati MRT või UH cPVL osakaal intensiivravile suunatutest 0% 25% 6% 4% 8% 3% 8% 3% 2% 0% 4% PMV-s 44 nädalat elulejad, kellel teostati 0 1 1 0 1 1 3 1 1 0 9 MRT või UH ja kellel esines PVL II–IV cPVL osakaal elulejatest 0% 25% 9% 0% 10% 3% 8% 3% 2% 0% 4% Nekrotiseeriva enterokoliidi (NEK) esinemine: II- ja III-aste väga enneaegsetel 1 1 1 3 2 2 4 0 0 2 16 (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 26): NEK II-III laste arv Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei 2 8 16 24 12 29 41 39 51 48 270 esinenud spontaanset sooleperforatsiooni diagnoosi NEK II-III astme osakaal 50% 13% 6% 13% 17% 7% 10% 0% 0% 4% 6% Nekrotiseeriva enterokoliidi kirurgiline ravi väga enneaegsetel (22+0–31+6 1 1 2 1 1 0 0 0 0 0 6 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 27): laste arv 189 Kõik elusalt < 32+0 GN-il sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei 2 8 16 24 12 29 41 39 51 48 270 esinenud spontaanset sooleperforatsiooni diagnoosi Kirurgilist ravi vajava NEK-i osakaal 50% 13% 13% 4% 8% 0% 0% 0% 0% 0% 2% Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 2 0 6 7 2 7 3 5 5 2 39 lastel, mitme episoodiga laste arv (Indikaator 29) Kõik lapsed, kellel alustati intensiivravi 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 Hilise positiivse verekülvi osakaal 67% 0% 38% 28% 15% 23% 7% 13% 10% 4% 14% Hiline positiivse verekülviga sepsis väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 3 3 13 12 4 12 7 5 5 2 66 lastel (Indikaator 28): laste arv Kõik väga enneaegsed lapsed 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 22+0–31+6 GN, kellel alustati intensiivravi Hilise sepsise osakaal intensiivravile 100% 33% 81% 48% 31% 40% 17% 13% 10% 4% 24% suunatutel 190 PMV-s 44 nädalat elulejad, kel esines hiline 1 2 9 11 4 12 7 5 5 2 58 positiivse liikvori- või verekülviga sepsis Kõik elulejad PMV-s 44 nädalat 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 Hilise sepsise osakaal elulejatel 100% 50% 82% 61% 40% 40% 18% 13% 10% 4% 23% Enneaegse retinopaatia (ROP) esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 1 3 3 5 0 1 0 0 0 0 13 geststsiooninädalat) lastel (Indikaator 30): laste arv Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud, PMV-s 44 nädalat elulejad (v.a kellel ei ole uuritud 1 4 11 18 10 30 40 39 49 40 242 retinopaatiat) ROP esinemise osakaal 100% 75% 27% 28% 0% 3% 0% 0% 0% 0% 5% Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute varane enteraalne toitmine (Indikaator 17) Enteraalse toidu koguse 10 ml/kg/die 18 22 43 93 21 16 28 12 12 8 23 keskmine aeg (lapse vanus tundides) Enteraalse toidukoguse 10 ml/kg/die aeg, 19 11 35 7 13 14 16 8 7 6 9 mediaan (lapse vanus tundides) 191 Vastsündinud, kelle toitmist alustati 1 0 2 4 7 7 13 8 17 8 67 rinnapiimaga (RP) RP-d esimese toiduna saanute osakaal 33% 0% 13% 17% 54% 23% 33% 21% 33% 17% 25% Vastsündinud, kelle toitmist alustati 0 5 7 9 6 23 20 18 23 20 131 doonorrinnapiimaga (DRP) DRP-d esimese toiduna saanute osakaal 0% 56% 44% 38% 46% 77% 50% 46% 45% 42% 48% Vastsündinud, kelle toitmist alustati 2 3 6 10 1 5 12 18 18 21 96 piimaseguga Piimasegu esimese toiduna saanute osakaal 67% 33% 38% 42% 8% 17% 30% 46% 35% 44% 35% Kõik < 32+0 GN-il elusalt sündinud ja intensiivravile suunatud lapsed, kellel ei 3 9 16 24 13 30 40 39 51 48 273 esinenud seedetrakti väärarengut Täisenteraalse toitmise saavutamise aeg väga enneaegsetel (22+0–31+6 107 56 28 27 21 16 12 11 10 9 15 gestatsiooninädalat) lastel (Indikaator 22): keskmine (päevades) Mediaan (päevades) 107 58 24 18 15 14,5 11 9 9 8 10 192 Rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal haiglaravi lõpul PMV-s 44 nädalat, 0 2 4 15 7 25 31 31 41 39 195 sõltuvalt kumb saabub varem (Indikaator 32) – laste arv Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV- 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 s 44 nädalat Rinnapiima saanud laste osakaal 0% 50% 36% 83% 70% 83% 78% 79% 82% 81% 78% Ainult rinnapiima saavate väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal ja toitmisviis haiglaravi lõpul või 0 2 1 10 5 18 21 20 35 37 149 postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem (Indikaator 33) – laste arv Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV- 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 s 44 nädalat Ainult rinnapiima saanud laste osakaal 0% 50% 9% 56% 50% 60% 53% 51% 70% 77% 59% Kaaludefitsiidiga väga enneaegsetel (22+0– 0 3 6 8 2 9 6 4 10 10 58 31+6 gestatsiooninädalat) laste osakaal 193 haiglaravi lõpul või postmenstruaalvanuses 44 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem (Indikaator 34) – laste arv Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad PMV- 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 s 44 nädalat Kaaludefitsiidiga laste osakaal 0% 75% 55% 44% 20% 30% 15% 10% 20% 21% 23% Haiglaravi kestus väga enneaegsetel (22+0– 31+6 gestatsiooninädalat) lastel, elulejad - 110 121 93 79 77 61 53 46 37 59 (Indikaator 35) – keskmine (päevi) Haiglaravi kestuse mediaan päevades, 55 elulejatel Haiglaravi kestus surnud lastel, keskmine - 26 30 15 5 - 103 - 102 - 34 päevades Haiglaravi kestus surnud lastel, mediaan 8 päevades Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste seisund haiglast lahkumisel või postmenstruaalvanuses 44 194 nädalat, sõltuvalt kumb saabub varem (Indikaator 31) Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud elulejad, kes on haiglast enne PMVd 44 nädalat lahkunud 1 4 11 18 10 30 40 39 50 48 251 või PMV-s 44 nädalat viibivad haiglas Kõik väga enneaegsed sünnid (VES) 10 12 21 26 15 35 44 43 57 53 316 Elulejate osakaal väga enneaegsetest 10% 33% 52% 69% 67% 86% 91% 91% 88% 91% 79% sündidest Kõik väga enneaegsed (VE) elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277 elulejate osakaal VE elussündidest 33% 40% 69% 69% 77% 100% 98% 100% 98% 100% 91% Kõik VE lapsed 22+0–31+6 GN, kelle alustati 3 9 16 25 13 30 41 39 51 48 275 intensiivravi elulejate osakaal intensiivravile suunatutest 33% 44% 69% 72% 77% 100% 98% 100% 98% 100% 91% Väga enneaegselt sündinud vastsündinute (raseduskestus 22+0–31+6) surnultsündimus (Indikaator 4) Surnultsünnid 7 2 5 0 2 5 3 4 6 5 39 Kõik väga enneaegsed sünnid 10 14 22 23 15 37 42 46 52 55 316 Surnultsündide osakaal GN kohta 70% 14% 23% 0% 13% 14% 7% 9% 12% 9% 12% 195 Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus esimesel elunädalal – varane neonataalne suremus (Indikaator 9) Kõik < 32+0 GN-il elusana sündinud 1 4 2 7 2 0 1 0 1 0 18 vastsündinud, kes surid vanuses < 7 ööpäeva Kõik väga enneaegsed elussünnid 3 10 16 26 13 30 41 39 51 48 277 Varase neonataalse suremuse osakaal 33,3% 40,0% 12,5% 26,9% 15,4% 0,0% 2,4% 0,0% 2,0% 0,0% 6,5% Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) vastsündinute suremus 0 2 1 1 0 0 0 0 0 0 4 0–12 elutundi (laste arvud) (Indikaator 10) Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste enam kui ühe kas haiglate või osakondade vahelise transpordi 0 4 6 14 5 17 17 22 14 14 113 vajadus (laste arv) (Indikaator 36) Kõik 22+0–31+6 GN-il sündinud, kes PMV-s 0 4 6 17 8 30 40 38 48 48 239 44 nädalat olid elus ja haiglast koju läinud Enam kui ühe transpordi osakaal elulejatel 100% 100% 82% 63% 57% 43% 58% 29% 29% 47% 196 Väga enneaegsete (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) laste arv, kes läbis 0 4 6 17 7 22 28 25 30 23 162 järelkontrolli korrigeeritud vanuses 2 aastat Mõõduka ja raske puude esinemine väga enneaegsetel (22+0–31+6 gestatsiooninädalat) 0 4 3 5 1 3 1 5 6 3 27 lastel korrigeeritud vanuses 2 aastat (laste arv) (Indikaator 37) Kõik < 32+0 GN-il sündinud elulejad 0 4 9 18 10 30 39 39 49 48 246 korrigeeritud vanuses 2 aastat Mõõduka ja raske puudega laste osakaal 0 100% 33% 28% 10% 10% 3% 13% 12% 6% 11% Järelkontrolli läbimise osakaal korrigeeritud 0 100% 67% 94% 70% 73% 72% 64% 61% 48% 66% vanuses 2 aastat 197 Lisa 5. Auditi tulemuste tutvustamise seminar Auditi tulemuste tutvustamise seminar toimus Tallinnas, 14.11.2019. a. Seminaril tehti ettepanek, et raviasutuste omavahelise konsensuse olemasolul võiks järgmisel kohortide hindamisel lisaks hinnata ka raviasutuste vahelisi erinevusi. Parema ülevaate saamiseks tuleks koos keskmiste näitudega ära tuua ka miinimum- ja maksimumväärtused. Töörühm koos haigekassa esindajatega kaalus seda, kuid tulemuste kuvamist otsustati sel korral mitte muuta. Erinevatelt raviasutuselt laekunud tagasiside oli auditi osas positiivne. Mitmed raviasutused tõid välja, et ravijuhendi rakendumise järgselt on nende töökorraldus muutunud. Rõhutati, et auditis esitatud soovitused on olulised ja aitavad parendada ja ühtlustada perinataalabikvaliteeti VE sünnituse ja vastsündinu ravikäsitluse korral. Erialaseltsidelt oodatakse konkreetsete juhendite (üsasisene transport, rinnapiima käitlemine, enneaegse vastsündinu stabiliseerimine) väljatöötamist, mis aitaks ühtlustada ravitööd erinevates Eesti haiglates. Kõlama jäi ka vajadus läbi viia järelaudit, kui väljakäidud soovitused on ellu viidud. 198 Kliinilise auditi „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ ARUANNE Eesti Haigekassa 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2. AUDITI KORRALDUS ................................................................................................ 4 2.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED .......................................................................... 5 3. METOODIKA ............................................................................................................... 6 3.1. VALIMI MOODUSTAMINE................................................................................................... 6 3.2. ANDMETE KOGUMINE ....................................................................................................... 9 3.3. ANDMETE HINDAMINE .................................................................................................... 10 3.5. ANDMETE SISESTAMINE .................................................................................................. 11 3.6. ANDMETE ANALÜÜSIMINE .............................................................................................. 11 3.7. AUDITI KIHTSASKOHAD .................................................................................................. 11 4. TULEMUSED..................................................................................................................... 12 4.1. VALU HINDAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................................................................... 12 4.2. ENNETAV ANALGEESIA ................................................................................................... 14 4.3. LOKOREGIONAALANALGEESIA ........................................................................................ 16 4.4. POSTOPERATIIVNE ETAPP ................................................................................................ 18 4.5. KODUSED SOOVITUSED ................................................................................................... 21 5. JÄRELDUSED ................................................................................................................... 22 6. SOOVITUSED .................................................................................................................... 24 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................ 26 LISA 1. AUDITI AJAKAVA................................................................................................. 28 LISA 2. KLIINILISE AUDITI „PERIOPERATIIVNE ÄGEDA VALU KÄSITLUS“ HINDAMISKRITEERIUMID .............................................................................................. 29 LISA 3. AUDITI TULEMUSTE TUTVUSTAMISE SEMINAR ...................................... 32 Soovituslik viitamine: Kliiniline audit „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“. (2019). Eesti Haigekassa. 1. SISSEJUHATUS Ravimata postoperatiivne valu on sage probleem kogu maailmas vaatamata multimodaalsele analgeesiale ja erinevatele regionaalanalgeesia võimalustele (1, 2). Kirjanduse andmetel esineb postoperatiivset valu 20–80%-l patsientidest, kellest omakorda esineb mõõdukat või tugevat valu 45,5%-l (2) kuni 86%-l (3). Prantsusmaal läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et 74% patsientidest kaebas tugevat valu ka pärast haiglast lahkumist (4). Ägeda valu ravimine on eriti vajalik vahetus operatsioonijärgses perioodis (5), sest valu tõttu suureneb postoperatiivsete tüsistuste sagedus ja pikeneb hospitaliseerimise aeg. Ambulatoorse kirurgia puhul suureneb valu tõttu rehospitaliseerimiste arv, suurenevad kroonilise postoperatiivse valu esinemissagedus ning tervishoiusüsteemi kulutused, samas patsientide rahulolu raviga väheneb (1, 3). Ägeda valu efektiivne leevendamine vähendab kliinilisi komplikatsioone ja parandab patsientide elukvaliteeti (6). 2008. aastal Euroopas läbi viidud uuringus (4) hinnati seitsme riigi 746 haigla valuravialast töökorraldust ja selgitati välja suuremad puudused, milleks olid vähene tervishoiutöötajate koolitus ja patsientide teavitamine, valu hindamise, dokumenteerimise ning juhiste puudumine. Tõendatud on, et patsientide ravikvaliteeti on võimalik parandada ravijuhendeid kasutades (7) ning postoperatiivse valuravi juhend aitab parandada valuravi kvaliteeti ja valuvaigistite kasutust (8). Aastal 2016 avaldati Eesti Haigekassa poolt ravijuhend „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ (9). Eestis tehakse igal aastal ligi 120 000 kirurgilist operatsiooni või protseduuri, kuid postoperatiivse valuravi korralduse ja efektiivsuse kohta andmed puuduvad (9). Ravijuhendi rakenduskava nägi ette, et perioperatiivse ägeda valuga patsientide käsitluse vastavust juhendile hinnatakse kliinilise auditiga (10) (edaspidi audit), mistõttu algatati kliiniline audit 2018. a alguses. Kliinilise auditi eesmärk oli hinnata ravijuhendi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ rakendumist ning hinnata erinevusi tervishoiuteenuse osutajate ravitegevustes. 3 2. AUDITI KORRALDUS Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tegi 2018. aasta alguses Eesti Valu Seltsile, Eesti Kirurgide Assotsiatsioonile, Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsile, Eesti Anestesio- loogide Seltsile ja Eesti Anesteesia-ja Intensiivraviõdede Ühingule ettepaneku auditi läbi- viimiseks. Erialaühendused nimetasid seejärel oma esindajad auditi töörühma liikmeteks. Haigekassa sõlmis auditeerijatega lepingud ja huvide deklaratsioonid auditi läbiviimiseks. Eesti Valu Seltsi volitatud auditeerijad: Boris Gabovitš (juhtauditeerija) Aleksandra Šilova Eesti Anestesioloogide Seltsi volitatud auditeerija: Veronika Reinhard (kaasjuht) Eesti Kirurgide Assotsiatsioon volitatud auditeerija: Roland Martin Teras Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi volitatud auditeerija: Hardi Kaljurand Eesti Anesteesia-ja Intensiivraviõdede Ühingu volitatud auditeerija: Helen Valk Haigekassa esindajad: Kvaliteedi edenduse osakonna peaspetsialistid Pille Lõmps ja Kristy Aidla– auditi üldkoordineerimine; Infrastruktuuri talituse peaspetsialist Priit Lund - andmesisestusplatvormi loomine; Kvaliteedi edenduse osakonna spetsialist Sirli Joona– andmeanalüüs. Käesoleva aruande lisas 1 on esitatud ülevaade auditi ajakavast ja vastutajatest. 4 2.1. AUDITI EESMÄRK JA ÜLESANDED Auditi eesmärk oli hinnata ravijuhendi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ rakendumist. Auditi lisaeesmärk oli hinnata erinevusi tervishoiuteenuse osutajate tegevuses seoses ägeda valu raviga. 5 3. METOODIKA 3.1. Valimi moodustamine Valim moodustati juhuvalimi alusel perioodil 01.01.2017-31.12.2017 piirkondlikus, kesk-, üld- või erahaiglas opereeritud patsientidest. Valim moodustati eraldi täiskasvanutest ja lastest (4- 17. a k.a). Valimi moodustamise aluseks olnud tervishoiuteenuste (operatsioonide) koodid on välja toodud tabelis 1 ja 2. Tabelis 3 ja 4 on esitatud auditeeritud haiguslugude arv tervishoiuteenuseosutaja ja tervishoiu- teenuse (operatsiooni) ning selle plaanilisuse või erakorralisuse lõikes. Kokku auditeeriti juhuvalimi alusel 24 haiglat ja 689 isiku haiguslugu. 30% juhtudest olid piirkondlikest haiglatest, 25% keskhaiglatest, 38% üldhaiglatest ning 7% erahaiglatest. 21% juhtudest oli tegemist erakorraliste operatsioonidega. 62% patsientidest olid naissoost, naiste keskmine vanus oli 37 aastat. 38% patsientidest olid meessoost, meeste keskmine vanus oli 28 aastat. 221 juhul (32%) oli tegemist ambulatoorse või päevaraviteenusega, kus patsient lahkus haiglast samal päeval. Tabel 1. Täiskasvanute tervishoiuteenuste (operatsiooni) koodid Tervishoiuteenuse kood Nimetus Tsentraalne laparotoomia J2107 Mao ja/või kaksteistsõrmiku operatsioon J2106 Mao ja/või kaksteistsõrmiku pahaloomulise kasvaja operatsioon J2102 Laparatoomia J2132 Operatsioon kõhukoopa elundite mitmikvigastuse puhul J2105 Seedetrakti stoomi ja/või anastomoosi rajamine või likvideerimine, k.a püloromüotoomia J2118 Peensoole resektsioon J2119 Jäme- ja/või pärasoole resektsioon anastomoosiga J2120 Jäme- ja/või pärasoole resektsioon ilma anastomoosita J2109 Sapiteede operatsioon J2110 Hemihepatektoomia J2114 Pankreatoduodenaalne resektsioon J2113 Pankrease resektsioon ja/või pankreatojejunostoomia J2111 Maksa atüüpiline resektsioon K2103 Retroperitoneaaltuumori eemaldamine 60307 Nefroureeterektoomia 6 60309 Tuumornefrektoomia, ekstrafastsiaalne nefrektoomia 70304 Retroperitoneaalne lümfisõlmestiku eemaldamine munandivähi korral 60308 Neeru, ureetri plastiline operatsioon 60306 Ureetero-enterostoomia (sigmostoomia) Laparoskoopiline koletsüstektoomia J2205 Sapipõie laparoskoopiline operatsioon Keisrilõige 1M2106 Keisrilõige Põlveproteesimine N2141 Põlveliigese endoproteesi paigaldamine Tabel 2. Lastel (4-17. a k.a) tervishoiuteenuste (operatsiooni) koodid Tervishoiuteenuse kood Nimetus Naba-, kubeme- või reiesonga J2115 operatsioon 21001 Tonsillektoomia Tabel 3. Auditeeritud täiskasvanute ravidokumentide arv tervishoiuteenuseosutajate ja tervishoiuteenuste (operatsioonide) ning nende plaanilisuse (P) või erakorralisuse (E) lõikes (n=370) Tsentraal- Laparos- Põlveliigese sed koopilised Keisri- endo- Kokku laparo- koletsüstek- lõige proteesimine toomiad toomiad Tervishoiuteenuse KÕIK P E P E P E P E P E osutaja KOKKU SA Tallinna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lastehaigla SA Tartu Ülikooli 3 4 5 1 4 2 11 0 23 7 30 Kliinikum Põhja-Eesti Regionaalhaigla 7 7 0 0 0 0 12 0 19 7 26 SA AS Ida-Tallinna 2 4 5 1 0 10 11 1 18 16 34 Keskhaigla SA Ida-Viru 1 5 3 3 1 5 11 0 16 13 29 Keskhaigla AS Lääne-Tallinna 3 3 6 0 4 5 12 0 25 8 33 Keskhaigla SA Pärnu Haigla 1 5 6 0 4 2 11 0 22 7 29 SA Hiiumaa Haigla 1 2 0 0 3 5 0 0 4 7 11 7 Jõgeva Haigla SA 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 AS Järvamaa 3 2 6 0 6 0 0 0 15 2 17 Haigla Kuressaare Haigla 1 5 2 4 0 6 11 0 14 15 29 SA AS Lõuna-Eesti 2 4 5 1 1 5 0 0 8 10 18 Haigla SA Läänemaa 2 4 4 1 0 0 0 0 6 5 11 Haigla SA Narva Haigla 1 5 5 1 3 3 0 0 9 9 18 AS Põlva Haigla 1 3 4 1 1 5 0 0 6 9 15 AS Rakvere Haigla 0 6 6 0 2 4 0 0 8 10 18 SA Raplamaa 0 0 5 0 0 0 0 0 5 0 5 Haigla AS Valga Haigla 4 2 5 1 1 5 0 0 10 8 18 SA Viljandi Haigla 1 5 5 1 2 4 0 0 8 10 18 Fertilitas AS 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 SA Kõrva-Nina- Kurguhaiguste 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kliinik AS Medisfäär 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 AS Tamme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Erakliinik AS Ortopeedia 0 0 0 0 0 0 11 0 11 0 11 Arstid KOKKU 33 66 72 15 32 61 90 1 227 143 370 P-plaaniline E-erakorraline operatsioon Tabel 4. Auditeeritud laste ravidokumentide arv tervishoiuteenuseosutajate ja tervishoiu- teenuse (operatsioonide) ning plaanilisuse (P) ja erakorralisuse (E) lõikes (n=319) Tonsil- Naba-, kubeme- või lektoomia reiesonga operatsioon Kokku KÕIK KOKKU Tervishoiuteenuse osutaja P E P E P E SA Tallinna Lastehaigla 12 0 63 2 75 2 77* SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15 0 45 1 60 1 61 Põhja-Eesti Regionaalhaigla 9 0 2 1 11 1 12 SA AS Ida-Tallinna Keskhaigla 10 0 0 0 10 0 10 SA Ida-Viru Keskhaigla 9 0 8 0 17 0 17 8 AS Lääne-Tallinna 0 0 0 0 0 0 0 Keskhaigla SA Pärnu Haigla 10 0 8 0 18 0 18 SA Hiiumaa Haigla 0 0 0 0 0 0 0 Jõgeva Haigla SA 9 0 0 0 9 0 9 AS Järvamaa Haigla 9 0 0 0 9 0 9 Kuressaare Haigla SA 3 0 0 0 3 0 3 AS Lõuna-Eesti Haigla 9 0 0 0 9 0 9 SA Läänemaa Haigla 0 0 1 0 1 0 1 SA Narva Haigla 8 1 3 0 11 1 12 AS Põlva Haigla 9 0 1 0 10 0 10 AS Rakvere Haigla 10 0 0 0 10 0 10 Sa Raplamaa Haigla 9 0 0 0 9 0 9 AS Valga Haigla 9 0 0 0 9 0 9 SA Viljandi Haigla 5 0 0 0 5 0 5 Fertilitas AS 10 0 0 0 10 0 10 SA Kõrva-Nina- 9 0 0 0 9 0 9 Kurguhaiguste Kliinik AS Medisfäär 9 0 0 0 9 0 9 AS Tamme Erakliinik 9 0 0 0 9 0 9 AS Ortopeedia Arstid 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 182 1 132 4 313 5 318 P-plaaniline E-erakorraline operatsioon * 1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või erakorralise lõikusega. 3.2. Andmete kogumine Andmete kogumise eelselt teavitas haigekassa esmalt auditeeritavaid tervishoiuteenuse osutajaid auditi eesmärgist, hindamiskriteeriumitest, valimi mahust ja ajakavast. Seejärel tellis haigekassa valimisse arvatud teenuseosutajatelt valimisse kaasatud dokumendid vastavalt auditi ajalisele plaanile. Raviasutuselt küsiti järgmiseid dokumente: arsti ja õe päeviku sissekanded preoperatiivse päeva ja kuni 3 postoperatiivse päeva kohta; arsti ja õe anamnees; anesteesiakaart/leht; valuravi või haigusloo leht, kus oli vastav informatsioon; patsiendi jälgimisleht; operatsiooniprotokoll; ravikorralduste või haigusloo leht, kus oli vastav informatsioon; patsiendi üleandmise-vastuvõtmise leht või haigusloo leht, kus oli vastav informatsioon leitav; analüüside leht: preoperatiivne päev ja kuni 3 postoperatiivset päeva, viimased analüüsid enne koju lubamist ning arsti ja õe epikriis. Auditeeriti nii paberkandjal kui ka digitaalseid ravidokumente. Dokumentide üleandmine vormistati üleandmise-vastuvõtu 9 aktiga haigekassa ja auditeerija vahel või elektroonse andmevahetuse puhul vastavalt andmevahetuse nõuetele. 3.3. Andmete hindamine Kogutud andmete hindamiseks koostas auditi töörühm hindamiskriteeriumid (Lisa 2), mille koostamisel lähtuti ravijuhendist „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“ (9). Auditi käigus koguti hindamiskriteeriumitega järgmisi andmeid: 1. Patsiendi üldandmed; 2. Valu hindamine ja dokumenteerimine; 3. Ennetav analgeesia; 4. Lokoregionaalanalgeesia; 5. Postoperatiivne etapp; 6. Kodused ravisoovitused. Patsiendi üldandmete osas kaardistati patsientide vanus, sugu, raviarve algus ja lõpp, raviasutus, operatsioonikood ja põhidiagnoos. Valu hindamise ja dokumenteerimise osas kaardistati, kaua patsient on viibinud juhitaval hingamisel, kas valu on hinnatud või mitte ja mitu korda on esimese kolme ööpäeva jooksul valu hinnatud ning milliseid skaalasid on kasutatud valu hindamiseks. Ennetava analgeesia osas hinnati, kas operatsiooni lõpuks on rakendatud toimiv doos ennetavat analgeesiat, milliseid ravimeid ja kuidas manustati. Lisaks kaardistati, kas patsiendil esines pärast operatsiooni osakonda saabudes tugev valu. Lokoregionaalanalgeesia osas uuriti, millist analgeesiat oli kasutatud põlveproteesimisel ja kõhuõõne operatsioonide korral. Samuti vaadati, kas oli teostatud haavainfiltratsiooni. Postoperatiivse etapi osas kaardistati, millised ravimeid patsiendile määrati ja kuidas neid manustati. Hinnati valuravi määramise regulaarsust, multimodaalse analgeesia ja mittefarmakoloogiliste meetodite kasutamist. Kaardistati kas analgeesia oli patsiendi poolt kontrollitud. Lisaks uuriti, kas esines ebasoodsate ravimite koostoimeid ja kas valu hindamise ja vajadusel ravimite manustamine olid omavahel kooskõlas. Koduste ravisoovituste osas hinnati kas epikriisis oli välja toodud soovitused valuraviks kodus. 10 3.5. Andmete sisestamine Auditeerijad sisestasid andmed haigekassa poolt välja töötatud elektroonsesse auditeerimis- keskkonda. Konfidentsiaalsuse huvides asendati auditeeritavates haiguslugudes sisalduvad isikuandmed elektroonilisse andmebaasi sisestamisel unikaalse koodiga, mis võimaldas auditeerijatel juhtumeid tuvastada. 3.6. Andmete analüüsimine Andmete analüüsimise eelselt teostati andmete korrastamine koostöös töörühma liikmetega, et välistada vigade teke andmeanalüüsil. See tingis vajaduse hinnata teatud haiguslugusid uuesti, mistõttu auditi valmimine võttis esialgselt plaanitust kauem aega. Andmete analüüsimiseks kasutati statistilist andmetöötlusprogrammi Microsoft Excel. Joonised ja tabelid koostati tabelitöötlusprogrammis MS Excel 2016. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat, leiti sagedusjaotused ja protsendid. Andmed analüüsiti lähtudes hindamis- kriteeriumitest ja auditi eesmärkidest. 3.7. Auditi kihtsaskohad Objektiivsuse huvides ei hinnanud ükski auditeerija oma haigla haigusjuhte. See võis põhjustada olukordi, kus auditeerija, kes ei olnud tuttav auditeeritava haigla dokumen- tatsiooniga, ei pruukinud kogu vajalikku informatsiooni üles leida ning seetõttu võivad auditi tulemused ühe või teise haigla osas olla ebatäpsed. Kuigi auditi alameesmärgiks oli hinnata ravijuhendi rakendumist erinevates haiglates, ei täitnud audit seda eesmärki täielikult, kuna juhtude arv operatsiooni liigiti oli haiglate kaupa selleks liiga väike. 11 4. TULEMUSED 4.1. Valu hindamine ja dokumenteerimine Kehtiva ravijuhendi tugev soovitus on, et patsiendi valu tuleb hinnata regulaarselt analoogselt teiste eluliste näitajatega (südame löögisagedus, vererõhk, hingamissagedus, temperatuur), olenevalt patsiendi seisundist ja operatsiooni raskusest. Hindamist tuleb alustada juba preoperatiivselt (nt anamneesi võtmise käigus) (9). Valu hindamiseks tuleb kasutada vastavalt patsiendi eale ja kognitiivsele võimekusele standardiseeritud valuskaalasid (11, 12). Kokku hinnati valu 433 patsiendil, mis moodustas 63% kõikidest valimi patsientidest. Sagedasem oli valu hindamine statsionaarsele ravile jäänud patsientide hulgas, kellel valu hinnati 73% juhtudest. Päeva- või ambulatoorsel ravil viibinud patsientidest hinnati valu 41%. Valu ei hinnatud kordagi 254 patsiendil (37%). Statsionaarsel ravil olnud patsientidest ei hinnatud valu 27% ja ambulatoorsel või päevaravil viibinud patsientidest 59% juhtudest. 2 patsiendi puhul oli valu dokumenteerimine auditeerija poolt hindamata. Valu hindamiseks kasutati kõige sagedamini valu sõnalist kirjeldamist ravidokumentatsioonis, sedasi oli valu kirjeldatud 279 patsiendi puhul (64,5% patsientidest, kellel valu hinnati). Palju kasutati ka numbrilist skaalat (Numerical Rating Scale-NRS), kokku 170 patsiendi puhul (39,5%). Oluliselt vähem kasutati visuaal-analoogskaalat (79 patsiendil, 18%), kuigi valimis oli palju lapsi. 23% patsientidest kasutati mitut erinevat valu hindamise meetodit. Operatsiooni liigiti ning plaanilisuse või erakorralisuse järgi on tulemused esitatud tabelis 4 ja valu hindamise järgi on tulemused esitatud tabelis 5. Tulemustest on näha, et kõige sagedamini jäeti valu hindamata või valu hindamine dokumenteerimata songa operatsioonide korral, samuti lubamatult palju tonsillektoomiate korral. Üllatav oli, et valu ei hinnatud 41% patsientidest, kellele oli tehtud plaaniline keisrilõige. Erakorraliselt teostatud keisrilõigete puhul oli valu hindamine samuti kesine, vaid 34%. Sedeeritud, kopsude mehaanilisel ventilatsioonil haige puhul on valu hindamine erinev teadvusel haige valu hindamisest, kuid valu on ka neil patsientidel oluline probleem, seetõttu soovisime hinnata nendel patsientidel valu mõõtmist. Rohkem kui ööpäevaks jäi juhitavale hingamisele 15 patsienti, neist valu hindamist oli dokumenteeritud vaid viiel patsiendil. Ühelgi juhul ei kasutatud spetsiaalset intensiivravihaigele välja töötatud valuskaalat. 12 Tabel 4. Operatsioonid plaanilisuse ja erakorralisuse järgi Plaaniliste Erakorraliste Operatsioon patsientide arv patsientide arv Kokku Keisrilõige 32 61 93 Laparotoomia 33 66 99 Laparoskoopiline koletsüstektoomia 72 15 87 Põlveproteesimine 90 1 91 Songa operatsioon 131 4 135* Tonsillektoomia 182 1 183 Kokku 540 148 688* *1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või erakorralise lõikusega. Kokku oli valimis 689 operatsiooni. Tabel 5. Patsiendid, kellel valu ei hinnatud, operatsiooniliigiti ning plaanilisuse (P) või erakorralisuse (E) järgi Plaaniliselt ja Plaaniliselt Erakorraliselt erakorraliselt opereeritud opereeritud opereeritud patsientide patsientide patsientide osakaal, kellel osakaal, kellel osakaal, kellel valu ei valu ei valu ei hinnatud, Operatsioon P hinnatud, % E hinnatud, % Kokku % Keisrilõige 13 40,6% 21 34,4% 34 36,6% Laparotoomia 6 18,2% 18 27,3% 24 24,2% Laparoskoopiline koletsüstektoomia 20 27,8% 6 40,0% 26 29,9% Põlveproteesimine 14 15,6% 1 100,0% 15 16,5% Songa operatsioon 75 57,3% 2 50,0% 77* 57% Tonsillektoomia 77 42,3% 0 0% 77 42,1% KOKKU 208 38,5% 48 32,4% 256 37,2% P- plaaniline operatsioon E-erakorraline operatsioon *1 songa operatsiooni puhul ei olnud võimalik määratleda, kas tegemist oli plaanilise või erakorralise lõikusega. Valu hindamise sagedus oli väga erinev. Esimesel ööpäeval hinnati valu kuni 15 korda, enamasti piirdus valu hindamine 1-2 korraga ööpäevas, mida ei saa pidada piisavaks. 