Eesti Kohtunike Ühing
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaaliministeerium
[email protected] Teie 24.01.2020 nr 1.2-1/214-1
Meie 20.02.2020
Arvamus Töötuskindlustuse seaduse ja
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada
omapoolne arvamus Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta.
VTK-ga kavandatavad muudatused töötushüvitiste süsteemis sõltuvad
kokkuvõttes õiguspoliitilistest otsustustest. EKoÜ peab põhjendatuks anda VTK-le
hinnang üksnes kohtunikkonda puutuavas osas.
VTK-st järelduvalt kavandatakse hõlmata töötuskindlustuse süsteemiga
kõrgemad riigiametnikud, sh kohtunikud. Senini ei ole töötuskindlustus sellistele
ametnikele laienenud, kuna nende sotsiaaltagatised teenistuse lõppemise järgselt
on sätestatud eriseadustes, kohtunike osas kohtute seaduses (KS). EKoÜ
hinnangul ei ole töötuskindlustuse süsteemi kohtunikele laiendamise
vajadust VTK-s sisuliselt üldse põhjendatud. Süsteemi muutmise vajadust ei
ole põhjendatud ka teiste kõrgemate riigiametnike osas, kuid käesolevas
arvamuses piirdutakse allpool üksnes kohtunikke puudutavaga. Lisaks ei leia
VTK-st vastust küsimusele, kas viidatud eriseadustega ette nähtud tagatised on
plaanis süsteemi reformimisel kaotada.
Kohtunikkond ei ole seni avaldanud üldist rahulolematust sellega, et nad ei ole
töötuskindlustusega hõlmatud ning sotsiaalsed tagatised teenistuse lõppemise
järgselt on sätestatud KS-is. EKoÜ ei pea hetkel õiguslikult põhjendatuks ega
vajalikuks seni kohtunike suhtest kehtivat süsteemi muuta. VTK-ga
kavandatavate muudatustega kaasneks kohtunikele kohustus tasuda
töötuskindlustusmakseid. Töötuskindlustusmakse kohtunikele laiendamise
eelduseks peaks olema see, et kohtunikul on tegelik võimalus töötushüvitisi
saada. Arvestades, et töötuskindlustus on sundkindlustus, ei oleks õige ega
õiglane, kui kohtunikud küll osaleksid solidaarselt sundkindlustuses, kuid neile
hüvitise maksmise võimalus on sisuliselt välistatud.
EKoÜ rõhutab, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning kohtunikku
saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel (Eesti Vabariigi põhiseaduse
Registrikood 80064008 – Kalevi 1, 51010 Tartu, Eesti – www.ekou.ee – e-post:
[email protected]
§ 147; KS § 3 lg-g 1 ja 2)1. EKoÜ jaoks on kujutletavad üksnes üksikud elulised
olukorrad, kus kohtunikul võiks teenistussuhte lõppemisel tekkida õigust
töötushüvitisi saada.
Kohtuniku ametist vabastamise alused on loetletud KS §-s 99.
Töötuskindlustuse seadusega ette nähtud töötushüvitise saamise võimalus võiks
viidatud vabastamise aluste puhul kõne alla järgmistel juhtudel: kui kohtuniku
teenistussuhe lõppeb kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike
arvu vähendamise korral; kui kohtunikul puudub pärast Riigikohtu,
Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist
või pärast rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist võimalus tagasi pöörduda
samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse
(KS § 99 lg 1 p-d 5 ja 6). Sellistel juhtudel makstakse aga ametist vabastatud
kohtunikule vastavalt KS § 86 lg 1 ja § 581 lg 4 järgi hüvitisena viimase
ametikoha kuue kuu ametipalk. Samas on KS § 99 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel
vabastatud üksikuid kohtunikke ning KS § 99 lg 1 p 6 alusel ei ole seni
vabastamisi olnud
Töötushüvitise saamise õigus võiks põhimõtteliselt olla kohtunikul, kes
vabastatakse teenistusest ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast
ametisse nimetamist (KS § 99 lg 1 p 3; § 100). Sellises olukorras ei tulene
kohtunikule KS-ist ühtegi tagatist. Samas võib töötushüvitise saamine taolisel
puhul olla siiski vaieldav, kuna KS § 99 lg 1 p 3 alusel saaks kohtunikku
eelduslikult vabastada distsiplinaarsüüteoga võrreldavate ametialaste rikkumiste
tõttu. See omakorda ilmselt välistaks töötushüvitise saamise õiguse. Lisaks on
selliseid ametist vabastamise juhtumeid alates 1992. aastast olnud Eesti
kohtusüsteemis olnud ainult üks. Vaatamata käimasolevale kohtunike
põlvkonnavahetusele, ei ole alust arvata, et selliseid juhtumeid oleks tulevikus
oluliselt rohkem.
Muudel juhtudel on kohtunikku võimalik vabastada tema enda soovil või
kohtuniku isikust või tema (süülisest) käitumisest tingitult (vt KS § 99 lg 1).
Sellistel juhtudel vähemalt kehiva õiguse järgi isikul töötushüvitise saamise
õigust ei oleks.2
Hüvitise maksmine kohtuniku tervise tõttu vabastamise korral
(KS § 99 lg 1 p 4) tuleks lahendada teiste meetmetega – eelkõige
töövõimehüvitise kaudu3. Tervisest tulenev takistus kohtuniku töö tegemiseks on
tõenäoliselt seotud püsiva terviseseisundiga. Töötushüvitise maksmise eelduseks
on, et isik on töötu, sh et ta on võimeline viivitamatult tööle asuma. Tervise tõttu
kohtunikuametist lahkunu ilmselt viivitamatult muule tööle asuda ei saa.
1
EKoÜ-le teadaolevalt pea töötuskindlustuse makse tasuma ka Eesti kohtunikega sarnast
riigiõiguslikku staatust omavad (ja Eesti kohtusüsteemi kujundamisel osaliselt n-ö
mudelmaadeks olnud) Austria ja Saksamaa kohtunikud.
2
Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11.05.2017 otsus kohtuasjas
nr 3-4-1-17-16, p 36.
3
EKoÜ on teinud nii 13.03.2019 kui ka 29.01.2020 pöördumistes Justiitsministrile
ettepaneku kohtuniku töövõimetuspensioni taastamiseks enne 01.07.2013 kehtinud kujul
või muu sarnases suuruses hüvitise (töövõimehüvitise) maksmise võimaluse loomiseks
kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Kohtute haldamise nõukoda
on 28.03.2019 istungil EKoÜ ettepanekut toetanud.
2(3)
Seega tuleb kokkuvõttes tõdeda, et kohtunikel oleks võimalik teenistussuhte
lõppemisel töötushüvitisi saada üksnes harvadel üksikjuhtudel ning kohtunike
hõlmamine töötuskindlustuse süsteemiga tähendaks kohtunikkonna jaoks üksnes
või peamiselt täiendavat maksukoormust. Töötuskindlustuse süsteemi
laiendamine kohtunikele vajab EKoÜ arvates oluliselt põhjalikumaid
hinnanguid ja analüüse.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Eesti Kohtunike Ühingu esimees
3(3)
Saatja: Indrek Parrest <
[email protected]>
Saadetud: 20.02.2020 16:49
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Kohtunike Ühingu arvamuse edastamine
Manused: Arvamus_EKoY_TKindlS_muutm_VTK_2020-02-20.asice
Tere!
Edastan Eesti Kohtunike Ühingu arvamuse.
Lugupidamisega
Indrek Parrest
Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
Eesti Kohtunike Ühingu esimees
e-post:
[email protected]