Saatja: Peep Peterson <
[email protected]>
Saadetud: 20.02.2020 16:43
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: EAKL_arvamus_Töötushüvitiste_VTK.asice
Manused: EAKL_arvamus_Töötushüvitiste_VTK.asice
Tere
Saadame Ametiühingute Keskliidu seisukoha töötuskindlustuse reformi väljatöötamiskavatsuse kohta.
Tervitades
Peep Peterson │ Esimees
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 501 5446
[email protected]
Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Tanel Kiik Teie 24.01.2020 nr 1.2-1/214-1
Sotsiaalminister Meie 20.02.2020 nr 1-12/6
Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Austatud härra minister
Eesti Ametiühingute Keskliit nõustub väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemide lahendamise
vajadusega, toetab sellest tulenevalt töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja –toetuste seaduse
muutmise vajadust ning nõustub väljatöötamiskavatsuses toodud eesmärgi püstitusega.
Ametiühingud sooviks, et kavandatavad muudatusted tagaks kõigile tööd tegevatele inimestele
töötuskindlustusmaksete, töötutoetuste ja töötuskindlustushüvituste maksmise süsteemis õiglaselt
võrdsed tingimused, olenemata nende töö tegemise vormist.
Seni teadaoleva alusel on EAKL liikmed seisukohal, et sobilikud oleksid jägmised kavandatud
muudatused:
1. Kindlustatud isikute ringi laiendamine
Pooldame, et kindlustuskaitse tekiks kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset
sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Kindlustus oleks kohustuslik kõigile töövormidele.
Kui valitsus algatab kõigi sotsiaalkindlustussüsteemi sissemaksete viimise näiteks üksikisiku
tulumaksu maksubaasile, oleme ka selleks valmis ja toetaksime sellist versiooni isegi enam.
2. Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine
Peame õigeks lubada ajutine töötamine töötuks olemise ajal ilma, et katkeks hüvitise maksmise
periood. Samuti võiks olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku,
oleks õigus töötushüvitisele, kuid hüvitise maksmisel oleksid piirangud (nt hüvitise maksmise
periood, asendusmäär). Mõlemat tingimust saab rakendada koos eeldusel, et sel viisis hangitud
sissetulek ei ületa näiteks 20% taset töötu töötuse eelse sissetulekuga võrreldes.
3. Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine
Pooldame, et hüvitist oleks võimalik saada ka vabatahtliku töötuse puhul (kindlasti kokkuleppel
töölepingu lõpetamine), kuid omal soovil lepingu lõpetamise puhul võiks olla kehtestatud erinev
režiim). Praktikas on töölepingu lõppemisel poolte kokkuleppel erinevad põhjused võrreldes
omal soovil lahkumisega.
4. Töötushüvitiste tingimuste muutmine
1) Makstakse mitut hüvitist
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
Kaks kindlustushüvitist: töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltuks eelnevast sissetulekust.
Kui töötu ei kvalifitseeruks sissetulekust sõltuvale töötuskindlustushüvitisele oleks võimalik
saada baasmääras hüvitist, mille kvalifitseerumistingimused oleksid leebemad.
2) Kindlustusstaaži nõuded
Sissetulekust sõltuvale hüvitisele kehtiks staažinõue 12 kuud 36 kuu jooksul ning baasmääras
hüvitise staažinõue oleks 6 kuud 36 kuu jooksul.
3) Hüvitise maksmise periood
Periood sõltuks tööturu olukorrast (töötuse määrast). Täpselt peaks olema reguleeritud
töötuse määra fikseerimise kord. Töötuskindlustushüvitise maksmine periood oleks seotud
ka inimese töötamise staažiga.
4) Hüvitiste suurused
Kõik kavandatud hüvitiste tingimused on vajalikud:
- Hüvitise suurus sõltuks eelnevast sissetulekust;
- Hüvitist makstaks kuni 360 päeva, võimalik oleks maksmise perioodi pikkuse
lühendamine sõltuvalt staažist kuni 270 päevani.
- Hüvitiste suurused protsendina töötasust oleksid erinevad sunnitud ja vabatahtliku
töötuse puhul ning erinevad ka inimese töötuse perioodi jooksul.
- Ooteaeg vabatahtliku töötuse puhul võiks olla poolte kokkuleppel töölepingu
lõpetamisel 60 päeva, omal soovil töölepingu lõpetamise puhul 90 päeva.
- Baasmääras hüvitis (elatusmiinimumi määras) oleks töötule, kes ei kvalifitseeeru
töötuskindlustushüvitisele.
Muudatuste tegemisel tuleb lähtuda nende maksumusest kogumis, sh ka asjaolust, kui suure
töötuskindlustuse makse tõusu need muudatused lõpuks endaga kaasa tooksid. Seepärast soovime
dialoogi jätkata hilisemas faasis täpsemate arvutuste baasil.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Peterson
Esimees