dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. veebruar 2020
Viit
4.1-1/467-1
Registreeritud
13. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Brit Rammul (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. märts 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎VV_THP_aruanne_2019_Ikv.bdoc1449 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande 2019. aasta I kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2019 I kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2019. aasta I kvartali jooksul viidi registreeritud töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele läbi 5 688 nõustamiskorda, töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele 3 648 nõustamist ja noortele 6 872 nõustamist. Sh seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on karjäärinõustamisel osaletud 2019. aasta I kvartalis tasemeõppes osalemise toetuse ja koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste analüüsiks 1 059 korral. I kvartalis vahendati karjääriinfot 6 366 korral (üks inimene võis selles perioodis mitmel korral erinevate kanalite kaudu pöörduda), millest 68% olid noortele suunatud. Läbi viidi 403 tööotsingu töötuba, milles osales 3 156 inimest. I kvartalis viisime läbi 560 noortele suunatud töötuba, sh 514 üldhariduskoolides. Töötubades osales kokku 9 424 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimus 46 töötuba noortekeskustes, messidel, kutsekoolides ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Töötube toimus ka asendushooldusel olevatele lastele. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 3 töötuba Tallinnas, Valgamaal ja Saaremaal. 2019. aasta I kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid konverentsil „Intellektika“, sündmusel „Tööle kaasa“, erivajadustega noorte messil „HEVI mess“ ning noorte messil „Vali nutikalt“. Tallinnas osaleti töötoaga koolitustesarjas „21. sajandi tööturu võimalused ja tööprognoosid" ning Ida-Virumaal Spinner programmi arenduslaagris. Karjääriinfo spetsialistid kasutavad karjääri info vahendamiseks erinevaid aktiivõppemeetodeid ning mänge– näiteks Actionbound ja oskuste kaardid. Aruandlusperioodi jooksul toimus 3 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust Tartumaal ja Läänemaal, millel osales kokku 29 inimest. MOBId olid eelkõige suunatud erivajadustega või sotsiaalsetes raskustes olevatele inimestele ning toimusid TÜ Psühhiaatriakliinikus, Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ja Tartu Kopsukliinikus programmi "Kainem ja tervem Eesti raames". I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus käivitati karjääriteenuste klientide regulaarse rahulolu küsitluse soovitusindeksi meetodil (Recommy)- Esimesed kokkuvõtted tulemustest saame II kvartalis. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja erivajadustega töötajate toetamiseks viidi I kvartalis läbi ühel korral Võrumaal, kus osales 35 inimest. Grupinõustamisi viidi läbi kokku kümnel korral ettevõtetes Maxima Eesti OÜ (2), SOL Baltics OÜ, ABC Supermarkets AS, Rimi Eesti Food AS, Raplamaa Tarbijate Ühistu, MTÜ Valga Abikeskus, AS M&P Nurst, Lõuna Pagarid AS ja nõustati ministeeriumite personalijuhte. Kokku osales grupinõustamistel 113 inimest. Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist ettevõtetes Miss Mary Production OÜ, Kaitseministeerium, Seve Ehitus AS, USS Haldus OÜ, Carstop. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 2 Töövõime hindamine I kvartalis jätkusid tervishoiuteenuse osutajate koolitused meelepuude hindamisinstrumendi tutvustamiseks. Jätkus töövõime hindamise taotlusvormi muutmisettepanekute analüüs ning märtsis esitasime Sotsiaalministeeriumile meiepoolsed ettepanekud. Toimus kaks kohtumist Sotsiaalkindlustusametiga koostöö tõhustamiseks seoses töövõime hindamise taotlusvormi, dokumendihalduse küsimustes ning ühistegevustes (TIS andmed, andmevahetuse küsimused) puutepunktide leidmiseks. Töötust ennetavate meetmete kasutamine Aruandlusperioodil alustas „Tööta ja õpi!“ meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 947 töötajat 989 koolitusel. Suurem osa alustatud koolitustest olid eesti keele koolitused (63%). Ametialased koolitused moodustasid alustatud koolitustest 33% ning IKT-valdkonna koolitused 4% . Tasemeõppes osalemise toetus määrati I kvartalis 58 inimesele, 58 juhul hüvitati kvalifikatsiooni saamise kulusid ning 391 töötajat 47 tööandja juures said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitustel õppimist alustas I kvartalis 318 töötajat 28 tööandja juures). Veebruaris Kutsekoja poolt valminud OSKA uuringute (valdkondades Majutus, toitlustus ja turism ning Kaubandus, rentimine ja parandus) alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu, mille tulemusena laienesid töötajate võimalusel ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetus tööandjale värbamisolukorras. EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 30 töötuba, kus osales 383 tööotsijat ja tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 578 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 195 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 5748 töötule/tööotsijale. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas seitsmel töötukassa töömessil. Lisaks kahel töömessil Euroopas (Itaalias ja Hollandis) tutvustati Eesti tööandjate tööpakkumisi ning töötamisvõimalusi Eestis. EURES koostöös Work in Estonia esindusega osales 9. ja 10. veebruaril Hollandis Houtenis Emigration EXPO-l, mida külastas 11 500 inimest ja eesmärk oli pakkuda peale töökohtade ka migratsiooni- ja emigreerumisalast nõustamist. Eesti boksi külastas kokku umbes 600 inimest. Erinevate töövahendusprojektide raames edastati tööandjatele 29 sobiva kandidaadi CV, viidi läbi18 tööintervjuud ning EURES abiga asus välismaale tööle 7 inimest. 27.03.2019 läks live töötukassas registreeritud töötute/tööotsijate profiilide (CVde) automaatne andmevahetus EURES portaali eures.europa.ee. Töömessid väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 3 I kvartalis korraldas töötukassa 7 messi maakondades (Narva, Jõgevamaa, Põlvamaa, Läänemaa, Järvamaa ja Jõhvi töö- ja karjäärimessid ning Keila töömess) – külastajaid oli messidel 5 600. Messidel osales kokku 194 tööandjat 2 600 tööpakkumisega. Messidel tutvustasid õppimisvõimalusi 40 haridusasutust. Koondamisjuhtumid 2019 aasta I kvartalis saime informatsiooni 44 koondamisjuhtumi kohta (sh 6 mittekollektiivset koondamist), mis puudutas kokku 1 072 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 22 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 375 inimest. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega 01.04.2019 kuulutati välja koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks, koolitajad saavad esitada avaldusi kuni aasta lõpuni. Konkursi tingimuste ülevaatamiseks kaasasime Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Archimedese. I kvartali lõpu seisuga on töötukassal 452 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö 9 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. I kvartalis jätkus koostöö Keeleinspektsiooniga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks. Keeleinspektsioon teostas I kvartalis töötukassa poolt saadetud koolitajate nimekirja alusel järelevalvet kahe eesti keele koolitusi korraldava koolituskaardi koolitaja osas (Tallinnas). Järelevalve tulemusena peatati koostööd kahe koolitajaga kuni puuduste kõrvaldamiseni. Keeleinspektsioon kaasati ühe lepinguga koolitaja paikvaatlusele (Tallinnas), mille raames vaadeldi kahte koolitusgrupi koolitusi. Veebruaris alustasime koostööd Terviseametiga, mille eesmärgiks on tagada iluvaldkonna koolituste kvaliteetne osutamine avatud koolitusturul. Terviseameti ja töötukassa koostöö suunad on ühisvaatluste korraldamine, Terviseameti kaasamine ekspertarvamuse andmiseks, regulaarne infovahetus ilusalongides avastatud puuduste või tekkinud küsimuste korral. 2019. aasta veebruaris toimus tihe koostöö Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga „Tööle kaasa“ projekti vedamisel, mille eesmärgiks on 1.-9. klassi õpilastele intensiivsemalt tutvustada töötamist ja tööeluga kaasnevat. Koostöö suurenes ka Tallinna Spordi- ja Noosrooameti, SA Innove ja töötukassa vahel „Noor meister“ messi korraldamise raames, mis toimub 2019. aasta mais ja mille eesmärgiks on põhikooli ja gümnaasiumi noortele ning nende vanematele tutvustada kutsekoolide erinevaid võimalusi. Koos Tallinna Spordi- ja Noosrooameti ning Eesti Noorsootöö Keskusega toimusid ettevalmistused noorte „Suveks tööle online-messi“ jaoks. Tallinna Haridusameti kaudu edastatud teavitus/infokiri tutvustamaks eesti keele oskuste arendamise võimalusi „Tööta ja õpi!“ programmi raames Tallinna lasteaedadele ja Linnade ja Valdade Liidu kaudu Ida- Virumaa KOVde haridusjuhtidele. Veebruaris sõlmiti digioskuste koolituste ja ettevõtluskoolituste korraldamiseks raamlepingud. Digioskuste arendamise koolitusi on võimalik järgmisel kolmel aastal saada 9 000 töötul. Ettevõtluskoolitust saavad järgmisel kahel aastal ligi 3 000 töötut. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 4 Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid I kvartalis kokku 30 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 394 inimest. Lisaks viidi läbi 3 koostöökohtumist, kus tutvustati töötukassa võimalusi ja kohtumisel osales 47 kohalike omavalitsuste esindajat. Korraldati 65 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 10; Ida-Virumaa 21; Jõgevamaa 1; Võrumaa 5; Pärnumaa 17; Tartumaa 5; Järvamaa 2; Raplamaa 3; Viljandimaa 1), mille raames kohtuti kokku 48 erineva tööandjaga. I kvartali lõpu seisuga on töötukassal 51 koostöölepingu partnerit. Märtsis sõlmiti 2 uut koostöölepet- Haapsalu Tarbijate Ühistu ja Primatek Coatings OÜ-ga. Koostööleppe partneritele viidi I kvartalis läbi 11 personaliotsingut, proovitöö teenust osutati 364 korral, tööpraktika teenust 42 korral ja töötukassa kaudu avaldati 755 tööpakkumist. Veebruaris ja aprillis toimusid nii Tallinnas kui Tartus kaks vahekohtumist piloodi „Töölesaamist toetav rehabilitatsiooniprogrammi korduspiloteerimine“ tulemuste hindamiseks. Lõppkohtumine on planeeritud juuli 2019. Märtsis osalesime Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidavas pilootprojekti „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ arutelul. Märtsis toimus Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu ettepanekul koostöökohtumine liidu liikmetega, asutustes tekkinud küsimustele vastamiseks ja parema teenuse korralduse tagamiseks. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi I kvartalis läbi 281 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 253 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 7 korral. Puudustega vaatlusi oli I kvartalis kokku 25. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (100 korda), tööturukoolitust (68 korda), tööharjutust (24 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi I kvartalis läbi 23 paikvaatlust, neist puudustega oli 1 paikvaatlus. Vaided Kokku esitati 2019. a I kvartalis 619 vaiet, millest rahuldati 169, jäeti rahuldamata 393, tagastati 21 ning 36 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I kvartalis kokku 564 vaiet, sh 64 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 163 ja 366 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 28 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I kvartalis 13 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 1 rahuldati, 5 jäeti rahuldamata, 5 tagastati ja 2 on menetluses. 2019. a I kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 13 vaiet, millest 2 rahuldati, 7 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 2 vaiet, mis tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 1 vaie, mis jäeti rahuldamata. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 5 Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I kvartalis kokku 16 vaiet. Nendest viis vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 3 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses. Kaks vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses alaealise töötamise toetusega, millest 1 rahuldati ja 1 on menetluses. Üks vaie esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I kvartalis kokku 8 vaiet, millest 2 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata 1 tagastati ja 2 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I kvartalis 2 vaiet, mis tagastati. Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2019 I kv väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 6 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2019. aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 33 387 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,1%. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kvartalis keskmiselt 10 392 ehk 31% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kvartali jooksul 17 658 ehk 4% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 3 509 ehk 15% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kvartalis 16 302 korral, sh 70% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 67%). Esimese kvartali lõpus oli töötuna registreeritud 33 397 inimest, registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (9,4%) ning madalaim Hiiumaal (3,2%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.03.2019 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.03.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas vähem eesti keele mitteoskajaid ning pikaajalisi või varasema töökogemuseta inimesi. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 7 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.03.2019 vs 31.03.2018 Töövõime hindamine. Esimese kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 11 160 inimesele, nendest 7 464-le määrati osaline töövõime ja 3 696-le puuduv töövõime. 1 556 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimeses kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 50 366 ja puuduva töövõimega 26 459. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 48% ja puuduva töövõimega inimeste arv on suurenenud 63%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 6 031 inimesele, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta esimese kvartali näitajaga. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 34% uutest töötutest ehk 1 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus esimeses kvartalis oli 521 eurot. Töötutoetus määrati esimeses kvartalis 4 511 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kvartalis 11 590 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 217 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 375 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem. 2019. aasta esimeses kvartalis arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal (24%-lt 29%-le). väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 8 Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi 2012 I kv – 2019 I kv Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kvartalis 1 754 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, mil seoses haldusreformiga toimusid ulatuslikud koondamised linna-, valla- ja maavalitsustes, on selle aasta esimeses kvartalis koondamishüvitise saajaid 26% vähem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 1 951 eurot ehk 3% madalam kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses kvartalis ettevõttes AS Hoolekandeteenused, mille 57 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 83 879 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimeses kvartalis 416 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli hüvitise saajaid 14% vähem, kuid keskmine hüvitise suurus oli ligi kaks korda kõrgem (3 065 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses kvartalis ettevõttes AS Edunet Partner OÜ, mille 85 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 323 598 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 25 230 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 12%. Vakantsid. Esimese kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 13 437 töökohta, mida on 5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimeses kvartalis ühes kuus vahendada 8 273 töökohta ehk 2% rohkem kui aasta varem. Teenused. 2019. aasta esimese kvartalis on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel kuus keskmiselt vastavalt 53% ja 47% enam. Ligi kahekordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt koolitustoetust oma töötajate oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes aasta taguse ajaga märgatavalt kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 9 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aastaga esimese kvartaliga märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimeses kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 2 291 noort ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 878 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on esimestel kuudel olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales esimeses kvartalis sellel teenusel 10 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 10 Tabel 1 Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta I kvartalis Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-märts.19 jaan.-märts.18 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 17 658 18 361 -703 -4% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 14 149 14 219 -70 0% sh vähenenud töövõimega töötute arv 3 509 4 142 -633 -15% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 33 387 33 398 -11 0% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 22 995 23 264 -269 -1% sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 392 10 134 258 3% Töötuna arveloleku lõpetamised 16 302 16 650 -348 -2% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 12 152 12 019 133 1% sh vähenenud töövõimega töötud 4 150 4 631 -481 -10% Tööle rakendunud isikute arv 11 334 11 127 207 2% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 9 177 8 866 311 4% sh vähenenud töövõimega töötud 2 157 2 261 -104 -5% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 7 464 7 171 293 4% ...puuduv töövõime 3 696 4 131 -435 -11% ...täielik töövõime 1 556 1 441 115 8% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 76 825 50 125 26 700 53% sh osaline töövõime 50 366 33 929 16 437 48% sh puuduv töövõime 26 459 16 196 10 263 63% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 6 031 6 122 -91 -1% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 2 755 2 769 -14 -1% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 1 429 1 401 28 2% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 1 847 1 952 -105 -5% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 46% 45% 0% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 34% 33% 1% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 521 512 9 2% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 120 118 2 2% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 159 159 -1 0% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 212 204 8 4% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 272 10 301 -29 0% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 5 730 5 243 487 9% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 3 377 3 279 98 3% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 4 511 4 580 -69 -2% TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 25% 1% 2% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 7 145 7 449 -304 -4% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 11 590 11 564 26 0% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 70 404 43 006 27 398 Keskmine väljamakstud TVT 274 251 24 9% ...osalise töövõimega isikutele 217 202 15 7% ...puuduva töövõimega isikutele 375 347 27 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 1 149 1 224 -75 -6% Isikute arv, kellele määrati KH 1 754 2 371 -617 -26% Määratud KH keskmine suurus 1 951 2 010 -59 -3% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi AS Hoolekandeteenused (57; 83 AS E-Profiil (66; 138 199 eur) 879 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 38 36 2 6% Isikute arv, kellele määrati MJH 416 485 -69 -14% Määratud MJH keskmine suurus 3 065 1 593 1 472 92% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Edinet Partner OÜ (85; 323 598 eur) AS E-Profiil (325; 411 360 eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 230 22 551 2 679 12% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 338 8 211 1 127 14% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 13 437 12 811 626 5% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 8 273 8 147 126 2% väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 11 Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta Aasta algusest sama periood (keskmine algusest (keskmine Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv osalemiste arv jaan.-märts.19 jaan.-märts.18 sama perioodiga kuus) kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 5 041 3 426 1 615 47% 4241 119% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 516 609 -93 -15% 801 64% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 102 369 -268 -72% 259 39% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 683 708 -25 -4% 990 69% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 235 1 318 -83 -6% 1531 81% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 353 339 13 4% 497 71% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 153 263 -110 -42% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 320 863 456 53% 956 138% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 187 253 -66 -26% 335 56% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 118 251 -133 -53% 252 47% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 214 923 291 32% 1232 99% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 691 652 39 6% 791 87% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 177 184 -7 -4% 260 68% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 730 2 065 666 32% 3090 88% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 98 34 64 189% 76 130% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 178 245 -67 -27% 382 47% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 540 435 105 24% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 239 360 -121 -34% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 857 1 900 -43 -2% 2916 64% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 199 1 236 -37 -3% 1630 74% keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 2 291 - 1688 136% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 083 1 227 -145 -12% 1260 86% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 878 - (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV 796 546 250 46% KUUS KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 10 - OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 647 864 783 91% 1191 138% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 21 8 13 174% 18 117% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 933 365 568 155% 1002 93% Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 9 4 4 100% keskmiselt Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 161 43 119 278% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 578 - osalenute arv kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 12 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2019 Muutus 2018.a I kv 2019 2019.a I kv eelarve võrreldes täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(% ; +,-) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 2 451 892 3 396 267 38,5% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 519 656 454 907 -12,5% 1.3. Tööharjutus 266 264 140 138 -47,4% 1.4. Palgatoetus 544 531 588 048 8,0% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 503 595 329 148 -34,6% 1.6. Muud meetmed 240 065 160 872 -33,0% 1.7. Stipendiumid 365 925 366 267 0,1% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 377 157 372 881 -1,1% 1.9. Töökoha loomise toetus 123 972 Kulud kokku 5 393 057 26 805 829 5 808 528 21,7% 7,7% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 777 675 5 548 799 1 544 100 27,8% 98,6% 2.1. Tööturukoolitus 600 079 947 278 57,9% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 158 990 423 410 166,3% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 18 606 173 412 832,0% 3. Reserv 1 617 731 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 6 170 732 33 972 359 7 352 628 21,6% 19,2% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019 13 Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande 2019. aasta II kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2019 II kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2019. aasta II kvartalis on toimunud 145 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 90 Skype’i ja 87 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale karjäärinõustamiseks aega 687 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 39 lapsevanemat. Aruandlusperioodi jooksul toimus 7 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust Saaremaal, Tartumaal, Läänemaal ja Võrumaal, millel osales kokku 136 inimest. MOBId olid eelkõige suunatud erivajadustega või sotsiaalsetes raskustes olevatele inimestele ning toimusid üldhariduskoolides, ettevõttes Sangar (koondatavatele inimestele) ja kutsekoolis. II kvartalis viisime läbi 534 noortele suunatud töötuba, sh 366 üldhariduskoolides. Töötubades osales kokku 7677 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad malevates (134), noortekeskustes, messidel, kutsekoolides, laste turvakeskuses, ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 7 töötuba Tallinnas, Võrumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal. I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus käivitati karjääriteenuste klientide regulaarse rahulolu küsitluse soovitusindeksi meetodil (Recommy). II kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 12 860 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud klientidele. Vastas 29% adressaatidest, mis on e-küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 59% olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9 või 10), 18% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8). Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale kokku 40%. Maakonnapõhiseid ülevaateid jagatakse igakuiselt maakondlike osakondade juhtide ja juhtivkarjäärispetsialistidega, kes kommunikeerivad vastavalt juunikuus läbi viidud tulemuste tõlgendamise koolitusele tagasisidet ka maakonna karjäärispetsialistidele. II kvartalis valmis Tallinn-Harjumaa karjäärikeskuse ruumide loovlahendus ja kuulutati välja hange, et leida partner selle teostamiseks. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2019.aasta II kvartalis toimus 5 piirkondlikku seminari- Viljandis, Paides, Tartus, Tallinnas ja Kuressaares, kus kokku osales 102 inimest. Grupinõustamisi toimus 8, kus osales 136 inimest. Nõustamised viidi läbi järgmiste tööandjate juures: Viljandi Tarbijate Ühistu, APL Agencies Estonia osaühing, Rimi Eesti Food AS, Baltic Restaurants Estonia AS, Kaitseministeerium, OÜ Baltman, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Lantmännen Unibake Estonia AS. Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist tööandja juures Töötukassa tunnistas mitteusaldusväärseks ühe tugiisiku teenuse teenuseosutaja, kes esitas teenuse toimumise kohta valeandmeid ning ütles üles temaga sõlmitud lepingud. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 2 Osalesime II poolaastal Sotsiaalministeeriumi (SoM) juhitavas abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemide ühtlustamise projektis, mille eesmärk on tõhustada Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja töötukassa kaudu hüvitatavate või kasutada antavate abivahendite teenuste korraldust ning muuta protsess kliendi jaoks lihtsamaks. II kvartalis kinnitas juhatus uuteks tööalase rehabilitatsiooni teenuse partneriteks Ortopeedilise Osteopaatia Keskus OÜ Võru linnas ja ST.PeReKe OÜ Tallinnas. Tööalase rehabilitatsiooni partnereid on kokku 81 partnerit. Viisime läbi kaks tööalase rehabilitatsioniteenuse koostööseminari partneritele Tallinnas ja Tartus. Kokku osales seminaridel 120 inimest. Aprillis toimus rehabilitatsiooniprogrammi „Kiirelt Tööle“ osalejate kohtumine Tartus, kus arutati programmi vahetulemusi. Mais toimus SKA, SoMi, töötukassa ja Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu vaheline arutelu kohtumine hüpokoera koolituse, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames teenuste osutamise vajaduse ja põhjendatuse osas. II kvartalis viidi koostöös tööinspektsiooniga läbi koolitused kaitstud töö teenuse osutajatele, milles osales 44 inimest. Mais koolitasime tööinspektsiooni inspektoreid vähenenud töövõimega inimeste teenuste osas, millele nad teevad sihtkontrolli ja millele sihtkontrolli läbiviimisel peaksid tähelepanu pöörama. Perioodil aprill-juuni kuulutati välja 6 kogemusnõustamise hanget, mille raames sõlmiti 6 lepingut teenuse osutamiseks järgmistele sihtgruppidele: sclerosis multiplex haiged, skisofreeniahaiged, liikumispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed. Töövõime hindamine II kvartalis toimusid järgmised olulised tegevused: Jätkusid koolitused meelepuude hindamisinstrumendi tutvustamiseks TTO põhiselt. Juhtumikorraldaja II-dele viidi läbi 4 piirkondlikku seminari TVH taotlusvormi muudatuste ning meelepuudega taotleja hindamise põhimõtete tutvustamiseks. I ja II astme kohtunikele viisime läbi TVH ja TVT infopäeva. Saaremaal toimus perearstidele/eriarstidele suunatud seminar töövõime hindamise senise kogemuse tutvustamiseks ning terviseandmete andmehõive ja kvaliteedi parendamiseks. Koostöös SoMi, SKA ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega jätkusid tegevused töövõime hindamise taotlusvormi muutmiseks – viidi läbi koostööseminarid SoMi, arstide erialaseltside esindajate ning TVH metoodika koolitajatega välistavate seisundite ning TVH vormi sisuliste muutuste aruteluks ning esitati ettepanekud töövõime hindamise määruse muutmiseks (välistavad seisundid, visiidipõhise hindamise-arsti vastuvõtu sisuline täpsustamine jne). Viidi läbi analüüs töötingimuste soovituste andmise kohta eksperdihinnangutes. III kvartalisse on planeeritud ettepanekute tegemine klassifikaatori muutmiseks või täiendamiseks. Oleme kaasatud SKA innovatsiooniprojekti, mille raames on planeeritud muudatusi puude hindamise protsessis. EURES väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 3 EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 26 töötuba kokku 337 osalejaga, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 496 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 159 korral. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas 11 teabeüritusel (sh 7 töötukassa töömessil). Kokku erinevate teabeürituste, töömesside raames jagasid EURES töötajad teavet 771 tööotsijale, neist 513 olid Eestist ja 258 teiste riikide tööotsijad. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 3646 töötule/tööotsijale. Aprillis osales EURES Slovakkia suurimal töömessil Nitras. Huvi Eesti ja Eestis töötamisvõimaluste vastu oli märkimisväärne, kahel päeval käis EURES boksis vestlemas/nõustamisel ligikaudu 200 inimest. Samuti osaleti Hispaania ja Portugali online messil Finde.U vahendades Eesti ülikoolide tööpakkumisi tööotsijatele. EURES töötajad jagasid teavet/nõustasid 197 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. Tööandjate konsultandid teavitasid EURES teenustest kokku 147 Eesti tööandjat. Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele edastati 32 sobiva kandidaadi CV-d, toimus 7 tööintervjuud ning EURES abiga asus Eestisse tööle 7 inimest. EURES määruse (EL) 2016/589 kohaselt töötati välja ja kinnitati riiklik vastuvõtusüsteem, mis võimaldab Euroopa tööturuasutuste võrgustikuga liituda ka avaliku, era- või kolmanda sektori tööturuasutustel. EURES liikmelisuse laiendamise eesmärgiks on parandada EURES teenuse kättesaadavust, mis ühtlasi suurendaks EURES võrgustiku turuosa töövahenduses. 20.06.2019 korraldati teabepäev, kus teavitati potentsiaalseid teenusepakkujaid võimalusest liituda EURES võrgustikuga. Töömessid II kvartalis korraldas töötukassa 7 töö- ja karjäärimessi maakondades (Tallinna- ja Harjumaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Liivimaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa). Messidel oli külastajaid 10 900, seal osales kokku üle 200 tööandja ning õppimisvõimalusi tutvustasid üle 30 haridusasutuse. Koondamisjuhtumid II kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 31 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 23 ning kokku puudutas koondamine 490 töötajat. 12 korral oli põhjuseks tööandja tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 200 töötajat. 9 juhul oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu koondatakse 100 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 8 korral ning kaks tööandjat lõpetas tegevuse pankroti tõttu. II kvartali koondamised puudutasid enim Harjumaad (230 koondatavat), Ida-Virumaad (91) ning Viljandimaad (54). Koondamiste kohta ei tulnud teateid 5 maakonnast: Hiiu-, Järva-, Jõgeva-, Rapla- ja Valgamaa. Töötukassa korraldas koondatavatele 21 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel nõustati töötajaid ka individuaalselt (telefoni teel). Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 4 Aprillis kuulutati välja koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks. Koolitajad saavad esitada avaldusi kuni 2019. aasta lõpuni. Kokku laekus aruandlusperioodil 70 avaldust, partneriks kinnitati 56 uut koolitajat. II kvartali lõpu seisuga on töötukassal 492 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö 9 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Kahe koolituskaardi koolitajaga lõpetati koostöö. Maikuus kuulutati välja raamlepinguga hange eesti keele koolituse partnerite leidmiseks üle Eesti. Hanke eeldatav maksumus oli ligi 6 miljonit eurot ning tellitakse üle 3 000 koolituskoha järgmiseks neljaks aastaks. Koolituse eesmärk on tööd otsivate inimeste eesti keele oskuse arendamine ning eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamine. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid II kvartalis kokku 19 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 290 inimest. Lisaks viidi läbi 8 koostöökohtumist töötukassa võimaluste tutvustamiseks, kohtumisel osales 56 kohalike omavalitsuste esindajat ja teiste koostööpartnerite esindajat. Korraldati 68 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Ida-Virumaa 35; Järvamaa 2; Lääne-Virumaa 1; Põlvamaa 2; Pärnumaa 1; Saaremaa 3; Tallinn/ Harjumaa 14 ; Tartumaa 3; Valgamaa 2; Viljandimaa 2; Võrumaa 3), mille raames kohtuti kokku 54 erineva tööandjaga. II kvartali lõpu seisuga on töötukassal 52 koostöölepingu partnerit. Juunis sõlmiti 1 uus koostöölepe Pärnus Metsä Wood Eesti AS’ga. Koostööleppe partneritele viidi II kvartalis läbi 20 personaliotsingut, proovitöö teenust osutati 375 korral, tööpraktika teenust 34 korral, sõlmiti 2 tugiisiku teenuse lepingut, anti alaealise töötamise toetust, võimaldati tööandja koolitustoetust ja töötukassa kaudu avaldati 821 tööpakkumist. II kvartalis kohtuti IT ettevõtetest Playtechi esindajatega ja arutati koolitustoetuse, erivajadustega inimeste värbamise ja tööpraktika teemadel Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi II kvartalis läbi 340 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 313 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 12 korral. Puudustega vaatlusi oli II kvartalis kokku 40. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (115 korda), tööturukoolitusi (94 korda), tööklubi teenust (40 korda) ja tööharjutust (38 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi II kvartalis läbi 6 paikvaatlust. Puudustega paikvaatlus ei olnud. Vaided Kokku esitati 2019. a I-II kvartalis 1 146 vaiet, millest rahuldati 335, jäeti rahuldamata 698, tagastati 43 ning 70 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 1 044 vaiet, sh 105 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 323 ja 643 jäeti rahuldamata, 16 tagastati ja 62 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 5 Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I-II kvartalis 23 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 3 rahuldati, 10 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 3 on menetluses. 2019. a I-II kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 21 vaiet, millest 3 rahuldati, 13 jäeti rahuldamata, 4 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 2 vaiet, mis tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 1 vaie, mis jäeti rahuldamata. Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 25 vaiet. Nendest 11 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 8 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses. Kolm vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses alaealise töötamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 22 vaiet, millest 4 rahuldati, 8 jäeti rahuldamata 8 tagastati ja 2 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I-II kvartalis 8 vaiet, millest 5 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati. Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2019 II kv väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 6 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2019. aasta esimesel poolaastal oli töötuna registreeritud 32 070 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,9%. Võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga on registreeritud töötute arv 0,6% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimesel poolaastal keskmiselt 10 090 ehk 31,5% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese poolaasta jooksul 32 818 ehk 1,7% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 6 673 ehk 15% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimesel poolaastal 34 596 korral, sh 71% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 68%). Esimese poolaasta lõpus oli töötuna arvel 30 340 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 4,6%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (8,7%) ning madalaim Hiiumaal (2,7%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.06.2019 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.06.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas vähem eesti keele mitteoskajaid ning pikaajalisi töötuid või varasema töökogemuseta inimesi. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 7 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.06.2019 vs 30.06.2018 Töövõime hindamine. Esimese poolaasta jooksul määrati vähenenud töövõime 20 444-le inimesele, nendest 13 451-le määrati osaline töövõime ja 6 993-le puuduv töövõime. 2 775 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimesel poolaastal oli osalise töövõimega inimesi 51 456 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 27 443. Võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 41% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 55%. Hüvitised ja toetused. Esimesel poolaastal määrati töötuskindlustushüvitis 11 616 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta esimese poolaasta näitajaga 4% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 35% uutest töötutest ehk 2 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 536 eurot ehk 4% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimesel poolaastal 8 639 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimesel poolaastal 21 139 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 225 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 391 eurot. Võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem. 2019. aasta esimesel poolaastal arvel olnud töötutest 68% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hüvitiste ja toetuste saajate osakaal registreeritud töötute hulgas jäänud samale tasemele. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 8 Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – juuni 2019 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimesel poolaastal 3 409 inimesele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuhu jäid haldusreformiga toimunud ulatuslikud koondamised linna-, valla- ja maavalitsustes, on selle aasta esimesel poolaastal koondamishüvitise saajaid 7% vähem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 067 eurot ehk 4% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimesel poolaastal ettevõttes AS Enefit Kaevandused, mille 172 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 531 314 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimesel poolaastal 637 inimesele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on sel aastal hüvitise saajaid 11% vähem, kuid keskmine hüvitise suurus on 1,5 korda kõrgem (2 990 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019. aasta esimesel poolaastal ettevõttes Marsalis Metall OÜ, mille 89 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 329 988 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 25 579 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 11%. Vakantsid. Esimese poolaasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 28 087 töökohta, mida on 4% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimesel poolaastal ühes kuus vahendada 9 405 töökohta ehk 2% vähem kui aasta varem. Teenused. 2019. aasta esimesel poolaastal on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel keskmiselt kuus vastavalt 41% ja 43% enam. Kahe- kordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt koolitustoetust oma töötajate oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes aastataguse ajaga märgatavalt kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine. Mõnevõrra vähenenud on aga tööpraktikal ja tööharjutusel osalemine. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 9 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimesel poolaastal osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 908 noort ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 314 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales esimesel poolaastal sellel teenusel 24 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 10 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta I poolaastal Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-juuni.19 jaan.-juuni.18 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 32 818 33 389 -571 -2% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 26 145 25 569 576 2% sh vähenenud töövõimega töötute arv 6 673 7 820 -1 147 -15% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 32 070 31 878 192 1% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 21 981 21 927 54 0% sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 090 9 952 138 1% Töötuna arveloleku lõpetamised 34 596 35 829 -1 233 -3% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 25 730 25 785 -55 0% sh vähenenud töövõimega töötud 8 866 10 044 -1 178 -12% Tööle rakendunud isikute arv 24 334 24 294 40 0% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 19 259 18 959 300 2% sh vähenenud töövõimega töötud 5 075 5 335 -260 -5% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 13 451 14 069 -618 -4% ...puuduv töövõime 6 993 7 919 -926 -12% ...täielik töövõime 2 775 2 770 5 0% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 78 899 54 199 24 700 46% sh osaline töövõime 51 456 36 451 15 006 41% sh puuduv töövõime 27 443 17 748 9 695 55% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 11 616 11 166 450 4% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 5 233 5 036 197 4% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 2 776 2 593 183 7% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 3 607 3 537 70 2% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 45% 45% 0% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 35% 33% 2% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 536 514 23 4% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 122 121 1 1% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 158 160 -2 -1% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 215 206 8 4% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 203 10 483 -280 -3% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 11 467 10 974 493 4% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 7 278 7 252 26 0% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 8 639 8 689 -50 -1% TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% 1% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 6 993 7 136 -143 -2% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 21 139 22 496 -1 357 -6% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 72 849 47 268 25 582 Keskmine väljamakstud TVT 286 262 24 9% ...osalise töövõimega isikutele 225 210 15 7% ...puuduva töövõimega isikutele 391 363 28 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 2 199 2 177 22 1% Isikute arv, kellele määrati KH 3 409 3 664 -255 -7% Määratud KH keskmine suurus 2 067 1 993 74 4% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Kaevandused AS (172; AS E-Profiil (79; 171 023 531 314 eur) eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 76 68 8 12% Isikute arv, kellele määrati MJH 637 715 -78 -11% Määratud MJH keskmine suurus 2 990 1 950 1 040 53% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Marsalis Metall OÜ (89; 329 AS E-Profiil (332; 419 914 SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA 988 eur) eur) EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 579 23 056 2 523 11% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 465 8 389 1 076 13% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 28 087 29 146 -1 059 -4% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 405 9 622 -218 -2% väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 11 Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise (keskmine algusest (keskmine aasta sama osalemiste arv osalemiste arv jaan.-juuni.19 jaan.-juuni.18 perioodiga kuus) kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 968 3 467 1 501 43% 4241 117% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 547 645 -98 -15% 801 68% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 86 365 -278 -76% 259 33% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 679 725 -46 -6% 990 69% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 262 1 382 -120 -9% 1531 82% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 359 355 4 1% 497 72% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 154 268 -115 -43% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 283 912 370 41% 956 134% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 206 273 -67 -25% 335 61% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 131 300 -169 -56% 252 52% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 229 1 006 223 22% 1232 100% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 723 713 10 1% 791 91% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 201 188 13 7% 260 77% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 762 2 231 532 24% 3090 89% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 113 50 64 128% 76 150% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 172 249 -76 -31% 382 45% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 556 447 109 24% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 227 366 -139 -38% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 933 1 863 70 4% 2916 66% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv 1 347 1 254 93 7% 1630 83% kuus keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 908 - 1688 113% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 058 1 183 -125 -11% 1260 84% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 314 - (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 779 621 158 25% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 24 - OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 582 769 813 106% 1191 133% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 20 12 8 65% 18 113% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 928 372 556 149% 1002 93% Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 6 11 -5 -48% keskmiselt Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 167 38 129 338% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 656 - osalenute arv kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 12 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 Muutus 2018.a I pa 2019 2019.a I pa 2019 eelarve võrreldes täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(%; +,-) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 5 430 465 8 216 438 51,3% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 104 431 1 003 123 -9,2% 1.3. Tööharjutus 575 167 295 827 -48,6% 1.4. Palgatoetus 1 133 406 1 200 830 5,9% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 967 979 742 606 -23,3% 1.6. Muud meetmed 553 317 470 003 -15,1% 1.7. Stipendiumid 766 180 832 812 8,7% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 766 100 838 570 9,5% 1.9. Töökoha loomise toetus 234 235 Kulud kokku 11 531 280 26 805 829 13 600 209 50,7% 17,9% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 1 561 099 5 548 799 3 648 674 65,8% 133,7% 2.1. Tööturukoolitus 1 182 620 2 236 644 89,1% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 323 310 838 630 159,4% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 55 169 573 400 939,4% 3. Reserv 1 617 731 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 13 092 379 33 972 359 17 248 883 50,8% 31,7% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019 13 Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande 2019. aasta III kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2019 III kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2019. aasta III kvartalis on toimunud 150 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 139 Skype’i ja 159 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale karjäärinõustamiseks aega 836 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 12 lapsevanemat, kes soovis saada teadmisi ja oskusi oma lapse toetamiseks tema õppimist ja töötamist puudutavate valikute tegemisel. Aruandlusperioodi jooksul toimus 1 mobiilse nõustamise (MOBI) üritus Tartus erivajadusega kutse- ja kõrgkoolis õppijatele. III kvartalis viisime läbi 224 noortele suunatud töötuba, neist 125 üldhariduskoolides. Töötubades osales kokku 3556 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad malevates (77), noortekeskustes, messidel, kutsekoolides, laste turvakeskuses ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 7 töötuba , mis viidi läbi Võrumaal ja Valgamaal. 2019. aasta III kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid erinevatel messidel, kus viidi läbi noortele suunatud erinevaid karjääriinfo vahendamise tegevusi grupis: Jõelähtme valla noorte infomess, Kohtla Järve Noortefest 2019, rahvusvaheline noortepäev Põlvas, tarkusepäev "Tarkus ei hüüa tulles!" Tartu linnas, Võru linnapäevade laat ning töötukassa oma messid. Samuti viidi töötube läbi erivajadustega noortele, nt erivajadusega noorte suvekoolis Tallinki hotellis. I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus käivitati 2019. aasta märtsis regulaarne karjääriteenuste klientide küsitlemine rahuloluhinnangute kogumiseks soovitusindeksi meetodil (Recommy). III kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 17 501 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud klientidele. Vastas 30% adressaatidest, mis on e- küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 61% olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9 või 10), 17% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8). Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale kokku 44%. II kvartalis oli soovitusindeks 39%, III kvartalis 51%. Töötust ennetavad meetmed Juulikuus pöördus Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Töötukassa poole ettepanekuga lisada OSKA IKT valdkonda kuuluvate põhikutsealade loetellu elektroonikatehnikud, elektroonikaseadmete koostajad ja tootmise operaatorid. Tuginedes tööjõuvajaduse uuringus toodud argumentidele, Elektroonikatööstuse Liidu tagasisidele ja Kutsekoja selgitustele otsustas töötukassa juhatus lisada ülalnimetatud põhikutsealad toetatavate põhikutsealade nimekirja. Tulemusena on töötutel ja töötajatel võimalik ülal nimetatud põhikutsealadel taotleda tasemeõppes osalemise toetust, töötajatel osaleda täienduskoolitusel ja tööandjatel saada koolitustoetust elektroonikaseadmete tehniku, elektroonikaseadmete koostaja ja tootmise operaatorite värbamiseks Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2019. aasta III kvartalis toimus 3 vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamise teemalist piirkondlikku seminari Ida- Virumaal (2 Jõhvis ja 1 Narva- Jõesuus), kus kokku osales 42 inimest. Grupinõustamisi toimus 6, kus osales 53 inimest. Nõustamisi viidi läbi järgmiste väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 2 tööandjate juures: Tallinna Kaubamaja, Keskkonnainspektsioon, Rimi Eesti Food AS (Laagri kauplus), Kaitsevägi (toetusüksus), Viljandi Tarbijate Ühistu (Coop). III kvartalis rakendus töötamiseks vajaliku abivahendi teenuse uus kord. Abivahendi kasutada andmise otsustab nüüdsest kliendi juhtumikorraldaja, kui abivahendi või samaaegselt taotletavate abivahendite eeldatav (kogu)maksumus on alla 1000 euro. Üle 1000 eurot maksvate abivahendite kasutada andmise üle otsustab töötukassa komisjon, nagu siiani. 20.09.2019 jõustus Tööhõiveprogrammi 2017–2020 redaktsioon, mille kohaselt lõpetati tugiisiku teenuse osutamine sõltuvusprobleemidega, sotsiaalsete erivajadustega ja pikaajaliste töötute tööleasumisel. Sellega seoses ei sõlmi töötukassa enam uusi lepinguid sellele sihtrühmale teenuse osutamiseks. Nimetatud sihtgrupi teenuse kasutajate hulk oli väga väike ning nende abivajadus on võimalik katta muude tööturuteenustega. Tugiisikuteenuse osutamist jätkatakse vähenenud töövõimega inimestele. Töövõime hindamine 2019. aastaks on prognoositud töövõime hindamise taotluste arv kokku 41 447, millest oli III kvartali lõpuks esitatud 31 787 taotlust. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 15 tööpäeva. Ca 3 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et ca 50% juhtumitest on vajalik teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise infosüsteemi kandnud ning menetlustähtaeg on pea enamikel juhtumitel üle 30 tööpäeva EL direktiivide alusel töövõime hindamiste puhul. EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 9 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 196 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 129 korral. EURES töötajad vastasid 295 päringule, neist 68 % olid päringud Eesti tööotsijatelt, 23 % kolmandate riikidest ja 8 % tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kolmel töötukassa töömessil, sh korraldas septembris Tallinna sügismessi raames teiste riikide tööandjate ja EURES nõustajate osalemist. Kohal olid EURES nõustajad kuuest riigist, kes tutvustasid tööpakkumisi ning töö- ja elamistingimusi enda koduriigis. Kokku erinevate teabeürituste ja töömesside raames on töötukassa EURES töötajad jaganud teavet 302 tööotsijale, neist 161 olid pärit Eestist ja 141 muudest Euroopa riikidest. Töötukassa töötajad erinevate teenuste raames jagasid esmast teavet EURES teenustest kokku 3 127 registreeritud töötule/tööotsijale. Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 201 Eesti tööandjat. EURES töötajad jagasid teavet ja nõustasid 272 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. Neist 228 tööandjat said individuaalset nõustamist (silmast-silma või e-posti, telefoni, EURES Skype/Chat kaudu) ja 33 tööandjat-tööandjate teabeürituste raames. Töötukassa kaudu avaldati mujalt Euroopast 76 tööpakkumist, kokku 419 töökohta. Üheteistkümnele tööandjale (10 Euroopast ja 1 Eestist) osutati töövahendusteenuseid sobivate kandidaatide leidmiseks nagu tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 3 EURES tutvustas töötamisvõimalusi Eestis Bulgaaria rahvusvahelise suunitlusega töömessil, mis toimus 16.-18. septembril Sofias. Tallinna töömessi raames värbas Läti ehituskaupade kaubanduskeskus DEPO töötajaid Tallinnasse avatavasse kaubanduskeskusesse ning tegid esmased tööintervjuud 98 tööle kandideerijaga. Töötukassa juhatus kinnitas 05.09.2019 otsuse võtta OÜ Manpower vastu Euroopa tööturuasutuste võrgustiku parteriks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589 alusel. INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi „Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja piiriülese töötamise toetamine“ aruanne on kinnitatud ja saanud sertifikaadi. Töömessid III kvartalis korraldas töötukassa kolm töö- ja karjäärimessi maakondades (Võrumaa, Viljandimaa ja Tallinna- ja Harjumaa), kus osales 5000 külastajat. Lisaks toimus töömess online-keskkonnas www.toomess.ee/tallinn, millel osales pea 10 000 külastajat. Tööpakkujaid oli messidel 140, tööpakkumisi oli üle 2000. Õppimisvõimalusi tutvustasid 20 haridusasutust. Koondamisjuhtumid III kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 20 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 16 ning kokku puudutas koondamine 910 töötajat. 7 korral oli põhjuseks tööandja tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 501 töötajat. 8 juhul oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu koondatakse 310 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 3 korral ning kaks tööandjat lõpetab tegevuse pankroti tõttu. Töötukassa korraldas koondatavatele 15 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel nõustati töötajaid ka individuaalselt telefoni teel. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 449 töötajat. Lisaks korraldasime 1 korral tööandja ruumes minimessi, kus 10 tööandjat tutvustasid oma ettevõtet ja vabu töökohti. III kvartali koondamised puudutasid enim Ida-Virumaad (501 töötajat) ning Harjumaad (357). Koondamiste kohta ei tulnud III kvartalis kollektiivse koondamise teateid 6 maakonnast: Järva-, Jõgeva-, Rapla-, Põlva-, Valga- ja Võrumaalt. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis kokku 14 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 166 inimest. Lisaks viidi läbi 8 koostöökohtumist, kus tutvustati töötukassa võimalusi, kohtumisel osales 56 kohalike omavalitsuste esindajat ja teiste koostööpartnerite esindajat Korraldati 78 värbamispäeva ja tööandjate infotundi kokku 970 osalejale (Ida-Virumaal 34, Põlvamaal 2, Pärnumaal 1, Raplamaal 2, Saaremaal 2, Tallinnas ja Harjumaal 28, Tartumaal 2, Valgamaal 3, Viljandimaal 1, Võrumaal 3), mille raames kohtuti kokku 43 erineva tööandjaga. III kvartali lõpu seisuga on töötukassal 55 koostöölepingu partnerit. III kvartalis sõlmiti 3 uut koostöölepet - Läänemaal Haapsalu Uksetehas AS’ga, Ida-Virumaal SilSteve AS’ga ja Võrumaal Wermo AS’ga. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 4 Meie kaudu on III kvartalis avaldatud 802 tööpakkumist. Koostööleppe partneritele viidi III kvartalis läbi 29 personaliotsingut. Teistest teenustest on koostöölepingu partneritele osutatud tööpraktika teenust, proovitööd, palgatoetust, sõlmitud tugiisiku teenuse ning abivahendi lepinguid ning lisaks on võimaldatud tööandja koolitustoetust. III kvartalis kohtus Tallinna ja Harjumaa osakond IT teemadel nelja ettevõttega: BCS Koolitusega, kellega arutati IT ameteid ja nende sisu; K Senukai Digital OÜ-ga, kellega arutati personali leidmise ja tööpakkumise sisestamist; Sipelga Letterpressiga, kellega oli arutlusel tööpraktika ning Välisministeeriumis oli arutlusel süsteemiadministraatori ja IT projektijuhiga personaliotsingu teema. III kvartalis laekus koolituskaardi konkursi raames täiendavate koolitajate leidmiseks 47 avaldust. Partneriks kinnitati 34 uut koolitajat. III kvartali lõpu seisuga on töötukassal 534 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö kolme koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. III kvartalis alustas töötukassa koostööd Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Septembris toimus koolitajatele Haridus- ja Teadusministeeriumi ja EKKA poolt korraldatud infopäev, kus tutvustati hindamise metoodikat, TäKSi ja täienduskoolituse standardi nõudeid ning väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtteid. III kvartalis jätkusid tegevused töövõime hindamise taotlusvormi muutmisega – toimusid kohtumised Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja Sotsiaalministeeriumiga. Arutati töövõimetoetuse ja töövõimehindamise taotluse ühildamise võimalusi ning SKA ja töötukassa tegevuskava taotlusvormi muudatuste IS-s realiseerimiseks. Toimus kohtumine SKAga asjaajamise korraldamiseks seoses ühe ukse - poliitika vähendamiseks. Alates 1.märtsist 2020 esitavad isikud töövõime taotluse läbi töötukassa ning SKA kaudu taotluste sisestamist ei toimu. Osalesime Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud innovatsiooniprojektis, mille eesmärgiks oli puude taotlemise protsessi lihtsustamine. Septembris toimus teine tööalase rehabilitatsiooni koolitus teenuseosutajatele. Koolitus on organiseeritud koostöös Astangu KRK-ga. Teenuseosutajatest on koolitusest osa võtnud Adeli Eesti OÜ, Ortopeedilise Osteopaatia Keskus OÜ, SA Jõhvi Haigla, Pea- ja Kaelakirurgia OÜ meeskonnad. Samuti osales koolitusel AS Sanatoorium Tervis esindaja ja Astangu KRK uus teenuse koordinaator. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi III kvartalis läbi 331 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 281 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 26 korral. Puudustega paikvaatlusi oli III kvartalis kokku 69. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (215 korda), tööturukoolitusi (37 korda) ja tööharjutust (23 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi III kvartalis läbi 13 paikvaatlust. Puudustega paikvaatlus ei olnud. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 5 Vaided Kokku esitati 2019. a I-III kvartalis 1 610 vaiet, millest rahuldati 490, jäeti rahuldamata 1 019, tagastati 67 ning 34 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 1 451 vaiet, sh 138 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 468, 933 jäeti rahuldamata, 21 tagastati ja 29 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I-III kvartalis 38 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 8 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 12 tagastati ja 3 on menetluses. 2019. a I-III kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 32 vaiet, millest 4 rahuldati, 19 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 3 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 3 vaiet, mis jäeti rahuldamata. Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 38 vaiet. Nendest 15 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 13 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Neli vaiet esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses alaealise töötamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 1 tagastati. Kolm vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kolm vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Üks vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 34 vaiet, millest 8 rahuldati, 11 jäeti rahuldamata ja 15 tagastati. Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I-III kvartalis 11 vaiet, millest 7 jäeti rahuldamata ja 4 tagastati. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 6 Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2019 I-III kv väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 7 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud 31 876 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,9%. Võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga on registreeritud töötute arv 2% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 9 998 ehk 31,4% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimeses kolmes kvartalis 50 592 ehk 1% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 10 360 ehk 11% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kolmes kvartalis 51 996 korral, sh 70% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 68%). Kolmanda kvartali lõpus oli töötuna arvel 31 101 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 4,8%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (8,8%) ning madalaim Hiiumaal (2,6%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.09.2019 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.09.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas vähem kõrgharidusega inimesi ning pikaajalisi töötuid või varasema töökogemuseta inimesi. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 8 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.09.2019 vs 30.09.2018 Töövõime hindamine. Esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 29 273-le inimesele, nendest 19 174-le määrati osaline töövõime ja 10 099-le puuduv töövõime. 3 961 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimeses kolmes kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 52 489 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 28 344. Võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 36% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 48%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kolmes kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 17 748 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartali näitajaga 8% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 35% uutest töötutest ehk 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 541 eurot ehk 5% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 13 368 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 30 325 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 229 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 400 eurot. Võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem. 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis arvel olnud töötutest 71% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 9 töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal (27%-lt 30%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – september 2019 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kolmes kvartalis 5 217 inimesele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on koondamishüvitise saajate arv jäänud samale tasemele. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 013 eurot ehk 5% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis ettevõttes AS Enefit Kaevandused, mille 308 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 991 891 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis 884 inimesele. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on sel aastal hüvitise saajaid 8% vähem, kuid keskmine hüvitise suurus on 1,4 korda kõrgem (2 995 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis ettevõttes Marsalis Metall OÜ, mille 90 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 332 570 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 25 796 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 10%. Vakantsid. Esimese kolme kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 41 545 töökohta, mida on 4% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimeses kolmes kvartalis ühes kuus vahendada 9 151 töökohta ehk 6% vähem kui aasta varem. Teenused. 2019. aasta esimese kolme kvartali jooksul on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel keskmiselt kuus vastavalt 40% ja 45% enam. Kahekordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 10 koolitustoetust oma töötajate oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine. Mõnevõrra on vähenenud tööpraktikal osalemine ja märgatavalt vähenenud tööharjutusel osalemine. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimeses kolmes kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 451 noort ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 312 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales esimeses kolmes kvartalis sellel teenusel 35 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 11 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-sept.19 jaan.-sept.18 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 50 592 49 856 736 1% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 40 232 38 173 2 059 5% sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 360 11 683 -1 323 -11% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 31 876 31 116 760 2% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 21 878 21 296 582 3% sh vähenenud töövõimega töötute arv 9 998 9 820 178 2% Töötuna arveloleku lõpetamised 51 996 53 922 -1 926 -4% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 38 871 38 776 95 0% sh vähenenud töövõimega töötud 13 125 15 146 -2 021 -13% Tööle rakendunud isikute arv 36 377 36 549 -172 0% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 28 808 28 423 385 1% sh vähenenud töövõimega töötud 7 569 8 126 -557 -7% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 19 174 20 129 -955 -5% ...puuduv töövõime 10 099 11 237 -1 138 -10% ...täielik töövõime 3 961 3 870 91 2% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 80 833 57 767 23 066 40% sh osaline töövõime 52 489 38 648 13 841 36% sh puuduv töövõime 28 344 19 119 9 225 48% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 17 748 16 381 1 367 8% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 7 909 7 354 555 8% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 4 333 3 848 485 13% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 5 506 5 179 327 6% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 45% 45% 0% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 35% 33% 2% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 541 515 26 5% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 120 118 2 2% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 160 161 -1 -1% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 214 208 6 3% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 304 10 178 126 1% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 17 503 16 813 690 4% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 11 223 10 862 361 3% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 13 368 13 132 236 2% TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% 0% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 6 942 6 947 -5 0% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 30 325 32 208 -1 883 -6% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 74 532 50 773 23 759 Keskmine väljamakstud TVT 292 268 24 9% ...osalise töövõimega isikutele 229 214 15 7% ...puuduva töövõimega isikutele 400 371 29 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 3 312 3 233 79 2% Isikute arv, kellele määrati KH 5 217 5 218 -1 0% Määratud KH keskmine suurus 2 013 1 919 94 5% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Kaevandused AS (308; 991 AS E-Profiil (109; 239 427 eur) 891 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 115 103 12 12% Isikute arv, kellele määrati MJH 884 956 -72 -8% Määratud MJH keskmine suurus 2 995 2 223 771 35% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Marsalis Metall OÜ (90; 332 570 AS E-Profiil (334; 423 957 eur) eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 796 23 444 2 352 10% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 557 8 575 982 11% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 41 545 43 354 -1 809 -4% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 151 9 731 -580 -6% väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 12 Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise (keskmine algusest (keskmine aasta sama osalemiste arv osalemiste arv jaan.-sept.19 jaan.-sept.18 perioodiga kuus) kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 554 3 136 1 418 45% 4241 107% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 512 614 -102 -17% 801 64% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 76 262 -186 -71% 259 29% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 650 751 -101 -13% 990 66% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 229 1 315 -86 -7% 1531 80% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 346 340 6 2% 497 70% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 137 258 -121 -47% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 163 830 333 40% 956 122% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 201 259 -58 -22% 335 60% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 121 242 -121 -50% 252 48% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 210 1 077 133 12% 1232 98% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 711 695 16 2% 791 90% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 195 183 12 7% 260 75% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 771 2 320 451 19% 3090 90% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 125 56 69 123% 76 165% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 165 238 -73 -31% 382 43% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 556 443 113 26% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 221 356 -135 -38% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 016 1 738 278 16% 2916 69% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv 1 424 1 288 136 11% 1630 87% kuus keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 451 - 1688 86% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 065 1 117 -52 -5% 1260 85% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 312 - (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 758 664 94 14% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 35 - OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 515 706 809 115% 1191 127% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 24 11 13 118% 18 133% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 949 446 503 113% 1002 95% Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 15 10 5 50% keskmiselt Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 162 32 130 406% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 637 37 600 1622% osalenute arv kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 13 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2019 Muutus 2018.a III kv 2019 2019.a III kv eelarve võrreldes täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(% ; +,-) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 7 188 490 10 950 511 52,3% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 604 816 1 439 054 -10,3% 1.3. Tööharjutus 668 958 387 888 -42,0% 1.4. Palgatoetus 1 749 982 1 785 229 2,0% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 360 620 1 213 117 -10,8% 1.6. Muud meetmed 746 920 647 205 -13,4% 1.7. Stipendiumid 1 025 430 1 134 505 10,6% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 054 118 1 155 691 9,6% 1.9. Töökoha loomise toetus 316 381 Kulud kokku 15 715 715 26 805 829 18 713 200 69,8% 19,1% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 2 171 180 5 548 799 5 110 895 92,1% 135,4% 2.1. Tööturukoolitus 1 508 882 3 107 477 105,9% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 582 920 1 288 170 121,0% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 79 378 715 248 801,1% 3. Reserv 1 617 731 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 17 886 895 33 972 359 23 824 095 70,1% 33,2% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019 14 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.02.2020 11:58 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Aruande edastamine Manused: VV_THP_aruanne_2019_Ikv.bdoc 13.02.2020 nr 1-11/20/3587 Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogramm 2017-2020 rakendamise aruande 2019. aasta I-III kvartali kohta. Lugupidamisega Triin Kraavi Palun vastus saata kirja manuses olevale kontaktisikule. Täname! _______________________________ << KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS >> Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel