dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 15. veebruar 2020
Viit
5.2-2/182-2
Registreeritud
15. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Haigla AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-2182-2 15.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc230 KB

Sisu (failidest)

Ain Suurkaev Rakvere Haigla AS eie 22.01.2020 * r 2.07-1/1/2020 * [email protected] Meie 15.02.2020 nr 5.2-2/182-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud härra Suurkaev Esitasite Sotsiaalministeeriumile voodipäeva ja majutuse regulatsiooni osas järgmised küsimused, millele anname alljärgnevad selgitused. Esmalt märgime, et ka voodipäevatasu nõudmine RaKS-is sätestatud juhtudel on tervishoiuteenuse osutaja õigus, mitte kohustus, st et tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendile kehtestada ka RaKS-is sätestatust soodsamad voodipäevatasu maksmise tingimused. Voodipäevatasu nõudmise ja majutustingimuste rakendamisel soovitame lähtuda mõistlikkuse ja patsiendikesksuse põhimõtetest, sh patsientide võrdse kohtlemise põhimõttest. Voodipäevatasu kehtestamise õigus on haigla nõukogul. 1. Küsimus: Kuidas tõlgendab ministeerium RaKS § 71 lõikes 1 kasutatud terminit „iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest“? Kas vastav mõiste hõlmab ministeeriumi hinnangul igat kalendripäeva, millal patsient on faktiliselt haiglas majutusteenusel viibinud või üksnes neid kalendripäevi, mil patsient on viibinud haiglaravil astroloogilise päeva vahetumise ajahetkel ehk südaööl? Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks sätet tõlgendada astroloogilise kalendripäeva vahetumise mõistest lähtuvalt, siis kas näiteks olukorras kus patsient on saabunud erakorralise meditsiini osakonna kaudu haiglaravile kell 00:05 öösel ja lahkunud seejärel omal soovil ja riisikol haiglast pealelõunal, ehk ühe ja sama kalendripäeva sees, ei või tervishoiuteenuse osutaja voodipäevatasu tasumist vastava ühe kalendripäeva sees toimunud majutusteenuse pakkumise eest nõuda? Märgime siinkohal, et kulutused patsiendi majutamisele on sama suured olenemata sellest, kas patsient viibib majutusteenusel astroloogilise kalendripäeva vahetumise ajahetkel või algab ning lõpeb majutusteenuse osutamine ühe ja sama kuupäevanumbri sees. Vastus: RaKS § 71 lõike 1 kohaselt võib patsiendilt nõuda voodipäevatasu iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral, v.a § 71 lõikes 2 sätestatud juhtudel. RaKS sätestab voodipäevatasu kalendripäevades, mitte ööpäevades. Termin „iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest“ tähendab igat kalendripäeva, millal patsiendile on haiglas statsionaarset tervishoiuteenust osutatud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 2 lõike 2 kohaselt on statsionaarne tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas. Voodipäevatasu on meie hinnangul õigus nõuda päevast, millal patsient võeti statsionaarsele ravile. Seetõttu leiame, et Teie esitatud näite puhul, kui patsient oli haiglasse vormistatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 statsionaarsele ravile, siis on haiglal õigus nõuda patsiendilt selle alanud kalendripäeva eest ka voodipäevatasu. Märgime, et Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinnad sisaldavad kulutusi ka patsiendi majutusele. Voodipäevatasu on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks ning haigla täiendav tulu. Haigekassa tasutava voodipäeva arvestus haiglas on sätestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu §-s 14, sh tasustamine alla ühe ööpäeva statsionaarsel ravil viibinud kindlustatud isiku eest. Lisaks soovitame tutvuda sotsiaalministri 19.01.2007 määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ ja selle lisadega, mis sätestavad piirhindade arvutamise korra. 2. Küsimus: Palume ministeeriumil selgitada, millised majutusteenuse tingimused ning patsiendi poolt tasumisele kuuluvad lisatasud päevaravi ja päevakirurgia korral kohalduvad, arvestades seejuures RaKS § 68 lõigetes 1 ja 4 sätestatut. Vastus: TTKS §20 lõike1 kohaselt on päevaravi ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval. Päevaravi on ka päevakirurgia. Ruumi nõuded päevaravile ja päevakirurgiale on sätestatud sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“, mille § 1 lõike 5 kohaselt peavad ambulatoorsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud ruumid, sisseseade ja aparatuur vastama sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ kehtestatud nõuetele. Lisaks on määruses nr 103 sätestatud ruumide nõuded ka teistes sätetes vastavalt haigla liigile. Haiglale tegevusloa andmisel kontrollib Terviseamet ruumide vastavust esitatud nõuetele (TTKS § 41 lõige 2 punkt 8). Päevaravi ja päevakirurgia korral võib rakendada ambulatoorsele tervishoiuteenusele sätestatud visiiditasu vastavalt RaKS § 70 sätetele. Tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendile rakendada ka soodsamaid tingimusi. 2.2.1. Küsimus: Kas RaKS § 68 lg 1 sätet tuleks tõlgendada nii, et kindlustamata isikule võib statsionaarset tervishoiuteenust osutada ka allpool majutuse standardtingimusi? Vastus: Esitatud küsimus on arusaamatu. RaKS § 68 lõigete 1 ja 2 kehtestamise eesmärk oli sätestada majutuse standardtingimused, mille ületamisel võib RaKS § 68 lõike 3 alusel nõuda patsiendilt tasu vastavalt tervishoiuteenuse osutaja hinnakirjale. Standardtingimused kehtivad kõikidele patsientidele. Kindlustamata isik tasub osutatud tervishoiuteenuse eest ise, v.a vältimatu abi. Kindlustamata isiku vältimatu abi eest tasub tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhindades on ka patsiendi hooldamise kulu. Küsimus kindlustamata isikule allpool majutuse standardtingimustes teenuse osutamise kohta on arusaamatu, kuna haigla saab teenuse osutamise eest patsiendiga kokkulepitud tasu, vältimatu abi korral tasub teenuse eest haigekassa. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu regulatsioon on sätestatud ka võlaõigusseaduse (edaspidi VõS) 41. peatükis. VõS § 761 kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Eeltoodut arvestades ei ole meie hinnangul kindlustamata isikule statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine allpool majutuse standardtingimusi õige. Lisaks märgime, et RaKS § 68 lõikes 1 viidatud ravi rahastamise leping sõlmitakse haigekassaga ka vältimatu abi osutamiseks. Vt ka vastust küsimusele 2 ruumide nõuete kohta. 2.2.2. Küsimus: Tulenevalt asjaolust, et RaKS § 68 lg 4 lausest 1 tulenev kindlustatud isiku õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes ei ole § 68 lg 4 lauses 1 grammatiliselt seotud üksnes statsionaarse teenuse mõistega ning arvestades seejuures asjaoluga, et ka § 68 pealkiri ei sisalda viidet vastava sätte 3 kohaldumisele üksnes patsiendile statsionaarse teenuse osutamisel, siis kas ministeeriumi hinnangul laieneb vastava nõude (Sotsiaalministri 15.11.2002.a määrusega nr 132 “Haiglate majutuse standardtingimused” kehtestatud standardtingimustele vastava majutusteenuse pakkumine) esitamise õigus ka päevaravi ja päevakirurgia patsientidele või ei ole tervishoiuteenuse osutaja kohustatud ministeeriumi hinnangul päevaravi ja päevakirurgia patsientidele standardtingimustele vastavat majutusteenust (voodi kasutamine koos puhta voodipesuga, pesemis- ja teiste hügieenitoimingute sooritamise võimaluste tagamine teenuse saamise ajal) patsiendile erinevate meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal, sh vahetult enne ja/või peale päevakirurgia lõikuse toimumist, statsionaarsel ravil viibiva patsiendiga samadel tingimustel pakkuma? Vastus: Ruumide nõuete kohta vt vastuseid küsimustele 2 ja 2.2.1. Oleme seisukohal, et RaKS § 68 lõige 1 sätestab, et majutustingimused on kehtestatud statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks. Päevaravi ja päevakirurgia ei ole statsionaarne tervishoiuteenus. Teie küsimuses esitatud loetelu on seotud tervishoiuteenuste osutamise kvaliteediga ning patsiendi ohutusega, milliste nõuete järgimine on elementaarne. Küsimus 2.2.3. Juhul kui ministeerium asub käesoleva pöördumise punktis 2.2.2. toodud küsimuse osas seisukohale, et ka päevaravi ja päevakirurgia teenust saavatele ravikindlustusega patsientidele tuleks teenuse osutamise ajaks tagada sarnaselt statsionaarsel ravil viibivate kindlustatud patsientidega majutuse standarditingimustele vastav majutusteenus, siis arvestades, et teenuse osutajale kaasnevad identsed majutuskulud (voodihõive, kommunaal-, administratiiv- ja muud halduskulud) nii statsionaarsel ravil viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumisel kui ka päevaravil või päevakirurgias viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumusel, siis kas tervishoiuteenuse osutaja on ministeeriumi hinnangul õigustatud nõudma ka päevaravi või päevakirurgia teenust saavatelt patsientidelt teenuse osutamise päeva eest kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantava kuluna voodipäevatasu, arvestades seejuures RaKS § 72 lõikest 2 tuleneva piirmääraga? Märgime, et kuigi Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel kasutatavasse päevaravi ja päevakirurgia piirhinda on sisse arvestatud mh voodiriiete pesu, voodikoht ja patsiendi toitlustus, ei kata vastavad piirhinna sisse arvestatud komponendid ära kõiki standardse majutusteenuse pakkumisega kaasnevaid seotud kulutusi (administratiivkulud, sh IT kulud, halduskulud jne). Eeltoodust tulenevalt võimaldab kindlustatud patsiendi poolt voodipäevatasu tasumine katta standardse majutusteenuse pakkumisega lahutamatult nii vahetult kui ka kaudselt tervishoiuteenuse osutajale kaasnevaid, piirhinnas mitte sisalduvaid, kulutusi. Vastus: Eespool märkisime, et päevaravi ja päevakirurgia on ambulatoorsed tervishoiuteenused (TTKS § 20 lõige 11), mistõttu selle ravi puhul voodipäevatasu nõuda ei saa. Päevaravi ja päevakirurgia korral võib rakendada ambulatoorsele tervishoiuteenusele sätestatud visiiditasu vastavalt RaKS § 70 sätetele. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, tööpraktika korraldamisele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Küsimus 2.2.4.: Juhul kui ministeerium peaks asuma käesoleva pöördumise punktis 2.2.3. toodud küsimuse osas seisukohale, et tervishoiuteenuse osutaja ei ole õigustatud käsitlema päevaravil või päevakirurgia korras patsiendile osutatavat teenust sarnastel alustel statsionaarse raviteenusega, siis kas ministeeriumi hinnangul võiks tegemist olla hoopis ambulatoorse teenusega sarnastel alustel käsitletava teenusega, millise korral kohaldub tervishoiuteenuse osutajale õigus nõuda kindlustatud patsiendilt RaKS § 70 alusel visiiditasu maksmist? 4 Juhul kui ministeerium peaks käesolevas punktis esitatud küsimuse osas asuma seisukohale, et päevaravi ja päevakirurgia teenuseid tuleks käsitleda ambulatoorsete teenustena, siis kuidas defineerib ministeerium päevaravi ja päevakirurgia teenuse sisulised erinevused statsionaarsest teenusest majutusteenuse osutamise seisukohast lähtuvalt? Vastus: Vt vastust küsimusele 2.2.3. Statsionaarse teenuse, päevaravi (sisaldab ka päevakirurgia) definitsioonid on sätestatud TTKS-is, millele oleme eespool viidanud. Soovitame tutvuda ka Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu rakendussätetega nende raviliikide kohta, samuti sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ ja selle lisadega, mis sätestavad piirhindade arvutamise korra ning teenuste ressursside arvestuse. Piirhindade muutmiseks tuleks pöörduda taotlusega Eesti Haigekassa poole. RaKS § 31 lõige 5 loetleb isikuid, kes võivad teha tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku. Lähtuvalt RaKS § 31 lõikest 5 võivad asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused (näiteks Eesti Haiglate Liit) ja erialaühendused algatada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse Terviseala asekantsler Ülle Jordan 626 9139 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel