Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie 24 .01.2020 nr 1.2-1/ 214 -1 Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 4 - 1 10122 Tallinn Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud minister, Täname, et olete Eesti Tööandjate Keskliidule kommenteerimiseks saatnud Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus e (edaspidi „ VTK “). Nõustume suuresti VTK-s välja toodud probleemipüstitusega ja kinnitame, et teema on aktuaalne. Kirjeldatud olukorra parandamine ei ole lihtne ülesanne. Meie senine süsteem on siiani olnud väga edukas ja seetõttu selle kergekäelist muutmist vastutustundlikuks ei pea . Kuid t ehnoloogia areng muudab ka töösuhteid ja töö iseloomu. Ühelt poolt on õiglane, et kõik töötavad inimesed töötuskindlustusse ka panustavad, teisalt on kaasaegse tööturul üha rohkem töövõttu ja väikeettevõtlusele sarnanevat töist tegevust, mispuhul on õigustatud mõningane otsustusõigus, mille vastu või millised äririskid kindlustada. Kui inimene kaotab sissetuleku ja selle olukorra vastu pole end kindlustanud, on küsimus, kas ja milliste vahenditega tal aidata toime tulla. Selleks, et töötuskindlustussüsteem toetaks töötute inimeste toimetulekut ja majanduse konkurentsivõime t , tuleks meie hinnangul tagada, et süsteemis säiliks kindlustuspõhimõte ja stiimulid tööturul püsimiseks. Töötuskindlustussüsteem peaks toetama kiirelt hõivesse naasmist. Suhtelise vaesuse risk kasvab iga tööturult eemal oldud päevaga, samuti iga koolist eemal oldud aastaga. Hüvitisi heldemaks muutes hüvitise saaja seis küll pareneb, kuid töötuseperioodi pikenedes suhtelise vaesuse risk süveneb, sest tööl ja koolis käivad inimesed lähevad eest ära. Analüüsis pole käsitletud koolitusel osalemise lisamist aktiivsuskohustuse hulka nende inimeste puhul, kel puudub erialane haridus ning keda töötute hulgas on üle 40%. Kindlustuspõhimõte peaks säilima. Ühet poolt tähendab see, et s üsteemi panustanud inimest ei tohi kindlustusjuhtu m i puhul hüvitisest ilma jätta . Teiselt poolt tähendab see, et kindlustuse saamiseks tuleb tasuda ka kindlustusmakseid. O lukorras, kus maksumaksjate proportsioon ühiskonnas väheneb ja avalike teenuste rahastamine muutub üha keerulisemaks, peab t ahes-tahtmata pigem teenuseid kokku tõmbama ja inimeste suuremale vastutusele panustama, kas läbi vabatahtlike või ( pool ) kohustuslike süsteemide. Alljärgnevalt esitame Eesti Tööandjate Keskliidu k ommentaarid konkreetset e muudatuste ja lahendusvariantide osas: Kavandatud muudatus 1: Kindlustatud isikute ringi laiendamine Soovitame lähtuda põhimõttest, et hüvitise saamiseks tuleb selleks kvalifitseeruda – tasuda eelnevalt kindlustusmakseid. Vajadusel võimaldada vabatahtlik ku kindlustusega liitumis t . Kavandatav muudatus 2: Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine Pooldame lahendust, mille korral oleks võimalik teha proovipäevi ilma, et see mõjutaks töötuskindlustushüvitise saamist. Samuti võiks jätkuda töötuskindlustuse maksmine töötajale, kelle tööleping lõpetatakse katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töise tulu saamise täielik keeld t akistab tööturule naasmist ja motiveerib töötasu varjama . Samas tuleks jälgida osalise või ajutise töötamise lubamisel, et hüvitise saamine oleks p õhjendatud ja kulu ei kasvaks prognoositavalt liiga suureks. Sobivaks lahenduseks võib olla ka k valifikatsiooniperioodi paindlikkus, et hüvitis jätkuks, kui katseaeg ei õnnestunud. Kavandatav muudatus 3: Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine Eesti Tööandjate Keskliit ei pea õigeks töötuskindlustuse hüvitise maksmist juhul, kui isik lahkub töölt omal soovil. Küll võiks kaaluda hüvitise maksmist poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel. Leiame, et kõik lahendusvariandid vajavad täpsemat analüüsi, kuivõrd need mõjutavad hõives püsimist. Kavandatav muudatus 4: Töötushüvitiste tingimuste muutmine Oleme seisukohal, et töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse ühendamisel ei tohi suureneda T öötukassa /riigieelarve kulud . Samuti peaks olema eelarveneutraalne hüvitise perioodi sõltum apanek majandust s üklitest. Ki ndlustusstaaži arvestamist iseendale töö andmisel tulek s lähtuda sellest, kas isik on töötuskindlustu s makseid tasunud . Hüvitise saamine võiks jätkuda varasema staaži järgi, kui hüvitise saamine on katkenud väga lühikeseks ajaks, et soodustada tööampse ja katsepäevi . Tuleks vältida skeeme, mis võiksid soosida sell ise õiguse kuritarvitamist. Konkreetsete lahenduste osas saame võtta lõpliku seisukoha, kui mõjuanalüüs kinnitab nende efektiivsust. Seega soovime, et eelnõu koostamisel kindlasti hinnataks võimalike lahendusvariantide mõju majandusele, konkreetsemalt hõivele ja T öötukassa eelarvele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Juhataja
Saatja: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>
Saadetud: 20.02.2020 13:46
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: RE: Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste
seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Tere
Edastame Eesti Tööandjate Keskliidu tagasiside.
Lugupidamisega
ILONA PALLON
Büroojuht/Office manager
mob: +372 5265 489
tel: +372 699 93 01
e-mail:
web:
Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Friday, January 24, 2020 1:49
PMTo: Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>; Eesti
Ametiühingute Keskliit <
[email protected]>; Eesti Töötukassa
<
[email protected]>; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
<
[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <
[email protected]>; Eesti
Pensionäride Ühenduste Liit <
[email protected]>; Eesti Jagamismajanduse
Liit <
[email protected]>; Eesti Kohtunike Ühing <
[email protected]>;
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <
[email protected]>; Notarite Koda
<
[email protected]>; Eesti Maksumaksjate Liit <
[email protected]>; Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <
[email protected]>Subject:
Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmise
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Töötuskindlustuse
seaduse ja tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsus Registreerimise kuupäev: 24.01.2020
Registreerimise number: 1.2-1/214-1
Palume teie tagasisidet hiljemalt 20.02.2020 a. e-posti aadressile või
läbi DVK.
Link EIS-i: Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post: