dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Sotsiaalministeerium · 21. veebruar 2020
Viit
2-3.9/561-1
Registreeritud
21. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Toetuse_osalise_tagasinõudmise_otsus_07.02.2020.asice331 KB

Sisu (failidest)

Tallinn 07.02.2020 nr 11.6-6 / 0102 OTSUS Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31, perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6, § 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 5 alusel: 1. Resolutsioon Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 23. veebruari 2017. a otsusega nr 007 kinnitatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus number 2014-2020.2.04.16-0031 projekti „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne- Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist raames sõlmitud töövõtulepinguga nr 3-1/95 seotud kulud 10 % ulatuses mitteabikõlblikuks ja nõuda väljamakstud toetus osaliselt tagasi. Vastavalt finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlbliku omafinantseeringu ulatuses. 1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus Auditeeriv asutus (rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond) teostas perioodil 23.10.2018-08.01.2019 projektiauditi ERF-283/2018 raames toetuse saaja poolt korraldatud riigihanke nr 173585 kontrolli. Projektiauditi 08.01.2019 lõpparuande olulises tähelepanekus 4.2 märgitakse, et hankija on riigihanke nr 173585 „Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine“ majandusliku ja finantsseisundi tingimuse sätestamisel nõudnud, et pakkuja peab tõendama, et tal on olemas vahendid hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks ning nõudnud, et pakkujal tuleb esitada üks alljärgnevatest dokumentidest (pakkuja valikul), mille on hanketeate avaldamise või hilisema kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal. Auditis on leitud, et eelpool nimetatud 2 dokumendi nõudmine hankija poolt on võimalike välispakkujate suhtes piirav. Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadus (edaspidi RHS) § 3 punkti 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2. Rakendusüksuse seisukohad 2.1. Toetuse saaja on riigihanke nr 173585 majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimuses nr 2 nõudnud, et pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskirja, mis kinnitab, et pakkujal on summas 500 000 eurot vabad rahalised vahendid. 2.2. Rakendusüksus leiab, et tegemist on välispakkujate suhtes piirava nõudega. Kõigil Euroopa Liidu territooriumil tegutsevatel ettevõtetel ei olnud võimalik pakkumust esitada. See aga ei taga rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekat kasutamist. 2.3. Rakendusüksus rõhutab, et toetuse saajal on kohustus lähtuda kehtivast seadusest ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. 2.4. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 2.5. RHS § 3 punkt 3 kohustab hankijat kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2.6. RHS § 3 punkt 4 kohustab hankijat tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab ühelt poolt võimaluse võimalikult paljudele pakkujatele riigihankel osalemiseks ja arendab seeläbi turuolukorda, kuid teisalt suurendab see ka tõenäosust, et hankija saab riigihanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud. 2.7. Toestuse saaja on selgitanud, et vastavalt RHS § 40 lõikele 5 on lubatud pakkujal oma majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega tingimusel, et sellega ei asetata pakkujat teiste pakkujatega paremasse olukorda. Antud säte kohaldub vaid siis kui hankija on antud võimaluse hankedokumentides ette näinud. Riigihankes 173585 ei ole hankija sellist võimalust ette näinud. 2.8. Toetuse saaja on selgitanud, et RHS § 40 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Eesti Vabariigis registreeritud või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali poolt 3 väljastatud dokumendi nõudmine lubatud. Rakendusüksus leiab, et antud olukorras tuleb arvestada seda, et tegemist on üle rahvusvahelise piirmääraga riigihankega, mille läbiviimisel tuleb arvesse võtta suuremat avalikku huvi. 2.9. Rakendusüksus on oma seisukohtades tuginenud mh auditeeriva asutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ projektiauditile ERF-283/2018. 3. Kokkuvõte 3.1. Toetuse saaja on esitanud omapoolsed vastuväited finantskorrektsiooni eelnõule 26.08.2019 ja 22.10.2019. Finantskorrektsiooni otsuses on välja toodud viited 26.08.2019 esitatud vastuväidetele. Toetuse saaja 22.10.2019 esitatud vastuväited käsitlesid samu vastuväited, kui 26.08.2019 esitatud seisukohas. 3.2. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et hankemenetluse avalikustamise eesmärgiks on leida võimalikke pakkujaid teenuse osutamiseks, mistõttu detailse ülevaate puudumisel tuleks kvalifitseerimistingimused seada proportsionaalsed, et võimalikult paljudel pädevatel pakkujatel oleks võimalik osaleda, arvestades hankelepingu olemust. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil1. 3.3. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 17 välja toonud, et RHS § 40 sätestab, milliste dokumentide abil on võimalik kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Käesoleval juhul on asjakohane § 40 lõike 1 punkt 1 – hankija võib nõuda asjakohase pangaõiendi või muu asjakohase dokumendi esitamist, mis näitab, et pakkuja käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on neid võimalus saada. Punktis 24 toob toetuse saaja välja, et rakendusüksus on nõustunud, et antud dokumendi küsimine on lubatud vastavalt RHS § 40 lõike 1 punktile 1. Toetuse saaja väidab, et rakendusüksus on LTKH-ga samal seisukohal, et sellisel viisil kinnituskirja nõudmine on kooskõlas RHS § 40 lõike 1 punktiga 1. 3.4. Rakendusüksus selgitab, et tõesti lubab RHS § 40 lõike 1 punkti 1 kohaselt nõuda asjakohase pangatõendi või muu asjakohase dokumendi esitamist. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et rakendusüksus nendib, et nõustub, et sellisel kujul dokumendinõude esitamine on kooskõlas RHS § 40 lõike 1 punktiga 1. RHS lubab dokumendi esitamist nõuda, kuid toetuse saaja ei olnud küsinud lihtsalt ükskõik millise krediidiasutuse kinnituskirja, vaid ainult Eestis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja. Juhul kui toetuse saaja aktsepteerib ka teisi dokumente, peab seatud nõude juures olema märge, et esitada võib ka teisi samaväärseid dokumente ehk teiste riikide krediidiasutuste kinnituskirju. Tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega ning hankija peab arvestama ka rahvusvahelist huvi ning sellest tulenevalt on Eesti krediidiasutuse kinnituskirja küsimine piirav. Antud nõude kohaselt ei ole pakkujal võimalik esitada mingi teise riigi krediidiasutuse kinnituskirja. Sellest tulenevalt ei pruukinud kõik pakkujad ühtemoodi aru saada, et võis esitada ka muid dokumente peale Eesti panga kinnituskirja. See omakorda võis kaasa tuua võimaliku finantskahju, sest 1 Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsus asjas nr 3-09-2756 4 keegi, kellel polnud võimalik Eesti pangagarantiid esitada, jättis pakkumuse esitamata – pakkujate ring on seega piiratud ja pole kindel, et teistsuguse nõude korral poleks pakkujate ring olnud laiem ning edukaks osutunud keegi teine. 3.5. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete peatükis 3.3 välja toonud, et rakendusüksus on RHS § 40 lõiget 5 tõlgendanud valesti. Punktis 42 tsiteerib toetuse saaja RHS teksti „Kui pakkuja/…/ ei saa mõjuval põhjusel esitada hankija poolt hanketeates nõutud dokumente, võib ta oma majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega /…/“. Sellest tuleneb, et pakkujal on õigus esitada muu asjakohane tõend, kui tal ei ole võimalik esitada hanketeates nõutud tõendit. 3.6. Rakendusüksus selgitab, et RHS § 40 lõike 5 kohaselt on pakkujal küll võimalik esitada ka mingi teine dokument ning hankijal on kaalutlusõigus selles osas, kas seda dokumenti aktsepteerida või mitte, kuid hetkel ei ole hankija Eesti krediidiasutuse kinnituskirja juurde lisanud märget „või samaväärne“ ehk viidanud, et pakkuja võiks esitada ka mõnes teises riigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja. Toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimistingimuste seadmisel ära näitama, millised on need muud dokumendid peale Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali poolt väljastatud kinnituskirja, mis on talle vastuvõetavad. Nimetatud tingimus ei ole seega vastav ja proportsionaalne hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka kergema tingimuse abil (aktsepteerides teisi samaväärseid teiste riikide krediidiasutuste kinnituskirju). Euroopa Kohus on otsuses Succhi di Frutta2 läbipaistvuse põhimõtte olemust selgitades märkinud, et kõik hankemenetluse tingimused peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. RHS § 40 lõike 5 mõte ei ole selles, et pakkuja saaks esitada mingi teises riigis registreeritud panga kinnituskirja. Selle sätte eesmärgiks on lubada pakkujal esitada mingit teist dokumenti, mida hankijal ei olnud võimalik ette näha kriteeriumi seades. Näiteks juhul kui majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimusena on sätestatud majandusaasta aruande esitamine, siis välispakkujal kelle asukohariik ei väljasta majandusaasta aruandeid, on võimalik seda muu dokumendiga tõendada. 3.7. Samuti on toetuse saaja oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 23 ja vastuses auditile välja toonud, et välisriikide krediidiasutused on hankijale tundmatud, hankijal ei ole kogemusi välisriikide garantiikirjadega ja nende realiseerimisega seotud ohtudega, näiteks garanteeritav krediidiasutus ei suuda täita kohustusi või on garantiikirjas arusaamatud punktid, mis võimaldavad selle realiseerimist raskendada või piirata. 3.8. RHS ükski säte ei keelaks pakkujal esitamast mõnes teises riigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja, kuid sellise kriteeriumi puhul selle lubatavust ette nähtud ei olnud. Samuti on toetuse saaja ise kinnitanud seda, et tema eesmärgiks oli saada Eesti panga kinnituskiri ning isegi kui pakkuja oleks esitanud mõnes teises riigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja, ei oleks toetuse saaja seda aktsepteerinud. 3.9. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 22 välja toonud, et dokumendinõue oli asjakohane, kuna hankija asukohamaa on Eesti Vabariik ja hankelepingu täitmine toimub Eesti Vabariigis. 2 Euroopa Kohtu lahend C-496/89: Komisjon vs CAS. Succhi di Frutta 5 3.10. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. See, et toetuse saaja asukohamaa ja hankelepingu täitmise asukoht on Eesti Vabariik ei anna alust piirava tingimuse seadmiseks. Hankija peab tingimuste seadmisel arvesse võtma RHS-ist tulenevaid nõudeid. RHS ei kirjuta hankijatele ette sisulisi kvalifitseerimistingimusi. RHS § 40-41 määratlevad, milliseid andmeid ning dokumente on hankijal üleüldse õigus pakkujatelt kvalifikatsiooni kontrollimiseks küsida. Sisuliste kvalifitseerimistingimuste sõnastamisel on hankijatele jäetud avar kaalutlusruum, mille teostamisel tuleb järgida RHS § 39 lg 1 lauses 2 sätestatut (vastavus ja proportsionaalsus) ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Oluline on, et hanketeates oleks sõnaselgelt ette nähtud, millise konkreetse dokumendiga soovib hankija kontrollida pakkuja puhul sisulise kvalifitseerimistingimuse täitmist. Hankija on hanketeates sätestanud sõnaselgelt selleks kinnituskirja, mille peab olema väljastanud hanketeate avaldamise või hilisema kuupäevaga Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal. Teist võimalust ei ole hanketeates välja toodud. Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks nõutud dokumendid sisustavad hankija esitatud tingimust, mistõttu ei saa neid lahus vaadelda. Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete, mille hanketeade tuleb esitada ka Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks, selgeks eesmärgiks on see, et ka välispakkujad saaksid soovi korral riigihankes pakkumuse esitada. 3.11. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 33 välja toonud, et hankija peab seadma kvalifitseerimise tingimusi, mida suudaksid täita paljud potentsiaalsed pakkujad. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte tähendab eelkõige seda, et piisav arv ettevõtjaid saaks konkureerida. Tartu Ringkonnakohus näiteks on leidnud, et riigihange on konkurentsile avatud ning takistusi pole, mil pakkumuse on esitanud vähemalt kaks pakkujat. 3.12. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte sisustamisel tuleb silmas pidada ka seda, millise riigihanke menetlusliigiga on tegemist. Tartu Ringkonnakohus on viidatud otsuse teinud avatud hankemenetluse raames, kus tegemist ei olnud rahvusvahelise riigihankega. Rahvusvahelise riigihanke puhul on konkurentsi piisavalt ära kasutatud, kui on võimaldatud ka välispakkujatel pakkumust esitada. 3.13. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 31 välja toonud, et otsuse eelnõu lähtub arvamusest, et alati kui tingimus seondub hankija asukohariigiga siis diskrimineerib see automaatselt pakkujaid, kelle asukohariik hankija omast erineb. Toetuse saaja hinnangul on selline loogika väär. 3.14. Rakendusüksus selgitab, et tegemist on RHS-ist tuleneva nõudega. Rakendusüksus rõhutab, et toetuse saaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ka rahvusvahelises mõistes oleks võimalik pakkujatel pakkumus esitada. Euroopa Komisjoni juhendi järgi tuleb eeskirjade eiramise raskusastet, mis on seotud riigihanke-eeskirjade mittejärgimisega ja vastava finantsmõjuga liidu eelarvele, hinnata järgmiste faktorite alusel: konkurentsi tase, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Kui mittejärgimisel on heidutav mõju võimalikele pakkujatele või kui mittejärgimine toob kaasa lepingu sõlmimise sellise pakkujaga, kes ei oleks pidanud võitma, on see selge märk, et eeskirjade eiramine on raskekujuline, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel nõutud spetsiifiline kogemus puudus. Käesoleval juhul oli riigihankes tegemist kriteeriumiga, mis omab heidutavat mõju võimalikele pakkujatele, kes loobusid pakkumuse esitamisest kuna neil ei olnud võimalik 6 esitada Eestis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja. 3.15. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 vastuväidete punktis 22 välja toonud, et välispakkujatel oli samuti võimalik esitada Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskiri. Välismaised pakkujad saavad taotleda oma asukohamaa krediidiasutuse kaudu mistahes Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse kinnituskirja. Samuti ei ole välispakkujal mingit takistust pöörduda Eestis registreeritud või Eestis filiaali omava krediidiasutuse poole ise ning krediidiasutus väljastab neile vastava kinnituskirja. 3.16. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. Teoreetiliselt on selline asjaajamine võimalik, kuid praktikas Eesti Vabariigis registreeritud pangad selliseid kinnituskirju nii lihtsalt ei väljasta. Võimalus, et pank soovib kinnituskirja väljastamise protsessi algatada on vähetõenäoline. Selleks, et kinnituskirja väljastamine oleks üldse võimalik eelneb pikk ja põhjalik n-ö taustauuring veendumaks, et välispakkujal, kes sellist kinnituskirja soovib, on endal võimekus hankelepingu täita. 3.17. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. 3.18. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. 3.19. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 12 kohaselt tuleb hankelepingule eraldatavat toetust vähendada 25% kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohandada 10% -list finantskorrektsiooni määra. 3.20. Rakendusüksus on otsustanud rakendada madalamat finantskorrektsiooni määra. Madalama finantskorrektsiooni määra rakendamise aluseks on see, et riigihankes oli tagatud teatud konkurents. Välispakkujatel oli pakkumuse esitamiseks võimalused seatud tingimuse tõttu küll piiratud, kuid konkurents oli olemas siseriiklikul tasandil. 3.21. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidetes välja toonud, et rakendusüksusel on võimalik kohaldada finantskorrektsiooni ka 0% või 5% määra. 3.22. Rakendusüksus selgitab, et antud rikkumise eest minimaalne määr on 10%. Euroopa Komisjon on 04.05.2019 välja andnud uue finantskorrektsioonide tegemise juhise (https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp _irregularities_annex_EN.pdf), mis hakkas kehtima liikmesriikidele koheselt. Juhendi punkti 10 kohaselt tingimuste puhul, mis sisaldavad kindla riigiga seotud nõudeid juba 7 pakkumuste esitamise ajal, on tagasinõude määraks 25%, mida võib vähendada 10% finantskorrektsiooni määrani, kui hankes on tagatud teatav konkurentsi tase. Rakendusüksuse hinnangul oli riigihange läbi viidud läbipaistvalt ja hankes olid olemas teatav konkurentsi tase ning rakendusüksus ei tuvastanud ühegi teise eeskirja rikkumist riigihankes. Kuna riigihankele esitati kuus pakkumust ning Eestis tegutsevatele ettevõtetele tingimus piiravaks ei olnud, saab kohaldada minimaalset ehk 10% suurust finantskorrektsiooni määra. Tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega, kuna hankija seatud tingimus, et välismaine pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskirja, piirab põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega kohtleb hankija võimalikke välispakkujaid ebavõrdselt. 3.23. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on põhjendatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr 3-1/95 maksumusest, kuna toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 lõikest 3 tulenevat nõuet kohelda kõiki isikuid võrdselt. AS-iga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg on sõlmitud leping nr 3-1/95 perioodiks 04.07.2016-29.12.2017 maksumusega 6 024 069,89 eurot. Toetuse saaja on lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 3 742 537,36 eurot. Toetuse saaja ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel sõlmitud hankelepingu abikõlblikku summat vähendatakse 10%, mis on 374 253,74 eurot, sh toetuse summa on 269 009,42 eurot. Samas ulatuses vähendatakse ka vastavalt projekti abikõlblikku eelarvet, toetuse summat ja toetuse saaja omafinantseeringut. 3.24. Tulenevalt STS2014_2020 § 48 lg 1 peab toetuse saaja maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse suurus on 269 009,42 eurot. Toetus tuleb kanda järgnevale arveldusarve kontole: Makse saaja: Rahandusministeerium Arveldusarve number: Swedbank – IBAN – EE 93 2200 2210 2377 8606 SEB pank – IBAN – EE 89 1010 2200 3479 6011 Luminor Bank – IBAN – EE 70 1700 0170 0157 7198 Viitenumber: 2800082967 Selgituseks: Projekt nr 2014-2020.2.04.16-0031 Summa: 269 009,42 EUR 3.25. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel