dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 14. jaanuar 2020
Viit
1.2-3/2962-5
Registreeritud
14. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. jaanuar 2020

Failid

  • 📎Tooinspektsiooni_arvamus_MKS_VTK_kohta_14012020.asice197 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 04.12.2019 nr 1.1-10/7465-1 [email protected] Meie 14.01.2020 nr 1.1-7/1971-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Arvamus maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusele (ehitusobjektidel registreerimine) Tänan, et olete kaasanud Tööinspektsiooni maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistavasse etappi ning küsinud meie arvamust eelnõu väljatöötamise kavatsusele. Tööinspektsioon on olnud järelevalvealaselt pikaajaline partner Maksu- ja Tolliametiga ning seega on meile hästi teada ehitusobjektidel toimuv. Kahtlemata on oluline probleem deklareerimata töösuhted ja maksukadu, mis vajab kiiret lahendust. Kuid palume kindlasti meeles pidada, et sellega kaasnevad lisaks veel ehitusobjektil tegelikult tööd tegeva inimese töökeskkonnaga seotud probleemid, sh töötajate juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, nadid tööriided ning puudulik turvavarustus. See kõik päädib raskete või isegi surmaga lõppenud tööõnnetuste ning kindlasti ka selliste õnnetuste varjamisega. Esialgsetel andmetel toimus 2019. aastal ehitusobjektidel 129 rasket ja 8 surma (2018 oli 121 rasket ja 3 surma) lõppenud tööõnnetust. Nii nagu oleme juba väljatöötamiskavatsuse ettevalmistavas etapis korduvalt väljendanud, on meie soov jätkuvalt, et kui riik algatab seadusemuudatuse, siis analüüsitaks ja käsitletaks teemasid komplekselt, läbimõeldult ning sel moel, et sellest oleks kasu kõigile teemaga seotud osapooltele. Deklareerimata töösuhete probleem ei puuduta enam ammu ainult ehitussektorit, vaid seda esineb tootmises, teeninduses, kaubanduses ehk erinevates sektorites ning seega oleks töötaja tuvastamise süsteemist abi kindlasti laiemalt kui pelgalt ehituses. Hea võimaluse selleks annaks TÖR-i kantud andmete sidumine ID-kaardi andmetega ning selle alusel kiire kontrollivõimaluse loomine nii tegeliku töötegemise koha ettevõttele ehk ehituse peatöövõtjale kui ka järelevalveasutustele. See eeldaks kõigile töötegijatele ID-kaardi kaasaskandmise kohustuse kehtestamist ning sedagi, et inimene ei saa Eestis enne tööle asuda, kui tal on ID-kaart väljastatud. Lisaks eeldab see ID-kaardi andmete lugemise süsteemi ja tehniliste vahendite olemasolu, mis toob kaasa täiendava kulu nii järelevalvepädevusega riigiasutustele kui ka ettevõtjatele, kes need süsteemid ja seadmed soetama peavad. Nõustume, et elektrooniline registreerimine võimaldaks tõhustada Tööinspektsioonil järelevalve teostamist nii töö- ja puhkeaja kui ka töötervishoiu ja -ohutusalaste nõuete täitmise üle, samas peame oluliseks märkida, et väljatöötamiskavatsuses käsitlemist leidnud ideede rakendamine eeldab olulisi arenduskulusid. Käesoleval ajal ei ole inspektsioonil veel süsteemi, mis selliseid arendusi ja liidestusi võimaldaks, kuid arvestades asjaolu, et oleme loomas uut, kaasaaegset tööelu infosüsteemi TEIS, siis selle juurde oleks teoreetiliselt võimalik ehitada Maksu- ja Tolliameti andmekogudega liidestatud moodul, mis võimaldaks andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas maksukorralduse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (ehitusplatsidel registreerimine) IT arenduse mahtu tuginedes Tööinspektsioonist saadud sisendile. Esialgsele infole tuginedes on arendusmahuks ca 500 000 eurot neto. Seda juhul, kui ehitusobjektide ja töötajate objektil viibimise register luuakse mõne teise asutuse poolt. Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse Tööelu infosüsteemi luuakse järelevalve teostamiseks ehitusobjektide üle sarnase ülesehitusega protsess nagu ettevõtete puhul. Kui sarnane protsess objektide puhul ei ole sobilik, võib see mõjutada arendusmaksumust. Lisaks võeti arvesse, et iga ehitusobjektiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada objektil Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 ehituse erinevates etappides panustavad ettevõtted ning nendega omakorda nende töötajad. Puuduste korral peab olema võimalik need siduda objektil töötavate ettevõtetega. Selleks, et kontrollida, kas töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema võimalik vajaduspõhiselt vaadata töötajate andmeid objektil viibimise kohta. TEHIK hinnangul peab analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid objekti tüüpide ja piirkondade kaupa. Siinkohal peab arvestama, et Tööinspektsioonil võib aruandluse jaoks olla, lisaks varasemalt kirjeldatule, laiendatud vajadus koguda isikustamata andmeid. Arvestama peab ka vajadusega jagada järelevalve käigus kogutud avaandmeid avalikkusega. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et Tööinspektsiooni vajadus ehitusobjekti andmete osas on oluliselt laiem Rahandusministeeriumi poolt esitatud väljatöötamiskavatsusest ning seda osa ei praegu isegi TEHIK hinnangu andmisel arvestatud. Tööinspektsioonil on töökeskkonna järelevalve pädevus nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka mitme teise õigusakti alusel (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/77963?leiaKehtiv), sh ehitusobjektide puhul peab ettevõtja teavitama inspektsiooni  Ehitustööde alustamisest, täpsem andmekoosseis https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoetervishoid_ja_toeoeohutu s/Teatised/Eelteade_ehituse_alustamise_kohta_1_.doc  Asbestitööde alustamises, täpsem andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816?leiaKehtiv  Enne tööruumide kasutuselevõtmist tuleb lisaks teha inspektsioonile taotlus ehituse ülevaatuseks, täpsemalt https://www.ti.ee/est/taotlus-ehituse-uelevaatuseks/ Eeltoodud andmed omavad otsest seost konkreetse ehitusobjekti ning ka töötegijaga, sest võib mõjutada tema tervist ning eeldab tööandja poolt spetsiifilise riskianalüüsi läbiviimist ja selle tulemusel töötaja tervist säästvate ennetavate kaitsemeetmete rakendamist. Seega pikemas perspektiivis peab inspektsioon igal juhul suutma nende andmete saamiseks, vahetamiseks ning ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks, liidestuda lisaks ehitisregistriga. Eeltoodu tähendab aga, et Sotsiaalministeerium algataks lisaks Rahandusministeeriumi poolt algatatud MKS muutmisele, veel ka TTOS ning selle alamaktide võimaliku muutmise. Lisaks eeltoodule pöörame tähelepanu väljatöötamiskavatuse dokumendis järgnevale: Töötajate ja tööaja fikseerimine: a) Lk 6 p 2.2 3.lõik - "Samuti lihtsustaks elektrooniline registreerimine TI, PPA ja Päästeametil järelevalve teostamist...". Kas Päästeameti all on tegelikult mõeldud Maksu- ja Tolliametit, sest eelnevalt ei ole tekstis Päästeametit mainitud. b) Lk 6 lõik 6 - kirjaviga - "...VMS ja teiste seadustega ette nähtud kohtusi." Ilmselt m mõeldud "kohustusi". c) Lk 6 lõik 8 - Kõige tõhusamalt lahendaks väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleeme lahendus...- punkt 3 (analüüsib objektipõhiselt töötasu väljamaksete infot...). Kas on analüüsitud on ka olukorda: Praktikas on ühel ettevõttel ehk tööandjal mitu erinevat ehitusobjekti ning nendel erinevatel objektidel kasutab samasid töötajaid. Seega tekib küsimus, kas tööandja reaalselt maksab töötasu objektipõhiselt, või maksab töötegemise eest üldiselt (olenemata mitmel objektil töötaja töötab)? as objektipõhine töötasu maksmine eeldaks nt konkreetse ehitusobjektil töötamise sidumist konkreetse tunnitasu suurusega? II Hetkeolukord, uuringu ja analüüsid. Punkt 4: a)Lk 8 3.lõik 2.lause – „Siinjuures töölepinguseadus...“ – kirjaviga III Probleemide mitteregulatiivsed lahendused a)Lk 10 p 7.1. 1.lõik 1.lause – „Ehitusobjektidel tegutsevate kõikide ettevõtete ja nende töötajate kohta andmete kogumata jätmine (olemasoleva olukorra säilitamine)...“ – Kas saab ikka nii väita? Kas olemasolev olukord on see, et me mitte mingeid andmeid ei kogu või siiski kogume osaliselt, aga mitte objektipõhiselt ning TÖR andmed ei ole alti tegelikkusele vastavad? Punkt 9. Regulatiivsete võimaluse kirjeldus: a)Lk 13 1. lõik 1.lauses kirjas Päästeamet – Kas siin on silmas peetud MTA-t? b)Lk 14 6.lõik 3.lause – „Nendeks on eelkõige TI infosüsteem ja lähetatud töötajate register...“ – TI vaates millist lähetatud töötajate registrit siin silmas on peetud? Täpsustan, et meil ei ole registrit, on ainult teadetelt kogutud andmed. Seega kokkuvõttes toetame MKS muudatuste väljatöötamiskavatsust, kuid palume kindlasti analüüsida teemat laiemalt ning arvestada kaasnevate kuludega, mida hetkel riigieelarvesse 2 kavandatud ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu [email protected], 6269 421 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel