Sotsiaalministeerium · 21. veebruar 2020
Sisu (failidest)
Tallinn 10.09.2019 nr 11.6-5 / 0426
OTSUS
Toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus
Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31,
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6,
§ 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 5 alusel:
1. Resolutsioon
1.1. Tunnistada rahandusministri 21. aprill 2017. a otsusega nr 021 kinnitatud SA Kuressaare
Haigla, registrikood 90004059, asukoht Kuressaare linn, 93815, Aia tn 25, 10. aprilli
2017. a projekti number 2014-2020.2.04.16-0037 „Kuressaare esmatasandi
tervisekeskuse rajamine“ elluviimiseks sõlmitud lepinguga nr 01/08/197525 seotud kulud
10% ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt
finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt
projekti abikõlblikku eelarvet.
2. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
2.1. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja poolt 25.02.2019 esitatud väljamaksetaotluse nr 8
(53752) kontrolli käigus, et toetuse saaja on riigihangete registri kaudu läbi viinud
lihthankemenetluse nr 197525 „Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti
ruumideks", mille eesmärgiks oli Leisi vallamaja osaline ümberehitamine vastavalt
Kuressaare Kommunaalprojekti OÜ poolt koostatud põhiprojektile, töö nr 2005.
2.2. Toetuse saaja on käesoleva lihthanke korraldamisel pakkujale teinud ettepaneku alustada
2
läbirääkimisi, et jõuda soovitud eelarvesse (eelarve 100 000 €). Läbirääkimiste teemadeks
olid: 1) Mis ehitustööd oleks võimalik esimeses etapis välja jätta, arvestusega et perearsti
ruumid saaks ümberehitatud. Teises etapi ehitustööde tellimise osa lepitakse kokku eraldi.
2) Küttesüsteemi lahenduse muudatus (pakutud maaküttesüsteem asendada õhk-vesi
küttesüsteemiga). Kui palju on võimalik küttesüsteemi lahenduse muutmisega kokku
hoida? 3) Ehitustööde ajagraafik.
2.3. RHS § 125 lõike 6 kohaselt võib hankija pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi
sätestades sellise võimaluse ja tingimused riigihanke alusdokumentides. Käesoleva hanke
alusdokumendid ei sisaldanud läbirääkimiste võimalusi ja tingimusi.
3. Toetuse saaja selgitused
3.1. Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud, et hankija omateada lisas läbirääkimiste
võimaluse hanketeate lisainformatsiooni juurde aga jah, kui nüüd kontrollisime, siis see
viide puudub. Samas on tehnilises kirjelduses öeldud, et hankijal on õigus töö mahtu ja
ulatust muuta, mille kohta pooled sõlmivad eelnevalt täiendava kirjaliku kokkuleppe ehk
kokkulepe sõlmitakse läbirääkimiste teel. Kuna tehniline kirjeldus on hanke
alusdokument, siis leiame et nimetatud võimalus ja tingimus oli pakkujatele teada.
3.2. See, et lihthankemenetluses on läbirääkimised lubatud on üldteada ja ainuüksi konkreetse
viite puudumine alusdokumentides ei välista läbirääkimiste võimalikkust. RHS
seletuskirjas on öeldud, et lihthankemenetluse reeglite sätestamisel on soovitud säilitada
hankijale võimalikult suurt paindlikkust, säilitades sarnaselt RHS-iga läbirääkimiste
võimaluse ning võimaldades riigihanke läbiviimisel arvestada paremini hankija
vajadustega, võimaldades sisustada riigihanke etapid hankijal endal.
3.3. Seletuskirjas puudub viide, et hankija peab kõikidest võimalustest pakkujaid teavitama
alusdokumentides. Lihthankemenetluse paindlikus seisnebki selles, et on võimalik
kombineerida erinevate hankemenetluste elementidega ja ei saa eeldada, et hankija peab
kõik võimalused alusdokumentides sätestama. Veelgi enam. Hankija alustas läbirääkimisi
Saaremaa Vallavalitsusega, kus arutasime pakkumise finantseerimise võimalusi.
Läbirääkimistele kaasasime ka pakkuja ja tegime ettepaneku muuta küttelahendust
(muudatuste võimalus on fikseeritud tehnilises kirjelduses).
3.4. Esialgne Ösel Projekt OÜ pakkumus: 139 849,60 € + km. Muudetud küttelahendusega
pakkumus: 103 254,90 €, sh Kuresaare Haigla SA – 67 854,08 € (tegelik maksumus 67
722,7 €) ja Saaremaa Vallavalitsus 35 400,82 €. Siinjuures maksis Kuressaare Haigla
küttesüsteemist ainult 7 279,47 € (23,65 % maksumusest) ehk osa eest, mis läbirääkimiste
tulemusel muudeti.
3.5. Toetuse saaja leiab, et rakendusüksuse poolt otsuse eelnõus toodud põhjendused ei ole
piisavad, et rakendada finantskorrektsiooni: Rakendusüksus ei ole põhjendanud väidetava
rikkumise mõju kulu abikõlbulikkusele (vt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 3).
Pelgalt viite puudumine ei too kaasa automaatset rikkumist, kui hankedokumentidest on
3
arusaadav, et toetuse saaja on jätnud võimaluse läbirääkimisteks. Veelgi enam. Kuna,
lihthankemenetlusele nr 197525 „Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti
ruumideks" laekus ainult üks pakkumus ja pakkuja oli nõus läbi rääkima, siis toetuse
saaja kohtles kõiki isikuid võrdselt ning hankemenetlus korraldati läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt.
3.6. Kokkuvõtteks: Toetuse saaja ei ole rikkunud ühtegi riigihanke korraldamise üldpõhimõtet
(vt RHS § 3), millest tulenevalt ei saa viite puudumist käsitleda rikkumisena. Palume
toetuse osalise väljamaksmata jätmise otsus tühistada.
4. Kokkuvõte
4.1. RHS § 125 lõike 6 kohaselt võib lihthankemenetluse korraldada järjestikuste etappidena
või pidada lihthankemenetluses läbirääkimisi, sätestades sellise võimaluse ja tingimused
riigihanke alusdokumentides. Kui see võimalus oleks ette nähtud nt tehnilises kirjelduses,
siis oleksid läbirääkimised ettenähtud ulatuses võimalikud.
4.2. Rakendusüksuse leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda tehnilises kirjelduses ettenähtud
regulatsiooni hanke menetluse ajal läbirääkimiste pidamise võimaluseks. Tehnilises
kirjelduses on p 5 Töömahu muutmine ja reservi kasutamine: Tellijal on õigus suurendada
või vähendada töö mahtu 10% ulatuses, Tellija reservi arvelt. Töövõtjal on kohustus
teostada töö mahu ja ulatuse muutmisest tulenevad muudatus- ja lisatööd, mille kohta
pooled sõlmivad eelnevalt täiendava kirjaliku kokkuleppe. Töövõtjal on õigus nõuda
Tellija poolt kirjalikult tellitud mõistliku suurusega muudatus- või lisatööde maksumuse
hüvitamist kohalike keskmiste turuhindade alusel ja tööde teostamise graafikus
fikseeritud teostamise tähtaja põhjendatud pikendamist. Töövõtja võib muudatusi ja
täiendusi töös teostada ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Töövõtja peab
arvestama, et muudatus- ja lisatööde tellimise õigus on ainult Lepingus sätestatud Tellija
selleks volitatud isikul. Muudatus- või lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on
kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja Tellija selleks volitatud isiku poolt
allkirjaga aktsepteeritud või tellitud muudatus- ja lisatööde tellimise või muudatuste
tegemise õigust ei ole projekteerimisfirmade esindajatel ega omanikujärelevalvel ilma
konkreetse volituseta. Töövõtja poolt omaalgatuslikult, ilma Tellija eelneva
kooskõlastuseta tehtud lisatööde teostamist Tellija ei tasusta.
4.3. Tehnilises kirjelduses on märgitud, et Tellijal on õigus suurendada või vähendada töö
mahtu 10% ulatuses Tellija reservi arvelt. Hankija on ette näinud võimaluse mahtu 10%
ulatuses muuta, kuid käesoleval juhul muudeti küttesüsteemi lahendust ning seda mahu
muutmiseks lugeda ei saa.
4.4. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja
Euroopa Liidu õigusaktidega.
4.5. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse tagasinõudmise otsus, kui
4
programmi elluviija toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või
nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1,
kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise
laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
4.6. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 14 kohaselt
hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole
lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus
hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või
eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest
võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
4.7. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on
põhjendatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra lepingu nr 01/08/197525
maksumusest. Lepingu nr 01/08/197525 kogumaksumus on 123 905,88 (sh käibemaks)
eurot, millest teise tegevuskoha (Leisi vallamaja osaline ümberehitamine perearsti
ruumideks) maksumuseks on ette nähtud 81 424,90 (sh käibemaks) eurot.
Väljamaksetaotluse nr 8 (53752) raames on toetuse saaja esitanud kuludokumente
abikõlblikus summas 76 210,63 (sh käibemaks) eurot. Eeltoodust tulenevalt väheneb
lepinguga nr 01/08/197525 esitatud kuludokumentide alusel abikõlblik summa 7 621,06
(sh käibemaks) euro võrra, millest toetuse summa on 5 715,79 eurot ning
omafinantseeringu summa on 1 905,27 eurot.
4.8. STS2014_2020 § 46 lõike 2 alusel vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse
rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.
4.9. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
Toetuste rakendamise osakonna juhataja