dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. veebruar 2020
Viit
4.1-1/457-1
Registreeritud
13. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Brit Rammul (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. märts 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎VV_THP_aruanne_2018_IVkv.bdoc1114 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/18/10570 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande 2018. aasta IV kvartali kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2018 IV kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2018. aasta jooksul toimus 16 083 karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele (neist grupinõustamisel osalemisi 3 436 korral). Lisaks töötukassa osakondades läbiviidavale karjäärinõustamisele on nõustamisseansid toimunud ka erinevatel maakondlikel töömessidel, karjäärinädala üritustel, tööandjate juures. Samuti on karjäärinõustajad osalenud koondamistele reageerimise teenuse raames koondavates ettevõtetes toimunud teavitusüritustel töötajatele jms. Seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on karjäärinõustamisel osaletud 2018. aastal tasemeõppes osalemise toetuse teenuse kasutusvõimaluste analüüsiks 1 967 korral ja koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste analüüsiks 6 261 korral. 2018. aastal on toimunud töötajatele ja mitteaktiivsetele inimestele kokku 865 e-kirja teel nõustamist Lisaks viidi läbi 171 Skype’i ja 274 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on töötajad ja mitteaktiivsed inimesed läbi e-töötukassa broneerinud endale karjäärinõustamiseks aega 1 739 korral. Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info saamiseks 2018. aasta IV kvartalis 2 292 inimest. Karjääriinfo online-teenust osutati IV kvartalis kokku 55 korral (sh 48 korral e-posti teel, 7 korral telefoni teel). Aruandlusperioodi jooksul toimus 22 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kaheteistkümnes maakonnas (Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Põlvamaal, Võrumaal, Valgamaal, Saaremaal, Raplamaal ja Harjumaal), millel osales kokku 380 inimest. Korraldatud MOBIdest 17 olid suunatud noortele (viidi läbi Harjumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal) ning neis osales kokku 287 inimest. Nende hulgas osales 134 erivajadusega noort. Neljandas kvartalis viisime läbi 630 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 10 566 noort. Töötoad toimusid enamjaolt üldhariduskoolides, kuid 21 töötuba toimus ka noortekeskustes ja 5 töötukassa esindustes. Töötube toimus ka Tallinki laeval Baltic Queen, Circle K Eesti AS-is, Tallinna Laste Turvakeskuses ning ettevõtlusnädala ja karjääripäevade raames. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 5 töötuba. Noortele mõeldud teavitusüritustel osaleti seitsmel korral. Üritused toimusid Harjumaal, Võrumaal, Ida-Virumaal, Viljandimaal ja Raplamaal. 2018. aasta IV kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid konverentsil Lahe koolipäev, sündmusel Elav raamatukogu ja Youth Empowered Eesti õppeseminari avaüritusel Meil ei ole planeeti B Tallinnas; osaluskohvikus täiskasvanute gümnaasiumis Võrumaal; Noorte Inspiratsiooni konverentsil Ida-Virumaal ja paneeldiskussioonidel Viljandimaal ja Raplamaal, kasutades noortele tööturuga seonduva info jagamiseks töötubades erinevaid mänge – näiteks Kahoot ja oskuste kaardid. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 2 Noortele suunatud Facebooki grupis Töökas noor, oli IV kvartali lõpu seisuga 1192 liiget. Grupis jagavad töötukassa noortega tegelevad karjääriinfo spetsialistid infot huvitavate tööpakkumiste, tööelu puudutavate küsimuste, ürituste, vabatahtliku töö võimaluste jmt kohta. III kvartalis loodud töötukassa Instagrami konto kaudu jagatakse aktiivselt noori puudutavaid teemasid. IV kvartali lõpuks oli selle jälgijaid 609. Alates detsembrist on nii Instagrami kui Facebooki kaudu jagatud aktiivselt infot karjääriteenuste võimaluste kohta töötukassas. Koolinoortel on võimalik töötukassa kodulehe kaudu karjäärispetsialistiga kontakti saada ja koolid saavad karjäärispetsialistid kooli kohale kutsuda https://www.tootukassa.ee/content/teenused/karjaariinfo- ja-noustamine-noorele. Detsembrikuu jooksul võeti selle võimaluse kaudu töötukassaga ühendust 29 korral. Minu esimene töökoht teenuse raames sõlmiti IV kvartalis 225 palgatoetuse ja 36 tööandja koolituskulu hüvitamise lepingut. IV kvartalis jätkusid karjäärteenuste reformi ettevalmistused: toimusid individuaalsed vestlused kõigi karjäärispetsialistidega, valmistati ette ja viidi läbi sissejuhatavad koolitused kõigile 01.01.2019 töötukassas tööd alustavatele karjäärispetsialistidele (koolitustel osales 68 töötukassa ja 44 SA Innove Rajaleidja keskuste karjäärispetsialisti); valmisid infosüsteemide arendused uuenenud protsesside alusel teenuse osutamiseks; uuendati teenuste osutamise protsesside kirjeldusi ning valmisid karjäärispetsialistide kompetentsimudelid. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja erivajadustega töötajate toetamiseks viidi IV kvartalis läbi kuuel korral. Nõustamised viidi läbi ettevõtetes APL Agencie Estonia, Proekspert, ISS Eesti, Swedbank, Selver, kokku oli osalejaid 64. Lisaks toimus 2 individuaalnõustamist ettevõtetes Tallinna Kaubamaja ja Karula Hooldekodu. Töötukassa korraldas 30.10.2018 Tallinnas konverentsi, kus käsitleti vähenenud töövõimega inimeste töötamist, osalejaid oli 70. 2018 aasta jooksul kokku viidi grupinõustamist läbi 14 korral, individuaalnõustamisi viidi aasta jooksul läbi 16 ettevõttes. Töötust ennetavad meetmed IV kvartalis alustas Tööta ja õpi! meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 834 töötajat (2018 a III kvartalis 765, II kvartalis 202 ja I kvartalis 496 töötajat) 864 koolitusel. 70% koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 3% arvutikasutamise oskuste arendamise koolitused. Kokku alustas 2018 aastal koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 2100 töötajat 2380 koolitusel. Tasemeõppes osalemise toetus määrati IV kvartalis 86 inimesele (2018 a kokku 819 inimesele), 42 juhul hüvitati kvalifikatsiooni saamise kulusid (2018 a kokku 142) ning 481 töötajat 47 tööandja juures said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitustel õppimist alustas IV kvartalis 347 töötajat 26 tööandja juures). Kokku sai 2018 aastal 682 töötajat koolitusele 91 tööandja juures koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitustel õppimist alustas kokku 435 töötajat 37 tööandja juures). Sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks, saadeti oktoobris masspostitus potentsiaalsele kvalifikatsiooni kulu hüvitamise teenuse sihtrühmale. Teavituse saajaid (unikaalsed isikud) oli kokku 10 003. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 3 EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 19 töötuba, kus osales 368 tööotsijat ja tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 509 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 141 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 6376 töötule/tööotsijale. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas ühel Tallinnas toimunud töötukassa töömessil. EURES tutvustas novembris Itaalias Genovo töömessil töötamise võimalusi Eestis, ja Eestis töötamise kohta oli suur huvi. Eesmärgiga toetada piiriülest värbamist Lätist, toimus oktoobris Interregi raames tööandjate teabepäev, milles osales 26 tööandjat. Detsembris toimus teabepäev Valkas kus tutvustati tööintervjuude läbi viimise stiili Eestis ja Lätis, osalesid Eesti ja Läti tööandjad ja Läti tööotsijad. Detsembris ilmus Interreg programmi ajaleht kolmes keeles (eesti, vene, inglise), kus olid avaldatud Valka/Valga piirkonna tööpakkumised. Detsembris avaldati uus EURES veebileht www.eures.ee, kasutamisele võeti mobiilirakendus. EURES nõustajad toetasid välisvärbamisel ligikaudu 260 tööandjat. 2018 aastal kokku korraldas EURES erinevates Eesti maakondades 70 töötuba, kus osales 1134 tööotsijat ja kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 1945 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 562 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 12170 töötule/tööotsijale. Töömessid IV kvartalis korraldas töötukassa 2 töömessi maakondades (Kiviõli töö- ja karjäärimess ja Lasnamäe töömess) ning üleeuroopalise online töömessi Work in Estonia (https://www.europeanjobdays.eu/en/taxonomy/term/18024/exhibitors) – külastajaid oli messidel üle 2500, neist 1100 külastasid virtuaalmessi. Messidel osales kokku 30 tööandjat 1000 tööpakkumisega. 2019. aastal korraldas töötukassa üle Eesti kokku 20 (2017: 19) messi– külastajaid oli üle 22 000, lisaks kolm online messi, millest kaks olid välismaistele tööotsijatele ja üks kohalikele, mis toimus paralleelselt Tallinna ja Harjumaa töö- ja karjäärimessiga. Kokku külastati tööandjate virtuaalseid bokse pea 17000 korda. Koondamisjuhtumid 2018 aasta IV kvartalis saime informatsiooni 35 koondamisjuhtumi kohta (sh 4 mittekollektiivset koondamist), mis puudutas kokku 488 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 21 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 265 inimest. Kokku saime 2018. aastal informatsiooni 119 koondamisjuhtumi kohta (sh 14 mittekollektiivset koondamist), mis puudutas 2214 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise teenust osutasime 71 korral ja meie tegevustes osales kokku vähemalt 1200 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 4 Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega IV kvartalis lõpetasime koostöö 8 koolituskaardi koolitajaga, kes olid Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul täiskasvanute koolituse seaduse alusel loobunud täienduskoolituste läbiviimisest. Lisaks on koostöö peatatud üheksa koolitajaga, kuna on ilmnenud asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja ei vasta koolituskaardi kvalifitseerimistingimustele või tema tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on peatatud kuni asjaolude selgumiseni. Seisuga 31.12.2018 on töötukassal 448 koolituskaardi partnerit, sh kõrgkoolide osakonnad. IV kvartalis jätkus koostöö Keeleinspektsiooniga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks. Keeleinspektsioon teostas II poolaastal töötukassa poolt saadetud nimekirja alusel järelevalvet nelja eesti keele koolituskaardi koolitaja osas (Ida-Virumaal ja Tallinnas). Järelevalve tulemusena peatati koostööd kahe koolitajaga kuni puuduste kõrvaldamiseni. IV kvartalis toimus kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Archimedesega täienduskoolitusasutuste kvaliteedi küsimuses, samuti on toimunud ministeeriumiga kohtumised eesmärgil tõsta kutsekoolide aktiivsust täienduskoolituse pakkujana. IV kvartalis sõlmiti Eesti Töötukassa ja Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahel intellektuaalse vara tasuta kasutamise leping, millega antakse töötukassale õigused kasutada INSA eesti keele oskuse hindamise testi klientide ja muude soovijate eesti keele oskuse hindamiseks (tegu ei ole tasemeeksami testiga). Testimiskeskkonna elektrooniline versioon valmib 2019 aastal. IV kvartalis süvenes koostöö STEP programmiga: valmisid koostöömudelid ning nõusolekulehed õigusrikkumise taustaga noorte suuremaks toetamiseks töö või haridustee leidmisel. Lisaks toimus tihe koostöö Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga Tööle kaasa projekti vedamisel, mis toimub 2019. aasta veebruaris ja mille eesmärgiks on 1.-9. klassi õpilastele intensiivsemalt tutvustada töötamist ja tööeluga kaasnevat. Koostöö suurenes ka Tallinna Spordi- ja Noosrooameti, SA Innove ja töötukassa vahel Noor meister messi korraldamise raames, mis toimub 2019. aasta mais ja mille eesmärgiks on põhikooli ja gümnaasiumi noortele ning nende vanematele tutvustada kutsekoolide erinevaid võimalusi. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid IV kvartalis kokku 48 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 668 inimest. Lisaks viidi läbi 6 koostöökohtumist kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. 2018. aastal kokku korraldasid maakondlike osakondade tööandjate konsultandid 123 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 1509 inimest. Lisaks viidi läbi 23 koostöökohtumist kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. Korraldati 103 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 23; Ida-Virumaa 29; Jõgevamaa 2, Valgamaa 3; Võrumaa 1; Pärnumaa 31; Lääne-Virumaa 2; Põlvamaa 1; Tartumaa 6; Järvamaa 2; Raplamaa 2; Saaremaa 2), mille raames kohtuti kokku 75 erineva tööandjaga. 2018. aastal kokku korraldati 379 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, mille raames kohtuti kokku 243 erineva tööandjaga. IV kvartalis sõlmiti koostöölepped ettevõtetega Kohila Vineer OÜ, Järva Tarbijate Ühistu ja SA Koeru Hooldekeskus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 5 IV kvartalis tehti koostööd IT ettevõtetega kokku 7 korral ja kohtumised toimusid Tallinn/Harjumaal. Tutvustati koostöökohti, töötukassa teenuseid ja e-töötukassat. Tööandjad tutvustasid erinevate ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, mille raames toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi eelvaliku protsessi. Oktoobris toimus esimene Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline (Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Eesti, Soome, Rootsi) võrgustikutöö kohtumine School to Work, mille eesmärk on ennetada noorte koolist väljalangemist, lihtsustada koolist tööle liikumist ja arendada tugiteenuseid NEET-noortele. IV kvartalis kuulutati välja raamlepinguga hanked ettevõtluskoolituse ja digioskuste koolituspartnerite leidmiseks üle Eesti. Digioskuste arendamise koolitust on võimalik järgmisel kolmel aastal saada 9 000 töötul. Ettevõtluskoolitust saavad järgmisel kahel aastal ligi 3 000 töötut. Oktoobris toimus Mess 60+ Tallinnas Salme Kultuurikeskuses, kus tutvustasime töötust ennetavaid meetmeid. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi IV kvartalis läbi 299 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 284 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 3 korral. Puudustega vaatlusi oli IV kvartalis kokku 28 (millest 7 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige sagedamini kontrolliti tööturukoolitusi (102 korda), tööpraktikat (92 korda), tööharjutust (25 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi IV kvartalis läbi 10 paikvaatlust. Puudustega paikvaatlus ei olnud. Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi 2018 aasta jooksul läbi 870 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 831 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 12 korral. Puudustega vaatlusi oli 2018 aastal kokku 53 (millest 20 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (250 korda) ja tööturukoolitusi (250 korda), tööharjutust (131 korda), kaitstud töö teenust (77 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi 2018 aastal läbi 24 paikvaatlust. Puudustega oli 2 paikvaatlust. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 6 Registreeritud töötus Eestis 2018. aastal oli töötuna registreeritud keskmiselt 30 938 inimest (sh 9 845 vähenenud töövõimega inimest) ehk 2% rohkem kui 2017. aastal. 2018.aasta lõpus oli arvel 31 081 töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid 10 119. Võrreldes eelmise aasta sama seisuga on registreeritud töötute arv jäänud samale tasemele. Uued registreeritud töötud Uusi registreeritud töötuid lisandus 2018. aasta jooksul 66 509 (sh vähenenud töövõimega töötuid 15 677) ehk 4% vähem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 633 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus aasta jooksul kuus 5 542 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus kuus keskmiselt 1 306. 160 000 140 000 120 000 Inimeste arv 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 0 I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Töötute arv (vanus 15-74) Registreeritud töötute arv Uute registreeritud töötute arv Arveloleku lõpetamised Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007 I kvartal – 2018 IV kvartal 2018. aasta jooksul registreeritud uutest töötutest 77% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Neist 62% olid töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2017. aastal oli see näitaja 63%1. Töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel 38%-l registreeritud töötutest, 2017. aastal oli see protsent sama. 1 Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 7 Töötuna arveloleku lõpetamised 2018. aasta jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 68 176 korral, sh 19 206 korral vähenenud töövõimega töötutel. 2018. aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu andis teada tööle asumisest (eelmisel aastal oli see osakaal 67%). 18% töötuna arvelolekutest lõpetati isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta. Sageduselt järgnes arveloleku lõpetamine põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu nõudeid (vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 53% arvelolekutest töölerakendumise tõttu ja 36% arvelolekutest isiku enda soovil. Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. ja 2018. aastal 2017 2018 Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal arv lõpetamistest arv lõpetamistest Rakendumine 45 594 67,1% 46 053 67,6% …Tööle 44 857 66,0% 45 233 66,3% …Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 459 0,7% 430 0,6% …Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 278 0,4% 390 0,6% Vanaduspensioniikka jõudmine 335 0,5% 354 0,5% Liikumine muule toetusele 143 0,2% 289 0,4% … Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 143 0,2% 289 0,4% Isiku enda soovil 11 210 16,5% 12 071 17,7% Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või individuaalse tööotsimiskava rikkumine 9 557 14,1% 8 121 11,9% Muud põhjused 1 142 1,7% 1 288 1,9% KOKKU LÕPETAMISI 67 981 100,0% 68 176 100,0% Registreeritud töötud 2018. aasta lõpuks moodustasid registreeritud töötud 4,8% 16-aastasest kuni vanadus- pensioniealisest tööjõust2 (vt joonis 7). Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (8,8%) ja Valgamaal (8,5%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Hiiumaal (3,3%) ja Saaremaal (3,5%). 2018. aasta neljanda kvartali lõpus oli registreeritud töötuse määr 0,4 protsendipunkti kõrgem kui kolmanda kvartali lõpus. Võrreldes kolmanda kvartali lõpuga suurenes registreeritud töötus neljandas kvartalis kõigis maakondades välja arvatud Hiiumaal. 2 Tööjõu näitajana on uuemate andmete puudumise tõttu kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta keskmist. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 8 14 000 12% 8,8% 11 587 8,5% 12 000 7,5% 9% 6,9% Reg. töötuse määr 10 000 Reg. töötute arv 5,9% 5,6% 5,4% 8 000 4,9% 4,5% 4,4% 6% 4,1% 3,7% 3,7% 3,5% 6 000 5 452 4,8% 3,3% 4 000 3 195 2 319 3% 2 000 1 103 1 068 826 1 436 779 539 732 531 805 562 147 0 0% Registreeritud töötuid Eesti keskmine reg. töötuse määr Reg. töötuse määr Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2018. aasta lõpus 2018. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 32,6% kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest kasvanud 1,7 protsendipunkti. Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Põlvamaa (48,2%), Tartumaa (41,4%) ja Jõgevamaa osakonnas (41,2%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa osakonnas (23,5%). 3 000 55% Vähenenud töövõimega reg. töötute arv 50% 2 500 45% 48,2% 40% Osakaal reg. töötutest 2 000 41,4% 41,2% 32,6% 40,3% 35% 38,8% 37,4% 36,7% 35,8% 35,1% 30% 33,7% 33,5% 33,4% 1 500 31,7% 31,4% 25% 23,5% 1 000 20% 15% 500 10% 5% 0 0% Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid Osakaal kõigist registreeritud töötutest Keskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2018. aasta lõpus väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 9 Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui 2017. aasta lõpus moodustasid mehed 47,9% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta lõpus oli meeste osakaal 48,2% (vt tabel 2). Naiste osakaal on samuti jäänud sarnaseks. 2017. aasta lõpus moodustasid naised 52,1% registreeritud töötutest ja 2018. aastal 51,8%. Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2017. ja 2018. aasta lõpus Sugu Vanus Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55 registreeritud 31.12.2017 töötute arv 31 061 14 889 16 172 2 916 20 665 7 480 osakaal koguarvust 100% 47,9% 52,1% 9,4% 66,5% 24,1% registreeritud 31.12.2018 töötute arv 31 081 14 969 16 112 2 925 20 528 7 628 osakaal koguarvust 100% 48,2% 51,8% 9,4% 66,0% 24,5% Aastataguse ajaga võrreldes on üsna vähe muutunud ka töötute vanuseline jaotus. Nii 2017. aasta kui ka 2018. aasta detsembri lõpu seisuga olid 9,4% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased. 25- 54-aastaste osakaal on vähenenud 66,5%-lt 66%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 24,1%-lt 24,5%-le. Registreeritud töötute seas oli 2018. aasta detsembri lõpu seisuga kõige rohkem kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 25%) ja üldkeskharidusega (23%) inimesi (vt joonis 9). Põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 18% registreeritud töötutest. Kõrgharidusega oli detsembri lõpu seisuga 19% registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks. Magistri- või doktorikraad Põhihariduseta Bakalaureusekraad 7% 2% Põhiharidus 7% 16% Rakendus- kõrgharidus Põhiharidus 5% kutseharidusega 2% Keskeriharidus 11% Üldkeskharidus Kutsekeskharidus 24% põhikoolibaasil 16% Kutsekeskharidus keskkoolibaasil 10% Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2018. aasta lõpus väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 10 2018. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (23%), oskustöötajaid ja käsitöölisi (17%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%; vt joonis 10). Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on vähenenud ametnike (0,9 protsendipunkti) ja tippspetsialistide osakaal (0,6 protsendipunkti) ja suurenenud on tehnikute (1,5 protsendipunkti), seadme- ja masinaoperaatorite (1,3 protsendipunkti) ja juhtide (1,1 protsendipunkti) osatähtsus. Seadme- ja masina- operaatorid Juhid 12% Lihttöölised 9% 23% Tippspetsialistid Oskustöötajad ja 6% käsitöölised 17% Tehnikud ja Teenindus- ja keskastme müügitöötajad spetsialistid 17% 10% Põllumajanduse ja Ametnikud kalanduse 5% oskustöölised 2% Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi 2018. aasta lõpus Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud (1,8 protsendipunkti). Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on registreeritud töötute seas vähenenud eesti keele mitteoskajate osakaal. Kui 2017. aasta detsembri lõpus kuulus 30% kõigist arvel olnud töötutest eesti keele mitteoskaja riskirühma, siis 2018. aasta detsembri lõpuks oli nende osakaal langenud 23,5%-le. Samuti on langenud pikaajaliste töötute osakaal (38,7%-lt 36,2%-le). Puudega töötute osakaal on tõusnud 30,9%-lt 32,4%-le. Noorte (vanuses 16-24) registreeritud töötute osakaal on jäänud sarnaseks. Vanemaealiste (vanuses üle 55) osatähtsus oli 2017. aasta lõpus 24%, kuid 2018. aasta lõpus 24,3%. Võrreldes 2017. aasta lõpuga on suurenenud aga muude eriliste takistustega (6,2%-lt 8,2%-le) töötute osatähtsus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 11 Tööturuteenuste osutamine Töövahendus ja vakantsid 2018. aasta jooksul oli töötukassal vahendada 60 282 tööpakkumist, mida on 1% rohkem kui 2017. aastal. Uusi vabu töökohti lisandus neljandas kvartalis 11 387. 2018. aasta jooksul vahendati kuus keskmiselt 9 400 töökohta, 2017. aasta samal perioodil oli vahendatavate töökohtade arv 8% suurem (keskmiselt 10 220 töökohta). Ülevaate kuu jooksul vahendatud vabadest töökohtadest ja kuu jooksul lisandunud vabadest töökohtadest annab joonis 11. 16000 14000 Vabade töökohtade arv 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 juuli juuli aprill mai aprill mai aprill november november november september detsember oktoober september detsember oktoober september juuni veebruar august juuni veebruar august juuni jaanuar jaanuar jaanuar märts märts 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Vabad töökohad kuu jooksul Kuu jooksul lisandunud vabad töökohad Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2007.a. jaanuar kuni 2018.a. detsember Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti detsembri lõpu seisuga on kõige väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja müügitöötajate hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on 6 töötut (vt joonis 12).3 Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (45 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega. 3 Siinkohal ei ole arvestatud sõjaväelisi, kuna nende osakaal nii registreeritud töötutest kui tööpakkumistest on väga väike. Sõjaväelaste hulgas on ühe vakantsi kohta vähem kui 1 töötu. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 12 50 45,2 45 Töötute arv vaba töökoha kohta 40 35 30 23,5 25 20 18,0 13,4 13,6 13,0 15 9,0 10 5,9 5,6 5 0 Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2018. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga Tööturuteenused Järgnevalt on vaadatud teenustel osalemist eraldi kahe grupi lõikes: tööotsijad, kes ei ole vähenenud töövõimega, ning vähenenud töövõimega inimesed.4 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine 2018. aastal osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 3 380 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 603 korral kuus ja tööharjutusel 243 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 721 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 312 korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 122 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 356 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 30 korral ning muudes meetmetes 109 korral. 4 Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 13 Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenuste jaotus 2018. aastal (keskmise teenustel osalemise järgi kuus) Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine 2018. aastal osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalase rehabilitatsiooni teenusel (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 2 427 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 1 117 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 922 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 252 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 217 korral. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 719 korral ning tugiisiku teenusel osaleti 224 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 96 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 193 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 65, kaitstud töö teenusel 231 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 450 inimesele kuus. Muudel teenustel5 osaleti keskmiselt 28 korral kuus. 5 Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine, täiendkoolitus), tööandjale koolituskulu hüvitamine, töökoha kohandamine, tehnilise abivahendi andmine ning tööintervjuul abistamise teenus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 14 Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenuste jaotus 2018. aastal (keskmise teenustel osalemise järgi kuus) Muud teenused Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti 2018. aasta jooksul keskmiselt 1 699 korral kuus, karjääriinfotoas 949 korral, tööotsingu töötoas 1 114 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti keskmiselt 1 340 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 159 inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 698 inimest kuus ning teenusel „Minu esimene töökoht Eestis“ osales 4 inimest kuus, avalikul tööl osaleti keskmiselt 6 korral kuus. Alates 2018. aastast lisandunud alaealise töötamise toetust sai keskmiselt 361 inimest kuus. Töötavate inimeste teenustel osalemine Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel osalemistest osalesid töötavad isikud tööalasel rehabilitatsioonil kuus keskmiselt 1 307 korral, töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 406 korral kuus, tugiisiku teenusel 129 korral kuus ning muudel teenustel6 22 korral kuus. Kogemusnõustamisel osales 2018. aasta jooksul kuus keskmiselt 5 töötavat inimest. Lisaks sisaldab töötavate isikute kohta statistikat ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui palju osutati teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2018. aasta jooksul osalenud keskmiselt 14 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest). 6 Vt eelnev allmärkus. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 15 Töötust ennetavatel teenustel osalemine 2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. 2018. aasta jooksul osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel keskmiselt 861 korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai kuus keskmiselt 12 inimest. Tasemeõppes osalemise toetust maksti kuus keskmiselt 561 korral. Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 46 inimese koolitusel osalemise eest ning koolitustoetust töötajate värbamiseks maksti keskmiselt 8 korral kuus. Alates 2018. aasta 1. juunist jõustusid tööhõiveprogrammi muudatused, mille alusel makstakse koolitustoetust ka tööandjale, kes korraldab töötajatele eesti keele koolituse. Koolitustoetust tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks maksti keskmiselt 199 inimese koolitusel osalemise eest. Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)7 Alates maist 2016 on töökoha loomise toetuse teenusele sisenetud 641 korral. EGF programmi alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2018. aasta detsembrini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 463 korral, eesti keele koolitusele siseneti 177 korral ning võõrkeele koolitusele 44 korral. Tööpraktikale siseneti 140 korral, võlanõustamise teenusele 13 korral, psühholoogilisele nõustamisele 15 korral ning mobiilsustoetust sai 29 inimest. Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest Võttes kokku nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka nende tööotsijate teenustel osalemised, kelle töövõime ei ole vähenenud, siis 2018. aastal oli kuus keskmiselt tööturuteenustel osalemisi 24% võrra rohkem kui 2017. aastal. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017, minu esimene töökoht Eestis, mis algas septembris 2017 ning alaealise töötamise toetus, mis algas veebruaris 2018), on 2018. aasta jooksul teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (16%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud uutest teenustest on 2018. aasta jooksul osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on kasutatud aga saatja sõidukulu hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2018. aasta jooksul osaleti kogemusnõustamisel 3 korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel ja töölesõidu toetuse teenusel 2 korda enam, kui 2017. aasta jooksul. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aastal märgatavalt tõusnud teenusel „Minu esimene töökoht“ osalemiste arvud, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenustel, tööalasel koolitusel, palgatoetuse teenusel ning nõustamisteenustel osalemiste arvud. 2018. aasta jooksul oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga „Minu esimene töökoht“ teenusel keskmine osalemiste arv kuus tõusnud 2,2 korda. Ettevõtluse alustamise toetuse ja järelteenustel osaleti 38% enam, tööalasel koolitusel 29% enam, palgatoetuse teenusel 19% enam ning tööklubis ja nõustamisteenustel 18% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem osalejaid oli ka karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele, tugiisiku ning karjäärinõustamise teenusel. Võrreldes 2017. aastaga on umbes samale tasemele jäänud tööpraktikal, karjääriinfotoas ja tööotsingu töötoas osalemiste arv. 2018. aasta jooksul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga maht vähenenud tööharjutusel, töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl, avalikul tööl, individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel. 7 Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 16 Töövõime hindamine Alates 1. juulist 2016 alustas Töötukassa pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist. 2018. aasta jooksul määrati vähenenud töövõime 42 688 inimesele, nendest 27 515-le osaline töövõime ja 15 173-le puuduv töövõime, 5 150 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks (vt joonis 15). Joonis 15. Töövõime hindamise otsused ja vähenenud töövõimega inimeste arv (kuu lõpu seisude keskmine) 2016 juuli – 2018 IV kvartal Keskmiselt oli 2018. aastal (kuu lõpu seisude järgi) osalise töövõimega inimesi 40 865 ja puuduva töövõimega 20 455. Võrreldes 2017. aastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 2,2 korda ning puuduva töövõimega inimeste arv 2,6 korda. Hüvitised ja toetused Töötuskindlustushüvitis Töötukassa rahuldas 2018. aasta jooksul esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 21 802, mida on 6% enam kui 2017. aastal. Võrreldes 2017. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal suurenenud. 2017. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 30%-le ning 2018. aastal 33%-le kõigist uutest töötutest. 2018. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest registreeritud töötutest 45%- le määrati hüvitis 180 päevaks (2017. aastal oli see näitaja 46%), 24%-le määrati hüvitis 270 päevaks (aasta tagasi samuti 23%-le) ning 31%-le hüvitisesaajatest määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (aasta tagasi 30%-le). Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 21% kõrgemat palka ning said 18% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis 16). Võrreldes 2017. aastaga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis erines siis väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 17 15%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 48% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 42% kõrgem. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on see vahe suurenenud 5 protsendipunkti võrra. Keskmiselt olid 2018. aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 996 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 512 eurot kuus. Võrreldes 2017. aastaga on keskmine hüvitis suurenenud 39 euro võrra. Joonis 16. 2018. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal päeval 2018. aasta jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 21 286 inimesel, mis on võrreldes 2017. aastaga 1% väiksem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on tõusnud 3 protsendipunkti võrra – kui 2017. aastal oli 63% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2018. aastal oli ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 66%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (91%) ja isiku enda soov (4%). 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2018. aastal, oli oli 118 päeva. 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus 160 päeva ning 360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 209 päeva. Võrreldes 2017. aastaga on 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus jäänud samaks. 270 päevaks määratud hüvitise kestus on pikenenud 2 päeva võrra (2017. aastal oli see 158) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus on lühenenud 5 päeva võrra (2017. aastal oli see 214 päeva). Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2018. aasta jooksul töötukassa poole kokku 2 889 korral (2017. aasta jooksul 2 646 korral). Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 2 414 inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed (1 248). Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (282) ja Suurbritannias (182). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 361 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 18 Soomes (154 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2018. aasta jooksul Eestisse tööd otsima 66 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 48 inimest. Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2018. aasta jooksul kokku 48 557 otsust: 22 150 töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 10 104 määramata jätmise otsust, 13 968 hüvitise maksmise lõpetamise otsust ning 2 335 muud otsust. Töötutoetus 2018. aasta jooksul määrati töötutoetust 17 301 korral, mida on 9% vähem kui 2017. aastal. Töötutoetuse saajate osakaal kõigist registreeritud töötutest on 2018. aasta lõpu seisuga võrreldes eelmise aasta lõpuga jäänud samale tasemele – kui 2017. aasta lõpus oli töötutoetuse saajate osakaal 19%, siis 2018. aasta lõpus oli see osakaal 18% (vt joonis 18). Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2018. aastal, oli 111 päeva. Toetuse kestus on võrreldes 2017. aastaga pikenenud 1 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 110 päeva). Töövõimetoetus Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. 2018. aasta jooksul määrati töövõimetoetus 43 879 inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 54 231 inimesele kuus, mida on ligikaudu 3 korda rohkem võrreldes 2017. aastaga (vt joonis 17). Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 2018. aastal 216 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 373 eurot. Joonis 17. Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2016 august – 2018 IV kv Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 19 2018. aasta neljanda kvartali lõpus arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetuse saajate osakaal oli 18% ning töötus- kindlustushüvitise saajate osakaal 23% kvartali lõpus arvel olnud töötutest (vt joonis 18). Töötushüvitiseta registreeritud töötute osakaal oli 30%. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartali lõpu seisuga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal. Kui 2017. aasta lõpus moodustasid töövõimetoetuse saajad ligikaudu 20% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta lõpus oli vastav osakaal 23%, sealhulgas 6% töötutest olid saanud samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka töötuskindlustushüvitist. Joonis 18. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi 2012 I kv – 2018 IV kv Kindlustushüvitis koondamise korral 2018. aasta jooksul rahuldas töötukassa 4 136 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis puudutasid hüvitise maksmist 6 462 inimesele. Võrreldes eelmise aastaga oli koondamishüvitise saajaid ligikaudu 12% rohkem. Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest tegevusalade lõikes, sest 41% koondamisjuhtudest puudusid äriregistri andmebaasis ettevõtte tegevusala andmed (vt joonis 19). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim koondamishüvitise saajate arv töötleva tööstuse valdkonnas (10% kõikidest juhtudest). Järgnesid avaliku halduse (9%) ning hulgi- ja jaekaubandus (7%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2018. aastal ettevõttes E-Profiil AS, mille 109 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 239 427 euro ulatuses. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 20 Joonis 19. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2018. aastal 2018. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine eelnev palk 1 161 eurot ja keskmine hüvitis 1 914 eurot. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on hüvitisesaajate eelnev keskmine palk suurenenud 90 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 163 euro võrra. Keskmiselt olid 2018. aastal kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures ligikaudu 15 aastat. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2018. aasta jooksul kokku 4 451 otsust. Tööandja maksejõuetuse hüvitis 2018. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 130 ettevõtte maksejõuetusega, mis puudutas hüvitise maksmist kokku 1 233 inimesele. Võrreldes 2017. aastaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 2% vähem. Sektorite lõikes olid veidi üle poole hüvitisesaajatest (58%) töötanud ettevõtetes, mis tegutsesid sekundaarsektoris ning 42% oli töötanud tertsiaarsektoris8. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 600 hüvitisesaajat, 19 juhtumi raames; vt joonis 20), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam hüvitise saajaid muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmises (477 hüvitisesaajat, 3 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise 8 Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 21 määramiste osas oli ehitus (kokku 105 hüvitisesaajat, 28 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim hüvitisesaajaid majutuse ja toitlustuse tegevuse valdkonnas (128 hüvitisesaajat, 13 juhtumit) ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (100 hüvitisesaajat, 19 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2018. aastal E-Profiil AS pankrotijuhtum, mille endisele 334 töötajale määrati kokku hüvitist 423 957 euro ulatuses. Joonis 20. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2018. aastal 2018. aastal maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 274 eurot kuus, mis on 27% kõrgem 2017. aasta näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2018. aastal oli 2 457 eurot, mis on 2017. aastal määratud keskmisest hüvitisest 6% madalam (vt joonis 21). väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 22 Joonis 21. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2017. ja 2018. aastal 2018. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 54% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on väiksem 2017. aasta näitajast, mis oli 67%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 70% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles väiksem võrreldes 2017. aastaga, kui see osakaal oli 79%9. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2018. aasta jooksul kokku 171 otsust. Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja eest. 2018. aastal hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 23 770 vähenenud töövõimega töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 8 719 tööandja juures. Töötajate arv, kelle eest hüvitati tööandjale sotsiaalmaks, suurenes võrreldes eelmise aastaga 12% võrra. Vaided 2018. aastal esitati kokku 2 193 vaiet, millest rahuldati 765, jäeti rahuldamata 1 284, tagastati 59 ning 85 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2018. aastal kokku 1 988 vaiet, sh 262 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 730 ja 1160 jäeti rahuldamata, 23 tagastati ja 75 on menetluses. 9 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 23 Töövõimetoetust vaidlustati 2018. aastal 57 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 16 rahuldati, 23 jäeti rahuldamata, 17 tagastati ja 1 on menetluses. 2018. aastal esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 45 vaiet, millest 4 rahuldati, 30 jäeti rahuldamata, 7 tagastati ja 4 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 4 vaiet, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 5 vaiet, millest 1 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata. Seoses tööturuteenustega esitati 2018. aastal kokku 47 vaiet. Nendest 14 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Kuus vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Neli vaiet esitati seoses mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati, 1 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Neli vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitamisega, mis jäeti rahuldamata. Neli vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses tehnilise abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tugiisikuga töötamisega, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööpraktikaga, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis tagastati. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2018. aastal kokku 37 vaiet, millest 7 rahuldati, 22 jäeti rahuldamata, 6 tagastati ja 2 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2018. aastal 10 vaiet, millest 7 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses. Joonis 23. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2018 väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 24 Tabel 3. 2018. aasta I-IV kvartali võrdlus 2017. aasta I-IV kvartaliga Kasv võrreldes 2018 I-IV 2017 I-IV 2017. aastaga AKTIIVSED MEETMED TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 380 2 723 24,1% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 603 654 -7,9% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 243 369 -34,2% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 721 819 -12,0% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 312 1 209 8,5% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 122 272 -55,2% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 356 467 -23,7% Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 30 31 -3,2% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 109 84 29,0% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 922 612 50,6% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 252 247 2,1% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 217 196 10,9% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 117 729 53,4% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 719 516 39,4% Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 224 197 13,7% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 427 1 405 72,8% Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 96 119 -19,0% Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 193 226 -14,5% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 65 21 206,7% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 231 230 0,4% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 450 269 67,2% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 28 17 62,7% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 699 1 657 2,5% KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 949 1 012 -6,2% TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 114 1 194 -6,7% KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 1 340 1 202 11,5% MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 159 187 -15,1% MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 698 318 119,9% AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 9 -33,3% ALAEALISE TÖÖTAMISE TOETUS 361 - - TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 861 317 - Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 12 5 - Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 561 150 - Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 8 1 - Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 46 19 - Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 199 - - TÖÖVAHENDUS Lisandunud vabad töökohad 54 741 57 431 -4,7% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 400 10 220 -8,0% väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 25 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–202010 2018 Muutus 2017.a 2018 2018.atäitmi eelarve võrreldes täitmine eelarve ne täitmise % 2017(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 8 037 040 10 516 529 30,9% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 2 112 316 2 101 347 -0,5% 1.3. Tööharjutus 1 149 613 788 551 -31,4% 1.4. Palgatoetus 2 438 133 2 336 366 -4,2% 1.5. Töökoha loomise toetus 379 302 367 520 -3,1% 1.6. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 859 134 1 642 032 -11,7% 1.7. Muud meetmed 1 228 188 1 013 701 -17,5% 1.8. Stipendiumid 1 408 537 1 395 402 -0,9% 1.9. Sõidu- ja majutustoetus 1 344 686 1 432 902 6,6% Kulud kokku 19 956 949 25 945 331 21 594 350 83,2% 8,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 700 502 8 172 171 3 558 607 43,5% 408,0% 2.1. Tööturukoolitus 500 217 2 374 375 374,7% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 177 710 1 013 740 470,4% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 22 575 170 492 655,2% 3. Reserv 1 705 875 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 20 657 451 35 823 377 25 152 957 70,2% 21,8% 10 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019 26 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.02.2020 10:53 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Aruande edastamine Manused: VV_THP_aruanne_2018_IVkv.bdoc 13.02.2020 nr 1-11/18/10570 Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogramm 2017-2020 rakendamise aruande 2018. aasta IV kvartali kohta. Lugupidamisega Triin Kraavi
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →