dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Riikliku perelepitussüsteemi loomine" toetuse rahuldamise otsus

Sotsiaalministeerium · 19. veebruar 2020
Viit
14
Registreeritud
19. veebruar 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎14 19.02.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1924 KB

Sisu (failidest)

Lisa 8. Projekti eelarve / PDP No 2 project budget Programme: Enchanced wellbeing of children and yoth Project title: Establishment of the state mediation system/ Riikliku perelepitussüsteemi loomine Project Promoter: Estonian Social Insurance Board Total project cost: 400643 Project grant rate: 100% Project duration: 48 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Project management SIB (Social Incurance Board) will hire one person who covers project manager responsibilities and partly experts Project manager/expert salary / Töötasu (projektijuhtimine) Month 48 1 667 80 002 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a workload. 66% of a workload of one coordinative position in Social Insurance Board´s Child protection department. Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Opening seminar / Projekti avaseminar Seminar 1 2 000 2 000 Estimated value per seminar out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Ending seminar / projekti lõpuseminar Seminar 1 4 000 4 000 Estimated value per seminar out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1.1: 86 002 Output / Activity 1: Development of national family mediation system SIB will hire one person who covers project manager responsibilities and partly experts workload. 8% of a Project manager/expert salary / Töötasu (ekspert) month 12 835 10 020 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a workload for the main coordinator for developing the system of family mediation together with the external expert. First external expert hired to join the team in Social Insurance Board Child protection department (as a staff member with a workload of 0,5) who will help with Expert building up a state mediation system Month 2 1 500 3 000 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a strategical expertise to build up a state mediation system. Analysis and adaption of internationally used models of mediation Study visit to Norway together with stakeholders (4 Study visit /õppevisiit person 5 1 500 7 500 Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b representatives), learning Norwegian best practices for building up a state mediation system Total 1.2: 20 520 Output / Activity 2: Development of training program, trainings, supervision, mediation sessions SIB (Social Incurance Board will hire one person who covers project manager responsibilities and partly experts Project manager/expert salary / Töötasu (ekspert) Month 48 521 25 008 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a workload. 16% of a workload for the main coordinator for development of training program, arranging trainings, supervision and mediation sessions. Second external expert (national/international) hired to join the team in Social Insurance Board Child protection Expert developing the training model Month 7 2 000 14 000 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a department (as a staff member with a workload of 0,75) who will help with expertise to choose and develop the training model Developing the programme "Training of future family Development of training programme / koolitusprogrammi Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Program 1 25 000 25 000 mediators" which in the future becomes a state-used väljatöötamine out the project - Reg. Art. 8.3.1.f training programme. Includes rent for rooms, catering, accommodation, transportation, lecturing fees etc. Estimated value per unit Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying of a training programme of 6-8 sessions/12-14 days of Training for the implementors (mediators) / Perelepitajate koolitused training 5 14 000 70 000 out the project - Reg. Art. 8.3.1.f training. Trainings are held regionally in all districts and by that effectively covering Estonia. Total of minimum 40 mediators of which minimum 20 are Russian speaking. Guidelines/ information material development, design / Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying unit 2 2 000 4 000 costs of the guidelines for the mediators juhismaterjalide loomine (kujundus, trükk) out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Piloting service (mediation sessions) / Koolituse läbinud perelepitajate Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying session 600 50 30 000 Cost of the mediation sessions poolt läbiviidavate lepitusseansside kulu out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Supervision, councelling of mediators / perelepitajate supervisiooni ja Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying unit 10 1 500 15 000 supervision of the mediators kovisiooni kulu out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Study visit costs to Germany, UK or Sweden together with 7 Study visits /õppevisiit person 8 980 7 840 Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b stakeholders Aim of the seminars is to promote the family mediaion in Perelepituse teemalised seminarid (potentsiaalsete uute lepitajate Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying different regions to find a new mediators. Includes rent for seminar 4 1 500 6 000 leidmiseks)/ Mediation stakeholders seminars out the project - Reg. Art. 8.3.1.f rooms, catering, transportation, lecturing fees etc. Estimated value per seminar. Total 1.3: 196 848 Output / Activity 3: Awarness raising activities SIB (Social Incurance Board will hire one person who covers project manager responsibilities and partly experts Project manager/expert salary / Töötasu (ekspert) month 48 343 16 464 Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a workload. 10% of a workload for the main coordinator for arrange awareness raising activities. Guidelines/ information material development, design (parents, Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Guidelines for the parents and specialists to raise awarness unit 4 2 253 9 012 specialists) out the project - Reg. Art. 8.3.1.f among the taret group Communication activities (visual identity, advertising costs, project Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Communication costs (advertising, inventations, materials webpage, translation costs etc) / Kommunikatsioonikulud contract 1 27 023 27 023 out the project - Reg. Art. 8.3.1.f etc), information/publicity, strategical communication (reklaamikulud, visuaalne identiteet, projekti koduleht, tõlkekulud jms) Regular participation events in minimum 4 districts in Estonia: seminars for child protection officers, law enforcement officials, wider public to raise awareness. Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of carrying Participation events Event 15 1 500 22 500 Includes rent for rooms, catering, transportation, lecturing out the project - Reg. Art. 8.3.1.f fees etc. Estimated value per event. Improving the mobility of mediators and awareness of service providers across Estonia. Total 1.4: 74 999 Total 1: 378 369 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 22 274 Art. 8.5.1 c TOTAL PDP COST (1 + 2): 400 643 Total project management cost (€): 86 002 Total output related cost (€): 314 640 Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014– 2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Riikliku perelepitussüsteemi loomine Projekti elluviimise periood veebruar 2020 – jaanuar 2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Sotsiaalkindlustusamet 1 SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS..................................................................................................................................... 4 1.1. PROJEKTI SEOS RIIKLIKE/VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 4 1.2. PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE/PROGRAMMIDEGA................................................................. 4 1.3. PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 4 1.4. PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................ 4 1.5. PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................... 5 1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 7 1.7. PROJEKTI SIHTRÜHMAD ................................................................................................................................................... 8 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................ 8 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ................................................................................. 12 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE............................................................................................. 13 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................................................................... 14 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES........................................................................................ 14 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ..................................................................... 16 8. LISAD: PROJEKTI EELARVE ........................................................................................................................ 18 2 Projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014– 2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES LPA – Laste ja perede arengukava 2012-2020 Perelepitusteenus – vanemate vaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel SKA – Sotsiaalkindlustusamet 3 1. Projektikirjeldus 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega  Laste ja perede arengukavas 2012-2020 (edaspidi LPA) on välja toodud, et konfliktide ennetamiseks ja leevendamiseks on vaja tagada erinevate nõustamis- ja teraapiateenuste parem kättesaadavus ja vastavus pere vajadustele. Sealhulgas on ühe tegevussuunana sõnastatud perelepitusteenuse analüüsimine, arendamine ja kättesaadavuse toetamine.  Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelises raamatus on toodud rida ettepanekuid, kuidas soodustada vanemate omavahelist kokkuleppele jõudmist lapse elukorraldust puudutavates küsimustes. Ühe ettepanekuna on märgitud vahendusmenetluse (perelepitusteenuse) pakkumist alaealiste lastega vanematele, kes ei ole jõudnud omavahelisele kokkuleppele lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega seotud küsimustes.  Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 valitsusliidu aluspõhimõtete perede ja rahvastiku alateema punkti 11.8 kohaselt on vajalik analüüsida ja teha ettepanekud riikliku perelepitussüsteemi loomiseks. 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega  Laste ja perede programmis 2019-2022 on laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks ühe meetmena välja toodud perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamine ning vajalike seadusemuudatuste elluviimine.  Sotsiaalkindlusameti arengukavas 2017-2020 on lastekaitse valdkonna põhieesmärkidena välja toodud laste heaolu on paranemine, teenuste vajaduspõhisus ja kasutajamugavus ning sotsiaalkaitse kompetentsikeskuseks olemine. Sotsiaalkindlustusamet kannab osaliselt lastele ja peredele osutatavate teenuste piloteerimise ning olemasolevate teenuste kasutajamugavuse ja kvaliteedi tõstmise rolli. 1.3. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on riikliku perelepitussüsteemi loomine aitamaks kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused - lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused – lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt. 1.4. Projekti tulemus Projekti lõpuks on välja töötatud uus riiklik perelepituse korraldus- ja rahastamismudel, teenuse kättesaadavus on suurenenud ning teenuse sihtrühmade (lapsevanemad ja spetsialistid) teadlikkus ja seeläbi ka valmidus teenust kasutada tõusnud. 4 Lisaks on väljatöötatud koolitusprogramm ning koolituse on läbinud 40 lepitajat, kellest 20 on valmis perelepitust läbi viima vene keeles ning juba koolitatud perelepitajad viinud läbi perelepitust 600 perega. 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus Vanemate lahkuminek mõjutab alati ka last. Juhul, kui vanemad suudavad jõuda kokkuleppeni lapse eest hoolitsemise osas, on võimalik lapsele kahjulikult mõjuvaid lahkumineku mõjusid minimeerida. Seevastu pikk ja kurnav kohtuprotsess ning hooldusõiguse kokkulepete rikkumine on lapsele väga kahjuliku mõjuga. Teiste riikide kogemuste kohaselt on tulemuslikuks osutunud kohtumenetluse alternatiivina perelepitusteenuse pakkumine.1 Perelepitusteenus on Eestis hetkel kättesaadav tasulise teenusena, väljakutseteks teenuse osutamisel on järgmised faktorid: - perelepitusteenust ei kasutata piisaval määral ning teadlikkus teenusest on ebaühtlane; - perelepitusteenuse ülevabariigiline kättesaadavus ja kvaliteet ei ole ühtlaselt tagatud. Sotsiaalministeeriumi andmetele pöördus 2018. aastal hooldusõiguse küsimustes kohtusse 1234 ja elatisnõudega 2544 isikut. Vanema hooldusõiguse määramise uuringus2 tõid mitmed intervjueeritud kohtunikud ja advokaadid suhtluskorra vaidlustest rääkides välja, et sageli taanduvad need lapsevanemate omavaheliste probleemide „arvete klaarimiseks“, kus üks pool ei soovi maksta elatist mitte seetõttu, et ta lapsest ei hooliks, vaid seetõttu, et vanematel on omavaheline konflikt. Seega ei suuda paljud vanemad peale lahkuminekut leppida kokku kas lapse tulevases elukohas, vanema-lapse vahelises suhtluskorras, ülalpidamises või muus lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Lastekaitsetöötajate sõnul on sedalaadi probleeme nende praktikas aina enam. Erimeelsusi ilmestab ka suur elatisvõlglaste hulk – Justiitsministeeriumi andmetel ei tasunud 2018. aasta seisuga suurusjärgus 9000 võlgnikku oma lastele elatist ka peale seda, kui on tehtud vastav kohtuotsus ja alustatud täitemenetlust. Sarnastele probleemidele on viidanud oma pöördumistes ka õiguskantsler, Lastekaitse Liit ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastekaitse osakond. 2018. aastal moodustasid suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused 21% protsenti SKA lastekaitseosakonna poole tehtud pöördumistest, lasteabitelefonile tehti 2018. aastal 403 samateemalist pöördumist. Samas kui vaadata kohtusse esitatud nõuete arvu nii hooldusõiguse kui ka elatise küsimustes ja võrrelda seda arvu perelepitajate arvuga (Sotsiaalministeeriumi andmetel koolituse saanud 2018.a seisuga u 35 lepitajat, täiskoormusega töötasid neist pooled), siis võib järeldada, et teenusepakkujaid ei ole antud sihtgrupile piisavalt. Perelepitusteenuse eelised, vähese kasutamise põhjused ja sellega seonduvad probleemid on järgmised: 1 Council of Europe Committee of Ministers. Reommendation No. R (98) 1of the Committee of Ministers to Member States of Family Mediation, 1998. Internetis kättesaadav: https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=09000016804ecb6e 2 K. Espenberg, K.Soo et.al Vanema hooldusõiguse määramise uuring, 2013,Avalikult kättesaadav internetis: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_uuringud/32_vanema_hooldusoiguse_maaramise_uuring_loppraport.pdf 5 a) Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimisel. Seega, tajutakse lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet väiksema tõenäosusega väljapoolt pealesurutuna, kuna osapooled on saanud kokkuleppe detailide paika panemisel aktiivselt osaleda ning, tunnevad seeläbi ka suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada.3 b) Kohtumenetlusel on suuremad kulud kui lepitusel. Kohtumenetluses kulub lepituse läbiviimiseks rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses.4 Justiitsministeeriumi andmetel kulub ühe suhtluskorra asja lahendamiseks kohtus keskmiselt 22 tundi, millest 13 tundi kohtuniku, 9 kohtusekretäri ning 1 tundi kohtujuristi tööaega. Perelepituses jõutakse kokkuleppele keskmiselt 5 seanssiga. Ühe perelepitusseanssi pikkuseks on 1,5 tundi, mis tähendab, et kokkulepe saavutatakse keskmiselt 7,5 tunniga. Teiseks on tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldisest kohtu ülalpidamise kuludest kohtupersonali töötund suuremate kuludega kui lepitaja oma. c) Perekonnaõiguslike vaidluse mõju lapse heaolule. Eestis läbi viidud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse.5 Teistes riikides läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et lepitus aitab kohtumenetlusest paremini vanematel keskenduda lapse huvidele ning omab positiivset mõju lapse kasvatamises osalemisele isegi 12 aasta möödudes pärast lepituse läbiviimist.6 d) Avalikkuse ja lastega töötavate spetsialistide ebapiisav teadlikkus teenuse sisust ja võimalustest. Eesti elanikkonna jaoks on perelepitusteenuse puhul tegemist üldjuhul vähetuntud teenusega, mida aetakse segi nii perenõustamise kui pereteraapiaga. Kui mitmetes riikides on lepitus (mediation) pigem levinud meede kohtuvaidluste asemel, siis Eestis nähakse kohtusse pöördumist pigem eelistatud võimalusena, olemata teadlikud muude võimaluste olemasolust või täpsemast tähendusest (sh et lepituse eesmärk pole mitte lahkumineku vältimine, vaid toimivate kokkulepeteni jõudmine). Teadmised ja hoiakud erinevad ka lastega töötavate spetsialistide (nt kohtunikud, lastekaitsetöötajad, last esindavad advokaadid) osas. Sotsiaalministeerium koos SKA-ga viis 2019.a läbi küsitluse kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate seas, millest selgus, et osa lastekaitsetöötajatest ei tea, milles seisneb perelepitusteenuse sisu ning suunavad oma kliente teistele teenustele (nt pereteraapiasse). Perelepitusse suunamine ei ole saanud tavapraktikaks ka kohtutes. Teadlikumad advokaadid küll soovitavad oma klientidele perelepitusse pöördumist, kuid selline praktika ei ole veel väga laialt levinud. e) Teenus on kulukas. Perelepitusteenus sotsiaalteenusena on kulukas, kuna üks pooleteisttunnine sessioon maksab 60-90 eurot ja perelepitajate sõnul kulub lepituseks orienteeruvalt 5-6 seanssi, minnes seega lepituse osapooltele maksma kuni 540 eurot. Praktika käigus on selgunud, et üks põhjus katkestamiseks on rahaliste vahendite puudus. Lepitusteenuse kõrge hinna tingib 3 Vt nT K. Espenberg, K.Soo et.al Vanema hooldusõiguse määramise uuring, 2013, lk 128, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_uuringud/32_vanema_hooldusoiguse_maaramise_uuring_loppraport.pdf ning N. Semple, N. Bala „Reforming Ontario’s Family Justice System: An Evidence-Based Approach“. 2013, lk 8, kättesaadav arvutivõrgus http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2366934 4 European Commission for the Efficiency of Justice (CEPEJ) Compendium of “best practices” on time management of judicial proceedings. 2006. lk 19; C.Ginter, M. Pihlak lk 50-51. 5 K. Espenberg, K.Soo et.al Vanema hooldusõiguse määramise uuring, 2013,Avalikult kättesaadav internetis: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_uuringud/32_vanema_hooldusoiguse_maaramise_uuring_loppraport.pdf 6 Semple, N. Bala „Reforming Ontario’s Family Justice System: An Evidence-Based Approach“. 2013, lk 38, kättesaadav arvutivõrgus http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2366934 (17.08.2016). 6 perelepitajate koolituse hind ning samaaegselt hiljem teenusel osalejate väike arv. Projekti käigus ei tegeleta teenuse rahastamise küsimustega, vaid projekti abil viiakse ellu toetavad tegevused riikliku lepitussüsteemi loomiseks. f) Üle-eestiliselt ebaühtlane kättesaadavus. Perelepitusteenuse pakkujad on peamiselt koondunud suurematesse keskustesse, nagu Tallinn ja Tartu. Sotsiaalministeerium koostöös SKA-ga kogus kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet selle kohta, milliseid takistusi nähakse perelepitusteenuse pakkumise osas ning suur osa väiksemaid kohalikke omavalitsusi tõi välja, et nad ei ole oma kliente teenusele suunanud, kuna puuduvad teenusepakkujad või on selles piirkonnas vaid üks teenusepakkuja, kes ei suuda kõigile teenust pakkuda. Projekti käigus toimuvad koolitused planeeritakse korraldada piirkondlikult tagamaks igas regioonis (SKA tööpiirkonnad – põhja, ida lõuna ja lääne piirkonnas) uute perelepitajate olemasolu. Perelepitusteenuse kvaliteet ei ole ühtlaselt tagatud 2010. aastal võeti vastu lepitusseadus, mis lõi küll lepituse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku, kuid sellega ei seatud täpsemaid nõudeid perelepitusteenuse osutamiseks. Nõuded puuduvad nii teenusele kui ka teenuse osutajatele ehk perelepitajatele. Kuna teenusele puuduvad kvaliteedikriteeriumid, ei ole ka võimalik hinnata, milline on pakutava teenuse kvaliteet, sh kas see on ühetaoline kõikide teenuse osutajate seas. Seetõttu valmistatakse projektiga paralleelselt Sotsiaalministeeriumi poolt ettevajalikud õiguslikud muudatused perelepitusteenuse reguleerimiseks ning teenuse osutajatele kvaliteedikriteeriumide seadmiseks. Perelepitaja ülesanne on aidata lahku läinud vanematel sõlmida osapooli rahuldavaid kokkuleppeid, arvestades sealjuures lapse/laste huvidega. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Selleks, et olla abiks kokkulepeteni jõudmisel peavad lepitajal olema nii nõustamisalased oskused kui ka teatud ulatuses juriidilised teadmised perekonnaõigusest ja kohtumenetlusest. Vähemtähtsad pole ka sobivad isikuomadused. Perelepitaja väljaõpet pakuvad praegu kaks MTÜ-d – Lepitajate Ühing ja Lepituse Instituut, kutset väljastab Eesti Lepitajate Ühing. Kahe MTÜ poolt pakutavad koolitused on oma sisult ja ülesehituselt mõnevõrra erinevad, mistõttu on eeldatavalt erinev ka koolituse saanud lepitajate kvaliteet. Projekti raames on kavas kasutusele võtta ühtne riiklik perelepitajate koolitusprogramm aitamaks kaasa riikliku perelepitussüsteemi loomisel ühtsetele standarditele tugineva teenuse arendamisele. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 340 547 EUR 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 60 096 EUR 15% 3 Omafinantseering 0 EUR 0% 4 Eelarve kokku 400 643 EUR 100% 7 1.7. Projekti sihtrühmad Projekti käigus töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel, võetakse kasutusele koolitusprogramm ning koolitatakse uusi lepitajaid, mistõttu on üheks otseseks sihtrühmaks potentsiaalsed teenuse osutajad ehk lepitajad. Projekti oluline eesmärk on luua eeldused ja jõustada perelepitussüsteemi lahendamaks lapse elukorraldust puudutavad küsimused eeskätt kohtuväliselt perelepitaja juures ja seega on projekti oluliseks sihtrühmaks ka lahku läinud või lahku minevad lapsevanemad, kes võivad potentsiaalselt vajada perelepitusteenust, aga ka lastega töötavad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötajad, kohtunikud, lastekaitsetöötajad jm. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekti elluviija värbab projekti tegevuste koordineerimiseks projektijuhi. Projekti esitamise hetkel on projektijuhi konkurss läbi viidud ning projektijuhina asub tööle Ann Lind-Liiberg. Projektijuht vastutab projektitegevuste koordineerimise ja läbiviimise, tegevus- ja finantsaruannete koostamise, eelarve täitmise jälgimise, vajadusel tegevuskava, eelarve muudatuste koostamise eest ning täidab osaliselt ka eksperdi kohustusi aidates välja töötada juhismaterjale, teenuse mudeli praktilist sisustamist, korraldades teavitustegevust jms. Lisaks kaasatakse vajaduspõhiselt ka asutuseväliseid ekspert(e) spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 2.1. Tegevus 1 - Uue korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamine Mudeli praktilisel sisustamisel on oluliseks lähteülesandeks see, et Eestis jõuaks võimalikult suur osa abielu lahutanud või kooselu lõpetanud paare, kellel on alaealine laps ning kes ei leia lapse elukorraldust puudutavates küsimustes üksmeelt, perelepitusteenusele, et lahendada tekkinud probleemid kohtusse pöördumata. Antud eesmärgi saavutamiseks peab riik senisest aktiivsemalt tegutsema ning rakendama Eestis selge perelepitusteenuse korraldusmudeli, mis tagab piisaval arvul kvalifitseeritud perelepitajate olemasolu, teenuse üleriigilise kättesaadavuse, sh teenusele suunamise ja rahastamise korraldamise ja teenuse osas järelevalve teostamise. Nagu eelnevalt öeldud, puuduvad käesoleval ajal perelepitusteenusele riiklikult ühtsed nõuded ja regulatsioon. Riikliku korraldus- ja rahastamismudeli sisustamise käigus kirjeldatakse täpsemalt, kuidas peaks teenus üleriigiliselt toimima, millised peaksid olema teenusele esitatud nõuded, millistele nõuetele peaksid vastama perelepitajad ning kuidas võiks toimida teenuse rahastamismudel. Oluline on, et teenus oleks sihtgrupile lihtsasti kättesaadav ja ühtlaselt kvaliteetne. Mudeli sisustamise käigus tutvutakse teiste riikide mudelite ning toimivate praktikatega ning kaasatakse valdkonna spetsialiste nii Eestist (nt vaimse tervise ja laste heaolu spetsialistid, õiguskaitse spetsialistid, kutsekoda, koolituskorraldajad, erialaühingud, ülikoolid) kui ka välisriigist (Norra). Mudeli sisustamise raames toimub vähemalt üks õppevisiit välisriiki, kuhu kaasatakse lisaks projektijuhile ka osapooli, kes riikliku mudeli väljatöötamise ning ellurakendamise ettevalmistuses omavad olulist rolli. 2.1.1 Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevuse elluviijaks on Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond. Paralleelselt projektiga vajalike õigusloomeliste protsesside menetlemise rolli täidab Siseministeerium koostöös Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumiga. 8 2.1.2 Sihtrühmad Tegevuse otseseks sihtrühmaks on perelepitajad ja lahku läinud lapsevanemad, kes soovivad kokku leppida lapse elukorraldust puudutavates küsimustes ning lastega töötavad spetsialistid – lastekaitsetöötajad, kohtunikud jne. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel on välja töötatud, sisaldades ka teenusele esitatavaid nõudeid, lepitajate kvalifikatsiooninõudeid ja teenuse üleriigilise kättesaadavuse kirjeldust. Riigi poolt korraldatud lepitajate koolitused toimuvad antud korraldusmudeli järgi ning koolituse läbinud perelepitajad töötavad ühtse süsteemi ja rahastamiskeemi alusel. 2.2 Tegevus 2 – Lepitajate kompetentside tõstmine ja uute lepitajate koolitamine, lepitusteenuse pakkumine Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2018. a Eestis 17 täiskoormusega töötavat lepitajat (kokku koolituse saanud ca 35, kutsetunnistusega lepitajaid neist 12). Suurimaks probleemiks on see, et käesoleval ajal on perelepitusteenust võimalik pakkuda vaid osale sihtgrupist, kuna mitmes piirkonnas on teenuse kättesaadavus puudulik, mis tuleneb suuresti praktiseerivate lepitajate vähesest arvust ning lepitajate koondumisest suurematesse asulatesse. Teine oluline väljakutse on venekeelse lepitusteenuse osutamine. Eestis on üksikud lepitajaid, kes suudavad teenust pakkuda vene keeles ning seetõttu on ida ja põhja piirkonnas, kus elab oluline osa venekeelsest elanikkonnast, teenuse osutamine puudulik. Projekti jooksul on planeeritud koolitada 40 lepitajat, kellest 20 on vene keelt kõnelevad lepitajad. Perelepitajaks soovijaid otsitakse regionaalselt ( nt läbi kaasamisürituste) maandamaks riske edaspidise teenuse kättesaadavuse puudulikkuse osas ning koolitusprotsessiga paralleelselt toimub SKA lastekaitseosakonna piirkondlike meeskondade toel ka nende koostöö loomine, jõustamine kohalike omavalitsuse üksuste jt partneritega. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis lepitajaid koolitab Eestis hetkel kaks MTÜ-d – Lepitajate Ühing ja Lepituse Instituut. Pakutavad koolitusprogrammid on üksteisest mõneti erinevad, mistõttu on oluline ühtlustada koolituste kvaliteeti ja töötada välja koolitusprogramm, millest tulenevalt edaspidi riikliku perelepitusmudeli kriteeriumite alusel lepitajaid koolitama hakatakse. Koolitusprogramm peab võtma arvesse antud valdkonnas tehtud uuringuid ja parimaid praktikaid. Programmi väljatöötamise käigus tutvutakse teiste riikide toimivate koolitusprogrammidega ning toimivate praktikatega ja kaasatakse valdkonna spetsialiste nii Eestist (nt vaimse tervise ja laste heaolu spetsialistid, õiguskaitse spetsialistid, kutsekoda, koolituskorraldajad, erialaühingud, ülikoolid) kui ka välisriikidest (Saksamaa, Suurbritannia või Rootsi). Õppekäikudele kaasatakse lisaks projektijuhile ka osapooli, kes koolitusprogrammi väljatöötamisel, „eestindamisel“ ning ellurakendamise ettevalmistuses omavad olulist rolli. Koolituse läbimise järgselt viivad perelepitajad läbi perelepituse 600 perega. 9 2.2.1 Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Koolitusprogrammi koostamise ja ellurakendamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond. Lepitajaid koolitavad lepituse valdkonna spetsialistid nii Eestist kui välismaalt. Soovime kaasata koolitusprogrammi loomisesse ja edasisse koolitamisesse valdkonna praktikuid ning eksperte, kellel on kogemus lepitusvaldkonnas või sellega seotud valdkonnas. Perelepitusteenust osutavad projekti raames koolituse saanud perelepitajad. 2.2.2 Sihtrühmad Tegevuse sihtrühmaks on nii praegu töötavad lepitajad, kui ka lepitajaks saada soovivad isikud ning oluliseks sidusrühmaks ka erialaühingud (sh. Lepitajate Ühing, Lepituse Instituut) ning ülikoolid jm eksperte koondavad organisatsioonid siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. 2.2.3. Saavutatavad tulemused Välja on töötatud uus koolitusprogramm, mille alusel on projekti lõpuks on koolitatud 40 lepitajat, kellest 20 on vene keelt kõnelevad luues üleriigiliselt paremad eeldused kvaliteetse perelepitusteenuse kättesaadavuseks. Projekti raames on perelepitusteenust saanud 600 peret. 2.3 Tegevus 3 - Teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest Teadlikkus perelepitusteenuse olemasolust ja teenuse eesmärgist on hetkel puudulik nii valdkonna spetsialistide kui ka teenuse sihtgrupi, lapsevanemate, seas, mistõttu on oluline tegeleda teadlikkuse tõstmise laia spektriga kogu riigis. Vajalik on harida valdkonna spetsialiste, kelleks on näiteks lastekaitsetöötajad, kohtunikud jt lastega töötavad spetsialistid, kuivõrd nemad võivad olla on olulised partnerid, kelle kaudu lapsevanemad saavad info ja jõuavad perelepitusteenusele. KOV lastekaitsetöötajate kõrge teadlikkus teenusest on äärmiselt oluline, kuna nemad puutuvad suure tõenäosusega esmalt kokku vaidlevate lapsevanematega ning saaksid olla spetsialistid, kes vanematele teenuse kohta infot jagavad. Lisaks lastekaitsetöötajatele on kindlasti oluline roll ka teistel lastega töötavatel, kokku puutuvatel kohtunikel ja perekonnaasjadega tegelevatel advokaatidel. Lisaks spetsialistidele on oluline tõsta teadlikkust ka ühiskonnas laiemalt, eesmärgiga viia info perelepitusteenusest otsese sihtgrupini, kelleks on lahku läinud vanemad. Teadlikkuse tõstmiseks oleme plaaninud tutvustada teenust ning normaliseerida ühiskonnas perelepitusteenuse kasutamist erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu (sotsiaalmeedia, ajakirjandusväljaanded, erinevate organisatsioonide kodulehed jne). Samuti planeerime korraldada projekti vältel 15 infoseminari regionaalselt neljas piirkonnas: Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eestis, kus tutvustatakse muuhulgas teenuse sisu, eesmärki, vajalikkust, sihtgruppi, teenuse osutajaid, teenusele pääsemise tingimusi jm teenusega seotud relevantset infot. 2.3.1 Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevuse elluviijaks on Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond, projektijuht ja toetavate partneritena osakonna piirkondlike üksuste meeskonnad. Lisaks kaasatakse projekti elluviimisesse vajaduspõhiselt ka erialaeksperte. 10 2.3.2 Sihtrühmad Tegevuse sihtrühmaks on pered, kus kasvavad lapsed ja lastega töötavad spetsialistid (lastekaitsetöötajad, kohtunikud, last esindavad advokaadid ning lahku läinud või lahku minevad pered, kelle peres kasvavad lapsed). 2.3.3. Saavutatavad tulemused Projekti lõpuks on riigis tõusnud teadlikkus perelepitusteenusest, mida ilmestab perelepitusteenuse kasutamise kasv. Projektitegevuse etapid Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse Tegevuse elluviija algus- ja (organisatsioon lõppkuupäev ja/või ekspert) Tegevus 1 - Uue korraldus- ja rahastamismudeli Hiljemalt Sotsiaalkindlustusamet praktiline sisustamine 31.03.2021 koostöös ekspertide (sh näiteks erialaühendused) ja Sotsiaalministeeriumiga Õppevisiit (Norra) valdkonna võtmeisikutele 2020 Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 2 – Lepitajate kompetentside tõstmine, ja 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet lepitajate koolitamine, lepitusteenuse pakkumine koostöös ekspertidega Koolitusprogrammi loomine Hiljemalt Sotsiaalkindlustusamet 31.03.2021 koostöös ekspertidega Lepitajate koolitamine ning supervisioon 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet koostöös ekspertidega Juhismaterjalide jms koostamine 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet koostöös ekspertidega Lepitusseansside läbiviimine koolituse läbinud perelepitajate 2021-2023 Sotsiaalkindlustusamet poolt koostöös ekspertidega Õppevisiit (Saksamaa, UK või Rootsi) valdkonna 2020-2022 Sotsiaalkindlustusamet võtmeisikutele Tegevus 3 – Teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet koostöös ekspertidega Infomaterjalide jms koostamine, kommunikatsioonitegevused 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet koostöös ekspertidega Kaasamis- ja teavitusüritused 2020-2023 Sotsiaalkindlustusamet koostöös ekspertidega 11 3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile) Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2020) (2023) Tulemusindikaator Perede arv, kes said projekti jooksul 0 600 Projekti lõpuks on (Outcome indicator) perelepitusteenust teenust saanud 600 peret. Väljundindikaator Perelepitusteenuse riiklik süsteem on välja töötatud (Output indicator) Koolitatud perelepitajate arv (soopõhiselt 0 40 Projekti kestel eristatud) koolitatakse 40 lepitajat. Sh koolitatud venekeelsete perelepitajate arv 0 20 Pooled koolitatud (soopõhiselt eristatud) lepitajatest on valmis teenust osutama vene keeles katmaks, eelkõige ida ja põhja piirkonna, kus on venekeelne teenusevajadus. 12 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Selgitus: Projektis märgitud tegevused mõjutavad regionaalset arengut ja teenuse kättesaadavust. Projekti elluviimise tulemusena muutub perelepitusteenus üleriigiliselt kättesaadavamaks kuivõrd regionaalselt on koolitatud perelepitajad (sh ka venekeelsed) ning jõustatud nende koostööd regionaalsete partneritega (nt kohalikud omavalitsused. kohtud). Riikliku perelepitusmudeli ettevalmistamine/loomine võib tähendada projektijärgselt, mudeli riiklikul rakendamisel, olenevalt riikliku lepitussüsteemi koordineerivast organisatsioonist, uute töökohtade loomist riikliku lepitussüsteemi ja- teenuse osutamise koordineerimiseks. Mõju keskkonnahoiule jah ei Projektis märgitud tegevustel ei ole puutumust keskkonnahoiuga, vaid puudutab lahku läinud vanemate ja nende laste temaatikat. Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Projektis märgitud tegevustel ei ole puutumust infoühiskonna edendamisega, vaid puudutab lahku läinud vanemate ja nende laste turvalise elukorralduse toetamist. Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Projektis märgitud tegevustel ei ole puutumust kodanikuühiskonna edendamisega, vaid puudutab lahku läinud vanemate ja nende laste eluolu. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele7 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)8 jah ei Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus: 7 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 8 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 13 Riikliku perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamine/sisustamine aitab kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavate kokkulepeteni jõutakse ühiselt ning üksteise seisukohti ja lapse heaolu silmas pidades. See omakorda võrdsustab vanemate olukorda laste kasvatamisel, nt aitab kaasa isa rolli suurendamisele laste kasvatamisel. Perelepitaja koolitusele on oodatud kõik kvalifitseeruvad isikud. Võrdne kohtlemine jah ei Ühe tegevusena on projektis toodud lepitajate koolitamine ning projekti üks eesmärk on koolitada 20 venekeelset lepitajat, seega on võrdne kohtlemine tagatud sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Lisaks on oluline ka koolitustele ligipääs, seega seisame selle eest, et koolitusi oleks võimalik pakkuda ka liikumispuuetega inimestele. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti käigus elluviidavad tegevused on toetavad tegevused riikliku perelepitusteenuse käivitamiseks Eestis. Projekti jooksul sisustatakse riikliku perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel. Projektitegevustega paralleelselt valmistavad poliitikakujundajad ette muudatusi seadusloomes, mille alusel reguleeritakse teenus senisest täpsemini seadusandlikul tasandil, mis tähendab ka püsiva rahastamise leidmist teenuse osutamiseks. Projekti toel ei ole planeeritud rahastada teenuse osutamist, vaid ainult tegevusi mis toetaksid ühtsetel kriteeriumitel osutatava teenuse käivitamist kogu riigis. Sotsiaalministeerium on esitanud riigieelarvesse rahastamistaotluse, et tagada projektijärgselt riiklikult rahastatud teenuse osutamise jätkamine. Kui selgub, et riigieelarvest ei ole võimalik teenuse rahastamiseks tuge saada, siis on siiski projekti toel loodud võimalused senisest parema ja ühtlasema kvaliteediga teenuse pakkumiseks. Juba praegu on teenus osaliselt rahastatud kohalike omavalitsuste eelarvest, kes oma kliente teenusele suunavad ning riigi rahastuse puudumisel saab jätkata senistel alustel. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles The project will support the establishment of a renewed system for professional family mediation and increase accessibility aimed at settling disputes out of court. Project activities shall include:  Awareness-raising on family mediation in the general population and as well as among child protection specialists and court personnel;  The expansion of the system of family mediation to ensure state-wide coverage, including by training mediators among the Russian speaking minority in East-Estonia and promoting the mobility of mediators;  The streamlining of the system, including its working principles, financing and regulation, to apply the same model across Estonia;  Capacity-building of mediators through international exchanges and regular job counselling; 14  Analysis and adaption of internationally used models of mediation in co-operation with Norwegian mediators and Estonian universities. 15 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste 2 3 6 Läbimõeldud tegevuskava, sh koostöö elluviimist (ligipääsu puudumine erialaorganisatsioonide ning teiste sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi potentsiaalsete koostööpartneritega ning sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, nii regionaalne (teavitus- ja eeltingimused täitmine jne) koolitustegevus) kui üleriigiline tegevus (teavitustegevus) tagamaks koolitusele tulevate perelepitajate leidmiseks ning edasise üleriigilise teenuse kaetuse tagamiseks. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid 1 1 1 Maksete teostamiseks vajalikud alusdokumendid esitatud korrektselt. Maksete teostamiseks on võimalik taotleda sildfinantseeringut riigieelarvest. Projekti juhtimisalased riskid 1 1 1 Läbimõeldud värbamisprotsess, sh varasem projektijuhtimise ning valdkondlik kogemus. Õiguslikud/seadusandlikud riskid 3 2 6 Projektitegevuste teostamiseks vajalik õigusraamistik olemas, samas kui projekti lõppedes uue riikliku perelepitussüsteemi rakendamiseks on vajalikud poliitikakujunduse tasandil otsused (seadusloome, edasiste rahastusallikate jm osas). Riskide maandamiseks on oluline projekti alguses peale kaasata aktiivselt ning teha tihedat koostööd võtmeisikutega, kes poliitikakujunduse tasandil muutusi ellu viivad Väliskeskkonnast tulenevad riskid 1 1 1 Projektitegevuste käigus on väliskeskkonnast tulenevad riskifaktorid minimaalsed. 16 Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 17 8. Lisad: Projekti eelarve 18 MINISTRI KÄSKKIRI 19.02.2020 nr 14 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Riikliku perelepitussüsteemi loomine" toetuse rahuldamise otsus Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 05.07. 2018 määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut rahuldan Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi toetuse saaja) 03.02.2020 esitatud taotluse projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks: 1. Toetuse saaja esitas Sotsiaalministeeriumile Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Riikliku perelepitussüsteemi loomine“ täiemahulise projektikirjelduse (Lisa 1) ja detailse eelarve (Lisa 2), millega küsiti Sotsiaalministeeriumilt programmioperaatorina 400 643 euro suurust toetust. 2. Lähtudes Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi Komitee poolt vastu võetud ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide alalise komitee poolt 23.09.2016 kinnitatud Euroopa Majanduspiikonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse (Regulation on the Implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021) artiklist 6.5.3 hindas Sotsiaalministeerium projekti ning veendus selle kvaliteedis ja panuses programmi „Local Development and Poverty Reduction“ eesmärkide saavutamisse ning projekti vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele. 3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 400 643 (nelisada tuhat kuussada nelikümmend kolm) eurot. 4. Projekti toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kogukuludest. 5. Projekti abikõlblikkuse periood on 05.02.2020 – 04.02.2024. 6. Projekti rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. 7. Toetuse saaja kohustub täitma kõiki toetuse rahuldamise otsuse tingimustes (Lisa 3) ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust toetuse rahuldamise otsuse sätestatud tingimustel ja projektikirjelduses kirjeldatud eesmärkidel. 2 8. Projekti abikõlblikud tegevused ja kulud on Sotsiaalkindlustusameti poolt tegelikult tehtud kulud, mis on kinnitatud projekti eelarves ja vastavad toetuse rahuldamise otsuse tingimuste peatükkides 4-7 sätestatule. 9. Toetuse saaja määratleb end hankijana riigihangete seaduse mõistes ning järgib projekti elluviimisel riigihangete seadust. Riigihangete seaduse mittejärgimist või ebakohast järgimist käsitletakse rikkumisena. 10. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt toetuse rahuldamise otsuse tingimuste peatükile 8. 11. Projekti sisuaruandluse aruandeperioodiks on kalendriaasta. Toetuse saaja esitab projekti vahearuaruande e-toetuste keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu. 12. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul e-toetuste keskkonna kaudu projekti lõpparuande. 13. Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel ning rikkumistest teavitamisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist. 14. Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2028. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministri 19.02.2020 käskkirja nr 14 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Riikliku perelepitussüsteemi loomine" toetuse rahuldamise otsus“ Lisa 3 Projekti "Riikliku perelepitussüsteemi loomine" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on riikliku perelepitussüsteemi loomine aitamaks kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused - lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused – lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2023) Tulemusindikaator Perede arv, kes said projekti jooksul perelepitusteenust 600 Väljundindikaator Koolitatud perelepitajate arv (soopõhiselt eristatud) 40 Sh koolitatud venekeelsete perelepitajate arv (soopõhiselt eristatud) 20 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem; 2.1.6 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.7 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 3 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori või ametiisiku poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.3; riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad 4 tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 5 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 6 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 9.6.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7 10.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 8 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel