Keskkonnaministeerium Teie 13.11.2019 nr KEM/19-1162/-
[email protected] 1K; 1-4/19/6097/
Meie 06.01.2020 nr 1.2-3/2792-2
Eelnõu kooskõlastamine
Esitasite kooskõlastamiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu,
mille § 1 punktiga 90 sätestatakse järelevalve teostamise pädevus Terviseametile JäätS §
211 nõuete järgimise üle ehk Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi andmete esitamise üle.
Teema arutamiseks ning seisukohtade selgitamiseks toimus Sotsiaalministeeriumi ja
Keskkonnaministeeriumi asekantslerite, spetsialistide ja Terviseameti esindajatega
kohtumine 18.12.2019. Sotsiaalministeeriumi kooskõlastuse eeldus on järgnevate märkuste
arvestamine.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi andmete
esitamisel ei ole tegemist täiesti uue nõudega. Tegelikkuses on REACH-määruse artikli 33
lõike 1 kohaselt tarnijatel, kelle tarnitav toode sisaldab väga ohtlikku ainet kontsentratsioonis
üle 0,1 massiprotsendi, kohustus esitada toote saajale teavet. Selle sätte eesmärgiks on
aidata kaasa toodete ohutule kasutamisele, minimaalselt tuleb sellisel juhul esitada aine
nimetus. REACH-määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt on toodete tootjatel või importijatel
kohustus teavitada Euroopa Kemikaaliametit, kui väga ohtlikku ainet sisaldub tootes üle ühe
tonni tootja või importija kohta aastas ning aine sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi. Jäätmete
raamdirektiivis sätestatud nõue, mis JäätSi eelnõu §-ga 211 üle võetakse, puudutab küll
samu aineid, kuid erinevalt kehtivast teavituskohustusest ei ole see sõltuv aastasest
kogusest, vaid ainult väga ohtlike ainete sisaldusest tootes. Kehtiva korra kohaselt on
teavitamise künniskogus tonn ainet aastas tootja või importija kohta küllatki suur, arvestades
kõnealuste ainete ohtlikkust.
Loodava Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi toodetest teavitajate ring on väga lai ja
kompleksne ning oluliselt suurem REACH-i ainepõhisest lähenemisest. Terviseamet pädeva
asutusena küll osaleb Euroopa Kemikaaliameti tegevustes ainete hindamises, väga ohtlike
ainete identifitseerimises, kuid toodete ohutuse järelevalve (ained toodetes) on suuresti
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) pädevuses (tooteohutus, tooted, ohtlikud
tooted, ehitusmaterjalid jne), samuti on Keskkonnainspektsiooni (KKI) pädevuses teha
toodetele kehtestatud nõuete ja probleemtoodete üle järelevalvet.
Eelnõu seletuskirja alguses on küll märgitud, et laiemat mõju avaldab tarneahelas osalejate
kohustus hakata kandma Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavet selliste toodete kohta,
mis sisaldavad väga ohtlikke aineid üle teatava massikontsentratsiooni, kuid mõjuanalüüsi
osas on kokkuvõtvalt nenditud, et seaduse rakendamine ei ole seotud oluliste riigi
kulutustega. Nenditakse, et seoses Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi loomisega ning
selle teavitamise kohustusega võivad kaasneda kulud järelevalveasutustele järelevalve
korraldamiseks. Siin näeme meie aga olulist mõju Terviseameti eelarvele ja järelevalve mahu
suurenemist. Lisaks ei ole mõistlik teostada järelevalvet mitte lihtsalt andmebaasi andmete
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
esitamise üle, vaid järelevalve hõlmab endas tervikuna toodete ohutuse järelevalvet. Selleks,
et teha järelevalvet andmebaasi teavitamise üle on tarvis teada saada, kas toodetes on
teavitamist vajavaid aineid (dokumentatsiooni või analüüside põhjal) ning alles siis, kas neist
ainetest on nõuetekohaselt Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi vastav info edastatud.
Dokumentatsiooni kontrollimise oskused on olemas nii TTJA, KKI kui TA inspektoritel.
Analüüside tegemise võimalused on aga piiratud ja vajavad täiendavaid ressursse
järelevalvele.
Sotsiaalministeeriumi ettepanek on sõnastada kõnealune järelevalvet puudutav säte
seaduse eelnõus selliselt, et lähtudes kehtivast seadusandlusest iga järelevalveasutus teeb
järelevalvet oma pädevuse piires ning lisab praegustele kontrolltoimingutele ühe küsimuse
Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavitamise kohta. Toetame ka algatust, et 2020.
aastal alustada üldist kemikaalivaldkonda ja tooteid puudutavate järelevalvepädevuste
ülevaatust.
Lisaks eelnevale märkusele esitame tähelepaneku eelnõu § 2 punkti 30 osas, millega
reguleeritakse pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni enesekontrollisüsteemi.
Eelnõu mõjude osas on märgitud, et enesekontrollisüsteemi rakendamisega ei tohiks
kaasneda ettevõtetele täiendavat administratiivset koormust, kuna praegugi peab tootjatel ja
tootjate ühendustel ning pakendiettevõtjatel ja taaskasutusorganisatsioonidel olema
metoodika, milliste andmete ja dokumentide põhjal koostatakse pakendiregistrisse ja
probleemtooteregistrisse esitatavad andmed. Leiame, et metoodika, milliste andmete ja
dokumentide põhjal koostatakse pakendiregistrisse ja probleemtooteregistrisse esitatavad
andmed ei ole sama, mis on enesekontrollisüsteem. Seega palume täiendada
pakendiseaduse § 181 lg 3 kontekstis mõjude hinnangut selles osas, kas eelnõuga
kaasnevad olulised täiendavad kohustused ka meditsiiniseadmete valdkonnas tegutsejatele
või tekib mõju tervishoiuteenuse hinnale ja seadmete kättesaadavusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Aive Telling 715 3474
[email protected]
Ebe Sarapuu 626 9337
[email protected]