dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. veebruar 2020
Viit
1.3-4/472-1
Registreeritud
14. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎10-51134-1 13.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc466 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Sotsiaalfondi projekti nr 2014-2020.3.02.18-0101 “Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: MTÜ Pro Civitas rakendusüksus: Sihtasutus Innove rakendusasutus: Sotsiaalministeerium Aruanne rakendusüksusele ja -asutusele ESF-180/2019 12.02.2020 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris2: · Märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale, rakendusüksusele ja rakendusasutusele: Tähelepanek 1.1 – Rakendusasutuse ja –üksuse TAT § 5 tõlgendus ei ole kooskõlas TAT § 5 sõnastusega, sest võimaldab TAT sihtgruppi arvata ka isikud, kes on enne sooviavalduse esitamist viimase 12 kuu jooksul lühiajaliselt töötanud (Oluline) Tähelepanek 1.2 – Rakendusüksuse teostatud kontrollitoimingud ei ole olnud piisavad, et veenduda kulude põhjendatuses ja mõistlikkuses ning seega nende abikõlblikkuses (Oluline) Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimisel lähtunud RHS § 3 üldpõhimõtetest; vastavaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vasta pakkumiskutses toodud teenuste kirjeldusele (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 592 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 576 eurot) (Oluline) Muu oluline info: · Auditi käigus tuvastati, et projekti tegevused on katkestatud. Toetuse saaja kohta on 24.09.2019.a kohtuotsusega välja kuulutatud pankrot, mistõttu projekti tulemus- ja väljundnäitajate saavutamine projekti lõpuks ettenähtud mahus ei ole võimalik. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond tegi oma auditi valimi 14.05.2019.a, millesse sattus ka toetuse saaja väljamaksetaotlus nr 48601, ning auditist teavitav kiri edastati toetuse saajale, rakendusüksusele ja -asutusele 17.05.2019. a. Tulenevalt toetuse saaja juures 13.03.2019.a läbiviidud paikvaatluse tulemustest tekkis rakendusüksusel rikkumiskahtlus ning 23.04.2019.a algatas projekti suhtes rikkumismenetluse. Menetluse tulemusena tehti 30.05.2019.a toetuse saajale toetuse osalise tagasinõudmise otsus Surts Koolitus OÜ-lt ostetud teenuste osas. Tulenevalt nimetatud toetuse tagasinõudmise otsusest oli käesoleva projektiauditi käigus auditeeritud VMT-st 2 517,77 eurot (25% 10 071,07 eurost) mitteabikõlblik, kuid nimetatud viga ei kajastu audiitorite tuvastatud veamääras, sest viga oli 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 tuvastatud ja rikkumismenetlus rakendusüksuse poolt käimas juba enne käesoleva projektiauditi algust. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 3 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.3 Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. Meede 2014-2020.3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks. Projekti number 2014-2020.3.02.18-0101 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris Toetuse saaja ja Toetuse saaja: MTÜ Pro Civitas partner(id): Taotluse rahuldamise Taotluse osalise rahuldamise otsus nr 3-3.1/165, 11.05.2018.a. otsuse (otsuse muutmise) Taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise otsus nr 3-3.1/165-1 number ja kuupäev punkti 1.5 muudatus, 17.05.2018.a. Rakendusüksus SA Innove Projekti kulude 26.02.2018–31.12.2019 abikõlblikkuse periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2019. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Viktoria Koljagina, Ernst & Young Baltic AS (auditi juht); Keiu Friedenthal, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik 25.06.2019 - 4.11.2019) Teet Tamme, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik alates 5.11.2019); 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 4 Marina Posetsenkova, Ernst & Young Baltic AS (auditi läbiviija); Liina Võrklaev, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (auditi läbiviija). Auditi läbiviimise aeg 10.06.2019 – 12.02.2019 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Toimingud toetuse saaja Auditi toimingute käigus analüüsiti ja hinnati: juures · projekti tegelikku teostamist, · projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni, · kulude abikõlblikkust, · projektiga seotud raamatupidamise korraldust, · omafinantseeringu olemasolu, · struktuurifondide sümboolika kasutamist. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude 48601, 05.06.2018, 35 058,82 € aluseks olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja Toetus: 100 %, millest: omafinantseeringu osakaal ESF toetus 85% abikõlblikest summadest Omafinantseering 15% (%) Valimi suurus (eurodes; % 35 058,82 €, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 3 093,77 €5, sellest projektiauditi käigus tuvastatud 576 € (tähelepanek nr 4.1) ja rakendusüksuse poolt enne auditit tuvastatud, 30.05.2019.a tagasinõutud 2 517,77 € TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: FINANTSEERI KOKKU 48601 riiklik Kokku EL fond NG toetus Mitteabikõlblik summa 2 629,7 2 629,7 0 464,07 3 093,77 auditeeritud kuludes (eurodes) 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 VMT-s nr 48601: rakendusüksuse tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 517,77 € (25% 10 071,07 €), tähelepanekuga nr 4.1 seonduv mitteabikõlblik kulu summas 576 €. 2 517,77 €+ 576 €= 3 093,77 €. 5 Mitteabikõlblik summa 14 554,21 14 554,21 0 2 568,39 17 122,60 6 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 7 1,64% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Rakendusasutusel ja -üksusel tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt (edaspidi ka RA) ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 6 Innove SA finantskorrektsiooni otsus ja 11.05.2018 taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 3-3.1/165 muutmine, otsus nr 3-3.1/165-3, 30.05.2019.a; finantskorrektsiooni 30.05.2019 otsuses nr 3-3.1/165-3 ilmse ebatäpsuse parandamise otsused nr 3-3.1/165-4, 3.06.2019.a ja 3-3.1/165-5, 21.06.2019.a. Mitteabikõlblik kulu 17 624,37 € (25% 70 497,49 €). Sellest summast on väljaspool auditi ulatust 17 624,37 € – 2 517,77 €= 15 106,60 €. Projektiauditi käigus väljaspool auditi ulatust leitud mitteabikõlblik kulu tähelepanekutest 4.1: 2 592€ – 576 €=2 016 €. Kokku mitteabikõlblik väljaspool auditi ulatust: 15 106,60 € + 2 016 € = 17 122,60 € 7 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Veamäära arvutuskäik: projektiauditi käigus tuvastatud mitteabikõlblik kulu 576€ / auditeeritud VMT kogumaht 35058,82€ x 100%= 1,64% 6 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust ei ole kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt toetuse andmise tingimustes toodud eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Tähelepanek 1.1 – Rakendusasutuse ja –üksuse TAT § 5 tõlgendus ei ole kooskõlas TAT § 5 sõnastusega, sest võimaldab TAT sihtgruppi arvata ka isikud, kes on enne sooviavalduse esitamist viimase 12 kuu jooksul lühiajaliselt töötanud (Oluline) Tervise- ja tööministri 15.09.2015.a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ (edaspidi toetuse andmise tingimused, TAT) § 2 põhjal on toetuse andmise eesmärgiks soodustada 16–29- aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Sama määruse § 5 põhjal viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate: 1) esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks; 2) pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimeste8 konkurentsivõime tõstmiseks ning tööle aitamiseks. TAT § 6 lg 1 on sätestatud, et kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Innove SA (edaspidi ka rakendusüksus, RÜ) kodulehel avaldatud juhendis projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, on peatükis 2.5 mh kirjutatud: „Projekti tegevuste käigus ostetud tööd ja teenused peavad vastama toetuse andmise tingimustele ning projektis kirjeldatule, olema kooskõlas tehingu dokumentatsioonis esitatuga ning neid peab kasutatama sihipäraselt. Näiteks kui projekti kohaselt viiakse läbi kolm koolitust 35 töötule, peab toetuse saaja suutma tõendada kolme koolituse toimumist 35 osalejale, nende osalejate töötu staatust ning teavituskohustuse täitmist.“ Lähtuvalt eeltoodust on nii toetuse saajal kui rakendusüksusel vajalik veenduda, et TAT-ist finantseeritud projekti käigus pakutaks teenuseid vaid TAT §-s 5 toodud sihtgrupile ning tegevused aitavad kaasa TAT §-s 2 toodud eesmärkide saavutamisele. Projektiauditi läbiviimise käigus veendusid audiitorid, et projektis osalemisest huvitatud isikud pidid projektis osalemiseks täitma sooviavalduse, millesse pidid märkima mh kinnituse enda hõivatuse staatuse ehk töötu olemise kohta; täiendavaid 8 TAT seletuskiri lk 4 sätestab TAT §-s 5 punkti 2 kohta: Punkti 2 alusel antakse toetust pikka aega tööturult eemal olnud inimeste konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks. Sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta. Pikka aega tööturult eemal olnud inimeste all mõeldakse inimesi, kes ei ole hõives osalenud viimase 12 kuu jooksul. Nii kuuluvad sihtrühma pikaajalised töötud, heitunud ja mitteaktiivsed inimesed. 7 kontrolle isiku pikaajalise töötu staatuse kohta toetuse saaja ega ka RÜ (audiitorilt päringu saamiseni) läbi ei viinud. Audiitorite hinnangul ei saa rakendusüksus vaid projektis osaleda soovivate isikute sooviavaldusele tuginedes kindlust, et projektis osalejad kuuluvad TAT §-s 5 sätestatud sihtgruppi, vajalikud on täiendavad regulaarsed EMTA/TÖR ja Sotsiaalkindlustusameti andmetele tuginevad kontrollitoimingud, veendumaks nii sihtgrupi asjakohasuses kui kulu abikõlblikkuses. Peale audiitorilt päringu saamist, teostas RÜ EMTA/TÖR teabenõude projektis osalenud isikute kohta. RÜ edastatud TÖR andmete analüüsimisel tekkis audiitoritel mitmete projektis osalenud isikute TAT § 5 sihtgruppi kuuluvuse osas kahtlusi. Vastuseks audiitoritele tõi RÜ projektiauditi lõpparuandele 20.01.2020 antud kommentaarides välja järgneva: - RÜ tugineb lühiajalise töötamise lubamisel varasemale kokkuleppele rakendusasutusega (e-kiri 16.05.2016), mille kohaselt on pikaajaliselt töötutel lubatud lühiajaline töötamine kuni 2 kuud. - RÜ juhib audiitorite tähelepanu asjaolule, et käesoleva projekti sihtrühma kuulusid ka puudega ja/või erivajadusega inimesed, kellel on võimalus osaleda Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutaval kaitstud töötamise teenusel. Kaitstud töötamise teenusel sõlmitakse isikuga kas TL või VÕS leping, kuna eraldi lepingu vormi kaitstud töö teenusele välja töötatud ei ole. Audiitorite hinnangul ei saa rakendusüksuse ja rakendusasutuse omavahelisi e-kirja teel sõlmitud kokkuleppeid võrdsustada õigusaktide sh TAT tingimuste muutmisega. Kui TAT rakendamisel ilmneb TAT sõnastuse täpsustamise vajadus, siis tuleb nimetatud muudatus TAT-i sisse viia. Samuti tuleb TAT-is sätestada, et töötamiseks ei loeta kaitstud töö teenusel olemist. Risk: Juhul, kui TAT ei kirjelda abikõlblikkuse tingimusi TAT-i sihtrühmale selgelt ja üheselt arusaadavalt, puudub ka RÜ-l selge arusaam sihtrühma kontrollide läbiviimiseks ning eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusasutusele: Juhul kui rakendusasutuse eesmärk on pakkuda meetmest finantseeritavaid toetavaid tegevusi laiemale sihtgrupile kui hetkel TAT-is sätestatud (nt on aktsepteeritud ka lühiajalised töövõtud), siis tuleb selline võimalus TAT-s ka selgelt ette näha. Rakendusasutuse kommentaar: TAT §-i 5 p-s 2 kirjeldatud sihtrühm on pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimesed. Võimalusi, kuidas veenduda nende isikute sihtrühma kuulumises, on erinevaid - alustades isiku ütlustest, lõpetades erinevate asutuste poolt väljastatavate tõenditega. Milliseid võimalusi kasutada, et olla kindel sihtrühma toetuse saamise tingimustele vastamises, on toetuse saaja otsustada. Lisaks teostab toetuse saajate üle kontrolli ka Rakendusüksus. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluses on üheks asjaolusid kinnitavaks tõendiks menetlusosalise enda ütlused ning vastava kinnituse andmisel ei ole ka toetuse saajal põhjust isiku esitatus kahelda. Seejuures on oluline, et inimene ise suudab hinnata oma tegelikku tööturu olukorda. TAT seletuskirjas käsitletakse pikka aega töölt eemal olemist kui 12 kuu jooksul hõives mitte osalemist, kuid iga lühiajalist töötamist ei saa lugeda hõives osalemisena. Kui isik on varasemalt olnud pikalt tööelust eemal ning tal õnnestub vahepeal väga lühikest aega töötada, siis saab teda lugeda sihtgruppi kuuluvaks, sest tema omakäeline tööturule jõudmine ei ole õnnestud. Selline lähemine ei ole vastuolus toetatava tegevuse eesmärgiga. See on kooskõlas ka Eesti tööjõu-uuringuga (ETU), mille metoodika lähtub muuhulgas pikaajalise töötuse ja ka mitteaktiivsuse statistikas inimeste enda ütlustest (vt: https://www.stat.ee/dokumendid/65481). Samuti ei ole mõistlik nõuda Rakendusüksuselt sihtrühma täiemahulist kontrolli ning kontroll valimi alusel on tavapäraselt piisav. Lisaks tuleb arvestada, et ka Rakendusüksusel puudub sihtgrupi andmetele muul moel ligipääs kui teabenõudena päring. 8 Rakendusasutuse täiendav kommentaar 05.02.2020 Projektis osalejate sihtrühma kuulumise hindamiseks lisaks nende omakäelisele kinnitusele täiendavate kriteeriumite alusel kontrollide tegemine paneb toetuse saaja juba toetuse taotlemisel ebavõrdsesse olukorda. Nimelt on RÜ poolt võimalik teha täiendavaid pistelisi kontrolle isikute tegeliku pikaajalise töötu staatuse osas, kuid toetuse saajal puudub võimalus kontrollida sihtrühma liikmete omakäelisi kinnitusi võrdluses registriandmetega. Kuna RÜ kontrolliga kaasneb ka võimalik sanktsioon, paneb see toetuse saaja olukorda, kus ta on sihtgrupi omakäelisele kinnitusele kui aktsepteeritavale alusele tuginedes teinud omalt poolt sihtgrupi kuuluvuse kontrollimise osas kõik võimalikud ja vajalikud tegevused, samas ei pruugi see vältida hilisemaid sanktsioone. Selliselt on toetuse saajale pandud ebamõistlik ja toetuse saajast paljuski sõltumatu risk, kuivõrd ei ole raskemate sihtrühmade puhul mõistlik ega põhjendatud panna tingimuseks ka sihtgrupi enda poolt registriandmete väljavõtmist. Ka RA poolne selgete kriteeriumite seadmine lühiajalise töötamise kestusele ei maanda seda riski kuidagi. Vastupidi, ülaltoodud riski panemine toetuse saajatele muudab väga keeruliseks avatud taotlusvoorude kaudu projektide läbiviimise, mis on üks peamisi tööturumeetmete osutamise viise just raskematele sihtrühmadele töötukassa kaudu osutatavate meetmete kõrval. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses: Soovitus rakendusüksusele: Juhul, kui toetuse saaja on tõendanud projektis osalevate isikute vastavust TAT-i sihtrühmale esitatud abikõlblikkuse tingimustele isikute omakäelise kinnituse alusel, soovitame viia läbi täiendavaid, pistelisi kontrolle nende isikute tegeliku pikaajalise töötu staatuse osas. Rakendusüksuse kommentaar: Alates 14.05.2018 jõustus meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ määrus „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“, mis oma olemuselt asendab Tervise- ja tööministri 15.09.2015.a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ ja laiendab võimalust kaasata väiksema konkurentsivõimega sihtrühma, sh ka neid, kes on äsja töötuks jäänud. Uue määruse jõustumisega on võetud tarvitusele meetmed, mis võimaldavad suuremal hulgal riskigruppi kuuluvatel töötutel projektist abi saada. Vajadusel viib rakendusüksus läbi täiendavaid pistelisi kontrolle (kajastub ka varasemas so 20.01.2020 audiitoritele saadetud RÜ kommentaaris). Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: 24.09.2019 on Harju Maakohus kohtumäärusega nr 2-19-10306 kuulutanud välja MTÜ Pro Civitase pankroti. Pankrotihaldur esitas 10.01.2020 kohtule jaotisettepaneku kinnitamiseks, seega vastavalt pankrotiseaduse § 102 lõike 1 kohaselt ei saa esitada enam nõuet MTÜ Pro Civitase vastu. Seetõttu ei saa rakendusüksus MTÜ Pro Civitase suhtes rohkem toiminguid läbi viia. Audiitori täiendav kommentaar Audiitorite hinnangul on oluline, et TAT-ist toetatavad tegevused ja abikõlblikkuse hindamise alused on üheselt mõistetavad. Selgete kriteeriumide sätestamine on vajalik TAT-i eesmärkide saavutamiseks kõigile osapooltele, sh nii toetuse saajatele kui ka kulude abikõlblikkust kontrollivatele osapooltele. Olukorras, kus rakendusasutuse eesmärk on pakkuda meetmest finantseeritavaid toetavaid tegevusi laiemale sihtgrupile kui hetkel TAT-is sätestatud (nt on aktsepteeritud ka lühiajalised töövõtud), tuleb sellised tingimused TAT-is ka sätestada. 9 Juhul kui rakendusasutus on TAT sihtgrupi täpselt ära defineerinud ja soovib, et teenust osutataks vaid sellele (kitsale) sihtgrupile, siis tuleb ette näha ka kontrollitegevused ning RÜ-l teha pistelisi kontrolle veendumaks projektis osalejate sihtgruppi kuuluvuses. Korraldusasutuse kommentaar: Õigusselguse huvides soovitame RA-l TATi muuta, täpsustades osalejate tunnuseid ja rakendada tagasiulatuvalt, sest tegemist on toetuse saajale soodsama olukorra loomisega. Tähelepanek 1.2 – Rakendusüksuse teostatud kontrollitoimingud ei ole olnud piisavad, et veenduda kulude põhjendatuses ja mõistlikkuses ning seega nende abikõlblikkuses (Oluline) TAT määruses § 6 lõike 1 põhjal on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Sama § lõikes 22 on sätestatud, et teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur. Toetuse saaja on 28.06.2018.a oma kodulehel avaldanud üldsõnalise hanketeate loomemajandusvaldkonna koolituste korraldamisteenuse pakkuja leidmiseks9. Hanketeatest ei selgu, millise osa hangitavast teenusest moodustab koolituse korraldamise teenus ning kas ja millise osa peaks moodustama sisseostetavate koolituste maksumus10. Seega ei ole toetuse saaja koolituste korraldamisteenuse hankimisel loonud eeldusi RHS § 3 mõistes läbipaistva ja kontrollitava hanke läbiviimiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuste hankimiseks. Arvestades, et toetuse saaja ei saanud projekti alguses teada, milliseid koolitusi ja millises mahus projektis osalejad lähtuvalt projekti käigus koostatavatest karjääriplaanidest vajavad, oleks toetuse saaja pidanud selguse ja kulude põhjendatuse huvides selgelt eristama koolituste korraldamise teenuse ja koolituste maksumuse koolituse läbiviijate poolt väljastatud arvete alusel. RÜ on rakendanud toetuse saaja läbiviidud hankele 25%-list finantskorrektsioonimäära, kuna hankija ei ole viinud läbi nõuetekohast riigihankemenetlust. Siiski ei ole audiitorite hinnangul rakendusüksuse kontrollisüsteem nimetatud hanke puhul tuvastanud järgmisi riske ja puudusi. 1. Rakendusüksus tuvastas puudused hankemenetluse läbiviimisel alles pärast paikvaatluse läbiviimist, kui toetuse saajale oli teenuse pakkuja arvete alusel välja makstud juba 70 497,07 eurot. Finantskorrektsioon toetuse saajale koostati korrektse hankemenetluse läbiviimata jätmise alusel. 9 Loomemajanduse valdkondades kuni 20 päevase loomemajandusvaldkonna koolituste korraldamine 90-le sihtgrupi liikmele, sh koolituspartnerite valik, neile ülevaate andmine sihtgrupist ja konkreetsete sihtgrupiliikmete eripärast ning lepingute sõlmimine. Koolituse maht sihtgrupi liikme kohta on 60 – 80 tundi (arvestuslik keskmine 70 tundi). Koolituste teemad võivad olla võrdlemisi erinevad (audiovisuaal, kunst, muusika, reklaam, IT ja meedia jne) ja seetõttu on koolitusgrupid väikesed või on tegemist koguni individuaalse koolitusega. Koolituskavasse võivad lisaks kuuluda vastavalt sihtgrupi liikmete huvidele ja eelnevale ettevalmistusele ka järgmised valdkonnad (loetelu ei ole lõplik): /loetelu koolitusvaldkondadest/. Hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkujaga. Teenuse maksumus koos kõigi maksudega ei tohi ületada 141 750 eurot. 10 Väljamaksetaotluste koosseisus, teenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel väljastatud arvetest nähtub, et lepingu raames on hüvitatud nii koolituste korraldamise teenuse kui ka sihtgrupile pakutud koolituste maksumus. 10 Rakendusüksus oleks pidanud juba esimest Surts Koolitus OÜ arvet kontrollides tuvastama, et nimetatud teenuste hankimisel ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid ning algatama rikkumismenetluse juba enne kulude väljamaksmist. 2. Rakendusüksusel ei olnud üldsõnaliste arvete ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide (edaspidi aktid) alusel võimalik veenduda kulude põhjendatuses – sh kas kulud on olnud mõistlikud (koolituse maht ja maksumus on omavahel proportsioonis) ning kas koolitatav on ka tegelikkuses koolituse läbinud (koolitaja on kinnitanud isiku koolituse läbimist). Lähtuvalt hanketeates sätestatust, sõlmis toetuse saaja 06.07.2018.a töövõtulepingu Surts Koolitus OÜ-ga, mille lepingu punktis 4 on öeldud, et Tellija kohustub tasuma Töövõtjale tehtud töö eest kuni 140 995 eurot (sh käibemaks) ehk igakuiselt 10 071,07 eurot (sh käibemaks). Audiitorite hinnangul on koolituse korraldajaga sõlmitud töövõtuleping liiga üldsõnaline ning kehtestatud igakuine tasu ei ole teenuste osutamisega proportsioonis, mistõttu ei võimalda sellisel kujul sõlmitud töövõtuleping ja esitatud aktid saada ei toetuse saajal ega ka rakendusüksusel kindlustunnet, et teenuse pakkumine toimub kokkulepitud ulatuses, sihtgrupile ning ajagraafikus. Eeldades, et koolituste korraldamise teenus ning koolituste enda maksumus iga konkreetse koolituse osas on erinevalt hinnastatud, kaasneb sel viisil sõlmitud lepinguga oht, et lepingu ettenägematu katkestamise tingimustes on toetuse saaja maksnud teenuse pakkujale tasu rohkem kui sihtgrupile tegelikult koolitusi jm teenuseid on pakutud. Näiteks on 06.08.2018.a Surts Koolitus OÜ väljastanud arve nr 201807, mille alusel on osutatud järgmisi teenuseid: - ettevalmistuste tegemine üheksa koolituse läbiviimiseks, sh koolitusvajaduse väljaselgitamine, suhtlemine ja kohtumine koolitatavatega, koolituste planeerimine-korraldamine jt; - ühe isiku 3-päevane akvarellikoolitus. Lepingu järgselt väljastati toetuse saajale arve summas 10 071,07 eurot. Audiitorite hinnangul ei ole aktis kajastatud tehtud tööde maht proportsioonis küsitud tasuga. Läbipaistmatute kulude aktsepteerimisel ei ole võimalik saada veendumust tehtud kulude mõistlikkuse osas ning maandada riske võimalike ettemakstud kulude osas. Võttes arvesse, et Surts Koolitus OÜ-lt sisseostetud teenuste kohta on rakendusüksus 30.05.2019.a seisuga teinud toetuse tagasinõudmise otsuse 25% ulatuses lepinguga seonduvatest kuludest, ei ole käesolevas tähelepanekus toodud puuduste tõttu projektile vaja täiendavat finantskorrektsiooni rakendada, kuid tuleb kaaluda paranduste tegemist rakendusüksuse kontrollitoimingutes samalaadsete puuduste edaspidiseks vältimiseks. Risk: Kui rakendusüksus ei nõua kulude hüvitamiseks toetuse saajatelt läbipaistvaid, põhjendatud tõendusmaterjale (sh lepinguid, arveid, akte), siis võidakse TAT vahendeid kasutada põhjendamatute ja/või mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Soovitus rakendusüksusele: Kulude abikõlblikkuse kontrollimisel pöörata enam tähelepanu kulu tekkimise alusele ning hinnata, kas tegemist võib olla hanke korras või hinnavõrdluse teel hangitava toote/teenusega. Hanke läbiviimise protsessi õiguspärasust tuleb hinnata juba esimese toote/teenuse hankimiseks sõlmitud lepingu alusel esitatud arve kontrollimisel, et oleks võimalik maandada riski mitteabikõlblike kulude tekkimiseks nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja huvides. 11 Samuti soovitame pöörata enam tähelepanu projekti/projektide tegevuste elluviimiseks sõlmitud lepingutes kokkulepitud maksetingimustele, et need võimaldaksid rakendusüksusel hinnata kulude põhjendatust ja läbipaistvust. Juhul, kui lepingu osapooled on omavahel kokku leppinud teenuse osutamises kindlasummalise maksena, tuleb rakendusüksusel veenduda, et see on lepingu esemest tulenevalt põhjendatud ning samaaegselt oleksid maandatud ka rakendusüksuse riskid võimalike mitteabikõlblike kulude tekkimiseks projekti rakendamise katkemisel. Rakendusüksuse kommentaar: RÜ ei nõustu audiitorite tähelepanekuga, et toetuse saaja ei ole järginud koolitusteenuse ostmisel RHS § 3-e nõudeid. Hankijal oli õigus pakkumuskutses sätestada hankeese. Selles olid välja toodud teenuste lõplikud mahud. Pakkumuskutses olid koolitusteemad jäetud lahtiseks, et tagada paindlikkus teenuse osutamisel, mis vastaks sihtrühma vajadusele. Seega oli tegemist terviklahendusega, mille valikukriteeriumiks oli madalaim hind. Hankijal oli õigus hankelepingu sõlmimisel kokku leppida tasumise viisis ja määras. Hankija leppis kokku teenuse kogumahus ning tasus teenuse eest vastavalt sõlmitud lepingule igakuiselt võrdsetes osades. Toetuse saaja ei viinud küll projekti lõpuni ent eelneva abikõlbliku perioodi tegevuskulud olid maksetaotlustes kontrollitud. Teenus vastas lepingule ja sihtrühma vajadusele. Seda kinnitas ka RÜ järelevalveüksuse poolt läbi viidud etteteatamata paikvaatlus. RÜ oleks saanud hinnata kulude mõistlikkust ja kogu teenuse abikõlblikkust peale hankelepingu täitmist (kas nõutud koolitusmaht on täidetud ja kas kõik koolitused on läbi viidud ettenähtud osalejate arvule). Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: informatsiooni ei esitatud. Audiitorite täiendav kommentaar Olukorras, kus toetuse saaja ei olnud veel projektis osalejate vajadusi kaardistanud ning ei teadnud, milliseid koolitusi ja millises mahus (koolitustel erinevad maksumused, tasemed) on vaja tellida, ei olnud koolituste korraldamise teenuse tervikteenusena sisseostmine mõistlik ega RHS § 3 üldpõhimõtetega kooskõlas. Võttes arvesse, et esitatud pakkumustes ei eristatud koolituste maksumust koolituste korraldamisteenuse maksumusest, ei olnud hankijal võimalik ka veenduda, kas esitatud pakkumised vastasid hanke lõppeesmärgile (arvestatud koolituskulud on piisavad sihtgrupi koolitusvajaduse katmiseks) ning milline esitatud pakkumus oli ka tegelikkuses soodsaim (koolituste korraldamise kulu suhe koolituskuludesse). Seega ei olnud toetuse saajal sisuliselt võimalik erinevaid pakkumusi võrrelda muu kui kogumaksumuse põhjal. Hanke protsessi ega ka tehtud hinnapakkumisi ei ole võimalik hinnata läbipaistvaks kui selle üks komponent (sihtrühmale pakutavad koolitused) on piiritlemata. Audiitorid jäävad oma seisukohale, et läbipaistmatute kulude aktsepteerimisel ei ole võimalik saada veendumust tehtud kulude mõistlikkuse osas ning maandada riske võimalike ettemakstud kulude osas. Kui rakendusüksus ei nõua kulude hüvitamiseks toetuse saajatelt läbipaistvaid, põhjendatud tõendusmaterjale (sh lepinguid, arveid, akte), siis võidakse TAT vahendeid kasutada põhjendamatute ja/või mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. RÜ-l tuleb kontrollitoiminguid tõhustada, et eeltoodud riski realiseerumist minimeerida. Korraldusasutuse ettepanek rakendusasutusele: täpsustada TAT-is hanke läbiviimise nõudeid juhul, kui taotlejateks on mittehankijad. 12 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja ja partneri raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja poolt läbi viidud hange ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimisel lähtunud RHS § 3 üldpõhimõtetest; vastavaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vasta pakkumiskutses toodud teenuste kirjeldusele (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 592 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 576 eurot) (Oluline) Projekti nr 2014-2020.3.02.18-0101 „Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris“ 11.05.2018 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 3-3.1/165 punkti 1.12.7 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-is 26 sätestatut. STS § 26 lõikest 6 tulenevalt kui toetuse saaja või partner ei pea järgima11 riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §- s 3 sätestatud põhimõtteid. Seega oleks toetuse saaja pidanud karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimisel jälgima RHS-s §-s 3 toodud sätteid. Toetuse saaja poolt 28.06.2018.a avaldatud hankekutse sisaldas järgnevat infot: Projekti sihtgrupp on Harjumaa ja Raplamaa loominguliste huvidega pikaajalised töötud, heitunud ja mitteaktiivsed. Projekti raames soovitakse hanke korras tellida järgmisi teenuseid ajavahemikus 10.07.2018 – 13.11.2019: 1. Karjäärinõustamine kokku 105-le inimesele ja nendele karjääriplaanide koostamine (keskmiselt 6 tundi osaleja kohta) 2. Võlanõustamine kokku 105-le inimesele (keskmiselt 10 tundi inimese kohta). Hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkujaga. Teenuse maksumus koos kõigi maksudega ei tohi ületada 39 900 eurot. Hanke tulemusena sõlmis toetuse saaja projekti raames 06.07.2018. a Nõustamine ja Koolitus MTÜ- ga töövõtulepingu nr T/18-01 perioodil 10.07.2018-13.11.2019 karjäärinõustamise ja võlanõustamise teenuste ostmiseks maksumusega 39 700 eurot (käibemaksuta, teenuse pakkuja ei ole käibemaksu kohustuslane). 11 Tulenevalt 20.11.2019.a kohtulahendist nr 3-17-2718 on tähelepanek vormistatud toetuse saaja kui mittehankija kohta. 13 Käesoleva projektiauditi käigus tuvastati karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimise kohta mitmeid puudusi. 1. Hanke korraldamine ei ole toimunud läbipaistvalt ja kontrollitavalt RHS § 3 üldpõhimõtteid järgides RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Audiitorid tuvastas karjääri- ja võlanõustamisteenuste hankekutses järgmised puudused: 1. Puudub teenuste täpsem kirjeldus. Arvestades, et projekti sihtgrupi moodustasid pikaajalised töötud, heitunud ja mitteaktiivsed, kellest iga grupp vajab mõnevõrra spetsiifilisemat lähenemist, oleksid pidanud hangitavad teenused olema detailsemalt kirjeldatud, sh kas tegemist on individuaal- või grupinõustamisega, kus ja mis tingimustel tuleb teenust osutada, kuidas toimub teenuste eest tasumine (etapi kaupa või ühes summas; vt ka järgmine punkt). 2. Hinnapakkumisi ei ole nõutud teenuste ja ühikuhindade kaupa. Arvestades, et tegemist on erinevat liiki teenustega, mille ühikuhinnad võivad olla erinevad, ei ole nimetatud hankekutse alusel vaid teenuste kogumaksumust sisaldavate pakkumuste põhjal võimalik võrrelda erinevaid laekunud pakkumusi üksikute teenuste ja ühikuhindade kaupa. Seega pole tagatud hanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Soovitud teenuste erinevat maksumust tõendab ka teenuste osutamise ajal teenuse pakkuja poolt 2.08.2018.a esitatud arve nr 18007, mille järgi osutati karjäärinõustamist hinnaga 30 eurot/tund ja võlanõustamist 40 eurot/tund. Nimetatud ühikhindu ei ole aga pakkumuses eelnevalt küsitud ega välja toodud. Hankekutses on eeldatud, et teenust on vaja 105-le isikule. Arvestades, et teenuste sihtrühm ei olnud projekti alguseks teada, siis ei saanud hankija olla kindel, et see eesmärk ka täidetakse ning kui palju erinevaid teenuseid projekti kaasatud isikud tegelikkuses võivad vajada. Seega oleks pakkumiskutse pidanud andma informatsiooni ka teenuste eest tasumise korrast, sh kas tasumine toimub ühikuhinna põhiselt või pakkumuses märgitud kahe teenuse kogumaksumuse summana. Lähtuvalt eeltoodust asuvad audiitorid seisukohale, et hange ei olnud korraldatud RHS § 3 lg 1, 3, 5 mõttes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, hanke ese ei olnud piisava täpsusega kirjeldatud, hankija ei loonud eeltingimusi konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks, parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse hankimiseks. 2. Huvide konflikti eiramine 14 Audiitorid tuvastasid, et toetuse saaja ei ole vältinud näilist huvide konflikti. Toetuse saaja töötaja, kellega toetuse saaja oli sõlminud 30.06.2018.a töölepingu psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise eksperdi ja tööklubi läbiviija ametikohale asumiseks, kuulus 06.07.2018. a hanke võitjaks tunnistatud Nõustamine ja Koolitus MTÜ juhatusse. Eksisteerib risk, et toetuse saaja töötajaga seotud pakkujal Nõustamine ja Koolitus MTÜ oli pakkumuse tegemise hetkeks 05.07.2018.a teistest potentsiaalsetest pakkujatest rohkem infot sh infot ka teiste pakkumuste hinna kohta (võitnud pakkumus esitati pärast teiste pakkumuste laekumist). Eeltoodu põhjal ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 lg 4 toodud üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 3. Toetuse saaja on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud pakkumiskutses toodud tingimustele Hanke võitjaks tunnistatud Nõustamine ja Koolitus MTÜ pakkumus sisaldas karjääri- ning psühholoogilise, sotsiaalse ja võlanõustamise teenuseid. Hankekutse põhjal pidi pakkumus olema esitatud vaid karjääri- ja võlanõustamisteenuste kohta. Töövõtuleping on sõlmitud karjääri- ja võlanõustamisteenuste kohta, kuid selle maksumuseks on võetud pakkumuses sisaldunud karjääri- ning psühholoogilise, sotsiaalse ja võlanõustamise kogumaksumus. Lisaks oli pakkumuses märgitud, et võlanõustamist pakutakse vastavalt osalejate vajadustele, kuigi hankekutses oli soovitud võlanõustamist kokku 105-le inimesele (keskmiselt 10 tundi inimese kohta). Eeltoodust lähtuvalt ei vastanud võitjaks tunnistatud pakkumus hankekutsele. Lisaks ei olnud võitnud pakkumus ja töövõtuleping omavahel kooskõlas. Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 1.09.2014.a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 14 toodud asjaolud, mille kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust tuleks vähendada kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole määruse lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Arvestades eeltoodut on audiitorite hinnangul asjakohane tunnistada mitteabikõlblikuks 10% karjääri- ja võlanõustamise teenuse ostmiseks kasutatud kuludest, sest toetuse saaja ei järginud karjääri- ja võlanõustamisteenuse hankimisel RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, eiras näilist huvide konflikti ning tunnistas vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud pakkumiskutses toodud tingimustele. Audiitorite hinnangul ei ole kohane rakendada väiksemat korrektsioonimäära, kuna rikutud on mitmeid RHS § 3 üldpõhimõtteid. 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamisel kujuneb finantskorrektsiooni summaks 2 59212 eurot projekti kuludes kajastuvast hankelepingu summast (millest ESF toetus 2 203,20 eurot (85%) ning omafinantseering 388,80 eurot (15%)). Antud auditi ulatusse kuulub sellest 576 eurot (millest ESF toetus 489,6 eurot ning omafinantseering 86,4 eurot). 12 Nõustamine ja koolitus MTÜ-lt ostetud teenuste maht projektis 1.05.2019-ni 25 920 euro, sellest 10% on 2 592 eurot 15 Risk: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel kulud auditis märgitud ulatuses mitteabikõlblikuks tunnistada. Samuti soovitame pöörata enam tähelepanu toetuse saajate poolt läbiviidud hangete RHS § 3 üldpõhimõtetele vastavusele; hankekutse, pakkumuse ja hankelepingu kooskõlas olemisele ja sellele kas kulude tegemisel on konkurentsi efektiivselt ära kasutatud. Rakendusüksuse kommentaar: RÜ ei nõustu audiitorite soovitusega algatada karjääri- ja võlanõustamisteenuse ostmisel mitteabikõlblike kulude tagasinõudmise protsess järgmistel põhjustel: · Toetuse saajal ei ole kohustust RHS mõistes koostada detailset teenusekirjeldust. Toetuse saaja on sätestanud isikute hulga, kellele ta seda teenust soovib ning keskmise tundide arvu ühe inimese kohta, mis on RÜ hinnangul asjakohane. · Huvide konflikti osas edastas RÜ audiitoritele 27.11.2019 saadetud e-kirjaga järgmise kommentaari: „Isik, kellega toetuse saaja sõlmis töölepingu (ning lisaks oli isik ka juhatuse liige MTÜs, kes nõustamiste pakkumuse võitis), ei osalenud pakkumuse tegemisel. Selle on allkirjastanud teine juhatuse liige ning ka teenusleping on teise juhatuse liikmega sõlmitud. Eeltoodut arvesse võttes on RÜ seisukohal, et nimetatud isik taandas end pakkumuste esitamise protsessist“. · Hankija hankis karjääri- ja võlanõustamist. Pakkuja oli ka varasemalt hankijale nõustamisteenuseid pakkunud, seega kasutas toetuse saaja pakkumuse tegemisel varasemat pakkumuseformaati. Hankeleping on sõlmitud vaid karjääri- ja võlanõustamisele. Samuti toob RÜ välja asjaolu, et pakkumus on tehtud väiksemale summale kui hankekutses märgitud teenuste rahaline maht, seega finantsmõju puudus. Lähtuvalt eelpool toodust järeldab RÜ, et auditi poolt välja toodud rikkumised ei ole tõendatud ning puudub finantsmõju. Seega puudub alus tagasinõude protsessi algatuseks. Rakendusüksuse täiendav kommentaar 03.02.2020: Rakendusüksus juhib täiendavalt audiitorite tähelepanu asjaolule, et hangitavat teenust so karjääri- ja võlanõustamist plaanis toetuse saaja projekti kinnitatud tegevuskava alusel algselt läbi viia mai 2018- november 2019 so 19 kuud. Teenuste osutamisega alustati 10.07.2018. Plaanis oli karjääri- ja võlanõustamist osutada 105le sihtrühma liikmele. Toetuse saaja esitatud vahearuande põhjal sai vahemikul 10.07.2018-31.12.2018 so kuue kuu jooksul võlanõustamist 52 isikut, so 49,5% plaanitud sihtrühmast, ja 62 isikut, so 59% plaanitud sihtrühmast, karjäärinõustamist. Arvestades, et ainuüksi 6 kuu jooksul oli eespool nimetatud teenuseid saanud kokku üle 50% plaanitud sihtrühmast, on tõenäoline, et toetuse saaja oleks plaanitud eesmärgi so karjääri- ja võlanõustamine 105 sihtrühma liikmele, saavutanud, kui projekti tegevused ei oleks katkenud. Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et ühikuhindade põhine arvestus teeb teenuse osutamise läbipaistvamaks. Samas võib rakendusüksus kinnitada, et toetuse saaja ostis teenust hinnaga, mis on projektides läbiv (so keskmine tunnihind on ca 35 eurot, ent nõustamist ostetakse ka kuni 50 eurot tund). Seega võib öelda, et tegu on tavapärase turuhinnaga teenuste pakkumisega ning mingit võimaliku finantskahju- või mõju ei ole tekkinud. 16 24.09.2019 on Harju Maakohus kohtumäärusega nr 2-19-10306 kuulutanud välja MTÜ Pro Civitase pankroti. Pankrotihaldur esitas 10.01.2020 kohtule jaotisettepaneku kinnitamiseks, seega vastavalt pankrotiseaduse § 102 lõike 1 kohaselt ei saa esitada enam nõuet MTÜ Pro Civitase vastu. Lähtuvalt sellest ei saa rakendusüksus enam Pro Civitasele teha finantskorrektsiooni otsust, kuivõrd isik on pankrotis ning uusi nõudeid ei ole võimalik esitada. Võttes kõike seda arvesse, ei ole mõistlik ega põhjendatud algatada mitteabikõlblikke kulude osas toetuse tagasinõudmise protsessi, kuivõrd sellele ei järgne mitteabikõlblike kulude osas toetuse tagasi maksmist. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Audiitorite täiendav kommentaar Audiitorid jäävad oma seisukohtadele tuginedes järgmistele argumentidele: - RÜ hinnangul ei ole toetuse saajal kohustust RHS mõistes koostada detailset teenusekirjeldust, kuid audiitorite hinnangul on detailne teenuse kirjeldus vajalik. Arvestades, et projekti sihtrühm (sh selle suurus) ei olnud hanke väljakuulutamise hetkel teada, projekti rakendamise vältel võib sihtrühma osas toimuda muudatusi ning hangitud teenused on erinevalt tasustatud, siis on ühikuhinna teadmine vajalik nii hankijale kui ka RÜ-le hilisemaks kulude abikõlblikkuse hindamiseks. Selgete maksetingimuste puudumisel, ei saa ka pakkuja olla kindel, millistel alustel toimub teenuse osutamise eest maksmine juhul, kui projekti sihtrühma osas toimub muudatusi (nt osutatakse isikule teenuseid vaid ühe nõustamisteenuse raames). Pakkuja peab saama arvestada võimalike riskidega teenuse osutamisel. Hanketeade ei ole kooskõlas RHS § 3 üldpõhimõtetega, sh hinnapakkumise struktuur ei olnud läbipaistev. - Lisaks eeltoodule tuvastasid audiitorid, et karjääri- ja võlanõustamisteenuste pakkujaga 39700 euro mahus sõlmitud töövõtuleping oleks pidanud võimaldama igale projekti sihtgruppi kuulunud isikule pakkuda karjääri- ja võlanõustamisteenuseid kuni 378 euro13 eest, seega oleks ühe nõustamistunni keskmine hind pidanud olema 23,63 eurot/tund14. Auditi käigus selgus, et tegelikult osutas teenuse pakkuja projekti raames karjääri- ja võlanõustamisteenuseid hindadega 30 eurot/tund ja 40 eurot/tund15. Olukorras, kus pakkumus sisaldas vaid teenuste kogumaksumust ja toetuse saaja ei fikseerinud ka tööettevõtulepingus ostetavate teenuste tegelikke ühikuhindu, maksis toetuse saaja teenuste eest oluliselt kõrgemat hinda kui oli olnud pakkumuses. Kui teenuse pakkuja oleks saanud tegelike hindadega hankekutses sätestatud mahus teenuste pakkumist jätkata oleks juba 69-le isikule16 teenuste pakkumisel vahendid otsa saanud. RÜ oleks pidanud nimetatud puudust märkama ning juhtima toetuse saaja tähelepanu, et teenuste tegelik hinnatase ei lähe kokku pakkumusega ning et sellise hinnataseme ja töövõtulepingu kogumahu juures saab karjääri- ja võlanõustamisteenuste kohta sõlmitud töövõtulepingu maht täis enne kui 105-le projektis osalejale saab 16 h ulatuses karjääri- ja võlanõustamisteenust või saavad projektis osalejad planeeritud teenuseid oluliselt väiksemas mahus ning see ei pruugi olla piisav projektis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 13 Töövõtulepingu põhjal nõustamisteenuste kulu ühe isiku kohta: 39700€/105 isikut=378,10 € 14 Ühe nõustamistunni keskmine maksumus: 378,10€/16h= 23,63 €/h 15 Nõustamine- ja Koolitus MTÜ 2.08.2018.a arvel nr 18007 toodud tegelikud hinnad: karjäärinõustamise hind 30 eurot/tund ja võlanõustamine 40 eurot/tund 16 Ühe projektis osaleva isiku nõustamisteenuste maksumus: 6h x 30€/h+10h x 40€/h=580€/isik. 39700 €/580€=68,45 isikut. Võttes arvesse Nõustamine ja Koolitus MTÜ poolt osutatud teenuste tegelikke ühikuhindu, oleks 105-le isikule hankekutses toodud mahtudes kahe nõustamisteenuse pakkumine pidanud maksma minema 60 900 eurot 17 - Audiitorid ei nõustu RÜ seisukohaga, et näilist huvide konflikti pole. Arvestades, et isikuga sõlmitud töölepingu ja pakkumiskutse edastamise vahele jäi vaid 2 päeva, siis pidi hankija olema teadlik isiku seotusest võimaliku pakkujaga ning hankija ei ole vältinud võimalikku huvide konflikti olukorda. - Audiitorid ei nõustu RÜ hinnanguga, et pakkuja kasutas varasema pakkumuse formaati ning see õigustab pakkumuse ning hankekutse kooskõlas mitteolemist ning pakkumuse ja lepingu kooskõlas mitteolemist. Olukorras, kus osta sooviti kahte teenust, summaarne pakkumine tehti nelja teenuse kohta ning erinevad teenused ei ole pakkumuses eristatavad, ei saanud hankija olla kindel, et pakkuja on ka tegelikkuses eksinud vaid vormiliselt või arvestas ta pakkumuse tegemisel ka tegelikult nelja teenuse osutamisega. Kui hankija ei ole pakkujalt pakkumuse sisu täpsustanud, tuleb lähtuda pakkumuses esitatud informatsioonist. - Rakendusüksusel tuleb tähelepanekus 4.1. toodud asjaolud võtta arvesse ning nimetatud ulatuses projekti kulud mitteabikõlblikuks tunnistada. Sertifitseerimisasutus ei saa nimetatud kulusid Euroopa Komisjonile esitatavas 2018/2019 sertifitseeritud kulude aastaaruandes abikõlblikena kinnitada. Lähtuvalt eeltoodust jäävad audiitorid oma esialgse soovituse juurde. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 18 Kinnitame lõpparuande 19 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Teet Tamme Viktoria Koljagina Juhtivkonsultant Juhtivkonsultant Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS Tallinn, 12.02.2020 19 Pr Katri Targama Innove SA Meie 13.02.2020 nr 10-5/1134-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud juhatuse liige Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.02.18-0101 „Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris“ auditi lõpparuande nr ESF-180/2019. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (19 leheküljel) Sama: Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium ([email protected]) Hr Tiit Ollin, juhatuse liige, Pro Civitas MTÜ (pankrotis) ([email protected]) Teadmiseks: Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Liina Võrklaev 6113212 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel