Elukestva Õppe Arendamise SA Innove Teie:
[email protected] nr
Meie: .02.2020
nr /
TAT "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine"
vahearuande nr 8 edastamine
Lugupeetud Ülle Luide
Käesolevaga edastame TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“ vahearuande nr 9.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
Sotsiaalala asekantsler
Lisa:
1. Lisa 1 TAT seirearuanne nr 9
2. Lisa 2_finantsseire vahearuanne nr 9
Regina Sergejeva 626 9219
[email protected]
Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine.
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.001.01.15-0005
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet
5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2021
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015- 31.12.2019
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine.
Alamtegevuse nr ja 2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine
nimetus1
Tegevuse või alamtegevuse 01.03.2015 – Tegevuse või 01.03.2015-
planeeritud algus- ja 31.12.2021 alamtegevuse tegelik
lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimeses pooles kuulutas Sotsiaalkindlustusamet konkursi projektijuhi kohale ning võeti tööle
ka koordinaator.
2015. aasta teisel poolel arendati välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgrupi huvisid
silmas pidava detailse teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasati ka potentsiaalsed
teenuseosutajad (reha- ja erihoolekande asutused). Lisaks koolitati otseselt teenuse osutamisega seotud
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali (projekti juhti, koordinaatorit ), et nad oleksid kursis
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Läbi
on viidud ka „KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUS“ hange. Riigihange oli jaotatud osadeks maakondade
järgi. Pakkuja võis esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Üle Eesti jagati teenuseosutajate
vahel 630 kohta.
Nr Maakond Kliendi kohtade arv Maksimaalne pakkujate
(teenuseosutajate) arv
1 Harjumaa 165 16
2 Hiiumaa 5 1
3 Ida-Virumaa 70 7
4 Jõgevamaa 50 5
5 Järvamaa 20 2
6 Lääne-Virumaa 30 3
7 Läänemaa 10 1
8 Põlvamaa 40 4
9 Pärnumaa 35 3
10 Raplamaa 15 2
11 Saaremaa 15 2
12 Tartumaa 80 8
13 Valgamaa 30 3
14 Viljandimaa 35 3
15 Võrumaa 30 3
Kokku 630 63
Teenuse eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas;
tuge suundumisel tööturuteenustele; abi osutamist tööle saamiseks avatud tööturul.
Hankega sai täidetud 479 kohta. Ida- Virumaal jäi täitmata 40 kohta ja Harjumaal 111 kohta.
Klientidega töö algab 1. veebruarist 2016. Hetkel hange on tehtud aastaks, lisa hanget ei tehta. Kõik kohad
mis jäid katmata teenuseosutaja poolt ja teenuseosutamise piirkonnad vaadatakse järgmise hanke
tegemisel üle.
2016. aasta esimeses pooles alustati teenuse osutamisega. Jaanuaris sõlmis SKA hankelepingud 28
teenusepakkujaga pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamiseks, mis katavad kõik maakonnad. Alates
jaanuarist said sihtgruppi kuuluvad isikud esitada taotluseid pikaajalise kaitstud töö teenuse saamiseks.
Sellest alates on esitatud üle 450 taotluse. Teenusele on suunatud 377 isikut, kellest mõned on teenuse
tarbimise katkestanud. 2016. aasta esimeses pooles oli teenusel järjekorras 37 isikut. Teenuse
käivitamiseks kulus aasta alguses oodatust rohkem aega, mistõttu on esinenud väiksemaid probleeme,
kuid mis tänaseks on suuremas osas kõrvaldatud. Probleemseid kohti on tekkinud kaitstud töö teenuse
osutamises seoses sellega, et teenuseosutajad ei ole ühtlaselt aru saanud kuidas toimub teenusele
suunamine ja teenuse osutamine. Antud olukord on tänaseks kontrolli all. Hetkel ei ole kolm asutust 28-st
alustanud pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisega, kuna ei ole leidnud piirkonnas sihtgruppi kuuluvaid
kliente. Eesmärgiks on 2016. aasta teisel poolel tagada teenuse sujuvam elluviimine ning vabade
teenusekohtade täitmine. Kolme asutuse teenusega alustamise viibimine ei sea ohtu kavandatud 2016.
aasta saavutustaseme täitmist.
Asutused, kes ei ole veel teenuse osutamisega alustanud:
• Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu MTÜ ( Ida-Virumaa)
• Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ (Harjumaa)
• Koduhooldus OÜ (Tartumaa)
Kuna Sotsiaalkindlustusameti hinnangul „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“
projekti projektijuht vajas väljavahetamist, lõpetati mais tööleping endise projektijuhiga ja kuulutati uus
konkurs „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“ projekti projektijuhi kohale.
Eelarve täitmine tekkepõhiselt : 130 121,88 eurot.
2
2016. aasta teisel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega.
Toimunud on mõned muudatused projektiga seotud personali osas Sotsiaalkindlustusametis – vahetus
projektijuht (uus projektijuht asus tööle juulis 2016) ning lisaks sellele võeti tööle veel üks koordinaator
(oktoobris), kelle ülesandeks on kaitstud töö teenuse korraldamisel tehnilise toe pakkumine. Vaadati üle
projekti korralduslik pool ja infovahetus partneritega, samuti koguti teenusepakkujatelt tagasisidet ja
ettepanekuid kaitstud töö teenuse sisu ja korralduse kohta. Selle tulemusena on projekti elluviimise
korralduslik pool muutunud sujuvamaks.
Seisuga 31.12.2016 osutas kaitstud töö teenust 26 teenusepakkujat. Kaks teenuseosutajat (Koduhooldus
OÜ ja Viruma Nõustamis –ja Aktiviseerimiskeskus) 28st pole teenusega alustanud, kuna neile ei tulnud
sobivaid kliente. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta jooksul saanud 474 inimest, kellest 31.12.2016
seisuga viibis teenusel 371 klienti. Teenuselt on lahkunud 102 klienti, neist 15% kas tööle avatud tööturul,
õppima või tööturuteenustele. Teenuselt lahkumise olulisemateks põhjusteks on veel: kliendi
terviseprobleemid (19%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (21%),
motivatsiooniprobleemid (20%), elukoha vahetus (5%), teenuse korraldus ei sobi, nt vajab pikemat
õppimise aega (5%), klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri (5%).
Murekohaks ,seoses kaitstud töö teenuse hankega oli sõidutoetuse maksmine. Sotsiaalkindlustusamet oli
valesti tõlgendanud sõidutoetuse maksmise korda, mille tulemusel nõudis klientidelt sõidutoetuse
maksmiseks kuludokumente (piletid). 2016. aasta lõppuks oli probleem lahendatud.
Sotsiaalkindlustusamet tegi sõidutoetuse maksmise osas ümberarvestust ja maksis klientidele välja
vajalikud sõidutoetused ühikuhinna põhiselt.
Paralleelselt kaitstud töö teenuse osutamise jooksva korraldamisega toimus septembris-oktoobris uue
riigihanke ettevalmistamine. Vajadus uue kaitstud töö riigihanke läbiviimiseks tulenes esiteks sellest, et
2015. aastal läbiviidud riigihanke lepingud olid sõlmitud perioodiks kuni 31.12.2016. Teiseks, uue hanke
korraldamine võimaldas kaitstud töö teenust edasi arendada, võttes arvesse teenuse käivitamise esimese
aasta vältel saadud kogemusi ja teenuseosutajatelt laekunud tagasisidet teenuse sisu ja korralduse kohta.
Olulisemaks täienduseks teenuse sisus on III etapi lisandumine – kui 2016.aastal hõlmas kaitstud töö
teenus 2 etappi (kliendi sisseelamise etapp ja kaitstud tingimustes töötamine), siis alates 2017. aastast
lisandub ka III etapp, mille eesmärgiks on puuduva töövõimega klientide toetamine nende siirdumisel
avatud tööturule. Lisaks muudeti teenuse korraldust kaitstud töö sihtrühma eripärale vastavamaks.
Riigihanke tulemused selgusid detsembris 2016, teenuse osutamine uute hankelepingute alusel algas
jaanuaris.
2017. aasta esimesel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega.
Seisuga 31.05.2017 on pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajaid 30. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta
algusest kuni 31.05.2017 saanud kokku 660 inimest, kellest 31.05.2017 seisuga viibis teenusel 466 klienti.
Teenuselt on lahkunud 194 klienti (29,4% kõigist PKT teenusel viibinutest), neist 11,7% läks kas tööle
avatud tööturul , õppima või muule teenusele (tööturuteenusele). Teenuselt lahkumise põhjusteks on veel:
kliendi terviseprobleemid (15,9%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (17,9%),
motivatsiooniprobleemid 12,3%, elukoha vahetus (13,3%). Teenuse korraldus (nt pakkutavate tööde mitte
sobituvus) ei sobinud 2,1%, klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri 2,5%. Osa kliente lahkus 2016.
aasta lõpus teenuselt seetõttu, et seoses uue hankega teenuseosutaja ei jätkanud (13,3% klientidest) ja
uue teenuseosutaja juurde klient ei soovinud minna. 2017. aastal on 2,6% klienti lahkunud teenuselt, sest
nende töövõime hinnati Töötukassa poolt osaliseks ja seetõttu langesid nad PKT sihtgrupist välja.
2017. aasta esimesel poolel on PKT teenuse osutamine toimunud 2016. läbiviidud uue hanke tingimuste
kohaselt. Kuna selle hankega jäi jagamata 101 kliendikohta , siis aprillis 2017 kuulutati välja kordushange
6 maakonnas, et need kohad ära jagada teenuseosutajate vahel. Vabade kohtade tekkimine oli seostud
sellega , et osad teenuseosutajad ei osutunud valituks uues hanges.
2017. aasta aprillis vahetus Sotsiaalkindlustusametis üks PKTga tegelev koordinaator (Tartus). 2016 asta
oli suunatud teenuse käivitamisele, 2017. aastal on pööratud suuremat tähelepanu kaitstud töö teenuse
sisulisele teenuse osutamisele, järelevalvet on teostatud 8 teenuse osutamise kohas. Hetkel järelevalve
tulemused on olnud positiivsed. Paikvaatluse käigus vaadati kuidas klient teeb tööd , mis tööd
teenuseosutaja pakub kliendile, kas see vastab lepingule, mis ruumides osutatakse kaitstud töö teenust.
2017. aastal jätkub pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine, eesmärgiks on teenust pakkuda võimalikult
paljudele klientidele.
3
2017. poolaasta seisuga pakuti teenust eesmärgipäraselt, teenusel viibis kokku 466 klienti.
2017. aasta teisel poolel on põhitegevuseks olnud 2018 aasta hanke aktiivne ettevalmistamine, mis algas
juba augustis teenuseosutajatelt tagasiside ja kommentaaride küsimisega. Saadud andmeid analüüsiti
teenuse arendamise vajaduse valguses ( teenuse korralduslik pool, sihtgrupp /klient ja suunamine
teenusele).
Septembris toimusid Tallinnas ja Tartus PKT teenusepakkujate seminarid, mille üheks eesmärgiks oli ka
teenusepakkujatega läbi arutada neilt tulnud tagasiside ja tehtud ettepanekud. Antud ettepanekuid
arvestatakse PKT teenuse arendamisel ja katsetakse piloteerimise käigus.
Koos Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega arutati edaspidiseid koostöövõimalusi
teenuse arendamise ja piloteerimise eesmärgil. Kuna Astangu KRK on üks pikaajalise kaitstud töö teenuse
osutaja, siis ei tohi nad samaaegselt osaleda teenuse arendamisel, ilma, et seaks hiljem ohtu riigihanke
korraldamise läbipaistvuse.
Aasta teises pooles jätkus teenuseosutajate külastus lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks.
Ühele asutusele tegi SKA lepingutingimuste täitmise rikkumiste eest leppetrahvi nõude.
Igakuiselt toimub jooksvalt teenuseosutajate poolt esitatud arvete kontrollimine, klientide taotluste
läbivaatamine, nende õigustatuse kontrollimine ning suunamiste ja järjekordade haldamine.
31.12.2017 seisuga oli PKT teenusele suunatud 2016-2017 aastaga kokku 869 isikut. 2017 aastal on I
etapis viibinud 438 ja II etapis 475 klienti ning III etapis 7 klienti. Teenuselt lahkunud on erinevatel põhjustel
2017 aastal 169 klienti. Lahkumise põhjused jagunevad kolme liiki: a) teenuse lõpetajad (kliendid liikuvad
edasi teisele tööturu teenusele), b) katkestajad (tervisliketel põhjustel, c) antud teenus (konkreetne pakutav
töö lõik) ei sobinud kliendile.
2018. aasta esimesel poolel põhitegevuseks on olnud uute hankelepingute sõlmimine, lepingute
muudatuste vormistamine, teenuseosutajate juhendamine, teenusele suunamine ja nõustamine erinevate
probleemide lahendamisel ( klentidetoimiku vormistamine, sõidutoetuse maksmine , kliendi hindamine jne.)
kokku jaotati 637 teenuskohta.
Valgamaa ja Saaremaa osas pikendati 2017 aasta hankelepinguid kuni uute hanketulemuste
selgumiseni.
Valgamaa hanketulemuste (viitenumber 178990 ja 184505) kohta esitati VAKO –le kaebus, mille osas tegi
VAKO otsuse, et Valgamaa hankepakkumiste hindamisel on tegevusjuhendajate töökogemust valesti
hinnatud. Selle VAKO otsuse osa kaebasime halduskohtusse edasi. 26.märtsi Tallinna Halduskohtu
otsusega tunnistati VAKO otsus kehtetuks. Ringkonnakohus andis 15.05.2018 teada, et jätab halduskohtu
otsuse jõusse. 25.05.2018 kaebas Avitus otsuse edasi riigikohtusse. Kassatsioonikaebuses rõhub Avitus
lisaks ka SKA ja riigi ebamõislikule käitumisele. Ebamõistlik olevat olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet
tellib teenust, mida SHS ei nimeta erihoolekandeteenuste ega muude teenuste hulgas. SKA eesmärgiks
saavat olla üksnes SHS-is sätestatud teenuste tellimine, vastasel korral oleks tegu eelarveliste vahendite
raiskamisega, mille osutamiseks ei ole riik kohustatud. Kassaator väidab ka, et PKT puhul on sisuliselt tegu
SHS-s märgitud erihoolekande (töötamise toetamise) teenusega ja seepärast ei tohiks SKA sõlmida
hankelepingut asutusega, kellel puudub erihoolekande tegevusluba.
SKA kavatseb riigikohtule selgitada, et viimased väited on meelevaldsed, vastuolus hea õigusloome tava
ja hangitava teenuse olemusega ning ebamõistlikult hanke pakkujate konkurentsi piirav.
Selleks, et klientide teenuse saamine ei katkeks kohtuvaidluste ajal, pikendab SKA Valgamaa seniste PKT
teenuseosutajatega 2017 aastaks sõlmitud hankelepinguid. Kuna igas maakonnas oli hankega kehtestatud
teenuse osutamiseks rahaline limiit, siis uue RHS (Riigi Hange Seadus) kohaselt võis SKA äärmisel
vajadusel Valgamaa teenuseosutajatega eelmist lepingumahtu suurendada kuni 50% ulatuses. Kui
rahaline limiit täitub, katkeb ka teenuse osutamise õigus. Hetkel on lepinguid ja klientide suunamisi
pikendatud mai lõpuni.
SKA on Mai lõpuks külastanud paikvaatluse ja järelevalve valguses kokku 12 teenusepakkujat.
Vastavalt kontrolli tulemustele ( puudusid kliendiallkirjad) on SKA teinud kahele asutusele leppetrahvi
ja küsinud tagasi raha alusetult makstud teenuse osutamise eest.
28.02 toimus SKA juhtumikorraldajatele seminaar, mille eesmärk oli anda ülevaade PKT teenuse
korraldusest ja arutada koordinaatorite ja juhtumikorraldajate koostöö edendamist.
4
21.03. toimusid kaks kohtumist Töötukassaga, kus arutati kaitstud töö teenuste (LKT ja PKT)
arendusvajadust. Arenduste vajaduse selgitamiseks tellin Sotsiaalministeeriumi töö valdkond teenuse
mõjuanalüüsi.
Alates veebruarist tegeles SKA PKT teenuse arendamise ja uue hanke ettevalmistamisega. Uut hanget
planeeritakse kaheks aastaks ja kuulutatakse välja septembris.
Seis
31.05.2018
Teenusel olevaid isikuid kokku 590
sh hetkel teenusel I etapis 167
sh hetkel teenusel II etapis 422
sh hetkel teenusel III etapis 1
Järjekorras olevaid isikuid 57
Teenuse osutamise eest esitatud arveid 330 000
(väljamakseteks teenuseosutajatele)
Maakondi, kus PKT osutatakse 14 (va
Hiiumaa)
Teenus osutavaid asutusi* 28
Asukohti, kus PKT teenust osutatakse 43
2018. a teisel poolel on kokku külastatud 28 teenusepakkujat, mõnda korduvalt. Kuna kõik asutused ei
ole lepingutingimustest kinni pidanud, siis oleme 3 asutuse puhul näinud vajadust kohaldada leppetrahvi.
Leppetrahv oli tehtud Tabivere Sotsiaalkeskusele, Hea Hoog SA-le, ja MTÜ Atchronil . Teenuse osutamise
ebasobivates ruumides peatasime teenuse osutamist MTÜ Atchronil, kuni uute sobivate ruumide
leidmiseni. Paaril korral on eksimused kõrvaldatud kreeditarve esitamise abil ja ühel korral oleme teinud
ettekirjutuse peatamaks ebasobivas ruumis teenuse osutamise, kuna ruumi tingimused ei vastanud töö- ja
tervisekaitse nõuetele (Tallinna Tugikeskusele Juks ja Tabivere Sotsiaalkeskusele. Samuti Hea Hoog SA
vähendas meie märgukirja peale ühe kliendi pearaha arvelt). Teenust saavad kliendid on üldjuhul rahul ja
rõõmsad, et neile võimaldatakse tööl käimist.
Vähenenud töövõimega inimeste ettevalmistamine avatud tööturule siirdumiseks on teenuse raames
toimunud, kuid avatud tööturule siirdunuid ning sinna püsima jäänud inimesi on olnud vähe (6 isikut).
Alates 2018 teisest poolest on toimunud aktiivne PKT teenuse arendamine koostöös
Sotsiaalministeeriumiga ja 2019-2020 aastaks teenuse hanke ettevalmistamine. Uute hankemuudatuste
eesmärk oleks vähendada erihoolekandeteenuste teenusosade dubleerimist võimaldades keskenduda
eelkõige tööoskuste ja -võimaluste arendamisele. Samuti sooviti teenusepakkuja jaoks muuta töökorraldus
paindlikumaks, seda just klientide erinevate vajaduste ja eripäradega paremaks arvestamiseks.
PKT teenuse kasutajate arv on aastate lõikes pidevalt tõusnud igas etapis. 31.12.2018 seisuga oli teenusel
640 isikut. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on jõudnud 6 isikut, kes töötavad avatud tööturul
teenusepakkuja juhendamisel. Planeeritud oli 8, mis teeb 75%.
2019. aasta esimesel poolel teenuse piloteerimine on toimunud katkematult.
30.06.2019 seisuga on üle Eesti kaitstud töö teenusel erinevates etappides kokku 598 isikut, kellest 80%
saab ühtlasi erihoolekandeteenuseid. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on aastate jooksul jõudnud 8
isikut, hetkel on kolmandas etapis 1 isik. Kuigi teenuse järjekorras on 119 isikut, on hetkel täitmata
teenuskohti 81. Enamus järjekorras olevatest isikutest soovib minna kindla teenuseosutaja juurde (nt 50%
soovib SA Hea Hoog juurde).
2019-2020 aasta kaitstud töö teenuse osutamise hanketingimustesse on sisse viidud mitmeid muudatusi.
Muudatuste vajadust tingis asjaolu, et senine teenuse eesmärk ei olnud piisavalt selge ega mõõdetav.
Samuti võis kaitstud töö raames tehtavaid eesmärgipäraseid tegevusi tõlgendada mitmeti ning need
kattusid osaliselt erihoolekandeteenuste sisuga. Erinevate teenuste tegevuste dubleerimine ei ole
majanduslikus mõttes otstarbekas ning hägustab piloteeritava teenuse tegevuste efektiivsuse hindamist.
5
2016 2017 2018 2019
Kliendikohti (teenusekohti) 484 649 685 679
Järjekorras 35 27 108 119
Teenuseosutajaid 26 34 29 26
(asutused)
PKT maakondi 14 (va Hiiumaa) 14 (va 14 (va Hiiumaa) 14 (va Hiiumaa)
Hiiumaa)
Teenuse osutamise asukohti 40 55 40 38
(linnad, külad)
Kuigi mitmed hankesse sisse viidud muudatused ei olnud varasematele teenuseosutajatele meelepärased,
laekus hankepakkumisi 41 asutuse poolt. Täheldasime, et enamustes pakkumustes taotleti teenuskohti
varasemast suuremal hulgal.
Olulisemad sisse viidud muudatused PKT teenuse piloteerimiseks aastatel 2019-2020:
Lähtuvalt SHS-st osutatakse teenust vajaduspõhiselt ega dubleerita teiste sotsiaalteenuste
tegevusi. PKT teenusel on kaks juhendamiskomponenti - tööjuhendamise komponent ja sotsiaalse
toe komponent, mis on ühtlasi tasu suuruse maksmisel aluseks. PKT raames ei rahastata enam
teenuseosa, mis on juba kaetud erihoolekande raames. (EHK teenuse kliendi pearaha on 20%
võrra väiksem)
Täpsustati teenuse eesmärgi saavutamise tingimusi. Teenuse II etapp lahutati kaheks – põhietapp
(3 aastat) ja jätkuetapp (tähtajatu). II etapi põhiperioodi eesmärk on tööoskuste arendamine ning
tööväljundi leidmine avatud tööturul. Etapi jätkuperioodil on rõhk tööoskuste säilitamisel, mille eest
tasutakse pearaha väiksemas määras.
Tõsteti juhendajate pädevusnõudeid ja lisati paindlikkust. Vähemalt 1 juhendaja meeskonnas omab
kõrgharidust sotsiaalteadustes ja oskab iga kliendi puhul hinnata juhendamisvajaduse intensiivsust,
eripära ning nõustab kolleege tegevuste planeerimisel.
Klientidega tohib II etapis töötamiseks sõlmida ainult töölepingud, kuna VÕS-lepingud ei vasta oma
iseloomult PKT teenuse tingimustele. See tingimus välistab edaspidi võimaluse tasuda klientidele
tehtava töö eest vähem, kui on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalne töötasu
suurus.
Töötegevused peavad olema reaalsed ehk tootma lisandväärtust. Teenuseosutajal on oma
koostööpartnerid (tööandjad), kelle tellimusel kliendid tööd teevad. PKT II etapi töötegevusteks ei
loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud
erihoolekandeteenuse tegevused, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides (nt
koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.), ei ole abikõlbulikud PKT II
etapis, küll aga loetakse need tegevused sobivaks teenuse I etapis isiku tööoskuse hindamiseks
ja kujundamiseks.
Projektimeeskonna tegevused ja tähelepanekud 2019 esimeses pooles
Järjepidevalt on toimunud teenuseosutajate juhendamine ja nõustamine erinevate probleemide
lahendamisel. Vastavalt vajadusele on muudetud hankelepinguid, et teenuse osutamine toimuks
hanketingimuste kohaselt ja oleks kontrollitav.
PKT koordinaatorite põhitegevuseks on igakuiste arvete ja aruannete kontrollimine ja jooksvalt
klientide teenusele suunamine. Jõudu mööda on külastatud teenusepakkujaid, et kontrollida
teenuse osutamise vastavust hankelepingu tingimustele.
2019 aastal on külastatud 5 teenusepakkujat, märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud, kuid
teenuse sisu kvaliteedi osas on küsitavusi tekkinud. Hoiame neid asutusi juhtumikorraldajate abiga
suurema tähelepanu all.
Saaremaa asutuste soovikohaselt jagasime märtsis välja veel 6 teenuskohta, mis jäid hankega
maakonnas esialgu välja jaotamata.
6
Veebruaris tundsid Töötukassa Tartu osakonna juhtumikorraldajad huvi Sotsiaalkindlustusameti
teenuste vastu. Toimunud kohtumistel sai tutvustatud ja selgitatud pikaajalise kaitstud töö teenuse
korraldust ja eesmärki.
2018 aasta lõpus suurenes SKA-s juhtumikorraldajate koosseis, mistõttu toimus jaanuaris teenust
tutvustav koolitus, et anda ülevaade PKT teenuse sisulist, muudatustest ja SKA poolsest
korraldusest.
Teenusepakkujad on vestlustes toonud esile, et suuremaks takistuseks, miks kliendid ei jõua
teenuse III etappi on, klientide võimetele sobilikke töökohtade vähesus kui ka asjaolu, et tööandjad
(sh teised töötajad) ei soovi psüühikahäirega inimesi oma kollektiivi.
Paljud asutused osutavad teenust vaid miinimum määras, so vastavalt etapile 20h või 40h kuus.
Peamiseks põhjuseks on, et enamik kliente ei teeni oma produktiivsusega miinimumtasu välja või
ei ole neile sobilikku tööd piisavalt anda.
Soovime sügisel Töötukassa kaitstud töö arendajatega vahetada kogemusi ja arutada klientidele
sobivate töökohtade leidmisvõimalusi.
2019 aasta teises pooles toimus PKT teenuse pakkumine ootuspäraselt. Teenust osutavaid asutusi on
jätkuvalt 26, teenuse pakkumise asukohti (linnad, külad) 39, sh mõni neist asukohtadest on
teenuseosutajate koostööpartnerite ehk tööandjate ruumides. Juulist alates hakkas osaliselt klientidel
täituma 3. aasta pikkune periood teenuse II etapis viibimisest. PKT teenuse II etapp jaguneb
põhiperioodiks, mis kestab kuni 3 aastat ja jätkuperioodiks, mis on tähtajatu. Peale põhiperioodi lõppu
suundub klient teenuse III etappi, lahkub teenuselt või jätkab töötamist teenuseosutaja juures ilma
intensiivse sekkumise ja arendamiseta. Teisel poolaastal hindasid teenusepakkujad II põhietapi tähtaja
täitumise tõttu 109. kliendi tööga toimetulekut, neist 87 suunati edasi jätkuetappi, 4 isikut teenuse III etappi
ja 18. isiku puhul leiti, et nad ei ole võimelised oma tööga miinimumtasu välja teenima ning hinnati teenuselt
välja( nt vaipade punumine, pakendamine jne.). Positiivne on asjaolu, et 2019 aasta jooksul on teenuse III
etapis osalenud 12 isikut, mis on varasematest aastatest parim tulemus. Neist 2 on suundunud iseseisvalt
tööle avatud tööturule, 1 naases elukoha vahetuse tõttu tagasi teenuse II etappi, 1 jätkab töötamist
töötamise toetamise teenuse abil, 8 inimest jätkavad avatud tööturul töötamist PKT teenuseosutaja toel
ka 2020 aastal.
Kokku on teisel poolaastal teenuselt lahkunud 148 isikut, kellele PKT teenus ei ole osutunud sobilikuks.
Sh vabanenud kohtadele, on kokku suunatud teenusele 155 uut klienti. PKT teenusepakkujatest suurim,
(ca 23 % kliendibaasist) SA Hea Hoog, pakub töötamise võimalust enamasti AS Hoolekandeteenused
kogukonna- ja ööpäevase toetusevajadusega klientidele, hindas PKT teenuse mittesobivaks 106–le
kliendile, asemele suunati SA Hea Hoog juurde teenusele 69 uut klienti. Sellises määras kliendibaasi
vahetumine osutus ootuspäraseks, kuna varasema teenusepakkujatelt saadud info põhjal oli teada, et
märgatav osa teenuse klientidest ei ole suutelised eesmärgipäraselt tasuvaid töötegevusi tegema.
31.12.2019 seisuga on üldine teenusesaajate suhtarv jäänud samaks – erinevates etappides kokku 586
inimest.
Teenusepakkujate kontrollkülastusi on 2019 aastal teostatud 6-le asutusele ( Keeru, Hea Hoog, Keila
Sotsiaalkeskus, Virumaa Tugiteenus ( Väike Maarja, Tapa), Valga Abikeskus. Kontrolli tulemusel olulisi
rikkumisi ei tuvastatud, mõnedel puhkudel jagati tähelepanekuid ja soovitusi teenuse osutamise
läbipaistvuse parandamiseks ( paremini täita osavõttu lehte, põhjalikumalt kirjutada lahti kliendi hindamist
toimikusse).
PKT teenuse järjekorras on 114 isikut, neist 21 ei soovi või ei saa teenusele asuda või on juba hõivatud
tööga mõne teise teenuse raames. Osad kliendid on sattunud eelisjärjekorda kuna teenuseosutaja ei
osutunud valitus uues hankes ja teise teenuseosutaja juurde nad ei soovi minna, sellised kliendi on pandud
eelisjärjekorda.
Teenuse osutamise aruannete kontrollimine ja klientide teenusele suunamise koordineerimine on toimunud
järjepidevalt. 2019. aasta PKT teenuse osutamise osas on teenusepakkujate aruannete alusel võimalik
täheldada, et suurem osa teenuse klientidest töötab II etapi raames teenuse minimaalses mahus ehk 40 h
kuus. Seda nähtust võib tingida asjaolu, et alates 2019 aastast peab kaitstud töö teenuse raames tehtava
7
töö eest tasuma töölepingu alusel klientidele VV poolt määratud minimaalset töötasu. Täpsed põhjused
vajavad veel selgitamist kas teenuseosutajad ei suuda klientidele sobilikke töövõimalusi leida või ei ole
kliendid pakutavaks tööks oma suutlikkuse poolest võimelised.
2019 aasta lõpuks on PKT teenusel osalenud kokku ca 1500 inimest.
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine
nimetus2
Tegevuse või alamtegevuse 01.01.2016 – Tegevuse või 01.08.2015-
planeeritud algus- ja 31.12.2021 alamtegevuse tegelik
lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teisel poolel toimus ettevalmistus 2016. aastaks. Reaalne teenusesaamine algab 2016.
aastast. 2015. a. toimusid kokkusaamised teenuseosutjatega , kus tutvustati antud tegevuse reegleid,
räägiti lahti korralduslik pool, ESFiga seotuid aruandluste esitamist ja andmete kogumist. Abivahendite
kasutamise võimaldamise teenuse vahendusel on aastal 2016 planeeritud abivahendite ostmist ja üürimist
võimaldada hinnanguliselt 13 325 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulude aluseks on abivahendite
hinnad, mis põhinevad varasematel kogemustel. Kulu arvutamisel on arvestatud eeldatava hinnakasvuga
5% aastas.
2016 aasta esimeses pooles Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Abivahendeid müüvate ja rentivate
asutustega lepingud, mille alusel tuleb asutustel esitada seireandmed tööealiste isikute kohta järgneva kuu
5.kuupäevaks. Kuna asutused ei esita kõikide teenuse saajate kohta andmeid, tuleb
Sotsiaalkindlustusametil kontrollida vastava kuu tehinguid AVE (abivahendite müük ja üürimine)
programmist. AVE programmist ei saa tööealistele osutatud teenuste kohta andmeid automaatselt ja
programmis olevad andmed on puudulikult sisestatud. Kuna on kavandatud, et AVE kantakse SKAIS2 üle,
siis tuleb teha põhjalik andmesisestus AVEsse, et sealt oleks võimalik tõeseid andmeid kätte saada. 5
kuuga on abivahendite teenuse saajaid üle 5600 isiku. Mai kuu andmed on veel osalised ja AVEst kontroll
on täielikult teostamata, seetõttu puudub täpne arv. Tänu sellele on olnud probleemiks ka arvete
väljamaksmine, tänaseks on see olukord kontrolli all. Antud tegevuse hinnang on rahuldav , esimese
poolaastal tegevuste ellu viimisel on esinenud probleeme, kuid vaatasime korraldusliku poole üle ja aasta
lõpuks planeeritud indikaator saab täidetud.
2016.aasta teises pooles jätkus Sotsiaalkindlustusametil koostöö abivahendeid müüvate ja üürivate
ettevõtetega, et abivahendeid vajavatele isikutele abivahendite üürimise ja müügi teenus toimiks tõrgeteta.
Oluliseks sammuks 2016.aastal oli see, et novembri kuuks sai likvideeritud alates 2012.aastast alguse
saanud järjekord kuulmisabivahenditele. Kuigi ka eelnevatel aastatel olid eelisolukorras kuulmisabivahendi
saamisel tööealised inimesed, siis 2016.aastast sai tööealine isik ettevõttesse pöördumisel koheselt temale
vajaliku abivahendi. II poolaastal vähenes igakuine uute isikute sisenemine tegevusega liitumisel. Teisel
poolaastal oli igakuiseid liitujaid keskmiselt 500-550 isikut. Müüdavatest abivahendi liikidest on
töövõimelises eas isikud vajanud kõige enam ortoose ja proteese, põetus- ja hooldusvahendeid ning
kuulmisabivahendeid. Üüritavatest abivahenditest on kõige suurem liikumisabivahendite osakaal ning
põetus- ja hooldusabivahendid. Tööealistele ja aktiivselt tegutsevatele inimestele on abivahendite
võimaldamine TAT tegevusena olnud väga positiivne ja võimaldab nende paremat toimetulekut nii tööturul
kui igapäevases olmes.
Innovaatiliste abivahendite kasutamise võimaldamise eesmärgiks on olnud võimaldada inimesel taotleda
abivahendeid, mida abivahendite määruse loetelus ei ole välja toodud või on loetelus toodud toodetest
oluliselt keerukamad ja kallimad. Enne abivahendite uut korraldust ja ESF vahendite lisandumist oli taoliste
vahendite kompenseerimine väga piiratud. Konkreetsete loetelu väliste vahendite või tavalistest
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
8
abivahenditest keerukamate ja kallimate abivahendite saamiseks tuleb inimesel esitada taotlus SKA-le,
kes teeb põhjendatud juhtudel toetava eriotsuse. 2016. aastal tegi SKA eelkirjeldatud eriotsuseid 198
korral, millega kompenseeriti inimesele näiteks selliseid innovaatilisi lahendusi nagu trepironija, striimer,
pööramisplaat põlvetugedega, silmajälgimisseade jne
2016.aasta lõpuks oli abivahendite saajate arv 8821.
2017.aasta esimeses pooles analüüsiti abivahendite üüri ja müüki tööealistele isikutele 2016.aastal.
Ajavahemikus 01.01.2016–31.12.2016 kanti osalejate seiretabelisse kokku 8810 inimest. Osalejate
tabelisse kanti tööealised isikud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite aruannete alusel, mis tuli neil
esitada eelmisel kuul tegevusega liitunute kohta järgneva kuu 5.kuupäevaks. Seireandmed ei olnud sel
ajal koheselt AVE-st kontrollitavad ja nii on sattunud seiretabelisse ka valede inimeste nimed ja andmed,
kellele enamikul juhtudel on loodud AVE-sse kliendiprofiil, kuid tehinguid ei ole tehtud ja nad ei ole reaalselt
abivahendeid saanud. Valede kannete puhul seiretabelis tuleb need read märkida kustutamisele. Selliseid
ridu 2016.aasta kohta osalejate tabelis on 98 ja need on märgitud kustutamisele.
Käesoleva aasta veebruari lõpuks on tehtud AVE andmebaasi tööealiste seire jaoks täiendavad arendused,
mis võimaldavad juba täpsemat andmete kontrolli. Käesolevast aastast ei pea ettevõtted enam
Sotsiaalkindlustusametile eraldi tööealiste seire aruannet esitama, vaid koos tehingutega laetakse
tööealiste andmed (lisaks isikuandmetele ka tööhõive staatus, osalemine koolitustel/kursustel, kodutu/
eluasemeturult tõrjutu, kontaktandmetest telefoninumber ja e-posti aadress) AVE-sse.
Andmebaasist on nüüd võimalik tööealisi välja võtta vastavalt valitud ajaperioodile ja ühtlasi saada ka
vajaminevad seireandmed, kui ettevõtted on need korrektselt AVE-sse laadinud. Kui teenuseosutaja laeb
andmeid vigaselt, palub SKA koordinaator neid paranda või täpsustada.
2017.aastal suurenes inimeste jaoks abivahendite kättesaadavus. Kui eelmisel aastal olid SKA
lepingupartneriteks traditsioonilised abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted, siis sel aastal liitusid
teenuse osutamisega kaks suurt apteegiketti: Apotheka ja Benu ning veel mitmed tervisekeskused ja
apteegid. Kokku on käesoleval aastal SKA-l 89 lepingupartnerit, kes teenindavad abivahendeid vajavaid
inimesi.
Abivahendite osas toimub pidev areng, need muutuvad täiuslikumateks ja inimesele järjest mugavamat
toimetulekut võimaldavamateks. Abivahendite määrus on samuti ajas arenev dokument, mida muudeti
2016.aastal ja ka käesoleval aastal muudetakse/täiendatakse määrust, et sinna lisada uusi ja
kaasaegsemaid abivahendeid ning täpsustada nende kättesaadavuse võimalusi.
Esineb juhte, kus inimene vajab abivahendit, mis ei ole määrusesse kantud. Sel juhul on inimese taotluse
alusel võimalik rakendada erimenetlust ka määruseväliste abivahendite osas. Üldjuhul kompenseeritakse
määrusevälistest abivahenditest esmase prioriteetsusega abivahendeid. Esmase prioriteetsusega
abivahend on inimese eluks hädavajalik abivahend, mille puudumine takistab iseseisvat toimetulekut,
tekitab täiendavaid tervisekahjustusi ning sellest lähtuvalt suurenevad ravi ning hoolduskulud ja kulutused
abivahenditele. Abivahendi kasutus on igapäevane ning inimene kasutab seda suurema osa
ärkvelolekuajast.
2017. esimese poolel, perioodil 01.01.–30.04.2017 (4 kuud) oli lisandunud tööealisi uusi tegevusega
liitujaid 1677 inimest. Tööealised isikud on enim ostnud ortoose ja proteese ning üürinud
liikumisabivahendeid.
2017. aasta teisel poolel oli Sotsiaalkindlustusametil lepingupartneritena abivahendeid müüvaid ja
rentivaid ettevõtteid 101. Ühega, OÜ Rehort, leping lõpetati SKA poolselt kuna ettevõtte tehingud ei olnud
läbipaistvad ja ilmnesid õigustühised arvete esitamised. Kuna eelmised lepingud olid enamuse
ettevõtetega sõlmitud kaheks aastaks, st 2017-2018, siis on partnerite arv 2018.aastal suhteliselt sarnane
ja teenust pakub 97 ettevõtet. SKA tegeleb pistelise järelevalvega , mille käigus võtab inimesega ühendust
ja täpsustab üle saadud abivahendi nimetust ja maksumust.
Alustati analüüsiga mis vaatleb kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja
abivahendite gruppide (ISO koodide) alusel eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad
paiknevad üle Eesti ja milliseid abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüs peaks valmima 2018 lõpp.
Sellel perioodil on tööealisi abivahendite saajaid kokku 13299 inimest, kellest tegevuse alustajaid
2016.aasta korrigeeritud andmetel on 8674 ja 2017.aasta 11 kuuga 4625. Nendest inimestest on tegevuse
lõpetajaid/katkestajaid kokku 1433. Neist surma tõttu kokku 608 inimest, kellest 249 suri 2016.aastal ja 359
9
2017.aastal. Teenuse katkestamise/lõpetamise peamiseks põhjuseks on antud teenuse edaspidist mitte
vajadust.
2018.aasta esimeses pooles põhi rõhk on läinud analüüsile mis alustati 2017a lõpp. Kavas on analüüsida
kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja abivahendite gruppide (ISO
koodide) alusel, eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad paiknevad üle Eesti ja milliseid
abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüsi andmeid kasutatakse riigi eelarve planeerimisel väljumisel
ESFist.
Aastatel 2016 ja 2017 oli abivahendeid saavaid isikuid kokku 13299. 2016.aastal oli igakuiseks teenusele
sisenejate keskmiseks arvuks 723 inimest kuus, 2017.aastal oli 418 inimest kuus ja 2018.aasta 5 kuud
(jaanuar kuni mai) on olnud keskmine kuus sisenejate arv 298.
Teenusele sisenejate andmed on analüüsitud ka kohalike omavalitsuste kaupa. Ainus kohalik omavalitsus,
kus 2 (2016-2017) aasta jooksul ei olnud ühtegi abivahendi saajat on väike Piirissaare vald.
Samuti on analüüsitud millisest põhabivahendi grupist abivahenditeenusele sisenemisel abivahend soetati.
Kõige suuremaks abivahendite grupiks on ortoosid ja proteesid, mis moodustavad ligi 44 %, enesehoolde-
ja kaitseabivahendid on üle 24 %, suhtlus – ja teabevahendid, optilised abivahendid on 15 % jne.
Abivahendite jaotus peagruppide
kaupa 2016 - 2017
Abivahendid inimese raviks
112
ja lamatiste vältimiseks
Ortoosid ja proteesid 6007
Enesehoolde- ja
3324
kaitseabivahendid
Personaaalsed liikumise
1875
abivahendid
Abivahendid
7
majapidamistöödeks
Kodu ja muud ruumid 149
Suhtlus- ja ja
teabevahendid, optilised 2056
abivahendid
Esemete ja seadmete
34
käsitsemise abivahendid
Esemed keskkonnategurite
12
parandamiseks
Muud abivahendid 111
Kokku 13687
Tegelikult võib üks inimene kasutada mitmeid erinevaid abivahendeid, kuid antud tabel näitab seda ISO
koodi, millega inimene sisenes teenusele. On inimesi, kes peale ühe abivahendiliigi midagi muud ei
kasutagi, kuid samas on inimesi, kes on selle 2 aasta jooksul kasutanud kuni 10 erinevat ISO koodi omavat
abivahendit.
10
Lõplik abivahendite kasutamisese analüüs peab valmis saama 2018a. lõpp.
2018 a. teisel poolel sai valmis abivahendite kasutamise analüüs. 2018.aasta 11 kuuga sisenes teenusele
3780 uut tööealist abivahendi kasutajat, kellest osa samal aastal ka väljus:139 surma tõttu ja 55 inimest
sai vanaduspensioniealiseks. Jätkuvalt on enim taotlejatest ortooside ja proteeside kasutajad,
suhtlusvahendite (peamiselt kuuldeaparaadid) vajajad ning enesehoolde ja kaitseabivahendite kasutajad.
Ortoosid ja proteesid 1750
Enesehoolde ja
kaitseabivahendid 711
Liikumisabivahendid 449
Suhtlus- ja teabevahetuse
abivahendid 747
Muud 123
2018.aasta põhilised abivahendite liigid
Ortoosid ja proteesid
3%
20% Enesehoolde ja kaitseabivahendid
Liikumisabivahendid
46%
Suhtlus- ja teabevahetuse
12% abivahendid
Muud
19%
2018.aastal oli Sotsiaalkindlustusametil üle 90 partnerettevõtte, kes müüvad ja üürivad abivahendeid
isikutele, kes neid vajavad. Koostöö toimub lepingute alusel. Kuna oleme kohustatud tagama, et meie
partnerettevõtted tagavad ka ESF-i teavituse oma teenindusruumides ning kasutavad avalikus ruumis
kasutatavatel abivahenditel kleebiseid, siis on tehtud kontroll-külastusi erinevate ettevõtete
teeniduskohtadesse. 2018.aastal sai külastatud kokku 33 ettevõtte 49 teeninduskohta erinevates linnades:
Tallinn, Tartu, Võru, Põlva, Jõgeva, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rapla, Haapsalu jne. Suuremates
ettevõtetes, kus kauplused ja klienditeenindused erinevates linnades, Sotsiaalkindlustusameti
11
abivahendite koordinaator tegi ettevõtete juhtkondadele kokkuvõtte ja andsin tagasisidet nähtu osas.
Suuremaid puudusi ei olnud (mõnes kohas vale suurusega ESF teavitus plakat on üleval, ESF kleepsete
otsa saamine jne.). Eelkõige oli rõõm, et inimesed, kes otseselt klientidega kokku puutavad, on
empaatiavõimelised, tunnevad abivahendeid, oskavad nõustada ja soovitada ning igas mõttes klienti
aidata. Kokkuvõtted said tehtud järgmistes ettevõtetes: OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, Inkotuba MTÜ ja OÜ
Itak.
2019.aasta esimese poole tegevused:
Praktika käigus on välja tulnud abivahendi süsteemi korralduses täpsustamist vajavaid kohti ja nii on tehtud
muudatusi ka abivahendite loetelus. Üheks suuremaks muudatuseks oli see, et hoolekandeasutustes
viibivate inimeste jaoks laieneb osade abivahendite kättesaadavus. Näiteks on sellest aastast võimalik
soetada mähkmeid riigipoolse soodustusega.
2019. aasta jaanuaris jõustusid määruse muudatused, millega suurendati uriini absorbeerivate
abivahendite (mähkmed, sidemed) piirlimiiti 120 tükini ühes kalendrikuus. Imavate aluslinade piirlimiiti
suurendati 30 tükini ühes kalendrikuus ning lisati juurde eraldi ISO-kood pestavatele aluslinadele, mida on
võimalik osta kuus kaks tükki. Lugemis- ja töövalgustite, valgusfiltrite, binoklite ja teleskoopide,
punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasinate, daisypleierite, hääljuhendavate diktofonide, arvuti
ekraanisuurendustarkvara, punktkirjakuvarite, tekstituvastustarkvara, arvuti ekraanilugemise tarkvara,
tarkvara uuenduste abivahendite vajaduse tuvastajate ringi laiendati ning nende abivahendite vajadust
saab nüüdsest tuvastada ka perearst.
Alates detsembrist 2018 on võimalik isikliku abivahendi kaarti taotleda mugavalt sotsiaalkindlustusameti
kodulehe kaudu, sisestades veebilehele abivahendit vajava isiku andmed ning kaardi kättetoimetamise
aadressi.
Joonisel on välja toodud seiresse sisenenute osakaal vanuseliselt (2016-aprill 2019).
Vanusegrupi osakaal sisenenutest
30% 27,8%
25%
20%
16,5%
14,8%
15%
10,8%
10% 8,5%
6,8%
4,0% 4,9%
5% 2,7% 3,3%
0%
16-20 21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-...
Perioodil mai kuni november 2019 sisenenud isikute arv oli 2329. Need sisenejad moodustasid samal
perioodil kõigist selles vanuserühmas riigi osalusega abivahendeid saanud inimestest 35,99%. Kokku oli
nimetatud perioodil abivahendeid saanud inimeste arv 43 713, neist tööealised moodustasid 14,8%.
12
Alates 1.juulist 2019 on võimalus abivahendi tõendeid väljastada ka õdedel, kes on läbinud 14-tunnise
õdede täiendkoolituse, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Nii kursusele registreerumine kui ka
õppimine toimub ainult e-keskkonnas. 2019.aastal väljastati täiendkoolituse läbimise kohta tunnistus 206
õele. Selle koolituse läbinud õdedel on võimalik tuvastada põetus- ja hooldus- ning lihtsamate
liikumisabivahendite vajadust. Õdedele antud õigus osade abivahendite vajadust tuvastada vähendab
näiteks perearsti tööd, kuna sageli on just õde see, kelle poole inimene oma murega pöördub.
Alates 1.oktoobrist 2019 jõustusid mitmed abivahendite määruse muudatused. Olulise muudatusena
laiendati märgatavalt abivahendite ringi, mille puhul kaotati korduvtõendi vajadus. See tähendab, et tõendi
kehtivuse lõppedes ja abivahendi kaardil varasema tehingu olemasolu korral, ei ole vajalik uue tõendi
esitamine. Näiteks ei ole korduvat tõendit enam vaja ühe- ja kahe käega käsitsetavate käimisabivahendite,
käsi- ja elektriliste ratastoolide, kärude, libistamislaudade ja –mattide, vanni- ja dušitoolide, kateetrite,
siibrite, potikõrgenduste, eriistmete, elektrilise reguleerimisega voodite, toetusabivahendite,
dialoogiseadmete ning tööealiste sihtgrupil uriini absorbeerivate abivahendite (sidemed/mähkmed/imavad
ja pestavad aluslinad) puhul. Vanaduspensioniealistel inimestel puudub uriini imavate abivahendite
ostmisel ka esmase tõendi vajadus.
Riigi osaliselt kompenseeritavate abivahendite loetelu korrastati. Loetelust võeti välja treening- ja
ergomeeterjalgrattad, varbasirutajad ja -toed, mittelibisevad alused, sõrmikud ja labakindad,
kolmerattalised standardsed pedaalidega jalgrattad, helistamistarvikud, abivahendid lõikamiseks,
hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, raamatutoed ja -hoidjad. Lisaks korrastati piirhindu.
Suurendati abivahendite ringi, millele väljastatud tõend laieneb ka selle abivahendiga tihedalt seotud
teistele abivahenditele (näiteks madratsid lamatiste vältimiseks ja muud tooted lamatiste vältimiseks). Tehti
täpsustusi loetelus olevate abivahendite selgitustes (näiteks täpsustati, et intiimpesugeel võib olla veega
maha pestav) ja kompenseerimise tingimustes (näiteks on kommunikatsioonivõimendit võimalik edaspidi
soetada ainult eriotsuse alusel).
Alates 1.jaanuarist 2020 rakendus nõue, mille kohaselt peavad Sotsiaalkindlustusametiga lepingut omavad
abivahendi müügi ja/või üürimisega tegelevad ettevõtted tagama ettevõtte igas müügipunktis minimaalselt
ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi spetsialisti kutsetunnistus (abivahendi spetsialisti kutsega
on võrdsustatud järgmised spetsialistid: proviisor, farmatseut, tegevusterapeut, füsioterapeut, optometrist,
audioloog). Nõude eesmärgiks on tagada inimese vajadustele vastav ja kvaliteetne teenus. 2019 a teises
pooles pistelist kontrolli on tehtud viies erinevas abivahendit väljastamis punktis nt. Tallux OÜ, Lartim OÜ,
Itak abivahendid, Lifegear OÜ, JalaAbi OÜ. Rikkumisi mis vajaksid lepingu lõpetamist pole tuvastatud.
Kontrolli eesmärgiks oli vaadata üle teenuseosutaja dokumentatsiooni säilitamise õiguspärasust, kas
hinnakirjad e ole aegunud, kas nad on õiged. Samuti vaadati üle rentimisele suunatud abivahendite
remontimist tõestatavad dokumentatsiooni, kas remont oli tehtud õigepäraselt ja sellega seotud kulu on
aktsepteeritav.
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine
Tegevuse nr ja nimetus 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.2.1Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi
nimetus3 väljatöötamine
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
13
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2020 Tegevuse või 01.03.2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2017.aasta esimeses pooles tegevuse elluviimine on läinud edukalt. Kohtuti kõigi osapooltega nii
Tallinnas kui Tartus. 25.05 toimus juhtkoerte koolidega esimene ümarlaud Tallinnas, kus arutati juhtkoerte
süsteemi tulevikku ja kitsaskohti. Samuti on kohtutud hanke spetsialistiga. Koostöö hanke spetsialistiga
jätkub, et saaksime hanke välja kuulutada sügisel. Kogu eelnev tegevus on vajalik olnud, et saada
piisavalt sisendit juhtkoerte teenuse kirjeldamiseks ja süsteemi välja töötamiseks. Kuna antud valdkond
on olnud eelnevalt reguleerimata, siis on kõigil osapooltel ( juhtkoerte koolitajad Tallinnas ja Tartus)
tekkinud palju probleeme ja omavahelisi pingeid. Koostöökohtumised jätkuvad, et kaasata erinevaid
osapooli ja arvestada (nii palju kui võimalik) erinevate osapoolte huvidega.
Projektijuht on osalenud Euroopa Standardi koostöökohtumisel kui Eesti esindaja. Kohtumise eesmärgiks
oli projektkomitee asutamine Eesti Standardikeskuse juurde. Projektkomitee nimetuseks sai Abi-ja
Juhtkoerte meeskondade ja koolitajate kompetentsi nõuded.
Komitee asutamise eesmärk oli osaleda aktiivselt Euroopa juhtkoerte standardi koostamisel. See on
vajalik, et olla kursis uue Euroopa Juhtkoerte Standardi koostamisega ning vajadusel kommenteerida
kavandit/tööplaani. Eesti projektkomitees on kaasatud erinevad osapooled, oleme esindanud Eestit
Euroopa Standardi koosolekul Viinis 16.05.2017. Eestile on edastatud vajalikud dokumendid, et standardi
loomisel kaasa rääkida ja arvamust avaldada ning muudatuste sisse viimisel hääletada. SKA
eestvedamisel loodi töögrupp terminoloogia ühtlustamiseks.
2017. aasta teisel poolel toimus esmane juhtkoerte teenuse kirjelduse väljatöötamine. Kirjeldust täiendati
piloodi käigus. Kirjelduse väljatöötamisel olid kaasataud nii teenuseosutajate esindajad kui ka
teenusetarbijad. Viidi läbi juhtkoerte soetamise ja väljaõppe teenuse hange. Teenuse kirjeldus oli hanke
alusdokumendiks. Teenuseosutajatega sõlmiti raamlepingud kaheks aastaks. Lepingud on sõlmitud SA
Juht- ja Abikoerte Kooliga ja MTÜ Abikoerte Keskusega. Alustati koolituse ettevalmistamisega mis on
mõeldud juhtkoerte treeneritele. Antud koolitus baseerub välismaapraktikale, kana Eestis pole sarnast
koolitust varem tehtud/korraldatud.
2018 aasta esimeses pooles on 10 juhtkoera taotlejat saanud positiivse otsuse. Hetkel on koerad kas
hoiukodudes või väljaõppes.
24.01.18 toimus juhtkoerte teemaline ümaralud SKA-s, kus olid kohal veterinaarid, juhtkoerte treenerid ja
teenuseosutajad, SOM esindajad. Arutati teenuse korraldusliku poolt.
2.02.18 toimus juhtkoera teenust tutvustav infotund Tallinnas Tallinna linnaosadele, 14.03 toimus infotund
Tartus.
18.02-20.02 projektijuht tutvus Kuopios Soome juht -ja abikoerte süsteemiga, et saada ülevaade ka teiste
maade praktikast.
9.04 toimus Tartus juhtkoerte ravikulude osas kohtumine EMÜ-s veterinaaride ja juhtkoerte treeneritega.
17.05 toimus Brüsselis taas Euroopa juhtkoerte standardi arutelu, kus osales üle 20 riigi. Täiendatud on
juhtkoera taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja vastavalt saadud tagasisidele. EMÜ veterinaarid on
koostanud juhtkoerte ülevaatamiseks/hindamiseks monitooringupõhja, mida saab kasutada juba piloodis,
kuid mis on ka aluseks tulevikus, kui teenus on määruses kajastatud. Monitooringupõhi on vajalik, et
koerad oleksid hinnatud veterinaararstide poolt ühistel alustel. Hetkel tundub ka vajalik juhtkoeri
kindlustada, et vähendada hilisemaid kulusid vaegnägijatele ja et koerad püsiksid võimalikult kaua terved
ja saaksid õigeaegselt ravi (et nende nö kasutusaeg oleks võimalikult pikk). Selle osas käib
rahandusministeeriumiga läbirääkimised.
Samuti on uuritud abikoerte teemat laiemalt rahvusvaheliselt ja on selgunud, et üksikud riigid toetavad ka
osaliselt abikoeri.. Pilootprojekti esimese 1,5 aasta järel võib öelda, et teenuse kirjeldus vajab tulevikus
täiendamist ja parandamist struktuuri mõttes. Juhtkoera taotlemine tundub olema piisavalt lihtne. Vajalik
on jätkata koostööd ja saada tagasisidet kogu protsessi kohta ehk kuni inimene saab juhtkoera enda
14
kasutusse, et selguksid kõik kitsaskohad. Samuti on vajalik jätkata info kogumist abikoerte teemal
maailmapraktikast.
2018. a teisel poolel uusi juhtkoera taotlusi ei esitatu, kuna osadel jätkub abivajajatel jätkub Hasardist
rahastatav teenus. Kokku on jätkuvalt 11 taotlust. Kaks koera läbisid juhtkoera eksami ja lähiajal saavad
inimesed need juhtkoerad enda kätte. Juhtkoerte esimesel eksamil testiti väljatöötatud eksami vormi.
Testimise eesmärgiks oli välja selgitada kas antud vorm vastab kõikidele tingimustele ja katab teenusega
seotud vajaliku informatsiooni teenuse edaspidise arendamiseks ja vajadusel ka muudatuste tegemiseks.
Valmistatud ette info määruse jaoks, et vanaduspensionärid saaksid 2019. a abivahendite süsteemist
juhtkoera taotleda (sh tingimused, et sobiks juhtkoer sobiks riigi abivahendite süsteemi). Määruse
regulatsioon laieneb kogu sihtgrupile kes peaksid vajama juhtkoerte teenust, kuid kuna piloodi sihtgrupp
on ainult tööealised isikud, jõustus määrus hetkel ainul vanaduspensionäride suhtes.
2019.aasta esimese poole tegevused:
Ettevalmistused Austria spetsialisti Eestisse toomiseks ja kogemuskohtumise korraldamiseks. Juurde
tulnud on üks 1 taotlus, ehk hetkel on 13 juhtkoera taotlejat piloodis. Toimunud on juhtkoerte eksam, mis
on läbitud positiivselt. Kokku on juhtkoerte eksameid olnud kolm. Tallinnas toimus kogemuskohtumine
Austria juhtkoerte süsteemi edendaja Karl Weissenbacheri ja meie juhtkoerte treenerite vahel. Arutati
erinevate riikide eripärasid ja tutvustati, kuidas Austrias juhtkoerte kasutajad valget keppi juhtkoeraga
liikudes kasutavad. Samuti tutvustati juhtkoerte eksami vorme ja elemente. Eesmärk on , et tulevikus oleks
teenistuskoerte juht võimeline meie juhtkoeri hindama eksami ajal.
2019.aasta teise poole tegevused:
Toimunud on veel kaks juhtkoerte eksamit, mis on läbitud positiivselt.. Kokku on toimunud 5 juhtkoerte
eksamit. Oleme kaasanud eksameid hindama Andres Suurküla, kes on teenistuskoerte koertejuht. IV
kvartali algusest jõustus määruse muudatus abivahendite süsteemis. Muudatus oli vajalik selleks, et peale
pilooti oleks meil jätkusuutlik teenus tagatud nägemispuudega inimestele. Määrus jõustus 01.10.2019.
Toimus teenuseosutajatega kokkusaamine 17.10 SKA-s. Kus tutvustati muudatusi ning tulevasi tegevusi
seoses uue määrusega.
Pilootprojekti raamhanke leping sai pikendatud, kuna kõik pilootprojekti raames teenusele sisenenud
koerad ei ole jõudnud veel III etappi , teenuselt väljuda. 2018-2019a. soetati kokku 13 koera.
Tegevuse nr ja 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite
nimetus kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine.
nimetus4
Tegevuse või 01.05.2017–31.12.2018 Tegevuse või 01.05.2017-31.12.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2017.aasta esimeses pooles: ESF-i toetusmeetme rakendamisega alustati 01.05.2017.
Koostöölepingud sõlmiti 110 rehabilitatsiooni teenuse osutajaga 115-st. Sisuliselt võivad tööealiste
inimeste rehabilitatsiooniga tegeleda kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kuna tööealisi inimesi võib
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
15
leida igast teenusesaajate sihtgrupist. Loobunud asutuste hulgas on selliseid, kelle klientuuri hulka ei
kuulu tööealisi inimesi.
Asutuste informeerimiseks on korraldatud kaks infopäeva: 10. mail toimus see Tallinnas ja 11. mail
Tartus. Infopäevadel tutvustati ESF reegleid , selgitati lahti mis on ESF teavitus ja kuidas seda tuleb
jälgida, lepingute muudatused, sihtgruppi jne.
Seni on suurimaks probleemiks olnud rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohanemine ESF-i nõuetega.
Esmalt sisenejate ankeedi täitmisel esineb rohkelt vigu (väljad jäetud tühjaks, andmed ebatäpsed). Iga
probleemi puhul on asutustele antud individuaalset tagasisidet ja juhendatud olukorda lahendama.
Vajadusel on kontakteerutud ka kliendiga ja täpsustatud puuduolevaid andmeid.
Puudusena võib nimetada ka Sotsiaalkindlustusameti töötajate kohati lünklikku informeeritust ESF-i
nõuetega seotud detailidest. Selle osas toimub pidev info vahetus nii telefoni teel kui kirjavahetusel.
Hetke seisuga on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatud 595 inimesele.
2017. aasta teisel poolel sõlmis Sotsiaalkindlustusamet lepingud kahe uue rehabilitatsiooniteenuse
osutajaga, mis osutavad teenuseid ESF sihtgrupile. 2017 aasta lõpu seisuga on kokku 112
rehabilitatsiooniteenuse asutust, kes, pakuvad teenust ESF vahenditest.
Rehabilitatsiooniasutused on ESF nõuetega harjunud, kuid endiselt esineb vigu ankeetide täitmisel.
Probleemiks on tühjaks jäetud väljad ja kordusankeedid. Vigade parandamiseks on asutusi nõustatud e-
kirja ja telefoni vahendusel. Nõustamine on kandnud vilja ja esitatud teenuseosutaja aruanded on
paranenud.
31.12.2017 seisuga on rehabilitatsiooni teenust saanud ESF vahenditest kokku 2289 isikut. Antud näitaja
jäi alla planeeritava, põhjuseks on see , et teenusega alustati mitte jaanuarist vaid maist 2017.
2018. aasta esimeses pooles jätkus rahastus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste jaoks ESF
vahenditest. 2017a lõpuga lõppes kaheaastane periood, millega aegusid suures hulgas
rehabilitatsiooniteenuse suunamisotsused, mille alusel võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, kuna
otsuste maksimaalne kehtivus on kuni kaks aastat. 2018a alguses oli teenusel ligikaudu 3800 tööealist
ning aprilli lõpu seisuga oli neid ligikaudu 3200 (SKA andmed).
ESF vahendite kasutus on olnud 2018a esimeses pooles madal, mille põhjuseks võib olla eelnevalt
toodud suunamisotsuste lõppemine, teenuseosutajate juures olev järjekord kui ka see, et lõppenud
suunamisotsusega inimesed peavad pöörduma juhtumikorraldaja juurde hindamisele, et pääseda uuesti
teenusele mistõttu viibib nende teenuste saamine.
2018. a teisel poolel suunati kokku teenustele 2495 tööealist inimest. Teisel poolaastal suunatute arv
oli 1618. Vanusegruppide lõikes jaotusid teenustele suunatud järgmiselt:
16-24 aastaseid 542
25-54 aastaseid 1322
55+ aastaseid 631
Eelarve täitumine on olnud väiksem prognoositust ka teisel poolaastal. Põhjusteks on väiksem inimeste
suunamiste arv teenustele. Inimesed käivad juhtumiskorraldajate juures endiselt hindamistel, kus
paljudel puhkudel saavad inimesed aru, et nad vajaksid teisi meetmeid enda tervise parandamiseks ning
võtavad enda taotluse tagasi ja saavad abi mujalt. Juhtumi korraldajate süsteemi rakendamise tagajärjel
on sanatoorse ravi ning üksteenuste vajadusega/sooviga inimesed saadetud abi saama teistesse
kohtadesse, kus nende abi saamine on eesmärgipärasem, kiirem ning efektiivsem.
Endiselt võivad teenustele saamist mõjutada järjekorrad teenuseosutajate juures. Samuti mõjutab
teenustele minemist suvine periood ning kindlasti ka käesoleva aasta eripära, väga pikalt kestnud soe
periood, mil inimesed on aktiivsemad ning ei soovi sellel perioodil teenustel käia.
Teenustele suunamine küll kasvas teisel poolaastal, kuid inimeste teenuste kasutus polnud eriti kõrge.
Kuna teenuse alustamise aeg pole fikseeritud, siis võivad 2018 teisel poolel suunamisotsuse saanud
inimesed alustada teenuseid 2019 aasta jooksul.
16
Tegevuse nr ja 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja
nimetus pakkumine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
nimetus5
Tegevuse või 01.05.2015–31.12.2021 Tegevuse või 01.05.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aastal Tõlketeenuste kontseptsiooni koostamiseks on analüüsitud varasemalt valdkonnas
läbiviidud uuringuid, puuetega inimeste organisatsioonide poolt koostatud raamdokumente
(Kuulmisrehabilitatsiooni programm jm), viipekeeletõlkide koostatud ettekandeid jm materjale. Toimunud
on arutelud Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeele
tõlketeenuse osutajatega. Koostatud ülevaade viipekeele tõlketeenuste õiguslikest alustest Eestis;
erinevatest tõlkeviisidest ning nende kasutamisest Eestis; samuti kogutud informatsiooni rahvusvahelise
praktika kohta. Koostöös teenuseosutajate esindajatega on viidud läbi küsitlus, et koguda andmeid senini
osutatud tõlketeenuste mahu- ja valdkondade kohta Eesti erinevates regioonides. Analüüsitud probleeme,
mis tänasel päeval tõlketeenuste saamisel esinevad. Koostatud kirjeldus alternatiivsete tõlkevõimaluste
kasutamise kogemusest välisriikides ja olukorrast Eestis.
Kontseptsiooni esimene tööversioon on edastatud arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile;
detsembris 2015. a toimunud kohtumise järel tööd tekstiga jätkavad ning koostatud ettepanekud teenuste
kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastatakse. Kuna kontseptsiooni tekst vajab parandamist
on nihkunud kontseptsiooni esitamise tähtpäev märtsi 2016 lõppu. Koostööpartneriga toimuvad
regulaarsed kokkusaamised ja arutelud.
2016. aasta esimeses pooles sai valmis tõlketeenuste kontseptsioon. (Kontseptsiooni struktuuri saab
vaadata vahearuandes nr.4)
Kontseptsiooni tutvustati kantslerile mais ja juunis toimub ministrile tutvustus. Tegevuste piloteerimise aeg
selgub peale seda kui on minister andnud enda hinnangud kontseptsioonile ja kiitnud heaks planeeritud
piloteerimiseks tegevused.
2016. aasta teisel poolel arendati ja tutvustati valmis saanud kontseptsiooni partneritele ja
potentsiaalsetele tõlketeenuse teenuseosutajatele. Toimusid mitmed ümarlauad ja läbirääkimised
teenuseosutamise hinna osas. Läbirääkimistel takistusi ei tekkinud. Tegevuse elluviimine on toimunud
ajagraafiku kohaselt ja probleeme tegevuse elluviimisel pole esinenud. Kuna 2016 a. tegeleti
kontseptsiooni täiendamisega siis teenuse osutamisega planeeriti alustada 2017 a.
2017. aasta esimene pool: Projektijuht alustas tööd 08.05.2017. Esimesteks tegevusteks oli
projektimaterjalidega tutvumine ning partnerite teavitamine plaanitavatest tegevustest ning partneritega
kohtumine. Kohtuti Vaegkuuljate liidu,- Viipekeeletõlkide OÜ,- Eesti Kurtide liidu-, ning Viipekeeletõlkide
kutseühingu esindajaga. Kohtumistel arutati projekti tegevusi ja partneri ootusi. Infot projekti tegevuste
jätkumisest jagati ümarlaual HTM-iga.
Kohtumised olid sisukad ja positiivsed, kõik üleval nimetatud osapooled ootavad pikisilmi projekti
tegevuste algust, sh eriti riigihangete väljakuulutamist ning tõlketeenuste piloteerimise algust.
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
17
29.05 toimus Astangu KRK-s ümarlaud, kus osales 17 inimest, nende hulgas Sotsiaalministeeriumi,
Vaegkuulajate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Viipekeeletõlkide kutseühingu, Viipekeeletõlkide OÜ,
Töötukassa, Tartu LV, MTÜ Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti,
Kuressaare LV, Astangu KRK, Saaremaa Puuetega Inimeste Koja / Saaremaa Vaegkuuljate Ühingu ja
MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid esindaja(d). Seminaril anti ülevaade projekti planeeritavatest tegevustest ning
oli võimalus esitada küsimusi. Seminaril arutatud teemadest said kõik osalejad ja ka asjad huvitatud
osapooled kirjaliku kokkuvõtte.
2017. aasta teisel poolel korraldati kirjutustõlkide koolitamise ning viipekeeletõlkide täiendkoolituse
riigihange. Koolituste läbiviimiseks on sõlmitud kaks lepingud. Detsembris töötati välja koolituste ajakava,
ise koolitused algavad 2018 a.
Alustati tõlketeenuste soovitusliku juhendi koostamist kuhu kaasatakse erinevaid osapooli. Sellel teemal
toimusid mitmed ümarlauad, kus olid esindatud KOV, teenuseosutaja, õigusloome ja teenusesihtgrupp.
Soovituslik tõlketeenuste juhendi töörühma liikmetega alustati läbirääkimisi. Soovituslik juhend peaks
valmina 2018 a. Kaugtõlketeenuse hanke toimub 2018 a.
2018. aasta esimeses pooles toimusid kaugtõlke teenuse koolitused (viimane koolituspäev
25.05.2018), mille lõpetas 14 viipekeeletõlki, kellest tunnistuse said 11 ning tõendi 3 koolitatavat.
Ajakava järgi toimub sügisel veel kaks koolitust. Üks viipekeeletõlkidele, kellel praegu ei ole
kutsetunnistust, eesmärgiga valmistada neid ette kutseeksamiks ning kutse taotlemiseks. Teine koolitus
on tõlkide kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks.
Käimas on kirjutustõlkide koolitus, millel osaleb 10 koolitujat. Koolitus lõppeb detsembris 2018.
Kirjutustõlketeenuse osutamiseks on leping sõlmitud 14.05.2018 Viipekeeletõlkide OÜ-ga, kes osutas
maikuu lõpuks teenust 7,5 tundi. Teenusele on registreerinud 8 inimest..
Kaugtõlketeenuse osutamiseks kuulutas Astangu välja riigihanke, millele tuli kaks pakkumust
(Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid). Mõlemad pakkumused ületasid hanketingimustes
välja toodud maksimaalset teenuse tunnihinda, milleks oli 20 €/h. Mõlemad pakkumused ületasid teenuse
tunnihinna osas hanketingimuste piirhinda (teenuse tunnihinnad pakkumuses: Viipekeeletõlkide OÜ 30
€/h koos km-ga; MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid 29,04 €/h koos km-ga).
Ebaõnnestunud hanke valguses analüüsib Astangu tekkinud olukorda ning edasisi rahalisi võimalusi uue
hanke algatamiseks (kuidas tõlketeenuste turuhindade hetkeolukorras olemasolevaid vahendeid
kasutada ning millisel kujul ja mahus kaugtõlketeenust piloteerida).
2018. a teisel poolel sai valmis viipekeele soovituslik juhis. Juhis on esitatud sotsiaalministeeriumile
ettepanekute tegemiseks, tööga jätkatakse 2019a.
2018 a. kuulutati välja nii kutsetunnistuse viipekeeletõlkide koolitus- kui ka kaugtõlketeenuse hanked.
Mõlema hange tulemusel 2018a seisua on :
o 26 viipekeeletõlki on osalenud kahel täienduskoolitusel (kaugtõlkekoolitus ja koolitus
kutsetunnistuse taotlemise toetamiseks)
o Kirjutustõlkide koolitus sai läbi, koolitati hetkel 10 tõlki.
o Tõlkeeteenuseid on osutatud 494 tundi, mis sisaldab kirjutustõlketeenust (mai-nov:
204 tundi) ja kaugtõlketeenust (oktoober kuni 31.12.2018: 290 tundi).
o Tõlketeenuste kasutajaks on registreerunud end 88 inimest, suurem osa neist viimase
kahe kuu jooksul.
o Tõlketeenuste juhend on Astangu poolt edastatud SOMi ,
o
Sotsiaalministeeriumi juhtkonna otsusega viidi antud tegevus alates 01.01.2019 a.
Sotsiaalkindlustusametialluvusse. Aastast 2019 on tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi
SKA). SKA kodulehel on vormistatud info nii projekti kohta kui ka teenusekättesaadavuse kohta.
2019. aasta esimeses pooles, alatest 01 jaanuar 2019, liikus Tõlketeenuste projekt Astangu KRK-st
Sotsiaalkindlustusametisse. Enne tegevustega jätkamist viis Astangu läbi tõlketeenuste kasutamise
statistika analüüsi.
18
Tulenevalt analüüsile vähendasime kaugtõlketeenuse avatud olemise aega 1 tunni võrra päeva algusest
ja lõpust, kuna neil tundidel oli sissehelistamisi kõigi vähem. Alates maikuust on teenus avatud 9.00-17.00
(varem 8.00-18.00). Samuti muutsime teenuse hinnastamise põhimõtet. Kui varasemalt oli teenus hind
fikseeritud ega sõltunud sellest, kas oli sissehelistamisi, siis uue hanke puhul rakendasime eri tasuga
teenusehinda. Iga teenuse tund (täistunnist täistunnini), mil sissehelistamisi pole, rakendatakse
teenusehinda kordajaga 0,8 ning iga tund, mil oli vähemalt üks sissehelistamine tunnihinda kordajaga 1,0,
vastavalt Riigihanke pakkumuses toodud hinnale.
Kaugtõlketeenuse hanke lepingud sõlmiti 29.04.2019 kahe teenusepakkujaga (Viipekeeletõlkide OÜ ja
MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid) teenusemahu 2444 tundi täitumiseni.
Kirjutustõlke teenuse pakkumiseks läbiviidud hanke tulemusel osutus edukaks Viipekeeletõlkide OÜ
pakkumus. Leping on sõlmitud 10.06.2019 teenusemahu 1000 tundi täitumiseni, kuid mitte hiljem kui
31.12.2020.
Tõlketeenuste juhendi esmase versiooni kohta on suuline tagasiside SoM-i poolt saadud. Esitatud
ettepanekute ja soovituste põhjal on aasta teises pooles planeeritud edasi minna koostöös spetsialistide
ning huvigruppide esindusorganisatsioonidega ja KOV-idega.
Koolitusi läbi viidud ei ole, kuid ette on valmistatud kahe koolituse hankimiseks. Kirjutustõlkide koolituse
hange on ette valmistatud, koolitus on planeeritud ajavahemikule sügisel 2019 kuni kevad 2020.
Viipekeeletõlkide täienduskoolituse „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ pakkumuskutse
on välja saadetud (Viipekeeletõlkide OÜ; Eesti Viipekeeletõlkide kutseühing; Eesti Kurtide Liit; Õpetajate
täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus; Eesti Tõlkemagistrite Liit; Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit).
Pakkumuste esitamise tähtaeg 08.07.2019.
2019. aasta teises pooles, Kuulutati välja hange „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“
(kutsetunnistusust omavatele viipekeeletõlkidele suunatud täienduskoolitus), pakkumuste esitamise
tähtaeg oli 08.07.2019. Tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud. Korraldatud kordushankele, mille
pakkumust esitamise tähtaeg oli 17.09.2019 , esitati üks pakkumus, mis osutus ka edukaks. Leping sõlmiti
Tartu Ülikooliga. Koolitustega alustatakse 01.02.2020a, koolitusgrupis on 14 inimest.
Kirjutustõlkide koolitamise pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.08.2019. Esitati üks pakkumus, mis
osutust ka edukaks. Leping allkirjastati 10.09.2019. Koolitusetega alustati 01.11.2019 ning koolitatavate
arv on 10 uut kirjutustõlki. Valminud on kaugtõlget tutvustav video.
Sotsiaalkindlustusamet viis läbi teenuspartneritega intervjuusid (nii telefoni teel kui ka kohtudes).
Intervjuudes uuriti millises mahus oleks võimalik teenust pakkuda tulevikus ning kuivõrd motiveeritud on
viipekeeletõlgid. Näiteks vastati järgmist.
• Kuivõrd on tõlgid ala-/ülekoormatud?
Kogemustega tõlke soovitakse rohkem, kuna neid usaldatakse rohkem ja nemad on rohkem
ülekoormatud. Noored aga, kel vähem kogemusi, on pigem alakoormatud. Iga töö juures on oluline,
kuivõrd tõlk on suhtlemisaldis – nö eelsoodumus. Mõni noor tõlk võetakse aga kergesti omaks. Noortel
tõlkidel on teised tööd kõrval, mis tihti ei võimaldagi neil tõlkimisega ülekoormatud olla.
Mõned on leidnud tasuva töö muus valdkonnas ning nad ei soovi enam tõlkimas käia. Tõlgitöö peab olema
kutsumus, kui see seda ei ole, siis pigem tõmbab suurem palganumber.
• Kui palju on tõlke? Kas see oli 2018. aasta tellimuste mahtu arvestades piisav arv?
19 tõlki. Kuid kasutatakse käsunduslepinguga teatud tööde või perioodi tarbeks. Tõlgid ostetakse sisse
vajaduspõhiselt. Nädala töö maht keskmiselt 75 tundi nädalas : 19 = ca 4 tundi tõlgile. Tõlkide riigipõhine
vajadus võiks olla 10% kurtide arvust. 130 tõlki oleks vaja Eestis, sest ca1300 kurti. Kuid seda juhul, kui
240 tundi tõlketeenust aastas kurdi kohta, varustatud oleksid tõlkega telesaated, ülikoolides piiramatu
maht. Riik ja KOVid ei telli tegeliku vajadust arvestades.
19
Jätkub tõlketeenuste juhendi koostamine. Detsembrikuus alustas tõlketeenuste juhendi fokusseerimise ja
täiendamiseha tööd kaks spetsialisti. Esitatud on varasemalt esitatud juhendi kava muutmise ja
kohandamise nägemus Sotsiaalministeeriumile.
Juhendi valmimise eeldatav aeg on juuli 2020. Kuna ekspertide leidmine võttis oodatust kauem aega, on
oht, et valmimise tähtaeg võib pikeneda. Samuti on juhendi valmimine seotud teiste partnerite
tagasisidega, mis võib töömahtu suurendada.
Tõlketeenuseid on pakutud detsembri lõpuks 336 tundi kirjutustõlget ning 1353 tundi kaugtõlget.
Tõlketeenuste kasutamise statistikat kogume igakuiselt ning kvartaalselt koostame tõlketeenuste
kasutamise analüüsi.
Tegevuse nr ja 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
nimetus piloteerimine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub.
6
nimetus
Tegevuse või 01.01.2017–31.12.2021 Tegevuse või 01.01..2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2017.aasta esimeses pooles:
Kogu projekti ajaraam nihkus märtsis seoses projektijuhi vahetusega.
Tegevuse I etapp.
Lepingupartneri leidmiseks hanke ettevalmistamine ja läbiviimine toimus 01.01.2017–01.03.2017
Märtsi keskel oli projektijuhi esmane ülesanne valmistada ette hanke tehniline kirjeldus, et hange välja
kuulutada. Hange kuulutati välja E-riigihangete süsteemis hankejuristi poolt 20.03. Toimusid erinevad
kohtumised ja infopäevad kohalike omavalitsustega kes näitasid suuremat soovi projektis osalemiseks.
Eeltöö tulemusena kujunes välja kohtumiste graafik erinevate omavalitsustega, kellest enamus ka
reaalselt osales hankes.
Hanke sulgudes olid oma pakkumised teinud 10 omavalitsust, mis tähendas konkureerimist 8-le kohale.
Sellega, et osales rohkem kui 8 omavalitsust üle-eesti, oli varasemalt seatud eesmärk täidetud (igas
piirkonnas üks osaleja). Samas üks piirkond jäi katmata pärast seda, kui Tartu otsustas loobuda.
Pakkumuste sisuline läbivaatus, hindamine ja komisjoni otsus (18.04-26.04) toimusid kõik vastavalt
seatud ajaraamistikule. (Tegevuse detailne ajaraamistik on nähtav vahearuandes nr.4)
Tegevuse II etapp.
II etappi tegevused nihkusid suuresti ajaliselt 2018 aastasse kuna piloteerijad (KOV) ei ole ühe aegselt
jõudnud koostada klientidele individuaalse eelarve kasutuse plaane.
2017. aasta teisel poolel toimusid kohtumised Otepää, Võhma, Keila, Haapsalu projektipartneriga.
Kontrolliti, kuidas dokumentatsiooni säilitatakse ja milline on kohapeale korraldus. Käidi läbi kõigi
partnerite kliendijuhtumid ja analüüsiti praeguseid ja tulevasi tegevusi, et parandada pilooti elluviimist.
Samuti toimus jooksev piloteerijate nõustamine ( kuidas paremini koostada kliendile individuaalne
rahastuse plaan jne, täitmine kliendi profiiili STARis jne.) ja jõustamine, suuremaid tagasilööke ei olnud.
Toimusid mitmed kogemusseminarid. Alustati hindamisinstrumentide kogumise ettevalmistusega, mille
eesmärgiks on erinevate hindamisinstrumentide klassifitseerimine ja analüüsimine. Antud sisend läheb
STAR-i ja SKAIS-i arenduse tarbeks, samuti annab tervikpildi hindamistest erinevate organisatsioonide
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
20
poolt. Individuaalse eelarve kasutamist piloteeritakse kogu piloodi kestel , lõplik analüüs ja järeldused
selle kohta peaksid valmima 2018 a. lõpp.
2018. aasta esimeses pooles toimus jooksev pilootprojektis osalevate kohalike omavalitsuste
nõustamine. Koostati pilootprojekti analüüs. Märtsis toimus kohalike omavalitsuste ja teenuse
osutajatega kogemusseminar, kus anti ülevaade projekti vahearuande tulemustest ja koguti kohalike
omavalitsuste ning teenuseosutajate käest tagasisidet projekti kohta (mis on projektis hästi ja mida tuleks
muuta/täiendada nt. teenuse saajate arvu suurendamine). Märtsi kuuga lõppes projektijuht (Raiko
Puustusmaa) töölepingu ja projektijuhi kohustused võttis üle Kristo Tõnissoo. Aprillis koostati tagasiside
küsimustik ja viidi läbi projektis osalenud klientide tagasiside küsitlus. Tulemused lubas SKA tutvustada
Sotsiaalministeeriumile juunis. Mais koostati projekti mõjuanalüüsi hange. 21.05 asus tööle uus
projektijuht Pille Soonmann. Alustati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste
andmeanalüüsi, mis on ettevalmistus lõpparuande koostamiseks. Piloodi käigus töötati välja teenuse
hindamisinstrument mida kavas testida järgmise piloodi käigus suurema sihtgruppi peal.
2018. a teisel poolel valmistati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste
andmeanalüüs/lõpparuanne. Lõpparuanne tutvustati sotsiaalministeeriumile hoolekndeoskonnale.
Lõpparuanne kaasab endasse kokkuvõtte isikukesksest eelarvest ja ettepanekustest uueks hankeks.
Üheks suuremaks ettepanekuks oli suurendada piloodi sihtrühm, et selgemalt tuua välja ja analüüsida
uue mudeli eelarvelist mõju. 2018 a teises pooles toimusid ekspertgruppide töörühmad. Töörühma
ülesandeks oli välja töötata eelmise piloodi arvestades uue hindamise metoodika mis võimaldaks KOVi
juhtumikorraldajal juba alg faasis koostada koos teenuseosutajaga kliendile sobiva juhtumiplaani. Uue
piloodi läbiviimiseks valmistati uus hange. Hanke kuulutatakse välja 2019 jaanuar.
2019. aasta esimeses pooles valmistati ette uus hange. Pikka arutelukäigus RTKga (Riigi tugiteenuste
keskus) selgus, et planeeritavad tegevusi ei ole võimalik tellida hankega vaid SKA peab korraldama
selleks konkursi.
Uue kursi jaoks jätkati :
• Teenuskomponentide eesmärgistamisega, et projektis osalevad osapooled saaksid üheselt aru,
millised tegevused on teenuskomponendi kohaselt planeeritud ning mida nende tegevustega tahetakse
saavutada.
• Kirjutati valmis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“
konkursi jaoks põhi
• Hakati välja töötama „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus
omavalitsuses“ projekti jaoks analüüsi teostamiseks vajalikke lisamaterjalide põhjasid - vajalikud
materjalid KOVidele, teenuse osutajatele, projektis osalevatele inimestele küsimustik. Lisaks kogu
projektist saadava materjali koondtabel kokkuvõtetega erinevate analüüside teostamiseks.
• Kaardistati dokumentide liikumine osapoolte vahel projektis, et vältida liigset materjalide tekkimist
ning topelt informatsiooni kogumist.
• Alustati KOVidele illustreeriva infomaterjali koostamisega, tutvustamaks projekti võimalikult
lihtsalt ning arusaadavalt, et tekiks huvi ning soov projektist osa võtta.
Konkurss „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“ projekti jaoks
kuulutatakse välja augustis.
2019. aasta teises pooles isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekti planeeritud
tegevused jätkusid. Augustis 2019 kuulutas Sotsiaalkindlustusamet välja I konkursivooru isikukeskse
erihoolekande teenusmudelit katsetavate kohalike omavalitsuste (KOV) leidmiseks. Konkursile esitati 8
taotlust, sh üks 2 KOVi ühistaotlus. Konkursi tulemusena alustati oktoobris teenusmudeli piloteerimist
kaheksas Eesti KOVis - Tallinna linnas, Kose vallas, Jõelähtme vallas, Kohila vallas, Kohtla-Järvel,
Lüganuse vallas ning Haapsalu ja Lääne-Nigula valla koostöös. I konkursivooru tulemusel jagati KOVide
vahel laiali 195 teenuskohta. 2019. aasta lõpuks oli projektis osalevates KOVides teenusmudeli
katsetamisse kaasatud 28 psüühilise erivajadusega inimest.
Projektimeeskonna poolt viidi II poolaastal pilootprojekti tutvustamiseks läbi kaks infopäeva Tartus ja
Tallinnas, koostati pressiteateid ja uudisnuppe listidesse ja uudiskirjadesse (Sotsiaaltöö ajakirja uudiskiri,
KOVide infokiri). Projektis osalevatele KOVidele korraldati kaks koostööseminari, oktoobris ja
detsembris, lisaks toimusid teenusmudelit piloteerivate KOVide külastused ja jooksev nõustamine, et
21
tagada projekti sujuv käivitumine. KOVidele viidi läbi ka kolm koolitust teenusmudeli piloteerimisel
rakendatava abivajaduse hindamisinstrumendi kasutamiseks.
Oktoobris-novembris sai ette valmistatud isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise II
konkursivoor sees kuulutati välja novembris, taotluste esitamise tähtaeg on 17.01.2020.
Tegevuse nr ja nimetus Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR).
7
Alamtegevuse nr ja nimetus Alamtegevus puudub
Tegevuse või 01.01.2019–30.04.2020 Tegevuse või 01.01.2019-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esin
probleemid ja ettevõetud abinõud.
2019. aasta esimeses pooles valmistati ette ja saadeti välja pakkumuskutse partnerite leidmiseks.
Koolituse sihtrühmaks on spetsialistid, kes tegelevad vähenenud töövõimega või teiste tööturul
ebasoodsamas seisus olevate inimeste tööle saamise toetamisega, sh tööturuteenuste osutajad,
erihoolekande teenuse osutajad, kaitstud töö teenuse osutajad, sotsiaalse- ja tööalase
rehabilitatsiooniteenuse osutajad.
Koolituse läbinud spetsialist kasutab toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika elemente oma
igapäevatöös klientidega ja tööandjatega, et toetada vähenenud töövõimega või teisi tööturul
ebasoodsamas seisus olevaid inimesi avatud tööturule sisenemisel ja töökohal püsimisel.
Koolitust planeeriti kolme Eesti piirkonda
I – Tallinn/Harjumaa;
II – Tartu, Viljandi, Pärnu, Jõhvi;
III – Tallinn, Jõhvi (venekeelne)
Kõikidele piirkondadele leiti koolitajad. Eesti keelsetest koolitust viiakse läbi 4 Tallinnas, 2 Tartus, 1
Pärnus, 1 Viljandis, 1 Jõhvis. Lisaks toimub kolm vene keelset koolitust, millest 2 toimub Jõhvis ja 1
Tallinnas. Juulis ja augustis toimus gruppide komplekteerimine. Koolituse esimesed grupid alustavad
septembris.
2019. aasta teises pooles toimusi TTR koolitused planeeritud piirkondades. Venekeelsed
koolitusgrupid ei täitunud ootuspäraselt ja kahest grupist moodustati üks. 2019 aastal toimus seega
koolitus 5 grupis. Koolitust alustas 77 ja kokku koolitati 69 spetsialisti, neist 13 venekeelses grupis. 4
inimest katkestas ja koolitust jätkab 2020 aastal 3 inimest. Uue TAT muudatusega pikeneb antud
tegevuse kuupäev kuni 30.04.2020a.
8. Näitajate8 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase9 saavutustase
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
8
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
9
TATs fikseeritud saavutustase.
22
missugusest tegevusest
kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Osalise töövõimega 23122 20457 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja
inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2018 a kohta, 2019 a kohta andmed
töövõime reformi 54 181) laekuvad märts 2020)
vahendusel teenuseid
Arvestades, et 2018 aastaga on
indikaatori täituvus 20457, pole põhjust
arvata , et indikaatorit ei täideta. Hetkel
indikaatori täituvus vastab prognoosile.
Näitaja 2
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalise töövõimega 23 122 20457 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja
inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2018a kohta)
töövõime reformi 54 181)
Arvestades, et 2018 aastaga on
vahendusel teenuseid
indikaatori täituvus 20457, pole põhjust
arvata , et indikaatorit ei täideta. Hetkel
indikaatori täituvus vastab prognoosile.
TAT spetsiifilised väljundnäitajad10:
Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine
Osalise töövõimega 23 122 20457 Panustab otseselt rakenduskava
inimesed , kes on väljundnäitajasse.
saanud töövõime reformi
Arvestades, et 2018 aastaga on
vahendusel teenuseid
indikaatori täituvus 20457, pole põhjust
arvata , et indikaatorit ei täideta. Hetkel
indikaatori täituvus vastab prognoosile
TAT spetsiifilised väljundnäitajad :
Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Tõlketeenuse 1 1 Hetkel indikaatori täituvus vastab
kontseptsiooni välja prognoosile.
töötamine
10
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
23
Osutatud tõlketeenuste 4 000 1056 Tõlke teenuse pakkumisega alustati
tundide arv mai 2018 a.
Tegevus 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimine
Osalise töövõimega 40 71 Panustab otseselt rakenduskava
inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse
töövõime reformi
vahendusel teenuseid
Tegevus 2.4 Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR).
Osalise töövõimega 180 77 Panustab otseselt rakenduskava
inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse
töövõime reformi
vahendusel teenuseid
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad11
Tegevused 2.1 ja 2.2
Töötavad inimesed, kelle 0 825
töövõimet hinnati
osaliseks ning kes on
säilitanud oma töökoha
12. kuu möödumisel
peale hindamist
Mittetöötavad inimesed, 0 538
kelle töövõimet hinnati
osaliseks6 ning kes on
liikunud hõivesse 12. kuu
möödumisel peale
hindamist
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu ei
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
11
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
24
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või jah
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele
või avalike teenuste osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh
ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud 0
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise 20457 unikaalsed isikud. (Statistika näitaja 2018 a kohta)
selgitus: Arvestades , et 2018 aastaga on indikaatori täituvus 20457, pole
põhjust arvata , et indikaatorit ei täideta. Hetkel indikaatori
täituvus vastab prognoosile
Eraldi soo lõikes sisuga 31.12.2018 on 8158 meest ja 12299
naist.
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele12
2016:TAT ellu viidud tegevuste panus täitmise osas on esimesel aastal null seisus teenusesaajate hulgas
ja tagasihoidlik. Selle põhjuseks on see, et tegevused (2.1 ja 2.2 ) mille raames toimub peamine teenuse
osutamine, alustavad alles 2016 aastal. Kõik ettevalmistustegevused 2015 a. on plaanipäraselt viidud
ellu.
TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, kuna teenustel osalejate seireandmed
tekivad alles 2017. aastal. (Teenuse osutamine kõike kolme tegevuse kohta algas 2016 a.) Vaadates
rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 14 900), siis TAT ellu viidud tegevuste panus
täitmise osas Statistikaameti poolt pole veel tulnud , andmed saabuvad märts 2017a. Kumulatiivne
täitmine seisuga 31.12.2016 on 9539. 2016 aastal tegevustega alustati väikse viivitusega kuuna
administratiivne jaotus ei toiminud hästi, kuid aasta teisest poolest tegevused jooksid ilusti ja teenuse
osutamisel takistusi polnud.
2017: Unikaalseid isikud 2016 a seisuga on 9241. 2017. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2018. aasta
märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 17130 isikut.
Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta viivitusega 2017. a
seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu.
Eelarve täitmine on olnud plaani pärane.
2018: Unikaalseid isikud 2017a seisuga on 15760. 2018. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2019. aasta
märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 20895 isikut, mis teeb
90% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta
viivitusega 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud
tegevused on viidud ellu. Eelarve täitmine on olnud plaani pärane, 2018 a lõpuga on tekkepõhiselt täidetud
41% eelarvest.
2019: Unikaalseid isikud 2018a seisuga on 20457. 2019. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2020. aasta
märtsis. Hetke seisuga, kuue tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 25471 isikut, mis teeb
88,4% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016
aasta viivitusega. 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud
tegevused on viidud ellu.
10. TAT mõju läbivatele teemadele13
12
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
13
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
25
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: Kaitstud töö teenust on võimalik saada üle kogu Eesti (erandiks on vaid Hiiumaa), kuna
riigihanke tulemusel leiti teenuseosutajad 14 maakonda. See annab Eesti eri regioonides elavatele
erivajadusega inimestele võimaluse töötamiseks kaitstud tingimustes ja seeläbi osaleda ühiskonnaelus
Infoühiskond x x
Selgitus: Kaitstud töö teenus ei ole otseselt seotud IKT potentsiaali kasutamisega, kuid sama TATi
raames viipekeele videotõlke teenus võimaldab kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT poolt
pakutavate lahenduste vahendusel. 2019 aasta AS Hoolekandeteenused tegin enda klientidele
vahehindamist , mille tagajärjel teenuselt läks maha 78 klienti. Põhjuseks see, et kliendid ei sobi antud
teenusele ja ei suuda teenida välja miinimum tasu.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: Selgitus: Antud meetme raames pakutakse erivajadustega inimestele võimalust töötada kaitstud
tingimustes – teha neile sobivat tööd neile jõukohasest tempos, seejuures saades tuge neid juhendavatelt
spetsialistidelt. See aitab suurendada erivajadusega inimeste tööhõivet ja võimaldab neil iseseisvamalt
toime tulla. Seeläbi laekub maksutulu ning väheneb surve sotsiaalsüsteemile.
Võrdsed võimalused x x
sh sooline võrdus x x
Selgitus: Kaitstud töötamise teenus suurendab võrdseid võimalusi, toetades madalama töövõimekusega
inimeste võimalusi ühiskonnaelus osaleda ja oma töist panust anda ühiskonnale. Kaitstud töö teenuse
osutamisel ei eristata kliente soolisel ega muul alusel, kõigil on võrdsed võimalused.
sh võrdne kohtlemine x x
Selgitus: Kaitstud töötamise teenus on olemuslikult võrdsel kohtlemisel baseeruv – iga kliendi puhul
lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest ja püütakse leida talle sobiv töö, mida ta saab jõukohases
tempos ja sobivad töökeskkonnas teha. Teenusele võtmisel ei eelistata ühtegi kliendigruppi teistele.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14
TAT partneriteks on:
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib ellu tegevused: punkti 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja
osutamine, abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine“. Selle
tegevuse elluviimisel on Sotsiaalkindlustuseamet on sujunud hästi. Toimusid mitmed infopäevad ja järelevalved,
punkt 2.3 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ Selle tegevuse
elluviimine partneri poolt on kooskõlas tegevuskavaga. Teine piloot on sai alguse augustist 2019, hetkel tegevusi
viiakse ellu plaanipäraselt. 2019 aasta viidi Sotsiaalkindlustus ameti vastutusalasse ka tegevust 2.2
„Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ ning „Toetatud töölerakendumise
koolituste pakkumine (TTR)“.
14
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
26
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, TAT tegevuste rakendamisega lõpetati aastal 2019., tegevused viidi üle
Sotsiaalkindlustusametisse.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Regina Sergejeva
[email protected] 30.01.2020
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse
[email protected] 30.01.2020
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
27
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.01.2015-31.05.2018
Kulu aruandeperioodi lõpuks
Eelarve täitmise
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud
%
väljamakse taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu
1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg
3)*100
1 Otsesed kulud 35 211 573,81 0,00 23 580 679,38 0,00 66,97
1.1 TAT juhtimiskulud 158 087,45 0,00 103 843,62 0,00 65,69
1.1.1 TAT juhi töötasu 158 087,45 0,00 103 843,62 0,00 65,69
Kaitstud töötamise teenuse välja
1.2 arendamine, osutamine ning abivahendite 29 727 791,00 0,00 22 996 311,51 0,00 77,36
kasutamise võimaldamine (tegevuste
elluviija SKA)
1.2.1 Otsene personalikulu 532 912,89 0,00 385 498,87 0,00 72,34
Kaitstud töötamise teenuse välja
1.2.2 11 256 772,44 0,00 8 433 681,23 0,00 74,92
arendamine ja osutamine
1.2.3 Abivahendite kasutamise võimaldamine 16 099 723,07 0,00 12 475 437,75 0,00 77,49
Juhtkoerte soetamine, koolitamine ja
1.2.4 teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi 160 583,87 0,00 30 938,44 0,00 19,27
väljatöötamine
1.2.5 Rehabilitatsiooni teenuse osutamine 1 677 798,73 0,00 1 670 755,22 0,00 99,58
Kuulmispuudega inimestele suunatud
1.3 tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 626 006,46 0,00 257 118,31 0,00 41,07
(tegevuste elluviija Astangu KRK)
1.3.1 Otsene personalikulu 103 762,64 0,00 72 046,25 0,00 69,43
1.3.2 Tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 522 243,82 0,00 185 072,06 0,00 35,44
Integreeritud, isikukeskse ja paindliku
1.4 erihoolekandeteenuste süsteemi 4 629 022,90 0 223 405,94 0,00 4,83
piloteerimine (tegevuste elluviija SKA)
1.4.1 Otsene personalikulu 218 718,75 0,00 122 456,98 0,00 55,99
1.4.2 Teenuse piloteerimine ja arendamine 4 410 304,15 0,00 100 948,96 0,00 2,29
Toetatud töölerakendumise koolituste
1.5 70 666,00 0 6 811,17 0,00 9,64
pakkumine (TTR)
1.5.1 Otsene personalikulu 4 616,00 0,00 0,00 0,00 0,00
1.5.2 TTR koolituste pakkumine 66 050,00 0,00 6 811,17 0,00 10,31
2 Kaudsed kulud3 152 715 0,00 37 233,75 0,00 24,38
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 35 364 288 0,00 23 617 913,13 0,00 66,78
4 Otsesed personalikulud kokku4 1 013 482 683 845,72
5 Jaotamata eelarve 9 031 636
6 Eelarve kokku 44 395 924
7 ERF tüüpi kulud kokku 0
8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT
0,00%
kogumaksumusest (%)
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel