Kaitseministeerium Meie 27.02.2020 nr 2-2/19-0381/1257
Siseministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse,
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimar Karu
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisad
Lisaadressaadid: arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule
ja AS-le Levikom Eesti
Liisi Moks
6397665
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
27.02.2020
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga
(edaspidi eelnõu) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi
sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. a.
Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus
õigusraamistik, on elektroonilise side turg (edaspidi sideturg) kiiresti edasi arenenud ja
elektroonilise side sektor (edaspidi sidesektor) on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks
ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise
side teenuse (edaspidi sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse
traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid
uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele
sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste
puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla
kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid
elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (edaspidi sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse
sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.
Eelnõuga suurendatakse ka tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe
ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult
üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus
sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade
kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg,
pikendamine, lõpetamine jne.
Ühtse Euroopa Liidu (edaspidi EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks.
Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omanduses olevale ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud
suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus
sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214
1
Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust (edaspidi RLS), millega korrastatakse
sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega,
sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne
seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni,
sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud MKM-i sideosakonna peaspetsialist
Liisi Moks (e-post:
[email protected], tel: 639 7665), sideosakonna nõunik Elena Reilent (e-
post:
[email protected], tel: 639 7666) ja sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-
post:
[email protected], tel: 625 6441) ning TTJA side- ja meediateenuste talituse sideturu
nõunik Rivo Mets (e-post:
[email protected]; tel: 667 20219) ja TTJA side- ja meediateenuste
talituse nõunik Peeter Lutsoja (e-post:
[email protected], tel: 667 2002). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected], tel: 625 6360).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321,
17.12.2018, lk 36–214).
Eelnõuga §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 17.01.2020. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 08.01.2020, 4), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku 01.01.2020. a jõustunud
redaktsiooni (RT I, 21.12.2019, 5) ja §-ga 3 muudetakse riigilõivuseaduse 02.02.2020. a
jõustunud redaktsiooni (RT I, 31.12.2019, 8).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse sidedirektiiviga, mis asendab 2002. a kehtinud
sideregulatsiooni nelja direktiivi.
Kehtiv sideregulatsioon võeti EL-is vastu 2002. a ja see koosneb viiest direktiivist:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ2 elektroonilistele sidevõrkudele ja
nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev
direktiiv);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ3 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv);
2
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7–20.
3
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21–32.
2
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ5 universaalteenuse ning kasutajate
õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ6, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv).
Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle 01.01.2005. a jõustunud ESS-iga7.
Neid direktiive muudeti 2009. a kahe direktiiviga ja need võeti Eesti õigusesse üle 25.05.2011.
a jõustunud ESS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega8:
1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ9 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise
reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud
vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta;
2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ10 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust
nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.
Sidedirektiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja
2002/22/EÜ.
Direktiiv 2002/58/EÜ asendamiseks on Euroopa Komisjon välja tulnud määruse eelnõuga
COM(2017)1011, mille üle arutelud EL nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna
töögrupis veel käivad.
Sidedirektiivi peamised muudatused:
1) sideteenuse mõiste laiendamine ka OTT-teenuse osutajatele, sellega tagatakse tarbijate
õiguste kaitse ka uute teenuse korral, mida tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste
sideteenuste asemel. Selle tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid
võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad
sideteenuse osutajad;
2) suurendatakse tarbijate õiguste kaitse nõuete läbipaistvust ja ühtlustamist, kuna
sideettevõtjad peavad enne sidelepingu sõlmimiste esitama lepingut sõlmida soovivale
tarbijale sidelepingu eelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte. Sellega hoiaks ära arusaamatusi
lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel ning vähenevad tarbijate pöördumised
TTJA-sse;
4
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33–50.
5
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51–77.
6
EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47.
7
RT I 2004, 87, 593.
8
RT I, 23.03.2011, 1.
9
ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69.
10
ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset
elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist
sidet käsitlev määrus).
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_5358_2017_INIT&qid=1566473356668&from=ET (kättesaadav
seisuga 03.02.2020).
3
3) ühtse EL-i sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade
kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute raadiosageduste
kasutuselevõtuks. Sellega kiirendatakse sageduste kasutuselevõttu EL-i turul;
4) soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavat juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omanduses olevale ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega
sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus
sätestatakse ehituseadustiku muudatusega (eelnõu § 2).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb 113 punktist.
Mõisted (eelnõu § 1 punktid 1–14)
Punktid 1, 4 ja 8. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti
vastu uus õigusraamistik, on sideturg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud
majandusliku elu tähtsamaks osaks ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega
koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse
traditsiooniliste sideteenus (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid
uusi teenuseid nn OTT-teenuseid, mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid
teenuseid. Seega laiendatakse sidedirektiiviga sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla
kuuluvad ka uued sideteenused nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Uued teenused pakuvad konkurentsi eelkõige kõne- ja sõnumiteenuse turul.
Kuna 2002. aastast kehtiv sideregulatsioon OTT-teenuseid ei reguleeri, siis tulenevalt sideturu
muutusest ja selleks, et tagada sideteenuse kasutajate samaväärne kaitstus nagu traditsiooniliste
sideteenuste korral ja tagada sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine, laiendab
sidedirektiiv sideteenuse (sidedirektiivi artikli 2 punkt 4) mõistelt selliselt, et ka OTT-teenused
läheksid sideteenuse regulatsiooni alla.
ESS §-i 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side
teenus jaguneb omakorda veel kaheks, vt joonist.
4
Lisaks sätestatakse, et sideteenuse alla ei kuulu infoühiskonna- ja meediateenus.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 92, kus sätestatakse internetiühenduse teenuse mõiste, mis
tuleneb määruse (EL) 2015/212012 artikli 2 teise lõigu punktist 2. Internetiühenduse teenus
pakub juurdepääsu internetile ja põhimõtteliselt kõikidele selle lõpp-punktidele, sõltumata
lõppkasutaja poolt kasutatavast võrgutehnoloogiast ja terminalseadmest. Internetiühenduse
teenuse osutajatest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi aga teatavad interneti lõpp-punktid alati
kättesaadavad olla. Seega loetakse internetiühenduse teenuse osutamisega seotud kohustus
täidetuks, kui teenuseosutaja pakub ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp-
punktidega. Internetiühenduse teenuse osutajad ei tohiks seega piirata ühendust internetiga
ühendatud mis tahes kättesaadavate lõpp-punktidega. Lisaks ei tohi interneti teenuse ostutaja
seada võrguühendust võimaldavate terminalseadmete kasutamisele piiranguid lisaks
terminalseadmete tootjate või turustajate poolt kooskõlas EL-i õigusega kehtestatud
piirangutele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 93, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis
tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab
isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks:
1) numbripõhine isikutevahelise side teenus – tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt
telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne);
2) numbrivaba isikutevahelise side teenus – igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja
grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt).
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning
kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb
rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires. ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18.
5
Isikutevahelise side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku arvu füüsiliste isikute vahel, kelle
arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega
hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises
vähemalt ühe poolena.
Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust
suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena. Näiteks lineaarne
ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline
teabevahetus (vt eelnõu § 1 punkti 7).
Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“
ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja
seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui
selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad
lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva
võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste
omadustest.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 341, kus sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 6. Numbripõhise isikutevahelise
side teenus on Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutav
isikutevahelise side teenus ehk teisisõnu kasutatakse ühenduse loomiseks numbreid. Siia alla
kuuluvad tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning ka OTT-teenused, mis võimaldavad
helistamist numbritele nt Skype kaudu helistamine mobiiltelefoninumbrile. Sellisted OTT-
teenused allutatakse sideregulatsiooni alla ning neile kehtivad samad nõuded, mis
traditsioonilistele sideteenustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 342, kus sätestatakse numbrivaba isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 7. Numbrivaba isikutevahelise side
teenuse osutamisel ei kasutata numbreid. Siia alla kuuluvad sellised OTT-teenused nagu näiteks
Facebook Messenger, Google Hangouts, Skype Messenger (sõnum Skype to Skype vahel).
Punkt 2. ESS täiendatakse uute mõistetega „helistaja asukohateave“ ja „hädaabiühendus“, mis
on seotud sidedirektiivi ülevõtmisega.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 82, kus sätestatakse helistaja asukohateabe mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktist 40. See mõiste on kasutuses juba ESS §-is 88, kuid selguse
huvides ja sidedirektiivis selle eraldi mõistena välja toomisega on vajalik selle mõiste lisamine
mõistena ka ESS-i. Helistaja asukohateave mängib olulist rolli inimelude päästmisel
õnnetusjuhtumite korral ning aitab Häirekeskusel täita oma tööülesandeid tingimusel, et
Häirekeskuse süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete sh
asukohateabe edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 83, kus sätestatakse hädaabiühenduse mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktis 38. Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs
hädaabiteenistustele täna enam mitte ainult häälkõne vahendusel, vaid ka muude isikutevahelise
side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaabiühenduse mõiste hõlmama kõiki neid
isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele.
Punkt 3. ESS § 2 punktides 91, 472 ja 621 ning § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja
§ 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“. 2010. a tehti
sõnavõistlusel ettepanek võtta Eestis võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel kasutusele
eestikeelne sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnistunud eesti keelde, seega võtame
selle sõna kasutusele ka ESS-is.
6
Punkt 5. ESS § 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“.
Tegemist on mõiste „kõne“ viimisega kooskõlla sideteenuse mõiste laiendamise ja
sidedirektiivi artikli 2 punkiga 31.
Punkt 6. ESS §-st 2 tunnistatakse kehtetuks mõisted „lairibateenus“ ja „lairibaühendus“, kuna
eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i mõistega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“,
mis võtab nimetatud mõisted üle (vt eelnõu § 1 punkti 14).
Punkt 7. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 301 ehk mõistega „masinatevaheline side teenus“,
kuna seda mõistet ei ole Eesti õiguses defineeritud ning seda kasutatakse ESS-is.
Masinatevahelise side teenuse (Machine to Machine Communications, M2M) korral luuakse
M2M-mobiiltelefoninumbri kasutamise vahendusel sidevõrgu kaudu ühendus kas kahe või
enama masina vahel või inimese ja masina vahel. Oluline on see, et üks pool on alati masin.
Masinatevahelise side teenuse osutamiseks kasutatakse 10- või 12-kohalisi
mobiiltelefoninumbreid.
Punkt 9. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 392 ehk mõistega „raadiokohtvõrk“, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktis 24. Raadiokohtvõrgu näol on tegemist väikese võimsuse ja
tööulatusega raadiosagedusi kasutava võrguga konkreetses piirkonnas nt kohviku WiFi.
Raadiokohtvõrgud on väga väikese tegevusraadiusega (harilikult ühe hoone piirides) ning nad
töötavad sagedustel, mille kasutamiseks pole vaja sagedusluba (2,4 GHz ja 5 GHz).
Punkt 10. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 431 ehk mõistega „raadiosageduste ühiskasutus“,
mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 26. Raadiosageduste ühiskasutuse eesmärk on
hõlbustada raadiosageduste ühiskasutust vastavalt kõigi asjaosaliste vahelisele siduvale
kokkuleppele kooskõlas sagedusloa ühiskasutusreeglitega, et tagada kõigile kasutajatele
prognoositav ja usaldusväärne ühiskasutuse kord, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse
kohaldamist. Ühiskasutuse nõuded sätestatakse sagedusloaga või konkursi määrusega (ESS § 9
lõige 4).
Punkt 11. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 521 ehk mõistega „spetsiaalne isikutevaheline side
teenus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 35. Spetsiaalne isikutevaheline side teenus
on puuetega lõppkasutajatele mõeldud teenus, kahe või enama osapoole vaheline suhtlus, mis
edastatakse reaalajas videona ning häälena ja tekstina.
Punkt 12. ESS § 2 punkti 60 täiendatakse selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, et
terminalseade hõlmab ka ruuterit ja modemit. See muudatus on tehtud õigusselguse huvides.
Punkt 13. ESS § 2 punktis 61 sätestatud tingimusjuurdepääsu mõiste viiakse kooskõlla
sidedirektiivi artikli 2 punktiga 12. Tingimusjuurdepääsu mõistet täiendatakse sõnadega „või
autentimissüsteem“. Tegemist on mõiste täpsustamisega tehnoloogia arengust tingitud
autentimist võimaldavate süsteemide lisandumisega.
Punkt 14. ESS §-i 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 ehk uute mõistetega „väga suure
läbilaskevõimega sidevõrk“ ja „väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt“,
mis tulenevad sidedirektiivi artikli 2 punktidest 2 ja 23.
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu sätestamise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja
vajadust selliste võrkude määratlemiseks. Sideturu peatükis kehtestatakse nõudeid väga suure
läbilaskevõimega võrkudele.
7
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkti (small cell) defineerimise vajadus
tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadusest sellise juurdepääsupunkti määratlemiseks. Viienda
põlvkonna mobiilsidevõrgu (edaspidi 5G võrk) ehitus vajab signaali väikese hilistusaja
saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Juba praegu moodustab suure osa
sideettevõtja sidevõrgu kuludest: tugijaamade ehitus ja elektrienergiaga varustamine. Kuna 5G
võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased
kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad 5G võrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas
on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu
ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu,
seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on
olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jms, tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. (vt lisaks eelnõu § 2).
Turule sisenemine (eelnõu § 1 punktid 15–17 ja 112)
Punkt 15. ESS § 4 lõiget 1 muudetakse ja täpsustatakse, millistel sideettevõtjatel on
teavitamiskohustus sideteenuse osutamise alustamisel. See muudatus on tingitud sideteenuse
mõiste laiendamisest ja vajadusest välistada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja
teavitamiskohustusest, kuna numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises
ökosüsteemis. Seepärast ei kohaldata seda liiki teenuste suhtes teavitamiskohustust.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes kehtestatakse kohustusi üksnes siis, kui avalik
huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste
kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 2.
Punkt 16. ESS § 4 lõiget 2 täiendatakse teabega, mida peab sideteenuse teade sisaldama lisaks
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) §-s 15 esitatud andmetele.
MSÜS § 15 sätestatakse üldised andmed, mida ettevõtja (ESS mõistes isik, kes soovib alustada
sideteenuse osutamist) peab majandustegevusteates esitama. Lisaks MSÜS § 15 peab
sideteenuse teade sisaldama ka ESS § 5 lõikes 2 toodud andmeid – st sideteenuse kirjeldust ja
sideteenuse tegevuse geograafilise piirkonna ning selle punkti muudatusele ka oma veebilehe
aadressi, kui see on olemas. See täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 punktist d.
Punktid 17 ja 112. ESS § 4 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt peab TTJA esitama Euroopa
reguleerivate asutuste ametile Body of European Regulators for Electronic Communications –
BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet) kõik majandustegevusregistris registreeritud sideteenuse
teated. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 4. Selle sätte eesmärk on tõhustada
piiriülest kooskõlastust, eriti üleeuroopaliste sideettevõtjate jaoks. Selleks loob Euroopa
Sideamet selliste teadete andmebaasi ja hakkab seda haldama.
ESS-i rakendussättes (§ 1963) sätestatakse, et esmakordselt peab TTJA esitama Euroopa
Sideametile majandustegevusregistris registreeritud sideteenuste teated hiljemalt 2021. aasta
21. detsembriks. See kohustus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 kolmandast taandest.
8
Sagedushaldus (eelnõu § 1 punktid 18–20)
Punkt 18. ESS § 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 23
lõige 2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 37 esimene taane. Sätte eesmärk on konkursi korras (ESS § 9
lõike 4) antavate raadiosagedusalade andmise tingimuste ühetaoline kohaldamine. See
puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ13 alusel antud traadita
lairbavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste Euroopa Komisjoni rakendusotsuseid
järgivaid MKM ministri määruseid (ESS § 9 lõike 4 alusel antavad ministri määrused).
Sellistest eelnõudest tuleb selle sätte jõustumisel teavitada Euroopa Liidu sageduspoliitika
töörühma (Radio Spectrum Policy Group, edaspidi RSPG).
Euroopa Komisjoni rakendusotsutes sätestatakse sagedusalade andmiseks ühtsed nõuded
(tehnilised nõuded – nt kanali samm, ajalised nõuded – nt millal peab sagedusala kasutusele
võtma jne). Sellised otsused on näiteks 3,6 GHz otsus (EL) 2019/23514, 700 MHz otsus (EL)
2017/89915, 800 MHz otsus 2010/267/EL16 ja 2,6 GHz otsus 2008/477/EÜ17 jne. Neid ja teisi
otsused silmas pidades (v.a 700 MHz, selle kohta veel ei ole MKM-i ministri määrust) on välja
antud järgmised MKM-i ministri määrused (vaata ESS § 9 lõike 4 alusel antud MKM-i ministri
määrused):
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129
45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003.
ESS § 9 lõike 41 alusel peab MKM teavitama ESS § 9 lõike 4 alusel vastuvõetava MKM-i
ministri määruse eelnõust RSPG-d ja annab RSPG-le teada, kas ta soovib selle määrus eelnõu
vastastikuseks hindamiseks kutsuda kokku RSPG foorumit, kus kõik liikmesriigid saavad
määruse eelnõu osas arvamust avaldada. RSPG vastastikuse hindamise foorumi arvamust ei
pea liikmeriigid arvesse võtma. Selle sätte rakendamisel soovitakse suurendada sagedusalade
andmise tingimuste ühtlustamist ja parimate praktikate jagamist.
ESS § 9 lõikega 42 täiendamise eesmärk on soodustada koostööd liikmesriikide ja RSPG vahel
sageduslubade andmisel konkursi korras. Sellise koostöö raames on liikmesriikidel võimalus
oma konkursi nõuded ja tingimused ühtlustada. Ühtlustatud nõuetega konkursi korral on
sideettevõtjal, kes on huvitatud oma sidevõrgu arendamisest mitmes liikmesriigis korraga,
oluliselt lihtsam konkurssidel osaleda, kuna ta pea end enam iga konkursi tingimustega eraldi
kurssi viima. See aitab pikemas perspektiivis liikuda ühtsema EL sideturu poole.
Sideettevõtjaid, mis tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga on hulgaliselt. Näiteks: Telia
Company AB tegutseb 14 riigis (sh 7 EL liikmesriigis)18 ja Vodafone omab võrku 25 riigis ja
partnerina tegutseb 47 riigis (sh 14 EL liikmesriigis omab võrku ja 8 EL liikmesriigis tegutseb
partnerina)19. Oluline on rõhutada, et ühtlustatakse küll konkursi tingimused, kuid konkursid
viib läbi ikkagi iga liikmesriik eraldi.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika
reguleeriva raamistiku kohta. EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6.
14
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses
sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. ELT L 37, 8.2.2019, lk
135–143.
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta
liidus. ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–1.
16
Euroopa Komisjoni otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz
kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, mille alusel on võimalik Euroopa Liidus pakkuda
elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 17, 11.5.2010, lk 95–101).
17
Komisjoni otsus 2008/477/EÜ, 13. juuni 2008, sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. ELT L 163, 24.6.2008, lk
37–41.
18
https://et.wikipedia.org/wiki/Telia_Company (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
19
https://en.wikipedia.org/wiki/Vodafone#Europe (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
9
Punkt 19. ESS § 9 täiendatakse lõigetega 6–9, kus sätestatakse sageduslubade andmise
erinorm, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 53. Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud
traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse vastuvõtmisest
alates peab liikmeriik rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras välja andma 30
kuu jooksul pärast nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on kiirendada uute
ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid.
Ühtse tähtaja sätestamisega soovitakse vältida seni ühtlustatud raadiosageduste kasutusele
võtmisel ilmnenud probleeme nagu näites 800 MHz kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas, kus alles
nüüd on suutnud Malta ja Itaalia lahendada oma piiriülesed probleemid ning andnud selle ala
mobiilse lairiba kasutusse. Samas Eesti andis selle ala mobiilse lairiba kasutusse juba 2013.
aastal20, kuigi ka meil olid piiriülesed probleemid Lätiga.
Eesti piiriüleseid probleeme see täielikult ära ei lahenda, kuna üks meie naabritest on ka mitte
EL-i liikmesriik ehk Venemaa, kellele antud regulatsioon ei kohaldu. Näiteks 700 MHz
piiriülesel koordineerimisel on liikmesriigid, kes piirnevad Venemaaga (sh Eesti) palunud
Euroopa Komisjoni abi 700 MHz koordineerimisel Venemaaga.
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, võtab väga palju aega. Edasilükkamine sätestatakse, kas Eesti
raadiosagedusplaaniga (ESS § 9 lõige 3) või konkursi määrusega (ESS § 9 lõige 4).
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni.
Punkt 20. ESS § 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33. Sellega võetakse üle sidedirektiivi
artikli 46 lõike 1 punktid a ja c ning sätestatakse riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise
eesmärgil raadiosageduste kasutamise reguleerimine sageduslubadega. Tegu on lõikega, mis
sätestab eesmärgid, mille täitmiseks on põhjendatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa
alusel. EL-i üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik
kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb
arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste
kasutamisel tuleb tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine.
Täiendavate sätete lisamine on tingitud raadiosageduste üha tihedamast kasutamisest ning
vajadusest häirete vältimiseks raadiosagedusi kasutavate seadmete vahel võtta arvesse
täiendavaid aspekte.
Numeratsioon (eelnõu § 1 punktid 21–25)
Punkt 21. ESS täiendatakse §-ga 281, kus sätestaks numbri broneerimise andmekogu
põhimääruse volitusnorm, määratakse andmekogu vastutav töötleja ning andekogu koosseis.
Selle muudatusega viiakse numbri broneerimise andekogu vastavusse avaliku teabe seaduses
sätestatuga.
Punkt 22. ESS § 32 lõiget 5 täiendatakse, et helistamine Euroopa ühtsele kadunud laste
abitelefonile 116000 on tasuta, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 96 lõige 1. Selle
numbri omanik Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja juba praegu on Eestis sellele numbrile
20 https://www.am.ee/node/3077 (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
10
helistamine tasuta, vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-
pere/lastekaitse/kadunud-laste-telefon-116000.
Punkt 23. ESS § 34 lõike 1 punkti 2 täpsustatakse numbriloa taotluse andmeid, lisaks lõikes 1
sätestatule peab numbriluba taotlev isik tooma välja ka numbri kasutamise piirkonna, sellega
võetakse üle sidedirektiivi artikli 93 lõige 4. Selle täienduse tulemusel märgib isik numbriloa
taotlusele, mis piirkonnas ta numbreid kasutab nt Eesti, Soome jne. Piirkonna märkimise
tulemusena on TTJA-l ülevaade, kus Eesti numeratsiooniressurssi kasutatakse. Selle teabe
põhjal koostab Euroopa Sideamet andmebaasi.
Punktid 24 ja 25. ESS § 36 täiendatakse punktiga 61 ja § 36 senine tekst loetakse lõikeks 1
ning §-i 36 täiendatakse lõikega 2. Nende muudatustega täiendatakse numbriloa andmise,
muutmise või pikendamise keeldumise aluseid, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 93 lõikest 2.
Kuna numeratsioonressurss on piiratud ressurss, siis lisatakse alus, et kui on oht
numeratsiooniressursi ammendumisele, siis võib TTJA keelduda numbriloa andmisest,
muutmisest või pikendamisest. Seda normi ei laiendata sideettevõtjatele, kuna numbreid
kasutatavatele sideettevõtjatele tuleb tagada sideteenuse osutamiseks vajalik
numeratsiooniressurss ja see on nende teenuse osutamiseks vajalik. Kui sideettevõtjal puuduks
vajalik numeratsiooniressurss, siis omab see väga suurt mõju ühiskonnale ja kasutajatele
laiemalt.
Sidedirektiivi artikkel 93 lõige 2 kohaselt võtab Euroopa Sideamet 21. juuniks 2020, pärast
sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös Euroopa Komisjoniga, vastu suunised
numeratsiooniressursside haldamise suutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendamise
ohu hindamise ühiste kriteeriumide kohta, et aidata kaasa selle lõike kohaldamisele.
Sideturu regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 26–80 ja 110)
Ülevaade sideteenuste turgude valdkonnaspetsiifilisest reguleerimisest
ESS 5. peatükk reguleerib märkimisväärse turujõuga sideettevõtjatega seonduvat.
Praeguses ESS-is koosneb sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimise protsess
üldjuhul kolmest osast. Esiteks valdkonnaspetsiifiliste turgude piiritlemine, teiseks nimetatud
turgude konkurentsi olukorra analüüs ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu välja
selgitamine ning kolmandaks efektiivsete ja põhjendatud kohustuste määramine
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale eesmärgiga tagada konkurentsi toimimine. Nimetatud
protsessid jäävad kehtima ka pärast sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmist.
Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad turud määrab üldjuhul kindlaks Euroopa Komisjon.
Hetkel on nendeks neli erinevat hulgiteenuste turgu, kuid see võib aja jooksul muutuda, kuna
Euroopa Komisjon hindab teatud aja tagant turgude arengut ja otsustab, kas on vaja turgude
loetelu muuta. Riigi regulaator (TTJA) võib ka ise määrata mõne turu valdkonnaspetsiifiliselt
reguleeritavaks turuks, kuid see peab olema põhjendatud ja seda peab konsulteerima Euroopa
Komisjoniga. Praktikas Eesti sideturu regulaator ühtegi turgu ise määranud ei ole.
Määratud turgudel konkurentsi hindamine peab olema kooskõlas Euroopa Komisjon juhistega.
Eelkõige peab kindaks tegema, kas esinevad püsivad ja kõrged struktuursed, õiguslikud või
regulatiivsed turule sisenemise tõkked, kas turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest
sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku
jooksul (üldjuhul 3 aasta) ja kas konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud
turutõrke kõrvaldamiseks. Kui konkurents ei toimi ja mõnel sideettevõttel on märkimisväärne
turujõud, siis tunnistatakse see sideettevõte märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
turuanalüüs näitab, et konkurents toimib, siis jäetakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramata.
11
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on määratud, siis analüüsitakse millised on peamised
konkurentsiprobleemid, mida antud ettevõtja oma tegevusega võib turul põhjustada ja
hinnatakse millised kohustused neid probleeme kõige efektiivsemalt väldiksid. Eelkõige
peavad rakendatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutud,
läbipaistvad ja suunatud konkurentsi edendamisele jaeturgudel ning lõppkasutajate huvide
kaitseks.
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja annab oma sidevõrgu või olulise osa sellest üle teisele
omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või loob eraldiseisva majandusüksuse,
siis peab sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d, kes hindab (viib läbi turuanalüüsi)
kavandatava tehingu mõju nimetatud sidevõrguga seotud turgudele. Vajadusel kehtestab TTJA
konkurentsiprobleemide vältimiseks nimetatud majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja kohustusi. Samuti võib vajadusel vabastada vastava sidevõrgu üle andja
märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatuses ja/või kohustustest.
Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne
lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa
Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Seejuures
turgude piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas ei või vastavat
eelnõud jõustada enne Euroopa Komisjon heaks kiitu. Märkimisväärse kohustuste eelnõu võib
jõustada ka ilma Euroopa Komisjoni heaks kiiduta, kuid tuleb põhjendada, miks Euroopa
Komisjoni seisukohtadega ei arvestata.
Eelkirjeldatud turu piiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle
kohustuste kehtestamise protsessi peab reguleeritud turgudel läbi viima perioodiliselt iga kolme
aasta tagant.
Uue sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmisega täiendatakse ESS-i sideteenuse
turgude valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni järgmiselt:
1) lisatakse turgude piiritlemise osas riikide üleste turgude määratlemise võimalus;
2) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus sidevõrgu üle andmisel
eraldiseisvale majandusüksusele välja pakkuda endale ise kohustusi;
3) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse kaasinvesteerimise võimaldamisel välja pakkuda endale ise kohustusi;
4) piiratakse kohustuste mahtu märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes tegeleb ainult
hulgimüügiga;
5) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi seoses pärandtaristu
kasutusest kõrvaldamise ja üleminekuga uuele taristule;
6) reguleeritud turgudel pikendatakse turupiiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramise ja talle kohustuste kehtestamise perioodilisust kolmelt aastalt viiele aastale
ja eri juhul võib seda pikendada ühe aasta võrra, kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni
eelnevalt teavitada.
Riikideülese turu võib piiritleda Euroopa Komisjon liikmesriikide järelevalve asutuste taotluse
alusel. Kui Euroopa Komisjon jätab eelnimetatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata,
siis võivad liikmesriikide järelevalveasutused teostada turuanalüüsi siiski ühiselt, kui
turutingimused riikides on piisavalt sarnased. Samuti võivad liikmesriikide järelevalveasutused
või sideettevõtjad esitada Euroopa Sideametile taotluse analüüsida nõudlust lõppkasutajale
riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel Euroopa Komisjoni
soovitusega piiritletud turul. Kui Euroopa Sideamet teeb riikideüleste toodete ja teenuste kohta
suunise, siis peab TTJA seda arvesse võtma valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavate turgudel
analüüside läbiviimisel ja kohustuste kehtestamisel.
12
Sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt võib uue majandusüksuse omanik välja pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute (teiste
sideettevõtjate) tõhus ja mittediskrimineeriv hulgitasandi juurdepääs eraldatavale sidevõrgule.
TTJA viib eraldatava sidevõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ja hindab, kas on vaja
määrata eraldatud sidevõrgu uus majandusüksus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
nimetatud majandusüksus määratakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, siis hindab TTJA
võimalike konkurentsiprobleemide vältimiseks vajalikke ja efektiivseid kohustusi, sh vastava
majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi ning teeb need oma otsusega kas osaliselt või
täielikult siduvaks. Majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka
kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood
(viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud)
peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise
Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimist võimaldav
märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgu avamisega kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Nimetatud
kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale. TTJA peab läbi viima turuanalüüsi hindamaks eelkõige, kas
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastab seadusega sätestatud tingimuste
loetelule. Kui riigi reguleeriv asutus (TTJA) jõuab turuanalüüsi tulemusel järeldusele, et
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastavad ESS-is sätestatud tingimuste
loetelule, muudab ta pakutavad kohustused siduvaks ning ei kehtesta mingeid lisakohustusi
seoses uue väga suure läbilaskevõimega võrgu osadega, kui vähemalt üks potentsiaalne
kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga
kaasinvesteerimise lepingu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt välja pakutud kohustusi
võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse
kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui
ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
Ainult hulgimüügiga tegelev märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes ei tegutse mitte ühelgi
lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul võib TTJA kehtestada üksnes kohustusi
sidevõrgule juurdepääsu osas ja selle juurdepääsuga vajalike andmete avaldamise osas ning
õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui need on turuanalüüs kohaselt põhjendatud ja
vajalikud. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid
ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka
konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
Pärandtaristult üleminekul uuele taristule peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja sellest
eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d. Pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või
asendamise protsessis peab olema tagatud läbipaistev ajakava ja tingimused, sealhulgas
asjakohane ülemineku etteteatamise aeg ning uue taristu baasil pakutavad alternatiivseid
juurdepääsu tooteid, mis on võrreldava pärandtaristu baasil pakutavate juurdepääsu toodetega.
Selleks võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastavaid pärandtaristult
ülemineku protsessiga seotud kohustusi. Kui uue taristu osas on eelnimetatud kohustused
13
kehtestatud, siis võib TTJA tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule
kehtestatud kohustused. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad
otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese
konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa
Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Punktid 26, 32–34, 61 ja 66. ESS § 41 lõike 1 punktis 2, § 45 lõikes 1, § 46 lõike 1 punktis 1,
§ 47 lõiketes 1, 3 ja 4, § 49 lõikes 6, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja § 144 lõike 2 punktis 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 30 ja 31, kus ESS § 44 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 27, 73, 76 ja 110. ESS § 41 lõike 2 punktis 2, §-s 62, § 64 lõikes 1 ja § 1661 lõikes 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 74 ja 75, kus ESS § 63 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 28 ja 29. Kooskõlas sidedirektiivi artikli 64 lõikega 3, artikli 65 lõikega 1 ja artikli 66
lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS § 43 lõiget 1 ja lisatakse uued lõiked 4–6.
ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub TTJA sideturgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude
loetelu puudutavatest soovitustest. Lõike 1 täienduse kohaselt peab TTJA lisaks soovitustele
arvestama turgude piiritlemisel ka riigisiseseid ja kohalikke olusid, st arvestama kohalikku
taristualast konkurentsi ja sideteenuse andmekogu andmeid, eelkõige geograafilist ülevaadet
andmesideteenuse kohta. Täpsemalt sideteenuse andmekogust vaata eelnõu § 1 punktidest 99–
104.
ESS § 43 täiendatakse uue lõikega 4, mis võtab üle sidedirektiivi artikli 65. Uue lõikega
sätestatakse täiendav turu piiritlemise võimalus. Nimelt võivad riigi reguleerivad asutused
piiritleda turge ka riikideüleselt. Selline riikideülene turgude piiritlemine võib osutuda
vajalikuks ja põhjendatuks juhul, kui liikmesriikide turutingimused on piisavalt sarnased ja
koordineeritud regulatiivne lähenemine turule tooks kaasa positiivse mõju turuosalistele
laiemalt. Riikideülese turu piiritlemine võib olla põhjendatud näiteks kui liikmesriikide turud
on struktuurilt või turuosaliste mõistes sarnased või on turul olemas riikidevaheline
lõppkasutajate nõudlus või on lõppkasutajate nõudlus liikmesriikides mingis osas sarnane.
Selleks peavad liikmesriigi järelevalve asutused, meie mõistes TTJA, koos teise liikmesriigi
järelevalveasutusega, kellega koos soovitakse turgu piiritleda, esitama Euroopa Sideametile
taotluse riikideülese turu piiritlemiseks. Euroopa Sideamet analüüsib esitatud taotlust ja annab
oma hinnangu, kas taotlus on põhjendatud või mitte.
Kui Euroopa Sideamet leiab, et turu piiritlemine on põhjendatud, siis taotluse esitanud
liikmesriikide järelevalveasutused teevad ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi. TTJA järgib analüüsimisel ESS-i §-des 47 ja 48 sätestatud regulatsiooni.
Kui aga Euroopa Sideamet ei piiritle riikideülest turgu, siis võivad taotluse esitanud
liikmesriigid teha sellest hoolimata turuanalüüsi ühiselt, järgides kehtestatud regulatsiooni.
Selle sätte eesmärk on anda Euroopa Komisjonile rohkem aega mitut riiki hõlmava turu
määratlemiseks ja selle analüüsimiseks (kuna nad osalevad nii Euroopa Sideameti protsessis
kui selle järgnevas Euroopa Komisjoni protsessis). Euroopa Komisjonile jääb viimane sõna turu
piiritlemisel.
ESS § 43 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 66 lõike 1 esimesest
taandest ja lõike 2 teisest taandest. Sidedirektiivi artikliga 66 antakse Euroopa Sideametile
14
õigus taotluse alusel analüüsida nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja
teenuste järele ühel või mitmel sideturul (nt Telia soovib pakkuda Rootsis ja Eestis samasugust
teenust). Taotluse selleks võivad esitada TTJA koos EL-i liikmesriigi järelevalveasutusega või
sideettevõtja.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 167 selgitatakse, et kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate
poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida
sideturu tõke. Seega antakse Euroopa Sideametile õigus esitada riigi reguleerivatele asutustele
suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse
asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele
terves EL-is ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole
killustatusest. Euroopa Sideameti suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste
valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud
ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal
suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele
vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused.
Punktid 30 ja 31. ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 44, § 441 ja § 442). Kuna sidedirektiivi artiklitest 65, 66 ja 75 tulenevate
muudatuste tulemusena oleks vaja § 44 lisada veel kuus lõiget, mis teeks § 44 väga pikaks ja
kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba seitse lõiget.
ESS § 44 sätestab valdkonnaspetsiifiliste sideturgude turuanalüüsi üldpõhimõtted.
ESS § 44 lõikes 1 sätestatakse, et TTJA teostab turuanalüüsi selleks, et teha kindlaks, kas
konkreetsel turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtja, ning annab
võimaluse määrata kohustusi vastavalt ESS § 41 lõikele 2.
ESS § 44 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 3 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse,
et TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel EL-i konkurentsiõigusest ja Euroopa Komisjoni
suunistest.
ESS § 44 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 31 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse
TTJA ja Konkurentsiameti koostöö turuanalüüsi teostamisel.
ESS § 44 lõikega 4 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, kus sätestatakse
turuanalüüsi teostamise põhimõtted. Määruse andmise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 67
lõigetest 1 ja 2 ning artikli 75 lõikest 2 ja lisast III. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas
2.
ESS § 44 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 65 lõikest 2.
Riikideülese turu teemat on selgitatud § 1 punktis 29.
ESS § 441 lõiked 1 ja 2 on kehtiva § 44 lõiked 6 ja 7 ja nende sisu eelnõuga ei muudeta. Lõige
1 sätestab TTJA jaoks turuanalüüsi aruande koostamise kohustuse ning lõige 2 reguleerib
olukorda, kus turuanalüüsi tulemusel selgub, et turul toimib konkurents ning lõige 3 reguleerib
olukorda, kui konkurents turul ei toimi.
ESS § 442 lõige 1 sätestab piiritletud sideteenuste turgude konkurentsiolukorra hindamise ehk
turuanalüüsi teostamise perioodi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub ajaperiood, mille
jooksul tuleb turuanalüüsi teha – kolmelt aastalt viiele aastale. Nimetatud muudatus tuleneb
sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist a. Sidedirektiivi põhjenduspunkti 177 kohaselt tuleb
regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides turuanalüüside vahelist
lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel
ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Sellist pikendamist saab teha ka praegu ja
selleks tuleb teha lühike analüüs, mis näitab et turul ei ole toimunud olulisi muudatusi ja
arengud turul on stabiilsed. Sidedirektiiviga pikendatakse seda võimalust kahe aasta võrra.
15
Turuanalüüsiga peab TTJA põhjendama, et viie aastane regulatsiooni kehtestamine on
õigustatud. Samas kui turul toimub oluline muudatus võib TTJA ise algatada uue analüüsi või
TTJA alustab turuanalüüsiga sideettevõtjad taotluse alusel.
ESS § 442 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 11 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna, muutub
ainult turuanalüüsi teostamise aeg, senine kaks aastat muudetakse kolmeks aastaks. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist b. Lõige 1 sätestab juhu, kui Euroopa
Komisjon muudab turgude piiritlemise soovitust ehk lisab soovitusse mõne uue turu, siis peab
TTJA teostama turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest.
ESS § 442 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 12 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna. TTJA-le
antakse võimalus Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turuanalüüs mitte lõpuni viia. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõikest 6. Lõige 3 sätestab, et kui TTJA ei ole
turuanalüüsi viie või kolme aasta jooksul läbi viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni, siis võib
Euroopa Sideamet aidata TTJA-l ikkagi turuanalüüs läbi viia.
ESS § 442 lõige 4 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 75 lõikest 2. Sidedirektiivi
artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus
sätestatakse nt mobiilikõnde lõpetamise maksimummäära ja EL-i sisese püsivõrgus kõne
lõpetamise maksimummäära, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne
püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides EL-i liikmesriikides. Kui Euroopa
Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib
TTJA asjaomasel turu (nt mobiilikõne lõpetamise turul) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas
on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi.
ESS § 442 lõige 5 on kehtiva § 44 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas samaks. Lõike
täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada
konkurentsiolukorda, mille alusel on ta kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi.
Muudatus on vajalik, kuna sidedirektiiviga pikendataks turuanalüüsi läbiviimise intervalli
kolmelt aastal viiele aastale, mis võib pidurdada sidesektori tehnoloogilist arengut ning
arvestades asjaolu, et turuanalüüsid põhinevad niigi mitme aasta tagustel andmetel, samas
konkurentsiolukord turul võib muutuda väga kiiresti. Seega on igati mõislik anda ka sideturul
osalejatele ehk sideettevõtjatele, õigus juhtida TTJA tähelepanu, et sideturul on toimunud
muutused ning need vajavad turuanalüüsi teostamist.
Punkt 35. ESS § 47 lõike 2 muutmise tingib sidedirektiivi artikli 23 lõige 2 ning eelnõu § 1
punktides 30 ja 31 tehtud muudatused. Muutmisega täpsustatakse sidedirektiivi mõtet, et
huvitatud isikutel on TTJA koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise
otsuse kavandi (ESS § 441 lõige 2) ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kvandi (ESS § 46 lg 1) kohta õigus esitada oma arvamus mõisliku tähtaja jooksul, arvestaks
meetme keerukust, kuid see aeg ei või olla lühem kui üks kuu peale nimetatud otsuse kavandi
avalikustamist. Selle muudatusega pikendatakse huvitatud isikute arvamuse avaldamise aega,
mis peab olema vähemalt üks kuu. Kehtiva lõike 2 kohaselt saab arvamust avaldada ühe kuu
jooksul ehk kuni üks kuu. Lisaks viiakse lauses viide ESS § 44 vastavusse eelnõu § 1 punktides
30 ja 31 tehtud muudatusega.
Punkt 36. ESS § 48 lõike 3 tehtud asendusega sõna „kasutaja“ asendamine sõnaga „klient“,
kuna näiteks kõne lõpetamise hinna regulatsioon turgudel 1 ja 2 mõjutab esmajoones eelkõige
teiste liikmesriikide operaatoreid ehk kõne lõpetamise teenuste „kliente“ ja alles teisena nende
operaatorite „lõppkasutajaid“. Kliendi mõiste on laiem ja hõlmab nii lõppkasutajat, kui ka teisi
teenuse osutajaid. ESS § 2 punkt 15 kohaselt on klient sideteenust kasutav isik, kellel on
sideteenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
16
Punktid 37 ja 38. ESS § 481 on sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või TTJA võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja
kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni asjakohase
teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused,
millest TTJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Punktide
muudatustega täpsustatakse koostöö korda ning sätestatakse Euroopa Komisjoni otsuse
järgimise kohustus.
ESS § 481 lõike 4 esimese lause muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 preambulast,
kus on jäetud seni kehtinud raamdirektiivi artikli 7 lõikest 5 välja lauseosa „kui riigi reguleeriv
asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4“ ehk ESS § 481
lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab
otsuse eelnõus sätestatud kohustusi või jääb nende juurde, võib“. Selle muudatusega ei pea
Euroopa Komisjon ootama TTJA tegevust (st märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise
või määramata jätmise otsuse eelnõus kohutuste muutmist või nende juurde jäämist), vaid võib
ühe kuu jooksul pärast kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada TTJA-le soovituse, muuta otsuse
eelnõud või võtta see tagasi.
ESS § 481 täiendatakse lõikega 61, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 punkt
c, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu otsus (ehk Euroopa Komisjoni veto),
millega nõutakse TTJA otsuse eelnõu tagasi võtmist, mis on seotud ESS § 561 lõigete 4 ja 5
alusel kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega. Sellisel juhul võtab TTJA otsuse eelnõu
tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul, ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni.
Punkt 39. ESS § 49 täiendatakse lõikega 7, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike
3 teine taane, mis sätestab TTJA-le õiguse kehtestada kehtivate juurdepääsulepingute korral
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale tingimusi, sh mõistlik aeg ja üleminekukord, et tagada
jätkusuutlik üleminek dereguleeritud sideturule. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib TTJA
tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kui
turuanalüüsi tulemusena selgub, et konkurents vastaval sideturul toimib. Lõikega 7 antakse
TTJA-le õigus kehtestada üleminekutingimused, et tagada kasutajatele lepingulist õiguskaitset.
Punkt 40. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja
avaldama ka võrgu arenduste tingimused ja tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning
selle rakendusele ja kasutamisele, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult. Pärandtaristu
alla mõeldakse vaskpaarvõrku või muud samaväärse kvaliteediga sidevõrku, mis enamasti
asendatakse valguskaabelvõrguga või muu samaväärse kvaliteediga sidevõrguga. Täiendus
viiakse sisse sidedirektiivi artikli 69 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele
veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks.
Punkt 41. ESS § 50 lõike 1 punktis 3 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat mittediskrimineerimise kohtustust, kus täpsustatakse teenuste
loetelu selliselt, et oleks hõlmatud ka märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub
juurdepääsutooteid ja -teenuseid. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 70 lõikest 2.
Punkt 42. ESS § 50 lõike 1 punktis 4 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustust, kus sätestatakse,
et TTJA-le õiguse kehtestada raamatupidamislahususe kohta vorm ja
raamatupidamismetoodika. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 71 lõikest 1.
17
Punktid 43 ja 44. ESS 50 lõike 1 punkti 5 muudatuse tulemusel võib TTJA kehtestada
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus
juurdepääsuks konkreetsele ehitisele (sealhulgas vähemalt ehitised või ehitistesse sissepääsud,
hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid,
postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid).
ESS § 50 lõike 1 täiendatakse punktiga 51, kus täpsustatakse, et ehitisele võib kehtestada
juurdepääsu kohustuse olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on
turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artiklist 72 ja selle
eesmärk on tagada kulude kokkuhoid uute sidevõrkude kasutuselevõtul, kui märkimisväärse
turujõuga ettevõtja lubab juurdepääsu oma ehitisele.
Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist taristut käsitlevatele normidele
tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus tsiviilehituse taristu varad kuuluvad
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui tsiviilehituse taristu varad on
olemas ja korduskasutatavad, on neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju
konkureeriva taristu rajamise korral väga suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu
sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva meetmena parandamaks mistahes järgneva turu
konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike
parandusmeetmete kehtestamise vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või -
teenuseid täiendava parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes
ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid.
Punkt 45. ESS § 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse selgesõnaliselt, et § 51 näol
on tegemist § 50 lõike 1 punki 5 lisanõuetega.
Punkt 46. ESS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mis sätestab, et TTJA võib
märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduva teise sideettevõtja
mõistliku juurdepääsutaotluse kohustuse rahuldamise raames nõuda märkimisväärse turujõuga
ettevõtjalt kolmandatele isikutele (teisele sideettevõtjale) juurdepääsu võimaldamist aktiivse
või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele, eesmärgiga suurendada konkurentsi.
Täiendusega võetakse üle sidedirektiivi artikli 73 lõike 1 punkt b.
Punkt 47. ESS § 51 lõikest 1 tunnistatakse kehtetuks punktid 10 ja 11, kuna selliste kohustuste
panemise võimalust sidedirektiiv ette ei näe. Need kohustused tulid direktiivi 2002/19/EÜ
artikli 12 lõigetest 1 ja 2 ning sidedirektiiv tunnistab selle direktiivi kehtetuks, seega need
normid ei kehti enam.
Punktid 48–52. ESS § 51 täiendamine lõikega 11 ja lõike 2 muutmise ja täiendamise vajadus
tuleneb sidedirektiivi artikli 73 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ning punktidest b, c, e ja f kus
täpsustatakse, mida peab TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise ja juurdepääsu
kohustuse kehtestamise analüüsimisel arvestama. Lisaks olemasolevatele nõuetele, peab TTJA
analüüsi teostamisel arvestama ka eeldatavat tehnoloogia arengut ja tehnoloogilist neutraalsust,
mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist ning investeerimist väga suure
läbilaskevõimega võrkudesse ning uusi ärimudeleid, näiteks sidevõrkudesse tehtavatel
kaasinvesteeringutel tuginevaid mudeleid.
Punkt 53. ESS § 51 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiiv artikli 73 lõike
2 teine taane, mis sätestab, et TTJA hindab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse
määramisel kõigepealt, kas piisaks konkurentsi toimimiseks juurdepääsu kohustuse
kehtestamisest. Kui see ei ole piisav vahend, siis võtab TTJA kasutusele muud ESS §-s 51
loetletud kohustused.
18
Punkt 54. ESS § 52 lõike 2 täiendamine tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 teisest taandest
ja lõikest 2. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude
katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja
kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab TTJA arvestama, et
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased järgmise
põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.
Nimetatud muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairibaühenduse
(andmeside) jõudmisele lõppkasutajateni.
Punkt 55. ESS § 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 74 lõike
1 kolmandast ja neljandast taandest. Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise
põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, siis on nimetatud lõigete eesmärgiks võimaldada
TTJA-l tagada hinnakohustuste rakendamisel uutesse või ajakohastatud võrkudesse
investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. See tähendab, et kui TTJA
teeb kindlaks, et mittediskrimineerimise kohustused, järgneva turu (ehk turg, mis järgneb
hulgiturule ehk jaeturg) toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed
ning taristu konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud
juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad tagavad piisava lõppkasutajate huvide
kaitse, siis ei ole ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud tasude ja/või kuludega seotud kohustuste
kehtestamine vajalik. Kui TTJA ikkagi kehtestab tasude ja/või kuludega seotud regulatsiooni,
siis peab olema tagatud, et reguleeritavad hinnad oleksid prognoositavad ja stabiilsed ning
tagavad uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmise.
Punktid 56 ja 64. ESS § 52 lõikes 7 ja ESS § 54 lõikes 5 sätestatakse, et TTJA peab avaldama
kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgmise ja jaemüügiturul
kohustuste täitmise kohta. Kuna TTJA teeb järelevalvet, seega on tal kogu teave olemas, siis
on loogiline, et ta selle ka avalikustab. Seni oli avaldamise nõue sideettevõtjal. Muudatus
tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõikest 4.
Punktide 57–60. ESS § 53 lõike 1 muutmine, lõike 2 kehtetuks tunnistamine ning uue lõike 7
sätestamine tuleneb sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 teisest taandest ning eelnõu koostajate
otsusest sätestada nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele MKM
ministri määrusega. Nõuded näidispakkumisele tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12, kuid
nüüd sätestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet, kes sidedirektiivi artikli 69 lõike
4 esimese taande kohaselt võtab sellekohase soovituse vastu hiljemalt 21.12.2019. MKM
ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Punktid 62 ja 63. ESS § 54 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
83 lõike 2 kolmas lause, mis sätestab, et lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi
tagamiseks võib TTJA kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed,
millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad
võrreldavatel turgudel. Tegemist on täpsustava loeteluga, mis piiritleb TTJA võimalused
hinnaga seotud kohustuste määramisel. Selle muudatuse tulemusena muudetakse ka eelnõu § 1
punktis 62 selle paragrahvi lõikeid 1 ja 3, lisades sinna viite ka lõikele 21.
Punkt 65. ESS § 54 täiendatakse lõikega 6 , millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõige
4, mis sätestab, et TTJA ei kohalda märkimisväärse turujõuga ettevõtjale jaemüügituru
kohustusi geograafiliste turgude ja jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks
ESS §-de 74 ja 79 kohaldamist. Sellise muudatusega rõhutatakse veelkord, et piirkondades, kus
konkurents toimib ei ole hinnaregulatsiooni kehtestamine jaeteenustele asjakohane.
19
Punkt 67. ESS § 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“. 2010. aastas sõnavõistlusel pakuti välja, et
võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel võiks kasutada eesti keelset sõna „taristu“. Selle sõna
kasutamine on kinnitunud eesti keelde, seega kasutame seda sõna ka ESS-is.
Punkt 68. ESS § 56 lõike 1 muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 esimesest taandest,
kus täpsustatakse seni kehtinud tähtajamääratlust „eelnevalt ja õigeaegselt“, asendades selle
„vähemalt kolm kuud ette“. See muudatus toob õigusselgust ning annab märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale täpse ajaraami, millal ta peab TTJA-d, teavitama oma kavatsusest anda
oma kohaliku juurdepääsuõiguse varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale
eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus.
Punkt 69. ESS § 56 täiendatakse lõikega 21, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1
kolmandast taandest, kus sätestatakse sideettevõtjale õigus välja pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mis kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute tõhus ja
mittediskrimineeriv juurdepääs. Selle täiendusega lihtsustatakse ja tõhustatakse vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolset vabatahtliku eraldamise protsessi seeläbi, et antakse ka
reguleeritavale sideettevõtjale suurem õigus temale kehtestatavate kohustuste valikul.
Punkt 70. ESS § 56 lõiget 3 täiendatakse, et TTJA peab kavandatava tehingu mõju juures
vajaduse korral hindama ka ESS § 56 lõikes 21 nimetatud kohustusi (vt eelnõu § 1 punkti 69).
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 esimesest taandest.
Punkt 71. ESS § 56 täiendatakse lõigetega 5–7, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 78 lõike 2
kolmandast ja neljandast taandest ning lõigetest 3 ja 4. Täiendusega sätestatakse turuanalüüsi
läbiviimise kohustuse sätted, kus TTJA peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus
tegutseb, ning vastavalt, kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama.
Sellise täiendusega tagatakse, et turgu reguleerivad kohustused vastavad vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamisest tekkinud uuele konkurentsiolukorrale.
Näiteks võivad sellise vabatahtliku eraldamise tulemusel kaduda turutõrked seoses juurdepääsu
ja/või diskrimineerimisega, mistõttu kaob ka vajadus selliste turutõrgete vältimisega seotud
kohustuste järele.
Punkt 72. ESS-i täiendatakse §-dega 561–564, mille tulemusena võetakse ESS-is üle
sidedirektiivi artiklid 76 (sh sidedirektiivi lisa IV), 79, 80 ja 81.
ESS §-ga 561 sätestatakse kaasinvesteerimise nõuded uue väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 198 selgitatakse, et kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus
tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst,
pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega,
võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel
ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus
taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus.
Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või
pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb
kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi
jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud
võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult
20
järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on
aktiivne.
Lõike 1 kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjal õigus TTJA-le
välja pakkuda kohustusi oma uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamiseks
kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale.
Lõikes 2 sätestatakse kohustuste hindamise kriteeriumid, millest TTJA peab hindamisel
lähtuma.
Lõikes 3 sätestatakse lisakriteeriumite kehtestamisese võimalus, et tagada potentsiaalsete
investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, arvestades kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
Lõikes 4–6 sätestatakse kaasinvesteerimise kohustuse kehtestamise, säilitamise, muutmise ja
täitmise kord.
ESS §-ga 562 sätestatakse ESS-is kohustuste võtmise menetlus.
Juba praegu saavad turuanalüüsi teostamisel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud
ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on kõrvaldada TTJA tuvastatud
konkurentsiprobleeme ning mida TTJA otsuse tegemisel ka arvesse võtab.
Käesoleva paragrahviga saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad teha TTJA-le ettepanku
kohustuste kehtestamiseks oma sidevõrgule just seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimisega.
Kohustuste kehtestamiseks viib TTJA läbi turuanalüüsi ja avaliku konsultatsiooni ning esitab
oma esialgse hinnangu ettepaneku teinud sideettevõtjale. TTJA võib oma otsusega teha
kohustused, kas täielikult või osaliselt siduvaks.
Otsuse tegemisel lähtub TTJA tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige
valides ajavahemiku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning võtavad arvesse väärtust,
mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule
konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja
vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks,
sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava
koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke
ei täideta.
ESS §-ga 563 sätestatakse ESS-is nõuded ainult hulgimüügiga tegelevale ettevõtjale. Selline
ainult hulgiteenuse pakkumisega ärimudel aitab kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutab
seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Regulatiivne reaktsioon peaks
sellise mudeli korral olema vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada
kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas on TTJA-l võimalik sekkuda, kui
on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid.
ESS §-ga 564 sätestatakse ESS-is nõuded üleminekul pärandtaristult uuele taristule.
Eesmärk on hõlbustada lõppkasutajate huvides olevat üleminekut näiteks vaskkaablivõrkudelt
järgmise põlvkonna võrkudele. Selleks on TTJA-l võimalik jälgida võrguoperaatorite endi
sellekohaseid algatusi ning õigus kehtestada vajaduse korral asjakohase üleminekumenetluse
tingimused, näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava
kvaliteediga juurdepääsutoote kättesaadavuse. Üleminekul põhjendamatute viivituste
ärahoidmiseks peab TTJA-l olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsuko-
hustused, kui asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandtaristult
ülemineku tingimuste ja menetluse järgimine. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad
pärandtaristul põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil
põhinevale juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma
juurdepääs mistahes reguleeritud toote tasemele.
21
ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile
sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele.
Punktid 74 ja 75. ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 63, § 631 ja § 632). Kuna sidedirektiivi artiklitest 44 ja 61 tulenevate muudatuste
tulemusena oleks vaja § 64 lisada 13 uut lõiget, mis teeks § 63 väga pikaks ja kohmakaks, kuna
selles paragrahvis on juba kaheksa lõiget
ESS § 63 sätestatakse üldised juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramise sätted.
ESS § 63 lõike 1 sisu jääb sisuliselt samaks, täiendusena lisatakse, et TTJA võib kehtestada
võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktist b.
ESS § 63 lõiked 2 ja 3 on uued lõiked ning need tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punkt
c ja lõike 2 teine taane. Tehnika edasine areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha
laiem levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel
võivad tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks
innovatsiooniks.
Seega antakse TTJA-le õigus kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele
läbivühendatavuse tagamiseks proportsionaalsed kohustused kooskõlas Euroopa Komisjoni
rakendusmeetmetega
Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase numbrivaba isikutevahelise
side teenuste osutaja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate
vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese
geograafilise haardega numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajate suhtes, kes aitaksid
ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused
koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad.
ESS § 63 lõige 4 on kehtiva § 63 lõige 2, selle lõike sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes
sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse
võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs
rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele.
Lõike sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktiga d).
ESS § 63 lõiked 5 ja 6 on kehtiva § 63 lõiked 3 ja 4, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse põhimõtteid, mille alusel võib TTJA kehtestada võrguteenust pakkuvale
sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara
ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks Lõigete sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 44.
ESS § 63 lõiked 7, 9 ja 10 on kehtiva § 63 lõiked 6–8, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse TTJA-le õigus kohustuste kehtestamise õigused, nõuded otsuse
teavitusele ja informatsiooni andmisele.
ESS § 63 lõiked 8 ja 11 on uued sätted ja tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõikest 5, mis
sätestab, et enne kohustuste kehtestamist viib TTJA läbi siseriikliku (ESS § 47) ja
rahvusvahelise konsultatsiooni (ESS § 48). Lisaks sätestatakse, et TTJA vaatab kehtestatud
kohustused üle viie aasta möödumisel.
ESS § 631 sätestatakse hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramise nõuded.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõiked 3 ja 7. Sätte eesmärk on sidevõrkude
ristkasutuse suurendamine, mis edendaks omakorda lõppkasutajatele konkurentsivõimeliste
teenuste pakkumist. TTJA-le antakse õigus kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi
omanikule kohustus võimaldada juurdepääsu talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja
kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku
esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini. Erandjuhtudel võib kohustuse ulatust laiendada
22
esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille TTJA määrab
kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu
lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv.
Selle tulemusel tekib sideteenuse osutajatel õigus taotleda juurdepääsu hoonesisestele
kaablitele või väljaspool hoonet asuvatele kaablitele lisaks ka juhtudel, kui vastava kaabli
omanikule ei ole kehtestatud vastavaid kohustusi turuanalüüsist lähtuvalt.
ESS § 632 sätestatakse raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramise nõuded. Sellega
võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõige 4. Sellega antakse TTJA-le õigus kehtestada
sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise
rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutatava
sideteenuse osutamiseks.
Punktid 77–79. ESS § 66 lõikeid 2, 3 ja 4 täpsustatakse ja täiendatakse normi õigusselguse
parema loetavuse huvides.
Punkt 80. ESS § 67 täiendatakse lõikega 3, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 62 lõige
2, mille eesmärk on sätestada TTJA-le õigus tingimusjuurdepääsu süsteemide turul teha
turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Tühistamine või muutmine ei tohi kahjustada
lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi.
Sideteenuse ja tarbijalepingute regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 81–104)
Punktid 81 ja 82. ESS § 831 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal
määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub
vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks.
Seadust täiendatakse §-ga 832, millega sätestatakse universaalteenuse maksemääraks 0,01-1%.
Sellega antakse Vabariigi Valitsusele selged piirid, mille ulatuses on täitevvõimul õigus makse
määr kehtestada. Samas jääb universaalteenuse makse määra kehtestamise mehhanism samaks
käesoleval ajal kehtivaga.
Lõikes 1 sätestatakse makse määra protsent sideettevõtja eelmise majandusaasta käibest, mille
Vabariigi Valitsus saab kehtestada.
Lõikes 2 sätestatakse maksemäära kehtestamise alused, millest Vabariigi Valitus maksemäära
kehtestamisel lähtub. Nendeks on ESS §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude
põhjendatus ja suurus ning TTJA poolt vastavalt ESS §-le 137 koostatud aruanded.
Lõikes 3 sätestatakse, et maksemäära kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse,
mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Kohustuste jõustumine tuleneb universaalteenuse makse määra kehtestamise menetlusest.
TTJA esitab 2028. aasta 1. aprilliks MKMile aruande, mis sisaldab ülevaadet universaalteenuse
maksete kasutamise ja universaalteenuse makse määra kohta.
MKM esitab ESS § 832 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku makse määra
kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab makse määra 2028. aasta 30. septembriks.
Punkt 83. ESS § 87 täiendatakse lõikega 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 102 lõige
5, mille eesmärgiks on muuta sideteenuse hind tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning hoida
sellega sideteenuse kulud kontrolli all.
Tarbijad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest sideteenuse kuludest ja
neil on vastavaid teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu.
23
Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks
sätestatakse internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teha
tarbijale kättesaadavaks mõistlik võimalus, mis võimaldab jälgida tarbimist. Selleks võivad olla
näiteks juba internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajate loodud
võimalused, mille kaudu saab jälgida kasutatud andmemahtu, saadetud SMS-e ja kasutatud
kõneminuteid (nt mobiilirakendused (äppid) „Minu Telia“, „Mobiili OmaElisa“ ja „Minu
Tele2“).
Lisaks sätestatakse internetiühenduse teenuse osutajale või isikutevahelise side teenuse
osutajale kohustus teavitada tarbijat ennetavalt sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu
täitumise peatsest saabumisest, et kaitsta tarbijat arvetega seotud halbade üllatuste eest, kuna
lepingus kokkulepitud andmemahu ületamine toob kaasa ka eeldatust suurema arve.
Punktid 84 ja 85. ESS § 872 lõikeid 1–3 muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas
küberturvalisuse seaduses kasutatava terminoloogiaga, sõna „juhtud“ asendatakse sõnaga
„küberintsidendid“. Lisaks asendatakse lõikes 1 sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning
teistele võrkudele ja teenustele“, millega sätestatakse küberturvalisuse mõju lisaks võrkudele
ka teenustele. Muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 40 lõikest 1.
Sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske.
Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav
turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist,
selleks, et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja
teenustele.
Punkt 86. ESS § 872 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju
hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma.
Seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Nüüd
on sätestatud selged parameetrid, mille järgi mõju suurust ühtsel viisil hinnata.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 40 lõikest 2.
Punkt 87. ESS § 88 lõikes 1 muudatusega laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama
tasuta ühenduse loomise hädaabinumbrile 112. Seni kehtis see kohustus ainult telefoni- või
mobiiltelefoniteenuse osutajatele, kuid nüüd laiendatakse seda kohustust kõigile numbripõhist
isikutevahelise side teenuse osutajatele, st lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele
ka Skype-le, Viber-le jt sarnastele teenustele, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või
rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli
109 lõikest 2 ja sideteenuse mõiste laiendamisest (vt eelnõu § 1 punkti 2). Häirenumbrile 112
helistamise võimaldamise kohustuse subjektide ringi laiendamise vajadus on tingitud tarbijate
käitumisharjumuste muutusest. Järjest enam kasutavad tarbijad oma igapäevaste kõnede
tegemisel Skype jt sarnaseid teenuseid. Seega on oluline tarbijate turvalisuse ja ohutuse
suurendamiseks, et ka selliste teenuste vahendusel oleks võimalik saada ühendus
hädaabinumbriga 112,
Punktid 88 ja 89. ESS § 89 pealkirja muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10,
millega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 106.
Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas sidekeskkonnas tõhusa konkurentsi
võimaldaja. Sätte eesmärk on anda teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistev, täpne ja
õigeaegne teave, et suurendada lõppkasutajate usaldust teenusepakkuja vahetamisel ja ka nende
tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peavad tagama teenuse
24
järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda
ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust
lõppkasutaja soovitud ajal.
ESS §-e 89 täiendatakse lisaks numbriliikuvuse nõudele, st telefoni- või mobiiltelefoniteenuse
osutaja vahetamisel oma numbri liikumisest ühe sideettevõtja juurest teise, ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise sätetega. Selle sätte eesmärk on soodustada
konkurentsi ka andmesideteenuse turul, soodustades klientidel nimetatud teenuse osutjate
vahetamist.
Seega peaksid sideettevõtjad sarnaselt numbriliikuvusega tehnilise teostatavuse korral tagama
teenuse järjepidevuse nii, et kliendil oleks internetiühenduse teenuse osutajat võimalik
vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine.
See nõue kehtib ainult sellisel juhul kui see on tehniliselt teostatav (lõige 9), st seda näiteks kui
klient elab piirkonnas, kus internetiühenduse teenust pakub ainult üks sideettevõtja ja ühtegi
teist sideettevõtjat selles piirkonnas ei tegutse, siis ei ole tehniliselt võimalik teisel sideettevõtjal
kliendile teenust pakkuda. Selle muudatusega soodustatakse pigem kortermajades elavate
klientide võimalust vahetada internetiühenduse teenuse osutajat. Täpsemad nõuded
internetiühenduse teenuse vahetamise kohta sätestatakse MKM ministri määrusega
(volitusnorm lõikes 10). MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Lisaks sätestaks lõikes 8 sideettevõtjale kohustus säilitada ühe kuu jooksul kliendi number, kui
klient ütleb sideteenuse lepingu üles, sooviga viia see teise sideettevõtja juurde.
Punkt 90. ESS § 91 täiendatakse lõikega 4, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 98, mille kohaselt
ei kohaldata lõppkasutaja õiguste kaitse peatükki mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise
side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. Seda eelkõige
seetõttu, et mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitusvõimelises
ökosüsteemis. Seetõttu leiti, et direktiivi lepinguõiguste osa kohaldamine taolise ettevõtja
suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
Mikroettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 ja selle
kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad
kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni
50 000 eurot.
Ettevõtja määratlus raamatupidamise seaduses tuleneb raamatupidamisdirektiivist, mille
normid on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohandatud avatud majandusruumiga
väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikroettevõtjate ja väikeettevõtja suurusega ettevõtjate
sektor. Saavutatud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja
ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 255 juhitakse tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kohtu
praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest
sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes
moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et
mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel.
25
Punkt 91. ESS täiendati uue §-ga 951 , mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 102 ja sidedirektiivi
lisast VIII, mis sätestab sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise
kohustuse, mis muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Ka kehtivas ESS (§
96) on sätestatud lisaks horisontaalsetele VÕS-ist tulenevate lepingunormidele sidesektori
spetsiifikast tulenevad lepingu tingimused, mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse.
Lepingueelse teabe mõte seisneb selles, et lepingut sõlmida sooviv tarbija saaks võimaluse enne
lepingu sõlmimist tutvuda erinevate sideettevõtjate teenuste tingimustega, võrrelda neid ning
teha lõpuks valik ühe või teise sideettevõtja kasuks. Lõppkasutajale antakse rohkem teavet
sideteenuse kvaliteedi konkreetsetest parameetrite, hindade, sideteenuse osutamise tingimuste,
hädaabinumbrile „112“ ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse turvalisuse ning
teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohta. Lepingueelne teave
esitatakse püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas
vormingus.
VÕS §-i 111 kohaselt on püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult
temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja
muutmata kujul taasesitatav. Tulenevalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande21
selgitustest peab püsiv andmekandja vastama kolmele tunnusele. Esiteks peab see olema isikule
adresseeritud, teiseks peab teave olema muutumatul kujul taasesitatav ja kolmandaks peab
teave olema muutumatult taasesitatav piisava aja jooksul, arvestades teabe sisu ja olulisust.
Püsivaks andmekandjaks võivad olla paberkandjad, e-kirjad, tekstisõnumid jt meediumid, mis
vastavad kolmele tunnusele.
Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded, mis kehtivad kõikidele sideettevõtjatele, v.a
masinatevahelise side teenuse osutaja. Nimetatud teenuse osutaja on välja jäetud, kuna tegemist
on masinatevahelise infovahetusega, mis tarbijat ei puuduta. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutajale, lõikes 4 lisanõuded
numbripõhise isikutevahelise side teenuse ostutajale ja lõikes 5 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse osutajale.
Lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse
teabe temale sobivas formaadis kättesaadavaks.
Lõikes 7 sätestatakse tarbija huvide kaitseks lepingu lühikokkuvõte, millega antakse tarbijale
ülevaate kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu
tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja
lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb
mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte.
Selles paragrahvis nimetatud teavet esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning
mittetulundusühingule, välja arvatud juhul, kui nad on sellest loobunud.
Sama erand on sätestatud ka ESS § 96 lõikes 7, § 961 lõikes 4 ja § 100 lõikes 6. Mikroettevõtja
definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 90 selgituses. Väikeettevõtja definitsioon on sätestatud
raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt väikeettevõtja on Eestis registreeritud
äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks
ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine
töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
21
P. Varul, I. Kull, V Kõve, M Käersi ja K. Sein. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud
väljaanne. Lk 78
26
Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori
ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja
pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja
väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste
kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile
samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad.
Punkt 92. ESS § 96 muutmine ja uuesti sõnastamise vajadus tuleneb ESS-i täiendamisega
§ 951, mille tulemusena puudub vajadus ESS § 96 lõike 1 järele, ning muutuvad oluliselt ka
teised § 96 lõiked, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 103 lõige 1, artikli 105 lõiked 1 ja
2 ning artikkel 107. Seega otsustasid eelnõu koostajad anda kogu paragrahvi uues sõnastuses.
ESS § 96 lõige 1 on kehtiva § 96 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna ning tehakse
ainult redaktsioonilist laadi muudatus, mis on seotud ESS-i § 951 lisandumisega. Lõikes 1
sätestatakse, et sideteenuse lepingus tuleb lisaks §-le 951 nimetatud tingimustele määrata ka
sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, ühendamise aeg ja tingimused.
ESS § 96 lõige 2 on kehtiva § 96 lõige 3 ja seda lõiget muutetakse oluliselt. Muudatused
tulenevad ESS § 951 ja sidedirektiivi artikli 103 lõikest 1. Lõikes 2 sätestatakse, millised
sideteenuse osutamise tingimused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, mida
internetiühenduse teenuse osutaja ja isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma
veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil ning ka erivajadustega inimestele
sobivas formaadis. Selle muudatuse tulemusel on tarbijad veelgi paremini informeeritud
sideteenuse tingimustest.
ESS § 96 lõige 3 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi lisa IX punktist 2.5, mille kohaselt
sätestatakse erinõue numbrivaba isikute vahelise side teenuse osutajale, nimelt peab ta
avaldama oma veebilehel teabe hädaabiteenistusele juurdepääsu võimaldamise või
mittevõimaldamise kohta. Eesmärgiga tagada tarbijate parem informeeritus.
ESS § 96 lõiked 4 ja 5, siin tehtavad muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1,
muudatuse kohaselt välistatakse nende sätete kohaldumine numbrivaba isikutevahelise side
teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajatele. Ülejäänud sideteenuse osutajad peavad
sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping üheaastase
tähtajaga ning järgima põhimõtet, et lepingu kestus ei tohi ületata kahte aastat. Lõigetega 4 ja
5 reguleeritakse olukordi kus sidelepingu sõlmimisel antakse tarbijale näiteks tasuta või
oluliselt odavama hinnaga mobiiltelefon ja soovitakse tarbija sellega mingiks perioodiks
endaga siduda.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui
avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side
teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid
või ei. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest
sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest
ka kasu.
ESS § 96 lõige 6 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1. Selles lõikes
sätestatakse välistus, et lõigetes 4 ja 5 norme ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes,
siis kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse
kasutuselevõtu eest. See tähendab, et kui tarbijal on eraldi leping füüsilise ühenduse
kasutuselevõtuks (näiteks fiiberoptilise kaabli paigaldamise leping), siis ei kehti sellele ühe või
kaheaastane lepingu kestuse piirang. See norm ei kohaldu terminalseadme (nt ruuteri)
järelmaksule. Selline säte on põhjendatud kuna füüsilise ühenduse loomine (näiteks fiiberoptika
27
vedamine tarbijale tuppa) on üldjuhul oluliselt kallim, kui mobiiltelefoni või ruuteri soetamine.
Seega aitab see tarbijal füüsilise ühenduse loomise maksumust ajatada pikemale perioodile, mis
muudab selle eest tasutava järelmaksu talle taskukohasemaks.
Punkt 93. ESS-i täiendatakse §-ga 961, millega sätestatakse ühtsed ja läbipaistvad nõuded
teenusepaketile, nõuded lepingu kestusele, vahetamisele ja terminalseadme omandamist
käsitlevaid lepingutingimusi. Selle sättega suurendatakse tarbijate õigusselgust ja soovitakse
vältida olukorda, kus paketis olevatel erinevatel sideteenustel on erinevad nõuded teenuspaketi
lepingu lõpetamisele ja vahetamisele ning terminalseadme suhtes.
Eestis sideettevõtjate poolt pakutavad teenuspaketid koosnevad enamasti: internetiühenduse
teenusest, telefoniteenusest ja televisiooniteenusest. Ehk pakett koosneb ühest
internetiühenduse teenusest (andmesideteenus) või ühest numbripõhisest isikutevahelisest side
teenusest (telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenust) ja muudest teenustest näiteks
televisiooniteenus.
Lõikes 1 sätestatakse teenusepaketi mõiste. See on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe
või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga.
Lõike 2 kohaselt kui tarbijale pakutavasse teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet
sisaldavasse paketti kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või numbripõhine
isikutevahelise side teenus, on kogu paketi, sealhulgas muidu nende sätetega hõlmamata
elementide suhtes mutatis mutandis kohaldatavad peamised sätted, mis käsitlevad lepingu
kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja
vahetamist.
Lõike 3 selgitab, et juhul kui tarbija tellib sama internetiühenduse teenuse või numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, siis ei pikene
automaatselt kehtiva teenuspaketi kestus, välja arvatud juhul kui tarbija on lisateenuse või
terminalseadme tellimisel sellega sõnaselgelt nõus.
Punkt 94. ESS § 99, mis reguleeris seni vaid lepingu tingimuste muutmist, täiendatakse lepingu
pikendamise sätetega. Seetõttu muudetakse ka paragrahvi peakirja. Pikendamise sätteid on
selgitatud eelnõu § 1 punktis 95.
Punkt 95. ESS § 99 lõike 3 muutmine tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 4, kus
sätestatakse, et sideteenuse lepingu muudatustest tuleb teavitada lõppkasutajaid püsival
andmekandjal. Tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest ja numbrivaba isikutevahelise side
teenuse osutaja nõuete leevendamisest, ei kohaldu nimetatud säte numbrivaba isikutevahelise
side teenuse osutajatele. Lõike 3 teises lauses sätestatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu
muudatustega mittenõustumise tähtaeg (ühe kuu jooksul), mille jooksul ta võib lepingu
leppetrahvita üles öelda.
Lisaks täiendatakse lõiget lausega, mis sätestab, et kui sideteenuse lepingus tehakse
muudatused õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes
halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, siis puudub lõppkasutajal õigus
leping leppetrahvita üles öelda.
Õigusaktis tuleneva muudatused on näiteks uued lepingutingimused, mis on kehtestatud EL-i
või Eesti õigusega, mida sideettevõtjad peavad järgima. Lõppkasutaja huvidest tulenevad
muudatuste näitena võib tuua andmesidekiiruste tõstmise selliselt, et kuutasu lõppkasutaja jaoks
ei muutu. Eelnõuga jäetakse sideturu enda reguleerida ehk sideettevõtjate tõlgendada, millised
lepingu muudatused on „lõppkasutaja huvides“, kuid neid muudatusi tuleb hinnata objektiivsete
28
kriteeriumide alusel, ning sideettevõtjad peavad tõendama, et kõik muudatused on lepingus
üksnes lõppkasutajate huvides ja ei tohi avaldada lõppkasutajatele mingit negatiivset mõju.
Halduslikku laadi muudatus on näiteks sideteenuse osutaja aadressi muutumine.
Punkt 96. ESS §-i 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõige 3. Täienduse eesmärgiks on teavitada lõppkasutajat enne sidelepingu automaatset
pikenemist leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest ja anda lõppkasutajale nõu parima
sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ja enne automaatset lepingu pikenemist.
See kohustus laieneb sideettevõtjatele, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja
masinatevahelise side teenuse osutajale.
Lõike 6 korral on ESS eriseadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus22 (General Data Protection
Regulation, GDPR) üldseadus, st, et isegi juhul, kui lõppkasutaja on keelanud, mis tahes teadete
saamise teenusepakkujalt, peab sideettevõtja oma kohustust täitma ja saatma lõppkasutajale
kord aastas ülevaate parima hinna kohta.
Punkt 97. ESS §-i 100 täiendatakse lõigetega 3–6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõiked 5–7.
Lõppkasutajate huvide kaitseks sätestatakse lõigetes täiendavad nõuded sideteenuse lepingu
ülesütlemiseks, kui sideteenuse kvaliteet erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. Lõigetes
4 ja 5 reguleeritakse sideettevõtja õigust nõuda lõppkasutajalt hüvitist lõppkasutajale jäänud
terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või
kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest,
kumb on väiksem. Lisaks ei tohi sideettevõtja piirata peale hüvitise maksmist terminalseadme
kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
Punkt 98. ESS § 1001 tunnistatakse kehtetuks, kuna sideteenuse hinnavõrdluse võimalus
lisatakse sideteenuse andmekogule ja sätestatakse ESS §-s 1002, vt järgmist eelnõu punkti.
Punktid 99–104. Seoses ESS § 1001 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ESS § 1002
pealkirja.
Seetõttu muudetakse ka ESS § 1002 lõiget 1, 2, 4 ja 5 ning täiendatakse lõikega 21. Muudatuste
eesmärgiks on lõppkasutajale elektroonilise sideteenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud
ning võrreldava hinna ja kvaliteedi kohta käiva teabe olemasolu tagamine, mis tuleneb ka
sidedirektiivi artikli 103 lõikest 2.
Lõppkasutajatel peab olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik
lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või isikutevahelise side teenuste
osutajate hindu, kvaliteeti, katvust, võimalusi ja võimekuse parameetreid.
Lisaks hinna ja kvaliteedi lisamisele on § 1002 lõike 2 esimesse lausesse lisatud sõnad
„geograafilised alad“. Esimene lause sätestab, et sideteenuse andmekogu pidamise eesmärk on
võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteedi ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel
pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada
geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Geograafiliste alade,
millel puudub andmesideteenus kaardistamine on vajalik, et riigi reguleerival asutusel (TTJA)
22
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
29
oleks ajakohane geograafiline ülevaade andmesidevõrkude geograafilisest ulatusest Eesti
territooriumil. Selle andmekogu andmeid kasutatid, viimase miili turutõrke väljaselgitamisel
Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik
saada internetiühendust (andmesideteenust), milliste parameetritega (millised on andmeside
kiirused) ja millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti
võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust.
TTJA on loonud ESS § 1002 alusel sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi ehk sideteenuste andmekogu, vt www.netikaart.ee. Seal saavad juba praegu
lõppkasutajad võrrelda sideteenuse katvust ja võimalusi. Nimetatud andmekogu täiendatakse ja
lisatakse hinna ja kvaliteedi võrdlus. Andmekogu täiendamine maksab hinnanguliselt 30 000
eurot. ESS § 1002 täiendamine lõikega 21 tuleneb vajadusest sätestada sideteenuse andmekogu
põhimääruse volitusnorm, sellega viiakse sideteenuse andekogu vastavausse avaliku teabe
seaduses sätestatuga.
Sideturu riikliku korralduse sätted (eelnõu § 1 punktid 105–109, 111 ja 113)
Punkt 105. ESS §-i 143 pealkirja ja paragrahvi muudatus on tingitud koostöö vajadusest EL-i
raadiosageduspoliitika töörühmaga (RSPG), eelkõige ühtlustatud raadiosageduste teemal, vt
eelnõu § 1 punkti 18. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 4 lõige 3.
RSPG ülesanne on abistada ja nõustada Euroopa Komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud
küsimustes. Sellisteks raadiospektripoliitikaga seotud küsimusteks on raadiospektri
kättesaadavus, ühtlustamine ja jaotamine, teabe jagamine raadiospektri jaotamise,
kättesaadavuse ja kasutamise kohta, spektri kasutamisõiguste andmise meetodid, raadiospektri
ümberkorraldamine, ümberjaotamine, hindamine ja tõhus kasutamine ning inimeste tervise
kaitsmine.
RSPG peab aitama kaasa EL-i raadiospektripoliitika arengule, mis võtab lisaks tehnilistele
parameetritele arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, sotsiaalseid ja
tervishoiuga seotud kaalutlusi, samuti raadiospektri kasutajate potentsiaalselt vastuolulisi
vajadusi, et tagada õiglase, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse tasakaalu saavutamine
RSPG-sse kuuluvad LR-de valitsuste kõrgetasemelised eksperdid.
Punkt 106. ESS § 149 lõiget 9 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et piiriülese vaidluse
lahendamise käigus tehakse sideettevõtjale ettekirjutus ühe kuu jooksul, Euroopa Sideameti
arvamusest arvates. Kehtivas seaduses ei olnud sätestatud, mis aja jooksul TTJA peab
ettekirjutuse tegema. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 27 lõige 5.
Punktid 107 ja 108. ESS § 152 lõiget 2 muudetakse ja § 152 täiendatakse uue lõikega 3,
muudatused tulenevad sidedirektiivi artiklist 23. Muudatuse tulemusena sätestatakse lõikes 2
selgesõnaliselt, et huvitatud isikutele antakse arvamuse esitamiseks vähemalt 30 kalendripäeva.
Lisaks sätestatakse, et käimasolevate avalike konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt Eestis on
TTJA.
Punkt 109. ESS §-i 164 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse selliselt, et see karistus hõlmaks ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise karistust, sarnaselt numbri
liikuvuse karistusele. Tulenevalt sidedirektiivi artikli 107 lõikest 7 peab riik ette nägema
karistuse juhuks, kui interneti ühenduse teenuse osutaja ei täida internetiühenduse teenuse
osutaja vahetamisel ESS §-is 89 sätestatuid nõudeid, vt eelnõu § 1 punkte 88 ja 89.
Punkt 111. Muudetakse ESS-i rakendussätte §-i 1931 selliselt, et sellega lükatakse § 137 lõike
2 punktide 3 ja 4 jõustumine edasi 2028. aasta 1. jaanuarile.
30
Kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega
sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja
määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult
koormavaid kulusid. Seetõttu ei ole vaja TTJA-l esitada aruannet universaalteenuse maksete
kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks
kalendriaastaks.
Punkt 113. ESS-i normitehnilist märkust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas kehtivate
EL õigusaktidega. Esiteks tunnistades kehtetuks viited seni kehtinud sidedirektiividele
2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning teiseks tunnistatakse kehtetuks
viide direktiivile 2006/24/EÜ, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks ja
kolmandaks lisatakse viide direktiivile 2018/1972, mille sätted võetakse eelnõuga üle.
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine
Eelnõu § 2 sätestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmine, paragrahv koosneb kolmest
punktist.
Punkt 1. EhS muudatusega soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamist,
kuna selliste võrkude kättesaadavuse ja katkematu levi tagamine nõuab suurel hulgal väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell).
Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade asukohtadega ja
elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku
ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt
võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna
sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks.
Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste
olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud
otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G
võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised,
tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese
raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks.
Selleks sätestatakse EhS riigile ja kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus lubada
sideettevõtjal juurdepääsu nende omanduses olevale ehitisele, et paigaldada sinna väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt, mis toetab uue põlvkonna sidevõrgu
kiiret rajamist. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 57.
Punkt 2. EhS § 130 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et väikese levialaga raadiosagedusi
kasutatava juurdepääsupunkti nõuete kontrollimise üle teostab järelevalvet TTJA.
Punkt 3. Täiendatakse EhS normitehnilist viidet, lisades viite sidedirektiivile.
Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Eelnõu § 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 11
punktist.
31
Punkt 1.
RLS § 206 täiendamise vajadus lõikega 51 tuleneb tehnoloogia arengust ja viienda põlvkonna
mobiilsidevõrkude (nn 5G-tehnoloogia) pakutavatest uutest lahendustest.
Erinevalt varasemast tehnoloogiatest (2G, 3G ja 4G), kus reeglina kasutati standardseid
lahendusi (kõneside ja mobiilne andmeside), võimaldavad 5G võrgud täiesti erinevaid
rakendusi sõltuvalt kasutajate vajadustest. Seetõttu on otstarbekas lisaks „traditsioonilisele“
operaatorikesksele litsentseerimisele turu paindlikkuse suurendamiseks võimaldada uusi
sageduskasutuse võimalusi – sageduslubade andmine liikuva maaside privaatse lairiba
raadiovõrgule.
Liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu näol on tegemist konkreetse ettevõtte
territooriumil/kinnistul/ruumis loodud võrguga, mida ta kasutab oma tarbeks. Nimetatud võrgu
abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte
tootmisruumid või territoorium.
Kuigi nimetatud privaatvõrgud on tehnoloogia poolest sarnased RLS §-s 206 nimetatud lairiba
ja mobiilside võrkudega, on nende kasutuspiirkond tunduvalt väiksem kui RLS-is sätestatud
maakonnad. Selliste, katvuselt oluliselt väiksemate võrkude (näiteks üks aadressiobjekt), puhul
ei ole põhjendatud sama suure riigilõivu küsimine, kui tervet maakonda hõlmava sagedusloa
puhul. Seega teeme ettepaneku lisada RLS §-i 206 lõige 51 ning sätestada liikuva maaside
privaatse lairiba raadiovõrgu sagedusloa andmise riigilõiv üheks aastaks 800 eurot. Selline
riigilõivu suurus moodustaks 13% praegu kehtiva RLS-is (RLS § 206 lg 5 p 1 ja Lisa 3 p 2.3 –
6000 eurot) sätestatud summast.
See muudatus aitab kaasa tööstuse (tööstuse 4.0) digitaliseerimisele, mis tähendab erinevate
tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks
süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse
tõusu. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel
uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni.
MKM hinnangul privaatvõrkude korral riigilõivu alandamisel riigi tulud ei vähene, kuna
selliseid privaatvõrke saab luua sisuliselt igale tööstuspargi kinnistule ehk ühesõnaga saab sama
sagedust kasutada nt Tallinnas mitmes erinevas piirkonnas asuvas tööstuspargis. Seega
madalama riigilõiv kompenseeritakse rohkemate sageduslubadega. Lisaks suurendab tööstuse
digitaliseerimine tulusid ja alandab kulusid ning suurendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja
majanduskasvu.
MKM ministri määruse „Eesti raadiosagedusplaan“ lisas 1 sätestatakse, millised
raadiosagedusalad on mõeldud privaatse liikuva maaside lairibavõrgu kasutamiseks.
Punktid 2–4.
RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tuleneb vajadusest kiiresti anda sageduslubasid erinevate
ürituste läbiviimiseks nt rahvusvahelised spordivõistlused. Sageli on selliste lubade riigilõiv
näiteks 6,50 eurot või isegi 2,67 eurot. Samas, kui lubade taotlejad saavad teada, et nad tasuvad
riigilõivu 1/6 aasta riigilõivu määrast (RLS § 206 § 8), siis nad taotlevad luba pikemaks
perioodiks, kui nad reaalselt seda vajavad, kuna riigilõiv on väike. Selle tulemusel on selles alas
raadiosageduste kasutamine ebaefektiivne ja sellega takistatakse samade alade andmine teisele
sagedusloa taotlejale.
Selle muudatusega antakse sagedusluba kuni 7 kalendripäevaks ja selle eest tuleb tasuda
riigilõiv suuruses 20 eurot.
RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tingib ka RLS § 206 lõike 8 muudatuse, kus sätestatakse, et
riigilõiv 8-31 kalendripäeva eest on 1/6 riigilõivu määrast, mis on sätestatud RLS lisas 3.
RLS § 206 lõike 10 muudatuse näol on tegemist keelelise muudatusega.
32
Punktid 5 ja 6.
RLS lisa 3 punkti 4 muudatus tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust.
Maailmas ja ka Eestis on hüppeliselt kasvamas andmeside mahud ning sidevõrkude abil
ühendatud seadmete hulk. Samamoodi on toimumas hoogne areng kiire andmesideühenduse
pakkumiseks kasutatavates tehnoloogiates seoses nn 5G-standaridle vastava tehnoloogia
kasutuselevõtuga. Just 5G-standardile vastava sidevõrgu käiku andmisega kasvab
plahvatuslikult võrku ühendatud seadmete arv ning nende poolt edastatav andmemaht.
Andmesideühenduste pakkumisel saab tugijaamade või suurklientide sidesõlmede, mis vajavad
suuri andmemahte, omavaheliseks ühendamiseks kasutada raadiosideliine, mis töötavad 70/80
GHz ja 60 GHz sagedusalades, kus trasside pikkus jääb vahemikku mõnesajast meetrist kuni
paari kilomeetrini. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades töötavaid raadiosideliine on kõige
otstarbekam paigaldada tiheda asustustihedusega alale teineteisele väga lähedale, et tagada
soovitud kiirused ning piisava võrguressursi olemasolu. Just tiheasustuses on need oluliseks
alternatiiviks fiiberoptilistele ühendustele.
Eesti sideettevõtjad neid raadiosideliine praegu praktiliselt ei kasuta, kuna nende sagedusalade
sageduslubade riigilõivud on liiga kõrged. Näiteks kehtiva RLS § 206 lõike 4 punkti 5 ja RLS
lisa 3 punkti 4.19 kohaselt on riigilõivu suuruseks ühe raadiosideliini kohta (kaks raadiosaatjat,
mis töötavad dupleksrežiimis) 465 eurot. (155 eurot x 2 x 1,5=465 eurot). Probleemiks on
riigilõivu ebaproportsionaalne suurus seadmekomplekti maksumusse. Kui seadmekomplekti
hinnaks on umbes 3000 eurot, siis sellele lisaks tuleb tasuda 15.5% riigilõivu.
Ka teistes liikmesriikides on need lõivud madalamad, nt Hollandis 60–150 eurot aastas ja
Soomes 59–101 eurot aastas olenevalt sagedusest.
70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalade kasutamine on eelduseks Eestis kiire 5G-andmesidevõrgu
väljaarendamisele. Kui riigilõivud nimetatud sagedusalades jäävad oma senistele tasemetele,
siis takistab see sideettevõtetel andmeside lisaressursi kasutusele võtmist kvaliteetselt ja
võimalikult kiiresti just tihedamalt asustatud piirkondades. Raadiolinkide kasutamine oleks
täienduseks fiiberoptiliste kaablitega baasvõrgu rajamisele selleks, et ehitada ühendusi
kiiremini ja paindlikumalt.
Punktid 7–10.
RLS lisa 3 punkti 12 korrastatakse ja viiakse vastavusse MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“.
RLS lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks vähese huvi tõttu, kuna
nii madalate võimsustega seadmeid ei kasutata enam ringhäälingus. Viimase kuue aasta jooksul
(aastatel 2013–2019) ei ole punktide 12.1, 12.10 ja 12.11 alusel antud ühtegi sagedusluba.
Punktis 12.2 toodud võimsusvahemikuga sageduslubasid on viimastel aastatel antud ainult
lühemaks perioodiks kui aasta (st lühiajalised load ürituste jaoks, enamasti load kehtivusega 1–
10 päeva). Selliseid lubasid on sel aastal antud 17, 2018. a 21 ja 2017. a 24. Muudatuse
tulemusena (st punti 12.2 kehtetuks tunnistamine ja edaspidi punti 12.3 alusel riigilõivu
arvutamine) tuleks selliste sageduslubade eest maksta riigilõivu senise 2.67 euro asemel 6.50
eurot.
Lisa 3 punktid 12.3–12.9 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, kuna alates 01.07.2017 on ringhäälingu kasutuses sagedusala 470–694
MHz, senise 470–862 MHz asemel.
33
Lisa 3 punktid 12.11–12.18 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, selle tulemusena kustutatakse nendes punkidest sagedusala 1452–1492
MHz, kuna see ala ei ole enam ringhäälingu kasutuses.
Punkt 11.
RLS lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8, millega sätestatakse riigilõiv ka 10-kohalistele M2M
numbritele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruse nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ avati 10-kohalised M2M numbrid. Kuna RLS lisas 3 ei ole antud eraldi
sätet 10-kohaliste numbrite riigilõivule, siis vastavalt RLS lisa 3 punktile 15.4 oleks sellise
numbri riigilõiv 0,35 eurot. Selline lõivu määr ei oleks proportsioonis RLS lisa 3 punktiga 15.7,
kuna 12-kohalise M2M numbri eest küsitakse riigilõivu 0,01 eurot.
Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril.
Nimetatud kuupäevaks on liikmeriigid kohustatud oma siseriikliku õigusruumi direktiiviga
(EL) 2018/1972 kooskõlla viima.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 82 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
ESS § 832 ja eelnõu § 1 punkt 111 (ESS § 137 lõike 2 punktid 3 ja 4) on seotud
universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja jaoks teenuse osutamisega tekkinud
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisega. Nimetatud ebamõistlikult koormavad kulud
hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega sideettevõtjate poolt makstava
maksega, mille määr võib olla 0,01–1% vastava sideettevõtja eelmise majandusaasta
sideteenuste käibest.
Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat
ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei
saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid.
Seetõttu puudub vajadus eelpool nimetatud maksemäära kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ei
ole vaja Tehnilise Järelevalve Ametil esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise
kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu §-s 1 sätestatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse, helistaja
asukohateabe, hädaabiühenduse, internetiühenduse teenuse, isikutevahelise side teenuse,
numbripõhise isikutevahelise side teenuse, numbrivaba isikutevahelise side teenuse,
raadiokohtvõrgu, raadiosageduste ühiskasutuse, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse, väga
suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava
juurdepääsupunkti mõisted. Eelnõuga muudetakse 11 kehtivat ESS § 2 sätestatud mõistet ja
tunnistatakse kehtetuks alamkliendiliini mõiste.
ESS-i täiendamine uute mõistetega ja olemasolevate mõistete muutmine tuleneb sidedirektiivi
ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erinval
tõlgendamisel.
Õigusselguse huvides viidatakse eelnõus inglise keelsetele terminitele ja lühenditele, kuna
sidesektoris on levinud inglisekeelsete terminite kasutamine ja on oluline, et kõik osapooled
saaksid vastavast terminist üheselt aru
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
34
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020.
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas 1.
6. Eelnõu mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta EL-i õigus. Eelnõu laiendab sideteenuse mõistet,
millega tagatakse tarbija õiguste kaitse ka OTT-teenuste korral, mis kuuluvad nüüd sideteenuse
alla. Lisaks suurendatakse sidelepingute läbipaistvust, sätestatakse nõuded ühtlustatud
raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate
juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist
ning nõuete sätestamine kaasinvesteerimisele.
Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja
keskkonnalased mõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad majanduslikust mõjust.
Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju,
mõju elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule.
Sihtrühm
Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning TTJA.
Kaasnevas üldised mõjud
Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju
riigiasutuste töökorraldusele (TTJA-le ja MKM-ile).
Majanduslik mõju
Eelnõuga soodustatakse kiire andmeside võrkude arengut, mis omab üldist positiivset mõju
majanduse arengule ja mõjub positiivselt Eesti kui e-riigi ja e-teenuste arendamise lipuliigi
kuvandile.
Sotsiaalne mõju
Eelnõuga suureneb sideteenuse tarbijate õiguste kaitse, kuna sideregulatsioonile allutatakse ka
OTT-teenused, mida tarbijad järjest enam kasutavad traditsiooniliste sideteenuste asemel.
Lisaks suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis
aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on
tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest.
Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu mõjutab eelkõige TTJA töökorraldus ja vähesel määral ka MKM-i töökorraldust.
Eelnõuga antakse TTJA-le täiendavaid õigusi ja kohustusi ühtlustatud raadiosageduste
kasutusse andmisel, turuanalüüsi läbiviimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
kohustustuste määramisel ja järelevalvekohused seoses sidelepingu muudatustega. Eelnõuga
sätestatakse MKM-ile koostöökohustus RSPG-ga.
Kavandatav muudatus 1: sideteenuse mõiste laiendamine
Mõju valdkond 1: Majanduslik ja sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Sideettevõtjad
35
Mõju kirjeldus: Sideturg on võrreldes 2002. aastaga, kui jõustus kehtiv sideraamistik, kiiresti
edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on
muutunud ka sideteenuse tarbijate, kasutajate käitumisharjumused, traditsiooniliste sideteenuse
(tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenuse) asemel kasutatakse üha enam andmesidel baseeruvaid
uusi teenuseid (nn OTT-teenused), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid
teenuseid, mis omakorda vähendab traditsioonilist sideteenuste kasutatavust.
Selleks, et sideturul tegutsevad teenuseosutajad oleks võrdselt koheldu ja tarbijate õigused
ühtviisi kaitstud, laiendatakse sideteenuse mõistet sellisel, et ka andmesidel baseeruvad uued
sideteenused ehk OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla.
Muudatuse tulemusena peavad uued sideteenuse osutajad (OTT-teenuse osutajad ehk Skype,
WhatsApp, Viber jt) registreerima end sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist tulenevat
regulatsiooni.
Eelnõu tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu
allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omavad need muudatused olulist
mõju ennekõike sideettevõtjast OTT-teenuse osutajatele, kes peavad nüüd järgima ESS-i
regulatsiooni ja registreerima enda sideteenuse ostutajaks.
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Sideteenuse osutamise tarbijakaitse nõuded tulenevad nii
tarbijakaitseseadusest kui ka ESS-ist, sellega on tarbijate õigused sideteenuse kasutamisel
igakülgset kaitstud. Kuna tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel
OTT-teenuseid, mis kehtiva regulatsiooniga alla ei lähe, siis muudatuse tulemusena tagatakse
ka OTT-teenuste kasutamisel tarbijate õiguste samasugune kaitstus kui traditsiooniliste
sideteenuste korra. Selle tulemusena on tarbijate õigused kaitstud kõigi sideturul pakutavate
sideteenuste korral. See muudatus julgustab tarbijaid veelgi enam kasutama OTT-teenuseid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna nende õigused on paremini kaitstud st nende õigused on kaitstud ka OTT-teenuste
kasutamisel.
Kavandatav muudatus 2: Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine
Mõju valdkond: Majanduslik, sotsiaalne ja riigikorralduse mõju
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Ka kehtiv ESS-i regulatsioon sätestab üksikasjalikud nõuded sideteenuse
lepingule, kuid selleks, et suurendada veelgi sideteenuse tarbijaõiguste nõuete läbipaistvust,
sätestatakse sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte nõuded.
Lepingueelse teabega antakse tarbijale, selgel ja arusaadaval viisil, võimalikult üksikasjalik
ülevaade pakutavate sideteenuste kohta (nt nõuded sideteenuse kvaliteedile, teenuse tasule (sh
hooldustasu), lepingu lõpetamisele, teenuseosutaja vahetamisele, andmesideteenuse kiirusele,
erivajadustega inimestele mõeldud teenustele, kaebuste lahendamisele jne), et tarbijal oleks
enne sidelepingu sõlmimist täielik ülevaade pakutava sideteenuse võimalustest.
Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest
sidelepingus (sideteenuse kirjeldus, tasu, lõpetamine jne). Selline lepingu lühikokkuvõte peaks
olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg.
Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu
lahutamatuks osaks. Selle muudatuse tulemusena on tarbijad veelgi paremini informeeritud
pakutavast sideteenusest ning sideteenuse lepingud muutuvad nende jaoks selgemaks ja
läbipaistvamaks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna sideteenuse leping muutub veelgi läbipaistvamaks ja tarbija jaoks arusaadavamaks.
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
36
Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt peavad sideettevõtja esitama sideteenuse lepingut sõlmida
soovivale tarbijale üksikasjaliku ülevaate pakutavast sideteenusest – nõuded kvaliteedi,
mahtude, tasude, lepingu lõpetamise, kompensatsioonimehhanismid, sidevõrkude terviklikkuse
jne. Erivajadustega isikute korral tuleb sama teave esitada ka neile sobivas formaadis. Lisaks
lepingueelsele teabele tuleb tarbijale esitada ka lepingu lühikokkuvõte, mis annaks tarbijale
ülevaate kõige olulisematest sideteenuse lepingu punktidest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, ühekordne mõju lepingute uuendamisel on küll suur, kuid kui lepingueelne teave
ja lühikokkuvõtte on väljatöötatud, siis ei oma see enam suurt mõju.
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: Kuna eelnõuga suurendatakse sideteenuse lepingu läbipaistvust (st kõik kõige
olulisemad parameetrid on enne lepingu sõlmist tarbijaga üksikasjalikult kokku lepitud), siis
peaks eelduslikult vähenema tarbijalepingutest tulenevate vaidluste osakaal, kuna vaidlust
tekitavad punktid on eelnevalt st enne lepingus sõlmimist juba läbiräägitud. Kehtiva
regulatsiooni alusel oli TTJA-l 2018. a sidelepinguga seoses 80 tarbijavaidluste komisjoni, 378
kirjaliku selgitustaotluse, 875 telefoninõustamise ja 52 järelevalvemenetluse vaidlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna arvatavasti väheneb sidelepingu vaidluste arv.
Kavandatav muudatus 3: Ühtlustatud raadiosageduste kasutamise ühtsed nõuded
Mõju valdkond: Majanduslik ja riigikorralduse mõju
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Kehtiv sideregulatsioon sätestab üldised raadiosageduste ühtlustamise
nõuded, kuid need nõuded ei ole ennast õigustanud, kuna liikmesriigid ei ole nõudeid täie
tõsidusega järginud (enamasti probleem Lõuna-Euroopas, kus ühtlustatud raadiosageduste
kasutuselevõtmine on viibinud suutmatust koordineerida raadiosageduste kasutust teise EL-i
liikmesriikidega). Kõige selle tulemusena on Euroopa jäämas maha sideturu kiirest arengust, st
võtab kasutusele uued tehnoloogiad, võrreldes teiste juhtivade digiriikidega hiljem, mis
omakorda vähendab EL-i liikmesriikide konkurentsivõimet.
Ühtse EL-i sideturu ja EL-i konkurentsivõime tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks – 30 kuud pärast raadiosageduse rakendusotsuse
vastuvõtmist.
Selle muudatusega antakse EL-i liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune ootust uute
raadiosageduste kasutuselevõtmisele, millega soodustatakse kogu EL-i sideturu ühtset arengut.
Seda just eriti sideettevõtjate puhul, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, seega saavad nad teha
ühtsed investeerimisplaanid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatust sideettevõtjate jaoks
olulist mõju, kuna see aitab kaasa ühtse EL-i sideturu arengule.
Mõju sihtrühm: TTJA ja MKM
Mõju kirjeldus: Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud ühtlustatud raadiosageduste
rakendusotsuse vastuvõtmisest alates, peab TTJA rakendusotsuses sätestatud sagedusala
konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul alates nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest.
Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid
raadiohäireid.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse 676/2002/EÜ alusel
rakendusotsuse ühtlustatud raadiosageduse andmiseks, siis 30 kuu jooksul peab TTJA viima
läbi avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja turuosaliste ootused, MKM võtma vastu MKM
ministri konkursi määruse, TTJA peab läbi viima konkursi ja lõpuks andma võtjatele
sagedusload.
37
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, mis võtab väga palju aega.
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna TTJA ja MKM toimetavad juba praegu sellisel viisil.
Kavandatav muudatus 4: Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide
kasutuselevõtu soodustamine
Mõju valdkond: Majanduslik ja riigikorralduse mõju
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Eelnõuga antakse sideettevõtjatele õigus taotleda riigilt või kohaliku
omavalitsuselt, õigust paigaldada nende omanduses olevale ehitisele väikese levialaga
raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell) ehk väikseid antenne.
Sellega soovitakse soodustada uute sidevõrkude ehitamist ja vähendada sidevõrkude ehitamise
kulu. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade ja elektrienergiaga
varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse
tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis
tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi
kriitilisemaks.
5G võrgu ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade
võrgustikku.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideettevõtjatele, kuna sellega soodustatakse sidevõrkude ehitamist.
Mõju sihtrühm: riigi või kohaliku omavalitsuse üksused
Mõju kirjeldus: tulenevalt EhS muudatusest peavad riik või kohaliku omavalitsuse üksus
andma sideettevõtjatele juurdepääsu nende omanduses olevatele ehitistele, sellega
soodustatakse uute sidevõrkude arengut.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna uute võrkude ehitamisel mõju kasvab, kuid hiljem see stabiliseerub.
Kavandatav muudatus 5: uute sidevõrkude kasutuselevõtu ja kaasinvesteerimise
soodustamine
Mõju valdkond: Majanduslik, sotsiaalne ja riigikorralduse mõju
Mõju sihtrühm: sideettevõtja (märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja ja teine
sideettevõtja)
Mõju kirjeldus: Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste
järele ja ka, milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise
lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel
ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega
jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents
ei pruugi olla tõhus.
Eelnõu kohaselt saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teha TTJA-le
ettepaneku avada tema väga suure läbilaskevõimega sidevõrk teistele sideettevõtjatele
kaasinvesteerimiseks. Sellega soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses
ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas, vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab
mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale.
38
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju uute
sidevõrkude kasutuselevõtule ja vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid.
Mõju sihtrühm: sideteenuse kasutaja
Mõju kirjeldus: Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude
avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks, soodustab uute sidevõrkude
kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab
sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja
sideteenuse hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide
juurdepääsu kiirele lairibateenusele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideteenuse kasutajatelele, kuna selle tulemusena paraneb juurdepääs kiirele lairibateenusele.
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: kavandatava muudatuse tulemusena peab TTJA hindama märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja ettepanekut, avada oma võrk teistele
sideettevõtjatelele kaasinvesteerimiseks. Hindamise nõuded on toodud eelnõus, sisuliselt on
tegemist turuanalüüsiga sarnase tegevusega, mis ei tohiks TTJA-le võõras olla. Tegemist on
täiendava protsessiga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju TTJA
töökorraldusele.
7. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse ühte Vabariigi Valitsuse, ühte ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri ja ühte majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust:
1) ESS § 87 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valituse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ – täiendatakse uute sätetega;
2) ESS 30 lõike 3 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ – muudetakse § 7 lõiget 2 ja § 8 lõiget 2;
3) ESS § 89 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 44 „Nõuded
numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ – muudetakse § 6;
Eelnõuga kehtestatakse kolm uut ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust:
1) ESS § 44 lõike 17 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turuanalüüsi
teostamise põhimõtted“. Määrus sisaldab spetsiifilisi nõudeid turuanalüüsi teostamisele, mis
tulenevad sidedirektiivi lisast 3, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik;
2) ESS § 53 lõike 7 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded
juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“. Kehtiva ESS järgi olid nõuded
näidispakkumistele kehtestatud ESS § 53 lõigetega 1 ja 2 ning need tulenesid juurdepääsu
direktiivist. Sidedirektiivi kohaselt kehtestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet
oma soovitusega hiljemalt 21.12.2019. Kuna nõuded ei tulene enam otseselt sidedirektiivist ja
need antakse Euroopa Sideameti soovitusega, siis ei on mõislik sätestada need määrusega, mitte
seadusega;
3) ESS § 89 lõike 10 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“. Määrus sisaldab täpsemaid nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisele, määrus sarnaneb numbri liikuvuse määrusega
(MKM määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“).
Tegemist on spetsiifiliste nõuetega internetiühenduse teenuse vahetamisele, mille sätestamine
seaduses ei ole sobilik.
Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).
39
8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril, mis on direktiivi (EL) 2018/1972
ülevõtmise tähtaeg.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 82 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumile
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidule ja AS-le Levikom Eesti.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ … 2020. a
40
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
lisa 2
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi
teostamise põhimõtted“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
(2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamisel ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgnevad tingimused:
1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked;
2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa
konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul;
3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 alusel piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel,
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel
eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 2 nimetatud
tingimustest ei ole täidetud.
(4) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel,
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg
jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgnevaid asjaolusid:
1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel
turul;
2) kõiki asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, olenemata sellest, kas sellised
piirangud tulenevad sidevõrkudest või -teenustest või muud liiki teenustest või rakendustest,
mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, ning hoolimata sellest, kas sellised piirangud on
asjaomase turu osa;
3) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või
seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel ning sealhulgas käesoleva
seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi;
4) käesoleva paragrahvi alusel muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni.
§ 3. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub turuanalüüsi teostamisel järgmistest
põhimõtetest:
1
1) tasud põhinevad tõhusa sideettevõtja kantud kulude katmisel; tõhusate kulude hindamisel
lähtutakse jooksvatest kuludest; tõhusate kulude arvutamise meetod põhineb alt-üles mudelil,
kasutades kolmandatele isikutele osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi
lisanduvaid liiklusega seotud kulusid;
2) kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisel lisanduvad kulud määratakse kindlaks vastavalt
kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama
sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse
pakkumiseta;
3) lõpetamisteenuse pakkumisest tuleneva juurdekasvu puhul arvestatakse ainult neid
sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise
hulgiteenust ei osutataks;
4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need
tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud
täiendava liikluse edastamiseks;
5) mobiilikõne lõpetamise teenuse pakkumisest tulenevast juurdekasvust välistatakse
raadiosageduse kasutamise tasud;
6) arvesse lähevad ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele
isikutele häälkõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega;
7) eeldatakse, et kõik püsivõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne
lõpetamise teenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja;
8) mobiilsideettvõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 % suurune
turuosa;
9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit
ning
10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogiavalik peab olema tulevikku suunatud, põhinema IP
magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesugust tehnoloogiat, mida ülemmäära kehtivusaja
jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse. Püsivõrkude puhul eeldatakse, et kõnede jaoks
kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni.
2
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded juurdepääsu
teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Nõuded näidispakkumisele
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas elektroonilise
side seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse
näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) juurdepääsu kirjeldus ja asukoht;
3) rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused;
4) juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid;
5) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud;
6) juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded;
7) tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele;
8) ohutusnõuded;
9) seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate
ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri;
10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
12) arvelduste kord ja maksetingimused;
13) teenustasude koosseis ja muutmise kord;
14) lepingu tingimuste muutmise kord;
15) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
16) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
17) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju
hüvitamise tingimused;
18) vaidluste lahendamise kord;
19) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.
(2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise,
kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) sidumise teenuse kirjeldus;
3) teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil;
4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord;
5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord;
6) võrkude turvalisuse tagamine;
7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid;
8) sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused;
3
9) tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib
mõjutada sidumist, võrkude koostalitlusvõimet või osutatavat sidumise teenust;
10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
12) sidumise ja võrkude koostalitlusvõime testimise kord;
13) sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused;
14) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu;
15) lepingu tingimuste muutmise kord;
16) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
17) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
18) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju
hüvitamise tingimused;
19) vaidluste lahendamise kord;
20) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.
4
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 10 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Mõisted
§ 3. Üldised menetlustoimingud internetiühenduse teenuse osutaja
vahetamisel
§ 4. Taotluse tagasilükkamine
§ 5. Tehnilised nõuded
§ 6. Tarbija teavitus ja andmete kättesaadavus
§ 7. Rakendussäte
5
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded
sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise
määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel.
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Kooskõlas eeskätt määruse (EL) 2015/2120 artikli 3 lõikega 1 tagavad pädevad asutused,
et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste
pakkujad ei piira ühepoolselt ega takista lõppkasutajatel
a) saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavatele vabalt valitud raadio-kohtvõrkudele või
b) lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste pakkujate
võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel,
millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult
kättesaadavaks.“;
2) paragrahvi
6. Pädevad asutused ei piira põhjendamatult avalikku juurdepääsu pakkumist raadio-
kohtvõrkudele,
a) kui seda pakuvad avaliku sektori asutused või kui see toimub avalikes ruumides selliste
avaliku sektori asutuste ruumide lähedal ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike
teenuste tugiteenustega;
b) kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste algatustel,
millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning tehakse need vastastikku
või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel juhul raadio-kohtvõrgud, millele
pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt punktile a.
3) paragrahvi
2. Riigi reguleerivad asutused, koordineerides oma tegevust muude pädevate asutustega,
täpsustavad teenuse kvaliteedi mõõdetavad parameetrid, kohaldatavad mõõtmismeetodid ning
avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, sealhulgas võimalikud kvaliteedi
sertifitseerimise mehhanismid, võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid. Vajaduse korral
kasutatakse X lisas sätestatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid.
6
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta
määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused:
1) § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 muudetakse:
4. Iga liikmesriik tagab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused teevad kättesaadavaks
oma mittegeograafilise numeratsiooniala, mida võib kasutada muude elektroonilise side
teenuste kui isikutevahelise side teenuste pakkumiseks kogu liidu territooriumil, ilma et see
piiraks määruse (EL) nr 531/2012 ning käesoleva direktiivi artikli 97 lõike 2 kohaldamist. Kui
numeratsiooniressursside kasutusõigused on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 antud
muudele ettevõtjatele kui elektroonilise side võrkude pakkujad või teenuste pakkujad,
kohaldatakse käesolevat lõiget nende konkreetsete teenuste suhtes, mille pakkumiseks
kasutusõigused on antud.
7
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta
määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja
vahetamisel1“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 6 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri
liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses:
5. Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul
lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval. Igal juhul aktiveeritakse nende lõppkasutajate
number, kes on sõlminud lepingu numbri üleviimiseks uue pakkuja alla, ühe tööpäeva jooksul
alates lõppkasutajaga kokkulepitud päevast. Teisaldamisprotsessi ebaõnnestumise korral
aktiveerib üleandev teenusepakkuja lõppkasutaja numbri ja teenused uuesti, kuni teisaldamine
on edukalt sooritatud.
Üleandev teenusepakkuja jätkab teenuste pakkumist samadel tingimustel kuni vastuvõtva
teenusepakkuja teenuste aktiveerimiseni.
Ühelgi juhul ei ületa teenuse katkemine teenuse vahetamise või numbri teisaldamise protsessi
ajal üht tööpäeva.
Operaatorid, kelle juurdepääsuvõrke või infrastruktuure kasutavad kas üleandvad või
vastuvõtvad teenusepakkujad või mõlemad, tagavad, et teenuse katkemine ei põhjusta viivitusi
teenusepakkuja vahetamisel ja numbri teisaldamisel.
6. Lõigetes 1 ja 5 sätestatud teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi juhib
vastuvõttev teenusepakkuja ja nii vastuvõttev kui ka üleandev teenusepakkuja teevad koostööd
heas usus. Nad ei viivita teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessiga ega
kuritarvita seda ning ei teisalda numbrit ega vii lõppkasutajat teise teenusepakkuja juurde üle
ilma lõppkasutaja sõnaselge nõusolekuta. Lõppkasutajate lepingud üleandva teenusepakkujaga
lõppevad vahetamisprotsessi lõpuleviimisel automaatselt.
Riigi reguleerivad asutused võivad kehtestada üleüldise teenusepakkuja vahetamise ja numbri
teisaldamise protsessi, võttes arvesse lepinguid käsitlevaid riigisiseseid sätteid, tehnilist
teostatavust ja vajadust jätkata lõppkasutajale teenuse pakkumist. Kui see on tehniliselt
teostatav, siis hõlmab see nõuet, et numbri teisaldamine teostatakse raadiolainete abil, välja
arvatud juhul, kui lõppkasutaja palub teha teisiti. Riigi reguleerivad asutused võtavad ka
asjakohaseid meetmeid lõppkasutajate nõuetekohaseks teavitamiseks ja kaitse tagamiseks kogu
teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi jooksul ja selleks, et
teenusepakkujat ei vahetataks nende tahte vastaselt.
Üleandvad teenusepakkujad hüvitavad tarbija taotluse korral ettemakstud teenuseid
kasutavatele tarbijatele kogu allesjäänud krediidi. Hüvitamise eest võib nõuda tasu ainult siis,
kui see on lepingus ette nähtud. Tasu on proportsionaalne ja vastavuses üleandva
teenusepakkuja tegelike kuludega hüvitise pakkumisel
8
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks
(artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik
punkt) kohustus õigusakt
(jah, ei,
valikuline)
Art 1 Ei Direktiivi sisu
kirjeldav säte, mis ei
vaja siseriiklikult
reguleerimist.
Art 2 p 1) Jah ESS § 2 p 8
Art 2 p 2) Jah ESS § 2 p 661
Art 2 p 3) Jah ESS § 43 lg 4–6
Art 2 p 4) Jah ESS § 2 p 6
Art 2 p 5) Jah ESS § 2 p 93
Art 2 p 6) Jah ESS § 2 p 341
Art 2 p 7) Jah ESS § 2 p 342
Art 2 p 8) Jah ESS § 2 p 71
Art 2 p 9) Jah ESS § 2 p 70
Art 2 p 10) Jah ESS § 2 p 472
Art 2 p 11) Jah ESS § 2 p 471
Art 2 p 12) Jah ESS § 2 p 61
Art 2 p 13) Jah ESS § 2 p 7
Art 2 p 14) Jah ESS § 2 p 27
Art 2 p 15) Jah ESS § 2 p 55
Art 2 p 16) Jah ESS § 2 p 66
Art 2 p 17) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 18) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 19) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 2
Art 2 p 20) Jah ESS § 2 p 39
Art 2 p 21) Jah KüTS § 2 p 2
Art 2 p 22) Jah ESS § 3 lg 1, § 4
Art 2 p 23) Jah ESS § 2 p 662
Art 2 p 24) Jah ESS § 2 p 392
Art 2 p 25) Jah ESS § 8 lg 3 ja 4
Art 2 p 26) Jah ESS § 2 p 431
Art 2 p 27) Jah ESS § 60 lg 1 ja 2
Art 2 p 28) Jah ESS § 61 lg 1
1
Art 2 p 29) Jah ESS § 2 p 5 ja p 66
Art 2 p 30) Jah ESS § 2 p 14 ja p 8
Art 2 p 31) Jah ESS § 2 p 17
Art 2 p 32) Jah ESS § 2 p 31 ja p 58
Art 2 p 33) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 251§-d 4–6
Art 2 p 34) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 25 §-d 4–6
Art 2 p 35) Jah ESS § 2 p 521
Art 2 p 36) Jah PäästeS § 4 lg 2 ja § 5 lg 11
SiMm nr 432
Art 2 p 37) Jah PäästeS § 5 lg 11
SiMm nr 43
Art 2 p 38) Jah ESS § 2 p 83
Art 2 p 39) Jah PäästeS § 4
SiMm nr 43
Art 2 p 40) Jah ESS § 2 p 82
Art 2 p 41) Jah ESS § 2 p 60
Art 2 p 42) Jah KüTS § 2 p-d 1–3
Art 3 lg 1 Jah ESS § 134
Art 3 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1
Art 3 lg 2 p b) Jah ESS § 40 lg 1
Art 3 lg 2 p c) Jah ESS § 134 lg 2
Art 3 lg 2 p d) Jah ESS § 134 lg 3 ja § 40 lg 1
Art 3 lg 3 Jah ESS § 143
Art 3 lg 4 p a) Jah ESS § 134 lg 4 p 1
Art 3 lg 4 p b) Jah ESS § 134 lg 4 p 2
Art 3 lg 4 p c) Jah ESS § 9 lg 11, § 40 lg 3 ja
§ 134 lg 5,
Art 3 lg 4 p d) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 3 ja 4
Art 3 lg 4 p e) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 4 ja 5
Art 3 lg 4 p f) Jah ESS § 134 lg 4 p 6 ja § 135
Art 4 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 2 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja 3 ning § 143
Art 4 lg 3 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
1
MKMm nr 25 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“.
2
SiMm nr 43 – siseministri 03.10.2014 määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“
2
Art 5 lg 1 p a) Jah ESS § 40, § 59, § 60 ja § 133
Art 5 lg 1 p b) Jah ESS § 149
Art 5 lg 1 p c) Jah ESS §-d 6–11
Art 5 lg 1 p d) Jah ESS §-d 91–1002
Art 5 lg 1 p e) Jah ESS §-d 40–57
Art 5 lg 1 p f) Jah ESS §-d 69–86
Art 5 lg 1 p g) Jah ESS § 89
Art 5 lg 1 p h) Jah ESS § 133
Art 5 lg 2 Jah ESS § 143
Art 5 lg 3 Jah ESS § 133, § 135, 136 ja
§ 144
Art 5 lg 4 Jah ESS § 143
Art 6 lg 1 Jah ESS § 140
Art 6 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1, § 140 lg 1 ja
MKMm nr 623 § 8, RES §
31 lg 2 ja VVS § 49 lg 1 p 9
Art 7 lg 1 Jah ATS §-d 16–20, ATS § 18
lg-d 4 ja 5, ATS § 23 lg 2 p 3
ja VVm nr 1004
Art 7 lg 2 Jah ESS § 140 lg 2, ATS § 92 ja
HMS § 56
Art 7 lg 3 Jah ESS § 140 lg 2, ATS-i 11.
peatükk, ATS § 92, HMS
§ 56 ja § 87
Art 8 lg 1 Jah ESS § 135 lg 1, 140, § 143,
§ 145, HMS §-d 71–87,
KorS § 23 lg 4
Art 8 lg 2 Jah ESS § 137, VVS § 73 lg 1
p-d 21 ja 5, RES § 31 lg-d 1
ja 2 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 1 Jah RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 2 Jah ESS § 140 lg 1, RES § 31 lg-
d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–
632, § 70, § 72 ja § 73 ning
MKMm nr 62
Art 9 lg 3 Jah ESS § 135 lg 1, § 143 ja
RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 10 lg 1 Jah ESS § 143
Art 10 lg 2 Jah ESS § 48 lg 2 ja ESS-i
5. peatükk
3
MKMm nr 62 – majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“.
4
VVm nr 100 – Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile,
Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste
juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“.
3
Art 11 Jah ESS § 143, § 144, § 148 lg 5
Art 12 lg 1 Jah ESS § 3 lg 1 ja MSÜS § 3 ja
§4
Art 12 lg 2 Jah ESS § 4 lg 1
Art 12 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 12 lg 4 p a) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p b) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p c) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 2
Art 12 lg 4 p d) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p e) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 7
Art 12 lg 4 p f) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p g) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p h) Jah ESS § 4 lg 4 ja MSÜS § 15
lg 1 p 5, ESS § 1963
Art 13 lg 1 Jah ESS § 6, § 8, § 11, § 14, § 28
ja § 33
Art 13 lg 2 Jah ESS § 4
Art 13 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 13 lg 4 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 14 Jah ESS § 3 ja § 4 ning MSÜS
§ 15 lg 4
Art 15 lg 1 p a) Jah ESS § 3 ja § 4
Art 15 lg 1 p b) Jah AÕSRS § 152 ja § 154
Art 15 lg 1 p c) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 1 p d) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 2 p a) Jah ESS § 61 lg 2
Art 15 lg 2 p b) Jah ESS § 73 lg-d 1 ja 5
Art 16 lg 1 p a) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 1 p b) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 2 Jah ESS § 137
Art 17 lg 1 p a) Jah ESS § 57
Art 17 lg 1 p b) Jah ESS § 57
Art 17 lg 2 Jah ESS § 57
Art 18 lg 1 Jah ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3, § 14
lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2, § 31 lg
2, § 35, § 135 lg 1, § 152 lg-
d 1 ja 2,
Art 18 lg 2 Jah ESS § 3, § 4, § 15 lg-d 1 ja
2, § 35 ja § 152 lg 1
Art 19 lg 1 Jah ESS § 10, § 11, § 16, § 18,
§ 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37
Art 19 lg 2 Jah ESS § 10 lg 1 ja lg 3
4
Art 19 lg 3 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18 ja § 23
Art 19 lg 4 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18, § 23, § 33 lg 4, §
35 ja § 37
Art 20 lg 1 Jah ESS § 148
Art 20 lg 2 Jah ESS § 150 ja § 144 lg 1
Art 20 lg 3 Jah ESS § 144 lg 3, § 148 lg 5 ja
§ 150 lg 3
Art 20 lg 4 Jah ESS § 102, § 151 lg-d 1–3 ja
§ 152
Art 20 lg 5 Jah ESS § 141, § 148, § 151 ja
§ 152
Art 21 lg 1 p a) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p b) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p c) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p d) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p e) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p f) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p g) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p h) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p i) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p j) Jah ESS § 148
Art 21 lg 2 Jah ESS § 148
Art 21 lg 3 Jah ESS § 148
Art 21 lg 4 Jah MSÜS § 13
Art 22 lg 1 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 2 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 3 Jah ESS § 1002, MKMm nr 305
ja MKMm nr 376
Art 22 lg 4 Jah ESS § 135 lg 1
Art 22 lg 5 Jah ESS § 1002 ja § 148 lg 5,
MKMm nr 30 ja MKMm
nr 37
Art 22 lg 6 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 23 lg 1 Jah ESS § 47 lg 2 ja § 152, HMS
§ 40, HÕNTE § 1 lg 5, VVm
nr 107 § 4 lg 2, Kaasamise
hea tava8 p-d 5 ja 6
5
MKMm nr 30 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“
6
MKMm nr 37 – majandus- ja taristuministri 30.04.2015 nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu
toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“.
7
VVm nr 10 – Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“.
8
Kaasamise hea tava – https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava.
5
Art 23 lg 2 Jah ESS § 9 lg 41
Art 23 lg 3 Jah ESS § 152 lg 2 ja 3, HÕNTE
§ 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 23 lg 4 Jah ESS § 152, HÕNTE § 1 lg 5,
VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 24 lg 1 Jah ESS § 152
Art 24 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 24 lg 3 Jah ESS § 143 ja § 144 ning
HKTS
Art 25 lg 1 Jah ESS § 133 lg 1 ja §-d 91–
100 ning TKS-i 5. peatükk
Art 25 lg 2 Jah TKS
Art 26 lg 1 Jah ESS § 68, § 149 lg-d 1, 5 ja
8
Art 26 lg 2 Jah ESS § 149 lg-d 8 ja 10
Art 26 lg 3 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
KorS § 23 lg 4
Art 26 lg 4 Jah ESS § 149 lg 8 ja § 151 lg 1
p4
Art 26 lg 5 Jah HMS § 87
Art 27 lg 1 Jah ESS § 149 lg 1
Art 27 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 149 lg 3
Art 27 lg 3 Jah ESS § 149 lg 6
Art 27 lg 4 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
lg 6, KorS § 23 lg 4
Art 27 lg 5 Jah ESS § 149 lg 9
Art 27 lg 6 Jah HMS § 87
Art 28 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 28 lg 2 p a) Jah ESS § 143
Art 28 lg 2 p b) Jah ESS § 143 ja § 149 lg 2
Art 28 lg 3 Jah ESS § 143
Art 28 lg 4 Jah ESS § 143
Art 28 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu tegevust ja ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 29 lg 1 Jah ESS § 133 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
Art 29 lg 2 Jah ESS § 159 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
6
Art 30 lg 1 Jah ESS § 133, 148 lg 1 ning
ESS-i 2., 3. ja 4. peatükk
Art 30 lg 2 Jah ESS § 18 lg 1, § 37 ja KorS
§ 23 ja § 28
Art 30 lg 3 p a) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 3 p b) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 4 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 4,
§ 154 ning KorS § 28
Art 30 lg 5 Jah ESS § 18, § 37, § 155, § 162
ja § 163 ning KorS § 28
Art 30 lg 6 Jah ESS § 18, § 23, § 37 ja § 135
lg 2 ning KorS § 28
Art 30 lg 7 Jah HMS § 87 lg 1
Art 31 lg 1 Jah HMS § 71–87
Art 31 lg 2 Jah HMS § 56
Art 31 lg 3 Jah ESS § 149 lg 11 ja § 150
Art 32 lg 1 Jah ESS § 134
Art 32 lg 2 Jah ESS § 48 lg-d 1 ja 2 ning
§ 143
Art 32 lg 3 p a) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 3 p b) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 4 p a) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 4 p b) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 7 Jah ESS § 48 lg 5
Art 32 lg 8 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 9 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 10 Jah ESS § 48 lg 6
Art 32 lg 11 Jah ESS § 481 lg 7
Art 33 lg 1 Jah ESS § 481 lg-d 1–3
Art 33 lg 2 Jah ESS § 481 lg 2
7
Art 33 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 33 lg 4 p a) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 4 p b) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 5 p a) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p b) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p c) Jah ESS § 481 lg 61
Art 33 lg 6 Jah ESS § 481 lg 5
Art 33 lg 7 Jah ESS § 481 lg 6
Art 33 lg 8 Jah ESS § 481 lg 7
Art 34 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 35 lg 1 Jah ESS § 9 lg 41
Art 35 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 4 p a) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p b) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p c) Jah ESS § 143
Art 35 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
8
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 9 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 36 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2,
§ 9 lg 1, § 10 lg 1 p 2, § 11
lg 4 p 6, § 13 lg-d 1 ja 2 ning
§ 142 lg 1
Art 37 Jah ESS § 9 lg-d 4 ja 42
Art 38 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 2 Jah ESS § 8 lg 4, § 28 lg 4 ja
§ 143
Art 38 lg 3 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 3 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
9
Art 39 lg 2 Jah ESS § 1202 ja § 1204 ning
TNVS § 41 ja TNVS-i 5.
peatükk ning MKMm nr 549
Art 39 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 8 Jah ESS-i 111. peatükk
Art 40 lg 1 Jah ESS § 872 lg 1
Art 40 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 21 p 1 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 21 p 2 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p c) Jah ESS § 872 lg 21 p 3 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p d) Jah ESS § 872 lg 21 p 4 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p e) Jah ESS § 872 lg 21 p 5 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 3 Jah ESS § 872 lg-d 2, 3 ja 6 ning
KüTS § 8 lg-d 5, 6 ja 8
Art 40 lg 4 Jah KüTS
Art 40 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 41 lg 1 Jah ESS § 1701 ja KorS § 23 ja
§ 28 ning KüTS
Art 41 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 5 p 1
Art 41 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 5 p 2
Art 41 lg 3 Jah ESS § 1701
Art 41 lg 4 Jah KüTS § 5
9
MKMm nr 54 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“.
10
Art 41 lg 5 Jah KüTS § 5
Art 42 lg 1 Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p a) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p b) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p c) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 43 lg 1 p a) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 1 p b) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 2 Jah KOKS ja PlanS
Art 44 lg 1 p a) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p b) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p c) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 143
Art 45 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 6 lg-d 2 ja 3,
§ 8 lg-d 1 ja 2 ning § 11
Art 45 lg 2 p a) Jah ESS § § 6 lg-d 2 ja 3 ning §
8 lg-d 2 ja 3
Art 45 lg 2 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 11 lg
11 p 1 ja § 14 lg 1 p 6
Art 45 lg 2 p e) Jah ESS § 9 lg 11 ja § 11 lg 4 p 8
Art 45 lg 2 p f) Jah ESS §-d 11–13
Art 45 lg 2 p g) Jah ESS §-d 14–16, § 18 ja
§ 135
Art 45 lg 2 p h) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 3 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p c) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 4, § 11
lg 4 p 5 ning § 134
Art 45 lg 4 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 4 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 45 lg 4 p d) Jah ESS § 11 lg 4 p 8
11
Art 45 lg 4 p e) Jah ESS § 11 lg 4 p 3
Art 45 lg 4 p f) Jah ESS § 8 ja § 11
Art 45 lg 5 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 6 Jah ESS § 10 lg 1 ja MKMm
nr 54
Art 45 lg 7 Jah ESS § 1911
Art 46 lg 1 p a) Jah ESS § 7 p 2 ja § 11 lg 11 p 31
Art 46 lg 1 p b) Jah ESS § 11 lg 11 p 1
Art 46 lg 1 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 32
Art 46 lg 1 p d) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 46 lg 1 p e) Jah ESS § 11 lg 11 p-d 2 ja 3
Art 46 lg 1 p f) Jah ESS § 7, 11 lg 11 p 3, § 11
Art 46 lg 2 Jah ESS § 13
Art 47 lg 1 Jah ESS § 11 lg 4, § 13 lg 6,
§ 16 ja § 18 lg 3 p 1
Art 47 lg 2 p a) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 47 lg 2 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 6
Art 47 lg 2 p c) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 48 lg 1 Jah ESS § 3 lg 3, § 12, § 13 ja
§ 34
Art 48 lg 2 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 3 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 4 Jah ESS §-d 12–14 ja § 135 lg 1
Art 48 lg 5 Jah ESS § 9 lg 2, § 11 lg 4, § 13
lg 6 ja § 17
Art 48 lg 6 Jah ESS § 13 lg-d 1, 2 ja 9
Art 49 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 2 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 2 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
12
Art 50 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 51 lg 1 Jah ESS § 17 lg 1
Art 51 lg 2 Jah ESS § 17 lg-d 2, 3, 5 ja 9
Art 51 lg 3 p a) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p b) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p c) Jah ESS § 17
Art 52 lg 1 Jah ESS § 1 lg 1, § 6 lg-d 2 ja 3
ja 3, § 8 lg 2 ja § 135
Art 52 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1, § 6, § 8, § 9,
§ 11, § 14 ja § 135
Art 52 lg 2 p b) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p c) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p d) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 2 p e) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 3 Jah ESS-i 3. ja 4. peatükk
Art 53 lg 1 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 2 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 3 p a) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p b) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p c) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p d) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 4 p b) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 5 Jah ESS § 9 lg 9
Art 54 lg 1 p a) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 1 p b) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 2 Jah ESS § 9 lg-d 6–9
Art 54 lg 3 Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 55 lg 1 p a) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 1 p b) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 2 p a) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p b) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p c) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p d) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 3 Jah ESS § 9 lg 4
13
Art 55 lg 4 Jah ESS § 9 lg 4
Art 55 lg 5 Jah ESS § 9
Art 55 lg 6 Jah ESS § 14 lg 1 ja § 135 lg 1
ning ESS-i 3. peatükk
Art 55 lg 7 Jah ESS § 9 lg 2, § 10 lg-d 4–6
ning § 13 lg 1 p 2 ja lg 2
Art 55 lg 8 Jah ESS § 17 lg 6
Art 56 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 7 ja § 20 ning
MKMm nr 54 lisa 1
Art 56 lg 2 Jah ESS § 8 lg-d 1 ja 2 ning
InfoTS
Art 56 lg 3 Jah ESS § 951 lg 3 p 15
Art 56 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 14010
Art 56 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 5 Jah ESS § 135
Art 56 lg 6 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 6 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 57 lg 1 Jah RTS § 1, EhS § 38–46, § 618
lg 2 ja EhS lisa 1 ning
MuKS-i 6. peatükk
Art 57 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 57 lg 3 Jah ESS § 1201–1206 ja TNVS
Art 57 lg 4 Jah EhS § 6112
Art 57 lg 5 Jah RLS-i 7. peatükk
Art 58 Jah RTerS § 8 lg 2 p 17 ja
SoMm nr 3811
Art 59 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 ning
VÕS § 14
Art 59 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 ja § 62
Art 60 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62
Art 60 lg 2 Jah ESS § 64 lg 2 p 3 ja VÕS
§ 14 lg 3
Art 60 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 61 lg 1 Jah ESS § 59, § 63 lg-d 9 ja 10
Art 61 lg 2 p a) Jah ESS § 63 lg 1
Art 61 lg 2 p b) Jah ESS § 63 lg 1
10
VVm nr 140 – Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“.
11
SoMm nr 38 – sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete
mõõtmine“.
14
Art 61 lg 2 p c) Jah ESS § 63 lg 2
Art 61 lg 2 p d) Jah ESS § 63 lg-d 2–4
Art 61 lg 3 p a) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 3 p b) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p a) Jah ESS § 632 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p b) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p c) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p d) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p e) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p f) Jah ESS § 632 lg-d 4 ja 5
Art 61 lg 5 Jah ESS § 63 lg-d 9 ja 11 ning
§ 135
Art 61 lg 6 Jah ESS § 63–632
Art 61 lg 7 Jah ESS § 631 lg 5
Art 62 lg 1 Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p a) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p b) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 3 Jah ESS § 67 lg 2
Art 62 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 63 lg 1 Jah ESS § 45
Art 63 lg 2 Jah ESS § 45 lg-d 2 ja 4
Art 63 lg 3 Jah ESS § 45 lg 51
Art 64 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 3 Jah ESS § 43 lg 1 ja § 152 lg 1
Art 65 lg 1 Jah ESS § 43 lg 4
Art 65 lg 2 Jah ESS § 44 lg-d 5 ja 6
Art 66 lg 1 Jah ESS § 43 lg 5
Art 66 lg 2 Jah ESS § 43 lg 6
Art 67 lg 1 p a) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p b) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p c) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 2 p a) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p b) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p c) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p d) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 3 Jah ESS § 49 lg-d 6 ja 7 ning
HMS
Art 67 lg 4 Jah ESS § 45 lg-d 1 ja 2, § 44
lg 2, § 46 lg 1 ja § 49 lg 5
Art 67 lg 5 p a) Jah ESS § 442 lg 1
Art 67 lg 5 p b) Jah ESS § 442 lg 2
15
Art 67 lg 5 p c) Ei Säte on uure EL
liikmesriikide jaoks ja
ei vaja siseriiklikku
õigusesse ülevõtmist.
Art 67 lg 6 Jah ESS § 442 lg 3
Art 68 lg 1 Jah ESS § 50
Art 68 lg 2 Jah ESS § 46 lg 2 ja § 135 lg 1
Art 68 lg 3 p a) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p b) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p c) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 4 p a) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p b) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p c) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p d) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1
Art 68 lg 6 Jah ESS § 49 lg 5
Art 69 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 1
Art 69 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3, §
50 lg 2 ja § 52 lg 1
Art 69 lg 3 Jah ESS § 53 lg 4
Art 69 lg 4 Jah ESS § 53 lg 1
Art 70 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 70 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 71 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 4, § 52 lg-d
4 ja 5
Art 71 lg 2 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 5
Art 72 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 51
Art 72 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 51
Art 73 lg 1 p a) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 1 ja 5 ning
§ 51 lg 2 p 5 ja § 53 lg 1
Art 73 lg 1 p b) Jah ESS § 51 lg 1 p 11
Art 73 lg 1 p c) Jah ESS § 51 lg 1 p 2
Art 73 lg 1 p d) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 3 ja 5
Art 73 lg 1 p e) Jah ESS § 51 lg 1 p 4
Art 73 lg 1 p f) Jah ESS § 51 lg 1 p 5
Art 73 lg 1 p g) Jah ESS § 51 lg 1 p 6
Art 73 lg 1 p h) Jah ESS § 51 lg 1 p 7
Art 73 lg 1 p i) Jah ESS § 51 lg 1 p 8
Art 73 lg 1 p j) Jah ESS § 51 lg 1 p 9
Art 73 lg 1 p k) Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 73 lg 2 p a) Jah ESS § 51 lg 2 p 1
Art 73 lg 2 p b) Jah ESS § 51 lg 2 p 11
16
Art 73 lg 2 p c) Jah ESS § 51 lg 2 p 12
Art 73 lg 2 p d) Jah ESS § 51 lg 2 p 2
Art 73 lg 2 p e) Jah ESS § 51 lg 2 p 3
Art 73 lg 2 p f) Jah ESS § 51 lg 2 p 4
Art 73 lg 2 p g) Jah ESS § 51 lg 2 p 6
Art 73 lg 2 p h) Jah ESS § 51 lg 2 p 7 ja § 51
lg 21
Art 73 lg 3 Jah ESS § 51 lg 3
Art 74 lg 1 Jah ESS § 52 lg-d 1, 2, 21 ja 22
Art 74 lg 2 Jah ESS § 52 lg 2
Art 74 lg 3 Jah ESS § 52 lg-d 3 ja 4
Art 74 lg 4 Jah ESS § 52 lg-d 6 ja 7
Art 75 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p e) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 2 Jah ESS § 442 lg 4
Art 75 lg 3 Jah ESS § 150 ja § 166 ning
KorS § 23 ja § 28
Art 76 lg 1 p a) Jah ESS § 561 lg 1 ja § 561 lg 2
p1
Art 76 lg 1 p b) Jah ESS § 561 lg 2 p 2
Art 76 lg 1 p c) Jah ESS § 561 lg 2 p 3
Art 76 lg 1 p d) Jah ESS § 561 lg 2 p 4
Art 76 lg 1 p e) Jah ESS § 561 lg 2 p 5
Art 76 lg 2 Jah ESS § 561 lg-d 4 ja 5
Art 76 lg 3 Jah ESS § 561 lg 6
Art 76 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 77 lg 1 Jah ESS § 55 lg-d 1 ja 2
Art 77 lg 2 p a) Jah ESS § 55 lg 3
17
Art 77 lg 2 p b) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p c) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p d) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 3 p a) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p b) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p c) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p d) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p e) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p f) Jah ESS § 55 lg-d 4 ja 6
Art 77 lg 4 Jah ESS § 55 lg 5
Art 78 lg 1 Jah ESS § 56 lg-d 1, 2 ja 21
Art 78 lg 2 Jah ESS § 56 lg-d 3, 4, 5 ja 6
Art 78 lg 3 Jah ESS § 56 lg-d 5 ja 6
Art 78 lg 4 Jah ESS § 56 lg 7
Art 79 lg 1 p a) Jah ESS § 562 lg 1 p 1
Art 79 lg 1 p b) Jah ESS § 562 lg 1 p 2
Art 79 lg 1 p c) Jah ESS § 562 lg 1 p 3 ja § 562
lg 2
Art 79 lg 2 p a) Jah ESS § 562 lg 3 ja § 562 lg 4
p1
Art 79 lg 2 p b) Jah ESS § 562 lg 4 p 2
Art 79 lg 2 p c) Jah ESS § 562 lg 4 p 3
Art 79 lg 2 p d) Jah ESS § 562 lg 4 p 4 ja § 562
lg 5
Art 79 lg 3 Jah ESS § 562 lg 6
Art 79 lg 4 Jah ESS § 562 lg 7
Art 80 lg 1 p a) Jah ESS § 563 lg 1 p 1
Art 80 lg 1 p b) Jah ESS § 563 lg 1 p 2
Art 80 lg 2 Jah ESS § 563 lg 2
Art 80 lg 3 Jah ESS § 563 lg 3
Art 80 lg 4 Jah ESS § 563 lg 4
Art 80 lg 5 Jah HMS
Art 81 lg 1 Jah ESS § 564 lg 1
Art 81 lg 2 p a) Jah ESS § 564 lg 2 ja § 564 lg 3
p1
Art 81 lg 2 p b) Jah ESS § 564 lg 3 p 2
Art 81 lg 3 Jah ESS § 564 lg 4
Art 82 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 83 lg 1 p a) Jah ESS § 54 lg 1
Art 83 lg 1 p b) Jah ESS § 54 lg 1
Art 83 lg 2 Jah ESS § 54 lg-d 2 ja 21
Art 83 lg 3 Jah ESS § 54 lg-d 4 ja 5
Art 83 lg 4 Jah ESS § 54 lg 6
Art 84 lg 1 Jah ESS § 69, § 70 ja § 72
Art 84 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
18
Art 84 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 84 lg 4 Jah ESS § 72 lg 4 p 1
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 85 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja MKMm nr
5212 ja ESS § 137 lg 1 ja lg 2
p4
Art 85 lg 2 Jah ESS § 72–76 ja § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 3 Jah ESS §-d 78 ja 79
Art 85 lg 4 Jah ESS § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 5 Jah ESS § 134 lg 1 p 2 ja ESS-i
7. peatükk
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 86 lg 1 Jah ESS § 137 lg-d 1 ja 2 ning
ESS-i 7. peatükk
Art 86 lg 2 Jah ESS § 73, § 75 ja § 134 lg-d
1 ja 2
Art 86 lg 3 Jah ESS § 69, § 73 lg 5 p-d 1–2
ja § 87 lg 2 p 5
Art 86 lg 4 Jah ESS § 72–76, § 81, § 82 ja
§ 135 lg 1
Art 86 lg 5 Jah ESS § 73 lg 9
Art 87 Jah ESS § 137 lg 1 p-d 3 ja 4
Art 88 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja § 79 lg 1
Art 88 lg 2 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 88 lg 3 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 89 lg 1 p a) Jah ESS § 75
Art 89 lg 1 p b) Jah ESS § 75
Art 89 lg 2 Jah ESS § 75
Art 90 lg 1 p a) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
Art 90 lg 1 p b) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
Art 90 lg 2 Jah ESS § 75 lg 5, § 81 ja § 82
Art 91 lg 1 Jah ESS § 75 lg 5, § 137 ja § 151
Art 91 lg 2 Jah ESS § 137 ja § 151
Art 92 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 93 lg 1 Jah ESS § 27, § 28 lg-d 1 ja 2,
§ 33 lg 1 ja § 34 lg 4
12
MKMm nr 52 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.06.2006 määrus nr 52 „Lõppkasutajalt
universaalteenuse eest võetav tasu“.
19
Art 93 lg 2 Jah ESS § 36 lg 1 p 61, lg 2 ja §
37 lg 11
Art 93 lg 3 Jah ESS § 28 lg 2 ja § 32 lg 1
Art 93 lg 4 Jah ESS § 29 lg 2 p 5, § 30 lg 3,
§ 33 lg 3 p 4 ja § 34 lg 1 p 2
ning MKMm nr 25 § 7 lg 2
ja § 8 lg 2 ning MKMm nr
2913 § 4 lg 51
Art 93 lg 5 Jah ESS § 30 lg 3 ja MKMm nr
25 § 17 lg-d 1 ja 2
Art 93 lg 6 Jah ESS § 89 lg 6 ja MKMm nr
4414
Art 93 lg 7 Jah ESS § 28 lg 3 ja § 30 lg 3
Art 93 lg 8 Jah ESS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2 ning
MKMm nr 25
Art 94 lg 1 Jah ESS § 3, § 4 ja § 33
Art 94 lg 2 Jah ESS § 29 lg 2 p 3 ja lg 3
ning § 33
Art 94 lg 3 Jah ESS § 34 lg-d 4 ja 5
Art 94 lg 4 Jah ESS § 19 ja § 39
Art 94 lg 5 Jah ESS § 28 lg 2
Art 94 lg 6 Jah ESS § 33 lg 2 p 4 ja § 34 lg 1
p 2 ning § 37 lg-d 1–3 ja lg 3
p2
Art 94 lg 7 Jah ESS § 29 lg 1
Art 95 Jah ESS § 29 lg 3 ja RLS lisa 3
Art 96 lg 1 Jah ESS § 32 lg 5
Art 96 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja
5
Art 96 lg 3 Jah ESS § 32 lg 6
Art 96 lg 4 Jah ESS § 32 lg-d 5 ja 6
Art 97 lg 1 p a) Jah ESS § 32 lg-d 1 ja 2
Art 97 lg 1 p b) Jah ESS § 32 lg 2
Art 97 lg 2 Jah ESS § 98 lg 9
Art 98 Jah ESS § 91 lg 4
Art 99 Jah TKS § 61 lg 11
Art 100 lg 1 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA
Art 100 lg 2 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA15
Art 101 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 101 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
13
MKMm nr 29 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2005 määrus nr 29 „Numbri broneerimise
tingimused.
14
MKMm nr 44 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2011 määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse
tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“.
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12010P&from=EN .
20
Art 102 lg 1 Jah ESS § 951 lg-d 1 ja 6 ning
VÕS § 141, § 48 ja § 54
Art 102 lg 2 Jah ESS § 951 lg 9
Art 102 lg 3 p a) Jah ESS § 951 lg 7 p 1
Art 102 lg 3 p b) Jah ESS § 951 lg 7 p 2
Art 102 lg 3 p c) Jah ESS § 951 lg 7 p 3
Art 102 lg 3 p d) Jah ESS § 951 lg 7 p 4
Art 102 lg 3 p e) Jah ESS § 951 lg 7 p 5
Art 102 lg 3 p f) Jah ESS § 951 lg 1 ja lg 7 p 6
Art 102 lg 4 Jah ESS § 951 lg 8
Art 102 lg 5 Jah ESS § 87 lg 6
Art 102 lg 6 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 102 lg 7 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 103 lg 1 Jah ESS § 96 lg 2, § 141 ja § 148
Art 103 lg 2 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 2 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p c) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p d) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p e) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p f) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p g) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p h) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 103 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 104 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2
Art 104 lg 2 Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 105 lg 1 Jah ESS § 96 lg-d 4, 5 ja 6
Art 105 lg 2 Jah ESS § 96 lg 7
Art 105 lg 3 Jah ESS § 99 lg 5 ja 100 lg 1
Art 105 lg 4 Jah ESS § 99 lg 3
Art 105 lg 5 Jah ESS § 100 lg-d 1 ja 3
Art 105 lg 6 Jah ESS § 100 lg-d 4 ja 5
Art 105 lg 7 Jah ESS § 100 lg 6
Art 106 lg 1 Jah ESS § 89 lg-g 9 ja 10
Art 106 lg 2 Jah ESS § 89 lg 1
Art 106 lg 3 Jah ESS § 89 lg 8
Art 106 lg 4 Jah ESS § 89 lg 4
Art 106 lg 5 Jah ESS § 89 lg 6 ja § 164 ning
MKMm nr 44
Art 106 lg 6 Jah ESS § 89 lg-d 6 ja 9 ning §
100
Art 106 lg 7 Jah ESS § 164
Art 106 lg 8 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
Art 106 lg 9 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
21
Art 107 lg 1 Jah ESS § 961 lg-d 1 ja 2
Art 107 lg 2 Jah ESS § 100 lg 1
Art 107 lg 3 Jah ESS § 961 lg 3
Art 107 lg 4 Jah ESS § 961 lg 4
Art 107 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 108 Jah ESS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3
Art 109 lg 1 Jah ESS § 71 lg 2 ja § 88
Art 109 lg 2 Jah ESS § 88 lg 1 ja § 152 ning
PäästeS § 5 ja § 132
Art 109 lg 3 Jah ESS § 88 lg 1 ja PäästeS § 5
ja § 132
Art 109 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 109 lg 5 Jah ESS § 87 lg 1 ja § 87 lg 2
p-d 3, 4 ja 5 ning § 88 lg 11
Art 109 lg 6 Jah ESS § 87 lg 2 p 3 ja § 88 lg 3
Art 109 lg 7 Jah ESS § § 951 lg 4 p1
Art 109 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 110 lg 1 Jah Elanikkonnakaitse
kontseptsioon16
Art 110 lg 2 Jah HOS § 13 ja MeeTS § 18
Art 111 lg 1 p a) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 1 p b) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 112 lg 1 Jah ESS § 29 lg 2 p 2 ja § 80 lg 1
Art 112 lg 2 Jah ESS § 69 p 3, § 72 lg 1, § 73
lg 3 ja § 135 lg 1
Art 112 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 112 lg 4 Jah ESS § 107
Art 113 lg 1 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 4617
Art 113 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
16
Elanikkonnakaitse kontseptsioon - https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pd
f.
17
MKMm nr 46 – majandus- ja taristuminister 04.07.2016 nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse
tõendamise kord“.
22
Art 113 lg 3 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 46
Art 114 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 ja § 90
Art 114 lg 2 Jah ESS § 137 lg 3
Art 114 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 116 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
23
Art 118 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 120 lg 1 Jah ESS § 151 ja RTS § 1
Art 120 lg 2 Jah ESS § 143, § 150 ja RTS § 1
Art 120 lg 3 Jah ESS § 4, § 9 lg 5, § 12 lg 2,
§ 13 lg 9, § 20 lg 2, § 34 lg-d
2 ja 5 ning RTS § 1
Art 120 lg 4 Jah ESS § 4, § 13 lg 9 ja § 34
lg 5
Art 120 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1, § 47 lg 1,
§ 49 lg 3, § 63 lg 9, § 148 lg
5 ja § 151
Art 120 lg 6 Jah ESS § 150
Art 121 lg 1 Jah ESS § 73 lg 10 ja § 150 lg 1
Art 121 lg 2 Jah ESS § 48 lg 1
Art 122 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
24
Art 123 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 124 lg 1 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 2 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 3 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 125 Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 126 Ei Direktiivi jõustumise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 127 Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa A osa Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa B osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa C osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
vaja siseriiklikku
25
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa D osa Jah ESS § 6, § 8, § 11 lg 4, § 12,
§ 13, § 14, § 17, § 28, § 33
ning RLS § 206 ja RLS
lisa 3
I lisa E osa Jah ESS § 29, § 30, § 33, § 80 ja
§ 89 ning RLS lisa 3
II lisa I osa Jah ESS § 67 ja TNVS
II lisa II osa Jah ESS §-d 63–632
III lisa Jah ESS § 44 lg 5
IV lisa Jah ESS § 561 lg-d 2 ja 3
V lisa Jah ESS § 2 p 92
VI lisa A osa Jah ESS § 79 lg 1, § 87 lg 2,
§ 951 lg 3, § 98, § 110 ja
§ 1002
VI lisa B osa Jah ESS § 108
VI lisa C osa Jah ESS § 89
VII lisa A osa Jah ESS § 75 ja § 76
VII lisa B osa Jah ESS § 81–86
VIII lisa A osa Jah ESS § 951 lg 2
VIII lisa B osa Jah ESS § 951 lg-d 3, 4 ja 5
IX lisa Jah ESS § 951 lg-d 2, 3, 4 ja 7
ning VÕS § 48 lg 1 p 1
X lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2
XI lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 ja § 90
lg 4 ning MKMm nr 46
XII lisa Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise lisa, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
XIII lisa Ei Kehtivate direktiivide
vastavaustabel, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
26
EELNÕU
27.02.2020
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse
muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu
osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu
teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. Elektroonilise side teenus
ei ole infoühiskonna- ja meediateenus;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82 ja 83 järgmises sõnastuses:
„82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mitte
mobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise
asukoha kohta;
83) hädaabiühendus on isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel
toimuv ühendus, mille eesmärk on saada hädaabi;“;
3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134
lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“ vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 92 ja 93 järgmises sõnastuses:
„92) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse
juurdepääsu internetile ja selle kaudu praktiliselt kõigile internetiga ühendatud lõpp-punktidele,
sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest;
93) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab
üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu
isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe
saaja. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist
vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;“;
5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“;
6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:
1
„301) masinatevaheline side teenus (Machine to Machine Communications) on elektroonilise
side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel,
kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;“;
8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:
„341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;“;
9) paragrahvi 2 täiendatakse puntiga 392 järgmises sõnastuses:
„392) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega
sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;“;
10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 432 järgmises sõnastuses:
„431) raadiosageduste ühiskasutus on kahe või enama isiku kindlaksmääratud korras
juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;“;
11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses:
„521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist
video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;“;
12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Terminalseade on ka ruuter ja modem;“;
13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu „vahendite kogum“ sõnadega „või
autentimissüsteem“;
14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses:
„661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis
koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini
täielikult fiiberoptikast, või elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on
samaväärsed fiiberoptikal baseeruva võrguga;
662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on
raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse
üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;“;
15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse, osutamiseks peab
esitama majandustegevusteate.“;
2
16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „piirkond“ sõnadega „ning sideteenuse
osutaja veebilehe aadress selle olemasolul“;
17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lõikes 1 nimetatud
majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile
(Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa
Sideamet).“;
18) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusakti vastuvõtmist teavitab Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio
Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ja Euroopa
Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.“;
19) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel arvestab
valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ
Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.4.2002,
lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste
rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja
anda hiljemalt 30 kuu jooksul pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme vastuvõtmist.
(7) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtpäeva
edasi lükata, kui see on vajalik:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) vääramatu jõu tõttu;
3) raadiosageduste kasutamise kolmandate riikidega koordineerimiseks.
(8) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtpäeva
edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib:
1) vajadus raadiosageduste kasutamist Euroopa Liidu liikmesriigiga koordineerida;
2) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine.
(9) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 või 8 alusel tähtaja
edasilükkamise põhjusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide
järelevalveasutusi.“;
20) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
„31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
32) raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks;
33) riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks;“;
21) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
3
„§ 281. Numbri broneerimise andmekogu
(1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud
numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
(2) Numbri broneerimise andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. Numbri broneerimise andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu
põhimääruses.
(4) Numbri broneerimise andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) broneeritud numbrite andmebaas;
2) numbri liikuvuse toiminguid võimaldav andmebaas.
(5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus.“;
22) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Numbriloa omanik peab tagama numbrile 116000 tasuta ühenduse loomise.“;
23) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutusotstarve“ sõnadega
„ja -piirkond“;
24) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) on oht numeratsiooni ammendumisele;“;
25) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.“
26) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 44“ sõnadega „§-dele 44–442“;
27) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 63“ sõnadega „§-dele 63–632“;
28) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „geograafilise käibimisala“ sõnadega „,
võttes arvesse taristualase konkurentsi nendes piirkondades ja käesoleva seaduse §-s 1002
sätestatud sideteenuse andmekogu andmeid.“;
29) paragrahvi 43 täiendatakse lõiketega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu
piiritlemiseks.
4
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa
Sideametile, kes analüüsib nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste
järele ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 soovituses nimetatud turul.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt
esitatud taotluse alusel Euroopa Sideametilt saadud suunistega.“;
30) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11
kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs),
et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaid ja on vajalik märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada käesoleva
seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustusi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega.
(3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse
korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.
(4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse
alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi.
(6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel
riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused
riikides on piisavalt sarnased.“;
31) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Turuanalüüsi tulemus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi
kohta aruande.
(2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse
kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
5
(3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kavandi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46.
§ 442. Turuanalüüsi teostamise aeg
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte
harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust
põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi
möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates selle suhtes
vastuväiteid esitanud.
(2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu
puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu
puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem
teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse
vastuvõtmisest.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses
määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni käesoleva
paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse
eelnõust vastavalt käesoleva seaduse §-le 48.
(4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib asjaomase turu
turuanalüüsi teostada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet kohustatud viivitamata teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad asjaolud, mis oluliselt
mõjutavad konkurentsiolukorda.“;
32) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „§-s 44“
sõnadega „§-des 44 ja 441“;
33) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 6“ sõnadega „§ 441 lõikes
1“;
34) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 7“ sõnadega „§ 44 1 lõikes
2“;
35) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1
nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus mõistliku aja jooksul pärast kavandi avalikustamist.
Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus
esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti
teel või elektrooniliselt.“;
6
36) paragrahvi 48 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutajatelt“ sõnaga „klientidelt“;
37) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.“;
38) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab
käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu
jooksul alates Euroopa Komisjoni vastavast otsusest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2
ja 4 sätestatust.“;
39) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende
täitmiseks mõistliku tähtaja.“;
40) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude,
tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas
tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamise kohta,
eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärne
kvaliteediga sidevõrgult, uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse
kvaliteediga sidevõrgule;“;
41) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kes pakub teenuseid“ sõnadega „,
sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,“;
42) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „transferthinnad“ sõnadega „,
kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika“;
43) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „konkreetsetele“ sõnaga
„ehitistele,“;
44) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) kohustus võimaldada juurdepääsu ehitistele võib kehtestada olenemata sellest, kas
kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel, et
kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide
saavutamiseks;“;
7
45) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „muu hulgas“ sõnaga
„lisaks“;
46) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu
elementidele ja teenustele;“;
47) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik
ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide suhtes, analüüsib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisaks
tuvastatud probleemi lahendamiseks muudest juurdepääsu viisidest hulgimüügiteenustele kas
samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi,
käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu
muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.“;
49) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:“;
50) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise
projekteerida ja hallata;“;
51) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „riiklikke investeeringuid“ sõnadega
„,sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,“;
52) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „põhinevale konkurentsile“
sõnadega „ja seda toetavatele uutele ärimudelitele“;
53) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike
1 punkti 5 kohase kohustuse kehtestamine oleks proportsionaalne vahend konkurentsi
soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.“;
54) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna
8
kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama
lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude ja eelkõige väga suure
läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.“;
55) paragrahvi 52 täiendatakse lõiketega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesolevas paragrahvis sätestatud
kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ja kõik käesoleva
seaduse §-de 50–51 kohaselt kehtestatavad kohustused, sealhulgas eelkõige käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test tagavad tõhusa ja
mittediskrimineeriva juurdepääsu.
(22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab
ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile
sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise
ning piisavad stiimulid.“;
56) paragrahvi 52 lõikes 7 asendatakse sõna „Sideettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
57) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumine
kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama
juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumise.“;
58) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
59) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2“ sõnadega „lõikes 1 “;
60) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud ja vormid
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
61) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 44“ sõnadega „§-de 44 ja 441“;
62) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „lõikes 2“ sõnadega „lõigetes 2 ja 21“;
63) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks
kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse
hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel.“;
64) paragrahvi 54 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „Märkimisväärse turujõuga ettevõtja“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“;
9
65) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja
21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib,
ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.“;
66) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse arv „44“ arvuga „442“;
67) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“ vastavas käändes;
68) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „eelnevalt ja õigeaegselt“ sõnadega „vähemalt
kolm kuud ette“;
69) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Sideettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida
kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et
tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise
ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat ning peab olema piisavalt
üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamise ja kestuse osas, et võimaldada Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.“;
70) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tehingu“ sõnadega „ja vajaduse korral
käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse“;
71) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
analüüsi teostamisel arvesse kõiki sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel välja
pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega
käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral §-i 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused
kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva
seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib sideettevõtja välja pakutud kohustuste
rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt kohustuslikuks ning
vajadusel kaalub nende pikendamist.“;
72) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse
(1) Sideettevõtja, kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 Tarbijakaitse
10
ja Tehnilise Järelevalve Ametile välja pakkuda, et võtab kohustuse pakkuda teisele
sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerimiseks uude väga suure läbilaskevõimega sidevõrku,
mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud
kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumitest:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele ning paindlikkust seoses iga kaasinvestori
osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus
suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on
kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepanku õigeaegselt ja kui sideettevõtja ei
vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne
uue sidevõrgu kasutuselevõtmist;
3) kaasinvesteerimises mitte osalevale sideettevõtjale tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus,
tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu
kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arenguid seonduvatel
jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile
sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu eluaja jooksul;
5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele
mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed
kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega
arvestades võrgu kasutuselevõtmine on kavandatud ja kiitma heaks strateegilise kava, mille
alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja
täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimise lepingu
õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade
põhitingimused;
8) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord ning
kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning
igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja
kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ning diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-
eesmärkidest;
9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimise lepinguga liitumisel õiglased,
mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks
nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui
ka kasutuselevõtu etapis antakse ning kaasinvesteerimise lepinguga liitumise ja võimaliku
lõpetamise tingimustega;
10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori poolt
antava panuse suuruse ja ajastusega;
11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaolu, et
varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud
kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
11
13) kaasinvesteerimise leping võimaldab kaasinvestorite poolt omandatud õiguste loovutamist
teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga
liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja
poolt kaasinvesteerimise lepingu raames algselt võetud kohustusi;
14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõik
tulevased vajadused, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga
suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriumeid, mis on vajalikud, et tagada
potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid
kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 3–
6 nimetatud analüüsi teostamise käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaasinvesteerimise ettepanek vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud
kriteeriumitele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigetes 7–9 alusel märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ning ei kehtesta uue väga suure läbilaskevõimega
sidevõrgu osadega, mille suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse,
käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne
kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga
kaasinvesteerimise lepingu.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse
§-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades
ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
kohustuse täitmist ja võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas selle täitmise
kinnituse esitamist.
§ 562. Kohustuste võtmise menetlus
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
ettepaneku kohustuse kehtestamiseks enda sidevõrgule seoses juurdepääsu või
kaasinvesteerimise tingimustega või mõlema tingimusega, muu hulgas seoses:
1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu soovivate
sideettevõtjate vahel;
2) kaasinvesteeringutega väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 561
alusel või
3) juurdepääsuga teisele sideettevõtjale käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.
(2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab muu hulgas sisaldama kohustuse
täitmise ajakava, ulatust ja kestust.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib kooskõlas käesoleva seadusega läbi
kohustuste analüüsi ning siseriikliku ja rahvusvahelise konsultatsiooni käesoleva paragrahvi
12
lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei vasta lõikes 1
nimetatud tingimusele. Kohustuste kehtivus võib ületada § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi
teostamiseks sätestatud tähtaega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist
kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust ja muuta sideettevõtja pakutud kohustused talle siduvaks,
arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat.
(6) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse
nende mõju turusuundumustele ja käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste
edasist asjakohasust.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt
siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajadusel kaalub nende pikendamist.
§ 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, määramisel hindab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
1) kõik ettevõtja äriüksused ja kõik äriühingud, kes on sama omaniku kontrolli all ja kõik
ettevõtja üle kontrolli teostada saavad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse
hulgiturgul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või ainuõiguse lepingut kujutavast lepingust tulenevalt
kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb
lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise
kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja tõenäolise käitumise prognoosivat hindamist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud tingimuste muutustest.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui ta jõuab tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavatele
tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid
kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50
13
lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 54 lõigetes 4
ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.
§ 564. Üleminek pärandtaristult
(1) Ettevõtja, kes on tunnistatud ühel või mitmel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks,
on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit
oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada pärandtaristu uue taristuga.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise
või asendamise protsess hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast
üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsu tooteid ajakohastatud
võrguinfrastruktuurile, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga asendatud elementidele
pakutud juurdepääsu toodetega, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate
õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest
kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui
märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes
vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni
jõudmiseks;
2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud pärandtaristult ülemineku protsessi kohustusi.
(4) Pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustuste kehtetuks tunnistamisel peab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47, 48 ja 481 sätestatud
konsulteerimise nõudeid.“;
73) paragrahvis 62 asendatakse sõnad „§ 63 lõigetes 1–3“ sõnadega „§-des 63–632“;
74) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks
vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või kohustuse sideteenuse
koostalitusvõime tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi
numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja
kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus
koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles
täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Sealjuures võivad kohustused hõlmata teenuse osutaja
14
kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku
omavalitsuse üksuse või muu teenuse osutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide
kasutamise või rakendamise lubamist.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja
elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik
selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja
televisiooniprogrammidele.
(5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid
omandi peale, kohale või alla, siis võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada
võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete
või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese
kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks
või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktidest 1 ja 2. Käesolevas
lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada
eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused
keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab
kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma
liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja
on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
(8) Enne käeolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist viiakse
läbi käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsultatsioonid.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis
ning §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja
avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema
taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile
juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.
(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, § 631
lõigete 1–4 ja § 632 lõigete 1–3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel
nende kehtestamisest arvates ja otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks
tunnistamise vajaduse.“;
75) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine
15
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotlusel
kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle
kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või
väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui
nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt
raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist.
Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsu kohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.
(2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei
ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse
ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta
määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu
lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud
kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa
Sideameti vastavaid suuniseid.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustuse laiendamise õigust kui:
1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutuselevõtmist;
2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb igale
sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja sarnase alternatiivse vahendi juurdepääsuks
lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud erandit laiendada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega
võrgule.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on rahastatud osaliselt või täielikult
riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
(6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid.
§ 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi
seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu
sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi
sideettevõtjale ei pakuta õiglastel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu lõppkasutajale.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui
sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -
võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, ning seetõttu on
lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.
16
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse aktiivse taristu
jagamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja
konkreetsetes piirkondades;
2) võimalust suurendada lõppkasutaja jaoks sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
6) tehnoloogilist innovatsiooni;
7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõigete 1–4
kokkuleppe mittesaavutamise lahendamise tulemusena kehtestada passiivse taristu
ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasusaavale sideettevõtjale kohustuse jagada
raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga vastavas piirkonnas.“;
76) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-ga 63“ sõnadega „§-dega 63–632“;
77) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatab“ sõnadega „teisele lepingupoolele“;
78) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnadega „, välja arvatud, kui piirang
on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel“;
79) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna „isikuid“ sõnadega „lepingupoolt“;
80) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel
läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset
turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva
paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või need kehtetuks tunnistada, kui see ei
kahjusta:
1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele; ja
2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu
süsteemiga.“;
81) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks;
82) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses:
„§ 832. Universaalteenuse makse määr
(1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja
eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.
17
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta
algust, arvestades:
1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja
suurust;
2) Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.“;
83) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve
tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, siis tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse
kasutamise mahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat enne sideteenuse lepingus kokkulepitud
andmemahu täitumist.“;
84) paragrahvi 872 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „juhud“ sõnaga „küberintsidendid“ vastavas
käändes;
85) paragrahvi 872 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning võrkudele
ja teenustele“;
86) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse
eeskätt järgmist:
1) hinnanguline kasutajate arv, keda küberintsident mõjutab;
2) küberintsidendi kestus;
3) küberintsidendi mõjuala geograafiline ulatus;
4) kui suures ulatuses on sidevõrgu või -teenuse toimimine mõjutatud;
5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatus.“;
87) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“ sõnadega
„numbripõhist isikutevahelist side teenust“;
88) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine“;
89) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmise sõnastuses:
„(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja ühe kuu jooksul lepingu
ülesütlemisest arvates säilitama talle kasutada antud numbri, välja arvatud juhul kui klient on
nimetatud õigusest loobunud.
(9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse
osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.
18
(10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
90) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse
osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.“;
91) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
„§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
(1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab lepingut sõlmida
soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav,
siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus selgel ja arusaadaval viisil lepingueelse teabe ja lepingu
lühikokkuvõtte teenuse osas, mida sideettevõtja pakub.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist
teavet:
1) olenevalt lepingu sõlmimise viisist võlaõigusseaduse §-des 141, 48 või 54 sätestatud teave;
2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse
puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see ära märkida;
4) teenuse tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused
ja muud hinnapaketid;
5) lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas
soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood;
6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, ajaperiood ning kompensatsiooni- ja
tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral,
ning teave vastava menetluse kohta;
7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase
numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel hüvitist
kogu allesjäänud krediidi ulatuses;
8) lepingu lõpetamise ja terminalseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu
ennetähtaegse lõpetamise puhul;
9) tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud
tingimustele või kui sideettevõtja reageerib küberintsidendile ebapiisavalt;
10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ja
küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja
isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe:
1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena
vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabe,
kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või millel on antud
eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga,
vähemalt esialgse ühenduse loomise aeg, rikete esinemise tõenäosus ja kõne edastamise
viivitus;
3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
19
4) hinnakirja või hinnakirja üksikasja ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral
arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
5) eelnevalt kindlaks määratud andmeside mahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda
eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisesse arveldusperioodi, kui selline
võimalus on lepingus ette nähtud;
6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud
teenuse mahtu;
7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
8) teenuspakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid,
nimetatud paketi üksikosade hinnad, niivõrd, kuivõrd neid turustatakse ka eraldi,
9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja
tarbijale pakutav tugiteenus ning nende teenuste tellimise viis;
10) võimalus ajakohase teabe saamiseks kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
11) teenuspaketi lepingu kestuse, pikendamise ja lõpetamise kohta ning teenuspaketi või selle
elementide lõpetamise tingimused;
12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse
osutamise ajal;
13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse vastava
ajakohase teabe saamiseks;
14) kaebuste esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord;
15) nõusoleku küsimise kord, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva
raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe:
1) kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu ühenduse loomist riigisisese hädaabinumbri ja
Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“ või juurdepääsu helistaja asukoha teabele, vastava
võimaluse sõnaselge välistus;
2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107,
sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil
töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise
tingimused;
3) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise
korral.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse
teenuse osutaja järgmise teabe:
1) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise korral;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/2120, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ
universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul
ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu
piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1—18) (edaspidi määrus (EL) nr 2015/2120) artikli 4 lõike 1
kohase teabe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega
inimesele sobivas formaadis.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt
järgmist teavet:
20
1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
3) teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused
ja muud hinnapaketid;
4) lepingu tähtaeg ning lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused;
5) erivajadustega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
6) internetiühenduse teenuse osutamisel määruse EL nr 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d
ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul,
kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja
väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud, kui nad on sellest loobunud.“;
92) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele
määrata:
1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb
raadiosageduste kasutamisel;
2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.
(2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema
avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil
võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6,
lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud
tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema
poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse
kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil ning nimetatud teave esitatakse ka
erivajadusega inimesele sobivas formaadis.
(3) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe
hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.
(4) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat
võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.
(5) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse lepingu, välja arvatud numbrivaba
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse lepingu, kestus ei tohi ületada
kahte aastat.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui
tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse
kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma
terminalseadet.
21
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“;
93) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:
„§ 961. Teenuspakett
(1) Teenuspakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse
osutamine sama sideteenuse lepinguga.
(2) Kui teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub
internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu
teenuspaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, §
951 lõike 7, § 96, § 99 ja § 100 sätteid.
(3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse
osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tarbija sideteenuse lepingu kestus, välja
arvatud kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“;
94) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 99. Sideteenuse lepingu pikendamine ja tingimuste muutmine“;
95) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab
püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest
vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu
muutmineˮ ning teatesse märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega
mittenõustumisel leping leppetrahvita ühe kuu jooksul üles öelda vastava teate saamisest
arvates, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse
õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes korralduslikku
laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, puudub lõppkasutajal õigus leping
leppetrahvita üles öelda.“;
96) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgel ja
õigeaegsel viisil ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja leppetrahvita
lepingu ülesütlemise võimalusest.
(6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord
kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“;
97) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
22
„(3) Lõppkasutajal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui nimetatud
sideteenuse kvaliteet erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.
(4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib
sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest.
Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu
lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on
väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sideettevõtja ei piira pärast käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
(6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse
üksnes lõppkasutajast tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.“;
98) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks;
99) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus“;
100) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sideteenuse“ sõnadega „hinna,
kvaliteedi,“;
101) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on
andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse
hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate
andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või
aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.“;
102) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Sideteenuse andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
103) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja
kvaliteedi andmebaas.“;
104) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „sideteenuse
hindade ja kvaliteedi ning“;
23
105) paragrahvi 143 täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Komisjoni“ sõnadega
„, raadiosageduspoliitika töörühma“;
106) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul Euroopa Sideameti arvamuse saamisest
arvates.“;
107) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või
õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks ning
esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks
mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav
valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.“;
108) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käimasolevate konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.“;
109) paragrahvi 164 täiendatakse pärast sõna „liikuvuse“ sõnadega „ja internetiühenduse
teenuse osutaja vahetamise“;
110) paragrahvis 1661 asendatakse sõnad „§ 63 lõigete 1–3“ sõnadega „§-de 63–632“;
111) paragrahvis 1931 asendatakse arv „2020“ arvuga „2028“;
112) seadust täiendatakse §-ga 1963 järgmises sõnastuses:
„§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt
2021. aasta 21. detsembriks.“;
113) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud
direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337,
18.12.2009, lk 11–36);
Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);
Komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete
turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–23);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (EÜT L 153, 22.05.2014, lk 62–106);
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses:
„§ 6112. Juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
(1) Sideettevõtjal on õigus esitada taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada
tasuta juurdepääsuõigus tema omandis olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi
kasutava juurdepääsupunkti (small cell) paigaldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) sideettevõtja kontaktandmeid;
2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta.
(3) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
taotluse ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Taotlused vaadatakse läbi nende esitamise
järjekorras.
(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatult keelduda ehitisele
juurdepääsuõiguse andmisest, kui:
1) ehitis ei sobi tehniliselt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti
paigaldamiseks;
2) see ohustab inimese elu või tervist;
3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4) see ohustab riigi julgeolekut.
(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud
otsused ehitisregistris.“;
2) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
„52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse
andmise nõuete kontrollimine;“
3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L
321, 17.12.2018, lk 36-214).“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
25
„(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside
lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.“;
2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba
ning käesoleva seaduse § 206 lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks
kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;
3) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna „kuni“ sõnadega „8–“;
4) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna „kalendripäevaks“ sõnaga „kalendripäevast“;
5) lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad „või enam“ sõnadega „kuni 40 GHz“;
6) lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses:
„4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot;
4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.“;
7) lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks;
8) lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv „862“ arvuga „694“;
9) lisa 3 punktides 12.3 ja 12.12 tunnistatakse kehtetuks sõnad „1 W“;
10) lisa 3 punktides 12.12–12.18 tunnistatakse kehtetuks sõnad „või 1452 MHz kuni 1492
MHz“;
11) lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses:
„15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või
selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud
numbri eest.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 82 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn „…“ … 2020. a
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a
26
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-0215 - Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse
muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/152508b8-ca93-4b13-8df4-d85b996add6e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/152508b8-ca93-4b13-8df4-d85b996add6e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main