26 patsiendil, kellel oli valu hindamine dokumenteeritud, alustati valu hindamist ebaselgel 13 põhjusel alles operatsioonijärgsel või ülejärgmisel päeval. Teisel ja kolmandal päeval hinnati valu märksa harvemini ja vähesematel patsientidel. Silma torkas, et epiduraalanalgeesiaga valutustatud patsientidel hinnati valu sagedamini kui teistel. Tähelepanu äratas, et neljal epiduraalanalgeesiaga valutustatud patsiendil ei hinnatud/dokumenteeritud põlveproteesimise järgselt ning ühel patsiendil laparotoomia järgselt valu kordagi. Haiglati oli valu hindamine ja dokumenteerimine erinev. Vaid ühe haigla valimis oli kõikidel patsientidel valu hinnatud, küll vaid ühel korral. Kahe haigla puhul selgus, et patsientidel ei olnud valu mitte ühelgi korral hinnatud. Antud valimis oli valu hinnatud kõige sagedamini keskhaiglate (valimis 4 haiglat) patsientidel – 86% kõikidest patsientidest oli vähemalt korra valu hinnatud. Regionaalhaiglates (3 haiglat) hinnati valu 56% kõikidest patsientidest, üldhaiglates (12 haiglat) 55% kõikidest patsientidest ning erahaiglates (5 haiglat) 54% kõikidest patsientidest. Plaaniliste operatsioonide korral oli valu hinnatud kõige paremini keskhaiglates - 90% patsientidest, 54% üld- ning erahaiglate patsientidest ning 53% regionaalhaiglate patsientidest. Erakorraliste operatsioonide korral oli aga valu hindamine kõige sagedasem regionaalhaiglates - 83% patsientidest, 75% keskhaiglate ning 58% üldhaiglate patsientidest. Erahaiglates erakorralisi operatsioone ei olnud. 4.2. Ennetav analgeesia Ennetav analgeesia tähendab valuvaigistite manustamist enne operatsiooni või nahalõiget, et vältida trauma- või operatsioonijärgse valu väljakujunemist. Ravijuhend soovitab alustada patsiendi valuravi õigel ajal, lähtudes ravimvormist ja manustamisviisist, et tagada operatsioonijärgne tõhus valutustamine (valu tugevus ≤3 palli). Ravijuhend soovitab preoperatiivselt pigem mitte manustada mitteselektiivseid mittesteroidsed põletikuvastaseid valuvaigisteid (MSPVA) (ibuprofen, diclofenac, ketoprofen, deksketoprofeen), sest need võivad suurendada veritsuse tekkeriski vastupidiselt selektiivsetele koksiibidele (etroikoksiib, tselekoksiib) (9). Operatsiooni lõpuks oli toimiv ennetav analgeesia teostatud 533 patsiendil (77,4%). Neist 436 olid plaanilised ja 96 erakorralised operatsioonid, ühel juhul ei olnud operatsiooniliiki täpsustatud. Auditeerijate hinnangul ei olnud 153 patsiendil (22,2%) operatsiooni lõpuks saavutatud piisavat analgeesiat. 3 juhul (0,4%) olid auditeerijad ennetava analgeesia osa jätnud 14 hindamata. Enamasti kasutati ennetavaks analgeesiaks kas paratsetamooli monoteraapiana või paratsetamooli ja MSPVA kombinatsiooni. 60 juhul kasutati MSPVA-id monoteraapiana. Üksikutel juhtudel kasutati ennetavaks analgeesiaks ainult opiaati. Kõige paremini olid ennetava analgeesiaga kaetud laparoksoopilise koletsüstektoomia ning songalõikuse patsiendid, kõige halvemini keisrilõike patsiendid. Operatsioonide kaupa on ennetav analgeesia esitatud tabelis 6 ning haiglate lõikes tabelis 7. Ennetavaks analgeesiaks mõeldud ravimi manustamisteena kasutati peamiselt intravenoosset ravimi manustamist, suukaudselt oli ravimit manustatud vaid 29 korral, kuigi perioperatiivse ägeda valu käsitluse juhend (9) soovitab võimalusel eelistada suukaudset ravimvormi. Tugevat valu oli vahetult operatsioonijärgselt dokumenteeritud 30 patsiendil (4,4%). 24 neist olid auditeerjate hinnangul saanud eelnevalt adekvaatse ennetava analgeesia. Tugeva valu puudumist oli dokumenteeritud 204 juhul (29,6%). 452 juhul (65,6%) ei leidnud auditeerijad haigusloost märget valu hindamise kohta vahetult peale operatsiooni. Kolmel juhul (0,4%) oli auditeerija jätnud valu dokumenteerimise hindamata. Haiglate lõikes oli kõige paremini ennetava analgeesiaga regionaalhaiglates, kus auditeerijate hinnangul 94% patsientidest oli operatsiooni lõpuks toimiv ennetav analgeesia. Keskhaiglates oli toimiv ennetav analgeesia 64%, üldhaiglates 72% ja erahaiglates 81% patsientidest. Tabel 6. Ennetava analgeesia kasutamine operatsioonide kaupa Toimiv ennetav analgeesia Operatsioon (patsientide arv) % kõikidest Keisrilõige 53 57% Laparotoomia 74 75% Laparoskoopiline koletsüstektoomia 79 91% Põlveproteesimine 55 60% Songalõikus 128 94% Tonsillektoomia 144 79% 15 Tabel 7. Ennetava analgeesia kasutamine haiglate lõikes Ennetav Ennetav analgeesia % analgeesia % kõikidest kõikidest % plaanilisel erakorralisel plaani- erakorra- kõikidest operatsioonil listest operatsioonil listest operat- operat- Kokku operatsioo- (pats.arv) (pats. arv) Haiglad sioonidest sioonidest (pats.arv) nidest Regionaalhaiglad 177 94% 16 89% 193 94% Keskhaiglad 82 65% 27 61% 109 64% Üldhaiglad 138 78% 53 62% 191 72% Erahaiglad 39 28% - - 39 81% Kokku: 436 81% 96 65% 532 77% 4.3. Lokoregionaalanalgeesia Ravijuhend soovitab põlveliigese proteesimisel kasutada epiduraalanalgeesiat või femoraal- närvi blokaadi (edaspidi FNB) või lokaalset infiltratsiooni analgeesiat (edaspidi LIA), eelistades vähemate võimalike kõrvaltoimete tõttu FNB-d või LIA-t (9). Põlveproteesimisi teostati 91 juhul, kuid paraku andmed valuravi osas olid täidetud vaid 51 juhu puhul. 51-st juhust 39 juhul (76%) kasutati epiduraalanalgeesiat ja 14 juhul (27%) LIA-t. Neist kolmel patsiendil kasutati nii epiduraalanalgeesiat kui LIA-t. Ühel patsiendil kasutati femoraalblokaadi (keskhaiglast). Põlveproteesimisel kasutatud lokoregionaalne analgeesia on haiglate kaupa välja toodud tabelis 8. Tabel 8. Põlve proteesimiseks kasutatud lokoregionaalne analgeesia haiglate kaupa % kõikidest % kõikidest Lokaalne põlveproteesi- Epiduraalanalgeesia põlveproteesimistest infiltratsioon mistest raviasutustes Haiglad raviasutustes Regionaalhaiglad 8 35% 14 61% Keskhaiglad 30 65% 0 0% 16 Üldhaiglad 1 9% 0 0% Erahaiglad 0 0% 0 0% Kokku: 39 43% 14 15% Avatud kõhuõõne ja rindkere ning vaagna ja alajäseme operatsioonidel tuleks ravijuhendi soovituste kohaselt kasutada võimalusel epiduraalanalgeesiat, eelistades seda intravenoossele opioidi manustamisele. Kõhuõõne operatsioonide korral võib kasutada kõhueesseina närvide blokaadi (TAP block), mille efektiivsus on sarnane haavainfiltratsiooniga (9). Lokoregionaalse analgeesia kasutamine kõhuõõneoperatsioonide korral oli valimi moodustanud juhtude puhul tagasihoidlik. 99 laparotoomiast vaid pooltel juhtudel olid auditeeriajad lokoregionaalse analgeesia kasutamist hinnanud. Epiduraalanalgeesiat oli kasutatud 11 korral (11%) ning haavakateetrit 2 korral (2%). Haavainfiltratsiooni oli kasutatud 7 patsiendil. Lokoregionaalanalgeesia kasutamine haiglati on välja toodud tabelis 9. Tabel 9. Avatud kõhuõõne lõikusel kasutatud lokoregionaalne analgeesia haiglate kaupa Ei kasutatud Laparatoomiate lokoregionaalanal- Info Haiglad arv Epiduraalanalgeesia Haavakateeter geesiat puudus Regionaalhaiglad 21 5 0 - 11 Keskhaiglad 24 5 0 5 14 Üldhaiglad 54 1 2 27 24 Kokku: 99 11 (11%) 2(2%) 37(37%) 49(50%) Keisrilõigete puhul oli lokoregionaalse analgeesia kasutamist auditeerijate poolt hinnatud 48% juhtudest. Ühel patsiendil kasutati TAPi (transversus abdominis plane), 8 patsiendil (9%) epduraalanalgeesiat. 12 patsiendil (13%) kasutati haavainfiltratsiooni. Teistest operatsiooni liikidest kasutati haavainfiltratsiooni nelja laparoskoopilise koletsüs- tektoomia korral (5% kõikidest LapCodest), 5 põlveproteesi puhul (5%), 64 songaoperatsiooni korral (47%) ning 3 tonsillektoomia korral (2%). Haavainfiltratsiooni kasutatakse auditi tulemuste põhjal liiga vähe. 17 4.4. Postoperatiivne etapp Ravijuhendi soovituste kohaselt tuleb postoperatiivselt valuvaigisteid manustada regulaarselt, arvestades ravimite farmakokineetikat. Postoperatiivselt on soovitus kasutada kombineeritud farmakoloogilist valuravi tugeva (valu tugevus 8−10 palli) ja mõõduka (valu tugevus 5–7 palli) valu puhul. Multimodaalse analgeesia ehk kombineeritud farmakoloogilise valuravi idee on kasutada koos erineva toimemehhanismiga ravimeid, suurendades nii nende valuvaigistavat toimet kui ka vähendades kõrvaltoimete esinemissagedust. Baasanalgeetikum on alati mitteopioidne valuvaigisti (9). Regulaarne valuravi oli määratud 403 (58,5%) patsiendile 689-st patsiendist. Statsionaarsetest patsientidest oli regulaarne ravi määratud 382-le (70%). 360 patsiendi puhul kasutati multimodaalset valuravi. Seitsmel juhul ei olnud regulaarse valuravi olemasolu või puudumist auditeerijate poolt hinnatud. Jaotus operatsiooniti ning erakorralisuse või plaanilisuse järgi on esitatud tabelis 10. Tulemustest lähtub, et kõige vähem oli regulaarselt valutustatud songa, tonsillektoomial ja laparoskoopilise koletsüstektoomia operatsioonil käinud patsiendid. Erakorraliselt opereeritud patsiendid olid operatsiooni järgselt mõnevõrra paremini käsitletud. Tabelist 5 tulenevalt hinnatakse valu songa operatsiooni järgselt vaid alla pooltel patsientidel, samuti ei ole valu hindamine sage tonsillektoomia järgselt. Regulaarselt määratud valuravi haiglate kaupa on toodud tabelis 11. Regulaarne valuravi oli operatsioonijärgselt määratud 85% keskhaiglate patsientidest, 54% regionaalhaiglate, 48% üldhaiglate ning 42% erahaiglate patsientidest. Kui aga erahaiglate patsientidest jätta kõrvale päevakirurgia operatsioonil käinud, oli regulaarset valuravi saanud patsiente 84%. Tabel 10. Operatsioonijärgset regulaarset valuravi saanud patsientide arv operatsiooniti ning operatsiooni erakorralisuse (E) või plaanilisuse (P) järgi Plaaniliste ja Plaaniliste, Erakorraliste, erakorraliste, operatsioonijärgset operatsioonijärgset operatsioonijärgset regulaarset regulaarset regulaarset valuravi saanud valuravi saanud valuravi saanud patsientide patsientide patsientide Operatsioon P osakaal, % E osakaal, % Kokku osakaal, % Keisrilõige 24 75,0 45 73,8 69 74,2 Laparotoomia 28 84,8 51 77,3 79 79,8 Laparoskoopiline koletsüstektoomia 36 50,0 8 53,3 44 50,6 18 Põlveproteesimine 83 92,2 1 100,0 84 92,3 Songa operatsioon 49 37,4 3 75,0 52 38,5 Tonsillektoomia 74 40,7 1 100,0 75 41,0 KOKKU 294 54,4 109 73,6 403 58,5 P-plaaniline operatsioon E-erakorraline operatsioon Tabel 11. Postoperatiivselt määratud regulaarne valuravi haiglate lõikes Haiglad Patsientide arv Regulaarse valuravi määramise osakaal Regionaalhaiglad 207 111 (54%) Keskhaiglad 170 144 (85%) Üldhaiglad 264 128 (48%) Erahaiglad 48 20 (42%) Kokku: 689 403 (58%) Ravijuhend soovitab eelistada patsiendi poolt kontrollitud analgeesiat õe poolt manustatud boolussüstetele (9). Patsiendi poolt kontrollitud analgeesiat oli kasutatud 66 (9,6%) juhul: 26 põlveproteesi, 14 laparotoomia, 12 laparoskoopilise koletsüstektoomia, 8 keisrilõike, 5 tonsillektoomia ning 1 songa operatsiooni järgselt. Valuraviks kasutati nii paratsetamooli ja paratsetmooli-kodeiiniga, mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (ketoprofeen, diklofenak, ibuprofeen, deksketoprofeen, lornoksikaam, naprokseen), eterokoksiibi, opiaate (morfiin, fentanüül, petidiin, tramadool, oksükodooni), gabapentiini kui ketamiini. Lisaks eelpoolnimetatutele kasutati ühe keisrilõike ja ühe laparatoomia korral ka analgiini. Ravijuhend soovitab valuvaigisteid eelistatult manustada suu kaudu, kui postoperatiivne valu ei ole väga tugev. Vältida tuleb valuvaigistite lihasesisest manustamist, sest sellel manustamis- viisil ei ole perioperatiivsel perioodil teiste manustamisviiside ees eeliseid, vaid põhjustab tarbetut lisavalu ja kaasneb suur ravitüsistuste tekkerisk (9). Süsteemsetest ravimitest manustati enamus intravenoosselt (380 patsienti sai vähemalt ühe ravimi veeni manustatuna), aga ka suukaudselt (265 patsienti sai vähemalt ühe ravimi suukaudselt manustatuna). Kahjuks peab tõdema, et jätkuvalt manustati ravimeid ka lihasesse (96 patsiendile). Rektaalset ravimi manustamist kasutati 34 patsiendil, vaid seitse olid neist lapsed. Rektaalselt said ravimi 25 keisrilõike (27% kõikidest keisrilõikepatsientidest), üks laparotoomia ja üks põlveproteesi operatsioonil käinud täiskasvanu. 19 Mittefarmakoloogilist valuravi oli dokumenteeritud vaid 46 (7%) juhul, 18 korral füsioteraapia ning 24 korral külmaaplikatsioonid, nelja patsienti raviti mõlemaga. Multimodaalset valuravi ehk kombineeritud farmakoloogilist valuravi ei saanud 157 patsienti (23% kõikidest valimis olnud patsientidest). Neist 62 olid songaoperatsioonil ning 64 tonsillektoomial käinud lapsed. Multmodaalset valuravi ei rakendatud samuti 14 laparotomeeritud patsiendile, üheksale laparoskoopilise koletsüstektoomiaga patsiendile, seitsmele põlveproteesimise järgselt ning ühele keisrilõikega patsiendile. Auditi puuduseks multimodaalse valuravi rakendamise hindamisel võib lugeda seda, et kombineeritud farmakoloogilise ravi rakendamist või mitte rakendamist ei hinnatud koos valu tugevusega. Seega võis olla, et osa 157-st multimodaalset valuravi mittesaanud patsiendist seda ei vajanudki, kui neil mõõdukat või tugevat valu ei esinenud, samuti võis mõni multimodaalset ravi saanud patsiendist olla üleravitud. Lisaks hinnati ravimite ebaõiget manustamist ning ebasoodsaid ravimite koostoimeid. Peamiselt toodi välja nii paratsetamooli (10 korral) kui mitteselektiivsete MSPVA-de (15 korral) liiga sage või liiga suures annuses manustamine või kahe MSPVA üheaegne manustamine. MSPVA-d manustati maoperforatsiooniga patsiendile. Samuti oli 7 korral mainitud MSPVA manustamist neerupuudulikkuse korral või deksketoprofeeni manustamist koormatud kardiaalse anamneesiga patsiendile. Kahel korral nimetati auditeerijate poolt opiaatide kasutamist monoteraapiana ning ühel korral PCA pumbast manustatud morfiini ja ketamiini koguste dokumenteerimata jätmist. Valu hindamise ja vajadusel ravimi manustamise kooskõlas oleku hindamise aluseks on valu tugevuse ning ravimite manustamise korrektne dokumenteerimine haigusloos. Kuna valu ei olnud kõikidel patsientidel hinnatud, siis said auditeerijad välja tuua, et 337 patsiendi puhul oli vajadusel analgeetikumi manustamine kooskõlas valu hindamisega. Samuti said auditeerijad välja tuua, et 84 juhul ei olnud vajadusel ravimi manustamine kooskõlas valu hindamisega. Probleeme oli tugeva valu ravimata jätmise või nõrga valu üle ravimisega, näiteks manustati nõrga valu puhul opiaati. Peamiseks probleemiks oli aga ravimite manustamise ebakorrektne dokumenteerimine, sageli puudusid täpsed valu hindamise või ravimi manustamise kellaajad, mistõttu kui isegi valu tugevus oli hinnatud, oli auditeerijatel keeruline kokku viia ravimi manustamist ning valu tugevuse hindamist. Dokumentatsiooni puudulikkusest tulenev andmete puudulikkus on kindlasti selle auditi kitsaskohaks ning seetõttu ei saa ravimite manustamise otstarbekust ja õigsust hinnata täielikult. 20 4.5. Kodused soovitused Ravijuhendi tugevaks soovituseks on, et kirurgilise protseduuri/operatsiooni järgselt tuleb patsiendile ja/või tema seaduslikule esindajale anda nii suulised kui ka kirjalikud juhised koduse valuravi kohta (9). Epikriisis sisaldusid valuravi soovitused 386 (56%) patsiendil 689-st. Kirjalikke soovitusi ei antud ravidokumentide alusel 297 (43%) patsiendile. Kaks patisenti surid. Neljal juhul oli auditeerija jätnud hindamata valuravi soovituste olemasolu. Haiglate kaupa on valuravi- soovitused esitatud tabelis 12. Haiglati olid valuravi soovitused dokumenteeritud regionaalhaiglate epikriisides 67%, keskhaiglatel 62%, üldhaiglatel 43% ja erahaiglatel 63% haigusjuhtudest. Tabel 12. Kirjalikud valuravi soovitused postoperatiivseks koduseks valuraviks haiglate lõikes Haiglad Patsientide arv Kirjalike ravisoovituste osakaal Regionaalhaiglad 207 138 (67%) Keskhaiglad 170 105 (62%) Üldhaiglad 264 113 (43%) Erahaiglad 48 30 (63%) Kokku: 689 386 (56%) 21 5. JÄRELDUSED Peamine järeldus antud auditi tulemustest on, et Eesti ravijuhendit „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ ei järgita piisavalt. • Valu hindamine ja dokumenteerimine ei vasta ägeda valu tõenduspõhise käsitluse ootustele. Vaid 63% valimi patsientidest oli valu hinnatud, valu hindamise sagedus ei olnud piisav. • Valu hindamiseks kasutati peamiselt sõnalist valu kirjeldamist, soovitav oleks kasutada standardiseeritud valuskaalasid. • Ennetavat valuravi rakendati 77% valimi patsientidest. • Enamasti kasutati ennetava analgeesia manustamiseks intravenoosset teed, kuigi soovitatav on kasutada suukaudseid ravimeid. • Ennetava analgeesia efekti hindamine oli korrektselt dokumenteeritud vaid kolmandikul patsientidest. • Lokoregionaalanesteesiat kasutatakse liiga vähe. • Mitte kõikidele statsionaarsele ravile jäänud patsientidest ei olnud määratud regulaarset valuravi. • Auditi tulemustest lähtuvalt on multimodaalsel ravil, patsiendikontrollitud analgeesial ja mittefarmakoloogilistel meetmetel liiga väike roll valuravis. • Jätkuvalt manustatakse valuvaigisteid ägeda valu ravis lihasesiseselt, mida tuleb vältida. • Mõned patsiendid said paratsetamooli ja mitteselektiivseid mittesteroidsed põletikuvastaseid valuvaigisteid suuremas annuses või väiksemate ajaintervallidega kui lubatud või kahte mitteselektiivset mittesteroidset põletikuvastast valuvaigistit korraga. • Ainult pooltele patsientidele anti valuravi soovitused kirjalikult koju kaasa, mis arvestades ravijuhendi soovitust ei vasta ootustele. • Audit leidis, et tervishoiuteenuse osutajate vahel esineb ägeda valu ravi käsitluses palju erinevusi: o Haiglati oli valu hindamine ja dokumenteerimine erinev, antud valimis oli valu hindamine märgatavalt sagedasem keskhaiglate patsientidel. o Ennetavat analgeesiat rakendati kõige rohkem regionaalhaiglate patsientidele. o Lokoregionaalanalgeesia kasutamine oli kesine kõikides haiglates, kus vastavaid operatsioone läbi viidi. 22 o Regulaarne operatsioonijärgne valuravi oli paremini korraldatud keskhaiglates ning erahaiglate statsionaarsel ravil olnud patsientidel. o Valuravisoovitused epikriisis olid ühtlaselt kehvasti esindatud, kuid kõige halvemini olid valuravi soovitused dokumenteeritud üldhaiglates ravitud patsientide epikriisides. 23 6. SOOVITUSED Auditi aruande üks osa on välja tuua tegevused, mis aitaksid parendada konkreetse valdkonnaga seotud ravikvaliteeti edaspidiselt. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ettepanekud ja soovitused, mis aitaksid parendada auditi tulemustest selgunud kitsaskohti. Kitsaskohad, mida vaja Ettepanek/soovitus Põhjendatus, eesmärk lahendada Ravijuhendi Korraldada ägeda valu Suurendada tervishoiutöötajate „Perioperatiivne ägeda ravi koolitusi teadlikkust kaasaegsest ja kvaliteetsest valu käsitlus“ soovitusi operatiivsete valuravist, et tagada patsientide parem ei rakendata piisavalt ja patsientidega ning ohutum valutustamine. ravijuhend vajab tegelevatele arstidele ja uuendamist. õdedele; Järelkontrolli eesmärk oleks hinnata, Uuendada ja levitada kas esmase auditi järgselt on toimunud ravijuhendit ja muutusi raviasutuste praktikas. planeerida ravijuhendi Järelkontrolli tegemine eeldab, et tutvustamiseks tehtud ettepanekud/ soovitused on ellu koolitusi; viidud ning muudatuste tegemiseks ja Koostada arstidele ja juurutamiseks on antud piisavalt aega õdedele valuravi ning ravijuhendit on vajadusel jõutud kontrollnimekiri, mida uuendada. oleks hea kasutada paremaks valu monitoorimiseks ja raviks; Planeerida perioperatiivse ägeda valu käsitluse järelkontroll. 24 Raviasutused ei hinda Rakendada igapäevases Eesmärk on parandada arstide ja ega dokumenteeri valu töös ravijuhendi õdede teadmisi valuravi hindamisest ja piisavalt. Valu soovitusi. dokumenteerimise regulaarsusest. hindamiseks ei kasutata Raviasutustelt, kus Tagada, et kasutusele võetaks standardiseeritud esinesid erinevad vastavad valuskaalad ning lõpetataks valuskaalasid. puudused küsida i/m ravimite manustamine, mis Ennetavat valuravi ja tagasisidet, et kuidas vähendaks võimalike tüsistuste teket. lokoregionaalanesteesiat plaanitakse puudused Paranda teadmisi valuravist ning teostatakse raviasutustes kõrvaldada vähendada seeläbi patsientide valu. liiga vähe. Valuvaigisteid manustatakse jätkuvalt intramuskulaarselt. Regulaarset valuravi määratakse liiga vähe ning vaid pooled patsiendid saavad endaga kaasa valuravi soovitused 25 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Gan, TJ., Habib, AS., Miller, TE., White, W., Apfelbaum, JL.(2014). Incidence, patient satisfaction, and perceptions of post-surgical pain: results from a US national survey. Curr Med Res Opin; 30 (1): 149–60. 2. Lorentzen, V., Hermansen, IL., Botti, M. (2012). A prospective analysis of pain experience, beliefs and attitudes, and pain management of a cohort of Danish surgical patients. Eur J Pain Lond Engl; 16 (2): 278–88. 3. Apfelbaum, JL., Chen, C., Mehta, SS., Gan, TJ. (2003). Postoperative pain experience: results from a national survey suggest postoperative pain continues to be undermanaged. Anesth Analg; 97 (2): 534–40. 4. Benhamou, D., Berti, M., Brodner, G., De Andres, J., Draisci, G., Moreno-Azcoita, M., Neugebauer, EA., Schwenk, W., Torres, LM., Viel, E. (2008). Postoperative Analgesic THerapy Observational Survey (PATHOS): a practice pattern study in 7 central/southern European countries. Pain; 136 (1–2):134–41. 5. Nikolajsen, L., Brandsborg, B., Lucht, U., Jensen, TS., Kehlet, H. (2006). Chronic pain following total hip arthroplasty: a nationwide questionnaire study. Acta Anaesthesiol Scand; 50:495 - 500. 6. Brander, VA., Stulberg, SD., Adams, AD., Harden, NR., Bruehl, S., Stanos, SP., Houle, T. (2003). Predicting Total Knee Replacement Pain. Clin Orthop Relat Res; 416: 27 - 36. 7. Woolf SH, Grol R, Hutchinson A, Eccles M, Grimshaw J. Potential benefits, limitations, and harms of clinical guidelines. BMJ 1999; 318:527–530. 8. Vallano, A., Llinares, J., Amau, JM., Martorell, M., Girona, L., Laporte, JR.(2003). Impact of analgesic drug-use guidelines for the management of postoperative pain: a drug utilization study. Int J Clin Pharmacol Ther; 41:165–170. 9. Eesti ravijuhend „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“. (2016). Tartu Ülikool ja Eesti Haigekassa: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/13/perioperatiivne-ageda- valu-kasitlus-rj-r81-2016 26 10. Eesti ravijuhend „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ rakenduskava (2016). https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/13/perioperatiivne-ageda-valu-kasitlus- rj-r81-2016?rakenduskava=show 11. Macintyre, P.E., Scott, D.A, Schug, S.A. (2010). Acute Pain Management: Scientific Evidence (3rd edition). 12. Wood, S. (2010). Postoperative pain 2: patient education, assessment and management. Nurs Times; 106 (46): 14–6. 27 Lisa 1. Auditi ajakava Kliiniline audit Vastutajad „Perioperatiivse ägeda valu Tegevus käsitlus“ Tähtaeg 1 Eeltöö auditi eesmärgi Aprill 2018 EHK täpsustamiseks (andmete kogumine, varasemate analüüside läbitöötamine, erialadega suhtlemine) 2 Läbirääkimiste pidamine Aprill 2018 EHK 3 Auditeerimislepingute Märts 2018 EHK sõlmimine 4 Auditi lõppeesmärgi Mai 2018 EHK ja auditeerijad sõnastamine, hindamiskriteeriumite koostamine ja kinnitamine 5 Auditi valimi koostamine Mai 2018 EHK ja auditeerijad 6 Andmete sisestuskeskkonna Juuli 2018 EHK ja auditeerijad loomine ja testimine 7 Auditeeritavate teavitamine ja Juuli 2018; korduv Mai EHK juurdepääsuõiguste taotlemine 2019 8 Andmete kogumine September 2018; Korduv Auditeerijad Juuni-August 2019 9 Andmete kvaliteedi kontroll ja September 2019 EHK koostöös töötlemine auditeerijatega 10 Aruande väljastamine Oktoober 2019 EHK auditeeritutele ja nende tagasiside 11 Auditi arutelu auditeeritute, November 2019 EHK auditeerijate ja haigekassa osalemisega 12 Auditi tulemuste avalikustamine Detsember 2019 EHK haigekassa kodulehel 13 Artikli koostamine ja Detsember 2019- Jaanuar EHK ja auditeerijad avaldamine erialaväljaandes 2020 28 Lisa 2. Kliinilise auditi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ hindamiskriteeriumid 1. Patsiendi pass Hindamiskriteerium Valikud/väärtus Kommentaar 1.CRM kood Automaatselt kuvatav 2.Vanus Automaatselt kuvatav 3.Sugu Automaatselt kuvatav 4. Raviarve alguskuupäev Automaatselt kuvatav 5. Raviarve lõppkuupäev Automaatselt kuvatav 6. Raviasutus Automaatselt kuvatav 7. Operatsioonikood Automaatselt kuvatav 8. Põhidiagnoos Automaatselt kuvatav 2. Valu hindamine ja dokumenteerimine Hindamiskriteerium Valikud/väärtus Kommentaar 1.Operatsioon Plaaniline – 1 Erakorraline - 2 2. Kas patsient on juhitaval Jah – 1 hingamisel? Ei – 2 3. Juhitaval hingamisel viibimise Alla 24h – 1 kestus Üle 24h -2 4. Kas valu hindamine on Jah – 1 dokumenteeritud? Ei - 2 5. Mitu korda hinnati valu esimesel Arv ööpäeval? 6. Mitu korda hinnati valu teisel Arv ööpäeval? 7. Mitu korda hinnati valu Arv kolmandal ööpäeval? 8. Millist valu hindamise skaalat Sõnaline seletus - 1 kasutati? Numbriline skaala - 2 Visuaal-analoog skaala - 3 Muu - 4 9. Muu valu hindamise skaala, Vaba tekst mida kasutati 3. Ennetav analgeesia Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar 1. Kas operatsiooni lõpuks oli Jah – 1 toimiv doos ennetavat analgeesiat Ei - 2 rakendatud? 2. Kasutatud ravimid Tekst Kirjutada manustatud ravimi toimeaine 3. Ravimi manustamisviis I/m - 1 I/v – 2 P/o – 3 Rektaalne – 4 29 Muu - 5 4. Muu ravimi manustamisviis Vaba tekst Kirjutada millist muud ravimi manustamisviisi kasutati 5. Kas pärast operatsiooni osakonda Jah – 1 saabudes oli patsiendil tugev valu Ei – 2 Ei ole dokumenteeritud - 3 4. Lokoregionaalanalgeesia Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar 1. Põlveproteesimisel kasutatud Epiduraal - 1 LIA - liigesesisene/periartikulaarne analgeesia Femoraalblokk - 2 infiltratsioon Lokaalne infiltratsioon (LIA) -3 2. Kõhuõõne operatsiooni korral TAP block -1 kasutatud analgeesia Epiduraal - 2 Muu – 3 3. Millist muud analgeesiat Vaba tekst Kirjutada millist analgeesiat kasutati kasutati 4. Haavainfiltratsioon Jah – 1 Ei - 2 9 5. Postoperatiivne etapp Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar 1. Ravimi manustamisviis I/m - 1 I/v – 2 P/o – 3 Rektaalne – 4 Muu - 5 2. Muu ravimi manustamisviis Vaba tekst Kirjutada milliseid muud ravimi manustamisviisi kasutati 3. Kasutatud ravimid Vaba tekst Kirjutada milliseid ravimeid manustati 4. Regulaarselt määratud valuravi Jah – 1 Kellaajaliselt manustatavad Ei - 2 ravimid 5. Patsiendi kontrollitud analgeesia Jah – 1 Ei – 2 6. Multimodaalse analgeesia Jah – 1 kasutamine Ei - 2 7.Mittefarmakoloogilised meetodid Jah – 1 Ei ole dokumenteeritud - 2 8. Nimeta mittefarmakoloogilised Vaba tekst meetodid 9. Kas patsiendile manustati teda Vaba tekst kahjustavaid ravimeid? 10. Ebasoodsad ravimite Jah – 1 koostoimed Ei - 2 30 11. Millised ravimid koostoimet Vaba tekst osutasid? 12. Kas valu hindamine ja Jah – 1 vajadusel ravimite manustamine Ei – 2 olid kooskõlas? 13. Täpsustage, miks valu Vaba tekst hindamine ja ravimite manustamine ei olnud kooskõlas 6. Kodused ravisoovitused Hindamiskriteeriumid Valikud/väärtus Kommentaar 1. Kas epikriis sisaldab koduseid Jah -1 ravisoovitusi? Ei - 2 31 Lisa 3. Auditi tulemuste tutvustamise seminar Auditi tulemuste tutvustamise seminar toimus Tartus, 12.11.2019. a. Tulemuste tutvustamise seminaril tõid osalejad välja, et ravijuhendi kinnitamise järgselt ei tehtud ravijuhendialaseid koolitusi. Raviasutuste esindajate sõnul ei olnud ravijuhendit veel jõutud rakendama asuda, kui juba alustati auditiga. Samas, ravijuhend on rakendumise järgselt olnud avalikult kättesaadav kõigile. Teadlikkus ravijuhendi olemasolust on madal. Kindlasti on vaja koolitusi ja tuleks kaardistada, kes vajaksid koolitusi: erinevate kirurgiaosakondade personal, õed, ämmaemandad, anestesioloogid. Samuti tehti ettepanek, et ravikvaliteedi indikaatoriks sobiks hästi valuravi järjepidev hindamine. Vajalik on arutada, kas raviarvetelt on võimalik välja võtta andmeid, mille alusel saaks kvaliteedi indikaatoreid arvutada või on kuidagi eraldi vaja andmeid koguda. Esmapilgul tundub, et raviarveldus sellist indikaatorit ei toeta, kuid kasu oleks elektroonilistest patsiendi jälgimislehtedest, mida hetkel veel ei kasutata. Vajalik on erialaseltsidega suhelda. Raviasutuste süsteemid on kohmakad (e-Hl), kasutatakse endiselt palju paberkandjal sissekandeid, kuid info ei koondud epikriisi. Tehti ettepanek, et haigekassa võiks võtta enda ülesandeks tekitada ühtne e-haiguslugu kõikidele haiglatele, mis võimaldaks andmeid ühtsetel alustel koguda. Seminaril tehti ettepanek, et valuravi leht/kontrollkaart võiks liikuda koos patsiendiga, et kõik info oleks ühel lehel ja hiljem lihtsasti jälgitav. Probleemid, mis sellega võivad kaasneda: • Ei soovita täita lisalehte, kuna niigi palju on paberitööd • Hügieeni küsimus, kui kaart voodi küljes • Õdedel suur dokumenteerimise koormus ja pole ehk altid sellega kaasa tulema Ühelt raviasutuselt tuli tagasisidena, et laste valuravi osa ei ole juhendis optimaalselt käsitletud ning ravijuhend vajab selles osas täiendamist. 32
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel