MINISTRI MÄÄRUS
14.02.2020 nr 4
Töövõime hindamisega seonduvate tervise- ja
tööministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4, § 6 lõike 3 ja § 22 lõike 4 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg
ja sugu ning surmaandmed;“;
2) paragrahvi 5 punktis 3 asendatakse sõna „aadress“ sõnaga „postiaadress“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) andmed töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta.“;
4) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „töövõime“ sõnaga „tegutsemispiirangute“;
5) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „haridustaseme, eriala ja“;
6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise
kohta;“;
7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.“;
8) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute esinemise kohta järgmistes kehalise
ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega
seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega
seotud muud piirangud;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,
teabevahetusega seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine
ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja
lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek
muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud
muud piirangud.
(3) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang järgmiste asjaolude esinemise kohta:
1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed;
2) muud tervisehäired.“;
9) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikmete andmed;
3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime
testide tulemused.“;
10) paragrahvi 15 lõike 12 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) ravi ja ravimite kohta.“;
11) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja
eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu“ muutmine
Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet
hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise
või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või
täielikult takistatud;“;
2) paragrahvi 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) ekspertiisimeeskond – töövõime hindamise pädevusega arstidest ja spetsialistidest
(eelkõige füsio- või tegevusterapeut, psühholoog, eripedagoog või logopeed) koosnev
meeskond, keda eksperdiarvamuse andja kaasab vajaduse korral eksperdiarvamuse
andmiseks;“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) arsti vastuvõtt – kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist
perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul käinud,
teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel arsti vastuvõtul käimise
vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse
esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti
vastuvõtule ei saadeta;
10) tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt – töötukassa võib suunata isiku töövõimetoetuse
seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele,
et hinnata isiku tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil.
Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud
ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi
sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole
seoses töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või
taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes
vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja
remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks;
11) täiendavad terviseandmed – töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 6 alusel
arstilt taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole
andmeid tervise infosüsteemi sisestanud või tervise infosüsteemi sisestatud andmed on
töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed
vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute
täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.“;
4) paragrahvi 3 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Töövõime hindamiseks kantakse töövõime hindamise taotlusele (edaspidi taotlus):
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik;
3) isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu;
4) postiaadress, e-posti aadress ja telefon;
5) andmed välisriigis elamise ja töötamise kohta;
6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta;
7) nende arstide ja spetsialistide andmed, kes saavad anda infot isiku töövõime hindamiseks
oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta;
8) andmed esindaja ja tema esindusõiguse kohta;
9) andmed taotlusele lisatud dokumentide kohta.
(2) Isik annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning
piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse
valdkondades ja võtmetegevustes:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega
seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega
seotud muud piirangud;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,
teabevahetusega seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine
ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja
lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek
muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud
muud piirangud.
(3) Isik annab taotlusel hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades
piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta:
1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed;
2) muud tervisehäired.“;
5) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Isiku töövõimet välistavad seisundid on:
1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei
ole võimalik rakendada;
2) dialüüsravi;
3) juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;
4) dementsus;
5) mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng;
6) püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).“;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „täiendavad
terviseandmed“;
7) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „vastuvõtu“ sõnadega
„visiidipõhise hindamise“;
8) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „tegevusvõimele ning“ tekstiosaga
„tegutsemisvõimele, samuti“;
9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajad peavad
eksperdiarvamuse andmisel lähtuma kehtivast töövõime hindamise metoodikast ja olema
läbinud selle kasutamise koolituse.“;
10) paragrahvi 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „haigus“ sõnaga
„tervisekahjustus“ ja sõna „tegevusvõimele“ sõnaga „tegutsemisvõimele“;
11) paragrahvi 7 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad “osalise või puuduva töövõime korral”;
12) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „suhtlemise valdkonna võtmetegevuse
piirangute“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse
piirangu“;
13) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise
valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli.“;
14) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Töövõime hindamisega seonduvate tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on täpsustada töövõime hindamise taotluse andmekoosseise ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu ning muuta püsiva tervisekahjustusega inimese töövõimele hinnangu
andmise põhimõtteid tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime
hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu“. Töövõime hindamise õiguslikud alused on sätestatud
töövõimetoetuse seaduses (edaspidi TVTS).
Määrusega korrigeeritakse töövõime hindamisel kasutatavaid mõisteid, töövõime hindamise
valdkondade ja võtmetegevuste nimetuste sõnastust ning töövõimet välistavate seisundite loetelu.
Töövõime hindamise valdkondade ja küsimuste sõnastuse muutmisel on lähtutud Eesti
Töötukassa (edaspidi töötukassa) töövõime hindamise taotluste menetlemisel saadud
tagasisidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasisidest ja töövõimet hindavate ekspertarstide
ettepanekutest.
Töövõime hindamise taotluse täitmisel raskemini mõistetavate terminite täpsustamise ja
ümbersõnastamisega tagatakse hindamisprotsessi osapooltele ühtsem arusaam valdkondade
nimetustest, küsimuste sisust ja hindamise eesmärgist.
Töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi loetelu) koosneb kuuest väga raskest
terviseseisundist, mis üldjuhul põhjustavad puuduva töövõime. Tagamaks loetelus sisalduvate
seisundite täpsem vastavus töövõimet välistavatena ja nende ühtsem mõistetavus, korrigeeriti viie
seisundi nimetust. Loetelu korrigeerimiseks analüüsiti töötukassa töövõimet välistavate seisundite
kasutamise andmeid ning lähtuti töövõimet hindavate ekspertarstide ja meditsiinierialade seltside
ettepanekutest.
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrusega nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ on kehtestatud andmekogu pidamise täpsem
regulatsioon, sealhulgas andmekogu turvanõuded, andmekoosseis, andmete andmekogusse
kandmise kord, andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning
muud korralduslikud küsimused.
Andmekogu tagab töötukassale ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete
kättesaadavuse töövõime hindamisel, töövõimetoetuse määramisel, tööandja eest erijuhtudel
sotsiaalmaksu maksmisel, andmete analüüsimisel ja statistika koostamisel.
Määrusega korrigeeritakse andmekogusse kantavate töövõime hindamise valdkondade ja
võtmetegevuste nimetusi ning täpsustatakse andmekoosseisu.
Määruse muudatused tulenevad tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39
„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja
töövõimet välistavate seisundite loetelu“ muutmise määrusest, mille jõustumise tähtajaks on
kavandatud 1. märts 2020. a. Enamik muudatustest on tehnilised ning need tehakse
mõistekasutuse ühtlustamise eesmärgil.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg
(
[email protected], 626 9278).
2
Määruse väljatöötamisel osalesid töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp
(
[email protected], 614 8520) ja juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina
(
[email protected], 614 8644).
Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr
(
[email protected], 626 9738). Mõju analüüsi koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi analüüsi
ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (
[email protected], 626 9195).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ning töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ on kehtestatud TVTS § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel. Muudetakse määruse RT I,
08.09.2015, 4 redaktsiooni.
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ on kehtestatud TVTS § 22 lõike 4 alusel.
Muudetakse RT I, 12.03.2019, 70 redaktsiooni.
Eelnõu § 1 punktis 11 nimetatud määruse § 6 lõike 5 muudatuste aluseks on 1. jaanuaril 2019. a
jõustunud tervise infosüsteemi põhimääruse § 6 lõige 6.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 muudetakse töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu
asutamise ja pidamise põhimäärust.
Paragrahvi 1 punktidega 1–3 on muudetud määruse § 5 punkte 1 ja 3 ning lisatud punkt 9.
Paragrahvis 5 on loetletud töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku kohta
andmekogusse kantavad andmed.
Punktiga 1 täiendatakse andmeid välisriigi isikukoodi väljastanud riigi andmetega, mis
võimaldavad töötukassal vajaduse korral pärida töövõime hindamiseks vajalikke andmeid
välisriigist. Isikukoodi puudumise korral lisatakse nimele isiku sünniaeg ja sugu.
Punktiga 2 on elukoha aadress asendatud isiku postiaadressiga, mis on vajalik isikule
töövõimekaardi ja puudega isiku kaardi saatmiseks.
Punktiga 3 on lisatud andmed töötamise, sh välisriigis elamise ja töötamise kohta. Eestis elavad
ja töötavad isikud ei pea edaspidi esitama töövõime hindamise taotlusel andmeid enda töötamise
kohta, kuna need andmed on töötukassale kättesaadavad töötamise registri vahendusel. Kui isik
elab/töötab või on elanud/töötanud välisriigis, küsitakse temalt riigi nime ning seal eelneva viie
aasta elamise/töötamise perioode ja ameteid.
Paragrahvi 1 punktiga 4 on määruse § 7 lõike 1 punktis 3 asendatud sõna „töövõime“ sõnaga
„tegutsemispiirangud“.
Paragrahvi 1 punktiga 5 jäetakse määruse § 7 lõike 1 punktist 5 välja haridustaseme ja eriala
andmed. Töövõime hindamise kogemused on näidanud, et inimese varem omandatud hariduse ja
3
erialade andmed ei ole töövõimele hinnangu andmiseks ekspertarstile olulised. Samuti puudub
vajadus koguda neid andmeid riikliku statistika tegemiseks.
Paragrahvi 1 punkti 6 muudatusega täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud
töövõime toetamise andmete koosseisu. Need on muu hulgas andmed rehabilitatsiooni ja
sotsiaalteenuste kasutamise kohta. Varasema sõnastuse puhul ei olnud üheselt mõistetav,
milliseid andmeid täpsemalt küsitakse.
Paragrahvi 1 punktiga 7 lisatakse määruse § 7 lõikesse 1 punkt 7 järgmises sõnastuses:
„taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.“ Kui taotlusega koos esitatakse täiendavad
dokumendid, sisestatakse andmekogusse dokumendi liik, esitamise kuupäev ja dokument. Muud
dokumendid on näiteks töövõime hindamise taotlusele lisatavad terviseseisundi väljavõtted,
volitused, rehabilitatsiooniplaanid või töövõimetoetuse taotluse korral lisatavad välismaa
sissetulekute dokumendid, toetuse saamise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid. Tegemist
on andmetega, mida ei ole võimalik saada teistest riiklikest andmekogudest.
Paragrahvi 1 punktide 8–10 muudatused on tehnilised. Muudatustega viiakse kehalise ja vaimse
võimekuse valdkondade ja võtmetegevuste nimetused ning määruses kasutatav terminoloogia
vastavusse sotsiaalministri määruses „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,
töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ kehtestatud nimetuste
ja kasutatud terminoloogiaga.
Paragrahvi 1 punktis 11 sätestatakse, et isikule kuvatakse tervise infosüsteemi (edaspidi TIS)
kaudu lisaks eksperdiarvamuse andmete töötlemise logidele ka töövõime hindamisel koostatud
eksperdiarvamus, eksperdiarvamuse andja ning töövõime hindamise taotluse ja otsuse andmed.
Eksperdiarvamuse andmete TIS-i patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) kuvamise aluseks on
1. jaanuaril 2019. a jõustunud TIS-i põhimääruse § 6 lõike 6 punktid 3 ja 4, mille kohaselt edastab
töötukassa TIS-i:
1) töövõime hindamise taotluse andmed;
2) töövõime hindamise menetluse andmed;
3) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andja andmed;
4) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse.
TIS-is kuvatakse isikule alates 1. jaanuarist 2019. a tehtud otsuste aluseks olevad
eksperdiarvamused PDF-vormingus. Kuni 31. detsembrini 2018. a tehtud eksperdiarvamuste
väljastamise soovi korral on võimalik saada väljavõte eksperdiarvamusest, pöördudes vastava
sooviga töötukassasse või saates digitaalselt allkirjastatud päringu e-posti aadressile
[email protected].
Eksperdiarvamust ei kuvata ega väljastata isikule juhul, kui ekspertarst on lisanud
eksperdiarvamusele märkuse, et isikule tuleb vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele väljastada
töövõime hindamise lühiotsus. Isikule kuvatakse alates 1. jaanuarist 2019. a patsiendiportaalis
tema poolt töötukassale esitatud töövõime hindamise taotluste ja nendega seotud
eksperdiarvamuste ja otsuste andmed:
taotluse esitamise kuupäev ja registreerimise number;
töötukassa koostatud töövõime hindamise otsuse kuupäev ja tüüp;
eksperdiarvamus;
eksperdiarvamuse koostanud raviasutuse ja arsti andmed;
töövõime ulatus ja kehtivus.
Paragrahviga 2 muudetakse töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,
töövõime hindamise tingimuste ja töövõimet välistavate seisundite loetelu määrust.
Paragrahvi 2 punktidega 1–3 korrigeeritakse määruse §-s 2 defineeritud mõisteid ja täiendatakse
mõistete loetelu.
Määruse § 2 punktis 6 (eelnõu § 2 punkt 1) defineeritud erijuhtumi mõistet on täpsustatud
sõnastusega „erandlik hindamisjuhtum“. Üldjuhul tuleb inimese tegutsemispiiranguid hinnata
4
konkreetsete tegevusvaldkondade all ja erijuhtumit saab kasutada vaid erandlikel juhtudel, kus
taotleja terviseseisundi olemus on tõsisem, kui tema tegutsemisvõime piirangute alusel on võimalik
valdkondade all hinnata. Erandliku erijuhtumina käsitlemist võivad vajada korduvate ägenemistega
kulgevad haigused, kiire progresseerumise riskiga haigused, sagedast päevaravi vajavad
haigused jne.
Määruse § 2 punktis 8 (eelnõu § 2 punkt 2) defineeritud ekspertiisimeeskonna mõistele on lisatud
näitena võimalike erialaspetsialistide loetelu ja nende kaasamise eesmärk. Isiku töövõimet hindab
ekspertarst, kes töötab töötukassale töövõime hindamise teenust osutava lepingupartneri juures
ja on läbinud töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse. Ekspertarst koostab töövõime
hindamise tulemuse kohta eksperdiarvamuse üksi või koos teiste arstide või spetsialistidega
(ekspertiisimeeskond), kui see on vajalik inimese tegutsemispiirangute ja nende raskusastmete
kindlaksmääramiseks (nt visiidipõhise hindamise korral). Töövõime hindamise metoodika kohaselt
võivad ekspertiisimeeskonna spetsialistideks olla näiteks füsio- või tegevusterapeut, psühholoog,
eripedagoog või logopeed. Ekspertiisimeeskonna kaasamise vajaduse otsustab ekspertarst. Isiku
töövõimet hindav ekspertarst ei saa olla isiku perearst ega eriarst, kes isikut põhiliselt ravib, kuna
see oleks meditsiinieetikaga vastuolus (komplitseerib patsiendi-meediku suhet).
Määruse § 2 punktina 9 on lisatud mõiste „arsti vastuvõtt“ ja punktina 10 „tervishoiuteenuse osutaja
vastuvõtt“ (eelnõu § 2 punkt 3). Töövõime hindamise kontekstis peab arsti vastuvõtu tähendust
selgelt eristama tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu tähendusest. Isikul on TVTS § 6 lõike 5 alusel
kohustus käia kuus kuud enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti (põhiliselt raviva eriarsti
või perearsti või töötervishoiuarsti) vastuvõtul.
Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis
teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta. Isik suunatakse aga
töötukassa poolt tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (visiidipõhisele hindamisele) TVTS § 7
lõike 3 alusel, kui töövõime hindamise taotlusel märgitud piirangud ja terviseandmed erinevad
üksteisest olulisel määral või TIS-i sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhise
hindamise eesmärk on täpsustada isiku tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja
testide abil. Visiidipõhise hindamise vajaduse otsustab ekspertarst. Isikut ei saadeta visiidipõhisele
hindamisele selleks, et haigust diagnoosida.
Määruse § 2 punktina 11 on lisatud mõiste „täiendavad terviseandmed“, et oleks arusaadav, et
nende andmete all mõeldakse lisaks TIS-is juba sisalduvatele andmetele juurdeküsitavaid
andmeid. Töötukassa taotleb TVTS § 7 lõike 6 alusel isiku taotlusel märgitud arstilt või spetsialistilt
täiendavalt isiku terviseandmeid, kui nad pole andmeid TIS-i sisestanud või TIS-i sisestatud
andmed on ebatäpsed või on sisult vastuolulised ja on seetõttu töövõime hindamiseks ebapiisavad.
Paragrahvi 2 punktiga 4 on muudetud määruse § 3 lõikeid 1–3. Lõikes 1 on loetletud andmed,
mida isik on kohustatud esitama, kui ta taotleb töövõime hindamist. Nendeks andmeteks on tema
isikuandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood sealhulgas välismaalase isikukood ja selle
väljastanud riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu ning sideaadress ja muud
kontaktandmed (e-posti aadress, telefon). Loetelu on täiendatud isikukoodi väljastanud riigi
andmetega, et võimaldada töötukassal vajaduse korral pärida töövõime hindamiseks vajalikke
andmeid välisriigist. Varem kasutatud elukoha aadress on asendatud isiku postiaadressiga, mis
on vajalik isikule töövõimekaardi ja puudega isiku kaardi saatmiseks.
Isik ei pea edaspidi esitama töövõime hindamise taotlusel andmeid enda hariduse ja eriala kohta
ja oluliselt on vähenenud andmestik, mida küsitakse töötamise kohta. Töövõime hindamise
praktika on näidanud, et inimese varem omandatud haridustase ja erialade andmed ei ole
töövõimele hinnangu andmiseks ekspertarstile olulised, samuti puudub vajadus koguda neid
andmeid riikliku statistika tegemiseks. Eestis elavate ja töötavate isikute viimase viie aasta
detailsed töötamise andmed on töötukassale kättesaadavad töötamise registri vahendusel. Kui isik
elab/töötab või on elanud/töötanud välisriigis, küsitakse temalt riigi nime, seal elamise/töötamise
perioode ja ameteid.
5
Töötamisega seonduvalt vajatakse isikult andmeid selle kohta, kas tal on praegusel töökohal
tervise tõttu raskusi tööülesannete täitmisega, kas mõni eelnev töösuhe on lõppenud
terviseseisundi tõttu ja mis olid selle põhjused. Need andmed hindamise tulemust ei määra, küll
aga selgitavad terviseprobleemide seost töö iseloomu või töökeskkonnaga ja annavad lisainfot
isikule sobivate töötingimuste kohta soovituste andmiseks.
Taotlusel tuleb esitada andmed isiku perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti
kohta, kelle vastuvõtul on isik viimase kuue kuu jooksul käinud (ees- ja perekonnanimi, asutus,
eriala) ja kellel on andmeid isiku töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja
tegutsemispiirangute kohta. Lisaks võib isik esitada samad andmed spetsialistide kohta, kes
saavad anda täiendavat informatsiooni tema tegutsemispiirangute kohta. Spetsialistideks on
näiteks sotsiaaltöötaja, psühholoog, sotsiaalhoolekandeteenuse osutaja või mõni muu spetsialist,
kellelt töötukassa saaks vajaduse korral küsida töövõimele hinnangu andmiseks täpsustavaid
andmeid. Kuna töötukassa taotluste menetlemise kogemused (sh nende juhtumikorraldajate
kogemused, kes isikuid taotluse täitmisel abistavad) on näidanud, et isikutel võib olla raske
meenutada tagantjärele visiitide aegu ning külastatud raviasutuste ja arstide andmeid, luuakse
töötukassa ja TIS-i vaheline andmevahetus, mis võimaldab neid andmeid taotlusele TIS-ist lisada.
Seega on edaspidi isikul võimalik kontrollida taotlusele kantud arstikülastuste andmeid ja neid
täiendada juhul, kui andmed on puudulikud (nt arst pole andmeid visiidi kohta TISi edastanud).
Taotlusel ei ole vaja isikul enam anda infot enda erivajadusest tingitud lisakulude kohta, nt vajadus
viipekeele tõlgi, tugiisiku, eritranspordi vms järele. Need andmed on vajalikud vaid juhul, kui isik
kutsutakse visiidipõhisele hindamisele. Sellisel juhul täpsustab töötukassa menetleja isikuga
visiidipõhisele hindamisele minekuga kaasnevad kulud ja nende katmise vajaduse. Kulude katmise
kohustus tuleneb otse seadusest (TVTS § 7 lg 3) ning eraldiseisvalt määruses üle kordamist ei
vaja.
Samuti pole enam vajadust märkida taotlusele infot selle kohta, kui isik kasutas taotluse täitmiseks
teise inimese abi, sest hindamise tulemust need andmed ei mõjuta ja on tavapärane, et töövõime
hindamist taotlev isik võib taotluse täitmiseks kasutada endale usaldusväärse inimese abi. Täitjaks
(andmete, ütluste, intervjueerimise tulemuste taotlusele kandjaks) võivad olla lisaks taotlejale ka
tema lähedane inimene, perekonnaliige, sotsiaaltöötaja, töötukassa töötaja,
Sotsiaalkindlustusameti töötaja jne.
Lõikes 2 on sätestatud, et isik annab taotluses hinnangu enda igapäevaelus osalemise tahte
olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta kehalise ja vaimse võimekuse
valdkondades (edaspidi valdkond) ja võtmetegevustes.
Eelnõuga muudetakse osade valdkondade ja võtmetegevuste nimetust parema arusaadavuse
huvides.
Valdkonna „suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine“ uueks nimetuseks on „teabe
edasiandmine ja vastuvõtmine“. Parema mõistetavuse tagamiseks muudetakse ka sama
valdkonna võtmetegevuste nimetusi. Uuteks nimetusteks on „teabe edasiandmine“ ja „teabe
vastuvõtmine“. Nimetuste muutmise vajaduse tingis asjaolu, et nimetatud valdkonnas pole
võtmetegevuste hindamise eesmärk hinnata inimese nägemise, kuulmise või kõnelemise
võimekust, vaid seda, kas ja kuidas inimene suudab nägemise/kuulmise/kõnelemise teel teavet
edasi anda ja seda vastu võtta ehk informatsiooni edasiandmise ja vastuvõtmise võimekust. Teabe
edasiandmise all mõistetakse kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist. Teavet võib edasi anda
muu hulgas viiplemise, trükkimise jne abil. Teabe vastuvõtmise võtmeküsimuse abil hinnatakse,
kuidas inimene kas kuulmise ja/või teise inimese huultelt lugemise teel või nägemise teel suudab
teavet vastu võtta. Vastavalt on tehtud muudatus ka määruse § 8 lõikes 1, täpsustades sõnastust
(muudatus eelnõu § 2 punktis 13).
Valdkond „inimestevaheline lävimine ja suhted“ nimetatakse valdkonnaks „suhtlemine“, et võtta
valdkonnas hinnatavate võtmetegevuste sisu selgelt ja arusaadavalt kokku. Samuti muudetakse
parema mõistetavuse tagamiseks sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamise võtmetegevus
6
„suhtlemisega hakkamasaamine“. Taotlust täitvatele inimestele ja töövõimet hindavatele
ekspertarstidele on paremini mõistetav, kui suhtlemise valdkonna all ei kirjeldata
nägemise/kuulmise/kõnelemise raskusi, vaid võimekust ja valmisolekut nii tuttavate kui võõraste
inimestega lävida ja seejuures kohaselt käituda. Kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide
kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat käitumist.
Enesehoolduse valdkonnas asendatakse soole ja põie kontrollimine nimetusega „tualettruumi
toimingud“. Tualettruumi toimingute mõiste on kasutusel rahvusvahelises funktsioneerimisvõime,
vaeguste ja tervise klassifikatsioonis (RFK). Tegemist on tegevuse koondnimetusega, mille all
mõeldakse lisaks põie ja soole kontrollimise võimele enese puhastamisega, sh abivahenditega
seonduvaid probleeme, nagu sagedasem riiete määrdumine ja vahetamise vajadus. Samas
valdkonnas eemaldatakse võtmetegevuse „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ nimetusest sõnad
„ärkveloleku ajal“. Nimetatud valdkonna kohta lisatakse taotlusvormi selgitus, et teadvusel
püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus.
Lisaks on muudetud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja
liigutamine“ nimetust, uueks nimetuseks on „asjade liigutamine“. Varasem sõnastus tekitas
segadust, kuna ühe nimetuse alla oli koondatud kaks tegevust ja inimestel oli raske mõista, kuidas
hinnata enda piiranguid asjade ülestõstmise seisukohalt, nt asju üles tõsta jõuab, aga liigutada ei
jõua või asju liigutada suudab, aga neid üles tõsta mitte. Samuti jäi selgusetuks, kui kõrgele või
kuidas (ühe käega vs kahe käega) peaks hindama enda võimet asju tõsta/liigutada. Selguse
huvides lisatakse taotlusvormi võtmetegevuse „asjade liigutamine“ juurde selgitus, et asjade
liigutamise all mõistetakse nendest kahe käega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist vöö
kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele).
Töövõime hindamise taotluses annab isik valdkondade kaupa enda hinnangu järgmistele
võtmetegevustele:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega
seotud muud piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud
muud piirangud;
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,
teabevahetusega seotud muud piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja
joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;
5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,
õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek
muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;
7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud
piirangud.
Lõikes 3 on loetletud asjaolud, mis mõjutavad isiku tegutsemispiiranguid lõikes 2 nimetatud
valdkondades. Tegutsemispiiranguid mõjutavateks asjaoludeks on sõltuvust tekitavate ainete mõju
ja ravimite kõrvaltoimed, samuti muud tervisehäired, mis taotluse võtmetegevustega ei seostunud.
Eelnõuga on koondatud alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamine ühe mõiste
„sõltuvust tekitavate ainete mõju“ alla ja varem kasutuses olnud mõiste „ravimite mõju“ on
asendatud mõistega „ravimite kõrvaltoimed“. Isik annab taotlusel hinnangu, kas tal esineb sõltuvust
tekitavate ainete mõju tõttu või ravimite tarvitamisega kaasnevate kõrvaltoimete tõttu
tegutsemispiiranguid ja milles need seisnevad. Muude tervisehäirete all on mõeldud selliseid
tegutsemisraskusi, mille põhjuseks on isiku tervisehäire ja mida isik taotlusvormis sisalduvatele
võtmeküsimustele vastates ei saanud kirjeldada. Tervisehäired, mis on ravimitega kontrollitud ja ei
põhjusta tegutsemispiiranguid, ei kuulu siia alla. RFK mõistes ei ole nimetatud asjaolude näol
tegemist eraldi valdkondadega, nagu on seda lõikes 2 nimetatud valdkonnad. Küll aga võivad
sõltuvust tekitavate ainete kasutamine ja ravimite kõrvaltoimed avaldada mõju isiku suutlikkusele
kõigis lõikes 2 nimetatud võtmetegevustes.
7
Paragrahvi 2 punktiga 5 korrigeeritakse määruse §-s 4 töövõimet välistavate seisundite loendit
järgmiselt:
1) IV staadiumi vähkkasvaja muudetakse – pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim
toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada;
Muudatuse tegemisel lähtuti sellest, et tulenevalt kasvajaravi võimalustest ja olenevalt haiguse
paikmest on IV staadiumi vähkkasvaja diagnoosiga inimeste terviseseisund väga erinev. Seetõttu
on ka nende inimeste piirangud ja tegutsemisvõime väga erinevad ja ei tähenda kõikidel juhtudel
tingimata täielikku töövõime puudumist. Eesti Onkoloogide Seltsi hinnangul ei ole kindlasti
võimelised töötama need inimesed, kellele ei ole võimalik kas haiguse leviku või kaasuvate
haiguste tõttu rakendada spetsiifilist onkoloogilist ravi. Töövõimet välistava seisundi alusel
lihtsustatud viisil puuduvat töövõimet hinnatakse edaspidi juhtudel, kus raviarsti ja patsiendi
vahelise kokkuleppe tulemusel või konsiiliumi otsuse alusel pahaloomulise kasvaja diagnoosiga
isikule onkospetsiifilist ravi haiguse leviku või üldseisundi tõttu ei rakendata ja rakendatakse ainult
sümptomeid (valu, väsimus, oksendamine jne) leevendavat ehk parimat toetavat ravi. Teistel vähi
diagnoosiga inimestel hinnatakse edaspidi töövõime ulatus (töövõimeline, osaline töövõime,
puuduv töövõime) lähtuvalt tegutsemispiirangute ulatusest ja raskusastmest.
2) dialüüsravi nimetust ei muudeta;
Dialüüsravi (ka kunstneeruravi) ehk neeruasendusravi rakendatakse isikutele, kellel krooniline
neeruhaigus on põhjustanud IV või V staadiumi neerupuudulikkuse. Dialüüs on meetod, mille abil
eemaldatakse neerupuudulikkusega haige vereringest mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku.
Dialüüsravi kasutatakse kroonilise neerupuudulikkuse korral, kui neerude funktsioonist on säilinud
alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset vedelikku.
Üldjuhul ei ole tegemist neerusiirdamise ootelehel oleva patsiendiga, neerusiirdamise ootelehel on
ca 20% dialüüsravi saavatest haigetest.
3) juhitav hingamine muudetakse – juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse
tõttu;
Seisundi nimetus sõnastati konkreetsemaks, et oleks üheselt mõistetav, millise ravi saajaid
seisund hõlmab.
4) väljakujunenud dementsus muudetakse – dementsus;
Nimetusest eemaldati sõna „väljakujunenud“, kuna seisundi kinnitamisel kasutatavate RHK-101
diagnoosikoodide nimetustes mõiste „väljakujunenud“ puudub.
5) raske või sügav vaimne alaareng muudetakse – mõõdukas või raske või sügav vaimne
alaareng;
Lisatud on mõõdukas vaimne alaareng, kuna mõõduka vaimse alaarenguga inimesed pole üldjuhul
töövõimelised ning puudub vajadus anda hinnangut valdkondade ja võtmetegevuste
tegutsemispiirangute kohta.
6) püsivalt voodihaige seisundi nimetust täpsustatakse, et tegemist on seisundiga, mis eeldab
ööpäevaringse kõrvalaabi vajadust.
Paragrahvi 2 punktiga 6 on täpsustatud määruse § 5 lõike 1 punkti 3 sõnastust, lisades viite
terviseandmetele. Sätte varasema sõnastusega ei olnud üheselt mõistetav, milliseid andmeid
juurde küsitakse. Töövõime hindamise metoodika kohaselt kasutatakse isiku taotluses kirjeldatud
tegutsemispiirangute kinnitamiseks ja töövõimele hinnangu andmiseks TIS-is sisalduvat
meditsiinilist infot (diagnoose, epikriise, retseptikeskuse andmeid jne). Kui vajalik info TIS-is
puudub või see ei ole töövõimele hinnangu andmiseks piisav (info on ebatäpne või sisult
vastuoluline), küsib töötukassa TVTS § 7 lõike 6 alusel isiku taotlusel märgitud arstilt või
spetsialistilt või eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt täiendavalt isiku
terviseandmeid.
1
Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10
8
Paragrahvi 2 punktide 7, 8 ja 10 muudatused on tehnilised. Korrigeeritakse määruse § 5 lõigetes
2 ja 3 ning § 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas kasutatud terminoloogiat. Eesmärk on ühtlustada
valdkonnas kasutatavat sõnastust ja viia see vastavusse töövõime hindamise metoodikas
kasutatud terminoloogiaga: haigus – tervisekahjustus ja tegevusvõime – tegutsemisvõime.
Paragrahvi 2 punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4. Selleks, et tagada inimeste
ühetaoline hindamine, peavad eelnõu kohaselt TVTS § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse
osutajad eksperdiarvamuse andmisel lähtuma kehtivast töövõime hindamise metoodikast
(edaspidi metoodika) ja olema läbinud selle kasutamise koolituse.
Töövõime hindamise baasaluseid ja põhimõtteid kirjeldava metoodika koostas Eesti
Töötervishoiuarstide Selts 2015. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Hiljem on
Sotsiaalministeerium koostöös ekspertidega (meditsiinierialade seltsid ja liidud, töötukassa
metoodikud ja arstid jne) metoodikat korrigeerinud ja edasi arendanud. Metoodika kehtiv versioon
on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Metoodika kasutamise koolitusprogrammi koostas
ja ekspertarstide koolitused korraldas Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli kliinilise
meditsiini instituudi täienduskeskus.
Paragrahvi 2 punktiga 11 jäetakse määruse § 7 lõike 4 punktist 2 välja sõnad „osalise või puuduva
töövõime korral”. Kuna ka juhul, kui töövõime vähenemist ei tuvastata, võivad isikul esineda mõnes
valdkonnas tegutsemispiirangud. Seetõttu märgitakse eksperdiarvamuse kokkuvõttes need
tegevused, mille täitmine on isikul piiratud.
Paragrahvi 2 punktis 13 täiendatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 2. Tegemist on ühese
arusaadavuse huvides tehtava tehnilise muudatusega, rõhutades määruse § 8 lõike 3 punktis 2,
et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusastme
hindamisel arvväärtusega neli, kohaldub määruse § 8 lõikes 1 nimetatud kaalumiskohustus.
Arvestades, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise piirangud võivad olenevalt inimesest avaldada
erinevalt mõju teiste valdkondade tegevustele, on oluline selle valdkonna hindamisel kaalumise
rakendamine.
Paragrahvi 2 punktiga 14 asendatakse määrus lisa uue versiooniga, milles on valdkondade ja
võtmetegevuste nimetused ning küsimuste sõnastused viidud vastavusse käesoleva eelnõuga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muudatustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele.
Mõju ei hinnata nendel juhtudel kui välistava seisundi nimetust täpsustati, kuid sisulisi muudatusi
sellega ei kaasnenud.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik
Andmekoosseisu muudatustel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid
kasutatakse sihtrühmale TVTS-is kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid
tööturupoliitika otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaade
sellest, kuidas ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning millised andmed on isikutele
juurdepääsetavad e-teenuste vahendusel.
9
Sihtrühm: töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevad inimesed
Töötukassa andmetel esitab töövõime hindamiseks taotluse ligikaudu 50 tuhat inimest aastas ja
puude tuvastamist taotleb neist ca 84%. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet kasutavad
tööealiste inimeste töövõime hindamisel ja puude raskusastme tuvastamisel ühist taotlusvormi.
See tähendab, et töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks kasutatakse samu
kehalise ja vaimse võimekuse valdkondi ja võtmeküsimusi. Varem kaheti mõistetavate ja
arusaamatust põhjustanud valdkondade nimetuste ja võtmeküsimuste terminite täpsustamise ja
ümbersõnastamisega, tagatakse töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevatele inimestele
küsimuste sisust ja hindamise eesmärgist ühtsem arusaam. Kui küsimuste mõistetavus paraneb,
võib eeldada, et väheneb taotluse täitmise ajakulu ja suureneb vastuste asjakohasus, mis
omakorda avaldab positiivset mõju töövõime hindamise otsuste kvaliteedile.
Taotluste täitmise ajakulule mõjub positiivselt ka andmekoosseisu vähenemine ja osade andmete
eeltäitmine, mida inimeselt küsitakse. Taotluses ei pea täitma enam haridustaseme ja eriala
andmeid, erivajadusest tingitud lisakulude andmeid ja taotluse täitmist abistanud isiku andmeid
ega detailseid eelmise viie aasta töötamise andmeid. Arstide visiitide andmed saavad taotlusel
olema TIS-i andmetega eeltäidetud ning isikul on võimalik kontrollida taotlusele kantud
arstikülastuste andmeid ja neid täiendada juhul, kui andmed on puudulikud (nt arst pole andmeid
visiidi kohta TIS-i edastanud).
Tegemist on tehnilise ning õiguslikku selgust parandava ja inimestele arusaadavust suurendava
muudatusega, mistõttu põhjalikku mõjuanalüüsi selle kohta ei esitata.
Sihtrühm: IV staadiumi vähkkasvajaga inimesed
Töövõimet välistava seisundiga taotlustest oli töötukassa 2018. aasta andmetel ligikaudu 700
(55%) juhtumi korral põhjuseks IV astme vähkkasvaja. Tervisearengu Instituudi (TAI) 2014–2016
andmetel diagnoositakse tööealiste inimeste seas aastas keskmiselt 2900 pahaloomulise kasvaja
esmast juhtu. Ligikaudu 38% juhtudest on tegemist kaugele arenenud (sh metastaseerunud,
levinud teistesse organitesse) seisundiga. Puuduvad andmed, kui paljudel kaugele arenenud
juhtudel on tegemist parima toetava ravi saajatega. Kui lähtuda TAI ja töötukassa andmetest, võib
eeldada, et töövõimet välistava seisundiga inimeste hulk, kes saavad lihtsustatud viisil töövõime
hindamise taotluse esitada, väheneb ligikaudu 300 võrra aastas. Muudatusega neil inimestel
taotluse täitmise ajakulu suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne negatiivseid mõjusid, sest tagatakse
töövõime staatuse määramine tegutsemispiirangu raskusastmega kooskõlas ja hinnang
töötingimuste kohandamise, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamiseks vajalike teenuste
vajaduse kohta.
Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab kokkuvõttes lugeda mõju hindamise kriteeriumide
alusel väheoluliseks (sihtrühma suurus väike, kokkupuude harv ning sellega kaasnev
kohanemisevajadus on väike).
Sihtrühm: vaimse alaarenguga inimesed
Töötukassa andmetel läbis 2018. aastal töövõime hindamise 21 000 vaimse alaarengu
diagnoosiga (F70–F79) inimest. Puuduv töövõime hinnati 72% juhtudest. Töövõimet välistava
seisundi – raske või sügava vaimse alaarengu tõttu hinnati töövõime puuduvaks 200 juhtumi korral.
Tervise Arengu Instituudi 2010–2018 andmetel diagnoositakse aastas keskmiselt 335 mõõduka
vaimse alaarengu (F71–F71.9) seisundit. Seega võib prognoosida töövõimet välistava seisundiga
inimeste taotluste arvu kasvu ligikaudu samas suurusjärgus ehk ca 300 inimese võrra.
Muudatusega ei kaasne puuduva töövõimega inimeste arvu suurenemist, sest valdavalt tuvastati
nendel inimestel puuduv töövõime ka praegu, kuid nad pidid selleks täitma täies mahus taotluse
ja kirjeldama enda tegutsemise piiranguid. Muudatusega tagatakse neile inimestele lihtsam
taotluse esitamine.
Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab kokkuvõttes lugeda positiivseks, kuid sellega ei
kaasne mõju hindamise kriteeriumide alusel olulist mõju (sihtrühma suurus väike,
10
kohanemisraskusi muudatusega eeldatavalt ei kaasne). Ka ei kaasne muudatusega ebasoovitavat
mõju, sest töövõimest või puudest tulenevad õigused inimestel ei muutu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Sihtrühm: töötukassa
Eelnõu rakendamisega ei kaasne muudatusi töötukassa töövõime hindamise praeguses
korralduses. Samuti ei kaasne muudatustega olulist mõju töötukassa eelarvele. Näiteks mõõduka
vaimse alaarengu seisundi lisamine välistavate seisundite loetellu ei too kaasa puuduva
töövõimega inimeste arvu suurenemist, sest töötukassa andmetel tuvastati nendel inimestel
puuduv töövõime ka praegu, kuid pidid selleks täitma täies mahus taotluse ja kirjeldama enda
tegutsemise piiranguid.
Sotsiaalministeerium planeerib sihtrühma esindajatele koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
ja ekspertarstidele koostöös töötukassaga korraldada muudatuste tutvustamiseks infopäevad.
Halduskoormuse koondmõju
Eelnõus esitatud muudatused ei suurenda oluliselt elanike halduskoormust. Teatud juhtudel
halduskoormus väheneb, sest varem kaheti mõistetavate ja arusaamatust põhjustanud
valdkondade nimetuste ja võtmeküsimuste terminite täpsustamise ja ümbersõnastamisega,
tagatakse töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevatele inimestele küsimuste sisust ja
hindamise eesmärgist ühtsem arusaam. Mõõduka vaimse alaarenguga inimestel halduskoormus
väheneb, sest nad ei pea edaspidi töövõimele hinnangu saamiseks täitma taotlusvormi täies
mahus.
Halduskoormus väheneb ka seetõttu, et väheneb taotluse andmekoosseis ja lisandub osade
andmete eeltäitmine, mida inimeselt küsitakse.
Halduskoormus suureneb mõnevõrra osadel IV staadiumi vähkkasvajaga inimestel, kes edaspidi
peavad töövõimele hinnangu saamiseks täitma taotlusvormi täies mahus.
Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti halduskoormus oluliselt ei muutu. Pigem võib muudatuste
mõju lugeda positiivseks, sest väheneb arusaamatust põhjustanud nimetuste selgitamise vajadus,
täpsustunud on töövõimet välistavate seisundite loetelu ja teatud juhtudel lihtsustub ja kiireneb
taotlusvormide menetlemine.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Töövõime hindamise ja puude tuvastamise menetlust käesoleva mmärusega ei muudeta.
Menetlus toimub turvalises keskkonnas, millega on ka kehtivas süsteemis tagatud isikuandmete
kaitse. Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis järgitakse andmekaitse ja isikuandmete
töötlemise põhimõtteid.
E-teenuste kasutamiseks patsiendiportaalis peab isik end tuvastama – sisse logitakse ID-kaardiga
või mobiil-ID-ga, mis tagab ka isikutuvastuse ja turvalise kasutamise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatuse rakendamise kuludeks on infosüsteemide arenduskulud. Infosüsteemide arenduskulud
on töötukassal hinnanguliselt 135 000 eurot ja Sotsiaalkindlustusametil hinnanguliselt 300 000
eurot. Kulud kaetakse nende asutuste arenduskulude eelarvest. IT-lahenduste valmimise ajaks on
planeeritud 2020. aasta 1. märts.
Infopäevade korraldamisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
11
6. Määruse jõustumine
Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumisaja 2020. aasta 1. märtsil, mis arvestab eelnõu
rakendamise ettevalmistamiseks vajaminevat aega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisel (töövõimet välistavate seisundite loetelu muutmisvajadused) on konsulteeritud
Eesti Onkoloogide Seltsiga, Eesti Nefroloogide Seltsiga, Eesti Psühhiaatrite Seltsiga, Eesti
Kopsuarstide Seltsiga, Eesti Taastusarstide Seltsiga, Eesti Patoloogide Seltsiga, Eesti
Hematoloogide Seltsiga, Eesti Sisearstide Ühendusega, Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja
Kaelakirurgide Seltsiga.
Muudatusvajaduste kaardistamise töögrupis osalesid perearstid (metoodika koolitajad) Karmen
Joller ja Triinu-Mari Ots ning Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele õigusaktide eelnõude elektroonilise
kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitati arvamuse saamiseks Eesti Töötukassale,
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste
Kojale ja Eesti Patsientide Esindusühingule.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja nende vastused on leitavad seletuskirja lisaks
olevast kooskõlastustabelist.
Sotsiaalministri töövõime hindamisega seotud määruste
muutmise määruse seletuskirja lisa
Töövõime hindamisega seotud määruste muutmise eelnõu kooskõlastustabel
Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid määruste muudatused märkusteta.
Eesti Perearstide Selts:
Paragrahvi 1 punktiga 7 lisatakse määruse § 7 lõikesse 1 punkt 7 Selgitatud. Andmekaitseseaduse nõuetest tulenevalt ei ole Eesti
järgmises sõnastuses: „taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.“ Kui Töötukassa (edaspidi töötukassa) menetlejatel õigusi ligipääsuks tervise
taotlusega koos esitatakse täiendavad dokumendid, sisestatakse andmekogusse infosüsteemis (edaspidi TIS) sisalduvatele terviseandmetele. TIS-is
dokumendi liik, esitamise kuupäev ja dokument. Muud dokumendid on näiteks sisalduvatele isiku terviseandmetele ligipääs on töötukassas lubatud vaid
töövõime hindamise taotlusele lisatavad terviseseisundi väljavõtted, volitused, arsti haridusega töötajatele ning ekspertarstidele töövõime hindamise
rehabilitatsiooniplaanid või töövõimetoetuse taotluse korral lisatavad välismaa teenuse osutamise eesmärgil.
sissetulekute dokumendid, toetuse saamise tingimuste täitmist tõendavad
dokumendid. Tegemist on andmetega, mida ei ole võimalik saada teistest
riiklikest andmekogudest.
Taotlejad esitavad sageli terviseandmetena dokumente, mis juba on TIS-is
olemas. Nende dokumentide avamine ja kontrollimine põhjustab
ekspertarstidele lisatööd. Kas oleks võimalik luua süsteem, kus töötukassa
menetleja kontrollib nende terviseandmete olemasolu TIS-is enne, kui lisab
need ekspertiisitaotlusele, ja vajadusel ei lisa?
Paragrahvi 1 punktid 8–10: Selgitatud.
1) Liikumine - kas taotluse küsimustiku punktis 1.1 hinnatakse jätkuvalt ka 1) Liikumise valdkonna tegutsemispiirangute hindamise põhimõtted ei
liikumisvõimet tasasel maal? Või jääb ainult eri tasapindadel liikumise võime ole muutunud ja taotluse küsimusi pole vähendatud. Liikumine eri
hindamine? Kui praeguse taotluse esimene küsimus välja jäetakse, peaks see tasapindadel hõlmab jätkuvalt ka tegutsemisvõime hindamist mingi
olema väga hästi põhjendatud. vahemaa läbimisel samal tasapinnal (vt määruse lisas küsimus 1.1.1).
2) Liikumise valdkonnas tuleks (kasvõi küsimuse kommentaaris) ära mainida 2) Kehaasendite vahetamisega (nt püsti tõusmine, toolile istumine,
ka kummardumise ja kükitamisega seotud probleemid, sest väga sageli kummardamine jne) seotud raskuseid saavad taotlejad kirjeldada liikumise
kirjeldavad taotlejad neid käelise tegevuse valdkonna all punktis, kus küsitakse valdkonnas küsimuse 1.3.2. all. Küsimuse sõnastust on määrusega
esemete liigutamise kohta. muudetud (vt määruse lisast). Samuti on muudetud käelise tegevuse
valdkonna küsimus 2.2..
3) Võiks kaaluda ka seda, et lisada liikumise ja käelise tegevuse valdkonna
1
juurde märkus, kus palutakse mitte kirjeldada teadvushäiretest tingitud 3) Kahtlustame, et kui keelata diabeeti või epilepsiat põdevatel inimestel
liikumise ja käelise tegevusega seotud probleeme - väga sageli kirjeldavad muude valdkondade alla, kui ainult neljandasse valdkonda, oma
diabeeti ja epilepsiat põdevad inimesed teadvushäirega seonduvat kõikides teadvusehäiretest tulenevaid piiranguid kirjeldada, võivad jääda saamata
valdkondades. olulised selgitused selle kohta, kuidas haigus neil tegutsemisvõimet
erinevates valdkondades mõjutab. Juhul, kui tõesti on taotleja kirjeldanud
oma tegutsemisraskuseid mitte asjakohase valdkonna või võtmeküsimuse
alla, siis on ekspertarstil võimalik eksperdiarvamusele lisada küsimuse
juurde märkus, et ta hindab seda piirangut teise valdkonna all.
4) Käeline tegevus. Osades küsimustes soovitatakse teada ühe käe 4) Küsimustikus on kõikide käelise tegevusega seotud küsimuste all
funktsiooni, teistes kahe käe funktsiooni. Sõnad "ühe käega" ja "kahe käega" mõeldud käte (mõlema käe) kasutamist ja küsimuste sõnastustes pole
peaksid küsimuses olema eristatud, nt allajoonimisega. enam kasutuses väljendeid „ühe käega või „kahe käega“.
5) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: need valdkonnad tuleks 5) Teadvusel püsimise ja enesehoolduse tegevustes raskuste esinemise
ekspertiisiotsuses paremini eristatult sõnastada. Nt on olnud juhuseid, kus kohta küsitakse eraldi võtmeküsimuste 4.1. (Teadvusel püsimine) ja 4.2.
ratastoolis taotleja, kellel on piirangud enesehoolduses, protesteerib, sest (Tualettruumi toimingud) all. Termineid „teadvusel püsimine“ ja
teadvusel püsimisega ju probleeme ei ole. Ehk: sõnastus peaks olema selline, et „enesehooldus“ on koos kasutatud veel vaid valdkonna nimetuses.
inimesele ei jää muljet, et tegemist on nii teadvusel püsimise kui enesehoolduse
probleemidega. Need võiksid olla isegi eraldi valdkonnad, aga seda on vist
keerukam läbi viia.
6) Väljaskäimine - peaks olema paremini väljendatud. Praegu seostub see 6) 6) Väljaskäimise võtmeküsimusele on taotlusvormil lisatud selgitus, et
füüsilise piiranguga ("käimine"), kuid mõeldud on ju vaimset piirangut. mõeldud on väljaspool kodu liikumist. Raskused ei pruugi seisneda vaid
"Kodust väljumine" vms oleks selgesõnalisem. Samamoodi tuleks selle kodust väljumise võimes, vaid võivad olla seotud ka ajast ja kohast
võtmetegevuse küsimusi kohendada. arusaamisega, mäluga või meelepetetega, kas inimene oskab hinnata
Kas saate kodust lahkuda ja minna Teile tuttavatesse kohtadesse? -> Kas saate ohuolukordi igapäevaelus. Taotlusvormil juhitakse nüüd kuuenda
kodust lahkuda ja minna Teile tuttavatesse kohtadesse, tundmata liigset ärevust valdkonna (muutustega kohanemine ja ohu tajumine) selgituses taotluse
või hirmu? (Sarnane sõnastus küsimusega 7.1.) täitja tähelepanu sellele, et seal valdkonnas tuleb kirjeldada vaimsetest ja
Teine võimalus on lisada küsimusele täpsustus: füüsilisi takistusi kodust psüühilistest piirangutest põhjustatud tegutsemisraskusi.
väljumisel saate kirjeldada Liikumise valdkonnas [link liikumise valdkonnale].
Kuna selle võtmetegevuse kahe küsimuse sõnastuses on vaid ühe sõna erinevus,
siis tuleks see erinevus välja tuua (nt allajoonimise teel). Sama peaks tegema ka
taotluse teiste sarnaste küsimuste puhul.
2
7) Suhtlemine 7) Määrusega on suhtlemise valdkonna küsimuste sõnastusi
Küsimus 7.2 - Kui sageli käitute nii, et see teisi inimesi häirib? muudetud. Küsimus 7.2.1. uus sõnastus on „Kui sageli kaotate kontrolli
Siin kirjeldavad taotlejad sageli seda, kuidas teisi häirib, kui nad on näiteks oma emotsioonide ja käitumise üle?“. Samuti on uude taotlusvormi lisatud
kurvad või pahurad. Ometigi kirjeldab ekspertarsti tööjuhend järgmist: "Antud 7.2. alla selgitus, et kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide
võtmetegevuse juures hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat käitumist – „kuidas Te oma
vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi, kus inimese tundeid väljendate ja kas Teie käitumine (tahtlik või tahtmatu) häirib teisi
käitumine sotsiaalses suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. " inimesi“. Ekspertarsti tööjuhendid on praegu ülevaatamisel ja viiakse
Küsimus võikski peegeldada seda, kas taotlejal esineb kontrollimatut vastavusse määruse eelnõu muudatustega. Ekspertarsti tööjuhendi
agressiivsust või vihaepisoode. sõnastust pole ka mõistlik täpselt üksühele taotlusvormi sõnastusse üle
võtta, kuna taotlusvormi sõnastus peab olema arusaadav väga laiale
sihtgrupile, aga ekspertarsti tööjuhendit kasutavad meditsiinilise
eriharidusega inimesed.
8) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Isikule kuvatakse 8) Eksperdiarvamuse andja andmete avaldamine tuleneb andmekaitse
töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud põhimõtetest, mis näevad ette, et isikule peavad olema kättesaadavad tema
eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja andmete töötleja sh eksperdiarvamuse andja andmed.
eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.“.
Siin tuleks kaaluda, kas eksperdiarvamuse andnud arsti andmete avaldamine on
õigustatud. Tegemist on rahalise otsusega, mistõttu võib taotleja tema jaoks
ebasoodsa otsuse tegemisel hakata tülitama või ründama ekspertarsti (seda on
varasemalt ka juhtunud nt visiidipõhise hindamise järgselt). Seni on arstid
tundnud end turvaliselt, sest töötukassa andmeid ei avalda.
Paragrahv 1 punkt 11. Kui eksperthinnang on TIS-is, peab see kindlasti olema Selgitatud. Eksperdiarvamus ei hakka sisalduma TIS-is. Isikule kuvatakse
leitav ka digilukku tehtavates päringutes eraldi dokumenditüübina, mh peab eksperdiarvamust TIS-i patsiendiportaali kaudu käivitatud päringu
seda leidma ka TSK (terviseseisundi kirjeldus). tulemusel töötukassa infosüsteemist. Loodame, et mõistsime õigesti
esitatud ettepaneku eesmärki (teha ka raviarstidele kättesaadavaks info
patsiendi töövõime kohta). Selgitame, et infot töövõime otsuse kohta ja
selle kehtivusaega saavad raviarstid hakata vaatama „Andmevaaturi“
teenusest, mille valmimise ajaks on TEHIK planeerinud 2020 II pa.
Eesti Puuetega Inimeste Koda:
Lisada töövõimet välistava terviseseisundiga inimeste hulka täielikult Mittearvestatud. Leiame, et nende seisundite puhul võib olla tegemist
või praktiliselt pimedad inimesed, pimekurdid inimesed ja nägemis - väga erineva tegutsemisvõimega inimestega, kelle puhul ei pruugi alati
liitpuudega inimesed, kellega suhtlemisel tuleb kasutada pimekurtide tegemist olla puuduva töövõimega ja seetõttu pole mõistlik lisada neid
suhtlemismeetodeid (Eesti Pimedate Liidult ettepanek). töövõimet välistavate seisundite loetellu. Koostöös Eesti Oftalmoloogia
3
Seltsi, Eesti Audioloogia Seltsi, Eesti Pimekurtide Tugiliidu,
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga oleme vaadanud üle töövõime
hindamise põhimõtted meelepuuete (sh erinevate raskusastmete) aspektist
tulenevalt. Ühtlasi koostasime eraldi hindamise juhise, mis abistab
ekspertarste nägemis- või/ja kuulmispuudega inimeste töövõimele õiglase
hinnangu andmisel.
Töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmekogusse Selgitatud. Töötukassa on juba asunud analüüsima infosüsteemi
kantavaid andmeid tuleks täiendada juhuks, kui isikul on eestkostja ja eestkostja arendamisvõimalusi, et tekitada e-kanali kaudu ligipääs ka juriidilistele
ülesandeid täidab kohalik omavalitsus. Nimelt volitab omavalitsus isikutele taotluste esitamiseks. Täpsem arenduse sisu ja selle ajakava pole
sotsiaaltöötaja eestkostetavat esindama, aga sotsiaaltööta ei saa oma ID- veel teada.
kaardiga (ei ole ka õigustatud) töövõimetoetuse taotlust täita, vallal kui Selgitame lisaks, et kui kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10
organisatsioonil ei ole ID-kaarti. Omavalitsuse eestkostetava puhul peaks saama lõike 1 alusel on sotsiaaltöötajale antud volitus eestkostetava esindamiseks,
kasutada registrinumbrit. on volituse alusel sotsiaaltöötajal õigus täita eestkostetava eest ka taotlus.
Sellisel juhul tuleb Töötukassale esitada koos taotlusega ka eestkoste alus
ja volitus.
Lisaks on omavalitsuse murekohaks olukorrad, kus inimene näiteks peale Selgitatud. Kui isik oma tervise tõttu ei saa töövõime hindamise ja
autoavariid või töövigastust esmakordselt väga raskelt haigestub ja on sügava töövõimetoetuse taotlust esitada ja allkirjastada, saab kaaluda esindamise
liikumistakistusega. Olles küll täie mõistuse juures (eeskoste seadmine langeb küsimusi ja paindlikumat lähenemist allkirja osas juhul, kui
ära), aga füüsiliselt pole võimeline taotlust esitama ja allkirja andma. töövõimetoetuse maksmist soovitakse taotleja enda pangakontole. Juhul,
kui töövõimetoetuse maksmist soovitakse teise isiku pangakontole peab
vastavalt töövõimetoetuse seadusele (edaspidi TVTS) olema isiku tahe
tuvastatud (tuleb kasutada esindajat või notariaalseid volitusi).
Töövõime taotluse tegemisel võib isik esitada lisaks oma raviarstile samad Mittearvestatud. Töövõime hindamise seisukohalt kasutavaid andmeid
andmed ka spetsialistide kohta, kes saavad anda täiendavat informatsiooni tema STAR-is ei sisaldu. Sotsiaaltöötajalt küsitakse vaid vajaduse korral
tegutsemispiirangute kohta. Nende spetsialistide seas on esile toodud ka konkreetsete piirangute täpsustamiseks juurde infot. Seda tehakse vastavalt
sotsiaaltöötaja. Üldjuhul sotsiaaltöötajad kajastavad oma klienditöö sisustatud järelepärimise teel, kus palutakse sotsiaaltöötajal kirjeldada
programmis STAR, seega liigse bürokraatia ära hoidmiseks peaks võimaldama mingis valdkonnas taotleja tegutsemisvõimet. Need võivad olla juhtumid,
töötukassa ekspertarstile programmist STAR pärida konkreetse kliendi andmeid kus ekspertarstil TIS-i andmetest ei selgu taotleja mingis konkreetses
hindamise juurde (näiteks omavalitsuse sotsiaaltöötajad saavad programmis võtmeküsimuses märgitud tegutsemispiirangu ulatus. Kui taotleja on
STAR teiste andmebaaside andmeid pärida konkreetse kliendi juhtumi korral). märkinud taotlusel, et tema poolt nimetatud sotsiaaltöötaja saab anda
lisaandmeid tema tegutsemispiirangute kohta, siis tehakse järelepärimine
tema poolt nimetatud sotsiaaltöötajale.
4
Eesti Arstide Liit:
1 punktiga 5 jäetakse määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja Mittearvestatud. Selgitame, et töövõime hindamisel ekspertarsti antavad
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ § 7 lõike 1 soovitused töötingimuste ja sobiva töö kohta ei peaks sõltuma inimese
punktist 5 välja haridustaseme ja eriala andmed. Teeme ettepaneku seda haridusest, vaid terviseseisundist tulenevatest piirangutest erinevates
muudatust mitte teha, sest haridustase ja eriala annavad kaudse viite töövõimele tegevusvaldkondades. Töötukassa konsultandi või karjäärinõustaja roll on
ja inimese parimale varasemale sooritustasemele, millega tuleb võrrelda ka koostöös taotlejaga selgitada inimesele sobiva töö leidmiseks välja
hetkeseisu. Hariduse ja eriala teadmine hõlbustab ekspertarstil anda soovitusi ümberõppe vajadus või varasemast haridusest, huvialadest jne lähtuv töö.
töötingimuste ja sobiva töö kohta.
§ 2 punktiga 1 sõnastatakse määruse nr 39 „Töövõime hindamise Osaliselt arvestatud. Asendame § 2 punkt 6 erijuhtumi mõiste sõnastuses
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja „või“ sõnaga „ja“: „erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral
töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 2 punkt 6: erijuhtum – erandlik valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja
hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva
inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud või ei vasta töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu
osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on osaliselt või täielikult takistatud“.
terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Selgitame, et erijuhtumina hindamise võimalus näeb ette mitte ainult
Kui tegutsemise ja osalemise piirangud on vähe väljendunud, siis ei ole puuduv osalise vaid ka puuduva töövõime hinnangu andmise võimalust. Kui
töövõime põhjendatud, osaline töövõime tuleb kõne alla, kui hinnatakse inimesel on mitmes valdkonnas tegutsemisvõime kergelt piiratud ja
erinevaid piiranguid koostoimes. Pakume sõnastust: erijuhtum – erandlik võtmetegevuste skoor jääb alla 4, siis tähendab see hindamismetoodika
hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on alusel (s.t. skoori alusel) otsust „töövõimeline“. Kuid töövõime hindamise
inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise metoodika koostajad nägid vajadust sellistel juhtudel anda ekspertarstile
töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on nende piirangute koosmõjul võimalus erandliku erijuhtumina kaaluda ja hinnata, kas mitmete
üldise terviseseisundi tõttu osaliselt takistatud. valdkondade väikeste piirangute koosmõju tulemusel võib olla taotlejal
tekkinud seisund, mis vastab osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele.
§ 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 39 § 2 punkti: arsti vastuvõtt – Mittearvestatud. Selgitame, et töötukassa menetleja näeb vaid seda infot,
kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist millise arsti juures on taotleja käinud ja kas tegemist on taotleja poolt
perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) taotluses märgitud arstiga. Tulenevalt isikuandmete kaitse põhimõtetest, ei
vastuvõtul käinud, teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike saa anda menetlejatele ligipääsu TIS-i ja õigusi kontrollida taotleja
5 alusel arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik terviseandmete sisu. Samuti leiame, et ravikindlustuse süsteemile ja kõigile
on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul osapooltele oleks liialt koormav, kui taotlejaid hakataks saatma raviarstide
käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei vastuvõtule andmete täpsustamiseks. Kui isik on arsti vastuvõtul käinud
saadeta; eelneva kuue kuu jooksul mingil muul põhjusel, kui tema
Teeme ettepaneku kaaluda varianti, et isikut ei saadeta arsti vastuvõtule juhul, tegutsemispiiranguid põhjustav haigus, aga TIS-is on olemas varasemad
kui ta on viimase kuue kuu jooksul käinud arsti vastuvõtul tegutsemise ja raviarstide visiitide tulemusel koostatud, tegutsemispiiranguid tõendavad
osalemise piiranguid tekitavate probleemide tõttu. dokumendid, siis on ekspertarstil võimalik nende andmete alusel hinnang
5
Kui ta on käinud näiteks perearsti juures muul põhjusel, mis tema taotleja töövõime kohta ära koostada. Vajaduse korral on võimalik teha ka
töövõimelisust kuidagi ei mõjuta, siis oleks vastuvõtule saatmine andmete taotleja raviarstile päring andmete täpsustamiseks.
täpsustamiseks siiski vajalik.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
1) Märkus eelnõu § 1 p 6 kohta. Punktis nimetatud andmed on Mittearvestatud. Selgitame, et töövõime hindamise kontekstis on väga
kättesaadavad SKA andmekogudest ja isikult nende andmete uuesti küsimine ei olulised inimese enda hinnangud ja selle juurde antud kirjeldused.
ole kooskõlas AvTS § 431 lõikes 3 sätestatuga. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma
terviseseisundi tõttu vajab/igapäevaselt kasutab või mille kasutamine tema
tegutsemisvõimet parandaks. Seetõttu peab taotleja kirjeldama kõiki
abivahendeid, mida ta igapäevaselt kasutab. Andmeid abivahendite ja
kõrvalise abi kasutamise kohta küsitakse konkreetsete tegevusvaldkondade
lõikes ja nende kasutamist või mittekasutamise põhjuseid (juhul kui
abivahendi kasutamist taotlejale on soovitatud või see on välja kirjutatud
või abivahend on juba soetatud) saab kirjeldada vaid inimene ise. Samuti
ei sisaldu andmekogudes töövõime hindamiseks vajaliku detailsuse ja
koosseisuga infot (nt lisaks tavapärastele meditsiiniseadmetele või
tehnilistele abivahenditele võivad tegevuse toetamisel olla abiks ka muud
tarbeesemed ja -vahendid, mida vaid inimene ise saab nimetada). Ka
andmeid sotsiaalteenuste kasutamise kohta, kus isik ise maksab või kui
teenust osutab hooldekodu, ei sisaldu andmekogudes. Lisaks ei ole
tehniliselt võimalik hetkel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise
andmeid SKA-lt andmevahetuse teel saada, kui selline võimalus peaks
tekkima, on kindlasti kavas seda kasutama hakata.
2) Märkus eelnõu § 1 p 7 kohta. Eelnõu järgi lisatakse andmekogusse ka Mittearvestatud. Selgitame, et töötukassa saab neid andmeid enda siseselt
muude dokumentide andmed, kuid seletuskirjast ilmneb, et lisatakse üksnes korduvalt kasutada. Need on väga spetsiifilised töötukassa tegevuseks
dokumendi liik ja kuupäev ning dokument ise, aga mitte dokumendis sisalduvad vajalikud dokumendid (nt volitused ja välismaa sissetulekute dokumendid
andmed. Selgitatud on, et kogutakse neid dokumente, mille andmeid ei saa jms), mis on väga kitsalt kasutatavad ning nende väljastamiseks
teistest andmekogudest, kuid tekitatakse olukord, kus andmete korduv kolmandatele osapooltele puudub vajadus ja õiguslik alus.
kasutamine pole ka tulevikus võimalik.
3) Märkus eelnõu § 1 p 8 ja § 2 p 4 kohta. Andmete sellisel viisil kogumine Mittearvestatud. Selgitame, et töövõime hindamise praktika on näidanud,
tekitab jätkuvalt küsimusi – sõltuvalt isiku terviseprobleemist ei pruugi ta saada et üldjuhul inimene oskab enda seisundit hinnata ja sõltuvalt
või osata enda seisundit adekvaatselt hinnata (nt küsimus „kohase käitumise“ terviseprobleemist anda vastused. Kui on olnud tegemist inimesega, kellel
kohta). tulenevalt terviseprobleemist puudub võime ennast adekvaatselt hinnata,
on üldjuhul taotluse täitjaks ja esitajaks eestkostjad, hooldajad, tugiisikud
6
jne või on taotleja oma vastuses kirjeldanud teiste inimeste tagasisidet enda
käitumisele.
4) Märkus eelnõu § 1 p 11 kohta. Mida mõeldakse isikule ekspertarvamuse Mittearvestatud. Selgitame, et tegemist ongi väga lihtsal ja arusaadaval
andmete töötlemise logide kuvamise all? Kui eesmärk on, et isik näeb, kes tema kujul kuvatava logiväljavõttega (infot kuvatakse tabeli kujul, kus on toodud
andmeid vaadanud või kasutanud on, siis tuleb see teave esitada isikule kuupäevad, kes vaatas andmeid või kes koostas eksperdiarvamuse).
arusaadaval ehk lihtsal kujul, mida logiväljavõte enamasti ei ole.
5) Märkus eelnõu § 2 p 3 (p 11 kohta) kohta. Arstilt või spetsialistilt Mittearvestatud. Terviseandmete TIS-i edastamise kohustus on arstil.
küsitakse täiendavaid terviseandmeid, kui neid pole TIS-i sisestatud või need TVTS § 7 lg 6 alusel, kui andmed TIS-is puuduvad või on töövõime
on TIS-is ebatäpsed. Puudub aga regulatsioon (või selgitus), kuidas täiendavad hindamiseks ebapiisavad, peab arst edastama kümne tööpäeva jooksul
või täpsustatud andmed tagasi TIS-i jõuavad. Nimetatud andmeid võib olla vaja töötukassa taotletud andmed TIS-i või töötukassale.
ka isiku edasises ravis.
Eesti Töötukassa:
1) Eelnõu § 1 punkti 1 tuleks täpsustada selliselt, et isikukoodi väljastanud Arvestatud. Määruse § 1 punkt 1, millega muudetakse paragrahvi 5 punkt
riik märgitakse ainult välisriigi isikukoodi korral. Ettepanek on sõnastada 1 on sõnastatud järgmiselt: „1) isikukood ja välisriigi isikukoodi
eelnõu § 1 punktis 1 muudetav säte järgmiselt: väljastanud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu ning
„1) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või isikukoodi puudumise surmaandmed;“
korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“
2) Eelnõu § 1 punkti 9 tuleks täpsustada selliselt, et sõnastus oleks Arvestatud. Määruse § 1 punkt 9, millega muudetakse paragrahvi 8 lõike
kooskõlas määruses „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete 2 punkti 2 on sõnastatud järgmiselt: „2) eksperdiarvamuse koostamisse
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite kaasatud ekspertiisimeeskonna liikmete andmed;“
loetelu“ kasutatava terminiga. Ettepanek on sõnastada eelnõu § 1 punktis 9
muudetav säte järgmiselt: „2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud
ekspertiisimeeskonna liikmete andmed;“
3) Eelnõu § 2 punkti 4 tuleks täpsustada selliselt, et isikukoodi väljastanud Arvestatud. Määruse § 2 punkt 4, millega muudetakse paragrahvi 3 lõike
riik märgitakse ainult välisriigi isikukoodi korral. Ettepanek on sõnastada 1 punkti 2 on sõnastatud järgmiselt: “2) isikukood ja välisriigi isikukoodi
eelnõu § 2 punktis 4 muudetav säte järgmiselt: “2) isikukood ja välisriigi väljastanud riik;”
isikukoodi väljastanud riik;”
4) Eelnõu § 2 punkti 10 tuleks täiendada muudatusega, millega Arvestatud. Määruse § 2 punkt 10 on sõnastatud: 10) paragrahvi 7 lõike 4
täpsustatakse § 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas kasutatud terminoloogiat. sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna “haigus” sõnaga
Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk ühtlustada valdkonnas kasutatavat “tervisekahjustus” ja sõna „tegevusvõime“ sõnaga „tegutsemisvõime“;
sõnastust ja viia see vastavusse töövõime hindamise metoodikas kasutatud
terminoloogiaga: haigus – tervisekahjustus ja tegevusvõime – tegutsemisvõime.
Eelnõus on muudetud neist ainult viimane. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu
§ 2 punktis 10 tehtavat muudatust järgmiselt: 10) paragrahvi 7 lõike 4
7
sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna “haigus” sõnaga “tervisekahjustus”
ja sõna „tegevusvõime“ sõnaga „tegutsemisvõime“;
5) Eelnõu § 2 tuleks täiendada punktiga 11, muutes järgneva punkti Arvestatud. Määrust on täiendatud punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11)
numeratsiooni. Määruse „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete paragrahvi 7 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad “osalise või puuduva
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite töövõime korral”; Samuti on korrigeeritud vastavalt numeratsiooni ja
loetelu“ § 7 lg 4 punkti 2 järgi antakse kokkuvõtvas arvamuses muuhulgas määruse seletuskirja on lisatud muudatuse põhjenduseks: „Kuna ka juhul,
hinnang tegevuste kohta, mille täitmine on piiratud või võimatu osalise või kui töövõime vähenemist ei tuvastata, võivad isikul esineda mõnes
puuduva töövõime korral. Kuna ka juhul, kui töövõime vähenemist ei tuvastata, valdkonnas tegutsemispiirangud, seetõttu märgitakse eksperdiarvamuse
võivad isikul esineda mõnes valdkonnas piirangud, märgitakse kokkuvõtvas kokkuvõttes need tegevused, mille täitmine isikul on piiratud.“
arvamuses ka sel juhul tegevused, mille täitmine on piiratud. Ettepanek on
täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) paragrahvi 7
lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad “osalise või puuduva töövõime korral”;
6) Eelnõu lisa paremas ülanurgas tuleks teha viide käesolevale eelnõule: Arvestatud. Määruse lisa paremas nurgas on tehtud vastav viide.
Sotsiaalministri XX.XX.20XX. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri
töövõime hindamisega seonduvate määruste muutmine“.
7) Avastasime, et töövõime hindamise määruse § 8 lg 1 tuleks samuti Arvestatud. Määrust on täiendatud punktiga 12. Muudatusega asendatakse
muuta seoses valdkondade nimetuste muutmisega. Paragrahvi 8 lõikes 1 paragrahvi 8 lõikes 1 sõnad „suhtlemise valdkonna võtmetegevuse
asendataks sõna „suhtlemise“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise“. piirangute“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna
võtmetegevuse piirangu“.
8) Tegelikult tuleks muuta ka teist sätet, kuna § 8 lg 1 ja lg 3 p 2 on omavahel Arvestatud. Määrust on täiendatud punktiga 14. Muudatusega
justkui vastuolus. Sõnastada võib ka teisiti, aga mõte oleks selline: paragrahvi sõnastatakse paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 järgmiselt:
8 lõike 3 punkt 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: „mis tahes võtmetegevuse „2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise
raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli.“
hinnatud arvväärtusega neli“.
Sotsiaalkindlustusamet:
Sotsiaalkindlustusametile on edastatud arvamuse andmiseks tervise- ja Arvestatud. Määruse seletuskirja punkti 5 on vastavalt korrigeeritud:
tööministri töövõime hindamisega seonduvate määruste muutmise määruse Infosüsteemide arenduskulud on töötukassal hinnanguliselt 135 000 eurot
eelnõu. Sotsiaalkindlustusamet toetab kavandatud muudatusi. Ühtlasi märgime, ja Sotsiaalkindlustusametil hinnanguliselt 300 000 eurot.
et töövõime hindamise ja puude tuvastamise ühistaotluse muudatusega on vaja
teostada arendusi infosüsteemis SKAIS2, mille hinnanguline kulu on 300 000
eurot. Viidatud kuluga oleme eelarves arvestanud.
Haridus- ja Teadusministeerium:
Kooskõlastame tervise- ja tööministri töövõime hindamisega seonduvate Selgitatud. Selgitame, et puuduva töövõimega isikutele ei ole keelatud
määruste muutmise määruse eelnõu ning edastame käesolevalt omapoolsed neile sobivates tingimustes töötamine. Täname kommentaaride ja teavituse
8
kommentaarid. eest ning kinnitame, et Sotsiaalministeerium on valmis aruteludeks ja
Tervise-ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise koostööks Haridus-ja Teadusministeeriumiga lahenduste arendamiseks.
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja
töövõimet välistavate seisundite loetelu“ muutmisega lisatakse muuhulgas
töövõimet välistavate seisundite nimekirja mõõdukas vaimne alaareng.
Soovime ära märkida, et tegu on haridussüsteemi jaoks olulise muudatusega,
kuna kutseõppe tasemeõppes on ka mõõduka vaimse alaarenguga sihtrühma
õppimas. Samas on tasemeõpe selgelt tööturuväljundile orienteeritud õpe.
Leiame, et koos kõnealuse määruse muutmisega on vajalik
Sotsiaalministeeriumi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi vaheline arutelu,
selgitamaks välja, kas kutseõppe tasemeõpe on puuduva töövõimega isikute
sihtrühma jaoks sisuliselt kohane lahendus ning millised võiksid olla
alternatiivid tasemeõppele.
Täiendavalt teavitame, et Haridus-ja Teadusministeeriumil on plaanis 2020.
aastal alustada Sotsiaalministeeriumiga arutelu seoses töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu ning Eesti hariduse infosüsteemivahelise
andmevahetusega. Näeme, et töövõime hindamise tulemusena tuvastatud ja
kirjeldatud piirangud võivad olla kasutatavad ja vajalikud isikule
võimetekohase õppekava ja õppeliigi soovitamiseks, kui ta on asunud
kutseõppe tasemeõppesse.
9
Sotsiaalministri
14.02.2020 määrus nr 4
„Töövõime hindamisega seonduvate
töö- ja terviseministri määruste
muutmine“
Lisa
Tervise- ja tööministri
7. septembri 2015. a määruse nr 39
„Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime
hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu“
Lisa
Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
Minu võimekus … on muutlik* 9
KEHALINE JA VAIMNE VÕIMEKUS
Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?**
Jah
Ei
1. Liikumine
1.1. Liikumine eri tasapindadel
1.1.1. Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse
või tasakaalukaotuseta?
Enam kui 200 meetrit 0***
200 meetrit 2
100 meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus) 3
50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) 4
Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda 4
*
Kõikide võtmetegevuste küsimuste üks valikvastustest. Number 9 tähistab hinnangut, et vastus ei ole
rakendatav taotleja määratud raskusastmena. Ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus ... on
muutlik” punktiväärtuse vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0–4.
** Vastust arvestatakse hinnatava võtmetegevuse sooritamisel esinevale piirangule raskusastme
määramisel, kuid eraldi punktiväärtust sellele ei anta.
*** Punktiga 0 hinnatakse nende tegevuste raskusaste, mille küsimuste vastusevariantide hulgas on
„Jah“, „Väikeste raskustega“ või „Enam kui 200 meetrit”. Arst täidab hinnangu vastavalt sobivale
raskusastmele:
- kui tegevuspiirang puudub, jääb hinnanguks 0; kui esineb kerge piirang, pannakse hinnanguks 1;
- kui enam kui 200 meetri läbitakse piiranguteta, pannakse hinnanguks 0;
- kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi, pannakse hinnanguks 1.
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
1.1.2. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee
äärekivid jms) ületada?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
1.2. Ohutu ringiliikumine
1.2.1. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
1.2.2. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
1.3. Seismine ja istumine
1.3.1. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Suudan kuni 3 tundi 2
Suudan vähem kui 1 tunni 3
Ei 4
1.3.2. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda,
kummardada jne?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
1.4. Liikumisega seotud muud piirangud**
2. Käeline tegevus
2.1. Käte sirutamine
2.1.1. Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte
saada?
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.2. Asjade liigutamine
2.2.1. Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat 3
Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust 4
2.2.2. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset,
näiteks patja või tühja pappkasti?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.3. Käteosavus
2.3.1. Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada?
Väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud**
3. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine
3.1. Teabe edasiandmine
3.1.1. Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe?
(lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha
kohta)
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.2. Teabe vastuvõtmine
3.2.1. Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet?
(lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.2.2. Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? (suure kirja all
mõistetakse tavalisest ajalehe ja raamatukirjast suuremat teksti,
vähemalt tähesuurusega 14)
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud**
4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus
4.1. Teadvusel püsimine
4.1.1. Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid?
(siia kuuluvad minestused, epilepsiahood, diabeediga seotud
teadvusehäired jne)
Üks kord paari aasta jooksul 1
Mõni kord aastas 2
Iga kuu 3
Vähemalt üks kord nädalas 4
4.2. Tualettruumi toimingud
4.2.1. Kas Teil esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi?
Jah, üksikutel juhtudel aasta jooksul 2
Jah, iga kuu 3
Jah, iga päev 4
4.3. Söömine ja joomine
4.3.1. Kas suudate panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene
peaks Teid aitama?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
4.3.2. Kas suudate mäluda ja neelata vabalt?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud**
5. Õppimine ja tegevuste sooritamine
5.1. Tegevuste õppimine
5.1.1. Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
5.1.2. Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine
5.2.1. Kas suudate ise märgata igapäevategvuste vajadust ja neid
kavandada, alustada ja lõpetada?
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud**
6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine
6.1. Väljaskäimine
6.1.1. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata
minna Teile tuttavatesse kohtadesse?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
6.1.2. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata
minna Teile tundmatutesse kohtadesse?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
6.2. Riski või ohu tajumine
6.2.1. Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?
Ei 0
Üksikute tegevuste juures, mitte iga päev 2
Jah, päevasel ajal alati 3
Jah, ööpäev läbi 4
6.3. Toimetulek muutustega
6.3.1. Kas tulete toime muutustega oma igapäevases elus?
(näiteks söögiaeg nihkub ette- või tahapoole, buss või rong tuleb oodatust
erineval ajal, sõber või hooldaja saabub Teie juurde plaanitust varem või
hiljem)
Väikeste raskustega 1
Jah, kui tean muudatust ette 2
Ei, kui muudatus on ootamatu 2
Ei tule üldse muutustega toime 4
6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud**
7. Suhtlemine
7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine
7.1.1. Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust
või hirmu?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
7.1.2. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust
või hirmu?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
7.2. Kohane käitumine
7.2.1. Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?
Harva 1
Vahetevahel 2
Sageli 3
Iga päev 4
Raskusastmele
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad
punktid
7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud**
8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed**
8.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või sõltuvust tekitavate muude
ainete (narkootikumid, liimid, lahustid vm) tarvitamise tõttu?
Jah
Ei
8.2. Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid (nt
oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)?
Jah
Ei
9. Muud tervisehäired**
9.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei
käsitlenud?
Jah
Ei
10. Erijuhtumid
Meditsiinilise hinnangu alusel
Jah 4
Ei 0