MINISTRI MÄÄRUS
03.02.2020 nr 3
Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse
nr 20 "Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus"
muutmine
Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
§ 111 lõike 4 alusel.
Narkomaaniaravi andmekogu põhimääruses tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Narkomaaniaraviregistri põhimäärus“;
2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Narkomaaniaraviregistri asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Narkomaaniaraviregister on riiklik andmekogu (edaspidi register), mida peetakse
narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe
hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas
epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.
(2) Registri ametlik nimetus on narkomaaniaraviregister.
(3) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Drug Treatment Register.“;
3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Registri vastutav töötleja
Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“;
4) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) määruse 2. peatüki pealkirjas, §-des 4-12 ja 5. peatüki pealkirjas ning §-des 13–15
asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „register“ vastavas käändes;
6) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:
2
„§ 4. Registri ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.
(2) Register koosneb:
1) digitaalsest andmebaasist;
2) digitaalsetest arhiveeritud andmetest.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri turvaklass on K1T2S2.“;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Registri andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi
nõuetele.“;
9) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Registrisse kantavad andmed
(1) Narkomaaniaraviteenuse osutaja ja esitusandmed:
1) asutuse nimi ja registrikood;
2) teenust osutava tervishoiutöötaja registrikood;
3) täitja andmed (nimi, amet, kontakttelefon);
4) esitamise kuupäev.
(2) Patsiendi üldandmed:
1) isikukood (selle puudumisel esitatakse vaid sünniaeg);
2) ees- ja perekonnanimi;
3) sugu;
4) sünniaeg;
5) sünnikoht (riik);
6) rahvus;
7) kõrgeim omandatud haridustase;
8) tavategevusala;
9) elukoha andmed (valla või linnaosa täpsusega);
10) elukoha liik;
11) elamisviis;
12) andmed ravikindlustuse olemasolu kohta;
13) staatuse andmed (elus / surnud / lahkunud Eestist / andmed puuduvad);
14) Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise aeg;
15) surmakuupäev ja surma põhjus.
(3) Narkomaaniaravi andmed:
1) diagnoos (F11–F19);
2) kaasuvad diagnoosid;
3) ravile pöördumise kuupäev;
4) ravi saamise viis;
5) määratud ravi liik;
6) määratud ravimid;
7) ravile pöördumise soovitaja;
8) eelneva narkomaaniaravi liik ja ravi saamise aasta;
3
9) ravi lõpetamise kuupäev;
10) ravi lõpetamise põhjus;
11) HIV staatus ja HIV-testi kuupäev;
12) C-hepatiidi staatus ja viimase C-hepatiidi testi kuupäev;
13) tuberkuloosi staatus ja diagnoosi kuupäev.
(4) Patsiendi riskikäitumise andmed:
1) vanus narkootikumide esmakordsel tarvitamisel;
2) teave sõltuvusaine süstimise kohta, sealhulgas ühissüstla või -nõela kasutamise kohta;
3) narkootikumide üledoosi kogemus viimase 12 kuu jooksul;
4) põhiline tarbitav narkootikum, sealhulgas tarvitamise sagedus ja viis;
5) vanus esmakordsel põhilise tarbitava narkootikumi tarvitamisel;
6) mitme narkootilise aine samaaegne kasutamine, sealhulgas tarbitavad ained.“;
10) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Andmeandjad ja andmekoosseisud ning andmete esitamise kord ja logid“;
11) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Andmeandjad ja andmekoosseisud ning andmete esitamise kord
(1) Psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravile pöördumise juhu
kohta ühe nädala jooksul pärast narkomaaniaravi määramist:
1) teenuseosutaja ja esitusandmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus;
2) patsiendi üldandmed § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus;
3) patsiendi narkomaaniaravi andmed § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus, välja arvatud
ravi lõpetamise kuupäev ja põhjus;
4) patsiendi riskikäitumise andmed § 6 lõikes 4 nimetatud andmekoosseisus.
(2) Psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravi lõpetamise kohta
30 kalendripäeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasisuunamist
järgmised andmed:
1) teenuseosutaja ja esitusandmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus;
2) patsiendi isikukood või selle puudumise korral ees- ja perekonnanimi, patsiendi
tavategevusala ja patsiendi elukoha liik;
3) narkomaaniaravi lõpetamise kuupäev ja põhjus.
(3) Narkomaaniaraviteenuse osutaja peab end enne andmete registrisse esitamist
identifitseerima vastavalt vastutava töötleja määratud juhistele. Registri vastutav töötleja
avaldab andmete esitamise täpsemad juhised teenuseosutajale oma kodulehel.
(4) Rahvastikuregister edastab registrile patsiendi üldandmetest järgmised andmed:
1) isikukood;
2) ees- perekonnanimi;
3) sugu;
4) sünniaeg;
5) sünnikoht (riik);
6) rahvus;
7) kõrgeim omandatud haridustase;
8) elukoha andmed;
9) isiku olek (elus / surnud / lahkunud Eestist / andmed puuduvad);
10) surmaaeg.
4
(5) Haigekassa andmekogu edastab registrile patsiendi üldandmetest andmed patsiendi
ravikindlustuse olemasolu kohta.
(6) Terviseameti peetavatest registritest edastatakse registrile järgmised andmed:
1) tervishoiutöötajate registrist tervishoiutöötajate registri kood;
2) nakkushaiguste registrist narkomaaniaga seotud nakkushaiguse andmetest diagnoosi
kood, välja arvatud tuberkuloosi korral.
(7) Tuberkuloosiregister edastab registrile narkomaaniaga seotud nakkushaiguste andmetest
tuberkuloosi staatuse ja diagnoosi kuupäeva.
(8) Surma põhjuste register edastab registrile surmakuupäeva ja surma põhjuse (vahetu,
varasem, alg- ja välispõhjus) ning surma soodustanud olulised seisundid ja surma põhjusest
tingitud täpsustavad andmed.“;
12) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ravi käigus või ravi lõppemise järel selgub, et registrisse kantud andmeid on vaja muuta
või täiendada, esitab andmeandja vastutavale töötlejale parandatud andmed.“;
13) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Registri vastutav töötleja logib andmete töötlemise koos töötlemise kuupäeva ja kellaajaga
ning töötlemistoimingu teinud isiku andmetega.“;
14) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vastutav töötleja tagab sisemise töökorraldusega andmete töötlemise ainult selleks määratud
isikutele.“;
15) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Registri andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka registrit arendaval
või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.“;
16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas
isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud erisusi.“;
17) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult.
(2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud logisid säilitatakse viis aastat logi tekkimisest.“;
18) paragrahvi 14 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale
töötlejale selleks eraldatud vahenditest.“;
19) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt:
5
„Enne 2020. aasta 1. veebruari kehtinud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse redaktsiooni alusel registrisse kogutud andmed kantakse vastutava
töötleja peetavasse arhiivi hiljemalt 2020. aasta 1. märtsiks. Enne 2020. aasta 1. veebruari
kehtinud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse redaktsiooni
alusel registrisse kogutud tervishoiutöötaja ja andmete esitaja andmed anonüümitakse ning
säilitatakse muude isikustamata andmetega arhiivis tähtajatult.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 „Narkomaaniaravi andmekogu
põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse muutmise vajadus tuleneb 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatustest, mis jõustuvad 1. veebruaril
2020. a. Määruse muudatused töötati välja seaduse muudatuste väljatöötamise käigus ning esitati
kõikidele osapooltele kooskõlastamiseks.
Edaspidi nimetatakse narkomaaniaravi andmekogu narkomaaniaraviregistriks (NARIS) ning
registrisse kogutakse andmeid isikustatud kujul sellisel viisil, et ühe ja sama isiku kohta registrisse
tehtud kandeid on võimalik seostada juba teistesse riiklikesse andmekogudesse kogutud
andmetega (nt rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, surma põhjuste register jne). See
võimaldab ennekõike kaitsta sõltuvusega isiku elu ja tervist narkomaaniaraviteenuste kvaliteedi
parandamisega ning võimaluste loomisega raviandmete omavaheliseks seostamiseks, et senise
ravi tulemuslikkust hinnata. Samuti paraneb tervishoiupoliitika kujundamiseks vajalike andmete ja
nende põhjal tehtavate analüüside kvaliteet (nt paraneb võimalus hinnata ravi tõhusust,
diagnostikat ja ravikäsitlust, analüüsida narkomaania esinemist Eestis jms).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja
Heli Laarmann (
[email protected]; tel 626 9129), rahvatervise osakonna nõunikud Tiina Drell
(töölt eemal) ja Anna-Liisa Pääsukene (töölt eemal). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected]; tel 626 9338).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
Tervise Arengu Instituudi poolt on eelnõu ja seletuskirja ette valmistanud narkomaaniaravi
andmekogu juht Kai Raska (
[email protected]), vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo
(
[email protected]), narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse teadur Katri-Abel Ollo
(
[email protected]) ja jurist Taavi Tamm (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
§ 111 lõike 4 alusel kehtestatud narkomaaniaravi andmekogu põhimäärust tulenevalt narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehtud muudatustest (99 SE).
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu
ettevalmistamise käigus (vt mõjuanalüüsi eelnõu seletuskirjast).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 20 „Narkomaaniaravi
andmekogu põhimäärus“.
Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, sest narkomaaniaravi andmekogu nimetatakse
edaspidi narkomaaniaraviregistriks (muudatus tuleneb jõustuvast seadusemuudatusest).
Tegemist on tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
2
Punktiga 2 muudetakse narkomaaniaravi andmekogu ametlik nimetus narkomaaniaraviregistriks.
Muudatus on seotud punktis 1 nimetatud muudatusega.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 selliselt, et narkomaaniaraviregistril on edaspidi üksnes
vastutav töötleja (Tervise Arengu Instituut ehk TAI), kes täidab kehtivas põhimääruses sätestatud
volitud töötleja ülesandeid.
Punktiga 4 tunnistatakse määruse § 3 kehtetuks. Muudatus on seotud punktiga 3, millest tulenevalt
ei ole vaja enam vastutava ja volitatud töötleja pädevust määrata.
Punktiga 5 muudetakse läbivalt määruse sõnastust ning sõna „andmekogu“ asendatakse sõnaga
„register“ vastavas käändes.
Punktiga 6 kaasajastatakse ja korrastatakse registri ülesehituse sätteid. Tegemist ei ole sisulise
muudatusega.
Punktiga 7 muudetakse senist turvaklassi, et viia see vastavusse määruse sisuliste muudatustega
(selles hakkavad olema isikustatud andmed ravi kohta).
Punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4, millega täpsustatakse, et registri andmete kaitse
tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt
riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Tegemist on tehnilise täiendusega
(vastavalt andmekogude regulatsioonile avaliku teabe seaduses).
Punktiga 9 täiendatakse NARISesse kantavate andmete loendit ja andmed struktureeritakse
selgemalt teemade kaupa. Kehtivat loendit on täiendatud uute andmetega ning muudetud on ka
andmete järjekorda loendis (järjekorra muutmisel lähtuti loogilisusest ja sarnastest
regulatsioonidest TAI peetavate registrite puhul). Võrreldes seni kogutud andmetega on
andmekoosseisu täienenud isiku ehk patsiendi kohta käivate üldandmetega (nt isikukood ja
andmed surma kohta, samuti elukohariik) ja andmeandjate andmetega (nt ravikindlustuse
olemasolu, surma kuupäev, staatus). Kuigi diagnooside infot koguti ka varasemalt, on määruses
selgelt välja toodud narkomaaniaga tihedalt seotud nakkushaiguste nagu HIV-i, C-hepatiidid
staatus ja haigustesti või diagnoosi kuupäev. Viimati nimetatud andmetel on oluline osa isiku
kavandatavas ravis ja senise ravi järelduste tegemisel.
Punktiga 10 täpsustatakse määruse 3. peatüki pealkirja ja tuuakse sisse ka andmete registrisse
esitamine, sest selguse huvides täpsustatakse andmete registrisse esitamist ka §-s 8 (vt järgmine
selgitus).
Punktiga 11 täpsustatakse senist § 8. Andmeid esitavad registrisse psühhiaatria eriala tegevusluba
omavad tervishoiuteenuse osutajad. Andmete esitamiseks sisestusmooduli kaudu tuleb end
identifitseerida. Selleks, et andmete esitajatel oleks lihtsam andmeid sisestada, koostab ja avaldab
TAI oma kodulehel andmete esitamise juhise. Andmete esitamiseks täidetakse iga
narkomaaniaravi pöördumise juhu kohta narkomaaniaravi teatis (ühe nädala jooksul pärast
patsiendile F11–F19 diagnoosimist ning narkomaaniaravi määramist). Ravi käigus on võimalik
narkomaaniaravi teatist täiendada või muuta, kui selguvad uued asjaolud. Ravi puhul tuleb
koostada narkomaaniaravi lõpetamise teatis 30 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist
või patsiendi edasi suunamist.
NARISele edastatakse andmeid nii rahvastikuregistrist, haigekassa andmekogust, Terviseameti
riiklikust tervishoiutöötajate registrist kui ka nakkushaiguste registrist, samuti TAI peetavast
tuberkuloosiregistrist ja surma põhjuste registrist. Andmevahetus on oluline, sest kõik andmed
(haridus, elukoht jne) ei pruugi arstile teada olla või vastupidi, need puuduvad riiklikus registris,
samas on andmetel oluline osa isiku ravi määramisel.
Punktiga 12 muudetakse määruse § 9 lõike 2 sõnastust ja täpsustakse, et kui selgub vajadus
registrisse kantud andmeid muuta või täiendada, peab andmete esitaja esitama vastutavale
3
töötlejale parandatud andmed (nõue on kooskõlas nii andmekaitse põhimõtetega kui ka riikliku
andmekogu andmete terviklikkuse tagamise põhimõttega).
Punktiga 13 tehakse muudatus määruse § 10 sõnastuses seoses sellega, et registril ei ole volitatud
töötlejat, varasemaid volitatud töötleja ülesandeid täidab edaspidi vastutav töötleja.
Punktiga 14 täiendatakse määruse § 11 lõiget 1 vastutava töötleja kohustusega tagada sisemise
töökorraldusega andmete töötlemine ainult selleks määratud isikutele. Muudatus täidab eelkõige
juhise eesmärki tagada minimaalne ja eesmärgipärane töötlus ka vastutava töötleja poolt.
Punktiga 15 muudetakse määruse § 11 lõike 3 sõnastust. Tegemist on pigem tehnilise
muudatusega.
Punktiga 16 täiendatakse määruse § 11 lõikega 4, mis täpsustab, et registri andmetele
juurdepääsu otsustamisel ja andmete väljastamisel tehakse seda kooskõlas isikuandmete kaitset
reguleerivate õigusaktidega ning arvestatakse seejuures ka narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud erisustega (nimetatud erisus lisati seaduse
menetluse käigus).
Punktiga 17 muudetakse määruse § 12, mis käsitleb registrisse kantud andmete säilitamist.
Registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult ning logisid säilitatakse senise kolme aasta
asemel viis aastat. Muudatus on sarnane ka teiste isikustatud registrite andmekogudega, mida
peab TAI, mille juures kaaluti mõistlikku tasakaalu kohta eraelu riive ja andmesubjekti õiguste ja
andmekaitse läbipaistvuse tagamise vahel. Nimelt võib kolm aastat hoitav logi olla nimetatud
eesmärkide täitmiseks liiga lühike (kes ja kuna ning mida vaatas). Nimetatud tähtaegade juures on
arvestatud võimalike ja asjasse puutuvate aegumistähtaegadega ning periood peaks võimaldama
tagada parema õiguste kaitse, seda nii andmesubjekti kui ka vastutava töötleja vaatest.
Punktiga 18 täpsustatakse määruse § 14 teksti ja tuuakse selgelt välja, et ka registri hooldus- ja
arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud vahenditest
(sarnaselt teistele registritele).
Punktis 19 esitatakse üleminekusäte, mille alusel seni kogutud isikustamata patsiendi andmed
kantakse arhiivi ning seni kogutud tervishoiutöötajate ja andmete esitajate andmed anonüümitakse
ja säilitatakse koos isikustamata patsiendi teiste andmetega arhiivis tähtajatult. Arhiveeritavate
andmete hulka kuuluvad ka kõik need esitatud andmed, mis näiteks edastati veel ilma
isikuandmeteta kuid ei jõutud lõplikult registris kinnitada (nt takerdus see mõne täpsustuse taha).
3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Olulises osas tehti mõjude hindamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse muutmise seaduse (99 SE) ettevalmistamise käigus, kui töötati välja ka
käesolev rakendusakti muutmise eelnõu kavand. Kuna muudatused on seotud seaduses
sätestatud muudatustega, ei ole otstarbekas neid määruse eelnõu raames korrata. Mõjuanalüüs
esitati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirjas (või vt ka eelnõude infosüsteemist EIS, toimik 18-1021).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamisega kaasneb TAI-le kui NARISe vastutavale töötlejale kulu
seoses arendustöödega, mis on vajalikud NARISe isikustamiseks. Arendustööde käigus
kaotatakse NARISe juurde kuuluv koodikeskus, luuakse X-tee teenus ning NARISe andmevormile
4
lisatakse isikukoodi lahter ja nimi. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri,
nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga.
Arendustöödeks vajalikud kulud kaetakse TAI olemasolevast eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Vajalikud ettevalmistused seoses registri arendamisega on tehtud.
Tervishoiuteenuse osutajate jaoks andmete esitamise korraldus võrreldes varasemaga oluliselt ei
muutu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse kavand töötati välja 19. detsembril 2019. a vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus.
Määruse kavand esitati nimetatud seaduseelnõu seletuskirja lisana ning on seega jõudnud
kavandina kooskõlastamiseks juba kõikide osapoolteni. Võrreldes kavandiga ei ole määruse
muudatuse eelnõus olulisi muudatusi tehtud. Määruse kavandi põhjal töötati käesolev määruse
muudatuse eelnõu välja Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti
Haigekassale. Kooskõlastusringilt laekus kolm märkust Tervise Arengu Instituudilt. Tervise Arengu
Instituudi märkust kirjutada „narkomaaniaraviregister“ asemel „narkomaaniaravi register“ ei saa
arvestada, sest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses on juba
kasutatud nimetust „narkomaaniaraviregister“.
Arvestasime Tervise Arengu Instituudi ettepanekutega seletuskirja täpsustamisel ning § 4 lg 2
loetelust välja jätta digitaalsed teatised, sest need on tehnilised vahendid andmete edastamiseks.
Vastused Andmekaitse Inspektsiooni märkustele on esitatud kooskõlastustabelis seletuskirja
lisana.
Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20
„Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“
muutmise määruse seletuskirja lisa
Vastused Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanekutele
Tähelepanekud Vastused
1. Andmekoosseisud 1. Seletuskirja on täiendatud.
1.1. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse Punktide 1.1 ja 1.2. osas selgitame lisaks, et
narkomaaniaraviregistrisse (NARIS) seletuskirja vastav osa oli toodud näidetena ( (nt
kantavate andmete koosseisusid. Eelnõu isikukood ja andmed surma kohta). Selguse
seletuskirjas märgitakse: „Võrreldes seni huvides oleme seletuskirja täiendanud.
kogutud andmetega on andmekoosseis
täienenud registris isiku ehk patsiendi kohta Lisaks juhime tähelepanu, et mitmed
käivate üldandmetega (nt isikukood ja andmed andmestikud on siiski ka kehtivas
surma kohta) ja narkomaaniaga tihedalt põhimääruses kajastatud. Narkootikumide
seotud nakkushaiguste diagnooside (HIV, C- tarbimise kohta on andmeid kogutud ka kehtiva
hepatiit ja tuberkuloos) võrra.“. põhimääruse alusel (vt § 6 lg 1 p 9 ja 10), sh
süstimiste kohta infot ka „viimase aasta
1.2. Kehtivat põhimäärust ning kavandatava jooksul“. Muudatus tagab parema
eelnõu muudatusi võrreldes on näha, et õigusselguse, sest tekkida võis küsimus, kas
eelnõuga lisatakse ka muid andmeid. silmas peetakse eelmist kalendriaastat või
Võrdlusena saab välja tuua, eelnõuga sündmusest tagasiulatuvat perioodi. Ka
lisatakse kavandatava NARISE-e § 6 järgi andmeid eelneva narkomaaniaravi kohta on
selle paragrahvi lg 2 punktis 1 (isikukood või kehtiva määruse alusel kogutud (vt § 6 lg 1 p 6)
selle puudumise korral ees- ja ning käesoleval juhul on andmeid pigem
perekonnanimi), punktis 4 (sünnikoht (riik)), täpsustatud, et tagada parem isikuandmete
punktis 11 (andmed ravikindlustuse olemasolu töötlemise läbipaistvus.
kohta), punktis 12 (staatuse andmed
(elus/surnud/lahkunud Eestist/andmed HIVi, C-hepatiidi ja tuberkuloosi osas on
puuduvad)), punktis 13 (Eestisse saabumise tegemist narkomaaniaga tihedalt seotud
ja lahkumise aeg), punktis 14 (surma kuupäev nakkushaiguste diagnoosidega. Diagnoose on
ja põhjus), lg 3 punktis 8 (eelneva kogutud ka kehtiva määruse alusel. Samas on
narkomaaniaravi saamise aasta), punktis 11 neil puhkudel äärmiselt oluline, et andmestikus
(HIV staatus ja HIV-testi kuupäev), punktis 12 kajastuks ka konkreetselt nende diagnooside
(C-hepatiidi staatus ja viimase C-hepatiidi testi olemasolul nii staatus kui ka diagnoosimise või
kuupäev), punktis 13 (tuberkuloosi staatus ja testimise aeg. Sellel andmestikul on
diagnoosi kuupäev) ning lg 4 punktis 3 märkimisväärne mõju isiku ravis.
(narkootikumide üledoosi kogemus viimase 12 Narkomaaniaravi peab olema kompleksne ning
kuu jooksul) kirjeldatud isikuandmed. selleks, et oleks võimalik hinnata narkomaania
diagnostikat ja ravikäsitlust, on täpsustatud
andmetel oluline roll. Andmekogu loomise
vajadust põhjendati olulises osas
väljatöötamiskavatsuses ja seaduse eelnõu
seletuskirjas.
Üldandmeid täiendatakse sünnikohaga
andmetega ja seda lähtuvalt minimaalsuse
põhimõttest vaid riigi täpsusega. See tähendab,
et tuleb arvestada viimaste aastate
2
migratsioonilainega kaasnenud rahvaste
rännet, mille korral sünnikoha andmete
kogumisel pole teada isiku rahvus, kuid tema
eluviis ja tervisekäitumine võivad soodustada
haiguste esinemist ja levikut (nt nakatumine oli
toimunud kodumaal väljarändamisele eelnenud
perioodil või on avaldunud alles pärast
kodumaalt väljarändamist). Neid andmeid
peavad oluliseks kõik Lääne-Euroopa riigid.
Andmeandjate osas märgime, et neid ongi
võimalik määratleda üksnes juhul, kui on teada,
kelle kohta lisaandmeid saadakse (ehk
võimalus konkreetse isiku kohta ka teistest
registritest andmeid pärida). Igal juhul on
andmeandjate loetelu hoitud minimaalsena ja
andmeid saadakse vaid osas, mis on vajalik
registri eesmärkide täitmiseks (ravikindlustus,
surmaandmed, staatus). Andmete ühildamine
teiste registritega on üks olulisemaid
muudatusi, mida isikustatud andmed
võimaldavad ning selles osas on seda vajadust
põhjendatud väga detailselt väljatöötamise
kavatsuses ja seaduse eelnõus.
Lisame lisaselgitusena, et ravikindlustatus on
samuti üks olulisi mõjureid narkomaaniaravis.
Ravikindlustuse olemasolu andmed on
vajalikud, sest haigestumist mõjutavad paljud
sotsiaalsed riskifaktorid, sh ka ravikindlustus,
millest omakorda on tingitud tervishoiuteenuste
ebavõrdne kättesaadavus. Sageli esinevad
haavatavatel gruppidel mitmed sotsiaalsed ja
muud riskitegurid koos (nt sõltuvusainete
tarbimine, madal haridustase, muu rahvus,
ravikindlustuse ja püsiva elukoha puudumine,
töötus jm) ja riskiteguritest ülevaate omamisel
saab tõhusamalt ja suunatumalt rakendada
sekkumistegevusi sihtrühmadele haiguse
varasemaks avastamiseks ja teatud haiguste
leviku peatamiseks.
Ravi tõhususe hindamisel on surmaandmed
äärmiselt olulised ning staatuse ehk oleku
määratlus tuleneb kõrvalandmetest (kui
andmed laekuvad, on isik elus, kui see lõppeb,
võib see lõppeda välisriiki kolimise või
surmaga).
2. Andmeandjad 2. Seletuskirja on täiendatud.
2.1. Eelneva märkusega on seotud ka eelnõu 2.1. Vaata ka eelmist selgitust.
§ 1 punkt 11, mis reguleerib andmeandjaid ja
andmekoosseisusid ning andmete esitamise
korda.
3
2.2. Kavandatav § 8 lõige 1 reguleerib, mida 2.2. Seletuskirja on küll täiendatud, kuid
psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja peab selgitame lisaks, et teatud andmed ei pruugi olla
esitama, kui isik saab narkomaaniaravi (sh kui teada teenuse osutajale (sünniriik vms) või
ta seda alles alustab). Esitatava teate sisu võivad olla puudu või puudulikud riiklikus
sisuliselt kattub kavandatava § 6 koosseisuga registris. Andmekvaliteedi tagamiseks ja registri
(esitama ei pea ravi lõpetamise kuupäeva ja eesmärgi tegelikuks saavutamiseks on vajalik
põhjust). Samas on selles paragrahvis seega mõlema andmeesitaja andmestik.
andmeandjatena märgitud ka
rahvastikuregister, ravikindlustuse
andmekogu, Terviseamet,
tuberkuloosiregister ja surma põhjuste
register. Kui võrrelda neid andmeandjaid, siis
sisuliselt nad esitavad osaliselt samu
andmeid, mida peab psühhiaater esitama.
Psühhiaater peab esitama sisuliselt täies
mahus kavandatava eelnõu § 6 andmed ning
sisuliselt sama teavet peavad ka esitama need
teised andmeandjad. Kohati tundub, et see
võib olla dubleeriv edastamine – nt ravi
alustava teatisega tuleb psühhiaatril edastada
ka surma kuupäev ja põhjus, kuid
eraldiseisvalt edastab selle ka surma põhjuste
register. Seetõttu soovitan üle vaadata, kas
ning milliseid andmeid mingi andmeandja
peaks edastama.
2.3. Kavandatav § 8 lõige 2 reguleerib, mida 2.3. Selgitame, et patsiendi kohta on tegevusala
psühhiaatria tervishoiuteenuse osutaja peab kogutud ka kehtiva põhimääruse alusel (vt § 6
esitama iga narkomaaniaravi lõpetamise lg 1 p 8). Nii tegevusala kui ka elukohariik
kohta. Selle teatise puhul jääb arusaamatuks, mängivad olulist rolli isiku senise ravi
2 (3) miks on vajadus esitada ka patsiendi põhjendamisel või edasise ravi valikul. Samuti
tavategevusala ning patsiendi elukoha liik. aitab see paremini kaardistada riskikohti ja
Tundub, et selle info puhul on tegemist faktoreid, millega sotsiaalse tausta osas
ülemäärase teabega. Seetõttu soovitan selle arvestada. Rõhutame veelkord, et
lõike sisu üle vaadata. narkomaaniaravil on oluline seos just sotsiaalse
taustaga ning see oli üks põhjendusi, miks
eraldi register on vajalik ja pelgalt
olemasolevate tervise andmete alusel me sama
tulemust ei saavuta. Selguse huvides toome
lisaks, et patsiendi tavategevusala ning
eluaseme tüübi muutus ravi käigus võimaldab
hinnata kaudselt ravitulemust, isegi kui viimane
ei ole ravi edukalt lõpetanud, mis vastab ka
European monitooring centre of drugs and drug
addiction (MCDDA) protokollile „Treatment
demand indicators Standard protocol“ 3.0
soovitustele.
2.4. Kavandatava § 8 lõigetes 4-8 märgitud 2.4. Täname märkuse esitajat selle küsimuse
andmeandjate osas juhin tähelepanu, et kui eest.
neist saabub NARIS-i teavet patsiendi kohta,
kellele narkomaaniaravi osutatakse, siis selle Esmalt selgitame, et andmeandjatele võib
päringu/andmete edastamise tulemusena nimetatud fakt täna juba teada olla, sest
saab neile andmeandjatele ka teatavaks, et ravikindlususte andmekogu ehk uue nimega
konkreetne patsient saab narkomaaniaravi. haigekassa andmekogu vastutav töötleja on
4
Seda aspekti ei olnud andmekaitseliste andmeandjaks mitmele olemasolevale
mõjude osas hinnatud NPALS-i muutmise tervisevaldkonna andmekogule aga nimetatud
eelnõu seletuskirjas. Seetõttu tuleb selles teadmine võib avalduda ka haigekassa
osas läbi viia eraldi andmekaitsealane järelevalve käigus. Ravikindlustatust
mõjuhinnang. kontrollitakse alati teenuse osutamisel ja seda
vastava tervishoiutöötaja igapäevase teenuse
käigus. Seega ei ole täna see fakt teadmata.
Samuti võib mitmesugust infot tuletada näiteks
retseptide pinnalt (ka retseptikeskus on
haigekassa hallata) ning ravirahastuse osas
teostab haigekassa järelevalvet, hinnates oma
lepingupartnerite osutatud ja osaliselt või
täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja
põhjendatust. Samas on kõik eelnimetatu
õiguspärane tegevus ning oluline on pigem see,
et isikutele laieneb saladuse hoidmise kohutus
haigekassa seaduse alusel. See tähendab, et
olukord on sama nagu ka teiste terviseandmete
töötlemisega ja teiste registrite teenindamisega
(sh vastavad teenuse osutajad).
Ka surma põhjuste andmekogu haldab kehtiva
õiguse alusel väga tundlikke andmeid ning
nimetatud register ongi loodud selleks, et surma
põhjuste registrina selles olevaid põhiandmeid
edastada teistesse riiklikkesse
andmekogudesse või infosüsteemidesse. Nii
näiteks võib olla surma põhjuseks ka nt
üledoos. Kuigi narkomaaniraviregistrisse
andmeid edastades on olukord võrreldes
senisega palju laiem, siis ei erine surma
põhjuste registri kui andmeandja roll võrreldes
teiste registritega ning ka nimetatud registri
töötajatele laieneb saladuse hoidmise kohustus
kas avaliku teenistuse seadusest või
töölepingu seadusest või muust eriseadusest
vastavalt ülesande sisule. Seetõttu ei ole
käesolevas põhimääruses toodud
andmeandjate regulatsioon kuidagi ainulaadne
või eriline. Kuna alus andmevahetuseks tuleneb
avaliku teabe seaduse §-st 436 lõikest 2 mis
sätestab, et andmete töötlemisel, mida kogub
põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise
andmekogu põhiandmed, ei erine käesolev
olukord teiste registrite pidamisest.
Ka rahvastikuregister on loodud selleks, et see
võimaldaks sellesse kogutud põhiandmete
kasutust teistes valdkondades ning tagaks, et
need andmed on õiged ja neid uuesti koguma ei
peaks. Seega ei ole nimetatud küsimus kuidagi
vaid narkomaaniaraviregistripõhine. Nii saavad
andmeid rahvastikuregistrist enamus riiklikke
andmekogusid ja väga erinevates
5
valdkondades - nt kinnipeetavate, vahistatute,
arestialuste ja kriminaalhooldusaluste
andmekogu põhimäärus § 5, piiriületuse
ootejärjekorra andmekogu põhimäärus § 6,
politsei andmekogu § 7 jne, millede puhul saab
igal juhul andmeandja teatud (võimaliku)fakti
teada, kuigi lõplikult ei saa kunagi välistada ka
eksitust.
Eelnevat kokkuvõttes tuleb tõdeda, et
nimetatud ristkasutuse põhimõtteliste
muudatuste tegemiseks tuleks olulises osas
reformida riiklike andmekogude regulatsiooni
avalikku teabe seaduses ja seni kehtestatud
põhimäärustes, kuid kõrvale ei saa jätta
tõsiasja, et nimetatud seadus põhineb direktiivil,
mis toetab andmete ristkasutust. Samas ei ole
selle põhimõtte ümbervaatamine välistatud, küll
eeldaks see suuremat ja põhjalikumat analüüsi
ja põhimõtete ümberkujundamist vastavalt
direktiivis lubatule. Muudatuste reform
puudutaks enamust riiklike andmekogude
põhimääruste regulatsioonis.
Samas maandab riske just see, et
andmeandjatele kohaldub saladuse hoidmise
kohustus (vt vastavaid sätteid ATS, TLS, HKS
jne) ja ristkasutus toimub vaid osas, mis on
eesmärgipärane ja minimaalne. Samuti on
tagatud piisab läbipaistvus, milles tuuakse nii
andmeandjad kui ka väga konkreetsed
andmehulgad (mida nt mitme teise valdkonna
andmekogu osas öelda ei saa). Seega on
andmekaitse põhimõtteid igati arvesse võetud.
Kuna alus andmevahetuseks tuleneb avaliku
teabe seadusest, ei ole tegemist senisest
erineva olukorraga võrreldes teistes
põhimäärustes sätestatuga. Eelnimetatud
põhjustel ei ole nimetatud riske eraldi
kaardistatud, kuna sarnane põhimõte on
andmekogude halduses tavaks. Riskide laiem
käsitlus esitati aga seaduse eelnõu juures.
2.5. Kavandatava § 8 lg 4 punkti 7 (elukoha 2.5. Jah, olete õigesti aru saanud. Lähtutud on
andmed) osas märgin, et kavandatava § 6 lg 1 minimaalsuse põhimõttest.
punkti 8 kohaselt on lubatud NARIS-i kanda
elukoha andmed valla või linnaosa täpsusega.
2.6. Kavandatava § 8 lg 4 punkti 9 ja lõike 8 2.6. Vt kommentaari punktis 2.2.
osas juhin tähelepanu, et kaks andmeandjat
esitavad andmed sisuliselt sama asja kohta –
surma aja/kuupäeva kohta. Soovitan üle
vaadata, kas tegemist on dubleerivate
andmete kogumisega.
6
3. Eelnõu § 1 punktiga 16 reguleeritakse, 3. Selgitame.
kuidas toimub NARIS-ele juurdepääs ja
andmete väljastamine. Seletuskirjas on Jõustuv seadus sätestab erisuse:
öeldud, et „nimetatud erisus lisati seaduse „Õigustatud huvi eesmärgil isikuandmeid ei
menetluse käigus“. Märgin, et 01.02.2020 väljastata, välja arvatud isikuandmete kaitse
jõustuv narkootiliste ja psühhotroopsete seaduse §-s 6 nimetatud tingimustel ja korras“.
ainete ning nende lähteainete seaduse
(NPALS) § 111 taolist erisust eraldiseisvalt ei
sõnasta. Seetõttu soovitan sel teemal üle
hinnata, kas tegemist on kohase täiendusega.
4. Säilitamistähtaegadest 4. Selgitame.
4.1. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse 4.1. Selgitame, et muudatus lähtub senisest
logide säilitamistähtaeg. Samas ei ole põhimõttest, mida on teiste sama vastutava
eelnõust selge ja arusaadav, mis põhjenduste töötleja registrite puhul eelnevalt juba kaalutud.
tõttu pikendatakse logide säilitamistähtaega. Isikustamata andmete osas võis kolm aastat
See, et logide säilitamistähtaeg on sarnane ka peetavat logi pidada piisavaks kuid
teiste Tervise Arengu Instituudi isikustatud isikuandmete korral mitte. Nimelt tuleb isikule
registritega ei ole piisavalt selge põhjendus. võimaldada võimalikult suur andmetöötluse
Logid sisaldavad samuti isikuandmeid ning läbipaistvus, mille läbi saab isik oma õigusi
nende pikema säilitamise korral tuleb ka paremini teostada. Nimetatud tähtaeg
selgelt ära põhjendada nende pikema võimaldab paremini täita oma kohustusi ka
säilitamistähtaja vajadus. vastutaval töötlejal – vaidlused andmete
esitajaga, võimalikud järelevalvemenetlused
jms. Seega on käesoleval juhul arvestatud nii
eraelu riive kui ka õiguste tasakaalu mõju ja
leitud nende kahe mõjul sobivaim. Samuti
seeläbi tagatud parem läbipaistvus.
Tähtaja määramisel on peamiselt lähtutud
võimalikest aegumise nõuetest (nii lepingulise
nõude aegumine kui ka riigivastutus).
Kehtestatud tähtaeg aitab paremini täita
mõlemaid eesmärke. Seetõttu ei tuleks
säilitamise tähtaega logide osas vaadata kui
vaid andmesubjektile osaks saavat eraelu riivet
vaid ka kui võimalust, oma õigusi näiteks
toimunud andmetöötluste osas kaitsta.
4.2. Eelnõu seletuskirjas on § 1 punkti 17 osas 4.2. Esmalt täname, et juhtisite tähelepanu
mh märgitud, et „Registrisse kandud andmeid ekslikult välja jäänud lõike muutmisele.
säilitatakse tähtajatult“. On tõsi, et 01.02.2020 Tähtajatu säilitamise osas selgitame, et just
jõustuva NPALS-i § 111 lõike 8 esimese lause seetõttu sai seaduse eelnõuga lisatud
kohaselt säilitatakse NARIS-s andmeid andmekogu puudutavasse sättesse mitu
tähtajatult. Samas ei muudeta eelnõuga kaitsvat sätet, sealjuures erisus selles osas,
NARIS-e põhimääruse § 12 lõiget 1. Samuti ei kuna isikuandmeid ei väljastata. Just see oli ka
ole Rahvusarhiiv varasemalt hinnanud seda kompenseerimismeetmeks andmete
andmekogu arhiiviväärtuslikuna.1 Seetõttu pikemaajalisel säilitamisel, arvestades andmete
tekitab küsitavust vajadus säilitada neid tundlikkust.
andmeid tähtajatult.
Andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning
nende lähteainete seaduses ning seetõttu
selgitati selle vajadust pikemalt seaduse eelnõu
7
seletuskirjas, mis esitati kooskõlastamiseks ka
inspektsioonile. Andmekogu pidamise peamine
eesmärk on täpsema andmekogumise ja
analüüsi abil vähendada narkomaaniast
tulenevat rahvatervise kahju, millest suurim on
opioidide tarvitamisega seotud
üledoosisurmade arv. Seaduse eelnõu
seletuskirjas on põhjendatud, et seoses pidevalt
arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas
muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute
ravimeetodite juurutamisega vajatakse
pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel
ajaperioodidel kogutud andmete parem
võrreldavus ja seega järelduste tegemine. Selle
ülesande täitmine eeldab isikustatud andmete
olemasolu, mille alusel saab uurida pikaajalisi
sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna jm
tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste
mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele,
suremusele, elulemusele ja haiguste
levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja
võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha
täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise
valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil.
Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite
korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid
haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh
reproduktiivsusele ja sündimusele).
Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade
isikustatud andmeid.
Olenemata sellest, kuidas registripidaja (ehk
vastutav töötleja) oma sisemise andmete
hoidmise täpsemalt tulevikus korraldab, on
registri andmetel oluline roll narkomaaniaravi
paremaks osutamiseks. Üldmääruse
põhjenduspunkti 26 kohaselt tuleks
pseudonüümitud andmeid, mida saab füüsilise
isikuga seostada, käsitada teabena tuvastatava
füüsilise isiku kohta. Andmekaitse põhimõtteid
ei tuleks kohaldada anonüümse teabe suhtes,
mis ei ole seostatav tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isikuga. Seega juhul, kui andmed ka
teatud aja möödudes pseudonüümitakse - nt 50
aasta pärast, kui puudub vajadus andmeid
teiste andmetega linkida - on suur tõenäosus,
et ka need andmed on siiski isikuandmed
andmekaitse üldmääruse tähenduses (esineb
vähemalt kaudne tuvastatusse oht). Selleks, et
tagada täielik anonüümsus, tuleks lisaks
isikukoodile ja nimele loobuda veel teatud
ainulaadsetest andmetest, mis on ilmselt igal
juhul erinev andmestik - ainulaadsuse fakt
sõltub isikust ja tema kohta käivatest
andmetest. Selline andmete filtreerimine ei taga
8
aga enam registrile seatud eesmärkide täitmist
ka juhul, kui neid pseudonüümituna hoida
(erinevad andmed iga juhtumi kohta, olulised
seosed kaovad jne).
Isikuandmete (sh kaudselt tuvastatavate
andmete) vajaduse lõplik äralangemine ei ole
täna päevakorral ega teada. Olukorra muutudes
on võimalik õigusakte loomulikult muuta, seda
aga juhul, kui narkomaaniaravis on saavutatud
olulised edusammud ehk narkomaania ei ole
Eestis tõsine ja kasvav rahvatervise probleem.
Kuna käesoleva eelnõu jõustudes alles
asutakse isikuandmeid koguma ning kuna
kaudselt tuvastatavad andmed on igal juhul
üldmääruse alusel isikuandmed, on hetkel
kehtiv säilitamise tähtaeg asjakohane.
4.3. Lisaks märgin, et NPALS § 111 lõike 8 4.3. Alusandmed on andmed, mida register ei
teise lause kohaselt alusandmeid säilitatakse saa otse teisest infosüsteemist (ehk ei kandu
vastavalt NARIS-e põhimääruses sätestatule, otse registrisse). See seostub sisulise
kuid käesoleva eelnõu kontekstis ei ole selge, registripidamise korraldusega ja on sarnane
mida peetakse alusandmeteks ning kui kaua teiste vastutava töötleja peetavate registritega
neid säilitatakse. Kui selle all on mõeldud (st et teenuse osutajate andmed kantakse eraldi
kehtiva põhimääruse § 12 lõike 1 olukorda, siis andmekogusse ja säilitatakse ka edastatud
tuleb seda selgemalt sätestada – selle käigus algandmed).
tuleb ka hinnata nende alusandmete
säilitamistähtaegade kohasust.
5. Täiendavalt märgin, et eelnõu kohaselt on 5. Vt selgitust 4.2. juurest. Märgime lisaks, et
NARIS-e üheks osaks ka arhiiv. Eelnõu § 1 toodud sõnastuse kohaselt koosneb arhiiv vaid
punkti 19 sõnastuse tõttu võib eeldada, et seni kogutud andmetest (enne 01.02.2020
arhiivi kantakse ainult need andmed, mis on kogutud andmed). Edasiselt, ehk registrisse
kogutud enne 01.02.2020. Siiski ma soovitan kogutavate isikuandmete osas sõltub aga
mõelda ka sellele, et millal, millised ja millistel andmete eraldi tõstmine suuresti selle registri
tingimustel peale 01.02.2020 kogutavatest tehnilisest lahendusest ja sellise vajaduse
andmetest kantakse NARIS-e arhiivi. otstarbekusest (vt selgitusi 4.1. juures). Täna ei
Eelduslikult ei ole vajalik, et kogu NARIS-e ole andmete eraldamine vajalik, sest
andmestik oleks alati ja igavesti isikustatud isikuandmeid alles hakatakse koguma. Kui
kujul olemas – seda eriti siis, kui pseudonüümitud andmeid ka hoidma
narkomaaniaravi saanud isik on surnud või kui hakatakse, siis valik, kas pseudonüümitud
ta lõpetab narkomaaniaravi saamise muul andmeid hoitakse sama registri alamosana või
põhjusel, sh peale teatavat aega ta ei soovigi moodustub register kahest eraldatud kogumist,
ravi saada. on pigem tehniline küsimus ja sõltub
konkreetsest arendusest. Konkreetsete sätete
muutmist see otseselt ei eelda.
6. Samuti juhin tähelepanu, et riigi 6. Muutmine on töös ja vabandame, et
infosüsteemide haldussüsteemis ehk RIHA-s muudatused on vastutaval töötlejal hilinenud.
ei ole leitav narkomaaniaravi andmekogu ega
selle uus nimetus (narkomaaniaraviregister).
Eelnõu muudatuste tõttu on vajalik ka teha
vastav andmekogu kooskõlastus RIHA-s.