MINISTRI MÄÄRUS
28.02.2020 nr 6
Pensionistaaži arvestamise
kord
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab pensionistaaži arvestamise korra riiklike pensionide määramisel ja
ümberarvutamisel.
(2) Pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks ja pensionikindlustusstaažiks.
(3) Pensionistaažiarvestust peetakse andmete alusel, mis on kantud sotsiaalkaitse
infosüsteemi.
§ 2. Pensioniõigusliku staaži kindlakstegemine
(1) Pensioniõigusliku staaži perioodid tehakse kindlaks riikliku pensioni määramisel või
ümberarvutamisel.
(2) Kui isiku pensioniõigusliku staaži perioodid on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud
andmete põhjal kindlaks tehtud enne pensioni määramist või ümberarvutamist, lähtutakse
nendest.
(3) Pensionitaotlejal on õigus esitada täiendavaid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid
dokumente, mis võetakse pensioni määramisel või ümberarvutamisel arvesse.
(4) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse päeva täpsusega.
(5) Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. Kui isik on
samal perioodil tegelenud mitme pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevusega,
arvestatakse selle perioodi eest pensioniõiguslikku staaži ühekordselt.
2
§ 3. Pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed
(1) Pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud
andmed pensionikindlustatu või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu ja selle
pensionikindlustuse osa kohta.
(2) Pensionikindlustusstaaži arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.
(3) Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensionikindlustusstaaži.
§ 4. Pensionistaaži arvutamine
(1) Pensionistaaži arvutamisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist.
Ümardamata pensioniõiguslik staaž teisendatakse arvutamisel aastatena väljendatud
kümnendmurruks täpsusega kolm kohta pärast koma.
(2) Pensionistaaži arvutamisel liidetakse pensioniõiguslik staaž ja pensionikindlustusstaaž,
arvestades lõike 1 sätteid.
§ 5. Pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999, 2000 ja 2001
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži
pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud
isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži
arvestamisel pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta
jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
(3) Isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu summa on väiksem kui vastava kalendriaasta
jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu summa,
arvestatakse kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul pensionikindlustusstaaži
proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu summaga.
(4) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel
riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstavat sotsiaalmaksu arvesse samaväärselt
sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Pensionistaaži arvestamise kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel. Määrus reguleerib
pensionistaaži arvestamise korda.
Määruse kehtestamise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Nimetatud seadusega muudeti riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõiget 4, mille kohaselt
kehtestab pensionistaaži arvestamise korda reguleeriva määruse 2021. aasta 1. jaanuarist
sotsiaalminister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Praegu reguleerib pensionistaaži arvestamise
korda Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrus nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“.
Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel kehtestatav määrus olema Vabariigi Valitsuse tasemel.
Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega, jäetakse eelnõust välja regulatsioon, mis
sisaldub riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS). Samuti tehakse uusi muudatusi,
nt enne pensioniiga sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete arvestamine pensioni määramisel
jmt.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik
Liidia Soontak (
[email protected], 626 9236). Eelnõu väljatöötamisel osalesid
Sotsiaalkindlustusameti õigusnõunik Silvia Azojan ja nõunik Katrin Välling.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly
Lootus (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (Virge
[email protected], tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse uus rakendusakti terviktekst.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 27 lõike 4 alusel.
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse, et määrus sätestab pensionistaaži arvestamise korra riiklike
pensionide määramisel ja ümberarvutamisel. Kui isik taotleb riiklikku pensioni või selle
ümberarvutamist, on vaja pensioni määramiseks teha kindlaks tema pensionistaaž.
Vanaduspensioni määramiseks on Eestis pensionistaaži nõue vähemalt 15 aastat. Nimetatu
kindlakstegemisel lähtutakse lisaks riikliku pensionikindlustuse seaduse sätetele ka
käesolevas määruses sätestatud korrast.
Kui isikule on pension määratud ja ta esitab täiendavaid pensionistaaži tõendavaid dokumente,
võetakse need arvesse pensioni ümberarvutamisel.
Lõige 2 sätestab, et pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks ja
pensionikindlustusstaažiks. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31.
detsembrini ja selle tegevuse hulka arvatakse RPKS §-s 28 sätestatud tegevused, näiteks
töötamine, õpiaeg, armees teenimine või lapse eest hoolitsemise aeg jt.
