EELNÖU
Puhade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise
seadus
§ l. Puhade ja tähtpäevade seaduse § 3 punkti 3l senine tekst loetakse punktiks 32 ning
paragrahvi täiendatakse punktiga 3 järgmises sönastuses:
"3 ) l.juuni - lastekaitsepäev;".
§ 2. Eesti lipu seaduse § 6 löiget l täiendatakse punktiga 61 järgmises sönastuses:
"61) l.juuni - lastekaitsepäev;".
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13.01.2020.
var-
\
Indr&bsSiiar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantseiei
Kuupäev /J. ^ ^9^9
Viit /''//^-
~T
/s^
Piihade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise
seaduse eelnöu seletuskiri
I Sissejuhatus
Käesoleva eelnöuga täiendatakse puhadeja tähtpäevade seadustja Eesti lipu seadust punktiga,
mis sätestab l. juuni, lastekaitsepäeva, riikliku tähtpäevanaja lipupäevana.
Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.
II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu
Eelnöuga muudetakse puhade ja tähtpäevade seadust täiendades riiklike tähtpäevade loetellu
lastekaitsepäevaga. Samuti täiendatakse Eesti lipu seaduses toodud lipupäevade loetelu
lastekaitsepäevaga.
Ettepaneku muuta lastekaitsepäev lipupäevaks tegid Riigikogu fraktsioonidele ja
sotsiaalkomisjonile Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Uhendus,
Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade
ja Valdade Liit, Eesti Noorteuhenduste Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Vaimse
Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Opilasesinduste Liit, MTU Igale Lapsele Pere, MTU
Lastekaitse Liit, MTU Oma Pere, SA EELK Perekeskus, SEB Heategevusfond,
Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Tartu Ulikooli Uliöpilasesindus ja
Vabauhenduste Liit, pöhjendades seda alljärgnevalt:
Turvaline ja lapsesöbralik Eesti on iga lapse öigus ning meie köigi kohustus ja vöimalus köikjal
ning alati. URO lapse öiguste konventsioon röhutab vanemate körval riigi rolli lapse öiguste
kaitsmisel ja arenguks vaj alike tingimuste loomisel. Lapse arengut ja heaolu möjutavad nii
päritolu, bioloogiline, psuhholoogiline kui ka sotsiaalne keskkond, ning viimane on otseses
seoses uhiskondlike otsustega. Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana,
mil heisatakse riigilipud, kannab endas sönumit, et uhiskonnas on lapsed väärtustatud
samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad - on ju ka neil oma riiklik tähtpäev.
Lastekaitsepäeva tähistamine on saanud Eestis tugevaks tavaks. Nii perekonnad, kogukonnad
kui ka linnaa ja vallad korraldavad lapsi röömustavaid iiritusi, tehakse palju toredat nii laste
jaoks kui lastega koos. See tähendab, et hetkel on lastekaitsepäev rahvapuha, mille muutmine
riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks oleks igati pöhjendatud ja loogiline.
Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ulemaailmsel
konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis
kinni peetud l. juuni tavast, mis on parit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal
San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel
polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu
esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 30 aastat tagasi.
l. juunil antakse ka Vabariigi Presidendi roosiaias ule "Lastegaja lastele" tunnustusauhindu.
Laureaatideks on kaheksa laste heaolust hooliva organisatsiooni poolt väljä valitud inimesedja
organisatsioonid, kelle uued algatused voi pikaajaline tegevus on positiivselt möjutanud laste
l
ja perede käekäiku kohalikul, maakondlikul voi riiklikul tasandil. Aastal 20 16 anti Eestile URO
partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development) poolt auhind,
millega tunnustati riigi järjepidevat ja jöulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Riik
väärtustab emasid, isasid ja vanavanemaid, heisates riigilipud. Nuud on riigil aeg astuda
järgmine sammja anda ka lastele päris nende oma päev, kuulutades l. juuni lastekaitsepäevana
riiklikuks tähtpäevaksja lipupäevaks.
Ill Eelnou terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi termineid.
IV Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
V Seaduse möjud
Seaduse jöustumine suurendab lastekaitsepäeva tähtsust ning röhutab laste ja perede temaatika
olulisust riigile ja kogu uhiskonnale.
Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnöu
rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuste eelarvetesse tulusid.
Seaduse jöustumine
Seadusjöustub illdises korras.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13.01.2020.
IndreR'-Baar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
2
Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ja E esti lipu seadust punktiga, mis sätestab 1. juuni , lastekaitse päeva , riikliku tähtpäeva na ja lipupäevana . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust täiendades riiklike tähtpäevade loetellu lastekaitsepäeva ga . Samuti täiendatakse Eesti lipu seaduses toodud lipupäevade loetelu lastekaitsepäevaga. Ettepaneku muuta lastekaitsepäev lipupäevaks tegid Riigikogu fraktsioonidele ja sotsiaalkomisjonile Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit , Eesti Noorteühenduste Liit , Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon , Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon , Eesti Õpilasesinduste Liit , MTÜ Igale Lapsele Pere , MTÜ Lastekaitse Liit , MTÜ Oma Pere , SA EELK Perekeskus , SEB Heategevusfond , Sotsiaalkindlustusamet , Sotsiaalministeerium , Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ja Vabaühenduste Liit , põhjendades seda alljärgnevalt: Turvaline ja lapsesõbralik Eesti on iga lapse õigus ning meie kõigi kohustus ja võimalus kõikjal ning alati. ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. Lapse arengut ja heaolu mõjutavad nii päritolu, bioloogiline, psühholoogiline kui ka sotsiaalne keskkond, ning viimane on otseses seoses ühiskondlike otsustega. Otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad - on ju ka neil oma riiklik tähtpäev. Lastekaitsepäeva tähistamine on saanud Eestis tugevaks tavaks. Nii perekonnad, kogukonnad kui ka linnad ja vallad korraldavad lapsi rõõmustavaid üritusi, tehakse palju toredat nii laste jaoks kui lastega koos. See tähendab, et hetkel on lastekaitsepäev rahvapüha, mille muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks oleks igati põhjendatud ja loogiline. Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 30 aastat tagasi. 1. juunil antakse ka Vabariigi Presidendi roosiaias üle “Lastega ja lastele” tunnustusauhindu. Laureaatideks on kaheksa laste heaolust hooliva organisatsiooni poolt välja valitud inimesed ja organisatsioonid, kelle uued algatused või pikaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku kohalikul, maakondlikul või riiklikul tasandil. Aastal 2016 anti Eestile ÜRO partnerorganisatsiooni IFFD (International Federation for Family Development ) poolt auhind, millega tunnustati riigi järjepidevat ja jõulist tegevust laste ja perede heaolu parandamisel. Riik väärtustab emasid, isasid ja vanavanemaid, heisates riigilipud. Nüüd on riigil aeg astuda järgmine samm ja anda ka lastele päris nende oma päev, kuulutades l. juuni lastekaitsepäevana riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks. III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seaduse jõustumine suurendab lastekaitsepäeva tähtsust ning rõhutab laste ja perede temaatika olulisust riigi le ja kogu ühiskonnale. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omav alitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algata b Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13 .0 1 .20 20 . Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon i esimees
Vabariigi Valitsus
14.01.2020 nr 1-1/14-132/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a
13. jaanuaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (132 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0047 - Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (132 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.1.2020 resolutsioonile
Osapooled: Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 06.02.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a87bc2b9-a4ca-49b3-a55e-1e804b18b015
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a87bc2b9-a4ca-49b3-a55e-1e804b18b015?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 15.01.2020 / 1-1/14-132/1;
Riigikantselei / 15.01.2020 / 2-5/20-00086
Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (132 SE)
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ja ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 06.02.2020
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht.
Tähtaeg: 30.01.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.2.2020 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-0047.
Kontroll: Andres Kruus
Teadmiseks riigiasutustes: Kultuuriministeerium <
[email protected]>, Rahandusministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 15.01.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655