dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 15. jaanuar 2020
Viit
1.5-20/119-1
Registreeritud
15. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-20 Tervisevaldkonna infosüsteemide ja registrite andmete kohta tehtud andmeväljastustaotlused
Toimik
1.5-20/2020
Vastutaja
Mai-Liis Kullama (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. veebruar 2020

Failid

  • 📎78_Kooskolastus_298T-11.asice37 KB
  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎EK taotlus.asice402 KB
  • 📎EMIR päring.asice14 KB
  • 📎Piret Loivekese infoparin webserveris.pdf32 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anneli Laansoo <[email protected]> Saadetud: 15.01.2020 10:43 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Infopäring Tere! Palun registreerida lisatud infopäring ning suunata deltas minule. Tervitades Anneli From: Gudrun Veldre <[email protected]> Sent: Monday, January 13, 2020 5:16 PMTo: Anneli Laansoo <[email protected]>Subject: FW: Infopäring Lugupeetud Anneli Laansoo, Saadan edasi täna müokardiinfarktiregistrile TARTU Ülikooli doktorant Piret Lõivekese poolt saadetud isikustatud andmete infopäringu koos eetikakomitee dokumentidega (loa ja taotluse endaga). Mingil põhjusel on digitaalselt allkirjastatud päringuvormil muutunud osa märke küsimärkideks. Seetõttu lisan ka antud päringuvormi selliselt, nagu see laekus kliinikumi webserverisse. Kuna doktorandil on plaanis MIRist saadavaid andmeid linkida Haigekassa andmetega ning uurimistöö tulemusel esitada abstrakt tähtajaga 14.02.2020 Euroopa Kardioloogide Seltsi aastakonverentsile, siis osutub see võimalikuks vaid juhul, kui otsus päringu kohta on kiire. Omalt poolt loodan, et antud uurimistöö tulemused on abiks ka MIR ja Haigekassa andmete linkimistöödeks, mis on planeeritud vastavalt MIR uuele põhikirjale 2021. aastaks. Parimate soovidega Gudrun Veldre Müokardiinfarktiregistri direktor, SA TÜ Kliinikum +372 7318 459, +372 53 318 459, , From: Piret Lõiveke - PERH <> Sent: Monday, January 13, 2020 2:38 PMTo: EMIR <>Subject: Infopäring Tere, manuses on digiallkirjastatud dokument infopäringuga EMIRist. Teise dokumendina on lisas TÜ inimuuringute eetika komiteele tehtud uurimistöö kooskõlastuse avaldus kuna ametliku vormi täitmisel saab lisada ainult ühe faili (selleks panin kinnitatud kooskõlastuse). Selles dokumendis on lk 7 peatükis "Uurimistöö II" näha kõnealuse uurimistöö metoodika ja EMIRist ning Haigekassas ja Retseptikeskusest päritavad andmed. Lugupidamisega, Piret Lõiveke UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT 1. UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö nimetus: Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis. Uurimistöö toimumiskoht: Tartu Ülikooli südamekliinik, Tartu, Eesti SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, Eesti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinn, Eesti Uurimistöö põhjal valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoriväitekiri. Juhendajateks on prof Jaan Eha, Toomas Marandi, Tiia Ainla ja prof Krista Fischer. 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1 Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Jaan Eha teaduslik kraad: PhD amet: kliiniku juhataja töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti telefoninumber: (+372) 731 8404 e-post: [email protected] 2.2 Uurimistöö teostajad 2.2.1 ees- ja perekonnanimi: Piret Lõiveke teaduslik kraad: - amet: doktorant töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ) J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH) telefoninumber: (+372) 522 4324 e-post: [email protected] 2.2.2 ees- ja perekonnanimi: Toomas Marandi teaduslik kraad: PhD 1 amet: teadur töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ) J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH) telefoninumber: (+372) 617 1042 e-post: [email protected] 2.2.3 ees- ja perekonnanimi: Tiia Ainla teaduslik kraad: PhD amet: teadur töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ) J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH) telefoninumber: (+372) 617 1183 e-post: [email protected] 2.2.4 ees- ja perekonnanimi: Krista Fischer teaduslik kraad: PhD amet: professor töökoht: Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut töökoha aadress: J. Liivi 2, 50409, Tartu, Eesti telefoninumber: (+372) 737 5496 e-post: [email protected] 2.2.5 ees- ja perekonnanimi: Mai Blöndal teaduslik kraad: PhD amet: teadur töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ) J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH) telefoninumber: (+372) 520 4220 e-post: [email protected] 2.2.6 ees- ja perekonnanimi: Aet Saar teaduslik kraad: PhD amet: arst-resident töökoht: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti telefoninumber: (+372) 5814 4616 e-post: [email protected] 2 2.3 Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus 2.3.1 volitatud isiku ees- ja perekonnanimi: Terje Peetso amet: juhatuse liige töökoht: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökoha aadress: J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti allkiri 2.3.2 volitatud isiku ees- ja perekonnanimi: Katrin Kaarna amet: kliiniliste uuringute koordinaator töökoht: SA Tartu Ülikooli Kliinikum töökoha aadress: L. Puusepa 1a, 50406, Tartu, Eesti allkiri 3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE • Allikas: Projekt: Arterite ateroskleroosi funktsionaalne, metaboloomiline ja geneetiline profileerimine. Uudsete riski hindamise algoritmide juurutamine kliinilises praktikas. Projekti kestvus: 01.01.2019 – 31.12.2023 • Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Uurimistöö tegijatele ei maksta eraldi töötasu seoses antud tööga. Projekti rahastusest makstakse uurijatele töötasu ja doktorantidele stipendiumi varasemalt kokkulepitud korras. Uuringus osalejatele tasu ei maksta. 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST Südame veresoonkonna haigused (SVH) põhjustavad igal aastal Euroopas 3,9 miljoni ja Euroopa Liidus 1,8 miljoni inimese surma. See moodustab vastavalt 45% ja 37% kogu suremusest. Südame isheemiatõbi põhjustab 19% meeste ja 20% naiste üldsuremusest Euroopas. SVHst tingitud kogukulu Euroopa majandusele hinnatakse 210 miljardi euroni aastas. Suremus koronaarhaigusesse on arenenud riikides viimaste aastakümnete jooksul pidevalt langenud. Vähenenud on koronaarhaiguse tõsiseima avaldumisvormi, ägeda müokardiinfarkti (ÄMI), nii esmaste kui ka korduvate juhtude esinemissagedus. Samuti on paranenud ÄMI järgne prognoos (European Cardiovascular Disease Statistics. 2017 eddition). Selle põhjuseks arvatakse olevat nii koronaarhaiguse riskitegurite efektiivsem mõjutamine kui ka edusammud ravikäsitluses (Björck et al, 2009, Smolina et al, 2012; Schmidt et al, 2012). Kuigi Eesti järgib SVH suremuse osas Euroopa üldist trendi, oleme jätkuvalt haiguse kõrge esinemissageduse tõttu SVH suhtes kõrge riskiga riik (Piepoli et al. 2016). 3 2012. aastal loodud Eesti Müokardiinfarktiregister (EMIR) ning selle juures töötav teadusgrupp on viimastel aastatel andnud oma teadustööga hea ülevaate koronaarhaiguse ja ÄMI käsitlusest ning selle trendidest ajas haiglaperioodil (Ainla, 2005; Blöndal, 2013; Saar, 2019). Vähem käsitlust on leidnud primaarne ja sekundaarne preventsioon. Sekundaarne preventsioon Epidemioloogiliste uuringute andmetel on viimastel aastatel toimunud SVH suremusnäitaja languses seisak. Efektiivsema sekundaarse preventsiooni rakendamisel on võimalik saavutada suremuse edasine langus. ÄMI sekundaarse preventsiooni tõenduspõhisteks interventsioonideks on optimaalne medikamentoosne ravi antiagregantide ja statiinidega, vererõhu, lipiidide ja veresuhkru eesmärkväärtuste saavutamine, elustiili muudatused. Kuna tüsistuste risk on kõrgeim esimesel aastal peale ÄMI, on eriti oluline agressiivne riskifaktorite ohjamine ning medikamentoosse ravi soovituste järgimine. Läbiviidud uuringute alusel on sekundaarse preventsiooni suureks probleemiks Eestis ja Euroopas medikamentoosse ravi halb ravisoostumus. Kolm kuud peale ÄMI tõttu hospitaliseerimist ei kasutanud suur enamus patsiente kolme ravijuhistes soovitatud ravimit. Kõigest 27% Eesti patsientidest ostis ÄMI järgselt välja statiinid (Marandi et al 2010). Vastukaaluks Eesti tulemustele näidati hiljuti Rootsis SWEDEHEART registri alusel, et esimese aasta statiinide tarvitamine võib olla kuni 87,9%. Intensiivsete programmide rakendamine annab ravisoostumuse ja elustiilimuutuste osas sekundaarses preventsioonis paremaid tulemusi (Piepoli et al 2016). 2. tüüpi diabeet ja neerupuudulikkus 2. tüüpi diabeetikute ning neerupuudulikkusega patsientide hulk suureneb kogu maailmas. Nii diabeet kui neerupuudulikkus on SVH riskifaktorid ning samas on nad tihti ÄMI ravis olulisteks ravitaktika valikute mõjutajateks. Diabeedi ja neerupuudulikkuse esinemine asetab patsiendi enamasti kõrge riski kategooriasse ning on ilmekalt näidatud riski – ravi paradoksi esinemist ka Eesti MI patsientide hulgas (Saar et al 2018). Antud patsientide kontingendi ravitulemused haiglas ning suremus ÄMI järgselt on oluliselt kõrgemad kui mittediabeetikutel ja neerupuudulikkuseta patsientidel (Bjarnason et al 2019; Sattar et al 2019). Seega on ravikäsitluse objektiivne ja kriitiline hindamine oluline. Kirjandusallikad: Ainla T. Acute myocardial infarction in Estonia: clinical characteristics, management and outcome. 2005. Bjarnason TA, Hafthorsson SO, Kristinsdottir LB, Oskarsdottir ES, Johnsen A, Andersen K. The prognostic effect of known and newly detected type 2 diabetes in patients with acute coronary syndrome. Eur Heart J Acute Cardiovasc Care. 2019 May 20:2048872619849925. doi: 10.1177/2048872619849925. Björck L, Rosengren A, Bennett K, Lappas G and Capewell S. Modelling the decreasing coronary heart disease mortality in Sweden between 1986 and 2002. Blöndal M. Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia. 2013. 4 European Cardiovascular Disease Statistics. 2017 eddition. Inouye, M, Abraham, G, Nelson, CP, Wood, AM, Sweeting, MJ, Dudbridge, F, et al. (2018). Genomic risk prediction of coronary artery disease in 480,000 adults. Journal of the American College of Cardiology, 72(16):1883 LP–1893. Marandi T, Baburin A, Ainla T. Use of evidence-based pharmacotherapy after myocardial infarction in Estonia. BMC Public Health. 2010 Jun 23; 10:358. doi: 10.1186/1471-2458- 10-358. Nordestgaard BG, Chapman MJ, Humphries SE, Ginsberg HN, Masana L, Descamps OS et al. (2013). Familial hypercholesterolaemia is underdiagnosed and undertreated in the general population: Guidance for clinicians to prevent coronary heart disease. European Heart Journal, 34(45):3478–3490. Piepoli M et al. (2016). 2016 European Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice: The Sixth Joint Task Force of the European Society of Cardiology and Other Societies on Cardiovascular Disease Prevention in Clinical Practice (constituted by representatives of 10 societies and by invited experts) Developed with the special contribution of the European Association for Cardiovascular Prevention & Rehabilitation (EACPR) Saar A. Acute myocardial infarction in Estonia 2001–2014: towards risk-based prevention and management. 2019. Saar A, Läll K, Alver M, Marandi T, Ainla T, Eha J, Metspalu A, Fischer K. Estimating the performance of three cardiovascular disease risk scores: the Estonian Biobank cohort study. J Epidemiol Community Health. 2019; 73:272–277. Sattar S, Ahmed N, Akhter Z, Aijaz S, Lakhani S, Malik R, Pathan A. In-Hospital outcomes in acute coronary syndrome patients with concomitant severe chronic kidney disease undergoing percutaneous coronary intervention. Pak J Med Sci. 2019 Mar-Apr;35(2):291- 297. doi: 10.12669/pjms.35.2.276. Schmidt M, Jacobsen JB, Lash TL, Bøtker HE, Sørensen HT. 25 year trends in first time hospitalisation for acute myocardial infarction, subsequent short and long term mortality, and the prognostic impact of sex and comorbidity: a Danish nationwide cohort study. BMJ 2012;344:17;e356 Smolina K, Wright L, Rayner M, Goldcare M Determinants of the decline in mortality from acute myocardial infarction in England between 2002 and 2012: linked national database study BMJ 2012; 344:d8059 5 5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Uurimistöö eesmärgid Uurimustöö eesmärk on SVH primaarse ja sekundaarse preventsiooni olukorra kaardistamine Eestis. Lisaks anda ülevaade üha suureneva haigete grupi, 2. tüüpi diabeedi ning neerupuudulikkusega patsientide, ÄMI ravikäsitlusest ning -tulemustest. I hinnata ÄMI käsitlust ning selle erisusi 2. tüüpi diabeedi ning neerupuudulikkusega patsientidel EMIR andmete põhjal Eestis ning võrrelda andmeid Berliini registri andmetega. II kaardistada dünaamikas sekundaarses preventsioonis soovitatud medikamentoosse ravi kasutamine. III võrrelda Eesti ja Rootsi SVH sekundaarse preventsiooni meetmeid ning nende tulemuslikkust. Uurimistöö põhjendus ja kokkuvõte Viimastel aastatel on täheldatud SVH suremuse langustrendi seisakut. Võimalike põhjuste selgitamiseks uurime sekundaarse preventsiooni meetmete rakendamist: 2010. aastal läbi viidud uuringus ilmnes medikamentoosse ravi vähene järgimine infarkti põdenud inimeste seas. Soovime hinnata ravijärgimuse hetkeolukorda peale mitmete ravijuhiste ilmumist ning teavitustöö tegemist nii patsientide kui meedikute seas. SWEDEHEART registri andmetel on Rootsis ravijärgimus infarkti järgselt oluliselt kõrgem, mille tõttu soovime võrrelda Eesti ja Rootsi registrite andmeid sekundaarse preventsiooni osas. Eesti ÄMI haigete käsitluses esineb riski – ravi paradoks, mille tõttu on vajalik objektiivselt hinnata üha suureneva kõrge riskiga patsientide grupi, 2. tüüpi diabeetikute ja neerupuudulikkusega inimeste, ÄMI ravikäsitlust haiglas nii medikamentoosse kui ka invasiivse ravi osas. Uurimistöö põhjal valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoritöö teemal “Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis”. 6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG Andmete kogumine, analüüsimine ja publitseerimine: eetika komitee loa saamisest kuni 31.12.2023. 7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS Uuringusse ei kaasata patsiente, kasutatakse ÄMI haigete kohta eelnevalt kogutud andmeid erinevatest andmebaasidest (Eesti Müokardiinfarktiregister, Eesti Haigekassa andmebaas, rahvastikuregister, haiglate infosüsteem). Andmete omavaheliseks linkimiseks kasutame isikukoodi ja nime (uurimistöö I ja II). Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatakse agregeeritud isikustamata andmeid, mida võrreldakse sarnaselt kogutud andmetega teistest Euroopa ÄMI registritest (nt Berliini Müokardiinfarktiregister, SWEDEHEART). 6 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS 8.1 Uurimistöö I Töö eesmärgiks on hinnata 2012 – 2017. aastal ÄMI diagnoosiga haigestunud 2. tüüpi diabeetikute ja neerupuudulikkusega patsientide ravikäsitlust ning võrrelda saadud tulemusi Berliini müokardiinfarktiregistri ja SWEDEHEARTi tulemustega. Uuringu valim moodustatakse Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmekogu põhjal. Kuna EMIR andmekogu ei sisalda infot neerupuudulikkuse kohta, viime läbi registri andmete linkimise Haigekassa andmebaasiga neerupuudulikkusega patsientide identifitseerimiseks. Haigekassa andmebaasist saame info ka korduvate hospitaliseerimiste kohta korduva ÄMI, südamepuudulikkuse tõttu, lisaks andmed revaskulariseerimise, neerupuudulikkuse ja diabeedi kohta. EMIRist saab info järgnevate karakteristikute kohta: • isikukood • nimi • vanus • südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite (sh diabeet) ja eelneva kardiaalse anamneesi kohta • südamepuudulikkuse olemasolu (NYHA ja Killip klass) • koronaarangiograafia teostamine • kasutatud medikamentoosne ravi hospitaliseerimise ajal • sekundaarseks preventsiooniks ordineeritud ravi koju kirjutamisel • infarktiga seotud tüsistused haigla perioodil Vajalik on andmepäring haiglate infosüsteemist patsientide neerufunktsiooni näitajate (kreatiniin, eGFR – glomerulaarfiltratsiooni kiirus) kohta kuna neid andmeid käesolevalt EMIRisse ei koguta. Seda infot on vaja neerupudulikkuse diagnoosi valideerimiseks ning neerupuudulikkuse staadiumi hindamiseks. Lisaks teostame linkimise surmapõhjuste registriga 30. päeva ja 1. aasta suremuse selgitamiseks. 8.2 Uurimistöö II Töö eesmärgiks on hinnata 2012 – 2018. aastal müokardiinfarkti põdenud inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale haigestumist ning võrrelda tulemusi aastatega 2004 – 2005. Valim moodustatakse Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmetest: kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x) hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 – 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused: • Isikukood • Nimi • Põhihaiguse diagnoos • Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne anamees 7 • Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x) • Hospitaliseerimise kuupäev • Protseduurid ja ravimid haiglas • Ravisoovitused haiglaperioodil • Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks) • Haiglast lahkumise kuupäev • Surma kuupäev Eesti Haigekassa (EHK) raviarvete andmebaasist moodustatakse kontrollnimekiri: kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x) hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 – 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused: • Isikukood • Nimi • Põhihaiguse diagnoos • Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x) • Raviarve alguse kuupäev • Raviasutuse nimi EHK raviarvete andmeid kasutame Müokardiinfarktiregistrist saadud valimi täielikkuse hindamiseks. Indeksepisood: Esimene hospitaliseerimine vaadeldaval kalendriaastal ägeda müokardiinfarkti tõttu, s.t. 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018. Jälgimisperiood: • Jälgimisperiood kestab 365 päeva alates indeksepisoodi algusest. Jälgimisperiood jagatakse lühemateks perioodideks: 0 – 3 kuud, 3 – 6 kuud, 6 – 12 kuud. o Andmed kogutakse ka soodusretseptide kohta, mis on ordineeritud kuni 6. kuu jooksul enne indeksepisoodi. • Patsiendi surmani, kui see saabub enne 365. päeva täitumist (andmed rahvastikuregistrist). o Esimese 30. päeva jooksul peale indeksepisoodi surnud patsientide andmeid edasises andmete töötluses ja analüüsis ei kasutata. Haigekassast tuleb info jälgimisperioodi jooksul järgmistele toimeainetele väljastatud soodusretseptide kohta: • C07 beetablokaatorid • C09 A – D reniin – angiotensiinsüsteemi toimivad ained • C10AA statiinid • C10B lipiidisisaldust muutvate ainete kombinatsioonid • C03DA aldosterooni antagonistid • B01AC04 klopidogreel • B01AC24 tikagreloor 8 Iga retsepti kohta päritakse lisaks järgmisi andmeid: • Isikukood • Nimi • Retsepti väljastamise kuupäev • Retsepti väljaostmise kuupäev • Retsepti väljastanud arsti erialakood • Diagnoosi kood retseptil • Ordineeritud ravimi toimeaine • Ordineeritud toimeaine ATC kood • Ordineeritud ravimi päevadoos milligrammides • Ordineeritud ravimi hulk • Väljaostetud ravimi hulk • Koodikeskuse kood unikaalse väljaostetud pakendi kohta 8.3 Uurimistöö III Töö eesmärk on hinnata haiglate soovitusi ÄMI sekundaarseks preventsiooniks erinevate patsiendigruppide puhul – naised, diabeetikud, eakad jne. Leidmaks võimalusi sekundaarse preventsiooni efektiivsemaks muutmiseks teostatakse võrdlusuuring EMIR ja SWEDEHEART (The Swedish Web-system for Enhancement and Development of Evidence-based care in Heart Disease Evaluated According to Recommended Therapies) registri vahel. Valim moodustatakse EMIR ja SWEDEHEART andmekogu põhjal 2012 – 2017. aasta ÄMI diagnoosiga patsientidest. Uurimustöös kasutatakse isikustamata agregaatandmeid. 8.4 Andmepäringud andmebaasidest Teostades andmepäringuid erinevatest andmebaasidest küsime infot optimaalselt ehk ainult nende karakteristikute kohta, mida uuringu metoodika ette näeb. Isikustatud andmed väljastatakse krüpteerituna. ID kaardi vahendusel dekrüpteerimise võimalus on vastutaval uurijal ja Piret Lõivekesel. Isikustatud andmed pseudonüümitakse ning pseudonüümimise „võti“, mida hoitakse turvalises Tartu Ülikooli serveris, jääb kättesaadavaks vastutavale uurijale ja Piret Lõivekesele. Andmete linkimine andmebaaside vahel toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele (“Isikuandmete kaitse seadus”, “Rahvastikuregistri seadus”, “Eesti Haigekassa seadus”). 8.5 Statistika Statistilise analüüsi jaoks kasutatakse R andmetöötlustarkvara. Mittearvulised tunnused esitatakse protsentidena ja pidevad arvulised tunnused keskmiste ja standardhälvetena või mediaanidena ning ülemiste ja alumiste kvartiilide vahena. Alagruppide vaheliste erinevuste hindamiseks kasutatakse hii-ruut-testi ja kahe sõltumatu valimi t-testi või Wilcoxon-Mann-Whitney testi pidevate arvuliste tunnuste puhul. Võrdlusgruppide śansisuhteid ja riskisuhteid koos 95% usaldusvahemikuga hinnatakse logistilise ja Cox regressiooni abil. 9 9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS Antud uurimistöö on vaatluslik ega too patsiendile kaasa lisauuringuid ega sekkumist ravikäsitlusse. Uurimistöö tulemusena on võimalik juhtida tähelepanu SVH sekundaarse preventsiooni kitsaskohtadele ning lähtuda neist olukorra parandamisel, parandada 2. tüüpi diabeetikute ja neerupuudulikkusega patsientide ÄMI ravikäsitlust. Uurimistöös kasutatakse isikustatud andmeid. Isikustatud andmete põhjal valimi moodustamine Eesti Müokardiinfarktiregistrist ja Eesti Haigekassast on vajalik valimi täielikkuse tagamiseks. ÄMI juhtude kandmine Müokardiinfarktiregistrisse toimub valitsuse määruse („Müokardiinfarktiregistri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“) alusel. Müokardiinfarktiregistril on õigus osaleda teadustöös ja viia läbi uuringuid isikustatud andmetega s.h linkimine teiste rahvuslike registritega nt Eesti Haigekassa andmekoguga. Registritest saadud isikustatud andmeid hoiustatakse ainult elektroonselt Tartu Ülikooli serveris selleks ettenähtud failikaustas. Ligipääs andmetele on eelpool nimetatud uurimistöö vastutaval uurijal ning Piret Lõivekesel. Nii isikustatud kui ka isikustamata andmeid edastatakse krüpteeritud kujul. ID kaardi alusel on dekrüpteerimise õigus vastutaval uurijal ja Piret Lõivekesel. Isikustatud andmed pseudonüümitakse ning pseudonüümimise „võti“, mida hoitakse turvalises Tartu Ülikooli serveris, jääb kättesaadavaks vastutavale uurijale ja Piret Lõivekesele. Isikuandmeid säilitatakse kuni uurimistöö lõppemiseni ning seejärel kustutatakse. Kogu isikustatud andmete töötlemine viiakse läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele, seejuures rangelt isikuandmete turvalisust silmas pidades. Kogutud andmete alusel valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoriväitekiri, mille tarvis publitseeritakse vähemalt kolm teadusartiklit eelretsenseeritavates eriala ajakirjades. 10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI HEAKSKIITMISTEST MUJAL Käesolevale projektile on eelnenud kaks müokardiinfarkti temaatikat käsitlenud projekti, mis on saanud eetika komitee loa: • „Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlused ja tulemused – 10 aasta trendid“ (protokolli nr 196/T-1) 20.09.2010 • „Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlus ja tulemused Eestis“ (protokolli nr 253/T-13) 16.11.2015 10 Infopäringu Nr: 78 MÜOKARDIINFARKTIREGISTRI INFOPÄRINGU VORM Esitaja eesnimi ja perenimi: Piret Lõiveke Asutuse või juriidilise isiku nimi: Postiaadress: E-posti aadress: [email protected] Telefon: 5224324 Faksinumber: Taotletava teabe sisu kirjeldus: Taotlen isikustatud andmeid Müokardiinfarktiregistrist (EMIR) oma doktoritöö (juhendajad prof. J. Eha, dr T. Marandi, dr T. Ainla ja prof. K. Fischer) raames tehtava uurimustöö jaoks. Töö eesmärgiks on hinnata 2012 ? 2018. aastal müokardiinfarkti põdenud inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale haigestumist ning võrrelda tulemusi aastatega 2004 ? 2005 (aluseks T. Marandi uurimus antud teemal). Uurimustöö valim moodustub EMIRi andmetest, andmete täielikkuse kontroll toimub läbi linkimise Eesti Haigekassa raviarvetega ning info ravimite kohta tuleb Retseptikeskusest. Linkimise aluseks EMIRi ja Haigekassa vahel on isikukood. Valimi moodustavad EMIRi andmetel kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x ? I22.x) hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 ? 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused: ? Isikukood ? Nimi ? Põhihaiguse diagnoos ? Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne anamees ? Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x ? E14.x) ? Hospitaliseerimise kuupäev ? Protseduurid ja ravimid haiglas ? Ravisoovitused haiglaperioodil ? Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks) ? Haiglast lahkumise kuupäev ? Surma kuupäev Lisaks on plaanis antud uurimustöö kohta esitada ettekanne 2020. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi aastakonverentsil. Ettekande tutvustava lühiülevaate (abstracti) esitamise tähtaeg on 14.02.2020. Selle tarbeks oleks vajalik juba esmase andmeanalüüsi tulemusi. Uurimustöö on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt, on väljastatud kooskõlastus. Lisas failidena eetika komitee kooskõlastus. Lisa fail: Kooskolastus_298T-11.asice Taotletava teabe kasutamise eemärk: Uurimustöö läbiviimine doktoriõpingute raames. Taotletava infopäringu täitmise viis: e-posti teel Isiku enda ja teise isiku isikuandmetele juurdepääsu taotlemine: EI Isikut tõendava dokumendi nimetus: ID-kaart Isikut tõendava dokumendi number: AB0157837 Isikuandmetele juurdepääsu eesmärk: teadustöö tegemine Taotlen juurdepääsu enda või oma asutuse andmetele: EI Soovin juurdepääsu teise isiku isikuandmetele (märkige üks järgnevatest): JAH Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks: JAH Seadusest tuleneva ülesande täitmisel: EI Teise isiku nõusoleku olemasolul: EI Kinnitan, et oman: Teise isiku (andmesubjekti) nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks: EI Andmekaitse Inspektsiooni luba andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks: EI Andmekaitse Inspektsiooni luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks: EI Seadusest tulenevat ülesannet: EI Vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetika komitee luba: JAH Kinnitan esitatud andmete õigsust : Kuupäev: 2020.01.13 14:01 Gudrun Veldre From: [email protected] Sent: esmaspäev, 13. jaanuar 2020 14:29 To: Gudrun Veldre Subject: REGISTER - <--- 78 - Taotleja: Piret Lõiveke ---> Esitaja eesnimi: Piret Esitaja perenimi: Lõiveke Asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava infopäringu puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus ja äriregistri kood: KONTAKTANDMED Postiaadress: E-posti aadress: [email protected] Telefon: 5224324 Fax: Taotletava teabe sisu kirjeldus: Taotlen isikustatud andmeid Müokardiinfarktiregistrist (EMIR) oma doktoritöö (juhendajad prof. J. Eha, dr T. Marandi, dr T. Ainla ja prof. K. Fischer) raames tehtava uurimustöö jaoks. Töö eesmärgiks on hinnata 2012 – 2018. aastal müokardiinfarkti põdenud inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale haigestumist ning võrrelda tulemusi aastatega 2004 – 2005 (aluseks T. Marandi uurimus antud teemal). Uurimustöö valim moodustub EMIRi andmetest, andmete täielikkuse kontroll toimub läbi linkimise Eesti Haigekassa raviarvetega ning info ravimite kohta tuleb Retseptikeskusest. Linkimise aluseks EMIRi ja Haigekassa vahel on isikukood. Valimi moodustavad EMIRi andmetel kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x) hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 – 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused: • Isikukood • Nimi • Põhihaiguse diagnoos • Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne anamees • Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x) • Hospitaliseerimise kuupäev • Protseduurid ja ravimid haiglas • Ravisoovitused haiglaperioodil • Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks) • Haiglast lahkumise kuupäev • Surma kuupäev Lisaks on plaanis antud uurimustöö kohta esitada ettekanne 2020. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi aastakonverentsil. Ettekande tutvustava lühiülevaate (abstracti) esitamise tähtaeg on 14.02.2020. Selle tarbeks oleks vajalik juba esmase andmeanalüüsi tulemusi. Uurimustöö on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt, on väljastatud kooskõlastus. Lisas failidena eetika komitee kooskõlastus. Lisa fail: Kooskolastus_298T-11.asice Taotletava teabe kasutamise eemärk: Uurimustöö läbiviimine doktoriõpingute raames. Taotletava infopäringu täitmise viis: e-posti teel Isiku enda ja teise isiku isikuandmetele juurdepääsu taotlemine: EI 1 Isikut tõendava dokumendi nimetus: ID-kaart Isikut tõendava dokumendi number: AB0157837 Isikuandmetele juurdepääsu eesmärk: teadustöö tegemine Taotlen juurdepääsu enda või oma asutuse andmetele: EI Soovin juurdepääsu teise isiku isikuandmetele: JAH Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks: JAH Seadusest tuleneva ülesande täitmisel: EI Teise isiku nõusoleku olemasolul: EI Kinnitan, et oman: Teise isiku (andmesubjekti) nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks: EI Andmekaitse Inspektsiooni luba andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks: EI Andmekaitse Inspektsiooni luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks: EI Seadusest tulenevat ülesannet: EI Vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetika komitee luba: JAH Kinnitan esitatud andmete õigsust: JAH Saatmise aeg: 2020.01.13 14:01 2 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 298/T-11 koosolek: 18.11.2019 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika assistent Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik Jaanika Jaanits MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus, antropoloog / organisatsiooni- ja büroojuht Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste teadusuuringute üksuse tegevjuht Annika Kask Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia doktorant Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside teadur Martin Mooses Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, treeningu füsioloogia lektor / kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna juhataja Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini dotsent / kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja Indrek Peedu Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute nooremteadur Margit Piirman Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis Vastutav uurija (asutus): Jaan Eha (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, südamekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik, Puusepa 8, 50406, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt, 26.11.2019 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum kooskõlastus uurimistöö läbiviimiseks 3. Uurimistöö läbiviijate CVd (J. Eha, P. Lõiveke, K. Fischer, M. Blöndal, T. Ainla, T. Marandi, A. Saar) Uurimistöö lõpp: 31.12.2023 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51003 Tartu
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel