Saatja: Hiie Marrandi <
[email protected]>
Saadetud: 21.02.2020 17:28
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Re: Fwd: Fwd: Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse
muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Manused: V2001.asice
Tere!
Edastan manuses Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) arvamuse Töötuskindlustuse seaduse ja
tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Lugupidamisega
Hiie Marrandi
Juhatuse liige
Eesti Maksumaksjate Liit
Ahtri 6a
10151 Tallinn
Telefon 626 4195
[email protected]
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises
nimetatud isikule.
Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku
poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud.
-------- Forwarded Message --------
Subject:Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Date:Fri, 24 Jan 2020 13:48:46 +0200
From:
[email protected]
To:Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>, Eesti Ametiühingute Keskliit
<
[email protected]>, Eesti Töötukassa <
[email protected]>, Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsioon TALO <
[email protected]>, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
<
[email protected]>, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit <
[email protected]>, Eesti
Jagamismajanduse Liit <
[email protected]>, Eesti Kohtunike Ühing
<
[email protected]>, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <
[email protected]>,
Notarite Koda <
[email protected]>, Eesti Maksumaksjate Liit
<
[email protected]>, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
<
[email protected]>
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse
avaldamiseks.
Pealkiri: Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsus
Registreerimise kuupäev: 24.01.2020
Registreerimise number: 1.2-1/214-1
Palume teie tagasisidet hiljemalt 20.02.2020 a. e-posti aadressile
[email protected] või
läbi DVK.
Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Meie 21.02.2020 nr 1
Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus
Täname, et saatsite meile arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse ja
tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse
(VTK).
Tutvunud VTK materjaliga, teeb Eesti Maksumaksjate Liit (EML) ettepaneku töötukassa
likvideerida ja töötuskindlustusmakse kaotada.
VTK-s on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“
tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele
tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d,
KOV-i volikogu liikmed).
Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide
järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8
600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200
aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes
hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi
isikuid umbes 23 600.1 Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena
tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda
töötuskindlustusmakset.2
Leiame, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti
puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik
väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi
sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada.
EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju
kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks
kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu
tegelikust maksukoormusest. Vt nt EML 16.10.2014 kirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile:
Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi
ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud
väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse
kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal
eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame,
et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte
ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku
kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra.
1
Vt VTK lk 37.
2
Vt VTK lk 38.
Eesti Maksumaksjate Liit
Registrikood 80005900
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199
E-post
[email protected]
www.maksumaksjad.ee
See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust
maksukoormusest.3
Töötuskindlustuse seaduse eesmärk oli algselt kindlustada töötaja töötuksjäämise riski ning
tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida koondamisel või tööandja
pankrotistusmisel. Töötukassa on sihtotstarbeline fond, mida ei tohi kasutada muudel
eesmärkidel kui fondi sissemakseid teinud isikute huvides. See on sundkindlustuse ja maksu
põhiline erinevus.
Ei ole mõtet formaalselt kindlustuse nime all koguda raha, mis tegelikult vastab maksu
tunnustele. Töötukassa likvideerimine tähendaks riigile kokkuhoidu (administreerimiskulude
arvelt) ja ka otstarbekamat maksuraha kasutust.
Töötukassa 2020. a eelarvest4 nähtub, et töötuskindlustuse kulud on plaanitud u 99 miljonit
eurot (töötuskindlustushüvitised, koondamishüvitised, tööandja maksejõuetuse hüvitised),
töötukassa tegevuskulud aga on ca 46 miljonit eurot. 410 miljonit eurot on töötukassa
eelarvesse eraldatud riigieelarvest tööturuteenuste jaoks (nt töötutoetus, töövõimetoetus).
Töötukassa reserv läheneb samas miljardile eurole ning raske on ette kujutada, kuidas ja
millal saaks seda sihtotstarbeliselt kasutada. Seega soovitame tõsiselt kaaluda alternatiivi,
et töötuskindlustusmakse kaotada ja sotsiaalmaksu mitte tõsta, kuni reservid on kahanenud
mõistliku suuruseni. Teine võimalus oleks kanda töötukassa reservi jääk riigi
stabiliseerimisreservi.
Viimati muudeti töötuskindlustuse määra 2015. aastal, langetades see 2% ja 1% tasemelt
1,6% ja 0,8% tasemele. 2014. aasta riigieelarve seadusega muudeti töötuskindlustuse
seadust nii, et edaspidi kehtestab makse määrad neljaks aastaks Vabariigi Valitsus
töötukassa nõukogu ettepanekul. Seletuskirjas oli järgmine põhjendus: Kuna riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel jälgitakse kogu valitsussektori eelarvereeglite
täitmist, on tarvilik arvestada kõigi valitsussektorisse kuuluvate asutuste
eelarvepositsioonidega. Seetõttu on oluline siduda Töötukassa eelarvepositsiooni mõjutavad
otsused riigieelarve protsessiga ning samuti tagada keskpika perioodi tulubaasi
ennustatavus.
Selle põhjenduse taustal võib tõdeda, et töötukassa nõukogu on kaotanud oma kõige
olulisema otsustuspädevuse ning muutunud tseremoniaalseks organiks.
Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuuludes nii-öelda kaudse riigihalduse
süsteemi. Mitme muudatuse tulemusena on töötukassale antud täidesaatva võimu
funktsioone, mida meie hinnangul saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike
kaudu. Seega tuleks tõsiselt kaaluda võimalust reorganiseerida töötukassa
valitsusasutuseks. See lahendaks hoobilt ka Töötukassa juhtkonnale pikemat aega suurt
muret valmistanud nimevahetuse küsimuse. Hüvitiste ja toetuste väljamaksmiseks ei vaja
töötukassa juriidilise isiku staatust, erinevalt näiteks haigekassast, kes sõlmib lepinguid
haiglatega.
Töötuskindlustusega seotud probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör Janar Holm
(21.03.2019 blogipostitus Riigikontrolli kodulehel): Aga praktikas ei kindlustata
töötuskindlustusmaksetega ainult töötusega seotud riske, vaid keskvalitsus maksab sellest
rahast ka jooksvaid kulusid. Just töötajate ja tööandjate makstav töötuskindlustusraha
moodustab suurema osa Eesti riigi likviidsusreservist. Töötuskindlustusmaksed on
muutunud valitsusele omamoodi mugavaks eelarveinstrumendiks, mis ühelt poolt aitab
näidata valitsussektori eelarve tasakaalu ning teiselt poolt võimaldab kasutada
kindlustusmaksetena laekuvat töötajatele ja tööandjatele kuuluvat raha likviidsusreservi
varjus selleks, et rahastada uusi säravaid valimiseelseid ja -järgseid lubadusi.5
3
Vt Maksumaksjate liit ütles sõna sekka töövõimereformile. – MaksuMaksja, 2014, 10, lk 5. Veebis:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1601
4
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/2020.a_eelarve.pdf
5
Vt Janar Holm. Valitsuse käsi sügaval töötajate ja tööandjate hoiupõrsas. – 21.03.2019,
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/language/et-
EE/Default.aspx?920Year=2019
2
Kõike ülaltoodut arvesse võttes teeb EML ettepaneku töötukassa senisel kujul likvideerida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Hiie Marrandi
Juhatuse liige
3