dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2020
Viit
1.2-3/634-1
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2020

Failid

  • 📎2-219-03811257 27.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc2565 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Meie 27.02.2020 nr 2-2/19-0381/1257 Siseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaimar Karu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisad Lisaadressaadid: arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ja AS-le Levikom Eesti Liisi Moks 6397665 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 27.02.2020 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. a. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (edaspidi sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (edaspidi sidesektor) on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (edaspidi sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad. Eelnõuga suurendatakse ka tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Ühtse Euroopa Liidu (edaspidi EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omanduses olevale ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega. 1 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214 1 Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust (edaspidi RLS), millega korrastatakse sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega, sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud MKM-i sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (e-post: [email protected], tel: 639 7665), sideosakonna nõunik Elena Reilent (e- post: [email protected], tel: 639 7666) ja sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e- post: [email protected], tel: 625 6441) ning TTJA side- ja meediateenuste talituse sideturu nõunik Rivo Mets (e-post: [email protected]; tel: 667 20219) ja TTJA side- ja meediateenuste talituse nõunik Peeter Lutsoja (e-post: [email protected], tel: 667 2002). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected], tel: 625 6360). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214). Eelnõuga §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 17.01.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 08.01.2020, 4), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku 01.01.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.12.2019, 5) ja §-ga 3 muudetakse riigilõivuseaduse 02.02.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 31.12.2019, 8). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse sidedirektiiviga, mis asendab 2002. a kehtinud sideregulatsiooni nelja direktiivi. Kehtiv sideregulatsioon võeti EL-is vastu 2002. a ja see koosneb viiest direktiivist: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ2 elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ3 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv); 2 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7–20. 3 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21–32. 2 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ5 universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ6, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle 01.01.2005. a jõustunud ESS-iga7. Neid direktiive muudeti 2009. a kahe direktiiviga ja need võeti Eesti õigusesse üle 25.05.2011. a jõustunud ESS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega8: 1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ9 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta; 2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ10 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta. Sidedirektiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ. Direktiiv 2002/58/EÜ asendamiseks on Euroopa Komisjon välja tulnud määruse eelnõuga COM(2017)1011, mille üle arutelud EL nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töögrupis veel käivad. Sidedirektiivi peamised muudatused: 1) sideteenuse mõiste laiendamine ka OTT-teenuse osutajatele, sellega tagatakse tarbijate õiguste kaitse ka uute teenuse korral, mida tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel. Selle tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad; 2) suurendatakse tarbijate õiguste kaitse nõuete läbipaistvust ja ühtlustamist, kuna sideettevõtjad peavad enne sidelepingu sõlmimiste esitama lepingut sõlmida soovivale tarbijale sidelepingu eelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte. Sellega hoiaks ära arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel ning vähenevad tarbijate pöördumised TTJA-sse; 4 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33–50. 5 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51–77. 6 EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47. 7 RT I 2004, 87, 593. 8 RT I, 23.03.2011, 1. 9 ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69. 10 ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_5358_2017_INIT&qid=1566473356668&from=ET (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 3 3) ühtse EL-i sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks. Sellega kiirendatakse sageduste kasutuselevõttu EL-i turul; 4) soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavat juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omanduses olevale ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega (eelnõu § 2). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb 113 punktist. Mõisted (eelnõu § 1 punktid 1–14) Punktid 1, 4 ja 8. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on sideturg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenus (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid, mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. Seega laiendatakse sidedirektiiviga sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka uued sideteenused nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Uued teenused pakuvad konkurentsi eelkõige kõne- ja sõnumiteenuse turul. Kuna 2002. aastast kehtiv sideregulatsioon OTT-teenuseid ei reguleeri, siis tulenevalt sideturu muutusest ja selleks, et tagada sideteenuse kasutajate samaväärne kaitstus nagu traditsiooniliste sideteenuste korral ja tagada sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine, laiendab sidedirektiiv sideteenuse (sidedirektiivi artikli 2 punkt 4) mõistelt selliselt, et ka OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla. ESS §-i 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side teenus jaguneb omakorda veel kaheks, vt joonist. 4 Lisaks sätestatakse, et sideteenuse alla ei kuulu infoühiskonna- ja meediateenus. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 92, kus sätestatakse internetiühenduse teenuse mõiste, mis tuleneb määruse (EL) 2015/212012 artikli 2 teise lõigu punktist 2. Internetiühenduse teenus pakub juurdepääsu internetile ja põhimõtteliselt kõikidele selle lõpp-punktidele, sõltumata lõppkasutaja poolt kasutatavast võrgutehnoloogiast ja terminalseadmest. Internetiühenduse teenuse osutajatest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi aga teatavad interneti lõpp-punktid alati kättesaadavad olla. Seega loetakse internetiühenduse teenuse osutamisega seotud kohustus täidetuks, kui teenuseosutaja pakub ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp- punktidega. Internetiühenduse teenuse osutajad ei tohiks seega piirata ühendust internetiga ühendatud mis tahes kättesaadavate lõpp-punktidega. Lisaks ei tohi interneti teenuse ostutaja seada võrguühendust võimaldavate terminalseadmete kasutamisele piiranguid lisaks terminalseadmete tootjate või turustajate poolt kooskõlas EL-i õigusega kehtestatud piirangutele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 93, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks: 1) numbripõhine isikutevahelise side teenus – tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne); 2) numbrivaba isikutevahelise side teenus – igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires. ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18. 5 Isikutevahelise side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku arvu füüsiliste isikute vahel, kelle arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises vähemalt ühe poolena. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena. Näiteks lineaarne ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline teabevahetus (vt eelnõu § 1 punkti 7). Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“ ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste omadustest. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 341, kus sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 6. Numbripõhise isikutevahelise side teenus on Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutav isikutevahelise side teenus ehk teisisõnu kasutatakse ühenduse loomiseks numbreid. Siia alla kuuluvad tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning ka OTT-teenused, mis võimaldavad helistamist numbritele nt Skype kaudu helistamine mobiiltelefoninumbrile. Sellisted OTT- teenused allutatakse sideregulatsiooni alla ning neile kehtivad samad nõuded, mis traditsioonilistele sideteenustele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 342, kus sätestatakse numbrivaba isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 7. Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamisel ei kasutata numbreid. Siia alla kuuluvad sellised OTT-teenused nagu näiteks Facebook Messenger, Google Hangouts, Skype Messenger (sõnum Skype to Skype vahel). Punkt 2. ESS täiendatakse uute mõistetega „helistaja asukohateave“ ja „hädaabiühendus“, mis on seotud sidedirektiivi ülevõtmisega. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 82, kus sätestatakse helistaja asukohateabe mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 40. See mõiste on kasutuses juba ESS §-is 88, kuid selguse huvides ja sidedirektiivis selle eraldi mõistena välja toomisega on vajalik selle mõiste lisamine mõistena ka ESS-i. Helistaja asukohateave mängib olulist rolli inimelude päästmisel õnnetusjuhtumite korral ning aitab Häirekeskusel täita oma tööülesandeid tingimusel, et Häirekeskuse süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete sh asukohateabe edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 83, kus sätestatakse hädaabiühenduse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktis 38. Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs hädaabiteenistustele täna enam mitte ainult häälkõne vahendusel, vaid ka muude isikutevahelise side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaabiühenduse mõiste hõlmama kõiki neid isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele. Punkt 3. ESS § 2 punktides 91, 472 ja 621 ning § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“. 2010. a tehti sõnavõistlusel ettepanek võtta Eestis võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel kasutusele eestikeelne sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnistunud eesti keelde, seega võtame selle sõna kasutusele ka ESS-is. 6 Punkt 5. ESS § 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“. Tegemist on mõiste „kõne“ viimisega kooskõlla sideteenuse mõiste laiendamise ja sidedirektiivi artikli 2 punkiga 31. Punkt 6. ESS §-st 2 tunnistatakse kehtetuks mõisted „lairibateenus“ ja „lairibaühendus“, kuna eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i mõistega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“, mis võtab nimetatud mõisted üle (vt eelnõu § 1 punkti 14). Punkt 7. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 301 ehk mõistega „masinatevaheline side teenus“, kuna seda mõistet ei ole Eesti õiguses defineeritud ning seda kasutatakse ESS-is. Masinatevahelise side teenuse (Machine to Machine Communications, M2M) korral luuakse M2M-mobiiltelefoninumbri kasutamise vahendusel sidevõrgu kaudu ühendus kas kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel. Oluline on see, et üks pool on alati masin. Masinatevahelise side teenuse osutamiseks kasutatakse 10- või 12-kohalisi mobiiltelefoninumbreid. Punkt 9. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 392 ehk mõistega „raadiokohtvõrk“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktis 24. Raadiokohtvõrgu näol on tegemist väikese võimsuse ja tööulatusega raadiosagedusi kasutava võrguga konkreetses piirkonnas nt kohviku WiFi. Raadiokohtvõrgud on väga väikese tegevusraadiusega (harilikult ühe hoone piirides) ning nad töötavad sagedustel, mille kasutamiseks pole vaja sagedusluba (2,4 GHz ja 5 GHz). Punkt 10. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 431 ehk mõistega „raadiosageduste ühiskasutus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 26. Raadiosageduste ühiskasutuse eesmärk on hõlbustada raadiosageduste ühiskasutust vastavalt kõigi asjaosaliste vahelisele siduvale kokkuleppele kooskõlas sagedusloa ühiskasutusreeglitega, et tagada kõigile kasutajatele prognoositav ja usaldusväärne ühiskasutuse kord, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist. Ühiskasutuse nõuded sätestatakse sagedusloaga või konkursi määrusega (ESS § 9 lõige 4). Punkt 11. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 521 ehk mõistega „spetsiaalne isikutevaheline side teenus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 35. Spetsiaalne isikutevaheline side teenus on puuetega lõppkasutajatele mõeldud teenus, kahe või enama osapoole vaheline suhtlus, mis edastatakse reaalajas videona ning häälena ja tekstina. Punkt 12. ESS § 2 punkti 60 täiendatakse selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, et terminalseade hõlmab ka ruuterit ja modemit. See muudatus on tehtud õigusselguse huvides. Punkt 13. ESS § 2 punktis 61 sätestatud tingimusjuurdepääsu mõiste viiakse kooskõlla sidedirektiivi artikli 2 punktiga 12. Tingimusjuurdepääsu mõistet täiendatakse sõnadega „või autentimissüsteem“. Tegemist on mõiste täpsustamisega tehnoloogia arengust tingitud autentimist võimaldavate süsteemide lisandumisega. Punkt 14. ESS §-i 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 ehk uute mõistetega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“ ja „väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt“, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 2 punktidest 2 ja 23. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu sätestamise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadust selliste võrkude määratlemiseks. Sideturu peatükis kehtestatakse nõudeid väga suure läbilaskevõimega võrkudele. 7 Väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkti (small cell) defineerimise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadusest sellise juurdepääsupunkti määratlemiseks. Viienda põlvkonna mobiilsidevõrgu (edaspidi 5G võrk) ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja sidevõrgu kuludest: tugijaamade ehitus ja elektrienergiaga varustamine. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad 5G võrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jms, tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide paigaldamiseks ja kasutamiseks. Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu, avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. (vt lisaks eelnõu § 2). Turule sisenemine (eelnõu § 1 punktid 15–17 ja 112) Punkt 15. ESS § 4 lõiget 1 muudetakse ja täpsustatakse, millistel sideettevõtjatel on teavitamiskohustus sideteenuse osutamise alustamisel. See muudatus on tingitud sideteenuse mõiste laiendamisest ja vajadusest välistada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja teavitamiskohustusest, kuna numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kasuta üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises ökosüsteemis. Seepärast ei kohaldata seda liiki teenuste suhtes teavitamiskohustust. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes kehtestatakse kohustusi üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 2. Punkt 16. ESS § 4 lõiget 2 täiendatakse teabega, mida peab sideteenuse teade sisaldama lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) §-s 15 esitatud andmetele. MSÜS § 15 sätestatakse üldised andmed, mida ettevõtja (ESS mõistes isik, kes soovib alustada sideteenuse osutamist) peab majandustegevusteates esitama. Lisaks MSÜS § 15 peab sideteenuse teade sisaldama ka ESS § 5 lõikes 2 toodud andmeid – st sideteenuse kirjeldust ja sideteenuse tegevuse geograafilise piirkonna ning selle punkti muudatusele ka oma veebilehe aadressi, kui see on olemas. See täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 punktist d. Punktid 17 ja 112. ESS § 4 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt peab TTJA esitama Euroopa reguleerivate asutuste ametile Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet) kõik majandustegevusregistris registreeritud sideteenuse teated. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 4. Selle sätte eesmärk on tõhustada piiriülest kooskõlastust, eriti üleeuroopaliste sideettevõtjate jaoks. Selleks loob Euroopa Sideamet selliste teadete andmebaasi ja hakkab seda haldama. ESS-i rakendussättes (§ 1963) sätestatakse, et esmakordselt peab TTJA esitama Euroopa Sideametile majandustegevusregistris registreeritud sideteenuste teated hiljemalt 2021. aasta 21. detsembriks. See kohustus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 kolmandast taandest. 8 Sagedushaldus (eelnõu § 1 punktid 18–20) Punkt 18. ESS § 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 23 lõige 2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 37 esimene taane. Sätte eesmärk on konkursi korras (ESS § 9 lõike 4) antavate raadiosagedusalade andmise tingimuste ühetaoline kohaldamine. See puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ13 alusel antud traadita lairbavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste Euroopa Komisjoni rakendusotsuseid järgivaid MKM ministri määruseid (ESS § 9 lõike 4 alusel antavad ministri määrused). Sellistest eelnõudest tuleb selle sätte jõustumisel teavitada Euroopa Liidu sageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group, edaspidi RSPG). Euroopa Komisjoni rakendusotsutes sätestatakse sagedusalade andmiseks ühtsed nõuded (tehnilised nõuded – nt kanali samm, ajalised nõuded – nt millal peab sagedusala kasutusele võtma jne). Sellised otsused on näiteks 3,6 GHz otsus (EL) 2019/23514, 700 MHz otsus (EL) 2017/89915, 800 MHz otsus 2010/267/EL16 ja 2,6 GHz otsus 2008/477/EÜ17 jne. Neid ja teisi otsused silmas pidades (v.a 700 MHz, selle kohta veel ei ole MKM-i ministri määrust) on välja antud järgmised MKM-i ministri määrused (vaata ESS § 9 lõike 4 alusel antud MKM-i ministri määrused): https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129 45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003. ESS § 9 lõike 41 alusel peab MKM teavitama ESS § 9 lõike 4 alusel vastuvõetava MKM-i ministri määruse eelnõust RSPG-d ja annab RSPG-le teada, kas ta soovib selle määrus eelnõu vastastikuseks hindamiseks kutsuda kokku RSPG foorumit, kus kõik liikmesriigid saavad määruse eelnõu osas arvamust avaldada. RSPG vastastikuse hindamise foorumi arvamust ei pea liikmeriigid arvesse võtma. Selle sätte rakendamisel soovitakse suurendada sagedusalade andmise tingimuste ühtlustamist ja parimate praktikate jagamist. ESS § 9 lõikega 42 täiendamise eesmärk on soodustada koostööd liikmesriikide ja RSPG vahel sageduslubade andmisel konkursi korras. Sellise koostöö raames on liikmesriikidel võimalus oma konkursi nõuded ja tingimused ühtlustada. Ühtlustatud nõuetega konkursi korral on sideettevõtjal, kes on huvitatud oma sidevõrgu arendamisest mitmes liikmesriigis korraga, oluliselt lihtsam konkurssidel osaleda, kuna ta pea end enam iga konkursi tingimustega eraldi kurssi viima. See aitab pikemas perspektiivis liikuda ühtsema EL sideturu poole. Sideettevõtjaid, mis tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga on hulgaliselt. Näiteks: Telia Company AB tegutseb 14 riigis (sh 7 EL liikmesriigis)18 ja Vodafone omab võrku 25 riigis ja partnerina tegutseb 47 riigis (sh 14 EL liikmesriigis omab võrku ja 8 EL liikmesriigis tegutseb partnerina)19. Oluline on rõhutada, et ühtlustatakse küll konkursi tingimused, kuid konkursid viib läbi ikkagi iga liikmesriik eraldi. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta. EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6. 14 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. ELT L 37, 8.2.2019, lk 135–143. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus. ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–1. 16 Euroopa Komisjoni otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, mille alusel on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 17, 11.5.2010, lk 95–101). 17 Komisjoni otsus 2008/477/EÜ, 13. juuni 2008, sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. ELT L 163, 24.6.2008, lk 37–41. 18 https://et.wikipedia.org/wiki/Telia_Company (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 19 https://en.wikipedia.org/wiki/Vodafone#Europe (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 9 Punkt 19. ESS § 9 täiendatakse lõigetega 6–9, kus sätestatakse sageduslubade andmise erinorm, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 53. Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse vastuvõtmisest alates peab liikmeriik rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul pärast nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid. Ühtse tähtaja sätestamisega soovitakse vältida seni ühtlustatud raadiosageduste kasutusele võtmisel ilmnenud probleeme nagu näites 800 MHz kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas, kus alles nüüd on suutnud Malta ja Itaalia lahendada oma piiriülesed probleemid ning andnud selle ala mobiilse lairiba kasutusse. Samas Eesti andis selle ala mobiilse lairiba kasutusse juba 2013. aastal20, kuigi ka meil olid piiriülesed probleemid Lätiga. Eesti piiriüleseid probleeme see täielikult ära ei lahenda, kuna üks meie naabritest on ka mitte EL-i liikmesriik ehk Venemaa, kellele antud regulatsioon ei kohaldu. Näiteks 700 MHz piiriülesel koordineerimisel on liikmesriigid, kes piirnevad Venemaaga (sh Eesti) palunud Euroopa Komisjoni abi 700 MHz koordineerimisel Venemaaga. Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning toetudes praktikale, võtab väga palju aega. Edasilükkamine sätestatakse, kas Eesti raadiosagedusplaaniga (ESS § 9 lõige 3) või konkursi määrusega (ESS § 9 lõige 4). Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest teavitama Euroopa Komisjoni. Punkt 20. ESS § 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 46 lõike 1 punktid a ja c ning sätestatakse riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil raadiosageduste kasutamise reguleerimine sageduslubadega. Tegu on lõikega, mis sätestab eesmärgid, mille täitmiseks on põhjendatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel. EL-i üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine. Täiendavate sätete lisamine on tingitud raadiosageduste üha tihedamast kasutamisest ning vajadusest häirete vältimiseks raadiosagedusi kasutavate seadmete vahel võtta arvesse täiendavaid aspekte. Numeratsioon (eelnõu § 1 punktid 21–25) Punkt 21. ESS täiendatakse §-ga 281, kus sätestaks numbri broneerimise andmekogu põhimääruse volitusnorm, määratakse andmekogu vastutav töötleja ning andekogu koosseis. Selle muudatusega viiakse numbri broneerimise andekogu vastavusse avaliku teabe seaduses sätestatuga. Punkt 22. ESS § 32 lõiget 5 täiendatakse, et helistamine Euroopa ühtsele kadunud laste abitelefonile 116000 on tasuta, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 96 lõige 1. Selle numbri omanik Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja juba praegu on Eestis sellele numbrile 20 https://www.am.ee/node/3077 (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 10 helistamine tasuta, vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja- pere/lastekaitse/kadunud-laste-telefon-116000. Punkt 23. ESS § 34 lõike 1 punkti 2 täpsustatakse numbriloa taotluse andmeid, lisaks lõikes 1 sätestatule peab numbriluba taotlev isik tooma välja ka numbri kasutamise piirkonna, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 93 lõige 4. Selle täienduse tulemusel märgib isik numbriloa taotlusele, mis piirkonnas ta numbreid kasutab nt Eesti, Soome jne. Piirkonna märkimise tulemusena on TTJA-l ülevaade, kus Eesti numeratsiooniressurssi kasutatakse. Selle teabe põhjal koostab Euroopa Sideamet andmebaasi. Punktid 24 ja 25. ESS § 36 täiendatakse punktiga 61 ja § 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning §-i 36 täiendatakse lõikega 2. Nende muudatustega täiendatakse numbriloa andmise, muutmise või pikendamise keeldumise aluseid, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 93 lõikest 2. Kuna numeratsioonressurss on piiratud ressurss, siis lisatakse alus, et kui on oht numeratsiooniressursi ammendumisele, siis võib TTJA keelduda numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest. Seda normi ei laiendata sideettevõtjatele, kuna numbreid kasutatavatele sideettevõtjatele tuleb tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsiooniressurss ja see on nende teenuse osutamiseks vajalik. Kui sideettevõtjal puuduks vajalik numeratsiooniressurss, siis omab see väga suurt mõju ühiskonnale ja kasutajatele laiemalt. Sidedirektiivi artikkel 93 lõige 2 kohaselt võtab Euroopa Sideamet 21. juuniks 2020, pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös Euroopa Komisjoniga, vastu suunised numeratsiooniressursside haldamise suutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendamise ohu hindamise ühiste kriteeriumide kohta, et aidata kaasa selle lõike kohaldamisele. Sideturu regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 26–80 ja 110) Ülevaade sideteenuste turgude valdkonnaspetsiifilisest reguleerimisest ESS 5. peatükk reguleerib märkimisväärse turujõuga sideettevõtjatega seonduvat. Praeguses ESS-is koosneb sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimise protsess üldjuhul kolmest osast. Esiteks valdkonnaspetsiifiliste turgude piiritlemine, teiseks nimetatud turgude konkurentsi olukorra analüüs ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu välja selgitamine ning kolmandaks efektiivsete ja põhjendatud kohustuste määramine märkimisväärse turujõuga ettevõtjale eesmärgiga tagada konkurentsi toimimine. Nimetatud protsessid jäävad kehtima ka pärast sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmist. Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad turud määrab üldjuhul kindlaks Euroopa Komisjon. Hetkel on nendeks neli erinevat hulgiteenuste turgu, kuid see võib aja jooksul muutuda, kuna Euroopa Komisjon hindab teatud aja tagant turgude arengut ja otsustab, kas on vaja turgude loetelu muuta. Riigi regulaator (TTJA) võib ka ise määrata mõne turu valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavaks turuks, kuid see peab olema põhjendatud ja seda peab konsulteerima Euroopa Komisjoniga. Praktikas Eesti sideturu regulaator ühtegi turgu ise määranud ei ole. Määratud turgudel konkurentsi hindamine peab olema kooskõlas Euroopa Komisjon juhistega. Eelkõige peab kindaks tegema, kas esinevad püsivad ja kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked, kas turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul (üldjuhul 3 aasta) ja kas konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. Kui konkurents ei toimi ja mõnel sideettevõttel on märkimisväärne turujõud, siis tunnistatakse see sideettevõte märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui turuanalüüs näitab, et konkurents toimib, siis jäetakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. 11 Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on määratud, siis analüüsitakse millised on peamised konkurentsiprobleemid, mida antud ettevõtja oma tegevusega võib turul põhjustada ja hinnatakse millised kohustused neid probleeme kõige efektiivsemalt väldiksid. Eelkõige peavad rakendatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutud, läbipaistvad ja suunatud konkurentsi edendamisele jaeturgudel ning lõppkasutajate huvide kaitseks. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja annab oma sidevõrgu või olulise osa sellest üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või loob eraldiseisva majandusüksuse, siis peab sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d, kes hindab (viib läbi turuanalüüsi) kavandatava tehingu mõju nimetatud sidevõrguga seotud turgudele. Vajadusel kehtestab TTJA konkurentsiprobleemide vältimiseks nimetatud majandusüksusele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi. Samuti võib vajadusel vabastada vastava sidevõrgu üle andja märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatuses ja/või kohustustest. Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Seejuures turgude piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas ei või vastavat eelnõud jõustada enne Euroopa Komisjon heaks kiitu. Märkimisväärse kohustuste eelnõu võib jõustada ka ilma Euroopa Komisjoni heaks kiiduta, kuid tuleb põhjendada, miks Euroopa Komisjoni seisukohtadega ei arvestata. Eelkirjeldatud turu piiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle kohustuste kehtestamise protsessi peab reguleeritud turgudel läbi viima perioodiliselt iga kolme aasta tagant. Uue sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmisega täiendatakse ESS-i sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni järgmiselt: 1) lisatakse turgude piiritlemise osas riikide üleste turgude määratlemise võimalus; 2) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele välja pakkuda endale ise kohustusi; 3) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimise võimaldamisel välja pakkuda endale ise kohustusi; 4) piiratakse kohustuste mahtu märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes tegeleb ainult hulgimüügiga; 5) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi seoses pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise ja üleminekuga uuele taristule; 6) reguleeritud turgudel pikendatakse turupiiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle kohustuste kehtestamise perioodilisust kolmelt aastalt viiele aastale ja eri juhul võib seda pikendada ühe aasta võrra, kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada. Riikideülese turu võib piiritleda Euroopa Komisjon liikmesriikide järelevalve asutuste taotluse alusel. Kui Euroopa Komisjon jätab eelnimetatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, siis võivad liikmesriikide järelevalveasutused teostada turuanalüüsi siiski ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased. Samuti võivad liikmesriikide järelevalveasutused või sideettevõtjad esitada Euroopa Sideametile taotluse analüüsida nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel Euroopa Komisjoni soovitusega piiritletud turul. Kui Euroopa Sideamet teeb riikideüleste toodete ja teenuste kohta suunise, siis peab TTJA seda arvesse võtma valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavate turgudel analüüside läbiviimisel ja kohustuste kehtestamisel. 12 Sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt võib uue majandusüksuse omanik välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute (teiste sideettevõtjate) tõhus ja mittediskrimineeriv hulgitasandi juurdepääs eraldatavale sidevõrgule. TTJA viib eraldatava sidevõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ja hindab, kas on vaja määrata eraldatud sidevõrgu uus majandusüksus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui nimetatud majandusüksus määratakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, siis hindab TTJA võimalike konkurentsiprobleemide vältimiseks vajalikke ja efektiivseid kohustusi, sh vastava majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi ning teeb need oma otsusega kas osaliselt või täielikult siduvaks. Majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimist võimaldav märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamisega kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale. TTJA peab läbi viima turuanalüüsi hindamaks eelkõige, kas kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastab seadusega sätestatud tingimuste loetelule. Kui riigi reguleeriv asutus (TTJA) jõuab turuanalüüsi tulemusel järeldusele, et kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastavad ESS-is sätestatud tingimuste loetelule, muudab ta pakutavad kohustused siduvaks ning ei kehtesta mingeid lisakohustusi seoses uue väga suure läbilaskevõimega võrgu osadega, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimise lepingu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Ainult hulgimüügiga tegelev märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes ei tegutse mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul võib TTJA kehtestada üksnes kohustusi sidevõrgule juurdepääsu osas ja selle juurdepääsuga vajalike andmete avaldamise osas ning õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui need on turuanalüüs kohaselt põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Pärandtaristult üleminekul uuele taristule peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d. Pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise protsessis peab olema tagatud läbipaistev ajakava ja tingimused, sealhulgas asjakohane ülemineku etteteatamise aeg ning uue taristu baasil pakutavad alternatiivseid juurdepääsu tooteid, mis on võrreldava pärandtaristu baasil pakutavate juurdepääsu toodetega. Selleks võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastavaid pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi. Kui uue taristu osas on eelnimetatud kohustused 13 kehtestatud, siis võib TTJA tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Punktid 26, 32–34, 61 ja 66. ESS § 41 lõike 1 punktis 2, § 45 lõikes 1, § 46 lõike 1 punktis 1, § 47 lõiketes 1, 3 ja 4, § 49 lõikes 6, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja § 144 lõike 2 punktis 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 30 ja 31, kus ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i eelnõus tehtud muudatustele. Punktid 27, 73, 76 ja 110. ESS § 41 lõike 2 punktis 2, §-s 62, § 64 lõikes 1 ja § 1661 lõikes 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 74 ja 75, kus ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i eelnõus tehtud muudatustele. Punktid 28 ja 29. Kooskõlas sidedirektiivi artikli 64 lõikega 3, artikli 65 lõikega 1 ja artikli 66 lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS § 43 lõiget 1 ja lisatakse uued lõiked 4–6. ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub TTJA sideturgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest. Lõike 1 täienduse kohaselt peab TTJA lisaks soovitustele arvestama turgude piiritlemisel ka riigisiseseid ja kohalikke olusid, st arvestama kohalikku taristualast konkurentsi ja sideteenuse andmekogu andmeid, eelkõige geograafilist ülevaadet andmesideteenuse kohta. Täpsemalt sideteenuse andmekogust vaata eelnõu § 1 punktidest 99– 104. ESS § 43 täiendatakse uue lõikega 4, mis võtab üle sidedirektiivi artikli 65. Uue lõikega sätestatakse täiendav turu piiritlemise võimalus. Nimelt võivad riigi reguleerivad asutused piiritleda turge ka riikideüleselt. Selline riikideülene turgude piiritlemine võib osutuda vajalikuks ja põhjendatuks juhul, kui liikmesriikide turutingimused on piisavalt sarnased ja koordineeritud regulatiivne lähenemine turule tooks kaasa positiivse mõju turuosalistele laiemalt. Riikideülese turu piiritlemine võib olla põhjendatud näiteks kui liikmesriikide turud on struktuurilt või turuosaliste mõistes sarnased või on turul olemas riikidevaheline lõppkasutajate nõudlus või on lõppkasutajate nõudlus liikmesriikides mingis osas sarnane. Selleks peavad liikmesriigi järelevalve asutused, meie mõistes TTJA, koos teise liikmesriigi järelevalveasutusega, kellega koos soovitakse turgu piiritleda, esitama Euroopa Sideametile taotluse riikideülese turu piiritlemiseks. Euroopa Sideamet analüüsib esitatud taotlust ja annab oma hinnangu, kas taotlus on põhjendatud või mitte. Kui Euroopa Sideamet leiab, et turu piiritlemine on põhjendatud, siis taotluse esitanud liikmesriikide järelevalveasutused teevad ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi. TTJA järgib analüüsimisel ESS-i §-des 47 ja 48 sätestatud regulatsiooni. Kui aga Euroopa Sideamet ei piiritle riikideülest turgu, siis võivad taotluse esitanud liikmesriigid teha sellest hoolimata turuanalüüsi ühiselt, järgides kehtestatud regulatsiooni. Selle sätte eesmärk on anda Euroopa Komisjonile rohkem aega mitut riiki hõlmava turu määratlemiseks ja selle analüüsimiseks (kuna nad osalevad nii Euroopa Sideameti protsessis kui selle järgnevas Euroopa Komisjoni protsessis). Euroopa Komisjonile jääb viimane sõna turu piiritlemisel. ESS § 43 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 66 lõike 1 esimesest taandest ja lõike 2 teisest taandest. Sidedirektiivi artikliga 66 antakse Euroopa Sideametile 14 õigus taotluse alusel analüüsida nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel sideturul (nt Telia soovib pakkuda Rootsis ja Eestis samasugust teenust). Taotluse selleks võivad esitada TTJA koos EL-i liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtja. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 167 selgitatakse, et kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida sideturu tõke. Seega antakse Euroopa Sideametile õigus esitada riigi reguleerivatele asutustele suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele terves EL-is ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole killustatusest. Euroopa Sideameti suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused. Punktid 30 ja 31. ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks paragrahviks (§ 44, § 441 ja § 442). Kuna sidedirektiivi artiklitest 65, 66 ja 75 tulenevate muudatuste tulemusena oleks vaja § 44 lisada veel kuus lõiget, mis teeks § 44 väga pikaks ja kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba seitse lõiget. ESS § 44 sätestab valdkonnaspetsiifiliste sideturgude turuanalüüsi üldpõhimõtted. ESS § 44 lõikes 1 sätestatakse, et TTJA teostab turuanalüüsi selleks, et teha kindlaks, kas konkreetsel turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtja, ning annab võimaluse määrata kohustusi vastavalt ESS § 41 lõikele 2. ESS § 44 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 3 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel EL-i konkurentsiõigusest ja Euroopa Komisjoni suunistest. ESS § 44 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 31 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse TTJA ja Konkurentsiameti koostöö turuanalüüsi teostamisel. ESS § 44 lõikega 4 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, kus sätestatakse turuanalüüsi teostamise põhimõtted. Määruse andmise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 75 lõikest 2 ja lisast III. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. ESS § 44 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 65 lõikest 2. Riikideülese turu teemat on selgitatud § 1 punktis 29. ESS § 441 lõiked 1 ja 2 on kehtiva § 44 lõiked 6 ja 7 ja nende sisu eelnõuga ei muudeta. Lõige 1 sätestab TTJA jaoks turuanalüüsi aruande koostamise kohustuse ning lõige 2 reguleerib olukorda, kus turuanalüüsi tulemusel selgub, et turul toimib konkurents ning lõige 3 reguleerib olukorda, kui konkurents turul ei toimi. ESS § 442 lõige 1 sätestab piiritletud sideteenuste turgude konkurentsiolukorra hindamise ehk turuanalüüsi teostamise perioodi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub ajaperiood, mille jooksul tuleb turuanalüüsi teha – kolmelt aastalt viiele aastale. Nimetatud muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist a. Sidedirektiivi põhjenduspunkti 177 kohaselt tuleb regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides turuanalüüside vahelist lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Sellist pikendamist saab teha ka praegu ja selleks tuleb teha lühike analüüs, mis näitab et turul ei ole toimunud olulisi muudatusi ja arengud turul on stabiilsed. Sidedirektiiviga pikendatakse seda võimalust kahe aasta võrra. 15 Turuanalüüsiga peab TTJA põhjendama, et viie aastane regulatsiooni kehtestamine on õigustatud. Samas kui turul toimub oluline muudatus võib TTJA ise algatada uue analüüsi või TTJA alustab turuanalüüsiga sideettevõtjad taotluse alusel. ESS § 442 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 11 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna, muutub ainult turuanalüüsi teostamise aeg, senine kaks aastat muudetakse kolmeks aastaks. See muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist b. Lõige 1 sätestab juhu, kui Euroopa Komisjon muudab turgude piiritlemise soovitust ehk lisab soovitusse mõne uue turu, siis peab TTJA teostama turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest. ESS § 442 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 12 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna. TTJA-le antakse võimalus Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turuanalüüs mitte lõpuni viia. See muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõikest 6. Lõige 3 sätestab, et kui TTJA ei ole turuanalüüsi viie või kolme aasta jooksul läbi viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni, siis võib Euroopa Sideamet aidata TTJA-l ikkagi turuanalüüs läbi viia. ESS § 442 lõige 4 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 75 lõikest 2. Sidedirektiivi artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus sätestatakse nt mobiilikõnde lõpetamise maksimummäära ja EL-i sisese püsivõrgus kõne lõpetamise maksimummäära, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides EL-i liikmesriikides. Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib TTJA asjaomasel turu (nt mobiilikõne lõpetamise turul) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi. ESS § 442 lõige 5 on kehtiva § 44 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas samaks. Lõike täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda, mille alusel on ta kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi. Muudatus on vajalik, kuna sidedirektiiviga pikendataks turuanalüüsi läbiviimise intervalli kolmelt aastal viiele aastale, mis võib pidurdada sidesektori tehnoloogilist arengut ning arvestades asjaolu, et turuanalüüsid põhinevad niigi mitme aasta tagustel andmetel, samas konkurentsiolukord turul võib muutuda väga kiiresti. Seega on igati mõislik anda ka sideturul osalejatele ehk sideettevõtjatele, õigus juhtida TTJA tähelepanu, et sideturul on toimunud muutused ning need vajavad turuanalüüsi teostamist. Punkt 35. ESS § 47 lõike 2 muutmise tingib sidedirektiivi artikli 23 lõige 2 ning eelnõu § 1 punktides 30 ja 31 tehtud muudatused. Muutmisega täpsustatakse sidedirektiivi mõtet, et huvitatud isikutel on TTJA koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi (ESS § 441 lõige 2) ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kvandi (ESS § 46 lg 1) kohta õigus esitada oma arvamus mõisliku tähtaja jooksul, arvestaks meetme keerukust, kuid see aeg ei või olla lühem kui üks kuu peale nimetatud otsuse kavandi avalikustamist. Selle muudatusega pikendatakse huvitatud isikute arvamuse avaldamise aega, mis peab olema vähemalt üks kuu. Kehtiva lõike 2 kohaselt saab arvamust avaldada ühe kuu jooksul ehk kuni üks kuu. Lisaks viiakse lauses viide ESS § 44 vastavusse eelnõu § 1 punktides 30 ja 31 tehtud muudatusega. Punkt 36. ESS § 48 lõike 3 tehtud asendusega sõna „kasutaja“ asendamine sõnaga „klient“, kuna näiteks kõne lõpetamise hinna regulatsioon turgudel 1 ja 2 mõjutab esmajoones eelkõige teiste liikmesriikide operaatoreid ehk kõne lõpetamise teenuste „kliente“ ja alles teisena nende operaatorite „lõppkasutajaid“. Kliendi mõiste on laiem ja hõlmab nii lõppkasutajat, kui ka teisi teenuse osutajaid. ESS § 2 punkt 15 kohaselt on klient sideteenust kasutav isik, kellel on sideteenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga. 16 Punktid 37 ja 38. ESS § 481 on sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või TTJA võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni asjakohase teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused, millest TTJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Punktide muudatustega täpsustatakse koostöö korda ning sätestatakse Euroopa Komisjoni otsuse järgimise kohustus. ESS § 481 lõike 4 esimese lause muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 preambulast, kus on jäetud seni kehtinud raamdirektiivi artikli 7 lõikest 5 välja lauseosa „kui riigi reguleeriv asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4“ ehk ESS § 481 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab otsuse eelnõus sätestatud kohustusi või jääb nende juurde, võib“. Selle muudatusega ei pea Euroopa Komisjon ootama TTJA tegevust (st märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise või määramata jätmise otsuse eelnõus kohutuste muutmist või nende juurde jäämist), vaid võib ühe kuu jooksul pärast kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada TTJA-le soovituse, muuta otsuse eelnõud või võtta see tagasi. ESS § 481 täiendatakse lõikega 61, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 punkt c, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu otsus (ehk Euroopa Komisjoni veto), millega nõutakse TTJA otsuse eelnõu tagasi võtmist, mis on seotud ESS § 561 lõigete 4 ja 5 alusel kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega. Sellisel juhul võtab TTJA otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul, ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni. Punkt 39. ESS § 49 täiendatakse lõikega 7, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 3 teine taane, mis sätestab TTJA-le õiguse kehtestada kehtivate juurdepääsulepingute korral märkimisväärse turujõuga ettevõtjale tingimusi, sh mõistlik aeg ja üleminekukord, et tagada jätkusuutlik üleminek dereguleeritud sideturule. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib TTJA tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et konkurents vastaval sideturul toimib. Lõikega 7 antakse TTJA-le õigus kehtestada üleminekutingimused, et tagada kasutajatele lepingulist õiguskaitset. Punkt 40. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldama ka võrgu arenduste tingimused ja tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult. Pärandtaristu alla mõeldakse vaskpaarvõrku või muud samaväärse kvaliteediga sidevõrku, mis enamasti asendatakse valguskaabelvõrguga või muu samaväärse kvaliteediga sidevõrguga. Täiendus viiakse sisse sidedirektiivi artikli 69 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Punkt 41. ESS § 50 lõike 1 punktis 3 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat mittediskrimineerimise kohtustust, kus täpsustatakse teenuste loetelu selliselt, et oleks hõlmatud ka märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub juurdepääsutooteid ja -teenuseid. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 70 lõikest 2. Punkt 42. ESS § 50 lõike 1 punktis 4 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustust, kus sätestatakse, et TTJA-le õiguse kehtestada raamatupidamislahususe kohta vorm ja raamatupidamismetoodika. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 71 lõikest 1. 17 Punktid 43 ja 44. ESS 50 lõike 1 punkti 5 muudatuse tulemusel võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsele ehitisele (sealhulgas vähemalt ehitised või ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid). ESS § 50 lõike 1 täiendatakse punktiga 51, kus täpsustatakse, et ehitisele võib kehtestada juurdepääsu kohustuse olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artiklist 72 ja selle eesmärk on tagada kulude kokkuhoid uute sidevõrkude kasutuselevõtul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja lubab juurdepääsu oma ehitisele. Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist taristut käsitlevatele normidele tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus tsiviilehituse taristu varad kuuluvad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui tsiviilehituse taristu varad on olemas ja korduskasutatavad, on neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju konkureeriva taristu rajamise korral väga suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva meetmena parandamaks mistahes järgneva turu konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike parandusmeetmete kehtestamise vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või - teenuseid täiendava parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid. Punkt 45. ESS § 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse selgesõnaliselt, et § 51 näol on tegemist § 50 lõike 1 punki 5 lisanõuetega. Punkt 46. ESS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mis sätestab, et TTJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduva teise sideettevõtja mõistliku juurdepääsutaotluse kohustuse rahuldamise raames nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kolmandatele isikutele (teisele sideettevõtjale) juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele, eesmärgiga suurendada konkurentsi. Täiendusega võetakse üle sidedirektiivi artikli 73 lõike 1 punkt b. Punkt 47. ESS § 51 lõikest 1 tunnistatakse kehtetuks punktid 10 ja 11, kuna selliste kohustuste panemise võimalust sidedirektiiv ette ei näe. Need kohustused tulid direktiivi 2002/19/EÜ artikli 12 lõigetest 1 ja 2 ning sidedirektiiv tunnistab selle direktiivi kehtetuks, seega need normid ei kehti enam. Punktid 48–52. ESS § 51 täiendamine lõikega 11 ja lõike 2 muutmise ja täiendamise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 73 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ning punktidest b, c, e ja f kus täpsustatakse, mida peab TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise ja juurdepääsu kohustuse kehtestamise analüüsimisel arvestama. Lisaks olemasolevatele nõuetele, peab TTJA analüüsi teostamisel arvestama ka eeldatavat tehnoloogia arengut ja tehnoloogilist neutraalsust, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist ning investeerimist väga suure läbilaskevõimega võrkudesse ning uusi ärimudeleid, näiteks sidevõrkudesse tehtavatel kaasinvesteeringutel tuginevaid mudeleid. Punkt 53. ESS § 51 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiiv artikli 73 lõike 2 teine taane, mis sätestab, et TTJA hindab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse määramisel kõigepealt, kas piisaks konkurentsi toimimiseks juurdepääsu kohustuse kehtestamisest. Kui see ei ole piisav vahend, siis võtab TTJA kasutusele muud ESS §-s 51 loetletud kohustused. 18 Punkt 54. ESS § 52 lõike 2 täiendamine tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 teisest taandest ja lõikest 2. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab TTJA arvestama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga. Nimetatud muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairibaühenduse (andmeside) jõudmisele lõppkasutajateni. Punkt 55. ESS § 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 kolmandast ja neljandast taandest. Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, siis on nimetatud lõigete eesmärgiks võimaldada TTJA-l tagada hinnakohustuste rakendamisel uutesse või ajakohastatud võrkudesse investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. See tähendab, et kui TTJA teeb kindlaks, et mittediskrimineerimise kohustused, järgneva turu (ehk turg, mis järgneb hulgiturule ehk jaeturg) toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed ning taristu konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad tagavad piisava lõppkasutajate huvide kaitse, siis ei ole ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud tasude ja/või kuludega seotud kohustuste kehtestamine vajalik. Kui TTJA ikkagi kehtestab tasude ja/või kuludega seotud regulatsiooni, siis peab olema tagatud, et reguleeritavad hinnad oleksid prognoositavad ja stabiilsed ning tagavad uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmise. Punktid 56 ja 64. ESS § 52 lõikes 7 ja ESS § 54 lõikes 5 sätestatakse, et TTJA peab avaldama kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgmise ja jaemüügiturul kohustuste täitmise kohta. Kuna TTJA teeb järelevalvet, seega on tal kogu teave olemas, siis on loogiline, et ta selle ka avalikustab. Seni oli avaldamise nõue sideettevõtjal. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõikest 4. Punktide 57–60. ESS § 53 lõike 1 muutmine, lõike 2 kehtetuks tunnistamine ning uue lõike 7 sätestamine tuleneb sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 teisest taandest ning eelnõu koostajate otsusest sätestada nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele MKM ministri määrusega. Nõuded näidispakkumisele tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12, kuid nüüd sätestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet, kes sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 esimese taande kohaselt võtab sellekohase soovituse vastu hiljemalt 21.12.2019. MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Punktid 62 ja 63. ESS § 54 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõike 2 kolmas lause, mis sätestab, et lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks võib TTJA kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel. Tegemist on täpsustava loeteluga, mis piiritleb TTJA võimalused hinnaga seotud kohustuste määramisel. Selle muudatuse tulemusena muudetakse ka eelnõu § 1 punktis 62 selle paragrahvi lõikeid 1 ja 3, lisades sinna viite ka lõikele 21. Punkt 65. ESS § 54 täiendatakse lõikega 6 , millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõige 4, mis sätestab, et TTJA ei kohalda märkimisväärse turujõuga ettevõtjale jaemüügituru kohustusi geograafiliste turgude ja jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks ESS §-de 74 ja 79 kohaldamist. Sellise muudatusega rõhutatakse veelkord, et piirkondades, kus konkurents toimib ei ole hinnaregulatsiooni kehtestamine jaeteenustele asjakohane. 19 Punkt 67. ESS § 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“. 2010. aastas sõnavõistlusel pakuti välja, et võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel võiks kasutada eesti keelset sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnitunud eesti keelde, seega kasutame seda sõna ka ESS-is. Punkt 68. ESS § 56 lõike 1 muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 esimesest taandest, kus täpsustatakse seni kehtinud tähtajamääratlust „eelnevalt ja õigeaegselt“, asendades selle „vähemalt kolm kuud ette“. See muudatus toob õigusselgust ning annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale täpse ajaraami, millal ta peab TTJA-d, teavitama oma kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuõiguse varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus. Punkt 69. ESS § 56 täiendatakse lõikega 21, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 kolmandast taandest, kus sätestatakse sideettevõtjale õigus välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mis kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Selle täiendusega lihtsustatakse ja tõhustatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset vabatahtliku eraldamise protsessi seeläbi, et antakse ka reguleeritavale sideettevõtjale suurem õigus temale kehtestatavate kohustuste valikul. Punkt 70. ESS § 56 lõiget 3 täiendatakse, et TTJA peab kavandatava tehingu mõju juures vajaduse korral hindama ka ESS § 56 lõikes 21 nimetatud kohustusi (vt eelnõu § 1 punkti 69). Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 esimesest taandest. Punkt 71. ESS § 56 täiendatakse lõigetega 5–7, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 kolmandast ja neljandast taandest ning lõigetest 3 ja 4. Täiendusega sätestatakse turuanalüüsi läbiviimise kohustuse sätted, kus TTJA peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus tegutseb, ning vastavalt, kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama. Sellise täiendusega tagatakse, et turgu reguleerivad kohustused vastavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamisest tekkinud uuele konkurentsiolukorrale. Näiteks võivad sellise vabatahtliku eraldamise tulemusel kaduda turutõrked seoses juurdepääsu ja/või diskrimineerimisega, mistõttu kaob ka vajadus selliste turutõrgete vältimisega seotud kohustuste järele. Punkt 72. ESS-i täiendatakse §-dega 561–564, mille tulemusena võetakse ESS-is üle sidedirektiivi artiklid 76 (sh sidedirektiivi lisa IV), 79, 80 ja 81. ESS §-ga 561 sätestatakse kaasinvesteerimise nõuded uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 198 selgitatakse, et kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus. Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult 20 järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on aktiivne. Lõike 1 kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjal õigus TTJA-le välja pakkuda kohustusi oma uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamiseks kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Lõikes 2 sätestatakse kohustuste hindamise kriteeriumid, millest TTJA peab hindamisel lähtuma. Lõikes 3 sätestatakse lisakriteeriumite kehtestamisese võimalus, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, arvestades kohalikke tingimusi ja turu struktuuri. Lõikes 4–6 sätestatakse kaasinvesteerimise kohustuse kehtestamise, säilitamise, muutmise ja täitmise kord. ESS §-ga 562 sätestatakse ESS-is kohustuste võtmise menetlus. Juba praegu saavad turuanalüüsi teostamisel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on kõrvaldada TTJA tuvastatud konkurentsiprobleeme ning mida TTJA otsuse tegemisel ka arvesse võtab. Käesoleva paragrahviga saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad teha TTJA-le ettepanku kohustuste kehtestamiseks oma sidevõrgule just seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimisega. Kohustuste kehtestamiseks viib TTJA läbi turuanalüüsi ja avaliku konsultatsiooni ning esitab oma esialgse hinnangu ettepaneku teinud sideettevõtjale. TTJA võib oma otsusega teha kohustused, kas täielikult või osaliselt siduvaks. Otsuse tegemisel lähtub TTJA tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige valides ajavahemiku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning võtavad arvesse väärtust, mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks, sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke ei täideta. ESS §-ga 563 sätestatakse ESS-is nõuded ainult hulgimüügiga tegelevale ettevõtjale. Selline ainult hulgiteenuse pakkumisega ärimudel aitab kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutab seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Regulatiivne reaktsioon peaks sellise mudeli korral olema vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas on TTJA-l võimalik sekkuda, kui on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid. ESS §-ga 564 sätestatakse ESS-is nõuded üleminekul pärandtaristult uuele taristule. Eesmärk on hõlbustada lõppkasutajate huvides olevat üleminekut näiteks vaskkaablivõrkudelt järgmise põlvkonna võrkudele. Selleks on TTJA-l võimalik jälgida võrguoperaatorite endi sellekohaseid algatusi ning õigus kehtestada vajaduse korral asjakohase üleminekumenetluse tingimused, näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava kvaliteediga juurdepääsutoote kättesaadavuse. Üleminekul põhjendamatute viivituste ärahoidmiseks peab TTJA-l olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsuko- hustused, kui asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandtaristult ülemineku tingimuste ja menetluse järgimine. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad pärandtaristul põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil põhinevale juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma juurdepääs mistahes reguleeritud toote tasemele. 21 ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele. Punktid 74 ja 75. ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks paragrahviks (§ 63, § 631 ja § 632). Kuna sidedirektiivi artiklitest 44 ja 61 tulenevate muudatuste tulemusena oleks vaja § 64 lisada 13 uut lõiget, mis teeks § 63 väga pikaks ja kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba kaheksa lõiget ESS § 63 sätestatakse üldised juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramise sätted. ESS § 63 lõike 1 sisu jääb sisuliselt samaks, täiendusena lisatakse, et TTJA võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktist b. ESS § 63 lõiked 2 ja 3 on uued lõiked ning need tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punkt c ja lõike 2 teine taane. Tehnika edasine areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha laiem levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel võivad tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks innovatsiooniks. Seega antakse TTJA-le õigus kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele läbivühendatavuse tagamiseks proportsionaalsed kohustused kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmeetmetega Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese geograafilise haardega numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajate suhtes, kes aitaksid ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad. ESS § 63 lõige 4 on kehtiva § 63 lõige 2, selle lõike sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele. Lõike sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktiga d). ESS § 63 lõiked 5 ja 6 on kehtiva § 63 lõiked 3 ja 4, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta. Lõigetes sätestatakse põhimõtteid, mille alusel võib TTJA kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks Lõigete sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 44. ESS § 63 lõiked 7, 9 ja 10 on kehtiva § 63 lõiked 6–8, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta. Lõigetes sätestatakse TTJA-le õigus kohustuste kehtestamise õigused, nõuded otsuse teavitusele ja informatsiooni andmisele. ESS § 63 lõiked 8 ja 11 on uued sätted ja tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõikest 5, mis sätestab, et enne kohustuste kehtestamist viib TTJA läbi siseriikliku (ESS § 47) ja rahvusvahelise konsultatsiooni (ESS § 48). Lisaks sätestatakse, et TTJA vaatab kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel. ESS § 631 sätestatakse hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramise nõuded. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõiked 3 ja 7. Sätte eesmärk on sidevõrkude ristkasutuse suurendamine, mis edendaks omakorda lõppkasutajatele konkurentsivõimeliste teenuste pakkumist. TTJA-le antakse õigus kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääsu talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini. Erandjuhtudel võib kohustuse ulatust laiendada 22 esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille TTJA määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Selle tulemusel tekib sideteenuse osutajatel õigus taotleda juurdepääsu hoonesisestele kaablitele või väljaspool hoonet asuvatele kaablitele lisaks ka juhtudel, kui vastava kaabli omanikule ei ole kehtestatud vastavaid kohustusi turuanalüüsist lähtuvalt. ESS § 632 sätestatakse raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramise nõuded. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõige 4. Sellega antakse TTJA-le õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutatava sideteenuse osutamiseks. Punktid 77–79. ESS § 66 lõikeid 2, 3 ja 4 täpsustatakse ja täiendatakse normi õigusselguse parema loetavuse huvides. Punkt 80. ESS § 67 täiendatakse lõikega 3, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 62 lõige 2, mille eesmärk on sätestada TTJA-le õigus tingimusjuurdepääsu süsteemide turul teha turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Tühistamine või muutmine ei tohi kahjustada lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi. Sideteenuse ja tarbijalepingute regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 81–104) Punktid 81 ja 82. ESS § 831 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks. Seadust täiendatakse §-ga 832, millega sätestatakse universaalteenuse maksemääraks 0,01-1%. Sellega antakse Vabariigi Valitsusele selged piirid, mille ulatuses on täitevvõimul õigus makse määr kehtestada. Samas jääb universaalteenuse makse määra kehtestamise mehhanism samaks käesoleval ajal kehtivaga. Lõikes 1 sätestatakse makse määra protsent sideettevõtja eelmise majandusaasta käibest, mille Vabariigi Valitsus saab kehtestada. Lõikes 2 sätestatakse maksemäära kehtestamise alused, millest Vabariigi Valitus maksemäära kehtestamisel lähtub. Nendeks on ESS §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatus ja suurus ning TTJA poolt vastavalt ESS §-le 137 koostatud aruanded. Lõikes 3 sätestatakse, et maksemäära kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Kohustuste jõustumine tuleneb universaalteenuse makse määra kehtestamise menetlusest. TTJA esitab 2028. aasta 1. aprilliks MKMile aruande, mis sisaldab ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise ja universaalteenuse makse määra kohta. MKM esitab ESS § 832 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku makse määra kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab makse määra 2028. aasta 30. septembriks. Punkt 83. ESS § 87 täiendatakse lõikega 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 102 lõige 5, mille eesmärgiks on muuta sideteenuse hind tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning hoida sellega sideteenuse kulud kontrolli all. Tarbijad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest sideteenuse kuludest ja neil on vastavaid teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu. 23 Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks sätestatakse internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teha tarbijale kättesaadavaks mõistlik võimalus, mis võimaldab jälgida tarbimist. Selleks võivad olla näiteks juba internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajate loodud võimalused, mille kaudu saab jälgida kasutatud andmemahtu, saadetud SMS-e ja kasutatud kõneminuteid (nt mobiilirakendused (äppid) „Minu Telia“, „Mobiili OmaElisa“ ja „Minu Tele2“). Lisaks sätestatakse internetiühenduse teenuse osutajale või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teavitada tarbijat ennetavalt sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumise peatsest saabumisest, et kaitsta tarbijat arvetega seotud halbade üllatuste eest, kuna lepingus kokkulepitud andmemahu ületamine toob kaasa ka eeldatust suurema arve. Punktid 84 ja 85. ESS § 872 lõikeid 1–3 muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas küberturvalisuse seaduses kasutatava terminoloogiaga, sõna „juhtud“ asendatakse sõnaga „küberintsidendid“. Lisaks asendatakse lõikes 1 sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning teistele võrkudele ja teenustele“, millega sätestatakse küberturvalisuse mõju lisaks võrkudele ka teenustele. Muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 40 lõikest 1. Sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist, selleks, et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja teenustele. Punkt 86. ESS § 872 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma. Seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Nüüd on sätestatud selged parameetrid, mille järgi mõju suurust ühtsel viisil hinnata. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 40 lõikest 2. Punkt 87. ESS § 88 lõikes 1 muudatusega laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama tasuta ühenduse loomise hädaabinumbrile 112. Seni kehtis see kohustus ainult telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele, kuid nüüd laiendatakse seda kohustust kõigile numbripõhist isikutevahelise side teenuse osutajatele, st lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele ka Skype-le, Viber-le jt sarnastele teenustele, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 109 lõikest 2 ja sideteenuse mõiste laiendamisest (vt eelnõu § 1 punkti 2). Häirenumbrile 112 helistamise võimaldamise kohustuse subjektide ringi laiendamise vajadus on tingitud tarbijate käitumisharjumuste muutusest. Järjest enam kasutavad tarbijad oma igapäevaste kõnede tegemisel Skype jt sarnaseid teenuseid. Seega on oluline tarbijate turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks, et ka selliste teenuste vahendusel oleks võimalik saada ühendus hädaabinumbriga 112, Punktid 88 ja 89. ESS § 89 pealkirja muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10, millega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 106. Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas sidekeskkonnas tõhusa konkurentsi võimaldaja. Sätte eesmärk on anda teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistev, täpne ja õigeaegne teave, et suurendada lõppkasutajate usaldust teenusepakkuja vahetamisel ja ka nende tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peavad tagama teenuse 24 järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust lõppkasutaja soovitud ajal. ESS §-e 89 täiendatakse lisaks numbriliikuvuse nõudele, st telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamisel oma numbri liikumisest ühe sideettevõtja juurest teise, ka internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise sätetega. Selle sätte eesmärk on soodustada konkurentsi ka andmesideteenuse turul, soodustades klientidel nimetatud teenuse osutjate vahetamist. Seega peaksid sideettevõtjad sarnaselt numbriliikuvusega tehnilise teostatavuse korral tagama teenuse järjepidevuse nii, et kliendil oleks internetiühenduse teenuse osutajat võimalik vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine. See nõue kehtib ainult sellisel juhul kui see on tehniliselt teostatav (lõige 9), st seda näiteks kui klient elab piirkonnas, kus internetiühenduse teenust pakub ainult üks sideettevõtja ja ühtegi teist sideettevõtjat selles piirkonnas ei tegutse, siis ei ole tehniliselt võimalik teisel sideettevõtjal kliendile teenust pakkuda. Selle muudatusega soodustatakse pigem kortermajades elavate klientide võimalust vahetada internetiühenduse teenuse osutajat. Täpsemad nõuded internetiühenduse teenuse vahetamise kohta sätestatakse MKM ministri määrusega (volitusnorm lõikes 10). MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Lisaks sätestaks lõikes 8 sideettevõtjale kohustus säilitada ühe kuu jooksul kliendi number, kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, sooviga viia see teise sideettevõtja juurde. Punkt 90. ESS § 91 täiendatakse lõikega 4, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 98, mille kohaselt ei kohaldata lõppkasutaja õiguste kaitse peatükki mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. Seda eelkõige seetõttu, et mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja ei kasuta üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitusvõimelises ökosüsteemis. Seetõttu leiti, et direktiivi lepinguõiguste osa kohaldamine taolise ettevõtja suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Mikroettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 ja selle kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Ettevõtja määratlus raamatupidamise seaduses tuleneb raamatupidamisdirektiivist, mille normid on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohandatud avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikroettevõtjate ja väikeettevõtja suurusega ettevõtjate sektor. Saavutatud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 255 juhitakse tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel. 25 Punkt 91. ESS täiendati uue §-ga 951 , mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 102 ja sidedirektiivi lisast VIII, mis sätestab sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise kohustuse, mis muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Ka kehtivas ESS (§ 96) on sätestatud lisaks horisontaalsetele VÕS-ist tulenevate lepingunormidele sidesektori spetsiifikast tulenevad lepingu tingimused, mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse. Lepingueelse teabe mõte seisneb selles, et lepingut sõlmida sooviv tarbija saaks võimaluse enne lepingu sõlmimist tutvuda erinevate sideettevõtjate teenuste tingimustega, võrrelda neid ning teha lõpuks valik ühe või teise sideettevõtja kasuks. Lõppkasutajale antakse rohkem teavet sideteenuse kvaliteedi konkreetsetest parameetrite, hindade, sideteenuse osutamise tingimuste, hädaabinumbrile „112“ ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse turvalisuse ning teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohta. Lepingueelne teave esitatakse püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus. VÕS §-i 111 kohaselt on püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Tulenevalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande21 selgitustest peab püsiv andmekandja vastama kolmele tunnusele. Esiteks peab see olema isikule adresseeritud, teiseks peab teave olema muutumatul kujul taasesitatav ja kolmandaks peab teave olema muutumatult taasesitatav piisava aja jooksul, arvestades teabe sisu ja olulisust. Püsivaks andmekandjaks võivad olla paberkandjad, e-kirjad, tekstisõnumid jt meediumid, mis vastavad kolmele tunnusele. Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded, mis kehtivad kõikidele sideettevõtjatele, v.a masinatevahelise side teenuse osutaja. Nimetatud teenuse osutaja on välja jäetud, kuna tegemist on masinatevahelise infovahetusega, mis tarbijat ei puuduta. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutajale, lõikes 4 lisanõuded numbripõhise isikutevahelise side teenuse ostutajale ja lõikes 5 sätestatakse lisanõuded internetiühenduse teenuse osutajale. Lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse teabe temale sobivas formaadis kättesaadavaks. Lõikes 7 sätestatakse tarbija huvide kaitseks lepingu lühikokkuvõte, millega antakse tarbijale ülevaate kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte. Selles paragrahvis nimetatud teavet esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud juhul, kui nad on sellest loobunud. Sama erand on sätestatud ka ESS § 96 lõikes 7, § 961 lõikes 4 ja § 100 lõikes 6. Mikroettevõtja definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 90 selgituses. Väikeettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. 21 P. Varul, I. Kull, V Kõve, M Käersi ja K. Sein. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Lk 78 26 Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad. Punkt 92. ESS § 96 muutmine ja uuesti sõnastamise vajadus tuleneb ESS-i täiendamisega § 951, mille tulemusena puudub vajadus ESS § 96 lõike 1 järele, ning muutuvad oluliselt ka teised § 96 lõiked, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 103 lõige 1, artikli 105 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 107. Seega otsustasid eelnõu koostajad anda kogu paragrahvi uues sõnastuses. ESS § 96 lõige 1 on kehtiva § 96 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna ning tehakse ainult redaktsioonilist laadi muudatus, mis on seotud ESS-i § 951 lisandumisega. Lõikes 1 sätestatakse, et sideteenuse lepingus tuleb lisaks §-le 951 nimetatud tingimustele määrata ka sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, ühendamise aeg ja tingimused. ESS § 96 lõige 2 on kehtiva § 96 lõige 3 ja seda lõiget muutetakse oluliselt. Muudatused tulenevad ESS § 951 ja sidedirektiivi artikli 103 lõikest 1. Lõikes 2 sätestatakse, millised sideteenuse osutamise tingimused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, mida internetiühenduse teenuse osutaja ja isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil ning ka erivajadustega inimestele sobivas formaadis. Selle muudatuse tulemusel on tarbijad veelgi paremini informeeritud sideteenuse tingimustest. ESS § 96 lõige 3 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi lisa IX punktist 2.5, mille kohaselt sätestatakse erinõue numbrivaba isikute vahelise side teenuse osutajale, nimelt peab ta avaldama oma veebilehel teabe hädaabiteenistusele juurdepääsu võimaldamise või mittevõimaldamise kohta. Eesmärgiga tagada tarbijate parem informeeritus. ESS § 96 lõiked 4 ja 5, siin tehtavad muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1, muudatuse kohaselt välistatakse nende sätete kohaldumine numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajatele. Ülejäänud sideteenuse osutajad peavad sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping üheaastase tähtajaga ning järgima põhimõtet, et lepingu kestus ei tohi ületata kahte aastat. Lõigetega 4 ja 5 reguleeritakse olukordi kus sidelepingu sõlmimisel antakse tarbijale näiteks tasuta või oluliselt odavama hinnaga mobiiltelefon ja soovitakse tarbija sellega mingiks perioodiks endaga siduda. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest ka kasu. ESS § 96 lõige 6 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1. Selles lõikes sätestatakse välistus, et lõigetes 4 ja 5 norme ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, siis kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. See tähendab, et kui tarbijal on eraldi leping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks (näiteks fiiberoptilise kaabli paigaldamise leping), siis ei kehti sellele ühe või kaheaastane lepingu kestuse piirang. See norm ei kohaldu terminalseadme (nt ruuteri) järelmaksule. Selline säte on põhjendatud kuna füüsilise ühenduse loomine (näiteks fiiberoptika 27 vedamine tarbijale tuppa) on üldjuhul oluliselt kallim, kui mobiiltelefoni või ruuteri soetamine. Seega aitab see tarbijal füüsilise ühenduse loomise maksumust ajatada pikemale perioodile, mis muudab selle eest tasutava järelmaksu talle taskukohasemaks. Punkt 93. ESS-i täiendatakse §-ga 961, millega sätestatakse ühtsed ja läbipaistvad nõuded teenusepaketile, nõuded lepingu kestusele, vahetamisele ja terminalseadme omandamist käsitlevaid lepingutingimusi. Selle sättega suurendatakse tarbijate õigusselgust ja soovitakse vältida olukorda, kus paketis olevatel erinevatel sideteenustel on erinevad nõuded teenuspaketi lepingu lõpetamisele ja vahetamisele ning terminalseadme suhtes. Eestis sideettevõtjate poolt pakutavad teenuspaketid koosnevad enamasti: internetiühenduse teenusest, telefoniteenusest ja televisiooniteenusest. Ehk pakett koosneb ühest internetiühenduse teenusest (andmesideteenus) või ühest numbripõhisest isikutevahelisest side teenusest (telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenust) ja muudest teenustest näiteks televisiooniteenus. Lõikes 1 sätestatakse teenusepaketi mõiste. See on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga. Lõike 2 kohaselt kui tarbijale pakutavasse teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, on kogu paketi, sealhulgas muidu nende sätetega hõlmamata elementide suhtes mutatis mutandis kohaldatavad peamised sätted, mis käsitlevad lepingu kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja vahetamist. Lõike 3 selgitab, et juhul kui tarbija tellib sama internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, siis ei pikene automaatselt kehtiva teenuspaketi kestus, välja arvatud juhul kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega sõnaselgelt nõus. Punkt 94. ESS § 99, mis reguleeris seni vaid lepingu tingimuste muutmist, täiendatakse lepingu pikendamise sätetega. Seetõttu muudetakse ka paragrahvi peakirja. Pikendamise sätteid on selgitatud eelnõu § 1 punktis 95. Punkt 95. ESS § 99 lõike 3 muutmine tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 4, kus sätestatakse, et sideteenuse lepingu muudatustest tuleb teavitada lõppkasutajaid püsival andmekandjal. Tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja nõuete leevendamisest, ei kohaldu nimetatud säte numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajatele. Lõike 3 teises lauses sätestatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu muudatustega mittenõustumise tähtaeg (ühe kuu jooksul), mille jooksul ta võib lepingu leppetrahvita üles öelda. Lisaks täiendatakse lõiget lausega, mis sätestab, et kui sideteenuse lepingus tehakse muudatused õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, siis puudub lõppkasutajal õigus leping leppetrahvita üles öelda. Õigusaktis tuleneva muudatused on näiteks uued lepingutingimused, mis on kehtestatud EL-i või Eesti õigusega, mida sideettevõtjad peavad järgima. Lõppkasutaja huvidest tulenevad muudatuste näitena võib tuua andmesidekiiruste tõstmise selliselt, et kuutasu lõppkasutaja jaoks ei muutu. Eelnõuga jäetakse sideturu enda reguleerida ehk sideettevõtjate tõlgendada, millised lepingu muudatused on „lõppkasutaja huvides“, kuid neid muudatusi tuleb hinnata objektiivsete 28 kriteeriumide alusel, ning sideettevõtjad peavad tõendama, et kõik muudatused on lepingus üksnes lõppkasutajate huvides ja ei tohi avaldada lõppkasutajatele mingit negatiivset mõju. Halduslikku laadi muudatus on näiteks sideteenuse osutaja aadressi muutumine. Punkt 96. ESS §-i 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 105 lõige 3. Täienduse eesmärgiks on teavitada lõppkasutajat enne sidelepingu automaatset pikenemist leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest ja anda lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ja enne automaatset lepingu pikenemist. See kohustus laieneb sideettevõtjatele, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajale. Lõike 6 korral on ESS eriseadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus22 (General Data Protection Regulation, GDPR) üldseadus, st, et isegi juhul, kui lõppkasutaja on keelanud, mis tahes teadete saamise teenusepakkujalt, peab sideettevõtja oma kohustust täitma ja saatma lõppkasutajale kord aastas ülevaate parima hinna kohta. Punkt 97. ESS §-i 100 täiendatakse lõigetega 3–6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 105 lõiked 5–7. Lõppkasutajate huvide kaitseks sätestatakse lõigetes täiendavad nõuded sideteenuse lepingu ülesütlemiseks, kui sideteenuse kvaliteet erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. Lõigetes 4 ja 5 reguleeritakse sideettevõtja õigust nõuda lõppkasutajalt hüvitist lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Lisaks ei tohi sideettevõtja piirata peale hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus. Punkt 98. ESS § 1001 tunnistatakse kehtetuks, kuna sideteenuse hinnavõrdluse võimalus lisatakse sideteenuse andmekogule ja sätestatakse ESS §-s 1002, vt järgmist eelnõu punkti. Punktid 99–104. Seoses ESS § 1001 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ESS § 1002 pealkirja. Seetõttu muudetakse ka ESS § 1002 lõiget 1, 2, 4 ja 5 ning täiendatakse lõikega 21. Muudatuste eesmärgiks on lõppkasutajale elektroonilise sideteenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud ning võrreldava hinna ja kvaliteedi kohta käiva teabe olemasolu tagamine, mis tuleneb ka sidedirektiivi artikli 103 lõikest 2. Lõppkasutajatel peab olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või isikutevahelise side teenuste osutajate hindu, kvaliteeti, katvust, võimalusi ja võimekuse parameetreid. Lisaks hinna ja kvaliteedi lisamisele on § 1002 lõike 2 esimesse lausesse lisatud sõnad „geograafilised alad“. Esimene lause sätestab, et sideteenuse andmekogu pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteedi ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Geograafiliste alade, millel puudub andmesideteenus kaardistamine on vajalik, et riigi reguleerival asutusel (TTJA) 22 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 29 oleks ajakohane geograafiline ülevaade andmesidevõrkude geograafilisest ulatusest Eesti territooriumil. Selle andmekogu andmeid kasutatid, viimase miili turutõrke väljaselgitamisel Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik saada internetiühendust (andmesideteenust), milliste parameetritega (millised on andmeside kiirused) ja millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust. TTJA on loonud ESS § 1002 alusel sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi ehk sideteenuste andmekogu, vt www.netikaart.ee. Seal saavad juba praegu lõppkasutajad võrrelda sideteenuse katvust ja võimalusi. Nimetatud andmekogu täiendatakse ja lisatakse hinna ja kvaliteedi võrdlus. Andmekogu täiendamine maksab hinnanguliselt 30 000 eurot. ESS § 1002 täiendamine lõikega 21 tuleneb vajadusest sätestada sideteenuse andmekogu põhimääruse volitusnorm, sellega viiakse sideteenuse andekogu vastavausse avaliku teabe seaduses sätestatuga. Sideturu riikliku korralduse sätted (eelnõu § 1 punktid 105–109, 111 ja 113) Punkt 105. ESS §-i 143 pealkirja ja paragrahvi muudatus on tingitud koostöö vajadusest EL-i raadiosageduspoliitika töörühmaga (RSPG), eelkõige ühtlustatud raadiosageduste teemal, vt eelnõu § 1 punkti 18. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 4 lõige 3. RSPG ülesanne on abistada ja nõustada Euroopa Komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud küsimustes. Sellisteks raadiospektripoliitikaga seotud küsimusteks on raadiospektri kättesaadavus, ühtlustamine ja jaotamine, teabe jagamine raadiospektri jaotamise, kättesaadavuse ja kasutamise kohta, spektri kasutamisõiguste andmise meetodid, raadiospektri ümberkorraldamine, ümberjaotamine, hindamine ja tõhus kasutamine ning inimeste tervise kaitsmine. RSPG peab aitama kaasa EL-i raadiospektripoliitika arengule, mis võtab lisaks tehnilistele parameetritele arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, sotsiaalseid ja tervishoiuga seotud kaalutlusi, samuti raadiospektri kasutajate potentsiaalselt vastuolulisi vajadusi, et tagada õiglase, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse tasakaalu saavutamine RSPG-sse kuuluvad LR-de valitsuste kõrgetasemelised eksperdid. Punkt 106. ESS § 149 lõiget 9 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et piiriülese vaidluse lahendamise käigus tehakse sideettevõtjale ettekirjutus ühe kuu jooksul, Euroopa Sideameti arvamusest arvates. Kehtivas seaduses ei olnud sätestatud, mis aja jooksul TTJA peab ettekirjutuse tegema. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 27 lõige 5. Punktid 107 ja 108. ESS § 152 lõiget 2 muudetakse ja § 152 täiendatakse uue lõikega 3, muudatused tulenevad sidedirektiivi artiklist 23. Muudatuse tulemusena sätestatakse lõikes 2 selgesõnaliselt, et huvitatud isikutele antakse arvamuse esitamiseks vähemalt 30 kalendripäeva. Lisaks sätestatakse, et käimasolevate avalike konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt Eestis on TTJA. Punkt 109. ESS §-i 164 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse selliselt, et see karistus hõlmaks ka internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise karistust, sarnaselt numbri liikuvuse karistusele. Tulenevalt sidedirektiivi artikli 107 lõikest 7 peab riik ette nägema karistuse juhuks, kui interneti ühenduse teenuse osutaja ei täida internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel ESS §-is 89 sätestatuid nõudeid, vt eelnõu § 1 punkte 88 ja 89. Punkt 111. Muudetakse ESS-i rakendussätte §-i 1931 selliselt, et sellega lükatakse § 137 lõike 2 punktide 3 ja 4 jõustumine edasi 2028. aasta 1. jaanuarile. 30 Kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid. Seetõttu ei ole vaja TTJA-l esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks. Punkt 113. ESS-i normitehnilist märkust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas kehtivate EL õigusaktidega. Esiteks tunnistades kehtetuks viited seni kehtinud sidedirektiividele 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning teiseks tunnistatakse kehtetuks viide direktiivile 2006/24/EÜ, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks ja kolmandaks lisatakse viide direktiivile 2018/1972, mille sätted võetakse eelnõuga üle. Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine Eelnõu § 2 sätestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmine, paragrahv koosneb kolmest punktist. Punkt 1. EhS muudatusega soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamist, kuna selliste võrkude kättesaadavuse ja katkematu levi tagamine nõuab suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell). Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade asukohtadega ja elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks. Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu, avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. Selleks sätestatakse EhS riigile ja kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus lubada sideettevõtjal juurdepääsu nende omanduses olevale ehitisele, et paigaldada sinna väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt, mis toetab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 57. Punkt 2. EhS § 130 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et väikese levialaga raadiosagedusi kasutatava juurdepääsupunkti nõuete kontrollimise üle teostab järelevalvet TTJA. Punkt 3. Täiendatakse EhS normitehnilist viidet, lisades viite sidedirektiivile. Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 11 punktist. 31 Punkt 1. RLS § 206 täiendamise vajadus lõikega 51 tuleneb tehnoloogia arengust ja viienda põlvkonna mobiilsidevõrkude (nn 5G-tehnoloogia) pakutavatest uutest lahendustest. Erinevalt varasemast tehnoloogiatest (2G, 3G ja 4G), kus reeglina kasutati standardseid lahendusi (kõneside ja mobiilne andmeside), võimaldavad 5G võrgud täiesti erinevaid rakendusi sõltuvalt kasutajate vajadustest. Seetõttu on otstarbekas lisaks „traditsioonilisele“ operaatorikesksele litsentseerimisele turu paindlikkuse suurendamiseks võimaldada uusi sageduskasutuse võimalusi – sageduslubade andmine liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgule. Liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu näol on tegemist konkreetse ettevõtte territooriumil/kinnistul/ruumis loodud võrguga, mida ta kasutab oma tarbeks. Nimetatud võrgu abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte tootmisruumid või territoorium. Kuigi nimetatud privaatvõrgud on tehnoloogia poolest sarnased RLS §-s 206 nimetatud lairiba ja mobiilside võrkudega, on nende kasutuspiirkond tunduvalt väiksem kui RLS-is sätestatud maakonnad. Selliste, katvuselt oluliselt väiksemate võrkude (näiteks üks aadressiobjekt), puhul ei ole põhjendatud sama suure riigilõivu küsimine, kui tervet maakonda hõlmava sagedusloa puhul. Seega teeme ettepaneku lisada RLS §-i 206 lõige 51 ning sätestada liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu sagedusloa andmise riigilõiv üheks aastaks 800 eurot. Selline riigilõivu suurus moodustaks 13% praegu kehtiva RLS-is (RLS § 206 lg 5 p 1 ja Lisa 3 p 2.3 – 6000 eurot) sätestatud summast. See muudatus aitab kaasa tööstuse (tööstuse 4.0) digitaliseerimisele, mis tähendab erinevate tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse tõusu. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni. MKM hinnangul privaatvõrkude korral riigilõivu alandamisel riigi tulud ei vähene, kuna selliseid privaatvõrke saab luua sisuliselt igale tööstuspargi kinnistule ehk ühesõnaga saab sama sagedust kasutada nt Tallinnas mitmes erinevas piirkonnas asuvas tööstuspargis. Seega madalama riigilõiv kompenseeritakse rohkemate sageduslubadega. Lisaks suurendab tööstuse digitaliseerimine tulusid ja alandab kulusid ning suurendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja majanduskasvu. MKM ministri määruse „Eesti raadiosagedusplaan“ lisas 1 sätestatakse, millised raadiosagedusalad on mõeldud privaatse liikuva maaside lairibavõrgu kasutamiseks. Punktid 2–4. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tuleneb vajadusest kiiresti anda sageduslubasid erinevate ürituste läbiviimiseks nt rahvusvahelised spordivõistlused. Sageli on selliste lubade riigilõiv näiteks 6,50 eurot või isegi 2,67 eurot. Samas, kui lubade taotlejad saavad teada, et nad tasuvad riigilõivu 1/6 aasta riigilõivu määrast (RLS § 206 § 8), siis nad taotlevad luba pikemaks perioodiks, kui nad reaalselt seda vajavad, kuna riigilõiv on väike. Selle tulemusel on selles alas raadiosageduste kasutamine ebaefektiivne ja sellega takistatakse samade alade andmine teisele sagedusloa taotlejale. Selle muudatusega antakse sagedusluba kuni 7 kalendripäevaks ja selle eest tuleb tasuda riigilõiv suuruses 20 eurot. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tingib ka RLS § 206 lõike 8 muudatuse, kus sätestatakse, et riigilõiv 8-31 kalendripäeva eest on 1/6 riigilõivu määrast, mis on sätestatud RLS lisas 3. RLS § 206 lõike 10 muudatuse näol on tegemist keelelise muudatusega. 32 Punktid 5 ja 6. RLS lisa 3 punkti 4 muudatus tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust. Maailmas ja ka Eestis on hüppeliselt kasvamas andmeside mahud ning sidevõrkude abil ühendatud seadmete hulk. Samamoodi on toimumas hoogne areng kiire andmesideühenduse pakkumiseks kasutatavates tehnoloogiates seoses nn 5G-standaridle vastava tehnoloogia kasutuselevõtuga. Just 5G-standardile vastava sidevõrgu käiku andmisega kasvab plahvatuslikult võrku ühendatud seadmete arv ning nende poolt edastatav andmemaht. Andmesideühenduste pakkumisel saab tugijaamade või suurklientide sidesõlmede, mis vajavad suuri andmemahte, omavaheliseks ühendamiseks kasutada raadiosideliine, mis töötavad 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades, kus trasside pikkus jääb vahemikku mõnesajast meetrist kuni paari kilomeetrini. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades töötavaid raadiosideliine on kõige otstarbekam paigaldada tiheda asustustihedusega alale teineteisele väga lähedale, et tagada soovitud kiirused ning piisava võrguressursi olemasolu. Just tiheasustuses on need oluliseks alternatiiviks fiiberoptilistele ühendustele. Eesti sideettevõtjad neid raadiosideliine praegu praktiliselt ei kasuta, kuna nende sagedusalade sageduslubade riigilõivud on liiga kõrged. Näiteks kehtiva RLS § 206 lõike 4 punkti 5 ja RLS lisa 3 punkti 4.19 kohaselt on riigilõivu suuruseks ühe raadiosideliini kohta (kaks raadiosaatjat, mis töötavad dupleksrežiimis) 465 eurot. (155 eurot x 2 x 1,5=465 eurot). Probleemiks on riigilõivu ebaproportsionaalne suurus seadmekomplekti maksumusse. Kui seadmekomplekti hinnaks on umbes 3000 eurot, siis sellele lisaks tuleb tasuda 15.5% riigilõivu. Ka teistes liikmesriikides on need lõivud madalamad, nt Hollandis 60–150 eurot aastas ja Soomes 59–101 eurot aastas olenevalt sagedusest. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalade kasutamine on eelduseks Eestis kiire 5G-andmesidevõrgu väljaarendamisele. Kui riigilõivud nimetatud sagedusalades jäävad oma senistele tasemetele, siis takistab see sideettevõtetel andmeside lisaressursi kasutusele võtmist kvaliteetselt ja võimalikult kiiresti just tihedamalt asustatud piirkondades. Raadiolinkide kasutamine oleks täienduseks fiiberoptiliste kaablitega baasvõrgu rajamisele selleks, et ehitada ühendusi kiiremini ja paindlikumalt. Punktid 7–10. RLS lisa 3 punkti 12 korrastatakse ja viiakse vastavusse MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“. RLS lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks vähese huvi tõttu, kuna nii madalate võimsustega seadmeid ei kasutata enam ringhäälingus. Viimase kuue aasta jooksul (aastatel 2013–2019) ei ole punktide 12.1, 12.10 ja 12.11 alusel antud ühtegi sagedusluba. Punktis 12.2 toodud võimsusvahemikuga sageduslubasid on viimastel aastatel antud ainult lühemaks perioodiks kui aasta (st lühiajalised load ürituste jaoks, enamasti load kehtivusega 1– 10 päeva). Selliseid lubasid on sel aastal antud 17, 2018. a 21 ja 2017. a 24. Muudatuse tulemusena (st punti 12.2 kehtetuks tunnistamine ja edaspidi punti 12.3 alusel riigilõivu arvutamine) tuleks selliste sageduslubade eest maksta riigilõivu senise 2.67 euro asemel 6.50 eurot. Lisa 3 punktid 12.3–12.9 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“, kuna alates 01.07.2017 on ringhäälingu kasutuses sagedusala 470–694 MHz, senise 470–862 MHz asemel. 33 Lisa 3 punktid 12.11–12.18 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“, selle tulemusena kustutatakse nendes punkidest sagedusala 1452–1492 MHz, kuna see ala ei ole enam ringhäälingu kasutuses. Punkt 11. RLS lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8, millega sätestatakse riigilõiv ka 10-kohalistele M2M numbritele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ avati 10-kohalised M2M numbrid. Kuna RLS lisas 3 ei ole antud eraldi sätet 10-kohaliste numbrite riigilõivule, siis vastavalt RLS lisa 3 punktile 15.4 oleks sellise numbri riigilõiv 0,35 eurot. Selline lõivu määr ei oleks proportsioonis RLS lisa 3 punktiga 15.7, kuna 12-kohalise M2M numbri eest küsitakse riigilõivu 0,01 eurot. Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril. Nimetatud kuupäevaks on liikmeriigid kohustatud oma siseriikliku õigusruumi direktiiviga (EL) 2018/1972 kooskõlla viima. Seaduse eelnõu § 1 punkt 82 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. ESS § 832 ja eelnõu § 1 punkt 111 (ESS § 137 lõike 2 punktid 3 ja 4) on seotud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja jaoks teenuse osutamisega tekkinud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisega. Nimetatud ebamõistlikult koormavad kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega sideettevõtjate poolt makstava maksega, mille määr võib olla 0,01–1% vastava sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid. Seetõttu puudub vajadus eelpool nimetatud maksemäära kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ei ole vaja Tehnilise Järelevalve Ametil esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu §-s 1 sätestatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse, helistaja asukohateabe, hädaabiühenduse, internetiühenduse teenuse, isikutevahelise side teenuse, numbripõhise isikutevahelise side teenuse, numbrivaba isikutevahelise side teenuse, raadiokohtvõrgu, raadiosageduste ühiskasutuse, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti mõisted. Eelnõuga muudetakse 11 kehtivat ESS § 2 sätestatud mõistet ja tunnistatakse kehtetuks alamkliendiliini mõiste. ESS-i täiendamine uute mõistetega ja olemasolevate mõistete muutmine tuleneb sidedirektiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erinval tõlgendamisel. Õigusselguse huvides viidatakse eelnõus inglise keelsetele terminitele ja lühenditele, kuna sidesektoris on levinud inglisekeelsete terminite kasutamine ja on oluline, et kõik osapooled saaksid vastavast terminist üheselt aru 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 34 Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas 1. 6. Eelnõu mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta EL-i õigus. Eelnõu laiendab sideteenuse mõistet, millega tagatakse tarbija õiguste kaitse ka OTT-teenuste korral, mis kuuluvad nüüd sideteenuse alla. Lisaks suurendatakse sidelepingute läbipaistvust, sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning nõuete sätestamine kaasinvesteerimisele. Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja keskkonnalased mõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad majanduslikust mõjust. Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju, mõju elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning TTJA. Kaasnevas üldised mõjud Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele (TTJA-le ja MKM-ile). Majanduslik mõju Eelnõuga soodustatakse kiire andmeside võrkude arengut, mis omab üldist positiivset mõju majanduse arengule ja mõjub positiivselt Eesti kui e-riigi ja e-teenuste arendamise lipuliigi kuvandile. Sotsiaalne mõju Eelnõuga suureneb sideteenuse tarbijate õiguste kaitse, kuna sideregulatsioonile allutatakse ka OTT-teenused, mida tarbijad järjest enam kasutavad traditsiooniliste sideteenuste asemel. Lisaks suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu mõjutab eelkõige TTJA töökorraldus ja vähesel määral ka MKM-i töökorraldust. Eelnõuga antakse TTJA-le täiendavaid õigusi ja kohustusi ühtlustatud raadiosageduste kasutusse andmisel, turuanalüüsi läbiviimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustustuste määramisel ja järelevalvekohused seoses sidelepingu muudatustega. Eelnõuga sätestatakse MKM-ile koostöökohustus RSPG-ga. Kavandatav muudatus 1: sideteenuse mõiste laiendamine Mõju valdkond 1: Majanduslik ja sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: Sideettevõtjad 35 Mõju kirjeldus: Sideturg on võrreldes 2002. aastaga, kui jõustus kehtiv sideraamistik, kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate, kasutajate käitumisharjumused, traditsiooniliste sideteenuse (tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenuse) asemel kasutatakse üha enam andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid (nn OTT-teenused), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid, mis omakorda vähendab traditsioonilist sideteenuste kasutatavust. Selleks, et sideturul tegutsevad teenuseosutajad oleks võrdselt koheldu ja tarbijate õigused ühtviisi kaitstud, laiendatakse sideteenuse mõistet sellisel, et ka andmesidel baseeruvad uued sideteenused ehk OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla. Muudatuse tulemusena peavad uued sideteenuse osutajad (OTT-teenuse osutajad ehk Skype, WhatsApp, Viber jt) registreerima end sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist tulenevat regulatsiooni. Eelnõu tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omavad need muudatused olulist mõju ennekõike sideettevõtjast OTT-teenuse osutajatele, kes peavad nüüd järgima ESS-i regulatsiooni ja registreerima enda sideteenuse ostutajaks. Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad Mõju kirjeldus: Sideteenuse osutamise tarbijakaitse nõuded tulenevad nii tarbijakaitseseadusest kui ka ESS-ist, sellega on tarbijate õigused sideteenuse kasutamisel igakülgset kaitstud. Kuna tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel OTT-teenuseid, mis kehtiva regulatsiooniga alla ei lähe, siis muudatuse tulemusena tagatakse ka OTT-teenuste kasutamisel tarbijate õiguste samasugune kaitstus kui traditsiooniliste sideteenuste korra. Selle tulemusena on tarbijate õigused kaitstud kõigi sideturul pakutavate sideteenuste korral. See muudatus julgustab tarbijaid veelgi enam kasutama OTT-teenuseid. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist mõju, kuna nende õigused on paremini kaitstud st nende õigused on kaitstud ka OTT-teenuste kasutamisel. Kavandatav muudatus 2: Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine Mõju valdkond: Majanduslik, sotsiaalne ja riigikorralduse mõju Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad Mõju kirjeldus: Ka kehtiv ESS-i regulatsioon sätestab üksikasjalikud nõuded sideteenuse lepingule, kuid selleks, et suurendada veelgi sideteenuse tarbijaõiguste nõuete läbipaistvust, sätestatakse sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte nõuded. Lepingueelse teabega antakse tarbijale, selgel ja arusaadaval viisil, võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavate sideteenuste kohta (nt nõuded sideteenuse kvaliteedile, teenuse tasule (sh hooldustasu), lepingu lõpetamisele, teenuseosutaja vahetamisele, andmesideteenuse kiirusele, erivajadustega inimestele mõeldud teenustele, kaebuste lahendamisele jne), et tarbijal oleks enne sidelepingu sõlmimist täielik ülevaade pakutava sideteenuse võimalustest. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus (sideteenuse kirjeldus, tasu, lõpetamine jne). Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Selle muudatuse tulemusena on tarbijad veelgi paremini informeeritud pakutavast sideteenusest ning sideteenuse lepingud muutuvad nende jaoks selgemaks ja läbipaistvamaks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist mõju, kuna sideteenuse leping muutub veelgi läbipaistvamaks ja tarbija jaoks arusaadavamaks. Mõju sihtrühm: sideettevõtjad 36 Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt peavad sideettevõtja esitama sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale üksikasjaliku ülevaate pakutavast sideteenusest – nõuded kvaliteedi, mahtude, tasude, lepingu lõpetamise, kompensatsioonimehhanismid, sidevõrkude terviklikkuse jne. Erivajadustega isikute korral tuleb sama teave esitada ka neile sobivas formaadis. Lisaks lepingueelsele teabele tuleb tarbijale esitada ka lepingu lühikokkuvõte, mis annaks tarbijale ülevaate kõige olulisematest sideteenuse lepingu punktidest. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, ühekordne mõju lepingute uuendamisel on küll suur, kuid kui lepingueelne teave ja lühikokkuvõtte on väljatöötatud, siis ei oma see enam suurt mõju. Mõju sihtrühm: TTJA Mõju kirjeldus: Kuna eelnõuga suurendatakse sideteenuse lepingu läbipaistvust (st kõik kõige olulisemad parameetrid on enne lepingu sõlmist tarbijaga üksikasjalikult kokku lepitud), siis peaks eelduslikult vähenema tarbijalepingutest tulenevate vaidluste osakaal, kuna vaidlust tekitavad punktid on eelnevalt st enne lepingus sõlmimist juba läbiräägitud. Kehtiva regulatsiooni alusel oli TTJA-l 2018. a sidelepinguga seoses 80 tarbijavaidluste komisjoni, 378 kirjaliku selgitustaotluse, 875 telefoninõustamise ja 52 järelevalvemenetluse vaidlust. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna arvatavasti väheneb sidelepingu vaidluste arv. Kavandatav muudatus 3: Ühtlustatud raadiosageduste kasutamise ühtsed nõuded Mõju valdkond: Majanduslik ja riigikorralduse mõju Mõju sihtrühm: sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Kehtiv sideregulatsioon sätestab üldised raadiosageduste ühtlustamise nõuded, kuid need nõuded ei ole ennast õigustanud, kuna liikmesriigid ei ole nõudeid täie tõsidusega järginud (enamasti probleem Lõuna-Euroopas, kus ühtlustatud raadiosageduste kasutuselevõtmine on viibinud suutmatust koordineerida raadiosageduste kasutust teise EL-i liikmesriikidega). Kõige selle tulemusena on Euroopa jäämas maha sideturu kiirest arengust, st võtab kasutusele uued tehnoloogiad, võrreldes teiste juhtivade digiriikidega hiljem, mis omakorda vähendab EL-i liikmesriikide konkurentsivõimet. Ühtse EL-i sideturu ja EL-i konkurentsivõime tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks – 30 kuud pärast raadiosageduse rakendusotsuse vastuvõtmist. Selle muudatusega antakse EL-i liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune ootust uute raadiosageduste kasutuselevõtmisele, millega soodustatakse kogu EL-i sideturu ühtset arengut. Seda just eriti sideettevõtjate puhul, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, seega saavad nad teha ühtsed investeerimisplaanid. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatust sideettevõtjate jaoks olulist mõju, kuna see aitab kaasa ühtse EL-i sideturu arengule. Mõju sihtrühm: TTJA ja MKM Mõju kirjeldus: Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse vastuvõtmisest alates, peab TTJA rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul alates nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid. Sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse 676/2002/EÜ alusel rakendusotsuse ühtlustatud raadiosageduse andmiseks, siis 30 kuu jooksul peab TTJA viima läbi avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja turuosaliste ootused, MKM võtma vastu MKM ministri konkursi määruse, TTJA peab läbi viima konkursi ja lõpuks andma võtjatele sagedusload. 37 Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning toetudes praktikale, mis võtab väga palju aega. Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest teavitama Euroopa Komisjoni. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna TTJA ja MKM toimetavad juba praegu sellisel viisil. Kavandatav muudatus 4: Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõtu soodustamine Mõju valdkond: Majanduslik ja riigikorralduse mõju Mõju sihtrühm: sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Eelnõuga antakse sideettevõtjatele õigus taotleda riigilt või kohaliku omavalitsuselt, õigust paigaldada nende omanduses olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell) ehk väikseid antenne. Sellega soovitakse soodustada uute sidevõrkude ehitamist ja vähendada sidevõrkude ehitamise kulu. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade ja elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. 5G võrgu ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju sideettevõtjatele, kuna sellega soodustatakse sidevõrkude ehitamist. Mõju sihtrühm: riigi või kohaliku omavalitsuse üksused Mõju kirjeldus: tulenevalt EhS muudatusest peavad riik või kohaliku omavalitsuse üksus andma sideettevõtjatele juurdepääsu nende omanduses olevatele ehitistele, sellega soodustatakse uute sidevõrkude arengut. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna uute võrkude ehitamisel mõju kasvab, kuid hiljem see stabiliseerub. Kavandatav muudatus 5: uute sidevõrkude kasutuselevõtu ja kaasinvesteerimise soodustamine Mõju valdkond: Majanduslik, sotsiaalne ja riigikorralduse mõju Mõju sihtrühm: sideettevõtja (märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja ja teine sideettevõtja) Mõju kirjeldus: Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka, milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus. Eelnõu kohaselt saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teha TTJA-le ettepaneku avada tema väga suure läbilaskevõimega sidevõrk teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks. Sellega soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas, vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale. 38 Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju uute sidevõrkude kasutuselevõtule ja vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid. Mõju sihtrühm: sideteenuse kasutaja Mõju kirjeldus: Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks, soodustab uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide juurdepääsu kiirele lairibateenusele. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju sideteenuse kasutajatelele, kuna selle tulemusena paraneb juurdepääs kiirele lairibateenusele. Mõju sihtrühm: TTJA Mõju kirjeldus: kavandatava muudatuse tulemusena peab TTJA hindama märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja ettepanekut, avada oma võrk teistele sideettevõtjatelele kaasinvesteerimiseks. Hindamise nõuded on toodud eelnõus, sisuliselt on tegemist turuanalüüsiga sarnase tegevusega, mis ei tohiks TTJA-le võõras olla. Tegemist on täiendava protsessiga. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju TTJA töökorraldusele. 7. Rakendusaktid Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse ühte Vabariigi Valitsuse, ühte ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ja ühte majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust: 1) ESS § 87 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valituse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ – täiendatakse uute sätetega; 2) ESS 30 lõike 3 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ – muudetakse § 7 lõiget 2 ja § 8 lõiget 2; 3) ESS § 89 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ – muudetakse § 6; Eelnõuga kehtestatakse kolm uut ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust: 1) ESS § 44 lõike 17 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted“. Määrus sisaldab spetsiifilisi nõudeid turuanalüüsi teostamisele, mis tulenevad sidedirektiivi lisast 3, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik; 2) ESS § 53 lõike 7 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“. Kehtiva ESS järgi olid nõuded näidispakkumistele kehtestatud ESS § 53 lõigetega 1 ja 2 ning need tulenesid juurdepääsu direktiivist. Sidedirektiivi kohaselt kehtestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet oma soovitusega hiljemalt 21.12.2019. Kuna nõuded ei tulene enam otseselt sidedirektiivist ja need antakse Euroopa Sideameti soovitusega, siis ei on mõislik sätestada need määrusega, mitte seadusega; 3) ESS § 89 lõike 10 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“. Määrus sisaldab täpsemaid nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisele, määrus sarnaneb numbri liikuvuse määrusega (MKM määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“). Tegemist on spetsiifiliste nõuetega internetiühenduse teenuse vahetamisele, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik. Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). 39 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril, mis on direktiivi (EL) 2018/1972 ülevõtmise tähtaeg. Seaduse eelnõu § 1 punkt 82 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ja AS-le Levikom Eesti. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2020. a 40 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele (2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked; 2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul; 3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. (3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 alusel piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 2 nimetatud tingimustest ei ole täidetud. (4) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgnevaid asjaolusid: 1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel turul; 2) kõiki asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, olenemata sellest, kas sellised piirangud tulenevad sidevõrkudest või -teenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, ning hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa; 3) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel ning sealhulgas käesoleva seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi; 4) käesoleva paragrahvi alusel muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni. § 3. Nõuded turuanalüüsi teostamisele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub turuanalüüsi teostamisel järgmistest põhimõtetest: 1 1) tasud põhinevad tõhusa sideettevõtja kantud kulude katmisel; tõhusate kulude hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest; tõhusate kulude arvutamise meetod põhineb alt-üles mudelil, kasutades kolmandatele isikutele osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi lisanduvaid liiklusega seotud kulusid; 2) kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisel lisanduvad kulud määratakse kindlaks vastavalt kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumiseta; 3) lõpetamisteenuse pakkumisest tuleneva juurdekasvu puhul arvestatakse ainult neid sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks; 4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud täiendava liikluse edastamiseks; 5) mobiilikõne lõpetamise teenuse pakkumisest tulenevast juurdekasvust välistatakse raadiosageduse kasutamise tasud; 6) arvesse lähevad ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele isikutele häälkõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega; 7) eeldatakse, et kõik püsivõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne lõpetamise teenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja; 8) mobiilsideettvõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 % suurune turuosa; 9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit ning 10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogiavalik peab olema tulevikku suunatud, põhinema IP magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesugust tehnoloogiat, mida ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse. Püsivõrkude puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni. 2 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 53 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Nõuded näidispakkumisele (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas elektroonilise side seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) juurdepääsu kirjeldus ja asukoht; 3) rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused; 4) juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid; 5) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud; 6) juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded; 7) tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele; 8) ohutusnõuded; 9) seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri; 10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused; 11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine; 12) arvelduste kord ja maksetingimused; 13) teenustasude koosseis ja muutmise kord; 14) lepingu tingimuste muutmise kord; 15) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord; 16) remondi- ja hooldustööde tegemise kord; 17) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused; 18) vaidluste lahendamise kord; 19) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine. (2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) sidumise teenuse kirjeldus; 3) teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil; 4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord; 5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord; 6) võrkude turvalisuse tagamine; 7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid; 8) sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused; 3 9) tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib mõjutada sidumist, võrkude koostalitlusvõimet või osutatavat sidumise teenust; 10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused; 11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine; 12) sidumise ja võrkude koostalitlusvõime testimise kord; 13) sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused; 14) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu; 15) lepingu tingimuste muutmise kord; 16) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord; 17) remondi- ja hooldustööde tegemise kord; 18) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused; 19) vaidluste lahendamise kord; 20) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine. 4 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 10 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Mõisted § 3. Üldised menetlustoimingud internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel § 4. Taotluse tagasilükkamine § 5. Tehnilised nõuded § 6. Tarbija teavitus ja andmete kättesaadavus § 7. Rakendussäte 5 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Kooskõlas eeskätt määruse (EL) 2015/2120 artikli 3 lõikega 1 tagavad pädevad asutused, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad ei piira ühepoolselt ega takista lõppkasutajatel a) saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavatele vabalt valitud raadio-kohtvõrkudele või b) lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste pakkujate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult kättesaadavaks.“; 2) paragrahvi 6. Pädevad asutused ei piira põhjendamatult avalikku juurdepääsu pakkumist raadio- kohtvõrkudele, a) kui seda pakuvad avaliku sektori asutused või kui see toimub avalikes ruumides selliste avaliku sektori asutuste ruumide lähedal ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega; b) kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste algatustel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel juhul raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt punktile a. 3) paragrahvi 2. Riigi reguleerivad asutused, koordineerides oma tegevust muude pädevate asutustega, täpsustavad teenuse kvaliteedi mõõdetavad parameetrid, kohaldatavad mõõtmismeetodid ning avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, sealhulgas võimalikud kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismid, võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid. Vajaduse korral kasutatakse X lisas sätestatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid. 6 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused: 1) § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 muudetakse: 4. Iga liikmesriik tagab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused teevad kättesaadavaks oma mittegeograafilise numeratsiooniala, mida võib kasutada muude elektroonilise side teenuste kui isikutevahelise side teenuste pakkumiseks kogu liidu territooriumil, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 531/2012 ning käesoleva direktiivi artikli 97 lõike 2 kohaldamist. Kui numeratsiooniressursside kasutusõigused on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 antud muudele ettevõtjatele kui elektroonilise side võrkude pakkujad või teenuste pakkujad, kohaldatakse käesolevat lõiget nende konkreetsete teenuste suhtes, mille pakkumiseks kasutusõigused on antud. 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel1“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 6 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses: 5. Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval. Igal juhul aktiveeritakse nende lõppkasutajate number, kes on sõlminud lepingu numbri üleviimiseks uue pakkuja alla, ühe tööpäeva jooksul alates lõppkasutajaga kokkulepitud päevast. Teisaldamisprotsessi ebaõnnestumise korral aktiveerib üleandev teenusepakkuja lõppkasutaja numbri ja teenused uuesti, kuni teisaldamine on edukalt sooritatud. Üleandev teenusepakkuja jätkab teenuste pakkumist samadel tingimustel kuni vastuvõtva teenusepakkuja teenuste aktiveerimiseni. Ühelgi juhul ei ületa teenuse katkemine teenuse vahetamise või numbri teisaldamise protsessi ajal üht tööpäeva. Operaatorid, kelle juurdepääsuvõrke või infrastruktuure kasutavad kas üleandvad või vastuvõtvad teenusepakkujad või mõlemad, tagavad, et teenuse katkemine ei põhjusta viivitusi teenusepakkuja vahetamisel ja numbri teisaldamisel. 6. Lõigetes 1 ja 5 sätestatud teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi juhib vastuvõttev teenusepakkuja ja nii vastuvõttev kui ka üleandev teenusepakkuja teevad koostööd heas usus. Nad ei viivita teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessiga ega kuritarvita seda ning ei teisalda numbrit ega vii lõppkasutajat teise teenusepakkuja juurde üle ilma lõppkasutaja sõnaselge nõusolekuta. Lõppkasutajate lepingud üleandva teenusepakkujaga lõppevad vahetamisprotsessi lõpuleviimisel automaatselt. Riigi reguleerivad asutused võivad kehtestada üleüldise teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi, võttes arvesse lepinguid käsitlevaid riigisiseseid sätteid, tehnilist teostatavust ja vajadust jätkata lõppkasutajale teenuse pakkumist. Kui see on tehniliselt teostatav, siis hõlmab see nõuet, et numbri teisaldamine teostatakse raadiolainete abil, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja palub teha teisiti. Riigi reguleerivad asutused võtavad ka asjakohaseid meetmeid lõppkasutajate nõuetekohaseks teavitamiseks ja kaitse tagamiseks kogu teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi jooksul ja selleks, et teenusepakkujat ei vahetataks nende tahte vastaselt. Üleandvad teenusepakkujad hüvitavad tarbija taotluse korral ettemakstud teenuseid kasutavatele tarbijatele kogu allesjäänud krediidi. Hüvitamise eest võib nõuda tasu ainult siis, kui see on lepingus ette nähtud. Tasu on proportsionaalne ja vastavuses üleandva teenusepakkuja tegelike kuludega hüvitise pakkumisel 8 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks (artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik punkt) kohustus õigusakt (jah, ei, valikuline) Art 1 Ei Direktiivi sisu kirjeldav säte, mis ei vaja siseriiklikult reguleerimist. Art 2 p 1) Jah ESS § 2 p 8 Art 2 p 2) Jah ESS § 2 p 661 Art 2 p 3) Jah ESS § 43 lg 4–6 Art 2 p 4) Jah ESS § 2 p 6 Art 2 p 5) Jah ESS § 2 p 93 Art 2 p 6) Jah ESS § 2 p 341 Art 2 p 7) Jah ESS § 2 p 342 Art 2 p 8) Jah ESS § 2 p 71 Art 2 p 9) Jah ESS § 2 p 70 Art 2 p 10) Jah ESS § 2 p 472 Art 2 p 11) Jah ESS § 2 p 471 Art 2 p 12) Jah ESS § 2 p 61 Art 2 p 13) Jah ESS § 2 p 7 Art 2 p 14) Jah ESS § 2 p 27 Art 2 p 15) Jah ESS § 2 p 55 Art 2 p 16) Jah ESS § 2 p 66 Art 2 p 17) Jah ESS § 63 lg 4 Art 2 p 18) Jah ESS § 63 lg 4 Art 2 p 19) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 2 Art 2 p 20) Jah ESS § 2 p 39 Art 2 p 21) Jah KüTS § 2 p 2 Art 2 p 22) Jah ESS § 3 lg 1, § 4 Art 2 p 23) Jah ESS § 2 p 662 Art 2 p 24) Jah ESS § 2 p 392 Art 2 p 25) Jah ESS § 8 lg 3 ja 4 Art 2 p 26) Jah ESS § 2 p 431 Art 2 p 27) Jah ESS § 60 lg 1 ja 2 Art 2 p 28) Jah ESS § 61 lg 1 1 Art 2 p 29) Jah ESS § 2 p 5 ja p 66 Art 2 p 30) Jah ESS § 2 p 14 ja p 8 Art 2 p 31) Jah ESS § 2 p 17 Art 2 p 32) Jah ESS § 2 p 31 ja p 58 Art 2 p 33) Jah ESS § 30 lg 3 MKMm nr 251§-d 4–6 Art 2 p 34) Jah ESS § 30 lg 3 MKMm nr 25 §-d 4–6 Art 2 p 35) Jah ESS § 2 p 521 Art 2 p 36) Jah PäästeS § 4 lg 2 ja § 5 lg 11 SiMm nr 432 Art 2 p 37) Jah PäästeS § 5 lg 11 SiMm nr 43 Art 2 p 38) Jah ESS § 2 p 83 Art 2 p 39) Jah PäästeS § 4 SiMm nr 43 Art 2 p 40) Jah ESS § 2 p 82 Art 2 p 41) Jah ESS § 2 p 60 Art 2 p 42) Jah KüTS § 2 p-d 1–3 Art 3 lg 1 Jah ESS § 134 Art 3 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1 Art 3 lg 2 p b) Jah ESS § 40 lg 1 Art 3 lg 2 p c) Jah ESS § 134 lg 2 Art 3 lg 2 p d) Jah ESS § 134 lg 3 ja § 40 lg 1 Art 3 lg 3 Jah ESS § 143 Art 3 lg 4 p a) Jah ESS § 134 lg 4 p 1 Art 3 lg 4 p b) Jah ESS § 134 lg 4 p 2 Art 3 lg 4 p c) Jah ESS § 9 lg 11, § 40 lg 3 ja § 134 lg 5, Art 3 lg 4 p d) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 3 ja 4 Art 3 lg 4 p e) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 4 ja 5 Art 3 lg 4 p f) Jah ESS § 134 lg 4 p 6 ja § 135 Art 4 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 2 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja 3 ning § 143 Art 4 lg 3 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 3 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 3 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 1 MKMm nr 25 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“. 2 SiMm nr 43 – siseministri 03.10.2014 määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ 2 Art 5 lg 1 p a) Jah ESS § 40, § 59, § 60 ja § 133 Art 5 lg 1 p b) Jah ESS § 149 Art 5 lg 1 p c) Jah ESS §-d 6–11 Art 5 lg 1 p d) Jah ESS §-d 91–1002 Art 5 lg 1 p e) Jah ESS §-d 40–57 Art 5 lg 1 p f) Jah ESS §-d 69–86 Art 5 lg 1 p g) Jah ESS § 89 Art 5 lg 1 p h) Jah ESS § 133 Art 5 lg 2 Jah ESS § 143 Art 5 lg 3 Jah ESS § 133, § 135, 136 ja § 144 Art 5 lg 4 Jah ESS § 143 Art 6 lg 1 Jah ESS § 140 Art 6 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1, § 140 lg 1 ja MKMm nr 623 § 8, RES § 31 lg 2 ja VVS § 49 lg 1 p 9 Art 7 lg 1 Jah ATS §-d 16–20, ATS § 18 lg-d 4 ja 5, ATS § 23 lg 2 p 3 ja VVm nr 1004 Art 7 lg 2 Jah ESS § 140 lg 2, ATS § 92 ja HMS § 56 Art 7 lg 3 Jah ESS § 140 lg 2, ATS-i 11. peatükk, ATS § 92, HMS § 56 ja § 87 Art 8 lg 1 Jah ESS § 135 lg 1, 140, § 143, § 145, HMS §-d 71–87, KorS § 23 lg 4 Art 8 lg 2 Jah ESS § 137, VVS § 73 lg 1 p-d 21 ja 5, RES § 31 lg-d 1 ja 2 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 1 Jah RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 2 Jah ESS § 140 lg 1, RES § 31 lg- d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63– 632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 3 Jah ESS § 135 lg 1, § 143 ja RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 10 lg 1 Jah ESS § 143 Art 10 lg 2 Jah ESS § 48 lg 2 ja ESS-i 5. peatükk 3 MKMm nr 62 – majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“. 4 VVm nr 100 – Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. 3 Art 11 Jah ESS § 143, § 144, § 148 lg 5 Art 12 lg 1 Jah ESS § 3 lg 1 ja MSÜS § 3 ja §4 Art 12 lg 2 Jah ESS § 4 lg 1 Art 12 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 12 lg 4 p a) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 1 Art 12 lg 4 p b) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 1 Art 12 lg 4 p c) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 2 Art 12 lg 4 p d) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p e) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 7 Art 12 lg 4 p f) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p g) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p h) Jah ESS § 4 lg 4 ja MSÜS § 15 lg 1 p 5, ESS § 1963 Art 13 lg 1 Jah ESS § 6, § 8, § 11, § 14, § 28 ja § 33 Art 13 lg 2 Jah ESS § 4 Art 13 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 13 lg 4 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 14 Jah ESS § 3 ja § 4 ning MSÜS § 15 lg 4 Art 15 lg 1 p a) Jah ESS § 3 ja § 4 Art 15 lg 1 p b) Jah AÕSRS § 152 ja § 154 Art 15 lg 1 p c) Jah ESS § 3 lg 3 Art 15 lg 1 p d) Jah ESS § 3 lg 3 Art 15 lg 2 p a) Jah ESS § 61 lg 2 Art 15 lg 2 p b) Jah ESS § 73 lg-d 1 ja 5 Art 16 lg 1 p a) Jah RLS § 206 ja § 207 ning RLS lisa 3 Art 16 lg 1 p b) Jah RLS § 206 ja § 207 ning RLS lisa 3 Art 16 lg 2 Jah ESS § 137 Art 17 lg 1 p a) Jah ESS § 57 Art 17 lg 1 p b) Jah ESS § 57 Art 17 lg 2 Jah ESS § 57 Art 18 lg 1 Jah ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3, § 14 lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2, § 31 lg 2, § 35, § 135 lg 1, § 152 lg- d 1 ja 2, Art 18 lg 2 Jah ESS § 3, § 4, § 15 lg-d 1 ja 2, § 35 ja § 152 lg 1 Art 19 lg 1 Jah ESS § 10, § 11, § 16, § 18, § 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37 Art 19 lg 2 Jah ESS § 10 lg 1 ja lg 3 4 Art 19 lg 3 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, § 16, § 18 ja § 23 Art 19 lg 4 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, § 16, § 18, § 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37 Art 20 lg 1 Jah ESS § 148 Art 20 lg 2 Jah ESS § 150 ja § 144 lg 1 Art 20 lg 3 Jah ESS § 144 lg 3, § 148 lg 5 ja § 150 lg 3 Art 20 lg 4 Jah ESS § 102, § 151 lg-d 1–3 ja § 152 Art 20 lg 5 Jah ESS § 141, § 148, § 151 ja § 152 Art 21 lg 1 p a) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p b) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p c) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p d) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p e) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p f) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p g) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p h) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p i) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p j) Jah ESS § 148 Art 21 lg 2 Jah ESS § 148 Art 21 lg 3 Jah ESS § 148 Art 21 lg 4 Jah MSÜS § 13 Art 22 lg 1 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 2 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 3 Jah ESS § 1002, MKMm nr 305 ja MKMm nr 376 Art 22 lg 4 Jah ESS § 135 lg 1 Art 22 lg 5 Jah ESS § 1002 ja § 148 lg 5, MKMm nr 30 ja MKMm nr 37 Art 22 lg 6 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 23 lg 1 Jah ESS § 47 lg 2 ja § 152, HMS § 40, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 107 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava8 p-d 5 ja 6 5 MKMm nr 30 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ 6 MKMm nr 37 – majandus- ja taristuministri 30.04.2015 nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“. 7 VVm nr 10 – Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. 8 Kaasamise hea tava – https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava. 5 Art 23 lg 2 Jah ESS § 9 lg 41 Art 23 lg 3 Jah ESS § 152 lg 2 ja 3, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava p-d 5, 6.1 ja 6.3 Art 23 lg 4 Jah ESS § 152, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava p-d 5, 6.1 ja 6.3 Art 24 lg 1 Jah ESS § 152 Art 24 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 24 lg 3 Jah ESS § 143 ja § 144 ning HKTS Art 25 lg 1 Jah ESS § 133 lg 1 ja §-d 91– 100 ning TKS-i 5. peatükk Art 25 lg 2 Jah TKS Art 26 lg 1 Jah ESS § 68, § 149 lg-d 1, 5 ja 8 Art 26 lg 2 Jah ESS § 149 lg-d 8 ja 10 Art 26 lg 3 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149 KorS § 23 lg 4 Art 26 lg 4 Jah ESS § 149 lg 8 ja § 151 lg 1 p4 Art 26 lg 5 Jah HMS § 87 Art 27 lg 1 Jah ESS § 149 lg 1 Art 27 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 149 lg 3 Art 27 lg 3 Jah ESS § 149 lg 6 Art 27 lg 4 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149 lg 6, KorS § 23 lg 4 Art 27 lg 5 Jah ESS § 149 lg 9 Art 27 lg 6 Jah HMS § 87 Art 28 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 28 lg 2 p a) Jah ESS § 143 Art 28 lg 2 p b) Jah ESS § 143 ja § 149 lg 2 Art 28 lg 3 Jah ESS § 143 Art 28 lg 4 Jah ESS § 143 Art 28 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 29 lg 1 Jah ESS § 133 ja ESS-i 14. peatükk ning KorS § 23 ja § 28 Art 29 lg 2 Jah ESS § 159 ja ESS-i 14. peatükk ning KorS § 23 ja § 28 6 Art 30 lg 1 Jah ESS § 133, 148 lg 1 ning ESS-i 2., 3. ja 4. peatükk Art 30 lg 2 Jah ESS § 18 lg 1, § 37 ja KorS § 23 ja § 28 Art 30 lg 3 p a) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 23, § 28 Art 30 lg 3 p b) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 23, § 28 Art 30 lg 4 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 4, § 154 ning KorS § 28 Art 30 lg 5 Jah ESS § 18, § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 28 Art 30 lg 6 Jah ESS § 18, § 23, § 37 ja § 135 lg 2 ning KorS § 28 Art 30 lg 7 Jah HMS § 87 lg 1 Art 31 lg 1 Jah HMS § 71–87 Art 31 lg 2 Jah HMS § 56 Art 31 lg 3 Jah ESS § 149 lg 11 ja § 150 Art 32 lg 1 Jah ESS § 134 Art 32 lg 2 Jah ESS § 48 lg-d 1 ja 2 ning § 143 Art 32 lg 3 p a) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja 2, § 143 ja § 144 Art 32 lg 3 p b) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja 2, § 143 ja § 144 Art 32 lg 4 p a) Jah ESS § 48 lg 4 Art 32 lg 4 p b) Jah ESS § 48 lg 4 Art 32 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 6 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 6 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 7 Jah ESS § 48 lg 5 Art 32 lg 8 Jah ESS § 48 lg 2 Art 32 lg 9 Jah ESS § 48 lg 2 Art 32 lg 10 Jah ESS § 48 lg 6 Art 32 lg 11 Jah ESS § 481 lg 7 Art 33 lg 1 Jah ESS § 481 lg-d 1–3 Art 33 lg 2 Jah ESS § 481 lg 2 7 Art 33 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 33 lg 4 p a) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3 Art 33 lg 4 p b) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3 Art 33 lg 5 p a) Jah ESS § 481 lg 4 Art 33 lg 5 p b) Jah ESS § 481 lg 4 Art 33 lg 5 p c) Jah ESS § 481 lg 61 Art 33 lg 6 Jah ESS § 481 lg 5 Art 33 lg 7 Jah ESS § 481 lg 6 Art 33 lg 8 Jah ESS § 481 lg 7 Art 34 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 1 Jah ESS § 9 lg 41 Art 35 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 4 p a) Jah ESS § 143 Art 35 lg 4 p b) Jah ESS § 143 Art 35 lg 4 p c) Jah ESS § 143 Art 35 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu 8 raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 9 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 36 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 10 lg 1 p 2, § 11 lg 4 p 6, § 13 lg-d 1 ja 2 ning § 142 lg 1 Art 37 Jah ESS § 9 lg-d 4 ja 42 Art 38 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 2 Jah ESS § 8 lg 4, § 28 lg 4 ja § 143 Art 38 lg 3 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 3 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 9 Art 39 lg 2 Jah ESS § 1202 ja § 1204 ning TNVS § 41 ja TNVS-i 5. peatükk ning MKMm nr 549 Art 39 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 8 Jah ESS-i 111. peatükk Art 40 lg 1 Jah ESS § 872 lg 1 Art 40 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 21 p 1 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 21 p 2 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p c) Jah ESS § 872 lg 21 p 3 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p d) Jah ESS § 872 lg 21 p 4 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p e) Jah ESS § 872 lg 21 p 5 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 3 Jah ESS § 872 lg-d 2, 3 ja 6 ning KüTS § 8 lg-d 5, 6 ja 8 Art 40 lg 4 Jah KüTS Art 40 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 41 lg 1 Jah ESS § 1701 ja KorS § 23 ja § 28 ning KüTS Art 41 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 5 p 1 Art 41 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 5 p 2 Art 41 lg 3 Jah ESS § 1701 Art 41 lg 4 Jah KüTS § 5 9 MKMm nr 54 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“. 10 Art 41 lg 5 Jah KüTS § 5 Art 42 lg 1 Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p a) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p b) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p c) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 43 lg 1 p a) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5, EhS § 84 ning AÕSRS § 152 ja § 154 Art 43 lg 1 p b) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5, EhS § 84 ning AÕSRS § 152 ja § 154 Art 43 lg 2 Jah KOKS ja PlanS Art 44 lg 1 p a) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 1 p b) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 1 p c) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 143 Art 45 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg-d 1 ja 2 ning § 11 Art 45 lg 2 p a) Jah ESS § § 6 lg-d 2 ja 3 ning § 8 lg-d 2 ja 3 Art 45 lg 2 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg 2 Art 45 lg 2 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg 2 Art 45 lg 2 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 11 lg 11 p 1 ja § 14 lg 1 p 6 Art 45 lg 2 p e) Jah ESS § 9 lg 11 ja § 11 lg 4 p 8 Art 45 lg 2 p f) Jah ESS §-d 11–13 Art 45 lg 2 p g) Jah ESS §-d 14–16, § 18 ja § 135 Art 45 lg 2 p h) Jah ESS § 11 lg 4 p 7 Art 45 lg 3 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 3 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 3 p c) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 4, § 11 lg 4 p 5 ning § 134 Art 45 lg 4 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 7 Art 45 lg 4 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 2 Art 45 lg 4 p d) Jah ESS § 11 lg 4 p 8 11 Art 45 lg 4 p e) Jah ESS § 11 lg 4 p 3 Art 45 lg 4 p f) Jah ESS § 8 ja § 11 Art 45 lg 5 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 6 Jah ESS § 10 lg 1 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 7 Jah ESS § 1911 Art 46 lg 1 p a) Jah ESS § 7 p 2 ja § 11 lg 11 p 31 Art 46 lg 1 p b) Jah ESS § 11 lg 11 p 1 Art 46 lg 1 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 32 Art 46 lg 1 p d) Jah ESS § 11 lg 11 p 2 Art 46 lg 1 p e) Jah ESS § 11 lg 11 p-d 2 ja 3 Art 46 lg 1 p f) Jah ESS § 7, 11 lg 11 p 3, § 11 Art 46 lg 2 Jah ESS § 13 Art 47 lg 1 Jah ESS § 11 lg 4, § 13 lg 6, § 16 ja § 18 lg 3 p 1 Art 47 lg 2 p a) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8 Art 47 lg 2 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 6 Art 47 lg 2 p c) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8 Art 48 lg 1 Jah ESS § 3 lg 3, § 12, § 13 ja § 34 Art 48 lg 2 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS § 135 lg 1 Art 48 lg 3 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS § 135 lg 1 Art 48 lg 4 Jah ESS §-d 12–14 ja § 135 lg 1 Art 48 lg 5 Jah ESS § 9 lg 2, § 11 lg 4, § 13 lg 6 ja § 17 Art 48 lg 6 Jah ESS § 13 lg-d 1, 2 ja 9 Art 49 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 2 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 2 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 12 Art 50 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 51 lg 1 Jah ESS § 17 lg 1 Art 51 lg 2 Jah ESS § 17 lg-d 2, 3, 5 ja 9 Art 51 lg 3 p a) Jah ESS § 17 Art 51 lg 3 p b) Jah ESS § 17 Art 51 lg 3 p c) Jah ESS § 17 Art 52 lg 1 Jah ESS § 1 lg 1, § 6 lg-d 2 ja 3 ja 3, § 8 lg 2 ja § 135 Art 52 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1, § 6, § 8, § 9, § 11, § 14 ja § 135 Art 52 lg 2 p b) Jah ESS § 6, § 8 Art 52 lg 2 p c) Jah ESS § 6, § 8 Art 52 lg 2 p d) Jah ESS § 17 lg 8 Art 52 lg 2 p e) Jah ESS § 17 lg 8 Art 52 lg 3 Jah ESS-i 3. ja 4. peatükk Art 53 lg 1 Jah ESS § 9 lg 6 Art 53 lg 2 Jah ESS § 9 lg 6 Art 53 lg 3 p a) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p b) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p c) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p d) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg 8 Art 53 lg 4 p b) Jah ESS § 9 lg 8 Art 53 lg 5 Jah ESS § 9 lg 9 Art 54 lg 1 p a) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 54 lg 1 p b) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 54 lg 2 Jah ESS § 9 lg-d 6–9 Art 54 lg 3 Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 55 lg 1 p a) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning HMS § 56 Art 55 lg 1 p b) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning HMS § 56 Art 55 lg 2 p a) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p b) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p c) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p d) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 3 Jah ESS § 9 lg 4 13 Art 55 lg 4 Jah ESS § 9 lg 4 Art 55 lg 5 Jah ESS § 9 Art 55 lg 6 Jah ESS § 14 lg 1 ja § 135 lg 1 ning ESS-i 3. peatükk Art 55 lg 7 Jah ESS § 9 lg 2, § 10 lg-d 4–6 ning § 13 lg 1 p 2 ja lg 2 Art 55 lg 8 Jah ESS § 17 lg 6 Art 56 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 7 ja § 20 ning MKMm nr 54 lisa 1 Art 56 lg 2 Jah ESS § 8 lg-d 1 ja 2 ning InfoTS Art 56 lg 3 Jah ESS § 951 lg 3 p 15 Art 56 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 14010 Art 56 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 56 lg 5 Jah ESS § 135 Art 56 lg 6 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 56 lg 6 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 57 lg 1 Jah RTS § 1, EhS § 38–46, § 618 lg 2 ja EhS lisa 1 ning MuKS-i 6. peatükk Art 57 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 57 lg 3 Jah ESS § 1201–1206 ja TNVS Art 57 lg 4 Jah EhS § 6112 Art 57 lg 5 Jah RLS-i 7. peatükk Art 58 Jah RTerS § 8 lg 2 p 17 ja SoMm nr 3811 Art 59 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 ning VÕS § 14 Art 59 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 ja § 62 Art 60 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 Art 60 lg 2 Jah ESS § 64 lg 2 p 3 ja VÕS § 14 lg 3 Art 60 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 61 lg 1 Jah ESS § 59, § 63 lg-d 9 ja 10 Art 61 lg 2 p a) Jah ESS § 63 lg 1 Art 61 lg 2 p b) Jah ESS § 63 lg 1 10 VVm nr 140 – Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. 11 SoMm nr 38 – sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. 14 Art 61 lg 2 p c) Jah ESS § 63 lg 2 Art 61 lg 2 p d) Jah ESS § 63 lg-d 2–4 Art 61 lg 3 p a) Jah ESS § 631 lg-d 1–4 Art 61 lg 3 p b) Jah ESS § 631 lg-d 1–4 Art 61 lg 4 p a) Jah ESS § 632 lg-d 1–4 Art 61 lg 4 p b) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p c) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p d) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p e) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p f) Jah ESS § 632 lg-d 4 ja 5 Art 61 lg 5 Jah ESS § 63 lg-d 9 ja 11 ning § 135 Art 61 lg 6 Jah ESS § 63–632 Art 61 lg 7 Jah ESS § 631 lg 5 Art 62 lg 1 Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 2 p a) Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 2 p b) Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 3 Jah ESS § 67 lg 2 Art 62 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 63 lg 1 Jah ESS § 45 Art 63 lg 2 Jah ESS § 45 lg-d 2 ja 4 Art 63 lg 3 Jah ESS § 45 lg 51 Art 64 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 64 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 64 lg 3 Jah ESS § 43 lg 1 ja § 152 lg 1 Art 65 lg 1 Jah ESS § 43 lg 4 Art 65 lg 2 Jah ESS § 44 lg-d 5 ja 6 Art 66 lg 1 Jah ESS § 43 lg 5 Art 66 lg 2 Jah ESS § 43 lg 6 Art 67 lg 1 p a) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 1 p b) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 1 p c) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 2 p a) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p b) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p c) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p d) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 3 Jah ESS § 49 lg-d 6 ja 7 ning HMS Art 67 lg 4 Jah ESS § 45 lg-d 1 ja 2, § 44 lg 2, § 46 lg 1 ja § 49 lg 5 Art 67 lg 5 p a) Jah ESS § 442 lg 1 Art 67 lg 5 p b) Jah ESS § 442 lg 2 15 Art 67 lg 5 p c) Ei Säte on uure EL liikmesriikide jaoks ja ei vaja siseriiklikku õigusesse ülevõtmist. Art 67 lg 6 Jah ESS § 442 lg 3 Art 68 lg 1 Jah ESS § 50 Art 68 lg 2 Jah ESS § 46 lg 2 ja § 135 lg 1 Art 68 lg 3 p a) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 3 p b) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 3 p c) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 4 p a) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p b) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p c) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p d) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1 Art 68 lg 6 Jah ESS § 49 lg 5 Art 69 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 1 Art 69 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3, § 50 lg 2 ja § 52 lg 1 Art 69 lg 3 Jah ESS § 53 lg 4 Art 69 lg 4 Jah ESS § 53 lg 1 Art 70 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 Art 70 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 Art 71 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 4, § 52 lg-d 4 ja 5 Art 71 lg 2 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 5 Art 72 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 51 Art 72 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 51 Art 73 lg 1 p a) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 1 ja 5 ning § 51 lg 2 p 5 ja § 53 lg 1 Art 73 lg 1 p b) Jah ESS § 51 lg 1 p 11 Art 73 lg 1 p c) Jah ESS § 51 lg 1 p 2 Art 73 lg 1 p d) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 3 ja 5 Art 73 lg 1 p e) Jah ESS § 51 lg 1 p 4 Art 73 lg 1 p f) Jah ESS § 51 lg 1 p 5 Art 73 lg 1 p g) Jah ESS § 51 lg 1 p 6 Art 73 lg 1 p h) Jah ESS § 51 lg 1 p 7 Art 73 lg 1 p i) Jah ESS § 51 lg 1 p 8 Art 73 lg 1 p j) Jah ESS § 51 lg 1 p 9 Art 73 lg 1 p k) Jah ESS § 51 lg 1 p 12 Art 73 lg 2 p a) Jah ESS § 51 lg 2 p 1 Art 73 lg 2 p b) Jah ESS § 51 lg 2 p 11 16 Art 73 lg 2 p c) Jah ESS § 51 lg 2 p 12 Art 73 lg 2 p d) Jah ESS § 51 lg 2 p 2 Art 73 lg 2 p e) Jah ESS § 51 lg 2 p 3 Art 73 lg 2 p f) Jah ESS § 51 lg 2 p 4 Art 73 lg 2 p g) Jah ESS § 51 lg 2 p 6 Art 73 lg 2 p h) Jah ESS § 51 lg 2 p 7 ja § 51 lg 21 Art 73 lg 3 Jah ESS § 51 lg 3 Art 74 lg 1 Jah ESS § 52 lg-d 1, 2, 21 ja 22 Art 74 lg 2 Jah ESS § 52 lg 2 Art 74 lg 3 Jah ESS § 52 lg-d 3 ja 4 Art 74 lg 4 Jah ESS § 52 lg-d 6 ja 7 Art 75 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p e) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 2 Jah ESS § 442 lg 4 Art 75 lg 3 Jah ESS § 150 ja § 166 ning KorS § 23 ja § 28 Art 76 lg 1 p a) Jah ESS § 561 lg 1 ja § 561 lg 2 p1 Art 76 lg 1 p b) Jah ESS § 561 lg 2 p 2 Art 76 lg 1 p c) Jah ESS § 561 lg 2 p 3 Art 76 lg 1 p d) Jah ESS § 561 lg 2 p 4 Art 76 lg 1 p e) Jah ESS § 561 lg 2 p 5 Art 76 lg 2 Jah ESS § 561 lg-d 4 ja 5 Art 76 lg 3 Jah ESS § 561 lg 6 Art 76 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 77 lg 1 Jah ESS § 55 lg-d 1 ja 2 Art 77 lg 2 p a) Jah ESS § 55 lg 3 17 Art 77 lg 2 p b) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 2 p c) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 2 p d) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 3 p a) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p b) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p c) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p d) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p e) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p f) Jah ESS § 55 lg-d 4 ja 6 Art 77 lg 4 Jah ESS § 55 lg 5 Art 78 lg 1 Jah ESS § 56 lg-d 1, 2 ja 21 Art 78 lg 2 Jah ESS § 56 lg-d 3, 4, 5 ja 6 Art 78 lg 3 Jah ESS § 56 lg-d 5 ja 6 Art 78 lg 4 Jah ESS § 56 lg 7 Art 79 lg 1 p a) Jah ESS § 562 lg 1 p 1 Art 79 lg 1 p b) Jah ESS § 562 lg 1 p 2 Art 79 lg 1 p c) Jah ESS § 562 lg 1 p 3 ja § 562 lg 2 Art 79 lg 2 p a) Jah ESS § 562 lg 3 ja § 562 lg 4 p1 Art 79 lg 2 p b) Jah ESS § 562 lg 4 p 2 Art 79 lg 2 p c) Jah ESS § 562 lg 4 p 3 Art 79 lg 2 p d) Jah ESS § 562 lg 4 p 4 ja § 562 lg 5 Art 79 lg 3 Jah ESS § 562 lg 6 Art 79 lg 4 Jah ESS § 562 lg 7 Art 80 lg 1 p a) Jah ESS § 563 lg 1 p 1 Art 80 lg 1 p b) Jah ESS § 563 lg 1 p 2 Art 80 lg 2 Jah ESS § 563 lg 2 Art 80 lg 3 Jah ESS § 563 lg 3 Art 80 lg 4 Jah ESS § 563 lg 4 Art 80 lg 5 Jah HMS Art 81 lg 1 Jah ESS § 564 lg 1 Art 81 lg 2 p a) Jah ESS § 564 lg 2 ja § 564 lg 3 p1 Art 81 lg 2 p b) Jah ESS § 564 lg 3 p 2 Art 81 lg 3 Jah ESS § 564 lg 4 Art 82 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 83 lg 1 p a) Jah ESS § 54 lg 1 Art 83 lg 1 p b) Jah ESS § 54 lg 1 Art 83 lg 2 Jah ESS § 54 lg-d 2 ja 21 Art 83 lg 3 Jah ESS § 54 lg-d 4 ja 5 Art 83 lg 4 Jah ESS § 54 lg 6 Art 84 lg 1 Jah ESS § 69, § 70 ja § 72 Art 84 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 18 Art 84 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 84 lg 4 Jah ESS § 72 lg 4 p 1 Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 85 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja MKMm nr 5212 ja ESS § 137 lg 1 ja lg 2 p4 Art 85 lg 2 Jah ESS § 72–76 ja § 87 lg 2 p 5 Art 85 lg 3 Jah ESS §-d 78 ja 79 Art 85 lg 4 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 Art 85 lg 5 Jah ESS § 134 lg 1 p 2 ja ESS-i 7. peatükk Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 86 lg 1 Jah ESS § 137 lg-d 1 ja 2 ning ESS-i 7. peatükk Art 86 lg 2 Jah ESS § 73, § 75 ja § 134 lg-d 1 ja 2 Art 86 lg 3 Jah ESS § 69, § 73 lg 5 p-d 1–2 ja § 87 lg 2 p 5 Art 86 lg 4 Jah ESS § 72–76, § 81, § 82 ja § 135 lg 1 Art 86 lg 5 Jah ESS § 73 lg 9 Art 87 Jah ESS § 137 lg 1 p-d 3 ja 4 Art 88 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja § 79 lg 1 Art 88 lg 2 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98 lg 8 Art 88 lg 3 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98 lg 8 Art 89 lg 1 p a) Jah ESS § 75 Art 89 lg 1 p b) Jah ESS § 75 Art 89 lg 2 Jah ESS § 75 Art 90 lg 1 p a) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja § 831 lg 2 Art 90 lg 1 p b) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja § 831 lg 2 Art 90 lg 2 Jah ESS § 75 lg 5, § 81 ja § 82 Art 91 lg 1 Jah ESS § 75 lg 5, § 137 ja § 151 Art 91 lg 2 Jah ESS § 137 ja § 151 Art 92 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 93 lg 1 Jah ESS § 27, § 28 lg-d 1 ja 2, § 33 lg 1 ja § 34 lg 4 12 MKMm nr 52 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.06.2006 määrus nr 52 „Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu“. 19 Art 93 lg 2 Jah ESS § 36 lg 1 p 61, lg 2 ja § 37 lg 11 Art 93 lg 3 Jah ESS § 28 lg 2 ja § 32 lg 1 Art 93 lg 4 Jah ESS § 29 lg 2 p 5, § 30 lg 3, § 33 lg 3 p 4 ja § 34 lg 1 p 2 ning MKMm nr 25 § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 ning MKMm nr 2913 § 4 lg 51 Art 93 lg 5 Jah ESS § 30 lg 3 ja MKMm nr 25 § 17 lg-d 1 ja 2 Art 93 lg 6 Jah ESS § 89 lg 6 ja MKMm nr 4414 Art 93 lg 7 Jah ESS § 28 lg 3 ja § 30 lg 3 Art 93 lg 8 Jah ESS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2 ning MKMm nr 25 Art 94 lg 1 Jah ESS § 3, § 4 ja § 33 Art 94 lg 2 Jah ESS § 29 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 33 Art 94 lg 3 Jah ESS § 34 lg-d 4 ja 5 Art 94 lg 4 Jah ESS § 19 ja § 39 Art 94 lg 5 Jah ESS § 28 lg 2 Art 94 lg 6 Jah ESS § 33 lg 2 p 4 ja § 34 lg 1 p 2 ning § 37 lg-d 1–3 ja lg 3 p2 Art 94 lg 7 Jah ESS § 29 lg 1 Art 95 Jah ESS § 29 lg 3 ja RLS lisa 3 Art 96 lg 1 Jah ESS § 32 lg 5 Art 96 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja 5 Art 96 lg 3 Jah ESS § 32 lg 6 Art 96 lg 4 Jah ESS § 32 lg-d 5 ja 6 Art 97 lg 1 p a) Jah ESS § 32 lg-d 1 ja 2 Art 97 lg 1 p b) Jah ESS § 32 lg 2 Art 97 lg 2 Jah ESS § 98 lg 9 Art 98 Jah ESS § 91 lg 4 Art 99 Jah TKS § 61 lg 11 Art 100 lg 1 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste HARTA Art 100 lg 2 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste HARTA15 Art 101 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 101 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 13 MKMm nr 29 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2005 määrus nr 29 „Numbri broneerimise tingimused. 14 MKMm nr 44 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2011 määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12010P&from=EN . 20 Art 102 lg 1 Jah ESS § 951 lg-d 1 ja 6 ning VÕS § 141, § 48 ja § 54 Art 102 lg 2 Jah ESS § 951 lg 9 Art 102 lg 3 p a) Jah ESS § 951 lg 7 p 1 Art 102 lg 3 p b) Jah ESS § 951 lg 7 p 2 Art 102 lg 3 p c) Jah ESS § 951 lg 7 p 3 Art 102 lg 3 p d) Jah ESS § 951 lg 7 p 4 Art 102 lg 3 p e) Jah ESS § 951 lg 7 p 5 Art 102 lg 3 p f) Jah ESS § 951 lg 1 ja lg 7 p 6 Art 102 lg 4 Jah ESS § 951 lg 8 Art 102 lg 5 Jah ESS § 87 lg 6 Art 102 lg 6 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 102 lg 7 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 103 lg 1 Jah ESS § 96 lg 2, § 141 ja § 148 Art 103 lg 2 p a) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 2 p b) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p a) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p b) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p c) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p d) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p e) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p f) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p g) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p h) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148 Art 103 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148 Art 104 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 Art 104 lg 2 Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 105 lg 1 Jah ESS § 96 lg-d 4, 5 ja 6 Art 105 lg 2 Jah ESS § 96 lg 7 Art 105 lg 3 Jah ESS § 99 lg 5 ja 100 lg 1 Art 105 lg 4 Jah ESS § 99 lg 3 Art 105 lg 5 Jah ESS § 100 lg-d 1 ja 3 Art 105 lg 6 Jah ESS § 100 lg-d 4 ja 5 Art 105 lg 7 Jah ESS § 100 lg 6 Art 106 lg 1 Jah ESS § 89 lg-g 9 ja 10 Art 106 lg 2 Jah ESS § 89 lg 1 Art 106 lg 3 Jah ESS § 89 lg 8 Art 106 lg 4 Jah ESS § 89 lg 4 Art 106 lg 5 Jah ESS § 89 lg 6 ja § 164 ning MKMm nr 44 Art 106 lg 6 Jah ESS § 89 lg-d 6 ja 9 ning § 100 Art 106 lg 7 Jah ESS § 164 Art 106 lg 8 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1 Art 106 lg 9 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1 21 Art 107 lg 1 Jah ESS § 961 lg-d 1 ja 2 Art 107 lg 2 Jah ESS § 100 lg 1 Art 107 lg 3 Jah ESS § 961 lg 3 Art 107 lg 4 Jah ESS § 961 lg 4 Art 107 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 108 Jah ESS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 Art 109 lg 1 Jah ESS § 71 lg 2 ja § 88 Art 109 lg 2 Jah ESS § 88 lg 1 ja § 152 ning PäästeS § 5 ja § 132 Art 109 lg 3 Jah ESS § 88 lg 1 ja PäästeS § 5 ja § 132 Art 109 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 109 lg 5 Jah ESS § 87 lg 1 ja § 87 lg 2 p-d 3, 4 ja 5 ning § 88 lg 11 Art 109 lg 6 Jah ESS § 87 lg 2 p 3 ja § 88 lg 3 Art 109 lg 7 Jah ESS § § 951 lg 4 p1 Art 109 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 110 lg 1 Jah Elanikkonnakaitse kontseptsioon16 Art 110 lg 2 Jah HOS § 13 ja MeeTS § 18 Art 111 lg 1 p a) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 111 lg 1 p b) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 111 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 112 lg 1 Jah ESS § 29 lg 2 p 2 ja § 80 lg 1 Art 112 lg 2 Jah ESS § 69 p 3, § 72 lg 1, § 73 lg 3 ja § 135 lg 1 Art 112 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 112 lg 4 Jah ESS § 107 Art 113 lg 1 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm nr 4617 Art 113 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 16 Elanikkonnakaitse kontseptsioon - https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pd f. 17 MKMm nr 46 – majandus- ja taristuminister 04.07.2016 nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“. 22 Art 113 lg 3 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm nr 46 Art 114 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 ja § 90 Art 114 lg 2 Jah ESS § 137 lg 3 Art 114 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 116 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 23 Art 118 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 119 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 119 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 120 lg 1 Jah ESS § 151 ja RTS § 1 Art 120 lg 2 Jah ESS § 143, § 150 ja RTS § 1 Art 120 lg 3 Jah ESS § 4, § 9 lg 5, § 12 lg 2, § 13 lg 9, § 20 lg 2, § 34 lg-d 2 ja 5 ning RTS § 1 Art 120 lg 4 Jah ESS § 4, § 13 lg 9 ja § 34 lg 5 Art 120 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1, § 47 lg 1, § 49 lg 3, § 63 lg 9, § 148 lg 5 ja § 151 Art 120 lg 6 Jah ESS § 150 Art 121 lg 1 Jah ESS § 73 lg 10 ja § 150 lg 1 Art 121 lg 2 Jah ESS § 48 lg 1 Art 122 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 122 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 122 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 24 Art 123 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 1 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 2 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 3 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 125 Ei Kehtivate direktiivide kehtetuks tunnistamise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 126 Ei Direktiivi jõustumise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 127 Ei Direktiivi adresseerimise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. I lisa A osa Ei Direktiivi adresseerimise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. I lisa B osa Ei Üldloa säte, kuna meil sellist luba ei ole, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Meil on teavitamine. I lisa C osa Ei Üldloa säte, kuna meil sellist luba ei ole, ei vaja siseriiklikku 25 õigusse ülevõtmist. Meil on teavitamine. I lisa D osa Jah ESS § 6, § 8, § 11 lg 4, § 12, § 13, § 14, § 17, § 28, § 33 ning RLS § 206 ja RLS lisa 3 I lisa E osa Jah ESS § 29, § 30, § 33, § 80 ja § 89 ning RLS lisa 3 II lisa I osa Jah ESS § 67 ja TNVS II lisa II osa Jah ESS §-d 63–632 III lisa Jah ESS § 44 lg 5 IV lisa Jah ESS § 561 lg-d 2 ja 3 V lisa Jah ESS § 2 p 92 VI lisa A osa Jah ESS § 79 lg 1, § 87 lg 2, § 951 lg 3, § 98, § 110 ja § 1002 VI lisa B osa Jah ESS § 108 VI lisa C osa Jah ESS § 89 VII lisa A osa Jah ESS § 75 ja § 76 VII lisa B osa Jah ESS § 81–86 VIII lisa A osa Jah ESS § 951 lg 2 VIII lisa B osa Jah ESS § 951 lg-d 3, 4 ja 5 IX lisa Jah ESS § 951 lg-d 2, 3, 4 ja 7 ning VÕS § 48 lg 1 p 1 X lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 XI lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 ja § 90 lg 4 ning MKMm nr 46 XII lisa Ei Kehtivate direktiivide kehtetuks tunnistamise lisa, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. XIII lisa Ei Kehtivate direktiivide vastavaustabel, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 26 EELNÕU 27.02.2020 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. Elektroonilise side teenus ei ole infoühiskonna- ja meediateenus;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82 ja 83 järgmises sõnastuses: „82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mitte mobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta; 83) hädaabiühendus on isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel toimuv ühendus, mille eesmärk on saada hädaabi;“; 3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 92 ja 93 järgmises sõnastuses: „92) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu praktiliselt kõigile internetiga ühendatud lõpp-punktidele, sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest; 93) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;“; 5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“; 6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses: 1 „301) masinatevaheline side teenus (Machine to Machine Communications) on elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;“; 8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses: „341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga; 342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;“; 9) paragrahvi 2 täiendatakse puntiga 392 järgmises sõnastuses: „392) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;“; 10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 432 järgmises sõnastuses: „431) raadiosageduste ühiskasutus on kahe või enama isiku kindlaksmääratud korras juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;“; 11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses: „521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;“; 12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Terminalseade on ka ruuter ja modem;“; 13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu „vahendite kogum“ sõnadega „või autentimissüsteem“; 14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses: „661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal baseeruva võrguga; 662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;“; 15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse, osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.“; 2 16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „piirkond“ sõnadega „ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolul“; 17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet).“; 18) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusakti vastuvõtmist teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ja Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.“; 19) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuu jooksul pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme vastuvõtmist. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtpäeva edasi lükata, kui see on vajalik: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) vääramatu jõu tõttu; 3) raadiosageduste kasutamise kolmandate riikidega koordineerimiseks. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtpäeva edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib: 1) vajadus raadiosageduste kasutamist Euroopa Liidu liikmesriigiga koordineerida; 2) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. (9) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8 alusel tähtaja edasilükkamise põhjusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi.“; 20) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses: „31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks; 32) raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks; 33) riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks;“; 21) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: 3 „§ 281. Numbri broneerimise andmekogu (1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine. (2) Numbri broneerimise andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Numbri broneerimise andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Numbri broneerimise andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) broneeritud numbrite andmebaas; 2) numbri liikuvuse toiminguid võimaldav andmebaas. (5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus.“; 22) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Numbriloa omanik peab tagama numbrile 116000 tasuta ühenduse loomise.“; 23) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „ja -piirkond“; 24) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) on oht numeratsiooni ammendumisele;“; 25) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.“ 26) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 44“ sõnadega „§-dele 44–442“; 27) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 63“ sõnadega „§-dele 63–632“; 28) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „geograafilise käibimisala“ sõnadega „, võttes arvesse taristualase konkurentsi nendes piirkondades ja käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud sideteenuse andmekogu andmeid.“; 29) paragrahvi 43 täiendatakse lõiketega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. 4 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 soovituses nimetatud turul. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel Euroopa Sideametilt saadud suunistega.“; 30) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vajalik märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustusi. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega. (3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine. (4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi. (6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased.“; 31) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses: „§ 441. Turuanalüüsi tulemus (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande. (2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet; 2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 5 (3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46. § 442. Turuanalüüsi teostamise aeg (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates selle suhtes vastuväiteid esitanud. (2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest. (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. (4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib asjaomase turu turuanalüüsi teostada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda.“; 32) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „§-s 44“ sõnadega „§-des 44 ja 441“; 33) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 6“ sõnadega „§ 441 lõikes 1“; 34) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 7“ sõnadega „§ 44 1 lõikes 2“; 35) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus mõistliku aja jooksul pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti teel või elektrooniliselt.“; 6 36) paragrahvi 48 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutajatelt“ sõnaga „klientidelt“; 37) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.“; 38) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastavast otsusest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.“; 39) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja.“; 40) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamise kohta, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärne kvaliteediga sidevõrgult, uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;“; 41) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kes pakub teenuseid“ sõnadega „, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,“; 42) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „transferthinnad“ sõnadega „, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika“; 43) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „konkreetsetele“ sõnaga „ehitistele,“; 44) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) kohustus võimaldada juurdepääsu ehitistele võib kehtestada olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel, et kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;“; 7 45) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „muu hulgas“ sõnaga „lisaks“; 46) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele;“; 47) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide suhtes, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisaks tuvastatud probleemi lahendamiseks muudest juurdepääsu viisidest hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.“; 49) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:“; 50) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist; 12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata;“; 51) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „riiklikke investeeringuid“ sõnadega „,sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,“; 52) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „põhinevale konkurentsile“ sõnadega „ja seda toetavatele uutele ärimudelitele“; 53) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punkti 5 kohase kohustuse kehtestamine oleks proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.“; 54) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna 8 kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude ja eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.“; 55) paragrahvi 52 täiendatakse lõiketega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ja kõik käesoleva seaduse §-de 50–51 kohaselt kehtestatavad kohustused, sealhulgas eelkõige käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. (22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid.“; 56) paragrahvi 52 lõikes 7 asendatakse sõna „Sideettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 57) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumise.“; 58) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2“ sõnadega „lõikes 1 “; 60) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud ja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 61) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 44“ sõnadega „§-de 44 ja 441“; 62) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „lõikes 2“ sõnadega „lõigetes 2 ja 21“; 63) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel.“; 64) paragrahvi 54 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „Märkimisväärse turujõuga ettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 9 65) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.“; 66) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse arv „44“ arvuga „442“; 67) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“ vastavas käändes; 68) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „eelnevalt ja õigeaegselt“ sõnadega „vähemalt kolm kuud ette“; 69) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sideettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamise ja kestuse osas, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.“; 70) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tehingu“ sõnadega „ja vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse“; 71) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel välja pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral §-i 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib sideettevõtja välja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt kohustuslikuks ning vajadusel kaalub nende pikendamist.“; 72) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses: „§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse (1) Sideettevõtja, kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 Tarbijakaitse 10 ja Tehnilise Järelevalve Ametile välja pakkuda, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerimiseks uude väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumitest: 1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele ning paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud; 2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepanku õigeaegselt ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutuselevõtmist; 3) kaasinvesteerimises mitte osalevale sideettevõtjale tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arenguid seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks; 4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu eluaja jooksul; 5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutuselevõtmine on kavandatud ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud; 6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel; 7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimise lepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused; 8) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord ning kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ning diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe- eesmärkidest; 9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimise lepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse ning kaasinvesteerimise lepinguga liitumise ja võimaliku lõpetamise tingimustega; 10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori poolt antava panuse suuruse ja ajastusega; 11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaolu, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem; 12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul; 11 13) kaasinvesteerimise leping võimaldab kaasinvestorite poolt omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimise lepingu raames algselt võetud kohustusi; 14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõik tulevased vajadused, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisele. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriumeid, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 3– 6 nimetatud analüüsi teostamise käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigetes 7–9 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ning ei kehtesta uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osadega, mille suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse, käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimise lepingu. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ja võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas selle täitmise kinnituse esitamist. § 562. Kohustuste võtmise menetlus (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kohustuse kehtestamiseks enda sidevõrgule seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimustega või mõlema tingimusega, muu hulgas seoses: 1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu soovivate sideettevõtjate vahel; 2) kaasinvesteeringutega väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 561 alusel või 3) juurdepääsuga teisele sideettevõtjale käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda. (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab muu hulgas sisaldama kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib kooskõlas käesoleva seadusega läbi kohustuste analüüsi ning siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni käesoleva paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei vasta lõikes 1 nimetatud tingimusele. Kohustuste kehtivus võib ületada § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist: 1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi; 2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks; 3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel; 4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ja muuta sideettevõtja pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat. (6) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ja käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajadusel kaalub nende pikendamist. § 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, määramisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele: 1) kõik ettevõtja äriüksused ja kõik äriühingud, kes on sama omaniku kontrolli all ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada saavad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturgul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul; 2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või ainuõiguse lepingut kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja tõenäolise käitumise prognoosivat hindamist. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavatele tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 13 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi. § 564. Üleminek pärandtaristult (1) Ettevõtja, kes on tunnistatud ühel või mitmel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada pärandtaristu uue taristuga. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise protsess hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsu tooteid ajakohastatud võrguinfrastruktuurile, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga asendatud elementidele pakutud juurdepääsu toodetega, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on: 1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks; 2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult ülemineku protsessi kohustusi. (4) Pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustuste kehtetuks tunnistamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47, 48 ja 481 sätestatud konsulteerimise nõudeid.“; 73) paragrahvis 62 asendatakse sõnad „§ 63 lõigetes 1–3“ sõnadega „§-des 63–632“; 74) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Sealjuures võivad kohustused hõlmata teenuse osutaja 14 kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuse osutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele. (5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid omandi peale, kohale või alla, siis võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktidest 1 ja 2. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. (8) Enne käeolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist viiakse läbi käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsultatsioonid. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates. (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena. (11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, § 631 lõigete 1–4 ja § 632 lõigete 1–3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel nende kehtestamisest arvates ja otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.“; 75) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses: „§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine 15 (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotlusel kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsu kohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule. (2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust kui: 1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutuselevõtmist; 2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb igale sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja sarnase alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit laiendada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on rahastatud osaliselt või täielikult riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. (6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid. § 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei pakuta õiglastel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu lõppkasutajale. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või - võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, ning seetõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub. 16 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse aktiivse taristu jagamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse: 1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades; 2) võimalust suurendada lõppkasutaja jaoks sideteenuse valikut ja kvaliteeti; 3) raadiosageduste efektiivset kasutamist; 4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi; 5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda; 6) tehnoloogilist innovatsiooni; 7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kokkuleppe mittesaavutamise lahendamise tulemusena kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasusaavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga vastavas piirkonnas.“; 76) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-ga 63“ sõnadega „§-dega 63–632“; 77) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatab“ sõnadega „teisele lepingupoolele“; 78) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnadega „, välja arvatud, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel“; 79) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna „isikuid“ sõnadega „lepingupoolt“; 80) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või need kehtetuks tunnistada, kui see ei kahjusta: 1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele; ja 2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga.“; 81) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks; 82) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses: „§ 832. Universaalteenuse makse määr (1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. 17 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust, arvestades: 1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust; 2) Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.“; 83) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, siis tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise mahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.“; 84) paragrahvi 872 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „juhud“ sõnaga „küberintsidendid“ vastavas käändes; 85) paragrahvi 872 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning võrkudele ja teenustele“; 86) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse eeskätt järgmist: 1) hinnanguline kasutajate arv, keda küberintsident mõjutab; 2) küberintsidendi kestus; 3) küberintsidendi mõjuala geograafiline ulatus; 4) kui suures ulatuses on sidevõrgu või -teenuse toimimine mõjutatud; 5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatus.“; 87) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“ sõnadega „numbripõhist isikutevahelist side teenust“; 88) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine“; 89) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmise sõnastuses: „(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama talle kasutada antud numbri, välja arvatud juhul kui klient on nimetatud õigusest loobunud. (9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus. 18 (10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 90) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.“; 91) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: „§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte (1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus selgel ja arusaadaval viisil lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse osas, mida sideettevõtja pakub. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) olenevalt lepingu sõlmimise viisist võlaõigusseaduse §-des 141, 48 või 54 sätestatud teave; 2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase; 3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see ära märkida; 4) teenuse tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; 5) lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood; 6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, ajaperiood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta; 7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel hüvitist kogu allesjäänud krediidi ulatuses; 8) lepingu lõpetamise ja terminalseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul; 9) tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja reageerib küberintsidendile ebapiisavalt; 10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ja küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe: 1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao; 2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabe, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või millel on antud eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga, vähemalt esialgse ühenduse loomise aeg, rikete esinemise tõenäosus ja kõne edastamise viivitus; 3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele; 19 4) hinnakirja või hinnakirja üksikasja ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; 5) eelnevalt kindlaks määratud andmeside mahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisesse arveldusperioodi, kui selline võimalus on lepingus ette nähtud; 6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu; 7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; 8) teenuspakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, nimetatud paketi üksikosade hinnad, niivõrd, kuivõrd neid turustatakse ka eraldi, 9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutav tugiteenus ning nende teenuste tellimise viis; 10) võimalus ajakohase teabe saamiseks kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta; 11) teenuspaketi lepingu kestuse, pikendamise ja lõpetamise kohta ning teenuspaketi või selle elementide lõpetamise tingimused; 12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal; 13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse vastava ajakohase teabe saamiseks; 14) kaebuste esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord; 15) nõusoleku küsimise kord, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe: 1) kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu ühenduse loomist riigisisese hädaabinumbri ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“ või juurdepääsu helistaja asukoha teabele, vastava võimaluse sõnaselge välistus; 2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise tingimused; 3) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja järgmise teabe: 1) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise korral; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1—18) (edaspidi määrus (EL) nr 2015/2120) artikli 4 lõike 1 kohase teabe. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas formaadis. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 20 1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused; 3) teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; 4) lepingu tähtaeg ning lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused; 5) erivajadustega inimestele mõeldud teenuse tingimused; 6) internetiühenduse teenuse osutamisel määruse EL nr 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud, kui nad on sellest loobunud.“; 92) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele määrata: 1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel; 2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused. (2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil ning nimetatud teave esitatakse ka erivajadusega inimesele sobivas formaadis. (3) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta. (4) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta. (5) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse lepingu, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse lepingu, kestus ei tohi ületada kahte aastat. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet. 21 (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“; 93) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses: „§ 961. Teenuspakett (1) Teenuspakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga. (2) Kui teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenuspaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 951 lõike 7, § 96, § 99 ja § 100 sätteid. (3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tarbija sideteenuse lepingu kestus, välja arvatud kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“; 94) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 99. Sideteenuse lepingu pikendamine ja tingimuste muutmine“; 95) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu muutmineˮ ning teatesse märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumisel leping leppetrahvita ühe kuu jooksul üles öelda vastava teate saamisest arvates, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes korralduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, puudub lõppkasutajal õigus leping leppetrahvita üles öelda.“; 96) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgel ja õigeaegsel viisil ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest. (6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“; 97) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses: 22 „(3) Lõppkasutajal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui nimetatud sideteenuse kvaliteet erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. (4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sideettevõtja ei piira pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus. (6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes lõppkasutajast tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.“; 98) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks; 99) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus“; 100) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sideteenuse“ sõnadega „hinna, kvaliteedi,“; 101) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.“; 102) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sideteenuse andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 103) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas.“; 104) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning“; 23 105) paragrahvi 143 täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Komisjoni“ sõnadega „, raadiosageduspoliitika töörühma“; 106) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul Euroopa Sideameti arvamuse saamisest arvates.“; 107) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks ning esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.“; 108) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käimasolevate konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 109) paragrahvi 164 täiendatakse pärast sõna „liikuvuse“ sõnadega „ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise“; 110) paragrahvis 1661 asendatakse sõnad „§ 63 lõigete 1–3“ sõnadega „§-de 63–632“; 111) paragrahvis 1931 asendatakse arv „2020“ arvuga „2028“; 112) seadust täiendatakse §-ga 1963 järgmises sõnastuses: „§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt 2021. aasta 21. detsembriks.“; 113) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36); Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26); Komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (EÜT L 153, 22.05.2014, lk 62–106); 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses: „§ 6112. Juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele (1) Sideettevõtjal on õigus esitada taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada tasuta juurdepääsuõigus tema omandis olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell) paigaldamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) sideettevõtja kontaktandmeid; 2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta. (3) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Taotlused vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatult keelduda ehitisele juurdepääsuõiguse andmisest, kui: 1) ehitis ei sobi tehniliselt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamiseks; 2) see ohustab inimese elu või tervist; 3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega; 4) see ohustab riigi julgeolekut. (5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud otsused ehitisregistris.“; 2) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses: „52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;“ 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: 25 „(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.“; 2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba ning käesoleva seaduse § 206 lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“; 3) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna „kuni“ sõnadega „8–“; 4) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna „kalendripäevaks“ sõnaga „kalendripäevast“; 5) lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad „või enam“ sõnadega „kuni 40 GHz“; 6) lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses: „4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot; 4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.“; 7) lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks; 8) lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv „862“ arvuga „694“; 9) lisa 3 punktides 12.3 ja 12.12 tunnistatakse kehtetuks sõnad „1 W“; 10) lisa 3 punktides 12.12–12.18 tunnistatakse kehtetuks sõnad „või 1452 MHz kuni 1492 MHz“; 11) lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses: „15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 82 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn „…“ … 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a 26 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0215 - Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/152508b8-ca93-4b13-8df4-d85b996add6e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/152508b8-ca93-4b13-8df4-d85b996add6e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel