Anu Hallik-Jürgenstein
Tallinna Linnaplaneerimise Amet Meie 24.11.2017 nr 7-5/171427/1705374
[email protected]
Ehitusloa menetluses esitatavad nõuded
ja standardile tuginemine
Austatud Anu Hallik-Jürgenstein
Õiguskantslerile saadetud avalduses paluti hinnata, kas Tallinna linn on Tatari tn 6a kinnistule
kavandatava hoone ehitusloa menetluses järginud hea halduse tava. Avaldaja ei olnud nõus linna
selgitustega insolatsiooninõuete täitmise ja standardi kohaldamise kohta. Selle juhtumi puhul on
oluline detailplaneering, mis lubab insolatsiooninõudeid täites valida mitme lahenduse vahel.
Ehitusloa andja saab loamenetluses esitada nõudeid, mis tuginevad seadusele. Sageli ei sisalda
seadus üksikasjalikke ja ammendavaid nõudeid, sest nende sätestamine õigusaktis ei ole mõistlik
ega vajalik. Seetõttu piirduvad õigusaktid eesmärgi, põhimõtte või üldise nõude sätestamisega.
Nii on see ka ehitusvaldkonnas. Täpsemad nõuded võivad tuleneda ehitusvaldkonna heast tavast,
mida võib sisustada muu hulgas standardite abil.
Kui haldusakti või toimingu põhjendamisel tuginetakse standardile, tuleb seda teha viisil, mis ei
muuda standardit kohustuslikuks (toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lõige 6).
Standardile saab haldusmenetluses tugineda õigusakti nõude täpsustamisel ja
põhjendamiskohustuse täitmisel. Standardist ei saa tuleneda sellist kohustuslikku nõuet, mida ei
ole võimalik taandada õigusaktile.
Haldusmenetluses standardile tuginemine vähendab suvaotsuse võimalust ja suurendab
õiguskindlust. Seda eelkõige seetõttu, et standardid on välja töötatud konsensuse alusel ja need
kirjeldavad mingis valdkonnas üldiselt aktsepteeritud tehnilist lahendust, metoodikat või
kvaliteeditaset. Seetõttu võib ka soovitusliku iseloomuga standardile vastavus luua eelduse, et on
järgitud head tava ja ehitis vastab nõuetele (3-3-1-69-16). Sellisel juhul on isiku
tõendamiskoormis väiksem, samas tuleb arvestada ka muude, standardit eiravate lahenduste
võimalikkusega.
Standard saab olla kohustuslik vaid siis, kui rahvusvahelise õiguse või Euroopa Liidu
õigusnormid nõnda sätestavad (TNVS § 42 lõige 6). Nii on näiteks ehitusvaldkonnas paljud
standardid kohustuslikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 alusel. Elu-
2
ja bürooruumide loomulikku valgustust käsitlev standard EVS 894:2008/A2:2015 ei ole
kohustuslik. Standardi soovituslikkust on rõhutatud ka selle käsitlusalas.
Ehitusseadustiku (Ehs) § 42 lõike 1 kohaselt antakse ehitusluba siis, kui ehitusprojekt vastab
õigusaktides sätestatud nõuetele − eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele
ning ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele.
Ehitusloa andja peab ehitusloa menetluses välja selgitama olulised asjaolud, sealhulgas
kolmandate isikute õiguste riive (uurimispõhimõte, haldusmenetluse seadus § 6). Peale avalik-
õiguslike asjaolude tuleb välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud (3-3-1-59-06). Kavandatav
ehitis võib mõjutada naaberhoonete loomulikke valgustingimusi ja anda alust kahju hüvitamise
nõuetele.
Loomuliku päevavalguse nõudeid hõlmab asjaõigusseaduse § 144. Selle on kohaselt kinnisasja
omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist ega seadeldist, mis võib
näiteks varjata päevavalguse (tekitada keelatud mõjutuse). Keelatud mõjutus on ka see, kui
naaberkrundile ehitatakse hoone, mis varjab loomulikku päevavalguse. Et niisuguseid aspekte
saaks ehitusloa menetluses hinnata, tuleb teha insolatsiooni analüüs.
Hoonete loomuliku päevavalguse nõuded tulenevad EhS §-s 7 sätestatud heast tavast. Samuti
hõlmavad päevavalgusnõuet EhS § 11 lõike 2 punktis 3 märgitud hügieeni-, tervise- ja
keskkonnanõuded. Loomuliku päevavalguse nõue on kirjas ka majandus- ja taristuministri
2. juuli 2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus) § 3 lõikes 3. Need
õigusaktid ei määra siiski insolatsiooni kestuse nõudeid. Määruse § 1 lõikele 4 tuginedes võib
üksnes eeldada, et standardit järgides on ruumis piisava loomuliku valguse, sealhulgas
insolatsiooni kestuse nõue täidetud. See ei välista aga teistsuguseid lahendusi.
Detailplaneeringu seletuskirjas on sedastatud, et „kavandatud kuju ja suurusega hoone saab
ehitada tingimusel, kui Tatari tn 6a kinnistu omaniku kasuks seatakse valgusservituut 2,5 tunnist
lühema kestusega insolatsiooni talumiseks. […] Kui servituute ei seata, tuleb ehitusprojektis
hoone modelleerida insolatsioonianalüüsis määratud piiranguid arvestades“. Seega on
detailplaneeringus insolatsiooni kestus täpselt määratletud. Samas on antud võimalus seda nõuet
eirata, kui seatakse servituut. Kui detailplaneeringus on sätestatud võimalus ehitada
insolatsiooninõudeid eirav hoone, siis ei saa ehitusloa menetluses nõuda siiski neile nõuetele
vastava hoone ehitamist.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas selgitustaotlusele antud vastuses, et määruse § 1
lõike 4 kohaselt loetakse eluruumile esitatavad nõuded täidetuks, kui on järgitud Eesti, Euroopa
või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardit. Samuti teatas amet, et Eesti standardis
EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ on toodud soovitused
elamute projekteerimiseks, et tagada piisav loomulik valgustus. Nii ei ole esitatud kohustust
järgida standardit. Seda võib mõista ka kui selgitust, et insolatsiooninõuete rakendamisel võib
lähtuda standardist, ning kui seda on tehtud, siis eeldatakse, et nõuded on täidetud. Samas
rõhutas amet, et uute eluruumide projekteerimisel peavad insolatsiooni nõuded olema täidetud.
Hea halduse tava rikkumiseks ei saa pidada seda, kui ehitusloa menetluses korratakse sisuliselt
detailplaneeringust tulenevat nõuet või kui nõue on pingutusteta taandatav õigusaktist tulenevale.
Küll aga rikub hea halduse tava see, kui ehitusloa menetluse käigus antavad selgitused on
eksitavad ja piiravad isiku subjektiivseid õigusi. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastust ei saa
pidada ühemõtteliseks, sest see jätab mulje, justkui oleks viidatud standardi järgimine siiski
kohustuslik ja detailplaneeringus ette nähtud valikuvõimalust ei ole.
3
Detailplaneeringut peab järgima nii ehitise omanik (EhS § 19 lõige 1 punkt 1) projekteerimisel ja
ehitamisel (EhS § 12 lõige 2, § 14 lõige 1 punkt 3) kui ka kohalik omavalitsus ehitusluba (EhS
§ 42 lõige 1) ja kasutusluba andes (EhS § 55 punkt 3) ning järelevalvet (EhS § 130 lõige 2
punkt 1) tehes. Kohalik omavalitsus ei saa detailplaneeringus esitatud nõudeid muuta ega eirata.
Niisamuti peab detailplaneeringuga arvestama ka selgitustaotlustele vastates.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]
TERVISEAMET
PÕHJA TALITUS
NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
[email protected] Teie: 22.08.2017 nr 3-2/15/1167-5
Meie: 22.09.2017 nr 9.3-1/5351
Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneering
Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsuse
20. märts 2013. a korraldusega nr 347-k algatatud Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kaks kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue
maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse korrusega äriruumidega korterelamu
ehitamiseks, mida ühendab maa-alune sõidukite parkimiseks ettenähtud korrus.
Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris aadressil
https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP035030#tab35 asuvate detailplaneeringu
materjalidega ning ei kooskõlasta detailplaneeringut järgmisel põhjusel:
Detailplaneeringu materjalide seas esitatud mürauuringust (Akukon OY Eesti filiaal,
08.04.2014, töö nr 144052-1) selgub, et planeeritava äriruumidega (äripinnad hoone esimesel
korrusel) korterelamu välisõhus ulatuvad müratasemed päevasel ajal üle 65 dB ja öisel ajal
üle 60 dB. Välisõhus levivad müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri
16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1. Atmosfääriõhu
kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 järgi määratakse mürakategooriad vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tallinna üldplaneeringu järgi puudub maa-alal
juhtotstarve, kuid detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritud ala maakasutuse
juhtotstarbeks määrata korruselamute ala. Seletuskirja järgi on piirkonna keskus elavama
kasutusega ja selle laiendamine elamutevahelisele alale ei ole põhjendatud. Korruselamute ala
juhtotstarve vastab AÕKS ja KeM määruse nr 71 järgi II kategooria alale. Liiklusmüra
tasemed II kategooria aladel müratundliku hoone teepoolsel küljel ei tohi ületada piirväärtust,
milleks päevasel ajal on 65 dB ja öisel ajal 60 dB. Seega ületab liiklusmüra tase müratundliku
hoone (korterid) välisõhus kehtestatud normtaset.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Natalja Šubina
direktor
Paldiski mnt 81 Tel + 372 7943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354
10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369
Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn tel +372 503 7506
www.terviseamet.ee e-post:
[email protected]
Registrikood 70008799
Joko Ruberg 794 3729
[email protected]
Ele Riipus
Teema: FW: Lastekodu tn 31 ja 31 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud
probleemid
Manused: Lastekodu tn 31 ja 31a DP neg kooskõl 22 09 2017_5351-2.bdoc; Akukon 171124-1
Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu DP liiklusmüra hinnang -
mürahinnang.pdf; Lastekodu tn 31 ja 31a DP menetluse peatamine_8172-4.bdoc;
Kirjavahetus_arhitekt ja TLPA.docx; 7-51714271705374 24.11.2017 Väljaminev
kiri.bdoc
From: Proosa, Martina [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, March 16, 2018 5:23 PM
To: Heli Laarmann <
[email protected]>
Cc: Toomik, Alar <
[email protected]>
Subject: Lastekodu tn 31 ja 31 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud probleemid
Tere!
Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on koostamisel Lastekodu tn 31 ja 31a kinnistute detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamise menetlus seisab juba mitu kuud Terviseameti kooskõlastuse taga.
Esimest korda jättis Terviseamet detailplaneeringu kooskõlastamata 22.09.2017 kirjaga. Siis oli probleemiks, et
liiklusmüra tase ületas II kategooria alale ettenähtud norme. Kuna tegelikkuses piirneb detailplaneeringu ala
keskuste maa-alaga, siis Terviseamet nõustus sellega, et planeeringuala muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse
tähenduses III kategooria alaks. Vastav muudatus on tehtud ka detailplaneeringus. Akukon OY, kes algselt veel
välisõhu kaitse seaduse kehtivuse ajal müra hindas, koostas ka uue liiklusmüra hinnangu. Sellest nähtub, et
liiklusmüra jääb normi piiresse. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette selline hoonete paigutus, et nende keskele
tekiks siseõu, kuhu liiklusmüra ei kostu. Hoone ehitamisel tagatakse eluruumides normikohane müra. Praeguse
ehituskvaliteedi ja materjalide juures on võimalik ka suure liiklusega tee ääres müra täielikult summutada. Seega on
uutes majades inimeste elutingimused palju paremad, kui neil, kes elavad sealsamas aga vanemates hoonetes.
Arvasime, et probleem on lahendatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas detailplaneeringu 07.02.2018 uuesti
Terviseametile kooskõlastamiseks.
Terviseamet jättis detailplaneeringu 06.03.2018 kirjaga jälle kooskõlastamata, viidates sellele, et liiklusmüra ei vasta
II kategooria alale kehtestatud nõuetele, kuigi detailplaneeringut oli selles osas muudetud. Lisaks teatas
Terviseamet, et insolatsiooni nõuded on täitmata. See küsimus ei ole varem päevakorral olnud. Ühe teise projektiga
seonduvalt on õiguskantsler selgitanud, et standard, mis insolatsiooni nõude sätestab, ei ole õigusakt ning sellele
tuginedes ei ole võimalik isiku õigusi piirata (õiguskantsleri lisatud). Oluline on see, et oleksid täidetud määruse
„Nõuded eluruumile“ tingimused piisava päevavalguse osas.
Vastuseks Terviseameti 06.03.2018 kirjale saatis Lastekodu tn 31 ja 31a projektijuht Natalja Šubinale järgmise sisuga
e-kirja:
„Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas meile Terviseameti 06.03.2018 kirja nr 9.3-1/8172-4, millest nähtub, et
Terviseamet ei ole nõus kooskõlastama Lastekodu tn 31 detailplaneeringut.
Palume, et vaataksite oma seisukohad veel kord üle, kuna asjaolud, millele olete oma kirjas viidanud, ei saa kuidagi
detailplaneeringu kooskõlastamist takistada.
Esiteks ei ole detailplaneeringu ala puhul tegemist atmosfääriõhu kaitse seaduse kohase II kategooria, vaid III
kategooria alaga. Muudatus on Teiega kooskõlastatud ning ka detailplaneeringu dokumenti on vastav muudatus
sisse viidud. Kuna Odra tänaval mõõdetud müratase ei ületa kehtestatud norme, siis on Teie viide normiülesele
mürale ebatäpne.
Teiseks olete viidanud asjaolule, et planeeritavas hoones ei ole tagatud EVS standardi „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ nõuded. Kuna standard ei ole õigusakt, st täitmiseks kohustuslik dokument, siis ei ole võimalik
1
kooskõlastamata jätmisel tugineda standardile. Planeerimisseaduse § 133 lõike 3 järgi loetakse detailplaneering
kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu
lahendus on kooskõlas kohustusliku õigusaktiga „Eluruumile esitatavad nõuded“, mille on kehtestanud majandus- ja
taristuminister oma 02.07.2015 määrusega nr 85. Nimetatud määruse järgi vastab eluruum nõuetele, kui eluruumis
on tagatud piisav loomulik valgus (§ 3 lg 3). Otsese päikesevalguse tagamise nõuet ükski õigusakt ette ei näe. Lisaks
on nende omanikega, kelle korteris ei ole otsest päikesevalgust tagatud, sõlmitud vastavad eraõiguslikud
kokkulepped, mis tähendab, et nendel inimestel ei ole planeeringulahendusele päikesevalguse võimalikust
puudumisest tulenevaid vastuväiteid.
Arvestades eeltoodut palume, et teataksite Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et Terviseameti 06.03.2018 esile
toodud küsimused on praeguseks lahendatud.“
Arhitekt Martin Aunin käis Terviseameti ametniku Natalja Šubina vastuvõtul. Kokkuvõte sellest on lisatud.
Ehitusseadustiku § 54 lg 1 järgi kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige
ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Seega ei saa ka Terviseamet seada omalt poolt tingimusi, mis ei tulene
õigusaktidest, vaid soovituslikest standarditest. Pealegi on inimesed, kelle puhul otsene päikesevalgus väheneb,
sellega nõus olnud. Võib olla arusaadav, et Terviseamet soovib pakkuda inimestele soodsaid elamistingimusi, kuid
siin tuleb tähele panna ka seda, et kinnistu omaniku õigust oma maale ehitada saab piirata üksnes seaduse alusel.
Praegusel juhul võib viivitus kaasa tuua ka rahalise kahju.
Loodan väga, et Sotsiaalministeerium mõistab olukorra tõsidust ning aitab probleemi lahendada.
Lugupidamisega
Martina Proosa
jurist
+372 5680 5110 I +372 680 5110 I
[email protected]
AS Merko Ehitus Eesti I Järvevana tee 9g, Tallinn
2
From : Martin Aunin <
[email protected] > Date : 7 March 2018 at 18:44:40 EET To : Ivika Maavere <
[email protected] > Cc : "'Toomik, Alar (
[email protected] )'" <
[email protected] >, Reet Sarv <
[email protected] > Subject : RE: Lastekodu 31 Tere Müra teema leidis lahenduse ÜP juhtotstarbe muutmisega ja vastavalt vestlusele terviseametnikuga nii sobib. Hetkel on Terviseameti jaoks küsimus insolatsiooni EVS-i kohustuslikkuses õiguskantsleri kirja valguses. Aga see teema ei puuduta absoluutselt Lastekodu 31 DP-d, kuna meil on planeeringulahendusega mõjutatud naaberitega lepingud sõlmitud ja insolatsiooniservituudid seatud. Lastekodu 31 DP seisukohast ei ole vahet millisele otsusele Terviseamet jõuab EVS 894:2008/A2:2015 järgimise kohustuslikkuse osas ja seetõttu ei ole kindlasti vaja viia planeeringusse sisse muudatusi. Ma ei saa aru mis takistab linnal menetlust jätkata? Menetlus on seisnud 6 kuud (alates aug 2017) Terviseameti tõttu. Lugupidamisega Martin Aunin From: Ivika Maavere [ mailto:
[email protected] ] Sent: Wednesday, March 07, 2018 1:15 PM To: Martin Aunin Cc: 'Toomik, Alar (
[email protected] )'; Reet Sarv Subject: RE: Lastekodu 31 Tere, Terviseameti kirjas on märgitud, et Terviseamet peatab detailplaneeringu menetluse kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „ Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõike 3 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja kooskõlastama planeeringu Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Seega ei saa amet esitada detailplaneeringut Tallinna Linnavalitsusele vastuvõtmiseks enne, kui on olemas Terviseameti kooskõlastus. Terviseameti seisukohast sõltub, kas saame detailplaneeringu menetlust jätkata töös oleva lahenduse alusel või on vajalik viia planeeringusse sisse muudatusi. Parimat soovides, lugupidamisega Ivika Maavere Tallinna Linnaplaneerimise Amet Haabersti ja Kesklinna osakonna juhataja 6404469 From: Martin Aunin [ mailto:
[email protected] ] Sent: Wednesday, March 7, 2018 1:00 PM To: Ivika Maavere <
[email protected] > Cc: 'Toomik, Alar (
[email protected] )' <
[email protected] >; Reet Sarv <
[email protected] > Subject: FW: Lastekodu 31 Tere Palun selgitust mida Terviseameti vastus tähendab? Ma saan aru, et detailplaneeringu menetlust saab jätkata, kuna kolmandat negatiivset kooskõlastust ei tulnud? Lugupidamisega Martin Aunin arhitekt 5113787 From: Marika Pugri [ mailto:
[email protected] ] Sent: Wednesday, March 07, 2018 12:48 PM To: Martin Aunin Subject: Lastekodu 31 Edastan Terviseameti seisukoha. Marika Pugri Tallinna Linnaplaneerimise Amet Detailplaneeringute teenistus Haabersti ja Kesklinna osakond vanemspetsialist tel 640 4486
TERVISEAMET
PÕHJA TALITUS
NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
[email protected] Teie: 07.02.2018 nr 3-2/15/1167 - 13
Meie: 06.03.2018 nr 9.3-1/8172-4
Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneering
Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) teistkordselt kooskõlastamiseks Tallinna
Linnavalitsuse 20. märts 2013. a korraldusega nr 347-k algatatud Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn
31a kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kaks kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue
maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse korrusega äriruumidega korterelamu
ehitamiseks, mida ühendab maa-alune sõidukite parkimiseks ettenähtud korrus.
Amet oma 09.01.2018 kirjas nr 9.3-1/8172 ei kooskõlastanud detailplaneeringut, kuna
liiklusmüra tasemed ületasid II kategooria alale kehtestatud normtasemeid. Lisaks ei taganud
planeeringulahendus olemasolevates Lastekodu tn 42 ja 44 osades korterites EVS
894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (edaspidi standard)
tähenduses piisavat päikesevalguse kestust.
Seoses standardi järgimise kohustuslikkusega on uuesti esitatud detailplaneeringu
kooskõlastuste ja koostöö koontabelisse lisatud viide Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
adresseeritud Õiguskantsleri 24.11.2017 kirjale nr 7- 5/171427/1705374.
Käesolevaga teatame, et amet peatab detailplaneeringu menetluse standardi järgimise
kohustuslikkusega seotud asjaolude selgitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Natalja Šubina
direktor
Joko Ruberg 794 3729
[email protected]
Paldiski mnt 81 Tel + 372 7943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354
10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369
Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn tel +372 503 7506
www.terviseamet.ee e-post:
[email protected]
Registrikood 70008799
171124-1 1(10)
Ingrid Leemet, Marko Ründva 6.11.2017
Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a detailplaneering, Tallinn
Tellija: AS Merko Ehitus Eesti
Tellimus: 12.10.2017
Kontaktisik: Alar Toomik
LASTEKODU TN 31 JA LASTEKODU TN 31A DETAILPLANEERING
TALLINN
LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD
MÜRATASEMETE HINDAMINE
Akukon Oy Eesti filiaal Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI
www.akukon.ee tel +372 6616 900
[email protected] Äriregistri kood: 10756928
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 2(10)
KVALITEEDI KINNITUS
Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele.
Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool
mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid.
Tallinnas 6.11.2017
Juhataja
Marko Ründva, BSc
Konsultant
Ingrid Leemet, MSc
Kontrollis
Marko Ründva, BSc
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 3(10)
KOKKUVÕTE
Käesoleva planeeringuala kohta on koostatud 2014.a liiklusmüra hinnang (Akukon 144052-1,
8.4.2014); kuna vahepeal on muutunud keskkonnamüra käsitlev seadusandlus (keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“) ja liiklusolukord (eelkõige tasuta ühistranspordi mõjul), siis teostati
uued liiklusmüratasemete arvutused ja hinnati müratasemeid kehtivate normväärtustega.
Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita kaks
kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse
korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks, mida ühendab üks maa-alune sõidukite parkimiseks
ettenähtud korrus.
Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati autoliiklusest põhjustatud
müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused tehti vastavalt Põhjamaade arvutusmudelite järgi.
Planeeritava alani ulatuvad 2016. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Odra tn poolel e avalikul
teel 65-69 dB, Lastekodu tn poolel (avalik kõnnitee) kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld
samatugevustsoonid; öisel ajal Odra ja Lastekodu tn-te poolel kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln
samatugevustsoonid. Kinnistu enda maa-alale sisehoovis, kus paikneb lastemänguväljak, ulatuvad
päevasel ajal 40-44 ja öisel ajal 35-39 dB suurune müratase.
Odra tn ja Lastekodu tn poolsed hooneosad paiknevad vahetult kinnistu piiril, kinnistu enda maa-ala
on varjestatud planeeritava hoonega, kus on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse
nr 71 III kategooria liiklusmüra sihtväärtus.
Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada
transpordimüraga. Odra tn poole jäävatele fassaadidele mõjub päevasel ajavahemikul 2016. a
prognoosi kohaselt liiklusmüratase LpA,eq kuni 68 dB ja Lastekodu tn poole LpA,eq kuni 64 dB. Välispiirde
ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide
kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele.
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 4(10)
SISUKORD
KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................................3
1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................5
2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................5
2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................5
3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................6
3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................7
3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................7
4 TULEMUSED ...............................................................................................................................................8
5 SOOVITUSED ..............................................................................................................................................9
6 LISAD .......................................................................................................................................................10
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 5(10)
1 SISSEJUHATUS
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest tingitud müra käsitletaval alal Harjumaal Tallinnas
Kesklinna linnaosas paikneva Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu detailplaneeringuga
määratud planeeritaval alal.
Lähteandmed: Martin Aunin
Lastekodu tn 31 j Lastekodu tn 31A kinnistu detailplaneering, töö nr 11-03
Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud
müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule.
Planeeritava ala piir on mürakaartidel märgitud oranži joonega.
2 LÄHTEKOHAD
2.1 Õigusaktid
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning
välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
I kategooria virgestusrajatise maa-alad;
II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria keskuse maa-alad;
IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;
V kategooria tootmise maa-alad;
VI kategooria liikluse maa-alad.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu
elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.
Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõrataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“
Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra
hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:
− päev 07-23;
− öö 23-07.
Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme
arvutamisel parandust +5 dB.
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 6(10)
Tallinna linna üldplaneeringu järgi on Lastekodu tn äärsete kruntide juhtotstarve korruselamute ala, s.o
põhiliselt kahe ja enamkorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad
asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm, paneelelamupiirkondades ka
bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.
Planeeritaval alal on määruse mõistes tegemist III kategooria alaga – segaala.
Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr
71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud III kategooria aladel kehtivad liiklusmüra nõuded.
Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).
Kategooria Ajavahemik Normatasemed
Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus
III Päev 65 701 60
Öö 55 601 50
1)
lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel
Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (1.02.2017 redaktsioon), sätestab
liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides.
Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase
LpAeq,T (dB).
Hoone ja ruum Päev Öö
Elamu
Elu-, magamisruumides 40 30
Büroo- ja haldushoone
Nõupidamisruumides, töökabinettides 40
Avatud plaanilahendusega tööruumides 45
Kaubandus- ja teenindusettevõte
Müügisaalides, teenindusruumides 50
Sööklates, baarides, restoranides 50
3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE
Planeeritud maa-ala paikneb Tallinna Kesklinnas, Keldrimäe asumis, Odra tänava, Lastekodu tänava,
Torupilli otsa ja Tartu maanteega piirnevas kvartalis, kuhu on rajatud viimastel aastatel uushoonestus
amortiseerunud hoonete asemel (nt Tartu mnt 52, Tartu mnt 56 äripindadega korterelamud vahetult
Tartu mnt ääres). Planeeritava maa-ala piiril asuvad linnalise tähtsusega magistraalteed – K. Türnpuu
tn, Odra tn, Filtri tee ning Tartu maantee. Kontaktvööndis paiknevatel magistraalteedel on intensiivne
liikluskoormus, millega kaasneb kõrge mürasaaste.
Odra tn äärse hoone ja Odra tn vaheline ala on kogu ulatuses asfalteeritud ja seal toimub kvartali sisene
autoliiklus ja parkimine (Odra tn 2 ja 4 hooned).
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 7(10)
3.1 Maastikumudel ja tarkvara
Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik
Cadna/2018, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste
teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise
(TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method. Arvutused sooritati kasutades 3×3 m suurusi
arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati päevase (07-23),
sisaldades ka õhtust ajavahemiku (19-23).
Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku,
olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi.
Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi
detailplaneeringu põhijooniselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud Tallinna linna aluskaardilt
(leping nr 5-6/63).
Joonis 1. Maastikumudel
3.2 Autoliiklus
Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2016. a.
andmeid.
Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest
liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 77% päevasel
ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 10% öisel ajavahemikul (23-07). Raskete
veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal on 8%
päevasel ajavahemikul, 6% õhtusel ajavahemikul ja 3% öisel ajavahemikul vastavalt Akukon OY Eesti
filiaal poolt koostatud Tallinna linna välisõhu strateegiliselt mürakaardile. Maksimaalne lubatud
sõidukiirus on 50 km/h.
Tabelis 3 on toodud autoliikluse lähteandmed.
Tabel 3. Autoliikluse lähteandmed
Tänav 2016. a tipptund
Tartu mnt 2764
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 8(10)
Odra tn 2058
Lastekodu tn 235
4 TULEMUSED
Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 3 kaarti päevase ning öise ajavahemiku
jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva
autoliikluse osas on toodud lisades 171124-Lisa 1 … Lisa 2. Lisaks arvutati müratasemed planeeritava
hoone fassaadidel (171124-Lisa 3), kus on esitatud hoonete fassaadidele mõjuvad kõrgeimad
liiklusmüra ekvivalenttasemed 2016. aasta päevasel ajal (hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone
fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul.
Planeeritava alani ulatuvad 2016. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Odra tn poolel e avalikul
teel 65-69 dB, Lastekodu tn poolel kõnniteel kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid;
öisel ajal Odra ja Lastekodu tn-te poolel kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Kinnistu
enda maa-alale hoonete vahelises sisehoovis ulatuvad päevasel ajal 40-44 ja öisel ajal 35-39 dB
suurune müratase (lastemänguväljaku asukoht).
Odra tn ja Lastekodu tn poolsed hooneosad paiknevad vahetult kinnistu piiril, kinnistu enda maa-ala
on varjestatud planeeritava hoonega, kus on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse
nr 71 III kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Sellist planeeringulahendust tuleb pidada akustiliselt
soodsaks, kus suure liikluskoormusega tänavate äärde rajatakse hoonestus, mille tulemusel on
võimalik vähendada keskkonnamüra tasemeid linnakeskkonnas tänavatest kaugemal ja hoonete taga,
kus siis tänavaäärsed hooned käituvad mürakaitseekraanidena.
Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete
fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad
heliisolatsiooni nõuded. Hoonete fassaadidele mõjuvaid müratasemeid ei ole määruses normitud.
Planeeritava Odra tn poolse hooneosa fassaadideni mõjuvad 2016. a liiklusandmete kohaselt päevasel
ajal kuni LAeq = 68 dB suurune müratase; teistel külgedele mõjuvad madalamad tasemed,
Joonistel 2 ja 3 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T 2016. a liiklussagedust
arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel).
Joonis 2. Vaade planeeritavale alale Odra tänava poolt
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 9(10)
Joonis 3. Vaade planeeritavale alale Lastekodu tänava poolt
5 SOOVITUSED
Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 6.2.
Tabel 4. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi.
Hoone ja ruum Päev Öö
Elamu
Elu-, magamisruumides 35 30
Büroo- ja haldushoone
Nõupidamisruumides, töökabinettides 35
Avatud plaanilahendusega tööruumides 40
Kaubandus- ja teenindusettevõte
Müügisaalides, teenindusruumides 45
Sööklates, baarides, restoranides 45
Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele
esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud
välismürataseme korral bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide välispiirde
ühisisolatsiooniks Odra tänava ääres arvestama R’tr,s,w = 35 dB, eluruumide korral R’tr,s,w = 45 dB, mida
tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4.
Hoonete teistel külgedel võib välispiirde ühisisolatsiooniks arvestada R’tr,s,w = 30-40 dB, olenevalt
välismüra suurusest ja ruumide tüübile.
EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul
kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².
171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 10(10)
Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada
transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul
esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.
Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken
moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks.
Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleks järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid
ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee
poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja maa-ala, mis mõeldud
puhkuseks.
6 LISAD
1. 171124-Lisa 1 Liiklusmürakaart – 2016, päev Ld;
2. 171124-Lisa 2 Liiklusmürakaart – 2016, öö Ln;
3. 171124-Lisa 3 Liiklusmürakaart -. hoonete välispiire, 2016, päev LpA,eq
KE
Akukon 171124 Lisa 1
3K
E
Lastekodu tn 31 ja
Lastekodu tn 31A kinnistu DP
K
Liiklusmüra uuring
2E
3K
E
4K
E
Liiklusmürast
põhjustatud müratasemed
2016:
5K
K Hinnatud müratase Ld
K
päev [7-23]
5K
KK
> 35.0 dB
KK
> 40.0 dB
> 45.0 dB
> 50.0 dB
E > 55.0 dB
4K > 60.0 dB
KK
> 65.0 dB
> 70.0 dB
La
2E
st 5K Mõõtkava:
ek
2E
6K 1:750
od 6K
u 1K
tn
2E
K
E
KK
tn
KK
K
ra
Od
KE
2E
2E akukon
Akukon Eesti
E IL/24.10.17
3K K
Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna
KE
Akukon 171124 Lisa 2
3K
E
Lastekodu tn 31 ja
Lastekodu tn 31A kinnistu DP
K
Liiklusmüra uuring
2E
3K
E
4K
E Liiklusmürast
põhjustatud müratasemed
2016:
5K Hinnatud müratase Ln
K
K
öö [kl 23-7]
5K > 35.0 dB
KK
> 40.0 dB
KK
> 45.0 dB
> 50.0 dB
> 55.0 dB
E > 60.0 dB
4K > 65.0 dB
KK
> 70.0 dB
La Mõõtkava:
2E
1:750
st 5K
ek
2E
6K
od 6K
u 1K
tn
2E
K
E
KK
tn
KK
K
ra
Od
KE
2E
2E akukon
Akukon Eesti
E IL/24.10.17
3K K
Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna
B
KE
Akukon 171124 Lisa 3
3K
E
Lastekodu tn 31 ja
Lastekodu tn 31A kinnistu DP
K
Liiklusmüra
2E
60 61
3K
E
59
4K
60
58
E Hoonete välispiire, 2016:
60
47
päev [7-23]
54 59
55 46
53
55 46
5K 59 > 30.0 dB
53
K > 35.0 dB
K
55 59
53 46
> 40.0 dB
55
58 46 6152 59
> 45.0 dB
5K
KK
54
58 59 > 50.0 dB
6051 54
45
> 55.0 dB
KK
58 59
56 55
45 > 60.0 dB
59
55
55 48
59 > 65.0 dB
59
55 57 E > 70.0 dB
4K
54 53
60 54
54 > 75.0 dB
KK
53
60 55 54 57
54 62
53
61
6354 52
55
60
63
Mõõtkava:
61 53 1:750
La 57 50 6860
60
2E
53 64
st 62
58 49 53 5K68
ek
2E
62 6K 47 53
63
68
od 63
60
52
6K
68
u 1K 6455 52
61
68
tn 63 52 6860 68
2E
64 53
K 64
68
68
65
E 68
KK
66 68
tn
KK
K
B ra
kill
Od
KE
kill
A
2E
2E akukon
Akukon Eesti
E IL/24.10.17
3K K
Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna