Riigikantselei Teie 19.12.2019 nr RIIGIKOGU/19-
[email protected] 1329/-2T/
Meie 13.01.2020 nr 1.2-3/3140-2
Seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta (127 SE)
Riigikogu liikmed Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikkut on algatanud 19.
detsembril 2019. aastal ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE).
Eelnõu kohaselt laiendatakse haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õigust
vedada sisse ravimeid. Sellega seoses täiendatakse ravimiseaduse paragrahvi 18 lõiget 1
punktiga 42 järgmises sõnastuses: „4²) haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja –
ravimeid haiglaapteegi ülesannete täitmiseks;“. Sotsiaalministeerium ei pea põhjendatuks
lisada tekstiosa „ – ravimeid haiglaapteegi ülesannete täitmiseks“, sest selline täiendus ei ole
§ 30 lõike 6 muudatust arvestades enam päris täpne. Haiglaapteek saab toimida vaid
ravimiseaduses toodud raamides ja mahus ning haiglaapteegil puudub sarnaselt paragrahvi
18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale vajadus sellisteks
sisse- või väljaveo täpsustusteks, mis sisalduvad paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2–4.
Lisaks haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate õiguse laiendamisele seoses
ravimite sisseveoga, laiendatakse käesoleva seaduse muutmise eelnõuga ka haiglavõrgu
arengukava haiglaapteekide ravimite jaemüügiõigust. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud, et
haiglaapteegil oleks õigus ravimite jaemüüki teostada piiratult ja kriisiolukordades ning
eelnõus on välja toodud ettepanek Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks
haiglaapteegi jaemüügi täpsemate tingimuste osas, kuid haiglaapteekide ravimite jaemüügi
tingimused, kord ja kriisiolukorra definitsioon vajavad täpsustamist.
Seletuskiri ei paku selgitust Vabariigi Valitsuse poolt haiglaapteegi jaemüügiõiguse
täpsustavate tingimuste volitusnormi osas, kuid tõenäoliselt on soovitud tagada sarnaselt
Sotsiaalministeeriumi ettepanekule läbipaistvust ja määratleda ära jaemüügiõiguse sisu
erandlikus olukorras. Peame oluliseks esile tuua, et Sotsiaalministeerium ei pea käesoleval
hetkel mõistlikuks anda haiglaapteegile tavaolukorras jaemüügi õigust, vaid see peaks olema
erandlik. Juhul kui soov on haiglaapteek võrdsustada tavapärase apteegiga, vajab see
laiapõhjalist analüüsi, selgitamaks välja reaalne vajadus ja hindamaks konkurentsiolukorda.
Haiglaapteegid on eelkõige oma olemuselt suunatud haigla siseste vajaduste katmisele ning
eraldiseisev kaubanduslik tegevus ei peaks olema omaette eesmärgiks. Küll aga võiks
jaemüük olla lubatav ja õigustatud juhul, kui selleks esinevad olulised ja mõjuvad põhjused,
näiteks jaemüügi katkemise oht. Oluliseks võib pidada ka kiiret reageerimist võimalikult
esmasel tasandil, mistõttu oleks otstarbekas olukorra hindamine ja vastava loa andmine
Ravimiameti poolt, kes on jooksvalt olukorraga kursis. Vabariigi Valitsuse jaoks võib
igakordne reageerimine olla liialt koormav ning vastava volitusnormi loomine ei ole
otstarbekas.
Sotsiaalministeerium on 18.12.2019 saatnud Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele osaliselt
kattuvad ettepanekud ravimiseaduse täiendamiseks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5c9925ab-78ef-4214-a792-
5d052c46accd). Samuti on lähiajal kavas arutada võimalikke ravimiseaduse muudatusi ning
laiemalt ravimite kättesaadavusega seotud küsimusi valitsuskabineti nõupidamisel.
Esitatud ettepanekute hulgas on ka ettepanek sätestada, et Ravimiametil oleks võimalik
erakorralises olukorras anda luba haiglavõrgu arengukava haigla haiglaapteegile ravimeid
jaeväljastada. Ettepaneku kohaselt on erandlik olukord selline, kus võib olla oht
apteegiteenuse osutamise katkemiseks või oluliseks häireks. Sätete eesmärk on toetada
ravimite kättesaadavust inimeste jaoks olukordades, kus ravimihulgimüüjatel tekivad tõrked
jaeapteekide ravimitega varustamisel. Apteekide puhul tuleb tagada teenuse toimepidevus
ka olukorras, mis ei ole hädaolukord, kuid ravimid ei ole mingil põhjusel elanikkonnale
kättesaadavad (näiteks viimati Võrus esinenud pikemaajaline voolukatkestus). Seetõttu on
vajalik Ravimiameti pädevuste ja volituste laiendamine, võimaldades apteegiteenuse
häiringu ja katkemise korral astuda vajalikke samme, et ravimid abivajajateni jõuaksid.
Eeltoodust lähtuvalt peab Sotsiaalministeerium õigeks, et haiglavõrgu arengukava haigla
haiglaapteekidel oleks õigus erandkorras ravimeid jaemüügi korras väljastada, kuid peame
õigeks sõnastada ravimiseaduse § 30 lõige 6 järgnevalt: „Ravimiameti loal on
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud haiglavõrgu kava haigla
haiglaapteegil erakorralises olukorras ravimite jaemüügi õigus.“.
Sotsiaalministeerium toetab ettepanekut täiendada paragrahvi 54 lõikega 7, mis on seotud
paragrahvi 18 lõike 1 punkti 42 muudatusega. Oluline on sätestada haiglaapteegi pädeva
isiku ja tegevusloa omaja kohustused juhtudeks, kui haiglaapteegi tegevusloa omaja veab
ravimeid sisse. Haiglaapteegi tegevusloa omajale sisseveoõiguse andmisega seoses on
vajalik täiendada ka tegevusloa omaja kohustusi ravimiseaduse paragrahvis 45. Peame
õigeks täiendada paragrahvi 45 punkti 61 järgmises sõnastuses: „61) haiglaapteegi
tegevusloa omaja peab täitma ravimite sisseveol sisseveonõudeid, pidama arvestust
sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9
punkti 1 alusel kehtestatud korras;“. Kirjeldatud ettepanek on kooskõlas ka
Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud „Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise
seaduse“ eelnõuga.
Justiitsministeeriumil ei ole tähelepanekuid Riigikogu liikmete Helmen Küti, Riina Sikkuti ja
Jevgeni Ossinovski algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) kohta.
Kokkuvõttes toetab Sotsiaalministeerium Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti
ja Riina Sikkuti poolt algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) eesmärki,
kuid ei toeta eelnõu esitatud kujul. Vabariigi Valitsus arutab lähiajal Sotsiaalministeeriumi
esitatud ettepanekuid ravimiseaduse muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisaadressaat:
Justiitsministeerium
Brenda Lee Raju 626 9147
[email protected]