Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Tanel Kiik Teie 13.01.2020 nr 1.2-1/87-1
Sotsiaalminister Meie 27.02.2020 nr 1-12/4
Ametiühingute Keskliidu seisukoht TTOS muutmise
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Austatud minister
Täname arvamuse küsimise eest ja palume vabandust, et vastus on viibinud.
Väljatöötamiskavatsuses toodud probleemid on selged ja arusaadavad ning kattuvad meie hinnanguga
olukorrale. Toetame töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust ja tööelu
infosüsteemi arendamist järgmistel põhjustel:
a) tööinspektsiooni järelevalve oluline tõhustamine;
b) ühisplatvormi loomine tööohutuse ja -tervishoiu protsessi osapooltele dokumentatsiooni ja
informatsiooni jagamiseks;
c) ettevõttesisese dialoogi tõhustamine parema infojagamise teel.
Lisame siiski mõned kommentaarid:
1. Ametiühingute Keskliit on tõstnud korduvalt ametiühingute ligipääsu küsimuse tööõnnetuste
uurimise materjalidele. Leiame, et arendatav keskkond on sobiv ka sellise informatsiooni
kättesaadavaks tegemiseks eeldusel, et ka töötajate kõigil esindajatel on ligipääs esindatavate
töökeskkonda puudutavale informatsioonile.
2. Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates
tähtajatult. Peame õigeks sama põhimõtte rakendamist ka tööelu infosüsteemis kogu
salvestatud dokumentatsiooni ulatuses, et lihtsustada muuhulgas tööõnnetuste uurimist ja
kutsehaigustest tulenevate nõuete lahendamist.
3. Tööelu infosüsteemi laetav tervisekontrolli otsus peaks andma lisainformatsiooni töökeskkonna
riskide kohta, olles vajadusel aluseks ettevõtte riskianalüüsi täiendamiseks või korrigeerimiseks.
Tuleks kaaluda personaalse tervisekontrolli otsuse ja ettevõttele antava üldhinnangu lahutamist,
et viimane saaks olla süsteemsete muututuste käivitajaks.
4. Tööelu infosüsteemi arendamisel soovitame maksimaalselt arvestada tervise infosüsteemi
loomisel ja kasutamisel saadud õppetunde, sh masintöödeldava info eelistamine digipaberi
tüüpi informatsioonile jne.
Väljaspool selle väljatöötamiskavatsuse kitsast valdkonda juhime ministri tähelepanu teistele
põletavatele kitsaskohale tööohutuse ja -tervishoiu protsessis:
1. Tööandjate motivatsioon
Leidub tuhandeid ettevõtteid, kus pole alustatudki sisulist töökeskkonnariskide arvele võtmist ja
nende maandamistegevust. Veel enamatel aga puudub asjakohane dialoog töötajatega, et
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
koostöös riske tuvastada ja leida neile parimad lahendused. Samal ajal ei suuda valitsus
rahastada piisavalt Tööinspektsiooni järelevalvefunktsiooni, mis jõuaks reaalselt iga tööandjani
ja suudaks jälgida töökeskkonna riskide haldamise jätkupidevust. Sellest tulenevalt:
- oleme jätkuvalt veendunud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse (TÕKS)
hädavajalikkuses ja valitsusel tuleks see süsteem luua tööandjate vastuseisusule
vaatamata. Süsteem peab võimaldama kindlustusmaksete diferentseerimist vastavalt
tööandja reaalsele panusele terviseriskide maandamisel.
- TÕKSi lahjem alternatiiv on tagada Haigekassa täiemahulised tagasinõuded tööandja
süül toimunud tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral, et töötajate terviseriskid
realiseeruksid patustanud tööandja äris mitte kõigi tööandjate solidaarsetes
maksukuludes.
2. Töötajate tagatised haigestumisel
Töötervishoiuarstid on toonud probleemina esile töötajate soovi varjata oma terviseandmeid ja
kaebusi. Ametiühingute usaldusisikud põhjendavad seda töötaja kaitsetu olukorraga, kui
töötervishoiuarst keelab töötamise senisel töökohal või viitab töökoha kohandamise vajadusele.
Tuuakse esile ka probleemid terviseandmete ebatäpsel tõlgendamisel, kus vana diagnoosi alusel
langetatud töötamise keelu otsust ei ole võimalik tõhusalt vaidlustada. Põhjalike arutelude
tulemusena nõuavad ametiühingud:
- töötervise arstliku komisjoni moodustamist, mis lahendab vaided arstlike otsuste üle
ühekuulise tähtaja jooksul;
- töötervisearstide töö standardiseerimist (selle sees kohustus koostöö tegemiseks
eriarstidega, kui otsuse sisuks on töötamisel jätkamise keeld) ja Terviseameti-poolse
järelevalve tõhustamist;
- tervise tõttu töölepingu lõpetamisel näha ette sarnased garantiid töölepingu
lõpetamisega koondamise korral, seda nii tööandja kui Töötukassa makstavate hüvitiste
lõikes;
- piirata tööandja õigusi töölepingu lõpetamisel olukorras, kus töötervishoiuarsti otsus on
vaidlustamisel või töötervishoiuarst on teinud soovituse töökeskkonna või töötingimuste
kohandamiseks töötaja tervisest lähtuvalt. Ametiühing peab siin võimalikuks rakendada
töölepingu lõpetamise keeldu ja 12kuulist hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise
korral.
3. Kutsehaiguste tuvastamine
Eesti statistika kutsehaigestumiste kohta eristub Euroopa liidu teiste liikmesriikide võrdluses
eriti väikeste numbrite poolest. Paraku pole küsimus põhjamaadestki paremas töökeskkonnas
vaid massilises alaraporteerituses ja kutsehaiguse tuvastamise keerulises protsessis.
Kutsehaigete Liidu hinnangul peab kutsehaiguse taotlejal olema raudne tervis mahukate
kohtuvaidluste pidamiseks. Haigekassa argument tagasinõuetest loobumisel oli just üle jõu käiv
keerukus nõude aluste tõendamisel (tööõnnetuste puhul saaks tugineda tööinspektsiooni
uurimistulemustele). Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:
- juhendada perearste tööst põhjustatud haiguste tähistamisel sobivate Z-koodidega, mis
võimaldab paremat andmestikku statistikaks ja operatiivset infosiiret asjaomaste
asutuste ja infosüsteemide vahel;
- valmistada ette pööratud tõendamiskohustuse erisätted kutsehaigusest tulenevate
võlaõiguslike nõuete puhul süü ja kahju tuvastamisel;
- suurendada töötervishoiuteenuse lepingumahtu Haigekassa eelarves viisil, et
suurendada sõltumatute teenuskeskuste arvu ja paiknemist (täna annab lõplikke
diagnoose ainult PERH);
- rahastada töötervishoiuarstide, ergonoomikainseneride ja teiste töökeskkonna
asjatundjate teaduslikku koostööd üleriikliku kompetentsikeskuse või -võrgustiku
loomiseks, millele valdkonna edasises arengus tugineda;
- laiendada kutsehaiguste loetelu ka psühhiaatrilistele haigusseisunditele;
- Rahastada Kutsehaigete Liidu strateegilise hagemise programmi, mis annab
kohtupraktikat, suurendab nõuete hulka ja toetab sellega tööandjate motivatsiooni
töökeskkonna riskide haldamiseks.
Kinnitame oma igakülgset pühendumust viimati nimetatud probleemide lahendamisel nii sõbraliku
koostöö kui vähemsõbraliku avaliku kriitika abil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
Esimees
Saatja: Inge Mirov <
[email protected]>
Saadetud: 27.02.2020 15:53
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Seili Suder <
[email protected]>
Teema: Re: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Manused: EAKLvastus_TTOS_muutmise_VTK.asice
Tere!
Saadan Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuse.
Vabandame hilinemise pärast!
Lugupidamisega
Inge Mirov │ büroo- ja koolitusjuht
Eesti Ametiühingute Keskliit
Laulupeo 24, Tallinn
+372 6412800; +372 55656411
[email protected];
[email protected]
On 13.01.2020 12:04,
[email protected] wrote:
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu arvamuse avaldamiseks
väljatöötamiskavatsus.
Pealkiri: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Registreerimise kuupäev: 13.01.2020
Registreerimise number: 1.2-1/87-1
Palume teie tagasisidet hiljemalt 31.01.2020 a.
EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee