dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2020
Viit
7
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎7 28.02.2020 Ministri määrus.bdoc1761 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.02.2020 nr 7 Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 24, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikuandmetega teave tuleb esitada järgmiste nakkus- ja parasiithaiguste (edaspidi nakkushaigus) ja seisundite kohta: 1) koolera (A00); 2) kõhutüüfus (A01.0); 3) paratüüfused (A01.1–A01.4); 4) botulism (A05.1); 5) katk (A20); 6) tulareemia (A21); 7) siberi katk (A22); 8) difteeria (A36); 9) meningokokknakkus (A39); 10) äge poliomüeliit (A80); 11) marutõbi (A82); 12) lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised viiruspalavikud (A90–A99); 13) leetrid (B05); 14) trihhinelloos (B75); 15) äge lõtv halvatus (G61.0); 16) punetised (B06; P35.0); 17) harva esinevad või taas ilmunud ja uued nakkushaigused (SARS, rõuged, epideemiline tähniline tüüfus, Q-palavik, gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus ja teised); 18) salmonelloos (A02); 19) shigelloos (A03); 20) enterohemorraagilise E. coli nakkus (A04.3); 21) kampülobakterenteriit (A04.5); 22) jersinioos (Y. enterocolitica enteriit A04.6); 23) soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.1–A08.3; A08.5); 24) rotaviirusenteriit (A08.0); 25) giardiaas (lambliaas) (A07.1); 26) krüptosporidioos (A07.2); 27) brutselloos (A23); 28) leptospiroos (A27); 29) leepra (A30); 30) listerioos (A32; P37.2); 31) teetanus (A33–A35); 32) läkaköha (A37.0); 33) sarlakid (A38); 34) pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene septitseemia A40.3; pneumokokkmeningiit G00.1; Streptococcus pneumoniae tekkene kopsupõletik J13); 35) H. influenzae nakkus (Haemophilus influenzae septitseemia A41.3; Haemophilus influenzae tekkene meningiit G00.0; Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik J14; täpsustamata paikme Haemophilus influenzae nakkus A49.2); 36) leegionärihaigus (A48.1); 37) süüfilis (A50–A53); 38) gonokokknakkus (A54); 39) suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55–A56); 40) Lyme’i tõbi (A69.2); 41) Creutzfeldti-Jakobi tõbi (A81.0); 42) puukentsefaliit (A84); 43) muud viirusentsefaliidid ja meningiidid (A85; A87); 44) tuulerõuged (B01); 45) viirushepatiidid (B15–B19); 46) mumps (B26); 47) tuberkuloos (A15–A19); 48) HIV-tõbi (AIDS) (B20–B22; B23.2; B23.8; B24); 49) HIV-nakkus (B23.0; B23.1; Z21); 50) malaaria (B50–B54); 51) kaasasündinud toksoplasmoos (P37.1); 52) ehhinokokoos (B67); 53) difüllobotriaas (B70.0); 54) amöbiaas (A06); 55) erlihhioos (A79.8); 56) ornitoos (psittakoos) (A70). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaigused ja seisundid peavad olema laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui: 1) esitatakse nakkushaiguse kahtluse teatis; 2) tegemist on punktides 31 (teetanus), 33 (sarlakid), 41 (Creutzfeldti-Jakobi tõbi) ja 44 (tuulerõuged) nimetatud juhuga; 3) haigus on diagnoositud kliiniliste tunnuste alusel; 4) haigus on diagnoositud epidemioloogilise seose alusel tingimusel, et eelnev haigusjuht on laboratoorselt kinnitatud. (3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi: 1) nakkushaiguse kahtluse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17 nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise kahtluse korral, välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5 (neerusündroomiga hemorraagiline palavik); 2) nakkushaiguse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise korral, välja arvatud punktid 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV- nakkus); 3) HIV teatise andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 48 (HIV-tõbi) ja 49 (HIV-nakkus) nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise korral. (4) Mikrobioloogia labor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–17 nimetatud nakkushaiguse või seisundi tekitaja (välja arvatud punkti 12 alamjaotus A98.5) ja määruse lisa punktis 34 (Enterobacterales sp karbapeneem R) nimetatud nakkustekitaja tuvastamise kohta; 2) kõikide uuringumeetoditega saadud positiivsete uuringutulemuste ja antimikroobse tundlikkuse määramise tulemuste kohta käesoleva määruse lisas nimetatud nakkustekitajate suhtes. (5) Nakkushaiguste valdkonna referentlabor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse referentuuringute tulemuste kohta. (6) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert koostab teatise lahangul avastatud nakkushaiguse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud teatis või saatekirja vastus edastatakse tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud tähtajal ja § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita, teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust ja leviku potentsiaali. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohustuse täitmiseks ei ole võimalik teatist või saatekirja vastust objektiivsetel põhjustel tervise infosüsteemi edastada, esitatakse asjakohased andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Sellisel juhul edastab mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed järgmises koosseisus: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi, telefon ja e-post ning labori nimi ja aadress; 2) andmete registreerimise koht ja kuupäev; 3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu; 4) andmed diagnoosi ja nakkustekitaja kohta (saatediagnoos, nakkustekitaja liik ja alamliik); 5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi); 6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringutulemuse kohta; 7) laborianalüüsi ja referentlabori kood; 8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus); 9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (10) Nakkushaiguse teatis, HIV teatis ja saatekirja vastus edastatakse tervise infosüsteemi esimesel võimalusel alates objektiivse põhjuse äralangemisest.“; 2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas või teeb tervise infosüsteemi andmelao vahendusel kättesaadavaks andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta järgmiselt: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 5) ÄRH juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm).“; 4) paragrahvi 4 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit elektroonselt e-posti või muu andmevahetuskanali kaudu esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks, igast intensiivraviosakonnas laboratoorselt kinnitatud gripi (J10) haigusjuhust järgmises andmekoosseisus:“; 5) määrust täiendatakse §-ga 5 järgmises sõnastuses: „§ 5. Üleminekusäte (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab käesoleva määruse § 1 lõikes 3 nimetatud teatise tervise infosüsteemi hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. Kuni nimetatud tähtajani sisestatakse teatise andmed nakkushaiguste registrisse või edastatakse nakkushaiguse kahtluse teatise andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel ning nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmed paberil või e-posti teel. (2) Mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor edastab vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikes 4 või 5 nimetatud saatekirja vastuse tervise infosüsteemi hiljemalt 31. detsembrist 2020. a. Kuni 31. detsembrini 2021. a sisestatakse asjakohased andmed nakkushaiguste registrisse käesoleva määruse § 1 lõikes 9 kehtestatud andmekoosseisus või edastatakse Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. (3) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert edastab käesoleva määruse § 1 lõikes 6 nimetatud teatise tervise infosüsteemi ajast, kui kohtuekspertiisiasutusele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatud juurdepääs tervise infosüsteemile teatiste edastamiseks. Kuni nimetatud õiguse tekkimiseni sisestatakse teatise andmed nakkushaiguste registrisse või edastatakse nakkushaiguse kahtluse teatise andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel ning nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmed paberil või e-posti teel. (4) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud andmete kättesaadavus tervise infosüsteemist tagatakse Terviseametile alates 1. septembrist 2020. a. Kuni nimetatud tähtajani esitab tervishoiuteenuse osutaja Terviseametile andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi haigestunute kohta käesoleva määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud andmekoosseisus paberil või e-posti teel“. § 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata järgmised 2 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 2 alusel kehtestatud teatised: 1) nakkushaiguse kahtluse teatis; 2) nakkushaiguse teatis; 3) HIV teatis. (2) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata mikrobioloogia labori edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste andmed, välja arvatud HIV puhul, järgmises andmekoosseisus: 1) teatise esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress); 2) teatise registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 3) nakkushaige isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus ja sugu; 4) andmed diagnoosi ja nakkustekitaja kohta (saatediagnoos, nakkustekitaja liik ja alamliik); 5) andmed uurimismaterjali ja uurimismaterjali saatja kohta (uurimismaterjali võtmise kuupäev ja nimetus, uurimismaterjali saatva tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi); 6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringutulemuse kohta; 7) laborianalüüsi ja referentlabori kood; 8) andmed antimikroobse tundlikkuse kohta (antibiootikum, uurimistulemus ja väärtus); 9) muu uuringuga otseselt seotud asjakohane ja oluline info. (3) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab registrile viivitamata nakkushaiguste valdkonna referentlabori edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. HIV puhul edastatakse registrile vaid HIV referentlabori edastatud andmed. (4) Andmete edastamisel e-posti teel kasutatakse digitaalallkirja e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Teabevahetus riiklike andmekogude ja infosüsteemide vahel toimub vastavalt avaliku teabe seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna „sumakuupäev“ sõnaga „surmakuupäev“; 3) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vastutav töötleja kannab paberil, telefoni või e-posti teel esitatud teatiselt andmed registrisse kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest. (2) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmed, on ta kohustatud teavitama andmete algset esitajat andmete parandamise ja muutmise vajadusest. Ebaõiged andmed suletakse kuni kande parandamiseni. (4) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on registri vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (5) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse registri kanne kahe tööpäeva jooksul.“; 5) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse järelevalve tegijale, kui sellekohane õigus tuleneb õigusaktist, ja andmete esitajale tema andmete piires. (2) Registri andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (3) Vastutav töötleja tagab sisemise töökorraldusega registri andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ning väljastab kolmandatele isikutele registri andmeid isikustatud kujul üksnes juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus ja eesmärk ei ole saavutatav muul moel. Registri vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel tagama nende eesmärgipärase ja minimaalse töötlemise. (4) Registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (5) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul.“; 6) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.“; 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmiselt: „(3) Paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed edastatakse tervise infosüsteemist registrile hiljemalt 31. detsembrist 2021. a. Kuni nimetatud tähtajani sisestab mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed nakkushaiguste registrisse või edastab andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. (4) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks tagatakse juurdepääs registrile järgmiselt: 1) mikrobioloogia laborile ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborile kuni 31. detsembrini 2021. a; 2) tervishoiuteenuse osutajale kuni 31. jaanuarini 2021. a; 3) kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, kui kohtuekspertiisiasutusele võimaldatakse sel eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“. § 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 27–29 järgmises sõnastuses: „27) nakkushaiguse kahtluse teatis; 28) nakkushaiguse teatis; 29) HIV teatis.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 27–29 järgmises sõnastuses: „(27) Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 27. (28) Nakkushaiguse teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 28. (29) HIV teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 29.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 27–29 nimetatud teatised esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.“; 4) määrust täiendatakse lisadega, mis on käesoleva määruse lisad 1–3. § 4. Tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ muutmine Tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määruse nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 24–26 järgmises sõnastuses: „24) nakkushaiguse kahtluse teatis; 25) Nakkushaiguse teatise andmekoosseis; 26) HIV teatise andmekoosseis.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekoosseis Lisa 3 HIV teatise andmekoosseis Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse senist nakkushaigustega seotud andmete esitamise korda selliselt, et tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), sh patoloogid, kohtuekspertiisiasutuse (edaspidi EKEI) kohtuarstlikud eksperdid, mikrobioloogia laborid ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborid edastavad nakkushaiguste andmed tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) ning TIS edastab andmed nakkushaiguste registrile (edaspidi NAKIS). Seega ei pea andmete esitajad enam edastama andmeid kahte erinevasse kohta, vaid nakkushaiguse kahtluse teatis, nakkushaiguse teatis, HIV teatis ning ka mikrobioloogiliste laborite ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborite uuringute andmed liiguvad NAKIS-esse edaspidi TIS-i kaudu. Muudatus lihtsustab TTO-de ja laborite jaoks nakkushaiguste andmete esitamist ning parandab andmete kvaliteeti ja andmehõivet. Vajalike arenduste tegemiseks ja juurutamiseks kehtestatakse üleminekuaeg. TTO-d edastavad teatiste andmed TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a ning mikrobioloogia laborid ja referentlaborid edastavad andmed TIS-i hiljemalt 31. detsembrist 2020. a. Nakkushaiguste registrisse tuleb mikrobioloogia laboritel ja nakkushaiguste referentlaboritel andmeid sisestada kuni 31. detsembrini 2021. a (tähtaeg on seotud TIS-ist NAKIS-ele andmete edastamiseks vajaliku liidese tehnilise arendusega). EKEI edastab nakkushaiguste teatiste andmed TIS-i ajast, kui EKEI-le on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) kehtestatud juurdepääs TIS-ile nimetud teatiste esitamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Määruse ja selle seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 20 lõike 2 ning § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ (RT I, 13.03.2019, 241); 2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 13.03.2019, 242); 3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ (RT I, 12.03.2019, 41), 4) tervise- ja tööministri 10 aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (RT I, 12.09.2019, 6). 1 Määrus on seotud tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega (Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu, Eelnõu toimiku number: 19-1221). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis. Punktiga 1 muudetakse määruse § 1. Muudatused on vajalikud seoses nakkushaiguse kahtluse teatise, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise lisamisega TIS-i edastatavate dokumentide koosseisu. Paragrahvi 1 lõikega 1 kehtestatud nakkushaiguste ja –seisundite loetelust, mille kohta tuleb esitada isikustatud andmed, on Justiitsministeeriumi ettepanekul õigusselguse huvides eemaldatud ülemiste hingamisteede ägedad nakkused ja gripp. Nende nakkuste kohta esitatakse vaid koondandmed ning alates 1. septembrist hakkab neid andmeid Terviseametile edastama TIS. Lõikes 2 täpsustatakse, mis juhtudel peavad olema lõikes 1 loetletud haigused ja seisundid laboratoorselt kinnitatud. Reeglina peavad nakkushaigusjuhud olema laboratoorselt kinnitatud. Laboratoorset kinnitust ei nõuta nakkushaiguse kahtluse teatise puhul, sest sel juhul esitatakse teave viivitamata alates kahtluse tekkimisest. Samuti ei nõuta teabe edastamisel laboratoorset kinnitust juhul, kui puudub usaldusväärne laborikinnituse meetod (teetanus ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi) või haiguse diagnoosimiseks ei ole laborikinnitus vajalik (tuulerõuged). Teatud erandjuhtudel on võimalik panna diagnoos ka kliiniliste tunnuste, st arstliku uurimisega kindlakstehtava kliinilise pildi alusel või epidemioloogilise seose alusel eelnevalt laboratoorselt kinnitatud haigusjuhuga. Epidemioloogilise seose alusel võib diagnoosi panna näiteks rühmaviisilise haigestumise korral. Sel juhul on esimestel haigestunud isikutel diagnoos laboratoorselt kinnitatud, teistel haigestunutel esinevad aga sarnased kliinilised tunnused, oli kontakt haigega või nad on nakatunud samades tingimustes. Kliiniliste tunnuste alusel diagnoositakse nakkushaigus juhul, kui sümptomid on tüüpilised ja/või puudub laboratoorse kinnituse võimalus. Lõikes 3 täpsustatakse, milliste haiguste ja seisundite puhul edastatakse teatis TTO poolt TIS-i. Punktis 1 nimetatud haiguse või seisundi esinemise kahtluse korral edastatakse TIS-i nakkushaiguse kahtluse teatis. Punktis 2 nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi selgumise järel edastatakse TIS-i nakkushaiguse teatis (sh kinnitatud nakkushaiguse kahtluse tulemus). Punktis 3 nimetatud haiguse või seisundi lõppdiagnoosi kinnitamise järel edastatakse TIS-i HIV teatis. Teavitamisele kuuluvate haiguste ja seisundite loetelu võrreldes kehtiva korraga muutunud ei ole. Edaspidi on TTO-l võimalik edastada teatised oma infosüsteemist TIS-i ning TIS edastab andmed NAKIS-ele. Lõikes 4 sätestatakse, milliste NAKIS-es kogutavate nakkustekitajate andmed peavad mikrobioloogia laborid edastama. Andmed edastatakse saatekirja vastuse andmekoosseisus. Võrreldes kehtiva korraga ei ole tekitajate loetelu ega andmekoosseis muutunud. Määruse muutmisega täpsustatakse, et edaspidi edastavad laborid andmed TIS-i ja TIS tagab vajalike andmete edastamise NAKIS-ele. Senini on laborid kasutanud NAKIS-ele andmete edastamiseks NAKIS-e veebikeskkonda ning sisestanud labori infosüsteemist vajalikud andmed käsitsi NAKIS- e veebikeskkonda või esitanud andmed Terviseametile paberil või e-posti teel. Selline protsess 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 2 nõuab andmete esitajatelt täiendavat ajakulu ning samuti on andmete käsitsi sisestamisel eksimisoht. Lõikes 5 sätestatakse, et nakkushaiguste valdkonna referentlaborid edastavad referentuuringute tulemused TIS-i. Nakkushaiguste valdkonnas korraldab referentteenuse osutamist vastavalt NETS-ile Terviseamet. Terviseameti koosseisu kuulub kuus referentuuringuvaldkonda. Kahes referentuuringuvaldkonnas on Terviseamet teenuse osutamiseks sõlminud lepingud – HIV referentteenuse osutamiseks Lääne-Tallinna Keskhaigla laboriga ja tuberkuloosi referentteenuse osutamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi vastava laboriga. Seni ei ole referentuuringute tulemusi TIS- i edastatud, vaid neid on saadetud e-postiga või paberil. NETS § 18 lõike 8 kohaselt osutab Terviseamet tervishoiuteenuseid TTKS-i eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt (laborimeditsiiniteenused), seega on Terviseametil kohustus laborimeditsiiniteenuse osutamisega seotud andmeid dokumenteerida ja TIS-i edastada. Seni ei ole Terviseametil olnud võimekust andmeid TIS-i edastada, kuid vastav tehniline arendus on planeeritud 2020. aastaks. Lääne- Tallinna Keskhaiglal ja Tartu Ülikooli Kliinikumil on olemas võimekus andmete TIS-i edastamiseks, kuid silmas tuleb pidada, et referentteenuse osutamisega seotud andmeid edastatakse Terviseameti nimel ning neid tuleb eristada labori tavaülesannete täitmise käigus edastatavatest andmetest. Lõikes 6 kehtestatakse EKEI kohtuarstlikele ekspertidele andmete esitamise kohustus lahangul avastatud nakkushaiguse kohta §-s 1 nimetatud juhtudel ja korras. EKEI ei ole TTKS-i tähenduses TTO ning praegu on EKEI-l kohustus edastada TIS-i vaid surmaga seotud andmeid. Muudatus eeldab TTKS-is EKEI-le nakkushaiguste teatiste TIS-i edastamise kohustuse kehtestamist ja sellel eesmärgil TIS-ile juurdepääsu õiguse sätestamist. Vastav muudatus tehakse esimesel võimalusel, kuid kohustuse tekkimise eeldatav jõustumisaeg on 31. jaanuar 2021. a. Lahangul diagnoositud nakkushaiguste kohta andmete edastamise kohustus kehtib ka patoloogidele, kuid kuna patoloogid on TTO-d, ei ole neile eraldi sättega vastava kohustuse kehtestamine vajalik. Lõikes 7 sätestatakse, et nakkushaiguste teatiste, mikrobioloogia laborite ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborite andmete edastamise tähtaeg ning andmekoosseis on kehtestatud TTKS § 591 lõike 3 (TIS-i põhimäärus) ja § 592 lõike 2 (TIS-i edastatavate dokumentide andmekoosseisud) alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole teatiste andmekoosseisud ega nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise esitamise tähtaeg muutunud. Mikrobioloogia laborite uuringutulemuste edastamise tähtajas on tehtud erisus ning edaspidi tuleb andmed esitada viivitamata. HIV teatise esitamise tähtaega pikendatakse – üks tööpäev pärast dokumendi kinnitamist ambulatoorse ja viis tööpäeva statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. Lõikes 8 sätestatakse, et nakkushaiguse kahtluse teatise andmete edastamise kohustuse võib täita telefoni või e-posti teel, kui see on TTO, EKEI kohtuarstliku eksperdi või labori hinnangul kiireim viis andmeid edastada, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust. Teatud nakkushaiguste kahtlus eeldab kiiret teavitamist, sest tegemist on potentsiaalselt ohtlike või suure levikupotentsiaaliga haiguste ja seisunditega, millele Terviseamet peab kiirelt reageerima ning võtma kasutusele vajalikud tõrjemeetmed. Kui TTO, kohtuarstlik ekspert või labor esitab Terviseametile andmed nakkushaiguse kahtluse kohta telefoni või e-posti teel, siis tagantjärele TIS-i nakkushaiguse kahtluse teatist ei edastata. Nakkushaiguse kahtluse teatise eesmärk on eelkõige kiirelt teavitada Terviseametit potentsiaalselt ohtliku haiguse või seisundi esinemisest ning nakkushaiguse kahtluse teatise andmed kuuluvad ka nakkushaiguse teatise andmekoosseisu (viimati nimetatu andmekoosseis on siiski täpsem ja sisaldab rohkem teavet kui kahtluse teatis). Seetõttu võib andmete edastamiseks kasutada varem nimetatud võimalusi. Saatekirja vastuse peavad laborid siiski TIS-i edastama. Lõikes 9 sätestatakse võimalus, et kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik teatist või saatekirja vastust TIS-i edastada, esitatakse andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Labor esitab sel juhul andmed lõikes 9 sätestatud andmekoosseisus (st ainult Terviseametile vajalikud andmed saatekirja vastuselt). Objektiivsed põhjused võivad olla TIS-i, TTO, labori infosüsteemi või 3 NAKIS-e tehnilised tõrked või muud ettenägematud põhjused. Selle võimaluse kasutamist nähakse ette vaid erandolukordadeks. Tavapärane andmete esitamine peab siiski toimuma TIS-i kaudu. Lõikes 10 sätestatakse, et nakkushaiguse teatis, HIV teatis ja saatekirja vastus edastatakse TIS-i esimesel võimalusel alates objektiivse põhjuse äralangemisest. Nakkushaiguse kahtluse teatise andmeid tagantjärele TIS-i ei edastata (vt käesoleva paragrahvi lõike 8 selgitust). Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3. Muudatuste kohaselt hakkavad mikrobioloogiliste laboriuuringute ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborite andmed jõudma NAKIS-esse TIS-i kaudu saatekirja vastuselt ning vastavad sätted on kehtestatud määruse §-s 1. Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõike 2 sõnastust. Esiteks on täpsustatud, et andmed tuleb esitada ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi haigestunute kohta, samuti on välja toodud vastavad diagnoosikoodid. Edaspidi edastab ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi haigestumise andmed üks kord nädalas Terviseametile TIS. Seni on neid andmeid Terviseametile edastanud TTO-d e-posti teel. Andmekoosseisust on varasemaga võrreldes välja jäetud registreerimise koht ja dokumendi täitmise kuupäev, kuivõrd TIS-ist nimetatud andmeid edastades ei ole need enam asjakohased. Punkti 4 muudatus on pigem tehniline. Lõike sissejuhatav lause sõnastatakse sarnaselt sama paragrahvi lõikega 1 (nt asendatakse tervishoiutöötaja ka siin tervishoiuteenuse osutaja mõistega ning haiguse osas ei viidata statistiliste andmete saamiseks mitte määruse § 1 lõikes 1 toodud loetelule vaid nakkustekitajale (gripp)). Punktiga 5 täiendatakse määrust §-ga 5, kehtestades üleminekusätted. Lõike 1 kohaselt edastavad TTO-d punktis 1 nimetatud teatise TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021. Kuni selle tähtajani, sõltuvalt vajalike tehniliste arenduste tegemisest TTO-de ja EKEI poolt kasutatavates infosüsteemides, on teatiste andmeid võimalik edastada NAKIS-e veebikeskkonna kaudu või edastada Terviseametile nakkushaiguse kahtluse teatise andmed paberil, telefoni või e- posti teel, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmed paberil või e-posti teel. Lõike 2 kohaselt edastavad mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor vastavalt määruse § 1 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed TIS-i hiljemalt 31. detsembrist 2020. a. Selleks kuupäevaks peaks kõigil mikrobioloogia ja nakkushaiguste valdkonna referentlaboritel olema tehniline võimekus andmeid TIS-i edastada. Nimetatud andmete TIS-ist NAKIS-ele edastamist võimaldavaks arenduseks kulub hinnanguliselt aasta ning lõplik arendus on võimalik siis, kui andmevoog TIS-i suunal on käivitunud. Seetõttu tuleb mikrobioloogia laboritel ja nakkushaiguste valdkonna referentlaboritel kuni 31. detsembrini 2021. a sisestada vajalikud andmed käesoleva määruse § 1 lõikes 9 kehtestatud andmekoosseisus NAKIS-esse või edastada need andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Lõike 3 kohaselt hakkab EKEI edastama nimetatud andmeid TIS-i vahendusel kohe, kui vastav juurdepääsuõigus on loodud. Seega on jõustumine seotud kindla sündmusega ning nimetatud õiguse loomine on kavandatud 2020. a jooksul (vajalikud ettevalmistused selleks juba käivad). Seni täidetakse kohustus muudel lubatud viisidel. Lõike 4 kohaselt edastab TIS-i vastutav töötleja Terviseametile või teeb TIS-i andmelao kaudu kättesaadavaks andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse ja grippi haigestunute kohta alates 1. septembrist 2020. a ehk järgmisest gripihooajast. Kuni nimetatud tähtajani esitab TTO Terviseametile andmed ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud andmekoosseisus paberil või e-posti teel. 4 Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Punktiga 1 muudetakse määruse § 7. Lõikega 1 kehtestatakse peamiseks NAKIS-e andmeandjaks TIS, mis edastab registrile TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud nakkushaiguse teatise, nakkushaiguse kahtluse teatise ja HIV teatise andmed. Muudatuse eelduseks on see, et hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a peab TTO-l ja EKEI-l olema võimalik edastada nimetatud teatised oma infosüsteemist TIS-i ning TIS-il edastada need andmed NAKIS-ele. Seni on kirjeldatud andmeid edastatud paberil, e-posti teel või sisestatud NAKIS-esse veebikeskkonna kaudu. Lõikes 2 sätestatakse mikrobioloogia laborite tehtavate uuringute andmekoosseis, mille edastab TIS viivitamata NAKIS-ele. Mikrobioloogia laboritel on TTKS-i kohaselt kohustus edastada saatekirja vastusega TIS-i kõik uuringutega seotud andmed, kuid NAKIS-ele on olulised vaid positiivsete uuringutulemuste andmed, samuti on NAKIS-ele vajalik andmekooseis väiksem võrreldes saatekirja vastuse andmekoosseisuga. Lõikes 3 sätestatakse, et TIS edastab NAKIS-ele viivitamata nakkushaiguste valdkonna referentlaborite edastatud andmed saatekirja vastavalt määruse § 7 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. HIV-i puhul edastatakse NAKIS-ele vaid HIV referentlabori edastatud andmed, sest HIV-i diagnoosimiseks on vajalik referentlabori kinnitus. Antud juhul välditakse topelt andmete esitamist. Lõikes 4 täpsustatakse, et andmete edastamisel e-posti teel kasutatakse digitaalallkirja e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras ning et andmekogude ja infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Punktiga 2 parandatakse keeleline viga määruse § 8 lõike 2 punkti 7 sõnastuses. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 3. Määruse muudatusega kehtestatakse NAKIS-ele vajalik laborite edastatav andmekooseis käesoleva määrusega, sest edaspidi edastab need andmed NAKIS-ele TIS. Andmete edastamise tähtajad sätestatakse TIS-i põhimääruses (sinna on ka praegu koondatud andmete esitamise tähtajad, seega on need ühes kohas). Punktiga 4 muudetakse määruse § 9 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt on TTO-del ja laboritel võimalik sisestada andmeid NAKIS-e veebikeskkonna kaudu. Kuna käesoleva määrusega lisatakse TTO-de poolt esitatavad teatised TIS-i edastatavate dokumentide hulka ja laborite esitatavad andmed edastatakse TIS-i saatekirja vastuse koosseisus, ei pea TTO-d ega laborid veebikeskkonna kaudu enam andmeid sisestama. Veebikeskkonna kaudu NAKIS-esse andmete sisestamine jääb võimalikuks vastavalt määratud üleminekuperioodile. Tulenevalt sellest vaadati üle määruse § 9 sätte sõnastus, mille sisus ei ole põhimõttelisi muudatusi tehtud. Punktiga 5 muudetakse määruse § 11 neid sätteid, mis puudutavad registri andmetele juurdepääsu ja registrist andmete väljastamist. Kuna kõiki eriseadusi ei ole võimalik ette näha ja andmete väljastamine eeldab igakordset vajaduse ja õiguspärasuse kaalumist, kehtestatakse sätted üldisemalt. Lõike 1 sõnastus võrreldes kehtivaga ei muutu. Lõikes 2 reguleeritakse üldine reegel, et registri andmetele juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõikes 3 sätestatakse kohustus, et vastutav töötleja ehk Terviseamet tagab sisemise töökorraldusega registri andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ning väljastab kolmandatele isikutele registri andmeid isikustatud kujul üksnes juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus ning eesmärk ei ole saavutatav muul moel. Registri vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel tagama nende 5 eesmärgipärase ja minimaalse töötlemise. Lõikes 4 on samuti üldine säte, mille kohaselt vastutab registrist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutav töötleja. Lõike 5 sisu on kehtivas määruses sama. Selle kohaselt tagab vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud statistilistele ülevaadetele isikustamata kujul. See peaks vähendama isikuandmete väljastamise vajalikkust. Punktiga 6 muudetakse määruse § 16 lõike 2 sõnastust ja sätestatakse, et nakkushaiguste teatiste andmed edastatakse TIS-ist NAKIS-ele hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a ehk üleminekuaja lõppedes peavad kõik nakkushaiguste teatised olema NAKIS-ele edastatud TIS-i kaudu. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 3 ja 4. Lõikes 3 sätestatakse, et hiljemalt 31. detsembrist 2021. a edastatakse mikrobioloogiliste ja referentlaborite uuringute andmed NAKIS-ele TIS-ist. Kuni nimetatud tähtajani sisestab mikrobioloogia labor ja nakkushaiguste valdkonna referentlabor andmed NAKIS-esse või edastab andmed Terviseametile paberil, telefoni või e-posti teel. Lõikes 4 sätestatakse, et juurdepääs NAKIS-ele NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks tagatakse järgmiselt: 1) mikrobioloogia laborile ja nakkushaiguste valdkonna referentlaborile kuni 31. detsembrini 2021. a; 2) tervishoiuteenuse osutajale kuni 31. jaanuarini 2021. a; 3) kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, kui kohtuekspertiisiasutusele võimaldatakse sel eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõiget 2 punktidega 27–29, lisades TIS-i edastatavate dokumentide hulka nakkushaiguse teatise, nakkushaiguse kahtluse teatise ja HIV teatise. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõigetega 27–29, kehtestades viidatud teatiste andmekoosseisud määruse lisades. Punktis 3 sätestatakse, et viidatud teatiste andmed esitatakse TIS-i hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. Punktiga 4 täiendatakse määrust lisadega 1–3. Lisades on kajastatud andmete koosseis ning muudatuste puhul on arvestatud seniste TIS-i edastatavate dokumentide ülesehitust ja loogikat. Paragrahviga 4 täiendatakse määruse loetelu uute, eraldi tekkivate dokumentidega, mida haigekassal on õigus seaduses toodud eesmärkide täitmiseks töödelda. Nimelt on haigekassa töötlemise ulatust TIS-is olevate andmete osas täpsustatud tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrusega nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Haigekassa töötajal on õigus töödelda andmeid vastavalt haigekassa seaduses määratud eesmärgil, seega töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Haigekassa kohustused tulenevad otse ka eriseadusest. Nii rahastab haigekassa NETS § 42 lõigete 11 ja 12 alusel haigekassa eelarvest näiteks antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimeid 6 ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid, samuti immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid. Määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ alusel rahastatakse ka haigekassa eelarvest nakkushaigustega seotud uuringuid (nt HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste tulemusena saab TTO-de ja EKEI jaoks võimalikuks esitada nakkushaiguste teatisi oma infosüsteemist automaatselt TIS-i, kust edastatakse andmed NAKIS-ele. Samuti saavad ka laborid edastada mikrobioloogiliste uuringute andmeid NAKIS-ele TIS-i kaudu saatekirja vastuse koosseisus. Muudatuste tulemusena muutub andmete esitamine TTO-dele, EKEI-le ja laboritele lihtsamaks, paraneb andmete kvaliteet ning eeldatavasti suureneb andmehõive. TTO-d ei pea enam teenuse osutamise järel logima NAKIS-e veebikeskkonda ega sisestama andmeid nakkushaiguste kohta või täitma teatist paberil, sest vajalik teave edastatakse vaid TIS-i (mida nagunii oma igapäevatöös kasutatakse). Sama kehtib mikrobioloogia laborite ja EKEI jaoks. Määruse muutmise kohaselt peavad ka referentlaborid edaspidi edastama referentuuringute tulemused TIS-i saatekirja vastusega. Andmevahetuse lihtsustamise tulemusena muutuvad referentuuringute andmed nähtavaks ka teistele laboritele ja TTO-dele, mis võimaldab teha paremaid raviotsuseid ning analüüsida ja jälgida ka antibiootikumiresistentsuse esinemist. Vajalikud andmed edastatakse NAKIS-ele X-tee vahendusel, tagades andmete kiire liikumise ja isikuandmete turvalisuse. Nakkushaiguste teatiste lisamine TIS-i edastatavate dokumentide hulka tähendab TTO-de ja EKEI jaoks vajalike arendustööde tegemist, et teatisi oleks võimalik otse TIS-i edastada (paljudel on vajalikud arendused juba tehtud). Samas on olemasolevate ülesannete täitmiseks nii TTO-d kui ka EKEI TIS-iga liidestunud. TTO-de ja EKEI jaoks on nakkushaiguste teatiste andmete TIS-i kaudu esitamiseks ette nähtud üleminekuaeg, st teatiste andmed tuleb nt TTO-del TIS-i edastada hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. See peaks olema piisav aeg, et kõik TTO-d nii esmatasandil kui haiglates jõuaksid vajalikud arendused teha ja juurutada. Tehnilised lahendused ja nende maksumus TTO-de ja EKEI jaoks sõltuvad konkreetselt kasutusel olevast infosüsteemist ja selle arendajast. Kokkuvõttes võib mõju TTO-dele ja EKEI-le hinnata keskmiseks, kui vajalikud arendused on tegemata. Mikrobioloogia laborid tegelevad praegu oma infosüsteemides tehniliste lahenduste juurutamisega, et oleks võimalik mikrobioloogia andmeid TIS-i edastada. Samas on neil juba praegu kohustus vastavaid andmeid TIS-i edastada, kuid see ei ole veel tehniliselt võimalik. Tehnilised lahendused ja nende maksumus mikrobioloogia laboritele sõltuvad jällegi kasutusel olevast infosüsteemist ja selle arendajast. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel (edaspidi TEHIK) on 2020. aasta tööplaanis ette nähtud lõpetada arendus TIS-ist vajalike laboriuuringute andmete edastamiseks NAKIS-ele ja see valmib hiljemalt 31. detsembril 2021. a. Kuni liidestuse tehnilise lahenduse valmimiseni peavad mikrobioloogia laborid edastama andmeid nii TIS-i saatekirja vastuse koosseisus kui ka NAKIS-esse, pärast üleminekuaja lõppu ainult TIS-i. Võrreldes kehtiva korraga muutub andmete esitamine ka laboritele oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks ning kaob kohustus andmeid topelt edastada. TTO-de jaoks muutub määruse muudatusega lihtsamaks ka andmete edastamine gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate viirusnakkuste kohta. Kui siiani esitati neid andmeid Terviseametile Exceli tabelitena, siis alates 1. septembrist 2020. a saab Terviseamet need andmed TIS-ist. 7 Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatustega saab NAKIS-ele peamiseks andmeandjaks TIS. Sellega seoses kaob TTO-de ja laborite jaoks võimalus ise andmeid NAKIS-e veebikeskkonna kaudu sisestada. Veebikeskkonna kasutamise võimalus jääb Terviseametile kui vastutavale töötlejale, kes kasutab seda töövahendina. Objektiivsetel põhjustel jäetakse erandjuhtudeks võimalus esitada andmeid paberil, telefoni või e-posti teel. Sellisel juhul esitatakse andmed Terviseametile. Vastutav töötleja kannab andmed ise NAKIS-esse ning tagab andmete konfidentsiaalsuse ja nende töötlemise ainult vastava õigusega isikutele. Ka erandkorras andmete esitamise viisi puhul tuleb järgida turvalisuse nõudeid – nt krüpteerides kirja sisu ja hoidudes kirja pealkirjas delikaatsele infole viitamisest (nt pealkirja reale ei tohiks kirjutada isiku nime ega haiguse kahtlust vms). Teatud nakkushaigused ja seisundid ning nakkustekitajad vajavad viivitamata Terviseameti teavitamist, sest nende esinemise korral on Terviseametil kohustus võtta viivitamata tarvitusele seaduses sätestatud meetmed (nt nakkustõrje jms). Nendel juhtudel on TTO-del võimalus edastada nakkushaiguse kahtluse teatis e-posti või telefoni teel. Samuti tuleb edaspidi saata laboril andmed viivitamata TIS-i. Kogutavate ja töödeldavate andmete koosseis võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Samuti tagatakse andmete edastamine TIS-ist Terviseametile. Küll muutub teatud osas andmete edastamise protsess. TTO saab edaspidi edastada vajalikud andmed teenuse osutamise järel ühe kanali kaudu (TIS) – st esitada nii epikriise kui nakkushaiguse teatisi. Sama kehtib ka laborite kohta. Seega on edaspidi andmed TIS-i kaudu kättesaadavad ka TTO-dele, olles abiks ravi määramisel või patsiendi edasistele uuringutele saatmise vajaduse hindamisel. Seda eriti juhul, kui teatise on edastanud teine TTO. Haigekassa osas on andmete töötlemise ulatus ja põhjendatus kooskõlas talle antud volituste piiridega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab tehnilist võimekust saata nakkushaiguste kohta teatisi andmete esitajate infosüsteemist TIS-i ning vastavat liidestust TIS-i ja NAKIS-e vahel. Viimati nimetatu puhul on valmisolek loodud. Seoses teatiste lisamisega TIS-i edastatavate dokumentide koosseisu, tuleb ka patsiendile tagada võimalus oma terviseandmetega tutvuda. Andmete tutvumise võimaluse tagamine patsiendiportaalis eeldab arendust, mille maksumus on hinnanguliselt 10 000 eurot ning mis on planeeritud valmima 2020. a. Tehnilised lahendused ja nende maksumus TTO-dele ja EKEI-le sõltuvad samuti konkreetselt kasutusel olevast infosüsteemist ja selle arendajast. TEHIK-u andmetel on vastavad arendustööd teatiste TIS-i edastamiseks juba tehtud süsteemides ESTER ja LIISA. Selleks, et kõik TTO-d jõuaksid oma infosüsteemides vajalikud arendused teha, on ette nähtud üleminekuaeg. EKEI-le saab teatiste TIS-i kaudu edastamine võimalikuks ajast, kui talle on TTKS-i alusel antud juurdepääs TIS-ile loodud. Arendused on vajalikud, et tagada TIS-i võimekus mikrobioloogia labori andmeid vastu võtta ning vajalikke andmeid NAKIS-ele edastada. TIS-i arendustööd mikrobioloogia labori andmeid vastu võtta on lõppjärgus. Andmete edastamine TIS-ist NAKIS-esse vajab veel arendustööde tegemist, mille lõplik lahendus on väljatöötamisel. Selle valmimise tähtaeg on 2021. aastal. Sellega seoses on ette nähtud üleminekuaeg. TIS-i arendustööde jaoks on TEHIK-u tööplaanis planeeritud 15 000 eurot ning NAKIS-e arendusteks 20 000 eurot. Arendustööd on vajalikud ka selleks, et tagada Terviseameti koosseisu kuuluvate referentlaborite võimekus edastada referentuuringute tulemused TIS-i, mis praegu võimalik ei ole. Selleks vajalikud 8 tehnilised lahendused on väljatöötamisel ja maksumus väljaselgitamisel ning nende juurutamiseks on ette nähtud üleminekuaeg, mille kohaselt peaksid referentlaborid andmeid TIS-i saatma hakkama hiljemalt 31. detsembrist 2020 (samas TIS-st NAKIS-sse kuni 2021). Käesoleval aastal alustab TEHIK Terviseameti laborite infosüsteemi (TALIS) III etapi arendustöödega, mille hulka kuulub ka laborianalüüside tulemuste edastamine TIS-i. Terve III etapi arendustööde eelarve on ca 300 000 eurot (ESF-i taotlus). TIS-i tulemuste saatmiseks vajalike tööde maksumus on orienteeruvalt 30 000 eurot. Laborid, kellelt Terviseamet referentteenust tellib (Lääne-Tallinna Keskhaigla HIV referentlabor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi tuberkuloosi referentlabor), peavad enda infosüsteemi arendusi tehes arvestama sellega, et nende TIS-i edastatud referentuuringute andmed peavad olema eristatavad tavaülesannete käigus edastatud andmetest. Sellega võivad nimetatud laboritele kaasneda lisakulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Eelnõu kooskõlastas märkusteta Siseministeerium ning märkustega kooskõlastuse esitas Justiitsministeerium. Mitteametlikult esitas märkused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium palus seletuskirja täiendada arenduskuludega ja eelnõu võimaliku mõjuga riigieelarvele. Eelnõu kohta esitasid märkuste arvamuse Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Terviseamet ja Eesti Laborimeditsiini Ühing. Eelnõu toetasid märkusteta Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit. Laekunud tagasiside koos neile antud vastustega on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. 9 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 27 (muudetud sõnastuses) Lisa 1 Nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.1. Dokumendi number 1.2. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Tegelik elukoht 3.8. Töökoha andmed 3.8.1. Asutuse nimi 3.8.2. Amet 3.9. Õppeasutuse nimi 3.10.Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Esialgse diagnoosi andmed 6.1. Esialgse diagnoosi kuupäev 6.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.3. Sõnaline diagnoos 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Välisriigis viibimise andmed 8.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 8.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 8.3. Välisriik 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1. Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2. Looma liik 9.3. Esmase pöördumise kuupäev 10. Märkused 10.1. Märkuste kirjeldus Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 28 (muudetud sõnastuses) Lisa 2 Nakkushaiguse teatise andmekooseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.2. Dokumendi number 1.3. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Tegelik elukoht 3.8. Töökoha andmed 3.8.1. Asutuse nimi 3.8.2. Amet 3.9. Õppeasutuse nimi 3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Registreerimise andmed 4.1. Registreerija kood 4.2. Registreerimise koht 5. Haigestumise andmed 5.1. Haigestumise aeg 6. Diagnoosi andmed 6.1. Levikutee 6.1.1. Hepatiidi levikutee 6.1.2. Suguhaiguste levikutee 6.1.3. Muude haiguste levikutee 6.2. Nakkustekitaja 6.2.1. Nakkustekitaja 6.2.2. Muu nakkustekitaja 6.3. Diagnoosi kuupäev 6.4. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6.5. Sõnaline diagnoos 6.6. Diagnoosi statistiline liik 6.7. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnitamise meetod 6.8. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine 6.8.1. Laboriteatise number 6.8.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev 6.8.3. Lõpliku kliinilise diagnoosi kinnituse meetod 6.9. Rasedus 6.9.1. Rasedus 6.9.2. Raseduse kestus nädalates + päevades 6.10. Kemoprofülaktika 7. Haige ravimine haiglas 7.1. Hospitaliseerimise kuupäev 8. Immuniseerimise andmed 8.1. Immuniseeritud diagnoositud haiguse vastu 8.2. Viimase immuniseerimise kuupäev 8.3. Dooside arv 9. Loomahammustuse ja puugiründe andmed 9.1 Loomahammustuse/puugiründe kuupäev 9.2 Looma liik 9.3. Puugiründe asukoht 9.4. Looma jälgimine 9.5. Esmase pöördumise kuupäev 10. Välisriigis viibimise andmed 10.1. Välisriigis viibimise alguskuupäev 10.2. Välisriigis viibimise lõppkuupäev 10.3. Välisriik 11. Märkused 11.1. Märkuste kirjeldus Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisa 29 (muudetud sõnastuses) Lisa 3 HIV teatise andmekoosseis 1. Meditsiinidokumendi andmed 1.1. Dokumendi number 1.2. Dokumendi kinnitamise aeg 2. Dokumendi koostaja andmed 2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 2.2. Tervishoiutöötaja registrikood 2.3. Tervishoiutöötaja eriala 2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 2.5. Tervishoiuasutuse nimi 2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number 2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse/praksise tegevuskoha aadress 3. Patsiendi andmed 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Sünnikoht 3.7. Surmaaeg 3.8. Tegelik elukoht 3.9. Rahvus 3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund 4. Haigestumise andmed 4.1. Haigestumise aeg 5. Testimise põhjuse andmed 5.1. Testimise põhjus 5.2. Kirjeldus 5.3. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 6. Nakkuse leviku andmed 6.1. Nakkuse peamine levikutee 6.1.1. Perinataalne nakatumine 6.1.1.1. Kirjeldus 6.1.1.2. Emalt nakkuse saanu ema oletatav nakatumise viis 6.1.1.3. Vastsündinu saab/sai spetsiifilist profülaktikat 6.1.1.4. Sünnituse meetod 6.1.1.5. Ema toitis/toidab vastsündinut rinnaga 6.1.1.6. ARV-ravi 6.1.2. Seksuaalsel teel nakatumine 6.1.2.1. Kirjeldus 6.1.2.2. Seksuaalsel teel nakatumise korral nakkusallika riskirühma kuulumine 6.1.3. Parenteraalne nakatumine 6.1.3.1. Kirjeldus 6.1.3.2. Parenteraalse nakatumise viis 7. Nakatumise oletatav koht ja aeg 7.1. Nakatumise riik 7.2. Nakatumise aasta 8. AIDS-i indikaatorhaiguste andmed 8.1. ARV-ravi 8.2. AIDS-i indikaatorhaigus 9. Diagnoosi andmed 9.1. Diagnoosi kuupäev 9.2. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 9.3. Sõnaline diagnoos 9.4. Diagnoosi statistiline liik 9.5. Lõpliku kliinilise diagnoosi laboratoorne kinnitamine 9.5.1. Saatekirja vastuse number 9.5.2. Laboratoorse kinnituse kuupäev 9.5.3. Referentlabori unikaalne tunnus 10. Märkused 10.1. Märkuste kirjeldus Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu muudatuste tõttu hakkaks tervishoiuteenuse osutaja jt isikud edaspidiselt edastama tervise infosüsteemi ka nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi. Sealt edastatakse samad teatised nakkushaiguste registrisse. 2. „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muudatused. 2.1. Inspektsioon on ka varasemalt selle 2.1. Selgitame andmekogu põhimääruse osas arvamust Oleme varasemalt punkti 3 osas avaldanud – viimati 13.12.2018 arvamusega nr selgitanud, et infovahetus riiklike 1.2-4/18/3942.1 Viitan uuesti selles arvamuses registrite vahel peaks tõepoolest toimuma toodud punktile 3 (nakkushaiguste registri X-tee kaudu, samas on tõsiste tehniliste põhimääruse § 8 lõike 4 tõttu), punktile 5 tõrgete ilmnemisel vaja tagada (eelnõu muudatuse tulemusena on juurdepääs nakkushaiguste seiresüsteemi toimimine sellele andmekogule, kui on olemas „õiguslik igal juhul. Seetõttu ei saa ohtu sattuda alus“), punktile 9 (lisada selle andmekogu Terviseameti kohustuste realiseerimine juurde ka andmejälgija), punktile 10 (kas ning (rahvatervise seisukohast kui ka riigi kuidas vastutav töötleja teostab logide kontrolli, julgeolu seisukohast). Igal juhul on et avastada võimalikke väärkasutamisi), paberteatised ette nähtud äärmiseks punktile 11 (ammendav juhuks. loeteluandmekoosseisudest) ning punktile 12 (see andmekogu läbis RIHA-s kasutusele „Muu elektroonne viis“ digiallkirjaga on võtmise kooskõlastuse 2009. aastal, kuid senini ette nähtud samuti erandjuhtudel e-posti ei ole ühtegi muud kooskõlastust tehtud, sh ka teel krüpteeritud info edastamiseks (vt ka andmete koosseisu muutmiseks). Nendes eelnevat selgitust). punktides toodud teemadega ei ole kohaselt tegeletud. Punkti 5 osas juhime tähelepanu, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus on koostamisel ning seaduse muutmisega on plaanis kehtestada mainitud andmetele juurdepääsule täiendavaid piiranguid (küsimus on ministri antava volituse piirides, mille ulatus peab olema määratud seaduses). Punkti 9 osas nõustume ettepanekuga, et parema läbipaistvuse tagamiseks on see igati mõistlik lahendus, kui andmesubjektile tagatakse läbi andmejälgija parem andmetöötluse läbipaistvus. Samas puudub täna kohustus andmejälgija rakendamiseks. Kuna andmejälgija rakendamine nõuab tehnilist arendust ja käesoleva muudatusega seoses ei ole nimetatud ressursse eraldi plaaneritud, saame 2 tagada parema jälgitavuse edasiste arenduste raames. Punkti 10 osas viitame, et määruses on kajastatud logide pidamise kohustus ning selle täpsem kord on vastutava töötleja reguleerida. Punkt 11 osas selgitame, et kuna määrusega lisatakse nakkushaiguste teatised TIS-i dokumentide hulka, on andmekoosseisud edaspidi sätestatud tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide koosseisus. Need on reguleeritud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“. Sellele viitab ka selgelt määruse vastav säte. Lisaks mainime, et tervishoiuteenuse osutaja üldised nõuded tulenevad sotsiaalministri 18. septembri 2008.a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Punkti 12 osas kinnitame, et Terviseametil kui NAKIS-e vastutaval töötlejal on RIHA uuendamise protsessid planeeritud selleks aastaks. 2.2. Eelnõu tulemusena on kavandatava § 11 2.2. Selgitame. lõike 5 sisu sarnane avaliku teabe mõistes Avaliku teabe seaduse § 31 lõige 3 avaandmete olemusega. Avaliku teabe sätestab, et teabe üldiseks kasutamiseks seaduse § 29 lõike 6 kohaselt peavad andmisel peab olema tagatud isiku eraelu andmekogude avaandmed olema puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi juurdepääsetavad Eesti teabevärava kaudu. julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu Praktikas on selle all mõeldud Eesti juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. Avaandmete Portaali (opendata.riik.ee). Sama sätte lõike 6 alusel ei anta teavet üldiseks kasutamiseks või antakse üksnes osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on Andmekaitse Inspektsioon korduvalt jaatanud nimetatud põhimõtet, et isikuandmed ei saa olla avaandmeteks. Seetõttu tuleb esmalt vaadata, millises osas on avaandmete esitamine võimalik. Selle võimaluse loomisele peab kindlasti eelnema laiapõhjaline analüüs ja piisav ressursi varu, mis võimaldab tehniliselt 3 avaandmeid genereerida nii, et isikute eraelulisi andmeid ei avaldataks. Sellist võimekust täna loodud ei ole. 2.3. Eelnõu tulemusena on kavandatud muuta § 2.3. Selgitame. 16 lõike 2 sõnastust. Samas ei selgu eelnõu Logide säilitamist reguleeriv säte on § 16 seletuskirjast, kas nüüdseks on teostatud lõikes 1 ning seda antud määrusega ei arendustööd ning andmekogus loodud logisid ei muudeta. Logide lühemaajaliseks säilitata kauem kui viis aastat alates logi säilitamiseks vajalik tehniline arendus on tekkimisest. plaanis määruses ettenähtud ajakavas (hiljemalt 2022. aasta lõpuks). 3. „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muudatused 3.1. Eelnõu tulemusena lisatakse sellesse 3.1. Selgitame. määrusesse ka § 5 lõige 10, mille kohaselt Kuna EKEI kohustus teatiste andmeid nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse TIS-i edastada tuleneb TTKS-ist, siis teatisi ja HIV teatisi esitavad tervishoiuteenuse tekib kohustus andmeid edastada osutajad. Samas peab sisuliselt samu teatisi vastava muudatuse jõustumisest (vastav edastama Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes ei rakendussäte on selgelt määruses ole tervishoiuteenuse osutaja (vt eelnõu sätestatud). seletuskirja lk 3 toodud selgitust eelnõu § 1 punkti 6 kohta). 3.2. Selle määruse kõigis kolmes lisa on 3.2. Selgitame. märgitud, et kogutakse ka patsiendi sünniaega, Tegelikult on vastavalt kehtivale tervise- kuigi seda ei ole kehtiva seadusandlusega ja tööministri 12. märtsi 2019. a võrreldes varasemalt kogutud. Samas ei ole määrusele nr 24 „Nakkushaiguste ja selge, miks seda on vaja koguda, kui üheks nakkushaiguskahtluse esinemise ning kogutavaks infoks on ka isikukood ja vanus. haigestumise ohutegurite ja ennetamise Seetõttu tuleks üle hinnata, kas siin võib kohta teabe edastamise kord, tegemist olla topelt andmete kogumisega, mis nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti on keelatud. Samuti jääb ka HIV teatise puhul isikuandmetega edastatavate andmete selgusetuks, kas ning mis põhjusel on vajalik koosseis“ ka praegu kohustus märkida koguda teavet patsiendi rahvuse kohta. esitatud teatisele kas haige isikukood või sünniaeg. Juhul, kui teatis esitatakse infosüsteemi vahendusel, siis genereerib süsteem sünniaja isikukoodi põhjal. Sünniaega küsitakse eraldi vaid välismaalaste puhul. Seega peab sünniaeg olema andmeväljana kindlasti kajastatud (see on andmetena eraldi olemas). HIV-i puhul on andmed isiku rahvuse kohta vajalikud, sest rahvus on üks tunnus, mille põhjal haigestumist analüüsitakse. Rahvusest sõltuvad muuhulgas ennetustöö põhisuunad (kas eesti või venekeelsele elanikkonnale suunatud). Rahvus on oluline epideemilise leviku intensiivsuse hindamiseks, sh teadmaks, kas konkreetne HIV-positiivne isik on pärit epideemilisest piirkonnast või on tegu 4 kohaliku levikuga. Samuti on viimastel aastatel olnud aktuaalne nakkuse esinemine Ukrainast tulnud tööliste seas. Kogu see andmestik on oluline registri eesmärkide täitmiseks. 4. Eelnõuga on mh ka koostatud teatavas osas 4. Selgitame. andmekaitsealane mõjuhinnang. Samas ei Eelnõus kajastatud muudatustele on nähtu mõjuhinnangust, kas ning milliseid ohte andmekaitsealane mõjuhinnang on nähtud sellega, et edaspidiselt koostatud ja seletuskirjas kajastatud. tervishoiuteenuse osutaja ei edasta eelnevalt Leiame, et eelnõu seletuskirja osana on mainitud teatisi otse Terviseametile, vaid seda see piisavalt detailne ja kokkuvõtlik. tehakse läbi tervise infosüsteemi. Terviseamet Selgitame lisaks, et ka täna töötlevad praeguses olukorras kannab saadud teatised tervishoiuteenuse osutajad samu nakkushaiguste registrisse, millele juurdepääs terviseandmeid. Ainus erinevus seisneb on sama andmekogu põhimääruse kohaselt selles, et andmeid esitatakse kahte eraldi vägagi piiratud isikute ringil. Eelnõuga andmekogusse (sh kajastades olulisema tahetakse muuta selle andmekogu info ka tervise infosüsteemi juurdepääsunõude sõnastust üldisemaks (vt edastatavates dokumentides – seletuskirja lk 5 selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 saatekirjad, epikriis jms). Seega on kohta). Käesoleva eelnõu muudatuse kaasabil andmed vähemalt osaliselt tervise tekib sama andmestik ka tervise infosüsteemi infosüsteemis olemas (nt nii saatekirjades ning sellele andmestikule on juurdepääs ka kui ka saatekirja vastustes uuringutelt teistel tervishoiuteenuse osutajatel, kes ei ole jms). Kuna tegemist on tavapärase eelnevalt mainitud teateid esitanud tervishoiuteenuse osutamisega, (nakkushaiguste registri põhimääruse §-s 11 on kusjuures andmete edastamiseks loetletud, kellel on juurdepääs selle andmekogu kasutatakse vaid teistsugust ja andmetele; kuigi seda muudetakse sama kontsentreeritumat vormi, siis puudub eelnõuga, jääb selle paragrahvi lõike 1 sõnastus igasugune põhjendus miks järgmine samaks). Seega laieneb nende isikute ring, kes patsiendiga tegelev tervishoiuteenuse kehtiva korra järgi sedasorti informatsioonile osutaja neid andmeid näha ei tohiks juurdepääsu ei oma. Andmekaitsealasest (perearst, eriarst jne). Vastupidi, teatud mõjuhinnangust ei nähtu, kas ning mil määral nakkushaiguste korral tuleks on see risk andmesubjektile ning mis meetmeid informeeritus nii perearsti kui ka eriarsti tuleks võtta nende riskide maandamiseks. Eriti osas tagada võimalikult kiiresti kui arvestada, et juurdepääsu sätte sõnastust (ravisoovitused, sobivad ravimid, nakkushaiguste registri põhimääruses tehakse operatsioonide võimalikkus jms). üldisemaks. 5. Eelnõu väliselt märgin lisaks, et eeltooduga 5. Selgitame. (kellel on juurdepääs tervise infosüsteemi kui ka Tervishoiuteenuse osutajatel (sh nakkushaiguste registrisse kantud andmetele) tervishoiuteenuse osutamises osalejatel) on seotud ka isikuandmete kaitse üldmääruse tuleneb saladuse hoidmise kohustus art 9 lõike 3 nõue, et kui eriliigilisi isikuandmeid võlaõigusseaduse §-st 768. töödeldakse sama artikli lõike 2 punkti h Kohtuekspertiisi ekspertide osas tuleneb eesmärkidel, siis peab sellel andmetöötleja see kohustus kohtuekspertiisiseadusest töötajal olema liidu või liikmesriigi õigusest või (vt KES § 241). Oluline on ilmselt tuua pädevate riiklike asutuste kehtestatud seegi, et Terviseametil enesel jt eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise riigiasutustel avaliku teenistuse kohustus. Ka juhul, kui eriliigilisi isikuandmeid seadusest (vt ATS § 55). töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 lg 2 punktis e toodud eesmärgil on vajalik, Lisaks märgime, et andmekaitse et oleks olemas õigusaktist tulenev üldmäärus (nn GDPR) ei näe ette nõuet, ametisaladuse hoidmise kohustus. Kuna et saladuse hoidmise kohustus oleks 5 muudatuse tulemusena jäetakse juurdepääs sätestatud seaduses, vaid sellekohane nakkushaiguste registrile üldisemaks, siis peab kohustus võib tuleneda ka pädevate olema tagatud, et isikutele, kes sellele infole riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade juurdepääsu saavad, kehtib seadusest tulenev alusel või kui neid andmeid töödeldakse saladuse hoidmise kohustus. sellise asutuse vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. Eesti Kohtuekspertiisi Insitituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut nõustub eelnõu kooskõlastama omapoolsete märkustega ja palume kasutada Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019 a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ - paragrahvi 1 teksti sõnastust järgmiselt: 1) Arvestatud osaliselt. 1) Punkt 1 lõige (6) sõnastus ((6) Sõnastus „kohtuarstlik ekspert“ lähtub Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert TTKS-is toodud sõnastusest. koostab lahangul avastatud nakkushaiguse või seisundi kohta teatise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.) asendada sõnastusega - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst- ekspert koostab lahangul avastatud nakkushaiguse kohta teatise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. kuna kohtuarst-ekspert ei saa lahangul hinnata seisundit. 2) Punkt 1 lõige (8) palume muuta sõnastust ((8) 2) Vt punkt nr 1. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita, teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstliku eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust.) järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud kohustuse võib täita, teavitades Terviseametit telefoni või e-posti teel, kui see on tervishoiuteenuse osutaja või Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-eksperdi hinnangul kiireim viis andmete edastamiseks, arvestades kahtlustatava haiguse või seisundi tõsidust.; 6 paragrahv 5: 3) Punkt 4 (§ 5) lõige (3) sõnad 3) Vt punkt nr 1. „Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert“ asendada sõnadega „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert“; Paragrahv 16 4) Punkt 7 (§16) lõige (4) p 3 sõnastus 4) Vt punkt nr 1. (kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikule eksperdile ajani, mil kohtuekspertiisiasutusele võimaldatakse sel eesmärgil tervise infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.) asendada sõnastusega: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst- eksperdile ajani, mil Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile võimaldatakse sel eesmärgil tervise infosüsteemile juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut juhib tähelepanu, Teadmiseks võetud, vajalik muudatus on et kohtuarst-eksperdile on vajalik esimesel ettevalmistamisel. võimalusel luua teavitamiseks digitaalne võimalus. Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Infektsioonhaiguste Selts kooskõlastab Teadmiseks võetud. Teie poolt esitatud määruste muutmise eelnõu, mis lihtsustab andmete edastamist ja loodetavasti tõstab kogutud andmete kvaliteeti. Seejuures märgime, et antud määrus ei lahenda teatamisele kuuluvate haiguste ja seisundite loeteluga seotud probleeme, mis vajaks tulevikus lahendamist (nt loetelu koosseis, andmete kogumise intervall, andmete kogumise võimalikkus teistest infosüsteemidest jne). Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka antimikroobse resistentsuse järelevalve ja NAKIS-ega seotud vajadustele, kus meie hinnangul tuleb luua eraldi tehniline lahendus huvitatud osapooltele infosüsteemist andmete väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning vajadusel selle tegevuse jaoks õiguslikku aluse loomiseks. Terviseamet 1. Terviseamet leiab, et Tervise- ja tööministri 1. Arvestatud. 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ § 1 lg 1 p 54 tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt: 7 „ 54) ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J00, J02, J04, J05 ja J06);“ Selgitus eeltoodule: Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused on ka koodidega J00, J02, J04, J05 (vt palun loetletud RHK-10s (Rahvusvaheline Haiguste klassifikaator) mitte ainult koodiga J06. 1.1. Eeltoodud (vt palun p 1.) ettepanekust 1.1. Arvestatud. tulenevalt tuleb nimetatud määrust läbivalt täiendada (vt palun § 4 lg 2), st lisada ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste koodiks ka koodid: J00, J02, J04, J05. 2. Terviseamet leiab, et eelviidatud (vt palun p 2. Arvestatud, sõnastust täpsustatud. 1.) määruse eelnõu § 5 lg-s 4 sätestatu on vaatamata § 5 lg-le 1-3 eksitav, lg-s 4 tuleks reguleerida see, kuidas edastatakse kuni 31.08.2020. a viidatud määruse § 4 lg-s 2 sätestatud andmed. Eesti Laborimeditsiini Ühing 1. § 5 Üleminekusäte p. 2 1. Arvestatud. Mõnedel mikrobioloogia laboritel ei pruugi üleminek hiljemalt 31.12.2020 olla jõukohane, kuna see eeldab ulatuslikke arendustöid nii labori kui haigla infosüsteemides. Arvestades riigi poolt nõutud haigla infosüsteemide uusi rakendusi ei pruugi arendajad olla võimelised lahendama kõiki probleeme aasta jooksul. Teeme ettepaneku pikendada ülemineku tähtaega aasta võrra. 2. Eelnõu lk. 3 lõige 9 2. Mittearvestatud. 6) andmed uuringumeetodi ja -tulemuse ning Selgitame, et info uuringu meetodi kohta tehtud analüüsi kohta ja märkused uuringu koostatakse saatekirja vastuse andmete tulemuse kohta; alusel, eraldi neid andmevälju täitma ei Palume muuta: „andmed ja märkused pea. EL nakkushaiguste uuringutulemuse kohta“. haigusjuhumääratlustes on alati olemas Andmeid uuringumeetodi kohta laborid ei laboratoorse kinnituse meetodid ja sellest edasta, kuna see info sisaldub uuringu sõltub juhtude klassifitseerimine. Seda nimetuses. infot kasutatakse referentteenuste planeerimiseks, näiteks Salmonella ja Campylobacter´i puhul kasvab PCR meetodiga kinnitatud juhtude osakaal ja vastavalt väheneb kultuuride ja AMR määramise võimaluse arv. Gonokokknakkuse puhul on antimikroobne resistentsus ülioluline (ka referentteenuse mõistes), aga enamik juhtudest on samuti kinnitatud molekulaarmeetodiga. Laboratoorse kinnituse meetodist sõltub tihti seire ( näiteks gripi puhul), sest kõik kasutusel olevad meetodid ei anna 100% kinnitust. 8 3. Juhime tähelepanu asjaolule, et 3. Teadmiseks võetud. antud määrus ei lahenda antimikroobse resistentsuse järelevalve vajadusi. Selleks on vaja eraldi tehnilist lahendust tervise infosüsteemist andmete väljavõtmiseks ja töötlemiseks ning vajadusel selle tegevuse jaoks õiguslikku alust. Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine eelnõu (edaspidi eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste nakkushaiguste registriga seotud muudatuste kohta tehtud märkustega. 1. Isikuandmete töötlemise minimaalsus ja 1. Selgitame allolevaid märkusi eesmärgipärasus ning säilitustähtajad detailsemalt iga alamärkuse juures. Eelnõus sätestatakse, et patsiendi andmetena tuleb nakkushaiguse kahtluse ja nakkushaiguse teatisse märkida (määruse lisades): 3.1. Isikukood või tundmatu isiku kood 3.2. Ees- ja perekonnanimi 3.3. Sugu 3.4. Vanus 3.5. Sünniaeg 3.6. Surmaaeg 3.7. Tegelik elukoht 3.8. Töökoha andmed 3.8.1. Asutuse nimi 3.8.2. Amet 3.9. Õppeasutuse nimi 3.10. Sotsiaalmajanduslik seisund. Need andmed kantakse tervise infosüsteemi ja sellest edasi nakkushaiguste registrisse. Nakkushaiguste registri põhimääruse § 12 lg 1 sätestab, et registri andmeid säilitatakse registris tähtajatult. On raske ette kujutada, et kõiki nimetatud 1.1. Selgitame, et haiguste leviku ja andmeid on kõigi määruse § 1 lõikes 1 esitatud võimalike tõrjemeetmete rakendamisel ei nakkushaiguste ja seisundite puhul vaja saa kõrvale jätta üha muutuvat isikustatud kujul koguda ja igavesti säilitada, keskkonda. Esmalt hoogustub üha enam selleks, et tagada nakkushaiguste registri inimeste reisimine ja tööjõu vaba eesmärke. 2004. aastal tegeles ka AKI liikumine ELis – sellega kaasnevad nii nakkushaiguste registrisse kogutavate suurenev risk haiguste riiki isikuandmete proportsionaalsuse küsimusega. sissetoomiseks kui ka mitmekesistuvad Toona tõi Sotsiaalministeerium välja, et neid haiguste levikuteed. Terviseameti kui andmeid on isikustatud kujul vaja koguda mh nakkushaiguste ennetamise ja tõrje terrorismivastaseks võitluseks, samuti seaduse (NETS) § 18 kohaselt põhjendati seda asjaoluga, et loetelus nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje nimetatud haiguste tulemusel tekib epideemia, osas pädeva asutuse jaoks on viidatud sh ulatuslik suremus. Terviseameti veebilehel andmete kogumine oluline tema 9 selgitatakse, et „Nakkushaigusjuhtumid ülesannete täitmiseks. Nii on oluline registreeritakse nakkushaiguste registris ja teada saada nii rühmaviisilistest moodustuvat andmekogu kasutatakse haigestumistest kui ka võimalus koostada nakkushaiguste ennetamiseks ja nende adekvaatseid riskihindamisi ja –analüüse. levikutendentside selgitamiseks.“. Tõenäoliselt Näiteks ei saaks Terviseamet oma just nende andmete põhjal koostatakse ülesandeid ootuste kohaselt täita, kui statistilisi ülevaateid: määruse § 1 lõikes 1 toodud andmed ei https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused- oleks isikustatud. Juhime tähelepanu, et menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse- lõplik andmestik koondub nii haigestumine. kommenteeritava määruse kui ka Mõista võib andmete (sh töökoha või nakkushaiguste registri põhimääruse õppeasutuse andmeid) kogumist konkreetse alusel, kus kogu ülevaade konkreetsetest vahetu ohu tõrjumiseks, et selgitada välja teisigi haigusjuhtumitest ja nakkuste levikust võimalikke nakatunuid ning saada konkreetse koondatakse koos andmeandjatelt nakkushaiguse levik kontrolli alla. Kõigi saadud andmetega (sh teistest ülejäänud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje registritest). Kui andmed on isikustamata, seaduse (edaspidi NETS) § 20 lõikes 1 toodud ei ole võimalik neid ühildada ka teiste eesmärkide saavutamiseks ei näi isikustatud registrite andmetega (nt andmete kogumine ja säilitamine vajalik. tuberkuloosiregistri või surma põhjuste registri andmetega) või isegi konkreetse juhtumi kohta käivate laboriuuringute tulemustega. Nii jäävad olulised andmed ja juhtumi asjaolud teada saamata, mis ei võimalda Terviseametil epidemioloogilisi uuringuid läbi viia, sh haige nakatumise ja nakkuse leviku üksikasju välja selgitada ning adekvaatseid tõrjemeetmeid rakendada või nende rakendamist juhendada ja koordineerida (seda ka vajalike muudatuste tarvis tulevikus). Isikuandmete kogumine on vajalik ka nakkushaiguste kohta teabe edastamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Näiteks rakendatakse EL-s neuroborrelioosi seiret ning kooskõlas EL seiresüsteemiga rakendatakse seda ka Eestis. Selle raames on vajalik lisainfo kogumine, mis ei ole võimalik isikuandmete puudumisel. Kogutavad lisaandmed võimaldavad hinnata nakkushaiguse tõsidust ja võrrelda Eestit teiste liikmesriikidega. Andmete säilitamise kontekstis on oluline silmas pidada, kas anonüümsete andmetega saavutatakse eesmärkidena püstitatud tulem. See eeldaks aga, et kõne all olevad andmed on tõesti anonüümsed. See tähendab andmekaitse üldmääruse kohaselt andmestikku, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga ehk andmed on muudetud sellisel viisil, et 10 andmesubjekti ei ole võimalik enam tuvastada. Leiame, et sellisel kujul ei ole võimalik nakkushaiguste registri ega nakkushaiguste seire eesmärke enam täita. Kuigi registri andmed võib teatud ajal pseudonüümida ja registri pidamise eesmärkidel alles hoida, ei saa sellegipoolest tagada, et täielik anonüümimine võimalik on. Näiteks ei saa olulist andmestikku kõrvaldada, kui see on registri eesmärkide täitmiseks vajalik, sest just see andmestik võib mängida olulist rolli konkreetse meetme rakendamisel või mõne meetme erakordse tõhususe või ebatõhususe hindamisel. Seega ei pruugi piisata isiku nime ja isikukoodi eemaldamisest, sest isikuandmeteks võib ta olla ka muude andmete tõttu (tuvastuse lingiks võib olla ainulaadne haiguse vorm/tüvi, ainult üks juhtum väikses kohas/saarel, haruldaselt kõrge iga jms). Ka teatud andmeid eemaldades ja andmete pseudonüümimise vahel tasakaalu leida püüdes, võivad teatud andmed nimetatud andmestikus ikkagi olla isikuandmeteks. Seega ei ole isikuandmete eemaldamine alati võimalik, sest just teatud olulised nüansid võivad osutuda tähtsaks edasiste valikute tegemisel ja varasemate juhtumitega võrdlemisel. Seetõttu on tähtajatu isikuandete säilitamine õige ja kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega. Vaatamata eelnevale ei tähenda see seda, et vastutav töötleja ei peaks rakendama eraelu riivet vähendavaid meetmeid. Näiteks kasutama registriga igapäevatööd tehes pseudonüümitud vaadet, kui see on võimalik ning võimaldades isikustamise vaid osas, mil see on möödapääsmatu (nt ühe isiku kohta laekuvate andmete sidumiseks registris). Oluline on mainida sedagi, et nimetatud register ei ole märkimisväärselt kaugeleulatuva ajalooga, et me saaksime rääkida andmetest mis oleksid üle 20 aasta vanad. Samas, kui nende tarvidust 80 või 100 aasta möödudes ümber hinnata ja põhimõtteid muuta, tuleb selleks muuta eelkõige volitusnormi 11 aluseks olevat seadust. Kokkuvõtvalt ei ole ministeeriumi hinnangul andmete täielik anonüümimine võimalik ja samaaegselt seaduses sätestatud registri eesmärke täita. Samas paneb NETS konkreetse vahetu ohu 1.2. Selgitame, et NETS § 6 lõige 1 ja tõrjumise ülesande pigem tervishoiutöötajale NETS § 18 on mõlemad olulised ohu (NETS § 6). Juhul kui NETS-st tulenevalt on ennetamisel. Lihtsustatult öeldes, tegeleb konkreetse vahetu ohu tõrjumiseks vajalik küll konkreetne tervishoiuteenuse osutaja isikuandmeid töödelda, tuleb seda seletuskirjas konkreetse patsiendiga, kuid riiklikul eraldi põhjendada ning tagada, et konkreetse tasandil saab edasise ohu ennetusega vahetu ohu kõrvaldamisel isikustatud andmed tegeleda ja seda koordineerida umbisikustatakse. Terviseamet. Nt seada vajadusel piiranguid (inimeste, kaupade, sõidukite liikumisele ja teenuste osutamisele jne), et hoida ära haiguse edasine levik. Ka elu-, õppe- ja töökohas tulemuslike tõrjemeetmete rakendamine on võimalik ainult isikuandmete olemasolul (nimi, elukoht, töökoht või lasteasutus jne), mis võimaldavad hinnata ja/või korraldada individuaalselt kohaldatavaid epideemia- ja nakkustõrje meetmeid (nt tasuta vaktsineerimist nakatunuga kokku puutunud ja haigestumisohus isikutele, nõustamist jm). Seega ei ole võimalik umbisikustatud andmete pinnalt täita eelnevalt mainitud kohustusi, sh konkreetsele isikule suunatud meetmeid (nt pakkuda tasuta vaktsineerimist jne). Seejuures tuleb eraldi kaaluda ka, kas vahetu 1.3. Selgitame, et iga andmekogu on konkreetse ohu tõrjumise eesmärki ei ole loodud kehtestatud eesmärkide võimalik saavutada juba seeläbi, et vastavad täitmiseks, seda nõuab juba avaliku teabe andmed on olemas tervise infosüsteemis. seadus (vt AvTS § 431 lg 1 jne). Viidatud kontseptsiooni muutus eeldaks olulist ümbervaatamist ka seadusloome tasandil, mida käesoleval juhul ei ole määruste muutmisega võimalik saavutada. Küll võimaldab käesolev muudatus selle kontseptsiooni elluviimist hiljem. Lõikes 1 esitatud loetelu tuleb vaadata üle, kas 1.4. Selgitame, et ilma isikuandmeteta ei üldse on kõigi nimetatud haiguste puhul ole võimalik andmeid infosüsteemide tegemist selliste nakkushaigustega, mille puhul vahel ühildada, sh saada andmeid on õigustatud isikuandmete kogumine teatisena tervise infosüsteemist. Vastavat haigusest lähtuva vahetu ohu tõrjumise näidet kommenteerides selgitame, et eesmärgil. Näiteks on loetelus puukentsefaliit, puukentsefaliiti esineb Eestis väga palju mille kohta on Terviseameti veebilehel antud ning selle haiguse kulg võib olla eriti 12 selgitus: „Haigus ei levi inimeselt inimesele, raske. Lisaks kuulub puukentsefaliit EL-is seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.“ kohustusliku seire alla ning selle käigus on vajalik koguda ka lisaandmeid, nagu eespool selgitatud. Lisaks esinevad puukentsefaliidi puhul rühmaviisilised haigestumised, mis on peamiselt seotud kitsepiima tarbimisega. Suurem puhang esines Eestis 2005. aastal (37 haiget erinevatest maakondadest ning välismaalt), viimane rühmaviisiline haigestumine esines 2019. aastal (3 haigusjuhtu). Kriteeriumid, mille alusel nakkushaiguste kohta isikustatud andmeid kogutakse, on: a) nakkushaigus kuulub EL seiresüsteemi ehk andmete kogumine on kohustuslik, b) nakkushaigus kuulub WHO programmi ehk on rahvusvahelise tähtsusega, c) nakkushaigus on potentsiaalselt epideemiliselt leviv (esinevad puhangud ehk rühmaviisilised haigestumised), d) nakkushaigus on potentsiaalselt kasutatav biorelvana, e) nakkushaigus on vaktsiinvälditav, f) Eesti on selle nakkushaiguse endeemiline piirkond. Allpool punktis 2 nimetatud ülemiste 1.5. Selgitame. hingamisteede nakkused on sügisest kevadeni Ülemiste hingamisteede ägedate nii tavapärased, et isikustatud andmete nakkuste kohta kogutakse vaid kogumine nakkushaiguste registrisse võib koondandmeid. Selguse huvides hõlmata kogu elanikkonda. Terviseamet saab eemaldame § 1 lõikes 1 toodud loetelust niisuguste viirusnakkuste piirkondlikust levikust punktid 54 ja 55, st ülemiste teavitada ka anonüümseid andmeid kasutades. hingamisteede ägedad nakkused ja gripi, Rõhutame, et tegemist on eriliiki isikuandmete mille kohta kogutakse samuti töötlemisega, mille puhul tuleb silmas pidada koondandmeid. Selguse huvides eelnõu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi sõnastust muudetud. IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatav, kui see on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine. Üks andmesubjekti õiguste tagatisi on ka see, kui eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud 13 isikuandmed anonüümitakse või pseudonüümitakse. Kui õigusaktiga nähakse ette isikuandmete 1.6. Sotsiaalministeerium on eelnevates kogumine, mis ei ole möödapääsmatult punktides põhjalikult selgitanud, milliseid vajalikud eesmärgi saavutamiseks, toob see eesmärke register kannab ning miks ja endaga kaasa puudutatud inimeste eraelu ja kust tuleneb vajadus isikuandmete informatsioonilise enesemääramise kogumise järele. Sotsiaalministeerium põhiõiguste rikkumise. Teisisõnu, nii rõhutab, et hindab kõrgelt isikute õigusi ja ulatuslikku isikuandmete töötlemist, kui seni andmeid kogutakse Terviseameti poolt on toimunud nakkushaiguste registris, ei vaid registri eesmärkide täitmiseks saa pidada põhiseaduspäraseks. vajalikus ulatuses. Registri eesmärki ei Nakkushaiguste ennetamist ja ole selle loomisest alates muudetud, levikutendentside selgitamist on võimalik registri eesmärk on sätestatud seaduses. korraldada umbisikustatud andmete põhjal. 2. Isikuandmete töötlemise läbipaistvus Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a). Läbipaistvus teenib informatsioonilise enesemääramise põhiõigust, mille kohaselt inimene peab olema teadlik, milliseid teda puudutavaid asjaolusid ja millistel eesmärkidel registreeritakse ning kes neid kasutama hakkab. Nakkushaiguste registreerimisel ei ole läbipaistvuse põhimõte piisavalt tagatud. NETS § 20 lõike 1 kohaselt nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste andmekogus, mida peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, nakkushaiguste levikutendentside selgitamiseks, nakkushaiguste ennetamiseks, tõrje ja tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, nakkushaiguste haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. NETS § 20 lõike 2 punkt 2 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord. Kas üldse või milliseid isikuandmeid 2.1. Selgitame. nakkushaiguste registrisse kogutakse, registri Andmekoosseisud on sätestatud eraldi põhimäärusest siiski ei selgu. Nakkushaiguste määruses NETSi alusel ning registri registri põhimääruse § 7 lõike 1 kohaselt põhimääruses tuuakse välja teatised, esitavad registrile andmeid tervishoiuteenuse mille edastab tervise infosüsteem osutajad ja mikrobioloogilisi uuringuid tegevad (õiguslikud alused on kehtestatud teiste laborid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje aktidega). 14 seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud järgmiste teatiste andmekoosseisus: 1) teatis nakkushaige kohta; 2) nakkushaiguse kahtluse teatis; 3) laboriteatis; 4) HIV-teatis. NETS § 21 lõike 61 lause 1 sätestab, et teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse Terviseametile vajadusel koos andmesubjekti isikuandmetega. Lausest 1 tulenevat hindamisruumi („vajadusel“) piiratakse aga sama sätte teises lauses: „Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti isikuandmetega, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“ Lõige 7 sätestab, et „ Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“. Muudetavas määruses „Nakkushaiguste ja 2.2. Selgitame. nakkushaiguskahtluse esinemise ning Väide on väär, andmete loetelu ei ole haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta määruse muutmisega sisuliselt teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu uuendatud. ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ esitatakse § 1 lõikes 1 uuendatud loetelu haigustest ja seisunditest (58), mille korral „isikuandmetega teave nakkus- ja parasiithaiguste (edaspidi nakkushaigus) ning seisundite kohta tuleb esitada“ Terviseametile. Loetelus on jätkuvalt „ülemiste hingamisteede ägedad nakkused“ (J06). Terviseameti veebilehel esitatud selgituste järgi kuuluvad ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste hulka üle 200 viiruse. Sügisest kevadeni esineb neid viirusi pea kõigil inimestel. Regulatsioonidega edasisel tutvumisel ei selgu 2.3. Selgitame. siiski üheselt, kas ülemiste hingamisteede Ülemiste hingamisteede ägedate ägedate nakkuste puhul on ka patsiendi nakkuste kohta ei koguta isikustatud isikuandmete edastamine nakkushaiguste andmeid. Selguse huvides on eelnõu registrile kohustuslik. Eelnõu § 1 lõikes 3 sõnastust muudetud. punktis 2 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi nakkushaiguse teatise andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse või seisundi esinemise korral, välja arvatud punktid 47 (tuberkuloos), 48 (HIV-tõbi), 49 (HIV- nakkus), 54 (ülemiste hindamisteede ägedad nakkushaigused) ja 55 (gripp). Eelnõus nähakse ette (paragrahvi 4 lõige 2), et tervise infosüsteem edastab Terviseametile üks kord 15 nädalas andmed käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 54 (ülemiste hingamisteede ägedad nakkused J06) ja 55 (gripp J09–J11) nimetatud nakkushaigustesse haigestunutete kohta andmeid ilma patsiendi isikuandmeteta. Ebaselge on, kas kõigi lõikes 1 nimetatud 2.4. Vt eelmine kommentaar. juhtude puhul tuleb Terviseametile teatis edastada või arvestades järgnevates lõigetes esitatud täpsustusi. Sel juhul tekib küsimus, miks on need kaks haigusseisundit esitatud § 1 lõikes 1 toodud loetelus? Palume regulatsioonides tagada paremini isikuandmete töötlemise läbipaistvuse (st andmesubjekti jaoks arusaadavus). 3. Isikuandmete turvalisus 3. Selgitame. Eelnõus sätestatakse võimalus edastada teatis Andmete töötlemisel kohalduvad teatud juhtudel ka e-posti teel. E-posti teel on andmetöötlejale kõik õigusaktidest eriliiki isikuandmete edastamine lubatav vaid tulenevad kohustused. Nii tuleb ka turvanõudeid järgides, eeskätt kasutades andmete väljastamisel ja edastamisel krüpteerimist. Et hoida ära väga tundlike veenduda, et edastatavad andmed on andmete leket, palume eelnõu vastavalt need mis edastamisele kuuluvad, täiendada. veenduda selles, et adressaat on õige ning tagada andmete turvalisus – selleks võib olla nii andmete endi krüpteerimine kui ka homme muu ja uudsem lahendus. Seetõttu ei tule kindlasti määruses kui õigusaktis kajastada tehnoloogilisi nõudeid (konkreetseid nimetusi) vaid igal andmete töötlejalt tuleb tagada parim ja sel hetkel kõige mõistlikum viis andmete turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks. See on ajas suuresti muutuv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 1 p 1, lõiked 8–10 ja selgitused 1. Selgitame. seletuskirjas. See, et lg 9 nimetatud objektiivsed Infosüsteemi tõrked on üks näide põhjused on seotud üksnes infosüsteemi objektiivsetest põhjustest, mille tõrgetega, peaks ilmnema määrusest endast, ilmnemisel võib andmeid Terviseametile mitte üksnes seletuskirjast. Lisaks ei ole edastada ka paberil või e-posti teel. arusaadav, miks muu kanali kaudu edastatud Ettenägematuid asjaolusid võib olla ka nakkushaiguse kahtluse teatist hiljem TISi ei teisi, mille korral võib osutuda vajalikuks lisata, sh lg 8 nimetatud kiireloomuliste juhtudel esitada andmeid muul viisil kui TIS-i saadetud teatist. See tähendab, et TISi andmed kaudu. Seletuskirjas on selgitatud, et ei saa olema täielikud (sh patsiendi jaoks) ja nakkushaiguse kahtluse teatist ei esitata TTOdele jääb võimalus jätta nakkushaiguste tagantjärele TIS-i, sest kahtluse kahtluse andmed TISi sisestamata kõigil kinnitumisel esitatakse nakkushaiguse juhtudel (eelistada lg 8 nimetatud teavitamist). teatis, milles sisalduvad ka nakkushaiguse kahtluse teatise andmed. Sellega välditakse samade andmete topelt esitamist. Eelnõu § 2 punkti 1 järgi jääb ka NAKISe 2. Selgitame. andmeandjaks TIS (lg 1–3). Sellega seoses 16 jääb arusaamatuks, mida mõeldakse andmete E-kirjaga jääb registrile andmete NAKISesse e-kirjaga edastamise all (lg 4) ja ka esitamine võimalikuks vaid kahel juhul kui seletuskirjas puudub selle kohta selgitus. tegemist on nakkushaiguse kahtluse teatisega või objektiivsete põhjustega, mille tõttu ei ole võimalik või otstarbekas andmeid TIS-i kaudu edastada. Seletuskirjas on vastavad selgitused välja toodud. Sama asja reguleerivate määruste paljusus ei 3. Teadmiseks võetud. lihtsusta arusaamist ja võib tekitada nende vahel vastuolu. Lisaks eelnõus nimetatud 3 määrusele on seotud ka TISi põhimäärus.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel