dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 8. jaanuar 2020
Viit
1.2-2/136-4
Registreeritud
8. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Ragnar Vaiknemets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎RK_20-00029-1.bdoc101 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Meie: 08.01.2020 nr 2-5/20-00029-1 Riigikantselei märkused „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu kohta Lugupeetud minister Sotsiaalministeerium on esitanud kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu, millega pikendatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete jõustumise tähtaega kolme aasta võrra, st sätestades nõuete jõustumise uueks tähajaks 1. jaanuari 2023. a. Kuigi Sotsiaalministeerium ei esitanud eelnõu Riigikantseleile kooskõlastamiseks, sooviksime siiski juhtida Teie tähelepanu järgmistele asjaoludele. Valitsuskabineti 20. juuli 2017. a nõupidamisel otsustati muu hulgas, et Sotsiaalministeeriumil tuleb tagada elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekus osutada vältimatut arstiabi kuni 72-tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. Sotsiaalministeeriumi esitatud muudatusettepanek ei ole valitsuskabineti nõupidamise otsusega kooskõlas. Kui Sotsiaalministeerium peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus hindaks varasema otsuse ümber, tuleks selle teema ja võimalike lahendustega tulla kõigepealt kabinetinõupidamisele. Valitsuskabineti nõupidamise materjalide ettevalmistamisel palume pöörata tähelepanu järgmistele küsitavustele seletuskirjas. Olete väitnud, et vältimatu abi osutajate 16- ja 72-tunnise toimepidevuse tagamiseks on vaja eraldada 21 067 199,5 eurot. Riigi eelarvestrateegia (RES) materjalidest selgub, et 21 mln euro hulgas on aga ka muid kulusid, mis ei ole vältimatult vajalikud toimimise tagamiseks elektri-, side- jt elutähtsate teenuste katkestuste korral (näiteks CBRN sündmuse lahendamisega seotud kulud, videosüsteemid, külmaauto soetus jms). Palume materjale täpsustada ning eristada vahetult toimepidevuse tagamisega seotud vajadused nendest kuludest, mis on vajalikud masskannatanutega olukorra lahendamiseks häda- või sõjaolukorras. Olete seletuskirjas korduvalt viidanud kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioonile 2017- 2023 väitega, et haiglate ja kiirabipidajate igapäevast toimimist rahastab ravikindlustuse seaduse alusel Eesti Haigekassa ning et tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras ja riigikaitseolukordades tuleks eraldada lisaraha. Juhime Teie tähelepanu sellele, et kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni kohaselt „Tervishoiuteenuste osutamine ja selleks Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee igapäevaseks vajalikud vahendid peavad olema rahastatud läbi teenuse hinna. Ka ETT toimepidevuse tagamiseks vajalik baasvõimekus peab olema rahastatud läbi teenuse hinna….. “. Selleks, et selgelt kindlaks määrata, millises katkestuse ulatuses ja mahus on teenus tagamine ainult ettevõtte ülesanne ning millisel tasemel on abi oodata riigilt, pidi Sotsiaalministeerium välja töötama põhimõtted, kuidas kriisideks valmistumise ja valmisoleku säilitamise kulud teenuse osutajatele kaetakse (sh suuremate investeeringute jaoks tuli kaaluda eraldi investeerimislahenduste väljatöötamist). Seletuskirjast ei selgu, milliseid lahendusi on välja töötatud ning millised elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kulud kaetakse teenuse hinna kaudu või teenuse osutaja omavahenditest. Ka RES aruteludel juhiti tähelepanu sellele, et esitatud 21 mln euro taotlust ei ole võimalik arutada enne nimetatud analüüside valmimist. Palume esitada kabinetinõupidamise materjalide hulgas ülevaade, millised teenuseosutaja toimepidevuse tagamiseks vajalikud investeeringud ja majandamiskulud rahastatakse teenuse hinna kaudu või teenuse osutaja omavahenditest. Palume kriitiliselt üle vaadata ka määruse eelnõule lisatud mõjuanalüüs. Analüüsist selgub, et kui nõuete täitmine lükatakse kolme aasta võrra edasi, siis mõju elanikele on ebaoluline ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Samas aga mõju majandusele võib olla negatiivse iseloomuga. Kuigi normitehnika eeskirjas antakse eelnõu koostajale soovitusi võimaliku mõju matemaatiliseks arvutamiseks, tuleks mõju hindamisel ikkagi arvestada teema sisuga. Elutähtsate teenuste regulatsiooni kehtestamisel on lähtutud teenuse mõjust inimese elule ja tervisele, st, et elutähtsa teenuse definitsiooni kohaselt on elutähtsateks teenusteks vaid need teenused, mille katkemisel on vahetult ohus inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt ei saa elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamata jätmisel või tagamise edasilükkamisel väita, et muudatusel puudub elanikele negatiivne mõju või et mõju on ebaoluline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Kersti Maurer [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel