Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
21.02.2020 nr 1-6/2010-1
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Palume arvamus esitada 5
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Arvamuse andmiseks:
1) Sotsiaalkindlustusamet;
2) Riigi Tugiteenuste Keskus;
3) Maksu- ja Tolliamet.
Lisa: 1) eelnõu 4 lehel;
2) seletuskiri 8 lehel.
Merlin Murumets 6125019
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
06.02.2020
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui 16-aastane või vanem õppiv keskhariduseta laps lõpetab gümnaasiumi või kutseõppe
tasemeõppe, lõpetatakse peretoetuste maksmine lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute
jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele,
makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist
toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.“;
2) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Juhul, kui vanemahüvitist arvutatakse olukorras, mil isik vanemahüvitise arvutamise
aluseks oleval arvestusperioodil töötas, ja selle aja eest maksab Eesti Töötukassa tööandja
maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise
arvutamise aluseks oleval ajal või pärast seda, arvatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiselt
arvestatud sotsiaalmaks isikustatud sotsiaalmaksu hulka.“;
3) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui vanemahüvitise taotleja on arvestusperioodil töötanud teises Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudus
arvestusperioodil ja selle lõpust kuni sünnituslehe alguspäevani Eestis sotsiaalmaksuga
maksustatud tulu või tal ei ole õigust sünnitushüvitisele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitis töötasu
alammääraga.“.
§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses
(RT I, 28.12.2017, 7) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punktis 7, millega muudetakse seaduse § 33 teksti, muudetakse § 33 lõiget 2 ja
sõnastatakse see järgmiselt:
„(2) Isal on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele 30 päeva ulatuses. 30 päeva lisatakse
käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud perioodile. Ka mitmike sünni puhul on isal õigus
täiendavat vanemahüvitist saada 30 päeva. Isapuhkuse kasutamise õigust omaval isikul on
õigus isa täiendavale vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise ajal, kui selle kohta on
kantud andmed töötamise registrisse.“;
2) paragrahvi 1 punktis 7, millega muudetakse seaduse § 33 teksti, muudetakse § 33 lõiget 9 ja
sõnastatakse see järgmiselt:
„(9) Isa täiendavat vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks
saamiseni. Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul
makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.“;
3) paragrahvi 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vanemahüvitis määratakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast
435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele või lapsendamishüvitisele või
kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, määratakse
hüvitis 545 päevaks. Hüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.“;“;
4) paragrahvi 1 punktis 10, millega täiendatakse seaduse § 34 lõigetega 3–5, muudetakse § 34
lõiget 5 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(5) Vanemahüvitist ei maksta isikule, kellele makstakse ravikindlustuse seaduse alusel
sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist.“;
5) paragrahvi 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sotsiaalmaksu maksja esitab käesolevas paragrahvis loetletud andmed vanemahüvitise
saaja kohta Sotsiaalkindlustusametile elektrooniliselt.“;“;
6) paragrahvi 1 punktis 21, millega täiendatakse seaduse § 44 lõigetega 11–14, muudetakse § 44
lõike 13 punktid 1 ja 2 ning sõnastatakse need järgmiselt:
„1) lapse andmed on esitatud rahvastikuregistrisse;
2) Sotsiaalkindlustusamet on edastanud isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed
töötamise registrisse.“;
7) paragrahvi 1 punktis 22, millega muudetakse seaduse § 45 teksti, muudetakse § 45 lõiget 4
ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(4) Pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist võib vanemahüvitise saaja esitada
Sotsiaalkindlustusametile taotluse vanemahüvitise maksmise peatamiseks või jätkamiseks,
arvestades käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud perioode. Sotsiaalkindlustusamet teatab
vanemahüvitise saajale käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kasutatud ja kasutamata
päevade arvu ning peatab vanemahüvitise maksmise või jätkab vanemahüvitise maksmist.“;
8) paragrahvi 1 punktides 25 ja 26, milledega muudetakse seaduse § 56 lõiget 4 ja § 58 lõiget 2,
asendatakse sõnad „Riigi Tugiteenuste Keskus“ sõnadega „Maksu- ja Tolliamet“ vastavas
käändes.
§ 3. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(RT I, 26.10.2018, 1) § 1 punktis 13, millega muudetakse seaduse 3. peatükki, muudetakse
§ 45 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe
kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest,
mis on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud töötasu alammäära järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille
suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis.“.
§ 4. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 54 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „60,“;
2) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 63, 631, 64 ja 651 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.“;
3) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui lapse isa on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada
ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendavast
vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema abikaasal, lapse teisel
lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal.“;
4) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on kasutamata päevade ulatuses õigus saada
lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust, kui lapse üks vanem on surnud või ei täida
perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab
Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate loobumise kohta.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 ning § 4 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ………………… 2020
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
…………………………..
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
on välja töötatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning Rahandusministeeriumi
ettepanekute alusel Siseministeeriumis.
Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on luua õigusselgus, täpsustada sätete sõnastust ja
ühtlustada terminikasutust ning täiendada olemasolevaid sätteid sõnastusega, mis on
õigusloome käigus redaktsioonist ekslikult välja jäänud. Sellega tagatakse isikutele senisest
suurem õigusselgus ning seadusega pandud õigustest ja kohustustest ühene arusaadavus ja
seaduse rakendaja ühetaoline halduspraktika.
Samuti viiakse perehüvitise seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustuv redaktsioon kooskõlla
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a otsusega kohtuasjas
nr 5-19-25 „Perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 teise lause põhiseaduspärasuse kontroll“. Muudatus
näeb ette, et olukorras, kus isik vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil
töötab, siis maksab Eesti Töötukassa selle aja eest tööandja maksejõuetuse hüvitist, mis laekub
vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil või pärast seda, arvestatakse
vanemahüvitise arvutamisel ka maksejõuetushüvitiselt makstud sotsiaalmaksuga. Kuna
maksejõuetushüvitis kompenseerib saamata jäänud töötasu ja sellelt makstakse ka
sotsiaalmaks, on selline muudatus põhjendatud.
Seega on muudatused tehnilist laadi ja olulised töökorralduslikust aspektist. Uut õigust, millel
oleks laialdane mõju, siinse eelnõuga ei looda.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik
Merlin Murumets (tel 612 5019;
[email protected]) ja õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230;
[email protected]), arvestades
Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõuniku Pirjo Turki (tel 626 9179;
[email protected]), Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna äriteenuste talituse teenuse juhi
Marjana Lazarenkovi (tel 5307 0868;
[email protected]) ning
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku Rando Härgineni
(tel 611 3155;
[email protected]) ettepanekuid. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse 2020. aasta 1. juulil jõustuvat perehüvitiste seaduse redaktsiooni
(RT I, 31.10.2019, 8) ja töölepingu seaduse redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 95) ning
2022. aasta 1. aprillil jõustuvat perehüvitiste seaduse redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 106) ja
töölepingu seaduse redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 96).
Lisaks sellele muudetakse ka „Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust“ (RT I, 28.12.2017, 7) ning „Perehüvitiste seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust“ (RT I, 26.10.2018, 1), kuivõrd nendes
kahes seaduses on perehüvitiste seaduse veel jõustumata muudatusi, mida siinse eelnõuga
muudetakse.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärgid on järgmised:
1) viia kooskõlla sätted perehüvitiste seaduse eri regulatsioonides.
Viimastel aastatel on perehüvitiste seadust korduvalt muudetud. Selle seaduse
muudatused on kavandatud jõustuma kahes etapis, 1. juulil 2020 ja 1. aprillil 2022.
Arvestades, et eri ajal jõustuvaid muudatusi on palju, on tekkinud olukord, kus üksikud
sätted ühe seaduse eri regulatsioonides ei ole kooskõlas ja vajavad kooskõlla viimist;
2) tagada perehüvitiste seaduse kooskõla nii ravikindlustusseaduse kui ka
töölepinguseadusega.
Kuna perehüvitiste seaduse muudatused on seotud nii ravikindlustusseaduse kui ka
töölepingu seaduse sätetega, on muudatusettepanekute rohkus tekitanud olukorra, kus
kolme seaduse vahel on ekslikult tekkinud ebakõla;
3) viia perehüvitise seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustuv redaktsioon kooskõlla
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a otsusega
kohtuasjas nr 5-19-25 „Perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 teise lause põhiseaduspärasuse
kontroll“;
4) luua inimestele, keda perehüvitiste seadus puudutab, õigusselgus ja ühene arusaamine
neile seadusega pandud õigustest ja kohustustest.
Tagamaks õigusselgus täpsustatakse mõningate sätete sõnastust, et vältida nende sätete
mitmeti tõlgendatavust praktikas;
5) juurutada ladusat halduspraktikat, tehes muudatusi seaduse rakendaja
töökorralduslikesse ülesannetesse.
„Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõusse” (edaspidi ka eelnõu) on koondatud kahe kehtiva seaduse regulatsioonid –
perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) vastavad sätted.
Seega hõlmab siinne eelnõu kolme seaduse eri aegadel kehtivaid redaktsioone.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on
eelnõu menetlus kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 1) ning seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõige
2 punkt 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse
muudatused, teises „Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse“ muudatused, kolmandas samuti „Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ muudatused, neljandas töölepingu seaduse
muudatused ning viiendas sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse 2020. aasta 1. juulil jõustuvat perehüvitiste seaduse
redaktsiooni (RT I, 31.10.2019, 8) ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvat perehüvitiste seaduse
redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 106).
Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse seadusesse säte, mis reguleerib iga kuu makstavate
peretoetuste maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab
gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe, lõpetatakse peretoetuste maksmine gümnaasiumi või
kutseõppe tasemeõppe lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal
kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti
Hariduse Infosüsteemist (edaspidi EHIS) õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetust
tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest. See säte reguleerib olukordi, kus laps lõpetab
kooli, st omandab vastava kvalifikatsiooni ja saab lõputunnistuse, mitte ei katkesta õpinguid.
Peretoetusi ei maksta lapse eest, kes on katkestanud õpingud õppeaasta kestel, ega ole ühegi
kooli nimekirjas. Kui laps katkestab õpingud ja asub hiljem uuesti õppima, jätkatakse
peretoetuste maksmist uuesti õppima asumisest. Andmed lapse õpingute katkestamise kohta
laekuvad Sotsiaalkindlustusametile EHIS-st.
Näide 1. Eva katkestab õpingud 19. mail. Sotsiaalkindlustusamet lõpetab peretoetuste
maksmise 1. juunist. Eva otsustab, et läheb 1. septembril uuesti õppima. Sotsiaalkindlustusamet
jätkab tema eest peretoetuste maksmist 1. septembrist.
Riiklikus peretoetuste seaduses, mis kehtis kuni 31.12.2016, oli 16-aastase või vanema õppiva
keskhariduseta lapse kooli lõpetamisel ja samal kalendriaastal õpingute jätkamise korral
lastetoetuse maksmine reguleeritud, kuid 01.01.2017 kehtima hakanud perehüvitiste seadusest
on ekslikult selline säte välja jäänud. Perehüvitise seaduse seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja
tahe oleks olnud lastetoetuse saajate ringi kitsendada.
PHS-i §-s 17 reguleeritakse õigus lapsetoetusele. Lapsetoetus on klassikaline igakuine
peretoetus, mida makstakse igale lapsele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni, et toetada
tema kasvamist ja õppimist. Sama paragrahvi lõikes 2 on täpsustatud, et põhikoolis,
gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus
lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.
PHS-i § 29 lg 1 kohaselt jätkatakse peretoetuste maksmist üle 16-aastasele lapsele pärast
EHIS-st õpingute jätkamise kohta andmete saamist seni, kuni EHIS-st on saadud andmed
õpingute lõpetamise või kooli nimekirjast väljaarvamise kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PHS-i § 39 lõikega 51. Muudatus on seotud Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a otsusega kohtuasjas nr 5-19-25
„Perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 teise lause põhiseaduspärasuse kontroll“, millega tunnistati
põhiseadusvastaseks ja kehtetuks PHS-i § 37 lõike 3 kolmas lause (1. septembrist 2019
kehtivas sõnastuses) osas, mille järgi ei arvata vanemahüvitise arvutamisel isikustatud
sotsiaalmaksu hulka sotsiaalmaks, mis on arvestatud töötuskindlustuse seaduses sätestatud
tööandja maksejõuetuse hüvitiselt. Täpsemalt näeb muudatus ette, et olukorras, kus isik
vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil töötab, siis maksab Eesti
Töötukassa selle aja eest tööandja maksejõuetuse hüvitist, mis laekub vanemahüvitise
arvutamise aluseks oleval perioodil või pärast seda, arvestatakse vanemahüvitise arvutamisel
ka maksejõuetushüvitiselt makstud sotsiaalmaksuga. Kuna maksejõuetushüvitis kompenseerib
saamata jäänud töötasu ja sellelt makstakse ka sotsiaalmaks, on selline muudatus põhjendatud.
Riigikohtu otsus puudutab PHS-i § 37 lõiget 3, kuid 2022. aasta 1. aprillil jõustub PHS-i uus
redaktsioon, kus § 37 lõige 3 on esitatud muutmata kujul § 39 lõikes 5. Seega on vaja
2022. aasta 1. aprillil jõustuvas redaktsioonis teha Riigikohtu otsusest lähtudes täiendus, kuna
vastasel korral hakkaks 2022. aasta 1. aprillist kehtima sõnastus, mille Riigikohus on
tunnistanud põhiseadusvastaseks.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse parema õigusselguse huvides PHS-i § 40 lõike 5 sõnastust,
jättes sätte sisult samaks. Selle sättega reguleeritakse hüvitise arvutamine isikule, kes on
arvestusperioodil töötanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi EMÜ) või
Šveitsis ja kellel puudub Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Hüvitise suuruse arvutamine
isikule, kes on arvestusperioodil töötanud EMÜ lepinguriigis, on reguleeritud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/04, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise
kohta lisas XI. Selle regulatsiooni alt jäävad välja need isikud, kellel puudus arvestusperioodil
töine tulu Eestis kuni sünnituslehe alguseni ja kel ei olnud õigust sünnitushüvitisele. Kuna
isadel ei ole õigust sünnitushüvitisele, hõlmab see säte järgmisi isikuid:
a) vanemahüvitist taotlevaid emasid, kes töötasid hüvitise arvutamisele aluseks oleval perioodil
teises EMÜ lepinguriigis ja kellel nimetatud arvestusperioodil ei olnud Eestis sotsiaalmaksuga
maksustatavat tulu sünnitulehe alguspäevani ning kes ei saanud sünnitushüvitist;
b) vanemahüvitist taotlevaid isasid, kes töötasid hüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil
teises EMÜ lepinguriigis ja kellel ei olnud Eestis lapse ema sünnituslehe alguskuupäevani
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Kuna kirjeldatud juhtumeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/04 ei reguleeri,
tuleb need reguleerida Eesti seadustes.
Lõike täpsustamine sõnadega „ja selle perioodi lõpust kuni sünnituslehe alguspäevani“ on
vajalik eelkõige selguse huvides. Arvestusperiood, mil vaadatakse, kas hüvitisele õigust omav
isiku töötas, leitakse kõigile samal viisil, olenemata sellest, kus riigis isik tööd tegi.
Vanemahüvitise suuruse arvutamise põhimõtted, kui isik on kogu arvestusperioodi või osa
sellest töötanud EMÜ lepinguriigis, on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse 883/2004 lisas XI. Kui isik on töötanud ainult EMÜ lepinguriigis ja ka pärast
arvestusperioodi ei ole Eesti viimane töökohariik, st kuni sünnituslehe alguspäevani ei ole isiku
eest Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi panustatud, on lähtudes kõnealusest sättest põhjendatud
talle hüvitist maksta töötasu alammääras. Kui inimene ei ole kasutanud õigust ELis vabalt
liikuda ja arvestusperioodil on tema eest sotsiaalmaksu tasutud ainult Eestis, kohaldatakse
vanemahüvitise suuruse arvestamiseks Eesti seaduseid.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse „Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust” (RT I, 28.12.2017, 7).
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse PHS-i § 33 lõiget 2, milles sätestatakse isa täiendava
vanemahüvitise maksmise periood. Isal on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva
eest, mis lisatakse PHS-i §-s 34 sätestatud vanemahüvitise saamise perioodile. Muudatusega
lisatakse sättesse täpsustus, et ka mitmike sünni puhul on isal õigus täiendavat vanemahüvitist
saada 30 päeva ja mitmike sünni puhul on õigus vanemahüvitisele ühe lapse eest.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse PHS-i § 33 lõiget 9, mis sätestab erisuse isa täiendava
vanemahüvitise saamisel laste järjestikuste sündide puhul ning annab isale õiguse saada
täiendavat vanemahüvitist ka järjestikku sündinud laste puhul kuni iga lapse kolmeaastaseks
saamiseni. Isal pole aga õigust saada 30 päeva isa täiendavat vanemahüvitist üheaegselt mitme
lapse eest. Muudatusega on täpsustatud isa täiendava vanemahüvitise maksmist mitmike sünni
korral. Nagu üldiselt vanemahüvitise maksmisel, kehtib ka mitmike sünni korral
vanemahüvitise maksmisel põhimõte, et vanemahüvitist makstakse ühe lapse eest vanema
valikul. Sama põhimõte kehtib ka isa täiendava vanemahüvitise maksmise kohta.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse PHS-i § 34 lõike 2 teist lauset ja täpsustatakse, et kui lapse
emal polnud peale sünnitushüvitise õigust ka lapsendamishüvitisele, on lapse emal õigus
vanemahüvitisele 545 päevaks.
Eelnõu § 2 punktiga 4 täpsustatakse PHS-i § 34 lõiget 5 ja sätestatakse, et lapsevanematel pole
võimalik saada vanemahüvitist ka juhul, kui üks vanem saab lapsendamishüvitist, mida
makstakse samuti ravikindlustuse seaduse alusel nagu makstakse ka sünnitushüvitist. Viide
lapsendamishüvitisele oli jäänud muudetavast redaktsioonist ekslikult välja.
Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse PHS-i § 36 lõiget 11 ja jäetakse välja sotsiaalmaksu maksja
kohustus esitada Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) § 36 lõikes 1 loetletud andmed Eesti
teabevärava eesti.ee (edaspidi eesti.ee) kaudu. Praeguseks kasutab SKA andmevahetuseks
elektroonilist iseteenindust ja eesti.ee kaudu andmeid ei edastata. Andmete liikumist eesti.ee
kaudu eeldati 2017. aastal, mil kõnealuseid vanemahüvitise muudatusi koostati. Juhul kui isik
esitab mõne tõendi paberil, võtab SKA tõendi vastu ja aitab selle digiteerida.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse PHS-i § 44 lõike 13 punkte 1 ja 2, milles korraldatakse
andmete liikumine isa täiendava vanemahüvitise väljamakseks. Kui 2017. aastal räägiti läbi
PHS-i muudatuste eelnõu üle ning otsustati, kuidas võiksid andmed isa täiendava
vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks liikuda isiku, tööandjate ja SKA vahel, ei olnud
SKA-l veel iseteenindust ja praeguseid andmevahetuse võimalusi. Sätte muudatustega
lihtsustatakse isa täiendava vanemahüvitise taotlemist.
Alates 1. juulist 2020 hakkab andmevahetus isa täiendava vanemahüvitise määramiseks ja
maksmiseks käima järgmiselt:
1) isa taotleb isa täiendavat vanemahüvitist ja ka isapuhkust (kui tal on selleks õigus) SKA
iseteenindusest;
2) SKA kontrollib, kas isik on õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist, ning kui isikul
on õigus saada isapuhkust (ta on töö- või teenistussuhtes), kuvab SKA iseteenindus isiku
tööandja(d). Kui andmed on õiged, märgib isa ajavahemiku, mil soovib tööandja(te) juurest olla
isapuhkusel;
3) isapuhkuse taotlus liigub töötamise registrisse ja samal ajal saadetakse teavitus isapuhkuse
taotleja tööandjale, kes nõustumise korral ei pea midagi tegema ning mittenõustumise korral
saab anda vastuse.
SKA teeb isa täiendava vanemahüvitise väljamakse siis, kui kõik eespool loetletud tingimused
on täidetud ja lapse andmed on kantud rahvastikuregistrisse.
Ka siis, kui isa on taotlenud isa täiendavat vanemahüvitist enne lapse sündi, ent laps sureb
sünnitusel või sünnib surnuna, märgitakse lapse andmed rahvastikuregistrisse ja isal on õigus
saada isa täiendavat vanemahüvitist perioodi eest, mis eelnes lapse surmale.
Eelnõu § 2 punktiga 7 täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata pärast lapse 70
päeva vanuseks saamist. Täpsustus on seotud sooviga tagada sünnitushüvitise õiguseta emadele
nende individuaalõigus hüvitisele. Ka perede puhul, kus emadel on sünnitushüvitise õigus,
tekib õigus saada vanemahüvitist ning ühtlasi peatada ja jätkata vanemahüvitise saamist pärast
sünnitushüvitise lõppu ja pärast lapse 70-päeva vanuseks saamist. Ka seni kehtinud
regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva
ulatuses saada vanemahüvitist. Selline põhimõte on seotud vajadusega tagada naise ja lapse
tervisekaitse lapse esimestel kuudel. Siinne täpsustus tagab, et pärast lapse 70-päevaseks
saamist ei saaks nii-öelda emade individuaalõigust kanda üle lapse isale. Ka isa täiendavale
vanemahüvitisele ei ole õigust emal. Seega on tegu täpsustusega, mis tagab kõigi vanemate
võrdse kohtlemise.
Eelnõu § 2 punktiga 8 asendatakse PHS-i § 56 lõikes 4 ja § 58 lõikes 2 sõnad „Riigi
Tugiteenuste Keskus“ sõnadega „Maksu- ja Tolliamet“ vastavas käändes.
Muudatused on seotud valitsuskabineti 30. augusti 2018. a nõupidamise teema nr 2
„Täitesüsteemi ümberkorraldamisest“ protokolli märgitud otsuse punktiga 3, mille kohaselt
peeti vajalikuks viia riiginõuete konsolideeritud haldamise ülesanne Riigi Tugiteenuste
Keskusest Maksu- ja Tolliametisse. Tegemist oli Rahandusministeeriumi valitsemisalas
tööülesannete ümberkorraldamisega.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse „Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust“ (RT I, 26.10.2018, 1).
Eelnõu §-ga 3 muudetakse PHS-i § 45 lõiget 1. Lõike sisu ei muudeta, vaid selle sõnastus
viiakse kooskõlla 2022. aasta 1. aprillil jõustuva seaduse sõnastusega.
Nimelt sõnastati 2022. aasta 1. aprillil jõustuva PHS-i muudatustega ümber kogu PHS-i
3. peatükk, milles reguleeritakse vanemahüvitised. Kui kuni 30. märtsini 2022 on §-s 45
sätestatud tingimused vanemahüvitise saaja vahetamise ning vanemahüvitise maksmise
peatamise ja jätkamise kohta, siis alates 2022. aasta 1. aprillist sätestatakse §-s 45
vanemahüvitise ümberarvutamise kalendriaasta vahetumisel või vanemahüvitise korduval
taotlemisel. Sättes säilitatakse senine vanemahüvitise ümberarvutamise põhimõte. Kalendrikuu
eest makstava vanemahüvitise suurus sõltub igas kalendrikuus nende päevade arvust, mille eest
isik soovib vanemahüvitist saada.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse 2020. aasta 1. juulil jõustuvat töölepingu seaduse redaktsiooni
(RT I, 19.03.2019, 95) ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvat töölepingu seaduse redaktsiooni
(RT I, 19.03.2019, 96).
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse TLS-i § 54 lõiget 2. Sättest jäetakse välja viide §-ile 60,
kuna 2020. aasta 1. juulist on isapuhkuse periood 10 tööpäeva asemel 30 kalendripäeva. Seni
anti TLS-i § 54 lõike 2 kohaselt isapuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust (TLS-i
§-d 60, 63 ja 64) töötajale tööpäevades. Viide isapuhkuse sättele TLS-i § 54 lõikes 2 ei ole enam
õigustatud, kuna 1. juulil 2020 jõustuvad TLS-i muudatused, millega muudeti isapuhkuse
pikkust. Edaspidi ei käi isapuhkuse arvestus mitte tööpäevades, vaid kalendripäevades.
Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse TLS-i § 54 lõiget 2 ja lisatakse § 631. 2022. aasta 1. aprillist
täiendatakse TLS-i §-ga 631, milles reguleeritakse puudega lapse lapsepuhkus. TLS-i
redaktsioonis, mis hakkab kehtima 2022. aasta 1. aprillist, reguleeritakse normi selguse huvides
puudega lapse lapsepuhkus ja üldine lapsepuhkus eri paragrahvides. Kuni 31. märtsini 2022 on
puudega lapse lapsepuhkus reguleeritud TLS-i §-s 63, mis käsitleb lapsepuhkust, ning kuna
viide §-le 63 oli ka antud sättes, ei ole tehtud sisulist muudatust.
Eelnõu § 4 punktiga 3 ühtlustatakse isapuhkust saama õigustatud isikute ring PHS-is
sätestatud isa täiendava vanemahüvitise saajate ringiga.
1. juulist 2020 jõustuva PHS-i § 33 lõikes 3 sätestatakse isikute ring, kellel on õigus isa
täiendavale vanemahüvitisele. PHS-i kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ka
ema abikaasal, lapse teisel lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. TLS-is isapuhkust
reguleerivas paragrahvis (§ 60) õigustatud isikute ringi ei kehtesta. Kuna aga töö- või
teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel
viibimine, on oluline viia PHS-is isa täiendava vanemahüvitise saajate ring samadele alustele
ka TLS-is. Seega on peale bioloogilise isa õigus saada isapuhkust ka ema abikaasal, lapse teisel
lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui lapse isa on surnud, ei täida
perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab
Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendavast vanemahüvitisest loobumise kohta.
Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 65 lõikega 3 ning viiakse lapsepuhkusele ja
puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigustatute isikute ring kooskõlla üldiste vanemapuhkuste
saajate ringiga. Kui lapse üks vanematest on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat
kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku
teate lapsepuhkusest või puudega lapse vanema lapsepuhkusest loobumise kohta, on
lapsepuhkuse saamise õigus kasutamata päevade ulatuses vanema abikaasal või registreeritud
elukaaslasel.
Puhkusepäevi arvutatakse lapse kohta, nt kui üksikema on kasutanud 20 tööpäeva ulatuses ära
lapsepuhkuse õiguse ja ta abiellub uue isikuga (ning selleks ajaks on need päevad kasutatud),
siis ei teki ema abikaasal enam õigust lapsepuhkusele. Kui aga ema on kasutanud ära näiteks
15 päeva ja abikaasal oleks soov kasutada 5 päeva ulatuses, siis on see nende päevade ulatuses
võimalik.
Eelnõu § 5 sätestab eelnõu seadusena jõustumise aja.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Perehüvitised v.a elatisabi, sünnitoetus ja
lapsendamistoetus, kuuluvad EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi alla (EMÜ
määrus 883/2004), millega tagatakse sotsiaalkindlustusõiguste säilimine Euroopa Liidu piires
liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjale ja nende pereliikmetele.
6. Seaduse mõju
Muudatusettepanekud on normitehnilised ega loo uut õigust. Muudatustega ei kaasne
sotsiaalset, sh demograafilist mõju, samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.
Eelnõu § 2 punktides 5, 6 ja 8 nimetatud muudatused on töökorralduslikud ja puudutavad
Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti ning Riigi Tugiteenuste Keskuse töökorraldust,
andes võimaluse panna tööprotsessid efektiivsemalt toimima.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud PHS-i täiendav säte, mis taastab kehtivas õiguses 16–19-
aastastele keskhariduseta õpilastele peretoetuste maksmise, toob kaasa mõningase lisakulu
riigieelarvele, kuid arvestades üldist perehüvitiste eelarve suurust on lisakulu väga väike.
Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt oli 2019. aastal alla 19-aastaseid, kes lõpetasid
juunis kutseõppeasutuse, kuid asusid septembris uuesti õppima kutsekooli, ja kelle eest ei ole
suvekuude (juuli ja augusti) eest peretoetust makstud, vaid 68.
Eelnõu § 2 punktides 5, 6 ja 8 nimetatud töökorralduslike muudatuste rakendamisega
lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Rahandusministeeriumi valitsemisala sisese tööülesannete
ümberkorraldamisega ning riiginõuete haldamise ülesannetega seotud töötajad ja eelarvekulud
on eri nõuete üleandmise käigus RTK eelarvest juba suunatud MTA-sse. Rohkem
personalikulusid ei ole pärast käesoleva seadusmuudatuse tegemist kavas teha, ei lisandu ka
muid kulusid. RTK põhimäärusest jäetakse välja asutuse ülesanded, mis on seotud
elatisabinõuetega.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 1 punktid 1 ja 3 ning § 4 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil. Eelnõu
seadusena jõustumise tähtpäev on seotud nii perehüvitiste seaduse kui ka töölepingu seaduse
uue redaktsiooni jõustumisega 2020. aasta 1. juulist.
Eelnõu § 1 punkt 2 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil. Tähtpäev on seotud
nii perehüvitiste seaduse kui ka töölepingu seaduse uue redaktsiooni jõustumisega nimetatud
kuupäevast.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Maksu- ja Tolliametile.
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
..........................................
..........................................
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0201 - Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.03.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b6fa765-3319-4d0d-b6e4-983f8136d35a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b6fa765-3319-4d0d-b6e4-983f8136d35a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main