ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 28.01.2020
kehtiv kuni 28.01.2025
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 dokumendi kavand ja selle juurde
kuuluvad dokumendid
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Marika Priske Teie 24.01.2020 nr 5.1-3/191-2
Sotsiaalministeerium Meie 29.01.2020 nr 5-1/530-4
[email protected]
Vastus Riigikogu liikme küsimustele
kontrolltehingute rakendamise kohta
Austatud kantsler
Täname Teid pöördumise eest, millega soovisite riigisekretäri resolutsiooni (21.01.2020, nr
7-1.2/20-00114) täitmist edasi suunata, kuid märgime, et vastavalt sellele resolutsioonile on
Riigikogu liikme kirjalik küsimus (KK 40) suunatud täitmiseks ja vastuste koondamiseks
siiski Sotsiaalministeeriumile. Sama resolutsiooniga on Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehtud ülesandeks
edastada teile andmed vastuse koostamiseks. Käesolevaga täidame riigisekretäri
resolutsiooniga sätestatut.
Maksu- ja Tolliametis (MTA) vormistati 2018. a 32 kontrolltehingu otsust, mille käigus
tuvastati kokku 17 rikkumist, millest neli olid alkoholiseaduse ja 13 tubakaseadusega
kehtestatud nõuete rikkumised.
2019. a vormistati MTA-s 40 kontrolltehingu otsust, mille käigus tuvastati kokku 20
rikkumist, millest seitse olid alkoholiseaduse ja 13 tubakaseadusega kehtestatud nõuete
rikkumised.
Kõigi tuvastatud rikkumiste puhul algatati väärteomenetlus, mille käigus määrati rikkujale
rahatrahv ning keelatud või nõuetele mittevastav kaup konfiskeeriti. Suurim määratud trahv
on olnud 600 eurot.
MTA statistika maakondade lõikes puudub, sest kontrolltehinguid teostavad talitused
paiknevad regiooniti. Alljärgnevates tabelistes on statistika esitatud seega talituste kaupa,
kusjuures Ida talituse tööpiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnad, Lõuna talitusel
Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnad, Lääne talitusel Pärnu, Lääne, Hiiu,
Saare, Järva ja Rapla maakonnad ning Põhja II talituse tööpiirkond on Harju maakond (sh
Tallinna linn).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2018 KOKKU IDA LÕUNA LÄÄNE PÕHJA II
Kontrolltehingud 32 1 4 5 22
Alkoholiseadus 12 4 4 4
millest avastatud rikkumised 4 2 2
Tubakaseadus 20 1 1 18
millest avastatud rikkumised 13 1 12
2019 KOKKU IDA LÕUNA LÄÄNE PÕHJA II
Kontrolltehingud 40 3 14 23
Alkoholiseadus 11 4 7
millest avastatud rikkumised 7 2 5
Tubakaseadus 29 3 10 16
millest avastatud rikkumised 13 2 3 8
Eraldi ametlikku juhendit kontrolltehingu teostamiseks MTA-s pole. Regiooniti paiknevad
talitused otsustavad kontrolltehingu teostamise üle ning talituse juhatajad või osakonna juhid
allkirjastavad põhistatud kontrolltehingu otsuse.
MTA puhul on kontrolltehingu teostamine suunatud üldjuhul nendele isikutele, kes pole
legaalsed käitlejad ja meedet kasutatakse vaid siis, kui ühtegi muud varianti ei ole. Tavaliselt
saab legaalse poe või teada oleva füüsilise isiku puhul rakendada esmaselt teisi meetmeid (nt
vaatlus).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
Maret Mets 6113214
[email protected]
2
Sotsiaalministeerium Teie 22.01.2020 nr 7-1.2/20-00114-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 02.02.2020 nr 1.15-4/20-445-3
Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Andmed Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
vastuse koostamiseks
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile esitame andmed Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) poolt alkoholi- ja tubakaseaduse (edaspidi AS ja TubS) alusel läbi viidud
menetluste kohta.
1. Mitu menetlust on AS § 521 ja TubS § 332 alusel läbi viidud aastatel 2018 ja 2019? Palun mõlema
seaduse alusel teostatud menetlused tuua välja eraldi.
Alkoholiseaduse § 521 ja TubS § 332 sätestavad, et kontrolltehingut riikliku järelevalve
erimeetmena kasutatakse juhul, kui muude riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või
on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet alkoholiga kauplemise nõuete täitmise üle.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Tarbijakaitseamet kuni 1.01.2019) ei ole aastatel 2018
ja 2019 viinud läbi kontrolltehinguid ja algatanud menetlusi AS §-s 491 ja TubS §-s 332 sätestatu
alusel. Samuti ei ole ametile laekunud kirjalikke pöördumisi ega vihjeid alkohoolsete jookide või
tubakatoodete müügi kohta alaealistele.
Täiendavalt lisame, et aastal 2019 oli prioriteetseks järelevalve teostamine AS § 40 lõigetes 12 ja
13 sätestatud nõude täitmise üle, mille kohaselt peavad alkohoolsed joogid olema paigutatud eraldi
teistest kaupadest, et tarbija ei puutuks kaupluse külastamisel nendega vahetult kokku.
Alkohoolsed joogid ei tohi olla paigutatud selliselt, et need oleks märgatavalt nähtavad ülejäänud
müügisaalist, samuti alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla väljastpoolt müügikohta
märgatavalt nähtav. Tubakaseaduse alusel kontrollis TTJA 2019. aastal TubS § 22 lg 31 sätestatud
nõude täitmist, mille kohaselt on jaekaubanduse müügikohas keelatud tubakatoote või
tubakatootega seonduva toote nähtav väljapanek. Eelnimetatud nõuete täitmise kontrollimine oli
võimalik muude järelevalve erimeetmetega kontrolltehingut kasutamata.
2. Millised olid menetluse tulemused? Kui paljudel juhtudel ja millised rikkumised tuvastati?
Milliseid karistuslikke või muid meetmeid rakendati?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2019. aasta 1. juunil jõustunud AS muudatustest ja 1. juulil jõustunud TubS muudatustest lähtuvalt
oli TTJA prioriteediks 2019. aasta teisel poolaastal kontrollida alkohoolsete jookide ja
tubakatoodete jaemüügile kehtestatud piirangute järgimist vastavalt AS § 40 lõigetes 12 ja 13 ning
TubS § 22 lõikes 31 sätestatule. Juba enne muudatuste jõustumist alustas TTJA järelevalveliste
tegevuste ettevalmistamisega ja saatis 2019. aasta aprillis teavituskirjad Eesti Kaupmeeste Liidule
ja Eesti Väikekaupmeeste Liidule eesmärgiga teavitada liitude liikmeid täiendavatest nõuetest.
Samuti saadeti teavituskirjad kauplejatele, kelle tegevuseks on muu hulgas alkohoolsete jookide
ja tubakatoodete müük, et juhtida tähelepanu jõustuvatele AS-i ja TubS-i muudatustele.
TTJA alustas alkohoolsete jookide jaemüügikohtade kontrollimist 6. juunil ja juulist lisandus ka
tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete väljapaneku ja tubakatoote kaubamärgi
esitlemise kontrollimine. Üle-eestilisi kontrolle viidi läbi eelkõige toidukauplustes ja tanklates
ning kokku kontrolliti alkohoolsete jookide jaemüügile kehtestatud piirangute täitmist 229
jaekaubanduse müügikohas üle Eesti.
Järelevalve käigus tuvastas TTJA järgmisi rikkumisi:
alkohoolsed joogid ei olnud teistest kaupadest eraldatud;
alkohoolsed joogid olid nähtavad müügikohta sisenemisel ja seal liikudes teisi kaupu
valides;
alkohoolsed joogid olid nähtavad kassas (sh iseteeninduskassas) kaupade eest tasumisel;
alkohoolsete jookide väljapanek oli nähtav väljastpoolt müügikohta.
Suurem osa kontrollitud kauplejatest on tänaseks teinud vajalikud ümberkorraldused tuvastatud
rikkumiste lõpetamiseks. 24. jaanuari 2020 aasta seisuga on TTJA ühe kaupleja suhtes alustanud
menetluse ja kauplejale on saadetud ettekirjutuse tegemise hoiatus.
TTJA-l on lähiajal plaanis teostada järelkontroll.
Tubakatoodete jaemüügile kehtestatud piirangute täitmist on TTJA kontrollinud 160
jaekaubanduse müügikohas. Rikkumisi tuvastati 13 müügikohas, mis kauplejate poolt ka kohe
kõrvaldati.
3. Palun esitada nimetatud andmed ka maakondade lõikes ning selgitada piirkondlikke erinevusi
kontrolltehingu kasutamisel. Kas keskvalitsuse korrakaitseorganitel on olemas keskne plaan või
juhend kontrolltehingute kasutamisel või otsustab meetme rakendamise otstarbekuse üle
piirkondlik struktuuriüksus?
TTJA otsustab kontrolltehingu kui meetme kasutamise otstarbekuse ja läbiviimise üle ameti
keskselt ja koostatakse ka asjakohane juhend. Kontrolltehingu tegemisel ei tohi olla erinevusi ja
see peab toimuma kõigi ettevõtjate suhtes sarnaselt.
4. Kuidas hindab Vabariigi Valitsus nimetatud sätete tõhusust püstitatud eesmärkide
saavutamisel? Milliseid probleeme on sätete rakendamisel viimase kahe aasta jooksul ilmnenud?
Kontrolltehing on suhteliselt aja- ja inimressursi mahukas ning põhjalikku ettevalmistamist
nõudev erimeede, mille kasutamine riiklikus järelevalves on pigem erandlik. Väljastpoolt
müügikohta ja müügikohas alkohoolsete jookide nähtavuse piiramine aitab täita eesmärki
vähendada alaealiste kokkupuudet alkohoolsete jookidega.
Järelevalve teostamisel jaekaubanduse müügikohas puutusid TTJA ametnikud kokku kauplejate
murekohtadega, mis peamiselt seondusid AS uute sätete tõlgendamisega. Et selgitada kauplejatele
2019. aastal jõustunud nõudeid ja tagada ühetaoline arusaam nendest nõuetest, koondas TTJA
kauplejate esitatud küsimused ja koostas nende põhjal kauplejatele soovitusliku müügikohas
2 (3)
alkohoolsete jookide väljapaneku juhendi. Juhend on leitav TTJA veebilehel
https://www.ttja.ee/et/documents
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Riina Piliste
6256420
[email protected]
3 (3)
Pr Marika Priske Teie: 22.01.2020 nr 7-1.2/20-00114-2
Sotsiaalministeerium
Meie: 29.01.2020 nr 1-9/1205
Kontrolltehingute regulatsiooni rakendamisest
viimase kahe kalendriaasta vältel
Vastuseks Jevgeni Ossinovski 20.01.2020.aastal esitatud küsimusele kontrolltehingute
rakendamise mõju kohta ja lähtudes Riigikantselei ülesandest esitame käesolevaga andmed oma
valitsemissala korrakaitseorganite poolt läbi viidud järelevalvetoimingute kohta.
Selgitame esmalt, et kontrolltehing oma iseloomult on 2018. aasta alguses loodud abinõu, mille
abil on võimalik teha reaalset järelevalvet alaealistele alkoholi ja tubakatoodete müümise üle.
Kontrollimise abil on võimalik müügitehingu toimumist tõendada.
Kirjeldame, kuidas toimub kontrolltehingu läbiviimine. Politsei saab kontrolltehinguid teha
laekunud informatsiooni põhjal. Näiteks kui laekub vihje, et mõnes kindlas kaupluses on
alaealisele müüdud alkoholi või tubakatooteid. Pärast kontrolltehingu tegemist tutvustatakse
müügiettevõttele selle tulemusi. Kui politsei on tuvastanud, et alaealisele müüdi alkoholi või
tubakatoodet, siis annab politsei müüjatele ja müügikohtade esindajatele soovitusi, kuidas
tulevikus alaealistele alkoholi müümist ennetada. Enamikul juhtudest on kauplused huvitatud
edaspidisest koostööst ja koolitustest, et tulevikus selliseid olukordi vältida. Siiski on ka
kaubandusettevõtteid, kes leiavad, et politsei teeb taolise järelevalvemeetme kohaldamisega
kaubandusettevõttele ülekohut.
Positiivne on politsei vaates asjaolu, et suured poeketid teevad ka ise palju selleks, et alkohol ja
tubakatooted ei oleks alaealistele kättesaadavad. Näiteks teevad kaubandusettevõtted Rimi ja
Coop oma poodides kontrolloste. Maxima võtab hommikul tööle tulnud inimestelt allkirja selle
kohta, et nad on teadlikud alaealistele alkoholi ja tubakatoodete müügikeelust. Selleks, et müüja
arvutusega ei eksiks, on Coopil ja Grossil kassades „spikker“, mis näitab ostja vanust.
Selgitame, et kontrolltehingule ei järgne menetlust, kuna tegemist on riikliku järelevalve
erimeetmega, mida saab rakendada siis, kui on olemas info, et müügikohas müüakse alaealistele
kas alkoholi või tubakatooteid. Seega otsustab iga politseijaoskond ise, millal on võimalik
meedet rakendada. Eelnevale lisaks, kuna tegemist ei ole süüteomenetlusega, siis ei talletata
kõnealuseid andmeid politsei menetlusinfosüsteemis. Käesolev sisend on koostatud, kogudes
andmeid politseijaoskondadest.
Järgnevalt on toodud 2019. aastal läbi viidud kontrolltehingute tulemused prefektuuride lõikes
ja järgnevalt ka politseijaoskondade alusel:
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
- Põhja prefektuuris viidi läbi 68 kontrolltehingut, 53. korral müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Lõuna prefektuuris viidi läbi 22 kontrolltehingut, 15. korral müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Lääne prefektuuris viidi läbi 26 kontrolltehingut, 14. juhul müüdi alaealisele alkoholi
või tubakatooteid;
- Ida prefektuuris viidi läbi 3 tehingut, 1. korral müüdi alaealisele alkoholi või
tubakatooteid.
Politseijaoskond Kontrolltehingute Tulemused
arv 2019 aastal (müüdi
alaealistele)
Pärnu linn 9 9
Pärnu maakond 4 3
Järvamaa 2 0
Saaremaa 7 2 (tubakas)
Hiiumaa 0
Haapsalu 4 2
Rakvere 3 1
Viljandimaa 5 4
Põlvamaa 0
Tartumaa 1 1
Tartu linn 6 3
Võrumaa 0
Valgamaa 0
Jõgevamaa 10 7
Harjumaa 68 53
Kokku 119 83
2018. aastal teostati kontrolltehinguid kokku vaid 13, neist:
- Lääne prefektuuris 1 – Kuressaare politseijaoskond teostas 1. tubakamüügi
kontrolltehingu, mille käigus fikseeriti tubakamüük alaealisele.
- Põhja prefektuuris 10 – Kesklinna politseijaoskond teostas 8. alkoholimüügi
kontrolltehingut, neist kahel korral fikseeriti alkoholimüük alaealisele. Lääne-Harju
politseijaoskond teostas 2 alkoholimüügi kontrolltehingut, rikkumisi ei tuvastatud.
- Ida prefektuuris 2 – Rakvere politseijaoskond teostas 1. alkoholimüügi kontrolltehingu,
mille käigus fikseeriti alkoholimüük.
- Lõuna prefektuur 0
Võrreldes 2019. aastaga on 2018. aasta järelevalve teostamise mahud oluliselt väiksemad.
Põhjused selleks seisnevad selles, et tegemist oli politsei vaates uue meetmega, mis nõudis
politseiametnikelt kohanemisaega ning vajas täiendavat politseiametnike julgustamist,
hakkamaks meedet aktiivselt rakendama.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Esitame eeltoodule lisaks prefektuuride ülevaate probleemkohtadest kontrolltehingute
läbiviimisel kahe viimase aasta näitel:
- Ida prefektuur toob välja selle, et kõige suuremaks takistuseks kontrolltehingute puhul
on sobivate alaealiste leidmine, keda kontrollostude tegemisel kasutada.
- Lääne prefektuur toob välja, et peaaegu kõik müügikohad soovivad paremuse poole
püüelda, samas on ka neid, kes on probleemide suhtes ükskõiksed.
- Lõuna prefektuuri hinnangul on kontrolltehingu ettevalmistamine ja läbiviimine
mahukas tegevus. Tuleb hankida info, leida sobiv alaealine, saada lapsevanema
nõusolek, viia ost läbi, koostada märgukiri ja teha koolitus. Siiski näitavad senised
tulemused, et tehtud töö tulemusena on müüjad muutunud tähelepanelikumaks.
- Põhja prefektuur jagab oma mõtteid järgnevalt: on oluline, et kaupmees, omanik ja
müüja teaks, mida noorele alkoholi müües valesti tehti. Oluline on, et teguviisi
analüüsitakse ning püütakse leida lahendusi. Reeglina ollakse alkoholi müügikeelust
alaealisele teadlikud. Eksimusi põhjendatakse hajameelsusega, kiire tööga ja kohati
soovitakse kliendiga konflikte vältida. Peamiselt on politsei jaoks probleemsed väikesed
kauplused, ajutised müügiletid, baarid ja lõbustusasutused, kus töökollektiiv sagedasti
vahetub. Seetõttu ei pruugi müüjad saada vastavat koolitust. Noorematel müüjatel
puudub ka kogemus, mistõttu võib neil olla konfliktiolukordi keerulisem lahendada.
Suuremates ketikauplustes on sotsiaalne kontroll suurem ja müüjad teadlikumad. Lisaks
toimuvad seal süsteemsed koolitused. Väga oluline on kogukonnaliidrite sõnum.
Tallinna linnajuhid on selles osas kindlasti täna eeskujuks (nt erinevad nõuded alkoholi
müüjatele). Alkoholimüük alaealisele peab ilmselgelt leidma suuremat vastukaja ja
hukkamõistu nii kogukonna kui riigi tasandil laiemalt.
Loodan, et meie sisendandmed on piisavad, kirjeldamaks kontrolltehingute regulatsiooni
rakendamise ulatust. Teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku pärast kolme aasta möödumist
regulatsiooni esmakordsest rakendamisest teostada mõjuhinnang, et kaardistada alkoholi ja
tubakatoodete kättesaadavust alaealiste hulgas ja hinnata üldise alkoholi tarbimise määra
võimalikke muutuseid ühiskonnas.
Täiendavate küsimuste korral palume lahkelt pöörduda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
Teadmiseks:
Riigikantselei
Rahandusministeerium
Liisa Abel 6125048
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Henn Põlluaas
Riigikogu Teie 22.01.2020 nr 2-3/14-40/
[email protected] Meie 10.02.2020 nr 5.1-3/191-6
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
kontrolltehingute rakendamisest
Lugupeetud Riigikogu esimees
Edastan Teile Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastused Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski kirjalikule
küsimusele alkoholiseaduse alusel kontrolltehingute rakendamise kohta.
Tänan Riigikogu liiget olulise teema tõstatamise eest. Vabariigi Valitsus ei ole antud küsimust
veel põhjalikult arutanud ja oma seisukohta selles kujundanud, kuid kahtlemata on tegu
olulise teemaga, mis väärib valitsuse tähelepanu.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et Eesti noorte riskikäitumine on aastatega vähenenud.
Tervise Arengu Instituudi avaldatud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on
kasvanud nende õpilaste hulk, kes ei ole mitte kunagi alkoholi tarvitanud – 60 protsendini
poiste hulgas ja 62 protsendini tüdrukute hulgas (2014. aastal olid vastavad arvud 53 ja 55
protsenti, 2006. aastal 26 ja 28 protsenti). Vähenenud on ka regulaarselt alkoholi tarvitavate
ning end purju joonud noorte hulk. Noorte suitsetamine on samuti võrreldes 2010. ja 2006.
aasta uuringutulemustega vähenenud, kuid võrreldes 2013/2014 aasta sama uuringuga
muutust ei ole ning muret teeb e-sigareti kasvav populaarsus noorte seas.
Noorte riskikäitumise ennetamine on võimalik vaid erinevate sektorite järjepidevas ja
valdkondadeüleses koostöös ning tegu on Eesti tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega
ülesandega. Samamoodi on oluline salaturu ohjeldamine, et tagada alkoholi- ja
tubakapoliitika meetmete tõhus toimimine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Rahandusministeeriumi kiri 5-1530-4
2. Siseministeeriumi kiri 1-91205 5-1530-4
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri 1.15-420-445-3
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lisaadressaat:
Riigikantselei
Triinu Täht 626 9142
[email protected]