dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 25. veebruar 2020
Viit
1.2-1/214-6
Registreeritud
25. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Maksumaksjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf602 KB
  • 📎V2001.asice122 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Hiie Marrandi <[email protected]> Saadetud: 21.02.2020 17:28 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Re: Fwd: Fwd: Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Manused: V2001.asice Tere! Edastan manuses Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) arvamuse Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Lugupidamisega Hiie Marrandi Juhatuse liige Eesti Maksumaksjate Liit Ahtri 6a 10151 Tallinn Telefon 626 4195 [email protected] Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. -------- Forwarded Message -------- Subject:Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Date:Fri, 24 Jan 2020 13:48:46 +0200 From:[email protected] To:Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>, Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>, Eesti Töötukassa <[email protected]>, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO <[email protected]>, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit <[email protected]>, Eesti Jagamismajanduse Liit <[email protected]>, Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <[email protected]>, Notarite Koda <[email protected]>, Eesti Maksumaksjate Liit <[email protected]>, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]> Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Registreerimise kuupäev: 24.01.2020 Registreerimise number: 1.2-1/214-1 Palume teie tagasisidet hiljemalt 20.02.2020 a. e-posti aadressile [email protected] või läbi DVK. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 21.02.2020 nr 1 Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Täname, et saatsite meile arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Tutvunud VTK materjaliga, teeb Eesti Maksumaksjate Liit (EML) ettepaneku töötukassa likvideerida ja töötuskindlustusmakse kaotada. VTK-s on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“ tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d, KOV-i volikogu liikmed). Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8 600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200 aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi isikuid umbes 23 600.1 Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda töötuskindlustusmakset.2 Leiame, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada. EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest. Vt nt EML 16.10.2014 kirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile: Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. 1 Vt VTK lk 37. 2 Vt VTK lk 38. Eesti Maksumaksjate Liit Registrikood 80005900 Ahtri 6a, 10151 Tallinn Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199 E-post [email protected] www.maksumaksjad.ee See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.3 Töötuskindlustuse seaduse eesmärk oli algselt kindlustada töötaja töötuksjäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida koondamisel või tööandja pankrotistusmisel. Töötukassa on sihtotstarbeline fond, mida ei tohi kasutada muudel eesmärkidel kui fondi sissemakseid teinud isikute huvides. See on sundkindlustuse ja maksu põhiline erinevus. Ei ole mõtet formaalselt kindlustuse nime all koguda raha, mis tegelikult vastab maksu tunnustele. Töötukassa likvideerimine tähendaks riigile kokkuhoidu (administreerimiskulude arvelt) ja ka otstarbekamat maksuraha kasutust. Töötukassa 2020. a eelarvest4 nähtub, et töötuskindlustuse kulud on plaanitud u 99 miljonit eurot (töötuskindlustushüvitised, koondamishüvitised, tööandja maksejõuetuse hüvitised), töötukassa tegevuskulud aga on ca 46 miljonit eurot. 410 miljonit eurot on töötukassa eelarvesse eraldatud riigieelarvest tööturuteenuste jaoks (nt töötutoetus, töövõimetoetus). Töötukassa reserv läheneb samas miljardile eurole ning raske on ette kujutada, kuidas ja millal saaks seda sihtotstarbeliselt kasutada. Seega soovitame tõsiselt kaaluda alternatiivi, et töötuskindlustusmakse kaotada ja sotsiaalmaksu mitte tõsta, kuni reservid on kahanenud mõistliku suuruseni. Teine võimalus oleks kanda töötukassa reservi jääk riigi stabiliseerimisreservi. Viimati muudeti töötuskindlustuse määra 2015. aastal, langetades see 2% ja 1% tasemelt 1,6% ja 0,8% tasemele. 2014. aasta riigieelarve seadusega muudeti töötuskindlustuse seadust nii, et edaspidi kehtestab makse määrad neljaks aastaks Vabariigi Valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul. Seletuskirjas oli järgmine põhjendus: Kuna riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel jälgitakse kogu valitsussektori eelarvereeglite täitmist, on tarvilik arvestada kõigi valitsussektorisse kuuluvate asutuste eelarvepositsioonidega. Seetõttu on oluline siduda Töötukassa eelarvepositsiooni mõjutavad otsused riigieelarve protsessiga ning samuti tagada keskpika perioodi tulubaasi ennustatavus. Selle põhjenduse taustal võib tõdeda, et töötukassa nõukogu on kaotanud oma kõige olulisema otsustuspädevuse ning muutunud tseremoniaalseks organiks. Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuuludes nii-öelda kaudse riigihalduse süsteemi. Mitme muudatuse tulemusena on töötukassale antud täidesaatva võimu funktsioone, mida meie hinnangul saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega tuleks tõsiselt kaaluda võimalust reorganiseerida töötukassa valitsusasutuseks. See lahendaks hoobilt ka Töötukassa juhtkonnale pikemat aega suurt muret valmistanud nimevahetuse küsimuse. Hüvitiste ja toetuste väljamaksmiseks ei vaja töötukassa juriidilise isiku staatust, erinevalt näiteks haigekassast, kes sõlmib lepinguid haiglatega. Töötuskindlustusega seotud probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör Janar Holm (21.03.2019 blogipostitus Riigikontrolli kodulehel): Aga praktikas ei kindlustata töötuskindlustusmaksetega ainult töötusega seotud riske, vaid keskvalitsus maksab sellest rahast ka jooksvaid kulusid. Just töötajate ja tööandjate makstav töötuskindlustusraha moodustab suurema osa Eesti riigi likviidsusreservist. Töötuskindlustusmaksed on muutunud valitsusele omamoodi mugavaks eelarveinstrumendiks, mis ühelt poolt aitab näidata valitsussektori eelarve tasakaalu ning teiselt poolt võimaldab kasutada kindlustusmaksetena laekuvat töötajatele ja tööandjatele kuuluvat raha likviidsusreservi varjus selleks, et rahastada uusi säravaid valimiseelseid ja -järgseid lubadusi.5 3 Vt Maksumaksjate liit ütles sõna sekka töövõimereformile. – MaksuMaksja, 2014, 10, lk 5. Veebis: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1601 4 https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/2020.a_eelarve.pdf 5 Vt Janar Holm. Valitsuse käsi sügaval töötajate ja tööandjate hoiupõrsas. – 21.03.2019, https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/language/et- EE/Default.aspx?920Year=2019 2 Kõike ülaltoodut arvesse võttes teeb EML ettepaneku töötukassa senisel kujul likvideerida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Hiie Marrandi Juhatuse liige 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel