Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 18.02.2020 / nr 2-3/14-50;
Riigikantselei / 19.02.2020 / nr 7-1.2/20-00301
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete kirjalik küsimus sotsiaalministrile (KK 50)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata
Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 05.03.2020
Lisainfo: Liina Kersna ja Signe Riisalo küsimus laste vaimse tervise toetamise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 19.02.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
fl
RIIGIKOGU
Tame! Kiik
Sotsiaaiminister
17.02.2020
KIRJALIK KUSIMUS
Austatud sotsiaalminister Tanei Kiik
Tunneme uhkust Eesti opilaste suureparaste tulernuste uie PISA testis, kuid kahjuks peame
vaatarna ka medali tumedamat pooit. Uuringutest seigub, et ligi 40 protsenti 11-, 13- ja 15-
aastastest Eesti kooiide Opilastest ei pea koo!iskaimist meeldivaks fling iga ktimnes tunneb, et
taile uidse ei meeldi koolis kaia. Iga ko!mas kooli!aps on aastajooksui kogenud depressiivsust.
Mida vanemaks lapsed saavad, seda kehvemini nad end tunnevad. Margatavalt kehvemaks on
muutunud 15-aastaste noorte vaimne tervis, keliest iga viies on aasta jooksul mOe!nud
enesetapu!e.
Eestis alustavad noored a!koho!i jt uimastite tarvitamist !iiga vara !igi koimandik Eesti 15-16-
aastastest opilastest on tarvitanud a!kohoii ja suitsetanud enne 12. eluaastat. Noorema!t kui 14-
aastaselt on o!nud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tudrukutest. Vahema!t korra e!u
jooksul on mOnda narkooti!ist ainet tarvitanud 36% 15-16-aastastest koollopi!astest.
Maai!ma Terviseorganisatsiooni hinnangul saab enamus noorte surmadest, naiteks suitsiidid,
narkootikumide u!edoosid, alguse vaimse teiwise probleemidest.
Lahtudes neist teadmistest on mcii Teile moned kusimused seoses iaste vaimse tervise
toetamisega. Ministeeriumites ja arnetites on kaimas tuleva aasta riigieeiaiwe arutelud. Kindlasti
on need toimunud ka sotsiaalministeeriumis. Just sotsiaalministeeriumi eelarve eesmarkide
kohta tahaksimegi Teie arvamust ja paiume vastata jargnevale viiele kusimuseie:
1. Ttha on vaid kolmandikes koobdes koohpsuhhoioog. Nende seas ka vee! Oppivaid
tudengeid, ke! puuduvad nii teadmised kui ka oskused lapsi aidata. Selieks, et magistrikraadiga
koolipsuhho!oog omandaks !isaks teooriaie vajalikud metoodilised ja prakli!ised oskused, et
teha oma toed ratsionaa!selt, süsteemse!t ja teadlikult, peaks ta iäbima kutseaasta. Kumne
koolipsuhholoogi kutseaasta Tartu O!ikoohs laheks riigi!e maksma 225 tuhat eurot. Hoolirnata
teadmisest, et meie koolides on koohpsuhholoogide poud, seda raha seileks aastaks ci leitud.
Mida oiete Teie koostaOs haridus- ja teadusministriga teinud, et aastal 2021 riik rahastaks
koolipsuhhoioogide kutseaastat?
2. Kaesoieva aasta riigieeiarves ci ole ka khiniliste psuhho!oogide kutseaastaks vaja!ikku
390 tuhandet eurot. TOOjOu-uuring OSKA ut!eb, et riigil oieks vaja iga aasta minimaalselt 14
uut kliinilist psuhhoioogi, Ka sotsiaa!ministeerium on tunnistanud kliinihsi psUhholooge ei
KijalikkUSimUs
RHGIKOOU Lossi plats Ia, T. t372 631 6331 rilgikoguec
15165, ThIIinn I’. t372 631 6334
RIIGIKOGU 2
ole piisavalt. Eestis ei ole riiklikku valjaOppesusteemi, kuidas kliinilise psuhholoogi
kvalifikatsioonini jouda. Selleks saamine ja Oppimine soltub psuhhoioogi tooandja fling tema
enda initsiatiivist. Riikiik tugi hetkel puudub. Kuidas plaanite valitsust veenda kliiniliste
psuhholoogide kutseaasta rahastamise vajalikkust?
3. 2020. aasta riigieelarvest ci ole leitud 127 tuhandet eurot teaduspohise
ennetusprogrammi VEPA Kaitumisoskuste Mangu rakendamiseks koolides. Onneks otsustas
TAT oma vahenditest sd aastal VEPA rakendamist toetada, VEPA on praegu ainus metoodika,
mis vahendab nii maailmas kui ka mcii Eestis labiviidud uuringu pOhjal laste kaitumisraskuseid
ja huperaktiivset kllitumist fling suurendab abivalmidust, sobralikkustja hoolivust. Metoodika
rakendamine hoiab ära ka uimastite tarvitamist ja suitsiide hilisemas eas. Ja parandab Opetajate
kiassi juhtimise ja juhendamise oskuseid. Kas peate vajahkuks VEPA programmi riiklikku
rahastamist? Kui jab, siis millises summas?
4. Lasteabi telefoni kaesoleva aasta eelarve on 184 tuhat eurot. Aasta aastalt on Lasteabi
poole poordunud ama enam inimesi, eeikoige vaikeseid inimesi oma murega. Kui 2018. aastal
poorduti Lasteabi poole 6500 korda, siis loppenud aastai juba ligi 9500 korda. Timselgelt vajab
suurema hulga inimeste aitamine ka suuremat eclarvet vaja oleks rohkem tootajaid, kes
-
inimesi aitavad, paremat tehnilist voimekust teenuse arendamiseks ja laiaulatuslikumat
teavitust. Kuidas sotsiaalministeerium plaanibjargnevatel aastatel Lasteabi teenuse arendamist
toetada, et voimahkult paijud lapsed saaksid vOimahkult operatiivselt oma mure lahendatud?
5. Vanemlusprogramm ,,Imelised aastad” on hasti vastu voetud ning andnud Mid tulemusi,
kuid noudlus antud programmi vastu on suurem kui hetkel on riik vOimehne paklcuma. Samas
on tegu suurepärase ennetusmeetmega, et hoida fling arendada lapse ja vanema vahelist teiwet
ja usaldusliklcu suhet. Palun selgitage, millised on programmi sihtruhma laiendamise
voimalused lahiaastatel.
Vastuste eest tanulikult
Liina Kersna Signe Riisalo
Lp hr Taimar Peterkop 18.02.2020 nr 2-3/14-50
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikmete Liina Kersna ja Signe Riisalo esitatud kirjaliku küsimuse
sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu
kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]