dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 12. veebruar 2020
Viit
5.1-2/444-1
Registreeritud
12. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Merko Ehitus Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2018
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2018

Failid

  • 📎7-51714271705374 24.11.2017 Väljaminev kiri.bdoc317 KB
  • 📎Akukon 171124-1 Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu DP liiklusmüra hinnang - mürahinnang.pdf365 KB
  • 📎Kirjavahetus_arhitekt ja TLPA.docx14 KB
  • 📎Lastekodu tn 31 ja 31a DP menetluse peatamine_8172-4.bdoc78 KB
  • 📎Lastekodu tn 31 ja 31a DP neg kooskõl 22 09 2017_5351-2.bdoc132 KB
  • 📎pöördumine.pdf80 KB

Sisu (failidest)

Anu Hallik-Jürgenstein Tallinna Linnaplaneerimise Amet Meie 24.11.2017 nr 7-5/171427/1705374 [email protected] Ehitusloa menetluses esitatavad nõuded ja standardile tuginemine Austatud Anu Hallik-Jürgenstein Õiguskantslerile saadetud avalduses paluti hinnata, kas Tallinna linn on Tatari tn 6a kinnistule kavandatava hoone ehitusloa menetluses järginud hea halduse tava. Avaldaja ei olnud nõus linna selgitustega insolatsiooninõuete täitmise ja standardi kohaldamise kohta. Selle juhtumi puhul on oluline detailplaneering, mis lubab insolatsiooninõudeid täites valida mitme lahenduse vahel. Ehitusloa andja saab loamenetluses esitada nõudeid, mis tuginevad seadusele. Sageli ei sisalda seadus üksikasjalikke ja ammendavaid nõudeid, sest nende sätestamine õigusaktis ei ole mõistlik ega vajalik. Seetõttu piirduvad õigusaktid eesmärgi, põhimõtte või üldise nõude sätestamisega. Nii on see ka ehitusvaldkonnas. Täpsemad nõuded võivad tuleneda ehitusvaldkonna heast tavast, mida võib sisustada muu hulgas standardite abil. Kui haldusakti või toimingu põhjendamisel tuginetakse standardile, tuleb seda teha viisil, mis ei muuda standardit kohustuslikuks (toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lõige 6). Standardile saab haldusmenetluses tugineda õigusakti nõude täpsustamisel ja põhjendamiskohustuse täitmisel. Standardist ei saa tuleneda sellist kohustuslikku nõuet, mida ei ole võimalik taandada õigusaktile. Haldusmenetluses standardile tuginemine vähendab suvaotsuse võimalust ja suurendab õiguskindlust. Seda eelkõige seetõttu, et standardid on välja töötatud konsensuse alusel ja need kirjeldavad mingis valdkonnas üldiselt aktsepteeritud tehnilist lahendust, metoodikat või kvaliteeditaset. Seetõttu võib ka soovitusliku iseloomuga standardile vastavus luua eelduse, et on järgitud head tava ja ehitis vastab nõuetele (3-3-1-69-16). Sellisel juhul on isiku tõendamiskoormis väiksem, samas tuleb arvestada ka muude, standardit eiravate lahenduste võimalikkusega. Standard saab olla kohustuslik vaid siis, kui rahvusvahelise õiguse või Euroopa Liidu õigusnormid nõnda sätestavad (TNVS § 42 lõige 6). Nii on näiteks ehitusvaldkonnas paljud standardid kohustuslikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 alusel. Elu- 2 ja bürooruumide loomulikku valgustust käsitlev standard EVS 894:2008/A2:2015 ei ole kohustuslik. Standardi soovituslikkust on rõhutatud ka selle käsitlusalas. Ehitusseadustiku (Ehs) § 42 lõike 1 kohaselt antakse ehitusluba siis, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele − eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Ehitusloa andja peab ehitusloa menetluses välja selgitama olulised asjaolud, sealhulgas kolmandate isikute õiguste riive (uurimispõhimõte, haldusmenetluse seadus § 6). Peale avalik- õiguslike asjaolude tuleb välja selgitada ka tsiviilõiguslikud asjaolud (3-3-1-59-06). Kavandatav ehitis võib mõjutada naaberhoonete loomulikke valgustingimusi ja anda alust kahju hüvitamise nõuetele. Loomuliku päevavalguse nõudeid hõlmab asjaõigusseaduse § 144. Selle on kohaselt kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist ega seadeldist, mis võib näiteks varjata päevavalguse (tekitada keelatud mõjutuse). Keelatud mõjutus on ka see, kui naaberkrundile ehitatakse hoone, mis varjab loomulikku päevavalguse. Et niisuguseid aspekte saaks ehitusloa menetluses hinnata, tuleb teha insolatsiooni analüüs. Hoonete loomuliku päevavalguse nõuded tulenevad EhS §-s 7 sätestatud heast tavast. Samuti hõlmavad päevavalgusnõuet EhS § 11 lõike 2 punktis 3 märgitud hügieeni-, tervise- ja keskkonnanõuded. Loomuliku päevavalguse nõue on kirjas ka majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus) § 3 lõikes 3. Need õigusaktid ei määra siiski insolatsiooni kestuse nõudeid. Määruse § 1 lõikele 4 tuginedes võib üksnes eeldada, et standardit järgides on ruumis piisava loomuliku valguse, sealhulgas insolatsiooni kestuse nõue täidetud. See ei välista aga teistsuguseid lahendusi. Detailplaneeringu seletuskirjas on sedastatud, et „kavandatud kuju ja suurusega hoone saab ehitada tingimusel, kui Tatari tn 6a kinnistu omaniku kasuks seatakse valgusservituut 2,5 tunnist lühema kestusega insolatsiooni talumiseks. […] Kui servituute ei seata, tuleb ehitusprojektis hoone modelleerida insolatsioonianalüüsis määratud piiranguid arvestades“. Seega on detailplaneeringus insolatsiooni kestus täpselt määratletud. Samas on antud võimalus seda nõuet eirata, kui seatakse servituut. Kui detailplaneeringus on sätestatud võimalus ehitada insolatsiooninõudeid eirav hoone, siis ei saa ehitusloa menetluses nõuda siiski neile nõuetele vastava hoone ehitamist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas selgitustaotlusele antud vastuses, et määruse § 1 lõike 4 kohaselt loetakse eluruumile esitatavad nõuded täidetuks, kui on järgitud Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardit. Samuti teatas amet, et Eesti standardis EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ on toodud soovitused elamute projekteerimiseks, et tagada piisav loomulik valgustus. Nii ei ole esitatud kohustust järgida standardit. Seda võib mõista ka kui selgitust, et insolatsiooninõuete rakendamisel võib lähtuda standardist, ning kui seda on tehtud, siis eeldatakse, et nõuded on täidetud. Samas rõhutas amet, et uute eluruumide projekteerimisel peavad insolatsiooni nõuded olema täidetud. Hea halduse tava rikkumiseks ei saa pidada seda, kui ehitusloa menetluses korratakse sisuliselt detailplaneeringust tulenevat nõuet või kui nõue on pingutusteta taandatav õigusaktist tulenevale. Küll aga rikub hea halduse tava see, kui ehitusloa menetluse käigus antavad selgitused on eksitavad ja piiravad isiku subjektiivseid õigusi. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastust ei saa pidada ühemõtteliseks, sest see jätab mulje, justkui oleks viidatud standardi järgimine siiski kohustuslik ja detailplaneeringus ette nähtud valikuvõimalust ei ole. 3 Detailplaneeringut peab järgima nii ehitise omanik (EhS § 19 lõige 1 punkt 1) projekteerimisel ja ehitamisel (EhS § 12 lõige 2, § 14 lõige 1 punkt 3) kui ka kohalik omavalitsus ehitusluba (EhS § 42 lõige 1) ja kasutusluba andes (EhS § 55 punkt 3) ning järelevalvet (EhS § 130 lõige 2 punkt 1) tehes. Kohalik omavalitsus ei saa detailplaneeringus esitatud nõudeid muuta ega eirata. Niisamuti peab detailplaneeringuga arvestama ka selgitustaotlustele vastates. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ago Pelisaar 693 8407 [email protected] TERVISEAMET PÕHJA TALITUS NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Teie: 22.08.2017 nr 3-2/15/1167-5 Meie: 22.09.2017 nr 9.3-1/5351 Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneering Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsuse 20. märts 2013. a korraldusega nr 347-k algatatud Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kaks kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks, mida ühendab maa-alune sõidukite parkimiseks ettenähtud korrus. Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP035030#tab35 asuvate detailplaneeringu materjalidega ning ei kooskõlasta detailplaneeringut järgmisel põhjusel: Detailplaneeringu materjalide seas esitatud mürauuringust (Akukon OY Eesti filiaal, 08.04.2014, töö nr 144052-1) selgub, et planeeritava äriruumidega (äripinnad hoone esimesel korrusel) korterelamu välisõhus ulatuvad müratasemed päevasel ajal üle 65 dB ja öisel ajal üle 60 dB. Välisõhus levivad müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 järgi määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Tallinna üldplaneeringu järgi puudub maa-alal juhtotstarve, kuid detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks määrata korruselamute ala. Seletuskirja järgi on piirkonna keskus elavama kasutusega ja selle laiendamine elamutevahelisele alale ei ole põhjendatud. Korruselamute ala juhtotstarve vastab AÕKS ja KeM määruse nr 71 järgi II kategooria alale. Liiklusmüra tasemed II kategooria aladel müratundliku hoone teepoolsel küljel ei tohi ületada piirväärtust, milleks päevasel ajal on 65 dB ja öisel ajal 60 dB. Seega ületab liiklusmüra tase müratundliku hoone (korterid) välisõhus kehtestatud normtaset. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Natalja Šubina direktor Paldiski mnt 81 Tel + 372 7943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354 10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369 Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn tel +372 503 7506 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Registrikood 70008799 Joko Ruberg 794 3729 [email protected] Ele Riipus Teema: FW: Lastekodu tn 31 ja 31 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud probleemid Manused: Lastekodu tn 31 ja 31a DP neg kooskõl 22 09 2017_5351-2.bdoc; Akukon 171124-1 Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu DP liiklusmüra hinnang - mürahinnang.pdf; Lastekodu tn 31 ja 31a DP menetluse peatamine_8172-4.bdoc; Kirjavahetus_arhitekt ja TLPA.docx; 7-51714271705374 24.11.2017 Väljaminev kiri.bdoc From: Proosa, Martina [mailto:[email protected]] Sent: Friday, March 16, 2018 5:23 PM To: Heli Laarmann <[email protected]> Cc: Toomik, Alar <[email protected]> Subject: Lastekodu tn 31 ja 31 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud probleemid Tere! Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on koostamisel Lastekodu tn 31 ja 31a kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise menetlus seisab juba mitu kuud Terviseameti kooskõlastuse taga. Esimest korda jättis Terviseamet detailplaneeringu kooskõlastamata 22.09.2017 kirjaga. Siis oli probleemiks, et liiklusmüra tase ületas II kategooria alale ettenähtud norme. Kuna tegelikkuses piirneb detailplaneeringu ala keskuste maa-alaga, siis Terviseamet nõustus sellega, et planeeringuala muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses III kategooria alaks. Vastav muudatus on tehtud ka detailplaneeringus. Akukon OY, kes algselt veel välisõhu kaitse seaduse kehtivuse ajal müra hindas, koostas ka uue liiklusmüra hinnangu. Sellest nähtub, et liiklusmüra jääb normi piiresse. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette selline hoonete paigutus, et nende keskele tekiks siseõu, kuhu liiklusmüra ei kostu. Hoone ehitamisel tagatakse eluruumides normikohane müra. Praeguse ehituskvaliteedi ja materjalide juures on võimalik ka suure liiklusega tee ääres müra täielikult summutada. Seega on uutes majades inimeste elutingimused palju paremad, kui neil, kes elavad sealsamas aga vanemates hoonetes. Arvasime, et probleem on lahendatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas detailplaneeringu 07.02.2018 uuesti Terviseametile kooskõlastamiseks. Terviseamet jättis detailplaneeringu 06.03.2018 kirjaga jälle kooskõlastamata, viidates sellele, et liiklusmüra ei vasta II kategooria alale kehtestatud nõuetele, kuigi detailplaneeringut oli selles osas muudetud. Lisaks teatas Terviseamet, et insolatsiooni nõuded on täitmata. See küsimus ei ole varem päevakorral olnud. Ühe teise projektiga seonduvalt on õiguskantsler selgitanud, et standard, mis insolatsiooni nõude sätestab, ei ole õigusakt ning sellele tuginedes ei ole võimalik isiku õigusi piirata (õiguskantsleri lisatud). Oluline on see, et oleksid täidetud määruse „Nõuded eluruumile“ tingimused piisava päevavalguse osas. Vastuseks Terviseameti 06.03.2018 kirjale saatis Lastekodu tn 31 ja 31a projektijuht Natalja Šubinale järgmise sisuga e-kirja: „Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas meile Terviseameti 06.03.2018 kirja nr 9.3-1/8172-4, millest nähtub, et Terviseamet ei ole nõus kooskõlastama Lastekodu tn 31 detailplaneeringut. Palume, et vaataksite oma seisukohad veel kord üle, kuna asjaolud, millele olete oma kirjas viidanud, ei saa kuidagi detailplaneeringu kooskõlastamist takistada. Esiteks ei ole detailplaneeringu ala puhul tegemist atmosfääriõhu kaitse seaduse kohase II kategooria, vaid III kategooria alaga. Muudatus on Teiega kooskõlastatud ning ka detailplaneeringu dokumenti on vastav muudatus sisse viidud. Kuna Odra tänaval mõõdetud müratase ei ületa kehtestatud norme, siis on Teie viide normiülesele mürale ebatäpne. Teiseks olete viidanud asjaolule, et planeeritavas hoones ei ole tagatud EVS standardi „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuded. Kuna standard ei ole õigusakt, st täitmiseks kohustuslik dokument, siis ei ole võimalik 1 kooskõlastamata jätmisel tugineda standardile. Planeerimisseaduse § 133 lõike 3 järgi loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kohustusliku õigusaktiga „Eluruumile esitatavad nõuded“, mille on kehtestanud majandus- ja taristuminister oma 02.07.2015 määrusega nr 85. Nimetatud määruse järgi vastab eluruum nõuetele, kui eluruumis on tagatud piisav loomulik valgus (§ 3 lg 3). Otsese päikesevalguse tagamise nõuet ükski õigusakt ette ei näe. Lisaks on nende omanikega, kelle korteris ei ole otsest päikesevalgust tagatud, sõlmitud vastavad eraõiguslikud kokkulepped, mis tähendab, et nendel inimestel ei ole planeeringulahendusele päikesevalguse võimalikust puudumisest tulenevaid vastuväiteid. Arvestades eeltoodut palume, et teataksite Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et Terviseameti 06.03.2018 esile toodud küsimused on praeguseks lahendatud.“ Arhitekt Martin Aunin käis Terviseameti ametniku Natalja Šubina vastuvõtul. Kokkuvõte sellest on lisatud. Ehitusseadustiku § 54 lg 1 järgi kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Seega ei saa ka Terviseamet seada omalt poolt tingimusi, mis ei tulene õigusaktidest, vaid soovituslikest standarditest. Pealegi on inimesed, kelle puhul otsene päikesevalgus väheneb, sellega nõus olnud. Võib olla arusaadav, et Terviseamet soovib pakkuda inimestele soodsaid elamistingimusi, kuid siin tuleb tähele panna ka seda, et kinnistu omaniku õigust oma maale ehitada saab piirata üksnes seaduse alusel. Praegusel juhul võib viivitus kaasa tuua ka rahalise kahju. Loodan väga, et Sotsiaalministeerium mõistab olukorra tõsidust ning aitab probleemi lahendada. Lugupidamisega Martina Proosa jurist +372 5680 5110 I +372 680 5110 I [email protected] AS Merko Ehitus Eesti I Järvevana tee 9g, Tallinn 2 From : Martin Aunin &lt; [email protected] &gt; Date : 7 March 2018 at 18:44:40 EET To : Ivika Maavere &lt; [email protected] &gt; Cc : "'Toomik, Alar ( [email protected] )'" &lt; [email protected] &gt;, Reet Sarv &lt; [email protected] &gt; Subject : RE: Lastekodu 31 Tere Müra teema leidis lahenduse ÜP juhtotstarbe muutmisega ja vastavalt vestlusele terviseametnikuga nii sobib. Hetkel on Terviseameti jaoks küsimus insolatsiooni EVS-i kohustuslikkuses õiguskantsleri kirja valguses. Aga see teema ei puuduta absoluutselt Lastekodu 31 DP-d, kuna meil on planeeringulahendusega mõjutatud naaberitega lepingud sõlmitud ja insolatsiooniservituudid seatud. Lastekodu 31 DP seisukohast ei ole vahet millisele otsusele Terviseamet jõuab EVS 894:2008/A2:2015 järgimise kohustuslikkuse osas ja seetõttu ei ole kindlasti vaja viia planeeringusse sisse muudatusi. Ma ei saa aru mis takistab linnal menetlust jätkata? Menetlus on seisnud 6 kuud (alates aug 2017) Terviseameti tõttu. Lugupidamisega Martin Aunin From: Ivika Maavere [ mailto:[email protected] ] Sent: Wednesday, March 07, 2018 1:15 PM To: Martin Aunin Cc: 'Toomik, Alar ( [email protected] )'; Reet Sarv Subject: RE: Lastekodu 31 Tere, Terviseameti kirjas on märgitud, et Terviseamet peatab detailplaneeringu menetluse kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „ Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõike 3 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja kooskõlastama planeeringu Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Seega ei saa amet esitada detailplaneeringut Tallinna Linnavalitsusele vastuvõtmiseks enne, kui on olemas Terviseameti kooskõlastus. Terviseameti seisukohast sõltub, kas saame detailplaneeringu menetlust jätkata töös oleva lahenduse alusel või on vajalik viia planeeringusse sisse muudatusi. Parimat soovides, lugupidamisega Ivika Maavere Tallinna Linnaplaneerimise Amet Haabersti ja Kesklinna osakonna juhataja 6404469 From: Martin Aunin [ mailto:[email protected] ] Sent: Wednesday, March 7, 2018 1:00 PM To: Ivika Maavere &lt; [email protected] &gt; Cc: 'Toomik, Alar ( [email protected] )' &lt; [email protected] &gt;; Reet Sarv &lt; [email protected] &gt; Subject: FW: Lastekodu 31 Tere Palun selgitust mida Terviseameti vastus tähendab? Ma saan aru, et detailplaneeringu menetlust saab jätkata, kuna kolmandat negatiivset kooskõlastust ei tulnud? Lugupidamisega Martin Aunin arhitekt 5113787 From: Marika Pugri [ mailto:[email protected] ] Sent: Wednesday, March 07, 2018 12:48 PM To: Martin Aunin Subject: Lastekodu 31 Edastan Terviseameti seisukoha. Marika Pugri Tallinna Linnaplaneerimise Amet Detailplaneeringute teenistus Haabersti ja Kesklinna osakond vanemspetsialist tel 640 4486 TERVISEAMET PÕHJA TALITUS NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Teie: 07.02.2018 nr 3-2/15/1167 - 13 Meie: 06.03.2018 nr 9.3-1/8172-4 Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneering Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) teistkordselt kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsuse 20. märts 2013. a korraldusega nr 347-k algatatud Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu eesmärgiks on liita kaks kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks, mida ühendab maa-alune sõidukite parkimiseks ettenähtud korrus. Amet oma 09.01.2018 kirjas nr 9.3-1/8172 ei kooskõlastanud detailplaneeringut, kuna liiklusmüra tasemed ületasid II kategooria alale kehtestatud normtasemeid. Lisaks ei taganud planeeringulahendus olemasolevates Lastekodu tn 42 ja 44 osades korterites EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (edaspidi standard) tähenduses piisavat päikesevalguse kestust. Seoses standardi järgimise kohustuslikkusega on uuesti esitatud detailplaneeringu kooskõlastuste ja koostöö koontabelisse lisatud viide Tallinna Linnaplaneerimise Ametile adresseeritud Õiguskantsleri 24.11.2017 kirjale nr 7- 5/171427/1705374. Käesolevaga teatame, et amet peatab detailplaneeringu menetluse standardi järgimise kohustuslikkusega seotud asjaolude selgitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Natalja Šubina direktor Joko Ruberg 794 3729 [email protected] Paldiski mnt 81 Tel + 372 7943 700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354 10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369 Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn tel +372 503 7506 www.terviseamet.ee e-post: [email protected] Registrikood 70008799 171124-1 1(10) Ingrid Leemet, Marko Ründva 6.11.2017 Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a detailplaneering, Tallinn Tellija: AS Merko Ehitus Eesti Tellimus: 12.10.2017 Kontaktisik: Alar Toomik LASTEKODU TN 31 JA LASTEKODU TN 31A DETAILPLANEERING TALLINN LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE Akukon Oy Eesti filiaal Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Äriregistri kood: 10756928 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 2(10) KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 6.11.2017 Juhataja Marko Ründva, BSc Konsultant Ingrid Leemet, MSc Kontrollis Marko Ründva, BSc 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 3(10) KOKKUVÕTE Käesoleva planeeringuala kohta on koostatud 2014.a liiklusmüra hinnang (Akukon 144052-1, 8.4.2014); kuna vahepeal on muutunud keskkonnamüra käsitlev seadusandlus (keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) ja liiklusolukord (eelkõige tasuta ühistranspordi mõjul), siis teostati uued liiklusmüratasemete arvutused ja hinnati müratasemeid kehtivate normväärtustega. Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on liita kaks kinnistut ning määrata ehitusõigus ühe kuni kuue maapealse korrusega ja ühe kuni viie maapealse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks, mida ühendab üks maa-alune sõidukite parkimiseks ettenähtud korrus. Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused tehti vastavalt Põhjamaade arvutusmudelite järgi. Planeeritava alani ulatuvad 2016. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Odra tn poolel e avalikul teel 65-69 dB, Lastekodu tn poolel (avalik kõnnitee) kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid; öisel ajal Odra ja Lastekodu tn-te poolel kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Kinnistu enda maa-alale sisehoovis, kus paikneb lastemänguväljak, ulatuvad päevasel ajal 40-44 ja öisel ajal 35-39 dB suurune müratase. Odra tn ja Lastekodu tn poolsed hooneosad paiknevad vahetult kinnistu piiril, kinnistu enda maa-ala on varjestatud planeeritava hoonega, kus on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 III kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Odra tn poole jäävatele fassaadidele mõjub päevasel ajavahemikul 2016. a prognoosi kohaselt liiklusmüratase LpA,eq kuni 68 dB ja Lastekodu tn poole LpA,eq kuni 64 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele. 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 4(10) SISUKORD KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................................3 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................5 2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................5 2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................5 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................6 3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................7 3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................7 4 TULEMUSED ...............................................................................................................................................8 5 SOOVITUSED ..............................................................................................................................................9 6 LISAD .......................................................................................................................................................10 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 5(10) 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest tingitud müra käsitletaval alal Harjumaal Tallinnas Kesklinna linnaosas paikneva Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31a kinnistu detailplaneeringuga määratud planeeritaval alal. Lähteandmed: Martin Aunin Lastekodu tn 31 j Lastekodu tn 31A kinnistu detailplaneering, töö nr 11-03 Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. Planeeritava ala piir on mürakaartidel märgitud oranži joonega. 2 LÄHTEKOHAD 2.1 Õigusaktid Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: − müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; − müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad; V kategooria tootmise maa-alad; VI kategooria liikluse maa-alad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõrataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: − päev 07-23; − öö 23-07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 6(10) Tallinna linna üldplaneeringu järgi on Lastekodu tn äärsete kruntide juhtotstarve korruselamute ala, s.o põhiliselt kahe ja enamkorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm, paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Planeeritaval alal on määruse mõistes tegemist III kategooria alaga – segaala. Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud III kategooria aladel kehtivad liiklusmüra nõuded. Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Kategooria Ajavahemik Normatasemed Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus III Päev 65 701 60 Öö 55 601 50 1) lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (1.02.2017 redaktsioon), sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides. Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 40 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides 40 Avatud plaanilahendusega tööruumides 45 Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides 50 Sööklates, baarides, restoranides 50 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE Planeeritud maa-ala paikneb Tallinna Kesklinnas, Keldrimäe asumis, Odra tänava, Lastekodu tänava, Torupilli otsa ja Tartu maanteega piirnevas kvartalis, kuhu on rajatud viimastel aastatel uushoonestus amortiseerunud hoonete asemel (nt Tartu mnt 52, Tartu mnt 56 äripindadega korterelamud vahetult Tartu mnt ääres). Planeeritava maa-ala piiril asuvad linnalise tähtsusega magistraalteed – K. Türnpuu tn, Odra tn, Filtri tee ning Tartu maantee. Kontaktvööndis paiknevatel magistraalteedel on intensiivne liikluskoormus, millega kaasneb kõrge mürasaaste. Odra tn äärse hoone ja Odra tn vaheline ala on kogu ulatuses asfalteeritud ja seal toimub kvartali sisene autoliiklus ja parkimine (Odra tn 2 ja 4 hooned). 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 7(10) 3.1 Maastikumudel ja tarkvara Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2018, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method. Arvutused sooritati kasutades 3×3 m suurusi arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati päevase (07-23), sisaldades ka õhtust ajavahemiku (19-23). Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi detailplaneeringu põhijooniselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud Tallinna linna aluskaardilt (leping nr 5-6/63). Joonis 1. Maastikumudel 3.2 Autoliiklus Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2016. a. andmeid. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 77% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 10% öisel ajavahemikul (23-07). Raskete veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal on 8% päevasel ajavahemikul, 6% õhtusel ajavahemikul ja 3% öisel ajavahemikul vastavalt Akukon OY Eesti filiaal poolt koostatud Tallinna linna välisõhu strateegiliselt mürakaardile. Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Tabelis 3 on toodud autoliikluse lähteandmed. Tabel 3. Autoliikluse lähteandmed Tänav 2016. a tipptund Tartu mnt 2764 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 8(10) Odra tn 2058 Lastekodu tn 235 4 TULEMUSED Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 3 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva autoliikluse osas on toodud lisades 171124-Lisa 1 … Lisa 2. Lisaks arvutati müratasemed planeeritava hoone fassaadidel (171124-Lisa 3), kus on esitatud hoonete fassaadidele mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed 2016. aasta päevasel ajal (hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul. Planeeritava alani ulatuvad 2016. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Odra tn poolel e avalikul teel 65-69 dB, Lastekodu tn poolel kõnniteel kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid; öisel ajal Odra ja Lastekodu tn-te poolel kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Kinnistu enda maa-alale hoonete vahelises sisehoovis ulatuvad päevasel ajal 40-44 ja öisel ajal 35-39 dB suurune müratase (lastemänguväljaku asukoht). Odra tn ja Lastekodu tn poolsed hooneosad paiknevad vahetult kinnistu piiril, kinnistu enda maa-ala on varjestatud planeeritava hoonega, kus on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 III kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Sellist planeeringulahendust tuleb pidada akustiliselt soodsaks, kus suure liikluskoormusega tänavate äärde rajatakse hoonestus, mille tulemusel on võimalik vähendada keskkonnamüra tasemeid linnakeskkonnas tänavatest kaugemal ja hoonete taga, kus siis tänavaäärsed hooned käituvad mürakaitseekraanidena. Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Hoonete fassaadidele mõjuvaid müratasemeid ei ole määruses normitud. Planeeritava Odra tn poolse hooneosa fassaadideni mõjuvad 2016. a liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 68 dB suurune müratase; teistel külgedele mõjuvad madalamad tasemed, Joonistel 2 ja 3 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T 2016. a liiklussagedust arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel). Joonis 2. Vaade planeeritavale alale Odra tänava poolt 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 9(10) Joonis 3. Vaade planeeritavale alale Lastekodu tänava poolt 5 SOOVITUSED Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 6.2. Tabel 4. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi. Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides 35 Avatud plaanilahendusega tööruumides 40 Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides 45 Sööklates, baarides, restoranides 45 Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide välispiirde ühisisolatsiooniks Odra tänava ääres arvestama R’tr,s,w = 35 dB, eluruumide korral R’tr,s,w = 45 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4. Hoonete teistel külgedel võib välispiirde ühisisolatsiooniks arvestada R’tr,s,w = 30-40 dB, olenevalt välismüra suurusest ja ruumide tüübile. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m². 171124-1 Lastekodu tn 31 ja 31a detailplaneering/ mürahinnang 10(10) Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleks järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja maa-ala, mis mõeldud puhkuseks. 6 LISAD 1. 171124-Lisa 1 Liiklusmürakaart – 2016, päev Ld; 2. 171124-Lisa 2 Liiklusmürakaart – 2016, öö Ln; 3. 171124-Lisa 3 Liiklusmürakaart -. hoonete välispiire, 2016, päev LpA,eq KE Akukon 171124 Lisa 1 3K E Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31A kinnistu DP K Liiklusmüra uuring 2E 3K E 4K E Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2016: 5K K Hinnatud müratase Ld K päev [7-23] 5K KK > 35.0 dB KK > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB E > 55.0 dB 4K > 60.0 dB KK > 65.0 dB > 70.0 dB La 2E st 5K Mõõtkava: ek 2E 6K 1:750 od 6K u 1K tn 2E K E KK tn KK K ra Od KE 2E 2E akukon Akukon Eesti E IL/24.10.17 3K K Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna KE Akukon 171124 Lisa 2 3K E Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31A kinnistu DP K Liiklusmüra uuring 2E 3K E 4K E Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2016: 5K Hinnatud müratase Ln K K öö [kl 23-7] 5K > 35.0 dB KK > 40.0 dB KK > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB E > 60.0 dB 4K > 65.0 dB KK > 70.0 dB La Mõõtkava: 2E 1:750 st 5K ek 2E 6K od 6K u 1K tn 2E K E KK tn KK K ra Od KE 2E 2E akukon Akukon Eesti E IL/24.10.17 3K K Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna B KE Akukon 171124 Lisa 3 3K E Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31A kinnistu DP K Liiklusmüra 2E 60 61 3K E 59 4K 60 58 E Hoonete välispiire, 2016: 60 47 päev [7-23] 54 59 55 46 53 55 46 5K 59 > 30.0 dB 53 K > 35.0 dB K 55 59 53 46 > 40.0 dB 55 58 46 6152 59 > 45.0 dB 5K KK 54 58 59 > 50.0 dB 6051 54 45 > 55.0 dB KK 58 59 56 55 45 > 60.0 dB 59 55 55 48 59 > 65.0 dB 59 55 57 E > 70.0 dB 4K 54 53 60 54 54 > 75.0 dB KK 53 60 55 54 57 54 62 53 61 6354 52 55 60 63 Mõõtkava: 61 53 1:750 La 57 50 6860 60 2E 53 64 st 62 58 49 53 5K68 ek 2E 62 6K 47 53 63 68 od 63 60 52 6K 68 u 1K 6455 52 61 68 tn 63 52 6860 68 2E 64 53 K 64 68 68 65 E 68 KK 66 68 tn KK K B ra kill Od KE kill A 2E 2E akukon Akukon Eesti E IL/24.10.17 3K K Cadna/A 2018 (Nordic), 171124 mudel.cna
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →