dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Sotsiaalministeerium · 21. veebruar 2020
Viit
2-3.9/562-1
Registreeritud
21. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Kuressaare_Haigla_toetuse_osalise_väljamaksmata_jätmise_otsus.bdoc304 KB

Sisu (failidest)

Tallinn 10.09.2019 nr 11.6-5 / 0426 OTSUS Toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 5 alusel: 1. Resolutsioon 1.1. Tunnistada rahandusministri 21. aprill 2017. a otsusega nr 021 kinnitatud SA Kuressaare Haigla, registrikood 90004059, asukoht Kuressaare linn, 93815, Aia tn 25, 10. aprilli 2017. a projekti number 2014-2020.2.04.16-0037 „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ elluviimiseks sõlmitud lepinguga nr 01/08/197525 seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet. 2. Asjaolud ja õiguslik põhjendus 2.1. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja poolt 25.02.2019 esitatud väljamaksetaotluse nr 8 (53752) kontrolli käigus, et toetuse saaja on riigihangete registri kaudu läbi viinud lihthankemenetluse nr 197525 „Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti ruumideks", mille eesmärgiks oli Leisi vallamaja osaline ümberehitamine vastavalt Kuressaare Kommunaalprojekti OÜ poolt koostatud põhiprojektile, töö nr 2005. 2.2. Toetuse saaja on käesoleva lihthanke korraldamisel pakkujale teinud ettepaneku alustada 2 läbirääkimisi, et jõuda soovitud eelarvesse (eelarve 100 000 €). Läbirääkimiste teemadeks olid: 1) Mis ehitustööd oleks võimalik esimeses etapis välja jätta, arvestusega et perearsti ruumid saaks ümberehitatud. Teises etapi ehitustööde tellimise osa lepitakse kokku eraldi. 2) Küttesüsteemi lahenduse muudatus (pakutud maaküttesüsteem asendada õhk-vesi küttesüsteemiga). Kui palju on võimalik küttesüsteemi lahenduse muutmisega kokku hoida? 3) Ehitustööde ajagraafik. 2.3. RHS § 125 lõike 6 kohaselt võib hankija pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi sätestades sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides. Käesoleva hanke alusdokumendid ei sisaldanud läbirääkimiste võimalusi ja tingimusi. 3. Toetuse saaja selgitused 3.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et hankija omateada lisas läbirääkimiste võimaluse hanketeate lisainformatsiooni juurde aga jah, kui nüüd kontrollisime, siis see viide puudub. Samas on tehnilises kirjelduses öeldud, et hankijal on õigus töö mahtu ja ulatust muuta, mille kohta pooled sõlmivad eelnevalt täiendava kirjaliku kokkuleppe ehk kokkulepe sõlmitakse läbirääkimiste teel. Kuna tehniline kirjeldus on hanke alusdokument, siis leiame et nimetatud võimalus ja tingimus oli pakkujatele teada. 3.2. See, et lihthankemenetluses on läbirääkimised lubatud on üldteada ja ainuüksi konkreetse viite puudumine alusdokumentides ei välista läbirääkimiste võimalikkust. RHS seletuskirjas on öeldud, et lihthankemenetluse reeglite sätestamisel on soovitud säilitada hankijale võimalikult suurt paindlikkust, säilitades sarnaselt RHS-iga läbirääkimiste võimaluse ning võimaldades riigihanke läbiviimisel arvestada paremini hankija vajadustega, võimaldades sisustada riigihanke etapid hankijal endal. 3.3. Seletuskirjas puudub viide, et hankija peab kõikidest võimalustest pakkujaid teavitama alusdokumentides. Lihthankemenetluse paindlikus seisnebki selles, et on võimalik kombineerida erinevate hankemenetluste elementidega ja ei saa eeldada, et hankija peab kõik võimalused alusdokumentides sätestama. Veelgi enam. Hankija alustas läbirääkimisi Saaremaa Vallavalitsusega, kus arutasime pakkumise finantseerimise võimalusi. Läbirääkimistele kaasasime ka pakkuja ja tegime ettepaneku muuta küttelahendust (muudatuste võimalus on fikseeritud tehnilises kirjelduses). 3.4. Esialgne Ösel Projekt OÜ pakkumus: 139 849,60 € + km. Muudetud küttelahendusega pakkumus: 103 254,90 €, sh Kuresaare Haigla SA – 67 854,08 € (tegelik maksumus 67 722,7 €) ja Saaremaa Vallavalitsus 35 400,82 €. Siinjuures maksis Kuressaare Haigla küttesüsteemist ainult 7 279,47 € (23,65 % maksumusest) ehk osa eest, mis läbirääkimiste tulemusel muudeti. 3.5. Toetuse saaja leiab, et rakendusüksuse poolt otsuse eelnõus toodud põhjendused ei ole piisavad, et rakendada finantskorrektsiooni: Rakendusüksus ei ole põhjendanud väidetava rikkumise mõju kulu abikõlbulikkusele (vt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 3). Pelgalt viite puudumine ei too kaasa automaatset rikkumist, kui hankedokumentidest on 3 arusaadav, et toetuse saaja on jätnud võimaluse läbirääkimisteks. Veelgi enam. Kuna, lihthankemenetlusele nr 197525 „Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti ruumideks" laekus ainult üks pakkumus ja pakkuja oli nõus läbi rääkima, siis toetuse saaja kohtles kõiki isikuid võrdselt ning hankemenetlus korraldati läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. 3.6. Kokkuvõtteks: Toetuse saaja ei ole rikkunud ühtegi riigihanke korraldamise üldpõhimõtet (vt RHS § 3), millest tulenevalt ei saa viite puudumist käsitleda rikkumisena. Palume toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus tühistada. 4. Kokkuvõte 4.1. RHS § 125 lõike 6 kohaselt võib lihthankemenetluse korraldada järjestikuste etappidena või pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi, sätestades sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides. Kui see võimalus oleks ette nähtud nt tehnilises kirjelduses, siis oleksid läbirääkimised ettenähtud ulatuses võimalikud. 4.2. Rakendusüksuse leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda tehnilises kirjelduses ettenähtud regulatsiooni hanke menetluse ajal läbirääkimiste pidamise võimaluseks. Tehnilises kirjelduses on p 5 Töömahu muutmine ja reservi kasutamine: Tellijal on õigus suurendada või vähendada töö mahtu 10% ulatuses, Tellija reservi arvelt. Töövõtjal on kohustus teostada töö mahu ja ulatuse muutmisest tulenevad muudatus- ja lisatööd, mille kohta pooled sõlmivad eelnevalt täiendava kirjaliku kokkuleppe. Töövõtjal on õigus nõuda Tellija poolt kirjalikult tellitud mõistliku suurusega muudatus- või lisatööde maksumuse hüvitamist kohalike keskmiste turuhindade alusel ja tööde teostamise graafikus fikseeritud teostamise tähtaja põhjendatud pikendamist. Töövõtja võib muudatusi ja täiendusi töös teostada ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Töövõtja peab arvestama, et muudatus- ja lisatööde tellimise õigus on ainult Lepingus sätestatud Tellija selleks volitatud isikul. Muudatus- või lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja Tellija selleks volitatud isiku poolt allkirjaga aktsepteeritud või tellitud muudatus- ja lisatööde tellimise või muudatuste tegemise õigust ei ole projekteerimisfirmade esindajatel ega omanikujärelevalvel ilma konkreetse volituseta. Töövõtja poolt omaalgatuslikult, ilma Tellija eelneva kooskõlastuseta tehtud lisatööde teostamist Tellija ei tasusta. 4.3. Tehnilises kirjelduses on märgitud, et Tellijal on õigus suurendada või vähendada töö mahtu 10% ulatuses Tellija reservi arvelt. Hankija on ette näinud võimaluse mahtu 10% ulatuses muuta, kuid käesoleval juhul muudeti küttesüsteemi lahendust ning seda mahu muutmiseks lugeda ei saa. 4.4. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. 4.5. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui 4 programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. 4.6. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 14 kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 4.7. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on põhjendatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra lepingu nr 01/08/197525 maksumusest. Lepingu nr 01/08/197525 kogumaksumus on 123 905,88 (sh käibemaks) eurot, millest teise tegevuskoha (Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti ruumideks) maksumuseks on ette nähtud 81 424,90 (sh käibemaks) eurot. Väljamaksetaotluse nr 8 (53752) raames on toetuse saaja esitanud kuludokumente abikõlblikus summas 76 210,63 (sh käibemaks) eurot. Eeltoodust tulenevalt väheneb lepinguga nr 01/08/197525 esitatud kuludokumentide alusel abikõlblik summa 7 621,06 (sh käibemaks) euro võrra, millest toetuse summa on 5 715,79 eurot ning omafinantseeringu summa on 1 905,27 eurot. 4.8. STS2014_2020 § 46 lõike 2 alusel vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. 4.9. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel