Riigikantselei Teie 04.12.2019 nr RIIGIKOGU/19-
[email protected] 1239/-2T; 2-5/19-
01741/
Meie 08.01.2020 nr 1.2-3/2953-3
Arvamus PsAS § 3 muutmise ettepaneku (SE
115) kohta
Riigikogu juhatus saatis 4. detsembril 2019 Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. detsembril 2019 algatatud psühhiaatrilise abi
seaduse (edaspidi PsAS) § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE). Juhtivaks komisjoniks on
määratud sotsiaalkomisjon. Riigikantselei edastas eelpool nimetatud eelnõu Vabariigi
Valitsuse arvamuse kujundamiseks Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. 17.
detsembril 2019 toimus sotsiaalkomisjonis eelnõu esimene arutelu, kus osalesid
Sotsiaalministeeriumi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Õiguskantsleri, Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad.
Justiitsministeerium nõustub eelnõu eesmärgiga, et on vajalik võimaldada piisavalt küpsetel ja
kaalutlusvõimelistel alla 18-aastastel noortel anda teavitatud nõusolek psühhiaatrilise abi
saamiseks ka olukorras, kus seadusjärgne esindaja sellega nõus ei ole või tema nõusolekut
ei ole võimalik küsida. Hetkel PsAS kehtiv erand võlaõigusseaduse § 766 lõikest 4 sätestatud
üldpõhimõttest ei ole nende hinnangul põhjendatud ega vajalik.
Sotsiaalministeerium toetab samuti eelnõu eesmärki, mille kohaselt piisavalt küpsetel ja
kaalutlusvõimelistel piiratud teovõimega isikutel on õigus ilma seadusliku esindaja või
eestkostja nõusolekuta pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole vaimse tervise teenuste
saamiseks.
Statistikaameti andmetel oli 2019.a Eestis kokku alla 19-aastaseid elanikke 278 650 ehk 21%
kogu rahvastikust.
Enamus vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanu eas
– 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat
(Kessler et al. 2005). Vaimse tervise probleemide korral on oluline varajane märkamine ning
õigeaegne abi. Varajane sekkumine võib vähendada või peatada vaimsete häirete hilisemat
avaldumist, sest paljud vaimse tervise häired on ennetatavad ja mitmed ravitavad.
Siiski soovime eraldi välja tuua, et PsAS § 3 puudutab ka piiratud teovõimega täiskasvanute
õigust saada psühhiaatrilist abi tema enda nõusolekul. Vastavalt perekonnaseaduse § 203
lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste
on vajalik. Tihti on täiskasvanud isiku eestkostjaks kohalik omavalitsus, kes on paigutanud
inimese kas institutsionaalsele hooldusele teise kohalikku omavalitsusesse või kohtu poolt
seatud eestkoste ei hõlma eestkostet tervise küsimustes. Eesti Vabariigi poolt 29. juuni 2012
ratifitseeritud Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 25 punkti d kohaselt kohustub
osalisriik nõudma, et tervishoiutöötajad osutaksid puuetega inimestele samasuguse
kvaliteediga abi nagu teistele isikutele, kaasa arvatud vaba ja teadliku nõusoleku alusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Leiame, et kõiki inimesi tuleb kohelda psühhiaatrilise abi saamisel võrdselt sõltumata sellest,
kas tegemist on teovõimeliste või piiratud teovõimega isikutega.
Tulenevalt viidatud asjaoludest toetab Sotsiaalministeerium Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsiooni 3. detsembril 2019 algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse
eelnõu (115 SE), aga peab vajalikuks täiendada eelnõu piiratud teovõimega täiskasvanute
isikute õigusega saada psühhiaatrilist abi nende oma vaba ja teadliku nõusoleku alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ingrid Ots-Vaik 626 9168
[email protected]