Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium Meie: 08.01.2020
nr 2-5/20-00029-1
Riigikantselei märkused
„Sotsiaalministeeriumi korraldatavate
elutähtsate teenuste kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse
eelnõu kohta
Lugupeetud minister
Sotsiaalministeerium on esitanud kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a
määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu, millega pikendatakse elutähtsa teenuse
toimepidevuse nõuete jõustumise tähtaega kolme aasta võrra, st sätestades nõuete jõustumise
uueks tähajaks 1. jaanuari 2023. a.
Kuigi Sotsiaalministeerium ei esitanud eelnõu Riigikantseleile kooskõlastamiseks, sooviksime
siiski juhtida Teie tähelepanu järgmistele asjaoludele.
Valitsuskabineti 20. juuli 2017. a nõupidamisel otsustati muu hulgas, et Sotsiaalministeeriumil
tuleb tagada elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekus
osutada vältimatut arstiabi kuni 72-tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel
võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. Sotsiaalministeeriumi esitatud
muudatusettepanek ei ole valitsuskabineti nõupidamise otsusega kooskõlas. Kui
Sotsiaalministeerium peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus hindaks varasema otsuse ümber,
tuleks selle teema ja võimalike lahendustega tulla kõigepealt kabinetinõupidamisele.
Valitsuskabineti nõupidamise materjalide ettevalmistamisel palume pöörata tähelepanu
järgmistele küsitavustele seletuskirjas.
Olete väitnud, et vältimatu abi osutajate 16- ja 72-tunnise toimepidevuse tagamiseks on vaja
eraldada 21 067 199,5 eurot. Riigi eelarvestrateegia (RES) materjalidest selgub, et 21 mln euro
hulgas on aga ka muid kulusid, mis ei ole vältimatult vajalikud toimimise tagamiseks elektri-,
side- jt elutähtsate teenuste katkestuste korral (näiteks CBRN sündmuse lahendamisega seotud
kulud, videosüsteemid, külmaauto soetus jms). Palume materjale täpsustada ning eristada
vahetult toimepidevuse tagamisega seotud vajadused nendest kuludest, mis on vajalikud
masskannatanutega olukorra lahendamiseks häda- või sõjaolukorras.
Olete seletuskirjas korduvalt viidanud kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioonile 2017-
2023 väitega, et haiglate ja kiirabipidajate igapäevast toimimist rahastab ravikindlustuse
seaduse alusel Eesti Haigekassa ning et tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras ja
riigikaitseolukordades tuleks eraldada lisaraha. Juhime Teie tähelepanu sellele, et kriisiaja
tervishoiukorralduse kontseptsiooni kohaselt „Tervishoiuteenuste osutamine ja selleks
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
igapäevaseks vajalikud vahendid peavad olema rahastatud läbi teenuse hinna. Ka ETT
toimepidevuse tagamiseks vajalik baasvõimekus peab olema rahastatud läbi teenuse hinna…..
“. Selleks, et selgelt kindlaks määrata, millises katkestuse ulatuses ja mahus on teenus
tagamine ainult ettevõtte ülesanne ning millisel tasemel on abi oodata riigilt, pidi
Sotsiaalministeerium välja töötama põhimõtted, kuidas kriisideks valmistumise ja valmisoleku
säilitamise kulud teenuse osutajatele kaetakse (sh suuremate investeeringute jaoks tuli kaaluda
eraldi investeerimislahenduste väljatöötamist). Seletuskirjast ei selgu, milliseid lahendusi on
välja töötatud ning millised elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kulud kaetakse teenuse
hinna kaudu või teenuse osutaja omavahenditest. Ka RES aruteludel juhiti tähelepanu sellele,
et esitatud 21 mln euro taotlust ei ole võimalik arutada enne nimetatud analüüside valmimist.
Palume esitada kabinetinõupidamise materjalide hulgas ülevaade, millised teenuseosutaja
toimepidevuse tagamiseks vajalikud investeeringud ja majandamiskulud rahastatakse teenuse
hinna kaudu või teenuse osutaja omavahenditest.
Palume kriitiliselt üle vaadata ka määruse eelnõule lisatud mõjuanalüüs. Analüüsist selgub, et
kui nõuete täitmine lükatakse kolme aasta võrra edasi, siis mõju elanikele on ebaoluline ning
muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Samas aga mõju majandusele võib
olla negatiivse iseloomuga. Kuigi normitehnika eeskirjas antakse eelnõu koostajale soovitusi
võimaliku mõju matemaatiliseks arvutamiseks, tuleks mõju hindamisel ikkagi arvestada teema
sisuga. Elutähtsate teenuste regulatsiooni kehtestamisel on lähtutud teenuse mõjust inimese
elule ja tervisele, st, et elutähtsa teenuse definitsiooni kohaselt on elutähtsateks teenusteks vaid
need teenused, mille katkemisel on vahetult ohus inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt ei
saa elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamata jätmisel või tagamise edasilükkamisel väita, et
muudatusel puudub elanikele negatiivne mõju või et mõju on ebaoluline.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Kersti Maurer
[email protected]
2 (2)