Sotsiaalministeerium · 21. veebruar 2020
Sisu (failidest)
Tallinn 07.02.2020 nr 11.6-6 / 0102
OTSUS
Toetuse osalise tagasinõudmise otsus
Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 31,
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lõike 2 punkt 6,
§ 30 lõike 1 punkti 2, § 45 lõike 1 punkti 3, § 46 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 01. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi tagasinõuete määrus) § 22 lõike 11 punkti 5 alusel:
1. Resolutsioon
Tunnistada rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri 23. veebruari 2017. a otsusega
nr 007 kinnitatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja) toetuse taotlus
number 2014-2020.2.04.16-0031 projekti „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-
Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ elluviimise toetamiseks Euroopa
Regionaalarengu Fondist raames sõlmitud töövõtulepinguga nr 3-1/95 seotud kulud 10 %
ulatuses mitteabikõlblikuks ja nõuda väljamakstud toetus osaliselt tagasi. Vastavalt
finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt projekti
abikõlblikku eelarvet tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlbliku omafinantseeringu ulatuses.
1.1. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
Auditeeriv asutus (rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond) teostas perioodil
23.10.2018-08.01.2019 projektiauditi ERF-283/2018 raames toetuse saaja poolt korraldatud
riigihanke nr 173585 kontrolli. Projektiauditi 08.01.2019 lõpparuande olulises tähelepanekus
4.2 märgitakse, et hankija on riigihanke nr 173585 „Mustamäe Tervisekeskuse
projekteerimine ja ehitamine“ majandusliku ja finantsseisundi tingimuse sätestamisel
nõudnud, et pakkuja peab tõendama, et tal on olemas vahendid hankelepingu võimaliku
rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks ning nõudnud, et pakkujal tuleb esitada üks
alljärgnevatest dokumentidest (pakkuja valikul), mille on hanketeate avaldamise või hilisema
kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi
krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal. Auditis on leitud, et eelpool nimetatud
2
dokumendi nõudmine hankija poolt on võimalike välispakkujate suhtes piirav.
Kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadus (edaspidi RHS) § 3 punkti 3 järgi peab hankija
kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2. Rakendusüksuse seisukohad
2.1. Toetuse saaja on riigihanke nr 173585 majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise
tingimuses nr 2 nõudnud, et pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud
krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
kinnituskirja, mis kinnitab, et pakkujal on summas 500 000 eurot vabad rahalised
vahendid.
2.2. Rakendusüksus leiab, et tegemist on välispakkujate suhtes piirava nõudega. Kõigil
Euroopa Liidu territooriumil tegutsevatel ettevõtetel ei olnud võimalik pakkumust
esitada. See aga ei taga rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekat kasutamist.
2.3. Rakendusüksus rõhutab, et toetuse saajal on kohustus lähtuda kehtivast seadusest ning
riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
2.4. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi
korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
2.5. RHS § 3 punkt 3 kohustab hankijat kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on
Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government
Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning
jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi
suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
2.6. RHS § 3 punkt 4 kohustab hankijat tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise riigihankel. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab ühelt
poolt võimaluse võimalikult paljudele pakkujatele riigihankel osalemiseks ja arendab
seeläbi turuolukorda, kuid teisalt suurendab see ka tõenäosust, et hankija saab riigihanke
tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei ole toetuse
saaja konkurentsi efektiivselt ära kasutanud.
2.7. Toestuse saaja on selgitanud, et vastavalt RHS § 40 lõikele 5 on lubatud pakkujal oma
majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks
tunnistatud dokumentidega tingimusel, et sellega ei asetata pakkujat teiste pakkujatega
paremasse olukorda. Antud säte kohaldub vaid siis kui hankija on antud võimaluse
hankedokumentides ette näinud. Riigihankes 173585 ei ole hankija sellist võimalust ette
näinud.
2.8. Toetuse saaja on selgitanud, et RHS § 40 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Eesti Vabariigis
registreeritud või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali poolt
3
väljastatud dokumendi nõudmine lubatud. Rakendusüksus leiab, et antud olukorras tuleb
arvestada seda, et tegemist on üle rahvusvahelise piirmääraga riigihankega, mille
läbiviimisel tuleb arvesse võtta suuremat avalikku huvi.
2.9. Rakendusüksus on oma seisukohtades tuginenud mh auditeeriva asutuse Euroopa
Regionaalarengu Fondi projekti nr 2014-2020.2.04.16-0031 „Esmatasandi tervisekeskuse
rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ projektiauditile
ERF-283/2018.
3. Kokkuvõte
3.1. Toetuse saaja on esitanud omapoolsed vastuväited finantskorrektsiooni eelnõule
26.08.2019 ja 22.10.2019. Finantskorrektsiooni otsuses on välja toodud viited 26.08.2019
esitatud vastuväidetele. Toetuse saaja 22.10.2019 esitatud vastuväited käsitlesid samu
vastuväited, kui 26.08.2019 esitatud seisukohas.
3.2. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et hankemenetluse avalikustamise eesmärgiks on leida
võimalikke pakkujaid teenuse osutamiseks, mistõttu detailse ülevaate puudumisel tuleks
kvalifitseerimistingimused seada proportsionaalsed, et võimalikult paljudel pädevatel
pakkujatel oleks võimalik osaleda, arvestades hankelepingu olemust. Tingimus on
kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita.
Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama
veenvalt tõendada kergema tingimuse abil1.
3.3. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 17 välja toonud, et RHS §
40 sätestab, milliste dokumentide abil on võimalik kontrollida pakkuja vastavust
kvalifitseerimise tingimustele. Käesoleval juhul on asjakohane § 40 lõike 1 punkt 1 –
hankija võib nõuda asjakohase pangaõiendi või muu asjakohase dokumendi esitamist, mis
näitab, et pakkuja käsutuses on hankelepingu täitmise tagamiseks vajalikud rahalised
vahendid või tal on neid võimalus saada. Punktis 24 toob toetuse saaja välja, et
rakendusüksus on nõustunud, et antud dokumendi küsimine on lubatud vastavalt RHS §
40 lõike 1 punktile 1. Toetuse saaja väidab, et rakendusüksus on LTKH-ga samal
seisukohal, et sellisel viisil kinnituskirja nõudmine on kooskõlas RHS § 40 lõike 1
punktiga 1.
3.4. Rakendusüksus selgitab, et tõesti lubab RHS § 40 lõike 1 punkti 1 kohaselt nõuda
asjakohase pangatõendi või muu asjakohase dokumendi esitamist. Rakendusüksus ei
nõustu toetuse saaja väitega, et rakendusüksus nendib, et nõustub, et sellisel kujul
dokumendinõude esitamine on kooskõlas RHS § 40 lõike 1 punktiga 1. RHS lubab
dokumendi esitamist nõuda, kuid toetuse saaja ei olnud küsinud lihtsalt ükskõik millise
krediidiasutuse kinnituskirja, vaid ainult Eestis registreeritud krediidiasutuse
kinnituskirja. Juhul kui toetuse saaja aktsepteerib ka teisi dokumente, peab seatud nõude
juures olema märge, et esitada võib ka teisi samaväärseid dokumente ehk teiste riikide
krediidiasutuste kinnituskirju. Tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega
ning hankija peab arvestama ka rahvusvahelist huvi ning sellest tulenevalt on Eesti
krediidiasutuse kinnituskirja küsimine piirav. Antud nõude kohaselt ei ole pakkujal
võimalik esitada mingi teise riigi krediidiasutuse kinnituskirja. Sellest tulenevalt ei
pruukinud kõik pakkujad ühtemoodi aru saada, et võis esitada ka muid dokumente peale
Eesti panga kinnituskirja. See omakorda võis kaasa tuua võimaliku finantskahju, sest
1 Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsus asjas nr 3-09-2756
4
keegi, kellel polnud võimalik Eesti pangagarantiid esitada, jättis pakkumuse esitamata –
pakkujate ring on seega piiratud ja pole kindel, et teistsuguse nõude korral poleks
pakkujate ring olnud laiem ning edukaks osutunud keegi teine.
3.5. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete peatükis 3.3 välja toonud, et
rakendusüksus on RHS § 40 lõiget 5 tõlgendanud valesti. Punktis 42 tsiteerib toetuse
saaja RHS teksti „Kui pakkuja/…/ ei saa mõjuval põhjusel esitada hankija poolt
hanketeates nõutud dokumente, võib ta oma majanduslikku ja finantsseisundit
iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega /…/“.
Sellest tuleneb, et pakkujal on õigus esitada muu asjakohane tõend, kui tal ei ole võimalik
esitada hanketeates nõutud tõendit.
3.6. Rakendusüksus selgitab, et RHS § 40 lõike 5 kohaselt on pakkujal küll võimalik esitada
ka mingi teine dokument ning hankijal on kaalutlusõigus selles osas, kas seda dokumenti
aktsepteerida või mitte, kuid hetkel ei ole hankija Eesti krediidiasutuse kinnituskirja
juurde lisanud märget „või samaväärne“ ehk viidanud, et pakkuja võiks esitada ka mõnes
teises riigis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja. Toetuse saaja oleks pidanud
kvalifitseerimistingimuste seadmisel ära näitama, millised on need muud dokumendid
peale Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti
Vabariigis registreeritud filiaali poolt väljastatud kinnituskirja, mis on talle
vastuvõetavad. Nimetatud tingimus ei ole seega vastav ja proportsionaalne hankelepingu
esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka kergema
tingimuse abil (aktsepteerides teisi samaväärseid teiste riikide krediidiasutuste
kinnituskirju). Euroopa Kohus on otsuses Succhi di Frutta2 läbipaistvuse põhimõtte
olemust selgitades märkinud, et kõik hankemenetluse tingimused peavad olema
hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. RHS §
40 lõike 5 mõte ei ole selles, et pakkuja saaks esitada mingi teises riigis registreeritud
panga kinnituskirja. Selle sätte eesmärgiks on lubada pakkujal esitada mingit teist
dokumenti, mida hankijal ei olnud võimalik ette näha kriteeriumi seades. Näiteks juhul
kui majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimusena on sätestatud
majandusaasta aruande esitamine, siis välispakkujal kelle asukohariik ei väljasta
majandusaasta aruandeid, on võimalik seda muu dokumendiga tõendada.
3.7. Samuti on toetuse saaja oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 23 ja vastuses
auditile välja toonud, et välisriikide krediidiasutused on hankijale tundmatud, hankijal ei
ole kogemusi välisriikide garantiikirjadega ja nende realiseerimisega seotud ohtudega,
näiteks garanteeritav krediidiasutus ei suuda täita kohustusi või on garantiikirjas
arusaamatud punktid, mis võimaldavad selle realiseerimist raskendada või piirata.
3.8. RHS ükski säte ei keelaks pakkujal esitamast mõnes teises riigis registreeritud
krediidiasutuse kinnituskirja, kuid sellise kriteeriumi puhul selle lubatavust ette nähtud ei
olnud. Samuti on toetuse saaja ise kinnitanud seda, et tema eesmärgiks oli saada Eesti
panga kinnituskiri ning isegi kui pakkuja oleks esitanud mõnes teises riigis registreeritud
krediidiasutuse kinnituskirja, ei oleks toetuse saaja seda aktsepteerinud.
3.9. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 22 välja toonud, et
dokumendinõue oli asjakohane, kuna hankija asukohamaa on Eesti Vabariik ja
hankelepingu täitmine toimub Eesti Vabariigis.
2 Euroopa Kohtu lahend C-496/89: Komisjon vs CAS. Succhi di Frutta
5
3.10. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. See, et toetuse saaja asukohamaa ja
hankelepingu täitmise asukoht on Eesti Vabariik ei anna alust piirava tingimuse
seadmiseks. Hankija peab tingimuste seadmisel arvesse võtma RHS-ist tulenevaid
nõudeid. RHS ei kirjuta hankijatele ette sisulisi kvalifitseerimistingimusi. RHS § 40-41
määratlevad, milliseid andmeid ning dokumente on hankijal üleüldse õigus pakkujatelt
kvalifikatsiooni kontrollimiseks küsida. Sisuliste kvalifitseerimistingimuste sõnastamisel
on hankijatele jäetud avar kaalutlusruum, mille teostamisel tuleb järgida RHS § 39 lg 1
lauses 2 sätestatut (vastavus ja proportsionaalsus) ning riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid. Oluline on, et hanketeates oleks sõnaselgelt ette nähtud, millise
konkreetse dokumendiga soovib hankija kontrollida pakkuja puhul sisulise
kvalifitseerimistingimuse täitmist. Hankija on hanketeates sätestanud sõnaselgelt selleks
kinnituskirja, mille peab olema väljastanud hanketeate avaldamise või hilisema
kuupäevaga Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse
Eesti Vabariigis registreeritud filiaal. Teist võimalust ei ole hanketeates välja toodud.
Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks nõutud dokumendid sisustavad
hankija esitatud tingimust, mistõttu ei saa neid lahus vaadelda. Rahvusvahelist piirmäära
ületavate riigihangete, mille hanketeade tuleb esitada ka Euroopa Liidu Teatajas
avaldamiseks, selgeks eesmärgiks on see, et ka välispakkujad saaksid soovi korral
riigihankes pakkumuse esitada.
3.11. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 33 välja toonud, et
hankija peab seadma kvalifitseerimise tingimusi, mida suudaksid täita paljud
potentsiaalsed pakkujad. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte tähendab
eelkõige seda, et piisav arv ettevõtjaid saaks konkureerida. Tartu Ringkonnakohus näiteks
on leidnud, et riigihange on konkurentsile avatud ning takistusi pole, mil pakkumuse on
esitanud vähemalt kaks pakkujat.
3.12. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise
põhimõtte sisustamisel tuleb silmas pidada ka seda, millise riigihanke menetlusliigiga on
tegemist. Tartu Ringkonnakohus on viidatud otsuse teinud avatud hankemenetluse
raames, kus tegemist ei olnud rahvusvahelise riigihankega. Rahvusvahelise riigihanke
puhul on konkurentsi piisavalt ära kasutatud, kui on võimaldatud ka välispakkujatel
pakkumust esitada.
3.13. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidete punktis 31 välja toonud, et
otsuse eelnõu lähtub arvamusest, et alati kui tingimus seondub hankija asukohariigiga siis
diskrimineerib see automaatselt pakkujaid, kelle asukohariik hankija omast erineb.
Toetuse saaja hinnangul on selline loogika väär.
3.14. Rakendusüksus selgitab, et tegemist on RHS-ist tuleneva nõudega. Rakendusüksus
rõhutab, et toetuse saaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke, mille puhul
tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ka rahvusvahelises mõistes oleks võimalik pakkujatel
pakkumus esitada. Euroopa Komisjoni juhendi järgi tuleb eeskirjade eiramise raskusastet,
mis on seotud riigihanke-eeskirjade mittejärgimisega ja vastava finantsmõjuga liidu
eelarvele, hinnata järgmiste faktorite alusel: konkurentsi tase, läbipaistvus ja võrdne
kohtlemine. Kui mittejärgimisel on heidutav mõju võimalikele pakkujatele või kui
mittejärgimine toob kaasa lepingu sõlmimise sellise pakkujaga, kes ei oleks pidanud
võitma, on see selge märk, et eeskirjade eiramine on raskekujuline, sest hankelepingut
oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel nõutud spetsiifiline kogemus puudus.
Käesoleval juhul oli riigihankes tegemist kriteeriumiga, mis omab heidutavat mõju
võimalikele pakkujatele, kes loobusid pakkumuse esitamisest kuna neil ei olnud võimalik
6
esitada Eestis registreeritud krediidiasutuse kinnituskirja.
3.15. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 vastuväidete punktis 22 välja toonud, et
välispakkujatel oli samuti võimalik esitada Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
kinnituskiri. Välismaised pakkujad saavad taotleda oma asukohamaa krediidiasutuse
kaudu mistahes Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse kinnituskirja. Samuti ei ole
välispakkujal mingit takistust pöörduda Eestis registreeritud või Eestis filiaali omava
krediidiasutuse poole ise ning krediidiasutus väljastab neile vastava kinnituskirja.
3.16. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. Teoreetiliselt on selline asjaajamine
võimalik, kuid praktikas Eesti Vabariigis registreeritud pangad selliseid kinnituskirju nii
lihtsalt ei väljasta. Võimalus, et pank soovib kinnituskirja väljastamise protsessi algatada
on vähetõenäoline. Selleks, et kinnituskirja väljastamine oleks üldse võimalik eelneb pikk
ja põhjalik n-ö taustauuring veendumaks, et välispakkujal, kes sellist kinnituskirja soovib,
on endal võimekus hankelepingu täita.
3.17. Vastavalt STS2014_2020 § 2 punktile 5 on abikõlblik kulu, mis on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 1 kohaselt kooskõlas
riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega.
3.18. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktile 3 tehakse finantskorrektsiooni otsus,
kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt STS2014_2020 § 46 lõikele 1, kui
finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist
tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et
kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.
3.19. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määruse 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 12 kohaselt tuleb
hankelepingule eraldatavat toetust vähendada 25% kui hankemenetluse korraldamisel on
pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse
hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus
riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud
juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohandada 10% -list finantskorrektsiooni määra.
3.20. Rakendusüksus on otsustanud rakendada madalamat finantskorrektsiooni määra.
Madalama finantskorrektsiooni määra rakendamise aluseks on see, et riigihankes oli
tagatud teatud konkurents. Välispakkujatel oli pakkumuse esitamiseks võimalused seatud
tingimuse tõttu küll piiratud, kuid konkurents oli olemas siseriiklikul tasandil.
3.21. Toetuse saaja on oma 27.08.2019 esitatud vastuväidetes välja toonud, et
rakendusüksusel on võimalik kohaldada finantskorrektsiooni ka 0% või 5% määra.
3.22. Rakendusüksus selgitab, et antud rikkumise eest minimaalne määr on 10%. Euroopa
Komisjon on 04.05.2019 välja andnud uue finantskorrektsioonide tegemise juhise
(https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp
_irregularities_annex_EN.pdf), mis hakkas kehtima liikmesriikidele koheselt. Juhendi
punkti 10 kohaselt tingimuste puhul, mis sisaldavad kindla riigiga seotud nõudeid juba
7
pakkumuste esitamise ajal, on tagasinõude määraks 25%, mida võib vähendada 10%
finantskorrektsiooni määrani, kui hankes on tagatud teatav konkurentsi tase.
Rakendusüksuse hinnangul oli riigihange läbi viidud läbipaistvalt ja hankes olid olemas
teatav konkurentsi tase ning rakendusüksus ei tuvastanud ühegi teise eeskirja rikkumist
riigihankes. Kuna riigihankele esitati kuus pakkumust ning Eestis tegutsevatele
ettevõtetele tingimus piiravaks ei olnud, saab kohaldada minimaalset ehk 10% suurust
finantskorrektsiooni määra. Tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega, kuna hankija
seatud tingimus, et välismaine pakkuja peab esitama Eesti Vabariigis registreeritud
krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
kinnituskirja, piirab põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega
kohtleb hankija võimalikke välispakkujaid ebavõrdselt.
3.23. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et käesoleva rikkumise asjaolude põhjal on
põhjendatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra sõlmitud lepingu nr 3-1/95
maksumusest, kuna toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 lõikest 3 tulenevat nõuet kohelda
kõiki isikuid võrdselt. AS-iga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg on sõlmitud leping nr 3-1/95
perioodiks 04.07.2016-29.12.2017 maksumusega 6 024 069,89 eurot. Toetuse saaja on
lepingu abikõlblikuks summaks arvestanud 3 742 537,36 eurot. Toetuse saaja ja AS
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel sõlmitud hankelepingu abikõlblikku summat
vähendatakse 10%, mis on 374 253,74 eurot, sh toetuse summa on 269 009,42 eurot.
Samas ulatuses vähendatakse ka vastavalt projekti abikõlblikku eelarvet, toetuse summat
ja toetuse saaja omafinantseeringut.
3.24. Tulenevalt STS2014_2020 § 48 lg 1 peab toetuse saaja maksma tagasi
finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimaksmisele
kuuluva toetuse suurus on 269 009,42 eurot. Toetus tuleb kanda järgnevale arveldusarve
kontole:
Makse saaja: Rahandusministeerium
Arveldusarve number:
Swedbank – IBAN – EE 93 2200 2210 2377 8606
SEB pank – IBAN – EE 89 1010 2200 3479 6011
Luminor Bank – IBAN – EE 70 1700 0170 0157 7198
Viitenumber: 2800082967
Selgituseks: Projekt nr 2014-2020.2.04.16-0031
Summa: 269 009,42 EUR
3.25. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras,
esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
Toetuste rakendamise osakonna juhataja