Saatja: Anneli Laansoo <
[email protected]>
Saadetud: 15.01.2020 10:43
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Infopäring
Tere!
Palun registreerida lisatud infopäring ning suunata deltas minule.
Tervitades
Anneli
From: Gudrun Veldre <
[email protected]> Sent: Monday, January
13, 2020 5:16 PMTo: Anneli Laansoo <
[email protected]>Subject: FW:
Infopäring
Lugupeetud Anneli Laansoo,
Saadan edasi täna müokardiinfarktiregistrile TARTU Ülikooli doktorant
Piret Lõivekese poolt saadetud isikustatud andmete infopäringu koos
eetikakomitee dokumentidega (loa ja taotluse endaga). Mingil põhjusel on
digitaalselt allkirjastatud päringuvormil muutunud osa märke
küsimärkideks. Seetõttu lisan ka antud päringuvormi selliselt, nagu see
laekus kliinikumi webserverisse.
Kuna doktorandil on plaanis MIRist saadavaid andmeid linkida Haigekassa
andmetega ning uurimistöö tulemusel esitada abstrakt tähtajaga
14.02.2020 Euroopa Kardioloogide Seltsi aastakonverentsile, siis osutub
see võimalikuks vaid juhul, kui otsus päringu kohta on kiire.
Omalt poolt loodan, et antud uurimistöö tulemused on abiks ka MIR ja
Haigekassa andmete linkimistöödeks, mis on planeeritud vastavalt MIR
uuele põhikirjale 2021. aastaks.
Parimate soovidega
Gudrun Veldre
Müokardiinfarktiregistri direktor, SA TÜ Kliinikum
+372 7318 459, +372 53 318 459, ,
From: Piret Lõiveke - PERH <> Sent: Monday, January 13, 2020 2:38 PMTo:
EMIR <>Subject: Infopäring
Tere,
manuses on digiallkirjastatud dokument infopäringuga EMIRist. Teise
dokumendina on lisas TÜ inimuuringute eetika komiteele tehtud uurimistöö
kooskõlastuse avaldus kuna ametliku vormi täitmisel saab lisada ainult
ühe faili (selleks panin kinnitatud kooskõlastuse). Selles dokumendis on
lk 7 peatükis "Uurimistöö II" näha kõnealuse uurimistöö metoodika ja
EMIRist ning Haigekassas ja Retseptikeskusest päritavad andmed.
Lugupidamisega,
Piret Lõiveke
UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS
TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö nimetus:
Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis.
Uurimistöö toimumiskoht:
Tartu Ülikooli südamekliinik, Tartu, Eesti
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, Eesti
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinn, Eesti
Uurimistöö põhjal valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoriväitekiri.
Juhendajateks on prof Jaan Eha, Toomas Marandi, Tiia Ainla ja prof Krista Fischer.
2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1 Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Jaan Eha
teaduslik kraad: PhD
amet: kliiniku juhataja
töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti
telefoninumber: (+372) 731 8404
e-post:
[email protected]
2.2 Uurimistöö teostajad
2.2.1
ees- ja perekonnanimi: Piret Lõiveke
teaduslik kraad: -
amet: doktorant
töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ)
J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH)
telefoninumber: (+372) 522 4324
e-post:
[email protected]
2.2.2
ees- ja perekonnanimi: Toomas Marandi
teaduslik kraad: PhD
1
amet: teadur
töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ)
J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH)
telefoninumber: (+372) 617 1042
e-post:
[email protected]
2.2.3
ees- ja perekonnanimi: Tiia Ainla
teaduslik kraad: PhD
amet: teadur
töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ)
J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH)
telefoninumber: (+372) 617 1183
e-post:
[email protected]
2.2.4
ees- ja perekonnanimi: Krista Fischer
teaduslik kraad: PhD
amet: professor
töökoht: Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut
töökoha aadress: J. Liivi 2, 50409, Tartu, Eesti
telefoninumber: (+372) 737 5496
e-post:
[email protected]
2.2.5
ees- ja perekonnanimi: Mai Blöndal
teaduslik kraad: PhD
amet: teadur
töökoht: Tartu Ülikooli südamekliinik
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti (TÜ)
J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti (SA PERH)
telefoninumber: (+372) 520 4220
e-post:
[email protected]
2.2.6
ees- ja perekonnanimi: Aet Saar
teaduslik kraad: PhD
amet: arst-resident
töökoht: SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik
töökoha aadress: L. Puusepa 8, 50406, Tartu, Eesti
telefoninumber: (+372) 5814 4616
e-post:
[email protected]
2
2.3 Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus
2.3.1
volitatud isiku ees- ja perekonnanimi: Terje Peetso
amet: juhatuse liige
töökoht: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
töökoha aadress: J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, Eesti
allkiri
2.3.2
volitatud isiku ees- ja perekonnanimi: Katrin Kaarna
amet: kliiniliste uuringute koordinaator
töökoht: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
töökoha aadress: L. Puusepa 1a, 50406, Tartu, Eesti
allkiri
3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
• Allikas:
Projekt: Arterite ateroskleroosi funktsionaalne, metaboloomiline ja geneetiline
profileerimine. Uudsete riski hindamise algoritmide juurutamine kliinilises praktikas.
Projekti kestvus: 01.01.2019 – 31.12.2023
• Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja
millises ulatuses):
Uurimistöö tegijatele ei maksta eraldi töötasu seoses antud tööga. Projekti
rahastusest makstakse uurijatele töötasu ja doktorantidele stipendiumi varasemalt
kokkulepitud korras. Uuringus osalejatele tasu ei maksta.
4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST
Südame veresoonkonna haigused (SVH) põhjustavad igal aastal Euroopas 3,9 miljoni
ja Euroopa Liidus 1,8 miljoni inimese surma. See moodustab vastavalt 45% ja 37% kogu
suremusest. Südame isheemiatõbi põhjustab 19% meeste ja 20% naiste üldsuremusest
Euroopas. SVHst tingitud kogukulu Euroopa majandusele hinnatakse 210 miljardi euroni
aastas. Suremus koronaarhaigusesse on arenenud riikides viimaste aastakümnete jooksul
pidevalt langenud. Vähenenud on koronaarhaiguse tõsiseima avaldumisvormi, ägeda
müokardiinfarkti (ÄMI), nii esmaste kui ka korduvate juhtude esinemissagedus. Samuti on
paranenud ÄMI järgne prognoos (European Cardiovascular Disease Statistics. 2017
eddition). Selle põhjuseks arvatakse olevat nii koronaarhaiguse riskitegurite efektiivsem
mõjutamine kui ka edusammud ravikäsitluses (Björck et al, 2009, Smolina et al, 2012;
Schmidt et al, 2012). Kuigi Eesti järgib SVH suremuse osas Euroopa üldist trendi, oleme
jätkuvalt haiguse kõrge esinemissageduse tõttu SVH suhtes kõrge riskiga riik (Piepoli et al.
2016).
3
2012. aastal loodud Eesti Müokardiinfarktiregister (EMIR) ning selle juures töötav
teadusgrupp on viimastel aastatel andnud oma teadustööga hea ülevaate
koronaarhaiguse ja ÄMI käsitlusest ning selle trendidest ajas haiglaperioodil (Ainla, 2005;
Blöndal, 2013; Saar, 2019). Vähem käsitlust on leidnud primaarne ja sekundaarne
preventsioon.
Sekundaarne preventsioon
Epidemioloogiliste uuringute andmetel on viimastel aastatel toimunud SVH
suremusnäitaja languses seisak. Efektiivsema sekundaarse preventsiooni rakendamisel on
võimalik saavutada suremuse edasine langus. ÄMI sekundaarse preventsiooni
tõenduspõhisteks interventsioonideks on optimaalne medikamentoosne ravi
antiagregantide ja statiinidega, vererõhu, lipiidide ja veresuhkru eesmärkväärtuste
saavutamine, elustiili muudatused. Kuna tüsistuste risk on kõrgeim esimesel aastal peale
ÄMI, on eriti oluline agressiivne riskifaktorite ohjamine ning medikamentoosse ravi
soovituste järgimine. Läbiviidud uuringute alusel on sekundaarse preventsiooni suureks
probleemiks Eestis ja Euroopas medikamentoosse ravi halb ravisoostumus. Kolm kuud
peale ÄMI tõttu hospitaliseerimist ei kasutanud suur enamus patsiente kolme ravijuhistes
soovitatud ravimit. Kõigest 27% Eesti patsientidest ostis ÄMI järgselt välja statiinid
(Marandi et al 2010). Vastukaaluks Eesti tulemustele näidati hiljuti Rootsis SWEDEHEART
registri alusel, et esimese aasta statiinide tarvitamine võib olla kuni 87,9%. Intensiivsete
programmide rakendamine annab ravisoostumuse ja elustiilimuutuste osas sekundaarses
preventsioonis paremaid tulemusi (Piepoli et al 2016).
2. tüüpi diabeet ja neerupuudulikkus
2. tüüpi diabeetikute ning neerupuudulikkusega patsientide hulk suureneb kogu
maailmas. Nii diabeet kui neerupuudulikkus on SVH riskifaktorid ning samas on nad tihti
ÄMI ravis olulisteks ravitaktika valikute mõjutajateks. Diabeedi ja neerupuudulikkuse
esinemine asetab patsiendi enamasti kõrge riski kategooriasse ning on ilmekalt näidatud
riski – ravi paradoksi esinemist ka Eesti MI patsientide hulgas (Saar et al 2018). Antud
patsientide kontingendi ravitulemused haiglas ning suremus ÄMI järgselt on oluliselt
kõrgemad kui mittediabeetikutel ja neerupuudulikkuseta patsientidel (Bjarnason et al
2019; Sattar et al 2019). Seega on ravikäsitluse objektiivne ja kriitiline hindamine oluline.
Kirjandusallikad:
Ainla T. Acute myocardial infarction in Estonia: clinical characteristics, management and
outcome. 2005.
Bjarnason TA, Hafthorsson SO, Kristinsdottir LB, Oskarsdottir ES, Johnsen A, Andersen K.
The prognostic effect of known and newly detected type 2 diabetes in patients with acute
coronary syndrome. Eur Heart J Acute Cardiovasc Care. 2019 May 20:2048872619849925.
doi: 10.1177/2048872619849925.
Björck L, Rosengren A, Bennett K, Lappas G and Capewell S. Modelling the decreasing
coronary heart disease mortality in Sweden between 1986 and 2002.
Blöndal M. Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute
myocardial infarction in Estonia. 2013.
4
European Cardiovascular Disease Statistics. 2017 eddition.
Inouye, M, Abraham, G, Nelson, CP, Wood, AM, Sweeting, MJ, Dudbridge, F, et al. (2018).
Genomic risk prediction of coronary artery disease in 480,000 adults. Journal of the
American College of Cardiology, 72(16):1883 LP–1893.
Marandi T, Baburin A, Ainla T. Use of evidence-based pharmacotherapy after myocardial
infarction in Estonia. BMC Public Health. 2010 Jun 23; 10:358. doi: 10.1186/1471-2458-
10-358.
Nordestgaard BG, Chapman MJ, Humphries SE, Ginsberg HN, Masana L, Descamps OS et
al. (2013). Familial hypercholesterolaemia is underdiagnosed and undertreated in the
general population: Guidance for clinicians to prevent coronary heart disease. European
Heart Journal, 34(45):3478–3490.
Piepoli M et al. (2016). 2016 European Guidelines on cardiovascular disease prevention in
clinical practice: The Sixth Joint Task Force of the European Society of Cardiology and
Other Societies on Cardiovascular Disease Prevention in Clinical Practice (constituted by
representatives of 10 societies and by invited experts)
Developed with the special contribution of the European Association for Cardiovascular
Prevention & Rehabilitation (EACPR)
Saar A. Acute myocardial infarction in Estonia 2001–2014: towards risk-based prevention
and management. 2019.
Saar A, Läll K, Alver M, Marandi T, Ainla T, Eha J, Metspalu A, Fischer K. Estimating the
performance of three cardiovascular disease risk scores: the Estonian Biobank cohort
study. J Epidemiol Community Health. 2019; 73:272–277.
Sattar S, Ahmed N, Akhter Z, Aijaz S, Lakhani S, Malik R, Pathan A. In-Hospital outcomes
in acute coronary syndrome patients with concomitant severe chronic kidney disease
undergoing percutaneous coronary intervention. Pak J Med Sci. 2019 Mar-Apr;35(2):291-
297. doi: 10.12669/pjms.35.2.276.
Schmidt M, Jacobsen JB, Lash TL, Bøtker HE, Sørensen HT. 25 year trends in first time
hospitalisation for acute myocardial infarction, subsequent short and long term
mortality, and the prognostic impact of sex and comorbidity: a Danish nationwide cohort
study. BMJ 2012;344:17;e356
Smolina K, Wright L, Rayner M, Goldcare M Determinants of the decline in mortality from
acute myocardial infarction in England between 2002 and 2012: linked national database
study BMJ 2012; 344:d8059
5
5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Uurimistöö eesmärgid
Uurimustöö eesmärk on SVH primaarse ja sekundaarse preventsiooni olukorra
kaardistamine Eestis. Lisaks anda ülevaade üha suureneva haigete grupi, 2. tüüpi
diabeedi ning neerupuudulikkusega patsientide, ÄMI ravikäsitlusest ning
-tulemustest.
I hinnata ÄMI käsitlust ning selle erisusi 2. tüüpi diabeedi ning neerupuudulikkusega
patsientidel EMIR andmete põhjal Eestis ning võrrelda andmeid Berliini registri
andmetega.
II kaardistada dünaamikas sekundaarses preventsioonis soovitatud medikamentoosse
ravi kasutamine.
III võrrelda Eesti ja Rootsi SVH sekundaarse preventsiooni meetmeid ning nende
tulemuslikkust.
Uurimistöö põhjendus ja kokkuvõte
Viimastel aastatel on täheldatud SVH suremuse langustrendi seisakut.
Võimalike põhjuste selgitamiseks uurime sekundaarse preventsiooni meetmete
rakendamist: 2010. aastal läbi viidud uuringus ilmnes medikamentoosse ravi vähene
järgimine infarkti põdenud inimeste seas. Soovime hinnata ravijärgimuse
hetkeolukorda peale mitmete ravijuhiste ilmumist ning teavitustöö tegemist nii
patsientide kui meedikute seas. SWEDEHEART registri andmetel on Rootsis
ravijärgimus infarkti järgselt oluliselt kõrgem, mille tõttu soovime võrrelda Eesti ja
Rootsi registrite andmeid sekundaarse preventsiooni osas.
Eesti ÄMI haigete käsitluses esineb riski – ravi paradoks, mille tõttu on vajalik
objektiivselt hinnata üha suureneva kõrge riskiga patsientide grupi, 2. tüüpi
diabeetikute ja neerupuudulikkusega inimeste, ÄMI ravikäsitlust haiglas nii
medikamentoosse kui ka invasiivse ravi osas.
Uurimistöö põhjal valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoritöö teemal
“Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis”.
6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
Andmete kogumine, analüüsimine ja publitseerimine: eetika komitee loa
saamisest kuni 31.12.2023.
7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Uuringusse ei kaasata patsiente, kasutatakse ÄMI haigete kohta eelnevalt
kogutud andmeid erinevatest andmebaasidest (Eesti Müokardiinfarktiregister, Eesti
Haigekassa andmebaas, rahvastikuregister, haiglate infosüsteem). Andmete
omavaheliseks linkimiseks kasutame isikukoodi ja nime (uurimistöö I ja II).
Rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatakse agregeeritud isikustamata andmeid,
mida võrreldakse sarnaselt kogutud andmetega teistest Euroopa ÄMI registritest (nt
Berliini Müokardiinfarktiregister, SWEDEHEART).
6
8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
8.1 Uurimistöö I
Töö eesmärgiks on hinnata 2012 – 2017. aastal ÄMI diagnoosiga haigestunud 2.
tüüpi diabeetikute ja neerupuudulikkusega patsientide ravikäsitlust ning võrrelda
saadud tulemusi Berliini müokardiinfarktiregistri ja SWEDEHEARTi tulemustega.
Uuringu valim moodustatakse Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmekogu
põhjal. Kuna EMIR andmekogu ei sisalda infot neerupuudulikkuse kohta, viime läbi
registri andmete linkimise Haigekassa andmebaasiga neerupuudulikkusega
patsientide identifitseerimiseks.
Haigekassa andmebaasist saame info ka korduvate hospitaliseerimiste kohta
korduva ÄMI, südamepuudulikkuse tõttu, lisaks andmed revaskulariseerimise,
neerupuudulikkuse ja diabeedi kohta.
EMIRist saab info järgnevate karakteristikute kohta:
• isikukood
• nimi
• vanus
• südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite (sh diabeet) ja eelneva
kardiaalse anamneesi kohta
• südamepuudulikkuse olemasolu (NYHA ja Killip klass)
• koronaarangiograafia teostamine
• kasutatud medikamentoosne ravi hospitaliseerimise ajal
• sekundaarseks preventsiooniks ordineeritud ravi koju kirjutamisel
• infarktiga seotud tüsistused haigla perioodil
Vajalik on andmepäring haiglate infosüsteemist patsientide neerufunktsiooni
näitajate (kreatiniin, eGFR – glomerulaarfiltratsiooni kiirus) kohta kuna neid andmeid
käesolevalt EMIRisse ei koguta. Seda infot on vaja neerupudulikkuse diagnoosi
valideerimiseks ning neerupuudulikkuse staadiumi hindamiseks.
Lisaks teostame linkimise surmapõhjuste registriga 30. päeva ja 1. aasta suremuse
selgitamiseks.
8.2 Uurimistöö II
Töö eesmärgiks on hinnata 2012 – 2018. aastal müokardiinfarkti põdenud
inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale haigestumist ning
võrrelda tulemusi aastatega 2004 – 2005.
Valim moodustatakse Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmetest: kõik ägeda
müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x) hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus
01.01.2012 – 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused:
• Isikukood
• Nimi
• Põhihaiguse diagnoos
• Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne
anamees
7
• Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x)
• Hospitaliseerimise kuupäev
• Protseduurid ja ravimid haiglas
• Ravisoovitused haiglaperioodil
• Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks)
• Haiglast lahkumise kuupäev
• Surma kuupäev
Eesti Haigekassa (EHK) raviarvete andmebaasist moodustatakse kontrollnimekiri:
kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x) hospitaliseeritud patsiendid
ajavahemikus 01.01.2012 – 31.12.2018.
Patsiendi kohta on järgmised tunnused:
• Isikukood
• Nimi
• Põhihaiguse diagnoos
• Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x)
• Raviarve alguse kuupäev
• Raviasutuse nimi
EHK raviarvete andmeid kasutame Müokardiinfarktiregistrist saadud valimi täielikkuse
hindamiseks.
Indeksepisood:
Esimene hospitaliseerimine vaadeldaval kalendriaastal ägeda müokardiinfarkti tõttu,
s.t. 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018.
Jälgimisperiood:
• Jälgimisperiood kestab 365 päeva alates indeksepisoodi algusest.
Jälgimisperiood jagatakse lühemateks perioodideks: 0 – 3 kuud, 3 – 6 kuud,
6 – 12 kuud.
o Andmed kogutakse ka soodusretseptide kohta, mis on ordineeritud
kuni 6. kuu jooksul enne indeksepisoodi.
• Patsiendi surmani, kui see saabub enne 365. päeva täitumist (andmed
rahvastikuregistrist).
o Esimese 30. päeva jooksul peale indeksepisoodi surnud patsientide
andmeid edasises andmete töötluses ja analüüsis ei kasutata.
Haigekassast tuleb info jälgimisperioodi jooksul järgmistele toimeainetele väljastatud
soodusretseptide kohta:
• C07 beetablokaatorid
• C09 A – D reniin – angiotensiinsüsteemi toimivad ained
• C10AA statiinid
• C10B lipiidisisaldust muutvate ainete kombinatsioonid
• C03DA aldosterooni antagonistid
• B01AC04 klopidogreel
• B01AC24 tikagreloor
8
Iga retsepti kohta päritakse lisaks järgmisi andmeid:
• Isikukood
• Nimi
• Retsepti väljastamise kuupäev
• Retsepti väljaostmise kuupäev
• Retsepti väljastanud arsti erialakood
• Diagnoosi kood retseptil
• Ordineeritud ravimi toimeaine
• Ordineeritud toimeaine ATC kood
• Ordineeritud ravimi päevadoos milligrammides
• Ordineeritud ravimi hulk
• Väljaostetud ravimi hulk
• Koodikeskuse kood unikaalse väljaostetud pakendi kohta
8.3 Uurimistöö III
Töö eesmärk on hinnata haiglate soovitusi ÄMI sekundaarseks preventsiooniks
erinevate patsiendigruppide puhul – naised, diabeetikud, eakad jne.
Leidmaks võimalusi sekundaarse preventsiooni efektiivsemaks muutmiseks
teostatakse võrdlusuuring EMIR ja SWEDEHEART (The Swedish Web-system for
Enhancement and Development of Evidence-based care in Heart Disease Evaluated
According to Recommended Therapies) registri vahel.
Valim moodustatakse EMIR ja SWEDEHEART andmekogu põhjal 2012 – 2017. aasta
ÄMI diagnoosiga patsientidest. Uurimustöös kasutatakse isikustamata
agregaatandmeid.
8.4 Andmepäringud andmebaasidest
Teostades andmepäringuid erinevatest andmebaasidest küsime infot optimaalselt
ehk ainult nende karakteristikute kohta, mida uuringu metoodika ette näeb.
Isikustatud andmed väljastatakse krüpteerituna. ID kaardi vahendusel
dekrüpteerimise võimalus on vastutaval uurijal ja Piret Lõivekesel. Isikustatud andmed
pseudonüümitakse ning pseudonüümimise „võti“, mida hoitakse turvalises Tartu
Ülikooli serveris, jääb kättesaadavaks vastutavale uurijale ja Piret Lõivekesele.
Andmete linkimine andmebaaside vahel toimub vastavalt kehtivale
seadusandlusele (“Isikuandmete kaitse seadus”, “Rahvastikuregistri seadus”, “Eesti
Haigekassa seadus”).
8.5 Statistika
Statistilise analüüsi jaoks kasutatakse R andmetöötlustarkvara. Mittearvulised
tunnused esitatakse protsentidena ja pidevad arvulised tunnused keskmiste ja
standardhälvetena või mediaanidena ning ülemiste ja alumiste kvartiilide vahena.
Alagruppide vaheliste erinevuste hindamiseks kasutatakse hii-ruut-testi ja kahe
sõltumatu valimi t-testi või Wilcoxon-Mann-Whitney testi pidevate arvuliste tunnuste
puhul. Võrdlusgruppide śansisuhteid ja riskisuhteid koos 95% usaldusvahemikuga
hinnatakse logistilise ja Cox regressiooni abil.
9
9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
Antud uurimistöö on vaatluslik ega too patsiendile kaasa lisauuringuid ega
sekkumist ravikäsitlusse.
Uurimistöö tulemusena on võimalik juhtida tähelepanu SVH sekundaarse
preventsiooni kitsaskohtadele ning lähtuda neist olukorra parandamisel, parandada 2.
tüüpi diabeetikute ja neerupuudulikkusega patsientide ÄMI ravikäsitlust.
Uurimistöös kasutatakse isikustatud andmeid. Isikustatud andmete põhjal
valimi moodustamine Eesti Müokardiinfarktiregistrist ja Eesti Haigekassast on vajalik
valimi täielikkuse tagamiseks.
ÄMI juhtude kandmine Müokardiinfarktiregistrisse toimub valitsuse määruse
(„Müokardiinfarktiregistri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“) alusel.
Müokardiinfarktiregistril on õigus osaleda teadustöös ja viia läbi uuringuid isikustatud
andmetega s.h linkimine teiste rahvuslike registritega nt Eesti Haigekassa
andmekoguga.
Registritest saadud isikustatud andmeid hoiustatakse ainult elektroonselt
Tartu Ülikooli serveris selleks ettenähtud failikaustas. Ligipääs andmetele on eelpool
nimetatud uurimistöö vastutaval uurijal ning Piret Lõivekesel.
Nii isikustatud kui ka isikustamata andmeid edastatakse krüpteeritud kujul. ID
kaardi alusel on dekrüpteerimise õigus vastutaval uurijal ja Piret Lõivekesel.
Isikustatud andmed pseudonüümitakse ning pseudonüümimise „võti“, mida
hoitakse turvalises Tartu Ülikooli serveris, jääb kättesaadavaks vastutavale uurijale ja
Piret Lõivekesele.
Isikuandmeid säilitatakse kuni uurimistöö lõppemiseni ning seejärel
kustutatakse.
Kogu isikustatud andmete töötlemine viiakse läbi vastavalt kehtivale
seadusandlusele, seejuures rangelt isikuandmete turvalisust silmas pidades.
Kogutud andmete alusel valmib osaliselt Piret Lõivekese doktoriväitekiri, mille
tarvis publitseeritakse vähemalt kolm teadusartiklit eelretsenseeritavates eriala
ajakirjades.
10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST
HINDAMISTEST VÕI HEAKSKIITMISTEST MUJAL
Käesolevale projektile on eelnenud kaks müokardiinfarkti temaatikat
käsitlenud projekti, mis on saanud eetika komitee loa:
• „Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlused ja
tulemused – 10 aasta trendid“ (protokolli nr 196/T-1) 20.09.2010
• „Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlus ja
tulemused Eestis“ (protokolli nr 253/T-13) 16.11.2015
10
Infopäringu Nr: 78
MÜOKARDIINFARKTIREGISTRI INFOPÄRINGU VORM
Esitaja eesnimi ja perenimi: Piret Lõiveke
Asutuse või juriidilise isiku nimi:
Postiaadress:
E-posti aadress:
[email protected]
Telefon: 5224324
Faksinumber:
Taotletava teabe sisu kirjeldus:
Taotlen isikustatud andmeid Müokardiinfarktiregistrist (EMIR) oma doktoritöö (juhendajad prof. J. Eha, dr T.
Marandi, dr T. Ainla ja prof. K. Fischer) raames tehtava uurimustöö jaoks. Töö eesmärgiks on hinnata 2012 ?
2018. aastal müokardiinfarkti põdenud inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale haigestumist
ning võrrelda tulemusi aastatega 2004 ? 2005 (aluseks T. Marandi uurimus antud teemal). Uurimustöö valim
moodustub EMIRi andmetest, andmete täielikkuse kontroll toimub läbi linkimise Eesti Haigekassa raviarvetega
ning info ravimite kohta tuleb Retseptikeskusest. Linkimise aluseks EMIRi ja Haigekassa vahel on isikukood.
Valimi moodustavad EMIRi andmetel kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x ? I22.x) hospitaliseeritud
patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 ? 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused:
? Isikukood
? Nimi
? Põhihaiguse diagnoos
? Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne
anamees
? Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x ? E14.x)
? Hospitaliseerimise kuupäev
? Protseduurid ja ravimid haiglas
? Ravisoovitused haiglaperioodil
? Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks)
? Haiglast lahkumise kuupäev
? Surma kuupäev
Lisaks on plaanis antud uurimustöö kohta esitada ettekanne 2020. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi
aastakonverentsil. Ettekande tutvustava lühiülevaate (abstracti) esitamise tähtaeg on 14.02.2020. Selle tarbeks
oleks vajalik juba esmase andmeanalüüsi tulemusi.
Uurimustöö on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt, on väljastatud kooskõlastus.
Lisas failidena eetika komitee kooskõlastus.
Lisa fail: Kooskolastus_298T-11.asice
Taotletava teabe kasutamise eemärk:
Uurimustöö läbiviimine doktoriõpingute raames.
Taotletava infopäringu täitmise viis: e-posti teel
Isiku enda ja teise isiku isikuandmetele juurdepääsu taotlemine: EI
Isikut tõendava dokumendi nimetus: ID-kaart
Isikut tõendava dokumendi number: AB0157837
Isikuandmetele juurdepääsu eesmärk:
teadustöö tegemine
Taotlen juurdepääsu enda või oma asutuse andmetele: EI
Soovin juurdepääsu teise isiku isikuandmetele (märkige üks järgnevatest): JAH
Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks: JAH
Seadusest tuleneva ülesande täitmisel: EI
Teise isiku nõusoleku olemasolul: EI
Kinnitan, et oman:
Teise isiku (andmesubjekti) nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks: EI
Andmekaitse Inspektsiooni luba andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks: EI
Andmekaitse Inspektsiooni luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks: EI
Seadusest tulenevat ülesannet: EI
Vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetika komitee luba: JAH
Kinnitan esitatud andmete õigsust :
Kuupäev: 2020.01.13 14:01
Gudrun Veldre
From:
[email protected]
Sent: esmaspäev, 13. jaanuar 2020 14:29
To: Gudrun Veldre
Subject: REGISTER - <--- 78 - Taotleja: Piret Lõiveke --->
Esitaja eesnimi: Piret
Esitaja perenimi: Lõiveke
Asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava infopäringu puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus ja
äriregistri kood:
KONTAKTANDMED
Postiaadress:
E-posti aadress:
[email protected]
Telefon: 5224324
Fax:
Taotletava teabe sisu kirjeldus:
Taotlen isikustatud andmeid Müokardiinfarktiregistrist (EMIR) oma doktoritöö (juhendajad prof. J. Eha, dr
T. Marandi, dr T. Ainla ja prof. K. Fischer) raames tehtava uurimustöö jaoks. Töö eesmärgiks on hinnata
2012 – 2018. aastal müokardiinfarkti põdenud inimeste ravijärgimust ja suremust 365. päeva jooksul peale
haigestumist ning võrrelda tulemusi aastatega 2004 – 2005 (aluseks T. Marandi uurimus antud teemal).
Uurimustöö valim moodustub EMIRi andmetest, andmete täielikkuse kontroll toimub läbi linkimise Eesti
Haigekassa raviarvetega ning info ravimite kohta tuleb Retseptikeskusest. Linkimise aluseks EMIRi ja
Haigekassa vahel on isikukood.
Valimi moodustavad EMIRi andmetel kõik ägeda müokardiinfarkti diagnoosiga (I21.x – I22.x)
hospitaliseeritud patsiendid ajavahemikus 01.01.2012 – 31.12.2018. Patsiendi kohta on järgmised tunnused:
• Isikukood
• Nimi
• Põhihaiguse diagnoos
• Südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid ja eelnev kardiovaskulaarne
anamees
• Kaasuva haigusena 2. tüüpi diabeet (E10.x – E14.x)
• Hospitaliseerimise kuupäev
• Protseduurid ja ravimid haiglas
• Ravisoovitused haiglaperioodil
• Raviasutuse nimi (hiljem kodeeritakse ümber haiglaliigiks)
• Haiglast lahkumise kuupäev
• Surma kuupäev
Lisaks on plaanis antud uurimustöö kohta esitada ettekanne 2020. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi
aastakonverentsil. Ettekande tutvustava lühiülevaate (abstracti) esitamise tähtaeg on 14.02.2020. Selle
tarbeks oleks vajalik juba esmase andmeanalüüsi tulemusi.
Uurimustöö on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt, on väljastatud
kooskõlastus. Lisas failidena eetika komitee kooskõlastus.
Lisa fail: Kooskolastus_298T-11.asice
Taotletava teabe kasutamise eemärk: Uurimustöö läbiviimine doktoriõpingute raames.
Taotletava infopäringu täitmise viis: e-posti teel
Isiku enda ja teise isiku isikuandmetele juurdepääsu taotlemine: EI
1
Isikut tõendava dokumendi nimetus: ID-kaart
Isikut tõendava dokumendi number: AB0157837
Isikuandmetele juurdepääsu eesmärk: teadustöö tegemine
Taotlen juurdepääsu enda või oma asutuse andmetele: EI
Soovin juurdepääsu teise isiku isikuandmetele: JAH
Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks: JAH
Seadusest tuleneva ülesande täitmisel: EI
Teise isiku nõusoleku olemasolul: EI
Kinnitan, et oman:
Teise isiku (andmesubjekti) nõusolekut tema isikuandmete töötlemiseks: EI
Andmekaitse Inspektsiooni luba andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks: EI
Andmekaitse Inspektsiooni luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks: EI
Seadusest tulenevat ülesannet: EI
Vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetika komitee luba: JAH
Kinnitan esitatud andmete õigsust: JAH
Saatmise aeg: 2020.01.13 14:01
2
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Protokolli number: 298/T-11 koosolek: 18.11.2019
Komitee koosseis:
Esimees
Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika assistent
Aseesimees
Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, analüütik
Jaanika Jaanits MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus, antropoloog / organisatsiooni- ja
büroojuht
Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste teadusuuringute üksuse
tegevjuht
Annika Kask Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia doktorant
Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor
Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia
teadur
Liis Leitsalu Tartu Ülikool, Eesti geenivaramu, genoomika ja geneetilise tagasiside teadur
Martin Mooses Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, treeningu füsioloogia lektor / kehalise
kasvatuse ja spordididaktika osakonna juhataja
Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini dotsent / kliinilise
meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja
Indrek Peedu Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute
nooremteadur
Margit Piirman Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik
Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö
Uurimistöö nimetus: Südamelihase infarkti primaarne ja sekundaarne preventsioon Eestis
Vastutav uurija (asutus): Jaan Eha (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, südamekliinik,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, südamekliinik, Puusepa 8, 50406, Tartu)
Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:
1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt,
26.11.2019
2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum kooskõlastus uurimistöö läbiviimiseks
3. Uurimistöö läbiviijate CVd (J. Eha, P. Lõiveke, K. Fischer, M. Blöndal, T. Ainla, T.
Marandi, A. Saar)
Uurimistöö lõpp: 31.12.2023
Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/
Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
________________________________________________________________________________
Tartu Ülikool tel 737 6215
grandikeskus e-post
[email protected]
Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee
51003 Tartu