Saatja: Eesti Jahimeeste Selts <
[email protected]>
Saadetud: 06.01.2020 08:46
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Aive Telling <
[email protected]>
Manused: 1Pliimoonakasut Som (2).asice
Tere
Edastan Eesti Jahimeeste Seltsi arvamuse pliimoona kasutamisest.
Lugupidamisega
’Lea Truska
EJS juhiabi
EESTI JAHIMEESTE SELTS
ESTONIAN HUNTERS SOCIETY, ESTNISCHE JAGDGESELLSCHAFT
Pr Aive Telling
Keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Meie: 3.01.2020. nr 1
Rahvatervise osakond Teie:
Sotsiaalministeerium
Pliimoona kasutamine ja märgalad
Lp. Aive Telling
Suur tänu võimaluse eest anda meiepoolne sisend ja arvamus pliimoona kasutamise ja
märgalade kohta.
Olles tutvunud REACH komitee ettepanekutega seoses pliid sisaldavate haavlite ja muu
laskemoona kasutamise piiramisega teeb Eesti Jahimeeste Selts järgnevad märkused ja
ettepanekud:
1) Väga üldine on definitsioon „märgalad“. Jahimeestele peab olema täpselt selge,
mida selle all mõistetakse. Kui definitsioon on ebatäpne võib kaasneda sagedasi
rikkumisi, vaidlusi kontrollorganitega ning kohtuprotsesse. Eesti jahimees on
seadusekuulekas, kuid visa oma õiguste eest seisma.
21 % Eesti territooriumist on kõrgsood. Märgala peab olema looduses väga
selgelt määratletav, kas see on näiteks jõgi, järv, meri, veehoidla jne. Samuti on
keerukas selle ala piiride määramine. Enamus meie kaldavööndist on tiheda võsa
või pillirooga kaetud. Kuidas seal seda tsooni mõõta saab?
Samuti tuleb selgelt öelda, kas jahipidamisel märgalal võib jahimehel pliimoon
kaasas olla või mitte. On rida ulukeid, keda kütitakse pliid sisaldava moonaga nt.
rebane, võõrliigid kährikkoer ja mink e. ameerika naarits. Nende ulukite
küttimine on vajalik loodusliku tasakaalu säilitamiseks ja nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks.
Algdokumendis jääb selgusetuks väike-kaliibrilise relva 22 LR ehk 5,6
millimeetrit ääretulepadruni kasutamise võimalus. Neid kasutatakse samuti
väikeulukite küttimisel. Väga suur osa sportlaskmisi toimub samuti eelpool
nimetatud padruniga. Tänaseni ei ole pakutud kuulide tootmiseks alternatiivset
materjali, mis tagaks relvale ega tulistajale ohutu tulistamise.
Jahipidamine ei ole ammu enam hobi vaid sotsiaalne tellimus. Jahimehed on
kohustatud kontrollima ulukite arvukust ja tõrjuma nakkushaigusi. Metskitsede
arvukus on kasvanud tänu soojadele talvedele: kohe on kasvanud ka
maaomanikele ulukite poolt tekitatud metsa- ja põllukahjud ning kasvanud
liiklusavariide arv. Möödunud aastal toimus 4408 liiklusõnnetust metskitsedega.
Tänu sellele on maaomanike survel metskitse jahihooaega pikendatud ja
kehtestatud suur küttimisplaan. Suur osa metskitsi kütitakse efektiivsuse tõttu
pliid sisaldava moonaga Metssea küttimisel kasutatakse samuti enamasti pliid
sisaldavat moona.
Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970
Eesti / Estonia Fax: +372 60 25971
Reg. Nr: 80028484 E-mail:
[email protected]
EESTI JAHIMEESTE SELTS
ESTONIAN HUNTERS SOCIETY, ESTNISCHE JAGDGESELLSCHAFT
2) Meie jaoks ei ole tähtsusetu ka sotsiaalne pool. Meie jahimeeskond vananeb,
keskmine vanus on praegu üle 54 aasta. Nende kasutuses olev relvastus
ei võimalda kasutada terasmoona, kuna relv võib puruneda ja tekitada jahimehele
vigastusi.
Arvestades eeltoodut teeb Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus samuti ettepaneku rakendada
piisavalt pikka ülemineku aega pliimoonalt alternatiivmoonale. EJSi juhatus on välja
pakkunud 10 aastast perioodi..
Oleme vajadusel valmis andma lisainformatsiooni ning täiendavaid selgitusi.
Veelkord suur tänu Teile!
Lugupidamisega
Margus Puust
EJS president
Kuristiku 7, 10127 Tallinn, Tel/Phone: +372 60 25970
Eesti / Estonia Fax: +372 60 25971
Reg. Nr: 80028484 E-mail:
[email protected]