MINISTRI MÄÄRUS
28.02.2020 nr 7
Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri
määruste muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 24, nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 592 lõike 2 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta
teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega
edastatavate andmete koosseis“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe
edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikuandmetega teave tuleb esitada järgmiste nakkus- ja parasiithaiguste (edaspidi
nakkushaigus) ja seisundite kohta:
1) koolera (A00);
2) kõhutüüfus (A01.0);
3) paratüüfused (A01.1–A01.4);
4) botulism (A05.1);
5) katk (A20);
6) tulareemia (A21);
7) siberi katk (A22);
8) difteeria (A36);
9) meningokokknakkus (A39);
10) äge poliomüeliit (A80);
11) marutõbi (A82);
12) lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised viiruspalavikud (A90–A99);
13) leetrid (B05);
14) trihhinelloos (B75);
15) äge lõtv halvatus (G61.0);
16) punetised (B06; P35.0);
17) harva esinevad või taas ilmunud ja uued nakkushaigused (SARS, rõuged, epideemiline
tähniline tüüfus, Q-palavik, gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus ja teised);
18) salmonelloos (A02);
19) shigelloos (A03);
20) enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3);
21) kampülobakterenteriit (A04.5);
22) jersinioos (Y. enterocolitica enteriit A04.6);
23) soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8;
A08.1–A08.3; A08.5);
24) rotaviirusenteriit (A08.0);
25) giardiaas (lambliaas) (A07.1);
26) krüptosporidioos (A07.2);
27) brutselloos (A23);
28) leptospiroos (A27);
29) leepra (A30);
30) listerioos (A32; P37.2);
31) teetanus (A33–A35);
32) läkaköha (A37.0);
33) sarlakid (A38);
34) pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene septitseemia A40.3;
pneumokokkmeningiit G00.1; Streptococcus pneumoniae tekkene kopsupõletik J13);
35) H. influenzae nakkus (Haemophilus influenzae septitseemia A41.3; Haemophilus
influenzae tekkene meningiit G00.0; Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik J14;
täpsustamata paikme Haemophilus influenzae nakkus A49.2);
36) leegionärihaigus (A48.1);
37) süüfilis (A50–A53);
38) gonokokknakkus (A54);
39) suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55–A56);
40) Lyme’i tõbi (A69.2);
41) Creutzfeldti-Jakobi tõbi (A81.0);
42) puukentsefaliit (A84);
43) muud viirusentsefaliidid ja meningiidid (A85; A87);
44) tuulerõuged (B01);
45) viirushepatiidid (B15–B19);
46) mumps (B26);
47) tuberkuloos (A15–A19);
48) HIV-tõbi (AIDS) (B20–B22; B23.2; B23.8; B24);
49) HIV-nakkus (B23.0; B23.1; Z21);
50) malaaria (B50–B54);
51) kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1);
52) ehhinokokoos (B67);
53) difüllobotriaas (B70.0);
54) amöbiaas (A06);
55) erlihhioos (A79.8);
56) ornitoos (psittakoos) (A70).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaigused ja seisundid peavad olema
laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui:
1) esitatakse nakkushaiguse kahtluse teatis;
2) tegemist on punktides 31 (teetanus), 33 (sarlakid), 41 (Creutzfeldti-Jakobi tõbi) ja 44
(tuulerõuged) nimetatud juhuga;
3) haigus on diagnoositud kliiniliste tunnuste alusel;
4) haigus on diagnoositud epidemioloogilise seose alusel tingimusel, et eelnev haigusjuht on
laboratoorselt kinnitatud.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi:
1) nakkushaiguse kahtluse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17
nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise kahtluse korral, välja arvatud punkti 12
alamjaotus A98.5 (neerusündroomiga hemorraagiline palavik);
2) nakkushaiguse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse või
seisundi esinemise korral, välja arvatud punktid 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV-
nakkus);
3) HIV teatise andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV-nakkus)
nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise korral.
(4) Mikrobioloogia labor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17 nimetatud nakkushaiguse või seisundi tekitaja
(välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) ja määruse lisa punktis 34 (Enterobacterales sp
karbapeneem R) nimetatud nakkustekitaja tuvastamise kohta;
2) kõikide uuringumeetoditega saadud positiivsete uuringutulemuste ja antimikroobse
tundlikkuse määramise tulemuste kohta käesoleva määruse lisas nimetatud nakkustekitajate
suhtes.
(5) Nakkushaiguste valdkonna referentlabor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse
referentuuringute tulemuste kohta.
(6) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert koostab teatise lahangul avastatud
nakkushaiguse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud teatis või saatekirja vastus edastatakse
tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud
tähtajal ja § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita,
teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või
kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks,
arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust ja leviku potentsiaali.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohustuse täitmiseks ei ole võimalik
teatist või saatekirja vastust objektiivsetel põhjustel tervise infosüsteemi edastada, esitatakse
asjakohased andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Sellisel juhul edastab
mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed järgmises
koosseisus:
1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, telefon ja e-post ning labori nimi ja aadress;
2) andmete registreerimise koht ja kuupäev;
3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu;
4) andmed diagnoosi ja nakkustekitaja kohta (saatediagnoos, nakkustekitaja liik ja alamliik);
5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev
ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi);
6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused
uuringutulemuse kohta;
7) laborianalüüsi ja referentlabori kood;
8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus);
9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(10) Nakkushaiguse teatis, HIV teatis ja saatekirja vastus edastatakse tervise infosüsteemi
esimesel võimalusel alates objektiivse põhjuse äralangemisest.“;
2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas või teeb
tervise infosüsteemi andmelao vahendusel kättesaadavaks andmed ülemiste hingamisteede
ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja grippi (J09–J11) haigestunute
kohta järgmiselt:
1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi ja aadress);
2) ajavahemik nädalates;
3) kinnitatud gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm);
4) kinnitamata gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm);
5) ÄRH juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm).“;
4) paragrahvi 4 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit elektroonselt e-posti või muu
andmevahetuskanali kaudu esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks,
igast intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud gripi (J10) haigusjuhust järgmises
andmekoosseisus:“;
5) määrust täiendatakse §-ga 5 järgmises sõnastuses:
„§ 5. Üleminekusäte
(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud teatise
tervise infosüsteemi hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. Kuni nimetatud tähtajani sisestatakse
teatise andmed nakkushaiguste registrisse või edastatakse nakkushaiguse kahtluse teatise
andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel ning nakkushaiguse teatise ja HIV
teatise andmed paberil või e-posti teel.
(2) Mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor edastab vastavalt
käesoleva määruse § 1 lõikes 4 või 5 nimetatud saatekirja vastuse tervise infosüsteemi
hiljemalt 31. detsembrist 2020. a. Kuni 31. detsembrini 2021. a sisestatakse asjakohased
andmed nakkushaiguste registrisse käesoleva määruse § 1 lõikes 9 kehtestatud
andmekoosseisus või edastatakse Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel.
(3) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert edastab käesoleva määruse § 1 lõikes 6
nimetatud teatise tervise infosüsteemi ajast, kui kohtuekspertiisiasutusele on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatud juurdepääs tervise infosüsteemile
teatiste edastamiseks. Kuni nimetatud õiguse tekkimiseni sisestatakse teatise andmed
nakkushaiguste registrisse või edastatakse nakkushaiguse kahtluse teatise andmed
Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel ning nakkushaiguse teatise ja HIV teatise
andmed paberil või e-posti teel.
(4) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud andmete kättesaadavus tervise infosüsteemist
tagatakse Terviseametile alates 1. septembrist 2020. a. Kuni nimetatud tähtajani esitab
tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse
viirusnakkustesse ja grippi haigestunute kohta käesoleva määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud
andmekoosseisus paberil või e-posti teel“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata järgmised
2
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 2 alusel kehtestatud teatised:
1) nakkushaiguse kahtluse teatis;
2) nakkushaiguse teatis;
3) HIV teatis.
(2) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata mikrobioloogia labori
edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste andmed, välja arvatud HIV
puhul, järgmises andmekoosseisus:
1) teatise esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress);
2) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev;
3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu;
4) andmed diagnoosi ja nakkustekitaja kohta (saatediagnoos, nakkustekitaja liik ja alamliik);
5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev
ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi);
6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused
uuringutulemuse kohta;
7) laborianalüüsi ja referentlabori kood;
8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus);
9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info.
(3) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata nakkushaiguste
valdkonna referentlabori edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste
andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. HIV puhul edastatakse
registrile vaid HIV referentlabori edastatud andmed.
(4) Andmete edastamisel e-posti teel kasutatakse digitaalallkirja e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Teabevahetus riiklike andmekogude ja
infosüsteemide vahel toimub vastavalt avaliku teabe seaduse ja selle alusel kehtestatud
nõuetele.“;
2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna „sumakuupäev“ sõnaga „surmakuupäev“;
3) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastutav töötleja kannab paberil, telefoni või e-posti teel esitatud teatiselt andmed
registrisse kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest.
(2) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(3) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, on ta kohustatud teavitama andmete
algset esitajat andmete parandamise ja muutmise vajadusest. Ebaõiged andmed suletakse
kuni kande parandamiseni.
(4) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on
registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(5) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale
uued andmed, mille alusel parandatakse registri kanne kahe tööpäeva jooksul.“;
5) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse järelevalve tegijale, kui sellekohane õigus
tuleneb õigusaktist, ja andmete esitajale tema andmete piires.
(2) Registri andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka andmekogu
arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.
(3) Vastutav töötleja tagab sisemise töökorraldusega registri andmete töötlemise ainult selleks
määratud isikutele ning väljastab kolmandatele isikutele registri andmeid isikustatud kujul
üksnes juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus ja eesmärk ei ole saavutatav muul moel.
Registri vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel tagama nende eesmärgipärase ja
minimaalse töötlemise.
(4) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.
(5) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal
koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul.“;
6) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile
hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.“;
7) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmiselt:
„(3) Paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist
registrile hiljemalt 31. detsembrist 2021. a. Kuni nimetatud tähtajani sisestab mikrobioloogia
labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed nakkushaiguste registrisse või
edastab andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel.
(4) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel sätestatud
teavitamiskohustuse täitmiseks tagatakse juurdepääs registrile järgmiselt:
1) mikrobioloogia laborile ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborile kuni 31. detsembrini
2021. a;
2) tervishoiuteenuse osutajale kuni 31. jaanuarini 2021. a;
3) kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, kui kohtuekspertiisiasutusele
võimaldatakse sel eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemile tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse alusel.“.
§ 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“
muutmine
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 27–29 järgmises sõnastuses:
„27) nakkushaiguse kahtluse teatis;
28) nakkushaiguse teatis;
29) HIV teatis.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 27–29 järgmises sõnastuses:
„(27) Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 27.
(28) Nakkushaiguse teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 28.
(29) HIV teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 29.“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 27–29 nimetatud teatised esitavad tervishoiuteenuse
osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.“;
4) määrust täiendatakse lisadega, mis on käesoleva määruse lisad 1–3.
