dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. veebruar 2020
Viit
1.2-1/214-4
Registreeritud
20. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ametiühingute Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf421 KB
  • 📎EAKL_arvamus_Töötushüvitiste_VTK.asice160 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Peep Peterson <[email protected]> Saadetud: 20.02.2020 16:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: EAKL_arvamus_Töötushüvitiste_VTK.asice Manused: EAKL_arvamus_Töötushüvitiste_VTK.asice Tere Saadame Ametiühingute Keskliidu seisukoha töötuskindlustuse reformi väljatöötamiskavatsuse kohta. Tervitades Peep Peterson │ Esimees Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 501 5446 [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Tanel Kiik Teie 24.01.2020 nr 1.2-1/214-1 Sotsiaalminister Meie 20.02.2020 nr 1-12/6 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud härra minister Eesti Ametiühingute Keskliit nõustub väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemide lahendamise vajadusega, toetab sellest tulenevalt töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise vajadust ning nõustub väljatöötamiskavatsuses toodud eesmärgi püstitusega. Ametiühingud sooviks, et kavandatavad muudatusted tagaks kõigile tööd tegevatele inimestele töötuskindlustusmaksete, töötutoetuste ja töötuskindlustushüvituste maksmise süsteemis õiglaselt võrdsed tingimused, olenemata nende töö tegemise vormist. Seni teadaoleva alusel on EAKL liikmed seisukohal, et sobilikud oleksid jägmised kavandatud muudatused: 1. Kindlustatud isikute ringi laiendamine Pooldame, et kindlustuskaitse tekiks kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Kindlustus oleks kohustuslik kõigile töövormidele. Kui valitsus algatab kõigi sotsiaalkindlustussüsteemi sissemaksete viimise näiteks üksikisiku tulumaksu maksubaasile, oleme ka selleks valmis ja toetaksime sellist versiooni isegi enam. 2. Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine Peame õigeks lubada ajutine töötamine töötuks olemise ajal ilma, et katkeks hüvitise maksmise periood. Samuti võiks olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku, oleks õigus töötushüvitisele, kuid hüvitise maksmisel oleksid piirangud (nt hüvitise maksmise periood, asendusmäär). Mõlemat tingimust saab rakendada koos eeldusel, et sel viisis hangitud sissetulek ei ületa näiteks 20% taset töötu töötuse eelse sissetulekuga võrreldes. 3. Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine Pooldame, et hüvitist oleks võimalik saada ka vabatahtliku töötuse puhul (kindlasti kokkuleppel töölepingu lõpetamine), kuid omal soovil lepingu lõpetamise puhul võiks olla kehtestatud erinev režiim). Praktikas on töölepingu lõppemisel poolte kokkuleppel erinevad põhjused võrreldes omal soovil lahkumisega. 4. Töötushüvitiste tingimuste muutmine 1) Makstakse mitut hüvitist Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee Kaks kindlustushüvitist: töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltuks eelnevast sissetulekust. Kui töötu ei kvalifitseeruks sissetulekust sõltuvale töötuskindlustushüvitisele oleks võimalik saada baasmääras hüvitist, mille kvalifitseerumistingimused oleksid leebemad. 2) Kindlustusstaaži nõuded Sissetulekust sõltuvale hüvitisele kehtiks staažinõue 12 kuud 36 kuu jooksul ning baasmääras hüvitise staažinõue oleks 6 kuud 36 kuu jooksul. 3) Hüvitise maksmise periood Periood sõltuks tööturu olukorrast (töötuse määrast). Täpselt peaks olema reguleeritud töötuse määra fikseerimise kord. Töötuskindlustushüvitise maksmine periood oleks seotud ka inimese töötamise staažiga. 4) Hüvitiste suurused Kõik kavandatud hüvitiste tingimused on vajalikud: - Hüvitise suurus sõltuks eelnevast sissetulekust; - Hüvitist makstaks kuni 360 päeva, võimalik oleks maksmise perioodi pikkuse lühendamine sõltuvalt staažist kuni 270 päevani. - Hüvitiste suurused protsendina töötasust oleksid erinevad sunnitud ja vabatahtliku töötuse puhul ning erinevad ka inimese töötuse perioodi jooksul. - Ooteaeg vabatahtliku töötuse puhul võiks olla poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel 60 päeva, omal soovil töölepingu lõpetamise puhul 90 päeva. - Baasmääras hüvitis (elatusmiinimumi määras) oleks töötule, kes ei kvalifitseeeru töötuskindlustushüvitisele. Muudatuste tegemisel tuleb lähtuda nende maksumusest kogumis, sh ka asjaolust, kui suure töötuskindlustuse makse tõusu need muudatused lõpuks endaga kaasa tooksid. Seepärast soovime dialoogi jätkata hilisemas faasis täpsemate arvutuste baasil. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson Esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel