Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2019. aasta I kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2019 I kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
2019. aasta I kvartali jooksul viidi registreeritud töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele läbi 5
688 nõustamiskorda, töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele 3 648 nõustamist ja noortele 6 872
nõustamist. Sh seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on
karjäärinõustamisel osaletud 2019. aasta I kvartalis tasemeõppes osalemise toetuse ja
koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste analüüsiks 1 059 korral.
I kvartalis vahendati karjääriinfot 6 366 korral (üks inimene võis selles perioodis mitmel korral
erinevate kanalite kaudu pöörduda), millest 68% olid noortele suunatud. Läbi viidi 403 tööotsingu
töötuba, milles osales 3 156 inimest.
I kvartalis viisime läbi 560 noortele suunatud töötuba, sh 514 üldhariduskoolides. Töötubades osales
kokku 9 424 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimus 46 töötuba noortekeskustes, messidel,
kutsekoolides ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Töötube toimus ka asendushooldusel
olevatele lastele. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 3 töötuba
Tallinnas, Valgamaal ja Saaremaal. 2019. aasta I kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid
konverentsil „Intellektika“, sündmusel „Tööle kaasa“, erivajadustega noorte messil „HEVI mess“
ning noorte messil „Vali nutikalt“. Tallinnas osaleti töötoaga koolitustesarjas „21. sajandi tööturu
võimalused ja tööprognoosid" ning Ida-Virumaal Spinner programmi arenduslaagris. Karjääriinfo
spetsialistid kasutavad karjääri info vahendamiseks erinevaid aktiivõppemeetodeid ning mänge–
näiteks Actionbound ja oskuste kaardid.
Aruandlusperioodi jooksul toimus 3 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust Tartumaal ja Läänemaal,
millel osales kokku 29 inimest. MOBId olid eelkõige suunatud erivajadustega või sotsiaalsetes
raskustes olevatele inimestele ning toimusid TÜ Psühhiaatriakliinikus, Haapsalu Neuroloogilises
Rehabilitatsioonikeskuses ja Tartu Kopsukliinikus programmi "Kainem ja tervem Eesti raames".
I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus
käivitati karjääriteenuste klientide regulaarse rahulolu küsitluse soovitusindeksi meetodil
(Recommy)- Esimesed kokkuvõtted tulemustest saame II kvartalis.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja
erivajadustega töötajate toetamiseks viidi I kvartalis läbi ühel korral Võrumaal, kus osales 35
inimest.
Grupinõustamisi viidi läbi kokku kümnel korral ettevõtetes Maxima Eesti OÜ (2), SOL Baltics
OÜ, ABC Supermarkets AS, Rimi Eesti Food AS, Raplamaa Tarbijate Ühistu, MTÜ Valga
Abikeskus, AS M&P Nurst, Lõuna Pagarid AS ja nõustati ministeeriumite personalijuhte. Kokku
osales grupinõustamistel 113 inimest.
Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist ettevõtetes Miss Mary Production OÜ, Kaitseministeerium,
Seve Ehitus AS, USS Haldus OÜ, Carstop.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
2
Töövõime hindamine
I kvartalis jätkusid tervishoiuteenuse osutajate koolitused meelepuude hindamisinstrumendi
tutvustamiseks.
Jätkus töövõime hindamise taotlusvormi muutmisettepanekute analüüs ning märtsis esitasime
Sotsiaalministeeriumile meiepoolsed ettepanekud.
Toimus kaks kohtumist Sotsiaalkindlustusametiga koostöö tõhustamiseks seoses töövõime
hindamise taotlusvormi, dokumendihalduse küsimustes ning ühistegevustes (TIS andmed,
andmevahetuse küsimused) puutepunktide leidmiseks.
Töötust ennetavate meetmete kasutamine
Aruandlusperioodil alustas „Tööta ja õpi!“ meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel
osalemist 947 töötajat 989 koolitusel. Suurem osa alustatud koolitustest olid eesti keele koolitused
(63%). Ametialased koolitused moodustasid alustatud koolitustest 33% ning IKT-valdkonna
koolitused 4% .
Tasemeõppes osalemise toetus määrati I kvartalis 58 inimesele, 58 juhul hüvitati kvalifikatsiooni
saamise kulusid ning 391 töötajat 47 tööandja juures said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu
(eesti keele koolitustel õppimist alustas I kvartalis 318 töötajat 28 tööandja juures).
Veebruaris Kutsekoja poolt valminud OSKA uuringute (valdkondades Majutus, toitlustus ja turism
ning Kaubandus, rentimine ja parandus) alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade
loetelu, mille tulemusena laienesid töötajate võimalusel ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi
alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetus tööandjale
värbamisolukorras.
EURES
EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 30 töötuba, kus osales 383 tööotsijat ja tutvustati
töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja
individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 578 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 195
korral.
Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest
Euroopas kokku 5748 töötule/tööotsijale.
EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas seitsmel töötukassa töömessil.
Lisaks kahel töömessil Euroopas (Itaalias ja Hollandis) tutvustati Eesti tööandjate tööpakkumisi
ning töötamisvõimalusi Eestis.
EURES koostöös Work in Estonia esindusega osales 9. ja 10. veebruaril Hollandis Houtenis
Emigration EXPO-l, mida külastas 11 500 inimest ja eesmärk oli pakkuda peale töökohtade ka
migratsiooni- ja emigreerumisalast nõustamist. Eesti boksi külastas kokku umbes 600 inimest.
Erinevate töövahendusprojektide raames edastati tööandjatele 29 sobiva kandidaadi CV, viidi
läbi18 tööintervjuud ning EURES abiga asus välismaale tööle 7 inimest.
27.03.2019 läks live töötukassas registreeritud töötute/tööotsijate profiilide (CVde) automaatne
andmevahetus EURES portaali eures.europa.ee.
Töömessid
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
3
I kvartalis korraldas töötukassa 7 messi maakondades (Narva, Jõgevamaa, Põlvamaa, Läänemaa,
Järvamaa ja Jõhvi töö- ja karjäärimessid ning Keila töömess) – külastajaid oli messidel 5 600.
Messidel osales kokku 194 tööandjat 2 600 tööpakkumisega. Messidel tutvustasid
õppimisvõimalusi 40 haridusasutust.
Koondamisjuhtumid
2019 aasta I kvartalis saime informatsiooni 44 koondamisjuhtumi kohta (sh 6 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 1 072 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise
teenust osutasime 22 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 375 inimest.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
01.04.2019 kuulutati välja koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks, koolitajad
saavad esitada avaldusi kuni aasta lõpuni. Konkursi tingimuste ülevaatamiseks kaasasime Haridus-
ja Teadusministeeriumi ja SA Archimedese.
I kvartali lõpu seisuga on töötukassal 452 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit.
Aruandlusperioodil peatati koostöö 9 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid
asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või
koolituskaardi koostöö põhimõtetega.
I kvartalis jätkus koostöö Keeleinspektsiooniga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks.
Keeleinspektsioon teostas I kvartalis töötukassa poolt saadetud koolitajate nimekirja alusel
järelevalvet kahe eesti keele koolitusi korraldava koolituskaardi koolitaja osas (Tallinnas).
Järelevalve tulemusena peatati koostööd kahe koolitajaga kuni puuduste kõrvaldamiseni.
Keeleinspektsioon kaasati ühe lepinguga koolitaja paikvaatlusele (Tallinnas), mille raames vaadeldi
kahte koolitusgrupi koolitusi.
Veebruaris alustasime koostööd Terviseametiga, mille eesmärgiks on tagada iluvaldkonna
koolituste kvaliteetne osutamine avatud koolitusturul. Terviseameti ja töötukassa koostöö suunad
on ühisvaatluste korraldamine, Terviseameti kaasamine ekspertarvamuse andmiseks, regulaarne
infovahetus ilusalongides avastatud puuduste või tekkinud küsimuste korral.
2019. aasta veebruaris toimus tihe koostöö Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga „Tööle kaasa“
projekti vedamisel, mille eesmärgiks on 1.-9. klassi õpilastele intensiivsemalt tutvustada töötamist
ja tööeluga kaasnevat.
Koostöö suurenes ka Tallinna Spordi- ja Noosrooameti, SA Innove ja töötukassa vahel „Noor
meister“ messi korraldamise raames, mis toimub 2019. aasta mais ja mille eesmärgiks on põhikooli
ja gümnaasiumi noortele ning nende vanematele tutvustada kutsekoolide erinevaid võimalusi. Koos
Tallinna Spordi- ja Noosrooameti ning Eesti Noorsootöö Keskusega toimusid ettevalmistused
noorte „Suveks tööle online-messi“ jaoks.
Tallinna Haridusameti kaudu edastatud teavitus/infokiri tutvustamaks eesti keele oskuste
arendamise võimalusi „Tööta ja õpi!“ programmi raames Tallinna lasteaedadele ja Linnade ja
Valdade Liidu kaudu Ida- Virumaa KOVde haridusjuhtidele.
Veebruaris sõlmiti digioskuste koolituste ja ettevõtluskoolituste korraldamiseks raamlepingud.
Digioskuste arendamise koolitusi on võimalik järgmisel kolmel aastal saada 9 000 töötul.
Ettevõtluskoolitust saavad järgmisel kahel aastal ligi 3 000 töötut.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
4
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid I kvartalis kokku 30
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 394 inimest. Lisaks viidi läbi 3
koostöökohtumist, kus tutvustati töötukassa võimalusi ja kohtumisel osales 47 kohalike
omavalitsuste esindajat.
Korraldati 65 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 10; Ida-Virumaa 21;
Jõgevamaa 1; Võrumaa 5; Pärnumaa 17; Tartumaa 5; Järvamaa 2; Raplamaa 3; Viljandimaa 1),
mille raames kohtuti kokku 48 erineva tööandjaga.
I kvartali lõpu seisuga on töötukassal 51 koostöölepingu partnerit. Märtsis sõlmiti 2 uut
koostöölepet- Haapsalu Tarbijate Ühistu ja Primatek Coatings OÜ-ga. Koostööleppe partneritele
viidi I kvartalis läbi 11 personaliotsingut, proovitöö teenust osutati 364 korral, tööpraktika teenust
42 korral ja töötukassa kaudu avaldati 755 tööpakkumist.
Veebruaris ja aprillis toimusid nii Tallinnas kui Tartus kaks vahekohtumist piloodi „Töölesaamist
toetav rehabilitatsiooniprogrammi korduspiloteerimine“ tulemuste hindamiseks. Lõppkohtumine
on planeeritud juuli 2019.
Märtsis osalesime Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidavas pilootprojekti „RFK kasutamine
meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“
arutelul.
Märtsis toimus Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu ettepanekul koostöökohtumine liidu
liikmetega, asutustes tekkinud küsimustele vastamiseks ja parema teenuse korralduse tagamiseks.
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi I kvartalis läbi 281 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 253 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 7 korral.
Puudustega vaatlusi oli I kvartalis kokku 25. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (100 korda),
tööturukoolitust (68 korda), tööharjutust (24 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures
viidi I kvartalis läbi 23 paikvaatlust, neist puudustega oli 1 paikvaatlus.
Vaided
Kokku esitati 2019. a I kvartalis 619 vaiet, millest rahuldati 169, jäeti rahuldamata 393, tagastati 21
ning 36 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I kvartalis kokku 564 vaiet, sh 64 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 163 ja 366 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 28 on menetluses.
Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I kvartalis 13 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 1
rahuldati, 5 jäeti rahuldamata, 5 tagastati ja 2 on menetluses.
2019. a I kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 13 vaiet, millest 2 rahuldati, 7 jäeti
rahuldamata, 2 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati
2 vaiet, mis tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 1 vaie, mis jäeti
rahuldamata.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
5
Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I kvartalis kokku 16 vaiet. Nendest viis vaiet esitati seoses
ettevõtluse alustamise toetusega, millest 3 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses. Kaks
vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses
koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise
toetamisega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses alaealise töötamise
toetusega, millest 1 rahuldati ja 1 on menetluses. Üks vaie esitati seoses töötamiseks vajaliku
abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega,
mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I kvartalis kokku 8 vaiet, millest 2 rahuldati, 3 jäeti
rahuldamata 1 tagastati ja 2 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I kvartalis 2 vaiet, mis tagastati.
Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2019 I kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
6
Registreeritud töötus ja teenuste osutamine
Registreeritud töötus ja teenuste osutamine
Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses
2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1.
Registreeritud töötud. 2019. aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 33 387 inimest (kuu
lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,1%. Võrreldes
2018. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele. Vähenenud
töövõimega töötuid oli esimeses kvartalis keskmiselt 10 392 ehk 31% registreeritud töötutest.
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kvartali jooksul 17 658 ehk 4% vähem kui aasta tagasi,
sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 3 509 ehk 15% vähem kui aasta tagasi. Töötuna
arvelolek lõpetati esimeses kvartalis 16 302 korral, sh 70% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle
asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 67%).
Esimese kvartali lõpus oli töötuna registreeritud 33 397 inimest, registreeritud töötuse määr oli
kõrgeim Ida-Virumaal (9,4%) ning madalaim Hiiumaal (3,2%) (vt joonis 1).
Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.03.2019 seisuga
Registreeritud töötute profiil 31.03.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on
registreeritud töötute hulgas vähem eesti keele mitteoskajaid ning pikaajalisi või varasema
töökogemuseta inimesi.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
7
*Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal.
Joonis 2. Töötute profiil: 31.03.2019 vs 31.03.2018
Töövõime hindamine. Esimese kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 11 160 inimesele,
nendest 7 464-le määrati osaline töövõime ja 3 696-le puuduv töövõime. 1 556 inimest hinnati
täielikult töövõimeliseks. Esimeses kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 50 366 ja puuduva
töövõimega 26 459. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv
suurenenud 48% ja puuduva töövõimega inimeste arv on suurenenud 63%.
Hüvitised ja toetused. Esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 6 031 inimesele, mis on
samas suurusjärgus eelmise aasta esimese kvartali näitajaga. Töötuskindlustushüvitisele
kvalifitseerus 34% uutest töötutest ehk 1 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine
töötuskindlustushüvitise suurus esimeses kvartalis oli 521 eurot.
Töötutoetus määrati esimeses kvartalis 4 511 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest
töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kvartalis 11 590 inimesele. Keskmine toetuse suurus
osalise töövõimega inimesele oli 217 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 375 eurot. Võrreldes
eelmise aasta esimese kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav
töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem.
2019. aasta esimeses kvartalis arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust
või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt
29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas
kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal (24%-lt 29%-le).
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
8
Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi 2012 I kv – 2019 I kv
Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kvartalis 1 754 inimesele. Võrreldes eelmise
aasta esimese kvartaliga, mil seoses haldusreformiga toimusid ulatuslikud koondamised linna-,
valla- ja maavalitsustes, on selle aasta esimeses kvartalis koondamishüvitise saajaid 26% vähem.
Koondamishüvitise keskmine suurus oli 1 951 eurot ehk 3% madalam kui aasta tagasi. Suurim arv
koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses kvartalis ettevõttes
AS Hoolekandeteenused, mille 57 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 83 879 euro ulatuses.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimeses kvartalis 416 inimesele. Võrreldes
eelmise aasta esimese kvartaliga oli hüvitise saajaid 14% vähem, kuid keskmine hüvitise suurus oli
ligi kaks korda kõrgem (3 065 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019. aasta
esimeses kvartalis ettevõttes AS Edunet Partner OÜ, mille 85 endisele töötajale maksti hüvitist
kokku 323 598 euro ulatuses.
Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimeses kvartalis
keskmiselt 25 230 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja
suurenenud 12%.
Vakantsid. Esimese kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 13 437 töökohta, mida
on 5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimeses kvartalis ühes kuus
vahendada 8 273 töökohta ehk 2% rohkem kui aasta varem.
Teenused. 2019. aasta esimese kvartalis on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes
eelmise aasta esimese kvartaliga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle
töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel kuus keskmiselt vastavalt 53% ja 47% enam. Ligi
kahekordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine
ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt koolitustoetust oma töötajate
oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes aasta
taguse ajaga märgatavalt kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
9
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aastaga esimese kvartaliga
märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast
rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust.
Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimeses
kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 2 291 noort ning grupis läbiviidaval
karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 878 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku
töökoha loomise toetusel osalemine on esimestel kuudel olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt
osales esimeses kvartalis sellel teenusel 10 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
10
Tabel 1 Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta I kvartalis
Eelmise aasta sama
Võrdlus eelmise aasta
Aasta algusest periood
sama perioodiga
jaan.-märts.19 jaan.-märts.18
REGISTREERITUD TÖÖTUD
Uute registreeritud töötute arv 17 658 18 361 -703 -4%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 14 149 14 219 -70 0%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 3 509 4 142 -633 -15%
Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 33 387 33 398 -11 0%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 22 995 23 264 -269 -1%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 392 10 134 258 3%
Töötuna arveloleku lõpetamised 16 302 16 650 -348 -2%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 12 152 12 019 133 1%
sh vähenenud töövõimega töötud 4 150 4 631 -481 -10%
Tööle rakendunud isikute arv 11 334 11 127 207 2%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 9 177 8 866 311 4%
sh vähenenud töövõimega töötud 2 157 2 261 -104 -5%
TÖÖVÕIME HINDAMINE
Isikute arv, kellel hinnati...
...osaline töövõime 7 464 7 171 293 4%
...puuduv töövõime 3 696 4 131 -435 -11%
...täielik töövõime 1 556 1 441 115 8%
Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 76 825 50 125 26 700 53%
sh osaline töövõime 50 366 33 929 16 437 48%
sh puuduv töövõime 26 459 16 196 10 263 63%
TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH)
Isikute arv, kellele määrati TKH 6 031 6 122 -91 -1%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 2 755 2 769 -14 -1%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 1 429 1 401 28 2%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 1 847 1 952 -105 -5%
sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 46% 45% 0%
sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1%
sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1%
TKH kvalifikatsioonikoefitsient 34% 33% 1%
Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 521 512 9 2%
180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 120 118 2 2%
270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 159 159 -1 0%
360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 212 204 8 4%
TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 272 10 301 -29 0%
Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 5 730 5 243 487 9%
sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 3 377 3 279 98 3%
TÖÖTUTOETUS (TT)
Isikute arv, kellele määrati TT 4 511 4 580 -69 -2%
TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 25% 1% 2%
TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 7 145 7 449 -304 -4%
TÖÖVÕIMETOETUS (TVT)
Isikute arv, kellele määrati TVT 11 590 11 564 26 0%
Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 70 404 43 006 27 398
Keskmine väljamakstud TVT 274 251 24 9%
...osalise töövõimega isikutele 217 202 15 7%
...puuduva töövõimega isikutele 375 347 27 8%
KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH)
KH rahuldatud taotluste arv 1 149 1 224 -75 -6%
Isikute arv, kellele määrati KH 1 754 2 371 -617 -26%
Määratud KH keskmine suurus 1 951 2 010 -59 -3%
Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi AS Hoolekandeteenused (57; 83 AS E-Profiil (66; 138 199 eur)
879 eur)
TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH)
Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 38 36 2 6%
Isikute arv, kellele määrati MJH 416 485 -69 -14%
Määratud MJH keskmine suurus 3 065 1 593 1 472 92%
Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Edinet Partner OÜ (85; 323 598 eur) AS E-Profiil (325; 411 360 eur)
SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA
TÖÖTAJA EEST
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 230 22 551 2 679 12%
Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 338 8 211 1 127 14%
REGISTREERITUD VAKANTSID
Lisandunud vabad töökohad 13 437 12 811 626 5%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 8 273 8 147 126 2%
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
11
Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta
Aasta algusest sama periood (keskmine algusest (keskmine
Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv osalemiste arv
jaan.-märts.19 jaan.-märts.18 sama perioodiga kuus) kuus)
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed)
TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 5 041 3 426 1 615 47% 4241 119%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 516 609 -93 -15% 801 64%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 102 369 -268 -72% 259 39%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 683 708 -25 -4% 990 69%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 235 1 318 -83 -6% 1531 81%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 353 339 13 4% 497 71%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 153 263 -110 -42%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 320 863 456 53% 956 138%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 187 253 -66 -26% 335 56%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 118 251 -133 -53% 252 47%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 214 923 291 32% 1232 99%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 691 652 39 6% 791 87%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 177 184 -7 -4% 260 68%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 730 2 065 666 32% 3090 88%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 98 34 64 189% 76 130%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 178 245 -67 -27% 382 47%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 540 435 105 24%
keskmiselt
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 239 360 -121 -34%
KARJÄÄRITEENUSED
Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 857 1 900 -43 -2% 2916 64%
Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 199 1 236 -37 -3% 1630 74%
keskmiselt
Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 2 291 - 1688 136%
Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 083 1 227 -145 -12% 1260 86%
Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 878 -
(kooli)noorte arv kuus keskmiselt
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV 796 546 250 46%
KUUS KESKMISELT
PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 10 -
OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 647 864 783 91% 1191 138%
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 21 8 13 174% 18 117%
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 933 365 568 155% 1002 93%
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 9 4 4 100%
keskmiselt
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 161 43 119 278%
keskmiselt
Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 578 -
osalenute arv kuus keskmiselt
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
12
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201
2019 Muutus
2018.a I kv 2019 2019.a I kv eelarve võrreldes
täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(% ; +,-)
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 2 451 892 3 396 267 38,5%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 519 656 454 907 -12,5%
1.3. Tööharjutus 266 264 140 138 -47,4%
1.4. Palgatoetus 544 531 588 048 8,0%
1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 503 595 329 148 -34,6%
1.6. Muud meetmed 240 065 160 872 -33,0%
1.7. Stipendiumid 365 925 366 267 0,1%
1.8. Sõidu- ja majutustoetus 377 157 372 881 -1,1%
1.9. Töökoha loomise toetus 123 972
Kulud kokku 5 393 057 26 805 829 5 808 528 21,7% 7,7%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 777 675 5 548 799 1 544 100 27,8% 98,6%
2.1. Tööturukoolitus 600 079 947 278 57,9%
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 158 990 423 410 166,3%
2.3. Koolitustoetus tööandjale 18 606 173 412 832,0%
3. Reserv 1 617 731 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 6 170 732 33 972 359 7 352 628 21,6% 19,2%
1
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 15.05.2019
13
Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2019. aasta II kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2019 II kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
2019. aasta II kvartalis on toimunud 145 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 90 Skype’i ja 87
telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale
karjäärinõustamiseks aega 687 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 39 lapsevanemat.
Aruandlusperioodi jooksul toimus 7 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust Saaremaal, Tartumaal,
Läänemaal ja Võrumaal, millel osales kokku 136 inimest. MOBId olid eelkõige suunatud
erivajadustega või sotsiaalsetes raskustes olevatele inimestele ning toimusid üldhariduskoolides,
ettevõttes Sangar (koondatavatele inimestele) ja kutsekoolis.
II kvartalis viisime läbi 534 noortele suunatud töötuba, sh 366 üldhariduskoolides. Töötubades
osales kokku 7677 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad malevates (134),
noortekeskustes, messidel, kutsekoolides, laste turvakeskuses, ning ka töötukassa büroode
karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 7 töötuba
Tallinnas, Võrumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus
käivitati karjääriteenuste klientide regulaarse rahulolu küsitluse soovitusindeksi meetodil
(Recommy).
II kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 12 860 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud
klientidele. Vastas 29% adressaatidest, mis on e-küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele
kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 59% olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9
või 10), 18% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8).
Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale kokku 40%.
Maakonnapõhiseid ülevaateid jagatakse igakuiselt maakondlike osakondade juhtide ja
juhtivkarjäärispetsialistidega, kes kommunikeerivad vastavalt juunikuus läbi viidud tulemuste
tõlgendamise koolitusele tagasisidet ka maakonna karjäärispetsialistidele.
II kvartalis valmis Tallinn-Harjumaa karjäärikeskuse ruumide loovlahendus ja kuulutati välja
hange, et leida partner selle teostamiseks.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
2019.aasta II kvartalis toimus 5 piirkondlikku seminari- Viljandis, Paides, Tartus, Tallinnas ja
Kuressaares, kus kokku osales 102 inimest.
Grupinõustamisi toimus 8, kus osales 136 inimest. Nõustamised viidi läbi järgmiste tööandjate
juures: Viljandi Tarbijate Ühistu, APL Agencies Estonia osaühing, Rimi Eesti Food AS, Baltic
Restaurants Estonia AS, Kaitseministeerium, OÜ Baltman, Tallinna Kaubamaja Grupp AS,
Lantmännen Unibake Estonia AS. Lisaks toimus 5 individuaalnõustamist tööandja juures
Töötukassa tunnistas mitteusaldusväärseks ühe tugiisiku teenuse teenuseosutaja, kes esitas teenuse
toimumise kohta valeandmeid ning ütles üles temaga sõlmitud lepingud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
2
Osalesime II poolaastal Sotsiaalministeeriumi (SoM) juhitavas abivahendite ja meditsiiniseadmete
süsteemide ühtlustamise projektis, mille eesmärk on tõhustada Eesti Haigekassa,
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja töötukassa kaudu hüvitatavate või kasutada antavate abivahendite
teenuste korraldust ning muuta protsess kliendi jaoks lihtsamaks.
II kvartalis kinnitas juhatus uuteks tööalase rehabilitatsiooni teenuse partneriteks Ortopeedilise
Osteopaatia Keskus OÜ Võru linnas ja ST.PeReKe OÜ Tallinnas. Tööalase rehabilitatsiooni
partnereid on kokku 81 partnerit.
Viisime läbi kaks tööalase rehabilitatsioniteenuse koostööseminari partneritele Tallinnas ja Tartus.
Kokku osales seminaridel 120 inimest.
Aprillis toimus rehabilitatsiooniprogrammi „Kiirelt Tööle“ osalejate kohtumine Tartus, kus arutati
programmi vahetulemusi.
Mais toimus SKA, SoMi, töötukassa ja Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu vaheline arutelu
kohtumine hüpokoera koolituse, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja tööalase rehabilitatsiooni
teenuse raames teenuste osutamise vajaduse ja põhjendatuse osas.
II kvartalis viidi koostöös tööinspektsiooniga läbi koolitused kaitstud töö teenuse osutajatele, milles
osales 44 inimest. Mais koolitasime tööinspektsiooni inspektoreid vähenenud töövõimega inimeste
teenuste osas, millele nad teevad sihtkontrolli ja millele sihtkontrolli läbiviimisel peaksid
tähelepanu pöörama.
Perioodil aprill-juuni kuulutati välja 6 kogemusnõustamise hanget, mille raames sõlmiti 6 lepingut
teenuse osutamiseks järgmistele sihtgruppidele: sclerosis multiplex haiged, skisofreeniahaiged,
liikumispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed.
Töövõime hindamine
II kvartalis toimusid järgmised olulised tegevused:
Jätkusid koolitused meelepuude hindamisinstrumendi tutvustamiseks TTO põhiselt.
Juhtumikorraldaja II-dele viidi läbi 4 piirkondlikku seminari TVH taotlusvormi muudatuste
ning meelepuudega taotleja hindamise põhimõtete tutvustamiseks. I ja II astme kohtunikele
viisime läbi TVH ja TVT infopäeva. Saaremaal toimus perearstidele/eriarstidele suunatud
seminar töövõime hindamise senise kogemuse tutvustamiseks ning terviseandmete
andmehõive ja kvaliteedi parendamiseks.
Koostöös SoMi, SKA ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega jätkusid tegevused
töövõime hindamise taotlusvormi muutmiseks – viidi läbi koostööseminarid SoMi, arstide
erialaseltside esindajate ning TVH metoodika koolitajatega välistavate seisundite ning TVH
vormi sisuliste muutuste aruteluks ning esitati ettepanekud töövõime hindamise määruse
muutmiseks (välistavad seisundid, visiidipõhise hindamise-arsti vastuvõtu sisuline
täpsustamine jne).
Viidi läbi analüüs töötingimuste soovituste andmise kohta eksperdihinnangutes. III
kvartalisse on planeeritud ettepanekute tegemine klassifikaatori muutmiseks või
täiendamiseks.
Oleme kaasatud SKA innovatsiooniprojekti, mille raames on planeeritud muudatusi puude
hindamise protsessis.
EURES
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
3
EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 26 töötuba kokku 337 osalejaga, kus tutvustati
töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja
individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 496 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 159
korral. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas 11 teabeüritusel (sh 7
töötukassa töömessil). Kokku erinevate teabeürituste, töömesside raames jagasid EURES töötajad
teavet 771 tööotsijale, neist 513 olid Eestist ja 258 teiste riikide tööotsijad. Erinevate töötukassa
teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 3646
töötule/tööotsijale.
Aprillis osales EURES Slovakkia suurimal töömessil Nitras. Huvi Eesti ja Eestis
töötamisvõimaluste vastu oli märkimisväärne, kahel päeval käis EURES boksis
vestlemas/nõustamisel ligikaudu 200 inimest. Samuti osaleti Hispaania ja Portugali online messil
Finde.U vahendades Eesti ülikoolide tööpakkumisi tööotsijatele.
EURES töötajad jagasid teavet/nõustasid 197 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes.
Tööandjate konsultandid teavitasid EURES teenustest kokku 147 Eesti tööandjat. Erinevate
töövahendusprojektide raames tööandjatele edastati 32 sobiva kandidaadi CV-d, toimus 7
tööintervjuud ning EURES abiga asus Eestisse tööle 7 inimest.
EURES määruse (EL) 2016/589 kohaselt töötati välja ja kinnitati riiklik vastuvõtusüsteem, mis
võimaldab Euroopa tööturuasutuste võrgustikuga liituda ka avaliku, era- või kolmanda sektori
tööturuasutustel. EURES liikmelisuse laiendamise eesmärgiks on parandada EURES teenuse
kättesaadavust, mis ühtlasi suurendaks EURES võrgustiku turuosa töövahenduses. 20.06.2019
korraldati teabepäev, kus teavitati potentsiaalseid teenusepakkujaid võimalusest liituda EURES
võrgustikuga.
Töömessid
II kvartalis korraldas töötukassa 7 töö- ja karjäärimessi maakondades (Tallinna- ja Harjumaa,
Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Liivimaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa). Messidel oli külastajaid
10 900, seal osales kokku üle 200 tööandja ning õppimisvõimalusi tutvustasid üle 30
haridusasutuse.
Koondamisjuhtumid
II kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 31 korral, neist kollektiivseid
koondamisi oli 23 ning kokku puudutas koondamine 490 töötajat. 12 korral oli põhjuseks tööandja
tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 200 töötajat. 9 juhul oli põhjuseks töömahu
vähenemine ning selle tõttu koondatakse 100 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 8
korral ning kaks tööandjat lõpetas tegevuse pankroti tõttu.
II kvartali koondamised puudutasid enim Harjumaad (230 koondatavat), Ida-Virumaad (91) ning
Viljandimaad (54). Koondamiste kohta ei tulnud teateid 5 maakonnast: Hiiu-, Järva-, Jõgeva-,
Rapla- ja Valgamaa.
Töötukassa korraldas koondatavatele 21 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest,
hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike
juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel
nõustati töötajaid ka individuaalselt (telefoni teel).
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
4
Aprillis kuulutati välja koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks. Koolitajad
saavad esitada avaldusi kuni 2019. aasta lõpuni. Kokku laekus aruandlusperioodil 70 avaldust,
partneriks kinnitati 56 uut koolitajat. II kvartali lõpu seisuga on töötukassal 492
täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö 9
koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust
arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Kahe
koolituskaardi koolitajaga lõpetati koostöö.
Maikuus kuulutati välja raamlepinguga hange eesti keele koolituse partnerite leidmiseks üle Eesti.
Hanke eeldatav maksumus oli ligi 6 miljonit eurot ning tellitakse üle 3 000 koolituskoha järgmiseks
neljaks aastaks. Koolituse eesmärk on tööd otsivate inimeste eesti keele oskuse arendamine ning
eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamine.
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid II kvartalis kokku 19
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 290 inimest. Lisaks viidi läbi 8 koostöökohtumist
töötukassa võimaluste tutvustamiseks, kohtumisel osales 56 kohalike omavalitsuste esindajat ja
teiste koostööpartnerite esindajat.
Korraldati 68 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Ida-Virumaa 35; Järvamaa 2; Lääne-Virumaa
1; Põlvamaa 2; Pärnumaa 1; Saaremaa 3; Tallinn/ Harjumaa 14 ; Tartumaa 3; Valgamaa 2;
Viljandimaa 2; Võrumaa 3), mille raames kohtuti kokku 54 erineva tööandjaga.
II kvartali lõpu seisuga on töötukassal 52 koostöölepingu partnerit. Juunis sõlmiti 1 uus koostöölepe
Pärnus Metsä Wood Eesti AS’ga.
Koostööleppe partneritele viidi II kvartalis läbi 20 personaliotsingut, proovitöö teenust osutati 375
korral, tööpraktika teenust 34 korral, sõlmiti 2 tugiisiku teenuse lepingut, anti alaealise töötamise
toetust, võimaldati tööandja koolitustoetust ja töötukassa kaudu avaldati 821 tööpakkumist.
II kvartalis kohtuti IT ettevõtetest Playtechi esindajatega ja arutati koolitustoetuse, erivajadustega
inimeste värbamise ja tööpraktika teemadel
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi II kvartalis läbi 340 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 313 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 12 korral.
Puudustega vaatlusi oli II kvartalis kokku 40. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (115 korda),
tööturukoolitusi (94 korda), tööklubi teenust (40 korda) ja tööharjutust (38 korda).
Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi II kvartalis läbi 6 paikvaatlust. Puudustega
paikvaatlus ei olnud.
Vaided
Kokku esitati 2019. a I-II kvartalis 1 146 vaiet, millest rahuldati 335, jäeti rahuldamata 698, tagastati
43 ning 70 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 1 044 vaiet, sh 105 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 323 ja 643 jäeti rahuldamata, 16 tagastati ja 62 on menetluses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
5
Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I-II kvartalis 23 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 3
rahuldati, 10 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 3 on menetluses.
2019. a I-II kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 21 vaiet, millest 3 rahuldati, 13 jäeti
rahuldamata, 4 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati
2 vaiet, mis tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 1 vaie, mis jäeti
rahuldamata.
Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 25 vaiet. Nendest 11 vaiet esitati seoses
ettevõtluse alustamise toetusega, millest 8 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses. Kolm
vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses alaealise
töötamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega,
mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega, millest 1 jäeti
rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti
rahuldamata. Üks vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti rahuldamata.
Üks vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I-II kvartalis kokku 22 vaiet, millest 4 rahuldati, 8 jäeti
rahuldamata 8 tagastati ja 2 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I-II kvartalis 8 vaiet, millest 5 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati.
Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2019 II kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
6
Registreeritud töötus ja teenuste osutamine
Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses
2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1.
Registreeritud töötud. 2019. aasta esimesel poolaastal oli töötuna registreeritud 32 070 inimest
(kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,9%.
Võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga on registreeritud töötute arv 0,6% suurem. Vähenenud
töövõimega töötuid oli esimesel poolaastal keskmiselt 10 090 ehk 31,5% registreeritud töötutest.
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese poolaasta jooksul 32 818 ehk 1,7% vähem kui aasta
tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 6 673 ehk 15% vähem kui aasta tagasi.
Töötuna arvelolek lõpetati esimesel poolaastal 34 596 korral, sh 71% juhtudest lõpetati arvelolek
seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 68%).
Esimese poolaasta lõpus oli töötuna arvel 30 340 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 4,6%.
Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (8,7%) ning madalaim Hiiumaal (2,7%) (vt
joonis 1).
Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.06.2019 seisuga
Registreeritud töötute profiil 30.06.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on
registreeritud töötute hulgas vähem eesti keele mitteoskajaid ning pikaajalisi töötuid või varasema
töökogemuseta inimesi.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
7
*Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal.
Joonis 2. Töötute profiil: 30.06.2019 vs 30.06.2018
Töövõime hindamine. Esimese poolaasta jooksul määrati vähenenud töövõime 20 444-le
inimesele, nendest 13 451-le määrati osaline töövõime ja 6 993-le puuduv töövõime. 2 775 inimest
hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimesel poolaastal oli osalise töövõimega inimesi 51 456 (kuu
lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 27 443. Võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga
on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 41% ja puuduva töövõimega inimeste arv
suurenenud 55%.
Hüvitised ja toetused. Esimesel poolaastal määrati töötuskindlustushüvitis 11 616 inimesele, mida
on võrreldes eelmise aasta esimese poolaasta näitajaga 4% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele
kvalifitseerus 35% uutest töötutest ehk 2 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine
töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 536 eurot ehk 4% rohkem kui aasta varem.
Töötutoetus määrati esimesel poolaastal 8 639 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest
töötutest. Töövõimetoetus määrati esimesel poolaastal 21 139 inimesele. Keskmine toetuse suurus
osalise töövõimega inimesele oli 225 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 391 eurot. Võrreldes
2018. aasta esimese poolaastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav
töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem.
2019. aasta esimesel poolaastal arvel olnud töötutest 68% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust
või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt
29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hüvitiste ja toetuste saajate osakaal
registreeritud töötute hulgas jäänud samale tasemele.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
8
Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi jaanuar 2012 – juuni 2019
Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimesel poolaastal 3 409 inimesele. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga, kuhu jäid haldusreformiga toimunud ulatuslikud koondamised
linna-, valla- ja maavalitsustes, on selle aasta esimesel poolaastal koondamishüvitise saajaid 7%
vähem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 067 eurot ehk 4% kõrgem kui aasta tagasi.
Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimesel
poolaastal ettevõttes AS Enefit Kaevandused, mille 172 endisele töötajale maksti hüvitist kokku
531 314 euro ulatuses.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimesel poolaastal 637 inimesele. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on sel aastal hüvitise saajaid 11% vähem, kuid keskmine hüvitise
suurus on 1,5 korda kõrgem (2 990 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019.
aasta esimesel poolaastal ettevõttes Marsalis Metall OÜ, mille 89 endisele töötajale maksti hüvitist
kokku 329 988 euro ulatuses.
Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimesel poolaastal
keskmiselt 25 579 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja
suurenenud 11%.
Vakantsid. Esimese poolaasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 28 087 töökohta, mida
on 4% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimesel poolaastal ühes kuus
vahendada 9 405 töökohta ehk 2% vähem kui aasta varem.
Teenused. 2019. aasta esimesel poolaastal on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle
töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel keskmiselt kuus vastavalt 41% ja 43% enam. Kahe-
kordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine ning
ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt koolitustoetust oma töötajate
oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes
aastataguse ajaga märgatavalt kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine. Mõnevõrra
vähenenud on aga tööpraktikal ja tööharjutusel osalemine.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
9
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga
märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast
rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust.
Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimesel
poolaastal osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 908 noort ning grupis läbiviidaval
karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 314 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku
töökoha loomise toetusel osalemine on olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales esimesel
poolaastal sellel teenusel 24 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
10
Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta I poolaastal
Eelmise aasta sama
Võrdlus eelmise aasta
Aasta algusest periood
sama perioodiga
jaan.-juuni.19 jaan.-juuni.18
REGISTREERITUD TÖÖTUD
Uute registreeritud töötute arv 32 818 33 389 -571 -2%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 26 145 25 569 576 2%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 6 673 7 820 -1 147 -15%
Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 32 070 31 878 192 1%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 21 981 21 927 54 0%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 090 9 952 138 1%
Töötuna arveloleku lõpetamised 34 596 35 829 -1 233 -3%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 25 730 25 785 -55 0%
sh vähenenud töövõimega töötud 8 866 10 044 -1 178 -12%
Tööle rakendunud isikute arv 24 334 24 294 40 0%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 19 259 18 959 300 2%
sh vähenenud töövõimega töötud 5 075 5 335 -260 -5%
TÖÖVÕIME HINDAMINE
Isikute arv, kellel hinnati...
...osaline töövõime 13 451 14 069 -618 -4%
...puuduv töövõime 6 993 7 919 -926 -12%
...täielik töövõime 2 775 2 770 5 0%
Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 78 899 54 199 24 700 46%
sh osaline töövõime 51 456 36 451 15 006 41%
sh puuduv töövõime 27 443 17 748 9 695 55%
TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH)
Isikute arv, kellele määrati TKH 11 616 11 166 450 4%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 5 233 5 036 197 4%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 2 776 2 593 183 7%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 3 607 3 537 70 2%
sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 45% 45% 0%
sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1%
sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1%
TKH kvalifikatsioonikoefitsient 35% 33% 2%
Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 536 514 23 4%
180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 122 121 1 1%
270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 158 160 -2 -1%
360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 215 206 8 4%
TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 203 10 483 -280 -3%
Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 11 467 10 974 493 4%
sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 7 278 7 252 26 0%
TÖÖTUTOETUS (TT)
Isikute arv, kellele määrati TT 8 639 8 689 -50 -1%
TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% 1%
TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 6 993 7 136 -143 -2%
TÖÖVÕIMETOETUS (TVT)
Isikute arv, kellele määrati TVT 21 139 22 496 -1 357 -6%
Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 72 849 47 268 25 582
Keskmine väljamakstud TVT 286 262 24 9%
...osalise töövõimega isikutele 225 210 15 7%
...puuduva töövõimega isikutele 391 363 28 8%
KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH)
KH rahuldatud taotluste arv 2 199 2 177 22 1%
Isikute arv, kellele määrati KH 3 409 3 664 -255 -7%
Määratud KH keskmine suurus 2 067 1 993 74 4%
Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Kaevandused AS (172; AS E-Profiil (79; 171 023
531 314 eur) eur)
TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH)
Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 76 68 8 12%
Isikute arv, kellele määrati MJH 637 715 -78 -11%
Määratud MJH keskmine suurus 2 990 1 950 1 040 53%
Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Marsalis Metall OÜ (89; 329 AS E-Profiil (332; 419 914
SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA 988 eur) eur)
EEST
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 579 23 056 2 523 11%
Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 465 8 389 1 076 13%
REGISTREERITUD VAKANTSID
Lisandunud vabad töökohad 28 087 29 146 -1 059 -4%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 405 9 622 -218 -2%
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
11
Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta
Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise (keskmine algusest (keskmine
aasta sama osalemiste arv osalemiste arv
jaan.-juuni.19 jaan.-juuni.18 perioodiga kuus) kuus)
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 968 3 467 1 501 43% 4241 117%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 547 645 -98 -15% 801 68%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 86 365 -278 -76% 259 33%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 679 725 -46 -6% 990 69%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 262 1 382 -120 -9% 1531 82%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 359 355 4 1% 497 72%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 154 268 -115 -43%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 283 912 370 41% 956 134%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 206 273 -67 -25% 335 61%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 131 300 -169 -56% 252 52%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 229 1 006 223 22% 1232 100%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 723 713 10 1% 791 91%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 201 188 13 7% 260 77%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 762 2 231 532 24% 3090 89%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 113 50 64 128% 76 150%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 172 249 -76 -31% 382 45%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 556 447 109 24%
keskmiselt
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 227 366 -139 -38%
KARJÄÄRITEENUSED
Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 933 1 863 70 4% 2916 66%
Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv 1 347 1 254 93 7% 1630 83%
kuus keskmiselt
Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 908 - 1688 113%
Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 058 1 183 -125 -11% 1260 84%
Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 314 -
(kooli)noorte arv kuus keskmiselt
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 779 621 158 25%
KESKMISELT
PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 24 -
OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 582 769 813 106% 1191 133%
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 20 12 8 65% 18 113%
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 928 372 556 149% 1002 93%
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 6 11 -5 -48%
keskmiselt
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 167 38 129 338%
keskmiselt
Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 656 -
osalenute arv kuus keskmiselt
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
12
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201
Muutus
2018.a I pa 2019 2019.a I pa 2019 eelarve võrreldes
täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(%; +,-)
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 5 430 465 8 216 438 51,3%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 104 431 1 003 123 -9,2%
1.3. Tööharjutus 575 167 295 827 -48,6%
1.4. Palgatoetus 1 133 406 1 200 830 5,9%
1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 967 979 742 606 -23,3%
1.6. Muud meetmed 553 317 470 003 -15,1%
1.7. Stipendiumid 766 180 832 812 8,7%
1.8. Sõidu- ja majutustoetus 766 100 838 570 9,5%
1.9. Töökoha loomise toetus 234 235
Kulud kokku 11 531 280 26 805 829 13 600 209 50,7% 17,9%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 1 561 099 5 548 799 3 648 674 65,8% 133,7%
2.1. Tööturukoolitus 1 182 620 2 236 644 89,1%
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 323 310 838 630 159,4%
2.3. Koolitustoetus tööandjale 55 169 573 400 939,4%
3. Reserv 1 617 731 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 13 092 379 33 972 359 17 248 883 50,8% 31,7%
1
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 30.10.2019
13
Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/19/25514
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2019. aasta III kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2019 III kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
2019. aasta III kvartalis on toimunud 150 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 139 Skype’i ja
159 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale
karjäärinõustamiseks aega 836 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 12 lapsevanemat, kes
soovis saada teadmisi ja oskusi oma lapse toetamiseks tema õppimist ja töötamist puudutavate
valikute tegemisel. Aruandlusperioodi jooksul toimus 1 mobiilse nõustamise (MOBI) üritus
Tartus erivajadusega kutse- ja kõrgkoolis õppijatele.
III kvartalis viisime läbi 224 noortele suunatud töötuba, neist 125 üldhariduskoolides. Töötubades
osales kokku 3556 noort. Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad malevates (77),
noortekeskustes, messidel, kutsekoolides, laste turvakeskuses ning ka töötukassa büroode
karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 7
töötuba , mis viidi läbi Võrumaal ja Valgamaal. 2019. aasta III kvartalis osalesid noorte
karjääriinfo spetsialistid erinevatel messidel, kus viidi läbi noortele suunatud erinevaid
karjääriinfo vahendamise tegevusi grupis: Jõelähtme valla noorte infomess, Kohtla Järve
Noortefest 2019, rahvusvaheline noortepäev Põlvas, tarkusepäev "Tarkus ei hüüa tulles!" Tartu
linnas, Võru linnapäevade laat ning töötukassa oma messid. Samuti viidi töötube läbi
erivajadustega noortele, nt erivajadusega noorte suvekoolis Tallinki hotellis.
I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus
käivitati 2019. aasta märtsis regulaarne karjääriteenuste klientide küsitlemine rahuloluhinnangute
kogumiseks soovitusindeksi meetodil (Recommy). III kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 17
501 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud klientidele. Vastas 30% adressaatidest, mis on e-
küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 61%
olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9 või 10), 17% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud
vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8). Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu
vastamisperioodi peale kokku 44%. II kvartalis oli soovitusindeks 39%, III kvartalis 51%.
Töötust ennetavad meetmed
Juulikuus pöördus Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Töötukassa poole ettepanekuga lisada
OSKA IKT valdkonda kuuluvate põhikutsealade loetellu elektroonikatehnikud,
elektroonikaseadmete koostajad ja tootmise operaatorid. Tuginedes tööjõuvajaduse uuringus
toodud argumentidele, Elektroonikatööstuse Liidu tagasisidele ja Kutsekoja selgitustele otsustas
töötukassa juhatus lisada ülalnimetatud põhikutsealad toetatavate põhikutsealade nimekirja.
Tulemusena on töötutel ja töötajatel võimalik ülal nimetatud põhikutsealadel taotleda
tasemeõppes osalemise toetust, töötajatel osaleda täienduskoolitusel ja tööandjatel saada
koolitustoetust elektroonikaseadmete tehniku, elektroonikaseadmete koostaja ja tootmise
operaatorite värbamiseks
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
2019. aasta III kvartalis toimus 3 vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamise teemalist
piirkondlikku seminari Ida- Virumaal (2 Jõhvis ja 1 Narva- Jõesuus), kus kokku osales 42
inimest. Grupinõustamisi toimus 6, kus osales 53 inimest. Nõustamisi viidi läbi järgmiste
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
2
tööandjate juures: Tallinna Kaubamaja, Keskkonnainspektsioon, Rimi Eesti Food AS (Laagri
kauplus), Kaitsevägi (toetusüksus), Viljandi Tarbijate Ühistu (Coop).
III kvartalis rakendus töötamiseks vajaliku abivahendi teenuse uus kord. Abivahendi kasutada
andmise otsustab nüüdsest kliendi juhtumikorraldaja, kui abivahendi või samaaegselt taotletavate
abivahendite eeldatav (kogu)maksumus on alla 1000 euro. Üle 1000 eurot maksvate abivahendite
kasutada andmise üle otsustab töötukassa komisjon, nagu siiani.
20.09.2019 jõustus Tööhõiveprogrammi 2017–2020 redaktsioon, mille kohaselt lõpetati tugiisiku
teenuse osutamine sõltuvusprobleemidega, sotsiaalsete erivajadustega ja pikaajaliste töötute
tööleasumisel. Sellega seoses ei sõlmi töötukassa enam uusi lepinguid sellele sihtrühmale teenuse
osutamiseks. Nimetatud sihtgrupi teenuse kasutajate hulk oli väga väike ning nende abivajadus on
võimalik katta muude tööturuteenustega. Tugiisikuteenuse osutamist jätkatakse vähenenud
töövõimega inimestele.
Töövõime hindamine
2019. aastaks on prognoositud töövõime hindamise taotluste arv kokku 41 447, millest oli III
kvartali lõpuks esitatud 31 787 taotlust. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg
nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 15 tööpäeva. Ca 3 % taotluste menetlustähtaeg on
olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et ca 50% juhtumitest on vajalik
teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise
infosüsteemi kandnud ning menetlustähtaeg on pea enamikel juhtumitel üle 30 tööpäeva EL
direktiivide alusel töövõime hindamiste puhul.
EURES
EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 9 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi
Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel
nõustamisel osaleti kokku 196 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 129 korral. EURES
töötajad vastasid 295 päringule, neist 68 % olid päringud Eesti tööotsijatelt, 23 % kolmandate
riikidest ja 8 % tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest.
EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kolmel töötukassa töömessil, sh
korraldas septembris Tallinna sügismessi raames teiste riikide tööandjate ja EURES nõustajate
osalemist. Kohal olid EURES nõustajad kuuest riigist, kes tutvustasid tööpakkumisi ning töö- ja
elamistingimusi enda koduriigis. Kokku erinevate teabeürituste ja töömesside raames on
töötukassa EURES töötajad jaganud teavet 302 tööotsijale, neist 161 olid pärit Eestist ja 141
muudest Euroopa riikidest.
Töötukassa töötajad erinevate teenuste raames jagasid esmast teavet EURES teenustest kokku 3
127 registreeritud töötule/tööotsijale. Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest
kokku 201 Eesti tööandjat.
EURES töötajad jagasid teavet ja nõustasid 272 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. Neist
228 tööandjat said individuaalset nõustamist (silmast-silma või e-posti, telefoni, EURES
Skype/Chat kaudu) ja 33 tööandjat-tööandjate teabeürituste raames.
Töötukassa kaudu avaldati mujalt Euroopast 76 tööpakkumist, kokku 419 töökohta.
Üheteistkümnele tööandjale (10 Euroopast ja 1 Eestist) osutati töövahendusteenuseid sobivate
kandidaatide leidmiseks nagu tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
3
EURES tutvustas töötamisvõimalusi Eestis Bulgaaria rahvusvahelise suunitlusega töömessil, mis
toimus 16.-18. septembril Sofias. Tallinna töömessi raames värbas Läti ehituskaupade
kaubanduskeskus DEPO töötajaid Tallinnasse avatavasse kaubanduskeskusesse ning tegid
esmased tööintervjuud 98 tööle kandideerijaga.
Töötukassa juhatus kinnitas 05.09.2019 otsuse võtta OÜ Manpower vastu Euroopa
tööturuasutuste võrgustiku parteriks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589
alusel.
INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi „Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja
piiriülese töötamise toetamine“ aruanne on kinnitatud ja saanud sertifikaadi.
Töömessid
III kvartalis korraldas töötukassa kolm töö- ja karjäärimessi maakondades (Võrumaa, Viljandimaa
ja Tallinna- ja Harjumaa), kus osales 5000 külastajat. Lisaks toimus töömess online-keskkonnas
www.toomess.ee/tallinn, millel osales pea 10 000 külastajat. Tööpakkujaid oli messidel 140,
tööpakkumisi oli üle 2000. Õppimisvõimalusi tutvustasid 20 haridusasutust.
Koondamisjuhtumid
III kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 20 korral, neist kollektiivseid
koondamisi oli 16 ning kokku puudutas koondamine 910 töötajat. 7 korral oli põhjuseks tööandja
tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 501 töötajat. 8 juhul oli põhjuseks töömahu
vähenemine ning selle tõttu koondatakse 310 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 3
korral ning kaks tööandjat lõpetab tegevuse pankroti tõttu.
Töötukassa korraldas koondatavatele 15 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest,
hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike
juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel
nõustati töötajaid ka individuaalselt telefoni teel. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 449
töötajat. Lisaks korraldasime 1 korral tööandja ruumes minimessi, kus 10 tööandjat tutvustasid
oma ettevõtet ja vabu töökohti.
III kvartali koondamised puudutasid enim Ida-Virumaad (501 töötajat) ning Harjumaad (357).
Koondamiste kohta ei tulnud III kvartalis kollektiivse koondamise teateid 6 maakonnast: Järva-,
Jõgeva-, Rapla-, Põlva-, Valga- ja Võrumaalt.
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis kokku 14
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 166 inimest. Lisaks viidi läbi 8
koostöökohtumist, kus tutvustati töötukassa võimalusi, kohtumisel osales 56 kohalike
omavalitsuste esindajat ja teiste koostööpartnerite esindajat
Korraldati 78 värbamispäeva ja tööandjate infotundi kokku 970 osalejale (Ida-Virumaal 34,
Põlvamaal 2, Pärnumaal 1, Raplamaal 2, Saaremaal 2, Tallinnas ja Harjumaal 28, Tartumaal 2,
Valgamaal 3, Viljandimaal 1, Võrumaal 3), mille raames kohtuti kokku 43 erineva tööandjaga.
III kvartali lõpu seisuga on töötukassal 55 koostöölepingu partnerit. III kvartalis sõlmiti 3 uut
koostöölepet - Läänemaal Haapsalu Uksetehas AS’ga, Ida-Virumaal SilSteve AS’ga ja Võrumaal
Wermo AS’ga.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
4
Meie kaudu on III kvartalis avaldatud 802 tööpakkumist. Koostööleppe partneritele viidi III
kvartalis läbi 29 personaliotsingut. Teistest teenustest on koostöölepingu partneritele osutatud
tööpraktika teenust, proovitööd, palgatoetust, sõlmitud tugiisiku teenuse ning abivahendi lepinguid
ning lisaks on võimaldatud tööandja koolitustoetust.
III kvartalis kohtus Tallinna ja Harjumaa osakond IT teemadel nelja ettevõttega: BCS Koolitusega,
kellega arutati IT ameteid ja nende sisu; K Senukai Digital OÜ-ga, kellega arutati personali leidmise
ja tööpakkumise sisestamist; Sipelga Letterpressiga, kellega oli arutlusel tööpraktika ning
Välisministeeriumis oli arutlusel süsteemiadministraatori ja IT projektijuhiga personaliotsingu
teema.
III kvartalis laekus koolituskaardi konkursi raames täiendavate koolitajate leidmiseks 47 avaldust.
Partneriks kinnitati 34 uut koolitajat. III kvartali lõpu seisuga on töötukassal 534
täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö kolme
koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust
arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega.
III kvartalis alustas töötukassa koostööd Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga
(edaspidi EKKA), kes hindab alates oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite
täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust
täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Septembris toimus
koolitajatele Haridus- ja Teadusministeeriumi ja EKKA poolt korraldatud infopäev, kus tutvustati
hindamise metoodikat, TäKSi ja täienduskoolituse standardi nõudeid ning väljundipõhise õppekava
koostamise põhimõtteid.
III kvartalis jätkusid tegevused töövõime hindamise taotlusvormi muutmisega – toimusid
kohtumised Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja Sotsiaalministeeriumiga. Arutati töövõimetoetuse ja
töövõimehindamise taotluse ühildamise võimalusi ning SKA ja töötukassa tegevuskava
taotlusvormi muudatuste IS-s realiseerimiseks.
Toimus kohtumine SKAga asjaajamise korraldamiseks seoses ühe ukse - poliitika vähendamiseks.
Alates 1.märtsist 2020 esitavad isikud töövõime taotluse läbi töötukassa ning SKA kaudu taotluste
sisestamist ei toimu.
Osalesime Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud innovatsiooniprojektis, mille eesmärgiks oli puude
taotlemise protsessi lihtsustamine.
Septembris toimus teine tööalase rehabilitatsiooni koolitus teenuseosutajatele. Koolitus on
organiseeritud koostöös Astangu KRK-ga. Teenuseosutajatest on koolitusest osa võtnud Adeli
Eesti OÜ, Ortopeedilise Osteopaatia Keskus OÜ, SA Jõhvi Haigla, Pea- ja Kaelakirurgia OÜ
meeskonnad. Samuti osales koolitusel AS Sanatoorium Tervis esindaja ja Astangu KRK uus
teenuse koordinaator.
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi III kvartalis läbi 331 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 281 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 26 korral.
Puudustega paikvaatlusi oli III kvartalis kokku 69. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (215
korda), tööturukoolitusi (37 korda) ja tööharjutust (23 korda).
Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi III kvartalis läbi 13 paikvaatlust. Puudustega
paikvaatlus ei olnud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
5
Vaided
Kokku esitati 2019. a I-III kvartalis 1 610 vaiet, millest rahuldati 490, jäeti rahuldamata 1 019,
tagastati 67 ning 34 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 1 451 vaiet, sh 138 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 468, 933 jäeti rahuldamata, 21 tagastati ja 29 on menetluses.
Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I-III kvartalis 38 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 8
rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 12 tagastati ja 3 on menetluses.
2019. a I-III kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 32 vaiet, millest 4 rahuldati, 19
jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral
esitati 3 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse
korral esitati 3 vaiet, mis jäeti rahuldamata.
Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 38 vaiet. Nendest 15 vaiet esitati
seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 13 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Neli vaiet
esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses
palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses alaealise töötamise toetusega,
millest 2 rahuldati ja 1 tagastati. Kolm vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega,
millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kolm vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise
toetusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Kaks vaiet esitati seoses koolitustoetusega,
mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti
rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Üks
vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I-III kvartalis kokku 34 vaiet, millest 8 rahuldati, 11
jäeti rahuldamata ja 15 tagastati.
Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I-III kvartalis 11 vaiet, millest 7 jäeti rahuldamata ja 4
tagastati.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
6
Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2019 I-III kv
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
7
Registreeritud töötus ja teenuste osutamine
Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kvartalis võrdluses
2018. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1.
Registreeritud töötud. 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud 31 876
inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust
4,9%. Võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga on registreeritud töötute arv 2% suurem.
Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 9 998 ehk 31,4%
registreeritud töötutest.
Uusi registreeritud töötuid lisandus esimeses kolmes kvartalis 50 592 ehk 1% rohkem kui aasta
tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 10 360 ehk 11% vähem kui aasta tagasi.
Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kolmes kvartalis 51 996 korral, sh 70% juhtudest lõpetati
arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 68%).
Kolmanda kvartali lõpus oli töötuna arvel 31 101 inimest ning registreeritud töötuse määr oli
4,8%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (8,8%) ning madalaim Hiiumaal
(2,6%) (vt joonis 1).
Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.09.2019 seisuga
Registreeritud töötute profiil 30.09.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on
registreeritud töötute hulgas vähem kõrgharidusega inimesi ning pikaajalisi töötuid või varasema
töökogemuseta inimesi.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
8
*Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal.
Joonis 2. Töötute profiil: 30.09.2019 vs 30.09.2018
Töövõime hindamine. Esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 29 273-le
inimesele, nendest 19 174-le määrati osaline töövõime ja 10 099-le puuduv töövõime. 3 961
inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimeses kolmes kvartalis oli osalise töövõimega
inimesi 52 489 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 28 344. Võrreldes 2018.
aasta esimese kolme kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 36% ja puuduva
töövõimega inimeste arv suurenenud 48%.
Hüvitised ja toetused. Esimeses kolmes kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 17 748
inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartali näitajaga 8% rohkem.
Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 35% uutest töötutest ehk 2 protsendipunkti rohkem kui
aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 541 eurot ehk 5% rohkem kui
aasta varem.
Töötutoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 13 368 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26%
uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 30 325 inimesele. Keskmine
toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 229 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 400
eurot. Võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega
inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem.
2019. aasta esimeses kolmes kvartalis arvel olnud töötutest 71% said kas hüvitist või toetust
(töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
9
töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal (27%-lt 30%-le).
Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi jaanuar 2012 – september 2019
Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kolmes kvartalis 5 217 inimesele.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on koondamishüvitise saajate arv jäänud samale
tasemele. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 013 eurot ehk 5% kõrgem kui aasta tagasi.
Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aasta esimeses
kolmes kvartalis ettevõttes AS Enefit Kaevandused, mille 308 endisele töötajale maksti hüvitist
kokku 991 891 euro ulatuses.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis 884 inimesele.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on sel aastal hüvitise saajaid 8% vähem, kuid keskmine
hüvitise suurus on 1,4 korda kõrgem (2 995 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli
2019. aasta esimeses kolmes kvartalis ettevõttes Marsalis Metall OÜ, mille 90 endisele töötajale
maksti hüvitist kokku 332 570 euro ulatuses.
Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aasta esimeses kolmes
kvartalis keskmiselt 25 796 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see
näitaja suurenenud 10%.
Vakantsid. Esimese kolme kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 41 545
töökohta, mida on 4% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Keskmiselt oli esimeses kolmes
kvartalis ühes kuus vahendada 9 151 töökohta ehk 6% vähem kui aasta varem.
Teenused. 2019. aasta esimese kolme kvartali jooksul on hoogustunud tööturukoolitustel
osalemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja
tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel keskmiselt kuus vastavalt 40% ja
45% enam. Kahekordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval
tööturukoolitusel osalemine ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
10
koolitustoetust oma töötajate oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele
koolitustel). Samuti on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel
osalemine. Mõnevõrra on vähenenud tööpraktikal osalemine ja märgatavalt vähenenud
tööharjutusel osalemine.
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga
märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast
rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust.
Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. Esimeses
kolmes kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 451 noort ning grupis läbiviidaval
karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 312 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku
töökoha loomise toetusel osalemine on olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales esimeses
kolmes kvartalis sellel teenusel 35 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
11
Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aasta esimeses kolmes
kvartalis
Eelmise aasta sama
Võrdlus eelmise aasta
Aasta algusest periood
sama perioodiga
jaan.-sept.19 jaan.-sept.18
REGISTREERITUD TÖÖTUD
Uute registreeritud töötute arv 50 592 49 856 736 1%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 40 232 38 173 2 059 5%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 360 11 683 -1 323 -11%
Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 31 876 31 116 760 2%
sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 21 878 21 296 582 3%
sh vähenenud töövõimega töötute arv 9 998 9 820 178 2%
Töötuna arveloleku lõpetamised 51 996 53 922 -1 926 -4%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 38 871 38 776 95 0%
sh vähenenud töövõimega töötud 13 125 15 146 -2 021 -13%
Tööle rakendunud isikute arv 36 377 36 549 -172 0%
sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 28 808 28 423 385 1%
sh vähenenud töövõimega töötud 7 569 8 126 -557 -7%
TÖÖVÕIME HINDAMINE
Isikute arv, kellel hinnati...
...osaline töövõime 19 174 20 129 -955 -5%
...puuduv töövõime 10 099 11 237 -1 138 -10%
...täielik töövõime 3 961 3 870 91 2%
Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 80 833 57 767 23 066 40%
sh osaline töövõime 52 489 38 648 13 841 36%
sh puuduv töövõime 28 344 19 119 9 225 48%
TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH)
Isikute arv, kellele määrati TKH 17 748 16 381 1 367 8%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 7 909 7 354 555 8%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 4 333 3 848 485 13%
sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 5 506 5 179 327 6%
sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 45% 45% 0%
sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 23% 1%
sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 32% -1%
TKH kvalifikatsioonikoefitsient 35% 33% 2%
Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 541 515 26 5%
180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 120 118 2 2%
270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 160 161 -1 -1%
360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 214 208 6 3%
TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 304 10 178 126 1%
Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 17 503 16 813 690 4%
sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 11 223 10 862 361 3%
TÖÖTUTOETUS (TT)
Isikute arv, kellele määrati TT 13 368 13 132 236 2%
TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% 0%
TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 6 942 6 947 -5 0%
TÖÖVÕIMETOETUS (TVT)
Isikute arv, kellele määrati TVT 30 325 32 208 -1 883 -6%
Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 74 532 50 773 23 759
Keskmine väljamakstud TVT 292 268 24 9%
...osalise töövõimega isikutele 229 214 15 7%
...puuduva töövõimega isikutele 400 371 29 8%
KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH)
KH rahuldatud taotluste arv 3 312 3 233 79 2%
Isikute arv, kellele määrati KH 5 217 5 218 -1 0%
Määratud KH keskmine suurus 2 013 1 919 94 5%
Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Kaevandused AS (308; 991 AS E-Profiil (109; 239 427 eur)
891 eur)
TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH)
Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 115 103 12 12%
Isikute arv, kellele määrati MJH 884 956 -72 -8%
Määratud MJH keskmine suurus 2 995 2 223 771 35%
Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Marsalis Metall OÜ (90; 332 570 AS E-Profiil (334; 423 957 eur)
eur)
SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA
EEST
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 796 23 444 2 352 10%
Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 557 8 575 982 11%
REGISTREERITUD VAKANTSID
Lisandunud vabad töökohad 41 545 43 354 -1 809 -4%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 151 9 731 -580 -6%
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
12
Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta
Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise (keskmine algusest (keskmine
aasta sama osalemiste arv osalemiste arv
jaan.-sept.19 jaan.-sept.18 perioodiga kuus) kuus)
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 554 3 136 1 418 45% 4241 107%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 512 614 -102 -17% 801 64%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 76 262 -186 -71% 259 29%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 650 751 -101 -13% 990 66%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 229 1 315 -86 -7% 1531 80%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 346 340 6 2% 497 70%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 137 258 -121 -47%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL
OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 163 830 333 40% 956 122%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 201 259 -58 -22% 335 60%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 121 242 -121 -50% 252 48%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 210 1 077 133 12% 1232 98%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 711 695 16 2% 791 90%
Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 195 183 12 7% 260 75%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 771 2 320 451 19% 3090 90%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 125 56 69 123% 76 165%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 165 238 -73 -31% 382 43%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 556 443 113 26%
keskmiselt
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 221 356 -135 -38%
KARJÄÄRITEENUSED
Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 016 1 738 278 16% 2916 69%
Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv 1 424 1 288 136 11% 1630 87%
kuus keskmiselt
Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 451 - 1688 86%
Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 065 1 117 -52 -5% 1260 85%
Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 312 -
(kooli)noorte arv kuus keskmiselt
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 758 664 94 14%
KESKMISELT
PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 35 -
OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 515 706 809 115% 1191 127%
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 24 11 13 118% 18 133%
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 949 446 503 113% 1002 95%
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 15 10 5 50%
keskmiselt
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 162 32 130 406%
keskmiselt
Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 637 37 600 1622%
osalenute arv kuus keskmiselt
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
13
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201
2019 Muutus
2018.a III kv 2019 2019.a III kv eelarve võrreldes
täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(% ; +,-)
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 7 188 490 10 950 511 52,3%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 604 816 1 439 054 -10,3%
1.3. Tööharjutus 668 958 387 888 -42,0%
1.4. Palgatoetus 1 749 982 1 785 229 2,0%
1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 360 620 1 213 117 -10,8%
1.6. Muud meetmed 746 920 647 205 -13,4%
1.7. Stipendiumid 1 025 430 1 134 505 10,6%
1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 054 118 1 155 691 9,6%
1.9. Töökoha loomise toetus 316 381
Kulud kokku 15 715 715 26 805 829 18 713 200 69,8% 19,1%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 2 171 180 5 548 799 5 110 895 92,1% 135,4%
2.1. Tööturukoolitus 1 508 882 3 107 477 105,9%
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 582 920 1 288 170 121,0%
2.3. Koolitustoetus tööandjale 79 378 715 248 801,1%
3. Reserv 1 617 731 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 17 886 895 33 972 359 23 824 095 70,1% 33,2%
1
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 20.11.2019
14
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.02.2020 11:58
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Aruande edastamine
Manused: VV_THP_aruanne_2019_Ikv.bdoc
13.02.2020 nr 1-11/20/3587
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogramm 2017-2020 rakendamise
aruande 2019. aasta I-III kvartali kohta.
Lugupidamisega
Triin Kraavi
Palun vastus saata kirja manuses olevale kontaktisikule. Täname!
_______________________________
<< KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS >>
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud
ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja
adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt
väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele
avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu,
teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.