dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaideotsus

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2020
Viit
1.2-5/648-1
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon, Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-5648-1 28.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc716 KB

Sisu (failidest)

Tööinspektsioon [email protected] Meie 28.02.2020 nr 1.2-5/648-1 Mäealuse 2/2 (B-hoone) 12618, Tallinn Harju maakond Vaideotsus Tööinspektsiooni 30.12.2019 vaides SA Innove 02.12.2019 finantskorrektsiooni otsusele Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lõike 1 ja § 85 punktide 1 ja 4 alusel: rahuldada Tööinspektsiooni vaie osaliselt: 1) tunnistada kehtetuks Sihtasutuse Innove 02.12.2019. a finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi otsus) punktis 1 sisalduv otsus lugeda mitteabikõlblikuks 5% ulatuses hanke nr 203426 raames esitatud kuludest, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1262,25 eurot ja riiklik kaasfinantseering 222,75 eurot ning keelduda kulude väljamaksmisest summas 1485 eurot, haldusakti andmisest alates; 2) jätta rahuldamata Tööinspektsiooni vaie otsuse punktis 2 sisalduva otsuse lugeda mitteabikõlblikuks 25% ulatuses riigihangetes nr 181562 ja 192860 esitatud kuludest, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 506,16 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2912,84 eurot, kokku 19 419 euro ulatuses toetuse tagasinõudmiseks, kehtetuks tunnistamiseks. Edasikaebamise kord STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lõikele 2 võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lõike 4 kohaselt võib riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lõike 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Asjaolud 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014. a käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitati toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT), mille kohaselt on rakendusüksus sihtasutus Innove (edaspidi Innove) ja toetuse saaja Tööinspektsioon. Toetuse andmise tingimuste punkti 1.2.1. kohaselt on TAT-i üheks eesmärgiks tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu. TAT punkti 7.1.1 kohaselt esitab Tööinspektsioon rakendusasutuseks olevale Sotsiaalministeeriumile jooksva aasta 1. novembriks järgmis(t)e eelarveaasta(t)e tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa. 2. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.12.2016. a käskkirja nr 131 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise 2017. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisast 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01- 31.12.2017 nähtub ajakirja Tööelu väljaandmine 2017. aastal. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 30.01.2018. a käskkirja nr 15 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018. a tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisas 1 tegevuste detailse kirjelduse perioodil 01.01.2018-31.12.2018 ja tegevuste eelarve. Eelarve seletuskirjast nähtuvalt jätkatakse 2018. aastal ajakirja Tööelu väljaandmist, mis ilmub neli korda aastas. 3. Innove tuvastas, et Tööinspektsioon ei lähtunud riigihangete nr 181562 ja 192860 hankemenetluse liigi valikul nende summeeritud maksumusest, vaid jagas ühel ja samal eelarveaastal (2017. a) ajakirja Tööelu väljaandmisega seotud teenuste osas läbiviidud hanked osadeks. Innove leidis, et Tööinspektsioon ei järginud kuni 31.08.2017. a kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS v.r.) §-i 23 ja alates 01.09.2017.a kehtiva riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-i 28 nõudeid. Innove leidis, et kuna hangete nr 181562 ja 192860 raames tellitud ajakirja Tööelu infomaterjali koostamise ja väljaandmise teenus on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, oleks Tööinspektsioon pidanud lähtuma hangete summeeritud maksumusest, mis ületab avatud hanke piirmäära1. Innove tugineb Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna 20.09.2019. a ja 23.10.2019. a seisukohtadele, mille kohaselt tuleb kõnealusel juhul kahe riigihanke eeldatavad maksumused summeerida. 4. Ajakirja Tööelu väljaandmiseks 2019. a viis Tööinspektsioon läbi riigihanke nr 203426 (edaspidi hange nr 203426), mille hanketeade avaldati 04.12.2018. a ja 02.01.2019. a sõlmiti hankeleping PR Partner OÜ-ga summas 33 000 eurot. Tööinspektsioon seadis hindamiskriteeriumitena pakkumuse maksumuse (vähim on parim) osakaaluga 15 ja pakkumuse kvaliteedi osakaaluga 85. Hankedokumentide lisa 3 kohaselt hinnatakse pakkumusi 4 palli süsteemis ning on toodud pallide andmise süsteem. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 2.6 on toodud nõuded pakkumuse sisule, ajakirja strateegiale, ajakavale; punkti 2.7. kohaselt peab pakkuja koostama nägemuse ajakirja teemade kajastamisest avalikkuses. Innove tuvastas, et hanke hindamiskriteeriumid ei taga hindamise läbipaistvust ja kontrollitavust ning Tööinspektsioon ei ole hindamisel lähtunud hankedokumentides sätestatud kvaliteedi hindamissüsteemist, vaid on selle kaheks jaganud: 1) üldine ajakirja kontseptsioon ja strateegia; 2) teostatavuse plaan. Hindajad andsid mõlemale 1 Finantskorrektsiooni otsuse p. 2.3. 3 kriteeriumile 4-palli süsteemis punktid ning lõplik tulemus saadi kriteeriumite aritmeetilise keskmise arvutuse kaudu. Innove hinnangul ei ole Tööinspektsioon järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, rikkudes RHS §-i 3 punkte 1 ja 3 (hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise). Hindamiskriteeriumite sõnastus ei taganud pakkumuste läbipaistvat ja kontrollivat hindamist ning kuna hindamiskriteeriumite sisu osaliselt ei avatud, ei pruukinud pakkujad teada, mida neilt oodatakse. Samuti võis tekkida olukord, kus pakkuja esitas tema hinnangul parimal viisil maksimumpunktide saamise tingimustele vastava pakkumuse, kuid hankija hindas midagi muud. Hindamiskriteeriumi ebaselge sõnastus võis viia kriteeriumi sisu erinevate tõlgendusteni. 5. Eeltoodust tulenevalt tegi Innove 02.12.2019. a otsuse ja luges mitteabikõlblikuks hanke nr 203426 osas esitatud maksetaotluse nr 45 ning jättis selles taotletud kulud summas 1485 eurot välja maksmata, kohaldades Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõiget 14, mille kohaselt vähendatakse toetust kuni 10%. Innove luges hangetes nr 181562 ja 192860 tehtud kulud mitteabikõlblikuks. Innove nõudis tagasi väljamakstud toetuse 19 419 eurot, rakendades 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, tuginedes: - hanke nr 181562 osas ühendmääruse kuni 20.09.2018.a kehtinud § 22 lõike 11 punkti 2 redaktsioonile; - hanke nr 192860 osas ühendmääruse alates 21.09.2018.a kehtiva § 22 lõike 11 punktile 2. 6. Innove kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vaide HMS-i nõuetele vastavust ning, tuvastades, et vaides puudus HMS § 76 lõike 2 punkti 5 kohane selgelt väljendatud nõue ning punkti 6 kohane kinnitus, andis vaide esitajale 02.01.2020. a e-kirjaga 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 10.01.2020.a edastas Innove vaide menetlejale Tööinspektsiooni 03.01.2020.a kirja puuduste kõrvaldamise kohta. Innove tuvastas, et vaie vastab nõuetele. 7. Innove selgitas 10.01.2020. a kirjas nr 3-3.1/15201-3, et jääb kõikide otsuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et Tööinspektsiooni vaie tuleb jätta rahuldamata. STS § 45 lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Tööinspektsiooni dokumentide säilitamise kohustus ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud, mistõttu on otsus tehtud tähtaegselt. Samuti kannab kulude abikõlblikkuse tõendamiskoormust STS § 24 punkti 6 kohaselt toetuse saaja, mitte rakendusüksus. Ühtlasi selgitas Innove, et kuna hangete nr 181562 ja 192860 maksumuste summeerimata jätmisega seotud rikkumised tuvastati hanke nr 203426 järelevalve- ja finantskorrektsiooni menetluse raames, puudus vajadus esimest kaht hanget täiendava järelevalvemenetluse käigus uuesti kontrollida. 8. 28.01.2020.a e-kirjaga pikendas vaide menetleja vaide läbivaatamise tähtaega kuni 28.02.2020.a ning andis ühtlasi vaide esitajale võimaluse täiendavate selgituste esitamiseks. Tööinspektsioon esitas 29.01, 03.02, 07.02 ja 20.02.2020. a e-kirjade teel täiendavad selgitused ja dokumendid. Vaide esitaja seisukohad 9. Töötukassa esitas otsusele 30.12.2019 vaide, taotledes otsuse tühistamist. 03.01.2020.a kirjaga kõrvaldas Töötukassa vaides esinenud puudused ja selgitas et Töötukassa 4 taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist algusest peale vastavalt HMS § 72 lõike 1 punktile 1. 10. Tööinspektsioon leiab, et ajakirja Tööelu väljaandmiseks aastatel 2017. ja 2018. a sõlmitud hankelepingud ei ole olemuselt regulaarsed või sellised lepingud, mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada. Tööinspektsioonil ei ole kunagi olnud ajakirja väljaandmise kohustust, väljaandmine otsustati iga-aastaselt ning väljaandmise TAT-i alusel kinnitas Sotsiaalministeerium kui rakendusasutus. RHS-i regulaarset hankelepingut reguleerivad sätted kohalduvad lepingutele, mille tähtaeg on lühem kui üks aasta ja mida sõlmitakse või uuendatakse vähemalt kaks korda aastas. Hankeleping nr 181562 ei näe ette uuendamist ega pikendamist. Hangetes nr 181562 ja 192860 sõlmitud lepingute tähtaeg kokku on 21 kuud. STS § 45 lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kõik hanke nr 181562 maksetaotlusega seotud kohustused täitis Tööinspektsioon 2018. a alguses. Tööinspektsioon selgitas 17.06.2019. a e-kirjas, et ajakirja Tööelu eeldatav maksumus sõltub hankelepingu perioodist, perioodi määramisel lähtutakse RHS-st ning RHS-i kohaldamisel arvestab Tööinspektsioon TATi iga-aastaste tegevuste kinnitamisega rakendusasutuse poolt. 11. Tööinspektsioon leiab, et Innove väited riigihanke nr 203426 RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete rikkumise kohta on ebaõiged, paljasõnalised ja vastuolus senise kohtupraktikaga. Tööinspektsioon ei ole pakkumusi eelduslikult subjektiivselt hinnanud. Pakkumusi hinnati kahe kriteeriumi alusel: pakkumuse maksumuse ja pakkumuse kvaliteedi kriteerium. Väär on Innove seisukoht2, et hankega seotud kulu ei ole täies mahus põhjendatud, kui toetuse saaja on hinnanud pakkumusi eelduslikult subjektiivselt ning hindamine oli läbipaistmatu, mistõttu ei saa eeldada, et hankes osutus edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus. Sellest tulenevalt ei kehti ka Innove väide, mille kohaselt tekitab rikkumisega seotud hanke alusel tekkinud kulude täies mahus hüvitamine kahju Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele3. 12. Tööinspektsiooni hinnangul ei ole otsus kooskõlas HMS-i ega STS-i sätetega4. Tööinspektsioon heidab Innovele ette otsuse koostamisel Tööinspektsiooni 08.11.2019. a vastusega Innove 25.10.2019. a finantskorrektsiooni otsuse eelnõule mittearvestamist, Tööinspektsiooni 08.11.2019.a selgitustaotluse mittearvestamist selgitada riigihanke osadeks jagamise sätte viidet, HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise kohustuse rikkumist, otsuse tõendamatust, hangete nr 181562 ja 192860 kontrolli teostamisel Innove sisekorra rikkumist ning nende osas finantskorrektsiooni tegemisel STS § 45 lõikes 5 sätestatud tähtaja rikkumist. Vaideotsuse põhjendused 13. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. 2 Otsuse lk 6 kolmanda lõigu kolmas lause. 3 Otsuse lk 6 kolmanda lõigu neljas lause. 4 Vaide p III: 5 14. Innove edastas vaide ja selle lisad koos omapoolse seisukohaga. Sotsiaalministeerium hindas otsuses vaidlustatud seisukohti, vaides neile esitatud vastuargumente, esitatud tõendeid ja selgitusi, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning leiab järgmist. Otsuse kooskõlast HMS-i ja STS-i ning menetlusõiguse põhimõtetega 15. STS § 23 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Innove edastas 25.10.2019. a Tööinspektsioonile otsuse eelnõu, millele Tööinspektsioon esitas enda seisukohad 08.11.2019. a. Sotsiaalministeerium märgib, et rakendusüksus ei pea toetuse saaja esitatud vastuväited arvesse võtma, vaid ärakuulamise eesmärgiks on saada haldusakti adressaadi selgitused, mida akti andja saab edasises menetluses hinnata. Otsusest nähtub, et Innove on käsitlenud Tööinspektsiooni 08.11.2019. a esitatud vastuväiteid ja seisukohti, tuues välja, miks Innove selgitustega ei nõustu. Näiteks on Tööinspektsiooni 08.11.2019. a vastuse punktis 1 esitatud vastuväiteid Innove käsitlenud otsuse lk 6 kolmandas lõigus, punktis 2 esitatud vastuväiteid otsuse lk-l 11, punktis 3 esitatud vastuväiteid otsuse lk-l 5, punktis 3.1. toodud vastuväiteid otsuse lk-l 6, punktides 3.2.1. ja 3.2.4. toodud vastuväiteid otsuse lk-l 5, punktis 3.2.2. toodud vastuväiteid otsuse lk-l 4, punktis 3.2.3. toodud vastuväiteid otsuse lk 7 viimases lõigus, milles Innove selgitas, et ei võta finantskorrektsiooni määra leidmisel arvesse kvaliteedi kriteeriumi kaheks jagamist. Innove käsitles Tööinspektsiooni 08.11.2019. a vastuse punkti 4 väiteid otsuse lk 11 3-ndas lõigus, vastuse punkti 5 väiteid lehekülgedel 10-11. Innove on Tööinspektsiooni selgitusi olulises osas otsuses taasesitanud, vajadusel on väljatoodud tsitaadid Tööinspektsiooni selgitustest. Rakendusüksus ei ole kohustatud toetuse saaja selgitusi täies mahus taasesitama, oluline on, et finantskorrektsiooni otsusest nähtuks ärakuulamise teostamine ning rakendusüksuse seisukohad toetuse saaja selgitustele ja vastuväidetele. 16. Sotsiaalministeerium selgitab, et Innove ja Tööinspektsiooni arvamused lahknevad selles, kas ajakirja Tööelu väljaandmisele suunatud hankeleping on regulaarne hankeleping RHS tähenduses. Innove on otsuse lk 11 teises lõigus selgitanud, et TAT aastaeelarvete kooskõlastamise raames ei kontrollita hangete läbiviimise õiguspärasust, seetõttu ei ole kohane väita, et rakendusüksus ei ole esitanud küsimusi ajakirja väljaandmise rahastamise jätkamise kohta 2019. aasta eelarve kooskõlastamise raames. TAT punkti 7.1.1.2. kohaselt kohustus Tööinspektsioon esitama rakendusasutusele esitatud tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa pärast rakendusasutuse poolset kinnitamist Innovele. Sotsiaalministeerium selgitab, et asjaolu, et Innove rakendusüksusena oli kursis TAT-is sätestatuga, ei tähenda, et Innove ei võiks RHS-i rikkumisi tagantjärele hinnata5. 17. Innove on otsuse lk-l 5 punktis 1.3 selgitanud, tehes seda ka hindamiskomisjoni liikmete koostatud hindamislehtedel märgitu kaudu, kuidas on Tööinspektsioon rikkunud hanke nr 203426 puhul RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Oluline ei ole, et terminit „hindamisleht“ ei sätesta STS, RHS ega asjakohase hanke dokumendid, Innove kasutas seda sõna, selgitamaks, näiteks maksimumpunkte anti pakkujale, kuivõrd sihtrühm oli kaardistatud, kuid samas ei olnud seda nõuet hindamiskriteeriumis välja toodud. Rakendusüksus on otsuses faktide varal põhistanud RHS-i rikkumist, leides, et kuna kvaliteedikriteerium oli ebaselgelt sõnastatud, ei saa pakkumuste hindamist läbipaistvaks pidada, mistõttu võisid pakkujad konkureerida ebavõrdsetel alustel. STS § 28 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Ühendmääruse § 2 lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt ühendmääruse § 2 lõigetele 3 ja 5 Vaide p. 7.3.1. 6 4, makstakse vastavalt lõikele 5 ning see on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. STS § 26 lõige 1 kohustab toetuse saajat järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Tööinspektsioon on hankija RHS § 5 lõike 2 punkti 1 alusel. STS § 8 lõike 2 punkti 4 alusel on maksetaotluste menetlemine ning § 8 lõike 2 punkti 6 alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemine rakendusüksuse pädevuses. Seega on rakendusüksusel õigus kontrollida kulude õiguspärasust, sh toetuse saaja poolt RHS-i järgimist. Seda on Tööinspektsioon oma 02.08.2019. ja 05.07.2019. a e-kirjades Innovele ka märkinud, tuues välja, et rakendusüksuse volitused on piiratud maksetaotluse hindamisel on piiratud STS § 26 lõikes 1 sätestatud RHS-i järgimise kohustusega. Seda ongi Innove teinud. Arusaamatuks jääb, kuidas peaks rakendusüksus hindama, kas RHS-i on järgitud või mitte, kui ta ei saa kontrollida hanke läbiviimisega seonduvat6. 18. Sotsiaalministeerium ei nõustu, et Innove on rikkunud ärakuulamise kohustust7. 25.10.2019. a Tööinspektsioonile saadetud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu punktis 1.3. märgib Innove, et RHS §-i 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Kuigi otsuse eelnõus ei kasutata sõna „konkurentsiriive“, mida Innove kasutab otsuse lk-l 5 punktis 1.3. nähtub kontekstist selgelt, et silmas on peetud asjaolu, et Innove hinnangul ei pruukinud hindamiskriteeriumite ebaselge sõnastus võimaldada pakkujate konkureerimist võrdsetel alustel. Innove on Tööinspektsiooni selgitusi otsuses käsitlenud. Otsuse lk-l 5 teise lõigu eelviimases lauses on Sotsiaalministeeriumi hinnangul „Asjaolu, et hankes osales pakkujana enam kui üks pakkuja….“ silmas peetud, et kuigi pakkujaid oli mitu, ei pruukinud ebaselgete hindamiskriteeriumite tõttu olla tagatud RHS §-s 3 sätestatud nõuete järgimine8. 25.10.2019. a otsuse eelnõus ei ole tõepoolest välja toodud, et hanke nr 203426 rikkumise osas ei ole pakkumuste maksumuse väike vahe oluline. Otsuse lk-l 5 teises lõigus on Innove selle välja toonud, selgitamaks, et pakkumuste väike vahe ei ole rikkumise tuvastamise seisukohast oluline, sest lisaks hinnakriteeriumile (osakaaluga 15) lähtuti eduka pakkumuse väljavalimisel kvaliteedi kriteeriumist (osakaaluga 85)9. Seega on Innove selle välja toonud, vastamaks Tööinspektsiooni väitele, mille kohaselt on madalaima ja kõrgeima maksumustega pakkumuste vahe viis protsenti. Innove ei ole rikkunud ärakuulamise kohustust ega toonud otsuses välja asjaolusid, mille osas oleks minetatud Tööinspektsiooni õigust olla ära kuulatud. Innove on otsuses põhjendanud, miks Tööinspektsiooni seisukohtadega ei arvestata ning põhistanud omapoolseid seisukohti. 19. Tööinspektsioon märgib õigesti, et HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte kohustab haldusorganit välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid oma algatusel. Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooni väidetega, et otsuses ei ole tõendatud Tööinspektsioonile ette heidetavad RHS-i rikkumised. HMS § 38 lõige 2 sätestab haldusmenetluses lubatavad tõendid, milleks võivad olla sh menetlusosalise seletus ja dokumentaalne tõend. Rakendusüksuse arvamused ja seisukohad ei ole tõepoolest tõendid HMS-i tähenduses10, kuid Tööinspektsioonile ette heidetavad rikkumised ei põhinegi pelgalt rakendusüksuse seisukohtadel. Otsusest nähtuvalt on Innove arvestanud nii dokumentaalsete tõenditega (riigihangete dokumentidega) kui Tööinspektsiooni seletustega, küsinud hangete nr 181562 ja 192860 osas RHS-i tõlgendust pädevalt asutuselt Rahandusministeeriumilt. RHS v.r. § 104 lõike 1 punkti 2 ja § 180 punkti 2 alusel Rahandusministeerium nõustab RHS-i rakendamise küsimustes. Asjaolust, et hanke nr 181562 osas ei algatatud väärteomenetlust, ei saa järeldada otsuses toodud rikkumiste tõendamatust. Kuigi RHS v.r. § 104 lõike 1 punkti 1 kohaselt teostab Rahandusministeerium riiklikku järelevalvet 6 Vaide p. 7.3. 7 Vaide p. 7.4 8 Vaide p. 7.4.1.3. 9 Vaide p. 7.4.2. 10 Vaide p. 7.5.1.4. 7 riigihangete korraldamise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust, ei tähenda see, et rakendusüksusel puuduks õigus kontrollida kulude abikõlblikkust ka RHS-i järgimise läbi11. Samasisulise selgituse on Innove andnud ka otsuse lk 6 viimases lõigus. Seega ei ole õige Tööinspektsiooni järeldus, et tulenevalt otsuses esinevatest tõendamata väidetest ei kehti vaide punktides 7.6.1.-7.6.4. nimetatud otsuse järeldused. Sotsiaalministeerium selgitab, et Innove leidis, et kuna pakkumuste hindamine oli läbipaistmatu, ei saa seetõttu järeldada, et edukaks tunnistatud pakkumus on majanduslikult soodsaim, millest ei saa omakorda järeldada, et hankega seotud kulu on täies mahus põhjendatud. Ühendmääruse § 2 lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas Eesti õigusega. Kui kulu osas on Eesti õigusnormi rikutud, ei saa seda pidada abikõlblikuks ning sellise kulu hüvitamine tekitab kahju Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele. 20. Sotsiaalministeerium selgitab, et maksetaotluse alusel kulude väljamakse tegemine ei mineta rakendusüksuse õigust teha hiljem samade kulude osas finantskorrektsioon. Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooniga, et hangete nr 181562 ja 192860 suhtes viis Innove 2019. a läbi maksetaotluse täiendava kontrolli, olukorras, kus nimetatud hangetes esitatud kulud olid juba välja makstud12. Vaidega esitatud Innove tööprotsessi kirjelduse punkt 5.1. reguleerib rakendusüksuse töötajate toiminguid nõuetele mittevastavuse avastamise korral. Innove selgitas 10.01.2020. a kirjas, et hangete nr 181562 ja 192860 maksumuste summeerimata jätmisega seotud rikkumine tuvastati hanke nr 203426 järelevalve- ja finantskorrektsiooni menetluse raames, seega puudus vajadus nimetatud hankeid uuesti kontrollida täiendava järelevalvemenetluse käigus. Järelevalvemenetlus, mille käigus Innove tuvastas ka hangete nr 181562 ja 192860 rikkumised, algatatigi töökorra punkti 5.1. alusel. Tööprotsess on haldusorgani sisene töökord, mille eesmärgiks on tagada rikkumiste avastamisel kontrolljälje esitamine, sest töökorra rakendamisel osaleb mitmeid töötajaid ning iga tegevusega kaasneb kontrolljälje loomise kohustus. Töökorra punktist 4 „Andmed dokumendi muutmise kohta“ ilmneb, et 02.09.2019. a võetakse töökorrast maha p. 5.8., kuna täiendav kontroll ei andnud lisaväärtust. Vaidele lisatud lisast 9 (Innove töökorra p. 5.8.) ilmneb, et kõnealune punkt reguleeris audititega seotud toiminguid13. Kõnealusel juhul avastas Innove rikkumised ise. Töökord on halduse sise-eeskiri, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile14 endale ning tavapäraselt kehtestatakse praktika ühtlustamiseks. Riigikohus on selgitanud, et haldusorganil on õigus sise-eeskirjas toodud piiridest väljuda, kui see on vajalik õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks15. Seega ei ole põhjendatud Tööinspektsiooni seisukoht, et Innove rikkus otsuse tegemisel sisekorda ega oleks võinud läbiviidud hankeid kontrollida. 21. Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooniga, et otsus on tehtud STS § 45 lõikes 5 sätestatud tähtaega rikkudes16. STS § 45 lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Tööinspektsioon seostab rikkumist hanke nr 181562 osas esitatud maksetaotlustega, märkides, et kõik hanke maksetaotlusega seotud kohustused on täidetud 2018. a alguses. STS seletuskirja kohaselt võib toetuse saamisega seotud viimaseks kohustuseks olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus. Tulenevalt STS § 24 punktist 17 ja § 35 lõigetest 2 ja 4 säilitatakse kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on 11 Vaide punktid 7.5.1.5. ja 7.5.1.6. 12 Vaide punktid 8.1. ja 8.2. 13 Vaide p. 8.3. 14 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-81-07 p. 13. 15 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-77-14 p. 17. 16 Vaide p. 9. 8 kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud. Seega ei ole finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks sätestatud aeg möödunud ning otsus on tehtud tähtaegselt. Riigihanked nr 181562 ja 192860 22. Ajakirja Tööelu väljaandmiseks 2017. a ja 2018. a viis Tööinspektsioon läbi järgmised riigihanked: - riigihange nr 181562 „Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine 2017. aastal, eeldatava maksumusega 32 000 eurot, mille hanketeade avaldati 12.01.2017. a ja hankeleping PR Partner OÜ-ga sõlmiti 20.02.2017. a maksumusega 31 750 eurot; - riigihange nr 192860 „Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine 2018. aastal, eeldatava maksumusega 33 333 eurot, mille hanketeade avaldati 12.12.2017. a ja hankeleping PR Partner OÜ-ga sõlmiti 01.12.2018. a. Riigihangete registrist nähtuvalt avaldas Tööinspektsioon hanke nr 203426 „Ajakirja Tööelu väljaandmine 2019. aastal“ hanketeate 04.12.2018. a. ning hanke nr 171073 „Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine“ hanketeate 03.02.2016. a. Seega on Tööinspektsioon on ajakirja Tööelu väljaandmise teenust tellinud järjepidevalt aastast 2016. 23. Arusaamatuks jääb Tööinspektsiooni väide Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna (edaspidi RRO) poole pöördumise kuupäevade vastuolust17. Innove teatas 18.09.2019. a e-kirjas Tööinspektsioonile, et on pöördunud RRO poole selgitamaks hangete summeerimise sätete sisu. RRO 20.09.2019. a esitatud selgitusest nähtub, et Innove esitas päringu 16.09.19. Selgitame, et Innove pöördus RRO poole hiljem uuesti, paludes selgitada, kas 2017. a korraldatud hangete hankelepingute eeldatavaid maksumusi on RHS § 24 lg 2 kohaselt lubatud arvestada eraldi. 23.10.2019.a esitatud RRO vastuse kohaselt tuleb maksumused summeerida. 24. Kuigi TAT-i kohaselt kinnitatakse tegevused aastate kaupa, on Tööinspektsioon vastuseks Innove päringule, miks hangete nr 192860 ja 203426 läbiviimine otsustati enne tegevuste ja eelarve kinnitamist rakendusasutuse poolt, selgitanud, et vajadusel oli Tööinspektsioonil valmisolek finantseerida ajakirja väljaandmist inspektsiooni eelarvest18. Sotsiaalministeerium nõustub Tööinspektsiooniga, et tuvastatud ei ole, et viimasele oleks pandud ajakirja väljaandmise kohustus19, samas on Tööinspektsioon viinud järjestikku läbi neli lihthanget, mis on suunatud ajakirja väljaandmisele aastatel 2016-2019. Eelnevast saab järeldada, et tegu on regulaarselt sõlmitavate lepingutega, mis on suunatud ühe ja sama ajakirja väljaandmisele. Seda kinnitab ka asjaolu, et Tööinspektsioonil on valmisolek (vähemalt kahe hanke puhul) anda ajakiri välja sõltumatult TAT-i eelarve kinnitamisest. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes, millele viitab vaides ka Tööinspektsioon20, on selgitatud, et RHS § 24 lõige 2 ei sätesta, kui tihedalt tuleb sarnaseid hankelepinguid sõlmida või pikendada, et neid saaks pidada olemuselt regulaarseteks; näiteks peetakse regulaarseks ka audiitorteenuse ostmiseks sõlmitud lepinguid. Lugemaks lepingut regulaarselt sõlmitavaks lepinguks, ei eelda tingimata, et seda täidetakse väga lühikeste ajavahemike tagant, nagu Tööinspektsiooni poolt näitena toodud leping koristusteenuse või kontoritarvete tellimisel21. Märgime, et arvestades, et Tööinspektsioon on Tööelu väljaandmiseks igal kalendriaastal korraldanud hankeid mitme aasta jooksul ning väljendanud valmisolekut anda ajakiri välja 17 Vaide p. 1.3. 18 Meeli Miidla-Vanatalu 15.08.2019. e-kiri. 19 Vaide p. 2. 20 Vaide p. 2.3.; M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 214. 21 Vaide p. 2. 9 ka juhul, kui Sotsiaalministeerium ei eralda EL struktuuritoetuse vahendeid, oleks tulnud 2017. a korraldatud hangete osas vastavalt RHS § 24 lõikele 2 lähtuda summeeritud maksumusest. Hangetes nr 192860 ja 181562 sõlmitud lepingute vaheline periood on lühem kui 12 kuud, mistõttu kohaldub RHS § 24 lõige 2, st hanke nr 192860 eeldatav maksumus oleks tulnud arvestada hangete 181562 ja 192860 eeldatavate maksumuste summana. Riigihangete registri kohaselt oli hankes nr 181562 hankelepingu kestus 20.02.2017- 22.12.2017; hankes nr 192860 hankelepingu kestus 11 kuud. Seega on hankelepingud sõlmitud lühemaks perioodiks kui 12 kuud. Tööinspektsioon esitas 29.01.2020.a RRO-ga peetud kirjavahetuse ning ka selles asus RRO seisukohale, et hangete maksumused tulnuks summeerida. 25. RHS v.r. § 23 lõike 2 kohaselt tuleb riigihanke osadeks jaotamise korral kohaldada iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Sama regulatsioon sisaldub RHS § 28 lõikes 1 Sotsiaalministeerium nõustub Innovega, et Tööinspektsioon rikkus hanke osadeks jagamisel RHS-i v.r §-i 23 ja §-i 28 nõudeid. Riigikohus on selgitanud, et hanke eseme piiritlemise õigus on hankijal, RHS keelab hanke osadeks jaotamise riigihanke korra või nõuete eiramise eesmärgil, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd22. Hanked olid suunatud ajakirja Tööelu väljaandmisele erinevatel aastatel, sh avaldati kahes hankes hanketeated samal kalendriaastal. Riigihangete käsiraamatus on toodud näide Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt viitab ühele riigihankele ka sama hankija olemasolu23. Kõnealusel juhul on Tööinspektsioon toetuse saajana kohustatud ellu viima TAT-s sätestatud tegevusi. TAT p. 7.1.1.1. kohaselt esitab Tööinspektsioon rakendusasutuseks olevale Sotsiaalministeeriumile järgmisel eelarveaastal elluviidavate tegevuste detailse kirjelduse. Sellest nähtuvalt pidi olema Tööinspektsioonile teada, et kui ta planeerib ajakirja Tööelu kui tööturu osapooltele vajaliku infomaterjali iga-aastast väljaandmist, tuleb valida RHS-ga kooskõlas olev hankemenetluse liik. Kuigi Tööinspektsioon on kinnitanud ajakirja väljaandmise võimekust 2019. aastaks ka omavahenditest, märgime, et ühe võimalusena oleks saanud kaaluda nt raamhanke läbiviimist, mille tingimused võimaldaksid ajakirja väljaandmist juhul, kui seda rahastatakse vastavalt TAT-le. Riigihange nr 203426 26. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS §- s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Innove tuvastas, et hanke hindamiskriteeriumid ei taga läbipaistvat ega kontrollitavat hindamist ning samuti ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Otsuse kohaselt on rikutud RHS § 3 punkte 1 ja 324. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks peab teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta olema riigihanke alusdokumendis sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, võimaldamaks kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtmoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemist kohast ning võimalusel koostada sellest lähtudes oma pakkumus. Hankija peab kõik olulised hanketingimused (nt hindamiskriteeriumid) kirjutama lahti riigihanke alusdokumendis25. 22 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-96-16 p. 16. 23 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 225, p.10. väljaanne, lk 55, p.26. 24 Otsuse lk 5, p. 1.3. 25 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 55, p. 26. 10 Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtuvalt peab hange olema korraldatud nii, et ettevõtjate vahel tekiks võistlus hankelepingu saamise pärast, mille tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel. Esmalt on oluline, et ettevõtjaid oleks palju, nt ei tohi hankija kitsendada pakkujate ringi26. 27. Sotsiaalministeerium nõustub Innovega, et kuigi lihthankes on hankijal suurem paindlikkus hanke korraldamisel, tuleb lihthanke puhul järgida RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Riigikohus on selgitanud, et RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte ei tähenda lihthankes kohustust määrata pakkumuse kvaliteedi hindamise täpsemad kriteeriumid varem kindlaks; lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja läbirääkimiste pidamise võimalus. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted nõuavad kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja nende suhteliste osakaalude eelnevat kindlaksmääramist ja avaldamist lihthankes vähemalt siis, kui hankija hilisemate selgitustega ei ole konkreetsel juhul võimalik läbipaistvust ja kontrollitavust vajalikul määral tagada või kui ilma eelnevate kriteeriumideta ei ole välistatud pakkujate ebavõrdne kohtlemine; oluliseks võib seejuures osutuda ka lihthanke eseme määratlus27. Otsuse lk 6 esimeses lõigus toodud Innove seisukoht ei kajastunud tõepoolest Tööinspektsioonile esitatud otsuse eelnõus28. Sotsiaalministeerium nõustub nimetatud seisukohaga selles, et ka lihthankemenetluses peab olema võimalik kontrollida, kas hankija poolt tagati üldpõhimõtete järgmine. Kuigi lihthankes ei ole kohustust pakkumuse hindamise kriteeriumeid riigihangete registris avaldada, siis juhul, kui hankija on need avaldanud, on pädeval organil õigus kontrollida, kas hankija on pakkumusi kriteeriumitest lähtuvalt hinnanud. Seetõttu ei ole õige Tööinspektsiooni seisukoht, et maksetaotluse hindamisel on rakendusüksuse volitused piiratud STS § 26 lõikes 1 sätestatud toetuse saaja kohustusega järgida RHS-i ning nimetatud säte ei anna rakendusüksusele võimlaust anda hankija tegutsemisele sügavamalt hinnangut kui teeb seda hankija ise29. Rakendusüksus ei ole asunud pakkumusi Tööinspektsiooni asemel ise hindama, vaid on soovinud saada selgust, kas pakkumuste hindamine toimus vastavalt hanke alusdokumentidele. Sotsiaalministeerium selgitab, et RHS § 3 punktist 1 tulenevat läbipaistvuse kriteeriumit tuleb lihthankemenetluses rakendada ning selle nõude täitmiseks peab hankija enda seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama; samuti peab hankija hanke alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriume kogu riigihanke menetluse käigus samamoodi tõlgendama30. 28. Hankes esitas pakkumused viis pakkujat. Tööinspektsiooni 02.01.2019. a protokolli kohaselt kvalifitseeriti kõik pakkujad ning tunnistati vastavaks kõik pakkumused. Innove märgib otsuses õigesti, et hindaja K. Abel on hindamislehel välja toonud, et pakkuja OÜ In Nomine pakkumuses ei ole märgitud kolleegiumi kaasamist, kuigi hankedokumentide lisa 1 „Tehnilise kirjelduse“ punkti 3.1. kohaselt peab edukas pakkuja moodustama ja kutsuma kokku enne iga ajakirja koostamist kolleegiumi. Hankedokumentide punkti 5.7. kohaselt jäi hankijale õigus lükata tagasi pakkumus, mis ei vasta tehnilisele kirjeldusele31. Seda õigust hankija ei kasutanud. Otsuse lk 3 4. lõigu kohaselt on hindaja K. Abel märkinud, et AS Ekspress Meedia pakkumuses puudub ajakava. Nimetatud pakkumuses puudub tõepoolest ajakava, st 26 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 63, p-d 55. ja 56. 27 Riigikohtu otsuse nr 3-17-2718/30 punktid 23 ja 25. 28 Vaide p. 4. 29 Otsuse lk 3 2. lõik. 30 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 56, p.29. 31 Otsuse lk 5 p. 1.3. 11 tehnilise kirjelduse punktis 2.6. nimetatud hankelepingu täitmise täpsem ajaline plaan 32. Pakkumuses on vaid ajakirjade tellijale üleandmise tähtajad. Hankija oleks siinkohal saanud kaaluda pakkumuse tagasilükkamist, kuid leidis, et pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hankedokumendi punktis 5 sätestatud pakkumuste vastavuse tingimustest33. Sotsiaalministeerium ei nõustu Innove hinnanguga, et Tööinspektsioon asus PR Partner OÜ pakkumuse osas hindamise kriteeriumit laiemalt käsitlema. Hindaja tõi muuhulgas välja, et ajakirja levitatakse ka akadeemilises keskkonnas ehk info levib õpilaste kaudu ka töökeskkonda. Tehnilise kirjelduse punkti 2.6. kohaselt peab strateegia sisaldama teostamise plaani. Hindamisesüsteemi kohaselt peab teostatavuse plaan parimal viisil toetama ajakirja väljaandmise eesmärkide saavutamise levitamise kaudu. Pakkuja on pakkumuses märkinud, et toob lisaks välja, kuidas ajakirja sihtgruppide seas tulemuslikult levitada. Kuigi pakkuja ei pidanud märkima sihtrühmi, ei saa väita, et Tööinspektsioon oleks siinkohal kriteeriumit meelevaldselt tõlgendanud. OÜ In Nomine ning AS Ekspress Meedia pakkumus ei osutunud edukaks. Edukaks osutus PR Partner OÜ pakkumus, mille punktide kogusumma on 99,18. Paremuselt järgmise pakkumuse punktide kogusumma on 81,69. Isegi juhul, kui Tööinspektsioon ei oleks OÜ In Nomine (punktide kogusumma 78,42) ega AS Ekspress Meedia (punktide kogusumma 57,50) pakkumusi hinnanud, ei mõjutanud see hankeprotsessi tulemust. Edukaks tunnistatud ja paremuselt järgmise pakkumuse punktide vahe on niivõrd suur, et siinkohal ei saa väita, et pakkujad ei konkureerinud võrdsetel alustel või sisustanuks hankija kriteeriumid pärast pakkumuste saamist34. Hindamiskriteeriumide kohaselt hinnati üldist ajakirja kontseptsiooni ja strateegiat, siis sellisel juhul kätkeb hindamine paratamatult teatud määral subjektiivset elementi, sõltudes paratamatult hindajast. Riigikohus on leidnud, et kui pakkumusi hinnatakse nö kunstilise taseme alusel, hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada35. 29. Sotsiaalministeerium nõustub Tööinspektsiooniga, et läbipaistvuse kriteeriumi täitmine on tagatud riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt avaldatud teabega hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta36. Vaide menetluse käigus esitatud ning vaide menetleja kogutud teabest ei saa järeldada, et Tööinspektsioon on rikkunud RHS §-i 3. Kuigi hankijal on pakkumusi hinnates suhteliselt avar kaalutlusruum, ei tohi hankija tegevus olla meelevaldne ning hanke õiguspärane läbiviimine peab olema kontrollitav. Kõnealusel juhul on hankemenetluse läbiviimine tagantjärele kontrollitav, samuti on tuvastav, miks hankija pakkumusi selliselt hindas. Finantskorrektsiooni tegemise alused on sätestatud STS § 45 lõikes 1. Innove lähtus finantskorrektsiooni tegemisel STS § 45 lõike 1 punktist 3, mis sätestab finantskorrektsiooni tegemise, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole normi kohaldamise eeldused täidetud. Tuvastatud ei ole RHS-i rikkumine ning isegi, kui eeldada, et Tööinspektsioon ei oleks pidanud hindama OÜ In Nomine ja AS Ekspress Meedia pakkumusi, mistõttu Tööinspektsioon on rikkunud RHS-i, ei ole see rikkumine avaldanud mõju Euroopa Liidu eelarvele37. Nimetatud pakkujate esitatud pakkumused ei osutunud edukaks ning vaadates pakkujate punktide kogusummasid, ei saanud nad mõjutada pakkumuste paremusjärjestust. 32 Otsuse lk 5 p. 1.3. 33 Otsuse lk 3 4. lõik. 34 Otsuse lk 5 p. 1.3. 35 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-51-16 p. 17.2. 36 Otsuse lk 3 teine ja kolmas lõik. 37 Otsuse lk 6, 3. lõik. 12 30. Hanke hindamiskriteeriumidest nähtuvalt hindas Tööinspektsioon pakkumuse maksumust (osakaaluga 15) ja pakkumuse kvaliteeti (osakaaluga 85). Kuigi Innove heitis Tööinspektsioonile ette kvaliteedi hindamiskriteeriumi kaheks jagamist, ei võetud seda arvesse finantskorrektsiooni määra leidmisel, sest rikkumisel puudub ilmselgelt finantsmõju38. Selgitame, et otsusest nähtuvalt ei tuvastanud Innove, et tema hinnangul oleks Tööinspektsioon pakkumusi hinnanud eelduslikult subjektiivselt pakkumuse maksumuse kriteeriumist lähtudes, vaid Innove hinnangul ei võimaldanud hindamiskriteeriumid tuvastada, kas pakkumusi hinnata läbipaistvalt ja pakkujaid koheldi võrdsetel alustel39. Seetõttu ei saa järeldada, et kuna pakkumuse maksumuse kriteerium ei saa olla subjektiivne, on otsuse lk-l 6 kolmandas lõigus toodud mõttekäik automaatselt väär. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister 38 Otsuse lk 2 ja lk 7 viimane lõik. 39 Vaide punktid 6.3. ja 6.4.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel