Meelis Paavel
Eesti Töötukassa Teie 27.01.2020 nr 5-2/19/24797/
[email protected] Meie 13.02.2020 nr 4.1-1/243-2
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Meelis Paavel
Palusite oma 27.01.2020 kirjas Sotsiaalministeeriumi põhjendatud seisukohta kolmes
küsimuses seoses avavanglas karistust kandvate kinnipeetavatega.
Peame võimalikuks vastata Teie kahele esimesele küsimusele. Selgitustaotlusest nähtuvalt
on kinnipeetav pöördunud Eesti Töötukassa vastu kaebusega halduskohtusse. Seetõttu
annab vastuse küsimusele, kas vangistusseadust ja tööturuteenuste – ja toetuste seadust
(TTTS) tuleb tõlgendada koosmõjust või põhiseadusest tulenevalt nii, et avavanglas viibival
kinnipeetaval on õigus töötuna arvele tulla, kohus. Kui kohus leiab, et asja õigeks
lahendamiseks on vajalik Sotsiaalministeeriumi seisukoht, siis on kohtul
halduskohtumenetluse seadustiku § 24 alusel võimalik Sotsiaalministeerium arvamuse
andmiseks menetlusse kaasata.
Palusite seisukohta, kas avavanglas viibival kinnipeetaval peaks olema võimalus ennast
töötukassas töötuna arvele võtta, saada tööturuteenuseid ja -toetusi, sh töötutoetust. Leiame
poliitikakujundajana, et avavanglas viibivaid kinnipeetavaid ei tuleks võtta töötuna arvele.
Töötuna arvele võtmisega kaasneb õigus saada tööturutoetuseid (sh töötutoetust).
Tööturutoetuste maksmise üks põhieesmärke on pakkuda inimesele abi puuduse korral ning
rahuldada tema põhivajadused. Kinnipeetavate osas täidab riik oma kohustuse inimest
aidata teisel moel, pakkudes neile peavarju, toitu ja tervishoiuteenuseid. Seetõttu ei oleks
kinnipeetavatele tööturutoetuste maksmine otstarbekas. Sarnaselt ei maksta kinnipeetavale
nt erinevaid pensioneid, töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust ning peatatakse
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine süüdimõistetule vanglas või arestimajas
vangistuse kandmise ajaks.
Samas leiame, et avavanglas kinnipeetavatele isikutele tuleks pakkuda valikut
tööturuteenustest. Püsiva töökoha olemasolu aitab kinnipeetavatel lihtsamini tavaellu naasta.
Sageli ei leia kinnipeetavad töökohta seetõttu, et neil on puudulikud oskused. Seetõttu on
Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ (THP)
alusel Eesti Töötukassal õigus pakkuda avavanglas viibivatele kinnipeetavatele
tööturukoolituse, karjääriinfo vahendamise, tööotsingunõustamise, kvalifikatsiooni saamise
toetamise ja tööpraktika teenuseid.
Samuti palusite seisukohta, kas on põhjendatud, et THP §-is 16 sätestatud tasemeõppes
osalemise toetust saavad töötud ja töötavad, aga mitte tööotsijad, sh avavanglas viibivad
tööotsijad. Selgitame, et kuna tasemeõppes osalemise toetust saavad nii töötud kui töötavad
inimesed, ei ole täiendava sihtgrupina tööotsijatele teenuse osutamine asjakohane. Märgime
täiendavalt, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse nendele töötajale, kellel puudub
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või
katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või kellel on eri- või kutsealase hariduse
omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat või kes ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd
jätkata (THP § 16 lg 2).
Esmalt on oluline eristada töötu ja tööotsija staatust, sh nende õigusi ja kohustusi. Tööotsija
on TTTS § 2 p 2 kohaselt isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib
tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti
Töötukassa poole. Tööotsija võib arvelevõtmise ja arvelolemise ajal töötada, õppida või olla
hõivatud mõne muu tegevusega. Tööotsijal on õigus ise vabalt töökohta valida, s.t otsustada
ise, milline töö talle sobib (TTTS § 12 lg 5). Arvestades eelpool toodut, on meie hinnangul
tööotsija näol tegemist isikuga, kelle uue töö leidimise vajadus ei ole sedavõrd suur, kui seda
on töötul või töötaval isikul, kellel on hariduse või oskuste tõttu keeruline leida uut tööd või
kellel on oht oma töökoht kaotada. Seetõttu osutatakse tööotsijale ka vähem teenuseid.
Säilitamaks isiku õiguste kohustuste tasakaalu on tööotsijal võrreldes töötuga samas ka
oluliselt vähem kohustusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
tööala asekantsler
Lisaadressaat:
Justiitsministeerium
Kristi Suur 626 9194
[email protected]
Merilin Oldekop 626 9165
[email protected]