Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
15027 TALLINN 13.02.2020 nr 1-11/18/10570
[email protected]
Aruande edastamine
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2017-2020 rakendamise aruande
2018. aasta IV kvartali kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Liimal
juhatuse liige
Triin Kraavi
614 8633
[email protected]
Eesti Töötukassa
Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne
2018 IV kvartal
Teenuste korraldus
Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine
2018. aasta jooksul toimus 16 083 karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele
(neist grupinõustamisel osalemisi 3 436 korral). Lisaks töötukassa osakondades läbiviidavale
karjäärinõustamisele on nõustamisseansid toimunud ka erinevatel maakondlikel töömessidel,
karjäärinädala üritustel, tööandjate juures. Samuti on karjäärinõustajad osalenud koondamistele
reageerimise teenuse raames koondavates ettevõtetes toimunud teavitusüritustel töötajatele jms.
Seoses töötust ennetavate meetmete rakendumisega töötajatele alates 1.05.2017 on
karjäärinõustamisel osaletud 2018. aastal tasemeõppes osalemise toetuse teenuse
kasutusvõimaluste analüüsiks 1 967 korral ja koolituskaardiga koolitusel osalemise võimaluste
analüüsiks 6 261 korral.
2018. aastal on toimunud töötajatele ja mitteaktiivsetele inimestele kokku 865 e-kirja teel
nõustamist Lisaks viidi läbi 171 Skype’i ja 274 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on
töötajad ja mitteaktiivsed inimesed läbi e-töötukassa broneerinud endale karjäärinõustamiseks
aega 1 739 korral.
Töötukassa maakondlike osakondade karjääriinfotube külastas karjääri- ja tööotsingualase info
saamiseks 2018. aasta IV kvartalis 2 292 inimest. Karjääriinfo online-teenust osutati IV kvartalis
kokku 55 korral (sh 48 korral e-posti teel, 7 korral telefoni teel).
Aruandlusperioodi jooksul toimus 22 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust kaheteistkümnes
maakonnas (Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Põlvamaal,
Võrumaal, Valgamaal, Saaremaal, Raplamaal ja Harjumaal), millel osales kokku 380 inimest.
Korraldatud MOBIdest 17 olid suunatud noortele (viidi läbi Harjumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal,
Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal)
ning neis osales kokku 287 inimest. Nende hulgas osales 134 erivajadusega noort.
Neljandas kvartalis viisime läbi 630 noortele suunatud töötuba, kus osales kokku 10 566 noort.
Töötoad toimusid enamjaolt üldhariduskoolides, kuid 21 töötuba toimus ka noortekeskustes ja 5
töötukassa esindustes. Töötube toimus ka Tallinki laeval Baltic Queen, Circle K Eesti AS-is,
Tallinna Laste Turvakeskuses ning ettevõtlusnädala ja karjääripäevade raames. Spetsiaalselt
noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli suunatud 5 töötuba. Noortele mõeldud
teavitusüritustel osaleti seitsmel korral. Üritused toimusid Harjumaal, Võrumaal, Ida-Virumaal,
Viljandimaal ja Raplamaal.
2018. aasta IV kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid konverentsil Lahe koolipäev,
sündmusel Elav raamatukogu ja Youth Empowered Eesti õppeseminari avaüritusel Meil ei ole
planeeti B Tallinnas; osaluskohvikus täiskasvanute gümnaasiumis Võrumaal; Noorte
Inspiratsiooni konverentsil Ida-Virumaal ja paneeldiskussioonidel Viljandimaal ja Raplamaal,
kasutades noortele tööturuga seonduva info jagamiseks töötubades erinevaid mänge – näiteks
Kahoot ja oskuste kaardid.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
2
Noortele suunatud Facebooki grupis Töökas noor, oli IV kvartali lõpu seisuga 1192 liiget. Grupis
jagavad töötukassa noortega tegelevad karjääriinfo spetsialistid infot huvitavate tööpakkumiste,
tööelu puudutavate küsimuste, ürituste, vabatahtliku töö võimaluste jmt kohta. III kvartalis loodud
töötukassa Instagrami konto kaudu jagatakse aktiivselt noori puudutavaid teemasid. IV kvartali
lõpuks oli selle jälgijaid 609. Alates detsembrist on nii Instagrami kui Facebooki kaudu jagatud
aktiivselt infot karjääriteenuste võimaluste kohta töötukassas. Koolinoortel on võimalik
töötukassa kodulehe kaudu karjäärispetsialistiga kontakti saada ja koolid saavad
karjäärispetsialistid kooli kohale kutsuda https://www.tootukassa.ee/content/teenused/karjaariinfo-
ja-noustamine-noorele. Detsembrikuu jooksul võeti selle võimaluse kaudu töötukassaga ühendust
29 korral.
Minu esimene töökoht teenuse raames sõlmiti IV kvartalis 225 palgatoetuse ja 36 tööandja
koolituskulu hüvitamise lepingut.
IV kvartalis jätkusid karjäärteenuste reformi ettevalmistused: toimusid individuaalsed vestlused
kõigi karjäärispetsialistidega, valmistati ette ja viidi läbi sissejuhatavad koolitused kõigile
01.01.2019 töötukassas tööd alustavatele karjäärispetsialistidele (koolitustel osales 68 töötukassa
ja 44 SA Innove Rajaleidja keskuste karjäärispetsialisti); valmisid infosüsteemide arendused
uuenenud protsesside alusel teenuse osutamiseks; uuendati teenuste osutamise protsesside
kirjeldusi ning valmisid karjäärispetsialistide kompetentsimudelid.
Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale
Tööandjale suunatud grupinõustamise üritusi vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja
erivajadustega töötajate toetamiseks viidi IV kvartalis läbi kuuel korral. Nõustamised viidi läbi
ettevõtetes APL Agencie Estonia, Proekspert, ISS Eesti, Swedbank, Selver, kokku oli osalejaid
64. Lisaks toimus 2 individuaalnõustamist ettevõtetes Tallinna Kaubamaja ja Karula Hooldekodu.
Töötukassa korraldas 30.10.2018 Tallinnas konverentsi, kus käsitleti vähenenud töövõimega
inimeste töötamist, osalejaid oli 70.
2018 aasta jooksul kokku viidi grupinõustamist läbi 14 korral, individuaalnõustamisi viidi aasta
jooksul läbi 16 ettevõttes.
Töötust ennetavad meetmed
IV kvartalis alustas Tööta ja õpi! meetmete raames koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist
834 töötajat (2018 a III kvartalis 765, II kvartalis 202 ja I kvartalis 496 töötajat) 864 koolitusel.
70% koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 3% arvutikasutamise
oskuste arendamise koolitused. Kokku alustas 2018 aastal koolituskaardiga täienduskoolitusel
osalemist 2100 töötajat 2380 koolitusel.
Tasemeõppes osalemise toetus määrati IV kvartalis 86 inimesele (2018 a kokku 819 inimesele),
42 juhul hüvitati kvalifikatsiooni saamise kulusid (2018 a kokku 142) ning 481 töötajat 47
tööandja juures said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitustel õppimist
alustas IV kvartalis 347 töötajat 26 tööandja juures). Kokku sai 2018 aastal 682 töötajat
koolitusele 91 tööandja juures koolitustoetuse kaudu (eesti keele koolitustel õppimist alustas
kokku 435 töötajat 37 tööandja juures).
Sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks, saadeti oktoobris masspostitus potentsiaalsele kvalifikatsiooni
kulu hüvitamise teenuse sihtrühmale. Teavituse saajaid (unikaalsed isikud) oli kokku 10 003.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
3
EURES
EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 19 töötuba, kus osales 368 tööotsijat ja tutvustati
töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja
individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 509 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 141
korral.
Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest
Euroopas kokku 6376 töötule/tööotsijale.
EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas ühel Tallinnas toimunud
töötukassa töömessil.
EURES tutvustas novembris Itaalias Genovo töömessil töötamise võimalusi Eestis, ja Eestis
töötamise kohta oli suur huvi.
Eesmärgiga toetada piiriülest värbamist Lätist, toimus oktoobris Interregi raames tööandjate
teabepäev, milles osales 26 tööandjat. Detsembris toimus teabepäev Valkas kus tutvustati
tööintervjuude läbi viimise stiili Eestis ja Lätis, osalesid Eesti ja Läti tööandjad ja Läti tööotsijad.
Detsembris ilmus Interreg programmi ajaleht kolmes keeles (eesti, vene, inglise), kus olid
avaldatud Valka/Valga piirkonna tööpakkumised.
Detsembris avaldati uus EURES veebileht www.eures.ee, kasutamisele võeti mobiilirakendus.
EURES nõustajad toetasid välisvärbamisel ligikaudu 260 tööandjat.
2018 aastal kokku korraldas EURES erinevates Eesti maakondades 70 töötuba, kus osales 1134
tööotsijat ja kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset
nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 1945 korral, millest
individuaalnõustamisi viidi läbi 562 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet
EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 12170 töötule/tööotsijale.
Töömessid
IV kvartalis korraldas töötukassa 2 töömessi maakondades (Kiviõli töö- ja karjäärimess ja
Lasnamäe töömess) ning üleeuroopalise online töömessi Work in Estonia
(https://www.europeanjobdays.eu/en/taxonomy/term/18024/exhibitors) – külastajaid oli messidel
üle 2500, neist 1100 külastasid virtuaalmessi. Messidel osales kokku 30 tööandjat 1000
tööpakkumisega.
2019. aastal korraldas töötukassa üle Eesti kokku 20 (2017: 19) messi– külastajaid oli üle 22 000,
lisaks kolm online messi, millest kaks olid välismaistele tööotsijatele ja üks kohalikele, mis
toimus paralleelselt Tallinna ja Harjumaa töö- ja karjäärimessiga. Kokku külastati tööandjate
virtuaalseid bokse pea 17000 korda.
Koondamisjuhtumid
2018 aasta IV kvartalis saime informatsiooni 35 koondamisjuhtumi kohta (sh 4 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas kokku 488 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise
teenust osutasime 21 korral (teavitusüritus). Meie tegevustes osales kokku vähemalt 265 inimest.
Kokku saime 2018. aastal informatsiooni 119 koondamisjuhtumi kohta (sh 14 mittekollektiivset
koondamist), mis puudutas 2214 töötaja/ametniku koondamist. Koondamistele reageerimise
teenust osutasime 71 korral ja meie tegevustes osales kokku vähemalt 1200 inimest.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
4
Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega
IV kvartalis lõpetasime koostöö 8 koolituskaardi koolitajaga, kes olid Haridus- ja
Teadusministeeriumi hinnangul täiskasvanute koolituse seaduse alusel loobunud täienduskoolituste
läbiviimisest. Lisaks on koostöö peatatud üheksa koolitajaga, kuna on ilmnenud asjaolud, mis
annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja ei vasta koolituskaardi kvalifitseerimistingimustele
või tema tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö on
peatatud kuni asjaolude selgumiseni. Seisuga 31.12.2018 on töötukassal 448 koolituskaardi
partnerit, sh kõrgkoolide osakonnad.
IV kvartalis jätkus koostöö Keeleinspektsiooniga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks.
Keeleinspektsioon teostas II poolaastal töötukassa poolt saadetud nimekirja alusel järelevalvet nelja
eesti keele koolituskaardi koolitaja osas (Ida-Virumaal ja Tallinnas). Järelevalve tulemusena peatati
koostööd kahe koolitajaga kuni puuduste kõrvaldamiseni.
IV kvartalis toimus kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Archimedesega
täienduskoolitusasutuste kvaliteedi küsimuses, samuti on toimunud ministeeriumiga kohtumised
eesmärgil tõsta kutsekoolide aktiivsust täienduskoolituse pakkujana.
IV kvartalis sõlmiti Eesti Töötukassa ja Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahel intellektuaalse vara
tasuta kasutamise leping, millega antakse töötukassale õigused kasutada INSA eesti keele oskuse
hindamise testi klientide ja muude soovijate eesti keele oskuse hindamiseks (tegu ei ole
tasemeeksami testiga). Testimiskeskkonna elektrooniline versioon valmib 2019 aastal.
IV kvartalis süvenes koostöö STEP programmiga: valmisid koostöömudelid ning nõusolekulehed
õigusrikkumise taustaga noorte suuremaks toetamiseks töö või haridustee leidmisel. Lisaks toimus
tihe koostöö Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga Tööle kaasa projekti vedamisel, mis toimub 2019.
aasta veebruaris ja mille eesmärgiks on 1.-9. klassi õpilastele intensiivsemalt tutvustada töötamist
ja tööeluga kaasnevat. Koostöö suurenes ka Tallinna Spordi- ja Noosrooameti, SA Innove ja
töötukassa vahel Noor meister messi korraldamise raames, mis toimub 2019. aasta mais ja mille
eesmärgiks on põhikooli ja gümnaasiumi noortele ning nende vanematele tutvustada kutsekoolide
erinevaid võimalusi.
Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid IV kvartalis kokku 48
koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 668 inimest. Lisaks viidi läbi 6 koostöökohtumist
kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. 2018. aastal kokku
korraldasid maakondlike osakondade tööandjate konsultandid 123 koostöökohtumist tööandjatega,
kus osales kokku 1509 inimest. Lisaks viidi läbi 23 koostöökohtumist kohalike omavalitsuste
esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi.
Korraldati 103 värbamispäeva ja tööandjate infotundi (Tallinn/ Harjumaa 23; Ida-Virumaa 29;
Jõgevamaa 2, Valgamaa 3; Võrumaa 1; Pärnumaa 31; Lääne-Virumaa 2; Põlvamaa 1; Tartumaa 6;
Järvamaa 2; Raplamaa 2; Saaremaa 2), mille raames kohtuti kokku 75 erineva tööandjaga. 2018.
aastal kokku korraldati 379 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, mille raames kohtuti kokku 243
erineva tööandjaga.
IV kvartalis sõlmiti koostöölepped ettevõtetega Kohila Vineer OÜ, Järva Tarbijate Ühistu ja SA
Koeru Hooldekeskus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
5
IV kvartalis tehti koostööd IT ettevõtetega kokku 7 korral ja kohtumised toimusid
Tallinn/Harjumaal. Tutvustati koostöökohti, töötukassa teenuseid ja e-töötukassat. Tööandjad
tutvustasid erinevate ametikohtade profiile ja töö sisu ning arutati vähenenud töövõimega inimeste
töötamise võimalusi, mille raames toimusid värbamised konkreetsetele ametikohtadele, sh läbi
eelvaliku protsessi.
Oktoobris toimus esimene Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline (Läti, Leedu, Poola, Taani,
Saksamaa, Eesti, Soome, Rootsi) võrgustikutöö kohtumine School to Work, mille eesmärk on
ennetada noorte koolist väljalangemist, lihtsustada koolist tööle liikumist ja arendada tugiteenuseid
NEET-noortele.
IV kvartalis kuulutati välja raamlepinguga hanked ettevõtluskoolituse ja digioskuste
koolituspartnerite leidmiseks üle Eesti. Digioskuste arendamise koolitust on võimalik järgmisel
kolmel aastal saada 9 000 töötul. Ettevõtluskoolitust saavad järgmisel kahel aastal ligi 3 000 töötut.
Oktoobris toimus Mess 60+ Tallinnas Salme Kultuurikeskuses, kus tutvustasime töötust ennetavaid
meetmeid.
Paikvaatlused
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi IV kvartalis läbi 299 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 284 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 3 korral.
Puudustega vaatlusi oli IV kvartalis kokku 28 (millest 7 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige
sagedamini kontrolliti tööturukoolitusi (102 korda), tööpraktikat (92 korda), tööharjutust (25
korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi IV kvartalis läbi 10 paikvaatlust.
Puudustega paikvaatlus ei olnud.
Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi 2018 aasta jooksul läbi 870 korral. Neist
esmakordselt toimusid paikvaatlused 831 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 12 korral.
Puudustega vaatlusi oli 2018 aastal kokku 53 (millest 20 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige
sagedamini kontrolliti tööpraktikat (250 korda) ja tööturukoolitusi (250 korda), tööharjutust (131
korda), kaitstud töö teenust (77 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi 2018
aastal läbi 24 paikvaatlust. Puudustega oli 2 paikvaatlust.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
6
Registreeritud töötus Eestis
2018. aastal oli töötuna registreeritud keskmiselt 30 938 inimest (sh 9 845 vähenenud töövõimega
inimest) ehk 2% rohkem kui 2017. aastal. 2018.aasta lõpus oli arvel 31 081 töötut, sh vähenenud
töövõimega töötuid 10 119. Võrreldes eelmise aasta sama seisuga on registreeritud töötute arv
jäänud samale tasemele.
Uued registreeritud töötud
Uusi registreeritud töötuid lisandus 2018. aasta jooksul 66 509 (sh vähenenud töövõimega töötuid
15 677) ehk 4% vähem kui aasta tagasi (vt joonis 6). Kõige suurem oli registreeritud töötute
juurdevool jaanuaris, mil lisandus 7 633 registreeritud töötut. Keskmiselt lisandus aasta jooksul
kuus 5 542 uut registreeritud töötut, sh vähenenud töövõimega töötuid lisandus kuus keskmiselt
1 306.
160 000
140 000
120 000
Inimeste arv
100 000
80 000
60 000
40 000
20 000
0
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Töötute arv (vanus 15-74) Registreeritud töötute arv
Uute registreeritud töötute arv Arveloleku lõpetamised
Joonis 6. Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2007 I kvartal – 2018 IV kvartal
2018. aasta jooksul registreeritud uutest töötutest 77% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Neist
62% olid töö kaotanud tööandja algatusel või lepingu tähtaja möödumisel, 2017. aastal oli see
näitaja 63%1. Töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel 38%-l registreeritud töötutest,
2017. aastal oli see protsent sama.
1
Selle osakaalu arvutamisel on arvesse võetud need uued töötud, kes olid arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul
töötanud ning kellel oli töösuhte lõpu põhjus märgitud.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
7
Töötuna arveloleku lõpetamised
2018. aasta jooksul lõpetati töötuna arveolekuid 68 176 korral, sh 19 206 korral vähenenud
töövõimega töötutel. 2018. aasta jooksul lõpetatud arvelolekutest 68% lõpetati seetõttu, et töötu
andis teada tööle asumisest (eelmisel aastal oli see osakaal 67%). 18% töötuna arvelolekutest
lõpetati isiku enda soovil ilma põhjuse täpsustamiseta. Sageduselt järgnes arveloleku lõpetamine
põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse vastuvõtule või ei täitnud tööotsingu nõudeid
(vt tabel 1). Vähenenud töövõimega töötute puhul lõpetati 53% arvelolekutest töölerakendumise
tõttu ja 36% arvelolekutest isiku enda soovil.
Tabel 1. Registreeritud töötute arveloleku lõpu põhjused 2017. ja 2018. aastal
2017 2018
Arveloleku lõpu põhjused Lõpetamiste Osakaal Lõpetamiste Osakaal
arv lõpetamistest arv lõpetamistest
Rakendumine 45 594 67,1% 46 053 67,6%
…Tööle 44 857 66,0% 45 233 66,3%
…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega
ettevõtjaks hakkamine 459 0,7% 430 0,6%
…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 278 0,4% 390 0,6%
Vanaduspensioniikka jõudmine 335 0,5% 354 0,5%
Liikumine muule toetusele 143 0,2% 289 0,4%
… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 143 0,2% 289 0,4%
Isiku enda soovil 11 210 16,5% 12 071 17,7%
Määratud ajal pöördumata jätmine,
tööotsimisnõuete või individuaalse
tööotsimiskava rikkumine 9 557 14,1% 8 121 11,9%
Muud põhjused 1 142 1,7% 1 288 1,9%
KOKKU LÕPETAMISI 67 981 100,0% 68 176 100,0%
Registreeritud töötud
2018. aasta lõpuks moodustasid registreeritud töötud 4,8% 16-aastasest kuni vanadus-
pensioniealisest tööjõust2 (vt joonis 7). Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal
(8,8%) ja Valgamaal (8,5%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Hiiumaal (3,3%) ja
Saaremaal (3,5%). 2018. aasta neljanda kvartali lõpus oli registreeritud töötuse määr 0,4
protsendipunkti kõrgem kui kolmanda kvartali lõpus. Võrreldes kolmanda kvartali lõpuga
suurenes registreeritud töötus neljandas kvartalis kõigis maakondades välja arvatud Hiiumaal.
2
Tööjõu näitajana on uuemate andmete puudumise tõttu kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta
keskmist.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
8
14 000 12%
8,8%
11 587
8,5%
12 000
7,5%
9%
6,9%
Reg. töötuse määr
10 000
Reg. töötute arv
5,9%
5,6%
5,4%
8 000
4,9%
4,5%
4,4%
6%
4,1%
3,7%
3,7%
3,5%
6 000 5 452 4,8%
3,3%
4 000 3 195
2 319 3%
2 000 1 103 1 068 826 1 436
779 539 732 531 805 562 147
0 0%
Registreeritud töötuid Eesti keskmine reg. töötuse määr Reg. töötuse määr
Joonis 7. Registreeritud töötus maakonniti 2018. aasta lõpus
2018. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 32,6%
kõigist registreeritud töötutest (vt joonis 8). Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud
töövõimega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest kasvanud 1,7
protsendipunkti. Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal Põlvamaa (48,2%),
Tartumaa (41,4%) ja Jõgevamaa osakonnas (41,2%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa
osakonnas (23,5%).
3 000 55%
Vähenenud töövõimega reg. töötute arv
50%
2 500 45%
48,2%
40% Osakaal reg. töötutest
2 000
41,4%
41,2%
32,6%
40,3%
35%
38,8%
37,4%
36,7%
35,8%
35,1%
30%
33,7%
33,5%
33,4%
1 500
31,7%
31,4%
25%
23,5%
1 000 20%
15%
500 10%
5%
0 0%
Vähenenud töövõimega registreeritud töötuid Osakaal kõigist registreeritud töötutest
Keskmine osakaal kõigist registreeritud töötutest
Joonis 8. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakonniti 2018. aasta lõpus
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
9
Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks.
Kui 2017. aasta lõpus moodustasid mehed 47,9% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta lõpus oli
meeste osakaal 48,2% (vt tabel 2). Naiste osakaal on samuti jäänud sarnaseks. 2017. aasta lõpus
moodustasid naised 52,1% registreeritud töötutest ja 2018. aastal 51,8%.
Tabel 2. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2017. ja 2018. aasta lõpus
Sugu Vanus
Kokku Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55
registreeritud
31.12.2017 töötute arv 31 061 14 889 16 172 2 916 20 665 7 480
osakaal
koguarvust 100% 47,9% 52,1% 9,4% 66,5% 24,1%
registreeritud
31.12.2018 töötute arv 31 081 14 969 16 112 2 925 20 528 7 628
osakaal
koguarvust 100% 48,2% 51,8% 9,4% 66,0% 24,5%
Aastataguse ajaga võrreldes on üsna vähe muutunud ka töötute vanuseline jaotus. Nii 2017. aasta
kui ka 2018. aasta detsembri lõpu seisuga olid 9,4% arvelolevatest töötutest 16-24-aastased. 25-
54-aastaste osakaal on vähenenud 66,5%-lt 66%-le. Üle 55-aastaste töötute osakaal suurenes
samal ajal 24,1%-lt 24,5%-le.
Registreeritud töötute seas oli 2018. aasta detsembri lõpu seisuga kõige rohkem
kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkooli baasil; 25%) ja üldkeskharidusega (23%) inimesi (vt
joonis 9). Põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 18% registreeritud
töötutest. Kõrgharidusega oli detsembri lõpu seisuga 19% registreeritud töötutest. Võrreldes
aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks.
Magistri- või
doktorikraad Põhihariduseta
Bakalaureusekraad 7% 2% Põhiharidus
7% 16%
Rakendus-
kõrgharidus Põhiharidus
5% kutseharidusega
2%
Keskeriharidus
11%
Üldkeskharidus Kutsekeskharidus
24% põhikoolibaasil
16%
Kutsekeskharidus
keskkoolibaasil
10%
Joonis 9. Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2018. aasta lõpus
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
10
2018. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi
(23%), oskustöötajaid ja käsitöölisi (17%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%; vt joonis 10).
Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on vähenenud ametnike (0,9 protsendipunkti) ja
tippspetsialistide osakaal (0,6 protsendipunkti) ja suurenenud on tehnikute (1,5 protsendipunkti),
seadme- ja masinaoperaatorite (1,3 protsendipunkti) ja juhtide (1,1 protsendipunkti) osatähtsus.
Seadme- ja masina-
operaatorid Juhid
12% Lihttöölised 9%
23%
Tippspetsialistid
Oskustöötajad ja 6%
käsitöölised
17% Tehnikud ja
Teenindus- ja keskastme
müügitöötajad spetsialistid
17% 10%
Põllumajanduse ja Ametnikud
kalanduse 5%
oskustöölised
2%
Joonis 10. Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha
järgi 2018. aasta lõpus
Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud
(1,8 protsendipunkti). Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on registreeritud töötute seas vähenenud
eesti keele mitteoskajate osakaal. Kui 2017. aasta detsembri lõpus kuulus 30% kõigist arvel olnud
töötutest eesti keele mitteoskaja riskirühma, siis 2018. aasta detsembri lõpuks oli nende osakaal
langenud 23,5%-le. Samuti on langenud pikaajaliste töötute osakaal (38,7%-lt 36,2%-le). Puudega
töötute osakaal on tõusnud 30,9%-lt 32,4%-le. Noorte (vanuses 16-24) registreeritud töötute
osakaal on jäänud sarnaseks. Vanemaealiste (vanuses üle 55) osatähtsus oli 2017. aasta lõpus
24%, kuid 2018. aasta lõpus 24,3%. Võrreldes 2017. aasta lõpuga on suurenenud aga muude
eriliste takistustega (6,2%-lt 8,2%-le) töötute osatähtsus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
11
Tööturuteenuste osutamine
Töövahendus ja vakantsid
2018. aasta jooksul oli töötukassal vahendada 60 282 tööpakkumist, mida on 1% rohkem kui
2017. aastal. Uusi vabu töökohti lisandus neljandas kvartalis 11 387. 2018. aasta jooksul
vahendati kuus keskmiselt 9 400 töökohta, 2017. aasta samal perioodil oli vahendatavate
töökohtade arv 8% suurem (keskmiselt 10 220 töökohta). Ülevaate kuu jooksul
vahendatud vabadest töökohtadest ja kuu jooksul lisandunud vabadest töökohtadest annab joonis
11.
16000
14000
Vabade töökohtade arv
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
juuli
juuli
aprill
mai
aprill
mai
aprill
november
november
november
september
detsember
oktoober
september
detsember
oktoober
september
juuni
veebruar
august
juuni
veebruar
august
juuni
jaanuar
jaanuar
jaanuar
märts
märts
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Vabad töökohad kuu jooksul Kuu jooksul lisandunud vabad töökohad
Joonis 11. Vahendatud tööpakkumiste arv 2007.a. jaanuar kuni 2018.a. detsember
Võrreldes töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti detsembri lõpu seisuga on kõige
väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite ning teenindus- ja
müügitöötajate hulgas, kus ühe pakutava töökoha kohta on 6 töötut (vt joonis 12).3 Kõige suurem
konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide hulgas (45 inimest ühe
vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus
juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega.
3
Siinkohal ei ole arvestatud sõjaväelisi, kuna nende osakaal nii registreeritud töötutest kui tööpakkumistest on väga
väike. Sõjaväelaste hulgas on ühe vakantsi kohta vähem kui 1 töötu.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
12
50
45,2
45
Töötute arv vaba töökoha kohta
40
35
30
23,5
25
20 18,0
13,4 13,6 13,0
15
9,0
10 5,9 5,6
5
0
Joonis 12. Registreeritud töötuid vaba töökoha kohta 2018. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga
Tööturuteenused
Järgnevalt on vaadatud teenustel osalemist eraldi kahe grupi lõikes: tööotsijad, kes ei ole
vähenenud töövõimega, ning vähenenud töövõimega inimesed.4
Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine
2018. aastal osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel
koolitusel (vt joonis 13), mida osutati keskmiselt 3 380 korral kuus. Tööpraktikal osaleti
keskmiselt 603 korral kuus ja tööharjutusel 243 korral. Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt
721 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 312 korral, individuaalse
töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel keskmiselt 122 korral. Töövalmidust toetavatel
teenustel ja proovitööl osaleti 356 korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega
tööotsijate tugiisiku teenusel) 30 korral ning muudes meetmetes 109 korral.
4
Alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega tööotsijatele paljusid teenuseid eraldi programmist
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Selle programmiga lisandus vähenenud töövõimega
tööotsijatele ka mitmeid uusi teenuseid. Enne seda osutati vähenenud töövõimega isikutele teenuseid Tööturuteenuste
ja -toetuse seaduse (TTTS) ning Tööhõiveprogrammi (THP) alusel.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
13
Joonis 13. Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenuste jaotus 2018. aastal
(keskmise teenustel osalemise järgi kuus)
Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine
2018. aastal osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalase rehabilitatsiooni
teenusel (vt joonis 14), mida osutati keskmiselt 2 427 korral kuus. Palgatoetusega oli töötamas
keskmiselt 1 117 inimest kuus ning tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 922 korral kuus.
Tööpraktikal osaleti keskmiselt 252 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 217 korral.
Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 719 korral ning tugiisiku teenusel osaleti 224 korral.
Individuaalse töölerakendumise teenusel ja hooldusteenusel osaleti keskmiselt 96 korral kuus ning
töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl 193 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 65,
kaitstud töö teenusel 231 korral ning töölesõidu toetust maksti keskmiselt 450 inimesele kuus.
Muudel teenustel5 osaleti keskmiselt 28 korral kuus.
5
Muud teenused – ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus,
järelnõustamine, täiendkoolitus), tööandjale koolituskulu hüvitamine, töökoha kohandamine, tehnilise abivahendi
andmine ning tööintervjuul abistamise teenus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
14
Joonis 14. Vähenenud töövõimega tööotsijate teenuste jaotus 2018. aastal (keskmise teenustel
osalemise järgi kuus)
Muud teenused
Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel
osaleti 2018. aasta jooksul keskmiselt 1 699 korral kuus, karjääriinfotoas 949 korral, tööotsingu
töötoas 1 114 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel
osaleti keskmiselt 1 340 korral kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 159 inimest, „Minu esimese
töökoha“ raames palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 698 inimest kuus ning teenusel „Minu
esimene töökoht Eestis“ osales 4 inimest kuus, avalikul tööl osaleti keskmiselt 6 korral kuus.
Alates 2018. aastast lisandunud alaealise töötamise toetust sai keskmiselt 361 inimest kuus.
Töötavate inimeste teenustel osalemine
Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele isikutele. Eelnevalt välja toodud teenustel
osalemistest osalesid töötavad isikud tööalasel rehabilitatsioonil kuus keskmiselt 1 307 korral,
töölesõidu toetusel ja saatja sõidukulude hüvitamisel 406 korral kuus, tugiisiku teenusel 129
korral kuus ning muudel teenustel6 22 korral kuus. Kogemusnõustamisel osales 2018. aasta
jooksul kuus keskmiselt 5 töötavat inimest. Lisaks sisaldab töötavate isikute kohta statistikat ka
varasemalt välja toodud karjääriinfotoa ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud
karjäärinõustamise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui palju osutati
teenust töötavatele isikutele ja kui palju teistele sihtrühmadele. Samuti osutatakse töötavatele
inimestele ka tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja toodud numbrid ei
kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis 2018. aasta jooksul
osalenud keskmiselt 14 korral kuus, kuid nagu karjääriinfo töötoa ning töötavatele ja
mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamise puhul, ei ole ka nende teenuste puhul
võimalik täpselt välja tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda
võivad kõik mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest).
6 Vt eelnev allmärkus.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
15
Töötust ennetavatel teenustel osalemine
2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. 2018.
aasta jooksul osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel keskmiselt 861 korral
kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai kuus keskmiselt 12 inimest. Tasemeõppes
osalemise toetust maksti kuus keskmiselt 561 korral. Koolitustoetust tööandjale muutuste
olukorras maksti keskmiselt 46 inimese koolitusel osalemise eest ning koolitustoetust töötajate
värbamiseks maksti keskmiselt 8 korral kuus. Alates 2018. aasta 1. juunist jõustusid
tööhõiveprogrammi muudatused, mille alusel makstakse koolitustoetust ka tööandjale, kes
korraldab töötajatele eesti keele koolituse. Koolitustoetust tööandjale töötaja eesti keele oskuse
arendamiseks maksti keskmiselt 199 inimese koolitusel osalemise eest.
Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (Töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)7
Alates maist 2016 on töökoha loomise toetuse teenusele sisenetud 641 korral. EGF programmi
alusel hakati Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. 2016. aasta juulist kuni 2018.
aasta detsembrini määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 463 korral,
eesti keele koolitusele siseneti 177 korral ning võõrkeele koolitusele 44 korral. Tööpraktikale
siseneti 140 korral, võlanõustamise teenusele 13 korral, psühholoogilisele nõustamisele 15 korral
ning mobiilsustoetust sai 29 inimest.
Kokkuvõte tööturuteenuste osutamisest
Võttes kokku nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka nende tööotsijate teenustel osalemised,
kelle töövõime ei ole vähenenud, siis 2018. aastal oli kuus keskmiselt tööturuteenustel osalemisi
24% võrra rohkem kui 2017. aastal. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va
ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017, minu esimene töökoht Eestis, mis algas septembris
2017 ning alaealise töötamise toetus, mis algas veebruaris 2018), on 2018. aasta jooksul teenustel
osalemine samuti märgatavalt tõusnud (16%). 2016. aasta jaanuaris lisandunud uutest teenustest
on 2018. aasta jooksul osutatud kõige rohkem tööalase rehabilitatsiooni teenust, seejärel
töölesõidu toetust ning kaitstud töö teenust. Kõige vähem on kasutatud aga saatja sõidukulu
hüvitamist ning kogemusnõustamise teenust. 2018. aasta jooksul osaleti kogemusnõustamisel 3
korda, tööalase rehabilitatsiooni teenusel ja töölesõidu toetuse teenusel 2 korda enam, kui 2017.
aasta jooksul.
Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aastal märgatavalt tõusnud teenusel „Minu esimene töökoht“
osalemiste arvud, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenustel, tööalasel koolitusel, palgatoetuse
teenusel ning nõustamisteenustel osalemiste arvud. 2018. aasta jooksul oli võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga „Minu esimene töökoht“ teenusel keskmine osalemiste arv kuus tõusnud 2,2
korda. Ettevõtluse alustamise toetuse ja järelteenustel osaleti 38% enam, tööalasel koolitusel 29%
enam, palgatoetuse teenusel 19% enam ning tööklubis ja nõustamisteenustel 18% enam kui
eelmise aasta samal perioodil. Rohkem osalejaid oli ka karjäärinõustamisel töötavatele ja
mitteaktiivsetele, tugiisiku ning karjäärinõustamise teenusel. Võrreldes 2017. aastaga on umbes
samale tasemele jäänud tööpraktikal, karjääriinfotoas ja tööotsingu töötoas osalemiste arv. 2018.
aasta jooksul on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga maht vähenenud tööharjutusel,
töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl, avalikul tööl, individuaalse töölerakendamise
teenusel ja hooldusteenusel.
7
Tööturukoolituse (sh eesti keele koolituse), tööpraktika, võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise kirjed
kajastuvad juba ka tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) teenustel osalemiste statistikas.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
16
Töövõime hindamine
Alates 1. juulist 2016 alustas Töötukassa pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime
hindamist. 2018. aasta jooksul määrati vähenenud töövõime 42 688 inimesele, nendest 27 515-le
osaline töövõime ja 15 173-le puuduv töövõime, 5 150 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks
(vt joonis 15).
Joonis 15. Töövõime hindamise otsused ja vähenenud töövõimega inimeste arv (kuu lõpu seisude
keskmine) 2016 juuli – 2018 IV kvartal
Keskmiselt oli 2018. aastal (kuu lõpu seisude järgi) osalise töövõimega inimesi 40 865 ja puuduva
töövõimega 20 455. Võrreldes 2017. aastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 2,2
korda ning puuduva töövõimega inimeste arv 2,6 korda.
Hüvitised ja toetused
Töötuskindlustushüvitis
Töötukassa rahuldas 2018. aasta jooksul esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 21 802, mida
on 6% enam kui 2017. aastal. Võrreldes 2017. aastaga on töötuskindlustushüvitisele
kvalifitseeruvate uute registreeritud töötute osakaal suurenenud. 2017. aastal määrati
töötuskindlustushüvitis 30%-le ning 2018. aastal 33%-le kõigist uutest töötutest.
2018. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest registreeritud töötutest 45%-
le määrati hüvitis 180 päevaks (2017. aastal oli see näitaja 46%), 24%-le määrati hüvitis 270
päevaks (aasta tagasi samuti 23%-le) ning 31%-le hüvitisesaajatest määrati
töötuskindlustushüvitis 360 päevaks (aasta tagasi 30%-le).
Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt
21% kõrgemat palka ning said 18% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180
päevaks (vt joonis 16). Võrreldes 2017. aastaga on see vahe veidi suurenenud (hüvitis erines siis
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
17
15%). 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele
kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks jäämist 48% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis
esimesel sajal päeval oli 42% kõrgem. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga on see vahe
suurenenud 5 protsendipunkti võrra.
Keskmiselt olid 2018. aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 996 eurot kuus ning
esimesel sajal töötusepäeval hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 512 eurot kuus. Võrreldes
2017. aastaga on keskmine hüvitis suurenenud 39 euro võrra.
Joonis 16. 2018. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem
keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal päeval
2018. aasta jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 21 286 inimesel, mis on võrreldes
2017. aastaga 1% väiksem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on
tõusnud 3 protsendipunkti võrra – kui 2017. aastal oli 63% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis
2018. aastal oli ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 66%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste
maksmise lõpetamise põhjuseks töö leidmine (91%) ja isiku enda soov (4%).
180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2018.
aastal, oli oli 118 päeva. 270 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus 160 päeva ning 360
päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 209 päeva. Võrreldes 2017. aastaga on 180
päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus jäänud samaks. 270 päevaks määratud hüvitise kestus
on pikenenud 2 päeva võrra (2017. aastal oli see 158) ning 360 päevaks määratud hüvitise kestus
on lühenenud 5 päeva võrra (2017. aastal oli see 214 päeva).
Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2018. aasta jooksul töötukassa poole
kokku 2 889 korral (2017. aasta jooksul 2 646 korral). Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse
võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 2 414
inimest, kellest jätkuvalt kõige suurema osa moodustasid Soomes töötanud inimesed (1 248).
Suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (282) ja Suurbritannias (182). Eestis täitunud
kindlustusstaaži tõendas töötukassa 361 korral. Kõige sagedamini tõendas töötukassa
kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
18
Soomes (154 korral). Välisriigis määratud töötuskindlustushüvitisega tuli 2018. aasta jooksul
Eestisse tööd otsima 66 inimest. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima
48 inimest.
Töötuskindlustushüvitisega seoses tehti 2018. aasta jooksul kokku 48 557 otsust: 22 150
töötuskindlustushüvitise määramise otsust, 10 104 määramata jätmise otsust, 13 968 hüvitise
maksmise lõpetamise otsust ning 2 335 muud otsust.
Töötutoetus
2018. aasta jooksul määrati töötutoetust 17 301 korral, mida on 9% vähem kui 2017. aastal.
Töötutoetuse saajate osakaal kõigist registreeritud töötutest on 2018. aasta lõpu seisuga võrreldes
eelmise aasta lõpuga jäänud samale tasemele – kui 2017. aasta lõpus oli töötutoetuse saajate
osakaal 19%, siis 2018. aasta lõpus oli see osakaal 18% (vt joonis 18).
Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2018. aastal, oli 111 päeva.
Toetuse kestus on võrreldes 2017. aastaga pikenenud 1 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 110
päeva).
Töövõimetoetus
Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele
töövõimetoetust. 2018. aasta jooksul määrati töövõimetoetus 43 879 inimesele ning keskmiselt
maksti töövõimetoetust 54 231 inimesele kuus, mida on ligikaudu 3 korda rohkem võrreldes 2017.
aastaga (vt joonis 17). Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 2018. aastal 216 eurot ja
puuduva töövõimega inimesele 373 eurot.
Joonis 17. Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2016 august – 2018 IV kv
Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
19
2018. aasta neljanda kvartali lõpus arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust
(töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetuse saajate osakaal oli 18% ning töötus-
kindlustushüvitise saajate osakaal 23% kvartali lõpus arvel olnud töötutest (vt joonis 18).
Töötushüvitiseta registreeritud töötute osakaal oli 30%.
Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartali lõpu seisuga on registreeritud töötute hulgas kasvanud
töövõimetoetuse saajate osakaal. Kui 2017. aasta lõpus moodustasid töövõimetoetuse saajad
ligikaudu 20% registreeritud töötutest, siis 2018. aasta lõpus oli vastav osakaal 23%, sealhulgas
6% töötutest olid saanud samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka töötuskindlustushüvitist.
Joonis 18. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saamise järgi 2012 I kv – 2018 IV kv
Kindlustushüvitis koondamise korral
2018. aasta jooksul rahuldas töötukassa 4 136 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis
puudutasid hüvitise maksmist 6 462 inimesele. Võrreldes eelmise aastaga oli koondamishüvitise
saajaid ligikaudu 12% rohkem.
Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate
jaotusest tegevusalade lõikes, sest 41% koondamisjuhtudest puudusid äriregistri andmebaasis
ettevõtte tegevusala andmed (vt joonis 19). Nendest, kellel oli tegevusala märgitud, oli suurim
koondamishüvitise saajate arv töötleva tööstuse valdkonnas (10% kõikidest juhtudest). Järgnesid
avaliku halduse (9%) ning hulgi- ja jaekaubandus (7%).
Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2018.
aastal ettevõttes E-Profiil AS, mille 109 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 239 427 euro
ulatuses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
20
Joonis 19. Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusalade lõikes 2018. aastal
2018. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate
keskmine eelnev palk 1 161 eurot ja keskmine hüvitis 1 914 eurot. Võrreldes 2017. aasta sama
perioodiga on hüvitisesaajate eelnev keskmine palk suurenenud 90 euro võrra ja keskmine hüvitis
suurenenud 163 euro võrra. Keskmiselt olid 2018. aastal kindlustushüvitise saajad töötanud oma
viimase tööandja juures ligikaudu 15 aastat.
Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral tehti 2018. aasta jooksul kokku 4 451 otsust.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
2018. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 130 ettevõtte
maksejõuetusega, mis puudutas hüvitise maksmist kokku 1 233 inimesele. Võrreldes 2017.
aastaga oli maksejõuetuse hüvitise saajaid 2% vähem.
Sektorite lõikes olid veidi üle poole hüvitisesaajatest (58%) töötanud ettevõtetes, mis tegutsesid
sekundaarsektoris ning 42% oli töötanud tertsiaarsektoris8. Sekundaarsektoris oli maksejõuetuse
hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 600 hüvitisesaajat, 19
juhtumi raames; vt joonis 20), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige
enam hüvitise saajaid muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmises (477
hüvitisesaajat, 3 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise
8
Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev
tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
21
määramiste osas oli ehitus (kokku 105 hüvitisesaajat, 28 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli
enim hüvitisesaajaid majutuse ja toitlustuse tegevuse valdkonnas (128 hüvitisesaajat, 13 juhtumit)
ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (100 hüvitisesaajat, 19 juhtumit).
Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2018. aastal E-Profiil AS pankrotijuhtum, mille endisele 334
töötajale määrati kokku hüvitist 423 957 euro ulatuses.
Joonis 20. Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad sektorite lõikes 2018. aastal
2018. aastal maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1 274 eurot kuus,
mis on 27% kõrgem 2017. aasta näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2018. aastal oli
2 457 eurot, mis on 2017. aastal määratud keskmisest hüvitisest 6% madalam (vt joonis 21).
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
22
Joonis 21. Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud
tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest 2017. ja
2018. aastal
2018. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 54% töötukassale esitatud tööandja
maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast, mis on väiksem 2017. aasta näitajast, mis oli
67%. Keskmiselt kattis maksejõuetuse hüvitis 70% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest,
olles väiksem võrreldes 2017. aastaga, kui see osakaal oli 79%9.
Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisega tehti 2018. aasta jooksul kokku 171 otsust.
Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest
Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega
töötaja eest. 2018. aastal hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 23 770 vähenenud töövõimega
töötaja eest, kes töötasid keskmiselt 8 719 tööandja juures. Töötajate arv, kelle eest hüvitati
tööandjale sotsiaalmaks, suurenes võrreldes eelmise aastaga 12% võrra.
Vaided
2018. aastal esitati kokku 2 193 vaiet, millest rahuldati 765, jäeti rahuldamata 1 284, tagastati 59
ning 85 on menetluses.
Seoses töövõime hindamisega esitati 2018. aastal kokku 1 988 vaiet, sh 262 vaiet, milles
vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest
rahuldati 730 ja 1160 jäeti rahuldamata, 23 tagastati ja 75 on menetluses.
9
Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel
on leitud keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel
hüvitatakse nõuded ligi 100% ulatuses.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
23
Töövõimetoetust vaidlustati 2018. aastal 57 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 16
rahuldati, 23 jäeti rahuldamata, 17 tagastati ja 1 on menetluses.
2018. aastal esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 45 vaiet, millest 4 rahuldati, 30 jäeti
rahuldamata, 7 tagastati ja 4 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati
4 vaiet, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Seoses hüvitisega tööandja
maksejõuetuse korral esitati 5 vaiet, millest 1 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata.
Seoses tööturuteenustega esitati 2018. aastal kokku 47 vaiet. Nendest 14 vaiet esitati seoses
ettevõtluse alustamise toetusega, mis jäeti rahuldamata. Seitse vaiet esitati seoses palgatoetusega,
millest 1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Kuus vaiet esitati seoses koolitusega, millest
1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Neli vaiet esitati seoses mobiilsustoetusega, millest
2 rahuldati, 1 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Neli vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni
saamiseks tehtud kulu hüvitamisega, mis jäeti rahuldamata. Neli vaiet esitati seoses
koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses tehnilise abivahendiga, mis
jäeti rahuldamata. Kaks vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, mis jäeti
rahuldamata. Üks vaie esitati seoses tugiisikuga töötamisega, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses
tööpraktikaga, mis rahuldati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis tagastati.
Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2018. aastal kokku 37 vaiet, millest 7 rahuldati, 22 jäeti
rahuldamata, 6 tagastati ja 2 on menetluses.
Töötutoetusega seoses esitati 2018. aastal 10 vaiet, millest 7 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on
menetluses.
Joonis 23. Töötukassale esitatud vaided 2009 – 2018
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
24
Tabel 3. 2018. aasta I-IV kvartali võrdlus 2017. aasta I-IV kvartaliga
Kasv võrreldes
2018 I-IV 2017 I-IV 2017. aastaga
AKTIIVSED MEETMED
TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 380 2 723 24,1%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 603 654 -7,9%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 243 369 -34,2%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 721 819 -12,0%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 312 1 209 8,5%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 122 272 -55,2%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 356 467 -23,7%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 30 31 -3,2%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 109 84 29,0%
VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE
Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 922 612 50,6%
Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 252 247 2,1%
Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 217 196 10,9%
Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 117 729 53,4%
Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 719 516 39,4%
Tugiisiku teenusel osalenute arv kuus keskmiselt 224 197 13,7%
Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 427 1 405 72,8%
Individuaalse töölerakendamise teenusel ja hooldusteenusel osalenute arv kuus keskmiselt 96 119 -19,0%
Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osalenute arv kuus keskmiselt 193 226 -14,5%
Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 65 21 206,7%
Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 231 230 0,4%
Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus keskmiselt 450 269 67,2%
Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 28 17 62,7%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 699 1 657 2,5%
KARJÄÄRIINFOTOAS OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 949 1 012 -6,2%
TÖÖOTSINGU TÖÖTOAS OSALENUD TÖÖOTSIJATE ARV KUUS KESKMISELT 1 114 1 194 -6,7%
KARJÄÄRINÕUSTAMIST SAANUD TÖÖTAVATE VÕI MITTEAKTIIVSETE ISIKUTE ARV
KUUS KESKMISELT 1 340 1 202 11,5%
MOBIILSUSTOETUST SAANUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 159 187 -15,1%
MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALEJATE ARV KUUS KESKMISELT 698 318 119,9%
AVALIKUL TÖÖL OSALENUD ISIKUTE ARV KUUS KESKMISELT 6 9 -33,3%
ALAEALISE TÖÖTAMISE TOETUS 361 - -
TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE
Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 861 317 -
Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 12 5 -
Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 561 150 -
Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 8 1 -
Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 46 19 -
Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 199 - -
TÖÖVAHENDUS
Lisandunud vabad töökohad 54 741 57 431 -4,7%
Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 400 10 220 -8,0%
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
25
Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine
Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130
kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–202010
2018 Muutus
2017.a 2018 2018.atäitmi eelarve võrreldes
täitmine eelarve ne täitmise % 2017(% )
1. Tööturuteenused ja -toetused
1.1. Tööturukoolitus 8 037 040 10 516 529 30,9%
1.2. Tööpraktika juhendamistasu 2 112 316 2 101 347 -0,5%
1.3. Tööharjutus 1 149 613 788 551 -31,4%
1.4. Palgatoetus 2 438 133 2 336 366 -4,2%
1.5. Töökoha loomise toetus 379 302 367 520 -3,1%
1.6. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 859 134 1 642 032 -11,7%
1.7. Muud meetmed 1 228 188 1 013 701 -17,5%
1.8. Stipendiumid 1 408 537 1 395 402 -0,9%
1.9. Sõidu- ja majutustoetus 1 344 686 1 432 902 6,6%
Kulud kokku 19 956 949 25 945 331 21 594 350 83,2% 8,2%
2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 700 502 8 172 171 3 558 607 43,5% 408,0%
2.1. Tööturukoolitus 500 217 2 374 375 374,7%
2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 177 710 1 013 740 470,4%
2.3. Koolitustoetus tööandjale 22 575 170 492 655,2%
3. Reserv 1 705 875 0 0,0%
Tööhõiveprogramm kokku 20 657 451 35 823 377 25 152 957 70,2% 21,8%
10
Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm
2017-2020 § 29 lg 1.
väljavõte Eesti Töötukassa 2018. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 10.04.2019
26
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.02.2020 10:53
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Aruande edastamine
Manused: VV_THP_aruanne_2018_IVkv.bdoc
13.02.2020 nr 1-11/18/10570
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogramm 2017-2020 rakendamise
aruande 2018. aasta IV kvartali kohta.
Lugupidamisega
Triin Kraavi