Rahandusministeerium
Teie 04.12.2019 nr 1.1-10/7465-1
[email protected] Meie 14.01.2020 nr 1.1-7/1971-1
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Arvamus maksukorralduse seaduse muutmise
eelnõu väljatöötamise kavatsusele
(ehitusobjektidel registreerimine)
Tänan, et olete kaasanud Tööinspektsiooni maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu
väljatöötamiskavatsuse ettevalmistavasse etappi ning küsinud meie arvamust eelnõu väljatöötamise
kavatsusele.
Tööinspektsioon on olnud järelevalvealaselt pikaajaline partner Maksu- ja Tolliametiga ning seega on
meile hästi teada ehitusobjektidel toimuv. Kahtlemata on oluline probleem deklareerimata töösuhted
ja maksukadu, mis vajab kiiret lahendust. Kuid palume kindlasti meeles pidada, et sellega kaasnevad
lisaks veel ehitusobjektil tegelikult tööd tegeva inimese töökeskkonnaga seotud probleemid, sh
töötajate juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, nadid tööriided ning puudulik
turvavarustus. See kõik päädib raskete või isegi surmaga lõppenud tööõnnetuste ning kindlasti ka
selliste õnnetuste varjamisega. Esialgsetel andmetel toimus 2019. aastal ehitusobjektidel 129 rasket
ja 8 surma (2018 oli 121 rasket ja 3 surma) lõppenud tööõnnetust.
Nii nagu oleme juba väljatöötamiskavatsuse ettevalmistavas etapis korduvalt väljendanud, on meie
soov jätkuvalt, et kui riik algatab seadusemuudatuse, siis analüüsitaks ja käsitletaks teemasid
komplekselt, läbimõeldult ning sel moel, et sellest oleks kasu kõigile teemaga seotud osapooltele.
Deklareerimata töösuhete probleem ei puuduta enam ammu ainult ehitussektorit, vaid seda esineb
tootmises, teeninduses, kaubanduses ehk erinevates sektorites ning seega oleks töötaja tuvastamise
süsteemist abi kindlasti laiemalt kui pelgalt ehituses. Hea võimaluse selleks annaks TÖR-i kantud
andmete sidumine ID-kaardi andmetega ning selle alusel kiire kontrollivõimaluse loomine nii tegeliku
töötegemise koha ettevõttele ehk ehituse peatöövõtjale kui ka järelevalveasutustele. See eeldaks
kõigile töötegijatele ID-kaardi kaasaskandmise kohustuse kehtestamist ning sedagi, et inimene ei
saa Eestis enne tööle asuda, kui tal on ID-kaart väljastatud. Lisaks eeldab see ID-kaardi andmete
lugemise süsteemi ja tehniliste vahendite olemasolu, mis toob kaasa täiendava kulu nii
järelevalvepädevusega riigiasutustele kui ka ettevõtjatele, kes need süsteemid ja seadmed soetama
peavad.
Nõustume, et elektrooniline registreerimine võimaldaks tõhustada Tööinspektsioonil järelevalve
teostamist nii töö- ja puhkeaja kui ka töötervishoiu ja -ohutusalaste nõuete täitmise üle, samas
peame oluliseks märkida, et väljatöötamiskavatsuses käsitlemist leidnud ideede rakendamine eeldab
olulisi arenduskulusid. Käesoleval ajal ei ole inspektsioonil veel süsteemi, mis selliseid arendusi ja
liidestusi võimaldaks, kuid arvestades asjaolu, et oleme loomas uut, kaasaaegset tööelu infosüsteemi
TEIS, siis selle juurde oleks teoreetiliselt võimalik ehitada Maksu- ja Tolliameti andmekogudega
liidestatud moodul, mis võimaldaks andmete kiiret ja lihtsat töötlemist.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas maksukorralduse seaduse muutmise
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (ehitusplatsidel registreerimine) IT arenduse mahtu
tuginedes Tööinspektsioonist saadud sisendile. Esialgsele infole tuginedes on arendusmahuks ca 500
000 eurot neto. Seda juhul, kui ehitusobjektide ja töötajate objektil viibimise register luuakse mõne
teise asutuse poolt. Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse Tööelu infosüsteemi
luuakse järelevalve teostamiseks ehitusobjektide üle sarnase ülesehitusega protsess nagu ettevõtete
puhul. Kui sarnane protsess objektide puhul ei ole sobilik, võib see mõjutada arendusmaksumust.
Lisaks võeti arvesse, et iga ehitusobjektiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada objektil
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
ehituse erinevates etappides panustavad ettevõtted ning nendega omakorda nende töötajad.
Puuduste korral peab olema võimalik need siduda objektil töötavate ettevõtetega. Selleks, et
kontrollida, kas töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema
võimalik vajaduspõhiselt vaadata töötajate andmeid objektil viibimise kohta.
TEHIK hinnangul peab analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid objekti
tüüpide ja piirkondade kaupa. Siinkohal peab arvestama, et Tööinspektsioonil võib aruandluse jaoks
olla, lisaks varasemalt kirjeldatule, laiendatud vajadus koguda isikustamata andmeid. Arvestama
peab ka vajadusega jagada järelevalve käigus kogutud avaandmeid avalikkusega.
Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et Tööinspektsiooni vajadus ehitusobjekti andmete osas on
oluliselt laiem Rahandusministeeriumi poolt esitatud väljatöötamiskavatsusest ning seda osa ei
praegu isegi TEHIK hinnangu andmisel arvestatud. Tööinspektsioonil on töökeskkonna järelevalve
pädevus nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka mitme teise õigusakti alusel (vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/77963?leiaKehtiv), sh ehitusobjektide puhul peab ettevõtja
teavitama inspektsiooni
Ehitustööde alustamisest, täpsem andmekoosseis
https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoetervishoid_ja_toeoeohutu
s/Teatised/Eelteade_ehituse_alustamise_kohta_1_.doc
Asbestitööde alustamises, täpsem andmekoosseis
https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816?leiaKehtiv
Enne tööruumide kasutuselevõtmist tuleb lisaks teha inspektsioonile taotlus ehituse
ülevaatuseks, täpsemalt https://www.ti.ee/est/taotlus-ehituse-uelevaatuseks/
Eeltoodud andmed omavad otsest seost konkreetse ehitusobjekti ning ka töötegijaga, sest võib
mõjutada tema tervist ning eeldab tööandja poolt spetsiifilise riskianalüüsi läbiviimist ja selle
tulemusel töötaja tervist säästvate ennetavate kaitsemeetmete rakendamist. Seega pikemas
perspektiivis peab inspektsioon igal juhul suutma nende andmete saamiseks, vahetamiseks ning
ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks, liidestuda lisaks ehitisregistriga.
Eeltoodu tähendab aga, et Sotsiaalministeerium algataks lisaks Rahandusministeeriumi poolt
algatatud MKS muutmisele, veel ka TTOS ning selle alamaktide võimaliku muutmise.
Lisaks eeltoodule pöörame tähelepanu väljatöötamiskavatuse dokumendis järgnevale:
Töötajate ja tööaja fikseerimine:
a) Lk 6 p 2.2 3.lõik - "Samuti lihtsustaks elektrooniline registreerimine TI, PPA ja Päästeametil
järelevalve teostamist...". Kas Päästeameti all on tegelikult mõeldud Maksu- ja Tolliametit, sest
eelnevalt ei ole tekstis Päästeametit mainitud.
b) Lk 6 lõik 6 - kirjaviga - "...VMS ja teiste seadustega ette nähtud kohtusi." Ilmselt m
mõeldud "kohustusi".
c) Lk 6 lõik 8 - Kõige tõhusamalt lahendaks väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleeme
lahendus...- punkt 3 (analüüsib objektipõhiselt töötasu väljamaksete infot...).
Kas on analüüsitud on ka olukorda: Praktikas on ühel ettevõttel ehk tööandjal mitu erinevat
ehitusobjekti ning nendel erinevatel objektidel kasutab samasid töötajaid. Seega tekib küsimus, kas
tööandja reaalselt maksab töötasu objektipõhiselt, või maksab töötegemise eest üldiselt (olenemata
mitmel objektil töötaja töötab)? as objektipõhine töötasu maksmine eeldaks nt konkreetse
ehitusobjektil töötamise sidumist konkreetse tunnitasu suurusega?
II Hetkeolukord, uuringu ja analüüsid.
Punkt 4:
a)Lk 8 3.lõik 2.lause – „Siinjuures töölepinguseadus...“ – kirjaviga
III Probleemide mitteregulatiivsed lahendused
a)Lk 10 p 7.1.
1.lõik 1.lause – „Ehitusobjektidel tegutsevate kõikide ettevõtete ja nende töötajate
kohta andmete kogumata jätmine (olemasoleva olukorra säilitamine)...“ – Kas saab ikka nii väita?
Kas olemasolev olukord on see, et me mitte mingeid andmeid ei kogu või siiski kogume osaliselt,
aga mitte objektipõhiselt ning TÖR andmed ei ole alti tegelikkusele vastavad?
Punkt 9.
Regulatiivsete võimaluse kirjeldus:
a)Lk 13 1.
lõik 1.lauses kirjas Päästeamet – Kas siin on silmas peetud MTA-t?
b)Lk 14 6.lõik 3.lause – „Nendeks on eelkõige TI infosüsteem ja lähetatud töötajate register...“ – TI
vaates millist lähetatud töötajate registrit siin silmas on peetud? Täpsustan, et meil ei ole registrit,
on ainult teadetelt kogutud andmed.
Seega kokkuvõttes toetame MKS muudatuste väljatöötamiskavatsust, kuid palume kindlasti
analüüsida teemat laiemalt ning arvestada kaasnevate kuludega, mida hetkel riigieelarvesse
2
kavandatud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Meeli Miidla-Vanatalu
[email protected], 6269 421
3