MÄÄRUS
26.02.2020 nr 7
Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ meetme „Energiatõhususe
ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel
2015–2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi
suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu
energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud
energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine.
(3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri
2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses
sätestatut.
(4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni
määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle
teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas riigihalduse
ministri käskkirjas.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud
siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamiskulusid ja
kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia
kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd);
(2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on
järgmised:
1) hoone omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus
või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus;
2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks;
3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt viie aasta jooksul kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või
muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga
samas mahus.
(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel
kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel
peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses,
millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud oluliselt
rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele.
(4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta
mitmekasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone
energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis
määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega
kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega
hoone energiatõhususarvu määramise korrale.
(5) Hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste
osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses, hoones, mida
kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud
abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale
pinnale vastavas ulatuses.
(6) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel
avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata.
Nimetatut ei kohaldata, kui hoone või hooneosa lammutatakse või on antud kasutusse
2
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise
raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori
enamusosalusega äriühingule.
(7) Meetmest ei toetata projekte:
1) millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele
kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele;
2) mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt;
3) mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb;
4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse
kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates
vähem kui 90 protsenti.
§ 4. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti
tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud
kulud.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui 2022.
aasta 31. detsember.
(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase
väljamakse tegemist.
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud
ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, hoone energiaauditi energiasäästumeetmete
loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise
perioodil.
(2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad
kulud katab toetuse saaja.
(3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) soojustamise kulu;
2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele
vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva
fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri
tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite
vähenemine;
5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav
sisekliima;
6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja
andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja
paigaldamisega seonduv kulu;
7) päikesekaitse lahenduste kulu;
8) valgustuse uuendamise kulu;
3
9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui
see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia
kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;
10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende
eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima
nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde
kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis;
11) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus
tuleneb valitud energiatõhususe paketist;
12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise,
ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud,
tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste
koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja
muu taolisega;
2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse
saajale;
3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise
ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse
soojusmajanduse arengukavaga;
4) amortisatsioonikulu;
5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest,
sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja
ebaolulised kulud;
7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;
9) hoone energiaauditi kulu;
10) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.
§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku
omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360–
630 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta, mis
arvutatakse valemi, 900 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi;
2) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1
sätestatud toetusmäärale on 360 000–630 000 eurot, mis arvutatakse valemi 900 000 eurot ×
individuaalne toetusmäär, järgi.
(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus,
või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse
määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 konsolideerimisgruppi kuuluva
üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse
investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.
4
(4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti
tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muude
abiskeemide alusel saadud tagastamatut abi.
(6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse
toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15
miljonit eurot aastas.
(8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese
tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese
tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
3. peatükk
Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded
§ 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku
omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, või kohaliku omavalitsuse üksuste
ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku
omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus peab toetuse
saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341
sätestatud nõuetest.
(3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni
eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku
sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.
§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud
lõikes 4 nimetatud dokumendid.
(2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
(3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning
taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga;
5
2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s
4 sätestatud perioodil;
3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti
eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu
määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid;
4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega;
5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus;
6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav
hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna
ulatuses vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu;
7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava
pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete
1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks, selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on
kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt
energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse;
8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks
tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul;
9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie
aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti.
(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid;
2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi;
3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja info
projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta;
4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, juhul
kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu
arendamisega;
5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–
13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega;
6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku
kasutamise plaan;
7) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse
esitamisel selle üksuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse
esitamisega nõustumise kohta.
(5) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse
hindamiseks.
(6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv
rahvastikuregistri andmetel on 2019. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada
maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv
rahvastikuregistri andmetel on 2019. aasta 1. jaanuari seisuga üle 8000, võib esitada
maksimaalselt kaks taotlust.
§ 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded
6
(1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 3 sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse,
millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi
vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid.
(3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada
auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on
sätestatud määruse lisas 3.
(4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel;
2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv;
3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia
kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele;
4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine
valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel;
5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks
võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised
tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed,
mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle
tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;
6) hoone kasutusega seotud CO2 heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta
alates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast.
(5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes
ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid
rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt
allkirjastatuna.
(2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse ja meetme
rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja rakendusüksus.
Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste
esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise
taotluste esitamise keskkonna kaudu.
(5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
7
§ 11. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluse hindamine;
4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine
(1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud
nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks
tegevusteks;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal;
5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering
ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele;
5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud.
(4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi,
teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni
kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata
jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2
sätestatule.
(6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid § 13 lõikes 1 sätestatud
korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.
(7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamise otsuse. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse
edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt
laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.
§ 13. Taotluse hindamine
Taotlusi hinnatakse järgmiselt:
8
1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati
territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp);
2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 2;
3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud
hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega
kaks kohta pärast koma;
4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja,
kelle põhitegevuse tulu vastavalt määruse lisale 1 on elaniku kohta väiksem;
5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt.
§ 14. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise
tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas
sätestatut.
(3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat:
1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja
sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid
teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest;
2) igas territoriaalses grupis on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva
taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste
vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks
olevaid hindamiskriteeriume;
3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või
territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti
elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste
rahuldamiseks;
4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib
üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima
punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas;
5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on
rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses
sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle,
arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) toetuse maksimaalne summa;
5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;
6) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
7) poolte õigused ja kohustused;
8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;
9) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning
9
aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel
saavutatavast CO2 heitkoguse kokkuhoiust;
10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;
11) toetuse väljamaksmise kord;
12)toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamise alused ;
13) vaidluste lahendamise kord;
14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
15) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi;
16) viide, et tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1
tähenduses riigiabiga, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust
„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena
antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL), kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri
2011. aasta otsuse tähenduses;
17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve
teostamiseks.
§ 16. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud,
mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise
eelarvet.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse
tegemist elektrooniliselt.
5. peatükk
Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§ 17. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse
rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult
kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud
hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos
sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 5000 eurot;
2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu;
10
3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil
põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või
tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest
viivitamata rakendusüksust;
4) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;
5) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja
seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega
kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti
elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja
valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja
finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase
kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel
tutvuda tööde tegija dokumentidega;
7) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning
pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
8) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti
elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja
tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;
9) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva
projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
10) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest
kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja
maksedokumentidest;
11) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti
lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi
saamisest arvates;
12) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul
projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või
toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud
eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus,
tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete
muutumine, hoone kasutuse muutumine jms);
13) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks.
§ 18. Toetusele viitamine
Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv
tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”;
5) Rahandusministeeriumi logo.
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 19. Toetuse tagasinõudmine
11
(1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100
protsendi ulatuses tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud
tingimuse või nõude;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu
ei ole järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või
vähendatakse olulisel määral käesoleva määruse alusel toetusega rekonstrueeritud hoones
pakutava teenuse mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
8) hoone köetavast netopinnast kasutatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest
arvates vähem kui 90 protsenti;
9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist
projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata.
(2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses
kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100
protsenti hankelepingule eraldatud toetusest.
(3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete
seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.
7. peatükk
Andmete esitamine
§ 20. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile
Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
8. peatükk
Vaidemenetlus
§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
12
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
Lisa 1 Toetuse määr
Lisa 2 Hoone Energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile*/
13
Riigihalduse ministri
26.02.2020 määruse nr 7
„Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja
kord“
Lisa 1
Toetuse määr
Kohaliku omavalitsuse üksus Põhitegevuse tulu Maksimaalne
elaniku kohta, toetuse määr, %
eurot1
Tallinna linn 1480 56
Anija vald 1332 64
Harku vald 1699 46
Jõelähtme vald 1686 46
Keila linn 1699 46
Kiili vald 1736 44
Kose vald 1645 48
Kuusalu vald 1539 54
Loksa linn 1460 57
Maardu linn 1238 69
Raasiku vald 1606 50
Rae vald 1867 40
Saku vald 1743 43
Saue vald 1565 52
Viimsi vald 1819 40
Lääne-Harju vald 1423 59
Hiiumaa vald 1469 57
Jõhvi vald 1292 66
Kohtla-Järve linn 1228 69
Lüganuse vald 1217 70
Narva linn 1126 70
Narva-Jõesuu linn 1631 49
Sillamäe linn 1190 70
Toila vald 1408 60
Alutaguse vald 2460 40
Paide linn 1415 60
Türi vald 1403 60
Järva vald 1504 55
1
Põhitegevuse tulu arvutamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi kohaselt 2018. aasta kohaliku
omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulude maht eurodes, millest on maha arvatud haldusreformiga kaasnevalt
riigilt saadud ühinemistoetused ja sundühendamise, raugenud juhtumite hüvitised ning tasandusfondis
sisalduv väikesaarte toetus.
Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2018. a seisuga. Üle 18-aastastest on võetud
arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud.
14
Jõgeva vald 1343 63
Põltsamaa vald 1338 64
Mustvee vald 1279 67
Haapsalu linn 1226 69
Vormsi vald 2045 40
Lääne-Nigula vald 1584 51
Haljala vald 1243 68
Kadrina vald 1396 61
Rakvere linn 1358 63
Rakvere vald 1330 64
Tapa vald 1363 62
Vinni vald 1489 56
Viru-Nigula vald 1349 63
Väike-Maarja vald 1536 54
Häädemeeste vald 1344 63
Kihnu vald 1632 60
Saarde vald 1293 66
Pärnu linn 1414 60
Tori vald 1202 70
Põhja-Pärnumaa vald 1423 59
Lääneranna vald 1384 61
Kanepi vald 1268 67
Põlva vald 1303 65
Räpina vald 1163 70
Kehtna vald 1490 56
Kohila vald 1450 58
Märjamaa vald 1322 64
Rapla vald 1430 59
Muhu vald 1324 65
Ruhnu vald 2614 40
Saaremaa vald 1396 61
Kambja vald 1472 57
Luunja vald 1416 60
Nõo vald 1360 62
Peipsiääre vald 1353 63
Tartu linn 1570 52
Tartu vald 1471 57
Elva vald 1331 64
Kastre vald 1285 66
Mulgi vald 1383 61
Viljandi linn 1375 62
Viljandi vald 1307 65
Põhja-Sakala vald 1374 62
Otepää vald 1356 63
Valga vald 1265 67
Tõrva vald 1232 69
15
Antsla vald 1229 69
Rõuge vald 1355 63
Võru linn 1360 62
Võru vald 1352 63
Setomaa vald 1424 59
Riigihalduse ministri
16
26.02.2020 määruse nr 7
„Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja
kord“
Lisa 2
Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid
Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti
Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku2 köetava pinna
ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa
arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses
grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses
grupis)) × 10.
Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti
Hoone ülalpidamiskulude vähenemine3 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku4 köetava pinna
ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa
arvutatakse järgmist valemit kasutades:
punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses
grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses
grupis)) × 10.
Riigihalduse ministri
26.02.2020 määruse nr 7
1;3 Kui hoonet kasutatakse lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse
osutamisele ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul
arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud
energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel
osutatava teenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone
köetava netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava netopinna ruutmeetritest. Hoonesse tarnitud energia
vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv).
2;4 Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude
vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite
arv.
17
„Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava
toetuse kasutamise tingimused ja
kord“
Lisa 3
Nõuded hoone energiaauditile
1. Üldist
Lisa 3 rakendatakse käeoleva määruse raames teostatavatele energiaaudititele. Lisas on
kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja
juhised.
2. Alusdokumendid
Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes
sätestatud nõuetest:
majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile
esitatavad nõuded” (edaspidi MTM nr 28);
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);
majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele“;
majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58).
3. Energiaauditi koostaja pädevus
Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset
Kutse väljastamise aeg Kutse
01.07.2013-30.06.2018 Tervikkutse energiaaudiitor, tase 6
Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7
Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8
Pärast 01.07.2018 Osakutse hoonete energiaaudiitor, tase 7
Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7
Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8
Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt:
http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja
Ventilatsiooniinseneride Ühendus.
Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni
tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi
koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused
valideeritud tarkvaraga.
4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused:
18
1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel:
enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust;
andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja
omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib rakendusüksus taotluse
esitamise hetke seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele
mitte vastavaks.
2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine
tüüpilisel kasutusel:
energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav
energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;
energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5
toodud tingimustest;
hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma, lammutatava
hoone ulatus. ETA ja tulevased energia ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida
allesjääva hooneosa kohta;
hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud
kaasnevad tööd nagu näiteks allesjääva vaheseina(-nte) soojustamine, katuse, sokli
korrastamine, vajalike avatäidete tegemine, töödest mõjutatud tehnosüsteemide
ümberprojekteerimine, -paigutamise/-korraldamine;
3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia
kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr 63-s sätestatud
kasutusotstarbe või kasutusotstarvetele alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA
väärtusele:
tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid;
hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde
loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks.
4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine
valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:
auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga
3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv
tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab
olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka
audiitori poolt;
valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;
auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema
kõik fassaadid) ja lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama
määruse lisa 4 kujul;
energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5
toodud tingimustest;
5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:
määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina
hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile
sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud
ETA ega muude arvutustega.
19
ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks
tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee
soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud.
Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse
tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud
eurodes.
hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja
hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi
kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.
hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul:
Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon
Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused
kolm aastat
Soojus, kWh/a
Küte
Ventilatsioon
Soe tarbevesi
Taastuvenergia
…
…
…
Soojus kokku, kWh/a
Elekter, kWh/a
Valgustus
Seadmed
Küte
Ventilatsioon
Soe tarbevesi
Taastuvenergia
…
…
…
Elekter kokku,
kWh/a
Kütused, kWh/a
…
…
….
Kütused kokku,
kWh/a
Kõik kokku, kWh/a
20
Köetava pinna kohta
kWh/(m2.a)
Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon
Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused
kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a
Soojus
Elekter
Kütused
Hooldus
…
…
Kõik kokku, €
Köetava
pinna kohta
€/(m2.a)
6) hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:
arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a
küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest
tarbimisandmetest.
kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale,
lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud
leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud
küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud
küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava
kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.
kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi
tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab
pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja
tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga
lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete
korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav
argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad
kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel
lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest
tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina.
7) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed:
Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:
prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY)
väliskliima tingimustest;
energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;
energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja
arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;
21
energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh)
auditi objekti vastava energiakandja 2019 aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember)
aritmeetiline keskmine tariif;
lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia
hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud
elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra.
Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud
soojusenergia;
lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks
tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse
tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti
muu rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest,
muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones
lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb
lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest;
lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme
jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja
hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 60
protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;
hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke
hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide
jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;
kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi
energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone
omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi
koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;
kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi
energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone
omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase 3 aasta aritmeetilisest keskmisest
tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on
prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta
aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);
olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav
valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest;
hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina).
Andmed võib esitada igakuiselt, aga see ei ole kohustuslik.
8) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos
Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille
arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:
tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb
kasutada eriheitetegurit 1,35 t CO2/MWh.
tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks
tuleb kasutada eriheitetegurit 0,18 t CO2/MWh.
kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia
tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus
lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava
süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.
22
Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ meetme „Energiatõhususe ja
taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015–
2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi suuruse osa
kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata
osa kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse
üksuste (edaspidi KOV) omanduses olevate hoonete energiatõhususe parandamiseks ja
taastuvenergia kasutuse edendamiseks.
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias
määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada
määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on
määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades
tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus
ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad
nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning
taotluste hindamiskriteeriumid.
Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus
muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste
süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Perioodil 2013-2020 peavad EL-i liikmesriigid
selles süsteemis müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele
heiteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja 10c alusel.
Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ1 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi
eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt
50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning
taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed
on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest
eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest.
Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi
eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt
tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta
enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse
enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud
meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia
2020–2023“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2013–2020 LHÜ-de kauplemisel saadavate
1
Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF
1
vahendite kasutamise eest meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine
avaliku sektori hoonetes“ elluviimisel riigihalduse minister.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üle-
sandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu-
mide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hool-
dekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on oma-
valitsusüksuse omanduses.
Riigikontrolli aruandes2 tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende
ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud netopinnaga
kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit.
Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015. aasta seisuga:
■ omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2);
■ omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2);
■ hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooli
teenindavad spordi- või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub
üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist;
■ hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri
ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas
asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2)
5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel otstarbel,
teisisõnu multifunktsionaalsed hooned.
Kasutusotstarbe järgi otsustades kasutati 2015. aastal ligi 80% hoonete kogupinnast omavalit-
suste põhifunktsioonide täitmiseks. Arvestades hoonete kogupinda, moodustavad omavalitsuste
kinnisvaraportfellist suurema osakaalu koolihooned (32,1%), lasteaedade hooned (14,5%),
spordihallid ja võimlad (7,1%), klubid ja rahvamajad (5,1%), haiglad ja muud ravihooned
(5,1%) ja kohaliku omavalitsuse enda administratiivhooned (3,5%). Hoonete hulgas, mille ka-
sutusotstarbeks märkisid omavalitsused „muu hoone“, esinevad hoone nimetuse järgi otsustades
enim elamud, katlamajad, kuurid, saunad, pumbamajad ja garaažid. Hoonete igaastased majan-
damiskulud olid kohalike omavalitsuste hinnangul (ei sisalda personalikulusid) andmete esita-
mise seisuga 2015. aastal kokku ca 90 mln eurot.
Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile va-
jalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on omava-
litsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende hoonete
tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse praegu heas
või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna informat-
siooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra määratlusega
väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta kehtivatele energia-
tõhususe miinimumnõuetele.
2
Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
Tallinn, 26. oktoober 2016
2
Üks viis hoonete kasutusega seotud jooksvate kulude vähendamiseks on muuta KOV hooned
energiasäästlikumateks. Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline
planeerida hoonefondi kasutust tervikuna. Seetõttu antakse määruse tingimustega kinnisvara
omanikule võimalus taotleda toetust laias ulatuses kasutusotstarvetel kasutuses olevatele
hoonetele, sh mitme kasutusotstarbega hoonetele, milles pakutakse kohaliku omavalitsuse
teenuste kõrval ka muid avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Toetuse andmise eelduseks
on, et energiatõhusustööde objektiks olev hoone on kasutuses avalike teenuste osutamiseks ning
hoone on ka tulevikus avalike teenuste osutamiseks vajalik.
Investeeringute toetamine KOV hoonetesse aitab kaasa „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–
2020“ eesmärgi 1 „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja
ettevõtluskeskkond“ saavutamisele.
Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika
talituse nõunik Tarmo Kivi. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse on olnud kaasatud
Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õi-
gusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Virge Aasa
(tel 611 3549,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (tel 611 3638;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud üheksaks peatükiks:
1. Üldsätted.
2. Toetuse andmise alused.
3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded.
4. Taotluste menetlemine.
5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine.
6. Toetuse tagasinõudmine
7. Andmete esitamine
8. Vaidemenetlus
9. Rakendussätted
Määrus koosneb 21 paragrahvist ja kolmest lisast.
Peatükk 1. Üldsätted
Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning
meetme rakendajad.
Paragrahvi 1 alusel on määruse kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuste kasutatavate
hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia, hoone ülalpidamiskulude
vähenemine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud tegevused on kooskõlas
energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 5. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri
saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 kehtestatud
3
hindamiskriteeriumide alusel.
Määruse alusel võib anda:
- mitte riigiabi;
- üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest
makstava hüvitisena riigiabi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse
„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi;
- vähese tähtsusega abi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 360/2012
Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
114, 26.04.2012, lk 8-13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale
järgmisele tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale,
ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele.
Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku
sektori raha antakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku omavalitsuse omandis
olevate hoonete renoveerimiseks.
Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest
mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et:
a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda
investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist;
b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud
geograafilise ulatusega;
c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas
ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks.
Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus
meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju
piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul,
kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4
sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist.
Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme üldise koordineerimise eest vastutab
4
Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid
ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus.
Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette riigihalduse ministri käskkirjas.
Peatükk 2. Toetuse andmise alused
Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevusliigid, sätestatakse projekti
elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning nõuded toetuse ja
omafinantseeringu suurusele ning määrale.
Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välis-
piiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamis-
kulusid ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuv-
energia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd). Meetmest
ei toetata projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vas-
tavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, ega projekte, mille ainsaks
eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt.
Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegevuse raames rekonstrueeritava hoone all ko-
haliku omavalitsuse üksusele, selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele või kohaliku
omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuuluvat hoonet, millest vähe-
malt osa on kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osuta-
tava teenuse osutamiseks. Hoonele esitatavaks lisatingimuseks on, et hoonet kasutatakse pärast
energiatõhususe töid vähemalt 5 aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate tee-
nuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. Samas mahus kasutamise
all mõeldakse hoone mahu protsentuaalset kasutust. Sätte eesmärk on, et energiatõhusustöid
tehtaks vajalike KOV teenuste ja avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagami-
seks, mitte hoone erasektorile rentimise eesmärgil. Samas võimaldab see ka näiteks hoone osa
lammutada.
Arvestades, et eri kasutusotstarbega hoonetele on kehtestatud erinevad energiatõhususe nõuded,
siis on määruses sätestatud, et energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama
vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe
miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud
oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. Kui
tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme
kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu
vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt
ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone
energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone
energiatõhususarvu määramise korrale.
Juhul, kui kohalikule omavalitsusele kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS §
6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulun-
dusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega
äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks.
5
Näide: hoonel on kaks kasutusotstarvet: lasteaed (koolieelse lasteasutuse hoone) köetava pin-
naga 2000 m2 ja kool (haridushoone) pinnaga 1000 m2. Antud määruse mõistes toetatakse
energiatõhusese tööde elluviimist kui ETA ei ületa piirväärtust
(2000×165+1000×160)/(2000+1000)=163,33kWh/(m2.a).
Paragrahvi 3 lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse tervikuna
avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köe-
tava pinna ulatuses, hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osuta-
miseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks
kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas
mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks,
energiatõhususe töid ei toetata. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pin-
nast ning seda kasutatakse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks sell-
iste tööde teostamisel, mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid
mille lahutamine abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised
tehnosüsteemid jms.).
Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mille osutamist
korraldab kohaliku omavalitsuse üksus või mida osutab kohaliku omavalitsuse üksus kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku
sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing.
Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üld-
hooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoo-
lide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaa-
side, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud kohaliku omavalit-
suse üksuse põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all
olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku
abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi taga-
mine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osuta-
jaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2
kohaselt olla kohaliku omavalitsuse üksus.
Projektide puhul, mis sisaldavad hooneosa lammutustöid, loetakse lammutatav pind abikõlbli-
kuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarbe
säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest,
võetakse aluseks projekti tulemusel kohandatud pinna kasutus ja ruutmeetrite arv. Projektide
hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone
ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jääva
pinna tarnitud energia ja ruutmeetrite arv.
Näide 1: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köe-
tavast netopinnast, lasteaiateenust 60-l % köetavast netopinnast.
6
Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähemalt
nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 100-le %-le köetavale netopinnale
vastavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule.
Näide 2: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse raamatukoguteenust 40-l %
köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust3 40-l %-l
köetavast netopinnast.
Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähe-
malt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale neto-
pinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus,
ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 too-
dule.
Näide 3: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 20-l % köe-
tavast netopinnast, perearstiteenust4 10-l %-l köetavast netopinnast, apteegiteenust 5-l %-l
köetavast netopinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast neto-
pinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast netopinnast, ettevõtjale on rendile antud
10% köetavast netopinnast ja kasutuseta ning lammutatav on hoone tiib mahuga 25% köeta-
vast netopinnast.
Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti (sh arvestades hooneosa
lammutamisega) aluseks võttes nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda
75-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus
ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega
ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus (sh kasutusest
välja arvatav köetav netopind) loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuu-
res toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule.
Paragrahvi 3 lõike 7 punkti 3 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise üheks
tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle
rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise) saavutamine.
Paragrahvi 3 lõige 7 punkt 4 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel
rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse
viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti. Sätte eesmärk
on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest
välja võivad langeda. Samas jätab säte piisava paindlikkuse, et energiatõhusaks rekonstrueerida
oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või
mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 8
lõikes 3 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma
dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu
köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab
3,4
Näites on käsitletud perearstiteenuse osutajat erasektorina. Perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava
äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2 kohaselt olla ka kohaliku omavalitsuse üksus.
sellisel juhul on vastav pind abikõlblik.
7
sisalduma kinnitus, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul
projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse
tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja
rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on
võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu
parendamise investeeringuid. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on reaalne, et kohalike
omavalitsuste omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja
kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid
teha ning mille mõneaastase alakasutuses olekus ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned
pigem kasutusest välja arvata ning lammutada, asendades need oluliselt väiksemas mahus uute
liginullenergiahoonetega või teenused koondada teistesse olemasolevatesse
multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse.
Paragrahvi 4 kohaselt on projekti elluviimise lõpptähtaeg 31. detsember 2022. a. Abikõlblikkuse
periood algab kõige varasemalt taotluse esitamise kuupäevast.
Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud,
sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus ning on tehtud projekti
elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, või ületavad toetusmahtu katab
toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on näiteks
kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes.
Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustamise kulu; avatäidete (uste,
akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja sooja tarbevee
süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb
vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega
tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile
kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb
kasvuhoonegaaside heite vähenemine; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb
vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade
juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata
projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu;
valgustuse uuendamise kulu; hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise
ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide
paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks.
Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks
olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega
seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh. näiteks välispiirete
vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega
kaasnevad kulud) kulu, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete
loetelus; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise
vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku
projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise
kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse
eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu.
8
Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid.
Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab
olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks
lähteülesandesse märkida, et kogu hoone peab vastama vähemalt hoone energiaauditis toodud,
hoone kasutusotstarbe kohasele ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone
energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud
määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja
energiatõhususe nõuetele, või mitme kasutusotstarbelise hoone puhul maksimaalsele lubatavale
energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud
määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme
kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale
Lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta hoone
energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia või hoone ülalpidamiskulude
vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Eraldi on välja toodud, et kui KOV
on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks
vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on
kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade
arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOVi
territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud.
Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle (nt avatäidete vahetus), millega analoogset
tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa
Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates
taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida läbimõtlematuid otsuseid
investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui 3 aastat enne taotluse esitamise aega
tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab
lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks, kuna energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlev määrus
võeti vastu juunis 2015 ja hoone välispiirete soojusläbivusele kehtestatud nõuded ei ole sellest
ajast muutunud. Topeltfinantseerimise vältimiseks ei ole abikõlblik kulu, mida rahastatakse
muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.
9
Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on toetuse määr esitatavale projektile 40-70% abikõlblikest
kuludest, sõltudes kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest elaniku kohta. Toetuse
suuruse arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3
lõigetes 4-6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava netopinna
kohta. Abikõlbliku netopinna hulka arvutatakse ka projekti tulemusena lammutatav pind.
Põhitegevuse tulu arvutamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi kohaselt 2018. aasta
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulude maht eurodes, millest on maha arvatud
haldusreformiga kaasnevalt riigilt saadud ühinemistoetused ja sundühendamise või raugenud
juhtumite hüvitised, tasandusfondis sisalduv väikesaarte toetus.
Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2018. a seisuga. Üle 18-aastastest
on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud.
Vastavalt eeltoodule on arvutatud toetusmäär omavalitsuste lõikes, mis kehtestatakse määruse
lisas 1.
Kohaliku omavalitsuse üksustele kohalduvate toetusmäärade jagunemist illustreerivad
joonised 1 ja 2.
Toetusmäär KOV arv
40% 5
40-50% 7
50-60% 19
60-70% 43
70% 5
Joonis 1
10
Joonis 2
Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel.
Sätestatakse piirangud maksimaalsele toetuse suurusele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku
köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ning maksimaalse toetuse suurusele ühe
rekonstrueeritava hoone kohta.
Maksimaalse toetuse suuruse arvutuste aluseks võetud eelduslik avaliku teenuse osutamiseks
kasutatava netopinna keskmine suurus 1000 m2 (Riigikontrolli kogutud andmete põhjal oli
keskmine KOV omandis olev kinnisvaraobjekt 2015. aasta lõpu seisuga köetava netopinnaga
ca 900 m2. Andmetest jäeti välja alla 100 m2 netopinnaga objektid, objektid mille energiaklass
oli C või parem ning objektid, mille KOVid kavandasid lammutada või võõrandada.
Energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus on prognoositud 900 eurot ruutmeetri kohta.
Maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360 –
630 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta.
Maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe
ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: 900 eurot × individuaalne toetusmäär.
Maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1
sätestatud toetusmäärale on 360 000 – 630 000 eurot. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse
järgmise valemi järgi: 1000 m2 × 900 eur/m2 × individuaalne toetusmäär. Hoone abikõlbliku
köetava netopinna hulka loetakse maksimaalse toetuse arvutamisel ka lammutatav osa hoonest.
Eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta seab võrdsemasse positsiooni
projektid, milles konkureerivad omavahel väikesed ja suured objektid. Piirangut seadmata oleks
väiksemate objektide enargiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides
kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides.
Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu
11
piiratust. Piirangu puudumine muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate
arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna ja vahendite regionaalse jaotuse regionaalsetes
üksustes (vahendite NUTS 3 eeljaotus), mis omakorda ei võimalda potentsiaalsel taotlejal saada
indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest.
Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi
kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus,
kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1
konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju
all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele
sätestatut..
Lõikega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku
elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu või muude
abiskeemide alusel saadud tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti
elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.
Lõigetega 6–8 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses ja ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suuruse ülempiirid üldise
majandushuvi teenuste puhul.
Peatükk 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded
Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded,
taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide
loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded.
Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV üksus, KOV üksuse
konsolideerimisgruppi kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all
olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOV üksuse nõusolek taotluse
esitamiseks (§ 8 lõiget 3 punkt 7). KOV üksuse nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et
vältida olukorda, kus kohaliku omavalitsuse üksuste ühisomandis olev üksus esitab taotluse
kohaliku omavalitsuse üksusega kooskõlastamata ning välistab sellega kohaliku omavalitsuse
üksusel taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 8 lõikele 6 võib ühes
taotlusvoorus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel
on 2019. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning
kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on 2019.
aasta 1. jaanuari üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust.
Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise.
Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa
Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku
sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
12
Lõike 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.
Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema
formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning
omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha,
et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse
elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma
dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu
köetava pinna ulatuses vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.
Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded.
Paragrahvi 8 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad dokumendid. Energiatõhususe
tööde puhul on muu hulgas nõutavateks dokumentideks omafinantseeringut kinnitavad ja
tõendavad dokumendid; hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse
§ 9 toodud erisustega ning kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu
kuuluvad taotlejale ja info nende kohta kinnistusraamatusse kandmata lepingute kohta, kui
sellised lepingud on sõlmitud.
Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutami-
seks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Eu-
roopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106
lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele.
Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ette-
võtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist:
- avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus;
- asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium;
- ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad;
- hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid;
- ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning
- viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise le-
pingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osuta-
vatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.
Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 5 on sätestatud, et ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL)
nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
andmisega.
Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist.
Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse
13
hindamiseks.
Paragrahv 8 lõikes 6 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse
kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv seisuga 01.01.2019 a. on kuni 8000 elanikku,
esitada maksimaalselt ühe taotluse. kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille rahvastikuregistri
järgne elanike arv seisuga 01.01.2019 a. on üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust.
Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine
töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks
potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise
perspektiivikusest. Kasutatud on KOV mediaansuurust elanike arvu järgi (seotud ühtlasi teenuse
osutamise vajadusega) 01.01.2019 a. seisuga. Maksimaalne toetuse suurus on arvestatud ühe
hoone kohta. Iga hoone energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esitatakse eraldi taotlus. See
tähendab, et taotlejad, kellel on õigus taotlusvooru esitada kaks taotlust, saavad taotleda kahe
taotluse peale kokku maksimaalselt 2 x 630 000 eurot, olenevalt individuaalsest toetusmäärast.
Kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatud taotlusena arvestatakse ka kohaliku omavalitsuse
üksuse konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise
valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on
selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühise
valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse lisatingimuseks on, et sellise taotluse
esitamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek, kelle haldusterritooriumil
investeeringuobjekt asub.
Paragrahviga 9 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel
tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 08. aprilli 2015. a määrusest
nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise
täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 3, mille järgimine on energiaauditi koostamisel
kohustuslik.
Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande
asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu
energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande.
Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste
läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav.
Energiaauditi nõuete (lisa 3) koostamine on tellitud kõrgelt kvalifitseeritud eksperdilt, kes omab
volitatud energiatõhususe spetsialisti 8. taset ning volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse
inseneri 8. taseme kutsetunnistusi. Täpsete nõuete koostamise vajadus tekkis toetuse andmise
tingimuste koostamise käigus veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid
sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi
taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide adekvaatsus ja nende
alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks
MTM määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi
auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks.
Arvestades, et meetmest toetatakse ühiskondlike hoonete energiatõhusustöid, nõutakse
käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat
kutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus olenevalt kutse väljastamise ajast on antud lisas
14
3.
Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone
rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima. Paragrahvis 9 lõike 4
punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64
lõikes 5 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe arvutamise metoodika sätestatud
nõuetest.
Peatükk 4. Taotluse menetlemine
Peatükis (§-des 10–16) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse
poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise
korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse
tegemist.
Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates.
Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline
on taotluse menetlemise seis.
Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna
vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Rakendusüksus
kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest
viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva.
Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku,
ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste
esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse
taotlejale kätte toimetatuks.
Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise
otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt.
Paragrahvi 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse
regionaalse jaotuse ning meetme rakendaja halduskulud valdkonna eest vastutav minister
käskkirjaga. toetuse andmisel lähtutakse regionaalsete piirsummade jaotamisel põhimõttest, et
50% rahalisest mahust jaotatakse viie regiooni (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise
üksuste järgi NUTS III tasand: Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti)
vahel võrdselt ning 50% jaotuse aluseks on regiooni elanike arv. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga
(tulemus ümardatud täisarvuni).
Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks
tunnistamise alused. Samuti on sätestatud rakendusüksuse kohustus hinnata taotlusi määruses
sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ja hinnata nõuetele vastavaid taotlusi.
Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele.
Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.
15
Laekunud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse viies grupis. Gruppide loomise aluseks on
taotlejate territoriaalne paiknemine Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III
tasandil.
Hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse;
2) projekti panus hoone ülalpidamiskulude vähenemisse;
Hindamise aluseks on taotluses ning § 9 ning lisa 3 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone
energiaauditis esitatud andmed.
Kui hoonet kasutatakse lisaks avalike teenuste osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone
puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine hoone
abikõlblikus osas proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude
vähenemisest vastavalt abikõlblikus osas olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu
osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest.
Näide: Kogu hoone köetava netopinna ruutmeetrite arv 2000 m2, sellest abikõlblik osa 700 m2.
Kogu hoonesse tarnitud energiakogus 200 ühikut ja kogu hoone ülalpidamiskulud 150 ühikut.
Energiaauditis on audiitor märkinud pärast soovituslike energiatõhususe tööde elluviimist kogu
hoonesse prognoositavaks tarnitud energiakoguseks 150 ühikut ja hoone ülalpidamiskuludeks
100 ühikut.
Arvutuskäik: abikõlblik osa proportsionaalselt 700÷2000×100= 35%
Hoonesse tarnitud energiakoguse vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri
kohta= (200-150)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta.
Hoone ülalpidamiskulude vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta=
(150-100)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta.
Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata
meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta ning suunata
KOVe leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone
edasist kõrget ülalpidamiskulu.
Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotlused reastatakse
pingereas.
Lõikega 3 sätestatakse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite
maksimaalne eesmärgipärane kasutus ja regionaalne jaotus.
Paragrahvides 15-16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele
kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord,
16
järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse maksmise peatamise ja
finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.,
mille hulka kuulub muu hulgas kohustus maksta toetus tagasi, kui energiaauditis märgitud kogu
hoone energiatõhusus jääb saavutamata, projekti tulemusel saavutatud CO2 kokkuhoiu kohta ei
esitata aruannet pärast projekti lõppu. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus
taotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist.
Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh. projekti elluviimisel hangete
läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas on toetuse saaja kohustus küsida hanke korral, mille
eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust
piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused nende küsimist
tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu
käibemaksuta summa on suurem kui 5000 eurot
Paragrahviga 18 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud
ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema
vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Hoone
energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik“ ja Rahandusministeeriumi logo, mis on leitav
veebilehelt https://valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148.
Peatükk 6. Toetuse tagasinõudmine
Paragrahvis 19 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse
rahuldamise otsust, millega nõutakse toetusest 10–100% tagasi. Muuhulgas võidakse teha
toetuse tagasinõudmise otsus, kui hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks
lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist
projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne
viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt
kooskõlastamata. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on
väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest
arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette
sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste
osutamise pikaajalise korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku
kasutamist.
Peatükk 7. Andmete esitamine
Paragrahvis 20 sätestatakse, et rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja
vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
Peatükk 8. Vaidemenetlus
Paragrahvis 21 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi
Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava
ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku
järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või
17
toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet
minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada
Rahandusministeerium.
Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste
Euroopa Liidu määrustega:
1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele an-
tava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13);
2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106
lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“.
4. Eelnõu mõjud
Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste maksmiseks. Elluviidavate projektide
tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide. Ühtlasi
kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone
ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse
ühtlase regionaalse jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse.
Samuti arvestatakse vajaduspõhisust ning taotlejate võimekust.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need
kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel antava toetuse prognoositud kogumaht on
ligikaudu 10 miljonit eurot, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi
eelarvestrateegia 2020–2023“ lisas 5 sätestatuga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud
tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse uusimast teadaolevast
informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Eelnõu saadeti Riigi Tugiteenuste
Keskusele arvamuse andmiseks. Märkustega arvestamise tabel lisatakse eelnõu seletuskirjale.
Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab rakendusüksus võimalikele taotlejatele
suunatud infopäeva.
7. Määruse jõustumine
18
Määrus jõustub üldises korras.
19
Määruse eelnõu „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kooskõlastamisel
laekunud märkused ja ettepanekud
Esitaja § Eelnõu tekst Märkus Seisukoht
1 ELVL § 4 lg (2) Projekti algus ei või olla § 4 lg 2 – projekti alguseks lugeda hetke, millal Arvestame
2 varasem kui projekti rahastamise taotlus on esitatud. Leiame, et kaks aastat projekti
Projekti elluviimise aja pikendamiseks teeme
otsuse tegemise päev ja lõpp elluviimiseks on suhteliselt lühike aeg –
muudatuse ja pikendame järgmiselt:
hilisem kui 2022. aasta 31. ehitusprojekti koostamine, ehitamine, hangete
august. korraldamine jne on kõik aeganõudvad protsessid. Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse
Kui mõnes etapis on tõrge, nt hange ebaõnnestub, esitamise päev ja lõpp hilisem kui 2022. aasta
viib see ajakava pingeliseks. Antud muudatus 31. detsember.
annaks aega juurde projekti elluviimiseks.
Lisaks kaotatakse piirang, et hanget ei või välja
kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse
tegemist.
2 ELVL § 9 lg (4) Energiaaudit peab sisaldama § 9 lg 4 punkt 1 - hoone köetava pinna Arvestame
4 vähemalt järgmist: ruutmeetrite arv ehitisregistris peab vastama
punkt taotluse esitamise hetke seisu andmetega. Selline
1) hoone köetava pinna
1 muudatuse on tingitud omavalitsuste
ruutmeetrite arv ehitisregistri
ühinemisjärgsete varade andmete täpsustamisega
2019. aasta 1. jaanuari andmetel;
ehitisregistris. Kahjuks kohalikud omavalitsused ei
ole kõiki hoonete andmeid jõudnud 01. 01. 2019
seisuga andmeid täpsustada ja loob eelduse muuta
objekt (id) määruse nõuetele mittevastavaks.
3 ELVL Üldine Määrusega võiks abikõlbulikkust laiendada ka uute Uute liginullenergiahoonete ehitamise
liginullenergiahoonete ehituste ehitamiseks, kuna toetamiseks töötatakse välja eraldi
see annaks kõige suuremat kulude ja CO2 tingimused.
kokkuhoidu. Omavalitused saaksid ebaefektiivsete
Käesoleva määrusega toetuse andmise
hoonete asemel tänapäevased ja vajadustele
eesmärk on aidata kaasa olemasolevate
vastavad hooned, tingimusel et vähemalt sama
hoonete energiatõhusaks muutmisele.
suur hoone lammutatakse.
Suhtluses toetuse sihtgrupiga (infopäevad,
teavitus toetuse taotlemise võimalusest)
antakse selge sõnum, et meetmega
lahendatakse selliste hoonete probleemi,
mille KOV kasutusse jäämise vajadus sellises
mahus ja kujul on KOV poolt selgitatud.
4 ELVL Üldine Abikõlbulik võiks olla ka seni kasutusest väljas Ei arvesta. Käesoleva määrusega toetuse
oleva hoone kasutusele võtmine, kui koondatakse andmise eesmärk on aidata kaasa
kokku erinevad teenused teistest hoonetest ja olemasolevate kasutusse jäävate hoonete
luuakse nn multifunktsionaalsed hooned. See energiatõhusaks muutmisele. Selline
aitaks mitmest väiksemast ja ka pooltühjast sihtgrupp on piisavalt suur, et kavandatav
hoonest teenused kokku viia ning kokkuvõttes taotlusvoor esitatud tingimustel läbi viia.
üldpind väheneks ning millega võiks kaasneda Soovitud muudatuse eesmärk on õige, kuid
tingimus muude hoonete lammutamiseks. selline lahendus eeldab rõhuasetuse muutust
energiatõhususelt teenuste efektiivsemale
ümberkorraldamisele, eeldades eelnevaid nii
KOV teenuste kui ka hoonefondi pikaajalisi
rahvastikutrende arvestavaid arenguplaane
(sh. ka KOV üleselt). Ka hindamismeetod ja
hindamiskriteeriumid peaksid olema
lahendatud teenuste optimaalseima
osutamise perspektiivist, mitte vaid
energiatõhususe eesmärgist lähtuvalt. Selliste
ümberkorralduste toetamiseks oleks
otstarbekam töötada välja eraldi
toetusskeem. Eeldatavalt katab vähemalt
osaliselt sellise vajaduse ka kavandatav nn.
uute liginullenergiahoonete ehitamise
toetamise toetusskeem.
5 Kihnu § 6 lg Toetusmäär püsiasustusega väikesaartest Arvestame osaliselt. Muudetakse määruse
vald 1; Lisa saarvaldade puhul peaks erandkorras olema 70%. Lisa 1 „Toetuse määr“ toetusmäära
1 Maksumaksjate koguhulk, seega ka arvutamise aluseid, mille kohaselt jäetakse
maksulaekumise absoluutsumma, on oluliselt toetusmäära arvutamisel põhitulu arvestusest
väiksem kui teistel KOVidel, st võimekus projekte välja väikesaarte toetus. Väikesaarte toetus on
läbi viia madala toetusosaga on keeruline. eriotstarbeline toetus, mille toetusmäära
arvutuses põhitulu arvestuses kajastamine ja
sellest tulenev toetusmäära vähenemine ei
Ettepaneku palume laiendada kõikidele täidaks väikesaarte toetuse eesmärki -
meetmetele, kus rakendatakse koefitsiendipõhist tasandada saarelisusest tulenevaid
toetusmäära, mis sõltub põhitegevuse tulust kuluerisusi. Muudatusega muutub kahe KOVi
elaniku kohta. St rakendada väikesaarte puhul max maksimaalne toetusmäär, vastavalt Kihnu vald
meetme toetusmäära. 49%-lt 60%-le ja Muhu vald 64%-lt 65%-le.
teistele KOVidele muudatus mõju ei avalda.
6 HTM § 3 lg 7 p. 4 Meetmest ei toetata Haridus-ja Teadusministeerium kooskõlastab Määruse koostaja eeldab, et vahendite
projekte, mille elluviimise riigihalduse ministri määruse „Kohaliku kasutus jätkusuutlike investeeringute
tulemusel rekonstrueeritud hoone omavalitsuse hoonete energiatõhusaks tegemiseks on võimalik tagada järgmiste
planeeritud või tegelik kasutus muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused tegevustega:
viie aastase perioodi jooksul, ja kord“ eelnõu märkustega.
- Suhtluses toetuse sihtgrupiga
arvates projekti lõppemisest on
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas antakse (infopäevad, teavitus toetuse
väiksem kui 90 protsenti hoone
hinnanguid hoone kasutusele (vajalikkuse taotlemise võimalusest) antakse selge
köetavast pinnast.
põhjendatus) ja selle jätkusuutlikkusele. Samuti ei sõnum, et meetmega lahendatakse
selgu, kas kohalike omavalitsuste hooneid selliste olemasolevate hoonete
§ 8 lg 3 p. 6 taotlusest peab vaadeldakse tervikuna või lähtutakse üksnes probleemi, mille KOV kasutusse
selguma hoone jätkusuutliku taotluses esitatud infost. Palume eelnõud jäämise vajadus sellises mahus ja kujul
kasutamise plaan ja kavandatud täpsustada on KOV poolt selgitatud.
tegelik kasutus kogu köetava - taotluses nõutavad andmed hoone
pinna ulatuses vähemalt viie kasutuse kohta koosmõjus
aasta jooksul pärast projekti tagasinõude võimalusega
lõppu; motiveerivad taotlejat teenuste
korralduse jätkusuutlikkust paremini
§ 8 lg 3p 9 taotlus peab sisaldama
läbi mõtlema. Muu hulgas on
kinnitust, et hoone tegelik
tagasinõude aluseks, kui hoone
kasutus projekti elluviimise
köetavast netopinnast kasutatakse
järgselt on projekti lõppemisest
enne viie aasta möödumist projekti
arvates vähemalt 5 aasta jooksul
lõppemisest arvates vähem kui 90
võrdne, või suurem kui 90%
protsenti.
hoone köetavast netopinnast.
- keskmine toetusmäär
§ 19 lg 1 p. 8 Rakendusüksus võib energiatõhususe tööde teostamiseks
teha taotluse rahuldamise otsuse on ca 60%, mis on väiksem kui
muutmise ja toetuse 10–100 suuremal osal KOVidele
protsendi ulatuses kättesaadavatel ja ka varem kasutatud
tagasinõudmise otsuse sõltuvalt investeeringutoetustel. Sellele
rikkumise raskusest, kui: 8) hoone lisanduvad meetmest mittetoetavad,
tegelik kasutus on väiksem kui kuid kaasnevad kulud hoone
90% hoone köetavast netopinnast sisetöödele omavahenditest.
enne viie aasta möödumist Eelduslikult suhtuvad taotlejad sellisel
projekti lõppemisest arvates; määral omavahendeid panustades
objekti tulevikukasutuse
prognoosimisse vastutustundlikult.
Erinevatele teenustele teenuse mahu
miinimumtasemete kehtestamine ei ole
mõistlik, kuna lisaks KOV teenuste mahu
muutusele on ka KOV teenuste pakkumise
viisid muutumises.
Muudame § 8 lg 3 p 6. Taotlusest peab
selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse
sihtrühma dünaamikat arvestav hoone
jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud
tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses
vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti
lõppu.
Täiendame nõutavate lisadokumentide
loetelu § 8 lg 4 p 6. Taotlusele peab olema
lisatud rahvastikuprognoosi ja teenuse
sihtrühma dünaamikat arvestav hoone
jätkusuutliku kasutamise plaan.
7 HTM Üldine Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt on kohaliku Käsitletud koos eelmise HTM ettepanekuga.
omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal
on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse Otsest sidumist arengukavadega on välditud
seaduse § 372kohane arengukava. Soovitame teadlikult, et lubada toetuse andmise
eelnõus sätestada ka põhimõtte, et arengukavas tingimustega avalikke teenuseid hoonete
või selle jätkudokumentides peab olema sätestatud vahel ümber paigutada, ehk olla paindlik
rekonstrueeritavas hoones pakutava avaliku teenuste mõistlikumal korraldamisel. Sellise
teenuse jätkusuutlikkus. Näiteks kui tegemist on detailsusega lahendusi arengukavad ei pruugi
haridust pakkuvaasutusehoonega oleks see käsitleda ja selleks nõuamegi juurde lisainfot
kooskõlas ka koolivõrgu üldiste arengutega hoone jätkusuutliku kasutamise plaani näol.
(koolivõrgu korrastamine).
8 HTM § 17 Toetuse saaja kohustused: 6) Leiame, et eelnõu § 17 punktis 6 sätestatud 5 Ei arvesta. Lähtume sarnasest loogikast SF
punkt kasutama hoonet taotluse aastane võõrandamise või valduse üleandmise vahendite kasutamisel, kus tavapäraselt on
6 rahuldamise otsuse kohaselt keeld on liialt lühike. Teeme ettepaneku lähtuda samuti toetuse saaja kohustused projekti
osaliselt või tervikuna kohaliku rahvastiku prognoosist ja sellest tulenevast lõppemise järgselt ning ka toetusi rakendavate
omavalitsuse korralduse seaduse teenuste ja taristu kaardistusest aastani 2035 ehk asutuste kontrollikohustused ajaliselt piiratud,
§ 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava periood peaks olema vähemalt 15 aastat. et vältida ebamõistlikku halduskoormust
teenuse osutamiseks ja seda mõlemale osapoolele.
mitte võõrandama või valdust
andma kolmandatele isikutele
ilma rakendusüksusega
kooskõlastamata vähemalt viis
aastat projekti lõppemisest
arvates;
9 RTK § 1 lg § 1 lg 2 Meetme eesmärk on § 1 lg 2 – soovitame esimese lause esimene sõna Arvestame. Muudame järgmiselt:
2 avaliku sektori hoonetesse „Meetme“ asendada sõnadega „Toetuse andmise“,
§ 1 lg 2 Toetuse andmise eesmärk on avaliku
tehtavate investeeringute kaudu sest eelnõu reguleerib toetuse andmise eesmärki.
sektori hoonetesse tehtavate investeeringute
energiatõhususe parandamine, Meetme eesmärk on kokku lepitud ja kirjas juba
kaudu energiatõhususe parandamine,
kasvuhoonegaaside heite riigieelarve strateegias, millele viidatakse eelnõu §
kasvuhoonegaaside heite vähendamine,
vähendamine, hoonesse tarnitud 1 lõikes 1. Sellise muudatuse tulemusel on võimalik
hoonesse tarnitud energia ja hoone
energia ja hoone ühildada lõike 2 kaks lauset.
ülalpidamiskulude vähendamine ning
ülalpidamiskulude vähendamine
taastuvenergia kasutuse edendamine.
ning taastuvenergia kasutuse
edendamine. Meetme eesmärgi
saavutamiseks antakse toetust.
10 RTK § 5 lg § 5 lõik 4 punkt 5 Abikõlblikud ei § 5 lõik 4 punkt 5 (kulu projekti tegevusele, mis on Selgitus. Kui näiteks fassaadi soojustamine
4p5 ole järgmised kulud: viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, tegevusena on varem kolme aasta jooksul
sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest tehtud, siis sellist tegevust ei toetata,
5) kulu projekti tegevusele, mis on
välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;) on olenemata milliseid kulusid selle käigus täpselt
viimase kolme aasta jooksul riigi
arusaamatu, sõltumata selles, et ka lause alguse tehti. Sellepärast ei ole sätestatud „projekti
muudest tuludest, sealhulgas
Euroopa Liidu vahenditest või sõnastus on konarlik (peetakse ehk silmas „projekti kulu“ vaid „kulu projekti tegevusele“. Kuni
teistest välisvahenditest saadud kulu“). Kui siiski peate sellise tingimuse sätestamist kolm aastat tagasi tehtud energiatõhusustööd
toetustest hüvitatud; vajalikuks, siis palume seletuskirjas selgitada, teostati tänastega väga sarnaseid nõudeid
kuidas peaks rakendusüksus sellise asjaolu järgides (kui tööd on tehtud nõuetekohaselt).
tuvastama, kuidas kontrollima, kui ehitustöö või
RTK kontrollib selle nõude täitmist taotleja
asjad on riigihankega ostetud? Näiteks, kas toetuse
vastavasisulise kinnituse alusel taotlusvormis
saaja või peatöövõtja peab iga projektiga seotud
ja pistelise kontrolliga paikvaatluse käigus
ostu puhul tõendama, et müüja ei ole soetanud
enne tööde teostamist. Määruse eelnõus (ka
asja toetuse abil? Kas sellise tingimusega
eelmine analoogne voor oli sama sõnastus) §
soovitakse öelda, et kui toetuse saaja on sama kulu
8 lg 3 p. 8 on sätestatud, et taotluses peab
katteks juba saanud toetust muu toetusmeetme
sisalduma kinnitus, et projekti teostamiseks
raames, siis selline kulu ei ole abikõlblik, sest see
või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole
oleks topeltfinantseerimine, või soovitakse
antud toetust muudest riigieelarvelistest,
sätestada, et ostetud asjad peavad olema uued. Kui
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse
jah, siis tuleks see nii ka reguleerida.
esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul;
Kogu eraldivõetav tegevus (nt.
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine või
avatäidete vahetamine) loetakse tegevuseks.
Kui seda tegevust on toetatud 3 viimase aasta
jooksul, siis see tegevus ei ole abikõlblik.
Topeltfinantseerimise vältimiseks lisame
selguse mõttes ka eraldi sätte, et abikõlblik ei
ole kulu, mida rahastatakse muudest
riigieelarvelistest või Euroopa Liidu
vahenditest.
11 RTK §6 § 6 Toetuse ja omafinantseeringu § 6 – palume lisada eelnõusse, nii nagu on Vastavalt on juba määruses § 6 lg 1 sisuliselt
suurus. seletuskirjas märgitud, et omafinantseering sätestatud, kuna toetuse määr arvestatakse
võetakse abikõlblikest kuludest, sest projekti abikõlblikest kuludest.
§ 6 lg 1 Toetuse määr sõltub kogukulud ei pruugi olla alati abikõlblikud. Näiteks
kohaliku omavalitsuse üksuse juhul, kui ehitus läheb kallimaks või vaid osa
põhitegevuse tuludest ja kohaliku hoonest vastab toetuse sihtalale. Muu hoone osa
omavalitsuse elanike arvust ning renoveerimise katteks võidakse saada muust
on vastavalt määruse lisale 1 40– toetusmeetmest toetust. Seega lisaks palume
70 protsenti projekti abikõlblikest täpsustada, et toetuse saaja peab katma
kuludest. Põhitegevuse tulusid omafinantseeringu ja mittetoetatava hooneosa
käsitletakse kohaliku ehitus/renoveerimiskulud.
omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja
14 tähenduses.
§ 6 lg 4 Toetuse taotleja
omafinantseering peab tagama
projekti tulemusliku elluviimise ja
projekti tulemuste edasise
kasutuse finantsilise
jätkusuutlikkuse.
12 RTK § 15 lg § 15 lg 6 Taotluse rahuldamise § 15 p 6 – teeme ettepaneku jätta see punkt välja, Arvestame.
6 otsuses märgitakse vähemalt: sest projekti täpsem eelarve ja ajakava on kirjas
taotluses, mis on otsuse lahutamatuks lisaks.
6) projekti rahastamiskava ja
Oluline on see, et projektile eraldatud toetuse
projekti elluviimise ajakava;
summa oleks ära kasutatud projekti abikõlblikkuse
perioodi jooksul. Seega on ebaratsionaalne otsust
üle koormata nende sätetega (üleliigsed summad
ja kuupäevad), mille muutmine nõuab ka taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuse
allkirjastamist.
13 RTK § 15 lg § 15 lg 13 Taotluse rahuldamise § 15 lg 13 – palume jätta välja kohustus märkida Ühtlustame teiste meetmetega ja asendame
13 otsuses märgitakse vähemalt: taotluse rahuldamise otsuses ka toetuse järgmiselt:
tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Need
toetuse tagasinõudmise ja Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse
asjaolud reguleeritakse määruses ja need ei saa
tagasimaksmise kord; vähemalt:
olla rahastamisotsuse sisuks, sest toetust alles
määratakse. (13) toetuse maksmise peatamise ja
finantskorrektsiooni alused ning taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused
14 RTK § 17 p § 17. Toetuse saaja kohustused § 17 lg 1 – soovitame sätestada mõistlik piirmäär, Arvestame. Muudame alljärgnevalt:
1 millest alates tuleb ostuhindade võrdlemist
Toetuse saaja on kohustatud § 17. Toetuse saaja kohustused
tõendada ja seda rakendusüksusel kontrollida, et
projekti ellu viima vastavalt
optimeerida väikesesummaliste hangete kontrolli Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu
esitatud taotlusele, taotluse
ja vaidlustega kaasnevat halduskoormust. viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse
rahuldamise otsusele ja
Struktuurivahendite puhul on seatud piirmääraks rahuldamise otsusele ja õigusaktidele,
õigusaktidele, sealhulgas:
5000 eurot käibemaksuta ja struktuuritoetuse sealhulgas:
1) küsima hanke korral, mille seaduse muudatuse eelnõus, mis esitati dets 2019
Riigikogule, tõstetakse piirmäär 20 000-le. 1) küsima hanke korral, mille eeldatav
eeldatav maksumus jääb alla
maksumus jääb alla lihthanke piirmäära,
lihthanke piirmäära, kirjalikult
kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust
kolm võrreldavat
piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja
hinnapakkumust piisava
esitama saadud hinnapakkumused nende
kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja
küsimist tõendavate dokumentidega
esitama saadud
rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui
hinnapakkumused nende küsimist
ostutehingu käibemaksuta summa on suurem
tõendavate dokumentidega
kui 5000 eurot
rakendusüksusele koos sõlmitud
lepinguga;
15 RTK § 17 lg § 17 lg 3 Toetuse saaja § 17 lg 3 – piirang, mis lubab hanke välja kuulutada Arvestame.
3 kohustused alates taotluse rahuldamise otsusest, tundub
Toetuse saaja on kohustatud ülemäärane ja venitab toetuse eesmärkide Muudetakse § 17 ja jäetakse ära keeld mitte
projekti ellu viima vastavalt saavutamist. Nimelt hankija saab alati hanketeates avaldada hanketeadet enne taotluse
esitatud taotlusele, taotluse märkida, et lepingu sõlmimine sõltub sellise rahuldamise otsuse tegemist. Muudatusega
rahuldamise otsusele ja rahastusotsuse saamisest. Selline tingimus hankes võimaldatakse omal riisikol avaldada
õigusaktidele, sealhulgas: on kooskõlas ka ergutava mõju nõudega. Palume hanketeade enne toetusotsuse tegemist ja
reguleerida hanke algatamise võimalusi täpsemalt saada lisaaega projekti elluviimiseks.
3) mitte avaldama projektiga
ja mitte nii rangelt.
seotud hanketeadet enne
taotluse rahuldamise otsuse
tegemist;
16 RTK § 19 lg § 19 lg 2 Kui toetuse saaja on § 19 lg 2 – tuleks välja jätta „käesolevas määruses“ Jätta lg 2 muutmata, ehk see kehtib vaid
2 rikkunud seoses hangete või lisada „riigihangete seaduses“, sest eelnõu määruses sätestatud tingimuste rikkumise
läbiviimisega talle käesolevas näeb ette tagasinõudmine vaid juhtudel, kui kohta ja lisada lg 3. (Ka näiteks „seto“ ja
määruses kehtestatud kohustusi, eelnõus nimetatud hankekohustust, st vaid § 17 lg „peipsiveere“ programmide eelnõudes, mida
nõutakse sõltuvalt rikkumise 1 p 1 ja 2 reguleeritud lihthankeid ja all selle rakendab ka RTK on selline teavitamise
raskusest tagasi 5, 10, 25, 50 või jäävaid hankeid puudutavat ei täideta. Samas ei ole kohustus antud rakendusüksusele.
100 protsenti hankelepingule ette nähtud võimalust toetust tühistada ja tagasi
(2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses
eraldatud toetusest. nõuda, kui rikutud on riigihangete seaduses (RHS)
hangete läbiviimisega talle käesolevas
sätestatud hankemenetluse läbiviimise korda, mis
määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse
olulisema mõjuga toetuse efektiivsele
sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50
kasutamisele.
või 100 protsenti hankelepingule eraldatud
toetusest.
(3) Kui toetuse saaja on pannud toime
riigihangete seaduse rikkumise, millel on
riigihangete seaduse §-des 213-215 sätestatud
väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus
sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja
riigiabi osakonda.
17 MKM Üldine Kooskõlastame eelnõu märkusteta
18 SoM Üldine Palume kaaluda toetuse saamise ühe Käesoleva määrusega sätestatavates toetuse
eeltingimusena hoone ligipääsetavust või andmise tingimustes sellist nõuet eraldi ei
vastavasisulise tegevuskava koostamisest ja seata. Hoonete omanikud juhinduvad hoone
elluviimist. Kui hooned on avaliku teenuse rekonstrueerimise puhul ettevõtlus- ja
osutamiseks veel aastaid kasutuses, siis on infotehnoloogiaministri määrusest „Puudega
ligipääsetavuse tagamine ääretult olulise inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
tähtsusega. Mööname, et ligipääsetavuse ehitisele“
tegevused ei saa olla abikõlblikud antud meetmest,
kuid saaksid olla üheks eeltingimuseks.
19 SoM Seletu Olete seletuskirjas lk-l 7 näitena 3 toonud Teeme seletuskirjas märkuse TTKS § 15 lg 1 p 2
skiri olukorras, kus mh kasutatakse hoonet erisuse kohta. Juhul, kui KOV on üldarstiabi
perearstiteenuse ja apteegiteenuse osutamiseks osutava äriühingu omanik, on vastav pind
ning leidnud, et selliste teenuste pakkujatele „välja abikõlblik.
renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt
KOKSist mittetulenevate ülesannete täitmisega
osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik“.
seotud pinnad, mida KOV erasektorile üürib, ei
Esmalt märgime, et üheks perearsti teenuse
ole sellest meetmest abikõlblikud. KOV peab
osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu korraldama tervishoiuasutuste ning teiste
osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2 kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need
kohaselt olla ka kohaliku omavalitsuse üksus või on omavalitsusüksuse omanduses.
kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV),
millisel juhul eelduslikult abikõlblikkuse piirang ei
kohalduks. Teiseks, kuigi üldarstiabi teenuse Kaudselt aitab toetuse kasutamine hoida KOVil
tagamine ei ole KOKS kohaselt KOV kohustuseks, kokku vahendeid, mida saab KOV kasutada ka
võib KOV olla nt tervisekeskuse rajajaks tervise- ja teiste teenuste arendamiseks, sh.
tööministri 13.03.2018 määruse nr 5 apteegiteenuse ja perearstiteenuse
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ mõistes ning kättesaadavuse parandamiseks.
rentida oma ruume välja üldarstiabi osutajatele,
kuid omades samas ise kohustust tagada
tervisekesksuse toimimine. Sellisel juhul pole küll
ruumid otseselt avaliku sektori poolt kasutatavad,
kuid kuivõrd KOVil on kohustus tagada
tervisekeskuse toimimine peaksid sellisel juhul
vastavad ruumid siiski abikõlblikkud olema. Samuti
on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Eesti
Haigekassa soov olnud, et perearstide puuduse
tõttu teatavates piirkodades aitaksid KOVid kaasa
vajalike ruumide leidmisele kui lahkunud perearsti
asemele õnnestab leida uus perearst või ajutine
asendaja. Samuti oleme seisukohal, et apteegi
teenuse kättesaadavus peaks olema iga KOVi
huvides. Leiame, et üldarstiabi- ja apteegiteenuse
pakkumiseks kasutatavate ruumide abikõlblikkuse
alt välja jätmine võib avaldada negatiivset mõju
teenuste kättesaadavusele kui ka kujundada
KOVide suhtumist antud teenuse pakkujatega
koostööd teha.
20 HOL Üldine Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatus arutas Ei arvesta.
15.01.2020 eelnõud ning leiab, et abikõlbuliku
1000 m2 suurust pinda (keskmine KOV
hoone maksimaalne suurus 1000 m2 ei ole
omandis olev pinna suurus) on kasutatud
põhjendatud. Avalikus kasutuses olevad hooned on
maksimaalse toetuse suuruse arvutuse
paljudel juhtudel suuremad, samas kui suuremate
alusena. Piirangut rekonstrueeritava pinna
hoonete energiatõhusaks muutmisel on ka
suurusele ei ole. Tõuseb omapanus.
investeering tasuvam. Määruse piirmäärade
kehtestamisel peaks veel silmas pidama, millised Maksimaalse toetuse määra
teenused on kohalikele omavalitsustele kahekordistamine tooks kaasa toetuse saajate
kohustuslikud ja eeldavad jätkuvalt eraldi hoonet, arvu vähenemise. Kuna kasutame ka NUTS
nt koolid ja lasteaiad. Arvestuslikult on standardse regioonide põhist toetusvahendite eeljaotust,
ühe paralleeliga kooli ja kuue rühmaga lasteaia et tagada toetusvahendite ühtlasem
netopind ca 2100 m2 ning seda võiks ka toetuse regionaalne jagunemine, siis maksimaalset
piirmäär silmas pidada. toetuse suurust kahekordistades võib teatud
tingimustel mõnes regioonis saada toetust
Teeme ettepaneku suurendada määruse eelnõu §
vaid 1-2 projekti. Toetusmeetme mahtu
6 lõike 2 kohase maksimaalse toetuse määra, mis
arvestades ei ole võimalik lahendada kogu
võimaldaks sama valemi alusel arvutatavat toetust
investeeringuvajadust vaid tulla võimalikult
vähemalt 2100 m2 netopinnaga hoonetele.
paljudele kohalikele omavalitsustele appi
investeeringuvajaduse osalise katmisega.
21 RM §6 Lahendatakse taotlejaks kvalifitseerumisega seotud Täiendatakse eelnõu § 7 lõiget 1 ja
lõige küsimus kui potentsiaalne taotleja on mitmele sõnastatakse see järgmiselt:
3; § 7 KOVle kuuluv üksus.
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib
lõige
Muudatusega välistatakse olukord, kus kohaliku olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku
1; § 8
omavalitsuse üksuste ühisomandis olev üksus omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi
lõige 3
esitab taotluse kohaliku omavalitsuse üksusega kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse
kooskõlastamata ning välistab sellega kohaliku üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus,
omavalitsuse üksusel taotluse esitamise võimaluse, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse
kuna vastavalt määruse § 8 lõikele 6 võib ühes kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek
taotlusvoorus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, taotluse esitamiseks.
mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on
Muudatusest tulenevalt täiendatakse määruse
2019. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku,
§ 8 lõiget 3 punktiga 7, mille kohaselt sellise
esitada maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku
üksuse poolt taotluse esitamisel tuleb esitada
omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv
lisadokumendina selle üksuse asukoha järgse
rahvastikuregistri andmetel on 2019. aasta 1.
kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri
jaanuari üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks
taotluse esitamisega nõustumise kohta.
taotlust. Muudatusest tulenevalt täiendatakse
määruse § 8 lõiget 3 punktiga 7, mille kohaselt Täiendatakse § 6 lõiget 3, mille kohaselt, kui
sellise üksuse poolt taotluse esitamisel tuleb toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse
esitada lisadokumendina selle üksuse asukoha üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus või
kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva
järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri mõju all olev üksus, kohaldatakse taotleja
taotluse esitamisega nõustumise kohta. toetuse määra ja maksimaalse toetuse
suuruse leidmisel § 6 lõikes 1
konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse
investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku
omavalitsuse üksusele sätestatut.
22 RM Lisa 3 Muinsuskaitsealuste hoonete Muudetakse Lisa 3 „Nõuded energiaauditile“
energiatõhusustöödele kohalduvad tingimusi muinsuskaitsealuste hoonete
märkimisväärsed piirangud, millest tingitud tööde lokaalselt toodetava energia arvesse võtmisel
maksumus muudab selliste objektide toetuse taotlemisel tehtavates arvutustes.
konkurentsivõime taotluste omavahelisel
Kaotatakse piirang selliste hoonete lokaalselt
konkureerimisel väga madalaks.
toodetud taastuva elektrienergia aastasele
toodangule antud meetme jaoks tehtavates
arvutustes. (Hindamiskriteeriumid: hoone
ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud
energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid).
Lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia
aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks
tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid:
hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud
energia energiakasutuse muutumise
kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti muu
rekonstrueeritava hoone prognoositavast
elektritarbimisest, muinsuskaitseseaduses
sätestatud korras kultuurimälestiseks
tunnistatud hoones lokaalselt toodetava
taastuva elektrienergia aastase toodangu
kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva
määruse kasvuhoonegaaside heite
vähendamise nõude täitmisest.