§ 4. Tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest
tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa
eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi
andmete loetelu ja päringute perioodid“ muutmine
Tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määruse nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise,
lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse
ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute
perioodid“ paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 24–26 järgmises sõnastuses:
„24) nakkushaiguse kahtluse teatis;
25) Nakkushaiguse teatise andmekoosseis;
26) HIV teatise andmekoosseis.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis
Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekoosseis
Lisa 3 HIV teatise andmekoosseis
Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse senist nakkushaigustega seotud andmete esitamise korda selliselt, et
tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), sh patoloogid, kohtuekspertiisiasutuse (edaspidi EKEI)
kohtuarstlikud eksperdid, mikrobioloogia laborid ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborid
edastavad nakkushaiguste andmed tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) ning TIS edastab andmed
nakkushaiguste registrile (edaspidi NAKIS). Seega ei pea andmete esitajad enam edastama
andmeid kahte erinevasse kohta, vaid nakkushaiguse kahtluse teatis, nakkushaiguse teatis, HIV
teatis ning ka mikrobioloogiliste laborite ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborite uuringute
andmed liiguvad NAKIS-esse edaspidi TIS-i kaudu. Muudatus lihtsustab TTO-de ja laborite jaoks
nakkushaiguste andmete esitamist ning parandab andmete kvaliteeti ja andmehõivet. Vajalike
arenduste tegemiseks ja juurutamiseks kehtestatakse üleminekuaeg. TTO-d edastavad teatiste
andmed TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a ning mikrobioloogia laborid ja referentlaborid
edastavad andmed TIS-i hiljemalt 31. detsembrist 2020. a. Nakkushaiguste registrisse tuleb
mikrobioloogia laboritel ja nakkushaiguste referentlaboritel andmeid sisestada kuni 31. detsembrini
2021. a (tähtaeg on seotud TIS-ist NAKIS-ele andmete edastamiseks vajaliku liidese tehnilise
arendusega). EKEI edastab nakkushaiguste teatiste andmed TIS-i ajast, kui EKEI-le on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) kehtestatud juurdepääs TIS-ile nimetud teatiste
esitamiseks.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid
Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas
(
[email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna
peaspetsialist Jevgenia Epštein (
[email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise
ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu
(
[email protected]; 626 9338). Määruse ja selle seletuskirja on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 ning nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 20 lõike 2 ning § 21 lõigete 61 ja 7 alusel.
Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone:
1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse
esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord,
nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ (RT I,
13.03.2019, 241);
2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT
I, 13.03.2019, 242);
3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ (RT I, 12.03.2019, 41),
4) tervise- ja tööministri 10 aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise,
lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja
otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute
perioodid“ (RT I, 12.09.2019, 6).
1
Määrus on seotud tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega (Vabariigi Valitsuse
1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse
eelnõu, Eelnõu toimiku number: 19-1221).
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 24
„Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise
kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega
edastatavate andmete koosseis.
Punktiga 1 muudetakse määruse § 1. Muudatused on vajalikud seoses nakkushaiguse kahtluse
teatise, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise lisamisega TIS-i edastatavate dokumentide
koosseisu. Paragrahvi 1 lõikega 1 kehtestatud nakkushaiguste ja –seisundite loetelust, mille kohta
tuleb esitada isikustatud andmed, on Justiitsministeeriumi ettepanekul õigusselguse huvides
eemaldatud ülemiste hingamisteede ägedad nakkused ja gripp. Nende nakkuste kohta esitatakse
vaid koondandmed ning alates 1. septembrist hakkab neid andmeid Terviseametile edastama TIS.
Lõikes 2 täpsustatakse, mis juhtudel peavad olema lõikes 1 loetletud haigused ja seisundid
laboratoorselt kinnitatud. Reeglina peavad nakkushaigusjuhud olema laboratoorselt kinnitatud.
Laboratoorset kinnitust ei nõuta nakkushaiguse kahtluse teatise puhul, sest sel juhul esitatakse
teave viivitamata alates kahtluse tekkimisest. Samuti ei nõuta teabe edastamisel laboratoorset
kinnitust juhul, kui puudub usaldusväärne laborikinnituse meetod (teetanus ja Creutzfeldti-Jakobi
tõbi) või haiguse diagnoosimiseks ei ole laborikinnitus vajalik (tuulerõuged). Teatud erandjuhtudel
on võimalik panna diagnoos ka kliiniliste tunnuste, st arstliku uurimisega kindlakstehtava kliinilise
pildi alusel või epidemioloogilise seose alusel eelnevalt laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga.
Epidemioloogilise seose alusel võib diagnoosi panna näiteks rühmaviisilise haigestumise korral.
Sel juhul on esimestel haigestunud isikutel diagnoos laboratoorselt kinnitatud, teistel haigestunutel
esinevad aga sarnased kliinilised tunnused, oli kontakt haigega või nad on nakatunud samades
tingimustes. Kliiniliste tunnuste alusel diagnoositakse nakkushaigus juhul, kui sümptomid on
tüüpilised ja/või puudub laboratoorse kinnituse võimalus.
Lõikes 3 täpsustatakse, milliste haiguste ja seisundite puhul edastatakse teatis TTO poolt TIS-i.
Punktis 1 nimetatud haiguse või seisundi esinemise kahtluse korral edastatakse TIS-i
nakkushaiguse kahtluse teatis. Punktis 2 nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi selgumise
järel edastatakse TIS-i nakkushaiguse teatis (sh kinnitatud nakkushaiguse kahtluse tulemus).
Punktis 3 nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi kinnitamise järel edastatakse TIS-i HIV
teatis. Teavitamisele kuuluvate haiguste ja seisundite loetelu võrreldes kehtiva korraga muutunud
ei ole. Edaspidi on TTO-l võimalik edastada teatised oma infosüsteemist TIS-i ning TIS edastab
andmed NAKIS-ele.
Lõikes 4 sätestatakse, milliste NAKIS-es kogutavate nakkustekitajate andmed peavad
mikrobioloogia laborid edastama. Andmed edastatakse saatekirja vastuse andmekoosseisus.
Võrreldes kehtiva korraga ei ole tekitajate loetelu ega andmekoosseis muutunud. Määruse
muutmisega täpsustatakse, et edaspidi edastavad laborid andmed TIS-i ja TIS tagab vajalike
andmete edastamise NAKIS-ele. Senini on laborid kasutanud NAKIS-ele andmete edastamiseks
NAKIS-e veebikeskkonda ning sisestanud labori infosüsteemist vajalikud andmed käsitsi NAKIS-
e veebikeskkonda või esitanud andmed Terviseametile paberil või e-posti teel. Selline protsess
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
2
nõuab andmete esitajatelt täiendavat ajakulu ning samuti on andmete käsitsi sisestamisel
eksimisoht.
Lõikes 5 sätestatakse, et nakkushaiguste valdkonna referentlaborid edastavad referentuuringute
tulemused TIS-i. Nakkushaiguste valdkonnas korraldab referentteenuse osutamist vastavalt
NETS-ile Terviseamet. Terviseameti koosseisu kuulub kuus referentuuringuvaldkonda. Kahes
referentuuringuvaldkonnas on Terviseamet teenuse osutamiseks sõlminud lepingud – HIV
referentteenuse osutamiseks Lääne-Tallinna Keskhaigla laboriga ja tuberkuloosi referentteenuse
osutamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi vastava laboriga. Seni ei ole referentuuringute tulemusi TIS-
i edastatud, vaid neid on saadetud e-postiga või paberil. NETS § 18 lõike 8 kohaselt osutab
Terviseamet tervishoiuteenuseid TTKS-i eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt
(laborimeditsiiniteenused), seega on Terviseametil kohustus laborimeditsiiniteenuse osutamisega
seotud andmeid dokumenteerida ja TIS-i edastada. Seni ei ole Terviseametil olnud võimekust
andmeid TIS-i edastada, kuid vastav tehniline arendus on planeeritud 2020. aastaks. Lääne-
Tallinna Keskhaiglal ja Tartu Ülikooli Kliinikumil on olemas võimekus andmete TIS-i edastamiseks,
kuid silmas tuleb pidada, et referentteenuse osutamisega seotud andmeid edastatakse
Terviseameti nimel ning neid tuleb eristada labori tavaülesannete täitmise käigus edastatavatest
andmetest.
Lõikes 6 kehtestatakse EKEI kohtuarstlikele ekspertidele andmete esitamise kohustus lahangul
avastatud nakkushaiguse kohta §-s 1 nimetatud juhtudel ja korras. EKEI ei ole TTKS-i tähenduses
TTO ning praegu on EKEI-l kohustus edastada TIS-i vaid surmaga seotud andmeid. Muudatus
eeldab TTKS-is EKEI-le nakkushaiguste teatiste TIS-i edastamise kohustuse kehtestamist ja sellel
eesmärgil TIS-ile juurdepääsu õiguse sätestamist. Vastav muudatus tehakse esimesel võimalusel,
kuid kohustuse tekkimise eeldatav jõustumisaeg on 31. jaanuar 2021. a. Lahangul diagnoositud
nakkushaiguste kohta andmete edastamise kohustus kehtib ka patoloogidele, kuid kuna
patoloogid on TTO-d, ei ole neile eraldi sättega vastava kohustuse kehtestamine vajalik.
Lõikes 7 sätestatakse, et nakkushaiguste teatiste, mikrobioloogia laborite ja nakkushaiguste
valdkonna referentlaborite andmete edastamise tähtaeg ning andmekoosseis on kehtestatud
TTKS § 591 lõike 3 (TIS-i põhimäärus) ja § 592 lõike 2 (TIS-i edastatavate dokumentide
andmekoosseisud) alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole teatiste andmekoosseisud ega
nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise esitamise tähtaeg muutunud.
Mikrobioloogia laborite uuringutulemuste edastamise tähtajas on tehtud erisus ning edaspidi tuleb
andmed esitada viivitamata. HIV teatise esitamise tähtaega pikendatakse – üks tööpäev pärast
dokumendi kinnitamist ambulatoorse ja viis tööpäeva statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise
korral.
Lõikes 8 sätestatakse, et nakkushaiguse kahtluse teatise andmete edastamise kohustuse võib
täita telefoni või e-posti teel, kui see on TTO, EKEI kohtuarstliku eksperdi või labori hinnangul
kiireim viis andmeid edastada, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust. Teatud
nakkushaiguste kahtlus eeldab kiiret teavitamist, sest tegemist on potentsiaalselt ohtlike või suure
levikupotentsiaaliga haiguste ja seisunditega, millele Terviseamet peab kiirelt reageerima ning
võtma kasutusele vajalikud tõrjemeetmed. Kui TTO, kohtuarstlik ekspert või labor esitab
Terviseametile andmed nakkushaiguse kahtluse kohta telefoni või e-posti teel, siis tagantjärele
TIS-i nakkushaiguse kahtluse teatist ei edastata. Nakkushaiguse kahtluse teatise eesmärk on
eelkõige kiirelt teavitada Terviseametit potentsiaalselt ohtliku haiguse või seisundi esinemisest
ning nakkushaiguse kahtluse teatise andmed kuuluvad ka nakkushaiguse teatise andmekoosseisu
(viimati nimetatu andmekoosseis on siiski täpsem ja sisaldab rohkem teavet kui kahtluse teatis).
Seetõttu võib andmete edastamiseks kasutada varem nimetatud võimalusi. Saatekirja vastuse
peavad laborid siiski TIS-i edastama.
Lõikes 9 sätestatakse võimalus, et kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik teatist või saatekirja
vastust TIS-i edastada, esitatakse andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Labor
esitab sel juhul andmed lõikes 9 sätestatud andmekoosseisus (st ainult Terviseametile vajalikud
andmed saatekirja vastuselt). Objektiivsed põhjused võivad olla TIS-i, TTO, labori infosüsteemi või
3
NAKIS-e tehnilised tõrked või muud ettenägematud põhjused. Selle võimaluse kasutamist
nähakse ette vaid erandolukordadeks. Tavapärane andmete esitamine peab siiski toimuma TIS-i
kaudu.
Lõikes 10 sätestatakse, et nakkushaiguse teatis, HIV teatis ja saatekirja vastus edastatakse TIS-i
esimesel võimalusel alates objektiivse põhjuse äralangemisest. Nakkushaiguse kahtluse teatise
andmeid tagantjärele TIS-i ei edastata (vt käesoleva paragrahvi lõike 8 selgitust).
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3. Muudatuste kohaselt hakkavad mikrobioloogiliste
laboriuuringute ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborite andmed jõudma NAKIS-esse TIS-i
kaudu saatekirja vastuselt ning vastavad sätted on kehtestatud määruse §-s 1.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõike 2 sõnastust. Esiteks on täpsustatud, et andmed tuleb
esitada ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi haigestunute kohta, samuti
on välja toodud vastavad diagnoosikoodid. Edaspidi edastab ülemiste hingamisteede ägedatesse
viirusnakkustesse ja grippi haigestumise andmed üks kord nädalas Terviseametile TIS. Seni on
neid andmeid Terviseametile edastanud TTO-d e-posti teel. Andmekoosseisust on varasemaga
võrreldes välja jäetud registreerimise koht ja dokumendi täitmise kuupäev, kuivõrd TIS-ist
nimetatud andmeid edastades ei ole need enam asjakohased.
Punkti 4 muudatus on pigem tehniline. Lõike sissejuhatav lause sõnastatakse sarnaselt sama
paragrahvi lõikega 1 (nt asendatakse tervishoiutöötaja ka siin tervishoiuteenuse osutaja mõistega
ning haiguse osas ei viidata statistiliste andmete saamiseks mitte määruse § 1 lõikes 1 toodud
loetelule vaid nakkustekitajale (gripp)).
Punktiga 5 täiendatakse määrust §-ga 5, kehtestades üleminekusätted.
Lõike 1 kohaselt edastavad TTO-d punktis 1 nimetatud teatise TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021.
Kuni selle tähtajani, sõltuvalt vajalike tehniliste arenduste tegemisest TTO-de ja EKEI poolt
kasutatavates infosüsteemides, on teatiste andmeid võimalik edastada NAKIS-e veebikeskkonna
kaudu või edastada Terviseametile nakkushaiguse kahtluse teatise andmed paberil, telefoni või e-
posti teel, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmed paberil või e-posti teel.
Lõike 2 kohaselt edastavad mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor
vastavalt määruse § 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed TIS-i hiljemalt 31. detsembrist 2020. a.
Selleks kuupäevaks peaks kõigil mikrobioloogia ja nakkushaiguste valdkonna referentlaboritel
olema tehniline võimekus andmeid TIS-i edastada. Nimetatud andmete TIS-ist NAKIS-ele
edastamist võimaldavaks arenduseks kulub hinnanguliselt aasta ning lõplik arendus on võimalik
siis, kui andmevoog TIS-i suunal on käivitunud. Seetõttu tuleb mikrobioloogia laboritel ja
nakkushaiguste valdkonna referentlaboritel kuni 31. detsembrini 2021. a sisestada vajalikud
andmed käesoleva määruse § 1 lõikes 9 kehtestatud andmekoosseisus NAKIS-esse või edastada
need andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel.
Lõike 3 kohaselt hakkab EKEI edastama nimetatud andmeid TIS-i vahendusel kohe, kui vastav
juurdepääsuõigus on loodud. Seega on jõustumine seotud kindla sündmusega ning nimetatud
õiguse loomine on kavandatud 2020. a jooksul (vajalikud ettevalmistused selleks juba käivad).
Seni täidetakse kohustus muudel lubatud viisidel.
Lõike 4 kohaselt edastab TIS-i vastutav töötleja Terviseametile või teeb TIS-i andmelao kaudu
kättesaadavaks andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi
haigestunute kohta alates 1. septembrist 2020. a ehk järgmisest gripihooajast. Kuni nimetatud
tähtajani esitab TTO Terviseametile andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse
viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta määruse § 4
lõikes 2 kehtestatud andmekoosseisus paberil või e-posti teel.
4
Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25
„Nakkushaiguste registri põhimäärus“.
Punktiga 1 muudetakse määruse § 7.
Lõikega 1 kehtestatakse peamiseks NAKIS-e andmeandjaks TIS, mis edastab registrile TTKS
§ 592 lõike 2 alusel kehtestatud nakkushaiguse teatise, nakkushaiguse kahtluse teatise ja HIV
teatise andmed. Muudatuse eelduseks on see, et hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a peab TTO-l ja
EKEI-l olema võimalik edastada nimetatud teatised oma infosüsteemist TIS-i ning TIS-il edastada
need andmed NAKIS-ele. Seni on kirjeldatud andmeid edastatud paberil, e-posti teel või sisestatud
NAKIS-esse veebikeskkonna kaudu.
Lõikes 2 sätestatakse mikrobioloogia laborite tehtavate uuringute andmekoosseis, mille edastab
TIS viivitamata NAKIS-ele. Mikrobioloogia laboritel on TTKS-i kohaselt kohustus edastada
saatekirja vastusega TIS-i kõik uuringutega seotud andmed, kuid NAKIS-ele on olulised vaid
positiivsete uuringutulemuste andmed, samuti on NAKIS-ele vajalik andmekooseis väiksem
võrreldes saatekirja vastuse andmekoosseisuga.
Lõikes 3 sätestatakse, et TIS edastab NAKIS-ele viivitamata nakkushaiguste valdkonna
referentlaborite edastatud andmed saatekirja vastavalt määruse § 7 lõikes 2 sätestatud
andmekoosseisus. HIV-i puhul edastatakse NAKIS-ele vaid HIV referentlabori edastatud andmed,
sest HIV-i diagnoosimiseks on vajalik referentlabori kinnitus. Antud juhul välditakse topelt andmete
esitamist.
Lõikes 4 täpsustatakse, et andmete edastamisel e-posti teel kasutatakse digitaalallkirja e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras ning et andmekogude ja
infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduse ja selle alusel
kehtestatud nõuetele.
Punktiga 2 parandatakse keeleline viga määruse § 8 lõike 2 punkti 7 sõnastuses.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 3. Määruse muudatusega kehtestatakse
NAKIS-ele vajalik laborite edastatav andmekooseis käesoleva määrusega, sest edaspidi edastab
need andmed NAKIS-ele TIS. Andmete edastamise tähtajad sätestatakse TIS-i põhimääruses
(sinna on ka praegu koondatud andmete esitamise tähtajad, seega on need ühes kohas).
Punktiga 4 muudetakse määruse § 9 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt on TTO-del ja laboritel
võimalik sisestada andmeid NAKIS-e veebikeskkonna kaudu. Kuna käesoleva määrusega
lisatakse TTO-de poolt esitatavad teatised TIS-i edastatavate dokumentide hulka ja laborite
esitatavad andmed edastatakse TIS-i saatekirja vastuse koosseisus, ei pea TTO-d ega laborid
veebikeskkonna kaudu enam andmeid sisestama. Veebikeskkonna kaudu NAKIS-esse andmete
sisestamine jääb võimalikuks vastavalt määratud üleminekuperioodile. Tulenevalt sellest vaadati
üle määruse § 9 sätte sõnastus, mille sisus ei ole põhimõttelisi muudatusi tehtud.
Punktiga 5 muudetakse määruse § 11 neid sätteid, mis puudutavad registri andmetele juurdepääsu
ja registrist andmete väljastamist. Kuna kõiki eriseadusi ei ole võimalik ette näha ja andmete
väljastamine eeldab igakordset vajaduse ja õiguspärasuse kaalumist, kehtestatakse sätted
üldisemalt.
Lõike 1 sõnastus võrreldes kehtivaga ei muutu. Lõikes 2 reguleeritakse üldine reegel, et registri
andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka andmekogu arendaval või
hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõikes 3
sätestatakse kohustus, et vastutav töötleja ehk Terviseamet tagab sisemise töökorraldusega
registri andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ning väljastab kolmandatele isikutele
registri andmeid isikustatud kujul üksnes juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus ning eesmärk ei
ole saavutatav muul moel. Registri vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel tagama nende
5
eesmärgipärase ja minimaalse töötlemise. Lõikes 4 on samuti üldine säte, mille kohaselt vastutab
registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõike 5 sisu on kehtivas määruses
sama. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri
andmete põhjal koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul. See peaks vähendama
isikuandmete väljastamise vajalikkust.
Punktiga 6 muudetakse määruse § 16 lõike 2 sõnastust ja sätestatakse, et nakkushaiguste teatiste
andmed edastatakse TIS-ist NAKIS-ele hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a ehk üleminekuaja lõppedes
peavad kõik nakkushaiguste teatised olema NAKIS-ele edastatud TIS-i kaudu.
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 3 ja 4.
Lõikes 3 sätestatakse, et hiljemalt 31. detsembrist 2021. a edastatakse mikrobioloogiliste ja
referentlaborite uuringute andmed NAKIS-ele TIS-ist. Kuni nimetatud tähtajani sisestab
mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed NAKIS-esse või edastab
andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel.
Lõikes 4 sätestatakse, et juurdepääs NAKIS-ele NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel sätestatud
teavitamiskohustuse täitmiseks tagatakse järgmiselt:
1) mikrobioloogia laborile ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborile kuni 31. detsembrini
2021. a;
2) tervishoiuteenuse osutajale kuni 31. jaanuarini 2021. a;
3) kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, kui kohtuekspertiisiasutusele
võimaldatakse sel eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemile tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse alusel.
Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord“.
Punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõiget 2 punktidega 27–29, lisades TIS-i edastatavate
dokumentide hulka nakkushaiguse teatise, nakkushaiguse kahtluse teatise ja HIV teatise.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõigetega 27–29, kehtestades viidatud teatiste
andmekoosseisud määruse lisades.
Punktis 3 sätestatakse, et viidatud teatiste andmed esitatakse TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.
Punktiga 4 täiendatakse määrust lisadega 1–3. Lisades on kajastatud andmete koosseis ning
muudatuste puhul on arvestatud seniste TIS-i edastatavate dokumentide ülesehitust ja loogikat.
Paragrahviga 4 täiendatakse määruse loetelu uute, eraldi tekkivate dokumentidega, mida
haigekassal on õigus seaduses toodud eesmärkide täitmiseks töödelda.
Nimelt on haigekassa töötlemise ulatust TIS-is olevate andmete osas täpsustatud tervise- ja
tööministri 10. aprilli 2019. a määrusega nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise
järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka
kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.
Haigekassa töötajal on õigus töödelda andmeid vastavalt haigekassa seaduses määratud
eesmärgil, seega töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja
põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve,
tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise
eesmärgil tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
Haigekassa kohustused tulenevad otse ka eriseadusest. Nii rahastab haigekassa NETS § 42
lõigete 11 ja 12 alusel haigekassa eelarvest näiteks antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimeid
6
ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid, samuti immuniseerimiskava
täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide
hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid.
Määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja
tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ alusel rahastatakse ka
haigekassa eelarvest nakkushaigustega seotud uuringuid (nt HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade
määramine).
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatuste tulemusena saab TTO-de ja EKEI jaoks võimalikuks esitada nakkushaiguste
teatisi oma infosüsteemist automaatselt TIS-i, kust edastatakse andmed NAKIS-ele. Samuti
saavad ka laborid edastada mikrobioloogiliste uuringute andmeid NAKIS-ele TIS-i kaudu saatekirja
vastuse koosseisus. Muudatuste tulemusena muutub andmete esitamine TTO-dele, EKEI-le ja
laboritele lihtsamaks, paraneb andmete kvaliteet ning eeldatavasti suureneb andmehõive. TTO-d
ei pea enam teenuse osutamise järel logima NAKIS-e veebikeskkonda ega sisestama andmeid
nakkushaiguste kohta või täitma teatist paberil, sest vajalik teave edastatakse vaid TIS-i (mida
nagunii oma igapäevatöös kasutatakse). Sama kehtib mikrobioloogia laborite ja EKEI jaoks.
Määruse muutmise kohaselt peavad ka referentlaborid edaspidi edastama referentuuringute
tulemused TIS-i saatekirja vastusega.
Andmevahetuse lihtsustamise tulemusena muutuvad referentuuringute andmed nähtavaks ka
teistele laboritele ja TTO-dele, mis võimaldab teha paremaid raviotsuseid ning analüüsida ja jälgida
ka antibiootikumiresistentsuse esinemist. Vajalikud andmed edastatakse NAKIS-ele X-tee
vahendusel, tagades andmete kiire liikumise ja isikuandmete turvalisuse.
Nakkushaiguste teatiste lisamine TIS-i edastatavate dokumentide hulka tähendab TTO-de ja EKEI
jaoks vajalike arendustööde tegemist, et teatisi oleks võimalik otse TIS-i edastada (paljudel on
vajalikud arendused juba tehtud). Samas on olemasolevate ülesannete täitmiseks nii TTO-d kui ka
EKEI TIS-iga liidestunud. TTO-de ja EKEI jaoks on nakkushaiguste teatiste andmete TIS-i kaudu
esitamiseks ette nähtud üleminekuaeg, st teatiste andmed tuleb nt TTO-del TIS-i edastada
hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. See peaks olema piisav aeg, et kõik TTO-d nii esmatasandil kui
haiglates jõuaksid vajalikud arendused teha ja juurutada. Tehnilised lahendused ja nende
maksumus TTO-de ja EKEI jaoks sõltuvad konkreetselt kasutusel olevast infosüsteemist ja selle
arendajast. Kokkuvõttes võib mõju TTO-dele ja EKEI-le hinnata keskmiseks, kui vajalikud
arendused on tegemata.
Mikrobioloogia laborid tegelevad praegu oma infosüsteemides tehniliste lahenduste
juurutamisega, et oleks võimalik mikrobioloogia andmeid TIS-i edastada. Samas on neil juba
praegu kohustus vastavaid andmeid TIS-i edastada, kuid see ei ole veel tehniliselt võimalik.
Tehnilised lahendused ja nende maksumus mikrobioloogia laboritele sõltuvad jällegi kasutusel
olevast infosüsteemist ja selle arendajast. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel (edaspidi
TEHIK) on 2020. aasta tööplaanis ette nähtud lõpetada arendus TIS-ist vajalike laboriuuringute
andmete edastamiseks NAKIS-ele ja see valmib hiljemalt 31. detsembril 2021. a. Kuni liidestuse
tehnilise lahenduse valmimiseni peavad mikrobioloogia laborid edastama andmeid nii TIS-i
saatekirja vastuse koosseisus kui ka NAKIS-esse, pärast üleminekuaja lõppu ainult TIS-i.
Võrreldes kehtiva korraga muutub andmete esitamine ka laboritele oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks
ning kaob kohustus andmeid topelt edastada.
TTO-de jaoks muutub määruse muudatusega lihtsamaks ka andmete edastamine gripi ja ülemiste
hingamisteede ägedate viirusnakkuste kohta. Kui siiani esitati neid andmeid Terviseametile Exceli
tabelitena, siis alates 1. septembrist 2020. a saab Terviseamet need andmed TIS-ist.
7
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määruse muudatustega saab NAKIS-ele peamiseks andmeandjaks TIS. Sellega seoses kaob
TTO-de ja laborite jaoks võimalus ise andmeid NAKIS-e veebikeskkonna kaudu sisestada.
Veebikeskkonna kasutamise võimalus jääb Terviseametile kui vastutavale töötlejale, kes kasutab
seda töövahendina. Objektiivsetel põhjustel jäetakse erandjuhtudeks võimalus esitada andmeid
paberil, telefoni või e-posti teel. Sellisel juhul esitatakse andmed Terviseametile. Vastutav töötleja
kannab andmed ise NAKIS-esse ning tagab andmete konfidentsiaalsuse ja nende töötlemise ainult
vastava õigusega isikutele. Ka erandkorras andmete esitamise viisi puhul tuleb järgida turvalisuse
nõudeid – nt krüpteerides kirja sisu ja hoidudes kirja pealkirjas delikaatsele infole viitamisest (nt
pealkirja reale ei tohiks kirjutada isiku nime ega haiguse kahtlust vms).
Teatud nakkushaigused ja seisundid ning nakkustekitajad vajavad viivitamata Terviseameti
teavitamist, sest nende esinemise korral on Terviseametil kohustus võtta viivitamata tarvitusele
seaduses sätestatud meetmed (nt nakkustõrje jms). Nendel juhtudel on TTO-del võimalus
edastada nakkushaiguse kahtluse teatis e-posti või telefoni teel. Samuti tuleb edaspidi saata laboril
andmed viivitamata TIS-i.
Kogutavate ja töödeldavate andmete koosseis võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Samuti
tagatakse andmete edastamine TIS-ist Terviseametile. Küll muutub teatud osas andmete
edastamise protsess. TTO saab edaspidi edastada vajalikud andmed teenuse osutamise järel ühe
kanali kaudu (TIS) – st esitada nii epikriise kui nakkushaiguse teatisi. Sama kehtib ka laborite
kohta. Seega on edaspidi andmed TIS-i kaudu kättesaadavad ka TTO-dele, olles abiks ravi
määramisel või patsiendi edasistele uuringutele saatmise vajaduse hindamisel. Seda eriti juhul,
kui teatise on edastanud teine TTO.
Haigekassa osas on andmete töötlemise ulatus ja põhjendatus kooskõlas talle antud volituste
piiridega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab tehnilist võimekust saata nakkushaiguste kohta teatisi andmete
esitajate infosüsteemist TIS-i ning vastavat liidestust TIS-i ja NAKIS-e vahel. Viimati nimetatu puhul
on valmisolek loodud. Seoses teatiste lisamisega TIS-i edastatavate dokumentide koosseisu, tuleb
ka patsiendile tagada võimalus oma terviseandmetega tutvuda. Andmete tutvumise võimaluse
tagamine patsiendiportaalis eeldab arendust, mille maksumus on hinnanguliselt 10 000 eurot ning
mis on planeeritud valmima 2020. a.
Tehnilised lahendused ja nende maksumus TTO-dele ja EKEI-le sõltuvad samuti konkreetselt
kasutusel olevast infosüsteemist ja selle arendajast. TEHIK-u andmetel on vastavad arendustööd
teatiste TIS-i edastamiseks juba tehtud süsteemides ESTER ja LIISA. Selleks, et kõik TTO-d
jõuaksid oma infosüsteemides vajalikud arendused teha, on ette nähtud üleminekuaeg. EKEI-le
saab teatiste TIS-i kaudu edastamine võimalikuks ajast, kui talle on TTKS-i alusel antud
juurdepääs TIS-ile loodud.
Arendused on vajalikud, et tagada TIS-i võimekus mikrobioloogia labori andmeid vastu võtta ning
vajalikke andmeid NAKIS-ele edastada. TIS-i arendustööd mikrobioloogia labori andmeid vastu
võtta on lõppjärgus. Andmete edastamine TIS-ist NAKIS-esse vajab veel arendustööde tegemist,
mille lõplik lahendus on väljatöötamisel. Selle valmimise tähtaeg on 2021. aastal. Sellega seoses
on ette nähtud üleminekuaeg. TIS-i arendustööde jaoks on TEHIK-u tööplaanis planeeritud 15 000
eurot ning NAKIS-e arendusteks 20 000 eurot.
Arendustööd on vajalikud ka selleks, et tagada Terviseameti koosseisu kuuluvate referentlaborite
võimekus edastada referentuuringute tulemused TIS-i, mis praegu võimalik ei ole. Selleks vajalikud
8
tehnilised lahendused on väljatöötamisel ja maksumus väljaselgitamisel ning nende juurutamiseks
on ette nähtud üleminekuaeg, mille kohaselt peaksid referentlaborid andmeid TIS-i saatma
hakkama hiljemalt 31. detsembrist 2020 (samas TIS-st NAKIS-sse kuni 2021). Käesoleval aastal
alustab TEHIK Terviseameti laborite infosüsteemi (TALIS) III etapi arendustöödega, mille hulka
kuulub ka laborianalüüside tulemuste edastamine TIS-i. Terve III etapi arendustööde eelarve on
ca 300 000 eurot (ESF-i taotlus). TIS-i tulemuste saatmiseks vajalike tööde maksumus on
orienteeruvalt 30 000 eurot.
Laborid, kellelt Terviseamet referentteenust tellib (Lääne-Tallinna Keskhaigla HIV referentlabor ja
Tartu Ülikooli Kliinikumi tuberkuloosi referentlabor), peavad enda infosüsteemi arendusi tehes
arvestama sellega, et nende TIS-i edastatud referentuuringute andmed peavad olema eristatavad
tavaülesannete käigus edastatud andmetest. Sellega võivad nimetatud laboritele kaasneda
lisakulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele,
Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide
Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti
Laborimeditsiini Ühingule ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
Eelnõu kooskõlastas märkusteta Siseministeerium ning märkustega kooskõlastuse esitas
Justiitsministeerium. Mitteametlikult esitas märkused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning Rahandusministeerium palus seletuskirja täiendada arenduskuludega ja eelnõu võimaliku
mõjuga riigieelarvele. Eelnõu kohta esitasid märkuste arvamuse Andmekaitse Inspektsioon, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Terviseamet ja Eesti Laborimeditsiini
Ühing. Eelnõu toetasid märkusteta Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit.
Laekunud tagasiside koos neile antud vastustega on esitatud seletuskirja lisas olevas
kooskõlastustabelis.
9
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning
nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 27
(muudetud sõnastuses)
Lisa 1
Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.1. Dokumendi number
1.2. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Surmaaeg
3.7. Tegelik elukoht
3.8. Töökoha andmed
3.8.1. Asutuse nimi
3.8.2. Amet
3.9. Õppeasutuse nimi
3.10.Sotsiaalmajanduslik seisund
4. Registreerimise andmed
4.1. Registreerija kood
4.2. Registreerimise koht
5. Haigestumise andmed
5.1. Haigestumise aeg
6. Esialgse diagnoosi andmed
6.1. Esialgse diagnoosi kuupäev
6.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.3. Sõnaline diagnoos
7. Haige ravimine haiglas
7.1. Hospitaliseerimise kuupäev
8. Välisriigis viibimise andmed
8.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev
8.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev
8.3. Välisriik
9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed
9.1. Loomahammustuse/puugiründe kuupäev
9.2. Looma liik
9.3. Esmase pöördumise kuupäev
10. Märkused
10.1. Märkuste kirjeldus
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning
nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 28
(muudetud sõnastuses)
Lisa 2
Nakkushaiguse teatise andmekooseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.2. Dokumendi number
1.3. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Surmaaeg
3.7. Tegelik elukoht
3.8. Töökoha andmed
3.8.1. Asutuse nimi
3.8.2. Amet
3.9. Õppeasutuse nimi
3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund
4. Registreerimise andmed
4.1. Registreerija kood
4.2. Registreerimise koht
5. Haigestumise andmed
5.1. Haigestumise aeg
6. Diagnoosi andmed
6.1. Levikutee
6.1.1. Hepatiidi levikutee
6.1.2. Suguhaiguste levikutee
6.1.3. Muude haiguste levikutee
6.2. Nakkustekitaja
6.2.1. Nakkustekitaja
6.2.2. Muu nakkustekitaja
6.3. Diagnoosi kuupäev
6.4. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6.5. Sõnaline diagnoos
6.6. Diagnoosi statistiline liik
6.7. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise meetod
6.8. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine
6.8.1. Laboriteatise number
6.8.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev
6.8.3. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnituse meetod
6.9. Rasedus
6.9.1. Rasedus
6.9.2. Raseduse kestus nädalates + päevades
6.10. Kemoprofülaktika
7. Haige ravimine haiglas
7.1. Hospitaliseerimise kuupäev
8. Immuniseerimise andmed
8.1. Immuniseeritud diagnoositud haiguse vastu
8.2. Viimase immuniseerimise kuupäev
8.3. Dooside arv
9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed
9.1 Loomahammustuse/puugiründe kuupäev
9.2 Looma liik
9.3. Puugiründe asukoht
9.4. Looma jälgimine
9.5. Esmase pöördumise kuupäev
10. Välisriigis viibimise andmed
10.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev
10.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev
10.3. Välisriik
11. Märkused
11.1. Märkuste kirjeldus
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning
nende esitamise tingimused ja kord“
Lisa 29
(muudetud sõnastuses)
Lisa 3
HIV teatise andmekoosseis
1. Meditsiinidokumendi andmed
1.1. Dokumendi number
1.2. Dokumendi kinnitamise aeg
2. Dokumendi koostaja andmed
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress
3. Patsiendi andmed
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Sünnikoht
3.7. Surmaaeg
3.8. Tegelik elukoht
3.9. Rahvus
3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund
4. Haigestumise andmed
4.1. Haigestumise aeg
5. Testimise põhjuse andmed
5.1. Testimise põhjus
5.2. Kirjeldus
5.3. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
6. Nakkuse leviku andmed
6.1. Nakkuse peamine levikutee
6.1.1. Perinataalne nakatumine
6.1.1.1. Kirjeldus
6.1.1.2. Emalt nakkuse saanu ema oletatav nakatumise viis
6.1.1.3. Vastsündinu saab/sai spetsiifilist profülaktikat
6.1.1.4. Sünnituse meetod
6.1.1.5. Ema toitis/toidab vastsündinut rinnaga
6.1.1.6. ARV-ravi
6.1.2. Seksuaalsel teel nakatumine
6.1.2.1. Kirjeldus
6.1.2.2. Seksuaalsel teel nakatumise korral nakkusallika riskirühma kuulumine
6.1.3. Parenteraalne nakatumine
6.1.3.1. Kirjeldus
6.1.3.2. Parenteraalse nakatumise viis
7. Nakatumise oletatav koht ja aeg
7.1. Nakatumise riik
7.2. Nakatumise aasta
8. AIDS-i indikaatorhaiguste andmed
8.1. ARV-ravi
8.2. AIDS-i indikaatorhaigus
9. Diagnoosi andmed
9.1. Diagnoosi kuupäev
9.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi
9.3. Sõnaline diagnoos
9.4. Diagnoosi statistiline liik
9.5. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine
9.5.1. Saatekirja vastuse number
9.5.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev
9.5.3. Referentlabori unikaalne tunnus
10. Märkused
10.1. Märkuste kirjeldus
Tervise- ja tööministri ning
sotsiaalministri määruste muutmise
seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Andmekaitse Inspektsioon
1. Eelnõu muudatuste tõttu hakkaks
tervishoiuteenuse osutaja jt isikud edaspidiselt
edastama tervise infosüsteemi ka
nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse
teatisi ja HIV teatisi. Sealt edastatakse samad
teatised nakkushaiguste registrisse.
2. „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
muudatused.
2.1. Inspektsioon on ka varasemalt selle 2.1. Selgitame
andmekogu põhimääruse osas arvamust Oleme varasemalt punkti 3 osas
avaldanud – viimati 13.12.2018 arvamusega nr selgitanud, et infovahetus riiklike
1.2-4/18/3942.1 Viitan uuesti selles arvamuses registrite vahel peaks tõepoolest toimuma
toodud punktile 3 (nakkushaiguste registri X-tee kaudu, samas on tõsiste tehniliste
põhimääruse § 8 lõike 4 tõttu), punktile 5 tõrgete ilmnemisel vaja tagada
(eelnõu muudatuse tulemusena on juurdepääs nakkushaiguste seiresüsteemi toimimine
sellele andmekogule, kui on olemas „õiguslik igal juhul. Seetõttu ei saa ohtu sattuda
alus“), punktile 9 (lisada selle andmekogu Terviseameti kohustuste realiseerimine
juurde ka andmejälgija), punktile 10 (kas ning (rahvatervise seisukohast kui ka riigi
kuidas vastutav töötleja teostab logide kontrolli, julgeolu seisukohast). Igal juhul on
et avastada võimalikke väärkasutamisi), paberteatised ette nähtud äärmiseks
punktile 11 (ammendav juhuks.
loeteluandmekoosseisudest) ning punktile 12
(see andmekogu läbis RIHA-s kasutusele „Muu elektroonne viis“ digiallkirjaga on
võtmise kooskõlastuse 2009. aastal, kuid senini ette nähtud samuti erandjuhtudel e-posti
ei ole ühtegi muud kooskõlastust tehtud, sh ka teel krüpteeritud info edastamiseks (vt ka
andmete koosseisu muutmiseks). Nendes eelnevat selgitust).
punktides toodud teemadega ei ole kohaselt
tegeletud. Punkti 5 osas juhime tähelepanu, et
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsus on koostamisel
ning seaduse muutmisega on plaanis
kehtestada mainitud andmetele
juurdepääsule täiendavaid piiranguid
(küsimus on ministri antava volituse
piirides, mille ulatus peab olema
määratud seaduses).
Punkti 9 osas nõustume ettepanekuga, et
parema läbipaistvuse tagamiseks on see
igati mõistlik lahendus, kui
andmesubjektile tagatakse läbi
andmejälgija parem andmetöötluse
läbipaistvus. Samas puudub täna
kohustus andmejälgija rakendamiseks.
Kuna andmejälgija rakendamine nõuab
tehnilist arendust ja käesoleva
muudatusega seoses ei ole nimetatud
ressursse eraldi plaaneritud, saame
2
tagada parema jälgitavuse edasiste
arenduste raames.
Punkti 10 osas viitame, et määruses on
kajastatud logide pidamise kohustus ning
selle täpsem kord on vastutava töötleja
reguleerida.
Punkt 11 osas selgitame, et kuna
määrusega lisatakse nakkushaiguste
teatised TIS-i dokumentide hulka, on
andmekoosseisud edaspidi sätestatud
tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide koosseisus. Need on
reguleeritud sotsiaalministri 17. septembri
2008. a määruses nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise
tingimused ja kord“. Sellele viitab ka
selgelt määruse vastav säte. Lisaks
mainime, et tervishoiuteenuse osutaja
üldised nõuded tulenevad sotsiaalministri
18. septembri 2008.a määrusega nr 56
„Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“.
Punkti 12 osas kinnitame, et
Terviseametil kui NAKIS-e vastutaval
töötlejal on RIHA uuendamise protsessid
planeeritud selleks aastaks.
2.2. Eelnõu tulemusena on kavandatava § 11 2.2. Selgitame.
lõike 5 sisu sarnane avaliku teabe mõistes Avaliku teabe seaduse § 31 lõige 3
avaandmete olemusega. Avaliku teabe sätestab, et teabe üldiseks kasutamiseks
seaduse § 29 lõike 6 kohaselt peavad andmisel peab olema tagatud isiku eraelu
andmekogude avaandmed olema puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi
juurdepääsetavad Eesti teabevärava kaudu. julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu
Praktikas on selle all mõeldud Eesti juurdepääsupiiranguga teabe kaitse.
Avaandmete Portaali (opendata.riik.ee). Sama sätte lõike 6 alusel ei anta teavet
üldiseks kasutamiseks või antakse
üksnes osa teabest, mis ei sisalda
juurdepääsupiiranguga teavet ning mille
üldiseks kasutamiseks andmisega ei
kaasne juurdepääsupiiranguga teabe
avalikuks tuleku oht.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on
Andmekaitse Inspektsioon korduvalt
jaatanud nimetatud põhimõtet, et
isikuandmed ei saa olla avaandmeteks.
Seetõttu tuleb esmalt vaadata, millises
osas on avaandmete esitamine võimalik.
Selle võimaluse loomisele peab kindlasti
eelnema laiapõhjaline analüüs ja piisav
ressursi varu, mis võimaldab tehniliselt
3
avaandmeid genereerida nii, et isikute
eraelulisi andmeid ei avaldataks. Sellist
võimekust täna loodud ei ole.
2.3. Eelnõu tulemusena on kavandatud muuta § 2.3. Selgitame.
16 lõike 2 sõnastust. Samas ei selgu eelnõu Logide säilitamist reguleeriv säte on § 16
seletuskirjast, kas nüüdseks on teostatud lõikes 1 ning seda antud määrusega ei
arendustööd ning andmekogus loodud logisid ei muudeta. Logide lühemaajaliseks
säilitata kauem kui viis aastat alates logi säilitamiseks vajalik tehniline arendus on
tekkimisest. plaanis määruses ettenähtud ajakavas
(hiljemalt 2022. aasta lõpuks).
3. „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende
esitamise tingimused ja kord“ muudatused
3.1. Eelnõu tulemusena lisatakse sellesse 3.1. Selgitame.
määrusesse ka § 5 lõige 10, mille kohaselt Kuna EKEI kohustus teatiste andmeid
nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse TIS-i edastada tuleneb TTKS-ist, siis
teatisi ja HIV teatisi esitavad tervishoiuteenuse tekib kohustus andmeid edastada
osutajad. Samas peab sisuliselt samu teatisi vastava muudatuse jõustumisest (vastav
edastama Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes ei rakendussäte on selgelt määruses
ole tervishoiuteenuse osutaja (vt eelnõu sätestatud).
seletuskirja lk 3 toodud selgitust eelnõu § 1
punkti 6 kohta).
3.2. Selle määruse kõigis kolmes lisa on 3.2. Selgitame.
märgitud, et kogutakse ka patsiendi sünniaega, Tegelikult on vastavalt kehtivale tervise-
kuigi seda ei ole kehtiva seadusandlusega ja tööministri 12. märtsi 2019. a
võrreldes varasemalt kogutud. Samas ei ole määrusele nr 24 „Nakkushaiguste ja
selge, miks seda on vaja koguda, kui üheks nakkushaiguskahtluse esinemise ning
kogutavaks infoks on ka isikukood ja vanus. haigestumise ohutegurite ja ennetamise
Seetõttu tuleks üle hinnata, kas siin võib kohta teabe edastamise kord,
tegemist olla topelt andmete kogumisega, mis nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti
on keelatud. Samuti jääb ka HIV teatise puhul isikuandmetega edastatavate andmete
selgusetuks, kas ning mis põhjusel on vajalik koosseis“ ka praegu kohustus märkida
koguda teavet patsiendi rahvuse kohta. esitatud teatisele kas haige isikukood või
sünniaeg. Juhul, kui teatis esitatakse
infosüsteemi vahendusel, siis genereerib
süsteem sünniaja isikukoodi põhjal.
Sünniaega küsitakse eraldi vaid
välismaalaste puhul. Seega peab
sünniaeg olema andmeväljana kindlasti
kajastatud (see on andmetena eraldi
olemas).
HIV-i puhul on andmed isiku rahvuse
kohta vajalikud, sest rahvus on üks
tunnus, mille põhjal haigestumist
analüüsitakse. Rahvusest sõltuvad
muuhulgas ennetustöö põhisuunad (kas
eesti või venekeelsele elanikkonnale
suunatud). Rahvus on oluline
epideemilise leviku intensiivsuse
hindamiseks, sh teadmaks, kas
konkreetne HIV-positiivne isik on pärit
epideemilisest piirkonnast või on tegu
4
kohaliku levikuga. Samuti on viimastel
aastatel olnud aktuaalne nakkuse
esinemine Ukrainast tulnud tööliste seas.
Kogu see andmestik on oluline registri
eesmärkide täitmiseks.
4. Eelnõuga on mh ka koostatud teatavas osas 4. Selgitame.
andmekaitsealane mõjuhinnang. Samas ei Eelnõus kajastatud muudatustele on
nähtu mõjuhinnangust, kas ning milliseid ohte andmekaitsealane mõjuhinnang
on nähtud sellega, et edaspidiselt koostatud ja seletuskirjas kajastatud.
tervishoiuteenuse osutaja ei edasta eelnevalt Leiame, et eelnõu seletuskirja osana on
mainitud teatisi otse Terviseametile, vaid seda see piisavalt detailne ja kokkuvõtlik.
tehakse läbi tervise infosüsteemi. Terviseamet Selgitame lisaks, et ka täna töötlevad
praeguses olukorras kannab saadud teatised tervishoiuteenuse osutajad samu
nakkushaiguste registrisse, millele juurdepääs terviseandmeid. Ainus erinevus seisneb
on sama andmekogu põhimääruse kohaselt selles, et andmeid esitatakse kahte eraldi
vägagi piiratud isikute ringil. Eelnõuga andmekogusse (sh kajastades olulisema
tahetakse muuta selle andmekogu info ka tervise infosüsteemi
juurdepääsunõude sõnastust üldisemaks (vt edastatavates dokumentides –
seletuskirja lk 5 selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 saatekirjad, epikriis jms). Seega on
kohta). Käesoleva eelnõu muudatuse kaasabil andmed vähemalt osaliselt tervise
tekib sama andmestik ka tervise infosüsteemi infosüsteemis olemas (nt nii saatekirjades
ning sellele andmestikule on juurdepääs ka kui ka saatekirja vastustes uuringutelt
teistel tervishoiuteenuse osutajatel, kes ei ole jms). Kuna tegemist on tavapärase
eelnevalt mainitud teateid esitanud tervishoiuteenuse osutamisega,
(nakkushaiguste registri põhimääruse §-s 11 on kusjuures andmete edastamiseks
loetletud, kellel on juurdepääs selle andmekogu kasutatakse vaid teistsugust ja
andmetele; kuigi seda muudetakse sama kontsentreeritumat vormi, siis puudub
eelnõuga, jääb selle paragrahvi lõike 1 sõnastus igasugune põhjendus miks järgmine
samaks). Seega laieneb nende isikute ring, kes patsiendiga tegelev tervishoiuteenuse
kehtiva korra järgi sedasorti informatsioonile osutaja neid andmeid näha ei tohiks
juurdepääsu ei oma. Andmekaitsealasest (perearst, eriarst jne). Vastupidi, teatud
mõjuhinnangust ei nähtu, kas ning mil määral nakkushaiguste korral tuleks
on see risk andmesubjektile ning mis meetmeid informeeritus nii perearsti kui ka eriarsti
tuleks võtta nende riskide maandamiseks. Eriti osas tagada võimalikult kiiresti
kui arvestada, et juurdepääsu sätte sõnastust (ravisoovitused, sobivad ravimid,
nakkushaiguste registri põhimääruses tehakse operatsioonide võimalikkus jms).
üldisemaks.
5. Eelnõu väliselt märgin lisaks, et eeltooduga 5. Selgitame.
(kellel on juurdepääs tervise infosüsteemi kui ka Tervishoiuteenuse osutajatel (sh
nakkushaiguste registrisse kantud andmetele) tervishoiuteenuse osutamises osalejatel)
on seotud ka isikuandmete kaitse üldmääruse tuleneb saladuse hoidmise kohustus
art 9 lõike 3 nõue, et kui eriliigilisi isikuandmeid võlaõigusseaduse §-st 768.
töödeldakse sama artikli lõike 2 punkti h Kohtuekspertiisi ekspertide osas tuleneb
eesmärkidel, siis peab sellel andmetöötleja see kohustus kohtuekspertiisiseadusest
töötajal olema liidu või liikmesriigi õigusest või (vt KES § 241). Oluline on ilmselt tuua
pädevate riiklike asutuste kehtestatud seegi, et Terviseametil enesel jt
eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise riigiasutustel avaliku teenistuse
kohustus. Ka juhul, kui eriliigilisi isikuandmeid seadusest (vt ATS § 55).
töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse
art 9 lg 2 punktis e toodud eesmärgil on vajalik, Lisaks märgime, et andmekaitse
et oleks olemas õigusaktist tulenev üldmäärus (nn GDPR) ei näe ette nõuet,
ametisaladuse hoidmise kohustus. Kuna et saladuse hoidmise kohustus oleks
5
muudatuse tulemusena jäetakse juurdepääs sätestatud seaduses, vaid sellekohane
nakkushaiguste registrile üldisemaks, siis peab kohustus võib tuleneda ka pädevate
olema tagatud, et isikutele, kes sellele infole riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
juurdepääsu saavad, kehtib seadusest tulenev alusel või kui neid andmeid töödeldakse
saladuse hoidmise kohustus. sellise asutuse vastutusel või kui neid
andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on
liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate
riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
alusel samuti saladuse hoidmise
kohustus.
Eesti Kohtuekspertiisi Insitituut
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut nõustub eelnõu
kooskõlastama omapoolsete märkustega ja
palume kasutada Tervise- ja tööministri 12.
märtsi 2019 a määruses nr 24 „Nakkushaiguste
ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning
haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta
teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu
ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ -
paragrahvi 1 teksti sõnastust järgmiselt:
1) Arvestatud osaliselt.
1) Punkt 1 lõige (6) sõnastus ((6) Sõnastus „kohtuarstlik ekspert“ lähtub
Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert TTKS-is toodud sõnastusest.
koostab lahangul avastatud nakkushaiguse või
seisundi kohta teatise käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud juhtudel.) asendada
sõnastusega -
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-
ekspert koostab lahangul avastatud
nakkushaiguse kohta teatise käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
kuna kohtuarst-ekspert ei saa lahangul hinnata
seisundit.
2) Punkt 1 lõige (8) palume muuta sõnastust ((8) 2) Vt punkt nr 1.
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1
nimetatud kohustuse võib täita, teavitades
Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on
tervishoiuteenuse osutaja või
kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi
hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks,
arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi
tõsidust.) järgmiselt:
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1
nimetatud kohustuse võib täita, teavitades
Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on
tervishoiuteenuse osutaja või Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-eksperdi
hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks,
arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi
tõsidust.;
6
paragrahv 5:
3) Punkt 4 (§ 5) lõige (3) sõnad 3) Vt punkt nr 1.
„Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert“
asendada sõnadega „Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi kohtuarst-ekspert“;
Paragrahv 16
4) Punkt 7 (§16) lõige (4) p 3 sõnastus 4) Vt punkt nr 1.
(kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule
eksperdile ajani, mil kohtuekspertiisiasutusele
võimaldatakse sel eesmärgil tervise
infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse alusel.) asendada
sõnastusega:
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-
eksperdile ajani, mil Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudile võimaldatakse sel eesmärgil tervise
infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse alusel.“.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut juhib tähelepanu, Teadmiseks võetud, vajalik muudatus on
et kohtuarst-eksperdile on vajalik esimesel ettevalmistamisel.
võimalusel luua teavitamiseks digitaalne
võimalus.
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Eesti Infektsioonhaiguste Selts kooskõlastab Teadmiseks võetud.
Teie poolt esitatud määruste muutmise eelnõu,
mis lihtsustab andmete edastamist ja
loodetavasti tõstab kogutud andmete kvaliteeti.
Seejuures märgime, et antud määrus ei lahenda
teatamisele kuuluvate haiguste ja seisundite
loeteluga seotud probleeme, mis vajaks
tulevikus lahendamist (nt loetelu koosseis,
andmete kogumise intervall, andmete kogumise
võimalikkus teistest infosüsteemidest jne).
Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka
antimikroobse resistentsuse järelevalve ja
NAKIS-ega seotud vajadustele, kus meie
hinnangul tuleb luua eraldi tehniline lahendus
huvitatud osapooltele infosüsteemist andmete
väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning vajadusel
selle tegevuse jaoks õiguslikku aluse
loomiseks.
Terviseamet
1. Terviseamet leiab, et Tervise- ja tööministri 1. Arvestatud.
12. märtsi 2019. a määruse nr 24
„Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse
esinemise ning haigestumise ohutegurite ja
ennetamise kohta teabe edastamise kord,
nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti
isikuandmetega edastatavate andmete
koosseis“ § 1 lg 1 p 54 tuleks muuta ja
sõnastada järgmiselt:
7
„ 54) ülemiste hingamisteede ägedad nakkused
(J00, J02, J04, J05 ja J06);“
Selgitus eeltoodule:
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused on
ka koodidega J00, J02, J04, J05 (vt palun
loetletud RHK-10s (Rahvusvaheline Haiguste
klassifikaator) mitte ainult koodiga J06.
1.1. Eeltoodud (vt palun p 1.) ettepanekust 1.1. Arvestatud.
tulenevalt tuleb nimetatud määrust läbivalt
täiendada (vt palun § 4 lg 2), st lisada ülemiste
hingamisteede ägedate nakkuste koodiks ka
koodid: J00, J02, J04, J05.
2. Terviseamet leiab, et eelviidatud (vt palun p 2. Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
1.) määruse eelnõu § 5 lg-s 4 sätestatu on
vaatamata § 5 lg-le 1-3 eksitav, lg-s 4 tuleks
reguleerida see, kuidas edastatakse kuni
31.08.2020. a viidatud määruse § 4 lg-s 2
sätestatud andmed.
Eesti Laborimeditsiini Ühing
1. § 5 Üleminekusäte p. 2 1. Arvestatud.
Mõnedel mikrobioloogia laboritel ei pruugi
üleminek hiljemalt 31.12.2020 olla jõukohane,
kuna see eeldab ulatuslikke arendustöid nii
labori kui haigla infosüsteemides. Arvestades
riigi poolt nõutud haigla infosüsteemide uusi
rakendusi ei pruugi arendajad olla võimelised
lahendama kõiki probleeme aasta jooksul.
Teeme ettepaneku pikendada ülemineku
tähtaega aasta võrra.
2. Eelnõu lk. 3 lõige 9 2. Mittearvestatud.
6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning Selgitame, et info uuringu meetodi kohta
tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringu koostatakse saatekirja vastuse andmete
tulemuse kohta; alusel, eraldi neid andmevälju täitma ei
Palume muuta: „andmed ja märkused pea. EL nakkushaiguste
uuringutulemuse kohta“. haigusjuhumääratlustes on alati olemas
Andmeid uuringumeetodi kohta laborid ei laboratoorse kinnituse meetodid ja sellest
edasta, kuna see info sisaldub uuringu sõltub juhtude klassifitseerimine. Seda
nimetuses. infot kasutatakse referentteenuste
planeerimiseks, näiteks Salmonella ja
Campylobacter´i puhul kasvab PCR
meetodiga kinnitatud juhtude osakaal ja
vastavalt väheneb kultuuride ja AMR
määramise võimaluse arv.
Gonokokknakkuse puhul on
antimikroobne resistentsus ülioluline (ka
referentteenuse mõistes), aga enamik
juhtudest on samuti kinnitatud
molekulaarmeetodiga. Laboratoorse
kinnituse meetodist sõltub tihti seire (
näiteks gripi puhul), sest kõik kasutusel
olevad meetodid ei anna 100% kinnitust.
8
3. Juhime tähelepanu asjaolule, et 3. Teadmiseks võetud.
antud määrus ei lahenda antimikroobse
resistentsuse järelevalve vajadusi.
Selleks on vaja eraldi tehnilist lahendust
tervise infosüsteemist andmete
väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning
vajadusel selle tegevuse jaoks
õiguslikku alust.
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium on saatnud
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks
tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri
määruste muutmine eelnõu (edaspidi eelnõu).
Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu
järgmiste nakkushaiguste registriga seotud
muudatuste kohta tehtud märkustega.
1. Isikuandmete töötlemise minimaalsus ja 1. Selgitame allolevaid märkusi
eesmärgipärasus ning säilitustähtajad detailsemalt iga alamärkuse juures.
Eelnõus sätestatakse, et patsiendi andmetena
tuleb nakkushaiguse kahtluse ja nakkushaiguse
teatisse märkida (määruse lisades):
3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood
3.2. Ees- ja perekonnanimi
3.3. Sugu
3.4. Vanus
3.5. Sünniaeg
3.6. Surmaaeg
3.7. Tegelik elukoht
3.8. Töökoha andmed
3.8.1. Asutuse nimi
3.8.2. Amet
3.9. Õppeasutuse nimi
3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund.
Need andmed kantakse tervise infosüsteemi ja
sellest edasi nakkushaiguste registrisse.
Nakkushaiguste registri põhimääruse § 12 lg 1
sätestab, et registri andmeid säilitatakse
registris tähtajatult.
On raske ette kujutada, et kõiki nimetatud 1.1. Selgitame, et haiguste leviku ja
andmeid on kõigi määruse § 1 lõikes 1 esitatud võimalike tõrjemeetmete rakendamisel ei
nakkushaiguste ja seisundite puhul vaja saa kõrvale jätta üha muutuvat
isikustatud kujul koguda ja igavesti säilitada, keskkonda. Esmalt hoogustub üha enam
selleks, et tagada nakkushaiguste registri inimeste reisimine ja tööjõu vaba
eesmärke. 2004. aastal tegeles ka AKI liikumine ELis – sellega kaasnevad nii
nakkushaiguste registrisse kogutavate suurenev risk haiguste riiki
isikuandmete proportsionaalsuse küsimusega. sissetoomiseks kui ka mitmekesistuvad
Toona tõi Sotsiaalministeerium välja, et neid haiguste levikuteed. Terviseameti kui
andmeid on isikustatud kujul vaja koguda mh nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
terrorismivastaseks võitluseks, samuti seaduse (NETS) § 18 kohaselt
põhjendati seda asjaoluga, et loetelus nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje
nimetatud haiguste tulemusel tekib epideemia, osas pädeva asutuse jaoks on viidatud
sh ulatuslik suremus. Terviseameti veebilehel andmete kogumine oluline tema
9
selgitatakse, et „Nakkushaigusjuhtumid ülesannete täitmiseks. Nii on oluline
registreeritakse nakkushaiguste registris ja teada saada nii rühmaviisilistest
moodustuvat andmekogu kasutatakse haigestumistest kui ka võimalus koostada
nakkushaiguste ennetamiseks ja nende adekvaatseid riskihindamisi ja –analüüse.
levikutendentside selgitamiseks.“. Tõenäoliselt Näiteks ei saaks Terviseamet oma
just nende andmete põhjal koostatakse ülesandeid ootuste kohaselt täita, kui
statistilisi ülevaateid: määruse § 1 lõikes 1 toodud andmed ei
https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused- oleks isikustatud. Juhime tähelepanu, et
menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse- lõplik andmestik koondub nii
haigestumine. kommenteeritava määruse kui ka
Mõista võib andmete (sh töökoha või nakkushaiguste registri põhimääruse
õppeasutuse andmeid) kogumist konkreetse alusel, kus kogu ülevaade konkreetsetest
vahetu ohu tõrjumiseks, et selgitada välja teisigi haigusjuhtumitest ja nakkuste levikust
võimalikke nakatunuid ning saada konkreetse koondatakse koos andmeandjatelt
nakkushaiguse levik kontrolli alla. Kõigi saadud andmetega (sh teistest
ülejäänud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje registritest). Kui andmed on isikustamata,
seaduse (edaspidi NETS) § 20 lõikes 1 toodud ei ole võimalik neid ühildada ka teiste
eesmärkide saavutamiseks ei näi isikustatud registrite andmetega (nt
andmete kogumine ja säilitamine vajalik. tuberkuloosiregistri või surma põhjuste
registri andmetega) või isegi konkreetse
juhtumi kohta käivate laboriuuringute
tulemustega. Nii jäävad olulised andmed
ja juhtumi asjaolud teada saamata, mis ei
võimalda Terviseametil epidemioloogilisi
uuringuid läbi viia, sh haige nakatumise ja
nakkuse leviku üksikasju välja selgitada
ning adekvaatseid tõrjemeetmeid
rakendada või nende rakendamist
juhendada ja koordineerida (seda ka
vajalike muudatuste tarvis tulevikus).
Isikuandmete kogumine on vajalik ka
nakkushaiguste kohta teabe
edastamisega seotud rahvusvaheliste
kohustuste täitmiseks. Näiteks
rakendatakse EL-s neuroborrelioosi
seiret ning kooskõlas EL
seiresüsteemiga rakendatakse seda ka
Eestis. Selle raames on vajalik lisainfo
kogumine, mis ei ole võimalik
isikuandmete puudumisel. Kogutavad
lisaandmed võimaldavad hinnata
nakkushaiguse tõsidust ja võrrelda Eestit
teiste liikmesriikidega.
Andmete säilitamise kontekstis on oluline
silmas pidada, kas anonüümsete
andmetega saavutatakse eesmärkidena
püstitatud tulem. See eeldaks aga, et
kõne all olevad andmed on tõesti
anonüümsed. See tähendab
andmekaitse üldmääruse kohaselt
andmestikku, mis ei ole seotud tuvastatud
või tuvastatava füüsilise isikuga ehk
andmed on muudetud sellisel viisil, et
10
andmesubjekti ei ole võimalik enam
tuvastada. Leiame, et sellisel kujul ei ole
võimalik nakkushaiguste registri ega
nakkushaiguste seire eesmärke enam
täita. Kuigi registri andmed võib teatud
ajal pseudonüümida ja registri pidamise
eesmärkidel alles hoida, ei saa
sellegipoolest tagada, et täielik
anonüümimine võimalik on. Näiteks ei
saa olulist andmestikku kõrvaldada, kui
see on registri eesmärkide täitmiseks
vajalik, sest just see andmestik võib
mängida olulist rolli konkreetse meetme
rakendamisel või mõne meetme
erakordse tõhususe või ebatõhususe
hindamisel. Seega ei pruugi piisata isiku
nime ja isikukoodi eemaldamisest, sest
isikuandmeteks võib ta olla ka muude
andmete tõttu (tuvastuse lingiks võib olla
ainulaadne haiguse vorm/tüvi, ainult üks
juhtum väikses kohas/saarel, haruldaselt
kõrge iga jms).
Ka teatud andmeid eemaldades ja
andmete pseudonüümimise vahel
tasakaalu leida püüdes, võivad teatud
andmed nimetatud andmestikus ikkagi
olla isikuandmeteks. Seega ei ole
isikuandmete eemaldamine alati võimalik,
sest just teatud olulised nüansid võivad
osutuda tähtsaks edasiste valikute
tegemisel ja varasemate juhtumitega
võrdlemisel. Seetõttu on tähtajatu
isikuandete säilitamine õige ja kooskõlas
isikuandmete kaitse reeglitega.
Vaatamata eelnevale ei tähenda see
seda, et vastutav töötleja ei peaks
rakendama eraelu riivet vähendavaid
meetmeid. Näiteks kasutama registriga
igapäevatööd tehes pseudonüümitud
vaadet, kui see on võimalik ning
võimaldades isikustamise vaid osas, mil
see on möödapääsmatu (nt ühe isiku
kohta laekuvate andmete sidumiseks
registris).
Oluline on mainida sedagi, et nimetatud
register ei ole märkimisväärselt
kaugeleulatuva ajalooga, et me saaksime
rääkida andmetest mis oleksid üle 20
aasta vanad. Samas, kui nende tarvidust
80 või 100 aasta möödudes ümber
hinnata ja põhimõtteid muuta, tuleb
selleks muuta eelkõige volitusnormi
11
aluseks olevat seadust. Kokkuvõtvalt ei
ole ministeeriumi hinnangul andmete
täielik anonüümimine võimalik ja
samaaegselt seaduses sätestatud registri
eesmärke täita.
Samas paneb NETS konkreetse vahetu ohu 1.2. Selgitame, et NETS § 6 lõige 1 ja
tõrjumise ülesande pigem tervishoiutöötajale NETS § 18 on mõlemad olulised ohu
(NETS § 6). Juhul kui NETS-st tulenevalt on ennetamisel. Lihtsustatult öeldes, tegeleb
konkreetse vahetu ohu tõrjumiseks vajalik küll konkreetne tervishoiuteenuse osutaja
isikuandmeid töödelda, tuleb seda seletuskirjas konkreetse patsiendiga, kuid riiklikul
eraldi põhjendada ning tagada, et konkreetse tasandil saab edasise ohu ennetusega
vahetu ohu kõrvaldamisel isikustatud andmed tegeleda ja seda koordineerida
umbisikustatakse. Terviseamet. Nt seada vajadusel
piiranguid (inimeste, kaupade, sõidukite
liikumisele ja teenuste osutamisele jne),
et hoida ära haiguse edasine levik. Ka
elu-, õppe- ja töökohas tulemuslike
tõrjemeetmete rakendamine on võimalik
ainult isikuandmete olemasolul (nimi,
elukoht, töökoht või lasteasutus jne), mis
võimaldavad hinnata ja/või korraldada
individuaalselt kohaldatavaid epideemia-
ja nakkustõrje meetmeid (nt tasuta
vaktsineerimist nakatunuga kokku
puutunud ja haigestumisohus isikutele,
nõustamist jm).
Seega ei ole võimalik umbisikustatud
andmete pinnalt täita eelnevalt mainitud
kohustusi, sh konkreetsele isikule
suunatud meetmeid (nt pakkuda tasuta
vaktsineerimist jne).
Seejuures tuleb eraldi kaaluda ka, kas vahetu 1.3. Selgitame, et iga andmekogu on
konkreetse ohu tõrjumise eesmärki ei ole loodud kehtestatud eesmärkide
võimalik saavutada juba seeläbi, et vastavad täitmiseks, seda nõuab juba avaliku teabe
andmed on olemas tervise infosüsteemis. seadus (vt AvTS § 431 lg 1 jne). Viidatud
kontseptsiooni muutus eeldaks olulist
ümbervaatamist ka seadusloome
tasandil, mida käesoleval juhul ei ole
määruste muutmisega võimalik
saavutada. Küll võimaldab käesolev
muudatus selle kontseptsiooni elluviimist
hiljem.
Lõikes 1 esitatud loetelu tuleb vaadata üle, kas 1.4. Selgitame, et ilma isikuandmeteta ei
üldse on kõigi nimetatud haiguste puhul ole võimalik andmeid infosüsteemide
tegemist selliste nakkushaigustega, mille puhul vahel ühildada, sh saada andmeid
on õigustatud isikuandmete kogumine teatisena tervise infosüsteemist. Vastavat
haigusest lähtuva vahetu ohu tõrjumise näidet kommenteerides selgitame, et
eesmärgil. Näiteks on loetelus puukentsefaliit, puukentsefaliiti esineb Eestis väga palju
mille kohta on Terviseameti veebilehel antud ning selle haiguse kulg võib olla eriti
12
selgitus: „Haigus ei levi inimeselt inimesele, raske. Lisaks kuulub puukentsefaliit EL-is
seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.“ kohustusliku seire alla ning selle käigus
on vajalik koguda ka lisaandmeid, nagu
eespool selgitatud. Lisaks esinevad
puukentsefaliidi puhul rühmaviisilised
haigestumised, mis on peamiselt seotud
kitsepiima tarbimisega. Suurem puhang
esines Eestis 2005. aastal (37 haiget
erinevatest maakondadest ning
välismaalt), viimane rühmaviisiline
haigestumine esines 2019. aastal (3
haigusjuhtu).
Kriteeriumid, mille alusel nakkushaiguste
kohta isikustatud andmeid kogutakse, on:
a) nakkushaigus kuulub EL
seiresüsteemi ehk andmete
kogumine on kohustuslik,
b) nakkushaigus kuulub WHO
programmi ehk on
rahvusvahelise tähtsusega,
c) nakkushaigus on potentsiaalselt
epideemiliselt leviv (esinevad
puhangud ehk rühmaviisilised
haigestumised),
d) nakkushaigus on potentsiaalselt
kasutatav biorelvana,
e) nakkushaigus on vaktsiinvälditav,
f) Eesti on selle nakkushaiguse
endeemiline piirkond.
Allpool punktis 2 nimetatud ülemiste 1.5. Selgitame.
hingamisteede nakkused on sügisest kevadeni Ülemiste hingamisteede ägedate
nii tavapärased, et isikustatud andmete nakkuste kohta kogutakse vaid
kogumine nakkushaiguste registrisse võib koondandmeid. Selguse huvides
hõlmata kogu elanikkonda. Terviseamet saab eemaldame § 1 lõikes 1 toodud loetelust
niisuguste viirusnakkuste piirkondlikust levikust punktid 54 ja 55, st ülemiste
teavitada ka anonüümseid andmeid kasutades. hingamisteede ägedad nakkused ja gripi,
Rõhutame, et tegemist on eriliiki isikuandmete mille kohta kogutakse samuti
töötlemisega, mille puhul tuleb silmas pidada koondandmeid. Selguse huvides eelnõu
isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi sõnastust muudetud.
IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt
eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatav, kui
see on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes
huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu
korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete
tagamine tervishoiu ning ravimite või
meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või
liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette
sobivad ja konkreetsed meetmed
andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks,
eelkõige ametisaladuse hoidmine. Üks
andmesubjekti õiguste tagatisi on ka see, kui
eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud
13
isikuandmed anonüümitakse või
pseudonüümitakse.
Kui õigusaktiga nähakse ette isikuandmete 1.6. Sotsiaalministeerium on eelnevates
kogumine, mis ei ole möödapääsmatult punktides põhjalikult selgitanud, milliseid
vajalikud eesmärgi saavutamiseks, toob see eesmärke register kannab ning miks ja
endaga kaasa puudutatud inimeste eraelu ja kust tuleneb vajadus isikuandmete
informatsioonilise enesemääramise kogumise järele. Sotsiaalministeerium
põhiõiguste rikkumise. Teisisõnu, nii rõhutab, et hindab kõrgelt isikute õigusi ja
ulatuslikku isikuandmete töötlemist, kui seni andmeid kogutakse Terviseameti poolt
on toimunud nakkushaiguste registris, ei vaid registri eesmärkide täitmiseks
saa pidada põhiseaduspäraseks. vajalikus ulatuses. Registri eesmärki ei
Nakkushaiguste ennetamist ja ole selle loomisest alates muudetud,
levikutendentside selgitamist on võimalik registri eesmärk on sätestatud seaduses.
korraldada umbisikustatud andmete põhjal.
2. Isikuandmete töötlemise läbipaistvus
Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et
isikuandmete töötlemine oleks seaduslik,
õiglane ja andmesubjektile läbipaistev (IKÜM
art 5 lg 1 p a). Läbipaistvus teenib
informatsioonilise enesemääramise põhiõigust,
mille kohaselt inimene peab olema teadlik,
milliseid teda puudutavaid asjaolusid ja millistel
eesmärkidel registreeritakse ning kes neid
kasutama hakkab. Nakkushaiguste
registreerimisel ei ole läbipaistvuse põhimõte
piisavalt tagatud.
NETS § 20 lõike 1 kohaselt
nakkushaigusjuhtumid registreeritakse
nakkushaiguste andmekogus, mida peetakse
nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks,
nakkushaiguste levikutendentside
selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks,
tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks,
tervisepoliitika väljatöötamiseks,
nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja
suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja
ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja
teadusliku uurimistöö, sealhulgas
epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. NETS
§ 20 lõike 2 punkt 2 sätestab, et registri asutab
ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega, milles
sätestatakse andmekogusse kogutavate
andmete täpsem koosseis ja andmekogusse
kandmise kord.
Kas üldse või milliseid isikuandmeid 2.1. Selgitame.
nakkushaiguste registrisse kogutakse, registri Andmekoosseisud on sätestatud eraldi
põhimäärusest siiski ei selgu. Nakkushaiguste määruses NETSi alusel ning registri
registri põhimääruse § 7 lõike 1 kohaselt põhimääruses tuuakse välja teatised,
esitavad registrile andmeid tervishoiuteenuse mille edastab tervise infosüsteem
osutajad ja mikrobioloogilisi uuringuid tegevad (õiguslikud alused on kehtestatud teiste
laborid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje aktidega).
14
seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud
järgmiste teatiste andmekoosseisus:
1) teatis nakkushaige kohta;
2) nakkushaiguse kahtluse teatis;
3) laboriteatis;
4) HIV-teatis.
NETS § 21 lõike 61 lause 1 sätestab, et teave
nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse
diagnoosimise kohta edastatakse
Terviseametile vajadusel koos andmesubjekti
isikuandmetega. Lausest 1 tulenevat
hindamisruumi („vajadusel“) piiratakse aga
sama sätte teises lauses: „Nende
nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik
andmete edastamine koos andmesubjekti
isikuandmetega, kehtestatakse valdkonna eest
vastutava ministri määrusega.“ Lõige 7
sätestab, et „ Käesoleva paragrahvi lõigetes 1,
4, 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja
edastatavate andmete koosseis kehtestatakse
valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“.
Muudetavas määruses „Nakkushaiguste ja 2.2. Selgitame.
nakkushaiguskahtluse esinemise ning Väide on väär, andmete loetelu ei ole
haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta määruse muutmisega sisuliselt
teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu uuendatud.
ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate
andmete koosseis“ esitatakse § 1 lõikes 1
uuendatud loetelu haigustest ja seisunditest
(58), mille korral „isikuandmetega teave nakkus-
ja parasiithaiguste (edaspidi nakkushaigus)
ning seisundite kohta tuleb esitada“
Terviseametile. Loetelus on jätkuvalt „ülemiste
hingamisteede ägedad nakkused“ (J06).
Terviseameti veebilehel esitatud selgituste järgi
kuuluvad ülemiste hingamisteede ägedate
nakkuste hulka üle 200 viiruse. Sügisest
kevadeni esineb neid viirusi pea kõigil inimestel.
Regulatsioonidega edasisel tutvumisel ei selgu 2.3. Selgitame.
siiski üheselt, kas ülemiste hingamisteede Ülemiste hingamisteede ägedate
ägedate nakkuste puhul on ka patsiendi nakkuste kohta ei koguta isikustatud
isikuandmete edastamine nakkushaiguste andmeid. Selguse huvides on eelnõu
registrile kohustuslik. Eelnõu § 1 lõikes 3 sõnastust muudetud.
punktis 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse
osutaja edastab tervise infosüsteemi
nakkushaiguse teatise andmed käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse
või seisundi esinemise korral, välja arvatud
punktid 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi), 49 (HIV-
nakkus), 54 (ülemiste hindamisteede ägedad
nakkushaigused) ja 55 (gripp). Eelnõus
nähakse ette (paragrahvi 4 lõige 2), et tervise
infosüsteem edastab Terviseametile üks kord
15
nädalas andmed käesoleva määruse § 1 lõike 1
punktides 54 (ülemiste hingamisteede ägedad
nakkused J06) ja 55 (gripp J09–J11) nimetatud
nakkushaigustesse haigestunutete kohta
andmeid ilma patsiendi isikuandmeteta.
Ebaselge on, kas kõigi lõikes 1 nimetatud 2.4. Vt eelmine kommentaar.
juhtude puhul tuleb Terviseametile teatis
edastada või arvestades järgnevates lõigetes
esitatud täpsustusi. Sel juhul tekib küsimus,
miks on need kaks haigusseisundit esitatud § 1
lõikes 1 toodud loetelus?
Palume regulatsioonides tagada paremini
isikuandmete töötlemise läbipaistvuse (st
andmesubjekti jaoks arusaadavus).
3. Isikuandmete turvalisus 3. Selgitame.
Eelnõus sätestatakse võimalus edastada teatis Andmete töötlemisel kohalduvad
teatud juhtudel ka e-posti teel. E-posti teel on andmetöötlejale kõik õigusaktidest
eriliiki isikuandmete edastamine lubatav vaid tulenevad kohustused. Nii tuleb ka
turvanõudeid järgides, eeskätt kasutades andmete väljastamisel ja edastamisel
krüpteerimist. Et hoida ära väga tundlike veenduda, et edastatavad andmed on
andmete leket, palume eelnõu vastavalt need mis edastamisele kuuluvad,
täiendada. veenduda selles, et adressaat on õige
ning tagada andmete turvalisus – selleks
võib olla nii andmete endi krüpteerimine
kui ka homme muu ja uudsem lahendus.
Seetõttu ei tule kindlasti määruses kui
õigusaktis kajastada tehnoloogilisi
nõudeid (konkreetseid nimetusi) vaid igal
andmete töötlejalt tuleb tagada parim ja
sel hetkel kõige mõistlikum viis andmete
turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks.
See on ajas suuresti muutuv.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu § 1 p 1, lõiked 8–10 ja selgitused 1. Selgitame.
seletuskirjas. See, et lg 9 nimetatud objektiivsed Infosüsteemi tõrked on üks näide
põhjused on seotud üksnes infosüsteemi objektiivsetest põhjustest, mille
tõrgetega, peaks ilmnema määrusest endast, ilmnemisel võib andmeid Terviseametile
mitte üksnes seletuskirjast. Lisaks ei ole edastada ka paberil või e-posti teel.
arusaadav, miks muu kanali kaudu edastatud Ettenägematuid asjaolusid võib olla ka
nakkushaiguse kahtluse teatist hiljem TISi ei teisi, mille korral võib osutuda vajalikuks
lisata, sh lg 8 nimetatud kiireloomuliste juhtudel esitada andmeid muul viisil kui TIS-i
saadetud teatist. See tähendab, et TISi andmed kaudu. Seletuskirjas on selgitatud, et
ei saa olema täielikud (sh patsiendi jaoks) ja nakkushaiguse kahtluse teatist ei esitata
TTOdele jääb võimalus jätta nakkushaiguste tagantjärele TIS-i, sest kahtluse
kahtluse andmed TISi sisestamata kõigil kinnitumisel esitatakse nakkushaiguse
juhtudel (eelistada lg 8 nimetatud teavitamist). teatis, milles sisalduvad ka
nakkushaiguse kahtluse teatise andmed.
Sellega välditakse samade andmete
topelt esitamist.
Eelnõu § 2 punkti 1 järgi jääb ka NAKISe 2. Selgitame.
andmeandjaks TIS (lg 1–3). Sellega seoses
16
jääb arusaamatuks, mida mõeldakse andmete E-kirjaga jääb registrile andmete
NAKISesse e-kirjaga edastamise all (lg 4) ja ka esitamine võimalikuks vaid kahel juhul kui
seletuskirjas puudub selle kohta selgitus. tegemist on nakkushaiguse kahtluse
teatisega või objektiivsete põhjustega,
mille tõttu ei ole võimalik või otstarbekas
andmeid TIS-i kaudu edastada.
Seletuskirjas on vastavad selgitused välja
toodud.
Sama asja reguleerivate määruste paljusus ei 3. Teadmiseks võetud.
lihtsusta arusaamist ja võib tekitada nende
vahel vastuolu. Lisaks eelnõus nimetatud 3
määrusele on seotud ka TISi põhimäärus.