Pensionikindlustusstaaži arvestatakse kooskõlas RPKS §-ga 30 alates 1999. aasta 1.
jaanuarist ja selle kindlakstegemisel arvestatakse igal kalendriaastal makstud isikustatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt
töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Näiteks 2019. aastal
oli töötasu alammäär 540 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi
pensionikindlustuse osa olema 1296 eurot (540 x 12 kuud x 20%). Isikule, kelle eest maksis
sotsiaalmaksu riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik
sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel ja füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 61
(sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 2019. aastal 500 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta
pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa oli
2018. aastal vähemalt 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%). Seda seetõttu, et vastavalt RPKS §
30 lõikele 3 võetakse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise
isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt
sotsiaalmaksuseaduse § 61 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt.
Lõike 3 kohaselt kantakse pensionistaaži alusandmed sotsiaalkaitse infosüsteemi ning need
andmed võetakse arvesse riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel. Lisaks
pensionistaaži andmetele kantakse infosüsteemi ka muid andmeid kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 05.03.2019. aasta määrusega nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“.
Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse pensioniõigusliku staaži kindlakstegemine.
Lõige 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži periood tehakse kindlaks pensioni määramisel
või ümberarvutamisel. Kui inimene taotleb riiklikku pensioni ja ta on töötanud või õppinud või
teinud muid RPKS §-s 28 sätestatud tegevusi, tehakse tema pensioniõiguslik staaž kindlaks.
Samuti tehakse tema täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks ka pärast vanaduspensioni
määramist, kui ta esitab muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente. Näiteks
Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on pensionäril 30 aastat pensioniõiguslikku staaži,
mis võetakse pensioni määramisel arvesse. Pärast pensioni määramist pensionär esitab veel
kahe aasta kohta pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente. Sel juhul arvutatakse talle
varem määratud vanaduspensioni suurus ümber, arvestades veel kahte aastat täiendavat
pensioniõiguslikku staaži ning kokku on sel isikul 32 aastat pensioniõiguslikku staaži.
3
Lõike 2 kohaselt lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud pensioniõigusliku staaži
andmetest, mis on sinna kantud enne pensioni määramist või ümberarvutamist. Kooskõlas
Vabariigi Valitsuse 4.11.2010. aasta määrusega nr 156 „ Pensionistaaži andmete kogumise ja
sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmisse kord“ võib inimene viia oma tööraamatu
Sotsiaalkindlustusametisse, kes teeb kindlaks pensioniõigusliku staaži andmed. Kui need
andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi, siis pensionitaotleja ei pea enam esitama
pensioni taotlemisel tööraamatut, vaid lähtutakse varem kindlaks tehtud andmetest. Kui isikul
on veel muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, siis tal on võimalus ka need
esitada või esitada need hiljem, mis võetakse samuti arvesse.
Lõike 3 kohaselt sätestatakse, et pensionitaotleja võib lisaks lõikes 2 sätestatule esitada
täiendavaid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, mida võetakse pensionide
määramisel ja ümberarvutamisel arvesse. Kui isik ei ole esitanud oma andmeid
Sotsiaalkindlustusametisse enne pensioni määramist, siis ta esitab oma pensioniõiguslikku
staaži tõendavad dokumendid pensioni taotlemisel. Samuti on tal võimalus esitada lisaks juba
varem esitatud dokumentidele ka muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente.
Lõige 4 sätestab, et pensioniõiguslikku staaži pensioni määramiseks arvestatakse päeva
täpsusega.
Lõige 5 sätestab, et ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku
staaži, st et staaži arvestatakse kuudes ja päevades. Kui inimene on ühes kalendriaastas
töötanud samaaegselt näiteks kahel töökohal, siis tema pensioniõigusliku staaži suurus
võetakse arvesse ühekordsena. Kui ta näiteks töötas samaaegselt kahel töökohal 6 kuud ja 6
kuud ei töötanud ühelgi töökohal, siis on tema selle aasta pensioniõiguslik staaž 182 päeva
ehk 6 kuud.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed
Lõige 1 sätestab, et pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmeteks on sotsiaalkaitse
infosüsteemi kantud andmed pensionikindlustatu või tema eest makstud või arvestatud
sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa kohta. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
on reguleeritud RPKS §-s 30, seetõttu käesolevas määruses seda ei reguleerita.
Lõige 2 sätestab, et pensionikindlustusstaaži arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast
koma.
Lõige 3 sätestab, et ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta
pensionikindlustusstaaži. Kui inimene on maksnud sotsiaalmaksu suuremalt summalt kui
miinimumpalk, siis arvestatakse pensionikindlustusstaažiks üks aasta.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse pensionistaaži arvutamine
Pensionistaaži on vaja arvutada pensioniõiguse kindlakstegemiseks. Vanaduspensioni
taotlemiseks on pensionistaaži nõue 15 aastat. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ajaliselt, so
aastates, kuudes ja päevades, kuid pensionikindlustusstaaži arvestatakse rahaliselt. Seetõttu
reguleeritakse lõikes 1, et pensionistaaži arvutamisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust
staažist, mis teisendatakse arvutamisel väljendatud kümnendmurruks täpsusega kolm kohta
pärast koma. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse samuti täpsusega kolm kohta pärast koma.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et pensionistaaži arvutamisel liidetakse pensioniõiguslik staaž ja
pensionikindlustusstaaž, arvestades eeltoodut, st lõike 1 sätteid. Kui inimesel ei ole
pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži, siis seda ei arvestata.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999, 2000 ja 2001
Tegemist on rakendussättega, mis sisaldub ka Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määruses nr 7
„Pensionistaaži arvestamise kord“.
Praktilisuse aspektist lähtuvalt sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999,
2000 ja 2001 ka käesolevas määruses.
Alates 2002. aastast muutus pensionikindlustusstaaži arvestamine ja sellest ajast arvutatakse
seda isikustatud sotsiaalmaksu (33%) pensionikindlustuse osa (20%) kaudu. Aastatel 1999 – 2001
arvestati pensionikindlustusstaaži isikustatud sotsiaalmaksu andmete ( 33% ) alusel.
Lõiked 1- 4 reguleerivad pensionikindlustusstaaži arvestamist aastatel 1999 – 2001. Nimetatud
sätte säilitamine on vajalik eelkõige pensionitaotlejatele, kes soovivad saada teavet
pensionikindlustusstaaži arvestamise kohta perioodil 1999 – 2001.
Eelnõuga § 6 on rakendussäte, mis näeb ette, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal, so
samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 27 lõike 4 jõustumisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Riikliku pensionikindlustuse määramise ja maksmise tingimuste kehtestamine on liikmesriigi
pädevuses, seega Euroopa Liit ei harmoniseeri pensionisüsteeme. Samal ajal reguleerib Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimist
isikute piiriülesel liikumisel. Seega, kui tekib piiriülene olukord, tuleb kohaldada määrust 883/2004
ja sellest tulenevaid erisusi.
4. Määruse mõjud
Määrusega kehtestatakse uus rakendusakt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega muudeti riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõiget 4, mille kohaselt kehtestab
pensionistaaži arvestamise korda reguleeriva määruse 2021. aasta 1. jaanuarist sotsiaalminister,
mitte enam Vabariigi Valitsus.
Määruse eesmärgiks on pensioni määramisel ja ümberarvutamisel pensionistaaži arvestamise
korra kehtestamine.
Eelnõus toodud muudatuste rakendamine võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades
– sotsiaalne ja demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalistuste korraldusele.
Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja kriteeriumi alusel
– mõju ulatus, mõju avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus, ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk. Eelnõus toodud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ja välissuhteid ning sellest lähtuvalt ei ole hinnatud mõju nendes
valdkondades.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
5
Määruse muudatused mõjutavad kõiki pensionitaotlejaid, kes esitavad pensioni määramisel või
ümberarvutamisel pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, samuti neid isikuid, kellele on
pension juba määratud, kuid, kes taotlevad pensioniõigusliku staaži ümberarvutamist seoses
täiendavate dokumentide esitamisega, samuti neid pensionitaotlejaid, kelle pensioni määramisel
võetakse arvesse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud pensionikindlustusstaaži.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõus toodud muudatused mõjutavad riigiasutustest ainult Sotsiaalkindlustusametit (edaspidi
SKA). Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Mõju sagedus on suur, sest SKA arvutab kõikidele
pensionitaotlejatele pensionistaaži. Igal kalendriaastal taotleb ca 10 000 uut isikut
vanaduspensioni või selle ümberarvutamist.
Eelnõus toodud muudatus ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid avaldab mõju
riigieelarvele (vt 5 osa).
Muudatuste koosmõju halduskoormusele
Pensionistaaži arvestamine on suunatud pensionäridele. Muudatusega ei kaasne pensionäride
halduskoormuse suurenemist. Pensioni taotlemisel, vajadusel ka enne pensioniiga on võimalik
esitada oma pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid (tööraamat, diplom jmt).
Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Sotsiaalkindlustusameti töökoormus ei suurene,
sest tegemist on tavapärase protsessiga, mis toimub iga pensionitaotleja puhul.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Määrusega seotud kulud on kajastatud
iga aastases riigieelarves Sotsiaalkindlustuse programmis. Kulud seisnevad pensionistaaži
rahalises hüvitamises. Eeldatavaid tulusid ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 27 lõike
4 jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Rahandusministeerium on eelnõu 6.02.2020 e-kirjaga ja Sotsiaalkindlustusamet 17.02.2020 e-
kirjaga märkusteta kooskõlastanud.