Siseministeerium Teie 25.11.2019 nr SIM/19-1202/-
[email protected] 1K; 1-6/1941-1/
Meie 07.01.2020 nr 1.2-3/2864-2
Turvategevuse seaduse eelnõust
Täname teid turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile
kooskõlastamiseks esitamise eest. Eelnõu on väga mahukas ja kindlasti vajalik, et antud
valdkonda korrastada. Hindame väga kõrgelt tehtud tööd. Tutvudes eelnõuga soovib
Sotsiaalministeerium juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele ning kooskõlastab eelnõu
märkustega arvestamise korral:
1. Eelnõu § 4 p 4 reguleerib, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega
turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse mitmed nõuded, mh turvatöötaja
kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi
nõuetele vastavuse kontrollimine. Õigusloomeliselt on kindlasti tervitatav, et detailsemad
regulatsioonid kehtestatakse seaduse asemel määruse tasandil.
1.1. Siiski oleme selguse huvides seisukohal, et turvatöötaja kutsesobivusele,
kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi nõuetele
vastavuse kontrollimise regulatsioon võiks jääda eraldi määrusena. Eelnõuga
luuakse mahukas määrus, millega reguleeritakse mitmed väga erinevad
valdkonnad. Seletuskirjas ei ole põhjendust, miks praegu eraldi olev tervisenõuete
määrus peaks tulevikus olema üheks osaks turvategevuse eeskirja määrusest.
1.2. Eelnõus tuleb seaduse tasemel reguleerida tervisenõuete üldpõhimõtted.
Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra
legem-määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Nii on ka nt
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS), relvaseaduses või
liiklusseaduses eraldi reguleeritud tervisekontrolli põhinõuded, sh kes võib
tervisekontrolli teha, kui tihti jms ning neid täpsustavad tingimused on toodud
määruse tasandil.
1.3. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses.
Käesoleval juhul eelnõus seaduse tasemel vastav regulatsioon puudub ning
tervisekontrolli nõuete säilitamise tähtajad on toodud määruses. Siiski on
andmete säilitamine konkreetne riive. Kuivõrd terviseandmed on eriliigilised
isikuandmed, siis sarnaselt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi
TTKS) tuleb vastavad tähtajad sätestada seaduses (vt täpsemalt määruse
kavandi osas esitatud kommentaari p-s 4.2).
2. Eelnõu § 10 lg 7 p 7 sätestab, et turvaettevõtja on kohustatud viivitamata teatama
Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule tervisekahjustuse tekitamisest
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
või surma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamise juhtumist. Kehtiva turvaseaduse
§ 42 lg 1 kohaselt, kui turvateenuse osutamisel või turvaülesande või sisevalveülesande
täitmisel relva või erivahendi kasutamine tekitab isikule tervisekahjustuse või põhjustab
isiku surma, on turvaettevõtja või sisevalve kohustatud sellest politseile suuliselt teatama
viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.
Uues sõnastuses on täpsustamata teavitamise vorm. Palume lisada seletuskirja
põhjendus teavitamise vormist loobumise kohta ning selgitus, kuidas nt suulise
teavitamise korral tagatakse teabe taasesitamise võimalus.
3. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigilippu
kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajale meretöö seaduse (edaspidi MTööS)
§-des 14–15 sätestatud kohustused. Meie hinnangul ei ole vajalik turvategevuse
seaduses sätestada, et laeval töötavale turvatöötajale kohalduvad MTööS §-d 14 ja 15,
sest laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub MTööS tervikuna.
Seletuskirja kohaselt on selline säte ka kehtivas seaduses ja teenib eesmärki määrata
laeval kindlaks alluvus laeva reederi, kapteni ja turvatöötajate vahel (turvatöötajad
alluvad ja saavad korraldusi kaptenilt). MTööS § 4 lg 1 sätestab, et laevapere liige
MTööS tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab
laeva käigus või teenindab reisijaid. Sama sätte lõikes 2 on ära toodud, et laevapere
liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis-,
lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes
teostab lootsimist ning 3) isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle
tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist.
MTööS seletuskiri selgitab, et seaduse määratluse kohaselt on laevapere liige iga isik,
kes teeb laeval tööd. Seletuskiri toob veel välja, et meretöö konventsiooni ja kalandustöö
konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki isikuid, kes töötavad
nende konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel (meretöö
konventsiooni II artikli lõike 1 punkt f ja kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e).
Konventsioonid ei seo laevapere liikme mõistet sõlmitud lepingu liigi või mõne muu
tingimusega, vaid sätestavad, et igale laeval töötavale isikule peab olema tagatud
konventsioonidest tulenev kaitse. Sama põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv
2009/13/EÜ, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik. Lisaks nimetatud
konventsioonidele jagab laevapere liikme mõiste kohta selgitusi ka Rahvusvahelise
Töökonverentsi ehk ILO peakonverentsi 94. (mereteemalise) istungjärgu resolutsioon
(aastast 2006). Resolutsiooni kohaselt ei pruugi laevapere liikmeks olla isik, kes
tavapäraselt töötab kaldal, kuid vahetevahel seoses tööga viibib lühiajaliselt laeval.
Resolutsioon lubab seega laevapere liikmete ringist välja jätta isikud, kelle peamine
töötegemise koht ei ole laev, erinevalt laeval töötavast turvatöötajast.
4. Eelnõule lisatud määruse kavandis (eelnõu seletuskirja lisa 2) on reguleeritud mh
käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 toodud küsimused. Kooskõlastustabeli kohaselt on
Siseministeerium arvestanud Politsei- ja Piirvalveameti ettepanekuga, et „turvatöötaja
eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võiks teatud juhtudel läbi viia ka perearst (nt
tänased IV ja V grupp). See oleks ettevõtjate jaoks odavam ja kiirem ning järelevalve
osas ei oleks nii palju probleeme kehtiva tervisetõendi puudumisega“. Eelnõu 2016. a
VTK tervisekontrolliga seonduvat ei sisaldunud ja seega ei analüüsitud ka tervisekontrolli
tegijate laiendamise mõju, kulu jms. Samuti ei ole Sotsiaalministeerium just sel põhjusel
varasemalt antud küsimuses märkusi esitanud.
4.1. Leiame, et perearstile vastava tervisekontrolli teostamise kohustuse panemine
ei ole põhjendatud, selle mõju ei ole hinnatud ning teenuse pakkujatega ei ole
seda läbi räägitud. Kehtiva korra järgi on tervisekontrolli teostajaks
töötervishoiuarst, mitte perearst, kuna nimetatud tervisekontrolli läbiviimisel tuleb
arvestada lisaks isiku tervisenõuetele sobivusele ka töökoha riskianalüüsiga,
3
ohuteguritega jm sellisega, mis on töötervishoiuarstide pädevuses. Muudatus
tooks seega kaasa perearstide töökoormuse kasvu (sh pikeneb perearstile
jõudmise aeg) ning samas vähendab töötervishoiuarstide töökoormust ja rolli
üldisemalt. Rahaline kokkuhoid, mis kaasneks isikute perearsti vastuvõtule
suunamisega võrreldes töötervishoiuarsti teenusega, ei saa põhjendada
järeleandmisi töökeskkonna spetsiifilise tervisekontrolli kvaliteedis ja hinnangu
vajalikkuses. Ka ei selgu seletuskirjast, et perearstidega oleks sel teemal
eelnevalt läbi räägitud, mistõttu lisakohustuste panemine ei ole sellisel kujul
mõistlik.
Anname teada, et Sotsiaalministeerium on tellinud töötervishoiuteenuse (töötajate
tervisekontroll) uuringu selgitamaks välja kehtiva töötajate tervisekontrolli
korraldusega seotud kitsaskohad ning pakkumaks neile lahendusi. Uuringu käigus
analüüsitakse mh ka perearstide võimalikku rolli töötervishoius ning tulemustest
lähtuvalt on edaspidi võimalik kavandada muudatusi tervisekontrolli korralduse
parendamiseks. Uuringut viivad läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Uuring on kavandatud valmima 2020. aasta mais.
4.2. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses
kooskõlas TTKS § 42 lg-s 4 toodud tähtajaga. Määruse kavandis on sätestatud
tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg. Arvestatud ei ole isikuandmete
kaitse seadusega seonduvalt muudetud õigusruumi, kus säilitamisega seonduv
viidi üle seadusesse. Nt TTOS-i muudeti arvestades TTKS §-s 42 sätestatut
(tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning
säilitamine) ning isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga
toodi tervisekontrolli andmete säilitamine seadusesse – TTOS § 131 lõige 11. Ka
turvategevuse seaduses tuleb tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg
sätestada seaduses. Teeme ettepaneku kasutada TTOS § 131 lg 11 sõnastust,
arvestades eespool viidatud TTKS-i terviseandmete säilitamise üldise
regulatsiooniga, st vastavalt TTKS § 42 lg-le 4 säilitatakse ambulatoorse
tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud
teenuse andmete kinnitamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]