dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Üürilepingu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 25. veebruar 2020
Viit
1.9-5/578-1
Registreeritud
25. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-5 Riigivara valitsemisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.9-5/2019
Vastutaja
Kaja Roosipuu

Failid

  • 📎Lisa 1_1 korruse plaan_Jüri tn 18.pdf185 KB
  • 📎Lisa 1_Eksplikatsioon_Jüri tn 18.xlsx
  • 📎Lisa 2_Poolte kohustused korrashoiul_Jüri tn 18_SKA.xls
  • 📎Lisa 3_Üür ja kõrvalteenuste tasud_Jüri tn 18_SKA.xlsm63 KB
  • 📎Lisa 5.1 _Hoone sisekorraeeskirja lisa 1_Objekti riskikaart_Jüri tn 18.xlsx
  • 📎Lisa 5_Hoone sisekorraeeskiri_Jüri tn 18_SKA.docx408 KB
  • 📎Lisa 6.1_Lisa 1_Tööde loetelu ja eeldatav maksumus.xlsx
  • 📎Lisa 6_Parendutööde teostamise kokkulepe_Jüri tn 18_SKA.docx56 KB
  • Sotsiaalkindlustusameti Võrus Jüri tn 18 üürilepingu kooskõlastamine.docx

Sisu (failidest)

0.000 Lisa 5 üürilepingule nr Ü1 6098/19 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Jüri tn 18, Võru Registriosa nr: 911841 Katastritunnus: 91901:008:0620 Hoone nimetus: administratiivhoone E hitisregistri kood: 120231677 Üürileandja : Riigi Kinnisvara AS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc460252971 \h 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE PAGEREF _Toc460252972 \h 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM PAGEREF _Toc460252973 \h 2 4. PARKIMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc460252974 \h 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD PAGEREF _Toc460252975 \h 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES PAGEREF _Toc460252976 \h 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL PAGEREF _Toc460252977 \h 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS PAGEREF _Toc460252978 \h 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252979 \h 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252980 \h 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED PAGEREF _Toc460252981 \h 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD PAGEREF _Toc460252982 \h 7 ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele . Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorra eeskirj a ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist . Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalise d lähtuvad kehtivatest eeskirjadest . Tekkivate k üsimuste lahendamine Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi ü ürilepingu alusel määratud kontaktisik ute . Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8.00 - 1 8 .00 , tel (+372) 605 0000, [email protected] VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad klientidele Reguleerib ü ürnik. L ahtiolekuajad töötajatele Reguleerib ü ürnik. Tehniline valve Hoone s on tehniline valve. Hoone võetakse valvest maha ja valvestatakse üürniku poolt, üürnik tagab objekti valvestamise . Mehitatud valve Hoone s puudub mehitatud valve . Käitumine häire korral T urvafirmale on k ontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik) . Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikul e . Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik . Läbipääsuvahendite haldamine Võtmeid üürnikule väljastab üürileandja. Võtmeid üürniku töötajatele väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürnik. Posti liikumine Reguleerib üürnik. HOONE JA KINNISTU INFO TAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame , teateid, kuulutusi . Kõik hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt Üürileandja ga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja . Üürniku kohustus on anda info t vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik . Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab i nfo (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. PARKIMISE KORRALD US Parkimine ja parkimiskorraldus Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust . Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Töötajatel ei ole lubatud kasutada spetsiaalselt hoone klientide mõeldud parkimiskohti. Parkla asukoht Parkla asub sisehoovis. Elektriauto laadimispunkt Puudub. Jalgrataste parkimine Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ü hiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast muul eesmärgil. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES K aardistatud ohuolukorrad Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 „ Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised “ . Tegutsemine ohuolukordades Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 1 8 .00, tel (+372) 605 0000 T eadlikkus t egutsemi sel tulekahju korral Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja Üürnikule üle andma t ulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemis e plaani ja evakuatsiooniskeeme ning ü ürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju . Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänu d päeviku täitmise kohustus on ü ürileandjal. Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus - vahendid Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korras oleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse . Teoreetiline tulekahjuõppus Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest . Üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku soovil võib Üürileandja korra ldada teoreetilise õppuse, kui ü ürnik on esitanud sellekohase taotluse. Praktiline tulekahjuõppus Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekajuõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutus aruande Päästeametile hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud esitama ü ürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KOR RAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 1 8 .00 , tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot: Hoone aadress Probleemi täpne asukoht (nt : korrus ja kabinet i number ) Probleemi kirjeldus Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur . K ui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „ Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord “ toodud töövõtja kontaktisikutega. Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole kättesaadavad) . Avariide likvideerimine väljaspool tööaega Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele avarii avastaja . Teavitamise kohustus Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja k eskkonnaintsidendist teavitada ü ürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel , puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul . SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID E HOOLDUS Sisekliima Sisekliima tagamisel lähtutakse standardist 15251:2007 n ing antud standardi rahvuslikust lisast 916:2012 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ , arvestades samas lepingu eritingimustes kokkulepitud kvaliteeditaset. S isekliima tingimused üürilepingus kokkulepitud kvaliteeditasemel taga b üürileandja bürooruumid es (ja nendega seotud ruumides n agu ühendusteed, nõupidamisteruu mid , puhkeruumid jms) üürniku tööajal . Väljaspool tööaega on ü ürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi hoone energiatarbe optimeerimiseks. Tehnosüsteemide h ooldus , ümberehitus Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja . Üürnikul ei ole Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud regu leerimiseks või seadistamiseks Ü ürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut . Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui Ü ürniku tehnoruumidesse sisenemise v ajadus on tingitud avariist ja Ü ürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. P õhjendatud vajaduseks ei loeta Ü ürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud hoolduse läbiviimisel Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest ü ürnik k u, kelle üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel ü ürnik k u. Tehnosüsteemide ekspluatatsioon Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke - ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisal likate kasutamine võib toimuda ü ürileandja loal. HE A KORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava , käituda heaperemehelikult, hoida puhtust sise ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara. Piirangud heakorra osutamisel Üürileandja esitab ü ürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Lepinguliste le partnerite l e tehakse sissepääsuload kuni lepingu lõppemiseni. Jäätmete kogumine (hoidmine) Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel Üürileandjaga). Riigilipu heiskamine Heiskamist korraldab ü ürileandja, l ipu olemasolu ja puhtuse tagab ü ürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Muud e lip p ud e heiskamine Muude lippude heiskamine peab olema ü ürileandjaga kooskõ lastatud. Heiskamist korraldab ü ürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olema solu ja puhtuse tagab ü ürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise lubamine Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi ( de ) s, ülejäänud ruumides on rangelt keelatud. Suitsuruum hoones puudub. Välisterritooriumil on suitsetamine lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada tuled. K onditsioneeri olemasolul v ältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülita da . Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim . Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust. Energia küttele Vältida ruumide ü lekütmist . K ütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud . Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja Lisale nr 3 „ Jäätmete sorteerimise juhend “ . Ohtlik ud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult. SISEKORRAEESKIRJA L ISAD Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Jäätmete sorteerimise juhend left 260350 Sisekorraeeskirja Lisa nr 2 Sisekorraeeskirja Lisa nr 3 ÜÜRILEPING NR Ü16098/19 Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood/isikukood: 10788733 Juriidiline aadress: Lelle 24, Tallinn 11318 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Kati Kusmin , põhikirja alusel Kontaktisik: lõuna piirkonna kinnisvarahaldur Kätlin Põdra Kontaktisiku telefon: (372) 517 3291 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusamet i kaudu Registrikood: 70001975 Juriidiline aadress: Endla 8, Tallinn 15092 Telefon: (372) 640 8118 Faks: (372) 640 8155 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: Egon Veermäe, põhimääruse alusel Kontaktisik: haldusjuht Seila Hõbe Kontaktisiku telefon: (372) 530 99894 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Aadressil Võru linn, Jüri tn 18 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 911841, katastritunnus 91901:008:0620, pindala 182 2 m² . Kinnistu oluliseks osaks on : A dministratiivhoone Jüri tn 18 ( ehitisregistri kood 120231677, ehitise kasutamise otstarve administratiivhoone, mälestise number puudub), üüritav pind 6 53,7 m², millest 5 47 , 1 m² on üürnike ainukasutuses ja 106,6 m² on üürnike ühiskasutuses ; Kuur Jüri tn 18 (ehitisregistri kood 121285791 , ehitise kasutamise otstarve e lamu, kooli vms abihoone , mälestise number puudub), üüritav pind 0 m², millest üürniku kasutuses olev üüripind puudub; Kõrtsihoone Jüri tn 18 (ehitisregistri kood 121285777 , ehitise kasutamise otstarve muu eri hoone, mälestise number puudub), üüritav pind 0 m², millest üürniku kasutuses olev üüripind puudub . Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind ( tehnopind ) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osad üürnikud ja kasutajad). Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üürniku kasutuses olev üüripind administratiiv hoones kokku on arvestuslikult 171 m² , millest: 1 29,2 m² on üürniku ainukasutuses ; 4 1,8 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. Üüripind paikneb administratiivhoone 1. korrusel. Üürniku kasutuses oleva te p arkimiskoh tade arv kokku : territooriumil määratlemata. Üürniku ainu kasutuses olev m aa (territoorium) kokku : puudub , territoorium on üürnike ühiskasutuses. Üürniku ainu kasutuses olevad r ajatis ed : puuduvad. Üü rniku kasutuses olevad seadmed ja inventar , mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal : poolte vahel kokku lepitud seadmete ja inventari nimekiri on loetletud lepingu lisa 6.1 lisas 1 . Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. Üüripinna siht otstarve Üüripinna siht otstarve on büroopind. Üüripinna nõutav seisund Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis. Üüripinna valduse üleandmi ne Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6 .1 punktis 1.4 sätestatud tähtpäev . Üüriteenused ja ü ür Üüri lii k on kulupõhine . Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2 . Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3 . Üürile lisandub käibemaks. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lis as 3 . Pooled on kokku leppinud , et ü üri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent) muudetakse indeksi alusel . Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest : Üüri muudetakse esimest korda alates 0 1. 01. 20 2 1 . Üüri muutmise aluseks olev t üüp tingimuste p unktis 3 . 1 6 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1 . aprilliks . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksu l teate kättesaamisest arvates. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu K õrvalteenused on toodud lepingu lisas 2 . Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisa s 3 . Kõrvalteenuste tasule lisandu b käibemaks . Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3 . P ooled on kokku leppinud , et kõrvalteenus t e tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 . K õrvalteenus t e tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmise st : Ü ürileandja esitab kõrvalteenus t e tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks . Ü ürnik võib esitada teate le põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates . K ui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks . Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest . Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b kui pooled on lepingu allkirjastanud . Leping lõp eb 10 ( kümne ) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule . E risused ja täiendused tüüptingimustele Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt le ppetrahvi summas, mis võrdub lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel 6 ( kuue ga ) . Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu tüüptingimuste punktides 5.4 - 5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste punkti 5.7 järgmiste erisustega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Muud kinnitused ja kokkulepped Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe) kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud investeeringu suurust), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud : kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus; sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk ( lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud kapitali lõppväärtus ; kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud . Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 hoone sisekorraeeskirja muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“ . Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 1 2 .1 – 1 2 . 4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutus lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, vaatavad pooled käesoleva lepingu tingimused üle ja muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu kehtivale määrusele vastavaks . Lepingu lisad Üüripinna plaan id ja eksplikatsioon Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja t eenuste liigitus Üür ja kõrvalteenuste tasu Üüripi nna üleandmise-vastuvõtmise ak t koos seadmete ja inventari nimekirjaga (koostatakse ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga) Hoone sisekorraeeskiri Parendustööde teostamise kokkulepe Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED L epingus kasutatakse mõisteid alljärgnev as tähendus es : avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekita da olulist kahju tervisele või varale, s eal h ulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paikne v hoone , milles üürilepingu o saks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust ; kinnistu on eritingimuste s märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri leping u alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris ; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping , mis koosneb eritingimus test ja tüüptingimus test koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ; p arendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on : üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavus e , meeldivus e või ilu saavutamine ; uute tehnoloogiate kasutuselevõt mine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta ; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna ; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, s eal h ulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, s eal h ulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemi de eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju . Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses ; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha ; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjust u mist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu , millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud e ritingimustes kirjeldatud kinnis tu , hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega ; üüriteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris . ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korra l võivad p ooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutus tasu üürileandja esitatud arve alusel , kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Arvel pea b olema eraldi näidatud üür i kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenus t e tasu suurused alljärgnevalt: T arbimis mahtude m õõtmine toimub t arbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna ta rbimist mõõtvatele arvestitele , välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad . Tarbimis mahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimis mahtude p roportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3 .2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , s eal h ulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu , arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, s ee t ähendab , et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. K õrvalteenuste tasud e suurused arvesta takse vastavalt tüüptingimuste punkti 3 .2.1 või 3 .2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti : u latuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis ; k ui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, v älja a rvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga . Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remont t ööde maksumus l epingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. K ui üürnik soovib üüripinnal te h a p arendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks , ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5 . 8 – 5 . 1 4 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine , mille tulemusena täpsust atakse hoone üüritava pinna suurus t , siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üüri na makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb te h a Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise , kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused te eb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on ü ürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks , samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . I lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega , sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3 . 8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (n äiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest , kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule ; halveneb või võib halveneda hoone seisund ; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele . Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3 . 9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. T asu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüri teenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või k õrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Ü üri võib kokkulepi tud indeks i alusel muuta üks kord aastas kuni 3% , kui eritingimustes on selles kokku lepitud . Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üüril epingu muid tingimusi , mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse . Indeks i alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust . Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisa des kokkulepitu le järgmiselt : K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeks i alusel , lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenus t e tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku , mille aluseks on andmed eel mise kalendriaasta üüripinna kulude ja järg mise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise . Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitam i sele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . K ui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada t eatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. K ui üürnik esitab vastuväite , sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe . Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõr valteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3 .2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid . Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . T arbijahinna indeksi ks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks , mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe . K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeks i aastane muutus protsentides . Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeks i alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate . Juhul kui üürnik leiab, et tea tes esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite . Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Tea te ja vastuväi te esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimuste s . Pikema tähtaja ga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , s ealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale , sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaam e, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktide s kehtestatud nõuetele . Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud r eklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemise l ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse , v älja a rvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule , s ealhulgas tema töötajale , ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui : üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4 .7 tulenevat kohustust ; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemi seks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, s ealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veet arbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises s isus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 . oktoobri 201 2 . a direktiivist 201 2 / 27 /EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks oleva id dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5 . 3 – 5 .1 4 , eritingimustes ja lisa de s . Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eriti ngimuste s sätestatud siht otstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates , ning te ge ma avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . K ui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel , s eal h ulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde te ge miseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5 . 4 – 5 . 6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja p arendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisa kokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida p arendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku p arendustööde mahu ja tähtajad . K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või p arendustöid üüripinna siht otstarbe lise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsit a tavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või p arendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde te ge miseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3 . 8 – 3 .1 2 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, v älja a rvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ü ürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule . Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punkti s 3 s ätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandja le ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused ( sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osuta b üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8 .3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punkti s 8 .4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette , järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjust ada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamat a üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel , s ealhulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, v älja a rvatud tüüptingimuste punktis 6 .2 sätestatud juhul ; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel : üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi . Üürnik peab ü üripin na enne tagastamis t heakorrasta ma ning vabasta ma talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9 .2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9 .3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest , kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti . Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8 .3 või 8 .4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses . Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral L epingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise v õi tervikuna kasutamise võimatus , siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumises t (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. K ui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti all järgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 1 0 .11 ja 1 0 .12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingim u ste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui n ee d on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsema d tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel , s ealhulgas tüüptingimuste punktides 1 3 .2 ja 1 3 .5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes mu i d andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele , pankadele , kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, v älja a rvatud osad, mis on märgitud a valiku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakenda ma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 1 3 .2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, v älja a rvatud kinnistu võõrandamisel . Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused , s eal h ulgas lõpetami ne , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjaliku s vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on ne ed allkirj as tanud. Lisa nr 6.1 üürilepingule nr Ü16098/19 PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 1 Eesmärk ja tähtaeg Pooled on kokku leppinud, et ü ürileandja teostab üüripinnal käesoleva parendustööde teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe ) lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh sisustuse hankimine (edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd ). Ehitust ööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku ehitus tööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid ) , arvestades seejuures ehitus tööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu . Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning p oolte kohustused ja õigused. Käesolev k okkulepe on ü ürilepingu lahutamatu osa . Üürileandja on kohustatud teostama ehitustööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt 5 ( viie ) kuu möödudes alates käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest tingimusel, et: ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid ; puuduvad mis tahes muud üürileandjast mittesõltuvad takistused investeeringu teostamiseks. Üürileandja on kohustatud: korraldama ja jooksvalt finantseerima ehitustööd vastavalt kokkuleppe lisale nr 1. Eeldatav ehitustööde maksumus koos ettenägematute kulude reserviga on 75 453 ( seitsekümmend viis tuhat neli sada viis kümmend kolm ) eurot, millele lisandub käibemaks . Maksumus sisalda b üürileandja projektijuhtimiskulusid. Investeeringu täpne maksumus selgub pärast ehitustööde lõppemist , kuid ei tohi ületada käesolevas punktis toodud summat ; ehitustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama ehitustööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt ning üürniku jaoks parimal võimalikul viisil, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega ; koostama ehitustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumen tide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Ü ürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlast amisest ebamõistlikult keelduda ; mitte tegema üürniku poolt kooskõlastatud projekt dokumentatsioonis ja muudes projektdokumentatsiooni välistes poolte poolt kokku lepitud dokumentides ilma üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta muudatusi või täiendusi, mis on seotud töökeskkonna parameetritega (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed) , samuti turvalisuse ja üüripinna hilisema sihtotstarbekohase kasutamisega, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides või detailplaneeringus sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks ; vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud ehitustööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning ehitustööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede ära näitamisega; üürniku nõudmisel andma aru ehitustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli ehitustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud ehitustööde lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele; korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja nõudmisel, ehitustööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel ehitustööde töövõtja esindaja. Ehitustööde teostamisega seotud nõupidamistel osalemisega ei vastuta üürnik ehitustööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on tavapärase ehitustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist; teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale ehitustööde valmimise lõpptähtaja muut u misest, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; kutsuma enne ehitustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku ; koostama ja säilitama ehitustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul . Üürileandjal on õigus: saada üürnikult ehitustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid või seal määratlemata materjale ja lahendusi juhul, kui need on projektdokumentatsioonis märgitud materjalide või lahendustega samaväärsed ning ei mõjuta töökeskkonna parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed) , samuti turvalisust ning üüripinna hilisemat sihtotstarbekohast kasutamist. S amuti on üürileandjal õigus teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi projektdokumentatsioonis või kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid või seal määratlemata materjale ja lahendusi, kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud käesoleva kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad projektdokumentatsioonist erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed projektdokumentatsioonis esitatuga ; peatada ehitustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida käesoleva kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult ehitustööde peatamise ga seoses tekkiva kahju hüvitamist. Üürnik on kohustatud : esitama üürileandja nõudmisel ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul , kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest , välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud erisus . Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud; kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud selgitus ed (ja juhul, kui vastuse saab üürniku töö spetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik , siis koostam a ) 1 (ü he ) tööpäev a jooksul ; esitama ehitustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest . Üürnikul on õigus : esitada ehitustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid projektdokumentatsioonist erinevate või seal määratlemata materjalide või lahenduste kasutamiseks töökeskkonna parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed) samuti turvalisust ning üüripinna hilisemat sihtotstarbekohast kasutamist puudutavas osas tingimusel, et projektdokumentatsioonist erinevad materjalid või lahendused on samaväärsed projektdokumentatsioonis esitatuga. Ku i üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt ehitustööde järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik kirjalikult aktsepteerinud ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud investeeringu summa piiresse, sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde teostamise tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud kokkulepet ei sõlmita (sh tulenevalt investeeringusumma suurenemise tõttu Vabariigi Valitsuse poolt seatavatest piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada; kontrollida ehitustööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust projektdokumentatsiooni nõuetele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist ; osaleda oma esindaja kaudu ehitustöödega seotud nõupidamistel; nõuda üürileandja lt ehitustöödega seotud üürileandja ja üürnik u vaheliste töör ü hmade ja koosolekute kokkukutsumist ; nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikendamist, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähta ja osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut ; nõuda ehitustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida käesoleva kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul , kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud ehitustööde kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel kapitali algväärtuses ning üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate ehitustööde ümbertegemist üürileandja kulul . Tähtaegade pikenemine Üürileandja kohustub teostama ehitustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse kokkuleppe punktis 1.4 nime tatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel . K okkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata üürilepingust, käesolevast kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega juhul, kui ehitustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad järgmistel põhjustel : ehitustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähta eg lükku b edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud ehitustööde kestu se pikenemise aja võrra; ü ürnik viivitab k okkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja ü ürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita k okkuleppega endale võetud kohustusi tähtaeg selt – tähtaeg lükkub edasi ü ürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra ; ehitustööd e teostamine ei ole kavandatud mahus või viisil võimalik üürileandjast mittesõltuval põhjusel (sh projekteerimistingimuste, ehitusloa tingimuste või muude õigus aktiga või selle alusel kehtestatud nõuete, tingimuste või piirangute muutumise tõttu). Sellisel juhul on üürileandja l õigus muuta kooskõlastatult üürnikuga projektdokumentatsiooni ( üürnik ei või see juures kooskõlastamisega põhjendamatult viivitada või sellest põhjendamatult keelduda) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra ; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigi hanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest või kaebusest – tähta eg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel, samuti juhul, kui hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi riigihangete seaduse §- ides 95-106 sätestatud tingimustele vastavat pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või üürniku jaoks liiga kõrge hinna tõttu – tähta eg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi ü ürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ja uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud , esitatakse riigi hanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähta ja liigset edasilükkumist) – tähta eg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; üürnik soovib ehitustööde aluseks olevasse projektdokumentatsiooni või muudesse lähteandmetesse muudatuste sisseviimist või käesoleva kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja . Kokkuleppe p unktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda üürilepingus sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seaduses t tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: esine b kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2. 7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu pikeneb kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja pikenemise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg pikeneb) või esine b kokkuleppe punktis 6.2. 8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud tähta ja pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. K apitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine Pärast ehitus tööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe (vastavalt üürilepingu eritingimuste punktile 11.1) . Ü üris sisalduv kapitalikomponen t arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2 ) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 60 ( kuusk ümmend ) kuud alates ehitus tööde üürnikule üleandmise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist, st alates 01.01.2020 lisandub üürile kapitalikomponent ; Kapitali tulumäärana arvestatakse ehitustööde alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 3,9 %. Kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt ehitustööde teostamiseks tehtavatest kuludest; vajadusel ehitustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe punktides 7. 2.3.1 kuni 7. 2.3.3 kirjeldatud kuludest ; üürileandja finantseeritavast ehitustööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3. 4 kirjeldatud kuludest. Kapitali lõppväärtus leitakse pärast ehitustööde lõppemist üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7.2) . Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva sisu s tuse kapitalikomponend i suuruse määramiseks ja annuiteetmaksegraafiku lisamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning sõlmides lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse käesoleva kokkuleppe punktis 8.2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse kapitalikomponend i suurust (vastavalt üürileandja poolt tehtud investeeringu suurusele). Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponend i s , mis arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arve stades järgmist: si sustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud alates sisustuse üürnikule üleandmise aastale järgnev a kalendriaasta 1. jaanuarist, st alates 01.01.202 0 lisandub üürile sisustuse kapitalikomponent . Kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 3,9 %. Sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% ( seitse protsenti ) kokkuleppe punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.2 kirjeldatud kuludest; üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus Pooled nimetavad oma volitatud esindajad ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks: üürniku esindaja on ……… (tel ……. , e-post ………… ) või teda asendav isik ; üürileandja esindaja on Ornella Muttik (tel 5640275 , e-pos t : [email protected] ) või teda asendav isik. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas : ehitustöödega seotud nõupidamistel osalemine ja lahenduste kooskõlastamine või lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine ; käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine. Poolel on õigus muuta kokkuleppe punktis 9 .1 nimetatud esindajat teavitades sellest teist poolt kirjalikult taasesitatavas vormis ette 10 (kümme) kalendripäeva. Üürileandja on kohustatud koostama käesoleva kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 4 (nel ja ) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta . Kokkuleppe lisad: Lisa 1 – Ehitust ööde loetelu ja eeldatav maksumus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üürileandja Üürnik -864235 -144134 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Sotsiaalkindlustusamet delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 25.02.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.9-5/578-1 delta_docName Sotsiaalkindlustusameti Võrus Jüri tn 18 üürilepingu kooskõlastamine Vastavalt sotsiaalministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame Sotsiaalkindlustusameti ja Riigi Kinnisvara AS-i üürilepingu nr Ü16098/19 , üüripinna aadress Võru linn, Jüri tn 18. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Aare Aun delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT talituse juhataja Lisa: Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigi Kinnisvara AS delta_ownerName \* MERGEFORMAT Kaja Roosipuu delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 5982 4998 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
📎
44 KB
  • 📎YLEP_Jüri tn 18_Sotsiaalkindlustusamet.docx98 KB