dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 3. veebruar 2020
Viit
4.3-1/206-2
Registreeritud
3. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2020
Vastutaja
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎4.3-1206-2 03.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc222 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 23.01.2020 nr 2-3/14-43 / Meie 03.02.2020 nr 4.3-1/206-2 Vastus Riigikogu liikme Jüri Jaansoni kirjalikule küsimusele (KK 43) Lugupeetud Riigikogu liige Jüri Jaanson Tänan Teid pöördumise eest. Ligipääsetavus on väga oluline teema, mille järkjärgulisse parendamisse horisontaalselt iga ministeerium oma valitsemisalas panustama peab. Audiovisuaalne meediaruum kuulub siinkohal Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Kinnitan, et vastavalt Kultuuriministeeriumile esitatud seisukohale Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) kohta, toetab Sotsiaalministeerium esitatud eelnõu koostajate muudatuse mõtet, mis suurendaks telesaadete ligipääsetavust kuulmispuudega inimestele. Eesti televisiooni programmipoliitika kurtide ja vaegkuuljate suhtes on olnud siiani tunnustav ja toetav. Samuti on eelpool nimetatud seaduseelnõu kooskõlastamise juures Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) Kultuuriministeeriumile teada andnud, et ei ole § 5 lg 1 punkti 1 muudatusele põhimõtteliselt vastu ning jätkab endiselt olemasolevate võimaluste piires oma programmide originaalsaadete kättesaadavaks tegemist, sõltumata seaduses kasutatavast terminist. Loodan, et alljärgnevad vastused Teie esitatud küsimustele annavad Teile täiendavat kindlust, et ligipääsetavus on Sotsiaalministeeriumi jaoks väga oluline. 1. Sotsiaalministeerium toetab esitatud eelnõu eesmärki, sealhulgas kurtide lisamist Eesti Rahvusringhäälingu seaduse sihtgruppide hulka. Samas vajab ERR kahtlemata aega, et seaduse muudatust täiel määral täita ning see võib tähendada teatud üleminekuperioodi, mida praeguses eelnõus ette nähtud ei olnud. Samuti on iga muudatuse puhul oluline kuluprognoos, mis aitab muudatust eelarvesse tõlkida ja elluviimist rakendada. Selleks on kahtlemata oluline ka ERR-i juhtkonnaga dialoogi alustamine, et selgitada välja, milliste programmide originaalsaateid on neil tehniliselt võimalik viipekeele tõlke kaudu kättesaadavaks teha. 2. Jagan täiel määral Teie seisukohta, et lisaks Aktuaalse Kaamera uudistesaate viipekeelde tõlkimisele võiksid kurdid osa saada ka ETV-s edastatavatest ajahetkedest tulenevatest päevakajalistest teemasaadetest ja ülekannetest. 3. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2019-2023 tulenevalt loodi 2019.a sügisel Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm. Rakkerühma ülesanne on 2021. aasta suveks selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Meedia ligipääsetavus on rakkerühmas seatud eraldi aruteluteemaks. Riik võiks suurendada meediateenuste ligipääsetavust ning olla ERR-i kaudu eeskujuks erakanalitele. Audiovisuaalse meediaruumi ligipääsetavus kuulub siinkohal Kultuuriministeeriumi vastutusalasse, millest lähtuvalt ei saa me anda konkreetseid vastuseid Kultuuriministeeriumi eest. Sotsiaalministeerium on käesoleval struktuurifondide perioodil aastatel 2018-2020 toetanud läbi Sotsiaalkindlustusameti viipekeeletõlkide täiendkoolitust ning kirjutustõlkide erialast koolitust. Viipekeeletõlkide täiendkoolituse eesmärgiks on hoida ja tõsta viipekeele tõlketeenuse taset, andes lisaväljaõpet olemasolevatele viipekeeletõlkidele. Täiendkoolitusest osavõtvate tõlkide arv on umbes 50 inimest. Kirjutustõlkide erialase koolituse eesmärgiks on koolitada välja täiesti uusi kirjutustõlke, kes teenust pakuksid. Koolitusest osavõtvate tõlkide arv on umbes 20 inimest. Veel pakub Sotsiaalkindlustusamet alates 2019. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel (töövõime ning kuulmislangusega) viipekeelsetele inimestele, kes vajavad kuuljatega suhtlemiseks regulaarselt viipekeeletõlgi abi, kaugtõlketeenust. Kaugtõlge on mõeldud eelkõige kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Just kaugtõlketeenus on lühikese ajaga muutunud kurtide seas väga populaarseks. Samuti pakutakse Sotsiaalkindlustusameti vahendusel tööealistele kuulmislangusega inimestele (peamiselt vaegkuuljatele) ka kirjutustõlketeenust. Kaug- ja kirjutustõlketeenusega saab tutvuda sotsiaalkindlustusameti kodulehel (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja- hoolekanne/kaugtolke-teenus). 4. Viipekeelsete kurtide ligipääsetavuse parandamisel audiovisuaalsele infole on kindlasti oluline nii viipekeeletõlke olemasolu ja kättesaadavus (kirjeldatud ülal) kui ka kõigi meediaväljal tegutsejate motivatsioon viipekeeletõlget pakkuda. Sotsiaalministeeriumi esmaseks eesmärgiks on säilitada struktuurivahendite toel käivitatud kaug- ja kirjutustõlketeenuse toimimine, et tagada inimestele igapäevaselt vajalik teenus, mis võimaldab neil hakkama saada igapäevaelu toimingutega. 5. Selleks, et ligipääsetavusest saaks Eesti ühiskonnas norm, mis kuulub iga asjassepuutuva teenuse või toote omaduste hulka, on vaja paljude erinevate valdkondade koostööd ja teadmiste-oskuste taseme tõusu. Sotsiaalministeerium panustab ligipääsetavuse alasesse teadlikkuse tõstmisesse, toetades nt transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi läbiviimist, mis lõpeb käesoleva aasta veebruaris ning mille tulemusena valmib peamiste sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavuse kaardistus ning selgub vajalike kohanduste maksumus üle Eesti. Analüüs on oluliseks sisendiks nii ligipääsetavuse rakkerühma töösse kui kõigile peatuste omanikele ning poliitikakujundajatele, andes ülevaate olemasolevast olukorrast ning kohanduste vajalikkusest koos kuluprognoosidega. Käesoleva aasta aprilliks koostab Sotsiaalministeerium vastavalt Vabariigi valitsuse tegevusprogrammile aastateks 2019-2023 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga memorandumi sotsiaalministrile ning haridus- ja teadusministrile, mille eesmärk on analüüsida ja teha ettepanekud viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal tagamiseks. Sotsiaalministeerium jätkab ligipääsetavuse edendamise eest seismist, sealhulgas panustades Euroopa Liidus vastu võetud ligipääsetavuse direktiivi koordinatsiooni, mis kehtestab nõuded teatud toodete ja teenuste ligipääsetavusele alates aastast 2025. Meie eesmärgiks on tagada ligipääsetav ühiskond kõigile! 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kaisa Knight 6269 753 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel