dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 "Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus" muutmine

Sotsiaalministeerium · 3. veebruar 2020
Viit
3
Registreeritud
3. veebruar 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎3 03.02.2020 Ministri määrus.bdoc1068 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 03.02.2020 nr 3 Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 "Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus" muutmine Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 4 alusel. Narkomaaniaravi andmekogu põhimääruses tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Narkomaaniaraviregistri põhimäärus“; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Narkomaaniaraviregistri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Narkomaaniaraviregister on riiklik andmekogu (edaspidi register), mida peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Registri ametlik nimetus on narkomaaniaraviregister. (3) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Drug Treatment Register.“; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“; 4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) määruse 2. peatüki pealkirjas, §-des 4-12 ja 5. peatüki pealkirjas ning §-des 13–15 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „register“ vastavas käändes; 6) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: 2 „§ 4. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) digitaalsetest arhiveeritud andmetest.“; 7) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri turvaklass on K1T2S2.“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele.“; 9) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Registrisse kantavad andmed (1) Narkomaaniaraviteenuse osutaja ja esitusandmed: 1) asutuse nimi ja registrikood; 2) teenust osutava tervishoiutöötaja registrikood; 3) täitja andmed (nimi, amet, kontakttelefon); 4) esitamise kuupäev. (2) Patsiendi üldandmed: 1) isikukood (selle puudumisel esitatakse vaid sünniaeg); 2) ees- ja perekonnanimi; 3) sugu; 4) sünniaeg; 5) sünnikoht (riik); 6) rahvus; 7) kõrgeim omandatud haridustase; 8) tavategevusala; 9) elukoha andmed (valla või linnaosa täpsusega); 10) elukoha liik; 11) elamisviis; 12) andmed ravikindlustuse olemasolu kohta; 13) staatuse andmed (elus / surnud / lahkunud Eestist / andmed puuduvad); 14) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg; 15) surmakuupäev ja surma põhjus. (3) Narkomaaniaravi andmed: 1) diagnoos (F11–F19); 2) kaasuvad diagnoosid; 3) ravile pöördumise kuupäev; 4) ravi saamise viis; 5) määratud ravi liik; 6) määratud ravimid; 7) ravile pöördumise soovitaja; 8) eelneva narkomaaniaravi liik ja ravi saamise aasta; 3 9) ravi lõpetamise kuupäev; 10) ravi lõpetamise põhjus; 11) HIV staatus ja HIV-testi kuupäev; 12) C-hepatiidi staatus ja viimase C-hepatiidi testi kuupäev; 13) tuberkuloosi staatus ja diagnoosi kuupäev. (4) Patsiendi riskikäitumise andmed: 1) vanus narkootikumide esmakordsel tarvitamisel; 2) teave sõltuvusaine süstimise kohta, sealhulgas ühissüstla või -nõela kasutamise kohta; 3) narkootikumide üledoosi kogemus viimase 12 kuu jooksul; 4) põhiline tarbitav narkootikum, sealhulgas tarvitamise sagedus ja viis; 5) vanus esmakordsel põhilise tarbitava narkootikumi tarvitamisel; 6) mitme narkootilise aine samaaegne kasutamine, sealhulgas tarbitavad ained.“; 10) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Andmeandjad ja andmekoosseisud ning andmete esitamise kord ja logid“; 11) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Andmeandjad ja andmekoosseisud ning andmete esitamise kord (1) Psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravile pöördumise juhu kohta ühe nädala jooksul pärast narkomaaniaravi määramist: 1) teenuseosutaja ja esitusandmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus; 2) patsiendi üldandmed § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus; 3) patsiendi narkomaaniaravi andmed § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus, välja arvatud ravi lõpetamise kuupäev ja põhjus; 4) patsiendi riskikäitumise andmed § 6 lõikes 4 nimetatud andmekoosseisus. (2) Psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravi lõpetamise kohta 30 kalendripäeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasisuunamist järgmised andmed: 1) teenuseosutaja ja esitusandmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus; 2) patsiendi isikukood või selle puudumise korral ees- ja perekonnanimi, patsiendi tavategevusala ja patsiendi elukoha liik; 3) narkomaaniaravi lõpetamise kuupäev ja põhjus. (3) Narkomaaniaraviteenuse osutaja peab end enne andmete registrisse esitamist identifitseerima vastavalt vastutava töötleja määratud juhistele. Registri vastutav töötleja avaldab andmete esitamise täpsemad juhised teenuseosutajale oma kodulehel. (4) Rahvastikuregister edastab registrile patsiendi üldandmetest järgmised andmed: 1) isikukood; 2) ees- perekonnanimi; 3) sugu; 4) sünniaeg; 5) sünnikoht (riik); 6) rahvus; 7) kõrgeim omandatud haridustase; 8) elukoha andmed; 9) isiku olek (elus / surnud / lahkunud Eestist / andmed puuduvad); 10) surmaaeg. 4 (5) Haigekassa andmekogu edastab registrile patsiendi üldandmetest andmed patsiendi ravikindlustuse olemasolu kohta. (6) Terviseameti peetavatest registritest edastatakse registrile järgmised andmed: 1) tervishoiutöötajate registrist tervishoiutöötajate registri kood; 2) nakkushaiguste registrist narkomaaniaga seotud nakkushaiguse andmetest diagnoosi kood, välja arvatud tuberkuloosi korral. (7) Tuberkuloosiregister edastab registrile narkomaaniaga seotud nakkushaiguste andmetest tuberkuloosi staatuse ja diagnoosi kuupäeva. (8) Surma põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus) ning surma soodustanud olulised seisundid ja surma põhjusest tingitud täpsustavad andmed.“; 12) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui ravi käigus või ravi lõppemise järel selgub, et registrisse kantud andmeid on vaja muuta või täiendada, esitab andmeandja vastutavale töötlejale parandatud andmed.“; 13) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Registri vastutav töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva ja kellaajaga ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega.“; 14) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vastutav töötleja tagab sisemise töökorraldusega andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele.“; 15) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registri andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka registrit arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.“; 16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud erisusi.“; 17) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud logisid säilitatakse viis aastat logi tekkimisest.“; 18) paragrahvi 14 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud vahenditest.“; 19) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt: 5 „Enne 2020. aasta 1. veebruari kehtinud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse redaktsiooni alusel registrisse kogutud andmed kantakse vastutava töötleja peetavasse arhiivi hiljemalt 2020. aasta 1. märtsiks. Enne 2020. aasta 1. veebruari kehtinud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse redaktsiooni alusel registrisse kogutud tervishoiutöötaja ja andmete esitaja andmed anonüümitakse ning säilitatakse muude isikustamata andmetega arhiivis tähtajatult.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise vajadus tuleneb 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatustest, mis jõustuvad 1. veebruaril 2020. a. Määruse muudatused töötati välja seaduse muudatuste väljatöötamise käigus ning esitati kõikidele osapooltele kooskõlastamiseks. Edaspidi nimetatakse narkomaaniaravi andmekogu narkomaaniaraviregistriks (NARIS) ning registrisse kogutakse andmeid isikustatud kujul sellisel viisil, et ühe ja sama isiku kohta registrisse tehtud kandeid on võimalik seostada juba teistesse riiklikesse andmekogudesse kogutud andmetega (nt rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, surma põhjuste register jne). See võimaldab ennekõike kaitsta sõltuvusega isiku elu ja tervist narkomaaniaraviteenuste kvaliteedi parandamisega ning võimaluste loomisega raviandmete omavaheliseks seostamiseks, et senise ravi tulemuslikkust hinnata. Samuti paraneb tervishoiupoliitika kujundamiseks vajalike andmete ja nende põhjal tehtavate analüüside kvaliteet (nt paraneb võimalus hinnata ravi tõhusust, diagnostikat ja ravikäsitlust, analüüsida narkomaania esinemist Eestis jms). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ([email protected]; tel 626 9129), rahvatervise osakonna nõunikud Tiina Drell (töölt eemal) ja Anna-Liisa Pääsukene (töölt eemal). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; tel 626 9338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). Tervise Arengu Instituudi poolt on eelnõu ja seletuskirja ette valmistanud narkomaaniaravi andmekogu juht Kai Raska ([email protected]), vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo ([email protected]), narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse teadur Katri-Abel Ollo ([email protected]) ja jurist Taavi Tamm ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 4 alusel kehtestatud narkomaaniaravi andmekogu põhimäärust tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehtud muudatustest (99 SE). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus (vt mõjuanalüüsi eelnõu seletuskirjast). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 20 „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, sest narkomaaniaravi andmekogu nimetatakse edaspidi narkomaaniaraviregistriks (muudatus tuleneb jõustuvast seadusemuudatusest). Tegemist on tehnilise, mitte sisulise muudatusega. 2 Punktiga 2 muudetakse narkomaaniaravi andmekogu ametlik nimetus narkomaaniaraviregistriks. Muudatus on seotud punktis 1 nimetatud muudatusega. Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 selliselt, et narkomaaniaraviregistril on edaspidi üksnes vastutav töötleja (Tervise Arengu Instituut ehk TAI), kes täidab kehtivas põhimääruses sätestatud volitud töötleja ülesandeid. Punktiga 4 tunnistatakse määruse § 3 kehtetuks. Muudatus on seotud punktiga 3, millest tulenevalt ei ole vaja enam vastutava ja volitatud töötleja pädevust määrata. Punktiga 5 muudetakse läbivalt määruse sõnastust ning sõna „andmekogu“ asendatakse sõnaga „register“ vastavas käändes. Punktiga 6 kaasajastatakse ja korrastatakse registri ülesehituse sätteid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Punktiga 7 muudetakse senist turvaklassi, et viia see vastavusse määruse sisuliste muudatustega (selles hakkavad olema isikustatud andmed ravi kohta). Punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4, millega täpsustatakse, et registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Tegemist on tehnilise täiendusega (vastavalt andmekogude regulatsioonile avaliku teabe seaduses). Punktiga 9 täiendatakse NARISesse kantavate andmete loendit ja andmed struktureeritakse selgemalt teemade kaupa. Kehtivat loendit on täiendatud uute andmetega ning muudetud on ka andmete järjekorda loendis (järjekorra muutmisel lähtuti loogilisusest ja sarnastest regulatsioonidest TAI peetavate registrite puhul). Võrreldes seni kogutud andmetega on andmekoosseisu täienenud isiku ehk patsiendi kohta käivate üldandmetega (nt isikukood ja andmed surma kohta, samuti elukohariik) ja andmeandjate andmetega (nt ravikindlustuse olemasolu, surma kuupäev, staatus). Kuigi diagnooside infot koguti ka varasemalt, on määruses selgelt välja toodud narkomaaniaga tihedalt seotud nakkushaiguste nagu HIV-i, C-hepatiidid staatus ja haigustesti või diagnoosi kuupäev. Viimati nimetatud andmetel on oluline osa isiku kavandatavas ravis ja senise ravi järelduste tegemisel. Punktiga 10 täpsustatakse määruse 3. peatüki pealkirja ja tuuakse sisse ka andmete registrisse esitamine, sest selguse huvides täpsustatakse andmete registrisse esitamist ka §-s 8 (vt järgmine selgitus). Punktiga 11 täpsustatakse senist § 8. Andmeid esitavad registrisse psühhiaatria eriala tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad. Andmete esitamiseks sisestusmooduli kaudu tuleb end identifitseerida. Selleks, et andmete esitajatel oleks lihtsam andmeid sisestada, koostab ja avaldab TAI oma kodulehel andmete esitamise juhise. Andmete esitamiseks täidetakse iga narkomaaniaravi pöördumise juhu kohta narkomaaniaravi teatis (ühe nädala jooksul pärast patsiendile F11–F19 diagnoosimist ning narkomaaniaravi määramist). Ravi käigus on võimalik narkomaaniaravi teatist täiendada või muuta, kui selguvad uued asjaolud. Ravi puhul tuleb koostada narkomaaniaravi lõpetamise teatis 30 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasi suunamist. NARISele edastatakse andmeid nii rahvastikuregistrist, haigekassa andmekogust, Terviseameti riiklikust tervishoiutöötajate registrist kui ka nakkushaiguste registrist, samuti TAI peetavast tuberkuloosiregistrist ja surma põhjuste registrist. Andmevahetus on oluline, sest kõik andmed (haridus, elukoht jne) ei pruugi arstile teada olla või vastupidi, need puuduvad riiklikus registris, samas on andmetel oluline osa isiku ravi määramisel. Punktiga 12 muudetakse määruse § 9 lõike 2 sõnastust ja täpsustakse, et kui selgub vajadus registrisse kantud andmeid muuta või täiendada, peab andmete esitaja esitama vastutavale 3 töötlejale parandatud andmed (nõue on kooskõlas nii andmekaitse põhimõtetega kui ka riikliku andmekogu andmete terviklikkuse tagamise põhimõttega). Punktiga 13 tehakse muudatus määruse § 10 sõnastuses seoses sellega, et registril ei ole volitatud töötlejat, varasemaid volitatud töötleja ülesandeid täidab edaspidi vastutav töötleja. Punktiga 14 täiendatakse määruse § 11 lõiget 1 vastutava töötleja kohustusega tagada sisemise töökorraldusega andmete töötlemine ainult selleks määratud isikutele. Muudatus täidab eelkõige juhise eesmärki tagada minimaalne ja eesmärgipärane töötlus ka vastutava töötleja poolt. Punktiga 15 muudetakse määruse § 11 lõike 3 sõnastust. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega. Punktiga 16 täiendatakse määruse § 11 lõikega 4, mis täpsustab, et registri andmetele juurdepääsu otsustamisel ja andmete väljastamisel tehakse seda kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning arvestatakse seejuures ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud erisustega (nimetatud erisus lisati seaduse menetluse käigus). Punktiga 17 muudetakse määruse § 12, mis käsitleb registrisse kantud andmete säilitamist. Registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult ning logisid säilitatakse senise kolme aasta asemel viis aastat. Muudatus on sarnane ka teiste isikustatud registrite andmekogudega, mida peab TAI, mille juures kaaluti mõistlikku tasakaalu kohta eraelu riive ja andmesubjekti õiguste ja andmekaitse läbipaistvuse tagamise vahel. Nimelt võib kolm aastat hoitav logi olla nimetatud eesmärkide täitmiseks liiga lühike (kes ja kuna ning mida vaatas). Nimetatud tähtaegade juures on arvestatud võimalike ja asjasse puutuvate aegumistähtaegadega ning periood peaks võimaldama tagada parema õiguste kaitse, seda nii andmesubjekti kui ka vastutava töötleja vaatest. Punktiga 18 täpsustatakse määruse § 14 teksti ja tuuakse selgelt välja, et ka registri hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud vahenditest (sarnaselt teistele registritele). Punktis 19 esitatakse üleminekusäte, mille alusel seni kogutud isikustamata patsiendi andmed kantakse arhiivi ning seni kogutud tervishoiutöötajate ja andmete esitajate andmed anonüümitakse ja säilitatakse koos isikustamata patsiendi teiste andmetega arhiivis tähtajatult. Arhiveeritavate andmete hulka kuuluvad ka kõik need esitatud andmed, mis näiteks edastati veel ilma isikuandmeteta kuid ei jõutud lõplikult registris kinnitada (nt takerdus see mõne täpsustuse taha). 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Olulises osas tehti mõjude hindamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (99 SE) ettevalmistamise käigus, kui töötati välja ka käesolev rakendusakti muutmise eelnõu kavand. Kuna muudatused on seotud seaduses sätestatud muudatustega, ei ole otstarbekas neid määruse eelnõu raames korrata. Mõjuanalüüs esitati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (või vt ka eelnõude infosüsteemist EIS, toimik 18-1021). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega kaasneb TAI-le kui NARISe vastutavale töötlejale kulu seoses arendustöödega, mis on vajalikud NARISe isikustamiseks. Arendustööde käigus kaotatakse NARISe juurde kuuluv koodikeskus, luuakse X-tee teenus ning NARISe andmevormile 4 lisatakse isikukoodi lahter ja nimi. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga. Arendustöödeks vajalikud kulud kaetakse TAI olemasolevast eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Vajalikud ettevalmistused seoses registri arendamisega on tehtud. Tervishoiuteenuse osutajate jaoks andmete esitamise korraldus võrreldes varasemaga oluliselt ei muutu. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse kavand töötati välja 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus. Määruse kavand esitati nimetatud seaduseelnõu seletuskirja lisana ning on seega jõudnud kavandina kooskõlastamiseks juba kõikide osapoolteni. Võrreldes kavandiga ei ole määruse muudatuse eelnõus olulisi muudatusi tehtud. Määruse kavandi põhjal töötati käesolev määruse muudatuse eelnõu välja Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Haigekassale. Kooskõlastusringilt laekus kolm märkust Tervise Arengu Instituudilt. Tervise Arengu Instituudi märkust kirjutada „narkomaaniaraviregister“ asemel „narkomaaniaravi register“ ei saa arvestada, sest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses on juba kasutatud nimetust „narkomaaniaraviregister“. Arvestasime Tervise Arengu Instituudi ettepanekutega seletuskirja täpsustamisel ning § 4 lg 2 loetelust välja jätta digitaalsed teatised, sest need on tehnilised vahendid andmete edastamiseks. Vastused Andmekaitse Inspektsiooni märkustele on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja lisana. Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse seletuskirja lisa Vastused Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanekutele Tähelepanekud Vastused 1. Andmekoosseisud 1. Seletuskirja on täiendatud. 1.1. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse Punktide 1.1 ja 1.2. osas selgitame lisaks, et narkomaaniaraviregistrisse (NARIS) seletuskirja vastav osa oli toodud näidetena ( (nt kantavate andmete koosseisusid. Eelnõu isikukood ja andmed surma kohta). Selguse seletuskirjas märgitakse: „Võrreldes seni huvides oleme seletuskirja täiendanud. kogutud andmetega on andmekoosseis täienenud registris isiku ehk patsiendi kohta Lisaks juhime tähelepanu, et mitmed käivate üldandmetega (nt isikukood ja andmed andmestikud on siiski ka kehtivas surma kohta) ja narkomaaniaga tihedalt põhimääruses kajastatud. Narkootikumide seotud nakkushaiguste diagnooside (HIV, C- tarbimise kohta on andmeid kogutud ka kehtiva hepatiit ja tuberkuloos) võrra.“. põhimääruse alusel (vt § 6 lg 1 p 9 ja 10), sh süstimiste kohta infot ka „viimase aasta 1.2. Kehtivat põhimäärust ning kavandatava jooksul“. Muudatus tagab parema eelnõu muudatusi võrreldes on näha, et õigusselguse, sest tekkida võis küsimus, kas eelnõuga lisatakse ka muid andmeid. silmas peetakse eelmist kalendriaastat või Võrdlusena saab välja tuua, eelnõuga sündmusest tagasiulatuvat perioodi. Ka lisatakse kavandatava NARISE-e § 6 järgi andmeid eelneva narkomaaniaravi kohta on selle paragrahvi lg 2 punktis 1 (isikukood või kehtiva määruse alusel kogutud (vt § 6 lg 1 p 6) selle puudumise korral ees- ja ning käesoleval juhul on andmeid pigem perekonnanimi), punktis 4 (sünnikoht (riik)), täpsustatud, et tagada parem isikuandmete punktis 11 (andmed ravikindlustuse olemasolu töötlemise läbipaistvus. kohta), punktis 12 (staatuse andmed (elus/surnud/lahkunud Eestist/andmed HIVi, C-hepatiidi ja tuberkuloosi osas on puuduvad)), punktis 13 (Eestisse saabumise tegemist narkomaaniaga tihedalt seotud ja lahkumise aeg), punktis 14 (surma kuupäev nakkushaiguste diagnoosidega. Diagnoose on ja põhjus), lg 3 punktis 8 (eelneva kogutud ka kehtiva määruse alusel. Samas on narkomaaniaravi saamise aasta), punktis 11 neil puhkudel äärmiselt oluline, et andmestikus (HIV staatus ja HIV-testi kuupäev), punktis 12 kajastuks ka konkreetselt nende diagnooside (C-hepatiidi staatus ja viimase C-hepatiidi testi olemasolul nii staatus kui ka diagnoosimise või kuupäev), punktis 13 (tuberkuloosi staatus ja testimise aeg. Sellel andmestikul on diagnoosi kuupäev) ning lg 4 punktis 3 märkimisväärne mõju isiku ravis. (narkootikumide üledoosi kogemus viimase 12 Narkomaaniaravi peab olema kompleksne ning kuu jooksul) kirjeldatud isikuandmed. selleks, et oleks võimalik hinnata narkomaania diagnostikat ja ravikäsitlust, on täpsustatud andmetel oluline roll. Andmekogu loomise vajadust põhjendati olulises osas väljatöötamiskavatsuses ja seaduse eelnõu seletuskirjas. Üldandmeid täiendatakse sünnikohaga andmetega ja seda lähtuvalt minimaalsuse põhimõttest vaid riigi täpsusega. See tähendab, et tuleb arvestada viimaste aastate 2 migratsioonilainega kaasnenud rahvaste rännet, mille korral sünnikoha andmete kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada haiguste esinemist ja levikut (nt nakatumine oli toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud perioodil või on avaldunud alles pärast kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid peavad oluliseks kõik Lääne-Euroopa riigid. Andmeandjate osas märgime, et neid ongi võimalik määratleda üksnes juhul, kui on teada, kelle kohta lisaandmeid saadakse (ehk võimalus konkreetse isiku kohta ka teistest registritest andmeid pärida). Igal juhul on andmeandjate loetelu hoitud minimaalsena ja andmeid saadakse vaid osas, mis on vajalik registri eesmärkide täitmiseks (ravikindlustus, surmaandmed, staatus). Andmete ühildamine teiste registritega on üks olulisemaid muudatusi, mida isikustatud andmed võimaldavad ning selles osas on seda vajadust põhjendatud väga detailselt väljatöötamise kavatsuses ja seaduse eelnõus. Lisame lisaselgitusena, et ravikindlustatus on samuti üks olulisi mõjureid narkomaaniaravis. Ravikindlustuse olemasolu andmed on vajalikud, sest haigestumist mõjutavad paljud sotsiaalsed riskifaktorid, sh ka ravikindlustus, millest omakorda on tingitud tervishoiuteenuste ebavõrdne kättesaadavus. Sageli esinevad haavatavatel gruppidel mitmed sotsiaalsed ja muud riskitegurid koos (nt sõltuvusainete tarbimine, madal haridustase, muu rahvus, ravikindlustuse ja püsiva elukoha puudumine, töötus jm) ja riskiteguritest ülevaate omamisel saab tõhusamalt ja suunatumalt rakendada sekkumistegevusi sihtrühmadele haiguse varasemaks avastamiseks ja teatud haiguste leviku peatamiseks. Ravi tõhususe hindamisel on surmaandmed äärmiselt olulised ning staatuse ehk oleku määratlus tuleneb kõrvalandmetest (kui andmed laekuvad, on isik elus, kui see lõppeb, võib see lõppeda välisriiki kolimise või surmaga). 2. Andmeandjad 2. Seletuskirja on täiendatud. 2.1. Eelneva märkusega on seotud ka eelnõu 2.1. Vaata ka eelmist selgitust. § 1 punkt 11, mis reguleerib andmeandjaid ja andmekoosseisusid ning andmete esitamise korda. 3 2.2. Kavandatav § 8 lõige 1 reguleerib, mida 2.2. Seletuskirja on küll täiendatud, kuid psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja peab selgitame lisaks, et teatud andmed ei pruugi olla esitama, kui isik saab narkomaaniaravi (sh kui teada teenuse osutajale (sünniriik vms) või ta seda alles alustab). Esitatava teate sisu võivad olla puudu või puudulikud riiklikus sisuliselt kattub kavandatava § 6 koosseisuga registris. Andmekvaliteedi tagamiseks ja registri (esitama ei pea ravi lõpetamise kuupäeva ja eesmärgi tegelikuks saavutamiseks on vajalik põhjust). Samas on selles paragrahvis seega mõlema andmeesitaja andmestik. andmeandjatena märgitud ka rahvastikuregister, ravikindlustuse andmekogu, Terviseamet, tuberkuloosiregister ja surma põhjuste register. Kui võrrelda neid andmeandjaid, siis sisuliselt nad esitavad osaliselt samu andmeid, mida peab psühhiaater esitama. Psühhiaater peab esitama sisuliselt täies mahus kavandatava eelnõu § 6 andmed ning sisuliselt sama teavet peavad ka esitama need teised andmeandjad. Kohati tundub, et see võib olla dubleeriv edastamine – nt ravi alustava teatisega tuleb psühhiaatril edastada ka surma kuupäev ja põhjus, kuid eraldiseisvalt edastab selle ka surma põhjuste register. Seetõttu soovitan üle vaadata, kas ning milliseid andmeid mingi andmeandja peaks edastama. 2.3. Kavandatav § 8 lõige 2 reguleerib, mida 2.3. Selgitame, et patsiendi kohta on tegevusala psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja peab kogutud ka kehtiva põhimääruse alusel (vt § 6 esitama iga narkomaaniaravi lõpetamise lg 1 p 8). Nii tegevusala kui ka elukohariik kohta. Selle teatise puhul jääb arusaamatuks, mängivad olulist rolli isiku senise ravi 2 (3) miks on vajadus esitada ka patsiendi põhjendamisel või edasise ravi valikul. Samuti tavategevusala ning patsiendi elukoha liik. aitab see paremini kaardistada riskikohti ja Tundub, et selle info puhul on tegemist faktoreid, millega sotsiaalse tausta osas ülemäärase teabega. Seetõttu soovitan selle arvestada. Rõhutame veelkord, et lõike sisu üle vaadata. narkomaaniaravil on oluline seos just sotsiaalse taustaga ning see oli üks põhjendusi, miks eraldi register on vajalik ja pelgalt olemasolevate tervise andmete alusel me sama tulemust ei saavuta. Selguse huvides toome lisaks, et patsiendi tavategevusala ning eluaseme tüübi muutus ravi käigus võimaldab hinnata kaudselt ravitulemust, isegi kui viimane ei ole ravi edukalt lõpetanud, mis vastab ka European monitooring centre of drugs and drug addiction (MCDDA) protokollile „Treatment demand indicators Standard protocol“ 3.0 soovitustele. 2.4. Kavandatava § 8 lõigetes 4-8 märgitud 2.4. Täname märkuse esitajat selle küsimuse andmeandjate osas juhin tähelepanu, et kui eest. neist saabub NARIS-i teavet patsiendi kohta, kellele narkomaaniaravi osutatakse, siis selle Esmalt selgitame, et andmeandjatele võib päringu/andmete edastamise tulemusena nimetatud fakt täna juba teada olla, sest saab neile andmeandjatele ka teatavaks, et ravikindlususte andmekogu ehk uue nimega konkreetne patsient saab narkomaaniaravi. haigekassa andmekogu vastutav töötleja on 4 Seda aspekti ei olnud andmekaitseliste andmeandjaks mitmele olemasolevale mõjude osas hinnatud NPALS-i muutmise tervisevaldkonna andmekogule aga nimetatud eelnõu seletuskirjas. Seetõttu tuleb selles teadmine võib avalduda ka haigekassa osas läbi viia eraldi andmekaitsealane järelevalve käigus. Ravikindlustatust mõjuhinnang. kontrollitakse alati teenuse osutamisel ja seda vastava tervishoiutöötaja igapäevase teenuse käigus. Seega ei ole täna see fakt teadmata. Samuti võib mitmesugust infot tuletada näiteks retseptide pinnalt (ka retseptikeskus on haigekassa hallata) ning ravirahastuse osas teostab haigekassa järelevalvet, hinnates oma lepingupartnerite osutatud ja osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Samas on kõik eelnimetatu õiguspärane tegevus ning oluline on pigem see, et isikutele laieneb saladuse hoidmise kohutus haigekassa seaduse alusel. See tähendab, et olukord on sama nagu ka teiste terviseandmete töötlemisega ja teiste registrite teenindamisega (sh vastavad teenuse osutajad). Ka surma põhjuste andmekogu haldab kehtiva õiguse alusel väga tundlikke andmeid ning nimetatud register ongi loodud selleks, et surma põhjuste registrina selles olevaid põhiandmeid edastada teistesse riiklikkesse andmekogudesse või infosüsteemidesse. Nii näiteks võib olla surma põhjuseks ka nt üledoos. Kuigi narkomaaniraviregistrisse andmeid edastades on olukord võrreldes senisega palju laiem, siis ei erine surma põhjuste registri kui andmeandja roll võrreldes teiste registritega ning ka nimetatud registri töötajatele laieneb saladuse hoidmise kohustus kas avaliku teenistuse seadusest või töölepingu seadusest või muust eriseadusest vastavalt ülesande sisule. Seetõttu ei ole käesolevas põhimääruses toodud andmeandjate regulatsioon kuidagi ainulaadne või eriline. Kuna alus andmevahetuseks tuleneb avaliku teabe seaduse §-st 436 lõikest 2 mis sätestab, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed, ei erine käesolev olukord teiste registrite pidamisest. Ka rahvastikuregister on loodud selleks, et see võimaldaks sellesse kogutud põhiandmete kasutust teistes valdkondades ning tagaks, et need andmed on õiged ja neid uuesti koguma ei peaks. Seega ei ole nimetatud küsimus kuidagi vaid narkomaaniaraviregistripõhine. Nii saavad andmeid rahvastikuregistrist enamus riiklikke andmekogusid ja väga erinevates 5 valdkondades - nt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus § 5, piiriületuse ootejärjekorra andmekogu põhimäärus § 6, politsei andmekogu § 7 jne, millede puhul saab igal juhul andmeandja teatud (võimaliku)fakti teada, kuigi lõplikult ei saa kunagi välistada ka eksitust. Eelnevat kokkuvõttes tuleb tõdeda, et nimetatud ristkasutuse põhimõtteliste muudatuste tegemiseks tuleks olulises osas reformida riiklike andmekogude regulatsiooni avalikku teabe seaduses ja seni kehtestatud põhimäärustes, kuid kõrvale ei saa jätta tõsiasja, et nimetatud seadus põhineb direktiivil, mis toetab andmete ristkasutust. Samas ei ole selle põhimõtte ümbervaatamine välistatud, küll eeldaks see suuremat ja põhjalikumat analüüsi ja põhimõtete ümberkujundamist vastavalt direktiivis lubatule. Muudatuste reform puudutaks enamust riiklike andmekogude põhimääruste regulatsioonis. Samas maandab riske just see, et andmeandjatele kohaldub saladuse hoidmise kohustus (vt vastavaid sätteid ATS, TLS, HKS jne) ja ristkasutus toimub vaid osas, mis on eesmärgipärane ja minimaalne. Samuti on tagatud piisab läbipaistvus, milles tuuakse nii andmeandjad kui ka väga konkreetsed andmehulgad (mida nt mitme teise valdkonna andmekogu osas öelda ei saa). Seega on andmekaitse põhimõtteid igati arvesse võetud. Kuna alus andmevahetuseks tuleneb avaliku teabe seadusest, ei ole tegemist senisest erineva olukorraga võrreldes teistes põhimäärustes sätestatuga. Eelnimetatud põhjustel ei ole nimetatud riske eraldi kaardistatud, kuna sarnane põhimõte on andmekogude halduses tavaks. Riskide laiem käsitlus esitati aga seaduse eelnõu juures. 2.5. Kavandatava § 8 lg 4 punkti 7 (elukoha 2.5. Jah, olete õigesti aru saanud. Lähtutud on andmed) osas märgin, et kavandatava § 6 lg 1 minimaalsuse põhimõttest. punkti 8 kohaselt on lubatud NARIS-i kanda elukoha andmed valla või linnaosa täpsusega. 2.6. Kavandatava § 8 lg 4 punkti 9 ja lõike 8 2.6. Vt kommentaari punktis 2.2. osas juhin tähelepanu, et kaks andmeandjat esitavad andmed sisuliselt sama asja kohta – surma aja/kuupäeva kohta. Soovitan üle vaadata, kas tegemist on dubleerivate andmete kogumisega. 6 3. Eelnõu § 1 punktiga 16 reguleeritakse, 3. Selgitame. kuidas toimub NARIS-ele juurdepääs ja andmete väljastamine. Seletuskirjas on Jõustuv seadus sätestab erisuse: öeldud, et „nimetatud erisus lisati seaduse „Õigustatud huvi eesmärgil isikuandmeid ei menetluse käigus“. Märgin, et 01.02.2020 väljastata, välja arvatud isikuandmete kaitse jõustuv narkootiliste ja psühhotroopsete seaduse §-s 6 nimetatud tingimustel ja korras“. ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 111 taolist erisust eraldiseisvalt ei sõnasta. Seetõttu soovitan sel teemal üle hinnata, kas tegemist on kohase täiendusega. 4. Säilitamistähtaegadest 4. Selgitame. 4.1. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse 4.1. Selgitame, et muudatus lähtub senisest logide säilitamistähtaeg. Samas ei ole põhimõttest, mida on teiste sama vastutava eelnõust selge ja arusaadav, mis põhjenduste töötleja registrite puhul eelnevalt juba kaalutud. tõttu pikendatakse logide säilitamistähtaega. Isikustamata andmete osas võis kolm aastat See, et logide säilitamistähtaeg on sarnane ka peetavat logi pidada piisavaks kuid teiste Tervise Arengu Instituudi isikustatud isikuandmete korral mitte. Nimelt tuleb isikule registritega ei ole piisavalt selge põhjendus. võimaldada võimalikult suur andmetöötluse Logid sisaldavad samuti isikuandmeid ning läbipaistvus, mille läbi saab isik oma õigusi nende pikema säilitamise korral tuleb ka paremini teostada. Nimetatud tähtaeg selgelt ära põhjendada nende pikema võimaldab paremini täita oma kohustusi ka säilitamistähtaja vajadus. vastutaval töötlejal – vaidlused andmete esitajaga, võimalikud järelevalvemenetlused jms. Seega on käesoleval juhul arvestatud nii eraelu riive kui ka õiguste tasakaalu mõju ja leitud nende kahe mõjul sobivaim. Samuti seeläbi tagatud parem läbipaistvus. Tähtaja määramisel on peamiselt lähtutud võimalikest aegumise nõuetest (nii lepingulise nõude aegumine kui ka riigivastutus). Kehtestatud tähtaeg aitab paremini täita mõlemaid eesmärke. Seetõttu ei tuleks säilitamise tähtaega logide osas vaadata kui vaid andmesubjektile osaks saavat eraelu riivet vaid ka kui võimalust, oma õigusi näiteks toimunud andmetöötluste osas kaitsta. 4.2. Eelnõu seletuskirjas on § 1 punkti 17 osas 4.2. Esmalt täname, et juhtisite tähelepanu mh märgitud, et „Registrisse kandud andmeid ekslikult välja jäänud lõike muutmisele. säilitatakse tähtajatult“. On tõsi, et 01.02.2020 Tähtajatu säilitamise osas selgitame, et just jõustuva NPALS-i § 111 lõike 8 esimese lause seetõttu sai seaduse eelnõuga lisatud kohaselt säilitatakse NARIS-s andmeid andmekogu puudutavasse sättesse mitu tähtajatult. Samas ei muudeta eelnõuga kaitsvat sätet, sealjuures erisus selles osas, NARIS-e põhimääruse § 12 lõiget 1. Samuti ei kuna isikuandmeid ei väljastata. Just see oli ka ole Rahvusarhiiv varasemalt hinnanud seda kompenseerimismeetmeks andmete andmekogu arhiiviväärtuslikuna.1 Seetõttu pikemaajalisel säilitamisel, arvestades andmete tekitab küsitavust vajadus säilitada neid tundlikkust. andmeid tähtajatult. Andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ning seetõttu selgitati selle vajadust pikemalt seaduse eelnõu 7 seletuskirjas, mis esitati kooskõlastamiseks ka inspektsioonile. Andmekogu pidamise peamine eesmärk on täpsema andmekogumise ja analüüsi abil vähendada narkomaaniast tulenevat rahvatervise kahju, millest suurim on opioidide tarvitamisega seotud üledoosisurmade arv. Seaduse eelnõu seletuskirjas on põhjendatud, et seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus ja seega järelduste tegemine. Selle ülesande täitmine eeldab isikustatud andmete olemasolu, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna jm tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elulemusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid. Olenemata sellest, kuidas registripidaja (ehk vastutav töötleja) oma sisemise andmete hoidmise täpsemalt tulevikus korraldab, on registri andmetel oluline roll narkomaaniaravi paremaks osutamiseks. Üldmääruse põhjenduspunkti 26 kohaselt tuleks pseudonüümitud andmeid, mida saab füüsilise isikuga seostada, käsitada teabena tuvastatava füüsilise isiku kohta. Andmekaitse põhimõtteid ei tuleks kohaldada anonüümse teabe suhtes, mis ei ole seostatav tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga. Seega juhul, kui andmed ka teatud aja möödudes pseudonüümitakse - nt 50 aasta pärast, kui puudub vajadus andmeid teiste andmetega linkida - on suur tõenäosus, et ka need andmed on siiski isikuandmed andmekaitse üldmääruse tähenduses (esineb vähemalt kaudne tuvastatusse oht). Selleks, et tagada täielik anonüümsus, tuleks lisaks isikukoodile ja nimele loobuda veel teatud ainulaadsetest andmetest, mis on ilmselt igal juhul erinev andmestik - ainulaadsuse fakt sõltub isikust ja tema kohta käivatest andmetest. Selline andmete filtreerimine ei taga 8 aga enam registrile seatud eesmärkide täitmist ka juhul, kui neid pseudonüümituna hoida (erinevad andmed iga juhtumi kohta, olulised seosed kaovad jne). Isikuandmete (sh kaudselt tuvastatavate andmete) vajaduse lõplik äralangemine ei ole täna päevakorral ega teada. Olukorra muutudes on võimalik õigusakte loomulikult muuta, seda aga juhul, kui narkomaaniaravis on saavutatud olulised edusammud ehk narkomaania ei ole Eestis tõsine ja kasvav rahvatervise probleem. Kuna käesoleva eelnõu jõustudes alles asutakse isikuandmeid koguma ning kuna kaudselt tuvastatavad andmed on igal juhul üldmääruse alusel isikuandmed, on hetkel kehtiv säilitamise tähtaeg asjakohane. 4.3. Lisaks märgin, et NPALS § 111 lõike 8 4.3. Alusandmed on andmed, mida register ei teise lause kohaselt alusandmeid säilitatakse saa otse teisest infosüsteemist (ehk ei kandu vastavalt NARIS-e põhimääruses sätestatule, otse registrisse). See seostub sisulise kuid käesoleva eelnõu kontekstis ei ole selge, registripidamise korraldusega ja on sarnane mida peetakse alusandmeteks ning kui kaua teiste vastutava töötleja peetavate registritega neid säilitatakse. Kui selle all on mõeldud (st et teenuse osutajate andmed kantakse eraldi kehtiva põhimääruse § 12 lõike 1 olukorda, siis andmekogusse ja säilitatakse ka edastatud tuleb seda selgemalt sätestada – selle käigus algandmed). tuleb ka hinnata nende alusandmete säilitamistähtaegade kohasust. 5. Täiendavalt märgin, et eelnõu kohaselt on 5. Vt selgitust 4.2. juurest. Märgime lisaks, et NARIS-e üheks osaks ka arhiiv. Eelnõu § 1 toodud sõnastuse kohaselt koosneb arhiiv vaid punkti 19 sõnastuse tõttu võib eeldada, et seni kogutud andmetest (enne 01.02.2020 arhiivi kantakse ainult need andmed, mis on kogutud andmed). Edasiselt, ehk registrisse kogutud enne 01.02.2020. Siiski ma soovitan kogutavate isikuandmete osas sõltub aga mõelda ka sellele, et millal, millised ja millistel andmete eraldi tõstmine suuresti selle registri tingimustel peale 01.02.2020 kogutavatest tehnilisest lahendusest ja sellise vajaduse andmetest kantakse NARIS-e arhiivi. otstarbekusest (vt selgitusi 4.1. juures). Täna ei Eelduslikult ei ole vajalik, et kogu NARIS-e ole andmete eraldamine vajalik, sest andmestik oleks alati ja igavesti isikustatud isikuandmeid alles hakatakse koguma. Kui kujul olemas – seda eriti siis, kui pseudonüümitud andmeid ka hoidma narkomaaniaravi saanud isik on surnud või kui hakatakse, siis valik, kas pseudonüümitud ta lõpetab narkomaaniaravi saamise muul andmeid hoitakse sama registri alamosana või põhjusel, sh peale teatavat aega ta ei soovigi moodustub register kahest eraldatud kogumist, ravi saada. on pigem tehniline küsimus ja sõltub konkreetsest arendusest. Konkreetsete sätete muutmist see otseselt ei eelda. 6. Samuti juhin tähelepanu, et riigi 6. Muutmine on töös ja vabandame, et infosüsteemide haldussüsteemis ehk RIHA-s muudatused on vastutaval töötlejal hilinenud. ei ole leitav narkomaaniaravi andmekogu ega selle uus nimetus (narkomaaniaraviregister). Eelnõu muudatuste tõttu on vajalik ka teha vastav andmekogu kooskõlastus RIHA-s.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel