dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. veebruar 2020
Viit
1.2-1/214-5
Registreeritud
20. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kohtunike Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎Arvamus_EKoY_TKindlS_muutm_VTK_2020-02-20.asice108 KB
  • 📎E-kiri.pdf264 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kohtunike Ühing Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaaliministeerium [email protected] Teie 24.01.2020 nr 1.2-1/214-1 Meie 20.02.2020 Arvamus Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada omapoolne arvamus Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta. VTK-ga kavandatavad muudatused töötushüvitiste süsteemis sõltuvad kokkuvõttes õiguspoliitilistest otsustustest. EKoÜ peab põhjendatuks anda VTK-le hinnang üksnes kohtunikkonda puutuavas osas. VTK-st järelduvalt kavandatakse hõlmata töötuskindlustuse süsteemiga kõrgemad riigiametnikud, sh kohtunikud. Senini ei ole töötuskindlustus sellistele ametnikele laienenud, kuna nende sotsiaaltagatised teenistuse lõppemise järgselt on sätestatud eriseadustes, kohtunike osas kohtute seaduses (KS). EKoÜ hinnangul ei ole töötuskindlustuse süsteemi kohtunikele laiendamise vajadust VTK-s sisuliselt üldse põhjendatud. Süsteemi muutmise vajadust ei ole põhjendatud ka teiste kõrgemate riigiametnike osas, kuid käesolevas arvamuses piirdutakse allpool üksnes kohtunikke puudutavaga. Lisaks ei leia VTK-st vastust küsimusele, kas viidatud eriseadustega ette nähtud tagatised on plaanis süsteemi reformimisel kaotada. Kohtunikkond ei ole seni avaldanud üldist rahulolematust sellega, et nad ei ole töötuskindlustusega hõlmatud ning sotsiaalsed tagatised teenistuse lõppemise järgselt on sätestatud KS-is. EKoÜ ei pea hetkel õiguslikult põhjendatuks ega vajalikuks seni kohtunike suhtest kehtivat süsteemi muuta. VTK-ga kavandatavate muudatustega kaasneks kohtunikele kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid. Töötuskindlustusmakse kohtunikele laiendamise eelduseks peaks olema see, et kohtunikul on tegelik võimalus töötushüvitisi saada. Arvestades, et töötuskindlustus on sundkindlustus, ei oleks õige ega õiglane, kui kohtunikud küll osaleksid solidaarselt sundkindlustuses, kuid neile hüvitise maksmise võimalus on sisuliselt välistatud. EKoÜ rõhutab, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel (Eesti Vabariigi põhiseaduse Registrikood 80064008 – Kalevi 1, 51010 Tartu, Eesti – www.ekou.ee – e-post: [email protected] § 147; KS § 3 lg-g 1 ja 2)1. EKoÜ jaoks on kujutletavad üksnes üksikud elulised olukorrad, kus kohtunikul võiks teenistussuhte lõppemisel tekkida õigust töötushüvitisi saada. Kohtuniku ametist vabastamise alused on loetletud KS §-s 99. Töötuskindlustuse seadusega ette nähtud töötushüvitise saamise võimalus võiks viidatud vabastamise aluste puhul kõne alla järgmistel juhtudel: kui kohtuniku teenistussuhe lõppeb kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui kohtunikul puudub pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt naasmist võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse (KS § 99 lg 1 p-d 5 ja 6). Sellistel juhtudel makstakse aga ametist vabastatud kohtunikule vastavalt KS § 86 lg 1 ja § 581 lg 4 järgi hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk. Samas on KS § 99 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel vabastatud üksikuid kohtunikke ning KS § 99 lg 1 p 6 alusel ei ole seni vabastamisi olnud Töötushüvitise saamise õigus võiks põhimõtteliselt olla kohtunikul, kes vabastatakse teenistusest ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist (KS § 99 lg 1 p 3; § 100). Sellises olukorras ei tulene kohtunikule KS-ist ühtegi tagatist. Samas võib töötushüvitise saamine taolisel puhul olla siiski vaieldav, kuna KS § 99 lg 1 p 3 alusel saaks kohtunikku eelduslikult vabastada distsiplinaarsüüteoga võrreldavate ametialaste rikkumiste tõttu. See omakorda ilmselt välistaks töötushüvitise saamise õiguse. Lisaks on selliseid ametist vabastamise juhtumeid alates 1992. aastast olnud Eesti kohtusüsteemis olnud ainult üks. Vaatamata käimasolevale kohtunike põlvkonnavahetusele, ei ole alust arvata, et selliseid juhtumeid oleks tulevikus oluliselt rohkem. Muudel juhtudel on kohtunikku võimalik vabastada tema enda soovil või kohtuniku isikust või tema (süülisest) käitumisest tingitult (vt KS § 99 lg 1). Sellistel juhtudel vähemalt kehiva õiguse järgi isikul töötushüvitise saamise õigust ei oleks.2 Hüvitise maksmine kohtuniku tervise tõttu vabastamise korral (KS § 99 lg 1 p 4) tuleks lahendada teiste meetmetega – eelkõige töövõimehüvitise kaudu3. Tervisest tulenev takistus kohtuniku töö tegemiseks on tõenäoliselt seotud püsiva terviseseisundiga. Töötushüvitise maksmise eelduseks on, et isik on töötu, sh et ta on võimeline viivitamatult tööle asuma. Tervise tõttu kohtunikuametist lahkunu ilmselt viivitamatult muule tööle asuda ei saa. 1 EKoÜ-le teadaolevalt pea töötuskindlustuse makse tasuma ka Eesti kohtunikega sarnast riigiõiguslikku staatust omavad (ja Eesti kohtusüsteemi kujundamisel osaliselt n-ö mudelmaadeks olnud) Austria ja Saksamaa kohtunikud. 2 Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11.05.2017 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-16, p 36. 3 EKoÜ on teinud nii 13.03.2019 kui ka 29.01.2020 pöördumistes Justiitsministrile ettepaneku kohtuniku töövõimetuspensioni taastamiseks enne 01.07.2013 kehtinud kujul või muu sarnases suuruses hüvitise (töövõimehüvitise) maksmise võimaluse loomiseks kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Kohtute haldamise nõukoda on 28.03.2019 istungil EKoÜ ettepanekut toetanud. 2(3) Seega tuleb kokkuvõttes tõdeda, et kohtunikel oleks võimalik teenistussuhte lõppemisel töötushüvitisi saada üksnes harvadel üksikjuhtudel ning kohtunike hõlmamine töötuskindlustuse süsteemiga tähendaks kohtunikkonna jaoks üksnes või peamiselt täiendavat maksukoormust. Töötuskindlustuse süsteemi laiendamine kohtunikele vajab EKoÜ arvates oluliselt põhjalikumaid hinnanguid ja analüüse. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Eesti Kohtunike Ühingu esimees 3(3) Saatja: Indrek Parrest <[email protected]> Saadetud: 20.02.2020 16:49 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Eesti Kohtunike Ühingu arvamuse edastamine Manused: Arvamus_EKoY_TKindlS_muutm_VTK_2020-02-20.asice Tere! Edastan Eesti Kohtunike Ühingu arvamuse. Lugupidamisega Indrek Parrest Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Eesti Kohtunike Ühingu esimees e-post: [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel