dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Pensionistaaži arvestamise kord

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2020
Viit
6
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎6 28.02.2020 Ministri määrus.bdoc619 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 28.02.2020 nr 6 Pensionistaaži arvestamise kord Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab pensionistaaži arvestamise korra riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel. (2) Pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks ja pensionikindlustusstaažiks. (3) Pensionistaažiarvestust peetakse andmete alusel, mis on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi. § 2. Pensioniõigusliku staaži kindlakstegemine (1) Pensioniõigusliku staaži perioodid tehakse kindlaks riikliku pensioni määramisel või ümberarvutamisel. (2) Kui isiku pensioniõigusliku staaži perioodid on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete põhjal kindlaks tehtud enne pensioni määramist või ümberarvutamist, lähtutakse nendest. (3) Pensionitaotlejal on õigus esitada täiendavaid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, mis võetakse pensioni määramisel või ümberarvutamisel arvesse. (4) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse päeva täpsusega. (5) Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži. Kui isik on samal perioodil tegelenud mitme pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevusega, arvestatakse selle perioodi eest pensioniõiguslikku staaži ühekordselt. 2 § 3. Pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed (1) Pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed pensionikindlustatu või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa kohta. (2) Pensionikindlustusstaaži arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. (3) Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensionikindlustusstaaži. § 4. Pensionistaaži arvutamine (1) Pensionistaaži arvutamisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist. Ümardamata pensioniõiguslik staaž teisendatakse arvutamisel aastatena väljendatud kümnendmurruks täpsusega kolm kohta pärast koma. (2) Pensionistaaži arvutamisel liidetakse pensioniõiguslik staaž ja pensionikindlustusstaaž, arvestades lõike 1 sätteid. § 5. Pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999, 2000 ja 2001 (1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. (2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga. (3) Isikule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu summa on väiksem kui vastava kalendriaasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu summa, arvestatakse kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul pensionikindlustusstaaži proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu summaga. (4) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstavat sotsiaalmaksu arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Pensionistaaži arvestamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel. Määrus reguleerib pensionistaaži arvestamise korda. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud seadusega muudeti riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõiget 4, mille kohaselt kehtestab pensionistaaži arvestamise korda reguleeriva määruse 2021. aasta 1. jaanuarist sotsiaalminister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Praegu reguleerib pensionistaaži arvestamise korda Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrus nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel kehtestatav määrus olema Vabariigi Valitsuse tasemel. Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega, jäetakse eelnõust välja regulatsioon, mis sisaldub riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS). Samuti tehakse uusi muudatusi, nt enne pensioniiga sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete arvestamine pensioni määramisel jmt. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti õigusnõunik Silvia Azojan ja nõunik Katrin Välling. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (Virge [email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse uus rakendusakti terviktekst. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 27 lõike 4 alusel. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse, et määrus sätestab pensionistaaži arvestamise korra riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel. Kui isik taotleb riiklikku pensioni või selle ümberarvutamist, on vaja pensioni määramiseks teha kindlaks tema pensionistaaž. Vanaduspensioni määramiseks on Eestis pensionistaaži nõue vähemalt 15 aastat. Nimetatu kindlakstegemisel lähtutakse lisaks riikliku pensionikindlustuse seaduse sätetele ka käesolevas määruses sätestatud korrast. Kui isikule on pension määratud ja ta esitab täiendavaid pensionistaaži tõendavaid dokumente, võetakse need arvesse pensioni ümberarvutamisel. Lõige 2 sätestab, et pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks ja pensionikindlustusstaažiks. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini ja selle tegevuse hulka arvatakse RPKS §-s 28 sätestatud tegevused, näiteks töötamine, õpiaeg, armees teenimine või lapse eest hoolitsemise aeg jt. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse kooskõlas RPKS §-ga 30 alates 1999. aasta 1. jaanuarist ja selle kindlakstegemisel arvestatakse igal kalendriaastal makstud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Näiteks 2019. aastal oli töötasu alammäär 540 eurot ja ühe pensionikindlustusstaaži aasta saamiseks pidi pensionikindlustuse osa olema 1296 eurot (540 x 12 kuud x 20%). Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel ja füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuseaduse § 61 (sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 2019. aastal 500 eurolt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa oli 2018. aastal vähemalt 1200 eurot (500 x 12 kuud x 20%). Seda seetõttu, et vastavalt RPKS § 30 lõikele 3 võetakse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 61 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. Lõike 3 kohaselt kantakse pensionistaaži alusandmed sotsiaalkaitse infosüsteemi ning need andmed võetakse arvesse riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel. Lisaks pensionistaaži andmetele kantakse infosüsteemi ka muid andmeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse 05.03.2019. aasta määrusega nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse pensioniõigusliku staaži kindlakstegemine. Lõige 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži periood tehakse kindlaks pensioni määramisel või ümberarvutamisel. Kui inimene taotleb riiklikku pensioni ja ta on töötanud või õppinud või teinud muid RPKS §-s 28 sätestatud tegevusi, tehakse tema pensioniõiguslik staaž kindlaks. Samuti tehakse tema täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks ka pärast vanaduspensioni määramist, kui ta esitab muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente. Näiteks Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on pensionäril 30 aastat pensioniõiguslikku staaži, mis võetakse pensioni määramisel arvesse. Pärast pensioni määramist pensionär esitab veel kahe aasta kohta pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente. Sel juhul arvutatakse talle varem määratud vanaduspensioni suurus ümber, arvestades veel kahte aastat täiendavat pensioniõiguslikku staaži ning kokku on sel isikul 32 aastat pensioniõiguslikku staaži. 3 Lõike 2 kohaselt lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud pensioniõigusliku staaži andmetest, mis on sinna kantud enne pensioni määramist või ümberarvutamist. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 4.11.2010. aasta määrusega nr 156 „ Pensionistaaži andmete kogumise ja sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmisse kord“ võib inimene viia oma tööraamatu Sotsiaalkindlustusametisse, kes teeb kindlaks pensioniõigusliku staaži andmed. Kui need andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi, siis pensionitaotleja ei pea enam esitama pensioni taotlemisel tööraamatut, vaid lähtutakse varem kindlaks tehtud andmetest. Kui isikul on veel muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, siis tal on võimalus ka need esitada või esitada need hiljem, mis võetakse samuti arvesse. Lõike 3 kohaselt sätestatakse, et pensionitaotleja võib lisaks lõikes 2 sätestatule esitada täiendavaid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, mida võetakse pensionide määramisel ja ümberarvutamisel arvesse. Kui isik ei ole esitanud oma andmeid Sotsiaalkindlustusametisse enne pensioni määramist, siis ta esitab oma pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid pensioni taotlemisel. Samuti on tal võimalus esitada lisaks juba varem esitatud dokumentidele ka muid pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente. Lõige 4 sätestab, et pensioniõiguslikku staaži pensioni määramiseks arvestatakse päeva täpsusega. Lõige 5 sätestab, et ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensioniõiguslikku staaži, st et staaži arvestatakse kuudes ja päevades. Kui inimene on ühes kalendriaastas töötanud samaaegselt näiteks kahel töökohal, siis tema pensioniõigusliku staaži suurus võetakse arvesse ühekordsena. Kui ta näiteks töötas samaaegselt kahel töökohal 6 kuud ja 6 kuud ei töötanud ühelgi töökohal, siis on tema selle aasta pensioniõiguslik staaž 182 päeva ehk 6 kuud. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmed Lõige 1 sätestab, et pensionikindlustusstaaži arvestamise alusandmeteks on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed pensionikindlustatu või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa kohta. Pensionikindlustusstaaži arvestamine on reguleeritud RPKS §-s 30, seetõttu käesolevas määruses seda ei reguleerita. Lõige 2 sätestab, et pensionikindlustusstaaži arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lõige 3 sätestab, et ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensionikindlustusstaaži. Kui inimene on maksnud sotsiaalmaksu suuremalt summalt kui miinimumpalk, siis arvestatakse pensionikindlustusstaažiks üks aasta. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse pensionistaaži arvutamine Pensionistaaži on vaja arvutada pensioniõiguse kindlakstegemiseks. Vanaduspensioni taotlemiseks on pensionistaaži nõue 15 aastat. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ajaliselt, so aastates, kuudes ja päevades, kuid pensionikindlustusstaaži arvestatakse rahaliselt. Seetõttu reguleeritakse lõikes 1, et pensionistaaži arvutamisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist, mis teisendatakse arvutamisel väljendatud kümnendmurruks täpsusega kolm kohta pärast koma. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse samuti täpsusega kolm kohta pärast koma. Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et pensionistaaži arvutamisel liidetakse pensioniõiguslik staaž ja pensionikindlustusstaaž, arvestades eeltoodut, st lõike 1 sätteid. Kui inimesel ei ole pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži, siis seda ei arvestata. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999, 2000 ja 2001 Tegemist on rakendussättega, mis sisaldub ka Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määruses nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“. Praktilisuse aspektist lähtuvalt sätestatakse pensionikindlustusstaaži arvestamine aastatel 1999, 2000 ja 2001 ka käesolevas määruses. Alates 2002. aastast muutus pensionikindlustusstaaži arvestamine ja sellest ajast arvutatakse seda isikustatud sotsiaalmaksu (33%) pensionikindlustuse osa (20%) kaudu. Aastatel 1999 – 2001 arvestati pensionikindlustusstaaži isikustatud sotsiaalmaksu andmete ( 33% ) alusel. Lõiked 1- 4 reguleerivad pensionikindlustusstaaži arvestamist aastatel 1999 – 2001. Nimetatud sätte säilitamine on vajalik eelkõige pensionitaotlejatele, kes soovivad saada teavet pensionikindlustusstaaži arvestamise kohta perioodil 1999 – 2001. Eelnõuga § 6 on rakendussäte, mis näeb ette, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal, so samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 27 lõike 4 jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Riikliku pensionikindlustuse määramise ja maksmise tingimuste kehtestamine on liikmesriigi pädevuses, seega Euroopa Liit ei harmoniseeri pensionisüsteeme. Samal ajal reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimist isikute piiriülesel liikumisel. Seega, kui tekib piiriülene olukord, tuleb kohaldada määrust 883/2004 ja sellest tulenevaid erisusi. 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatakse uus rakendusakt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõike 4 alusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudeti riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lõiget 4, mille kohaselt kehtestab pensionistaaži arvestamise korda reguleeriva määruse 2021. aasta 1. jaanuarist sotsiaalminister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Määruse eesmärgiks on pensioni määramisel ja ümberarvutamisel pensionistaaži arvestamise korra kehtestamine. Eelnõus toodud muudatuste rakendamine võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades – sotsiaalne ja demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalistuste korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjuvaldkondi nelja kriteeriumi alusel – mõju ulatus, mõju avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus toodud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ja välissuhteid ning sellest lähtuvalt ei ole hinnatud mõju nendes valdkondades. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 5 Määruse muudatused mõjutavad kõiki pensionitaotlejaid, kes esitavad pensioni määramisel või ümberarvutamisel pensioniõiguslikku staaži tõendavaid dokumente, samuti neid isikuid, kellele on pension juba määratud, kuid, kes taotlevad pensioniõigusliku staaži ümberarvutamist seoses täiendavate dokumentide esitamisega, samuti neid pensionitaotlejaid, kelle pensioni määramisel võetakse arvesse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud pensionikindlustusstaaži. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõus toodud muudatused mõjutavad riigiasutustest ainult Sotsiaalkindlustusametit (edaspidi SKA). Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Mõju sagedus on suur, sest SKA arvutab kõikidele pensionitaotlejatele pensionistaaži. Igal kalendriaastal taotleb ca 10 000 uut isikut vanaduspensioni või selle ümberarvutamist. Eelnõus toodud muudatus ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid avaldab mõju riigieelarvele (vt 5 osa). Muudatuste koosmõju halduskoormusele Pensionistaaži arvestamine on suunatud pensionäridele. Muudatusega ei kaasne pensionäride halduskoormuse suurenemist. Pensioni taotlemisel, vajadusel ka enne pensioniiga on võimalik esitada oma pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid (tööraamat, diplom jmt). Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Sotsiaalkindlustusameti töökoormus ei suurene, sest tegemist on tavapärase protsessiga, mis toimub iga pensionitaotleja puhul. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Määrusega seotud kulud on kajastatud iga aastases riigieelarves Sotsiaalkindlustuse programmis. Kulud seisnevad pensionistaaži rahalises hüvitamises. Eeldatavaid tulusid ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal määruse volitusnormiks oleva RPKS § 27 lõike 4 jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Rahandusministeerium on eelnõu 6.02.2020 e-kirjaga ja Sotsiaalkindlustusamet 17.02.2020 e- kirjaga märkusteta kooskõlastanud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →