Tööinspektsioon
[email protected] Meie 28.02.2020 nr 1.2-5/648-1
Mäealuse 2/2 (B-hoone)
12618, Tallinn Harju maakond
Vaideotsus Tööinspektsiooni 30.12.2019 vaides
SA Innove 02.12.2019 finantskorrektsiooni
otsusele
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lõike 1 ja § 85 punktide 1 ja 4 alusel:
rahuldada Tööinspektsiooni vaie osaliselt:
1) tunnistada kehtetuks Sihtasutuse Innove 02.12.2019. a finantskorrektsiooni
otsuse (edaspidi otsus) punktis 1 sisalduv otsus lugeda mitteabikõlblikuks 5%
ulatuses hanke nr 203426 raames esitatud kuludest, sh Euroopa Sotsiaalfondi
toetus 1262,25 eurot ja riiklik kaasfinantseering 222,75 eurot ning keelduda
kulude väljamaksmisest summas 1485 eurot, haldusakti andmisest alates;
2) jätta rahuldamata Tööinspektsiooni vaie otsuse punktis 2 sisalduva otsuse
lugeda mitteabikõlblikuks 25% ulatuses riigihangetes nr 181562 ja 192860
esitatud kuludest, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 16 506,16 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 2912,84 eurot, kokku 19 419 euro ulatuses toetuse
tagasinõudmiseks, kehtetuks tunnistamiseks.
Edasikaebamise kord
STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse
otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida
vaidemenetlus. Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle
õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lõikele 2 võib
vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis
jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud
nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või
täielik rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lõike 4
kohaselt võib riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada
kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja
halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib kaebuse esitada
üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,
ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS §
47 lõike 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule
tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Asjaolud
1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014. a käskkirjaga nr 219
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitati toetuse andmise
tingimused (edaspidi TAT), mille kohaselt on rakendusüksus sihtasutus Innove (edaspidi
Innove) ja toetuse saaja Tööinspektsioon. Toetuse andmise tingimuste punkti 1.2.1.
kohaselt on TAT-i üheks eesmärgiks tööandjate ja töötajate teadlikkuse suurendamine
töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna
edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu. TAT punkti
7.1.1 kohaselt esitab Tööinspektsioon rakendusasutuseks olevale Sotsiaalministeeriumile
jooksva aasta 1. novembriks järgmis(t)e eelarveaasta(t)e tegevuste detailse kirjelduse ja
sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa.
2. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.12.2016. a käskkirja nr 131
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise 2017. aasta tegevuste kirjelduse
ja eelarve kinnitamine“ lisast 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01- 31.12.2017
nähtub ajakirja Tööelu väljaandmine 2017. aastal.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 30.01.2018. a käskkirja nr 15
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste 2018. a tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisas 1 tegevuste detailse
kirjelduse perioodil 01.01.2018-31.12.2018 ja tegevuste eelarve. Eelarve seletuskirjast
nähtuvalt jätkatakse 2018. aastal ajakirja Tööelu väljaandmist, mis ilmub neli korda
aastas.
3. Innove tuvastas, et Tööinspektsioon ei lähtunud riigihangete nr 181562 ja 192860
hankemenetluse liigi valikul nende summeeritud maksumusest, vaid jagas ühel ja samal
eelarveaastal (2017. a) ajakirja Tööelu väljaandmisega seotud teenuste osas läbiviidud
hanked osadeks. Innove leidis, et Tööinspektsioon ei järginud kuni 31.08.2017. a
kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS v.r.) §-i 23 ja alates 01.09.2017.a kehtiva
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-i 28 nõudeid. Innove leidis, et kuna hangete nr
181562 ja 192860 raames tellitud ajakirja Tööelu infomaterjali koostamise ja
väljaandmise teenus on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, oleks Tööinspektsioon
pidanud lähtuma hangete summeeritud maksumusest, mis ületab avatud hanke
piirmäära1.
Innove tugineb Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna 20.09.2019. a ja
23.10.2019. a seisukohtadele, mille kohaselt tuleb kõnealusel juhul kahe riigihanke
eeldatavad maksumused summeerida.
4. Ajakirja Tööelu väljaandmiseks 2019. a viis Tööinspektsioon läbi riigihanke nr 203426
(edaspidi hange nr 203426), mille hanketeade avaldati 04.12.2018. a ja 02.01.2019. a
sõlmiti hankeleping PR Partner OÜ-ga summas 33 000 eurot. Tööinspektsioon seadis
hindamiskriteeriumitena pakkumuse maksumuse (vähim on parim) osakaaluga 15 ja
pakkumuse kvaliteedi osakaaluga 85. Hankedokumentide lisa 3 kohaselt hinnatakse
pakkumusi 4 palli süsteemis ning on toodud pallide andmise süsteem. Hanke tehnilise
kirjelduse punktis 2.6 on toodud nõuded pakkumuse sisule, ajakirja strateegiale,
ajakavale; punkti 2.7. kohaselt peab pakkuja koostama nägemuse ajakirja teemade
kajastamisest avalikkuses.
Innove tuvastas, et hanke hindamiskriteeriumid ei taga hindamise läbipaistvust ja
kontrollitavust ning Tööinspektsioon ei ole hindamisel lähtunud hankedokumentides
sätestatud kvaliteedi hindamissüsteemist, vaid on selle kaheks jaganud: 1) üldine ajakirja
kontseptsioon ja strateegia; 2) teostatavuse plaan. Hindajad andsid mõlemale
1
Finantskorrektsiooni otsuse p. 2.3.
3
kriteeriumile 4-palli süsteemis punktid ning lõplik tulemus saadi kriteeriumite aritmeetilise
keskmise arvutuse kaudu.
Innove hinnangul ei ole Tööinspektsioon järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid, rikkudes RHS §-i 3 punkte 1 ja 3 (hankija peab tegutsema
riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning tagama
konkurentsi efektiivse ärakasutamise). Hindamiskriteeriumite sõnastus ei taganud
pakkumuste läbipaistvat ja kontrollivat hindamist ning kuna hindamiskriteeriumite sisu
osaliselt ei avatud, ei pruukinud pakkujad teada, mida neilt oodatakse. Samuti võis
tekkida olukord, kus pakkuja esitas tema hinnangul parimal viisil maksimumpunktide
saamise tingimustele vastava pakkumuse, kuid hankija hindas midagi muud.
Hindamiskriteeriumi ebaselge sõnastus võis viia kriteeriumi sisu erinevate tõlgendusteni.
5. Eeltoodust tulenevalt tegi Innove 02.12.2019. a otsuse ja luges mitteabikõlblikuks hanke
nr 203426 osas esitatud maksetaotluse nr 45 ning jättis selles taotletud kulud summas
1485 eurot välja maksmata, kohaldades Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi
ühendmäärus) § 22 lõiget 14, mille kohaselt vähendatakse toetust kuni 10%.
Innove luges hangetes nr 181562 ja 192860 tehtud kulud mitteabikõlblikuks. Innove
nõudis tagasi väljamakstud toetuse 19 419 eurot, rakendades 25-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, tuginedes:
- hanke nr 181562 osas ühendmääruse kuni 20.09.2018.a kehtinud § 22 lõike 11
punkti 2 redaktsioonile;
- hanke nr 192860 osas ühendmääruse alates 21.09.2018.a kehtiva § 22 lõike 11
punktile 2.
6. Innove kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vaide HMS-i nõuetele vastavust ning,
tuvastades, et vaides puudus HMS § 76 lõike 2 punkti 5 kohane selgelt väljendatud nõue
ning punkti 6 kohane kinnitus, andis vaide esitajale 02.01.2020. a e-kirjaga 10-päevase
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 10.01.2020.a edastas Innove vaide menetlejale
Tööinspektsiooni 03.01.2020.a kirja puuduste kõrvaldamise kohta. Innove tuvastas, et
vaie vastab nõuetele.
7. Innove selgitas 10.01.2020. a kirjas nr 3-3.1/15201-3, et jääb kõikide otsuses esitatud
seisukohtade juurde ja leiab, et Tööinspektsiooni vaie tuleb jätta rahuldamata. STS § 45
lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Tööinspektsiooni dokumentide
säilitamise kohustus ei ole käesolevaks hetkeks lõppenud, mistõttu on otsus tehtud
tähtaegselt. Samuti kannab kulude abikõlblikkuse tõendamiskoormust STS § 24 punkti 6
kohaselt toetuse saaja, mitte rakendusüksus. Ühtlasi selgitas Innove, et kuna hangete nr
181562 ja 192860 maksumuste summeerimata jätmisega seotud rikkumised tuvastati
hanke nr 203426 järelevalve- ja finantskorrektsiooni menetluse raames, puudus vajadus
esimest kaht hanget täiendava järelevalvemenetluse käigus uuesti kontrollida.
8. 28.01.2020.a e-kirjaga pikendas vaide menetleja vaide läbivaatamise tähtaega kuni
28.02.2020.a ning andis ühtlasi vaide esitajale võimaluse täiendavate selgituste
esitamiseks. Tööinspektsioon esitas 29.01, 03.02, 07.02 ja 20.02.2020. a e-kirjade teel
täiendavad selgitused ja dokumendid.
Vaide esitaja seisukohad
9. Töötukassa esitas otsusele 30.12.2019 vaide, taotledes otsuse tühistamist. 03.01.2020.a
kirjaga kõrvaldas Töötukassa vaides esinenud puudused ja selgitas et Töötukassa
4
taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist algusest peale vastavalt HMS § 72 lõike 1 punktile
1.
10. Tööinspektsioon leiab, et ajakirja Tööelu väljaandmiseks aastatel 2017. ja 2018. a
sõlmitud hankelepingud ei ole olemuselt regulaarsed või sellised lepingud, mida
kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada. Tööinspektsioonil ei ole kunagi olnud
ajakirja väljaandmise kohustust, väljaandmine otsustati iga-aastaselt ning väljaandmise
TAT-i alusel kinnitas Sotsiaalministeerium kui rakendusasutus. RHS-i regulaarset
hankelepingut reguleerivad sätted kohalduvad lepingutele, mille tähtaeg on lühem kui üks
aasta ja mida sõlmitakse või uuendatakse vähemalt kaks korda aastas. Hankeleping nr
181562 ei näe ette uuendamist ega pikendamist. Hangetes nr 181562 ja 192860 sõlmitud
lepingute tähtaeg kokku on 21 kuud.
STS § 45 lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse
saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kõik hanke nr 181562
maksetaotlusega seotud kohustused täitis Tööinspektsioon 2018. a alguses.
Tööinspektsioon selgitas 17.06.2019. a e-kirjas, et ajakirja Tööelu eeldatav maksumus
sõltub hankelepingu perioodist, perioodi määramisel lähtutakse RHS-st ning RHS-i
kohaldamisel arvestab Tööinspektsioon TATi iga-aastaste tegevuste kinnitamisega
rakendusasutuse poolt.
11. Tööinspektsioon leiab, et Innove väited riigihanke nr 203426 RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtete rikkumise kohta on ebaõiged, paljasõnalised ja vastuolus senise
kohtupraktikaga. Tööinspektsioon ei ole pakkumusi eelduslikult subjektiivselt hinnanud.
Pakkumusi hinnati kahe kriteeriumi alusel: pakkumuse maksumuse ja pakkumuse
kvaliteedi kriteerium. Väär on Innove seisukoht2, et hankega seotud kulu ei ole täies
mahus põhjendatud, kui toetuse saaja on hinnanud pakkumusi eelduslikult subjektiivselt
ning hindamine oli läbipaistmatu, mistõttu ei saa eeldada, et hankes osutus edukaks
majanduslikult soodsaim pakkumus. Sellest tulenevalt ei kehti ka Innove väide, mille
kohaselt tekitab rikkumisega seotud hanke alusel tekkinud kulude täies mahus
hüvitamine kahju Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele3.
12. Tööinspektsiooni hinnangul ei ole otsus kooskõlas HMS-i ega STS-i sätetega4.
Tööinspektsioon heidab Innovele ette otsuse koostamisel Tööinspektsiooni 08.11.2019. a
vastusega Innove 25.10.2019. a finantskorrektsiooni otsuse eelnõule mittearvestamist,
Tööinspektsiooni 08.11.2019.a selgitustaotluse mittearvestamist selgitada riigihanke
osadeks jagamise sätte viidet, HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise kohustuse rikkumist,
otsuse tõendamatust, hangete nr 181562 ja 192860 kontrolli teostamisel Innove sisekorra
rikkumist ning nende osas finantskorrektsiooni tegemisel STS § 45 lõikes 5 sätestatud
tähtaja rikkumist.
Vaideotsuse põhjendused
13. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet
läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, uuritakse
dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide
arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse
paikvaatlusi.
2
Otsuse lk 6 kolmanda lõigu kolmas lause.
3
Otsuse lk 6 kolmanda lõigu neljas lause.
4
Vaide p III:
5
14. Innove edastas vaide ja selle lisad koos omapoolse seisukohaga. Sotsiaalministeerium
hindas otsuses vaidlustatud seisukohti, vaides neile esitatud vastuargumente, esitatud
tõendeid ja selgitusi, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning leiab järgmist.
Otsuse kooskõlast HMS-i ja STS-i ning menetlusõiguse põhimõtetega
15. STS § 23 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma
seisukohad enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Innove edastas 25.10.2019. a
Tööinspektsioonile otsuse eelnõu, millele Tööinspektsioon esitas enda seisukohad
08.11.2019. a.
Sotsiaalministeerium märgib, et rakendusüksus ei pea toetuse saaja esitatud vastuväited
arvesse võtma, vaid ärakuulamise eesmärgiks on saada haldusakti adressaadi
selgitused, mida akti andja saab edasises menetluses hinnata. Otsusest nähtub, et
Innove on käsitlenud Tööinspektsiooni 08.11.2019. a esitatud vastuväiteid ja seisukohti,
tuues välja, miks Innove selgitustega ei nõustu.
Näiteks on Tööinspektsiooni 08.11.2019. a vastuse punktis 1 esitatud vastuväiteid Innove
käsitlenud otsuse lk 6 kolmandas lõigus, punktis 2 esitatud vastuväiteid otsuse lk-l 11,
punktis 3 esitatud vastuväiteid otsuse lk-l 5, punktis 3.1. toodud vastuväiteid otsuse lk-l 6,
punktides 3.2.1. ja 3.2.4. toodud vastuväiteid otsuse lk-l 5, punktis 3.2.2. toodud
vastuväiteid otsuse lk-l 4, punktis 3.2.3. toodud vastuväiteid otsuse lk 7 viimases lõigus,
milles Innove selgitas, et ei võta finantskorrektsiooni määra leidmisel arvesse kvaliteedi
kriteeriumi kaheks jagamist. Innove käsitles Tööinspektsiooni 08.11.2019. a vastuse
punkti 4 väiteid otsuse lk 11 3-ndas lõigus, vastuse punkti 5 väiteid lehekülgedel 10-11.
Innove on Tööinspektsiooni selgitusi olulises osas otsuses taasesitanud, vajadusel on
väljatoodud tsitaadid Tööinspektsiooni selgitustest. Rakendusüksus ei ole kohustatud
toetuse saaja selgitusi täies mahus taasesitama, oluline on, et finantskorrektsiooni
otsusest nähtuks ärakuulamise teostamine ning rakendusüksuse seisukohad toetuse
saaja selgitustele ja vastuväidetele.
16. Sotsiaalministeerium selgitab, et Innove ja Tööinspektsiooni arvamused lahknevad
selles, kas ajakirja Tööelu väljaandmisele suunatud hankeleping on regulaarne
hankeleping RHS tähenduses. Innove on otsuse lk 11 teises lõigus selgitanud, et TAT
aastaeelarvete kooskõlastamise raames ei kontrollita hangete läbiviimise õiguspärasust,
seetõttu ei ole kohane väita, et rakendusüksus ei ole esitanud küsimusi ajakirja
väljaandmise rahastamise jätkamise kohta 2019. aasta eelarve kooskõlastamise raames.
TAT punkti 7.1.1.2. kohaselt kohustus Tööinspektsioon esitama rakendusasutusele
esitatud tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa pärast
rakendusasutuse poolset kinnitamist Innovele. Sotsiaalministeerium selgitab, et asjaolu,
et Innove rakendusüksusena oli kursis TAT-is sätestatuga, ei tähenda, et Innove ei võiks
RHS-i rikkumisi tagantjärele hinnata5.
17. Innove on otsuse lk-l 5 punktis 1.3 selgitanud, tehes seda ka hindamiskomisjoni liikmete
koostatud hindamislehtedel märgitu kaudu, kuidas on Tööinspektsioon rikkunud hanke nr
203426 puhul RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Oluline ei
ole, et terminit „hindamisleht“ ei sätesta STS, RHS ega asjakohase hanke dokumendid,
Innove kasutas seda sõna, selgitamaks, näiteks maksimumpunkte anti pakkujale, kuivõrd
sihtrühm oli kaardistatud, kuid samas ei olnud seda nõuet hindamiskriteeriumis välja
toodud. Rakendusüksus on otsuses faktide varal põhistanud RHS-i rikkumist, leides, et
kuna kvaliteedikriteerium oli ebaselgelt sõnastatud, ei saa pakkumuste hindamist
läbipaistvaks pidada, mistõttu võisid pakkujad konkureerida ebavõrdsetel alustel.
STS § 28 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate
tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Ühendmääruse § 2 lõike 1 kohaselt on
kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt ühendmääruse § 2 lõigetele 3 ja
5
Vaide p. 7.3.1.
6
4, makstakse vastavalt lõikele 5 ning see on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
STS § 26 lõige 1 kohustab toetuse saajat järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i
tähenduses. Tööinspektsioon on hankija RHS § 5 lõike 2 punkti 1 alusel. STS § 8 lõike 2
punkti 4 alusel on maksetaotluste menetlemine ning § 8 lõike 2 punkti 6 alusel
finantskorrektsiooni otsuse tegemine rakendusüksuse pädevuses. Seega on
rakendusüksusel õigus kontrollida kulude õiguspärasust, sh toetuse saaja poolt RHS-i
järgimist. Seda on Tööinspektsioon oma 02.08.2019. ja 05.07.2019. a e-kirjades Innovele
ka märkinud, tuues välja, et rakendusüksuse volitused on piiratud maksetaotluse
hindamisel on piiratud STS § 26 lõikes 1 sätestatud RHS-i järgimise kohustusega. Seda
ongi Innove teinud. Arusaamatuks jääb, kuidas peaks rakendusüksus hindama, kas
RHS-i on järgitud või mitte, kui ta ei saa kontrollida hanke läbiviimisega seonduvat6.
18. Sotsiaalministeerium ei nõustu, et Innove on rikkunud ärakuulamise kohustust7.
25.10.2019. a Tööinspektsioonile saadetud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu punktis
1.3. märgib Innove, et RHS §-i 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi
efektiivse ärakasutamise riigihankel. Kuigi otsuse eelnõus ei kasutata sõna
„konkurentsiriive“, mida Innove kasutab otsuse lk-l 5 punktis 1.3. nähtub kontekstist
selgelt, et silmas on peetud asjaolu, et Innove hinnangul ei pruukinud
hindamiskriteeriumite ebaselge sõnastus võimaldada pakkujate konkureerimist võrdsetel
alustel. Innove on Tööinspektsiooni selgitusi otsuses käsitlenud. Otsuse lk-l 5 teise lõigu
eelviimases lauses on Sotsiaalministeeriumi hinnangul „Asjaolu, et hankes osales
pakkujana enam kui üks pakkuja….“ silmas peetud, et kuigi pakkujaid oli mitu, ei
pruukinud ebaselgete hindamiskriteeriumite tõttu olla tagatud RHS §-s 3 sätestatud
nõuete järgimine8. 25.10.2019. a otsuse eelnõus ei ole tõepoolest välja toodud, et hanke
nr 203426 rikkumise osas ei ole pakkumuste maksumuse väike vahe oluline. Otsuse lk-l
5 teises lõigus on Innove selle välja toonud, selgitamaks, et pakkumuste väike vahe ei
ole rikkumise tuvastamise seisukohast oluline, sest lisaks hinnakriteeriumile (osakaaluga
15) lähtuti eduka pakkumuse väljavalimisel kvaliteedi kriteeriumist (osakaaluga 85)9.
Seega on Innove selle välja toonud, vastamaks Tööinspektsiooni väitele, mille kohaselt
on madalaima ja kõrgeima maksumustega pakkumuste vahe viis protsenti. Innove ei ole
rikkunud ärakuulamise kohustust ega toonud otsuses välja asjaolusid, mille osas oleks
minetatud Tööinspektsiooni õigust olla ära kuulatud. Innove on otsuses põhjendanud,
miks Tööinspektsiooni seisukohtadega ei arvestata ning põhistanud omapoolseid
seisukohti.
19. Tööinspektsioon märgib õigesti, et HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte kohustab
haldusorganit välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma
selleks tõendeid oma algatusel. Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooni
väidetega, et otsuses ei ole tõendatud Tööinspektsioonile ette heidetavad RHS-i
rikkumised. HMS § 38 lõige 2 sätestab haldusmenetluses lubatavad tõendid, milleks
võivad olla sh menetlusosalise seletus ja dokumentaalne tõend. Rakendusüksuse
arvamused ja seisukohad ei ole tõepoolest tõendid HMS-i tähenduses10, kuid
Tööinspektsioonile ette heidetavad rikkumised ei põhinegi pelgalt rakendusüksuse
seisukohtadel. Otsusest nähtuvalt on Innove arvestanud nii dokumentaalsete tõenditega
(riigihangete dokumentidega) kui Tööinspektsiooni seletustega, küsinud hangete nr
181562 ja 192860 osas RHS-i tõlgendust pädevalt asutuselt Rahandusministeeriumilt.
RHS v.r. § 104 lõike 1 punkti 2 ja § 180 punkti 2 alusel Rahandusministeerium nõustab
RHS-i rakendamise küsimustes. Asjaolust, et hanke nr 181562 osas ei algatatud
väärteomenetlust, ei saa järeldada otsuses toodud rikkumiste tõendamatust. Kuigi RHS
v.r. § 104 lõike 1 punkti 1 kohaselt teostab Rahandusministeerium riiklikku järelevalvet
6
Vaide p. 7.3.
7
Vaide p. 7.4
8
Vaide p. 7.4.1.3.
9
Vaide p. 7.4.2.
10
Vaide p. 7.5.1.4.
7
riigihangete korraldamise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust, ei tähenda see, et
rakendusüksusel puuduks õigus kontrollida kulude abikõlblikkust ka RHS-i järgimise
läbi11. Samasisulise selgituse on Innove andnud ka otsuse lk 6 viimases lõigus.
Seega ei ole õige Tööinspektsiooni järeldus, et tulenevalt otsuses esinevatest
tõendamata väidetest ei kehti vaide punktides 7.6.1.-7.6.4. nimetatud otsuse järeldused.
Sotsiaalministeerium selgitab, et Innove leidis, et kuna pakkumuste hindamine oli
läbipaistmatu, ei saa seetõttu järeldada, et edukaks tunnistatud pakkumus on
majanduslikult soodsaim, millest ei saa omakorda järeldada, et hankega seotud kulu on
täies mahus põhjendatud. Ühendmääruse § 2 lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see
on kooskõlas Eesti õigusega. Kui kulu osas on Eesti õigusnormi rikutud, ei saa seda
pidada abikõlblikuks ning sellise kulu hüvitamine tekitab kahju Euroopa Liidu
eelarvelistele vahenditele.
20. Sotsiaalministeerium selgitab, et maksetaotluse alusel kulude väljamakse tegemine ei
mineta rakendusüksuse õigust teha hiljem samade kulude osas finantskorrektsioon.
Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooniga, et hangete nr 181562 ja 192860
suhtes viis Innove 2019. a läbi maksetaotluse täiendava kontrolli, olukorras, kus
nimetatud hangetes esitatud kulud olid juba välja makstud12. Vaidega esitatud Innove
tööprotsessi kirjelduse punkt 5.1. reguleerib rakendusüksuse töötajate toiminguid
nõuetele mittevastavuse avastamise korral. Innove selgitas 10.01.2020. a kirjas, et
hangete nr 181562 ja 192860 maksumuste summeerimata jätmisega seotud rikkumine
tuvastati hanke nr 203426 järelevalve- ja finantskorrektsiooni menetluse raames, seega
puudus vajadus nimetatud hankeid uuesti kontrollida täiendava järelevalvemenetluse
käigus. Järelevalvemenetlus, mille käigus Innove tuvastas ka hangete nr 181562 ja
192860 rikkumised, algatatigi töökorra punkti 5.1. alusel.
Tööprotsess on haldusorgani sisene töökord, mille eesmärgiks on tagada rikkumiste
avastamisel kontrolljälje esitamine, sest töökorra rakendamisel osaleb mitmeid töötajaid
ning iga tegevusega kaasneb kontrolljälje loomise kohustus.
Töökorra punktist 4 „Andmed dokumendi muutmise kohta“ ilmneb, et 02.09.2019. a
võetakse töökorrast maha p. 5.8., kuna täiendav kontroll ei andnud lisaväärtust. Vaidele
lisatud lisast 9 (Innove töökorra p. 5.8.) ilmneb, et kõnealune punkt reguleeris audititega
seotud toiminguid13. Kõnealusel juhul avastas Innove rikkumised ise. Töökord on halduse
sise-eeskiri, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv
haldusorganile14 endale ning tavapäraselt kehtestatakse praktika ühtlustamiseks.
Riigikohus on selgitanud, et haldusorganil on õigus sise-eeskirjas toodud piiridest
väljuda, kui see on vajalik õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks15.
Seega ei ole põhjendatud Tööinspektsiooni seisukoht, et Innove rikkus otsuse tegemisel
sisekorda ega oleks võinud läbiviidud hankeid kontrollida.
21. Sotsiaalministeerium ei nõustu Tööinspektsiooniga, et otsus on tehtud STS § 45 lõikes 5
sätestatud tähtaega rikkudes16. STS § 45 lõike 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni
otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest
arvates. Tööinspektsioon seostab rikkumist hanke nr 181562 osas esitatud
maksetaotlustega, märkides, et kõik hanke maksetaotlusega seotud kohustused on
täidetud 2018. a alguses. STS seletuskirja kohaselt võib toetuse saamisega seotud
viimaseks kohustuseks olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise
kohustus või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus. Tulenevalt STS § 24
punktist 17 ja § 35 lõigetest 2 ja 4 säilitatakse kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente
ja muid tõendeid neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on
11
Vaide punktid 7.5.1.5. ja 7.5.1.6.
12
Vaide punktid 8.1. ja 8.2.
13
Vaide p. 8.3.
14
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-81-07 p. 13.
15
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-77-14 p. 17.
16
Vaide p. 9.
8
kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud. Seega ei ole
finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks sätestatud aeg möödunud ning otsus on tehtud
tähtaegselt.
Riigihanked nr 181562 ja 192860
22. Ajakirja Tööelu väljaandmiseks 2017. a ja 2018. a viis Tööinspektsioon läbi järgmised
riigihanked:
- riigihange nr 181562 „Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine 2017. aastal, eeldatava
maksumusega 32 000 eurot, mille hanketeade avaldati 12.01.2017. a ja
hankeleping PR Partner OÜ-ga sõlmiti 20.02.2017. a maksumusega 31 750 eurot;
- riigihange nr 192860 „Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine 2018. aastal, eeldatava
maksumusega 33 333 eurot, mille hanketeade avaldati 12.12.2017. a ja
hankeleping PR Partner OÜ-ga sõlmiti 01.12.2018. a.
Riigihangete registrist nähtuvalt avaldas Tööinspektsioon hanke nr 203426 „Ajakirja
Tööelu väljaandmine 2019. aastal“ hanketeate 04.12.2018. a. ning hanke nr 171073
„Ajakirja „Tööelu“ väljaandmine“ hanketeate 03.02.2016. a. Seega on Tööinspektsioon on
ajakirja Tööelu väljaandmise teenust tellinud järjepidevalt aastast 2016.
23. Arusaamatuks jääb Tööinspektsiooni väide Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi
osakonna (edaspidi RRO) poole pöördumise kuupäevade vastuolust17. Innove teatas
18.09.2019. a e-kirjas Tööinspektsioonile, et on pöördunud RRO poole selgitamaks
hangete summeerimise sätete sisu. RRO 20.09.2019. a esitatud selgitusest nähtub, et
Innove esitas päringu 16.09.19. Selgitame, et Innove pöördus RRO poole hiljem uuesti,
paludes selgitada, kas 2017. a korraldatud hangete hankelepingute eeldatavaid
maksumusi on RHS § 24 lg 2 kohaselt lubatud arvestada eraldi. 23.10.2019.a esitatud
RRO vastuse kohaselt tuleb maksumused summeerida.
24. Kuigi TAT-i kohaselt kinnitatakse tegevused aastate kaupa, on Tööinspektsioon
vastuseks Innove päringule, miks hangete nr 192860 ja 203426 läbiviimine otsustati enne
tegevuste ja eelarve kinnitamist rakendusasutuse poolt, selgitanud, et vajadusel oli
Tööinspektsioonil valmisolek finantseerida ajakirja väljaandmist inspektsiooni eelarvest18.
Sotsiaalministeerium nõustub Tööinspektsiooniga, et tuvastatud ei ole, et viimasele oleks
pandud ajakirja väljaandmise kohustus19, samas on Tööinspektsioon viinud järjestikku
läbi neli lihthanget, mis on suunatud ajakirja väljaandmisele aastatel 2016-2019.
Eelnevast saab järeldada, et tegu on regulaarselt sõlmitavate lepingutega, mis on
suunatud ühe ja sama ajakirja väljaandmisele. Seda kinnitab ka asjaolu, et
Tööinspektsioonil on valmisolek (vähemalt kahe hanke puhul) anda ajakiri välja
sõltumatult TAT-i eelarve kinnitamisest.
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes, millele viitab vaides ka
Tööinspektsioon20, on selgitatud, et RHS § 24 lõige 2 ei sätesta, kui tihedalt tuleb
sarnaseid hankelepinguid sõlmida või pikendada, et neid saaks pidada olemuselt
regulaarseteks; näiteks peetakse regulaarseks ka audiitorteenuse ostmiseks sõlmitud
lepinguid. Lugemaks lepingut regulaarselt sõlmitavaks lepinguks, ei eelda tingimata, et
seda täidetakse väga lühikeste ajavahemike tagant, nagu Tööinspektsiooni poolt näitena
toodud leping koristusteenuse või kontoritarvete tellimisel21.
Märgime, et arvestades, et Tööinspektsioon on Tööelu väljaandmiseks igal kalendriaastal
korraldanud hankeid mitme aasta jooksul ning väljendanud valmisolekut anda ajakiri välja
17
Vaide p. 1.3.
18
Meeli Miidla-Vanatalu 15.08.2019. e-kiri.
19
Vaide p. 2.
20
Vaide p. 2.3.; M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 214.
21
Vaide p. 2.
9
ka juhul, kui Sotsiaalministeerium ei eralda EL struktuuritoetuse vahendeid, oleks tulnud
2017. a korraldatud hangete osas vastavalt RHS § 24 lõikele 2 lähtuda summeeritud
maksumusest.
Hangetes nr 192860 ja 181562 sõlmitud lepingute vaheline periood on lühem kui 12
kuud, mistõttu kohaldub RHS § 24 lõige 2, st hanke nr 192860 eeldatav maksumus oleks
tulnud arvestada hangete 181562 ja 192860 eeldatavate maksumuste summana.
Riigihangete registri kohaselt oli hankes nr 181562 hankelepingu kestus 20.02.2017-
22.12.2017; hankes nr 192860 hankelepingu kestus 11 kuud. Seega on hankelepingud
sõlmitud lühemaks perioodiks kui 12 kuud.
Tööinspektsioon esitas 29.01.2020.a RRO-ga peetud kirjavahetuse ning ka selles asus
RRO seisukohale, et hangete maksumused tulnuks summeerida.
25. RHS v.r. § 23 lõike 2 kohaselt tuleb riigihanke osadeks jaotamise korral kohaldada iga
osa kohta hankelepingu sõlmimisel kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega
hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Sama regulatsioon sisaldub RHS § 28
lõikes 1 Sotsiaalministeerium nõustub Innovega, et Tööinspektsioon rikkus hanke
osadeks jagamisel RHS-i v.r §-i 23 ja §-i 28 nõudeid. Riigikohus on selgitanud, et hanke
eseme piiritlemise õigus on hankijal, RHS keelab hanke osadeks jaotamise riigihanke
korra või nõuete eiramise eesmärgil, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt
koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või
ehitustööd22.
Hanked olid suunatud ajakirja Tööelu väljaandmisele erinevatel aastatel, sh avaldati
kahes hankes hanketeated samal kalendriaastal.
Riigihangete käsiraamatus on toodud näide Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt
viitab ühele riigihankele ka sama hankija olemasolu23. Kõnealusel juhul on
Tööinspektsioon toetuse saajana kohustatud ellu viima TAT-s sätestatud tegevusi. TAT
p. 7.1.1.1. kohaselt esitab Tööinspektsioon rakendusasutuseks olevale
Sotsiaalministeeriumile järgmisel eelarveaastal elluviidavate tegevuste detailse
kirjelduse. Sellest nähtuvalt pidi olema Tööinspektsioonile teada, et kui ta planeerib
ajakirja Tööelu kui tööturu osapooltele vajaliku infomaterjali iga-aastast väljaandmist,
tuleb valida RHS-ga kooskõlas olev hankemenetluse liik. Kuigi Tööinspektsioon on
kinnitanud ajakirja väljaandmise võimekust 2019. aastaks ka omavahenditest, märgime,
et ühe võimalusena oleks saanud kaaluda nt raamhanke läbiviimist, mille tingimused
võimaldaksid ajakirja väljaandmist juhul, kui seda rahastatakse vastavalt TAT-le.
Riigihange nr 203426
26. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS §-
s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Innove tuvastas, et hanke
hindamiskriteeriumid ei taga läbipaistvat ega kontrollitavat hindamist ning samuti ei ole
tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Otsuse kohaselt on rikutud
RHS § 3 punkte 1 ja 324.
Läbipaistvuskohustuse täitmiseks peab teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja
korra kohta olema riigihanke alusdokumendis sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt
mõistetavalt, võimaldamaks kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista
riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtmoodi aru, et luua endale
konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemist kohast ning võimalusel
koostada sellest lähtudes oma pakkumus. Hankija peab kõik olulised hanketingimused
(nt hindamiskriteeriumid) kirjutama lahti riigihanke alusdokumendis25.
22
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-96-16 p. 16.
23
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 225, p.10.
väljaanne, lk 55, p.26.
24
Otsuse lk 5, p. 1.3.
25
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 55, p. 26.
10
Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtuvalt peab hange olema
korraldatud nii, et ettevõtjate vahel tekiks võistlus hankelepingu saamise pärast, mille
tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel.
Esmalt on oluline, et ettevõtjaid oleks palju, nt ei tohi hankija kitsendada pakkujate ringi26.
27. Sotsiaalministeerium nõustub Innovega, et kuigi lihthankes on hankijal suurem
paindlikkus hanke korraldamisel, tuleb lihthanke puhul järgida RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtteid.
Riigikohus on selgitanud, et RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõte ei tähenda lihthankes kohustust määrata pakkumuse kvaliteedi hindamise
täpsemad kriteeriumid varem kindlaks; lihthankeid iseloomustab paindlikkus,
minimaalsed menetlusreeglid ja läbirääkimiste pidamise võimalus. Riigihanke
korraldamise üldpõhimõtted nõuavad kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja nende
suhteliste osakaalude eelnevat kindlaksmääramist ja avaldamist lihthankes vähemalt siis,
kui hankija hilisemate selgitustega ei ole konkreetsel juhul võimalik läbipaistvust ja
kontrollitavust vajalikul määral tagada või kui ilma eelnevate kriteeriumideta ei ole
välistatud pakkujate ebavõrdne kohtlemine; oluliseks võib seejuures osutuda ka lihthanke
eseme määratlus27.
Otsuse lk 6 esimeses lõigus toodud Innove seisukoht ei kajastunud tõepoolest
Tööinspektsioonile esitatud otsuse eelnõus28. Sotsiaalministeerium nõustub nimetatud
seisukohaga selles, et ka lihthankemenetluses peab olema võimalik kontrollida, kas
hankija poolt tagati üldpõhimõtete järgmine. Kuigi lihthankes ei ole kohustust pakkumuse
hindamise kriteeriumeid riigihangete registris avaldada, siis juhul, kui hankija on need
avaldanud, on pädeval organil õigus kontrollida, kas hankija on pakkumusi kriteeriumitest
lähtuvalt hinnanud. Seetõttu ei ole õige Tööinspektsiooni seisukoht, et maksetaotluse
hindamisel on rakendusüksuse volitused piiratud STS § 26 lõikes 1 sätestatud toetuse
saaja kohustusega järgida RHS-i ning nimetatud säte ei anna rakendusüksusele
võimlaust anda hankija tegutsemisele sügavamalt hinnangut kui teeb seda hankija ise29.
Rakendusüksus ei ole asunud pakkumusi Tööinspektsiooni asemel ise hindama, vaid on
soovinud saada selgust, kas pakkumuste hindamine toimus vastavalt hanke
alusdokumentidele.
Sotsiaalministeerium selgitab, et RHS § 3 punktist 1 tulenevat läbipaistvuse kriteeriumit
tuleb lihthankemenetluses rakendada ning selle nõude täitmiseks peab hankija enda
seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama; samuti peab hankija hanke
alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriume kogu riigihanke menetluse käigus
samamoodi tõlgendama30.
28. Hankes esitas pakkumused viis pakkujat. Tööinspektsiooni 02.01.2019. a protokolli
kohaselt kvalifitseeriti kõik pakkujad ning tunnistati vastavaks kõik pakkumused.
Innove märgib otsuses õigesti, et hindaja K. Abel on hindamislehel välja toonud, et
pakkuja OÜ In Nomine pakkumuses ei ole märgitud kolleegiumi kaasamist, kuigi
hankedokumentide lisa 1 „Tehnilise kirjelduse“ punkti 3.1. kohaselt peab edukas pakkuja
moodustama ja kutsuma kokku enne iga ajakirja koostamist kolleegiumi.
Hankedokumentide punkti 5.7. kohaselt jäi hankijale õigus lükata tagasi pakkumus, mis ei
vasta tehnilisele kirjeldusele31. Seda õigust hankija ei kasutanud.
Otsuse lk 3 4. lõigu kohaselt on hindaja K. Abel märkinud, et AS Ekspress Meedia
pakkumuses puudub ajakava. Nimetatud pakkumuses puudub tõepoolest ajakava, st
26
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 63, p-d 55. ja 56.
27
Riigikohtu otsuse nr 3-17-2718/30 punktid 23 ja 25.
28
Vaide p. 4.
29
Otsuse lk 3 2. lõik.
30
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 56, p.29.
31
Otsuse lk 5 p. 1.3.
11
tehnilise kirjelduse punktis 2.6. nimetatud hankelepingu täitmise täpsem ajaline plaan 32.
Pakkumuses on vaid ajakirjade tellijale üleandmise tähtajad. Hankija oleks siinkohal
saanud kaaluda pakkumuse tagasilükkamist, kuid leidis, et pakkumuses ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid hankedokumendi punktis 5 sätestatud pakkumuste vastavuse
tingimustest33.
Sotsiaalministeerium ei nõustu Innove hinnanguga, et Tööinspektsioon asus PR Partner
OÜ pakkumuse osas hindamise kriteeriumit laiemalt käsitlema. Hindaja tõi muuhulgas
välja, et ajakirja levitatakse ka akadeemilises keskkonnas ehk info levib õpilaste kaudu ka
töökeskkonda. Tehnilise kirjelduse punkti 2.6. kohaselt peab strateegia sisaldama
teostamise plaani. Hindamisesüsteemi kohaselt peab teostatavuse plaan parimal viisil
toetama ajakirja väljaandmise eesmärkide saavutamise levitamise kaudu. Pakkuja on
pakkumuses märkinud, et toob lisaks välja, kuidas ajakirja sihtgruppide seas tulemuslikult
levitada. Kuigi pakkuja ei pidanud märkima sihtrühmi, ei saa väita, et Tööinspektsioon
oleks siinkohal kriteeriumit meelevaldselt tõlgendanud.
OÜ In Nomine ning AS Ekspress Meedia pakkumus ei osutunud edukaks. Edukaks
osutus PR Partner OÜ pakkumus, mille punktide kogusumma on 99,18. Paremuselt
järgmise pakkumuse punktide kogusumma on 81,69.
Isegi juhul, kui Tööinspektsioon ei oleks OÜ In Nomine (punktide kogusumma 78,42) ega
AS Ekspress Meedia (punktide kogusumma 57,50) pakkumusi hinnanud, ei mõjutanud
see hankeprotsessi tulemust. Edukaks tunnistatud ja paremuselt järgmise pakkumuse
punktide vahe on niivõrd suur, et siinkohal ei saa väita, et pakkujad ei konkureerinud
võrdsetel alustel või sisustanuks hankija kriteeriumid pärast pakkumuste saamist34.
Hindamiskriteeriumide kohaselt hinnati üldist ajakirja kontseptsiooni ja strateegiat, siis
sellisel juhul kätkeb hindamine paratamatult teatud määral subjektiivset elementi,
sõltudes paratamatult hindajast. Riigikohus on leidnud, et kui pakkumusi hinnatakse nö
kunstilise taseme alusel, hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei
pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi
põhjendada35.
29. Sotsiaalministeerium nõustub Tööinspektsiooniga, et läbipaistvuse kriteeriumi täitmine on
tagatud riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt avaldatud
teabega hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta36. Vaide menetluse käigus
esitatud ning vaide menetleja kogutud teabest ei saa järeldada, et Tööinspektsioon on
rikkunud RHS §-i 3. Kuigi hankijal on pakkumusi hinnates suhteliselt avar kaalutlusruum,
ei tohi hankija tegevus olla meelevaldne ning hanke õiguspärane läbiviimine peab olema
kontrollitav. Kõnealusel juhul on hankemenetluse läbiviimine tagantjärele kontrollitav,
samuti on tuvastav, miks hankija pakkumusi selliselt hindas.
Finantskorrektsiooni tegemise alused on sätestatud STS § 45 lõikes 1. Innove lähtus
finantskorrektsiooni tegemisel STS § 45 lõike 1 punktist 3, mis sätestab
finantskorrektsiooni tegemise, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata
kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole
normi kohaldamise eeldused täidetud. Tuvastatud ei ole RHS-i rikkumine ning isegi, kui
eeldada, et Tööinspektsioon ei oleks pidanud hindama OÜ In Nomine ja AS Ekspress
Meedia pakkumusi, mistõttu Tööinspektsioon on rikkunud RHS-i, ei ole see rikkumine
avaldanud mõju Euroopa Liidu eelarvele37. Nimetatud pakkujate esitatud pakkumused ei
osutunud edukaks ning vaadates pakkujate punktide kogusummasid, ei saanud nad
mõjutada pakkumuste paremusjärjestust.
32
Otsuse lk 5 p. 1.3.
33
Otsuse lk 3 4. lõik.
34
Otsuse lk 5 p. 1.3.
35
Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-51-16 p. 17.2.
36
Otsuse lk 3 teine ja kolmas lõik.
37
Otsuse lk 6, 3. lõik.
12
30. Hanke hindamiskriteeriumidest nähtuvalt hindas Tööinspektsioon pakkumuse maksumust
(osakaaluga 15) ja pakkumuse kvaliteeti (osakaaluga 85). Kuigi Innove heitis
Tööinspektsioonile ette kvaliteedi hindamiskriteeriumi kaheks jagamist, ei võetud seda
arvesse finantskorrektsiooni määra leidmisel, sest rikkumisel puudub ilmselgelt
finantsmõju38.
Selgitame, et otsusest nähtuvalt ei tuvastanud Innove, et tema hinnangul oleks
Tööinspektsioon pakkumusi hinnanud eelduslikult subjektiivselt pakkumuse maksumuse
kriteeriumist lähtudes, vaid Innove hinnangul ei võimaldanud hindamiskriteeriumid
tuvastada, kas pakkumusi hinnata läbipaistvalt ja pakkujaid koheldi võrdsetel alustel39.
Seetõttu ei saa järeldada, et kuna pakkumuse maksumuse kriteerium ei saa olla
subjektiivne, on otsuse lk-l 6 kolmandas lõigus toodud mõttekäik automaatselt väär.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
38
Otsuse lk 2 ja lk 7 viimane lõik.
39
Vaide punktid 6.3. ja 6.4.