dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 13. veebruar 2020
Viit
4.1-1/243-2
Registreeritud
13. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎4.1-1243-2 13.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc211 KB

Sisu (failidest)

Meelis Paavel Eesti Töötukassa Teie 27.01.2020 nr 5-2/19/24797/ [email protected] Meie 13.02.2020 nr 4.1-1/243-2 Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Meelis Paavel Palusite oma 27.01.2020 kirjas Sotsiaalministeeriumi põhjendatud seisukohta kolmes küsimuses seoses avavanglas karistust kandvate kinnipeetavatega. Peame võimalikuks vastata Teie kahele esimesele küsimusele. Selgitustaotlusest nähtuvalt on kinnipeetav pöördunud Eesti Töötukassa vastu kaebusega halduskohtusse. Seetõttu annab vastuse küsimusele, kas vangistusseadust ja tööturuteenuste – ja toetuste seadust (TTTS) tuleb tõlgendada koosmõjust või põhiseadusest tulenevalt nii, et avavanglas viibival kinnipeetaval on õigus töötuna arvele tulla, kohus. Kui kohus leiab, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik Sotsiaalministeeriumi seisukoht, siis on kohtul halduskohtumenetluse seadustiku § 24 alusel võimalik Sotsiaalministeerium arvamuse andmiseks menetlusse kaasata. Palusite seisukohta, kas avavanglas viibival kinnipeetaval peaks olema võimalus ennast töötukassas töötuna arvele võtta, saada tööturuteenuseid ja -toetusi, sh töötutoetust. Leiame poliitikakujundajana, et avavanglas viibivaid kinnipeetavaid ei tuleks võtta töötuna arvele. Töötuna arvele võtmisega kaasneb õigus saada tööturutoetuseid (sh töötutoetust). Tööturutoetuste maksmise üks põhieesmärke on pakkuda inimesele abi puuduse korral ning rahuldada tema põhivajadused. Kinnipeetavate osas täidab riik oma kohustuse inimest aidata teisel moel, pakkudes neile peavarju, toitu ja tervishoiuteenuseid. Seetõttu ei oleks kinnipeetavatele tööturutoetuste maksmine otstarbekas. Sarnaselt ei maksta kinnipeetavale nt erinevaid pensioneid, töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust ning peatatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine süüdimõistetule vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks. Samas leiame, et avavanglas kinnipeetavatele isikutele tuleks pakkuda valikut tööturuteenustest. Püsiva töökoha olemasolu aitab kinnipeetavatel lihtsamini tavaellu naasta. Sageli ei leia kinnipeetavad töökohta seetõttu, et neil on puudulikud oskused. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ (THP) alusel Eesti Töötukassal õigus pakkuda avavanglas viibivatele kinnipeetavatele tööturukoolituse, karjääriinfo vahendamise, tööotsingunõustamise, kvalifikatsiooni saamise toetamise ja tööpraktika teenuseid. Samuti palusite seisukohta, kas on põhjendatud, et THP §-is 16 sätestatud tasemeõppes osalemise toetust saavad töötud ja töötavad, aga mitte tööotsijad, sh avavanglas viibivad tööotsijad. Selgitame, et kuna tasemeõppes osalemise toetust saavad nii töötud kui töötavad inimesed, ei ole täiendava sihtgrupina tööotsijatele teenuse osutamine asjakohane. Märgime täiendavalt, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse nendele töötajale, kellel puudub Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või kellel on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat või kes ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata (THP § 16 lg 2). Esmalt on oluline eristada töötu ja tööotsija staatust, sh nende õigusi ja kohustusi. Tööotsija on TTTS § 2 p 2 kohaselt isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole. Tööotsija võib arvelevõtmise ja arvelolemise ajal töötada, õppida või olla hõivatud mõne muu tegevusega. Tööotsijal on õigus ise vabalt töökohta valida, s.t otsustada ise, milline töö talle sobib (TTTS § 12 lg 5). Arvestades eelpool toodut, on meie hinnangul tööotsija näol tegemist isikuga, kelle uue töö leidimise vajadus ei ole sedavõrd suur, kui seda on töötul või töötaval isikul, kellel on hariduse või oskuste tõttu keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Seetõttu osutatakse tööotsijale ka vähem teenuseid. Säilitamaks isiku õiguste kohustuste tasakaalu on tööotsijal võrreldes töötuga samas ka oluliselt vähem kohustusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sten Andreas Ehrlich tööala asekantsler Lisaadressaat: Justiitsministeerium Kristi Suur 626 9194 [email protected] Merilin Oldekop 626 9165 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel