Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium 14.01.2020 nr 1-6/1985-1
Muudatusettepanekud joobes juhtimise ohjeldamiseks
Lugupeetud ministrid
Viimasel nädalavahetusel Saaremaal juhtunu on näidanud, et endiselt on Eesti liikluses
turvalisuse tagamisel määravaks probleemiks sõiduki joobes juhtimine. Selle lahendamisega on
silmitsi seisnud pea kõik Eesti valitsused. 2017. aastal jõustusid karistusseadustiku
muudatused, millega karmistati joobes juhtimise ja joobes õnnetuse toimepanemise eest ette
nähtud karistusi. Samuti kriminaliseeriti liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilise või
psühhotroopse aine tarvitamine ja sündmuskohalt põgenemine. Hinnates aga hiljutisi sündmusi
ja vaadates viimaste aastate asjakohast statistikat võib väita, et karistuste ainult vähesel määral
tõstmine antud probleemile lahendust ei too. Inimkannatanuga toimunud liiklusõnnetuste arv,
kus sõiduki juht on olnud joobes, on jäänud suurusjärgult samaks. Riigi senine seisukoht ja
suund, kohaldada antud tüüpi rikkumiste eest karmimaid karistusi, on õige.
Sellest lähtudes teen ettepaneku esiteks kaaluda karistuste ühtlustamist karistusseadustiku §-s
113 sätestatud tapmise ja §-s 422 sätestatud süütegude korral, kus joobes sõidukijuht on
põhjustanud inimese surma. Nimetatud süütegude võrdlemisel jääb arusaamatuks, miks
karistatakse isiku tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase vangistusega, kuid olemuselt
samasisuga liiklussüüteo korral, mille toime pannud isik on joobes, vaid kolme- kuni
kaheteistaastase vangistusega.
Teiseks teen ettepaneku kaaluda, et joobes juhtimise eest suurendataks karistusmäärasid.
Kehtiva karistusseadustiku § 424 kohaselt karistatakse isikut sellise süüteo eest rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning selle korduval toimepanemisel kuni nelja-
aastase vangistusega. Arvestades, et ka kerge, vaid 0,5-promilline joove suurendab
liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosust kolm korda ning surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse
sattumise tõenäosust koguni viis korda, on väga tähtis, et riik reageeriks taolisele üliohtlikule
käitumisele otsustavalt ja ennetavalt. Riik peab andma signaali, et joobeseisundis juhtimine ei
ole aktsepteeritav. Seetõttu teen ettepaneku suurendada karistuse määra esmakordselt joobes
juhtimise eest kolmelt aastalt neljale ja ette näha minimaalseks vangistuse ajaks üks aasta.
Samuti kohaldada juba isiku esimesel karistamisel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Veiko Kommusaar 6125217
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562