Euroopa Sotsiaalfondi projekti nr
2014-2020.3.02.18-0101
“Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute
tagasitoomine tööturule
loomemajandussektoris”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: MTÜ Pro Civitas
rakendusüksus: Sihtasutus Innove
rakendusasutus: Sotsiaalministeerium
Aruanne rakendusüksusele ja -asutusele
ESF-180/2019
12.02.2020
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja
tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Märge struktuuritoetuse registris2:
· Märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale, rakendusüksusele ja rakendusasutusele:
Tähelepanek 1.1 – Rakendusasutuse ja –üksuse TAT § 5 tõlgendus ei ole kooskõlas TAT § 5
sõnastusega, sest võimaldab TAT sihtgruppi arvata ka isikud, kes on enne sooviavalduse esitamist
viimase 12 kuu jooksul lühiajaliselt töötanud (Oluline)
Tähelepanek 1.2 – Rakendusüksuse teostatud kontrollitoimingud ei ole olnud piisavad, et
veenduda kulude põhjendatuses ja mõistlikkuses ning seega nende abikõlblikkuses (Oluline)
Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimisel lähtunud
RHS § 3 üldpõhimõtetest; vastavaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vasta pakkumiskutses
toodud teenuste kirjeldusele (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 592 eurot, millest auditi ulatusse
kuulub 576 eurot) (Oluline)
Muu oluline info:
· Auditi käigus tuvastati, et projekti tegevused on katkestatud. Toetuse saaja kohta on
24.09.2019.a kohtuotsusega välja kuulutatud pankrot, mistõttu projekti tulemus- ja
väljundnäitajate saavutamine projekti lõpuks ettenähtud mahus ei ole võimalik.
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond tegi oma auditi valimi 14.05.2019.a,
millesse sattus ka toetuse saaja väljamaksetaotlus nr 48601, ning auditist teavitav kiri edastati
toetuse saajale, rakendusüksusele ja -asutusele 17.05.2019. a. Tulenevalt toetuse saaja juures
13.03.2019.a läbiviidud paikvaatluse tulemustest tekkis rakendusüksusel rikkumiskahtlus
ning 23.04.2019.a algatas projekti suhtes rikkumismenetluse. Menetluse tulemusena tehti
30.05.2019.a toetuse saajale toetuse osalise tagasinõudmise otsus Surts Koolitus OÜ-lt
ostetud teenuste osas. Tulenevalt nimetatud toetuse tagasinõudmise otsusest oli käesoleva
projektiauditi käigus auditeeritud VMT-st 2 517,77 eurot (25% 10 071,07 eurost)
mitteabikõlblik, kuid nimetatud viga ei kajastu audiitorite tuvastatud veamääras, sest viga oli
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse
auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised
ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised
tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti
edukal elluviimisel.
2
tuvastatud ja rikkumismenetlus rakendusüksuse poolt käimas juba enne käesoleva
projektiauditi algust.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
3
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI
ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.3 Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult
väljalangemise ennetamine.
Meede 2014-2020.3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks.
Projekti number 2014-2020.3.02.18-0101
struktuuritoetuse
registris (edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine
tööturule loomemajandussektoris
Toetuse saaja ja Toetuse saaja: MTÜ Pro Civitas
partner(id):
Taotluse rahuldamise Taotluse osalise rahuldamise otsus nr 3-3.1/165, 11.05.2018.a.
otsuse (otsuse muutmise) Taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise otsus nr 3-3.1/165-1
number ja kuupäev punkti 1.5 muudatus, 17.05.2018.a.
Rakendusüksus SA Innove
Projekti kulude 26.02.2018–31.12.2019
abikõlblikkuse periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2019. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele
kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr
127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d)
Viktoria Koljagina, Ernst & Young Baltic AS (auditi juht);
Keiu Friedenthal, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik
25.06.2019 - 4.11.2019)
Teet Tamme, Ernst & Young Baltic AS (auditi eest vastutav isik alates
5.11.2019);
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel
võrdne võimalus valimisse sattuda.
4
Marina Posetsenkova, Ernst & Young Baltic AS (auditi läbiviija);
Liina Võrklaev, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (auditi
läbiviija).
Auditi läbiviimise aeg
10.06.2019 – 12.02.2019
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
Toimingud toetuse saaja Auditi toimingute käigus analüüsiti ja hinnati:
juures
· projekti tegelikku teostamist,
· projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni,
· kulude abikõlblikkust,
· projektiga seotud raamatupidamise korraldust,
· omafinantseeringu olemasolu,
· struktuurifondide sümboolika kasutamist.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude 48601, 05.06.2018, 35 058,82 €
aluseks olevad
väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS
nr, kuupäev, abikõlblik
summa eurodes)
Toetuse ja Toetus: 100 %, millest:
omafinantseeringu osakaal ESF toetus 85%
abikõlblikest summadest Omafinantseering 15%
(%)
Valimi suurus (eurodes; % 35 058,82 €, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 3 093,77 €5, sellest projektiauditi käigus tuvastatud
576 € (tähelepanek nr 4.1) ja rakendusüksuse poolt enne auditit tuvastatud, 30.05.2019.a
tagasinõutud 2 517,77 €
TOETUS OMA-
Väljamaksetaotluse number:
FINANTSEERI KOKKU
48601 riiklik
Kokku EL fond NG
toetus
Mitteabikõlblik summa 2 629,7 2 629,7 0 464,07 3 093,77
auditeeritud kuludes
(eurodes)
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
VMT-s nr 48601: rakendusüksuse tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 517,77 € (25% 10 071,07 €), tähelepanekuga nr 4.1
seonduv mitteabikõlblik kulu summas 576 €. 2 517,77 €+ 576 €= 3 093,77 €.
5
Mitteabikõlblik summa 14 554,21 14 554,21 0 2 568,39 17 122,60 6
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 7 1,64%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma
audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida
projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi
käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi
korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava,
audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud
olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Rakendusasutusel ja -üksusel tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja
soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus.
Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt (edaspidi ka
RA) ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib
täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
6
Innove SA finantskorrektsiooni otsus ja 11.05.2018 taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 3-3.1/165 muutmine, otsus nr
3-3.1/165-3, 30.05.2019.a; finantskorrektsiooni 30.05.2019 otsuses nr 3-3.1/165-3 ilmse ebatäpsuse parandamise otsused
nr 3-3.1/165-4, 3.06.2019.a ja 3-3.1/165-5, 21.06.2019.a. Mitteabikõlblik kulu 17 624,37 € (25% 70 497,49 €). Sellest
summast on väljaspool auditi ulatust 17 624,37 € – 2 517,77 €= 15 106,60 €. Projektiauditi käigus väljaspool auditi ulatust
leitud mitteabikõlblik kulu tähelepanekutest 4.1: 2 592€ – 576 €=2 016 €. Kokku mitteabikõlblik väljaspool auditi
ulatust: 15 106,60 € + 2 016 € = 17 122,60 €
7
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Veamäära arvutuskäik: projektiauditi käigus
tuvastatud mitteabikõlblik kulu 576€ / auditeeritud VMT kogumaht 35058,82€ x 100%= 1,64%
6
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust ei ole kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt toetuse andmise
tingimustes toodud eesmärkidele ja rakendamise tingimustele.
Tähelepanek 1.1 – Rakendusasutuse ja –üksuse TAT § 5 tõlgendus ei ole kooskõlas
TAT § 5 sõnastusega, sest võimaldab TAT sihtgruppi arvata ka isikud, kes on enne
sooviavalduse esitamist viimase 12 kuu jooksul lühiajaliselt töötanud (Oluline)
Tervise- ja tööministri 15.09.2015.a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ (edaspidi
toetuse andmise tingimused, TAT) § 2 põhjal on toetuse andmise eesmärgiks soodustada 16–29-
aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Sama
määruse § 5 põhjal viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate:
1) esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle
aitamiseks;
2) pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimeste8 konkurentsivõime tõstmiseks ning
tööle aitamiseks.
TAT § 6 lg 1 on sätestatud, et kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi
Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5
ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
Innove SA (edaspidi ka rakendusüksus, RÜ) kodulehel avaldatud juhendis projektide
ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, on peatükis 2.5 mh kirjutatud: „Projekti tegevuste käigus ostetud
tööd ja teenused peavad vastama toetuse andmise tingimustele ning projektis kirjeldatule, olema
kooskõlas tehingu dokumentatsioonis esitatuga ning neid peab kasutatama sihipäraselt. Näiteks kui
projekti kohaselt viiakse läbi kolm koolitust 35 töötule, peab toetuse saaja suutma tõendada kolme
koolituse toimumist 35 osalejale, nende osalejate töötu staatust ning teavituskohustuse täitmist.“
Lähtuvalt eeltoodust on nii toetuse saajal kui rakendusüksusel vajalik veenduda, et TAT-ist
finantseeritud projekti käigus pakutaks teenuseid vaid TAT §-s 5 toodud sihtgrupile ning tegevused
aitavad kaasa TAT §-s 2 toodud eesmärkide saavutamisele. Projektiauditi läbiviimise käigus veendusid
audiitorid, et projektis osalemisest huvitatud isikud pidid projektis osalemiseks täitma sooviavalduse,
millesse pidid märkima mh kinnituse enda hõivatuse staatuse ehk töötu olemise kohta; täiendavaid
8
TAT seletuskiri lk 4 sätestab TAT §-s 5 punkti 2 kohta: Punkti 2 alusel antakse toetust pikka aega tööturult eemal olnud
inimeste konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks. Sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta. Pikka aega
tööturult eemal olnud inimeste all mõeldakse inimesi, kes ei ole hõives osalenud viimase 12 kuu jooksul. Nii kuuluvad
sihtrühma pikaajalised töötud, heitunud ja mitteaktiivsed inimesed.
7
kontrolle isiku pikaajalise töötu staatuse kohta toetuse saaja ega ka RÜ (audiitorilt päringu saamiseni)
läbi ei viinud.
Audiitorite hinnangul ei saa rakendusüksus vaid projektis osaleda soovivate isikute sooviavaldusele
tuginedes kindlust, et projektis osalejad kuuluvad TAT §-s 5 sätestatud sihtgruppi, vajalikud on
täiendavad regulaarsed EMTA/TÖR ja Sotsiaalkindlustusameti andmetele tuginevad
kontrollitoimingud, veendumaks nii sihtgrupi asjakohasuses kui kulu abikõlblikkuses.
Peale audiitorilt päringu saamist, teostas RÜ EMTA/TÖR teabenõude projektis osalenud isikute kohta.
RÜ edastatud TÖR andmete analüüsimisel tekkis audiitoritel mitmete projektis osalenud isikute TAT
§ 5 sihtgruppi kuuluvuse osas kahtlusi. Vastuseks audiitoritele tõi RÜ projektiauditi lõpparuandele
20.01.2020 antud kommentaarides välja järgneva:
- RÜ tugineb lühiajalise töötamise lubamisel varasemale kokkuleppele rakendusasutusega (e-kiri
16.05.2016), mille kohaselt on pikaajaliselt töötutel lubatud lühiajaline töötamine kuni 2 kuud.
- RÜ juhib audiitorite tähelepanu asjaolule, et käesoleva projekti sihtrühma kuulusid ka puudega
ja/või erivajadusega inimesed, kellel on võimalus osaleda Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutaval
kaitstud töötamise teenusel. Kaitstud töötamise teenusel sõlmitakse isikuga kas TL või VÕS leping,
kuna eraldi lepingu vormi kaitstud töö teenusele välja töötatud ei ole.
Audiitorite hinnangul ei saa rakendusüksuse ja rakendusasutuse omavahelisi e-kirja teel sõlmitud
kokkuleppeid võrdsustada õigusaktide sh TAT tingimuste muutmisega. Kui TAT rakendamisel ilmneb
TAT sõnastuse täpsustamise vajadus, siis tuleb nimetatud muudatus TAT-i sisse viia. Samuti tuleb
TAT-is sätestada, et töötamiseks ei loeta kaitstud töö teenusel olemist.
Risk: Juhul, kui TAT ei kirjelda abikõlblikkuse tingimusi TAT-i sihtrühmale selgelt ja üheselt
arusaadavalt, puudub ka RÜ-l selge arusaam sihtrühma kontrollide läbiviimiseks ning eksisteerib risk,
et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusasutusele: Juhul kui rakendusasutuse eesmärk on pakkuda meetmest
finantseeritavaid toetavaid tegevusi laiemale sihtgrupile kui hetkel TAT-is sätestatud (nt on
aktsepteeritud ka lühiajalised töövõtud), siis tuleb selline võimalus TAT-s ka selgelt ette näha.
Rakendusasutuse kommentaar:
TAT §-i 5 p-s 2 kirjeldatud sihtrühm on pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimesed.
Võimalusi, kuidas veenduda nende isikute sihtrühma kuulumises, on erinevaid - alustades isiku
ütlustest, lõpetades erinevate asutuste poolt väljastatavate tõenditega. Milliseid võimalusi kasutada, et
olla kindel sihtrühma toetuse saamise tingimustele vastamises, on toetuse saaja otsustada. Lisaks
teostab toetuse saajate üle kontrolli ka Rakendusüksus. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluses
on üheks asjaolusid kinnitavaks tõendiks menetlusosalise enda ütlused ning vastava kinnituse andmisel
ei ole ka toetuse saajal põhjust isiku esitatus kahelda. Seejuures on oluline, et inimene ise suudab
hinnata oma tegelikku tööturu olukorda. TAT seletuskirjas käsitletakse pikka aega töölt eemal olemist
kui 12 kuu jooksul hõives mitte osalemist, kuid iga lühiajalist töötamist ei saa lugeda hõives
osalemisena. Kui isik on varasemalt olnud pikalt tööelust eemal ning tal õnnestub vahepeal väga
lühikest aega töötada, siis saab teda lugeda sihtgruppi kuuluvaks, sest tema omakäeline tööturule
jõudmine ei ole õnnestud. Selline lähemine ei ole vastuolus toetatava tegevuse eesmärgiga. See on
kooskõlas ka Eesti tööjõu-uuringuga (ETU), mille metoodika lähtub muuhulgas pikaajalise töötuse ja
ka mitteaktiivsuse statistikas inimeste enda ütlustest (vt: https://www.stat.ee/dokumendid/65481).
Samuti ei ole mõistlik nõuda Rakendusüksuselt sihtrühma täiemahulist kontrolli ning kontroll valimi
alusel on tavapäraselt piisav. Lisaks tuleb arvestada, et ka Rakendusüksusel puudub sihtgrupi
andmetele muul moel ligipääs kui teabenõudena päring.
8
Rakendusasutuse täiendav kommentaar 05.02.2020
Projektis osalejate sihtrühma kuulumise hindamiseks lisaks nende omakäelisele kinnitusele
täiendavate kriteeriumite alusel kontrollide tegemine paneb toetuse saaja juba toetuse taotlemisel
ebavõrdsesse olukorda. Nimelt on RÜ poolt võimalik teha täiendavaid pistelisi kontrolle isikute
tegeliku pikaajalise töötu staatuse osas, kuid toetuse saajal puudub võimalus kontrollida sihtrühma
liikmete omakäelisi kinnitusi võrdluses registriandmetega. Kuna RÜ kontrolliga kaasneb ka võimalik
sanktsioon, paneb see toetuse saaja olukorda, kus ta on sihtgrupi omakäelisele kinnitusele kui
aktsepteeritavale alusele tuginedes teinud omalt poolt sihtgrupi kuuluvuse kontrollimise osas kõik
võimalikud ja vajalikud tegevused, samas ei pruugi see vältida hilisemaid sanktsioone. Selliselt on
toetuse saajale pandud ebamõistlik ja toetuse saajast paljuski sõltumatu risk, kuivõrd ei ole raskemate
sihtrühmade puhul mõistlik ega põhjendatud panna tingimuseks ka sihtgrupi enda poolt
registriandmete väljavõtmist. Ka RA poolne selgete kriteeriumite seadmine lühiajalise töötamise
kestusele ei maanda seda riski kuidagi. Vastupidi, ülaltoodud riski panemine toetuse saajatele muudab
väga keeruliseks avatud taotlusvoorude kaudu projektide läbiviimise, mis on üks peamisi
tööturumeetmete osutamise viise just raskematele sihtrühmadele töötukassa kaudu osutatavate
meetmete kõrval.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses:
Soovitus rakendusüksusele: Juhul, kui toetuse saaja on tõendanud projektis osalevate isikute
vastavust TAT-i sihtrühmale esitatud abikõlblikkuse tingimustele isikute omakäelise kinnituse alusel,
soovitame viia läbi täiendavaid, pistelisi kontrolle nende isikute tegeliku pikaajalise töötu staatuse osas.
Rakendusüksuse kommentaar:
Alates 14.05.2018 jõustus meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ määrus „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“, mis oma olemuselt
asendab Tervise- ja tööministri 15.09.2015.a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ ja
laiendab võimalust kaasata väiksema konkurentsivõimega sihtrühma, sh ka neid, kes on äsja töötuks
jäänud. Uue määruse jõustumisega on võetud tarvitusele meetmed, mis võimaldavad suuremal hulgal
riskigruppi kuuluvatel töötutel projektist abi saada.
Vajadusel viib rakendusüksus läbi täiendavaid pistelisi kontrolle (kajastub ka varasemas so
20.01.2020 audiitoritele saadetud RÜ kommentaaris).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
24.09.2019 on Harju Maakohus kohtumäärusega nr 2-19-10306 kuulutanud välja MTÜ Pro Civitase
pankroti. Pankrotihaldur esitas 10.01.2020 kohtule jaotisettepaneku kinnitamiseks, seega vastavalt
pankrotiseaduse § 102 lõike 1 kohaselt ei saa esitada enam nõuet MTÜ Pro Civitase vastu. Seetõttu ei
saa rakendusüksus MTÜ Pro Civitase suhtes rohkem toiminguid läbi viia.
Audiitori täiendav kommentaar
Audiitorite hinnangul on oluline, et TAT-ist toetatavad tegevused ja abikõlblikkuse hindamise alused
on üheselt mõistetavad. Selgete kriteeriumide sätestamine on vajalik TAT-i eesmärkide saavutamiseks
kõigile osapooltele, sh nii toetuse saajatele kui ka kulude abikõlblikkust kontrollivatele osapooltele.
Olukorras, kus rakendusasutuse eesmärk on pakkuda meetmest finantseeritavaid toetavaid tegevusi
laiemale sihtgrupile kui hetkel TAT-is sätestatud (nt on aktsepteeritud ka lühiajalised töövõtud), tuleb
sellised tingimused TAT-is ka sätestada.
9
Juhul kui rakendusasutus on TAT sihtgrupi täpselt ära defineerinud ja soovib, et teenust osutataks vaid
sellele (kitsale) sihtgrupile, siis tuleb ette näha ka kontrollitegevused ning RÜ-l teha pistelisi kontrolle
veendumaks projektis osalejate sihtgruppi kuuluvuses.
Korraldusasutuse kommentaar:
Õigusselguse huvides soovitame RA-l TATi muuta, täpsustades osalejate tunnuseid ja rakendada
tagasiulatuvalt, sest tegemist on toetuse saajale soodsama olukorra loomisega.
Tähelepanek 1.2 – Rakendusüksuse teostatud kontrollitoimingud ei ole olnud piisavad,
et veenduda kulude põhjendatuses ja mõistlikkuses ning seega nende abikõlblikkuses
(Oluline)
TAT määruses § 6 lõike 1 põhjal on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi
Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5
ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Sama § lõikes 22 on sätestatud, et teenuse ostmisel
ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus
arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
Toetuse saaja on 28.06.2018.a oma kodulehel avaldanud üldsõnalise hanketeate
loomemajandusvaldkonna koolituste korraldamisteenuse pakkuja leidmiseks9. Hanketeatest ei selgu,
millise osa hangitavast teenusest moodustab koolituse korraldamise teenus ning kas ja millise osa peaks
moodustama sisseostetavate koolituste maksumus10. Seega ei ole toetuse saaja koolituste
korraldamisteenuse hankimisel loonud eeldusi RHS § 3 mõistes läbipaistva ja kontrollitava hanke
läbiviimiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuste hankimiseks. Arvestades, et toetuse
saaja ei saanud projekti alguses teada, milliseid koolitusi ja millises mahus projektis osalejad lähtuvalt
projekti käigus koostatavatest karjääriplaanidest vajavad, oleks toetuse saaja pidanud selguse ja kulude
põhjendatuse huvides selgelt eristama koolituste korraldamise teenuse ja koolituste maksumuse
koolituse läbiviijate poolt väljastatud arvete alusel.
RÜ on rakendanud toetuse saaja läbiviidud hankele 25%-list finantskorrektsioonimäära, kuna
hankija ei ole viinud läbi nõuetekohast riigihankemenetlust. Siiski ei ole audiitorite hinnangul
rakendusüksuse kontrollisüsteem nimetatud hanke puhul tuvastanud järgmisi riske ja puudusi.
1. Rakendusüksus tuvastas puudused hankemenetluse läbiviimisel alles pärast paikvaatluse
läbiviimist, kui toetuse saajale oli teenuse pakkuja arvete alusel välja makstud juba 70 497,07 eurot.
Finantskorrektsioon toetuse saajale koostati korrektse hankemenetluse läbiviimata jätmise alusel.
9
Loomemajanduse valdkondades kuni 20 päevase loomemajandusvaldkonna koolituste korraldamine 90-le sihtgrupi
liikmele, sh koolituspartnerite valik, neile ülevaate andmine sihtgrupist ja konkreetsete sihtgrupiliikmete eripärast ning
lepingute sõlmimine. Koolituse maht sihtgrupi liikme kohta on 60 – 80 tundi (arvestuslik keskmine 70 tundi). Koolituste
teemad võivad olla võrdlemisi erinevad (audiovisuaal, kunst, muusika, reklaam, IT ja meedia jne) ja seetõttu on
koolitusgrupid väikesed või on tegemist koguni individuaalse koolitusega. Koolituskavasse võivad lisaks kuuluda vastavalt
sihtgrupi liikmete huvidele ja eelnevale ettevalmistusele ka järgmised valdkonnad (loetelu ei ole lõplik): /loetelu
koolitusvaldkondadest/. Hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkujaga. Teenuse maksumus
koos kõigi maksudega ei tohi ületada 141 750 eurot.
10
Väljamaksetaotluste koosseisus, teenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel väljastatud arvetest nähtub, et lepingu raames
on hüvitatud nii koolituste korraldamise teenuse kui ka sihtgrupile pakutud koolituste maksumus.
10
Rakendusüksus oleks pidanud juba esimest Surts Koolitus OÜ arvet kontrollides tuvastama, et
nimetatud teenuste hankimisel ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid ning algatama
rikkumismenetluse juba enne kulude väljamaksmist.
2. Rakendusüksusel ei olnud üldsõnaliste arvete ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide (edaspidi
aktid) alusel võimalik veenduda kulude põhjendatuses – sh kas kulud on olnud mõistlikud
(koolituse maht ja maksumus on omavahel proportsioonis) ning kas koolitatav on ka tegelikkuses
koolituse läbinud (koolitaja on kinnitanud isiku koolituse läbimist).
Lähtuvalt hanketeates sätestatust, sõlmis toetuse saaja 06.07.2018.a töövõtulepingu Surts Koolitus
OÜ-ga, mille lepingu punktis 4 on öeldud, et Tellija kohustub tasuma Töövõtjale tehtud töö eest
kuni 140 995 eurot (sh käibemaks) ehk igakuiselt 10 071,07 eurot (sh käibemaks). Audiitorite
hinnangul on koolituse korraldajaga sõlmitud töövõtuleping liiga üldsõnaline ning kehtestatud
igakuine tasu ei ole teenuste osutamisega proportsioonis, mistõttu ei võimalda sellisel kujul
sõlmitud töövõtuleping ja esitatud aktid saada ei toetuse saajal ega ka rakendusüksusel
kindlustunnet, et teenuse pakkumine toimub kokkulepitud ulatuses, sihtgrupile ning ajagraafikus.
Eeldades, et koolituste korraldamise teenus ning koolituste enda maksumus iga konkreetse
koolituse osas on erinevalt hinnastatud, kaasneb sel viisil sõlmitud lepinguga oht, et lepingu
ettenägematu katkestamise tingimustes on toetuse saaja maksnud teenuse pakkujale tasu
rohkem kui sihtgrupile tegelikult koolitusi jm teenuseid on pakutud.
Näiteks on 06.08.2018.a Surts Koolitus OÜ väljastanud arve nr 201807, mille alusel on osutatud
järgmisi teenuseid:
- ettevalmistuste tegemine üheksa koolituse läbiviimiseks, sh koolitusvajaduse väljaselgitamine,
suhtlemine ja kohtumine koolitatavatega, koolituste planeerimine-korraldamine jt;
- ühe isiku 3-päevane akvarellikoolitus.
Lepingu järgselt väljastati toetuse saajale arve summas 10 071,07 eurot. Audiitorite hinnangul ei
ole aktis kajastatud tehtud tööde maht proportsioonis küsitud tasuga.
Läbipaistmatute kulude aktsepteerimisel ei ole võimalik saada veendumust tehtud kulude
mõistlikkuse osas ning maandada riske võimalike ettemakstud kulude osas.
Võttes arvesse, et Surts Koolitus OÜ-lt sisseostetud teenuste kohta on rakendusüksus
30.05.2019.a seisuga teinud toetuse tagasinõudmise otsuse 25% ulatuses lepinguga seonduvatest
kuludest, ei ole käesolevas tähelepanekus toodud puuduste tõttu projektile vaja täiendavat
finantskorrektsiooni rakendada, kuid tuleb kaaluda paranduste tegemist rakendusüksuse
kontrollitoimingutes samalaadsete puuduste edaspidiseks vältimiseks.
Risk: Kui rakendusüksus ei nõua kulude hüvitamiseks toetuse saajatelt läbipaistvaid, põhjendatud
tõendusmaterjale (sh lepinguid, arveid, akte), siis võidakse TAT vahendeid kasutada põhjendamatute
ja/või mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.
Soovitus rakendusüksusele: Kulude abikõlblikkuse kontrollimisel pöörata enam tähelepanu kulu
tekkimise alusele ning hinnata, kas tegemist võib olla hanke korras või hinnavõrdluse teel hangitava
toote/teenusega. Hanke läbiviimise protsessi õiguspärasust tuleb hinnata juba esimese toote/teenuse
hankimiseks sõlmitud lepingu alusel esitatud arve kontrollimisel, et oleks võimalik maandada riski
mitteabikõlblike kulude tekkimiseks nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja huvides.
11
Samuti soovitame pöörata enam tähelepanu projekti/projektide tegevuste elluviimiseks sõlmitud
lepingutes kokkulepitud maksetingimustele, et need võimaldaksid rakendusüksusel hinnata kulude
põhjendatust ja läbipaistvust. Juhul, kui lepingu osapooled on omavahel kokku leppinud teenuse
osutamises kindlasummalise maksena, tuleb rakendusüksusel veenduda, et see on lepingu esemest
tulenevalt põhjendatud ning samaaegselt oleksid maandatud ka rakendusüksuse riskid võimalike
mitteabikõlblike kulude tekkimiseks projekti rakendamise katkemisel.
Rakendusüksuse kommentaar:
RÜ ei nõustu audiitorite tähelepanekuga, et toetuse saaja ei ole järginud koolitusteenuse ostmisel RHS
§ 3-e nõudeid.
Hankijal oli õigus pakkumuskutses sätestada hankeese. Selles olid välja toodud teenuste lõplikud
mahud. Pakkumuskutses olid koolitusteemad jäetud lahtiseks, et tagada paindlikkus teenuse
osutamisel, mis vastaks sihtrühma vajadusele. Seega oli tegemist terviklahendusega, mille
valikukriteeriumiks oli madalaim hind.
Hankijal oli õigus hankelepingu sõlmimisel kokku leppida tasumise viisis ja määras. Hankija leppis
kokku teenuse kogumahus ning tasus teenuse eest vastavalt sõlmitud lepingule igakuiselt võrdsetes
osades. Toetuse saaja ei viinud küll projekti lõpuni ent eelneva abikõlbliku perioodi tegevuskulud olid
maksetaotlustes kontrollitud. Teenus vastas lepingule ja sihtrühma vajadusele. Seda kinnitas ka RÜ
järelevalveüksuse poolt läbi viidud etteteatamata paikvaatlus. RÜ oleks saanud hinnata kulude
mõistlikkust ja kogu teenuse abikõlblikkust peale hankelepingu täitmist (kas nõutud koolitusmaht on
täidetud ja kas kõik koolitused on läbi viidud ettenähtud osalejate arvule).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: informatsiooni ei esitatud.
Audiitorite täiendav kommentaar
Olukorras, kus toetuse saaja ei olnud veel projektis osalejate vajadusi kaardistanud ning ei teadnud,
milliseid koolitusi ja millises mahus (koolitustel erinevad maksumused, tasemed) on vaja tellida, ei
olnud koolituste korraldamise teenuse tervikteenusena sisseostmine mõistlik ega RHS § 3
üldpõhimõtetega kooskõlas. Võttes arvesse, et esitatud pakkumustes ei eristatud koolituste maksumust
koolituste korraldamisteenuse maksumusest, ei olnud hankijal võimalik ka veenduda, kas esitatud
pakkumised vastasid hanke lõppeesmärgile (arvestatud koolituskulud on piisavad sihtgrupi
koolitusvajaduse katmiseks) ning milline esitatud pakkumus oli ka tegelikkuses soodsaim (koolituste
korraldamise kulu suhe koolituskuludesse). Seega ei olnud toetuse saajal sisuliselt võimalik erinevaid
pakkumusi võrrelda muu kui kogumaksumuse põhjal. Hanke protsessi ega ka tehtud hinnapakkumisi
ei ole võimalik hinnata läbipaistvaks kui selle üks komponent (sihtrühmale pakutavad koolitused) on
piiritlemata.
Audiitorid jäävad oma seisukohale, et läbipaistmatute kulude aktsepteerimisel ei ole võimalik saada
veendumust tehtud kulude mõistlikkuse osas ning maandada riske võimalike ettemakstud kulude osas.
Kui rakendusüksus ei nõua kulude hüvitamiseks toetuse saajatelt läbipaistvaid, põhjendatud
tõendusmaterjale (sh lepinguid, arveid, akte), siis võidakse TAT vahendeid kasutada põhjendamatute
ja/või mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. RÜ-l tuleb kontrollitoiminguid tõhustada, et eeltoodud
riski realiseerumist minimeerida.
Korraldusasutuse ettepanek rakendusasutusele: täpsustada TAT-is hanke läbiviimise nõudeid
juhul, kui taotlejateks on mittehankijad.
12
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja ja partneri raamatupidamise
andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning
omafinantseering on tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja poolt läbi viidud hange ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimisel
lähtunud RHS § 3 üldpõhimõtetest; vastavaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vasta
pakkumiskutses toodud teenuste kirjeldusele (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 2 592
eurot, millest auditi ulatusse kuulub 576 eurot) (Oluline)
Projekti nr 2014-2020.3.02.18-0101 „Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste töötute tagasitoomine
tööturule loomemajandussektoris“ 11.05.2018 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 3-3.1/165
punkti 1.12.7 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-is 26 sätestatut. STS § 26 lõikest 6 tulenevalt kui toetuse
saaja või partner ei pea järgima11 riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus
on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-
s 3 sätestatud põhimõtteid. Seega oleks toetuse saaja pidanud karjääri- ja võlanõustamise teenuste
hankimisel jälgima RHS-s §-s 3 toodud sätteid.
Toetuse saaja poolt 28.06.2018.a avaldatud hankekutse sisaldas järgnevat infot:
Projekti sihtgrupp on Harjumaa ja Raplamaa loominguliste huvidega pikaajalised töötud, heitunud ja
mitteaktiivsed. Projekti raames soovitakse hanke korras tellida järgmisi teenuseid ajavahemikus
10.07.2018 – 13.11.2019:
1. Karjäärinõustamine kokku 105-le inimesele ja nendele karjääriplaanide koostamine (keskmiselt 6
tundi osaleja kohta)
2. Võlanõustamine kokku 105-le inimesele (keskmiselt 10 tundi inimese kohta).
Hankeleping sõlmitakse madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkujaga. Teenuse maksumus koos
kõigi maksudega ei tohi ületada 39 900 eurot.
Hanke tulemusena sõlmis toetuse saaja projekti raames 06.07.2018. a Nõustamine ja Koolitus MTÜ-
ga töövõtulepingu nr T/18-01 perioodil 10.07.2018-13.11.2019 karjäärinõustamise ja võlanõustamise
teenuste ostmiseks maksumusega 39 700 eurot (käibemaksuta, teenuse pakkuja ei ole käibemaksu
kohustuslane).
11
Tulenevalt 20.11.2019.a kohtulahendist nr 3-17-2718 on tähelepanek vormistatud toetuse saaja kui mittehankija kohta.
13
Käesoleva projektiauditi käigus tuvastati karjääri- ja võlanõustamise teenuste hankimise kohta mitmeid
puudusi.
1. Hanke korraldamine ei ole toimunud läbipaistvalt ja kontrollitavalt RHS § 3
üldpõhimõtteid järgides
RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud riigihanke korraldamisel järgima järgmisi põhimõtteid:
1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt;
2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik
isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku
juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei
tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;
4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
Audiitorid tuvastas karjääri- ja võlanõustamisteenuste hankekutses järgmised puudused:
1. Puudub teenuste täpsem kirjeldus. Arvestades, et projekti sihtgrupi moodustasid pikaajalised
töötud, heitunud ja mitteaktiivsed, kellest iga grupp vajab mõnevõrra spetsiifilisemat lähenemist,
oleksid pidanud hangitavad teenused olema detailsemalt kirjeldatud, sh kas tegemist on
individuaal- või grupinõustamisega, kus ja mis tingimustel tuleb teenust osutada, kuidas toimub
teenuste eest tasumine (etapi kaupa või ühes summas; vt ka järgmine punkt).
2. Hinnapakkumisi ei ole nõutud teenuste ja ühikuhindade kaupa. Arvestades, et tegemist on erinevat
liiki teenustega, mille ühikuhinnad võivad olla erinevad, ei ole nimetatud hankekutse alusel vaid
teenuste kogumaksumust sisaldavate pakkumuste põhjal võimalik võrrelda erinevaid laekunud
pakkumusi üksikute teenuste ja ühikuhindade kaupa. Seega pole tagatud hanke läbipaistvus ja
kontrollitavus. Soovitud teenuste erinevat maksumust tõendab ka teenuste osutamise ajal teenuse
pakkuja poolt 2.08.2018.a esitatud arve nr 18007, mille järgi osutati karjäärinõustamist hinnaga 30
eurot/tund ja võlanõustamist 40 eurot/tund. Nimetatud ühikhindu ei ole aga pakkumuses eelnevalt
küsitud ega välja toodud.
Hankekutses on eeldatud, et teenust on vaja 105-le isikule. Arvestades, et teenuste sihtrühm ei
olnud projekti alguseks teada, siis ei saanud hankija olla kindel, et see eesmärk ka täidetakse ning
kui palju erinevaid teenuseid projekti kaasatud isikud tegelikkuses võivad vajada. Seega oleks
pakkumiskutse pidanud andma informatsiooni ka teenuste eest tasumise korrast, sh kas tasumine
toimub ühikuhinna põhiselt või pakkumuses märgitud kahe teenuse kogumaksumuse summana.
Lähtuvalt eeltoodust asuvad audiitorid seisukohale, et hange ei olnud korraldatud RHS § 3 lg 1, 3,
5 mõttes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, hanke ese ei olnud piisava täpsusega kirjeldatud,
hankija ei loonud eeltingimusi konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks, parima hinna ja
kvaliteedi suhtega teenuse hankimiseks.
2. Huvide konflikti eiramine
14
Audiitorid tuvastasid, et toetuse saaja ei ole vältinud näilist huvide konflikti. Toetuse saaja töötaja,
kellega toetuse saaja oli sõlminud 30.06.2018.a töölepingu psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise
eksperdi ja tööklubi läbiviija ametikohale asumiseks, kuulus 06.07.2018. a hanke võitjaks tunnistatud
Nõustamine ja Koolitus MTÜ juhatusse. Eksisteerib risk, et toetuse saaja töötajaga seotud pakkujal
Nõustamine ja Koolitus MTÜ oli pakkumuse tegemise hetkeks 05.07.2018.a teistest potentsiaalsetest
pakkujatest rohkem infot sh infot ka teiste pakkumuste hinna kohta (võitnud pakkumus esitati pärast
teiste pakkumuste laekumist).
Eeltoodu põhjal ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 lg 4 toodud üldpõhimõtteid, mille kohaselt
peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
3. Toetuse saaja on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud pakkumiskutses
toodud tingimustele
Hanke võitjaks tunnistatud Nõustamine ja Koolitus MTÜ pakkumus sisaldas karjääri- ning
psühholoogilise, sotsiaalse ja võlanõustamise teenuseid. Hankekutse põhjal pidi pakkumus olema
esitatud vaid karjääri- ja võlanõustamisteenuste kohta.
Töövõtuleping on sõlmitud karjääri- ja võlanõustamisteenuste kohta, kuid selle maksumuseks on
võetud pakkumuses sisaldunud karjääri- ning psühholoogilise, sotsiaalse ja võlanõustamise
kogumaksumus. Lisaks oli pakkumuses märgitud, et võlanõustamist pakutakse vastavalt osalejate
vajadustele, kuigi hankekutses oli soovitud võlanõustamist kokku 105-le inimesele (keskmiselt 10
tundi inimese kohta).
Eeltoodust lähtuvalt ei vastanud võitjaks tunnistatud pakkumus hankekutsele. Lisaks ei olnud
võitnud pakkumus ja töövõtuleping omavahel kooskõlas.
Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse
1.09.2014.a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 14 toodud asjaolud, mille kohaselt
hankelepingule eraldatavat toetust tuleks vähendada kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole määruse lõigetes
2–11 ja 13 nimetatud või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus
jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega. Sõltuvalt
rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Arvestades eeltoodut on audiitorite hinnangul asjakohane tunnistada mitteabikõlblikuks 10% karjääri-
ja võlanõustamise teenuse ostmiseks kasutatud kuludest, sest toetuse saaja ei järginud karjääri- ja
võlanõustamisteenuse hankimisel RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, eiras näilist huvide konflikti
ning tunnistas vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud pakkumiskutses toodud tingimustele. Audiitorite
hinnangul ei ole kohane rakendada väiksemat korrektsioonimäära, kuna rikutud on mitmeid RHS § 3
üldpõhimõtteid.
10-protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamisel kujuneb finantskorrektsiooni summaks 2
59212 eurot projekti kuludes kajastuvast hankelepingu summast (millest ESF toetus 2 203,20 eurot
(85%) ning omafinantseering 388,80 eurot (15%)). Antud auditi ulatusse kuulub sellest 576 eurot
(millest ESF toetus 489,6 eurot ning omafinantseering 86,4 eurot).
12
Nõustamine ja koolitus MTÜ-lt ostetud teenuste maht projektis 1.05.2019-ni 25 920 euro, sellest 10% on 2 592 eurot
15
Risk: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud,
on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel kulud auditis märgitud ulatuses
mitteabikõlblikuks tunnistada.
Samuti soovitame pöörata enam tähelepanu toetuse saajate poolt läbiviidud hangete RHS § 3
üldpõhimõtetele vastavusele; hankekutse, pakkumuse ja hankelepingu kooskõlas olemisele ja sellele
kas kulude tegemisel on konkurentsi efektiivselt ära kasutatud.
Rakendusüksuse kommentaar:
RÜ ei nõustu audiitorite soovitusega algatada karjääri- ja võlanõustamisteenuse ostmisel
mitteabikõlblike kulude tagasinõudmise protsess järgmistel põhjustel:
· Toetuse saajal ei ole kohustust RHS mõistes koostada detailset teenusekirjeldust. Toetuse saaja on
sätestanud isikute hulga, kellele ta seda teenust soovib ning keskmise tundide arvu ühe inimese
kohta, mis on RÜ hinnangul asjakohane.
· Huvide konflikti osas edastas RÜ audiitoritele 27.11.2019 saadetud e-kirjaga järgmise
kommentaari: „Isik, kellega toetuse saaja sõlmis töölepingu (ning lisaks oli isik ka juhatuse liige
MTÜs, kes nõustamiste pakkumuse võitis), ei osalenud pakkumuse tegemisel. Selle on
allkirjastanud teine juhatuse liige ning ka teenusleping on teise juhatuse liikmega sõlmitud.
Eeltoodut arvesse võttes on RÜ seisukohal, et nimetatud isik taandas end pakkumuste esitamise
protsessist“.
· Hankija hankis karjääri- ja võlanõustamist. Pakkuja oli ka varasemalt hankijale nõustamisteenuseid
pakkunud, seega kasutas toetuse saaja pakkumuse tegemisel varasemat pakkumuseformaati.
Hankeleping on sõlmitud vaid karjääri- ja võlanõustamisele. Samuti toob RÜ välja asjaolu, et
pakkumus on tehtud väiksemale summale kui hankekutses märgitud teenuste rahaline maht, seega
finantsmõju puudus.
Lähtuvalt eelpool toodust järeldab RÜ, et auditi poolt välja toodud rikkumised ei ole tõendatud ning
puudub finantsmõju. Seega puudub alus tagasinõude protsessi algatuseks.
Rakendusüksuse täiendav kommentaar 03.02.2020:
Rakendusüksus juhib täiendavalt audiitorite tähelepanu asjaolule, et hangitavat teenust so karjääri- ja
võlanõustamist plaanis toetuse saaja projekti kinnitatud tegevuskava alusel algselt läbi viia mai 2018-
november 2019 so 19 kuud. Teenuste osutamisega alustati 10.07.2018. Plaanis oli karjääri- ja
võlanõustamist osutada 105le sihtrühma liikmele. Toetuse saaja esitatud vahearuande põhjal sai
vahemikul 10.07.2018-31.12.2018 so kuue kuu jooksul võlanõustamist 52 isikut, so 49,5% plaanitud
sihtrühmast, ja 62 isikut, so 59% plaanitud sihtrühmast, karjäärinõustamist. Arvestades, et ainuüksi 6
kuu jooksul oli eespool nimetatud teenuseid saanud kokku üle 50% plaanitud sihtrühmast, on
tõenäoline, et toetuse saaja oleks plaanitud eesmärgi so karjääri- ja võlanõustamine 105 sihtrühma
liikmele, saavutanud, kui projekti tegevused ei oleks katkenud. Rakendusüksus nõustub audiitoritega,
et ühikuhindade põhine arvestus teeb teenuse osutamise läbipaistvamaks. Samas võib rakendusüksus
kinnitada, et toetuse saaja ostis teenust hinnaga, mis on projektides läbiv (so keskmine tunnihind on ca
35 eurot, ent nõustamist ostetakse ka kuni 50 eurot tund). Seega võib öelda, et tegu on tavapärase
turuhinnaga teenuste pakkumisega ning mingit võimaliku finantskahju- või mõju ei ole tekkinud.
16
24.09.2019 on Harju Maakohus kohtumäärusega nr 2-19-10306 kuulutanud välja MTÜ Pro Civitase
pankroti. Pankrotihaldur esitas 10.01.2020 kohtule jaotisettepaneku kinnitamiseks, seega vastavalt
pankrotiseaduse § 102 lõike 1 kohaselt ei saa esitada enam nõuet MTÜ Pro Civitase vastu. Lähtuvalt
sellest ei saa rakendusüksus enam Pro Civitasele teha finantskorrektsiooni otsust, kuivõrd isik on
pankrotis ning uusi nõudeid ei ole võimalik esitada. Võttes kõike seda arvesse, ei ole mõistlik ega
põhjendatud algatada mitteabikõlblikke kulude osas toetuse tagasinõudmise protsessi, kuivõrd sellele
ei järgne mitteabikõlblike kulude osas toetuse tagasi maksmist.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
Audiitorite täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma seisukohtadele tuginedes järgmistele argumentidele:
- RÜ hinnangul ei ole toetuse saajal kohustust RHS mõistes koostada detailset teenusekirjeldust,
kuid audiitorite hinnangul on detailne teenuse kirjeldus vajalik. Arvestades, et projekti sihtrühm
(sh selle suurus) ei olnud hanke väljakuulutamise hetkel teada, projekti rakendamise vältel võib
sihtrühma osas toimuda muudatusi ning hangitud teenused on erinevalt tasustatud, siis on
ühikuhinna teadmine vajalik nii hankijale kui ka RÜ-le hilisemaks kulude abikõlblikkuse
hindamiseks. Selgete maksetingimuste puudumisel, ei saa ka pakkuja olla kindel, millistel alustel
toimub teenuse osutamise eest maksmine juhul, kui projekti sihtrühma osas toimub muudatusi (nt
osutatakse isikule teenuseid vaid ühe nõustamisteenuse raames). Pakkuja peab saama arvestada
võimalike riskidega teenuse osutamisel. Hanketeade ei ole kooskõlas RHS § 3 üldpõhimõtetega, sh
hinnapakkumise struktuur ei olnud läbipaistev.
- Lisaks eeltoodule tuvastasid audiitorid, et karjääri- ja võlanõustamisteenuste pakkujaga 39700
euro mahus sõlmitud töövõtuleping oleks pidanud võimaldama igale projekti sihtgruppi kuulunud
isikule pakkuda karjääri- ja võlanõustamisteenuseid kuni 378 euro13 eest, seega oleks ühe
nõustamistunni keskmine hind pidanud olema 23,63 eurot/tund14. Auditi käigus selgus, et tegelikult
osutas teenuse pakkuja projekti raames karjääri- ja võlanõustamisteenuseid hindadega 30
eurot/tund ja 40 eurot/tund15. Olukorras, kus pakkumus sisaldas vaid teenuste kogumaksumust ja
toetuse saaja ei fikseerinud ka tööettevõtulepingus ostetavate teenuste tegelikke ühikuhindu, maksis
toetuse saaja teenuste eest oluliselt kõrgemat hinda kui oli olnud pakkumuses. Kui teenuse pakkuja
oleks saanud tegelike hindadega hankekutses sätestatud mahus teenuste pakkumist jätkata oleks
juba 69-le isikule16 teenuste pakkumisel vahendid otsa saanud. RÜ oleks pidanud nimetatud
puudust märkama ning juhtima toetuse saaja tähelepanu, et teenuste tegelik hinnatase ei lähe kokku
pakkumusega ning et sellise hinnataseme ja töövõtulepingu kogumahu juures saab karjääri- ja
võlanõustamisteenuste kohta sõlmitud töövõtulepingu maht täis enne kui 105-le projektis osalejale
saab 16 h ulatuses karjääri- ja võlanõustamisteenust või saavad projektis osalejad planeeritud
teenuseid oluliselt väiksemas mahus ning see ei pruugi olla piisav projektis sätestatud eesmärkide
saavutamiseks.
13
Töövõtulepingu põhjal nõustamisteenuste kulu ühe isiku kohta: 39700€/105 isikut=378,10 €
14
Ühe nõustamistunni keskmine maksumus: 378,10€/16h= 23,63 €/h
15
Nõustamine- ja Koolitus MTÜ 2.08.2018.a arvel nr 18007 toodud tegelikud hinnad: karjäärinõustamise hind 30
eurot/tund ja võlanõustamine 40 eurot/tund
16
Ühe projektis osaleva isiku nõustamisteenuste maksumus: 6h x 30€/h+10h x 40€/h=580€/isik. 39700 €/580€=68,45
isikut. Võttes arvesse Nõustamine ja Koolitus MTÜ poolt osutatud teenuste tegelikke ühikuhindu, oleks 105-le isikule
hankekutses toodud mahtudes kahe nõustamisteenuse pakkumine pidanud maksma minema 60 900 eurot
17
- Audiitorid ei nõustu RÜ seisukohaga, et näilist huvide konflikti pole. Arvestades, et isikuga
sõlmitud töölepingu ja pakkumiskutse edastamise vahele jäi vaid 2 päeva, siis pidi hankija olema
teadlik isiku seotusest võimaliku pakkujaga ning hankija ei ole vältinud võimalikku huvide konflikti
olukorda.
- Audiitorid ei nõustu RÜ hinnanguga, et pakkuja kasutas varasema pakkumuse formaati ning see
õigustab pakkumuse ning hankekutse kooskõlas mitteolemist ning pakkumuse ja lepingu kooskõlas
mitteolemist. Olukorras, kus osta sooviti kahte teenust, summaarne pakkumine tehti nelja teenuse
kohta ning erinevad teenused ei ole pakkumuses eristatavad, ei saanud hankija olla kindel, et
pakkuja on ka tegelikkuses eksinud vaid vormiliselt või arvestas ta pakkumuse tegemisel ka
tegelikult nelja teenuse osutamisega. Kui hankija ei ole pakkujalt pakkumuse sisu täpsustanud,
tuleb lähtuda pakkumuses esitatud informatsioonist.
- Rakendusüksusel tuleb tähelepanekus 4.1. toodud asjaolud võtta arvesse ning nimetatud ulatuses
projekti kulud mitteabikõlblikuks tunnistada. Sertifitseerimisasutus ei saa nimetatud kulusid
Euroopa Komisjonile esitatavas 2018/2019 sertifitseeritud kulude aastaaruandes abikõlblikena
kinnitada.
Lähtuvalt eeltoodust jäävad audiitorid oma esialgse soovituse juurde.
5. Riigiabi andmine
Struktuuritoetuse saaja meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas
kehtivaid õigusakte.
18
Kinnitame lõpparuande 19 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Teet Tamme Viktoria Koljagina
Juhtivkonsultant Juhtivkonsultant
Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS
Tallinn, 12.02.2020
19
Pr Katri Targama
Innove SA Meie 13.02.2020 nr 10-5/1134-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud juhatuse liige
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.02.18-0101 „Tallinna tööhõivepiirkonna pikaajaliste
töötute tagasitoomine tööturule loomemajandussektoris“ auditi lõpparuande
nr ESF-180/2019.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (19 leheküljel)
Sama:
Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium (
[email protected])
Hr Tiit Ollin, juhatuse liige, Pro Civitas MTÜ (pankrotis) (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Liina Võrklaev 6113212
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272