dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Turvategevuse seaduse eelnõust

Sotsiaalministeerium · 7. jaanuar 2020
Viit
1.2-3/2864-2
Registreeritud
7. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32864-2 07.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc289 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 25.11.2019 nr SIM/19-1202/- [email protected] 1K; 1-6/1941-1/ Meie 07.01.2020 nr 1.2-3/2864-2 Turvategevuse seaduse eelnõust Täname teid turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Eelnõu on väga mahukas ja kindlasti vajalik, et antud valdkonda korrastada. Hindame väga kõrgelt tehtud tööd. Tutvudes eelnõuga soovib Sotsiaalministeerium juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele ning kooskõlastab eelnõu märkustega arvestamise korral: 1. Eelnõu § 4 p 4 reguleerib, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse mitmed nõuded, mh turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimine. Õigusloomeliselt on kindlasti tervitatav, et detailsemad regulatsioonid kehtestatakse seaduse asemel määruse tasandil. 1.1. Siiski oleme selguse huvides seisukohal, et turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimise regulatsioon võiks jääda eraldi määrusena. Eelnõuga luuakse mahukas määrus, millega reguleeritakse mitmed väga erinevad valdkonnad. Seletuskirjas ei ole põhjendust, miks praegu eraldi olev tervisenõuete määrus peaks tulevikus olema üheks osaks turvategevuse eeskirja määrusest. 1.2. Eelnõus tuleb seaduse tasemel reguleerida tervisenõuete üldpõhimõtted. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem-määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Nii on ka nt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS), relvaseaduses või liiklusseaduses eraldi reguleeritud tervisekontrolli põhinõuded, sh kes võib tervisekontrolli teha, kui tihti jms ning neid täpsustavad tingimused on toodud määruse tasandil. 1.3. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses. Käesoleval juhul eelnõus seaduse tasemel vastav regulatsioon puudub ning tervisekontrolli nõuete säilitamise tähtajad on toodud määruses. Siiski on andmete säilitamine konkreetne riive. Kuivõrd terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, siis sarnaselt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) tuleb vastavad tähtajad sätestada seaduses (vt täpsemalt määruse kavandi osas esitatud kommentaari p-s 4.2). 2. Eelnõu § 10 lg 7 p 7 sätestab, et turvaettevõtja on kohustatud viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule tervisekahjustuse tekitamisest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 või surma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamise juhtumist. Kehtiva turvaseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui turvateenuse osutamisel või turvaülesande või sisevalveülesande täitmisel relva või erivahendi kasutamine tekitab isikule tervisekahjustuse või põhjustab isiku surma, on turvaettevõtja või sisevalve kohustatud sellest politseile suuliselt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist. Uues sõnastuses on täpsustamata teavitamise vorm. Palume lisada seletuskirja põhjendus teavitamise vormist loobumise kohta ning selgitus, kuidas nt suulise teavitamise korral tagatakse teabe taasesitamise võimalus. 3. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajale meretöö seaduse (edaspidi MTööS) §-des 14–15 sätestatud kohustused. Meie hinnangul ei ole vajalik turvategevuse seaduses sätestada, et laeval töötavale turvatöötajale kohalduvad MTööS §-d 14 ja 15, sest laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub MTööS tervikuna. Seletuskirja kohaselt on selline säte ka kehtivas seaduses ja teenib eesmärki määrata laeval kindlaks alluvus laeva reederi, kapteni ja turvatöötajate vahel (turvatöötajad alluvad ja saavad korraldusi kaptenilt). MTööS § 4 lg 1 sätestab, et laevapere liige MTööS tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Sama sätte lõikes 2 on ära toodud, et laevapere liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes teostab lootsimist ning 3) isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist. MTööS seletuskiri selgitab, et seaduse määratluse kohaselt on laevapere liige iga isik, kes teeb laeval tööd. Seletuskiri toob veel välja, et meretöö konventsiooni ja kalandustöö konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki isikuid, kes töötavad nende konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel (meretöö konventsiooni II artikli lõike 1 punkt f ja kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e). Konventsioonid ei seo laevapere liikme mõistet sõlmitud lepingu liigi või mõne muu tingimusega, vaid sätestavad, et igale laeval töötavale isikule peab olema tagatud konventsioonidest tulenev kaitse. Sama põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik. Lisaks nimetatud konventsioonidele jagab laevapere liikme mõiste kohta selgitusi ka Rahvusvahelise Töökonverentsi ehk ILO peakonverentsi 94. (mereteemalise) istungjärgu resolutsioon (aastast 2006). Resolutsiooni kohaselt ei pruugi laevapere liikmeks olla isik, kes tavapäraselt töötab kaldal, kuid vahetevahel seoses tööga viibib lühiajaliselt laeval. Resolutsioon lubab seega laevapere liikmete ringist välja jätta isikud, kelle peamine töötegemise koht ei ole laev, erinevalt laeval töötavast turvatöötajast. 4. Eelnõule lisatud määruse kavandis (eelnõu seletuskirja lisa 2) on reguleeritud mh käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 toodud küsimused. Kooskõlastustabeli kohaselt on Siseministeerium arvestanud Politsei- ja Piirvalveameti ettepanekuga, et „turvatöötaja eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võiks teatud juhtudel läbi viia ka perearst (nt tänased IV ja V grupp). See oleks ettevõtjate jaoks odavam ja kiirem ning järelevalve osas ei oleks nii palju probleeme kehtiva tervisetõendi puudumisega“. Eelnõu 2016. a VTK tervisekontrolliga seonduvat ei sisaldunud ja seega ei analüüsitud ka tervisekontrolli tegijate laiendamise mõju, kulu jms. Samuti ei ole Sotsiaalministeerium just sel põhjusel varasemalt antud küsimuses märkusi esitanud. 4.1. Leiame, et perearstile vastava tervisekontrolli teostamise kohustuse panemine ei ole põhjendatud, selle mõju ei ole hinnatud ning teenuse pakkujatega ei ole seda läbi räägitud. Kehtiva korra järgi on tervisekontrolli teostajaks töötervishoiuarst, mitte perearst, kuna nimetatud tervisekontrolli läbiviimisel tuleb arvestada lisaks isiku tervisenõuetele sobivusele ka töökoha riskianalüüsiga, 3 ohuteguritega jm sellisega, mis on töötervishoiuarstide pädevuses. Muudatus tooks seega kaasa perearstide töökoormuse kasvu (sh pikeneb perearstile jõudmise aeg) ning samas vähendab töötervishoiuarstide töökoormust ja rolli üldisemalt. Rahaline kokkuhoid, mis kaasneks isikute perearsti vastuvõtule suunamisega võrreldes töötervishoiuarsti teenusega, ei saa põhjendada järeleandmisi töökeskkonna spetsiifilise tervisekontrolli kvaliteedis ja hinnangu vajalikkuses. Ka ei selgu seletuskirjast, et perearstidega oleks sel teemal eelnevalt läbi räägitud, mistõttu lisakohustuste panemine ei ole sellisel kujul mõistlik. Anname teada, et Sotsiaalministeerium on tellinud töötervishoiuteenuse (töötajate tervisekontroll) uuringu selgitamaks välja kehtiva töötajate tervisekontrolli korraldusega seotud kitsaskohad ning pakkumaks neile lahendusi. Uuringu käigus analüüsitakse mh ka perearstide võimalikku rolli töötervishoius ning tulemustest lähtuvalt on edaspidi võimalik kavandada muudatusi tervisekontrolli korralduse parendamiseks. Uuringut viivad läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Uuring on kavandatud valmima 2020. aasta mais. 4.2. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses kooskõlas TTKS § 42 lg-s 4 toodud tähtajaga. Määruse kavandis on sätestatud tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg. Arvestatud ei ole isikuandmete kaitse seadusega seonduvalt muudetud õigusruumi, kus säilitamisega seonduv viidi üle seadusesse. Nt TTOS-i muudeti arvestades TTKS §-s 42 sätestatut (tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine) ning isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga toodi tervisekontrolli andmete säilitamine seadusesse – TTOS § 131 lõige 11. Ka turvategevuse seaduses tuleb tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg sätestada seaduses. Teeme ettepaneku kasutada TTOS § 131 lg 11 sõnastust, arvestades eespool viidatud TTKS-i terviseandmete säilitamise üldise regulatsiooniga, st vastavalt TTKS § 42 lg-le 4 säilitatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel