dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete kirjalik küsimus

Sotsiaalministeerium · 19. veebruar 2020
Viit
6-1/533-1
Registreeritud
19. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. märts 2020

Failid

  • 📎20-00301-2.pdf1 KB
  • 📎Laste_vaimse_tervise_toetamisest.asice197 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 18.02.2020 / nr 2-3/14-50; Riigikantselei / 19.02.2020 / nr 7-1.2/20-00301 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete kirjalik küsimus sotsiaalministrile (KK 50) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 05.03.2020 Lisainfo: Liina Kersna ja Signe Riisalo küsimus laste vaimse tervise toetamise kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.02.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 fl RIIGIKOGU Tame! Kiik Sotsiaaiminister 17.02.2020 KIRJALIK KUSIMUS Austatud sotsiaalminister Tanei Kiik Tunneme uhkust Eesti opilaste suureparaste tulernuste uie PISA testis, kuid kahjuks peame vaatarna ka medali tumedamat pooit. Uuringutest seigub, et ligi 40 protsenti 11-, 13- ja 15- aastastest Eesti kooiide Opilastest ei pea koo!iskaimist meeldivaks fling iga ktimnes tunneb, et taile uidse ei meeldi koolis kaia. Iga ko!mas kooli!aps on aastajooksui kogenud depressiivsust. Mida vanemaks lapsed saavad, seda kehvemini nad end tunnevad. Margatavalt kehvemaks on muutunud 15-aastaste noorte vaimne tervis, keliest iga viies on aasta jooksul mOe!nud enesetapu!e. Eestis alustavad noored a!koho!i jt uimastite tarvitamist !iiga vara !igi koimandik Eesti 15-16- aastastest opilastest on tarvitanud a!kohoii ja suitsetanud enne 12. eluaastat. Noorema!t kui 14- aastaselt on o!nud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tudrukutest. Vahema!t korra e!u jooksul on mOnda narkooti!ist ainet tarvitanud 36% 15-16-aastastest koollopi!astest. Maai!ma Terviseorganisatsiooni hinnangul saab enamus noorte surmadest, naiteks suitsiidid, narkootikumide u!edoosid, alguse vaimse teiwise probleemidest. Lahtudes neist teadmistest on mcii Teile moned kusimused seoses iaste vaimse tervise toetamisega. Ministeeriumites ja arnetites on kaimas tuleva aasta riigieeiaiwe arutelud. Kindlasti on need toimunud ka sotsiaalministeeriumis. Just sotsiaalministeeriumi eelarve eesmarkide kohta tahaksimegi Teie arvamust ja paiume vastata jargnevale viiele kusimuseie: 1. Ttha on vaid kolmandikes koobdes koohpsuhhoioog. Nende seas ka vee! Oppivaid tudengeid, ke! puuduvad nii teadmised kui ka oskused lapsi aidata. Selieks, et magistrikraadiga koolipsuhho!oog omandaks !isaks teooriaie vajalikud metoodilised ja prakli!ised oskused, et teha oma toed ratsionaa!selt, süsteemse!t ja teadlikult, peaks ta iäbima kutseaasta. Kumne koolipsuhholoogi kutseaasta Tartu O!ikoohs laheks riigi!e maksma 225 tuhat eurot. Hoolirnata teadmisest, et meie koolides on koohpsuhholoogide poud, seda raha seileks aastaks ci leitud. Mida oiete Teie koostaOs haridus- ja teadusministriga teinud, et aastal 2021 riik rahastaks koolipsuhhoioogide kutseaastat? 2. Kaesoieva aasta riigieeiarves ci ole ka khiniliste psuhho!oogide kutseaastaks vaja!ikku 390 tuhandet eurot. TOOjOu-uuring OSKA ut!eb, et riigil oieks vaja iga aasta minimaalselt 14 uut kliinilist psuhhoioogi, Ka sotsiaa!ministeerium on tunnistanud kliinihsi psUhholooge ei KijalikkUSimUs RHGIKOOU Lossi plats Ia, T. t372 631 6331 rilgikoguec 15165, ThIIinn I’. t372 631 6334 RIIGIKOGU 2 ole piisavalt. Eestis ei ole riiklikku valjaOppesusteemi, kuidas kliinilise psuhholoogi kvalifikatsioonini jouda. Selleks saamine ja Oppimine soltub psuhhoioogi tooandja fling tema enda initsiatiivist. Riikiik tugi hetkel puudub. Kuidas plaanite valitsust veenda kliiniliste psuhholoogide kutseaasta rahastamise vajalikkust? 3. 2020. aasta riigieelarvest ci ole leitud 127 tuhandet eurot teaduspohise ennetusprogrammi VEPA Kaitumisoskuste Mangu rakendamiseks koolides. Onneks otsustas TAT oma vahenditest sd aastal VEPA rakendamist toetada, VEPA on praegu ainus metoodika, mis vahendab nii maailmas kui ka mcii Eestis labiviidud uuringu pOhjal laste kaitumisraskuseid ja huperaktiivset kllitumist fling suurendab abivalmidust, sobralikkustja hoolivust. Metoodika rakendamine hoiab ära ka uimastite tarvitamist ja suitsiide hilisemas eas. Ja parandab Opetajate kiassi juhtimise ja juhendamise oskuseid. Kas peate vajahkuks VEPA programmi riiklikku rahastamist? Kui jab, siis millises summas? 4. Lasteabi telefoni kaesoleva aasta eelarve on 184 tuhat eurot. Aasta aastalt on Lasteabi poole poordunud ama enam inimesi, eeikoige vaikeseid inimesi oma murega. Kui 2018. aastal poorduti Lasteabi poole 6500 korda, siis loppenud aastai juba ligi 9500 korda. Timselgelt vajab suurema hulga inimeste aitamine ka suuremat eclarvet vaja oleks rohkem tootajaid, kes - inimesi aitavad, paremat tehnilist voimekust teenuse arendamiseks ja laiaulatuslikumat teavitust. Kuidas sotsiaalministeerium plaanibjargnevatel aastatel Lasteabi teenuse arendamist toetada, et voimahkult paijud lapsed saaksid vOimahkult operatiivselt oma mure lahendatud? 5. Vanemlusprogramm ,,Imelised aastad” on hasti vastu voetud ning andnud Mid tulemusi, kuid noudlus antud programmi vastu on suurem kui hetkel on riik vOimehne paklcuma. Samas on tegu suurepärase ennetusmeetmega, et hoida fling arendada lapse ja vanema vahelist teiwet ja usaldusliklcu suhet. Palun selgitage, millised on programmi sihtruhma laiendamise voimalused lahiaastatel. Vastuste eest tanulikult Liina Kersna Signe Riisalo Lp hr Taimar Peterkop 18.02.2020 nr 2-3/14-50 Riigisekretär Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikmete Liina Kersna ja Signe Riisalo esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister Tanel Kiigele. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel