Ain Suurkaev
Rakvere Haigla AS eie 22.01.2020 * r 2.07-1/1/2020 *
[email protected] Meie 15.02.2020 nr 5.2-2/182-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud härra Suurkaev
Esitasite Sotsiaalministeeriumile voodipäeva ja majutuse regulatsiooni osas järgmised
küsimused, millele anname alljärgnevad selgitused.
Esmalt märgime, et ka voodipäevatasu nõudmine RaKS-is sätestatud juhtudel on
tervishoiuteenuse osutaja õigus, mitte kohustus, st et tervishoiuteenuse osutaja võib
patsiendile kehtestada ka RaKS-is sätestatust soodsamad voodipäevatasu maksmise
tingimused. Voodipäevatasu nõudmise ja majutustingimuste rakendamisel soovitame lähtuda
mõistlikkuse ja patsiendikesksuse põhimõtetest, sh patsientide võrdse kohtlemise
põhimõttest. Voodipäevatasu kehtestamise õigus on haigla nõukogul.
1. Küsimus: Kuidas tõlgendab ministeerium RaKS § 71 lõikes 1 kasutatud terminit „iga
haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest“? Kas vastav mõiste hõlmab ministeeriumi
hinnangul igat kalendripäeva, millal patsient on faktiliselt haiglas majutusteenusel viibinud või
üksnes neid kalendripäevi, mil patsient on viibinud haiglaravil astroloogilise päeva
vahetumise ajahetkel ehk südaööl?
Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks sätet tõlgendada astroloogilise kalendripäeva
vahetumise mõistest lähtuvalt, siis kas näiteks olukorras kus patsient on saabunud
erakorralise meditsiini osakonna kaudu haiglaravile kell 00:05 öösel ja lahkunud seejärel
omal soovil ja riisikol haiglast pealelõunal, ehk ühe ja sama kalendripäeva sees, ei või
tervishoiuteenuse osutaja voodipäevatasu tasumist vastava ühe kalendripäeva sees
toimunud majutusteenuse pakkumise eest nõuda? Märgime siinkohal, et kulutused patsiendi
majutamisele on sama suured olenemata sellest, kas patsient viibib majutusteenusel
astroloogilise kalendripäeva vahetumise ajahetkel või algab ning lõpeb majutusteenuse
osutamine ühe ja sama kuupäevanumbri sees.
Vastus: RaKS § 71 lõike 1 kohaselt võib patsiendilt nõuda voodipäevatasu iga haiglas oleku
ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe
haigusjuhtumi korral, v.a § 71 lõikes 2 sätestatud juhtudel. RaKS sätestab voodipäevatasu
kalendripäevades, mitte ööpäevades.
Termin „iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest“ tähendab igat kalendripäeva, millal
patsiendile on haiglas statsionaarset tervishoiuteenust osutatud. Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 2 lõike 2 kohaselt on statsionaarne
tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.
Voodipäevatasu on meie hinnangul õigus nõuda päevast, millal patsient võeti statsionaarsele
ravile. Seetõttu leiame, et Teie esitatud näite puhul, kui patsient oli haiglasse vormistatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
statsionaarsele ravile, siis on haiglal õigus nõuda patsiendilt selle alanud kalendripäeva eest
ka voodipäevatasu. Märgime, et Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinnad
sisaldavad kulutusi ka patsiendi majutusele. Voodipäevatasu on kindlustatud isiku poolt
omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks ning haigla täiendav tulu.
Haigekassa tasutava voodipäeva arvestus haiglas on sätestatud Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu §-s 14, sh tasustamine alla ühe ööpäeva statsionaarsel ravil
viibinud kindlustatud isiku eest. Lisaks soovitame tutvuda sotsiaalministri 19.01.2007
määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt
ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ ja
selle lisadega, mis sätestavad piirhindade arvutamise korra.
2. Küsimus: Palume ministeeriumil selgitada, millised majutusteenuse tingimused ning
patsiendi poolt tasumisele kuuluvad lisatasud päevaravi ja päevakirurgia korral kohalduvad,
arvestades seejuures RaKS § 68 lõigetes 1 ja 4 sätestatut.
Vastus: TTKS §20 lõike1 kohaselt on päevaravi ambulatoorne tervishoiuteenus, mille
osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub
inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval. Päevaravi on ka päevakirurgia.
Ruumi nõuded päevaravile ja päevakirurgiale on sätestatud sotsiaalministri 19.08.2004
määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“, mille § 1 lõike 5 kohaselt peavad ambulatoorsete
eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud ruumid, sisseseade ja aparatuur
vastama sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 25 „Nõuded haiglavälise
eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ kehtestatud
nõuetele. Lisaks on määruses nr 103 sätestatud ruumide nõuded ka teistes sätetes vastavalt
haigla liigile. Haiglale tegevusloa andmisel kontrollib Terviseamet ruumide vastavust esitatud
nõuetele (TTKS § 41 lõige 2 punkt 8). Päevaravi ja päevakirurgia korral võib rakendada
ambulatoorsele tervishoiuteenusele sätestatud visiiditasu vastavalt RaKS § 70 sätetele.
Tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendile rakendada ka soodsamaid tingimusi.
2.2.1. Küsimus: Kas RaKS § 68 lg 1 sätet tuleks tõlgendada nii, et kindlustamata isikule võib
statsionaarset tervishoiuteenust osutada ka allpool majutuse standardtingimusi?
Vastus: Esitatud küsimus on arusaamatu. RaKS § 68 lõigete 1 ja 2 kehtestamise eesmärk
oli sätestada majutuse standardtingimused, mille ületamisel võib RaKS § 68 lõike 3 alusel
nõuda patsiendilt tasu vastavalt tervishoiuteenuse osutaja hinnakirjale. Standardtingimused
kehtivad kõikidele patsientidele.
Kindlustamata isik tasub osutatud tervishoiuteenuse eest ise, v.a vältimatu abi.
Kindlustamata isiku vältimatu abi eest tasub tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhindades on ka patsiendi hooldamise kulu.
Küsimus kindlustamata isikule allpool majutuse standardtingimustes teenuse osutamise
kohta on arusaamatu, kuna haigla saab teenuse osutamise eest patsiendiga kokkulepitud
tasu, vältimatu abi korral tasub teenuse eest haigekassa. Tervishoiuteenuse osutamise
lepingu regulatsioon on sätestatud ka võlaõigusseaduse (edaspidi VõS) 41. peatükis. VõS
§ 761 kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või
tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd,
kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Eeltoodut
arvestades ei ole meie hinnangul kindlustamata isikule statsionaarse tervishoiuteenuse
osutamine allpool majutuse standardtingimusi õige. Lisaks märgime, et RaKS § 68 lõikes 1
viidatud ravi rahastamise leping sõlmitakse haigekassaga ka vältimatu abi osutamiseks.
Vt ka vastust küsimusele 2 ruumide nõuete kohta.
2.2.2. Küsimus: Tulenevalt asjaolust, et RaKS § 68 lg 4 lausest 1 tulenev kindlustatud isiku
õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes ei
ole § 68 lg 4 lauses 1 grammatiliselt seotud üksnes statsionaarse teenuse mõistega ning
arvestades seejuures asjaoluga, et ka § 68 pealkiri ei sisalda viidet vastava sätte
3
kohaldumisele üksnes patsiendile statsionaarse teenuse osutamisel, siis kas ministeeriumi
hinnangul laieneb vastava nõude (Sotsiaalministri 15.11.2002.a määrusega nr 132 “Haiglate
majutuse standardtingimused” kehtestatud standardtingimustele vastava majutusteenuse
pakkumine) esitamise õigus ka päevaravi ja päevakirurgia patsientidele või ei ole
tervishoiuteenuse osutaja kohustatud ministeeriumi hinnangul päevaravi ja päevakirurgia
patsientidele standardtingimustele vastavat majutusteenust (voodi kasutamine koos puhta
voodipesuga, pesemis- ja teiste hügieenitoimingute sooritamise võimaluste tagamine
teenuse saamise ajal) patsiendile erinevate meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal, sh
vahetult enne ja/või peale päevakirurgia lõikuse toimumist, statsionaarsel ravil viibiva
patsiendiga samadel tingimustel pakkuma?
Vastus: Ruumide nõuete kohta vt vastuseid küsimustele 2 ja 2.2.1. Oleme seisukohal, et
RaKS § 68 lõige 1 sätestab, et majutustingimused on kehtestatud statsionaarse
tervishoiuteenuse saamise ajaks. Päevaravi ja päevakirurgia ei ole statsionaarne
tervishoiuteenus. Teie küsimuses esitatud loetelu on seotud tervishoiuteenuste osutamise
kvaliteediga ning patsiendi ohutusega, milliste nõuete järgimine on elementaarne.
Küsimus 2.2.3. Juhul kui ministeerium asub käesoleva pöördumise punktis 2.2.2. toodud
küsimuse osas seisukohale, et ka päevaravi ja päevakirurgia teenust saavatele
ravikindlustusega patsientidele tuleks teenuse osutamise ajaks tagada sarnaselt
statsionaarsel ravil viibivate kindlustatud patsientidega majutuse standarditingimustele
vastav majutusteenus, siis arvestades, et teenuse osutajale kaasnevad identsed
majutuskulud (voodihõive, kommunaal-, administratiiv- ja muud halduskulud) nii
statsionaarsel ravil viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumisel kui ka päevaravil või
päevakirurgias viibivale patsiendile majutusteenuse pakkumusel, siis kas tervishoiuteenuse
osutaja on ministeeriumi hinnangul õigustatud nõudma ka päevaravi või päevakirurgia
teenust saavatelt patsientidelt teenuse osutamise päeva eest kindlustatud isiku poolt
omaosalusele lisaks kantava kuluna voodipäevatasu, arvestades seejuures RaKS § 72
lõikest 2 tuleneva piirmääraga?
Märgime, et kuigi Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest
tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel kasutatavasse päevaravi ja päevakirurgia piirhinda on
sisse arvestatud mh voodiriiete pesu, voodikoht ja patsiendi toitlustus, ei kata vastavad
piirhinna sisse arvestatud komponendid ära kõiki standardse majutusteenuse pakkumisega
kaasnevaid seotud kulutusi (administratiivkulud, sh IT kulud, halduskulud jne). Eeltoodust
tulenevalt võimaldab kindlustatud patsiendi poolt voodipäevatasu tasumine katta standardse
majutusteenuse pakkumisega lahutamatult nii vahetult kui ka kaudselt tervishoiuteenuse
osutajale kaasnevaid, piirhinnas mitte sisalduvaid, kulutusi.
Vastus: Eespool märkisime, et päevaravi ja päevakirurgia on ambulatoorsed
tervishoiuteenused (TTKS § 20 lõige 11), mistõttu selle ravi puhul voodipäevatasu nõuda ei
saa. Päevaravi ja päevakirurgia korral võib rakendada ambulatoorsele tervishoiuteenusele
sätestatud visiiditasu vastavalt RaKS § 70 sätetele. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste
loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja
arvatud kulutused teadustegevusele, tööpraktika korraldamisele ning õpilaste ja üliõpilaste
koolitamisele.
Küsimus 2.2.4.: Juhul kui ministeerium peaks asuma käesoleva pöördumise punktis 2.2.3.
toodud küsimuse osas seisukohale, et tervishoiuteenuse osutaja ei ole õigustatud käsitlema
päevaravil või päevakirurgia korras patsiendile osutatavat teenust sarnastel alustel
statsionaarse raviteenusega, siis kas ministeeriumi hinnangul võiks tegemist olla hoopis
ambulatoorse teenusega sarnastel alustel käsitletava teenusega, millise korral kohaldub
tervishoiuteenuse osutajale õigus nõuda kindlustatud patsiendilt RaKS § 70 alusel visiiditasu
maksmist?
4
Juhul kui ministeerium peaks käesolevas punktis esitatud küsimuse osas asuma
seisukohale, et päevaravi ja päevakirurgia teenuseid tuleks käsitleda ambulatoorsete
teenustena, siis kuidas defineerib ministeerium päevaravi ja päevakirurgia teenuse sisulised
erinevused statsionaarsest teenusest majutusteenuse osutamise seisukohast lähtuvalt?
Vastus: Vt vastust küsimusele 2.2.3. Statsionaarse teenuse, päevaravi (sisaldab ka
päevakirurgia) definitsioonid on sätestatud TTKS-is, millele oleme eespool viidanud.
Soovitame tutvuda ka Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu rakendussätetega nende
raviliikide kohta, samuti sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 9 „Kindlustatud isikult tasu
maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ ja selle lisadega, mis sätestavad
piirhindade arvutamise korra ning teenuste ressursside arvestuse. Piirhindade muutmiseks
tuleks pöörduda taotlusega Eesti Haigekassa poole. RaKS § 31 lõige 5 loetleb isikuid, kes
võivad teha tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku. Lähtuvalt RaKS § 31 lõikest 5
võivad asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused (näiteks Eesti Haiglate Liit) ja
erialaühendused algatada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise
ettepaneku, astudes läbirääkimistesse haigekassaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Ülle Jordan 626 9139
[email protected]