KESKKONNATERVISE ANDMEBAASI ARUANNE
2017
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Autorid:
Kaili Tuulik
Hedi Harzia
Jelena Tomasova
Aune Annus-Urmet
Kaili Sillamaa
Knut Tamm
Jevgenia Epštein
Käesolev aruanne on 2017. aastal Keskkonnatervise andmebaasis (KTA) olevate andmete
alusel koostatud analüüs. Antud aruande juurde kuulub KTA indikaatorite käsiraamat, mis on
leitav Terviseameti kodulehelt. KTA indikaatorite käsiraamatus on kirjeldatud indikaatorite ja
mõõdikute metoodikad, üksikasjalikult on välja toodud viisid kuidas mingid andmed saadakse
ja mida selle juures jälgitakse, samuti on kirjeldatud kasutatud mõisted. Sellest tulenevalt ei ole
käesolevas aruandes metoodikate ja mõistete seletustele keskendutud.
2/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Eessõna
Hea lugeja
Keskkonnatervise andmebaasi alusel koostatud aruanne on esimene kokkuvõttev raport, mis
sisaldab ülevaadet keskkonnatervise seisukorrast Eestis ja selle viimaste aastate trendidest.
Aruandes on erilist tähelepanu pööratud erinevatele keskkonnateguritele ja nende võimalikule
toimele inimese organismile.
Keskkonnatervise valdkond on multisektoraalne ja ühendab paljusid valdkondi: keskkonda,
tervishoidu, sotsiaali, haridust ja mitmeid teisi. Seetõttu loodame, et see aruanne on abiks
valdkondlike prioriteetide seadmiseks ja tegevuste planeerimiseks.
Lugupidamisega
Teie
Tiiu Aro
Terviseameti peadirektor
3/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 8
KESKKONNATERVISE ANDMEBAASI INDIKAATORID ................................................. 9
1. Välisõhu kvaliteet ja terviseohutus .............................................................................. 9
1.1 Peente osakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti välisõhus .......... 10
1.2 PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamiste arv päevades (aasta lõikes) ..... 10
1.3 Eriti peente osakeste (PM2.5) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti linnade
välisõhus ........................................................................................................................... 11
1.4 Elanikkonna kokkupuude maapinna lähedase osooniga .................................... 12
1.5 Vääveldioksiidi (SO2) aastakeskmise piirväärtuse ületamiste arv ..................... 14
1.6 Lämmastikdioksiidi (NO2) aastakeskmise piirväärtuse ületamiste arv .............. 15
1.7 Süsinikoksiidi (CO) päevase 8 tunnikeskmise piirväärtuse ületamiste arv ........ 15
1.8 Plii (Pb) heitkogused .......................................................................................... 16
1.9 PM10, PM2.5, NO2, SO2 ja O3 kontsentratsioon välisõhus ning hingamisteede
haigused Tallinnas ja Tartus ............................................................................................. 17
1.10 Rahvastiku kokkupuude õietolmuga .................................................................. 19
2. Joogi- ja suplusvee terviseohutus ning kanalisatsioonisüsteemi olemasolu .............. 22
2.1 Joogivee kvaliteet ............................................................................................... 22
2.2 Nõuetele vastava joogiveega varustatus ............................................................. 23
2.3 Tervisele ohutu joogivesi ................................................................................... 24
2.4 Joogiveest tingitud haiguspuhangute arv ........................................................... 25
2.5 Juurdepääs nõuetele vastavale kanalisatsioonisüsteemile ja reoveepuhastusele 25
2.6 Suplusvee kvaliteet ............................................................................................. 26
2.7 Ujula basseinivee kvaliteet ................................................................................. 27
3. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste terviseohutus ................................................... 29
3.1 Viibimine hoonetes, kus on niiskuskahjustus ja/või hallitus.............................. 29
3.2 Viibimine hoonetes, kus on piisav õhuvahetus .................................................. 30
3.3 Isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides ja koolieelsetes lasteasutustes 32
3.4 Liikumise ja kehalise tegevuse tingimused koolides ja koolieelsetes
lasteasutustes ..................................................................................................................... 33
4/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
3.5 Viibimine hoonetes, kus on piisav tehisvalgustus .............................................. 34
3.6 Radoonitasemed koolieelsetes lasteasutustes ..................................................... 36
3.7 Nõuetele vastava joogiveega varustatavus koolides ja koolieelsetes
lasteasutustes ..................................................................................................................... 36
3.8 Ülekaalulisuse levimus laste seas ....................................................................... 37
4. Toiduohutus ............................................................................................................... 39
4.1 Oletatavalt toidust tingitud kollete ja puhangute arv ......................................... 39
4.2 Salmonelloos ...................................................................................................... 40
4.3 Kampülobakterenteriit ........................................................................................ 42
5. Äärmuslikud ilmaolud ............................................................................................... 43
5.1 Kuuma- ja külmalained ...................................................................................... 43
6. Õnnetusjuhtumid, mürgistused, suitsiidid ................................................................. 44
6.1 Suremus ja vigastused liiklusõnnetuste tagajärjel laste ja noorte seas ............... 44
6.2 Suremus laste ja noorte seas õnnetusjuhtumite tõttu .......................................... 45
6.3 Suitsiidid............................................................................................................. 48
7. Tööõnnetused............................................................................................................. 49
7.1 Tööõnnetused lastel ja noortel............................................................................ 49
7.2. Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppevad tööõnnetused lastel ja noortel ... 50
7.3 Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppevad tööõnnetused............................. 50
8. Keskkonnateguritega seostatavad haigestumise näitajad .......................................... 51
8.1 Haigestumus melanoomi .................................................................................... 51
8.2 Pahaloomulised kasvajad ................................................................................... 52
8.3 Vereringeelundite haigustesse suremus ............................................................. 53
8.4 Astma ja allergiatesse haigestumus laste ja noorte seas ..................................... 55
8.5 Imikute suremus hingamisteede haigustesse ...................................................... 57
8.6 Alumiste hingamisteede kroonilised haigused ................................................... 57
8.7 Puukborrelioosi (Lyme'i tõbi) haigestumus ....................................................... 59
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 61
5/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
LÜHENDID
°C Celsiuse kraad
Bq/m3 Bekerelli kuupmeetris
CMR (Carcinogenic, mutagenic, reprotoxic) kantserogeensed, mutageensed
või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate omadustega aine
CO Süsinik(mono)oksiid.
CO2 Süsinikdioksiid
EK Euroopa Komisjon
EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
EL Euroopa Liit
ENHIS (Environment and Health Information System) Keskkonnatervise
infosüsteem
ESAW (European Statistics on Accidents at Work) Tööõnnetuste metoodika
KMI Kehamassiindeks
KTA Keskkonnatervise andmebaas
Mk Maakond
NAKIS Nakkushaiguste infosüsteem
NO2 Lämmastikdioksiid
O3 Osoon.
PAH Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Pb Plii
PM10 Peened osakesed, mis läbivad 10 μm aerodünaamilise diameetriga
mõõduselektiivse ava 50 protsendil juhtudest (osakesed läbimõõduga
alla 10 μm)
PM2.5 Eriti peened osakesed, mis läbivad 2,5 μm aerodünaamilise diameetriga
mõõduselektiivse ava 50 protsendil juhtudest (osakesed läbimõõduga
alla 2,5 μm)
ppm Osakeste arv miljoni (õhu) osakese kohta (parts per million)
r Suhteline õhuniiskus
SM määrus nr 82 Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ning analüüsimeetodid
SO2 Vääveldioksiid.
T Õhutemperatuur
TA Terviseamet
TAI Tervise Arengu Instituut
tk/m3/24h õietolmuterade arv vaateväljas ajavahemikus iga kuupäev kell 00 – 24
UVK Ultraviolettkiirgus
WHO (World Health Organization) Maailma Terviseorganisatsioon
VTI Vee terviseohutuse infosüsteem
VV Vabariigi Valitsus
VV määrus nr 131 Tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale,
hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule
VV määrus nr 134 Vabariigi Valitsuse määrus nr 134 Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta
teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos
andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega
VV määrus nr 74 Vabariigi Valituse määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale
VV määrus nr 84 Tervisekaitsenõuded koolidele
6/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
μg/m3 Mikrogrammi kuupmeetri õhu kohta
μSv/h Mikrosiivertit tunnis
7/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne on koostatud keskkonnatervise andmebaasis (KTA) olevate andmete alusel.
KTA on loodud Euroopa Liidu struktuurivahendite programmist „Tervishoiuteaduste
võimekuse edendamise programm „TerVE“ 2014. aastal. KTA-s registreeritakse
tõenduspõhiselt aastate kaupa kõige olulisemad keskkonnatervise indikaatorid. Indikaatorite
valik on tehtud Eesti olukorda ja võimalusi arvestades Maailma Terviseorganisatsiooni (World
Health Organization, WHO) keskkonnatervise infosüsteemist (ENHIS) ja Parma deklaratsiooni
indikaatoritest ning seejuures arvestades andmete kättesaadavust Eestis. Neile on lisatud Eesti
jaoks olulise tähtsusega kohalikud indikaatorid. Kokku on keskkonnatervise andmebaasi
koondatud 45 indikaatorit ja 75 mõõdikut. Indikaatorid on valdkondade järgi jagatud
põhigruppidesse. Indikaatorite põhigrupid on järgmised: Välisõhu terviseohutus; Joogi- ja
suplusvee terviseohutus ning kanalisatsioonisüsteemi olemasolu; Koolide ja koolieelsete
lasteasutuste terviseohutus; Toidu terviseohutus; Kliimamuutused; Õnnetusjuhtumid,
mürgistused, suitsiidid; Tööõnnetused; Keskkonnateguritega seostatavad haigestumise
näitajad. Uute indikaatorite valik ja andmebaasi lisamine on pidev ja jätkuv protsess.
Aruande eesmärk on olla abistav materjal poliitika kujundajatele erinevate keskkonnatervise
valdkonda puudutavate strateegiate planeerimisel. Samuti Terviseameti (TA) spetsialistidele
ülevaate andmiseks keskkonnatervise-alasest olukorrast ja ka teistele, kellel on huvi
keskkonnatervise andmete vastu ja soov neid oma töödes kasutada. Aruanne hõlmab endas
andmebaasi sisestatud andmete analüüsi ja kajastab erinevate keskkonnatervise indikaatorite
muutuseid ning trende. Tegemist on esimese aruandega ja ülevaadet koostatakse iga kolme
aasta tagant. Lisaks käesolevale aruandele on koostatud KTA indikaatorite käsiraamat, kus on
põhjalikult antud ülevaade KTA-s olevatest indikaatoritest ja mõõdikutest ning nende
metoodikatest (valemid jne).
Põhigruppide kaupa on aruandes toodud KTA-s olevate indikaatori mõõdikute andmete
analüüs, mis on esitatud graafikute ja joonistena ning kus on näha andmete trendid ja muutused
ajas ning seda, kas tervisemõjude piirväärtusi on ületatud. Kirjeldatud on ka üldist olukorda
Eestis ning osasid mõõdikuid on analüüsitud koos, et näha, kas mingi keskkonnanäitaja ja
terviseandmete vahel võib olla seos.
8/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
KESKKONNATERVISE ANDMEBAASI INDIKAATORID
1. Välisõhu kvaliteet ja terviseohutus
Kokkupuude välisõhu saasteainetega, isegi väikestes kontsentratsioonides, võib põhjustada
negatiivset mõju rahvastiku tervisele, sh kutsuda esile või soodustada hingamisteede ärritust,
põletike, krooniliste hingamisteede haiguste sümptomite süvenemist ja suurendada
kardiovaskulaarsete ning pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski.
Põhilised välisõhu saasteallikad Eestis on transport, lokaalsed kütesüsteemid (ahjud,
keskküttekatlad jne), energiatootmine ja tööstus.
Negatiivset mõju tervisele avaldavad eelkõige järgmised saasteained: PM10, PM2,5, O3, SO2,
NO2, benseen ja PAH-id. Samuti väärivad tähelepanu tööstuspiirkondades tihti esinevad
häirivad lõhnad, mille põhjuseks on väävelvesinik, metüülmerkaptaanid jt. Inimese nina tunneb
neid juba väiksemates kontsentratsioonides, mis on normidest madalamad ja reeglina toksilist
mõju ei tekita. Samas võib neid vaadelda stressiteguritena, mis võivad väljenduda
neuropsühholoogiliste häiretena. Sesoonselt mõjutab välisõhu kvaliteeti taimede õitsemine.
Õietolmule tundlikutel inimestel avaldub see kõige sagedamini pollinoosina ehk
heinapalavikuna. Oluline on teada, et saasteainete mõju tervisele sõltub alati saasteainete
kontsentratsioonist õhus ja kokkupuude ajast.
KTA välisõhu kvaliteedi ja terviseohutuse grupp hõlmab endas välisõhu kvaliteeti puudutavaid
indikaatoreid, nagu saasteainete sisaldust ja lubatud saasteainete piirväärtuste ületamiste arvu
aastas (PM10, PM2,5, O3, SO2, NO2, CO ja Pb) ning erinevate allergeensete taimede õietolmu ja
hallitusseente spooride sisaldust välisõhus.
Välisõhu kvaliteeti iseloomustavad keskmised saasteainete kontsentratsioonid Eesti linnade
välisõhus (taustjaamad ja linnade seirejaamad) saadakse läbi õhukvaliteedi juhtimissüsteemi1.
Kuna riiklikku linnaõhu seiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) vastavalt
riiklikule seireprogrammile, siis antud grupi andmete allikaks on EKUK. Linnaõhu
pidevmõõtmisi viiakse läbi kolmes seirejaamas Tallinnas ning ühes seirejaamas Tartus, Narvas
ja Kohtla–Järvel.
Tallinna linnastu välisõhu seirejaamad iseloomustavad saasteallikate osatähtsust linnaõhu
saastatuses – Liivalaia seirejaam iseloomustab transpordist pärinevat saastatust, Rahu seirejaam
tööstuspiirkonna ja kohtkütte saastet ja Õismäe seirejaam linnaõhu foonitasemeid, mis
peegeldavad elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuutemäära. Narva seirejaam on
linnakeskkonna taustajaam ja see iseloomustab välisõhu kvaliteeti Põhja-Eesti välisõhu
kvaliteedi piirkonnas. Kohtla-Järve seirejaam iseloomustab välisõhu kvaliteeti Kohtla-Järve
linnastus ja näitab piirkonna tööstusettevõtete mõju välisõhu kvaliteedile. Tartus paiknev
1
EKUK. Eesti välisõhu kvaliteet reaalajas. (WWW) www.airviro.klab.ee
9/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
seirejaam on linnakeskkonna taustajaam ja see iseloomustab välisõhu kvaliteeti Lõuna-Eesti
õhukvaliteedi piirkonnas.
1.1 Peente osakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti välisõhus
Indikaatori mõõdikuks on riigipõhine peente osakeste (PM10) aastakeskmine kontsentratsioon
(µg/m3) Eesti linnade välisõhus (taustajaamad ja linnade seirejaamad).
PM10 osas aastakeskmise kontsentratsiooni (piirväärtus 40 µg/m3) ületamisi ei ole aastatel 2006
– 2015 registreeritud (Joonis 1). 2008. aasta Euroopa direktiivi2 muutusega, mille kohaselt PM
kontsentratsioonid, mis ei ole mõõdetud referentsmetoodikaga (gravimeetriliselt) tuleb
korrigeerida parandusteguriga. Seetõttu muutus ka Eestis PM tulemuste esitamine. Viimaste
aastate PM10 aastakeskmine kontsentratsioonid on püsinud stabiilsetena ja kõige väiksem
kontsentratsioon mõõdeti 2012.aastal.
45
40
35
30
PM10 , μg/m3
25
20
15
10
5
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Kesklinn, Tallinn Õismäe,Tallinn Põhja-Tallinn, Tallinn Kohtla-Järve
Narva Tartu Piirväärtus μg/m3
Joonis 1. PM10 aastakeskmine kontsentratsioon seirejaamade kaupa aastatel 2006 – 2015
1.2 PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamiste arv päevades (aasta lõikes)
Indikaatori mõõdikuks on PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse (50 μg/m3) ületamiste arv
päevades aasta lõikes. Lubatud on 35 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamist aastas.
2
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja
Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta.
10/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Võrreldes algusaastatega on praegu üldine olukord Eestis läinud paremaks (Joonis 2). 2006. ja
2007. aastal on PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinna kesklinnas olnud
rohkem kui lubatud 35 korral (vastavalt 42 ja 48). Aastatel 2008 (Tallinnas) ja 2010 (Kohtla-
Järvel) oli ületamisi täpselt 35. Ülejäänud aastatel (2009, 2011 – 2015) jäid piirväärtuste
ületamised alla 35 korra. Ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamise osas paistavad silma
Tallinna kesklinn, Tartu ja Kohtla-Järve. PM10 ööpäevakeskmist piirväärtust ületati 2015. aastal
Tallinna kesklinnas 9, Põhja-Tallinnas 3, Õismäel 1, Tartus 12 ning Narvas ja Kohtla-Järve
mõlemas seirejaamas 3 korda.
60
50
PM10 ületamiste arv
40
30
20
10
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Kesklinn, Tallinn Õismäe,Tallinn Põhja-Tallinn, Tallinn Kohtla-Järve
Narva Tartu Lubatud ületamisi
Joonis 2. PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamiste arv päevades seirejaamade kaupa
aastatel 2006 – 2015
1.3 Eriti peente osakeste (PM2.5) aastakeskmine kontsentratsioon Eesti linnade
välisõhus
Indikaatori mõõdikuks on riigipõhine eriti peente osakeste (PM2,5) aastakeskmine
kontsentratsioon (piirväärtus 25 μg/m3) Eesti linnade välisõhus. PM2.5 sisaldust välisõhus
mõõdetakse pidevalt Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Tallinna Õismäe seirejaamades.
Aastakeskmise PM2.5 piirväärtuse ületamisi ei ole ajavahemikul 2006 – 2015 registreeritud.
Läbi aastate on PM2.5 kontsentratsioon olnud võrreldes teiste seirejaamadega kõrgem Tartus
(Joonis 3).
11/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
30
25
20
PM2.5 , μg/m3
15
10
5
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Õismäe,Tallinn Kohtla-Järve Narva Tartu Piirväärtus μg/m3
Joonis 3. PM2,5 aastakeskmine kontsentratsioon seirejaamade kaupa aastatel 2006 – 2015
1.4 Elanikkonna kokkupuude maapinna lähedase osooniga
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: osooni (O3) aastakeskmine 8 tunni maksimaalne
kontsentratsioon (µg/m3) ja O3 päevane 8 tunni maksimaalse keskmise sihtväärtuse (120 µg/m3)
ületamiste arv aasta lõikes. Lubatud ületamiste arv on 25 korda.
O3 sisaldust välisõhus mõõdetakse Tallinna linnas pidevalt kõigis kolmes ning Kohtla-Järve,
Narva ja Tartu täisautomaatsetes seirejaamades. O3 puhul teavitatakse, juhul kui ühe tunni
keskmistatud O3 kontsentratsioon ületab 180 μg/m3 ning antakse häire, kui O3 kontsentratsioon
ületab 240 μg/m3.
Osooni aastakeskmine 8 tunni maksimaalne kontsentratsioon on kõige kõrgem olnud Tallinna
Õismäe ja Kohtla-Järve seirejaamades (Joonis 4). 2010. aastal Õismäe seirejaamas on O3
päevase 8 tunni maksimaalse keskmise sihtväärtuse ületamisi olnud üle 25 korra, mis ületab
lubatud sihtväärtuse ületamiste arvu. Peale 2010. aastat ei ole ühelgi korral lubatud sihtväärtuse
ületamise arvu ületatud (Joonis 5).
12/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
80
70
60
50
O3 , μg/m3
40
30
20
10
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn
Kohtla-Järve Narva Tartu
Joonis 4. O3 aastakeskmine 8 tunni maksimaalne kontsentratsioon seirejaamade kaupa aastatel
2006 – 2015
30
25
O3, ületamiste arv
20
15
10
5
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn Kohtla-Järve
Narva Tartu Lubatud ületamised
Joonis 5. O3 päevase 8 tunni maksimaalse keskmise sihtväärtuse ületamiste arv aasta lõikes
seirejaamade kaupa aastatel 2006 – 2015
13/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
1.5 Vääveldioksiidi (SO2) aastakeskmise piirväärtuse ületamiste arv
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: vääveldioksiidi (SO2) aastakeskmine
kontsentratsioon (µg/m3) ja SO2 ööpäevakeskmise piirväärtuse (125 μg/m3) ületamiste arv
päevades aasta lõikes. Aasta jooksul on lubatud 3 piirväärtuse ületamist.
Viimastel aastatel on olukord Eestis veelgi paranenud. Võrreldes aastatega 2006 kuni 2008 on
viimastel aastatel SO2 kontsentratsioonid linnaõhu seirejaamades oluliselt vähenenud. Selle
üheks põhjuseks võib olla vedelkütustele kehtestatud ranged SO2 normid. Kuna alates 2015.
aastast laienes see ka laevakütustele, siis on keskmine SO2 sisaldus on eelneva aastaga
võrreldes langenud kõigis linnaõhu seirejaamades, v.a Kohtla-Järvel (Joonis 6). Ida-Virumaa
(Kohtla-Järve) kõrgemate SO2 kontsentratsioonide põhjuseks on sealses piirkonnas paiknevate
suurte tööstusettevõtete tegevus. SO2 ööpäevakeskmise piirväärtuse ainuke ületamine on
registreeritud 2014. aastal Kohtla-Järve seirejaamas (Joonis 7).
10
8
SO2, μg/m3
6
4
2
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn
Kohtla-Järve Narva Tartu
Joonis 6. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon aastatel 2006 – 2015
4
SO2, ületamiste arv
3
2
1
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn Kohtla-Järve
Narva Tartu Lubatud ületamised
Joonis 7. SO2 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamiste arv päevades aasta lõikes seirejaamade
kaupa aastatel 2006 – 2015
14/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
1.6 Lämmastikdioksiidi (NO2) aastakeskmise piirväärtuse ületamiste arv
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: lämmastikdioksiidi (NO2) aastakeskmine
kontsentratsioon (µg/m3) ja NO2 kehtestatud piirväärtuse (40 µg/m3) ületamiste arv.
Kuni 2016.aasta lõpuni oli vastavalt Keskkonnaministri 2011. a. 8. juuli määrusele nr 43
„Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning
nende saavutamise tähtajad1“ lubatud 3 ületamist aastas, siis alates 1.jaanuar 2017 vastavalt
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ ei ole ületamised enam
lubatud.
Viimaste aastatega on Eestis kõikides seirejaamades toimunud NO2 kontsentratsiooni langus
(Joonis 8). NO2 aastakeskmine kontsentratsioon on olnud läbi aastate kõige kõrgem Tallinna
kesklinnas. Linnaõhus mõõdetud NO2 tasemeid peetakse eeskätt liiklusest tuleneva õhusaaste
indikaatoriteks, mis seletab ka seda, miks kesklinnas NO2 kontsentratsioon võrreldes teiste
seirejaamadega kõrgem on. Ajavahemikus 2006 – 2015 ei ole registreeritud mitte ühtegi korda
aastakeskmise piirväärtuse ületamist.
50
40
NO2, µg/m3
30
20
10
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn Kohtla-Järve
Narva Tartu piirväärtus µg/m3
Joonis 8. NO2 aastakeskmine kontsentratsioon seirejaamade kaupa aastatel 2006 – 2015
1.7 Süsinikoksiidi (CO) päevase 8 tunnikeskmise piirväärtuse ületamiste arv
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: CO aastakeskmine kontsentratsioon (mg/m3) ja
päevane 8 tunnikeskmise lubatud piirnormi (10 mg/m3) ületamised linnades. Aastas ei ole
lubatud ületada piirväärtust mitte ühtegi korda.
Läbi aastate on CO tasemed Eesti välisõhus püsinud madalad, alla 1 mg/m3 (Joonis 9). Erandiks
on 2010. aasta, kus Tartus tõusis CO sisaldus õhus 2,19 mg/m3 ja Narvas 1,27 mg/m3. Selle
põhjuseks oli Venemaa metsatulekahjude suitsu Eestisse jõudmine 2010. aasta suvel.
Ajavahemikus 2006 – 2015 ei ole registreeritud ühtegi piirväärtuse ületamist.
15/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2,5
2
CO, mg/m3
1,5
1
0,5
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Kesklinn Tallinn, Õismäe Tallinn, Põhja-Tallinn
Kohtla-Järve Narva Tartu
Joonis 9. CO aastakeskmine kontsentratsioon aastatel 2006 – 2015
1.8 Plii (Pb) heitkogused
Indikaatori mõõdikuks on plii (Pb) aastakeskmine kontsentratsioon (ng/m3).
Pb sisaldust välisõhus mõõdetakse Tallinna linnas gravimeetriliselt ühes täisautomaatses
seirejaamas.
Pb sisaldus Eesti välisõhus on iga aastaga järjest langenud, 2005. aastal oli aastakeskmine Pb
kontsentratsioon 25,8 ng/m3 ja 2015. aastal on see 3,1 ng/m3 (Joonis 10). Piirväärtust
(500 ng/m3) ei ole ületatud ühelgi aastal.
600
500
400
Plii, ng/m3
300
200
100
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Tallinn, Õismäe Piirväärtus ng/m3
Joonis 10. Pb aastakeskmine kontsentratsioon aastatel 2005 – 2015
16/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
1.9 PM10, PM2.5, NO2, SO2 ja O3 kontsentratsioon välisõhus ning hingamisteede
haigused Tallinnas ja Tartus
Osa hingamiselundite haigustesse haigestumist seostatakse ka ebakvaliteetse õhukvaliteediga,
seetõttu on võrreldud hingamiselundite haigustesse haigestumiste arvu aastatel 2006 – 2014 ja
välisõhu kvaliteedi osas PM10, PM2.5, NO2, SO2 ja O3 aastakeskmiseid kontsentratsioone.
Analüüsiks on valitud Eesti kaks suuremat linna, teiste linnade kohta ei ole TAI-l olemas
hingamisteede haigustesse haigestumise andmeid (ülejäänud Eesti kohta on olemas andmed
vaid maakondade kaupa). Analüüsi tulemused ei pruugi kajastada otsest seost, sest on mitmeid
teisi tegureid, mis mõjutavad haigestumist.
Tallinnas on näha, et enamus aastatel hingamiselundite haigustesse haigestumiste arv ja PM10
aastakeskmised kontsentratsioonid jälgivad sama trendi (Joonis 11). Kui PM10 aastakeskmine
kontsentratsioon on tõusnud, on kasvanud ka hingamiselundite haigustesse haigestunute arv.
Samuti kui PM10 sisaldus välisõhus on langenud, on enamasti langenud ka hingamiselundite
haigustesse haigestumiste arv. Näiteks 2006. aastal oli PM10 aastakeskmine kontsentratsioon
Tallinna kesklinna seirejaamas 32,5 μg/m3 ja hingamiselundite haigustesse haigestuti 271 625
korral, 2007. aastal oli PM10 34,3 μg/m3 ja hingamiselundite haigestumisi 280 316, 2008. aastal
oli PM10 25,5 μg/m3 ja hingamiselundite haigustesse haigestuti 256 926 korral. Sama
langustrend jätkub ka järgmistel aastatel: PM10 oli 2009. aastal 18,3 μg/m3 ja hingamiselundite
haigusjuhte 251 622, 2010. aastal PM10 17,9 μg/m3 ja 218 517 juhtu. Võib oletada, et sama
trend jätkus ka aastal 2011, kuid joonisel nähtavat haigestumise tõusu võib rohkem seostada
pandeemilise grippiga, mis tõstis respiratoorsete haigusjuhtude arvu. Samal ajal võib olla ka
teisi tegureid, mida me ei tea, mis võivad olla mõjutajaks antud trendi tekkele.
PM2.5, SO2 ja O3 sisalduse osas välisõhus nii tugevat seost aastatel 2006 – 2014
hingamiselundite haigustesse haigestumiste arvuga näha ei ole. NO2 sisalduse osas kesklinnas
on sarnaselt PM10 kontsentratsioonile märgata seost hingamiselundite haigustesse haigestumise
trendiga. NO2 osas on näha, et kui aastatel 2006 – 2007 kontsentratsioon välisõhus tõusis, siis
tõusid ka hingamiselundite haiguste diagnoosid. Sama trendi jälgivad näitajad ka aastatel 2007
– 2009 ja 2012 – 2014, va erinevus aastatel 2010 – 2012.
17/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
300000 50
Aastakeskmine kontsentratsioon, μg/m3
Hingamiselundite haigusjuhtude arv
250000 40
200000
30
150000
20
100000
50000 10
0 0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
PM10 aastakeskmine Kesklinn PM10 aastakeskmine Õismäe
PM10 aastakeskmine Põhja-Tallinn PM2.5 aastakeskmine Õismäe
SO2 aastakeskmine kesklinn NO2 aastakeskmine kesklinn
O3 aastakeskmine kesklinn Hingamiselundite haigused Tallinnas
Joonis 11. Hingamiselundite haigustesse haigestumiste arv Tallinnas ning PM10 ja PM2.5
aastakeskmine kontsentratsioon Tallinna seirejaamades aastatel 2006 – 2014
PM10 aastakeskmine kontsentratsioon Tartus on sarnaselt hingamiselundite haigustega alates
2008 - 2009 tõusnud, 2010. aastal langenud ja seejärel 2011. aastast tõusnud kuni 2013. aastani
(Joonis 12). Erinevus on 2014. aasta osas, kus PM10 kontsentratsioon tõusis ja hingamiselundite
haigustesse haigestumine langes. Tartus ei ole sarnaselt Tallinnale näha tugevat seost SO2 ja O3
ning hingamisteede haigustesse haigestumise vahel. NO2 osas on Tartus näha, et aastatel 2008
– 2009 on heitkogused tõusnud nagu ka hingamisteede haigustesse haigestumiste arv. Sama
trend kordus ka 2011 – 2013. Samas kui aastal 2010 NO2 kontsentratsioon tõusis võrreldes
2009., siis hingamisteede haiguste diagnoosid hoopis vähenesid. 2014.aastal kui NO2
kontsentratsioon langes, langes ka haigusjuhtude arv.
72000 60
Hingamiselundite haigusjuhtude arv
Aastakeskmine kontsentratsioon,
70000 50
68000
66000 40
64000 30
62000
μg/m3
20
60000
58000 10
56000 0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
PM10 aastakeskmine Tartu SO2 aastakeskmine Tartu
NO2 aastakeskmine Tartu O3 aastakeskmine Tartu
Hingamiselundite haigused Tartus
Joonis 12. Hingamiselundite haigustesse haigestumiste arv Tartus ja PM10 aastakeskmine
kontsentratsioon Tartu seirejaamas aastatel 2008 – 2014
18/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
1.10 Rahvastiku kokkupuude õietolmuga
Indikaatoril on kolm mõõdikut: aastakeskmine õietolmu või hallitusseente spooride
kontsentratsioon päevas (erinevate allergeensete taimede- ja hallitusseente liikide kaupa),
päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsentratsioon õhus ületab
piirväärtust (erinevate allergeensete taimede- ja hallitusseente liikide kaupa) ning õietolmu ja
hallitusseente spooride perioodi pikkus päevades (erinevate allergeensete taimede- ja
hallitusseente liikide kaupa). Andmed on saadaval alates 2012. Aastast viie linna – Tallinna,
Jõhvi, Kuressaare, Pärnu ja Tartu – kohta .
Mõõdikutes on kajastatud järgmised allergeensed taimeliigid: jalakas, kadakas, kask, kuusk,
kõrrelised, lepp, mänd, nõges, oblikas, paju, pappel, puju, saar, sarapuu, tamm ja vaher ning
hallitusseened: Alternaria ja Cladosporum. Andmed on toodud ööpäevakeskmistena. Õietolmu
ja hallitusseente spooride kontsentratsioone võrreldakse käesolevas analüüsis õietolmu ja
hallitusseente eoste madalamate piirväärtustega (Tabel 1), kuna juba madalad piirväärtused
võivad mõjutada allergikute tervist. Pollinoosi haigestumuse andmed toodud peatükis „8.4
Astma ja allergiatesse haigestumus laste ja noorte seas“.
Tabel 1. Õietolmu ja hallitusseente spooride piirväärtused (tk/m3/24h)*
Tüüp Madal Keskmine Kõrge
Jalakas, mänd, nõges, kask**, lepp*** <10 10 – 100 >100
Kadakas, kuusk, paju, sarapuu*** <10 10 – 80 >80
Pappel, saar**, tamm <10 10 – 50 >50
Vaher, oblikas, puju****, kõrrelised**** <10 10 – 30 >30
Alternaria <20 20 – 100 >100
Cladosporium <2000 2000 – 4000 >4000
* Kask, lepp, kõrrelised, puju ja hallituseoste piirväärtused on üle võetud Soomelt. Ülejäänud on määratud varasemate aastate
kontsentratsioonide põhjal.3
** agressiivne allergeen, kase puhul lisaks ka ristuv allergia*** esineb sageli ristuv allergia
**** tugev allergeen
Igal aastal on esinenud õietolmu piirväärtuste ületamisi. Üle Eestis paistavad silma nõges, kask,
kõrrelised kõrge õietolmu kontsentratsiooniga välisõhus, samuti levib palju hallitusseente
spoore. Andmeid on vaadeldud Eesti linnade seirejaamade kaupa.
Kõikides analüüsitud linnades on piirväärtuse (<10 tk/m3/24h) ületamisi kõige rohkem nõgese
osas. Jõhvis 2012. aastal lausa 61 korral (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Iga aastaga on
piirväärtuse ületamised Jõhvis vähenenud, 2015. aastal oli nõgese õietolmu piirväärtuse
ületamisi 22 päeval. Nõgese, mis on nõrk allergeen, piirväärtuste ületamiste põhjuseks võivad
olla taime väga lai levik ning pikk õitsemisperiood (juunist septembrini).
3
EKUK (2017) Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2016 a. lõpparuanne
http://keskkonnaministeerium.ee/sites/default/files/aqms_2016_final_updated.pdf
19/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
60
Päevade arv 50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Alternaria Cladosporum Jalakas Kadakas Kask Kuusk
Kõrrelised Lepp Mänd Nõges Oblikas Paju
Pappel Puju Saar Sarapuu Tamm Vaher
Joonis 13. Päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsenratsioon
välisõhus ületab piirväärtust Jõhvi seirejaamas aastatel 2012 – 2015
Erinevalt Jõhvi seirejaamale ei ole Kuressaares märgata nii suurt nõgese õietolmu piirväärtuste
ületamise langust viimastel aastatel (Joonis 14). Lisaks nõgesele, esines palju piirväärtuste
ületamisi ka hallitusseente spooride, kase ja kõrreliste õietolmu osas kõikidel neljal aastal.
Kask, mis on agressiivne allergeen, esineb laialt ja õitseb aprillist juunini. Kase puhul tekib
ristuv allergia eriti õunte suhtes, kuid ka teiste puu- ja juurviljade suhtes.
70
60
Päevade arv
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Alternaria Cladosporum Jalakas Kadakas Kask Kuusk
Kõrrelised Lepp Mänd Nõges Oblikas Paju
Pappel Puju Saar Sarapuu Tamm Vaher
Joonis 14. Päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsenratsioon õhus
ületab piirväärtust Kuressaare seirejaamas aastatel 2012 – 2015
Pärnus on lisaks nõgesele kõrged olnud hallitusseente spoorid, kase ja kõrreliste õietolmu
kontsentratsioonid (Joonis 15). 2015. aastal on kõikide taimede õietolmu ja ka hallitusseente
spooride piirväärtuste ületamiste arv vähenenud.
70
60
Päevade arv
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Alternaria Cladosporum Jalakas Kadakas Kask Kuusk
Kõrrelised Lepp Mänd Nõges Oblikas Paju
Pappel Puju Saar Sarapuu Tamm Vaher
Joonis 15. Päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsenratsioon õhus
ületab piirväärtust Pärnu seirejaamas aastatel 2012 – 2015
20/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Erinevalt teistest seirejaamadest ei ole Tallinnas hallitusseente spooride piirväärtuse ületamisi
nii palju registreeritud ja 2012. aastal registreeriti puju õietolmu piirväärtuse ületamisi palju
(45) (Joonis 16).
Kõige rohkemate piirväärtuste ületamistega paistab Tartus silma nõges ja kask. Samuti on palju
hallitusseente spooride piirväärtuse ületamisi (Joonis 17).
70
60
Päevade arv
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Alternaria Cladosporum Jalakas Kadakas Kask Kuusk
Kõrrelised Lepp Mänd Nõges Oblikas Paju
Pappel Puju Saar Sarapuu Tamm Vaher
Joonis 16. Päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsenratsioon õhus
ületab piirväärtust Tallinna seirejaamas aastatel 2012 – 2015
80
Päevade arv
60
40
20
0
2012 2013 2014 2015
Alternaria Cladosporum Jalakas Kadakas Kask Kuusk
Kõrrelised Lepp Mänd Nõges Oblikas Paju
Pappel Puju Saar Sarapuu Tamm Vaher
Joonis 17. Päevade arv aastas, millal õietolmu või hallitusseente spooride kontsenratsioon õhus
ületab piirväärtust Tartu seirejaamas aastatel 2012 – 2015
21/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2. Joogi- ja suplusvee terviseohutus ning kanalisatsioonisüsteemi
olemasolu
Joogi- ja suplusvee terviseohutuse ning kanalisatsioonisüsteemi olemasolu gruppi on
koondatud kõik joogivee kui ka suplusvee ja ujulate kvaliteediga seotud indikaatorid ning
mõõdikud. Samuti teave ühisveevärgi hõlmatuse ja ühiskanalisatsiooniga liitunute kohta.
Antud peatükkis on joogivee kvaliteedi osas käsitletud ainult ühisveevärgi kvaliteediga seotud
andmeid.
2.1 Joogivee kvaliteet
Indikaatorit saab vaadelda kolme mõõdiku läbi: mikrobioloogiliste näitajate osas nõuetele
vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal, keemiliste näitajate osas nõuetele vastava
joogiveega varustatud elanikkonna osakaal ja indikaatornäitajate osas nõuetele vastava
joogiveega varustatud elanikkonna osakaal. Mõõdikute andmeallikaks on TA
Keskkonnatervise osakond ja Vee terviseohutuse infosüsteem (VTI).
Üldine olukord ühisveevärgi joogivee kvaliteedinäitajate osas on Eestis hea, seda eriti
mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas (Joonis 18). Ajavahemikul 2002 – 2015 on Eestis
mikrobioloogiliste näitajate osas olnud nõuetele mitte vastavusi kõige vähem võrreldes kahe
teise kvaliteedinäitajaga. Indikaatornäitajate osas on mitte vastavusi kõige rohkem, samas need
ei kujuta otsest ohtu tervisele. Viimasel kahel aastal on olukord joogivee kvaliteedi osas väga
hea.
100
90
80
Elanikkonna osakaal, %
70
60
50
40
30
20
10
0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mikrobioloogilised näitajad Keemilised näitajad Indikaator näitajad
Joonis 18. Mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate osas nõuetele vastava
joogiveega varustatud elanikkonna osakaal aastatel 2002 – 2015
22/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2.2 Nõuetele vastava joogiveega varustatus
Indikaatorit vaadeldakse kahe mõõdiku kaudu: nõuetele vastava joogiveega varustatud
elanikkonna osakaal ja ühisveevärgist vett saava elanikkonna osakaal. Mõlema mõõdiku
andmeallikaks on TA Keskkonnatervise osakond ja VTI. Nõuetele vastava joogivee osas on
arvesse võetud mikrobioloogilised4, keemilised5 ja indikaatornäitajad6.
Ühisveevärgist vett saava elanikkonna osakaal Eestis on olnud ajavahemikus 2012 – 2014
langustrendis (Joonis 19). 2012. aastal oli see 89,6 %, 2013. aastal 85,9% ja 2014 vastavalt
84,6%. Alates 2015. aastast on tõusnud tarbijate arv, ühisveevärgist sai vett 86,2% elanikest,
mis oli 1,5% rohkem kui 2014. aastal.
100
90
Elanikkonna osakaal, %
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Aasta
Ühisveevärgist vett saava elanikkonna osakaal
Joonis 19. Ühisveevärgist vett saava elanikkonna osakaal aastatel 2007 – 2015
Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal 2007 – 2009 aastatel kõikus
70,6% ja 63,1% vahel (Joonis 20) ning alates 2010. aastast on olnud pidevas tõusutrendis. 2015.
aastal nõuetele vastavat joogivett sai 98% elanikkonnast. Seega viimastel aastatel on olukord
nõuetele vastava ühisveevärgi joogiveega varustatud elanikkonna osas Eestis väga hea.
4 Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 4
5 Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 5
6 Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid § 6
23/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
100
90
Elanikkonna osakaal, %
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal
Joonis 20. Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal aastatel 2007 – 2015
2.3 Tervisele ohutu joogivesi
Indikaatori mõõdikuks on mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas nõuetele vastava
joogiveega varustatud elanikkonna osakaal. Need näitajad iseloomustavad otsest ohtu tervisele.
Mõõdiku andmeallikaks on TA Keskkonnatervise osakond ja VTI.
Üldine olukord Eestis tervisele ohutu joogivee osas on hea. Viimase 13 aasta jooksul on
mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas nõuetele vastava joogiveega varustatud
elanikkonna osakaal olnud üle 90% (Joonis 21). Viimased viis aastat on tervisele ohutu
joogiveega varustatud elanikkonna osakaal püsinud stabiilselt 99% piiril. Tõusutrendi on näha
alates 2008. aastast.
100
90
Elanikkonna osakaal, %
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mikrobioloogilised ja keemilised näitajad
Joonis 21. Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas nõuetele vastava joogiveega
varustatud elanikkonna osakaal aastatel 2002 – 2015
24/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Kui ühisveevärgi joogiveekvaliteet on pideva kontrolli all ja terviseohutus on hinnatud, siis
erakaevude joogivee kvaliteedi osas andmed on puudulikud. 13,85 % Eesti elanikkonnast
saavad oma vett veevärkidest, mis ei kuulu TA järelevalve alla (salvkaevud, individuaalsed
puurkaevud). Nende kohta KTA-s andmed praegu puuduvad.
2.4 Joogiveest tingitud haiguspuhangute arv
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: joogiveest tingitud haiguspuhangute arv aastas
ja haigestunute arv puhangu korral. Andmeallikaks on TA nakkushaiguste register (NAKIS).
Joogiveest tingitud haiguspuhangute osas on olukord Eestis üldiselt hea kuna viimase 17 aasta
jooksul on Eestis registreeritud vaid üks ühisveevärgi veest tingitud haiguspuhang, mis leidis
aset 1993. aastal Lääne-Virumaal Sõmerus, kus puhangu ajal haigestus A-viirushepatiiti 614
inimest.
2.5 Juurdepääs nõuetele vastavale kanalisatsioonisüsteemile ja reoveepuhastusele
Indikaatori mõõdikuks on ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osa elanike arvust
maakondade kaupa. Mõõdikute andmeallikaks on Keskkonnaministeeriumi Veeosakond.
Ajavahemikul 2012 – 2015 on Eestis olukord ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osas
püsinud 82% lähedal ja suuremaid kõikumisi ei ole esinenud. Kui vaadelda andmeid
maakondade kaupa, siis seal on kõikumisi rohkem (Joonis 22). Ühiskanalisatsiooniga liitunute
arv on läbi aastate olnud kõige kõrgem Harju, Ida-Viru ja Tartu maakondades. 2015. aastal oli
Harju maakonnas 95,36% ja Tartu maakonnas 96,01% elanikkonnast ühiskanalisatsiooniga
liitunud. Kõige vähem on olnud liitunute osakaal Hiiu maakonnas.
90,00
Elanikkonna osakaal, %
80,00
70,00
60,00
50,00
40,00
30,00
20,00
10,00
0,00
Ida-
Harju Hiiu Jõgev Järva Lääne Põlva Rapla Saare Tartu Valga Viljan Võru
Viru Lääne Pärnu
a -Viru di
2012 92,83 67,46 93,25 79,39 87,06 88,86 75,08 78,09 79,90 79,45 88,92 95,31 68,18 80,15 75,48
2013 94,61 71,79 94,79 77,51 87,18 88,37 83,71 77,52 82,77 81,90 88,79 95,34 69,86 86,23 78,95
2014 94,65 70,54 93,93 81,44 87,23 88,85 86,83 78,45 84,95 81,35 87,92 95,49 70,29 82,59 82,68
2015 95,36 70,52 94,22 85,31 89,45 89,19 87,26 79,13 85,34 82,37 89,27 96,01 73,03 82,85 83,37
Joonis 22. Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osa elanike arvust maakondade kaupa aastatel
2012 – 2015
25/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2.6 Suplusvee kvaliteet
Indikaatori mõõdikuks on supluskohtade osa (rannikuvesi ja siseveekogud), mis vastavad VV
määruse nr 74 poolt kehtestatud nõuetele. Andmeallikaks on TA Keskkonnatervise osakond ja
VTI.
Üldine olukord suplusvee osas on Eestis hea. Aastatel 2012 ja 2015 vastasid kõikide Eesti
maakondade supluskohad VV määruse nr 74 poolt kehtestatud nõuetele (Joonis 23). 2011.
aastal ei vastanud Lääne-Virumaal 25% ja Pärnumaal 20% supluskohtadest nõuetele. 2013 ja
2014 aastatel ei vastanud Lääne-Virumaal 25%, Pärnumaal 20% ja Tartumaal 20%
supluskohtadest nõuetele. Aastal 2011 klassifitseeriti „Halba” klassi mereäärsed supluskohad
Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand ja Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning aastal 2013 samuti
Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv mereäärne Karepa rand ja siseveekogu ääres asuv Anne
kanal Tartus. Kõigil juhtudel ületasid E. coli 90-protsentiili väärtused „piisava” klassi
piirnormi. Aastal 2014 klassifitseeriti „Halba” klassi mereäärsed supluskohad Pärnumaal asuv
Vana-Pärnu rand ja Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning siseveekogu ääres asuv Anne kanal
Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E. coli ja Kunda ranna puhul soole
enterokokkide 90-protsentiili väärtused „piisava” klassi piirnormi.
Protsentiilide väärtuste mittevastamise põhjuseks võib pidada E. coli või soole enterokokkide
sisalduse suurt kõikumist proovides (nt Karepa ranna puhul 0 kuni 655,Vana-Pärnu puhul 2
kuni 480 ja Anne kanali puhul 5 kuni 3400). Näiteks Karepa ranna puhul ei ületanud
mikrobioloogilised näitajad nelja aasta jooksul üheski proovis üksikutele proovidele
kehtestatud piirmäära (E. coli 1000 pmü/100 ml ja soole enterokokid 100 pmü/100 ml). Vana-
Pärnu rannas on piirmäärade ületamisi olnud paaril korral (2013.aastal). Anne kanali
veekvaliteet on olnud kuni 2011. aastani väga hea. 2011. aasta augustis veekvaliteet halvenes
oluliselt, samuti oli probleeme 2012. aastal, mille tõttu 2012. aastal tuli rand klassifitseerida
klassi „piisav“ ja 2013. ja 2014. aastal klassi „halb“. 2014. aastast on Anne kanali veekvaliteet
taas paranenud ning 2014. a võetud proovid vastasid kõik üksikutele proovidele kehtestatud
piirnormidele.
Mittevastavaid suplusvee analüüse on igal aastal u 1–3%. Suplusveega seotud haiguspuhanguid
ei ole viimaste 5 aasta jooksul registreeritud. Sinivetikate ehk tsüanobakterite poolt põhjustatud
õitsenguid on suplushooaja tipul registreeritud regulaarselt nii mere, kui ka järve vees.
26/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
100
90
80
70
60
50
%
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Joonis 23. Supluskohtade osa, mis vastavad kehtestatud nõuetele aastatel 2012 – 2015 (joonisel
ei ole toodud Rapla maakonna andmeid kuna seal ei ole ühtegi ametliku supluskohta)
2.7 Ujula basseinivee kvaliteet
Indikaatori mõõdikuks on basseinide osa, mis vastavad VV määruse nr 80 poolt kehtestatud
nõuetele (§ 6). Andmeallikaks on TA Keskkonnatervise osakond ja VTI.
Üheks ujulatega seotud terviseriskideks on basseinivee kvaliteet. Basseinivesi peab vastama
paljudele erinevatele tingimustele – näiteks olema ohutu ujujatele, ohutu seadmetele, lisaks
meeldiva lõhnaga ja värvusega ning läbipaistev. Halb vee kvaliteet võib põhjustada suplejate
haigestumisi (nt soolenakkushaigused, põletikud jm) ning desinfitseerimise jääkproduktid
võivad põhjustada naha, hingamisteede ja silmade ärritust. Kuna bassein on suure koormusega
suletud süsteem, millel puuduvad isepuhastumise mehhanismid, vajab basseinivesi pidevalt
puhastamist ja desinfitseerimist. Basseinivee ohutust ja puhastamise efektiivsust kontrollitakse
teatud näitajate piirmäärade kaudu. Selleks on valitud teatud hulk mikrobioloogilisi ja
füüsikalis-keemilisi näitajaid, mille alusel on kõige parem hinnata vee kvaliteeti. Füüsikalis-
keemilistest näitajatest hinnatakse vee värvust ja hägusust, vee pH-d, ammooniumi, nitraatide
ning vaba ja seotud kloori sisaldust. Mikrobioloogilistest näitajatest määratakse coli-laadsete
bakterite, enterokokkide, Pseudomonas aeruginosa ja stafülokokkide sisaldus ning kolooniate
arv 37 °C juures. Kõige suuremaks probleemiks ujulates on basseinivee nõuetekohase vaba ja
seotud kloori taseme hoidmine, kuna kloor on väga aktiivne ning reageerides erinevate ainetega
vees, on pidevas muutumises. Kloori sisalduse hoidmine nõutud tasemel sõltub kasutatavatest
puhastusseadmetest, puhastamise efektiivsusest, basseini kasutuskoormusest, temperatuurist,
värske vee lisamisest ning ujula operaatori teadmistest ja oskustest.
Ujulate basseinivee mikrobioloogiliste näitajate osas on Eestis olukord üldiselt hea, eriti
viimasel kahel aastal kui keskmiselt oli nõuetele vastavaid basseine 2014. aastal 95% ja 2015.
aastal 100%. Varasematel aastatel on Eestis keskmiselt nõuetele vastavaid basseine olnud 2011.
27/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
aastal 95%, 2012.aastal 93% ja 2013. aastal 89%. Maakondade kaupa andmeid analüüsides on
kõikumisi rohkem (Joonis 24). 2015. aastal vastasid Harju maakonnas vee mikrobioloogiliste
näitajate osas nõuetele 99% basseinidest, ülejäänud maakondades olid vastavused 100%. Harju
maakonnas loeti kaks basseini mittevastavaks kuna proovivõtu sagedus ei vastanud nõuetele –
aasta jooksul oli võetud ainult kaks proovi. Ajavahemikul 2011 – 2014 on olnud vee
mikrobioloogiliste näitajate osas kõige rohkem mitte vastavusi Valga, Pärnu ja Harju
maakonnas.
100
90
80
70
60
%
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Joonis 24. Basseinide osa, mis vastavad VV määruse poolt kehtestatud nõuetele vee
mikrobioloogiliste näitajate osas aastatel 2012 – 2015
Võrreldes vee mikrobioloogiliste näitajatega (Joonis 24) on vee füüsikalis-keemiliste näitajate
(Joonis 25) osas mitte vastavusi rohkem. Kõige enam mittevastavaid basseine oli 2015. aastal
Lääne, Harju, Pärnu ja Valga maakonnas.
100
90
80
70
60
%
50
40
30
20
10
0
2012 2013 2014 2015
Joonis 25. Basseinide osa, mis vastavad VV määruse poolt kehtestatud nõuetele vee füüsikalis-
keemiliste näitajate osas aastatel 2012 – 2015
28/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
3. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste terviseohutus
Sellesse indikaatorite gruppi on koondatud kõik koolide ja koolieelsete lasteasutuste
terviseohutust puudutavad indikaatorid ja mõõdikud. Aluseks on WHO poolt välja töötatud
mõõdikud Parma deklaratsioonis (V keskkonna ja tervise konverents) sätestatud eesmärkide
saavutamise hindamiseks. Grupis on koolide ja koolieelsete lasteasutuste sisekliima,
hügieeninõuete, liikumisvõimaluste kohta teavet andvad indikaatorid, samuti indikaator laste
kehakaalu kohta.
Eesti Vabariigi Valitsus on kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele,
nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule (edaspidi
VV määrus nr 131). Samuti on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele (VV määrus nr 84).
Kõik indikaatorite (v.a joogivee kvaliteet ja laste kehakaal) mõõdikud tuginevad nendele kahele
määruse nõuetele. Joogivee kvaliteedi nõuded on toodud SM määruses nr 82.
Selle grupi andmeallikaks on TA Keskkonnatervise osakond ja indikaatorite mõõdikute
andmed on saadud enamasti TA inspekteerimise käigus (välja arvatud radooni ja
kehamassiindeksi andmed).
3.1 Viibimine hoonetes, kus on niiskuskahjustus ja/või hallitus
Indikaatori mõõdikuks on õpilaste ja laste osa kõigist koolides ja lasteasutustes käivatest lastest,
kes puutuvad kokku niiskuskahjustuse ja/või hallitusega koolides ja koolieelsetes
lasteasutustes. Vastavalt VV määrustele nr 131 ja 84 on nii koolidele kui koolieelsetele
lasteasutustele kehtestatud siseõhu suhteliseks õhuniiskuse vahemikuks 40% kuni 60%. Talvel
võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.
Kuigi osades koolides ja koolieelsetes lasteasutustes on probleeme niiskuse ja hallitusega, siis
üldine olukord Eestis on hea. Viimase nelja aasta jooksul on koolieelsetes lasteasutustes
käivatest lastest kõige rohkem niiskuse ja hallitusega kokku puutunud Lääne ja Hiiu maakonnas
(Joonis 26). Võrreldes koolieelsete lasteasutustega on koolides viimase nelja aasta jooksul
niiskuse ja hallitusega probleeme rohkem Lääne-Viru, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas (Joonis
27).
29/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
10
Laste osakaal, %
8
6
4
2
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 0 0 0 0 0 4,1 2,53 0 0 0 0 0 0 0,87 0
2013 0 0 0 0 8,03 0 2,81 0 0 0 0,62 0 0 2,19 0
2014 0 0 0 0 0 0 1,7 0 0 0 0 0 0 0,8 0
2015 0 0 0 0 0 4,1 0,55 0 0 0 0 0 0 0,87 0
Joonis 26. Laste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustes käivatest lastest, kes puutuvad kokku
niiskuse ja hallitusega maakondade kaupa aastatel 2012 – 2015
10
Õpilaste osakaal, %
8
6
4
2
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 5,9 4,4 2,8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,4 0
2013 0 4,23 0 0 0 0 0 4,68 0 0 0 0 0 0,41 0
2014 0 4,5 8,7 0 0 0 3,6 5 0 0 1,9 0 0 0,4 0
2015 5,9 4,4 2,8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,97 0
Joonis 27. Õpilaste osa kõigist koolides käivatest õpilastest, kes puutuvad kokku niiskuse ja
hallitusega maakondade kaupa aastatel 2012 – 2015
3.2 Viibimine hoonetes, kus on piisav õhuvahetus
Indikaatori mõõdikuks on õpilaste ja laste osa kõigist koolides ja lasteasutustes käivatest lastest,
kes viibivad lasteasutuste rühmaruumides ja kooli õpperuumides, kus on piisav õhuvahetus
ümberarvestatud CO2-le.
TA järelevalve poolt on kõrgendatud tähelepanu suunatud koolide ja lasteaedade
ventilatsioonile, siseõhu sihtuuringuga koolides ja eelkoolieelsetes lasteasutustes alustati 2015.
aastal. Ebapiisav ventilatsioon hoonetes on enamasti tingitud ventilatsiooni mittetöötamisest
või selle madalast efektiivsusest majandusliku kokkuhoiu nimel.
Üldine olukord Eesti koolieelsetes lasteasutustes on küllaltki hea, ajavahemikul 2012 – 2015 ei
ole olnud suuri kõikumisi piisava õhuvahetuse osas, see on püsinud neljal aastal 90% piires. Iga
aastaga on see protsent ka kasvanud. Analüüsides andmeid maakondade kaupa on kõikumisi
rohkem. Viimase nelja aasta andmete põhjal on olukord väga hea Põlva, Võru ja Järva
30/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
maakondades, kus on piisav õhuvahetus kõikides koolieelsetes lasteasutustes tagatud. Kõige
rohkem probleeme läbi viimase nelja aasta on esinenud Ida-Virumaal. 2015. aastal oli nii
Lääne- kui Ida-Virumaal olukord paranenud, samuti Pärnus (Joonis 28).
100,00
80,00
Laste osakaal, %
60,00
40,00
20,00
0,00
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 70,04 42,75 70,35 97,38 90,70 100 94,36 95,57 100 100 99,38 94,15 93,26 99,24 100
2013 61,09 56,12 71,83 97,39 94,29 100 94,70 86,24 100 100 99,38 94,34 100 100 100
2014 82 79 73 100 100 100 95 87 100 100 84 94 100 100 100
2015 88 84 83 100 79 96 88 87 100 100 90 94 100 100 100
Joonis 28. Laste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustes käivatest lastest, kes viibivad
lasteasutuste rühmaruumides, kus on piisav õhuvahetus maakondade kaupa aastatel 2012 –
2015
Koolides on võrreldes koolieelsete lasteasutustega õhuvahetuse osas olukord halvem. Viimase
nelja aasta põhjal on piisav õhuvahetus olnud keskmiselt 84% koolidest, koolieelsetes
lasteasutustes on olnud see protsent 91%. Sarnaselt koolieelsetele lasteasutustele on ka koolides
see protsent, ehk osakaal koolide üldarvust, iga aastaga tõusnud (2012. a 78%, 2013. a 82%,
2014. a 86% ja 2015. a 89%). Analüüsides andmeid maakondade kaupa on näha, et võrreldes
koolieelsete lasteasutustega on ebapiisava õhuvahetusega koole enamus maakondades. Läbi
viimase nelja aasta paistavad positiivselt silma Põlva- ja Võrumaa. Probleeme piisava
õhuvahetusega on Lääne- ja Ida-Virumaal, Pärnumaal, Tartu- ja Jõgevamaal. 2015. aastal
viibisid piisava õhuvahetusega õpperuumides ainult kuue maakonna koolide lapsed (Joonis 29).
100,00
Õpilaste osakaal, %
80,00
60,00
40,00
20,00
0,00
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 65,99 25,78 50,89 87,43 76,01 98,41 63,07 100 100 100 100 57,13 80,78 90,75 80,78
2013 67,67 29,11 49,52 89,51 84,93 100 61,71 100 100 100 90,40 64,89 100 99,59 100
2014 80 59 55 100 96 100 61 100 100 100 81 67 100 98 100
2015 86 75 66 100 91 100 60 89 100 100 98 66 100 98 100
Joonis 29. Õpilaste osa kõigist koolides käivatest õpilastest, kes viibivad kooli õpperuumides,
kus on piisav õhuvahetus maakondade kaupa aastatel 2012 – 2015
31/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
3.3 Isikliku hügieeni tagamise tingimused koolides ja koolieelsetes lasteasutustes
Indikaatori mõõdikuks on koolides ja koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist
koolides ja lasteasutustes käivatest lastest, kellele on kättesaadavad nõuetele vastavad
pesemisvõimalused.
Kui vaadata viimase nelja aasta andmeid siis on olukord isikliku hügieeni tagamise osas Eesti
koolieelsetes lasteasutustes väga hea, enamus maakondades on lasteasutustes
pesemisvõimalused 100% ulatuses tagatud (Joonis 30). 2015. aastal oli kõige rohkem
probleeme Lääne maakonnas, kus ei olnud kättesaadavad pesemisvõimalused 21% lastele
koolieelsetest lasteasutustest. Põhiliseks probleemiks nõuetele mittevastavuse osas on tavaliselt
puuduv (vedel)seep või käte kuivatamise paber, umbne/väike duširuum pesemiseks või nõrk
veesurve. Samuti on vahel probleeme sooja veega kuna kätepesuks mõeldud kraanist voolab
vaid külm vesi ning lapsed kurdavad, et ei ole piisavalt aega end pesta pärast kehalise kasvatuse
tundi.
100,00
80,00
Laste osakaal, %
60,00
40,00
20,00
0,00
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 98,93 88,08 100 100 100 100 100 100 100 100 99,38 100 100 100 100
2013 98,89 90,23 100 100 100 100 100 100 100 100 99,38 100 100 100 100
2014 99 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
2015 99 100 100 100 79 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Joonis 30. Koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustes
käivatest lastest, kellele on kättesaadavad nõuetele vastavad pesemisvõimalused maakondade
kaupa aastatel 2012 – 2015
Ka Eesti koolides on viimase nelja aasta andmete põhjal pesemisvõimalused enamus
maakondades õpilastele 100% ulatuses tagatud (Joonis 31). 2015. aastal ei olnud nii Hiiu kui
ka Viljandi maakonnas 4% koolides käivatele lastele nõuetele vastavad pesemisvõimalused
tagatud. Nõuetele mittevastavuse põhjused samad, mis koolieelsete lasteasutuste osas.
32/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
100,00
Õpilaste osakaal, %
80,00
60,00
40,00
20,00
0,00
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 99,77 99,19 100 100 100 100 100 95,67 100 100 98,92 100 100 98,65 100
2013 99,76 100 100 100 100 100 100 100 100 100 98,55 100 100 99,23 100
2014 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 97 100 100 100 100
2015 100 100 100 100 100 96 100 100 100 100 96 100 100 100 100
Joonis 31. Koolides käivate õpilaste osa kõigist koolides käivatest õpilastest, kellele on
kättesaadavad nõuetele vastavad pesemisvõimalused maakondade kaupa aastatel 2012 – 2015
3.4 Liikumise ja kehalise tegevuse tingimused koolides ja koolieelsetes lasteasutustes
Indikaatori mõõdikuks on koolides ja koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist
koolides ja lasteasutustes käivatest lastest, kellele on liikumise ja kehalise tegevuse tingimused
tagatud.
Üldine olukord Eestis on väga hea, enamus maakondades on viimase nelja aasta andmete põhjal
koolieelsetes lasteasutustes 100% ulatuses liikumise ja kehalise tegevuse tingimused tagatud.
2015. aastal ei olnud Lääne maakonnas 21% ja Viljandi maakonnas 3% lastele koolieelsetes
lasteasutustes kehalise tegevuse tingimused tagatud, ülejäänud maakondades 100% tagatud
(Joonis 32).
100
Laste osakaal, %
80
60
40
20
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 100 100 100 99,22 100 100 100 100 100 100 99,38 100 100 100 100
2013 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99,38 100 100 100 100
2014 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 100 100 100 100
2015 100 100 100 100 79 100 100 100 100 100 97 100 100 100 100
Joonis 32. Koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustes
käivatest lastest, kellele on liikumise ja kehalise tegevuse tingimused tagatud maakondade
kaupa aastatel 2012 – 2015
33/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Samuti on üldine olukord väga hea koolides, liikumise ja kehalise tegevuse tingimused on
tagatud viimase nelja aasta andmete põhjal kõikides maakondade koolides (Joonis 33), va Saare
maakonnas.
100
Õpilaste osakaal, %
80
60
40
20
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 100 98,91 99,58 93,11 100 98,41 100 97,32 100 100 100 100 100 98,65 100
2013 100 99,16 99,87 94,17 100 100 100 97,23 100 100 100 100 100 99,58 100
2014 100 100 100 94 100 100 100 100 100 100 99 100 100 99 100
2015 100 99 100 94 96 100 100 100 100 100 98 100 100 100 100
Joonis 33. Koolides käivate õpilaste osa kõigist koolides käivatest lastest, kellele on liikumise
ja kehalise tegevuse tingimused tagatud maakondade kaupa aastatel 2012 – 2015
3.5 Viibimine hoonetes, kus on piisav tehisvalgustus
Indikaatori mõõdikuks on asutuste osa kõigist koolidest ja koolieelsetest lasteasutustest, kus on
piisav tehisvalgustus. Erinevalt teistest Parma indikaatoritest hakati tehisvalgustust
inspekteerima 2012.aasta asemel alles 2013.aasta.
Kui vaadata üldist olukorda Eestis koolieelsetes lasteasutustes, siis see on olnud aastatel 2013
– 2015 hea. Kõikidest koolieelsetest lasteasutustest enamuses on piisav tehisvalgustus (2013 –
97%, 2014 – 96% ja 2015 – 94%). Andmeid maakondade kaupa analüüsides on näha, et viimase
kolme aasta andmete põhjal on valgustuse osas kõige parem olukord Lääne-Virumaal,
Saaremaal, Hiiumaal, Tartumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Jõgevamaal, kus on piisav
tehisvalgustus 100% koolieelsetest lasteasutustest (Joonis 34). Kõige halvem on olukord
Raplamaal.
34/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
100
Asutuste osakaal, %
80
60
40
20
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2013 100 85,94 93,88 100 100 100 100 95,83 100 100 100 100 76,47 96,12 100
2014 100 100 100 100 100 100 100 91 100 100 99 100 68 96 91
2015 100 91 98 100 79 100 100 91 100 100 97 100 74 95 90
Joonis 34. Asutuste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustest, kus on piisav tehisvalgustus
maakondade kaupa aastatel 2013 – 2015
Võrreldes koolieelsete lasteasutustega on ka koolides olukord sarnane. Kõikidest koolidest
enamuses on piisav tehisvalgustus (2013 – 95%, 2014 – 96% ja 2015 – 97%). Andmeid
maakondade kaupa analüüsides on näha, et viimase nelja aasta andmete põhjal on valgustuse
osas heal tasemel olnud Saaremaa, Hiiumaa ja Võrumaa koolid (Joonis 35). Aastate osas on
kõige negatiivsemad tulemused olnud 2012. aastal, kus 15 maakonna koolidest olid 6 mitte
piisava valgustusega.
100
Asutuste osakaal, %
80
60
40
20
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2013 91,11 89,58 95,92 100 100 100 98,31 86,36 94,74 100 100 92 92 90,45 92
2014 99 94 100 100 100 100 100 94 99 100 86 85 92 91 100
2015 100 96 100 100 96 100 100 86 99 100 98 92 90 93 100
Joonis 35. Asutuste osa kõigist koolidest, kus on piisav tehisvalgustus maakondade kaupa
aastatel 2013 – 2015
35/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
3.6 Radoonitasemed koolieelsetes lasteasutustes
Indikaatorit saab vaadelda läbi mõõdiku lasteasutustes mõõdetud keskmised radoonitasemed.
KTA-sse on sisestatud ainult „Siseõhu radooniuuringu Tallinna koolieelsetes lasteasutustes
aastal 2009. ja 2012. andmed“7 kuna Eestis ei toimu radooni pidevseiret koolides ja
lasteasutustes. Uuringus on võetud aluseks koolieelsetele lasteasutustele kehtestatud
radoonitaseme piirväärtus 200 Bq/m2 (VV määrus nr 84 ja VV määrus nr 131). Uuringu
läbiviimiseks kasutati nii pikaajalist kui ka lühiajalist pidevmõõtmise meetodit.
2009. aasta uuringu andmed näitavad, et radoonitasemed lasteasutustes on olnud võrreldes
2012. aastaga tunduvalt madalamad. See võib tuleneda 2012. aasta suhteliselt karmist talvest,
mil uuritava hoone ümbritsev külmunud maapind soodustas radooni tungimist hoonealusest
külmumata pinnasest hoonesse ning ka mõõtmiseks valitud ruumide erinevusest. Kui võrrelda
2009. aasta uuringu andmeid 2012. aasta uuringu andmetega, siis on näha, et neljas Tallinna
lasteaias on 2012. aasta uuringu andmete põhjal ületamised.
2012. aasta andmete põhjal Tallinna 95 lasteasutuses vastas radoonitase normile, mis tähendab,
et keskmine radoonitase kogu lasteasutuses (arvutatud 4 – 6 ruumi mõõtmistulemuse alusel) jäi
alla 200 Bq/m3. Seitsmes lasteasutuses esines normi ületamist üksikutes ruumides ja kuues
lasteasutuses oli keskmine radoonitase (arvutatud 4-6 ruumi mõõtmistulemuse alusel) üle 200
Bq/m3. Kõrgeimad keskmised tasemed, mis lasteaedades mõõdeti olid 328 Bq/m3, 324 Bq/m3
ja 268 Bq/m3.
3.7 Nõuetele vastava joogiveega varustatavus koolides ja koolieelsetes lasteasutustes
Indikaatori mõõdikuks on koolides ja koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist
koolides ja lasteasutustes käivatest lastest, kes on varustatud nõuetele vastava joogiveega.
Hinnangu andmisel arvestatakse joogiveekvaliteedi vastavust kehtivatele nõuetele. Joogivee
kvaliteedi nõuded on toodud SM määruses nr 82.
Üldine olukord Eestis on väga hea, 15 maakonnast 13 olid koolieelsetes lasteasutustes lapsed
100% varustatud nõuetele vastava joogiveega. 2015. aastal olid Lääne-Virumaal 99% ja
Läänemaal 79% lastest varustatud nõuetele vastava joogiveega (Joonis 36).
7
Vait, Kertu. 2012. Siseõhu radooniuuring tallinna koolieelsetes lasteasutustes
36/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
100
Laste osakaal, %
80
60
40
20
0
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 100 100 92,90 100 100 100 100 99,24 91,21 100 100 100 100 100 100
2013 100 100 98,18 100 100 100 100 100 100 100 100 94,77 100 100 100
2014 100 100 99 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
2015 99 100 100 100 79 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Joonis 36. Koolieelsetes lasteasutustes käivate laste osa kõigist koolieelsetest lasteasutustes
käivatest lastest, kes on varustatud nõuetele vastava joogiveega aastatel 2012 – 2015
Üldine olukord Eesti koolides on samuti väga hea, 15 maakonnast 14 olid 2014. ja 2015. aastal
lapsed kõikides koolides varustatud nõuetele vastava joogiveega (Joonis 37).
100,00
Õpilaste osakaal, %
80,00
60,00
40,00
20,00
0,00
Lääne Ida-
Pärnu Saare Lääne Hiiu Tartu Valga Põlva Võru Viljan Jõgev Rapla Harju Järva
-Viru Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk di mk a mk mk mk mk
mk mk
2012 99,40 100 100 98,37 96,99 100 98,41 100 83,94 83,22 100 100 100 100 98,65
2013 100 100 95,19 100 100 100 100 97,94 100 100 100 94,04 100 100 100
2014 100 100 99 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
2015 100 100 100 100 96 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Joonis 37. Koolides käivate laste osa kõigist koolides käivatest lastest, kes on varustatud
nõuetele vastava joogiveega aastatel 2012 – 2015
3.8 Ülekaalulisuse levimus laste seas
Indikaatorit saab vaadelda läbi kolme mõõdiku: ülekaalulisuse levimus 11-aastaste seas soo
järgi, ülekaalulisuse levimus 13-aastaste seas soo järgi ja ülekaalulisuse levimus 15-aastaste
seas. Indikaatori mõõdiku andmeallikaks on Tervisearengu Instituudi (TAI) Eesti kooliõpilaste
tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children; HBSC study).
Aastatega on ülekaalulisuse levimus laste ja noorte seas Eestis kasvanud. Poiste seas esineb
ülekaalulisust enam. Kui 2005. aastal oli 11 aastate poiste seas ülekaalulisust 12,6% siis 2014.
37/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
aasta uuringu andmetel oli see protsent 18,3% (Joonis 38). Kui 2005. aastal oli 11 aastaste
tüdrukute seas ülekaalulisi 8,9% siis 2014. aastal oli see protsent 11,4%. Ülekaal laste ja noorte
seas on paljudel juhtudel krooniliste haiguste põhjustajaks. Seda seostatakse hilisemas eas
suurema riskiga ülekaalulisusele ja enneaegsete surmadega8.
20
Laste osakaal, %
15
10
5
0
Poisid Poisid Poisid Tüdrukud Tüdrukud Tüdrukud
2005 2010 2014 2005 2010 2014
Aasta
Ülekaalulisuse levimus 11 aastaste laste seas Ülekaalulisuse levimus 13 aastaste laste seas
Ülekaalulisuse levimus 15 aastaste laste seas
Joonis 38. Ülekaalulisuse levimus laste seas soo ja vanuse järgi aastatel 2005 – 2014
8
WHO ENHIS fact sheet - Prevalence of excess body weight and obesity in children and adolescents. (WWW)
http://data.euro.who.int/eceh-enhis/Default2.aspx?indicator_id=7
38/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
4. Toiduohutus
Toiduohutuse gruppi on koondatud kõik oletatavalt toidust tingitud kollete ja puhangute ning
toidu ja vee kaudu levivate nakkushaiguste nagu salmonelloos ja kampülobakterenteriit
andmed. Selle grupi andmete andmeallikaks on TA Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje
osakond.
Andmeid kogutakse Vabariigi Valitsuse määrus nr 134 Nakkushaiguste ja
nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja
edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega alusel.
4.1 Oletatavalt toidust tingitud kollete ja puhangute arv
Indikaatorit saab vaadelda kahe mõõdiku läbi: kollete ja puhangute arv aastas ning haigestunute
arv puhangu korral. Esimene mõõdik näitab kollete ja puhangute arvu aastas maakondade
kaupa, mille oletatavaks levikufaktoriks on olnud toit. Teine mõõdik näitab kui palju inimesi
aasta jooksul kolletes ja puhangutes kokku haigestus maakondade kaupa.
Oletatavalt toidust tingitud haigusjuhud on registreeritud iga aastaselt. Läbi aastate on Eestis
toidutekkeliste kollete ja puhangute arv kõikunud ja kindlat reeglipärasust välja tuua ei saa.
Näiteks 2006. a. esines 112 kollet, 2007. a. 103, 2011. a. esines neid kõige rohkem 174, 2012.
a. langes 141-ni, 2015. aastal registreeriti 118 kollet. Analüüsides andmeid maakondade kaupa
näeme, et ajavahemikul 2006 – 2015 on toidust tingitud nakkuskoldeid registreeritud kõige
enam Harju, seejärel Ida-Viru ja Pärnu maakonnas. Ühtegi toidutekkelist kollet ei ole
registreeritud Hiiu maakonnas. Harju maakonnas on kõige rohkem koldeid registreeritud
aastatel 2011 ja 2013, Ida-Viru 2011 ja 2015 ning Pärnu maakonnas 2010 ja 2011 (Joonis 39).
Joonis 39. Oletatavalt toidust tingitud kollete ja puhangute arv maakondade kaupa aastatel
2006 – 2015
39/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2015. aastal on kõige enam registreeritud potentsiaalselt toidu kaudu levivatest
nakkushaigustest rotaviirusenteriit, mida registreeriti 43 kollet Harju, 19 Ida-Viru ja 10 Pärnu
maakonnas. Samuti on olnud salmonelloosi koldeid (Joonis 40).
50
45
Haiguspuhangute arv
40
35
30
25
20
15
10
5
0
Lää
Harj Ida- Jõge Järv Lää Põlv Pär Rapl Saar Tart Valg Vilja Võr
Hiiu ne-
u Viru va a ne a nu a e u a ndi u
mk Viru
mk mk mk mk mk mk mk mk mk mk mk mk mk
mk
Kõhutüüfus/paratüüfused 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Salmonelloos 3 0 3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
Šigelloos 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0
E.coli soolenakkus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kampülobakterenteriit 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
Yersinia enterocolitica enteriit 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Soole muud täpsustatud bakter- ja
2 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
viirusnakkused
Lambliaas 2 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 2 0
Krüptosporidioos 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
Rotaviirusenteriit 43 0 19 0 1 0 1 0 10 0 0 5 0 1 0
Norwalk-viirusnakkus 1 0 9 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1
Brutselloos 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Listerioos 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Botulism 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
A-viirushepatiit 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Ehhinokokoos 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
E-viirushepatiit 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Difüllobotriaas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Trihhinelloos 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0
Amöbiaas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Puukentsefaliit (piima kaudu) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Joonis 40. Oletatavalt toidust tingitud kollete ja puhangute arv 2015. aastal maakondade kaupa
4.2 Salmonelloos
Indikaatorit saab vaadelda kahe mõõdiku läbi: salmonelloosi oletatav seos toiduga ja
salmonelloosi oletatav seos veega. Mõõdikud näitavad levikuteede – vesi ja toit – kaupa
40/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
salmonelloosi haigestumist. Omakorda saab valida, kas nakkushaigus on sisse toodud
(nakatumine toimus väljaspool Eestit) või on kohalikku päritolu.
Ajavahemikul 2006 – 2015 on kohalikku päritolu oletatav toiduga seotud salmonelloosi
haigestumine Eestis kõikunud palju. Kõige rohkem haigusjuhte – 336 – registreeriti 2008. a. ja
vähim – 21 – 2014. a. Nii nagu kohalike juhtumite korral on ka viimasel kolmel aastal
oletatavalt toiduga seotud sisse toodud salmonelloosi haigusjuhtude arv Eestis langenud.
Maakondade kaupa on samuti eraldi analüüsitud sisse toodud ja kohalike haigestumisi.
Salmonelloosi haigusjuhte võrreldes on näha, et domineerivad kohalikku päritolu juhud (Joonis
41), vähem on sisse toodud juhte (Joonis 42). Viimasel kolmel aastal on märgata langustrendi
oletatavalt toidust tingitud salmonelloosi haigestumiste osas. Ajavahemikul 2006 - 2015 esines
üks oletatavalt veetekkeline salmonelloosi haigusjuht, see registreeriti Harjumaal 2008. aastal.
Joonis 41. Oletatavalt toiduga seotud salmonelloosi haigusjuhud aastatel 2006 – 2015
(kohalikku päritolu)
Joonis 42. Oletatavalt toiduga seotud salmonelloosi haigusjuhud aastatel 2006 – 2015 (sisse
toodud)
41/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
4.3 Kampülobakterenteriit
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: kampülobakterenteriidi oletatav seos toiduga ja
kampülobakterenteriidi oletatav seos veega. Mõõdikud näitavad levikuteede kaupa
kampülobakterenteriiti haigestumist. Oletatavaks levikufaktoriks on vesi ja toit. Seal saab
omakorda valida, kas nakkushaigus on sisse toodud (nakatumine toimus väljaspool Eestit) või
on kohaliku päritolu.
Võrreldes salmonelloosi haigestumisega on kampülobakterenteriidi haigusjuhte vähem. Samas
trend oletatavalt toiduga seotud kohaliku päritolu haigestumise osas on viimasel aastal olnud
kasvav (2014. aastal 36 juhtu, 2015. aastal 60 juhtu). Oletatavalt toiduga seotud sisse toodud
haigusjuhte on registreeritud üksikud (2011. a. kokku Eestis 3 haigusjuhtu, 2012. a. 2, 2013. a.
6, 2014. a. 0 ja 2015. a. 4). Kampülobakterenteriiti oletatavalt toiduga seotud haigusjuhtude arv
maakondade kaupa on toodud Joonis 43. Sarnaselt salmonelloosi oletatavalt toiduga seotud
haigusjuhtudele kampülobakterenteriidi seas on kõige rohkem kohalike juhte. Kõige rohkem
on haigusjuhte olnud 2013 ja 2015 aastatel Harju maakonnas (vastavalt 46 ja 38 juhtu). Vee
kaudu nakatumisi kampülobakterenteriiti ajavahemikul 2011 – 2015 võib oletada kahel juhul,
2013. aastal Järvamaal.
Joonis 43. Oletatavalt toiduga seotud kampülobakterenteriidi haigusjuhud aastatel 2011 – 2015
(kohalikku päritolu)
42/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
5. Äärmuslikud ilmaolud
Siia on koondatud äärmuslikke ilmaolusi kajastavad andmed nagu kuuma- ja külmalained.
5.1 Kuuma- ja külmalained
Indikaatoril on kaks mõõdikut: kuumalainete arv aastas ja külmalainete arv aastas.
Andmeallikaks on Keskkonnaagentuur.
Kuumalaineks nimetatakse ilma, kus õhutemperatuur on kõrgem kui +30 °C kauem kui 2
päeva9 ja külmalaineks nimetatakse ilma, kus õhutemperatuur püsib temperatuuril –30 °C ja
alla selle 2 või enama ööpäeva vältel10.
Kõige rohkem külmalaineid on esinenud 2003. ja 2012. aastal, vastavalt 5 ja 4. Viimasel kolmel
aastal ei ole külmalaineid esinenud (Joonis 44). Kuumalaineid on esinenud sagedamini kui
külmalaineid. Kõige rohkem on kuumalaineid olnud aastatel 2010 ja 2011 (Joonis 44), vastavalt
6 ja 5.
7
Külma- ja kuumalainete arv
6
5
4
3
2
1
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Külmalained Kuumalained
Joonis 44. Külma- ja kuumalainete arv aastate kaupa aastatel 2000 – 2015
9
Hädaolukorra riskianalüüs. 2016. Erakordselt kuum ilm. (WWW)
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Kuum_ilm.pdf
10
Siseministri 18. veebruari 2010. a määrus nr 5 Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend lisa 5
43/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
6. Õnnetusjuhtumid, mürgistused, suitsiidid
Siin indikaatorite grupis on koondatud õnnetusjuhtumid noorte ja lastega vanuses 0 – 24 ja
suitsiidide andmed.
6.1 Suremus ja vigastused liiklusõnnetuste tagajärjel laste ja noorte seas
Indikaatorit analüüsitakse läbi kolme mõõdiku: liiklusõnnetustes hukkunute suremuskordaja 0
– 24 vanuste seas, vigastused liiklusõnnetuse tagajärjel 0 – 24 aastaste hulgas 100 000 elaniku
kohta ja vigastada saanud noorte (0 – 24 aastased) arv 100 000 mootorsõiduki kohta. Mõõdikute
andmed on toodud soo ja vanuserühmade kaupa.
Liiklusõnnetustes hukkunute suremuskordaja 0 – 24 vanuste seas mõõdiku andmeallikaks on
TAI Surmapõhjuste register. Vigastused liiklusõnnetuse tagajärjel 0 – 24 aastaste hulgas 100
000 elaniku kohta mõõdiku algandmed on saadud Maanteeametist päringu teel. Vigastada
saanud noorte (0 – 24 aastased) arv 100 000 mootorsõiduki kohta mõõdiku andmeallikaks on
Maanteeamet.
Meeste seas on liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunuid märgatavalt rohkem kui naiste seas,
sõltuvalt aastast on erinevus 1,4 (2005.a) kuni 5,1 (2008.a) kordne. Suurim erinevus
vanuserühmade järgi on 15 – 19 ja 20 – 24 aastaste seas (Joonis 45). Võrreldes 20 – 24 aastaste
meestega oli 15 – 19 vanuserühma keskmine suremuskordaja aastate lõikes (2000 kuni 2015)
ligi poolteist korda väiksem. Naiste puhul sellist tendentsi ei täheldatud. Vanusegrupis 20 – 24
on meeste seas läbi aastate keskmiselt neli korda rohkem liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunuid
kui naiste seas. Suurim suremuskordaja – 61,06 – oli meestel just vanuserühmas 20 – 24
2007.aastal. Naiste suurim suremuskordaja – 14,74 – registreeriti 2002.aastal vanuserühmas 20
– 24. Erinevalt meestest oli antud vanuserühma korral naistel ka aastaid (2011 ja 2012), mil
suremuskordaja oli null.
70
60
Suremuskordaja
50
40
30
20
10
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed 1-4 Mehed 5-9 Mehed 10-14 Mehed 15-19 Mehed 20-24
Naised 1-4 Naised 5-9 Naised 10-14 Naised 15-19 Naised 20-24
Joonis 45. Liiklusõnnetustes hukkunute suremuskordaja 0–24 vanuste seas aastatel 2000 – 2015
44/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Kui aastatel 2000 kuni 2006 oli liiklusõnnetuste tagajärjel tekkinud vigastused 0–24 aastaste
hulgas 100 000 elaniku kohta märgata vigastuste arvu tõusu, siis viimased üheksa aastat on
vigastuste arv üldiselt langenud. Vigastusi liiklusõnnetuse tagajärjel registreeriti kõige rohkem
aastatel 2006 ja 2007, vastavalt 110 ja 105 (Joonis 46).
Joonis 46. Vigastused liiklusõnnetuse tagajärjel 0–24 aastaste hulgas 100 000 elaniku kohta
aastatel 2000 – 2015
Sarnaselt on ka vigastada saanud noorte (0–24 aastased) arv 100 000 mootorsõiduki kohta
(Joonis 50) viimastel aastatel vähenenud, eriti viimase viie aasta jooksul. Kui 2011. aastal oli
109, siis 2015. aastal oli vigastada saanud noori juba poole vähem, 54. Suurimad vigastatute
arvud registreeriti 2002. ja 2007.aastal, vastavalt 244 ja 231.
Joonis 47. Vigastada saanud noorte (0–24 aastased) arv 100 000 mootorsõiduki kohta aastatel
2000 – 2015
6.2 Suremus laste ja noorte seas õnnetusjuhtumite tõttu
Indikaatoril on neli mõõdikut: õnnetusjuhtumite (kukkumised) suremuskordajad 100 000
elaniku kohta vanuses 1 – 19, õnnetusjuhtumite (uppumised) suremuskordajad 100 000 elaniku
45/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
kohta vanuses 1 – 19 aastat, õnnetusjuhtumite (tuleõnnetused) suremuskordajad 100 000
elaniku kohta vanuses 1 – 19 aastat ja õnnetusjuhtumite (mürgistused) suremuskordajad 100
000 elaniku kohta vanuses 1 – 19 aastat. Iseloomustavad noortega (kuni 19 a.) õnnetusjuhtumite
esinemist. Andmeallikaks on TAI Surmapõhjuste register.
2015. ja 2008.aastal oli olukord hea, ühtegi surma nii meeste kui ka naiste seas läbi kukkumise
ei registreeritud (Joonis 48). Rohkem hukkub läbi kukkumiste mehi. Vanusegruppide ja soo
järgi analüüsides on kõige rohkem surmasid läbi kukkumiste meeste ja naiste seas vanusegrupis
15 – 19, järgmisena 1 – 4 aastaste vanusegrupis. Vanusegrupis 10 – 14 on registreeritud vaid
üksikud juhtumid mõlema soo korral. Samas vanusegrupis 5 – 9 on kukkumisi registreeritud
ainult meeste puhul 2012.aastal. Oli ka aastaid, mil kukkumiste suremuskordaja soo järgi oli
null (mehed: 2007 kuni 2009, 2011 ja 2015; naised: 2002, 2004, 2006, 2008, 2010, 2012 ja
2014 kuni 2015).
7
Suremuskordaja 100 000 elaniku
6
5
4
3
kohta
2
1
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed 1-4 Mehed 5-9 Mehed 10-14 Mehed 15-19
Naised 1-4 Naised 5-9 Naised 10-14 Naised 15-19
Joonis 48. Õnnetusjuhtumite (kukkumised) suremuskordajad 100 000 elaniku kohta vanuses 1–
19 aastatel 2000 – 2015
Üldiselt on surmasid läbi uppumise rohkem esinenud just meeste seas (Joonis 49). Erandiks on
2015. aasta, kui 1 – 19. aastaste meeste seas ei registreeritud ühtegi uppumissurma, aga naiste
suremuskordaja 100 000 elaniku kohta oli samal ajal 9,9. Suurim suremuskordaja – 15,56 – oli
meestel vanuserühmas 1 – 4 2001.aastal. Naiste suurim suremuskordaja – 11,51 – registreeriti
2006.aastal 1 – 4 aastaste seas. Oli ka aastaid, mil uppumiste suremuskordaja oli null (mehed:
2015; naised: 2009, 2011 ja 2014).
46/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
20
Suremuskordaja 100 000 elaniku
15
10
kohta
5
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed 1-4 Mehed 5-9 Mehed 10-14 Mehed 15-19
Naised 1-4 Naised 5-9 Naised 10-14 Naised 15-19
Joonis 49. Õnnetusjuhtumite (uppumised) suremuskordajad 100 000 elaniku kohta vanuses 1–
19 aastat aastatel 2000 – 2015
Tuleõnnetuste surmade osas mingit kindlalt reeglipära vanusegruppide kaupa välja ei joonistu
(Joonis 50). Hukkunuid on kõikides analüüsitud vanusegruppides, kuid erinevatel aastatel.
Samas on ka aastaid, mil suremuskordaja oli null (mehed: 2005, 2009 ja 2013; naised: 2008 ja
2012 kuni 2015). Kõige suurem suremuskordaja – 12,85 – oli 2011.aastal 10 – 14 aastaste
meeste seas, sama aasta ja vanuserühma naiste suremuskordaja oli poole väiksem (6,88). Naiste
suurim suremuskordaja – 7,86 – oli 2005.aastal 1 – 4 aastate vanuserühmas.
15
Suremuskordaja 100 000
10
elaniku kohta
5
0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed 1-4 Mehed 5-9 Mehed 10-14 Mehed 15-19
Naised 1-4 Naised 5-9 Naised 10-14 Naised 15-19
Joonis 50. Õnnetusjuhtumite (tuleõnnetused) suremuskordajad 100 000 elaniku kohta vanuses
1 – 19 aastat aastatel 2003 – 2015
Surmasid mürgistuste tõttu esineb rohkem meeste kui naiste seas. Kõige suurem
suremuskordaja – 36,07 surma 100 000 elaniku kohta – oli meestel 2002. aastal 1 – 19
vanusegrupis. Samal aastal oli surmasid naiste seas vanusegrupis 1 – 19 kokku 4,04. Naiste
suurim suremuskordaja – 8 – registreeriti 2004. aastal 1–4 aastaste vanuserühmas. 2015. aastal
meeste seas 9,73 ja naiste seas 3,22 surma 100 000 elaniku kohta 1–19 vanusegrupis kokku.
Kõige rohkem on mürgistusest tulenevaid surmasid nii meeste kui naiste seas vanusegrupis 15–
19 (Joonis 51). Ainuke aasta, mil suremuskordaja oli null, oli 2009.aastal ja seda ainult naistel.
47/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
40
Suremuskordaja 100 000
elaniku kohta 30
20
10
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed 1-4 Mehed 5-9 Mehed 10-14 Mehed 15-19
Naised 1-4 Naised 5-9 Naised 10-14 Naised 15-19
Joonis 51. Õnnetusjuhtumite (mürgistused) suremuskordajad 100 000 elaniku kohta vanuses 1–
19 aastat aastatel 2000 – 2015
6.3 Suitsiidid
Indikaatori mõõdikuks on suitsiidide arv soo järgi, arvesse on võetud kõikides vanusegruppides
inimesi, et näha üldpilti Eestis. Indikaatori mõõdiku andmed on saadud TAI Surma põhjuste
registrist.
Üldine olukord Eestis on püsinud suuremate muutusteta, märgatavaid kõikumisi aastatel 2008
– 2015 ei ole esinenud (Joonis 52). Suitsiidide arv naistel on kõikunud vahemikus 36 kuni 53
ja meestel 167 kuni 220, vahe on ligi nelja kordne. Kõige kõrgem oli arv meeste seas 2009.
aastal, kui registreeriti 220 suitsiidi. Naiste seas oli enim 2008. aastal, 53 suitsiidi. Viimati viidi
Eestis läbi suitsiidi sooritanute süvauuring aastal 1999, kuid nende andmete põhjal tänasel
päeval järeldusi teha enam ei ole mõistlik. Merike Sisask leidis oma magistritöös 2005. aastal11,
et suitsiidikatse sooritanutel esineb psüühilisi probleeme ja vaevusi ning nad otsivad abi
nendega toimetulekuks. Lisaks leidis ta, et suitsidiaalne käitumine on tihedalt seotud psüühika-
– ja käitumishäiretega, eriti depressiooni jm meeleolu häiretega.
250
200
Suitsiidide arv
150
100
50
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed Naised
Joonis 52. Suitsiidide arv soo järgi aastatel 2008 – 2015
11
Sisaks, M. 2005. Suitsidiaalsus ühiskonnas ning suitsiidikatse sotsiaal-demograafilised, meditsiinilised ja
psüühilised mõjurid.
48/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
7. Tööõnnetused
Sellesse gruppi on koondatud kõik töökeskkonnaga seotud õnnetused laste ja noorte seas.
Andmeallikaks on Tööinspektsioon.
Töökeskkonnast tulenevate ohtude mõju laste ja noorte tervisele vaadeldakse täiskasvanutest
erinevalt. Need mõjud sisaldavad füüsikalisi, psühholoogilisi ja kognitiivseid mõjusid. Noored
töötajad on eriti kõrgeks riskigrupiks ja meetmed nende ohutuse ja tervise tagamiseks peavad
olema tagatud. Tööõnnetused laste ja noorte seas on tervise ja ohutuse indikaatoriks
töökeskkonnas, mis peegeldab töökeskkonna üldist kvaliteeti, samuti tervishoiuteenuste
kättesaadavust sellele riskigrupile12.
Tööõnnetuste arv tähendab kannatanute arvu, st kui ühes õnnetuses sai kannatada mitu inimest,
on see loetud mitmeks õnnetuseks. Samuti sisaldab kannatanute arv tööõnnetustes hukkunuid.
100 000 töötaja kohta tööõnnetuste arvu leidmisel kasutatakse tööjõu-uuringust saadud
hõivatute arvu. Tööõnnetuste standardiseeritud juhtude arvutamisel on aluseks võetud ESAW´i
ehk Eurostati tööõnnetuste metoodika kohaselt võetakse arvesse kõik registreeritud
tööõnnetustel arvestamata töövõimetuspäevi.
7.1 Tööõnnetused lastel ja noortel
Indikaatoril on kaks mõõdikut: tööõnnetuste standardiseeritud juhtude suhtarv kahes
vanusegrupis: alla 18-aastased ja vanuses 18 – 24 ning tööõnnetuste arv kahes vanusegrupis:
alla 18-aastased ja vanuses 18 – 24.
Aastate jooksul on tööõnnetusi registreeritud enim 18 – 25 aastaste meeste seas (Joonis 53).
Erinevus naistega on ligi kolme kordne. Näiteks kui 2015. aastal vanusegrupis 18 – 25
registreeriti meeste seas 673 tööõnnetust, siis naistel 244. Märgatavalt vähem on tööõnnetusi
alla 18 aastaste seas, meestel jäädes vahemikku 4 – 9 ja naistel 1 – 7. Vähene arv tuleneb osati
sellest, et antud vanuses ei olda tööga nii hõivatud kui 18 – 25 vanusegrupis.
800
700
Tööõnnetuste arv
600
500
400
300
200
100
0
2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mees alla 18 aastased Mees 18-25 Naine alla 18 aastased Naine 18-25
Joonis 53. Tööõnnetuste arv soo järgi kahes vanusegrupis aastatel 2011 – 2015
12
WHO ENHIS. fact sheet - Work injuries in children and young people (WWW) http://data.euro.who.int/eceh-
enhis/Default2.aspx?indicator_id=21
49/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
7.2. Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppevad tööõnnetused lastel ja noortel
Indikaatori mõõdikuks on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv kahes vanusegrupis: alla 18-
aastased ja vanuses 18 – 24.
Aastatel 2011 kuni 2015 on Eestis registreeritud kokku kuus surmaga lõppenud tööõnnetust
lastel ja noortel. 2011.aastal hukkus üks alla 18 aastane mees, 2012. aastal hukkus kolm meest
ja üks 18–25 aastane naine ning 2013.aastal üks 18 – 25 aastane mees. 2014 ja 2015 aastal ei
registreeritud ühtegi tööõnnetusest põhjustatud surma.
7.3 Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppevad tööõnnetused
Indikaatori mõõdikuks Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppenud tööõnnetuste arv
maakondade kaupa. Siia on arvestatud kõik elanike vanusegrupid.
Töökeskkonnast tulenevaid surmaga lõppevaid tööõnnetusi on aastatel 2010 kuni 2015
registreeritud kokku 76. Enim õnnetusi registreeriti aastal 2013 (18) ja kõige vähem 2012 (8).
Maakondade kaupa andmeid analüüsides näeme, et kõige rohkem töökeskkonnast põhjustatud
surmasid on registreeritud 2013. aastal Harjumaal, kus sai surma kuus inimest (Joonis 57).
Kõige rohkem töökeskkonnast põhjustatud surmasid on aastate peale kokku registreeritud
Harjumaal ja Ida-Virumaal, 14 juhtu kummaski maakonnas. 11 juhtu on aastate lõikes
registreeritud Lääne maakonnas. Mitte ühtegi surmaga lõppenud tööõnnetust ei ole
registreeritud Hiiumaal. Üks juht on olnud Valgamaal 2011.aastal.
7
6
Tööõnnetuste arv
5
4
3
2
1
0
Aasta
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Joonis 54. Töökeskkonnast tulenevad surmaga lõppenud tööõnnetuste arv maakondade kaupa
ja kõikide vanusegruppide seas aastatel 2010 – 2015
50/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
8. Keskkonnateguritega seostatavad haigestumise näitajad
Keskkonnategurite osatähtsus inimeste tervise seisundile on oluline, samas nende mõju
hindamine haigestumisele ja suremusele on keeruline ja sõltub paljudes erinevates teguritest.
Inimese tervist mõjutavad ka teised mõjurid nagu sotsiaalne keskkond, eluviis, käitumine,
töötus jts. Tuginedes WHO-le, on teada, et inimese tervis sõltub pärilikkusest (20%),
keskkonnast (20%), eluviisist (50%) ja arstiabist (10%). Ainult epidemioloogilised uuringud ja
konkreetsele tegurile orienteeritud teadusuuringud võivad täpsemalt välja tuua seose keskkonna
ja haigestumise/suremuse vahel. Keskkonnatervise indikaatorid on pigem abiks trendide
määramiseks ning annavad vihjet, et süvendatud analüüs haigestumise kasvu põhjuste välja
selgitamiseks on vajalik.
Selles peatükis on valitud kõige levinumad keskkonnateguritega seostatavad haigestumise
näitajad. Kajastatud on järgmised indikaatorid: hingamiselundite haigused, alumiste
hingamisteede kroonilised haigused, imikute suremus hingamisteede haigustesse, astma ja
allergiatesse haigestumus laste ja noorte seas, haigestumus melanoomi. Andmed
vereringeelundite haigustesse suremuse ja pahaloomuliste kasvajate kohta on antud
üldnumbrites, üldhaigestumuse alusel ei saa järeldusi ja seoseid keskkonnateguritega välja tuua,
selleks on vaja detailsemat analüüsi ja ka andmeid, mis oleks omavahel seotud (piirkonna
keskkonnasaastatuse andmed ja samas piirkonnas elavate inimeste haigestumise näitajad).
Andmed kogutakse Sotsiaalministri määruse nr 51 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase
majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord alusel.
Andmete allikaks on TAI. Pahaloomuliste kasvajate andmed põhinevad Eesti Vähiregistri
andmebaasil.
8.1 Haigestumus melanoomi
Indikaatoril on kolm mõõdikut: standardiseeritud melanoomi haigestumus alla 55 aastaste seas,
standardiseeritud melanoomi haigestumine üle 55 aastaste seas ja melanoomi haigestumuse
vanuskordajad 100 000 elaniku kohta. Andmeallikas on TAI Eesti Vähiregister. Üheks
haigestumise riskiks on lapsepõlves saadud päikesepõletused, mis hilisemas eas võivad
avalduda vähina (viiteajaga 20 – 40 aastat). Seetõttu on melanoomi haigestumus alla 55 aastaste
seas valitud indikaatornäitajaks.13
Melanoomi haigestumuse osas on aastatel 2000 – 2013 näha Eestis tõusutrendi (Joonis 55).
Seda eriti alla 55 a. seas, kus meeste haigestumine on tõusnud kahelt viieni 100 000 elaniku
kohta ja naistel vastavalt neljalt kaheksale. Melanoomi haigestumine tegi väikese languse 2008.
aastal, mil haigestumine meeste seas oli 2 ja naistel 4 haigestumist 100 000 elaniku kohta.
Üldine trend üle 55 a. seas on ka tõusev, kuid kõikumine haigestumise osas on erinevatel
13
WHO ENHIS. fact sheet - Incidence of melanoma in people aged under 55 years (WWW) http://data.euro.who.int/eceh-
enhis/Default2.aspx?indicator_id=16
51/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
aastatel suur. Haigestumine jäi meestel vahemikku 15 kuni 39 ja naistel 17 kuni 34 100 000
elaniku kohta. Enim diagnoositi nii mehi kui naisi 2011. aastal, vastavalt 39 ja 35 haigestumist
100 000 elaniku kohta. Analüüsides andmeid vanusegruppide kaupa on selgelt näha, et
melanoomi haigestumine aastatel 2000 – 2013 vanuses üle 55 aasta nii meeste kui naiste osas
on kõrgem kui seda on haigestumine alla 55 aastaste seas.
50
Standardiseeritud haigestumus
40
30
20
10
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aasta
Mehed alla 55 aasta Mehed üle 55 aasta Naised alla 55 aasta Naised üle 55 aasta
Joonis 55. Standardiseeritud melanoomi haigestumus alla 55 aastaste seas ja üle 55 aastaste
seas soo järgi aastatel 2000 – 2013
8.2 Pahaloomulised kasvajad
Keskkonna ja töökeskkonna riskitegureid seostatakse erinevate liikide pahaloomuliste
kasvajatega (enamasti kopsuvähk, maovähk, leukeemia, melanoom).
Indikaatorit saab vaadelda läbi kahe mõõdiku: pahaloomuliste kasvajate üldarv maakondade
kaupa ja pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanusekordaja 100 000 elaniku kohta laste
seas (alla 15). Mõõdiku andmeallikaks on TAI Eesti Vähiregister. Erinevate läbiviidud
epidemioloogiliste uuringute aruanded on samuti avaldatud TAI kodulehel. Lisaks leiab ka
Terviseameti kodulehel Terviseameti poolt 2014–2015. aastal läbi viidud Põlevkivisektori
tervisemõjude uuringu, mille käigus muuhulgas täheldati, et Ida-Virumaal nn
põlevkivivaldades oli meestel rohkem kopsuvähki võrreldes ülejäänud Eesti keskmiste
näitajatega.
Pahaloomuliste kasvajate üldarvud maakondade kaupa aastatel 2010 – 2013 on toodud Joonis
56.
52/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
4000
3500
3000
2500
Üldarv
2000
1500
1000
500
0
Maakond
2010 2011 2012 2013
Joonis 56. Pahaloomuliste kasvajate üldarv maakondade kaupa aastatel 2010 – 2013
Pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanusekordaja 100 000 elaniku kohta laste seas (alla
15) aastatel 2000 – 2013 on toodud Joonis 57.
35
Haigestumuse vanuskordaja 100 000
30
25
elaniku kohta
20
15
10
5
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aasta
Poisid 0-4 Poisid 5-9 Poisid 10-14 Tüdrukud 0-4 Tüdrukud 5-9 Tüdrukud 10-14
Joonis 57. Pahaloomuliste kasvajate haigestumuse vanusekordaja 100 000 elaniku kohta laste
seas (alla 15) aastatel 2000 – 2013: A – poisid, B – tüdrukud
8.3 Vereringeelundite haigustesse suremus
Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine,
soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu– ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus
53/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
ning stress. Lisaks, südame- ja veresoonkonna haiguseid seostatakse muuhulgas ka saastatud
välisõhuga. WHO-le tuginedes, kokkupuude saastatud välisõhuga põhjustab 2% südame- ja
veresoonkonna haigustest.
Indikaatori mõõdikuks on standardiseeritud suremuskordajad 100 000 elaniku kohta
maakondade kaupa. Mõõdiku algandmed on saadud TAI Surma põhjuste registrist.
Joonistub välja selgelt, et viimastel aastatel on vereringeelundite haigustesse suremus
vähenenud nii meeste kui naiste seas just Harjumaal. Maakondade kaupa on meeste ja naiste
andmed toodud Joonis 58 ja Joonis 59.
1000
Standardiseeritud suremuskordaja
900
800
100 000 elaniku kohta
700
600
500
400
300
200
100
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Joonis 58. Standardiseeritud suremuskordajad 100 000 elaniku kohta maakondade kaupa
meeste seas aastatel 2006 – 2015
500
Standarditud suremuskordaja 100 000
450
400
350
300
elaniku kohta
250
200
150
100
50
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Joonis 59. Standardiseeritud suremuskordajad 100 000 elaniku kohta maakondade kaupa naiste
seas aastatel 2006 – 2015
54/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
8.4 Astma ja allergiatesse haigestumus laste ja noorte seas
Indikaatoril on kaks mõõdikut: astmasse haigestumus soo ja vanuserühma järgi ning pollinoosi
(õietolmuallergia) haigestumus soo ja vanuserühma järgi. Vanusegrupid on võetud mõlema
mõõdiku puhul järgmised: alla 1, 1–4, 5–9, 10–14, 15–19 ja 20–24. Mõõdikute andmeallikaks
on TAI.
Eestis üldine astmasse haigestumise trend näitab haigestumuse kasvu nii poiste kui tüdrukute
seas (Joonis 60 ja Joonis 61). Poiste ja tüdrukute andmeid eraldi analüüsides on näha, et
mõlemate puhul on astmasse haigestumisi rohkem 1–4 ja 5–9 vanuste hulgas. 1–4 vanuses
poiste seas diagnoositi 2000. a. 226 haigestumist, 2004. a. tõusis see 400-ni ning see järel on
iga aastaga haigestumus tõusnud kuni 2011. aastani kui diagnoositi 1094 haigestumust. Peale
seda on haigestumus langenud, 2014. a. 896 haigestumust. 5–9 vanuses poiste hulgas
diagnoositi 2000. a. 249 haigestumust, 2004. a. 348, seejärel on haigestumus tõusnud kuni
2011. aastani, kui diagnoositi 990 haigestumust. Peale seda on sarnaselt eelmise vanusegrupiga
haigestumuses langus ja 2013. a. tõusnud uuesti 989-ni, 2014. a. diagnoositi 1114 haigestumust.
1 – 4 ja 5 – 9 vanuses tüdrukute haigestumise näitajad on madalamad kui samas vanusegrupis
poiste omad. Sarnaselt poistega on ka tüdrukute seas sarnane kasvutrend haigestumises aastatel
2000 – 2014.
3500
3000
Haigestumiste arv
2500
2000
1500
1000
500
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
Poisid alla 1 a Poisid 1-4 a Poisid 5-9 a Poisid 10-14 a Poisid 15-19 a Poisid 20-24 a
Joonis 60. Astmasse haigestumus poiste seas vanuserühma järgi aastatel 2000 – 2014
55/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
2000
Haigestumiste arv
1500
1000
500
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
Tüdrukud alla 1 a Tüdrukud 1-4 a Tüdrukud 5-9 a
Tüdrukud 10-14 a Tüdrukud 15-19 a Tüdrukud 20-24 a
Joonis 61. Astmasse haigestumus tüdrukute seas vanuserühma järgi aastatel 2000 – 2014
Sarnaselt astmasse haigestumise puhul on ka õietolmuallergiasse haigestumisi rohkem poiste
hulgas, aga erinevalt astmasse haigestumisest hoopis vanusegrupis 5 – 9 ja 10 – 14 (Joonis 62).
Poiste hulgas on kõige vähem haigestumist alla ühe aastaste vanusegrupis. Selles vanusegrupis
diagnoositi 2000. a. 3 haigestumist, 2001. a. tõusis 11-ni, 2004. a. langes 6-ni, 2008. a.
registreeriti üks haigestumine, samuti 2009. a ja 2011 – 2012 diagnoositi vaid üks haigestumine.
2014. a. ei registreeritud ühtegi haigestumist. Tüdrukute hulgas on samuti enam haigestumist
vanusegrupis 5 – 9 ja 10 – 14 (Joonis 63) ning kõige vähem on haigestumist samuti alla ühe
aastaste seas. Alla ühe aastaste tüdrukute seas diagnoositi 2000. a. 5 haigestumist, 2003. a.
tõusis see 11-ni, 2007. a. registreeriti vaid üks haigestumine. Aastatel 2008 ja 2011 – 2012 ei
registreeritud selles vanusegrupis ühtegi haigestumist ja järgnevad kaks aastad oli vaid üks.
1000
900
800
Haigestumiste arv
700
600
500
400
300
200
100
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
Poisid alla 1 a Poisid 1-4 a Poisid 5-9 a Poisid 10-14 a Poisid 15-19 a Poisid 20-24 a
Joonis 62. Pollinoosi (õietolmuallergia) haigestumus poiste seas vanuserühma järgi aastatel
2000 – 2014
56/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
900
800
700
Haigestumiste arv
600
500
400
300
200
100
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
Tüdrukud alla 1 a Tüdrukud 1-4 a Tüdrukud 5-9 a
Tüdrukud 10-14 a Tüdrukud 15-19 a Tüdrukud 20-24 a
Joonis 63. Pollinoosi (õietolmuallergia) haigestumus tüdrukute seas vanuserühma järgi aastatel
2000 – 2014
8.5 Imikute suremus hingamisteede haigustesse
Indikaatori mõõdikuks on imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta. Üle 12% imiku
surmasid Euroopas on põhjustatud hingamisteede haigustest. Algandmed on saadud TAI Surma
põhjuste registerist (suremuse andmed) ja Statistikaametist (elussünni andmed).
Imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta andmed on kätte saadavad alates 2014. aastast.
Varasemaid andmeid TAI-l ei ole.
Võrreldes 2014. aastaga on imikute suremus 2015. aastal langenud. Kui 2014. a oli 0,15 surma
1000 elussünni kohta siis 2015. a registreeriti 0,07 surma.
8.6 Alumiste hingamisteede kroonilised haigused
Indikaatoril on kaks mõõdikut: alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse
haigestumiste arv ja alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse haigestumus 100 000
elaniku kohta. Siin kajastatud järgmised haigused: täpsustamata äge või krooniline bronhiit,
krooniline bronhiit, emfüseem, bronhiaalastma, astmaatiline seisund. Andmeallikaks on TAI.
Kokku registreeriti 2014. aastal alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse haigestumisi
kõige rohkem naiste seas vanuses 55–64, kokku 1093 haigestumist; vanuses 65–74, kokku 1006
haigestumist ja poiste seas vanuses 5–9, 1122 haigestumist. Analüüsitud neljast alumiste
hingamisteede haigusest on 2014. aastal kõige enam haigestumusi kroonilisse bronhiiti ja
bronhiaalastmasse. Vanusegruppide järgi meeste seas on kõige enam haigestumisi
bronhiaalastmasse 1 – 4 vanuste hulgas, 896 haigestumist ja 5 – 9 vanuste hulgas, 1114 ja
kroonilisse bronhiiti kõige rohkem vanusegrupis 55 – 64, haigestumisi 615 ja 65 – 74,
57/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
haigestumisi 622 (Joonis 64). Naiste seas on samuti bronhiaalastmasse haigestumist kõige enam
1 – 4 vanuste seas, 518 diagnoosi ja 5 – 9 vanuste hulgas, 623 ja lisaks ka 55 – 64 vanuste
hulgas, 690 diagnoosi (Joonis 65).
1200
Haigestumiste arv
1000
800
600
400
200
0
Vanus
Täpsustamata äge või krooniline bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma, astmaatiline seisund
Joonis 64. Alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse haigestumiste arv 2014. aastal
meeste seas vanuse järgi
1400
Haigestumiste arv
1200
1000
800
600
400
200
0
Vanus
Täpsustamata äge või krooniline bronhiit Krooniline bronhiit
Emfüseem Bronhiaalastma, astmaatiline seisund
Joonis 65. Alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse haigestumiste arv 2014. aastal
naiste seas vanuse järgi
Haigestumusi alumiste hingamisteede haigustesse kokku on aastatel 1998 – 2014 olnud
tõusutrendis, 6268 diagnoosi 1998. a ja 2014. a 15 192. Aastatel 2011 – 2014 on haigestumus
alumistesse hingamisteede haigustesse kokku ületanud 15 000 piiri. Näiteks 2013. aastal oli 15
662 juhtu (1220 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja 2014. aastal kokku 15 192 juhtu (1185 juhtu
100 000 elaniku kohta). Analüüsides alumistesse hingamisteedesse haigestumisi diagnooside
kaupa aastatel 1998 – 2014 selgub, et kõige enam on haigestumisi kroonilisse bronhiiti ja
58/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
bronhiaalastmasse (Joonis 66). Bronhiaalastmasse haigestumiste tõusutrend algas 2004 aastal,
aastatel 2012 – 2014 on haigestumiste arv olnud ilma suuremate kõikumisteta.
16000
14000
Haigestumiste arv
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Aasta
Täpsustamata äge või krooniline bronhiit Krooniline bronhiit
Emfüseem Bronhiaalastma, astmaatiline seisund
Joonis 66. Alumiste hingamisteede kroonilistesse haigustesse haigestumiste arv aastatel 1998
– 2014
8.7 Puukborrelioosi (Lyme'i tõbi) haigestumus
Puukide levikut seostatakse kliimamuutustega seega puukborrelioosi haigestumust peetakse
kliima soojenemise indikaatoriks. Indikaatoril on kaks mõõdikut: puukborrelioosi haigusjuhud
aasta lõikes maakondade kaupa ja puukborrelioosi haigusjuhud aasta lõikes maakondade kaupa
kordaja 100 000 elaniku kohta. Andmeallikaks on NAKIS.
Seoses kliimamuutustega on prognoositud puukide aktiivsuse kasvu ja seetõttu ka sagenevad
tulevikus puukentsefaliiti ja –borrelioosi haigestumine. Eri kliimakomponentide mõju on
seejuures vastassuunaline – pehmemad talved ja niiskemad perioodid (küll mitte paduvihmad)
üldiselt soosivad, samas põuaperioodid takistavad haiguste levikut.
2008. aastal on puukborrelioosi haigestumine Eestis tõusnud võrreldes 2007. aastaga 51%,
2007. aastal oli 721 haigusjuhtu ja 2008. aastal 1423. Sealt edasi on haigestumine tõusnud kuni
2011. aastani, kui haigusjuhte oli kokku 2303. Alates 2012. a. on toimunud langus ja alates
2014. a. on haigestumine uuesti tõusma hakanud. 2015. a. registreeriti Eestis kokku 1402
puukborrelioosi haigusjuhtu (100 000 elaniku kohta 210). Analüüsides andmeid soo järgi
näeme, et läbi aastate on puukborrelioosi juhte registreeritud rohkem naiste kui meeste seas
(Joonis 67). 2015. aasta andmeid maakondade kaupa analüüsides on haigusjuhte olnud rohkem
Harjumaal kuna seal on ka elanikkond kõige suurem (Joonis 68).
59/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
1600
1400
1200
1000
juhtude arv
800
600
400
200
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Aasta
Mehed Naised
Joonis 67. Puukborrelioosi haigusjuhud aastate kaupa soo järgi aastatel 2000 – 2015
Joonis 68. Puukborrelioosi haigusjuhud 2015. aastal soo ja maakondade kaupa
60/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
KOKKUVÕTE
KTA-sse koondatud indikaatorid annavad ülevaate Eesti keskkonnatervise seisukorrast
kajastades välisõhu, joogi-, suplus- ja ujulavee kvaliteeti, ühiskanalisatsiooni olemasolu,
koolide ja koolieelsete lasteasutuste terviseohutust, radooni, toidu terviseohutust,
kliimamuutustest tulenevaid mõjusid, õnnetusjuhtumeid, tööõnnetusi ja keskkonnateguritega
seostatavaid haigestumise näitajaid.
On teada, et inimese tervis sõltub pärilikkusest (20%), keskkonnast (20%), eluviisist (50%) ja
arstiabist (10%). Aruandes on kajastatud keskkonnatervise indikaatorite muutuseid ning trende,
mis on toimunud viimase kolme kuni kümne aasta jooksul, osa indikaatorite osas on antud ka
hinnang terviseohutuse aspektist lähtuvalt.
Kokkuvõttes võib järeldada, et üldised elukeskkonna indikaatorid nagu välisõhk, vesi, koolide
ja koolieelsete lasteasutuste õpikeskkond on viimase 3 – 10 aasta jooksul olnud positiivses
trendis, mis tähendab, et meid ümbritsev elu- ja õpikeskkond on märgatavalt paranenud, samas
on piirkonnad ja alad, kus olukord ei ole väga hea ja probleemidega tuleb tegeleda.
Välisõhk
Ajavahemikul 2006 – 2015 on PM10, PM2,5, NO2, plii ja CO kontsentratsioon välisõhus olnud
üldiselt langustrendis ning aastakeskmise piirväärtuse kontsentratsiooni ületamisi ei ole
registreeritud. Küll, aga on ületamisi ööpäevakeskmise piirväärtuse ja lubatud sihtväärtuse
ületamise arvu osas. Enim PM10 ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi on registreeritud
Tallinna kesklinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel. Pärast 2010. aastat ei ole kordagi osooni puhul
lubatud sihtväärtuse ületamise arvu ületatud.
Tallinnas ja Tartus on näha, et enamus aastatel hingamiselundite haigustesse haigestumiste arv
ja PM10 aastakeskmised kontsentratsioonid jälgivad sama trendi. Kui PM10 aastakeskmine
kontsentratsioon on tõusnud, on kasvanud ka hingamiselundite haigusteste diagnooside arv.
Sarnane üldine tendents – saasteaine kontsentratsiooni ja haigestumise tõus – on täheldada ka
NO2 sisalduse osas, aga seda ainult Tallinna kesklinnas ja Tartus.
Probleemseks piirkonnaks on Ida-Virumaa, kus tegutsevad põlevkivi kaevandamisega ja
töötlemisega tegelevad tööstusettevõtted. Mida kinnitab ka Terviseameti poolt 2014 – 2015.
aastal läbi viidud Põlevkivisektori tervisemõjude uuring
(http://www.terviseamet.ee/info/projektid/polevkivisektori-tervisemojude-uuring.html). Ida-
Virumaa seirejaamas mõõdetud SO2 kontsentratsioonid on teiste piirkondadega võrreldes
kõrgemad. 2015. aasta keskmine vääveldioksiidi sisaldus on eelmise aastaga võrreldes
langenud kõigis linnaõhu seirejaamades, v.a Kohtla-Järvel. Languse üheks põhjuseks võib olla
vedelkütustele kehtestatud ranged väävlisisalduse normid. Üks SO2 ööpäevakeskmise
piirväärtuse ületamine on registreeritud 2014. aastal Kohtla-Järvel.
61/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Igal aastal on esinenud õietolmu või hallitusseente spooride piirväärtuste ületamisi. Üle Eestis
paistab silma nõgese, kase ja kõrreliste kõrge õietolmu kontsentratsiooniga välisõhus. Kõige
sagedasem pollinoosi ehk heinapalaviku põhjustaja on sarapuu-, kase- ja lepatolm. Õigeaegse
info edastamine allergikutele õietolmu piirväärtuste ületamise kohta on väga oluline.
Joogivesi
Üldine olukord Eestis tervisele ohutu joogivee osas on hea. Kui 10 aastat tagasi oli ühisveevärgi
veega hõlmatus Eestis 77% ning nendest tarbijatest ca 30% (313 000 tarbijat) said vett mis ei
vastanud joogivee nõuetele, siis viimase 10 aasta jooksul on mikrobioloogiliste ja keemiliste
näitajate osas nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal olnud üle 90%.
Viimased viis aastat on tervisele ohutu joogiveega varustatud elanikkonna osakaal püsinud
stabiilselt 99% piiril. Tõusutrendi on näha alates 2008. aastast.
Ühisveevärgist vett saava elanikkonna osakaal Eestis on olnud ajavahemikus 2012 – 2014
langustrendis. 2012. aastal oli see 89,6%, 2013. aastal 85,9% ja 2014 vastavalt 84,6%. Uus
tõusutrend on alates 2015. aastast, mil ühisveevärgist sai vett 86,2% elanikest. Kui ühisveevärgi
joogiveekvaliteet on pideva kontrolli all ja terviseohutus on hinnatud, siis erakaevude joogivee
kvaliteedi osas on andmed puudulikud. 13,85% Eesti elanikkonnast saavad oma vee
veevärkidest, mis ei kuulu TA järelevalve alla (salvkaevud, individuaalsed puurkaevud). Kuna
erakaevuomanikel ei ole otsest kohustust oma kaevuvett uurida ning tulemusi avalikustada, siis
nende kohta KTA-s andmed hetkel puuduvad. Tulevikus on plaanis KTA-d ka nende
andmetega täiendada.
Joogiveest tingitud haiguspuhangute osas on olukord Eestis üldiselt hea kuna viimase 17 aasta
jooksul on lisaks üksikutele haigusjuhtudel registreeritud ainult üks ühisveevärgi veest tingitud
haiguspuhang. Puhang leidis aset 1993. aastal Lääne-Virumaal Sõmerus ning A-viirushepatiiti
haigestus 614 inimest. Ajavahemikul 2006 – 2015 võib ühel juhul oletada veetekkelist
salmonelloosi haigusjuhtu, see registreeriti Harjumaal 2008. aastal. Kampülobakterenteriidi
veekaudset levikut võib oletada ajavahemikul 2011 – 2015 kahel juhul, 2013. aastal Järvamaal.
Ühiskanalisatsioon
Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osa on Eestis püsinud 82% lähedal ning aastatel 2012 –
2015 ei ole suuremaid kõikumisi esinenud. Enim liitunuid on Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal
ning vähim Hiiumaal. Ühiskanalisatsioon on oluline, sest Eesti asub tervikuna Läänemere
vesikonnas ning seetõttu kõik Eesti veekogudesse juhitud reoained ja nende laguproduktid
jõuavad lõpuks merre. Lisaks tagab kanalisatsiooni olemasolu kohaliku keskkonna, sh põhjavee
puhtuse ning parem hügieen vähendab ka fekaal-oraalsel teel levivate nakkuste levikut.
Suplusvesi
Üldine olukord suplusvee osas on Eestis hea. Aastatel 2012 ja 2015 vastasid kõikide Eesti
maakondade supluskohad kehtestatud nõuetele. Peamised suplusveega seotud terviseriskid,
jättes kõrvale uppumised ja vigastused, on seotud mikrobioloogilise saastatusega ja sinivetikate
vohamisega. Mikrobioloogilised reostused on enamjaolt olnud lühiajalised, põhjustatud sageli
62/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
näiteks tugevate vihmavalangute poolt, mis viib kaldalt vette palju orgaanilist ainet, ega kesta
kauem kui 72 tundi. Harvem on esinenud ka pikemaajalisi reostusi, mis võivad olla põhjustatud
näiteks heitvee jõudmisest suplusvette. Mittevastavaid suplusvee analüüse on igal aastal u 1 –
3%.
Suplusveega seotud puhanguid ei ole viimaste 5 aasta jooksul registreeritud, seda eriti
mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate osas. Sinivetikate ehk tsüanobakterite poolt
põhjustatud õitsenguid on suplushooaja tipul registreeritud regulaarselt nii mere, kui ka järve
vees. Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett.
Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikate rohke
veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu. Oluline märkida, et kõik sinivetikate
liigid ei ole ohtlikud kuna osa nendest lagunemisel ei eralda vette toksiine.
Basseinivesi ujulates
Üheks ujulatega seotud terviseriskideks on basseinivee kvaliteet. Halb vee kvaliteet võib
põhjustada suplejate haigestumisi (nt soolenakkushaigused, põletikud jm) ning
desinfitseerimise jääkproduktid võivad põhjustada naha, hingamisteede ja silmade ärritust.
Kõige suuremaks probleemiks ujulates on basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori
taseme hoidmine, kuna kloor on väga aktiivne ning reageerides erinevate ainetega vees, on
pidevas muutumises. Kloori sisalduse hoidmine nõutud tasemel sõltub kasutatavatest
puhastusseadmetest, puhastamise efektiivsusest, basseini kasutuskoormusest, temperatuurist,
värske vee lisamisest ning ujula operaatori teadmistest ja oskustest.
Üldine olukord Eestis ujulate basseinivee näitajate osas on hea, eriti mikrobioloogiliste näitajate
osas. Vee füüsikalis-keemiliste näitajate osas on mitte vastavusi rohkem, kõige enam
mittevastavaid basseine oli 2015. aastal Lääne, Harju, Pärnu ja Valga maakonnas. Viimasel
kahel aastal oli keskmiselt mikrobioloogilistele nõuetele vastavaid basseine 2014. aastal 95%
ja 2015. aastal 100%. Ajavahemikul 2011 – 2014 on olnud vee mikrobioloogiliste näitajate osas
kõige rohkem mittevastavusi Valga, Pärnu ja Harju maakonnas.
Koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpikeskkond
Üldine olukord koolide ja koolieelsete lasteasutuste terviseohutuse vallas on hea. Isikliku
hügieeni tagamise tingimustega koolides ja koolieelsetes lasteasutustes ning liikumise ja
kehalise tegevuse tingimused on tagatud. Kvaliteetne joogivesi on kättesaadav koolides ja
koolieelsetes lasteasutustes. Kuid üksikutes koolides ja koolieelsetes lasteasutustes on
probleeme niiskuse ja hallitusega, samuti on osades koolides ja koolieelsetes lasteasutustes
probleemiks piisava õhuvahetuse ning ruumides piisava tehisvalgustuse puudumine.
Küll, aga on probleeme radooniga. 2012. aasta uuringu andmed näitavad, et radoonitasemed
lasteasutustes on olnud võrreldes 2009. aastaga tunduvalt kõrgemad. See võib tuleneda 2012.
aasta suhteliselt karmist talvest, mil uuritava hoone ümbritsev külmunud maapind soodustas
radooni tungimist hoonealusest külmumata pinnasest hoonesse ning ka mõõtmiseks valitud
ruumide erinevusest. 2012. aasta andmete põhjal Tallinna 95 lasteasutuses vastas radoonitase
63/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
normile, mis tähendab, et keskmine radoonitase kogu lasteasutuses (arvutatud 4 – 6 ruumi
mõõtmistulemuse alusel) jäi alla 200 Bq/m3. Seitsmes lasteasutuses esines normi ületamist
üksikutes ruumides ja kuues lasteasutuses oli keskmine radoonitase üle 200 Bq/m3.
Ülekaalulisus laste seas
Aastatega on ülekaalulisuse levimus laste ja noorte seas kasvanud ja poiste seas esineb
ülekaalulisust enam.
Toiduohutus
Oletatavalt toiduga seotud nakkushaiguste haigusjuhte on registreeritud iga aastaselt.
Ajavahemikul 2006 – 2015 on oletatavalt toiduga seotud koldeid ja puhanguid registreeritud
kõige enam Harju, seejärel Ida-Viru ja Pärnu maakonnas. Ühtegi toidutekkelist kollet ei ole
registreeritud Hiiu maakonnas. Potentsiaalsetest toiduga seotud nakkushaigustest 2015. aastal
on kõige enam registreeritud rotaviirusenteriit, mille koldeid registreeriti Harju, Ida-Viru ja
Pärnu maakonnas. Samuti on esinenud salmonelloosi koldeid. Oletatavalt toiduga seotud
salmonelloosi haigusjuhte võrreldes on näha, et domineerivad kohalikku päritolu juhud, vähem
on sisse toodud juhte. Sarnaselt salmonelloosi haigusjuhtudele on ka oletatavaid toidu kaudu
nakatumisi kampülobakterenteriidi seas kõige rohkem kohalike juhte ja vähem sisse toodud
juhte. Kõige rohkem on haigusjuhtumeid olnud 2013. ja 2015. aastatel Harju maakonnas.
Kliimamuutused
Kõige rohkem külmalaineid on esinenud 2003. ja 2012. aastal, vastavalt 5 ja 4. Viimasel kolmel
aastal ei ole külmalaineid esinenud. Kuumalaineid on esinenud sagedamini kui külmalaineid.
Kõige rohkem on kuumalaineid olnud aastatel 2010 ja 2011, vastavalt 6 ja 5. Hindamaks
kuumalainete mõju tervisele oleks vaja regulaarselt analüüsida kiirabi väljakutset.
Analüüsides koos kuumalainete sagedust ja puukborrelioosi haigestumist aastatel 2000 – 2015
on näha, et osadel aastatel peale kuumalaineid on märgata ka puukborrelioosi haigestumise
kasvu, seda eriti aastatel 2006, 2007 ja 2010. Samas kui jälgida puukborrelioosi haigestumist
aastatel 2000 – 2015 siis on näha, et haigestumine on ka üleüldiselt aastatega tõusnud, seda eriti
alates 2008. aastast. Seega puukborrelioosi haigusjuhtude kasvu on tõenäoliselt mõjutanud ka
üleüldine soojenev kliima (soojemad talved), mitte niivõrd üksikud kuumalained.
Õnnetusjuhtumid
Meeste seas on liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunuid märgatavalt rohkem kui naiste seas, eriti
paistab see silma vanuses 15 – 19 ja 20 – 24. Vanusegrupis 20 – 24 on meeste seas ligi poole
rohkem liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunuid kui naiste seas. 2015. aastal on näitajad langenud
märgatavalt võrreldes varasemate aastatega. Vigastusi liiklusõnnetuse tagajärjel 0 – 24 aastaste
hulgas 100 000 elaniku kohta on registreeritud kõige rohkem aastatel 2006 ja 2007. Viimase
nelja aastaga on järjest see arv vähenenud. Sarnase trendiga on ka vigastada saanud noorte (0 –
24 aastased) arv 100 000 mootorsõiduki kohta, kus on näha, et viimase viie aastaga on arv
vähenenud. Erinevalt eelmisest mõõdikust, vigastada saanud noori 100 000 mootorsõiduki
64/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
kohta registreeriti kõige rohkem 2002. aastal. Suitsiidide andmeid analüüsides on näha, et
ajavahemikul 2008 – 2015 on märgatavalt kõrgem suitsiidide arv kõikides vanusegruppides
meeste seas.
Läbi kukkumiste, uppumise ning mürgistuste hukkub rohkem mehi kui naisi. Kõige rohkem
surmasid läbi kukkumiste on meeste ja naiste seas vanusegrupis 15 – 19. 2015. ja 2008.aastal
ei registreeritud mitte ühtegi surma nii meeste kui ka naiste seas läbi kukkumise. Ka uppumiste
korral on täheldada aastaid, mil uppumiste suremuskordaja oli null (mehed: 2015; naised: 2009,
2011 ja 2014). Tuleõnnetuste surmade osas mingit kindlalt reeglipära vanusegruppide kaupa
välja ei joonistu, sest hukkunuid on kõikides analüüsitud vanusegruppides, kuid erinevatel
aastatel. Samas on ka aastaid, mil suremuskordaja oli null (mehed: 2005, 2009 ja 2013; naised:
2008 ja 2012 kuni 2015). Kõige rohkem on mürgistusest tulenevaid surmasid nii meeste kui
naiste seas vanusegrupis 15 – 19 ja ainuke aasta, mil suremuskordaja oli null, oli 2009.aastal ja
seda ainult naistel.
Tööõnnetusi on registreeritud enam 18 – 25 aastaste meeste seas. Naiste seas on õnnetusi samas
vanusegrupis ligi kolm korda vähem. Viimase viie aasta andmete põhjal on kõige rohkem
töökeskkonnast põhjustatud surmasid registreeritud 2013. aastal Harjumaal, kus sai surma kuus
inimest. Mitte ühtegi surmaga lõppenud tööõnnetust ei ole registreeritud Hiiumaal.
Haigestumus melanoomi
Melanoomi haigestumuse osas aastatel 2000 – 2013 on näha Eestis üldist tõusutrendi, seda eriti
alla 55 a. seas. Analüüsides andmeid vanusegruppide kaupa on selgelt näha, et melanoomi
haigestumine 2000 – 2013 aastate põhjal on olnud märgatavalt kõrgem üle 55 aastaste seas (nii
meeste kui naiste osas) kui alla 55 aastaste seas. Aastate 2010 – 2013 põhjal on näha
pahaloomuliste kasvajate üldarvu tõusutrendi. Üheks põhjuseks võib olla sagenenud reisimine
ja liigne päevitamine, sh solaariumite kasutamine.
Vereringelundite haigustesse suremus
Viimasel kahel aastal on vereringeelundite haigustesse suremus vähenenud nii meeste kui naiste
seas, eriti järsk on suremuse langus naiste seas. Positiivne trend võib olla seotud paranenud
ennetus- ja ravitööga.
Astmasse ja allergiatesse haigestumus
Eestis üldine astmasse haigestumuse trend näitab haigestumuse kasvu nii poiste kui tüdrukute
seas ning astmasse haigestumisi rohkem 1 – 4 ja 5 – 9 vanuste hulgas. Sarnaselt astmasse
haigestumise puhul on ka õietolmuallergiasse haigestumisi rohkem poiste hulgas, aga erinevalt
astmasse haigestumisest hoopis vanusegrupis 5 – 9 ja 10 – 14. Ka tüdrukute hulgas on kõige
enam haigestumist vanusegrupis 5 – 9 ja 10 – 14. Nii poiste kui tüdrukute hulgas on kõige
vähem haigestumist vanusegrupis alla 1.
Haigestumus alumiste hingamisteede haigustesse kokku on aastatel 1998 – 2014 olnud
tõusutrendis. Analüüsides alumistesse hingamisteedesse haigestumisi aastatel 1998 – 2014
65/66
Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
selgub, et kõige enam on haigestumisi kroonilisse bronhiiti ja bronhiaalastmasse.
Vanusegruppide järgi on nii meeste kui naiste seas kõige enam haigestumisi bronhiaalastmasse
1 – 4 ja 5 – 9 vanuste hulgas.
Olemasoleva haigestumise statistika baasil pole võimalik leida seoseid haigestumuse ja
keskkonnaseisundi vahel kuna kättesaadav statistika on diagnoosi pannud haigla järgi ja ei ole
seotud inimese elukohaga. Haigestumiste seost välis- ja töökeskkonna teguritega on uuritud
erinevate projektide raames. Ainult epidemioloogilised uuringud ja konkreetsele tegurile
orienteeritud teadusuuringud võivad täpsemalt välja tuua seose keskkonna ja
haigestumise/suremuse vahel. Keskkonnatervise indikaatorid on pigem abiks trendide
määramiseks ning annavad vihjet, et süvendatud analüüs haigestumise kasvu põhjuste välja
selgitamiseks on vajalik.
TOP 10, millele tuleb pöörata tähelepanu
Suurema tähelepanu alla tuleb võtta individuaalkaevude joogivee kvaliteeti. Uurida,
milline olukord on joogiveekvaliteedi osas erakaevudes, suurendada nõustamist
joogivee terviseohutuse küsimustes.
Õhusaaste probleemide osas tuleks suurema tähelepanu alla võtta tööstusettevõtete
piirkonnad, nt Ida-Virumaa, kus läbiviidud uuringute järgi on seirejaamade poolt
fikseeritud keemiliste ühendite ületamisi välisõhus.
Õietolmu allergiaga paremaks toimetulekuks on vaja tõsta inimeste teadlikkust õietolmu
seire andmete kättesaadavusest. Allergia vältimiseks tuleks rohealade planeerimisel
arvestada taimede võimaliku allergeensusega.
Hoonete, eriti lasteasutuste, planeerimisel võtta arvesse piirkonna välisõhukvaliteet ja
ehitada need mõistlikule kaugusele hoonetest ja rajatistest, mis saastavad õhku.
Renoveeritavate või ehitatavate lasteasutuste siseviimistlusele rõhu panemine:
võimalikult naturaalsete ja lõhnavabade materjalide ja sisustuse kasutamine, hea
siseõhu kvaliteedi tagamine.
Radooni tasemed elamutes ja lasteasutustes võtta parema jälgimise alla.
Astmasse, allergiatesse ja alumiste hingamisteede haigustesse haigestumise põhjuste
väljatoomine vajab süvendatud uuringuid, kuna Eestis on praegu andmed puudulikud.
Probleemiks on kõrge surmaga lõppevate õnnetuste ja suitsiidide arv meeste seas.
Suitsiidide põhjuste väljaselgitamiseks ja nende alusel ennetusmeetmete rakendamiseks
on vaja läbi viia süvaanalüüs. Viimati viidi Eestis läbi suitsiidi sooritanute süvauuring
aastal 1999, kuid nende andmete põhjal tänasel päeval järeldusi teha ei ole enam
mõistlik.
Koguda haigestumise andmeid maakonnapõhiselt, et haigestumised oleks seostatud
inimese elukoha, mitte diagnoosi pannud haigla järgi, sest muidu pole võimalik leida
seoseid haigestumuse ja keskkonnaseisundi vahel.
Viia läbi detailsemaid epidemioloogilisi uuringuid leidmaks seoseid Eestile spetsiifiliste
keskkonnategurite/seisundite ja haigestumiste vahel.
66/66
Saatja: Kaili Tuulik <
[email protected]>
Saadetud: 25.02.2020 14:52
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>; HM <
[email protected]>;
<
[email protected]>; info keskkonnaamet ee <
[email protected]>; <
[email protected]>; Eesti
Teadusagentuur <
[email protected]>; ti ti ee <
[email protected]>; nooruse nooruse ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Leena Albreht <
[email protected]>
Teema: Keskkonnatervise andmebaasi aruanne
Manused: KTA aruanne.pdf
Tere
2017. aastal oleme Teile saatnud tutvumiseks Keskkonnatervise andmebaasi (KTA) aruande. KTA aruande
eesmärk on anda ülevaade keskkonnatervise seisukorrast Eestis ja selle viimaste aastate trendidest.
Aruandes on erilist tähelepanu pööratud erinevatele keskkonnateguritele ja nende võimalikule toimele
inimese organismile. Tegemist oli esimese aruandega. Sama aruanne on ka kirjale kaasa lisatud.
Hetkel oleme planeerimas KTA andmebaasi ja aruande edasiarendusi. Sellega seoses oleme väga
tänulikud, kui vastate kolmele küsimusele:
Kas ja kuidas kasutasite KTA aruannet?
Kas KTA aruanne käivitas mõne tegevuse? Kui jah, millise?
Kas saite KTA aruandest olulist informatsiooni?
Ootame Teie vastuseid hiljemalt 10.03.2020.
Tagasisidet ootama jäädes
Kaili Tuulik
Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist
[email protected]
+372 794 3542
Terviseamet