-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium delta_recipientName_2 \* MERGEFORMAT Siseministeerium delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 19.02.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-2/20-0150/1087 delta_docName \* MERGEFORMAT Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Eesti Linnade ja Valdade Liit delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT MTÜ Eesti Autokoolide Liit delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Liikluskoolitajate Liit delta_ownerName \* MERGEFORMAT Hindrek Allvee delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 639 7670 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]
EELNÕU 1 3 . 02 . 2020 Liiklusseaduse muutmise seadus § 1. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkti 13 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid nende sarnaseid abivahendeid kasutav liikleja;”; 2) paragrahvi 2 punkti d 1 4 –1 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 14) jalgratas on vähemalt kaherattaline pedaalidega sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobad abil. Jalgrattaks loetakse eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25 kilovatise püsi - nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades järk-järgult ning mille toide lakkab enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis või juhul kui sõitja lõpetab pedaalide väntamise. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule; 15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, kergliikuri ga , pisimopeedi ga , robotliikuri ga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa , mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; 16) jalgrattarada on jalgratta ga , kergliikuri ga , pisimopeedi ga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa; 17) jalgrattatee on jalgratta ga , kergliikuri ga , pisimopeedi ga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa; “; 3 ) paragrahvi 2 punktides 18, 25 ja 40, § 11 pealkirjas ja lõikes 2, § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2, § 33 lõike 2 punktis 11, § 87 pealkirjas ja lõi getes 3 ja 5 ning § 259 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „ kergliikur “ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 punkt 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur , pisimopeed , robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis; “; 5 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 1 järgmises sõnastuses: „ 21 1 ) kergliikur on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva seaduse § 2 punkti 80 kohast tasakaaluliikurit; “; 6 ) paragrahvi 2 punkti 56 täiendatakse pärast sõna „ kaherattaline “ sõnaga „istekohaga“; 7 ) paragrahvi 2 punkt 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 80) tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv üheteljeline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis ; “; 8 ) paragrahvi 2 punktid 99 ja 100 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 99) ülekäigukoht on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa , kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab; 100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata; “; 9 ) paragrahvi 7 lõiked 8–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, kergliikurite , robotliikurite, pisimopeedide ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, kergliikuri juhtide, pisimopeedi juhtide, robotliikurite ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama , mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega. (9) Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate, kergliikuri juhtide ja robotliikurite liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite ja pisimopeedijuhtide liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal, kergliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal, kergliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Foori punane jalakäijakujutis keelab ja roheline lubab ületada sõidutee ka jalgratturil ja pisimopeedijuhil , kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida. (10) Foori juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni. “; 10 ) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 11) kergliikuril ja pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis; “; 1 1 ) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 1 2 ) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „ 9) ülekäigurada ületavale jalakäijale. “; 1 3 ) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) K aherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi , kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel peatada ja parkida l iikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt kõrvuti kahes reas. (4 2 ) Asulas tohib jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. “; 1 4 ) paragrahvi 22 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 1 5 ) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata samal teel või teeosal liiklevat juhti. “; 1 6 ) paragrahvi 22 lõi ked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. (6) Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lasterühm , võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat või kergliikuri juhti takistamata jalgteel või kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Organiseeritud inimrühm võib liikuda ka jalgratta- ja jalgteel jalakäijat, jalgratturit, kergliikuri juhti või pisimopeedijuhti takistamata, kõige rohkem kaks inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimeda ajal helkurid, laternad või muu selline. “; 1 7 ) seaduse 2. peatüki 4 jao pealkirjas asendatakse sõna „tasakaaluliikuri“ sõnadega „ kergliikuri juhi“; 1 8 ) paragrahv id 31 ja 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 31. Jalgratturi, kergliikuri juhi, pisimopeedi - ja mopeedijuhi üldkohustused (1) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedi - ning mopeedijuht ei tohi: 1 ) lasta vedada tema juhitavat sõidukit , välja arvatud kolme- ja neljarattalist mopeedi , looma või teise sõidukiga; 2 ) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; 3 ) vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud jalgrattaga, kergliikuri või pisimopeediga vedamiseks; 4 ) sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit või, kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud. (2) Jalgrattur, juhtrauaga kergliikuri juht ja pisimopeedi juht peab sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega . Mopeedijuht peab sõites juhtrauast kinni hoidma kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal , kui juhtrauast võib kinni hoida ühe käega . ( 3 ) Teel jalgrattaga, kergliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. ( 4 ) Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada § 87 lõike 3 kohaselt nõutud tulesid, peab kergliikuri juht pimeda ajal või halva nähtavuse korral jalgteel , kõnniteel , jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat. Sõiduteel liikumine on ilma § 87 lõike 3 kohaste tuledeta keelatud. § 32. Jalgratturi, kergliikuri , pisimopeedi ja mopeedi asukoht teel (1) Jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita: 1) jalgrattarajal; 2) jalgrattateel; 3) jalgratta- ja jalgteel; 4) sõiduteel selle parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal; 5) teepeenral, kui see on selleks kõlblik. (2) Kui jalgrattaga sõiduteel , teepeenral või jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolu de tõttu oluliselt raskendatud ja puudub ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 või 3 nimetatud tee, tohib jalgrattaga sõita jalgteel ja kõnniteel. (3) Lis a ks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tohib jalgteel ja kõnniteel sõita: 1) liikumispuudega jalgrattur; 2) liikumispuudega kaherattalise pisimopeedi juht; 3) alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks jalgratturist saatjat; 4) väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur; 5) jalgratta või pisimopeediga kiireloomulisi tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik või kiirabitöötaja. (4) Kergliikuriga tohib sõita: 1) jalgrattarajal; 2) jalgrattateel; 3) jalgratta- ja jalgteel; 4) jalgteel; 5) kõnniteel. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–5 nimetatud tee või teeosa puudub või seal sõitmine on selle seisukorra või liiklus olu de tõttu oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral, kui see on selleks kõlblik. (6) Kaherattalise mopeediga tohib sõita: 1) sõiduteel; 2) jalgrattarajal; 3) jalgrattateel. (7) Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita sõiduteel. (8) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad jalakäija vahetus läheduses sõitma jalakäija tavakiirusega. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata kiireloomulisi tööülesandeid täitvale politseiametnikule, abipolitseinikule või kiirabitöötajale. (9) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedi - ning mopeedijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.”; 1 9 ) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §-dega 32 1 ja 32 2 järgmises sõnastuses: „ § 32 1 . Tee ületamise nõuded (1) Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi - ja mopeedijuht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. (2) Piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi - ja mopeedijuht sõitma sellise kiirusega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. (3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikuri juhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikuri juht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. (4) Mopeedijuht ei tohi sõiduteed ületada ülekäigukohal või ülekäigurajal sõites. § 32 2 . Tee andmise kohustus (1) Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala , puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi - ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. (2) Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala , puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. (3) Jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattur, kergliikuri juht, pisimopeedi - või mopeedijuht jalgrattateel peavad andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.”; 20 ) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri, haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.“; 2 1 ) paragrahvi 35 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 35. Juhi kohustused jalakäija, kergliikuri juhi, pisimopeedijuhi , robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel “; 2 2 ) paragrahvi 35 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 3 ) paragrahvi 35 lõiked 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (11) Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, kergliikuri juhile, pisimopeedijuhile ja robotliikurile. (12) Kui jalgtee, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee reguleeritav lõikumiskoht tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, nimetatud lõikumiskoha ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile . “; 2 4 ) paragrahvi 37 lõikes 2 asendatakse sõna „elektrisõidukiga“ sõnaga „mootorsõidukiga“; 2 5 ) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Aeglase sõiduki tunnusmärk tuleb paigutada sõiduki taha vasakule äärele või keskele: 1) autole, traktorile, liikurmasinale, autorongile ja masinrongile, mis ei saa või ei tohi sõita kiiremini, kui 40 kilomeetrit tunnis; 2) neljarattalisele mopeedile. “; 26 ) paragrahvi 78 lõikest 1 1 jäetakse välja tekstiosa „Elektrimootoriga jalgratta,“; 27 ) paragrahvi 78 lõikes 1 3 asendatakse sõnad „ elektrimootoriga jalgratta või pisimopeedi tüüp või nende osa “ sõnadega „ pisimopeedi tüüp või selle osa“; 28 ) paragrahvi 78 lõikest 4 3 jäetakse välja sõnad „elektrimootoriga jalgratta“; 29 ) paragrahvi 78 1 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „elektrimootoriga jalgratas või“; 30 ) paragrahvi 78 4 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ e lektrimootoriga jalgratta,“; 31 ) paragrahvi 87 lõikest 1 1 jäetakse välja sõnad „elektrimootoriga jalgratas ja“; 32 ) paragrahvi 87 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) K ergliikuril peab olema: 1) töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem ; 2) tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade; 3 ) signaalkell , välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul ; 4 ) ees valge ja taga punane ja külgedel kollane või valge helkur või tuli , välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul. ”; 33 ) paragrahvi 87 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kaherattalise jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga jalgratta või kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. “; 34 ) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei kehti jalgratta, kergliikuri ja pisimopeedi suhtes. “; 35 ) seaduse 7. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „jalgrattur“ tekstiosaga „, kergliikuri juht“; 36 ) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 148 1 järgmises sõnastuses: “ § 148 1 . Kergliikuri juhile esitatavad nõuded Sõiduteel kergliikuriga sõitmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § -s 148 jalgratturi vanusele ja kvalifikatsioonile kehtestatud nõudeid.”; 3 7 ) paragrahvi 151 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Robotliikuriga tohib sõiduteed ületada kohtades, mis on lubatud sõidutee ületamiseks jalakäijale. Robotliikuriga sõiduteed ületades ei ole robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui robotliikur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi robotliikuriga ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat, jalgratturit, pisimopeedijuhti ega kergliikuri juhti. “; 3 8 ) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 21 1 järgmises sõnastuses: „( 21 1 ) Kergliikuriks loetakse ka enne 2020. aasta 1. juulit turul kättesaadavaks tehtud ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit, mille valmistajakiirus on kuni 25 kilomeetrit tunnis või mis ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini, kui 25 kilomeetrit tunnis. “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”. ..........................” 2020 . a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”. ..........................” 2020 . a.
Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on elektritõukerataste ja muude k ergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides luua asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisele. Kasutusele võetaks e uus sõidukite kategooria – ke r gliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja mu u d taolised istekohata sõidukid. Eelnõuga lubatakse kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele , reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel . Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija t mitte ohustava kiirusega . Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10 – 15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnirihmatud kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius , nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukoha kohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ( teenistussuhe lõppenud), teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 639 7670, e-post:
[email protected] ) ja sama osakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist id Mait Klein (tel: 6256379 , e-post:
[email protected] ) ning Sven Nurk (tel: 625 6498, e-post:
[email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisel osale s id Maanteeameti eksperdid . Eelnõu le on juriidilise ekspertiisi teinud ja selle on keeleliselt üle vaadanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel: 639 7670, e-post:
[email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128) . Eelnõuga muudetakse liiklusseaduse redaktsiooni RT I, 15.03.2019, 9 . Seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu s poolthäälte enamus. K una tegemist on kiireloomulise eelnõuga, siis ei ole vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 1 eelnõule koostatud v äljatöötamiskav atsust . Eelnõu kiireloomulisus tuleneb vajadusest kehtestada kergete elektrisõidukitega liiklemisele reeglid uue sõitmiseks sobiliku hooaja algus eks . Kuna elektritõukerattad on lühikese ajaga muutunud väga populaarseks ja ennustatakse jätkuvat populaarsuse kasvu, võib sõidukite rohkus tänavatel ja kasutamise puudulik reguleerimine tuua kaasa probleeme, millega on vajalik tegeleda enne , kui need realiseeruvad. 2. Seaduse eesmärk Seoses e lektri tõukerataste ja muude sarnas te kergete elektrilis te sõiduk ite ( nt elektrilised rulad, monorattad jms) laiema levikuga on järjest enam tekkinud küsimusi neile kohalduvatest reeglitest ning nende kasutamise lubatavus est. 2019. aastal sai Eestis hoo sisse elektritõukerataste laenutamise teenus, mis osutus väga populaarseks. Rentimisega tegelesid Eestis läinud aastal kaks ettevõtet: Bolt ja Citybee, Citybee tõukeratastega tehti kogu Baltikumis ligikaudu pool miljonit sõitu, Bolti tõukeratastega läbiti ainuüksi Tallinnas 1,5 miljonit kilomeetrit. Järgmisteks aastateks plaanivad rentimisteenuse pakkujad laiendada tõukerataste kasutustsoone ja lisaks peetakse läbirääkimisi ka väiksemate Eesti linnadega teenuse laiendamise osas. Kehtiv liiklusseadus ei sisalda otseselt elektri tõukeratta mõistet . Vaatamata sellele, et seadus ei sisalda konkreetset mõistet ja eriregulatsiooni, on senini lähtutud tõlgendusest, et elektritõukeratta kasutaja juhinduks abivahendeid kasutava jalakäija reeglitest ehk elektritõukerattaga on õigus liigelda jalakäijate keskkonnas, kusjuures sellist tehnilist abivahendit kasutaval liiklejal lasub alati täiendav hoolsuskohustus, s t et jalakäija vahetus läheduses tuleb liigelda jalakäijaid ja kaasliiklejaid mitte ohustava kiirusega . Siiski on selgete reeglite puudumine tekitanud hulganisti küsimusi ja vaidlusi elektritõukerataste kategoriseerimisel ja liiklusreeglite kohaldamisel. Ebaselged reeglid väljenduvad paratamatult liikluses , kus ühe liikleja suhtes selgelt piiritle tud õiguste ja kohustuste puudumine viib konfliktiolukordadeni teiste liiklejatega. Vaadates ka maailma suurlinnade kogemusi, siis on regulatsioonide piiratus ning selliste sõidukite arvukus toonud mitmel pool kaasa ohu sõitjatele endale ja teistele liiklejatele. Näiteks ei kasutata asjakohast kaitsevarustust, sõidetakse nii sõidu- kui kõnniteedel, ületatakse valimatult tänavaid, liigeldakse kiiresti nii autode kui jalakäijate vahel ja nii edasi. Paraku on sellega mujal maailmas kaasnenud ka mitmeid raskeid õnnetusi ja isegi surmajuhtumeid. Kuna elektritõukerat astele ei kohaldu ka sõidukite tüübikinnituse reeglid, siis ei ole neile hetkel kehtestatud ka näiteks nõudeid piirkiirusele. Sarnaselt puuduvad konkreetsed kiiruspiirangud ka näiteks muudele elektrilistele seadeldistele, nagu e lektrilised rulad , monorattad jmt. Kuna valdkond on arenenud kiiresti, siis ei ole ühtseid nõudeid kehtestatud ka Euroopa Liidu tasandil ning samuti on raske välja tuua ainuõiget ja ühetaolist praktikat muude Euroopa riikide näitel – riigiti on mindud nende reguleerimise osas väga erinevat teed, alates nende keelamisest kuni kategoriseerimiseni kiiruse järgi või klassifitseerides nende kasutajad pigem jalgratturiteks. Eelnõu ga kehtestata kse nõuded kergetele elektrisõidukitele ja reeglid nendega liiklemisele. Kerged elektrisõidukid on keskkonnasõbralikud, aitavad kaasa linnael anike mobiilsusele ning on uuenduslik lähenemine liikuvuse suurendamisele . Samas võib selliste sõidukite rohkus tänavatel ja kasutamise puudulik reguleerimine tuua kaasa riske , mille ennetamisega on vajalik tegeleda enne , kui need realiseeruvad. K erged elektrisõidukid on osutunud nii Eestis kui ka mujal maailmas populaarseks ja ennustatakse nende jätkuvat populaarsuse kasvu, nende keelustamine tänases olukorras oleks põhjendamatu ning põhjendamatutest keeldudest ei peetaks kinni. Samuti ei ole mõistlik jätkata kehtiva olukorraga, kus lähtutakse ainult jalakäija abivahendite reeglistikust, mis paraku on elektritõukerataste vaates ebapiisav. Seega on valitud probleemi lahendamiseks kehtiva õiguse muutmine ning muudatuste jõustumisel asjakohaste teavituskampaaniate läbiviimine. Eelnõu eesmärk on hoida kergete elektrisõidukite kasutamine turvaline ning tagada kõigi liiklejate ohutus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse liiklusseadust. LS § 2 punkti 13 teise lause m uudatusega ajakohastatakse jalakäija mõistet ning tuuakse selgemalt välja, et erinevaid inimese lihasjõul liikuvaid abivahendeid kasutavad isikud tuleb lugeda jalakäijaks ning neile kohaldada jalakäija liiklusreegleid. Näiteks võib kehtiva sõnas t use kohaselt segadust tekitada, kas elektrirulaga või elektrilise tõukerattaga liiklejale peaks kohaldama jalakäija liiklusreegleid. Muudatusega on seotud LS § 2 punkti 21 1 muudatus , millega kehtestatakse kergliikuri mõiste ja ülalnimetatud elektrilise ajamiga sõidukeid hakatakse lugema kergliikuriteks ning nende juhtidele hakatakse kohaldama kergliikuri juhti puudutavaid liiklusreegleid. LS § 2 punkti 14 muudatus on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) nr 168/2013 . Muudatuse tulemusena mõistetakse jalgratta all selliseid sõidukeid, mis on Euroopa Liidu tüübikinnituse raamistikust välja arvatud, sest need ei vaja tüübikinnitust . Kõik tüübikinnitusega sõidukid , kuni teatud võimsuse ja kiiruseni , oleksid liiklusseaduse mõistes pisimopeedid, kuna on võimelised sõitma üksnes mootori jõul. Sõidukid, mis ei ole hõlmatud E uroopa Liidu tüübikinnitus e raamistik uga ja mille liiklusesse lubamist otsustab seetõttu iga riik ise , liigituksid kergliikuriteks. Euroopa Liidu tüübikinnitus e raamistikus eristatakse mootoriga jalgrattaid, millel on vaja tüübikinnitust ja millel seda vaja ei ole. Määruse (EL) 168/2013 artikli 2 punkti h kohaselt ei kohaldata määrust pedaalidega sõidukile, mis on varustatud elekterkäitusega mootoriga, mille maksimaalne püsinimivõimsus on 250 W või alla selle ja mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades järk-järgult ning mille toide lakkab enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 km/h või ka varem, juhul kui sõitja lõpetab pedaalide tallamise. Ehk sellisele sõidukile EL-s tüübikinnituse nõudeid ei ole. Tegemist on nö klassikalise jalgrattaga, mille liikluses osalemist ükski riik ei piira. Samas on tüübikinnitus nõutud mootoriga jalgratastelt, mida ei välistata määruse (EL) 168/2013 artiklis 2. Määruse (EL) 168/2013 artikli 4 lõike 1 kohaselt kuuluvad L-kategooriasse ka mootoriga jalgrattad. Artikli 4 lõike 2 kohaselt kuuluvad kaherattalised mootoriga jalgrattad kategooriasse L1e-A ja kaherattalised mopeedid kategooriasse L1e-B. Kategooriasse L1e-A kuuluvad pedaalidega sõidukid, millel on määruse (EL) 168/2013 I lisa kohaselt järgmised piirangud: valmistajakiirus kuni 25 km/h ja suurim püsinimivõimsus või kasulik võimsus on kuni 1000 W. Kategooriasse L1e-B liigituvad kaherattalised mopeedid, mida ei saa nende tingimuste tõttu L1e-A kategooriasse liigitada, näiteks võimsus või valmistajakiirus on suuremad või puuduvad pedaalid. Kui vaadata liiklusseaduse kehtivat jalgratta mõistet, siis on see nii lai, et sinna alla mahuvad nii L1e-A kategooriasse kuuluvad mootoriga jalgrattad, kui ka pedaalidega sõidukid, mis ei vaja tüübikinnitust. Samas liiklusseaduse § 87 lõi k e 1 1 kohaselt peab elektrimootoriga jalgratas ja pisimopeed vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud nõuetele. Siinkohal tekivad küsimused, et milline jalgratas peab omama tüübikinnitust ja milline mitte, kuna liiklusseadusest see välja ei tule. See selgub ainult vaadates määrust (EL) nr 168/2013. Kuigi see otseselt probleem ei ole , siis probleem tekib sõidukitega, mis liiklusseaduse kohaselt on justkui jalgrattad ja millel peaks olema määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt tüübikinnitus, kuna võimsus on näiteks küll 250 W, kuid toide ei lakka, kui lõpetatakse pedaalide väntamine, samas puudub sõidukil istekoht. M ääruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punkti j kohaselt ei kohaldata määrust sõidukitele, milles ei ole ühtegi istekohta. Seega näiteks istekohata sõiduk, mille mootori võimsus on kuni 250 W, kuid mille toide ei lakka, kui juht lõpetab pedaalide väntamise , on tüübikinnituse raamistikust väljas ja iga liikmesriik peab ise otsustama, kas lubada selline sõiduk liiklusesse või mitte. Eestis liigituks selline sõiduk jalgrattaks, kuna liiklusseadus ei ütle, et mootori toide peab lakkama, kui juht lõpetab pedaalide väntamise. Kui nüüd lisada seadusesse täiendavalt ka kergliikuri termin, siis võib selline sõiduk liigituda ka kergliikuriks ehk tekib olukord, kus ei ole aru saada, millise sõiduki liigi alla see kuulub ja milliseid reegleid järgima peab. Et seda olukorda lahendada, tuleks seaduses sõidukite defineerimisel ja liigitamisel lähtu da võimalikult suurel määral määrusest (EL) nr 168/2013 , kuid selle eri susega , et tüübikinnituse kohustusega mootoriga jalgratas tuleks nimetada liiklusseaduses hoopis pisimopeediks, kuna jalgratta mõiste alla need enam ei läheks. Lisaks eristab liiklusseadus mootoriga jalgratast pisimopeedist mootori tüübi järgi, st et jalgratas on elektrimootoriga, aga kui sellel on sisepõlemismootor, siis on see hoopis pisimopeed, samas, kui määrus (EL) nr 168/2013 sellist vahet ei tee. L1e-A kategooria mootoriga jalgratas võib omada nii sisepõlemismootorit, kui elektrimootorit. Määruse (EL) 168/2013 kohaselt on mootoriga jalgrattad sõidukid, millel on pedaalid, mootori võimsus kuni 1000 W ja suurim kiirus 25 km/h. Ülejäänud on kõik mopeedid. Samas LS-s oleva pisimopeedi mõiste ei sisalda pedaalide nõuet, seega on jalgratta ja pisimopeedi mõiste mõnevõrra kattuvad ning tüübikinnituskohustusega mootoriga jalgrattad sobituvad pisimopeedi termini alla . Käesoleva muudatusega seonduvad ka LS § 2 punkti 40 , § 78 lõi ke 1 1 , § 78 lõi ke 1 3 , § 78 lõi ke 4 3 , § 78 1 lõike 1 punkti 4 , § 78 4 lõike 5 ja § 87 lõi ke 1 1 muudatused, millega jäetakse nimetatud sätetest välja viited elektrimootoriga jalgrattale, sest selle all mõistetakse edaspidi pisimopeedi. LS § 2 punktide 15–18 muudatusega lubatakse kergliikur sõitma jalgratta- ja jalgteele, jalgrattarajale, jalgrattateele, jalgteele ja kõnniteele. Kergliikuriga liiklemine on sõiduasendilt ja tema omadustelt sarnane tasakaaluliikuriga, ja arvestades, et tasakaaluliikur kuulub eelnõu muudatuse kohaselt samuti keh t estatava kergliikuri termini alla, lubatakse muudatusega kergliikurid liiklema samasse liiklusruumi , kus on kehtiva seadusega lubatud tasakaaluliikuriga liiklemine. P unkti 15 muudatusega lubatakse pisimopeed sõitma jalgratta- ja jalgteele. Muudatus on seotud ka LS § 2 punkti 56 muudatusega, mi llega täpsusta kse pisimopeed i mõiste t . Muudatusega loetakse pisimopeediks istekohaga v ähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis . Kuna pisimopeedi mõiste on väga sarnane jalgratta mõistega (LS § 2 p 14) , ehk jalgratas on samuti vähemalt kaherattaline sõiduk, mis võib olla varustatud ka elektrimootoriga ja arvestades, et sarnased on ka jalgratta ja pisimopeediga liikumise kiirused (jalgrattaga saab lihasjõul ilma ülemäärase pingutuseta sõita samuti 25 km/h), siis on mõi stlik lubada pisimopeediga sõitmine ka jalgratta- ja jalgteel. Kehtiva korra kohaselt on juba lubatud nii jalgrattaga kui ka pis imopeediga sõita jalgrattarajal ja jalgrattateel , muudatus ühtlustaks keskkonna, milles on nii jalgrattaga kui pisimopeediga sõitmine lubatud. P unktide 16 ja 17 muudatusega täpsustatakse jalgrattaraja ja jalgrattatee mõisteid selliselt, et jalgrattarada ja jalgrattatee on ette nähtud üksnes kaherattalise mopeediga liiklemiseks. Mopeedid võivad ehituslikult olla kahe-, kolme- või neljarattalised, kusjuures kolme- ja neljarattalised mopeedid on enamjaolt oma laiuselt võrdsed väik e se sõiduautoga. Samas jalgrattarajad ei ole üldjuhul laiemad kui poolteist meetrit (tihti ei ületa jalgrattaraja laius ühte meetrit). Seetõttu ei mahu kolme- või neljarattalised mopeedid ülejäänud sõidukitega (jalgrattad, pisimopeedid jne) korraga jalgrattateele liiklema, mis ühest küljest tekitab tõsise liiklusohu, teisalt takistab muude sõidukite liiklust. Kuna kolme- ja neljarattalised mopeedid võivad liigelda kuni 45 kilomeetrit tunnis ning kaaluda üle 500 kilogrammi, võib neid võrdsustada linnatingimustes väikese sõiduautoga. Seetõttu peaksid kolme- ja neljarattalised mopeedid liiklema sõiduteel üldise liikluskorra kohaselt. Lisaks kaotatakse punktist 16 kehtivas seaduses olev vastuolu mõiste ja seaduses sisalduva nõude vahel. Nimelt on kehtiva LS 31 lõike 3 kohaselt ka tasakaaluliikuril lubatud jalgrattarajal sõita, kuid mõiste järgi see lubatud ei ole . LS § 2 täiendatakse punktiga 2 1 1 , mille kohaselt luuakse uus sõiduki kategooria – kergliikur. Sätestatakse, et k ergliikur on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Praktikas on kasutusele võetud palju elektriajamiga sõidukeid, mis oma võimsuselt, kujult, sõiduasendilt, ka rataste arvult ei sobitu jalgrataste ega pisimopeedide mõiste alla. Näiteks leiavad kasutust elektritõukeratta tüüpi sõidukid, tasakaaluliikuri tüüpi sõidukid ja elektrirulad. Seadusega ei ole mõistlik reguleerida ainult ühte tüüpi sõidukeid , vaid vajadus on leida ühine nimetaja elektritõukeratasele ja elektriruladele ning muudele sarnastele istekohata sõidukitele, mis ei allu EL tüübikinnitusreeglistikule. Teiste riikide kogemusi uurides selgus, et pole olemas selget arusaama ja ühtset lähenemist, kuidas peaks kergeid elektrilisi sõidukeid reguleerima, arvestades, et olemas on väga lai valik erinevaid variatsioone sellistest sõidukitest. Küll aga jagatakse soovitust kokku leppida, kuidas neid erinevaid sõidukite variatsioone saaks klassifitseerida ja selline klassifikatsioon peaks hõlmama kõikvõimalikke erinevaid sõidukitüüpe. Seetõttu ongi eelnõus välja töötatud kergliikuri mõiste, mis hõlmab võimalikult paljusid sarnaseid sõidukeid. Täiendavalt sätestatakse, et § 2 punkti 80 kohast tas akaaluliikurit hakatakse samuti lugema kergliikuriks. LS § 2 punktis 25 ase ndatakse tasakaaluliikur i termin kergliikuri terminiga . M uudatusega lubatakse kergliikur sõitma kõnniteele. Kergliikuriga liiklemine on sõiduasendilt ja tema omadustelt sarnane tasakaaluliikuriga, ja arvestades, et tasakaaluliikur kuulub eelnõu muudatuse kohaselt samuti keh t estatava kergliikuri termini alla, lubatakse muudatusega kergliikurid liiklema samasse liiklusruumi , kus on kehtiva seadusega lubatud tasakaaluliikuriga liiklemine. LS § 2 punktis 40 asendatakse tasakaaluliikur i termin kergliikuri terminiga . Muudatusega sätestatakse, et kergliikurit ei loeta mootorsõidukiks. Kehtiva korra koha selt ei loeta mootorsõidukiks üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk it , elektrimootoriga jalgratas t , tasakaaluliikur i t , pisimopeed i , robotliikur it , maastikusõiduk it , tramm i ja sõiduk it , mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis . Kuna kergliikur on oma olemuselt sarnane kehtivas korras mitte mootorsõidukiks loetavate sõidukitega, on mõistlik ka kergliikurit mootorsõidukiks mitte lugeda. Lisaks muudetakse punkti 40 seoses jalgratta mõiste muutmisega ning punktist jäetakse välja vii de elektrimootoriga jalgrattale . Vt ka selgitust LS § 2 punkt 14 muudatuse juures. LS § 2 punkti 56 muudatusega täpsus tatakse pisimopeedi mõistet , lisades, et tegemist on istekohaga sõidukiga. Kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse liiklusseadust kergliikuri mõistega (liiklusseaduse § 2 täiendamine punktiga 21 1 ), siis vajab täpsustamist ka pisimopeedi mõiste, et ei tekiks kahe mõiste vahel kattuvust. Kui kergliikur on eelnõu kohaselt alati istekohata sõiduk, siis sätestatakse , et pisimopeed on istekohaga sõiduk. Pisimopeedi mõiste eristub kergliikurist lisaks istekoha olemasolu le ka sellega, et pisimopeed võib olla ka sisepõlemismootoriga . P isimopeedi le, erinevalt kergliikurile, kohalduvad Euroopa Liidu tüübikinnit usnõuded. LS § 2 punkt is 80 täpsustatakse tasakaaluliikuri mõistet. Mõistest jäetakse välja nõue, et tasakaaluliikur peab olema kaherattaline, sest kasutatakse ka üherattalisi tasakaaluliikureid. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 168/2013 toodud tasakaaluliikuri termini kohaselt võib tasakaaluliikur olla üherattaline. Mõistete ühtlustamiseks lisatakse ka tasakaaluliikuri mõistele valmistajakiiruse kuni 25 km/h nõue. Erinevalt kergliikurist võib tasakaaluliikur olla ka istekohaga. LS § 2 punktid es 99 ja 100 täpsustatakse ülekäigukoha ning ülekäiguraja mõisteid. Muudatusega viiakse mõistes sisalduvad käitumisnormid ja kohustused asjaomasesse seaduse regulatiivsesse osasse . Sellega parandatakse seaduse jälgitavust ja arusaadavust , sest kõik käitumisnormid on leitavad liiklusreegleid reguleerivatest paragrahvides t . „Ülekäigukoha“ mõistest jäetakse välja tekstiosa „ Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites või robotliikuriga, kuid jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest; “. Väljajäetav regulatsioon koos kergliikurit ja pisimopeedi puudutavate muudatustega viiakse liiklusseaduse § 3 2 1 lõikeks 3 ning robotliikuriga seonduv regulatsioon § 151 4 lõikesse 1. „Ülekäiguraja“ mõistest jäetakse välja tekstiosa „ Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest; “. Väljajäetav regulatsioon koos kergliikurit ja pisimopeedi puudutavate muudatustega viiakse liiklusseaduse § 3 2 1 lõikeks 3 ning robotliikuriga seonduv regulatsioon § 151 4 lõikesse 1. LS § 7 lõiked 8–10 muudatused täpsustavad jalgrattafoori ja jalakäijafoori kohta sätestatu t . Lõigetes 8 ja 9 asendatakse tasakaaluliikur kergliikuriga ning sellega sätestatakse, et jalgrattafoor ja jalakäijafoor reguleerivad ka kergliikuri juhtide liiklust. Eelnõuga lubatakse k ergliikurid sõitma samasse liiklusruumi tasakaaluliikuritega, seega on mõistlik, et kergliikuriga tuleb juhindu da analoogsete fooride tuledest nagu tasakaaluliikuriga. Kuna ka tasakaaluliikurit loetakse kergliikuriks , ei ole enam vajadust tasakaaluliikurit fooride nõuete juures eraldi välja tuua. Lisaks täpsustakse, et pisimopeedi juhtide liiklemist reguleerib jalakäija ja jalgratta kujutisega foor ja jalakäijafoor , kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori . Eelnõuga lubatakse pisimopeed sõitma jalgrattaga analoogsetele teedele, seega peab juhinduma ka samade fooride nõuetest. Lõike 10 muudatusega jäetakse välja lõike alguse teksti osa „Jalakäijate ja jalgra tturite liiklust reguleerivate“ kuna jalgrattafoor ja jalakäijafoor reguleerivad ka kergliikurite, pisimopeedide, robotliikurite liiklust. Ühtlasi võimaldatakse kasutada sekundi näiduga foore lisaks jalakäijate ja jalgratturite liiklust reguleerivatele fooridele ka mootorsõidukite liiklust reguleerivate fooride juures. Katseliselt on sekundinäidikuga foorid kasutusel teetöödel. Sekundinäiduga foori kasutamisel sõidukite liiklust reguleerivate fooride juures annaks sõidukijuhtidele teavet kui palju on jäänud aega rohelise või punase tule süttimiseni. Rohelise tule ajal sekundinäidu kasutamine annab juhile ka teavet kaua põleb fooris veel roheline tuli ning kas selle aja jooksul saab ta ületada ristmikku või on sunnitud seisma jääma ristmikul, mis omakorda vähendab ristmike ummistamist sõidukijuhtide poolt. LS § 11 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse tasakaaluliikur i termin kergliikuri terminiga . Muudatusega kehtestatakse nõuded kergliikuri helkurile, mis peab vastama isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ja olema kasutusotstarbele sobiv ning LS § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele. Kergliikuri helkurile kehtestatud nõuded on seega analoogsed jalgrattal, tasakaaluliikuril, roboliikuril ja pisimopeedil kasutatava helkuri nõuetega. LS § 15 lõike 1 punkt 11 kehtestab kergliikurile suurimaks lubatud sõidukiiruseks 25 km/h. Kiiruspiirangu kehtestamine ja sellest kinnipid a m ine on võtmetegur õnnetuste ärahoidmisel või õn netuste tagajärgede vähendamisel . Uuringute kohaselt saadakse kergliikuriga kõige enam vigastada kokkupõrkel mootorsõidukiga või kukutakse kergliikurilt, millele järgneb kergliikuri ümberminek, kontrolli kaotamine kergliikuri juhtimise üle, mis võib endaga kaasa tuua traumasid läheduses olnud jalakäijatele ja teistele liiklejatele. Vale sõidukiiruse valimine on üks õnnetuste toimumise sagedasemaid põhjuseid . Liiga suure sõidukiiruse tõttu on oht, et jäetakse teistele sõidukitele või jalakäijatele teed andmata, ei saada pidama enne teeületuskohta vaatamata sellele, et jalakäijad on tee andmiseks seisma jäänud. Samuti on õnnetusteni viinud n-ö napid pääsemised (näiteks ümberpõikamine autost, mis hakkab parkimiskohalt välja tagurdama). Lisaks kokkupõrgetele teiste liiklejatega on vales t sõidukiiruse valimisest tingitud kergliikurite õnnetused seotud liiklemise keskkonnast tulenevate ohtudega. Näiteks otsasõidud äärekividele, vihmaveerennidel e , puudele, liiklusmärkidele, aiaväravatele jne. Olulist rolli mängivad kiiruse valimisel ka tee seisukord (ebaühtlane teekate, augud), halvasti hooldatud teed, märjad ja libedad teeolud. Kuna ka pisimopeediga õnnetusse sattumist mõjutavad samad ülal loetletud tegurid ja arvestades, et kergliikur on oma kiirenduselt võrreldav pisimopeediga, samuti kattuvad suures osas teed, millel lubatakse kergl i ikuri ja pisimopeediga sõitmist, on mõistlik kehtestada sarnaselt pisimopeedile kergliikuri suurimaks lubatud sõidukiiruseks 25 km/h. Lisaks toetab kiirusepiiranguks 25 km/h kehtestamist teiste riikide kogemus, ka Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Šveitsis ja Austraalias Qeenslandi osariigis on suu rimaks lubatud kiiruseks 25 km/h . Belgias kaalutakse kergliikurite kiiruse tõstmist 25 km/h (hetkel lubatud 18 km/h), USA-s California osariigis on lubatud suurim kiirus 15 miili tunnis (samuti ligikaudu 25 km/h), Saksamaal võrdluseks 20 km/h. LS § 15 lõike 1 punkt i 12 kehtetuks tunnistam isega jäetakse seadusest välja tasakaaluliikuri suurim a lubatud kiirus e 20 km/h nõue . Kuna käesoleva eelnõuga muudetakse tasakaaluliikuri mõistet ja sätestatakse tasakaaluliikuri valmistajakiiruseks 25 km/h ja ühtlasi loetakse tasakaaluliikurit ka kergliikuriks, ei ole mõistlik kehtestada tasakaaluliikurile väiksemat sõidukiirust kui kergliikurile. LS § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2 asendatakse tasakaaluliikur i termin kergliikuri terminiga . Muudatusega peab mitterööbassõiduki juht andma sõiduteelt ära sõites teed ka kergliikuri juhile ja kergliikuri juhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Kehtiva korra kohaselt on mitterööbassõiduki juhil kohustus teed anda nimetatud olukordades tasakaaluliikuri juhile, uue regulatsiooniga loetakse tasakaaluliikurit samuti kergliikuriks, seega on mõistlik laiendada teeandmise kohustust ka kergliikuritele. LS § 17 lõi ke 5 täiendamine punktiga 9 on osaliselt seotud LS § 2 punktis 100 tehtava muudatusega. LS § 2 punkti 100 muudatusega jäetakse terminit määratlevast sättest välja eraldiseisvad regulatiivse toimega sätteid, mis normitehnika eeskirja kohaselt peavad asuma asjakohases seaduse regulatiivses osas. Sellest tulenevalt lisatakse LS § 17 lõikesse 5 uus punkt 9, mis reguleerib tee andmise kohustust jalakäijale ülekäigurajal. Siiski jäetakse punkti 9 lisatav osa dubleerivalt ka § 2 punkti 100, kuna see on termini selgitamiseks ja tähistamiseks vajalik oluline komponent. LS § 20 täienda takse lõigetega 4 1 ja 4 2 , mille eesmärgiks on eelkõige parandada linnaruumi kasutust. Kehtiva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt võib asula sõiduteel kaherattalist külghaagiseta mootorratast, jalgratast, mopeedi ja pisimopeedi peatada ja parkida kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega. Linnaruumi kasutuse seisukohast on otstarbekas laiendada sarnast võimalust ka muudes seaduses sätestatud kohtades parkimisele, täiendades selleks seadust lõikega 4 1 . Olemuslikult ei ole erinevust, kas nimetatud sõidukid peatuvad või pargivad kahes reas rööpselt sõiduteeäärega või l iikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt muus kohas (näiteks kõnniteel) . Oluline on, et peatatud või pargitud sõidukid oleksid parkimiskohtade piires ning nende asend vastaks parkimiskorraldusele. Siinkohal on silmas peetud, et näiteks olukorras, kus liiklus lubab peatuda või parkida sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all, tuleb kahes reas olevate sõidukite puhul mõlemad peatada või parkida sõidutee ääre suhtes nurga all. Täiendava muudatusega lubatakse lõikega 4 2 asulas peatada ja parkida jalgratast, pisimopeedi ja kergliikurit ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba ning seda ilma vastava liikluskorraldusvahendita. Muudatus on vajalik võimaldamaks seaduslikult parkida nimetatud sõidukeid kõnniteel, kuna nimetatud sõidukite hoiustamiskohad on enamjaolt rajatud just kõnniteele. Samas ei pruugi nimetatud kohad olla rajatud sõidutee poolsele äärele, vaid on rajatud jalakäijaid vähem segavatesse kohtadesse (näiteks hoone seina äärde). Samuti tekitaks vastav regulatsioon probleeme olukorras, kus kõnnitee on väga lai (näiteks Vabaduse väljak Tallinnas), kohustades vastavaid kohtasid looma just sõiduteeäärsele küljele. Seega on oluline, et vastavad kohad loodaks selliselt, et need takistaksid jalakäijaid võimalikult vähe ning jätaks jalakäijatele piisavalt ruumi. Kohtades, kus 1,5 meetri laiune riba ei ole jalakäijatele liikumiseks piisav, saab teeomanik liiklust korraldada liikluskorraldusvahenditega ning vajadusel parkimist piirata. LS § 22 lõigete 1 ja 2 muutmis e eesmärgiks on viia antud sätetes sisalduvad nõuded kooskõlla LS-s sisalduvate üldiste liikle ja kohustustega ja teiste nõuetega ning jä tta seejuures seadusest välja dubleerivad nõuded. LS § 16 lõike 1 kohaselt ei tohi ükski liikleja teisi takistada ega ohustada. Nõue laieneb ka jalakäijale, sh abivahendeid kasutavale jalakäijale, mistõttu ei ole teatud liiklejate puhul otstarbekas rõhutada samasisulist keeldu. Ka jalakäija, kes ei kasuta abivahendeid, ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat, kes kasutab näiteks rulluiske. Liiklusseadus § 22 lõige 2 sõnastatakse ümber , täpsustades, et jalakäija, kes liikleb jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel jalgratturile mõeldud osal, ei tohi takistada samal teel või teeosal liiklevat juhti. Muudetud sõnastus on üldisem, hõlmates kõik juhid, kes antud teel või teeosal liiklevad. Näiteks kehtivas seaduses oli loetelust välja jäänud tasakaaluliikuri juhid, kellele lisanduvad veel uue regulatsiooni kohaselt kergliikuri juhid. Erinevalt aga lõikest 1 on lõikes 2 vajalik rõhutada asjaolu, et jalakäija tohib liikuda nimetatud teel või teeosal üksnes juhul, kui ta ei takista seal liiklevate juhtide liikumist ehk sõidukijuhtidel on antud teel või teeosal eesõigus. LS § 22 lõi ke 5 muudatuste eesmärgiks on täpsustada , millisel juhul loetakse sõidukit käekõrval lükkavat isikut jalakäijaks ning millised on sellisel juhul jalakäija liiklusreegleid. Muudatuse kohaselt loetakse jalakäijaks jalgratast või mittetöötava mootoriga kaherattalist sõidukit – jalgratast, kergliikurit, pisimopeedi, kaherattalist mopeedi või kaherattalist mootorratast – käekõrval lükkavat isikut. Kuna mopeed ja mootorratas loetakse mootorsõidukiks, siis on praktikas esinenud probleeme tõlgendusega, kas nimetatud sõidukeid käekõrval lükkavat isikut saab lugeda mootorsõidukijuhiks, kuna mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust (LS § 2 punkt 41) . Teisalt on kehtivas seaduses sätteid, mille kohaselt loetakse nimetatud sõidukeid käekõrval lükkavat isikut jalakäijaks (kehtiv LS § 22 lõige 5), ning sellisel juhul ei ole vaja ka juhiluba (LS § 96 lõige 3). Seega täpsust atakse muudatusega, et ka kaherattalist mootorsõidukit käekõrval lükkav isik on jalakäija. Samas on oluline määratleda, et käekõrval lükkamise korral ei tohi mootor töötada. Vastasel korral võib tekkida vastuolu juhi ning mootorsõiduki juhtimise mõiste vahel, kui töötava mootoriga sõiduk on sõiduvalmis ning selle juhtimisseadmete liigutamist võib käsitada mootorsõiduki juhtimisena. Samuti esineb praktikas just kaherattaliste sõidukite puhul varalise kahju tekitamise juhtumeid, kui proovitakse sõidukiga erinevaid trikke teha. Näiteks joostakse mootorratta kõrval ja püütakse hoo pealt sadulasse hüpata. Kui selline trikk ebaõnnestub, isik kukub ja mootorratas hooga edasi sõidab, võib see tekitada kahju või ka vigas tusi inimestele. Seetõttu saab jalakäijana käsitada üksnes mittetöötava mootoriga sõiduki käekõrval lükkamist ning töötava mootoriga sõiduki käekõrval lükkamist saab vaadelda juba mootorsõiduki juhtimisena. LS § 22 lõike s 6 asenda takse läbivalt tasakaaluliikuri juhi termin kergliikuri juhi terminiga . Kuna kergliikur lubatakse käesoleva eelnõuga samasse liikluskeskkonda liiklema kui tasakaaluliikur, siis on mõistlik laiendada kohustust organiseeritud inimrühmale jalgteel või kõnniteel liikumisel mitte takistada lisaks jalakäijale ka kergliikur i juhti. Kehtiva seadusega on keelatud takistada jalakäijat ja tasakaaluliikuri juhti. Organiseeritud inimrühma liikumisel jalgratta- ja jalgteel keelatakse inimrühmal takistada ka kergliikuri juhti ning pisimopeedijuhti. Kuna käesoleva eelnõuga lubatakse kergliikuri juht ja pisimopee d i juht sõitma jalgratta- ja jalgteele, on vajalik keelata organiseeritud inimrühmal takistada ka nimetatud sõitjaid. LS § 31 ja 32 muutmine ning §-de 32 1 ja 32 2 lisamine. Muudatusega kehtestatakse kergliikuri juhile liiklusreeglid , määratletakse tema asukoh t teel ja tee ületamise nõuded, lisaks parandatakse jalgratturile, pisimopeedi- ja mopeedijuhile kehtestatud nõuete jälgitavust. Nimetatud põhjusel sõnastatakse 2. peatüki 4. jagu tervikuna uuesti. LS § 31 tuuakse välja jalgratturi, kergliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi üldkohustused . Muudetud § 31 lõikes 1 sätestatakse jalgratturile, kergliikuri juhile , pisimopeedi- ja mopeedijuhile valdavalt varasemas § 32 lõikes 1 sätestatud keelud. Muudatusena kehtestatakse ka kergliikuri juhile keeld lasta vedada tema juhitavat sõidukit looma või teise sõidukiga, vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele, vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud kergliikuriga vedamiseks, sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit või, kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud . Võrreldes kehtiva seadusega tehakse § 31 lõike 1 punktis 3 täpsustavat laadi muudatus , asendades sõna „haagis“ sõnaga „järelhaagis“. Vastavalt kehtiva seaduse § 2 punktile 9 on haagis mootorsõiduki haakes vedamiseks valmistatud või ette nähtud sõiduk. Samas ei ole loetelus toodud sõidukid kehtiva seaduse mõistes mootorsõidukid, mistõttu antud kontekstis termini „haagis“ kasutamine ei sobi. Ühtlasi on loetelust välja jäetud mopeed, kuna mopeed käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõiduk ning mopeedi haagise vedamise tingimused määratakse selle reg istreerimisel (LS § 34 lõige 11) . LS § 31 lõikest 1 jäetakse võrreldes kehtiva seaduse § 32 lõike 1 punktiga 7 välja keeld kolonnis sõites ohustada teisi liiklejaid, sest see nõue on oma sisus kaetud juba LS § 14 lõikega 7 ja § 16 lõikega 1 . LS § 31 lõikes 2 sätestatakse senine § 32 lõike 1 punkti 1 regulatsioon ja täiendatakse seda kergliikuriga. Lõike 2 kohaselt peab j algrattur, juhtrauaga kergliikuri juht ja pisimopeedijuht sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega. Mopeedijuht peab sõites juhtrauast kinni hoidma kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Säte põhineb Viini 1968. a teeliikluse konventsiooni artikli 27 punktil 2. LS § 31 lõike ga 3 lisandub teel sõitvale alla 16-aastasele kergliikuri juhile kohustus kanda kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Kehtiva korra kohaselt on kohustus alla 16-aastasel jalgrattaga või pisimopeediga sõitjal kanda kiivrit. Austraalias läbiviidud uuringutes tuvastati, et kergliikuri juhi surmaga lõppenud õnnetustes oli 43% juhtudest surma põhjustajaks peavigastus . Seepärast on oluline kergliikuriga sõitmisel kaitsta eelkõige pead. Alla 16-aastastele sõitjatele kehtestatakse kiivri kasutamine kohustusena, 16-aastatele ja vanematele on see rangelt soovituslik. Lisaks on soovituslik kasutada muid sõit j at kaitsvaid vahendeid (põlve-, küünarliigese-, randmekaitsed). LS § 31 lõikega 4 kehtestatakse kergliikuri juhile kohustus pimeda ajal või halva nähtavuse korral jalgteel , kõnniteel , jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutada valgusallikat, kui kergliikurile ei ole ehituslike iseärasuste tõttu võimalik paigaldada käesoleva eelnõu § 87 lõikes 3 kohaselt nõutud tulesid . Seejuures on sõiduteel sõitmine ilma tuledeta keelatud. Kehtiva seaduse kohaselt on nõu tud helku ri või valgusallika kasutamine teel liikuval jalakäijal (LS § 22 lg 8). Kergliikur lubatakse käesoleva eelnõu kohaselt sõit m a jalakäijaga samas se liiklusruumi (nt kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ), samuti lubatakse kergliikuriga ületada sõiduteed samades kohtades, kus jalakäija seda teha võib. Seega valitseb kergliikuri juhile sarnane oht jääda teel liik uvale sõidukijuhile märkamata . Lisaks ohule sõidukijuhile märkamatuks jääda , valitseb ka oht, et jalakäija ja kergliikur i juht ei märka üksteist (nt. pimedas valgustamata kõnniteel liiklemisel). Sellest tulenevalt on vajalik kergliikuri juhid muuta sõidukijuhtidele ja jal akäijatele paremini nähtavaks, mistõttu kehtestatakse kohustus valgusallika kasutamiseks. LS §-s 32 sätestatakse nõuded jalgratturi, kergliikuri, pisimopeedi ja mopeedi asukoh ale teel, nõuete lihtsama jälgitavuse huvides on sõidukid grupeeritud selle alusel, millisel teel nendega sõita tohib . LS § 32 lõige 1 sätestab, et jalgratt a ga ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, sõiduteel selle parema ääre lähedal, välja arvatud LS § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal ja teepeenral, kui see on selleks kõlblik. K äesoleva eelnõuga lisandub pis imopeedijuhile võimalus sõita jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on sõitmiseks kõlblik. Lisaks võimaldab muudatus jalgratturil ja pisimopee dijuhil endal valida, millisel loetletud teel või teeosal ta sõita soovib. Ehk näiteks olukorras, kus sõiduteele on märgitud jalgrattarada ning sõidutee kõrval on olemas jalgratta- ja jalgtee, jääb jalgratturile ja pisimopeedijuh ile valikuvõimalus, kummal teel või teeosal ta soovib liigelda. LS § 32 lõige 2 sätestab jalgrattaga jalgteel ja kõnniteel sõitmise erisuse. Jalgrattaga võib sõita jalgteel ja kõnniteel, kui sõiduteel, teepeenral või jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolude tõttu oluliselt raskendatud ja puudub jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee. Eelnõuga lisandub jalgratturile võimalus lisaks kõnniteele sõita ka jalgteel käesolevas lõikes toodud tingimustel ning täpsustatakse, et jalgteel ja kõnniteel jalgrattaga sõitmine on lubatud ainult sellistel juhtudel , kui puudub jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee. Kuna j algtee erinevus kõnn iteest seisneb vaid selles, et tegemist on omaette tee ga ( võrdluseks kõnnitee on äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa ) , siis j algratturi lubamine jalgteele sõitma sarnastel tingimustel kõnniteel sõitmisega , ei too endaga kaasa täiendavat liiklusohtu. LS § 32 lõige 3 sätestab erandid, kes tohivad jalgteel ja kõnniteel sõita lisaks lõ ikes 2 nimetatud jalgratturile. E randite loetellu lisatakse võrreldes kehtiva korraga (kehtiva LS § 32 lõige 1 punkt 1) liikumispuudega jalgrattur ja liikumispuudega kaherattalise pisimopeedi juht , jalgrattaga või pisimopeediga kiireloomulisi tööülesandeid täitev politseiametnik , abipolitseinik või kiirabitöötaja. Viimastel aastatel on järjest enam leidnud kasutust jalgrattaga liiklevad kiirabitöötajad ning politseinikud, kes oma tööülesannete täitmisel (näiteks patrullimisel) peavad jalgrattaga liikuma ka kõnniteel või jalgteel . Seetõttu on selguse huvides otstarbekas lisada nimetatud isikud erandite hulka. L iikumispuudega jalgrattur ile ja liikumispuudega kaherattalise pisimopeedi juhile tehtav erand lihtsustab liikumispuudega isikute liiklemist sõidukitega, mis LS § 2 punkti 13 alusel tavapäraselt ei kuulu üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukite hulka. Samas ei pruugi liikumispuudega juhid olla piisavalt võimekad liikuma pisimopeedi või jalgrattaga sõiduteel. LS § 32 lõikega 4 lubatakse kergliikur sõitma jalgrattarajale, jalgrattateele, jalgratta- ja jalgteele, jalgteele ning kõnniteele. Teiste riikide kogemu stele tuginedes on kergete elektrisõidukite reguleerimisel kasutatavad praktikad erinevad. Näiteks Belgias ei käsitleta kergliikuri laadse i d sõidukeid, mis võivad liikuda kuni 18 km/h , mootorsõidukitena. Kui sellise sõidukiga ei sõideta kiiremini, kui jalakäija tavakiirusega , kohaldatakse selle sõiduki juhile jalakäija lii klusreegleid . K ui aga sõidetakse kiiremini jalakäija tavakiirusest, siis kohaldatakse juhile jalgratturi liiklusreegleid. Belgia on tegemas muudatus t , et nimetatud sõidukite kiirust tõsta 25 km/h . Prantsusmaal on regulatsioon väljatöötamisel ja üldine seisukoht oli esialgu, et kergliikuri sarnaste sõidukitega võib sõita kõnniteel kuni 6 km/h ja kuni 25 km/h jalgrattaradadel . Seadusega plaanitakse kehtestada uus sõidukite kategooria, mis sarnaneb käesolevas eelnõus kehtestatava kergliikuriga . Samuti plaanitakse lubada kergliikurid jalgrattarajale, jalgrattateele ja sõiduteele, kus suurim lubatud kiirus ei ületa 30 km/h, kõnniteel sõitmine keelatakse. Saksamaal lubatakse kergliikuri sarnase sõidukiga teele sõitma vähem alt 14-aastased isikud, sõidukid ei tohi sõita kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel. Sõita võib ainult jalgrattateel, kui see on olemas või sõiduteel. Siiski on linnadele antud õigus lubada nimetatud sõi dukeid ka mujale sõitma , kasutades selleks vastavat liiklusmärki . Suurbritannias loetakse kergliikurid mootorsõidukiteks ja nendega on keelatud sõita jalakäijatele ja jalgratturitele ette nähtud teedel. USA-s Michigani osariigis ja Atlanta linnas on kergliikuriga lubatud sõita kõnniteel jalakäijat ohustamata või takistamata ja enne jalakäijast möödumist tuleb anda helisignaaliga sellest märku. Uus-Meremaal on sarnase i d sõiduk e id lubatud kasutada kõnniteel või sõiduteel (välja arvatud jalgrattarajal). Kõnniteel võib sõidukit kasutada ettevaatlikult ja läbimõeldult kiirusel, mis ei sea ohtu teisi kõnnitee kasutajaid, teed tuleb anda jalakäijatele . Nagu teiste riikide kogemusest näha, siis ei ole ühte ja ainuõiget lähenemist, kuidas kergliikurite liiklemist reguleerida. Teiste riikide kogemus i vaadates tuleb lisaks arvestada ka vastava riigi konteksti, sh näiteks taristu olukorda , varasemaid reegleid, liikluskultuuri j mt . Näiteks taristu osas ei ole Eestis kahjuks veel kujunenud head rattateede võrgustikku (vastupidiselt näiteks Soomele), seega ainult jalgratturi reeglitest lähtuda ja kergliikurid jalgrattateedele või jalgratta- ja jalgteedele suuna ta ei ole võimalik. Siinjuures peabki lisaks arvestama, et kergliikur i juht ei sobitu sajaprotsendiliselt ühegi olemasoleva liikleja kategooria alla (kergliikur vs jalakäija vs jalgrattur vs pisimopeed ) . Näiteks p üstise asendi tõttu sobitub ta rohkem jalakäija liiklusruumi (sarnaselt tasakaaluliikurile) , assotsieer u des tõenäoliselt ka mootorsõidukijuhtidele pigem jalakäija laadse liiklejana . Ka on kergliikuriga sõitmine reeglina , tänu sõiduki väik e stele ratastele või kitsale juhtrauale , ebastabiil sem ja sellega t asakaalu hoidmine ning suunamärguannete andmi n e on üldjuhtudel keerukam võrreldes näiteks jalgratta ga või pisimopeediga sõitmisele – seega ei ole õige ka see, et kergliikur ite liiklus suunata ainult sõiduteele , kus liiklusvoog on oluliselt kiirem ning kokkupõrkeoht mootorsõidukitega ning sellest tulenevad tagajärjed tõenäoliselt raskemad. Maanteeameti korraldatud 2019. a septembri küsitlusuuringu kohaselt eelistavad ka elektritõukerataste kasutajad ise ohutuse tõttu sõitmist pigem jalakäijaruumis. Seega lähtudes kergliikuri kategooria sõidukite eripäradest (elektritõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur vmt), taristu olukorrast ja võttes nii palju kui võimalik, eeskuju ks kehtivat regulatsiooni (tasakaaluliikur, jalakäija, jalgrattur), on pigem sobilik kujundada kergliikuri ga liiklemisele eraldi reeglid kui allutada nad sajaprotsendiliselt mõne olemasoleva liikleja kategooria reeglite alla. Eelnevast tulenevalt lubatakse käesoleva eelnõuga kergliikuriga sõitmine eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud liikluskeskkonnas. Jalakäijatele ettenähtud liiklusruumis sõitmist toetab ka 2018. aastal Portland Bureau of Transportation’i poolt läbiviidud uuring , mis tuvastas, et ainult 3% kergliikuritega juhtunud õnnetustest olid kokkupõrked jalakäijaga ja 84% juhtumite l oli tegemist juhi kukkumisega kergliikurilt. LS § 32 lõikes 5 sätestatakse kergliikuriga sõidutee l või teepeenral sõitmise erisus. Kergliikur lubatakse sõitma sõidutee parema ääre lähedale või teepeenrale, kui teepeenar on sõitmiseks kõlblik olukorras, kus puudub käesoleva eelnõu § 32 lõikes 4 nimetatud tee või teeosa või seal sõitmine on selle seisukorra või liiklus olude tõttu oluliselt raskendatud. Teiste riikide praktika lubab valdavalt kergliikurile lähedaste sõidukitega sõiduteel sõitmise (vt ka § 32 lõike 4 teiste riikide reeglite võrdlust ) ja arvestades, et Eestis puudub välja kujunenud hea rattateede võrgustik, sealhulgas puuduvad mõnes piirkonnas ka j a lakäijale sobilikud teed (nt. Nõmme) , lubatakse kergliikur erandjuhtudel sõitma ka sõiduteele või teepeenrale. Kergliikur id leiavad kasutust väga erinevalt, mõningatel juhtudel on nad vaba aja veetmise sõidukid, samas pakuvad alternatiivi autole , näiteks igapäevasteks toimetusteks ( tööle või kooli sõitmiseks) ning m õningatel juhtudel võib kergliikur olla inimesele ka ainsaks liikuma pääsemise võimaluseks. Kergliikuri kasutamise eeliseks on ummikute ja õhusaaste vähendamine võrreldes autoga. Kuna Eestis puudub hea rattateede võrgustik ja jalakäijale mõeldud teidki on mõnes piirkonnas vähe, siis jääb suure tõenäosusega kergliikuriga liiklemise igapäevasele teekonnale ka teelõike, millel ei ole jalakäijale või jalgrat tur ile mõeldud teed . Et kergliikur suudaks autoga liiklemisele alternatiivi pakkuda, on vajalik , et temaga oleks lu b atud sõites läbida kogu iga päevasteks toimetusteks vajalik teekond . LS § 32 lõig e te s 6 ja 7 eristatakse seaduse lihtsam a loetavuse huvides kohad, kus tohib sõita kaherattalise mopeediga ja kohad, kus tohib sõita kolme- ja neljarattalise mopeediga. M uudatusega keelatakse jalgrattarajal ja -teel kolme- ja neljarattalise mopeediga liiklemine. Mopeedid võivad oma ehituslikult olla kahe-, kolme- või neljarattalised, kusjuures kolme- ja neljarattalised mopeedid on enamjaolt oma laiuselt võrdsed väik e se sõiduautoga. Samas jalgrattarajad ei ole üldjuhul laiemad kui poolteist meetrit (tihti ei ületa jalgrattaraja laius ühte meetrit). Seetõttu ei mahu kolme- või neljarattalised mopeedid ülejäänud sõidukitega (jalgrattad, pisimopeedid jne) korraga jalgrattateele liiklema, mis ühest küljest tekitab tõsise liiklusohu, teisalt takistab muude sõidukite liiklust. Kuna neljarattalised mopeedid võivad liigelda kuni 45 kilomeetrit tunnis ning kaaluda üle 500 kilogrammi, võib neid võrdsustada linnatingimustes väikeste sõiduautodega. Seetõttu peaksid neljarattalised mopeedid liiklema sõiduteel üldise liikluskorra kohaselt. LS § 32 lõikega 8 kohustatakse jalgratturit, kergliikuri juhti ja pisimopeedijuhti sõitma jalakäija vahetus läheduses jalakäija tavakiirusega. Muudatusega lisandub kohustus kergliikuri juhile sõita jalakäija tav akiirusega, jalgratturile ja pisimopeedi juhile on vastav kohustus ka kehtivas seaduses sätestatud. Kergliikur lubatakse sõitma jalakäijale ettenähtud liiklusruumi ja seega on oluline, et jalakäija vahetus läheduses ei sõidetaks kiiremini, kui jalakäija tavakiirus. Suurest kiiruste erinevusest tingitud konfliktolukord jalakäija ja kergliikuri juhi vahel (kergliikuriga lubatud sõita kuni 25 km/h) tekitab ohuolukorra, kus on tõenäoline jalakäija ja kergliikuri juhi kokkupõrge, mis võib lõppeda osapoolte vigastada või surma saamisega. Lisaks täpsustatakse, et k ui üldnõudena peab jalgrattur , pisimopeedijuht ja kergliikuri juht jalakäija vahetus läheduses sõitma jalakäija tavakiirusega, siis muudatusega lisatakse vabastus kiireloomulisi tööülesandeid täitvale politseiametnikule , abipolitseinikule või kiirabitöötajale . Vastasel korral puuduks nimetatud isikutel võimalus oma töökohustusi eesmärgipäraselt täita ehk jõuda sündmuskohale võimalikult kiiresti. Küll aga peavad kiireloomulisi tööülesandeid täitev kiirabiametnik, abipolitseinik või politseiametnik tagama jalakäija ohutuse (§ 16 lõige 1) . LS § 32 lõike 9 muudatusega lubatakse kergliikuri juhile seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt möödumine, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks. Kuna ka kergliikuriga on lubatud käesoleva eelnõu kohaselt sõita jalgrattarajal ja § 32 lõikes 5 toodud erand juhtudel sõita sõiduteel või teepeenral, siis on vajalik lubada ka kergliikuri juhile sõidukitest paremalt möödumine. Muus osas on k ehtiva seaduse sõnastus üle toodud § 31 lõikest 8. LS § 32 1 lisamine on seotud seaduse jälgitavuse parandamisega, paragrahvi koondatakse jalgratturi, kergliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi tee ületamise nõuded. LS § 32 1 lõike 1 m uudatusega lisatakse kergliikuri juht nende juhtide hulka, kes on kohustatud sõiduteega lõikumise kohale lähenedes kiirust vähendama ja teed andma. Lisaks muudetakse sätte sõnastust üldisemaks võrreldes kehtiva seadusega (LS § 31 lg 9). LS § 32 1 lõikega 2 kohustatakse piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenevat ja seda ületavat jalgratturit, kergliikuri juhti, pisimopeedi- ja mopeedijuhti sõitma sellise kiirusega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. Piiratud nähtavus on olukord, kus tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks (LS § 2 punkt 53). Seega ei ole nõude eesmärgiks kehtestada absoluutset kohustust, mis tingimata kohustaks juhti ületama nimetatud kohti vähendatud kiirusega. Näiteks, k ui hoovi või õue sisse- ja väljasõidut ee on piisavas ulatuses näha ja mööda jalgratta- ja jalgteed liikuv juht saab veenduda, et hoovist või õuest ei ole väljumas teisi liiklejaid, siis puudub ka praktiline vajadus kiiruse vähendamiseks. Antud nõudes on eelkõige mõeldud linnapiirkondades paiknevaid jalgratta- ja jalgteid ning jalgrattateid, mille äärde jäävad aedade, haljastuse või muul moel piiratud hoovi sisse- ja väljasõidud, mille kaudu väljuvaid sõidukeid ja inimesi on võimalik märgata üksnes sisse- või väljasõidu vahetus läheduses. Seega on nõue vajalik, et vähendada konflikte, mis tekivad mööda jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed , aga ka jalgteed või kõnniteed liikleva sõiduki ning hoovist väljuva sõiduki või inimese liikumistrajektooride lõikumisel. Kuigi nii-öelda suurema sõiduki juht (milleks enamjaolt on auto) peab olema tähelepanelik ning hoiduma kõigest, mis ohustaks vähemkaitstud liiklejat, sealhulgas andma teed teel liiklejatele (LS § 17 lõige 3) , siis olukorras, kus mööda jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed võivad sõidukid liigelda kuni 45 kilomeetrit tunnis (näiteks mopeedi puhul), ei ole hoovist või õuest välja sõitval juhil mõistlike vahenditeta võimalik oma kohustust täita. Seetõttu on oluline, et ka mööda jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed , kõnniteed ja jalgteed liikuv sõidukijuht vähendaks oma liikumiskiirust ning oleks ohu tekkimisel võimeline enne kokkupõrget seisma jääma. See lihtsustab oluliselt võimalust teisi liiklejaid õigeaegselt märgata ja seeläbi teistel juhtidel oma kohustust täita. S amuti on nõue oluline ka jalakäijate ohutuse tagamiseks, et hoovi või õue sisse- või väljasõiduteele lähenev juht liiguks sellise kiirusega, mis võimaldaks tal arvestada ka sealt väljuvate jalakäijatega. LS § 32 1 lõikega 3 lisatakse kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile võimalus ületada ülekäigukohta ja -rada sõites ning täpsustatakse, et ülekäigukohal ja - rajal peab jalgrattaga , kergliikuri ga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. Kuigi jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikuri juht võivad sõidutee ülekäigukoha ja -raja kaudu ületada sõites, ei ole neil sõiduteel liiklevate juhtide suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikuri juht ületab ülekäigurajal või -kohas sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Seega tavaolukorras peavad jalgrattur, pisimopeedijuht ning kergliikuri juht veenduma enne sõidutee ületamist, et see on oh u tu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust, -suunda. Kuna kehtiv seadus ei sätesta aga piiranguid kiirusele, millega võib sõiduteed ületada, siis tihti üritavad juhid selleks, et mitte ülekäiguraja või -koha ees seisma jääda, kiiruse lisamisega sõidutee ületada enne sõiduteel liiklevaid sõidukeid. Olukorras, kus jalgra ttur, pisimopeedijuht või kergliikuri juht on aga hinnanud sõiduteel lähenevate sõidukite kiirust valesti, peavad sõiduteel liiklevad juhid kokkupõrke vältimiseks tegema äkilisi manöövreid või pidurdusi. Seega on muudatuse üheks eesmärgiks vähendada konfliktide tekkimise ohtu, mis tekib sõidukite kiirusest ja selle valest hindamisest. Kohustades jalgratturit, pisimopeedijuhti ning kergliikuri juhti ületama sõiduteed jalakäija tavakiirusega, väheneb ka kiirus, millega jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikuri juht ülekäigurajale või -kohale läheneb. See annab ühest küljest neile võimaluse ja rohkem aega veenduda oma tegevuse ohutuses. Teisalt aga sõiduteel liiklevale sõidukijuhile rohkem aega ülekäigurajale või -kohale läheneva jalgratturi, pisimopeedijuhi või kergliikuri juhi märkamiseks ning vajadusel, kui jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikuri juht ei ole arvestanud asjaoluga, et tal puudub sõidutee ületamise eesõigus, rohkem aega kiiruse vähendamiseks ning kokkupõrke vältimiseks. Lisaks võimaldab see paremini täita sõiduteel liiklevate juhtide kohustust olukorras, kus nad sooritavad pöörde, anda teed ülekäigurajal või -kohal sõiduteed ületavale jalgratturile, pisimopeedijuhile ja kergliikuri juhile. Ka siin on oluliseks faktoriks kiirus, millega jalgrattur, pisimopeeidjuht või kergliikuri juht ülekäigukohale või -rajale läheneb, sest eelkõige tagant poolt suurel kiirusel lähenevat jalgratturit, pisimopeedijuhti või kergliikuri juhti on sõiduteel liikleval juhil praktiliselt võimatu õigeaegselt märgata. LS § 32 1 lõikes 4 sätestatakse, et mopeedijuht ei tohi sõiduteed ületada ülekäigukohal või ülekäigurajal sõites. Kui jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile antakse võimalus teatud tingimusi täites ületada sõidutee ülekäigurajal või -kohal sõites, siis mopeedijuhile sell ist võimalust ei kehtestata . Samas võib kehtiva seaduse sõnastusest jääda mulje, et mopeedijuht ei tohi ülekäigurajal (ülekäigukoha puhul regulatsioon kehtivas seaduses hetkel puudub) üldse sõita, sealhulgas ületades seda pikisuunas mööda sõiduteed sõites. Seega on muudatuse eesmärgiks täpsustada, et piirang kehtib üksnes olukorras, kus ülekäiguraja või -koha kaudu soovitakse ületada sõiduteed. L õige 4 kohaldub ainult kaherattalisele mopeedile, sest ainult kaherattalise mopeediga on lubatud sõita ka jalgrattateel (eelnõu LS § 32 lõige 6 punkt 3). LS § 32 2 lisamine on samuti seotud seaduse jäl gitavuse paranda misega ja sinna on koondatud jalgratturi, kergliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi tee andmise kohustused. LS § 32 2 lõikega 1 kehtestatakse jalgratturile, kergliikuri juhile, pisimopeedi- ja mopeedijuhile kohustus anda teed omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskohal, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva al a juurdesõidutee lõikumiskohal, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Kuna käesoleva eelnõuga lubatakse kergliikuri juht sõitma jalgrattateele, siis on vajalik kergliikuri juhi lisamine nende juhtide hulka, kes on kohustatud teed andma jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskohal. Kehtiva korra kohaselt on selline kohustus jalgratturil, pisimopeedi- ja mopeedijuhil. LS 32 2 lõikes 2 sätestatakse jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile kohustus anda teed jalgratta- ja jalgtee ning tee reguleerimata lõikumiskohal teel liiklejale, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohal, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Sarnaselt § 32 2 lõike 1 loogikale on vajalik laiendada kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile tee andmise kohustust, sest ker g liikur ja pisimopeed lubatakse muudatusega sõitma jalgratta- ja jalgteele. LS 32 2 lõikega 3 laiendatakse kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile kohustust anda teed jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale . Muudatus on seotud kergliikuri juhi sõitma lubamisega jalg rattateele ning kergliikuri juhi ja pisimopeedijuhi sõitma lubamisega jalg- ja jalgrattateele. LS § 33 lõike 1 muudatus seostub samuti d ubleerivate nõuete seadusest välja jätmisega, mis seonduvad ohustamise ja kahju tekitamise keeldudega. Sarnaselt jalakäija liiklusreeglites tehtud muudatusega ( § 22 lõige 1) ei ole vaja rõhutada antud kohustuste laienemist üksnes osadele liiklejatele. Lisaks eemaldatakse ebakõla, et juht peab olema tähelepanelik vähekaitstud liikleja, sh jalgratturi suhtes. Ka jalgrattur ise on juht, mistõttu jalgratturi eraldi rõhutamine ei ole asjakohane. Iga juht peab olema tähelepanelik vähekaitstud liikleja suhtes. Samas ei ole otstarbekas vähekaitstud liikleja mõiste defineerida. Näiteks mootorsõidukijuhi vaatest on vähekaitstud liiklejaks nii jalgrattur kui ka jalakäija. Samas jalgratturi jaoks on vähekaitstud liikleja jalakäija. Seega peab iga juht vähekaitstud liikleja defineerimisel lähtuma sellest, kui suure ohu allikaga liikluses osaletakse ehk millise sõidukiga liigeldakse. Lisaks on sättesse juurde lisatud kehtiva LS § 35 lõike s 1 toodud nõue, mis sobib antud punkti paremini ja mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse. LS § 33 lõike 2 punktis 11 asendatakse tasakaalu liikur i termin kergliikuri terminiga . Muudatus on seotud uue kergliikuri mõiste kasutusele võtmisega. Sarnaselt teistele käesolevas punktis kirjeldatud sõidukitele on ka kergliikuriga kõige ohutum sõita t eel nii, et kõik ratta d toetuksid pideva lt teepinnale ehk säte keelab juhil n-ö trikitades ühe ratta peal sõitmise . S elliselt soovitakse välistada enda ni ng kaasliiklejate ohtu seadmine. LS § 35 pealkirja muudetakse selliselt, et tasakaaluliikuri termin asendatakse kergliikuri terminiga ning pealkirja täiendatakse pisimopeedijuhi sõnaga. LS § 35 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud dubleerivate nõuete seaduses välja jätmisega, seda sarnaselt eelnõu teiste muudatustega (nt LS § 22 lõige 1). Muus osas on kehtiva seaduse sõnastus üle viidud LS § 33 lõike 1 muudatusse. LS § 35 lõi g etes 11 ja 12 asendatakse tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga . Muudatusega peab juht reguleeritava ülekäiguraja ületamisel pöörde lõpul teed andma kergliikuri juhile . Samuti täpsustatakse, et lisaks jalgrattateele on kohustus pöörde lõpetamisel teed anda ka jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel teed ületavatele jalakäijatele ja juhtidele (ehk jalgratturile, kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile). LS § 37 lõikes 2 asendatakse elektrisõiduki termin mootorsõiduki terminiga. Muudatusega kitsendatakse täiselektrilise veoajamiga sõidukite hulka, ke s võivad ühissõidukirajal sõita, lubades ühissõidukirajale vaid mootorsõidukid. Muudatusega jäetakse ühissõidukirajal sõita lubatavate sõidukite hulgast välja tasakaaluliikur, elektrimootoriga varustatud jalgratas ja elektrimootoriga pisimopeed ning käesoleva eelnõuga lisanduv kergliikur. Ü hissõidukirada on eelkõige ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, sõitjat vedavale ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liikl emiseks ettenähtud sõiduteeosa ehk teatavatele mootorsõidukitele ettenähtud teeosa. Jalgratas, pisimopeed ja kergliikur ei ole mootorsõidukid ja nendega on sõiduteel lubatud sõita selle parema ääre lähedal , või teepeenral. Ühissõidukirada võib paikneda aga ka tee keskel ja sellisel juh ul ühissõidukirajale saamiseks tuleks jalgrattaga, pisimo peediga või kergliikuriga sõita üle teiste mootorsõidukite liikluseks ettenähtud sõiduradade, mis tekitaks konfliktsituatsiooni kiiremini liikuva mootorsõiduki ja aeglasema vähemkaitstud liikleja vahel. Sellest tulenevalt ei lubata ühissõidukirajal sõita kergliikuriga, elektrimootoriga jalgrattaga ja elektrimootoriga pisimopeediga. Ühissõidukirajal võib kergliikuriga sõita siis, kui seda lubab vastav liikluskorraldusvahend. LS § 50 lõike s 6 täpsustatakse aeglase sõiduki tunnusmärgi kasutamist. Muudatuse kohaselt peab aeglase sõiduki tunnusmärk olema lisaks mootorsõidukile ja autorongile paigaldatud ka masinrongile. Masinrongi koosseisu kuulub vedukina mootorsõidukina ka traktor, millel kehtiva liiklusseaduse kohaselt on nõutav aeglase sõiduki tunnusmärk. Masinrongi koosseisu võib moodustada vedukina ka liikurmasin, mille valmistajakiirus võib olla väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis. Aeglase sõiduki tunnusmärgi kohustusest vabastatakse sarnaselt mopeedile ka mootorratas, sest mootorratta ehituslikust omapärast lähtuvalt on aeglase sõiduki tunnusmärgi paigaldamine praktiliselt võimatu. Samuti muudetakse sätet Tallinna Tehnikakõrgkooli ettepanekul selliselt, et sarnaselt Soomes kehtiva korraga peab aeglase sõiduki tunnusmärki kasutama ka neljarattalisel mopeedil (AM-kategooria) ehk mopeedautol. Sätte eesmärk on suurendada liiklusohutust eelkõige olukorras, kus sellised sõidukid sõidavad asulavälisel teel ning võivad oma aeglase kiirusega teistele liiklejatele ohtu kujutada. LS § § 78 lõi get 1 1 , § 78 lõi g e t 1 3 , § 78 lõi get 4 3 , § 78 1 lõi ke 1 punkti 4 ja § 78 4 lõi get 5 muudetakse seoses jalgratta mõiste muutmisega ning punktist jäetakse välja vii de elektrimootoriga jalgrattale , sest selle all mõistetakse edaspidi pisimopeedi . Vt ka selgitust LS § 2 punkt 14 muudatuse juures. LS § 87 pealkirjas asendatakse tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. LS § 87 lõi get 1 1 muudetakse seoses jalgratta mõiste muutmisega ning punktist jäetakse välja vii de elektrimootoriga jalgrattale , sest selle all mõistetakse edaspidi pisimopeedi . Vt ka selgitust LS § 2 punkt 14 muudatuse juures. LS § 87 lõik e 2 muudatusega laiendatakse tasakaaluliikurile kehtinud nõudeid kergliikuri le . Sätestatakse, et kergliikuril peab olema töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem. Tasakaaluliikuril peab lisaks olema iseeneslikku liikumist takistav seade. Juhtrauaga k ergliikuril peab olema signaalkell . Võrreldes t asakaaluliikuri le kehti vate nõuetega ei nõuta käesoleva muudatusega kergliikurilt enam spidomeetri olemasolu . Juhtrauaga k ergliikuril peab olema ees valge ja taga punane helkur või tuli ning külgedel kollane või valge helkur või tuli. Võrreldes kehtivate nõuetega lisatakse võimalus, et helkuri asemel võib olla ka tuli. Kuna kergliikuri ehitus võib olla selline, et ratta külge helkureid või tuld kinnitada pole võimalik ja näiteks tasakaaluliikur võib olla ka kaetud rattaga üherattaline, siis täpsustatakse, et kollane või valge helkur või tuli on nõutud külgedel. Juhtrauata kergliikurilt nõutakse tule olemasolu ja selle kasutamist ainult halva nähtavuse korral või pimeda ajal. Näiteks elektriruladel reeglina tootja poolt helkureid ja tulesid paigaldatud ei ole ning kui sellise sõidukiga soovitakse jalgteel , kõnniteel , jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel liigelda pimeda ajal või halva nähtavuse korral , siis peab selle juht § 31 lõike 3 kohaselt kasutama valgusallikat. Sõiduteel liiklemine pimeda ajal või halva nähtavuse ilma § 87 lõike 3 kohaseid tulesid kasutamata on keelatud. LS § 87 lõike s 3 asendatakse tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Sarnaselt jalgrattaga ja pisimopeediga peab ka kergliikuril pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites põlema ees valge ja taga punane tuli. Sellest on erand kehtestatud LS § 31 lõikes 3 . LS § 87 lõike 4 muudatusega kehtestatakse kergliikurile suurim lubatud laius. Kaherattalise kergliikuri suurimaks lubatud laiuseks kehtestatakse 0,8 m ja kolme ja enam rataste arvuga kergliikuri laiuseks 1,25 m. Kerglikkurile k ehtestatavad suurimad lubatud laiused ühtivad jalgrattale lubatud suurimate lubatud laiustega. Käesoleva eelnõuga lubatakse kergliikur liiklema sarnastel e teedel e, kui jalgrattur ja sellest tulenevalt on va jalik rakendada ka kergliikuri laiusele sarnast piirangut . LS § 87 lõikes 5 asendatakse tasakaaluliikuri termin kergliikuri terminiga. Kergliikur peab samuti vastama valmistaja tehnonõuetele. LS § 92 lõikes 3 tehakse välistus sama paragrahvi lõike 2 suhtes ja sätestatakse, et lõikes 2 sätestatu ei kehti jalgratta, kergliikuri ja pisimopeedi suhtes. Lõike 2 punktides 1–8 on esitatud loend kohtadest, kus sõidukit parkides on õigus see teisaldada valvega hoiukohta. Käesoleva muudatusega laiendatakse kõnniteel parkimise võimalusi ka kergliikurile ning pisimopeedile, mistõttu nimetatud sõidukitele ei saa laieneda kõnniteel pargitud sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise säte. Seaduse 7. peatüki pealkirja täiendatakse kergliikuri juhi terminiga, peatükki lisatakse kergliikuri juhile esitatavad nõuded. Seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 148 1 , milles sätestatakse, et sõiduteel kergliikuriga sõitmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § -s 148 jalgratturi vanusele ja kvalifikatsioonile kehtestatud nõuded. See tähendab, et kergliikurit tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10 – 15-aastasel isikul peab kergliikuriga sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel kergliikurit juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. LS § 148 lõikes 1 sätestatud nõuded ei laiene õuealal liiklevale kergliikuri juhile. LS § 151 4 lõike 1 muudatusega lisatakse sättesse regulatsioon, mis eelnevalt asus LS § 2 punktides 99 ja 100 ülekäigukoha ning ülekäiguraja mõiste tes. Sellega parandatakse seaduse jälgitavust, kuna kõik käitumisnormid on koondatud asjakohastesse paragrahvidesse. LS § 259 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tasakaaluliikuri juhi termin kergliikuri juhi terminiga. Muudatusega rakendatakse kergliikuri juhile liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis , samu karistusi, kui jalakäijale, robotliikuri juhile või kasutajale, jalgratturile, pisimopeedijuhile, loomveoki juhile või sõitjale. LS § 264 täiendatakse lõikega 21 1 , millega sätestatakse üleminekusäte, mille kohaselt loetakse k ergliikuriks ka enne 2020. aasta 1. juulit turul kättesaadavaks tehtud ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit , mis ei pruugi suurima lubatud võimsuse nõudele vastata. Praegu on müügil ka mitmeid elektrilisi tõukerattaid, mille võimsus on suurem kui üks kilovatt. Sätte eesmärk on võimaldada isikutel, kes on sellise sõiduki soetanud enne käesoleva seaduse jõustumist , seda edasi kasutada, kuid seda on lubatud teha ainult juhul, kui sõiduki valmistajakiirus on kuni 25 kilomeetrit tunnis või kui sõiduk ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini, kui 25 kilomeetrit tunnis ehk kui sellise sõiduki kiirus on piiratud 25 kilomeetrini tunnis . Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2020. aasta 1. juuli l . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda vähetuntud sõnu ega võõrtermineid. Eelnõuga v õetakse kasutusele uus termin , mille defineerimise vajadus on tingitud praktikast ja seotud eelnõus kavandatud muudatuste ning nende rakendamisega. Eelnõuga täiendatakse liiklusseaduse § 2 järgmise uue mõistega: kergliikur - ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Kergliikuriks loetakse ka seaduses defineeritud tasakaaluliikurit . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele E elnõu koostamisel on arvestatud nõuetega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128). 6. Seaduse mõju 6.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kavandatav muudatus I : Uue sõidukite kategooria loomine ja sellele liiklusreeglite kehtestamine – kergliikuri ga kõnniteel ja jalgteel liiklemise reguleerimine, kergliikuri ga jalgrattarajal ja erandjuhtudel sõiduteel liiklem ise lubamine . Mõju sihtrühm : jalakäijad, jalgratturid, kergliikuri juhid, mootorsõidukijuhid. Kaasnevad mõjud : Mõju inimeste tervisele. K erged elektrisõidukid on alternatiiviks autodele lühikeste vahemaade läbimisel ja kuna tegemist on keskkonnasäästlike sõidukitega , väheneb eeldatavalt õhku paisatavate saasteainete hulk, mis omakorda mõjutab inimese tervist. Kuivõrd kergliikurite laialdane kasutamine on viimase aja trend, siis puuduvad veel põhjaliku mad andmed ja uuringud nende otsese mõju kohta linnaliikluses. Siiski võib näha, et aina enam eelistatakse lühikeste vahemaade läbimiseks sõiduautoga liiklemise asemel näiteks renditõukerat taid . Samas on mõned esmased uuringud ka näidanud , et näiteks renditõukerattaid kasutavad osaliselt liiklejad, kes muidu oleksid kasutanud kas ühistransporti või valinud jalgsi käimise. Kergliikurite kasutamisel on mõju ka vigastuste ohule, ühest küljest on algajal juhil kergliikuriga lihtne kukkuda ja vigastad a saada, teisest küljest on kukkumisest tingitud vigastused reeglina kergemad , võrreldes suurel kiirusel autoga õnnetusse sattumisega. Vajab veel täiendavat uurimist, kas auto asemel kergliikuri valimisel vigastada saanute hulk kasvab või kahaneb. Siiski võib eeldada, et selgemad reeglid aitavad kaasa sellele, et kergliikuriga liikleja teadvustab kus ta tohib liikuda ja valib vastavalt sellele ka asjakohase liikumiskiiruse. Mis puudutab jalakäijate liikluskeskkonna ohutust ja mõju inimeste tervisele, siis kergliikurite aina laiema levikuga suureneb ka oht jalakäija ja kergliikuriga liiklejate vahelisteks õnnetusteks. Siiski on andmed järelduste tegemiseks Eestis veel liiga napid. 2019. aasta baasil saab järeldada, et suures plaanis harjuti elektritõukeratastega kiiresti ning liigeldi suhteliselt mõistlikult. Samas võib eeldada, et 2020. aastal saab neid liikluses olema veelgi rohkem ning see võib suurendada ka konfliktiolukordi. Kui võrrelda kehtivat olukorda eelnõuga, siis mõju ulatus ja avaldumise sagedus jääb pigem väikseks. Kuivõrd kehtiva õiguse järgi käsitletakse kergliikuriga liiklejat jalakäijana, siis on kergliikurid selliselt ka juba täna jalakäijate keskkonnas liigelnud ja liiklemas ning sihtrühm olulisi ja ulatuslikke ümberkorraldusi oma käitumises tegema ei pea. Täiesti uue reeglina on sätestatud õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal, mis potentsiaalselt võib suurendada kergliikurite ja mootorsõidukite konfliktiolukordi, kuid lähtudes asjaolust, et kergliik uriga liiklejal on võimalik valida liiklemiseks ka jalakäija keskkond, siis on olemas alternatiiv selliste konfliktiolukordade vähendamiseks. Sõidutee kasutamine ei ole kohustus. Uueks reegliks võib lugeda ka kergliikuri lubamist sõiduteele, kui muu asjakohane kergliikurile mõeldud tee või teeosa puudub või liiklusolud ei võimalda seal liigelda. Kui kehtiva seaduse järgi käsitletakse kergliikuriga liiklejaid jalakäijana, siis on jalakäijal lubatud talle mõeldud tee või teeosa puudumisel liigelda teepeenral või selle puudumisel sõiduteel selle ääre lähedal ning asulavälisel kahesuunalisel eraldusribata sõiduteel selle vasaku ääre lähedal. Eelnõu kohaselt peab kergliikuriga liikleja sõiduteel liiklema selle parema ääre lähedal või teepeenral. Seega toovad muutunud reeglid kaasa liiklejatele mõningase ümberkohandumise vajaduse, kuid arvestades, et kergliikuritega on seni liigeldud valdavas enamuses asulateedel, siis ei ole reegli vaates mõju ulatus suur, sest liikleja senine toimimine võrreldes varasemaga kardinaalselt ei muutu. Kavandatav muudatus II : jalakäija, jalgratturi, kergliikuri juhi, pisimopeedijuhi ja mopeedijuhi ohutust puudutavad muudatused (LS § 32 1 ) . Mõju sihtrühm : jalakäijad, jalgratturid, kergliikuri juhid, mootorsõidukijuhid. Kaasnev mõju : Mõju inimeste tervisele Liiklusohutusele ja seega ka inimeste tervisele avaldab seaduse eelnõus kavandatud muudatus positiivset mõju. Muudetakse vähemkaitstud liiklejate (näiteks jalgratturid jt) liiklusreegleid, kohustades neid ületama sõidutee ülekäigukohal ja ülekäigurada jalakäija tavakiirusega. Sarnased nõuded laienevad ka hoovi ja õue sisse- ja väljasõidutee ületamisel. Eesmärgiks on vähendada erinevate sõidukite kiirusest tulenevaid konfliktikohtasid, et juhtidel (nii jalgratturi tel , kergliikuri juh tidel ja pisimopeedijuh tidel kui ka mootorsõidukijuhtidel) oleks rohkem aega ja võimalusi veenduda oma manöövrite ohutuses . Kavandatav muudatus I I I : pisimopeedi ga liiklema lubamine jalgratta- ja jalgteele, liikumispuudega pisimopeedi juhi liiklema lubamine kõnniteele- ja jalgteele. Mõju sihtrühm: pisimopeedijuhid, liikumispuudega pisimopeedijuhid , jalakäijad . Kaasnev mõju : Mõju inimeste tervisele Kuna pisimopeedi mõiste on väga sarnane jalgratta mõistega (LS § 2 p 14), ehk jalgratas on samuti vähemalt kaherattaline sõiduk, mis võib olla varustatud ka elektrimootoriga ja arvestades, et sarnased on ka jalgratta ja pisimopeediga liikumise kiirused (jalgrattaga saab lihasjõul ilma ülemäärase pingutuseta sõita samuti 25 km/h), siis ei too pisimopeediga jalgratta- ja jalgteel sõitmise lubamine kaasa olulist mõju liiklejate käitumises . Kehtiva korra kohaselt on juba lubatud nii jalgrattaga kui ka pisimopeediga sõita jalgrattarajal ja jalgrattateel, muudatus ühtlustaks keskkonna, milles on nii jalgrattaga kui pisimopeediga sõitmine lubatud. Mõju tööturule Eelnõul võib olla kaudne mõju liikumispuu dega inimeste tööturule pääsemise soodustamisele, kuna eelnõuga lubatakse liikumispuudega isikutel liigelda kõnniteel ja jalgteel pisimopeediga. Pisimopeedid võivad pakkuda liiklumispuudega isikule võimalust iseseisvalt liikuma pääseda ja sellega soodustada tööturule ligipääsu. Muudatus võimaldab liikumispuudega isikul sõites läbida kogu igapäevasteks toimetusteks vajalik teekond. 6.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu ei oma mõju julgeolekule ja välissuhetele. 6.3 Mõju majandusele Eelnõu ei oma olulist mõju majandusele. Eelnõul võib olla vähene mõju leibkondade majanduslikele otsutele , mis puudutab inimeste liikumisharjumuste muutumist, kui mootorsõiduki kasutami n e asendatakse keskkonnasäästliku ma kergliikuriga. Eelnõu mõjutab vähesel määral ka elektritõukerataste rendiettevõtete tegevust, tagades elektritõukerataste liiklemiseks stabiilse ja ühetaolise õigusruumi. Eelnõu ei oma mõju ettevõtete halduskoormusele ja infoühiskonna arengule, samuti põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse arengule. 6.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus I : Uue sõidukite kategooria loomine ja sellele liiklusreeglite kehtestamine – kergliikuriga kõnniteel ja jalgteel liiklemise reguleerimine, kergliikuriga jalgrattarajal ja erandjuhtudel sõiduteel liiklemise lubamine. Mõju sihtrühm : jalakäijad, jalgratturid, kergliikuri juhid, mootorsõidukijuhid. Kaasnevad mõjud : Eelnõu võib vähenda da välis õ hu saastet, sh välisõhku eralduvate saasteainete heitekoguseid. Eelnõuga lubatakse liiklusesse kerged elektrisõidukid, mis on alternatiiviks autodele lühikeste vahemaade läbimisel. K una tegemist on keskkonnasäästlike sõidukitega, vähenevad välisõhku eralduvate saasteainete heitekogused. Väike mõju on ka transpordivajaduse muutusele ehk sõiduautode osakaal võib vähesel määral langeda , kui auto asemel valitakse sõitmiseks kergliikur. Siiski tuleb arvestad a Eesti klimaatilisi eripärasid ja võimalik mõju on ainult hooajaline. Kuivõrd kergliikurite laialdane kasutamine on viimase aja trend, siis puuduvad veel põhjalikumad andmed ja uuringud nende mõjust linnaliikluses, samuti võimalikust mõjust transpordiliikide osakaalude muutumises. Siiski võib näha, et aina enam eelistatakse lühikeste vahemaade läbimiseks sõiduautoga liiklemise asemel näiteks renditõukerattaid. Samas on esmased uuringud siiski ka näidanud, et näiteks renditõukerattaid kasutavad osaliselt liiklejad, kes muidu oleksid kasutanud kas ühistransporti või valinud jalgsi käimise. 6.5 Mõju regionaalarengule Eelnõu ei oma mõju regionaalarengule. 6.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu ei oma mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele, sealhulgas ei mõjuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust ega avaliku sektori rahastamist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendumisega võivad kaasneda teeomanikele liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud kulud. Eelnõuga lubatakse kergliikurid liiklema jalakäijatele ja jalgratturitele ettenähtud teedele, lisaks erandina sõiduteele. Kui teeomanik soovib teatud teelõikudel kergliikurite liiklemist keelata või piirata , on seda võimalik teha liikluskorraldusvahenditega. 8. Rakendusaktid Eelnõu s sisalduvate muudatustega seonduvalt on vajadus muuta liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määrust nr 12 „ Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele “. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil . 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Autokoolide Liidule ja Liikluskoolitajate Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 20 20 . a. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määrust nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määrust nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt: „ 31) märk 174 „Lõikumine jalgrattateega” hoiatab tee lõikumisest jalgrattateega või jalgratta- ja jalgteega või kohast, kus jalgrattatee lõppemisel jalgratturid, kergliikuri juhid, mopeedi- ja pisimopeedijuhid ning jalgratta- ja jalgtee lõppemisel jalgratturid , kergliikuri juhid, pisimopeedijuhid siirduvad sõiduteele; “; 2 ) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „ 14) märk 322 „Mopeedi sõidu keeld” keelab mopeedi liikluse; “; 3 ) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt: „ 16) märk 324 „Käigukeeld” keelab jalakäijate ja kergliikurite liikluse. Märk kehtib ainult sellel teepoolel, kuhu see on pandud; “; 4 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkti de s 4 , 5, § 15 punktis 24 § 21 punktis 12 asendatakse läbivalt sõna „tasakaaluliikur“ sõnaga „kergliikur“ vastavas käändes; 5 ) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „ 6) märgid 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee” näitavad, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja kergliikuri juht ja pisimopeedijuht. Märkide 433 ja 434 korral liigub jalgrattur , pisimopeedijuht sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja kergliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklusolud võimaldavad , tohib jalakäija liikuda jalgratturile ja pisimopeedijuhile ettenähtud osal, ta kistamata seal sõitjat . Märgi 435 korral kas utavad jalakäija, jalgrattur, kergliikuri juht ja pisimopeedijuht teed võ i teeosa ühiselt. Märkidega 433 kuni 435 tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõppu näitavad märgid 443 kuni 4 45 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp”; 6 ) paragrahvi 15 punkti 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ 7) märk 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada” tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega pärisuunas sõitvatele ühissõidukitele, jalgratastele, kergliikuritele, mopeedidele ja pisimopeedidele. “; 7 ) paragrahvi 15 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „ 11) märk 527b „Ühissõiduki- ja jalgrattarajaga tee” tähistab teed, millel ühissõidukid, jalgrattad, kergliikurid, mopeedid ja pisimopeedid sõidavad neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu; “; 8) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „ Märk 637 näitab jalgratturi , kergliikuri juhi, pisimopeedijuhi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust sihtpunktini; “; 9) paragrahvi 21 punkt 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „ 10) tahvel 836 „Jalgratturite vastassuunaliiklus ühesuunalisel teel”, kasutatuna koos märgiga 521 „Ühesuunaline tee”, näitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid , kergliikuri juhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu; 11) tahvel 837 „Jalgratturite kahesuunaline liiklus” näitab, et märgiga 431 „Jalgrattatee” ja märkidega 433 kuni 435 „Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud teeosal on jalgratturite , kergliikurite ja pisimopeedide kahesuunaline liiklus; “; 10) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „ 6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste ning pisimopeedide liikluse jalakäijate liiklusest. Märgist ületada ei tohi (lisa 10 joonis 6). “; 11) paragrahvi 25 lõige 33 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (33 1 ) Märgis 949e „Jalgratturite ooteala” on kahe järjestikuse stoppjoone vaheline ala jalgratturitele , kegliikuri juhtidele, pisimopeedijuhtidele sõiduraja vahetamiseks ja lubava fooritule ootamiseks. “ . § 2. Käesolev määrus jõustub … Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Ando Leppiman Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-0184 - Liiklusseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.03.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/373a3699-f740-4032-acd2-dfc1772696d7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/373a3699-f740-4032-acd2-dfc1772696d7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main